6.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/1

---

NÕUKOGU OTSUS 2008/615/JSK,

23. juuni 2008,

piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkti a, artiklit 32 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Austria Vabariigi vahelise lepingu (mis käsitleb piiriülese koostöö tõhustamist eelkõige seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega) (Prümi leping) jõustumist esitatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu sätetega ja komisjoniga konsulteerides käesolev algatus eesmärgiga inkorporeerida Prümi lepingu sätete sisu Euroopa Liidu õigusraamistikku.

(2)	1999. aasta oktoobris Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes kinnitati, et õigusrikkumiste avastamiseks ja uurimiseks on vajalik parem teabevahetus liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

(3)	2004. aasta novembris heaks kiidetud Haagi programmis vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise kohta Euroopa Liidus väljendas Euroopa Ülemkogu veendumust, et vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamiseks on vaja uudset lähenemist piiriülesele õiguskaitsealase teabe vahetusele.

(4)

Sellest tulenevalt nentis Euroopa Ülemkogu, et sellise teabe vahetus peaks vastama kättesaadavuse põhimõtte suhtes kohaldatavatele tingimustele. See tähendab, et oma kohustuste täitmiseks teavet vajav liikmesriigi õiguskaitsetöötaja võib seda saada mõnest teisest liikmesriigist ja et seda teavet omava liikmesriigi õiguskaitseasutused esitavad selle nimetatud eesmärgil, võttes arvesse selles liikmesriigis käimas olevate uurimiste vajadusi.

(5)	Euroopa Ülemkogu seadis Haagi programmis selle eesmärgi saavutamise tähtpäevaks 1. jaanuari 2008.

(6)

Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsuses 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (2) on juba sätestatud eeskirjad, mille alusel liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad kiiresti ja tõhusalt vahetada olemasolevat teavet ja jälitusteavet, et viia läbi uurimist kriminaalasjades või kriminaalluure operatsioone.

(7)

Haagi programmis vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise kohta Euroopa Liidus märgitakse samuti, et uut tehnoloogiat peaks täies ulatuses ära kasutama ning et samuti tuleks võimaldada vastastikust juurdepääsu riiklikele andmebaasidele, nähes seejuures ette, et uued tsentraliseeritud Euroopa andmebaasid tuleks luua ainult selliste uurimuste põhjal, mis on tõestanud oma lisandväärtust.

(8)

Tõhusal rahvusvahelisel koostööl on täpse teabe kiire ja tõhusa vahetamise võimaldamisel äärmiselt oluline roll. Eesmärk on kehtestada kord kiirete, tõhusate ja odavate andmevahetuse vahendite kasutuse edendamiseks. Andmete ühiseks kasutamiseks tuleks kohaldada kõnealuse korra suhtes vastutuse põhimõtet ja see kord peaks nõuetekohaselt tagama andmete õigsuse ning turbe nende edastamisel ja säilitamisel ning samuti sisaldama korda andmevahetuse salvestamiseks ja vahetatavate andmete kasutamise suhtes kohaldatavaid piiranguid.

(9)	Kõnealuseid tingimusi täidab Prümi leping. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid täita Haagi programmi olulisi nõudeid selles kehtestatud tähtaegadeks, tuleks Prümi lepingu oluliste osade sisu kohaldada kõigi liikmesriikide suhtes.

(10)

Sellest tulenevalt sisaldab otsus Prümi lepingu peamistel sätetel põhinevaid sätteid, mille eesmärgiks on parandada teabevahetust selliselt, et liikmesriigid annavad üksteisele õiguse juurdepääsuks automatiseeritud DNA-registritele, sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemidele ning sõidukite registreerimisandmetele. Riiklikes DNA-registrites ja sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemides sisalduvate andmete puhul peaks kokkulangevuse või selle puudumise tuvastamisel põhinev süsteem võimaldama otsingut sooritaval liikmesriigil teise sammuna taotleda registrit haldavalt liikmesriigilt konkreetseid asjaomaseid isikuandmeid ning vajaduse korral täiendavat teavet vastastikuse abi andmise menetluste kaudu, kaasa arvatud raamotsuse 2006/960/JSK kohaselt vastu võetud menetlused.

(11)	See tõhustaks märkimisväärselt praegu rakendatavat korda, võimaldades liikmesriikidel teada saada, kas mõni teine liikmesriik omab talle vajaminevat teavet, ning kui omab, siis milline liikmesriik.

(12)	Piiriülene andmete võrdlemine peaks andma kuritegevusega võitlemisele uue mõõtme. Andmete võrdlemisel saadud teave peaks võimaldama liikmesriikidel rakendada uusi uurimisalaseid lähenemisviise ning etendama seega liikmesriikide õiguskaitse- ja õigusasutuste abistamisel väga olulist osa.

(13)	Eeskirjad põhinevad liikmesriikide andmebaaside võrguks ühendamisel.

(14)	Teatavaid tingimusi kohaldades peaksid liikmesriigid saama edastada isikuandmeid ja isikustamata andmeid, et parandada teabevahetust eesmärgiga ära hoida kuritegusid ning tagada avalik kord ja julgeolek seoses piiriülese mõõtmega suursündmustega.

(15)	Artikli 12 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada pidada prioriteediks raskete kuritegudega võitlemist, pidades silmas asjaolu, et tehniline võimsus andmete edastamiseks on piiratud.

(16)	Lisaks teabevahetuse parandamisele on vaja reguleerida politseiasutuste-vahelise tiheda koostöö muid vorme, eelkõige ühiste julgeolekuoperatsioonide (nt ühispatrullid) korral toimuvat koostööd.

(17)

Tihedam politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö peab käima käsikäes põhiõiguste austamisega, eelkõige õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mis tagatakse tervikliku andmekaitse erikorraga, mis tuleks välja töötada eri liiki andmevahetuse eripäradest lähtudes. Selliste andmekaitset käsitlevate erisätete puhul tuleks eelkõige arvesse võtta piiriülese on-line-juurdepääsu eripära andmebaasidele. Kuna on-line-juurdepääsu puhul ei ole registrit haldaval liikmesriigil võimalik läbi viia mis tahes eelnevat kontrolli, peab olema loodud süsteem järelkontrolli tagamiseks.

(18)

Kokkulangevuse või selle puudumise tuvastamisel põhinev süsteem näeb ette anonüümsete profiilide võrdlemise süsteemi, kus isikuandmeid vahetatakse ainult kokkulangevuse tuvastamisel ning mille edastamised ja kättesaamised on hõlmatud siseriikliku õigusega, sealhulgas õigusabi eeskirjadega. Selline süsteem tagab piisava andmekaitse, kusjuures eeldatakse, et isikuandmete edastamisel teise liikmesriiki on nõutav piisav andmekaitse tase andmeid saavas liikmesriigis.

(19)

Võttes arvesse tihedamast politsei- ja õigusalasest koostööst tulenevat laiaulatuslikku teabevahetust, püüab käesolev otsus tagada nõuetekohase andmekaitse taseme. Käesolevas otsuses järgitakse kaitsetaset, mis on isikuandmete töötlemiseks kehtestatud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni, selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolli ning isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas reguleeriva Euroopa Nõukogu soovituses R (87) 15 sätestatud põhimõtetega.

(20)

Käesoleva otsuse andmekaitset käsitlevad sätted sisaldavad samuti andmekaitse põhimõtteid, mida oli vaja, kuna puudub kolmanda samba raames andmekaitset käsitlev raamotsus. Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada kogu politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna suhtes, tingimusel et selle andmekaitse tase ei ole madalam tasemest, mis on ette nähtud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolliga, ning et selles võetakse arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee liikmesriikidele suunatud 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ka juhul, kui andmeid ei töödelda automatiseeritult.

(21)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt andmevahetuse parandamist Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid kuritegevusega võitlemise ning julgeolekuküsimuste piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada ja on sunnitud nendes küsimustes üksteise abile lootma ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)	Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva otsuse abil kavatsevad liikmesriigid tõhustada piiriülest koostööd Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega hõlmatud küsimustes, eelkõige teabevahetust kuritegude ärahoidmise ja uurimise eest vastutavate asutuste vahel. Sel eesmärgil sisaldab käesolev otsus eeskirju järgmistes valdkondades:

a)	sätted DNA-profiilide, sõrmejälgede andmete ja teatavate riiklike sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud edastamise tingimuste ja korra kohta (2. peatükk);

b)	sätted andmete edastamise tingimuste kohta seoses piiriülese mõõtmega suursündmustega (3. peatükk);

c)	sätted teabe edastamise tingimuste kohta terroriaktide vältimiseks (4. peatükk);

d)	sätted mitmesuguste meetmete kaudu toimuva piiriülese politseikoostöö tingimuste ja korra kohta (5. peatükk).

2. PEATÜKK

ON-LINE-JUURDEPÄÄS JA JÄRELMEETMETENA ESITATAVAD TAOTLUSED

1. OSA

DNA-profiilid

Artikkel 2

Riiklike DNA-registrite loomine

1.   Liikmesriigid loovad kuritegude uurimise eesmärgil riiklikud DNA-registrid ja haldavad neid. Käesoleva otsuse alusel nendes registrites sisalduvate andmete töötlemine toimub vastavalt käesolevale otsusele kooskõlas andmete töötlemise suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega.

2.   Käesoleva otsuse rakendamiseks tagavad liikmesriigid viiteandmete kättesaadavuse lõike 1 esimeses lauses osutatud riiklikest DNA-registritest. Viiteandmed sisaldavad ainult DNA-profiile, mis on saadud DNA mittekodeerivast osast, ja viitenumbrit. Viiteandmed ei sisalda andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga („identifitseerimatud DNA-profiilid”), on sellisena tähistatud.

3.   Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile artikli 36 kohaselt riiklikud DNA-registrid, mille suhtes kohaldatakse artikleid 2–6, ning artikli 3 lõikes 1 osutatud automatiseeritud otsingu tingimused.

Artikkel 3

DNA-profiilide automatiseeritud otsing

1.   Kuritegude uurimise eesmärgil võimaldavad liikmesriigid artiklis 6 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu oma DNA-registrite viiteandmetele koos õigusega sooritada DNA-profiile võrreldes automatiseeritud otsinguid. Otsinguid võib teha ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega.

2.   Kui automatiseeritud otsing näitab, et esitatud DNA-profiil langeb kokku DNA-profiiliga andmeid saava liikmesriigi registris, milles otsingut sooritati, saab otsingut sooritava liikmesriigi riiklik kontaktpunkt automaatselt viiteandmed, millega kokkulangevus leiti. Kui kokkulangevust ei leitud, esitatakse selle kohta automaatne teatis.

Artikkel 4

DNA-profiilide automatiseeritud võrdlus

1.   Kuritegude uurimise eesmärgil võrdlevad liikmesriigid vastastikusel nõusolekul oma riiklike kontaktpunktide kaudu oma identifitseerimatuid DNA-profiile kõigi DNA-profiilidega, mis on saadud teiste riiklike DNA-registrite viiteandmetest. Profiilid edastatakse ja neid võrreldakse automatiseeritult. Identifitseerimatud DNA-profiilid edastatakse võrdlemiseks ainult juhul, kui see on andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega ette nähtud.

2.   Kui liikmesriik leiab lõikes 1 osutatud võrdlemise tulemusel, et edastatud DNA-profiilid langevad kokku mõne profiiliga DNA-registris, edastab ta viivitamata teise liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile viiteandmed, millega kokkulangevus leiti.

Artikkel 5

Täiendavate isikuandmete ja muu teabe esitamine

Kui artiklites 3 ja 4 osutatud menetluste käigus ilmneb DNA-profiilide kokkulangevus, lähtutakse olemasolevate täiendavate isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamisel taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikust õigusest, sealhulgas õigusabi eeskirjadest.

Artikkel 6

Riiklik kontaktpunkt ja rakendusmeetmed

1.   Artiklite 3 ja 4 kohaseks andmete esitamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.

2.   Artiklites 3 ja 4 sätestatud menetluste tehnilised üksikasjad kehtestatakse artiklis 33 osutatud rakendusmeetmetega.

Artikkel 7

Rakulise materjali kogumine ja DNA-profiilide edastamine

Kui käimasolevas uurimises või kriminaalmenetluses ei ole taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibiva konkreetse isiku DNA-profiil kättesaadav, osutab taotluse saanud liikmesriik õigusabi, võttes sellelt isikult rakulise materjali ja seda analüüsides ning edastades saadud DNA-profiili, kui:

a)	andmeid taotlev liikmesriik nimetab eesmärgi, milleks seda vajatakse;

b)

andmeid taotlev liikmesriik esitab selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutava pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi uurimise kohta ning loal või tõendil on näidatud, et tingimused rakulise materjali võtmiseks ja analüüsimiseks oleksid täidetud, kui asjaomane isik viibiks andmeid taotleva liikmesriigi territooriumil, ja

c)	taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt on täidetud tingimused rakulise materjali kogumiseks ja analüüsimiseks ning saadud DNA-profiili edastamiseks.

2. OSA

Sõrmejälgede andmed

Artikkel 8

Sõrmejälgede andmed

Käesoleva otsuse rakendamiseks tagavad liikmesriigid, et kuritegude ärahoidmise ja uurimise eesmärgil loodud riikliku sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemi registris on saadaval viiteandmed. Viiteandmete hulka kuuluvad ainult sõrmejälgede andmed ja viitenumber. Viiteandmed ei sisalda andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga („identifitseerimatud sõrmejälgede andmed”), on sellisena tähistatud.

Artikkel 9

Sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsing

1.   Kuritegude ärahoidmise ja uurimise eesmärgil võimaldavad liikmesriigid artiklis 11 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu selleks otstarbeks loodud sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemides olevatele viiteandmetele ning õiguse sooritada sõrmejälgede andmeid võrreldes automatiseeritud otsinguid. Otsinguid võib teha ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega.

2.   Andmeid taotleva liikmesriigi riiklik kontaktpunkt teeb sõrmejälgede kindla kokkulangevuse registrit haldava liikmesriigi valduses olevate viiteandmetega kindlaks kindla kokkulangevuse tuvastamiseks vajalike automaatselt edastatud viiteandmete alusel.

Artikkel 10

Täiendavate isikuandmete ja muu teabe esitamine

Kui artiklis 9 osutatud menetluse käigus ilmneb sõrmejälgede andmete kokkulangevus, kohaldatakse olemasolevate täiendavate isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamise reguleerimisel taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikku õigust, sealhulgas õigusabi eeskirju.

Artikkel 11

Riiklik kontaktpunkt ja rakendusmeetmed

1.   Artikli 9 kohaseks andmete edastamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.

2.   Artiklis 9 sätestatud menetluse tehnilised üksikasjad kehtestatakse artiklis 33 osutatud rakendusmeetmetega.

3. OSA

Sõidukite registreerimisandmed

Artikkel 12

Sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud otsing

1.   Kuritegude ärahoidmise ja uurimise eesmärgil ja muude otsingut sooritava liikmesriigi kohtute või riigiprokuratuuri jurisdiktsiooni alla kuuluvate õigusrikkumistega tegelemiseks ning samuti avaliku julgeoleku tagamiseks võimaldavad liikmesriigid lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu järgmistele riiklikele sõidukite registreerimisandmetele koos õigusega sooritada üksikjuhtudel automatiseeritud otsingut:

a)	omanike või kasutajatega seotud andmed ja

b)	sõidukitega seotud andmed.

Otsinguid võib sooritada ainult täieliku tehase tähise või täieliku registreerimisnumbri põhjal. Otsingu sooritamise õigust võib kasutada ainult kooskõlas otsingut sooritava liikmesriigi siseriikliku õigusega.

2.   Lõike 1 kohaseks andmete edastamiseks määrab iga liikmesriik saabuvate taotlustega tegelemiseks riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust. Menetluse tehnilised üksikasjad kehtestatakse artiklis 33 osutatud rakendusmeetmetega.

3. PEATÜKK

SUURSÜNDMUSED

Artikkel 13

Isikustamata andmete edastamine

Kuritegude ärahoidmiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piiriülese mõõtmega suursündmuste, eelkõige spordiürituste ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste korral, edastavad liikmesriigid kooskõlas andmeid edastava liikmesriigi siseriikliku õigusega nii taotluse esitamisel kui ka enda algatusel üksteisele isikustamata andmeid, mis on sel eesmärgil vajalikud.

Artikkel 14

Isikuandmete edastamine

1.   Kuritegude ärahoidmiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piiriülese mõõtmega suursündmuste, eelkõige spordiürituste ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste korral, edastavad liikmesriigid nii taotluse saamisel kui ka enda algatusel üksteisele isikuandmeid, kui lõplikud süüdimõistvad kohtuotsused või muud asjaolud annavad põhjust uskuda, et andmesubjektid sooritavad sündmuse ajal kuritegusid või ohustavad avalikku korda või julgeolekut; isikuandmeid esitatakse sellises ulatuses, nagu selliseid andmeid on andmeid edastava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt lubatud edastada.

2.   Isikuandmeid võib töödelda ainult lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ning seoses konkreetse sündmusega, mille jaoks need edastati. Edastatud andmed kustutatakse viivitamata, kui lõikes 1 osutatud eesmärgid on saavutatud või ei ole enam saavutatavad. Edastatud andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta pärast.

Artikkel 15

Riiklik kontaktpunkt

Artiklite 13 ja 14 kohaseks andmete esitamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.

4. PEATÜKK

MEETMED TERRORIAKTIDE ÄRAHOIDMISEKS

Artikkel 16

Teabe edastamine terroriaktide ärahoidmiseks

1.   Terroriaktide ärahoidmiseks võivad liikmesriigid üksikjuhtudel ja kooskõlas siseriikliku õigusega edastada isegi ilma vastava taotluseta lõikes 3 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele isikuandmeid ja lõikes 2 nimetatud andmeid, kui see on vajalik, kuna konkreetsed ajaolud annavad põhjust uskuda, et andmesubjektid panevad toime nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta) (3) artiklites 1–3 osutatud kuritegusid.

2.   Edastatavad andmed sisaldavad perekonnanime, eesnimesid, sünniaega ja -kohta ning nende asjaolude kirjeldust, mis annavad põhjust uskuda lõikes 1 osutatud sündmuste juhtumist.

3.   Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktpunkti teabe vahetamiseks teiste liikmesriikide riiklike kontaktpunktidega. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.

4.   Andmeid edastav liikmesriik võib vastavalt oma siseriiklikule õigusele seada andmeid saavale liikmesriigile selle teabe kasutamisega seonduvaid tingimusi. Need tingimused on andmeid saavale liikmesriigile siduvad.

5. PEATÜKK

MUUD KOOSTÖÖVORMID

Artikkel 17

Ühisoperatsioonid

1.   Politseikoostöö tõhustamiseks võivad liikmesriikide määratud pädevad asutused avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks ning kuritegude ärahoidmiseks viia läbi ühispatrulle ja muid ühisoperatsioone, mille puhul liikmesriikide territooriumil toimuvates operatsioonides osalevad teiste liikmesriikide selleks määratud ametiisikud või muud ametnikud („ametiisikud”).

2.   Iga liikmesriik võib asukohaliikmesriigina kooskõlas oma siseriikliku õigusega ning lähetava liikmesriigi nõusolekul anda ühisoperatsioonidesse kaasatud lähetavate liikmesriikide ametiisikutele õiguse teostada täidesaatvat võimu või lubada sellises ulatuses, nagu seda lubab asukohaliikmesriigi siseriiklik õigus, lähetavate liikmesriikide ametiisikutel teostada oma täidesaatvat võimu kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega. Seda täidesaatvat võimu võib teostada ainult asukohaliikmesriigi ametiisikute juhendamisel ning reeglina nende juuresolekul. Lähetavate liikmesriikide muude ametiisikute suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi siseriiklikku õigust. Nende tegevuste eest vastutab asukohaliikmesriik.

3.   Ühisoperatsioonidesse kaasatud lähetavate liikmesriikide ametiisikud järgivad asukohaliikmesriigi pädeva asutuse antud juhiseid.

4.   Liikmesriigid esitavad artiklis 36 osutatud deklaratsiooni, milles nad määravad kindlaks koostöö praktilised aspektid.

Artikkel 18

Abi seoses massiürituste, katastroofide ja tõsiste õnnetustega

Liikmesriikide pädevad asutused osutavad üksteisele kooskõlas siseriikliku õigusega vastastikust abi seoses massiürituste, samalaadsete suursündmuste ja katastroofidega ning tõsiste õnnetustega, püüdes ära hoida kuritegusid ning säilitada avalikku korda ja julgeolekut:

a)	teavitades üksteist sellistest piiriülese mõjuga olukordadest võimalikult kiiresti ja vahetades mis tahes asjakohast teavet;

b)	võttes ja kooskõlastades endi territooriumil piiriülese mõjuga olukordades vajalikud politseitöö-alased meetmed;

c)	saates võimaluse korral kohapeale ametiisikuid, spetsialiste ja nõustajaid ning tarnides varustust selle liikmesriigi taotluse alusel, kelle territooriumil selline olukord on tekkinud.

Artikkel 19

Relvade, laskemoona ja varustuse kasutamine

1.   Lähetavate liikmesriikide ametiisikud, kes on kaasatud ühisoperatsiooni teise liikmesriigi territooriumil artikli 17 või 18 alusel, võivad seal kanda oma riigi vormiriietust. Nad võivad kanda kaasas selliseid relvi ning sellist laskemoona ja varustust, mis on lubatud lähetava liikmesriigi siseriikliku õigusega. Asukohaliikmesriik võib lähetava liikmesriigi ametiisikutel keelata teatavate relvade, laskemoona või varustuse kandmise.

2.   Liikmesriigid esitavad artiklis 36 osutatud deklaratsiooni, milles on toodud selliste relvade ning selle laskemoona ja varustuse loetelu, mida võib kasutada ainult õigustatud enesekaitseks või teiste isikute kaitseks. Operatsiooni eest vastutav asukohaliikmesriigi ametiisik võib üksikjuhtudel ja kooskõlas siseriikliku õigusega anda loa kasutada relvi, laskemoona ja varustust ulatuslikumal eesmärgil, kui esimeses lauses sätestatud. Relvade, laskemoona ja varustuse kasutamist reguleeritakse asukohaliikmesriigi õigusega. Pädevad asutused teavitavad üksteist lubatavatest relvadest ning lubatavast laskemoonast ja varustusest ning nende kasutustingimustest.

3.   Kui liikmesriigi ametiisikud kasutavad käesoleva otsuse kohase tegevuse käigus teise liikmesriigi territooriumil sõidukeid, kohaldatakse nende suhtes samu liikluseeskirju nagu asukohaliikmesriigi ametiisikute suhtes, kaasa arvatud eeskirju eesõiguse ja mis tahes eriprivileegide kohta.

4.   Liikmesriigid esitavad artiklis 36 osutatud deklaratsiooni, milles nad sätestavad relvade, laskemoona ja varustuse kasutamise praktilised aspektid.

Artikkel 20

Kaitse ja abi

Liikmesriigid annavad piire ületavatele teiste liikmesriikide ametiisikutele nende ülesannete täitmisel sama kaitset ja abi nagu oma ametiisikutele.

Artikkel 21

Üldised tsiviilvastutuse eeskirjad

1.   Kui ühe liikmesriigi ametnikud tegutsevad teises liikmesriigis artikli 17 kohaselt, on nende liikmesriik vastutav ametnike tegevuse käigus tekitatud kahju eest selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kelle territooriumil nad tegutsevad.

2.   Liikmesriik, kelle territooriumil lõikes 1 osutatud kahju on tekitatud, hüvitab sellise kahju kannatanutele tingimustel, mis kehtivad tema enda ametnike tekitatud kahju puhul.

3.   Lõikes 1 ette nähtud juhul hüvitab liikmesriik, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see on kannatanutele või nende esindajatele tasunud.

4.   Kui ühe liikmesriigi ametnikud tegutsevad teises liikmesriigis artikli 18 kohaselt, on viimati nimetatud liikmesriik vastutav ametnike tegevuse käigus tekitatud kahju eest vastavalt tema siseriiklikule õigusele.

5.   Kui lõikes 4 osutatud kahju on põhjustatud raskest hooletusest või tahtlikust üleastumisest, võib asukohaliikmesriik nõuda, et lähetav liikmesriik hüvitaks talle kõik kannatanutele või nende esindajatele tasutud summad.

6.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ning välja arvatud lõike 3 puhul, hoiduvad kõik liikmesriigid nõudmast, et teine liikmesriik hüvitaks lõikes 1 sätestatud juhtudel kantud kahju.

Artikkel 22

Kriminaalvastutus

Käesoleva otsuse alusel teise liikmesriigi territooriumil tegutsevaid ametiisikuid koheldakse seoses mis tahes nende poolt toime pandud või nende vastu suunatud kriminaalkuriteoga samal viisil nagu asukohaliikmesriigi ametiisikuid, kui muus asjaomastele liikmesriikidele siduvas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 23

Töösuhe

Käesoleva otsuse alusel teise liikmesriigi territooriumil tegutsevate ametiisikute suhtes kohaldatakse nende enda liikmesriigis kohaldatavat tööõigust, eelkõige distsiplinaareeskirjade osas.

6. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED ANDMEKAITSE KOHTA

Artikkel 24

Mõisted ja kohaldamisala

1.   Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„isikuandmete töötlemine” – isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, sorteerimine, väljavõtete tegemine, vaatamine, kasutamine, juurdepääsu võimaldamine andmetele edastamise teel, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine. Käesoleva otsuse tähenduses hõlmab töötlemine ka teatise saatmist selle kohta, kas kokkulangevus esineb või mitte;

b)	„automatiseeritud otsingumenetlus” – otsene juurdepääs teise organi automatiseeritud registritele, mille puhul otsingule vastamine on täielikult automatiseeritud;

c)	„viitamine” – salvestatud isikuandmete markeerimine, piiramata nende edaspidist töötlemist;

d)	„sulgemine” – salvestatud isikuandmete markeerimine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist.

2.   Alljärgnevaid sätteid kohaldatakse käesoleva otsuse kohaselt edastatud andmete suhtes, kui eespool toodud peatükkides ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 25

Andmekaitse tase

1.   Liikmesriigid tagavad otsuse kohaselt edastatavate või edastatud andmete töötlemise puhul siseriikliku õigusega sellise isikuandmete kaitse taseme, mis on vähemalt võrdne Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonist ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tuleneva tasemega, ning võtavad sealjuures arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust liikmesriikidele nr R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ka juhul, kui andmeid ei töödelda automatiseeritult.

2.   Otsuse kohane isikuandmete edastamine ei või toimuda enne, kui käesoleva peatüki sätted on rakendatud sellises edastamises osalevate liikmesriikide territooriumil kehtivas siseriiklikus õiguses. Nõukogu otsustab ühehäälselt, kas see tingimus on täidetud.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata nende liikmesriikide suhtes, kus käesoleva otsuse kohane isikuandmete edastamine on juba alanud tulenevalt 27. mai 2005. aasta Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Austria Vabariigi vahelisest Prümi lepingust piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega („Prümi leping”).

Artikkel 26

Eesmärk

1.   Isikuandmete töötlemine andmeid saava liikmesriigi poolt on lubatud üksnes eesmärkidel, milleks andmed on otsuse kohaselt edastatud. Teabe kasutamine teistel eesmärkidel on lubatud ainult registrit haldava liikmesriigi eelneval loal ja üksnes andmeid saava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt. Sellise loa võib anda tingimusel, et kõnealune muudel eesmärkidel töötlemine on lubatud registrit haldava liikmesriigi siseriikliku õigusega.

2.   Otsingut sooritavatel või andmeid võrdlevatel liikmesriikidel lubatakse artiklite 3, 4 ja 9 kohaselt edastatud andmeid töödelda üksnes selleks, et:

a)	kindlaks teha, kas võrreldavad DNA-profiilid või sõrmejälgede andmed omavahel kokku langevad;

b)	nende andmete omavahelise kokkulangevuse korral koostada ja esitada kooskõlas siseriikliku õigusega politsei- või õigusasutuse õigusabitaotlus;

c)	andmeid artikli 30 tähenduses salvestada.

Registrit haldav liikmesriik võib talle edastatud andmeid töödelda kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 9 üksnes juhul, kui see on vajalik võrdlemiseks, otsingutele automaatvastuste saamiseks või artikli 30 kohaseks salvestamiseks. Edastatud andmed kustutatakse viivitamata pärast andmete võrdlemist või otsingutele automaatvastuste saamist, kui ei ole vajalik edasine töötlemine esimese lõigu punktides b ja c nimetatud eesmärkidel.

3.   Registrit haldav liikmesriik võib kooskõlas artikliga 12 edastatud teavet kasutada üksnes juhul, kui see on vajalik otsingutele automaatvastuste andmiseks või artikli 30 kohaseks salvestamiseks. Edastatud andmed kustutatakse viivitamata pärast otsingutele automaatvastuste saamist, kui ei ole vajalik täiendav töötlemine artikli 30 kohaseks salvestamiseks. Otsingut sooritav liikmesriik võib vastusena saadud andmeid kasutada ainult sel eesmärgil, milleks otsing tehti.

Artikkel 27

Pädevad asutused

Edastatud isikuandmeid võivad töödelda üksnes asutused, organid ja kohtud, mille kohustus on täita artiklis 26 osutatud eesmärkide saavutamisega seotud ülesandeid. Andmeid võib edastada teistele asutustele üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas andmeid saava liikmesriigi õigusega.

Artikkel 28

Andmete õigsus, ajakohasus ja säilitusaeg

1.   Liikmesriigid tagavad isikuandmete õigsuse ja ajakohasuse. Kui ex officio ilmneb või andmesubjekt teatab, et edastatud on ebaõigeid andmeid või andmeid, mida ei oleks pidanud edastama, teavitatakse sellest viivitamata andmeid saavat liikmesriiki või andmeid saavaid liikmesriike. Asjaomasel liikmesriigil või asjaomastel liikmesriikidel on kohustus kõnealused andmed parandada või kustutada. Lisaks parandatakse edastatud isikuandmed nende ebaõigsuse tuvastamise korral. Kui andmeid saaval organil on põhjust arvata, et edastatud andmed on ebaõiged või et need tuleks kustutada, teavitatakse sellest viivitamata andmeid edastavat organit.

2.   Andmed, mille õigsuse andmesubjekt vaidlustab ning mille õigsust või ebaõigsust ei saa kindlaks teha, varustatakse andmesubjekti taotlusel hoiatusmärkega kooskõlas liikmesriikide siseriikliku õigusega. Kui hoiatusmärge on lisatud, võib selle eemaldada kooskõlas liikmesriikide siseriikliku õigusega ja ainult andmesubjekti loal või pädeva kohtu või sõltumatu andmekaitseasutuse otsuse alusel.

3.   Edastatud isikuandmed, mida ei oleks pidanud edastama või saama, kustutatakse. Õiguspäraselt edastatud ja saadud andmed kustutatakse:

a)	kui andmed ei ole vajalikud või ei ole enam vajalikud sellel eesmärgil, milleks need edastati; kui isikuandmeid edastati ilma taotluseta, kontrollib andmeid saav organ viivitamatult, kas need on vajalikud eesmärgil, milleks need edastati;

b)	pärast andmeid edastava liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud maksimaalse andmete hoidmise aja lõppemist, kui andmeid edastav organ teavitas andmeid saavat organit andmete edastamisel nimetatud maksimumajavahemikust.

Kui on põhjust arvata, et kustutamine kahjustab andmesubjekti huve, suletakse andmed kustutamise asemel kooskõlas siseriikliku õigusega. Suletud andmeid võib edastada või kasutada üksnes eesmärgil, mille tõttu neid ei kustutatud.

Artikkel 29

Tehnilised ja korralduslikud meetmed andmekaitse ja andmeturbe tagamiseks

1.   Andmeid edastavad ja saavad organid astuvad samme, et tagada isikuandmete tõhus kaitse juhusliku või volituseta hävitamise, juhusliku kaotsimineku, volituseta või juhusliku muutmise või volituseta avalikustamise eest.

2.   Automatiseeritud otsingumenetluse tehnilise spetsifikatsiooni üksikasjad sätestatakse artiklis 33 osutatud rakendusmeetmetega, mis tagab, et:

a)	andmekaitse ja andmeturbe, eelkõige andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks võetakse uusimaid tehnilisi meetmeid;

b)	üldiselt ligipääsetavate võrkude kasutamisel kasutavad pädevad asutused tunnustatud krüpteerimis- ja autoriseerimistoiminguid ning

c)	otsingute lubatavust kooskõlas artikli 30 lõigetega 2, 4 ja 5 saab kontrollida.

Artikkel 30

Logimine ja salvestamine; automatiseeritud ja automatiseerimata andmeedastust käsitlevad erieeskirjad

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik automatiseerimata isikuandmete edastused ja kättesaamised registrit haldava organi ja otsingut sooritava organi poolt logitakse, et kontrollida andmeedastuse lubatavust. Logitakse järgmine teave:

a)	andmeedastuse põhjus;

b)	edastatavad andmed;

c)	andmeedastuse kuupäev ja

d)	otsingut sooritava organi ja registrit haldava organi nimi või viitekood.

2.   Artiklite 3, 9 ja 12 alusel teostatava andmete automatiseeritud otsingu puhul või automatiseeritud võrdluse puhul vastavalt artiklile 4 kohaldatakse järgmist:

a)

automatiseeritud otsinguid või võrdlusi võivad teostada ainult riiklike kontaktpunktide erivolitustega ametnikud. Automatiseeritud otsinguid või võrdlusi läbi viima volitatud ametnike nimekiri tehakse taotluse korral kättesaadavaks lõikes 5 osutatud järelevalveasutustele ja teistele liikmesriikidele;

b)

liikmesriigid tagavad, et registrit haldav organ ning otsingut sooritav organ salvestavad kõik isikuandmete edastamised ja kättesaamised, kaasa arvatud teatise selle kohta, kas kokkulangevus esineb või mitte. Salvestatakse järgmine teave: i) edastatavad andmed; ii) andmeedastuse kuupäev ja täpne aeg ning iii) otsingut sooritava organi ja registrit haldava organi nimi või viitekood. Otsingut sooritav organ salvestab samuti andmed otsingu või andmeedastuse põhjuste kohta ning otsingut teostanud ametniku ja otsinguks või andmeedastuseks korralduse andnud ametniku identifitseerimistunnuse.

3.   Andmed salvestanud organ edastab salvestatud andmed taotluse korral viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevatele andmekaitseasutustele hiljemalt nelja nädala jooksul taotluse saamisest. Salvestatud andmeid võib kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:

a)	andmekaitse järelevalve;

b)	andmeturbe tagamine.

4.   Salvestatud andmeid kaitstakse sobivate meetmete abil sobimatu kasutamise eest ja teiste väärkasutuse viiside eest ning neid hoitakse kaks aastat. Säilitusaja lõppemisel kustutatakse salvestatud andmed viivitamata.

5.   Isikuandmete edastamise või kättesaamise õiguspärasuse kontrollimise kohustus lasub asjaomaste liikmesriikide sõltumatutel andmekaitse- või vajaduse korral õigusasutustel. Igaüks võib taotleda, et kõnealused asutused kontrolliksid nende isikut käsitleva teabe töötlemise õiguspärasust kooskõlas siseriikliku õigusega. Sõltumata sellistest taotlustest, kontrollivad need asutused ning andmete salvestamise eest vastutavad organid pisteliselt andmeedastuse õiguspärasust asjaomaste registrite alusel.

Sõltumatud andmekaitseasutused hoiavad sellise pistelise kontrolli tulemusi inspekteerimiseks 18 kuud. Pärast nimetatud ajavahemikku kustutatakse need viivitamata. Teise liikmesriigi sõltumatu andmekaitseasutus võib paluda mis tahes andmekaitseasutusel kasutada oma volitusi kooskõlas siseriikliku õigusega. Liikmesriikide sõltumatud andmekaitseasutused täidavad vastastikuse koostöö raames vajalikke inspekteerimisülesandeid, eelkõige vahetades asjakohast teavet.

Artikkel 31

Andmesubjektide õigused seoses teabe saamise ja kahju hüvitamisega

1.   Andmesubjekti siseriikliku õiguse kohaselt esitatud taotlusel edastatakse kooskõlas siseriikliku õigusega andmesubjektile isikut tõendava dokumendi esitamisel, põhjendamatute kulutusteta, üldiselt arusaadavatel tingimustel ja põhjendamatute viivitusteta teave selle kohta, milliseid tema isikut puudutavaid andmeid on töödeldud, nende andmete päritolu, kes on andmete saaja või andmete saajate rühmad ning millised on andmetöötluse sihtotstarve ja, kui seda nõutakse siseriikliku õigusega, õiguslik alus. Lisaks on andmesubjektil õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist ja ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist. Liikmesriigid tagavad samuti, et andmesubjekti andmekaitsega seotud õiguste rikkumise korral on tal võimalus esitada tõhusalt kaebus sõltumatule kohtule Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses või sõltumatule järelevalveasutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) artikli 28 tähenduses, ning et talle antakse võimalus nõuda kahjutasu või taotleda muud liiki õiguslikku hüvitist. Nimetatud õiguste kaitsmise menetlust käsitlevate üksikasjalike eeskirjade suhtes ning andmetele juurdepääsu õiguse piirangute suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi asjaomaseid siseriikliku õiguse sätteid, kus andmesubjekt oma õigusi kaitseb.

2.   Kui liikmesriigi organ on edastanud käesoleva otsuse kohaselt isikuandmeid, ei saa edastatud andmete ebaõigsus olla teise liikmesriigi andmeid saavale organile põhjuseks, mille alusel siseriikliku õiguse kohaselt vältida vastutust kahjukannataja ees. Kui andmeid saavalt organilt nõutakse kahjutasu edastatud ebaõigete andmete kasutamise eest, hüvitab andmed edastanud organ andmeid saavale organile kahjutasuna makstud summad täies ulatuses.

Artikkel 32

Liikmesriikide taotletav teave

Taotluse korral teavitab andmeid saav liikmesriik andmeid edastavat liikmesriiki saadud andmete töötlemisest ning saadud tulemusest.

7. PEATÜKK

RAKENDUS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Rakendusmeetmed

Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu vajalikud meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks liidu tasandil.

Artikkel 34

Kulud

Iga liikmesriik kannab oma asutuste tegevuskulud, mis on seotud käesoleva otsuse kohaldamisega. Erijuhtudel võivad asjaomased liikmesriigid kokku leppida teistsuguse korra.

Artikkel 35

Seos muude dokumentidega

1.   Asjaomaste liikmesriikide suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse asjakohaseid sätteid, mitte nendele vastavaid Prümi lepingus sisalduvaid sätteid. Prümi lepingu muid sätteid kohaldatakse jätkuvalt Prümi lepingu osalisriikide vahel.

2.   Mõjutamata asutamislepingu VI jaotise kohaselt vastu võetud muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi:

a)	võivad liikmesriigid jätkata käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval kehtivate piiriülest koostööd käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, kui sellised lepingud või kokkulepped ei ole vastuolus käesoleva otsuse eesmärkidega;

b)	võivad liikmesriigid pärast käesoleva otsuse jõustumist sõlmida või jõustada piiriülest koostööd käsitlevaid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui nimetatud lepingud või kokkulepped näevad ette käesoleva otsuse eesmärkide laiendamise või suurendamise.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingud ja kokkulepped ei mõjuta mingil moel suhteid selliste liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

4.   Liikmesriigid teavitavad nelja nädala jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest nõukogu ja komisjoni kehtivatest lõike 2 punktis a nimetatud lepingutest ja kokkulepetest, mille kohaldamist nad soovivad jätkata.

5.   Liikmesriigid teavitavad nõukogu ja komisjoni ka kõigist lõike 2 punktis b nimetatud uutest lepingutest ja kokkulepetest kolme kuu jooksul alates nende allkirjastamisest või, kui tegemist on enne käesoleva otsuse vastuvõtmist allkirjastatud dokumentidega, kolme kuu jooksul alates nende jõustumisest.

6.   Käesolev otsus ei mõjuta mingil moel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kahepoolseid ja mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid.

7.   Käesolev otsus ei mõjuta olemasolevaid õigusabi või kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise alaseid kokkuleppeid.

Artikkel 36

Rakendamine ja deklaratsioonid

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist, välja arvatud 2. peatüki sätted, mille järgimiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kolme aasta jooksul pärast käesoleva otsuse ja käesoleva otsuse rakendamiseks vastu võetava nõukogu otsuse jõustumist.

2.   Liikmesriigid teavitavad nõukogu peasekretariaati ja komisjoni sellest, et nad on täitnud käesolevast otsusest tulenevad kohustused, ja esitavad otsuses sätestatud deklaratsioonid. Seda tehes võib iga liikmesriik osutada, et ta kohaldab viivitamata käesolevat otsust oma suhetes nende liikmesriikidega, kes on samasuguse teatise esitanud.

3.   Lõike 2 kohaselt esitatud deklaratsioone võib igal ajal muuta, esitades nõukogu peasekretariaadile deklaratsiooni. Nõukogu peasekretariaat edastab saadud deklaratsioonid liikmesriikidele ja komisjonile.

4.   Sellest tulenevalt ning liikmesriikidele nende taotlusel kättesaadavaks tehtud muu teabe alusel esitab komisjon nõukogule hiljemalt 28. juulil 2012 aruande otsuse rakendamise kohta ning lisab sellised ettepanekud, mida ta peab edasisteks arenguteks vajalikuks.

Artikkel 37

Kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  10. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 386, 29.12.2006, lk 89.

(3)  EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

(4)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

---