Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008D0298

    Nõukogu otsus 2008/298/ÜVJP, 7. aprill 2008 , millega muudetakse otsust 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta

    ELT L 102, 12.4.2008, p. 25–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/298(1)/oj

    12.4.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 102/25


    NÕUKOGU OTSUS 2008/298/ÜVJP,

    7. aprill 2008,

    millega muudetakse otsust 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    22. jaanuaril 2001 võttis nõukogu vastu otsuse 2001/80/ÜVJP (1) ELSS moodustamise kohta, mille pädevus on sätestatud lisas.

    (2)

    19. novembril 2007 kiitis nõukogu heaks neli meedet, mille eesmärk on parandada ELSSi suutlikkust teostada ELi juhitavate operatsioonide strateegilise tasandi varajast sõjalist planeerimist.

    (3)

    Kõnealuste meetmete rakendamiseks tuleks ELSSi pädevust muuta sõltuvalt pädevuse põhjalikust läbivaatamisest pärast nimetatud meetmete rakendamise hindamist.

    (4)

    Samuti peaks ELSSi pädevus kajastama muudatusi, mis on tehtud nõukogu kriisiohjestruktuurides ja -menetlustes pärast pädevuse viimast muutmist.

    (5)

    Otsust 2001/80/ÜVJP tuleks muuta ka selleks, et võtta arvesse nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsust 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju, (2)

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Artikkel 1

    Otsust 2001/80/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

    1.

    Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 4

    Euroopa Liidu sõjalise staabi liikmete suhtes kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsuses 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju. (3)

    2.

    Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    Artikkel 3

    Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    Luxembourg, 7. aprill 2008

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    R. ŽERJAV


    (1)  EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7. Otsust on muudetud otsusega 2005/395/ÜVJP (ELT L 132, 26.5.2005, lk 17).

    (2)  ELT L 327, 13.12.2007, lk 10.

    (3)  ELT L 327, 13.12.2007, lk 10.”.


    LISA

    EUROOPA LIIDU SÕJALISE STAABI (ELSS) PÄDEVUS JA STRUKTUUR (1)

    1.   Sissejuhatus

    ELi liikmesriigid otsustasid Helsingis moodustada nõukogus uued alalised poliitilised ja sõjalised organid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul täita oma kohustusi seoses kõigi ELi lepingus sätestatud konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise ülesannetega. Helsingi aruande kohaselt annab ELSS, „mis on osa nõukogu struktuurist, sõjalist nõu ning toetab Euroopa ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, viies sealhulgas läbi ELi juhitavaid sõjalisi kriisiohjamisoperatsioone”.

    12.–13. detsembril 2003 toimunud kohtumisel tervitas Euroopa Ülemkogu dokumenti pealkirjaga „Euroopa kaitsepoliitika: NATO-ELi konsultatsioonid, planeerimine ja operatsioonid”. 16.–17. detsembril 2004 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks üksikasjalikud ettepanekud selle dokumendi rakendamise kohta.

    19. novembril 2007 tervitas nõukogu tema poolt 2007. aasta mais taotletud ja peasekretäri/kõrge esindaja koostatud aruannet, mis käsitleb ELi sõjalise staabi võimet strateegilisel tasandil varakult planeerida ELi juhitavaid operatsioone, ning kiitis heaks soovitused rakendada paketina aruandes käsitletud nelja meedet koos sõjalises nõuandes täpsustatud tegevusega.

    ELSSil on järgmine pädevus.

    2.   Missioon

    Sõjalise staabi ülesandeks on varajane hoiatamine, olukorra hindamine ning ELi lepingu artikli 17 lõikes 2 ette nähtud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegiline planeerimine.

    See hõlmab ka Euroopa riiklike ja mitmeriigivägede määratlemist ning ELSK kindlaksmääratud poliitika ja otsuste elluviimist.

    3.   Roll

    Staap on ELi sõjaliste erialateadmiste allikas.

    Staap tagab sideme ühelt poolt ELSK ja teiselt poolt ELi käsutuses olevate sõjaliste ressursside vahel ning annab kooskõlas ELSK suunistega sõjalist nõu ELi organitele.

    Staap täidab kolme peamist operatiivset ülesannet: varajane hoiatamine, olukorra hindamine ja strateegiline planeerimine.

    Staap korraldab piisavalt üksikasjalikku varajast planeerimist, et muu hulgas võimaldada liikmesriikidel hinnata nende potentsiaalseid pakutavaid vägesid ja ELSSil anda otsustamisprotsessi käigus asjakohast ekspertnõu.

    Staap tagab varajase hoiatamise. Staap planeerib, hindab ja annab soovitusi seoses kriisiohjamise kontseptsiooni ja üldise sõjalise strateegiaga ning viib ellu ELSK otsused ja suunised.

    Staap toetab ELSK-d olukorra hindamise ja kõigi ELi lepingu artikli 17 lõikes 2 sätestatud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegilise planeerimise sõjaliste aspektide (2) osas kõigi ELi juhitavate operatsioonide puhul, olenemata sellest, kas EL kasutab NATO vahendeid ja võimeid või mitte.

    Staap toetab (peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee taotlusel) ajutisi missioone kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, andes vastavalt vajadusele konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja konfliktijärgse stabiliseerimise sõjaliste aspektidega seotud nõu ja abi.

    Staap aitab kaasa sõjaliste võimete alaste eesmärkide väljatöötamisele, hindamisele ja läbivaatamisele, võttes asjaomaste liikmesriikide puhul arvesse vajadust tagada vastavalt kokkulepitud menetlustele sidusus NATO kaitseplaneerimisprotsessi ning rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessiga.

    Staap teeb tihedat koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga.

    Staap vastutab koolituse, õppuste ja koostegutsemisvõime vallas liikmesriikide poolt ELi käsutusse antud relvajõudude ja võimete järelevalve ja hindamise ning neid käsitlevate soovituste andmise eest.

    Staap tagab võime tugevdada riiklikku peakorterit, mis on määratud ELi iseseisvat operatsiooni läbi viima.

    Staap vastutab ELi iseseisvate sõjaliste operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest ning tagab ELSSi võime luua kiiresti operatsioonide keskus konkreetse operatsiooni läbiviimiseks, eelkõige juhul, kui on vaja tsiviil-sõjalist ühisreageerimist ja riiklikku peakorterit ei ole kindlaks määratud, pärast seda, kui nõukogu on ELSK nõuandel nimetatud operatsiooni käsitleva otsuse vastu võtnud.

    4.   Ülesanded

    Staap annab ELSK suuniste alusel sõjalist nõu peasekretärile/kõrgele esindajale ja ELi organitele.

    Staap jälgib potentsiaalseid kriisikoldeid, tuginedes asjakohastele riiklikele ja mitmeriigilistele luurealastele võimetele.

    Staap teeb teabevahetuse valdkonnas koostööd ühise vaatluskeskusega kooskõlas ühtset luureandmete analüüsivõimet käsitleva kokkuleppega.

    Staap viib läbi strateegilise tasandi sõjalist eelplaneerimist.

    Staap korraldab piisavalt üksikasjalikku varajast planeerimist, et muu hulgas võimaldada liikmesriikidel hinnata nende potentsiaalseid pakutavaid vägesid ja ELSSil anda otsustamisprotsessi käigus asjakohast ekspertnõu.

    Staap määrab koostöös NATOga ELi juhitavateks operatsioonideks kindlaks Euroopa riiklikud ja mitmeriigiväed ning koostab nendest loendi.

    Staap aitab kaasa liikmesriikide poolt ELi käsutusse antud riiklike ja mitmeriigivägede arendamisele ja ettevalmistamisele (sealhulgas koolitus ja õppused). Üksikasjalikud sätted suhete kohta NATOga määratakse kindlaks asjaomastes dokumentides.

    Staap organiseerib ja koordineerib menetlusi riiklike ja mitmeriigiliste peakorteritega, sealhulgas ELi käsutusse antud NATO peakorteritega, tagades võimalikult suure vastavuse NATO menetlustele.

    Staap annab panuse terrorismivastase võitluse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõõtme sõjalistesse aspektidesse.

    Staap aitab välja töötada kontseptsioone, doktriini, plaane ja menetlusi sõjaliste vahendite ja võimete kasutamiseks loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärgede likvideerimisega seotud operatsioonides.

    Staap määrab kindlaks, planeerib ja viib läbi ELi kriisiohjamise menetluste sõjalised aspektid, sealhulgas ELi-NATO menetlustega seotud õppused, ning hindab neid.

    Staap osaleb operatsioonide ja õppustega seotud kulutuste hindamisel.

    Staap teeb koostööd mitmeriigivägede riiklike ja mitmeriigipeakorteritega.

    Staap loob vastavalt Euroopa Liidu ja NATO vahelistele alalistele kokkulepetele alalised suhted NATOga.

    Staap võtab ELSSis vastu NATO kontaktrühma ja säilitab ELi staabiüksuse SHAPEis kooskõlas eesistujariigi aruandega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mille nõukogu võttis vastu 13. detsembril 2004.

    Staap loob kokkuleppel ÜRO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas OSCE ja Aafrika Liiduga, asjakohased suhted nendes organisatsioonides kindlaksmääratud kontaktisikutega.

    Staap aitab läbi viia saadud kogemuste vajalikku põhjalikku analüüsi.

    Staap koostab peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee algatusel strateegilisi alternatiivplaane.

    Staap aitab välja arendada doktriini ja kontseptsioonide ning tsiviil-sõjalistest operatsioonidest ja õppustest saadud kogemuste kogumi.

    Staap valmistab ette kontseptsioone ja menetlusi ELi operatsioonide keskuse jaoks ning tagab operatsioonide keskuse personali, vahendite ja varustuse olemasolu ja valmisoleku operatsioonide, õppuste ja koolituse korraldamiseks.

    Staap hooldab, uuendab ja asendab ELi operatsioonide keskuse varustust ning hooldab keskuse ruume.

    a)   Lisaülesanded kriisiohjamise olukordades

    Staap taotleb konkreetset teavet luureasutustelt ja muud asjakohast teavet kõigilt olemasolevatelt allikatelt ning töötleb seda.

    Staap toetab ELSKd selle osalemisel poliitika- ja julgeolekukomitee esialgse planeerimisjuhendi ja planeerimisjuhiste koostamisel.

    Staap koostab ja seab prioriteetsuse järjekorda sõjalis-strateegilised tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks,

    määrates kindlaks esialgsed üldised tegevusvariandid;

    kasutades vajaduse korral planeerimisel abina väliseid allikaid, kes neid tegevusvariante üksikasjalikumalt analüüsivad ja edasi arendavad;

    hinnates selle üksikasjalikuma töö tulemusi ja tellides vajalikuks osutuva edasise töö;

    esitades ELSK-le üldise hinnangu, tuues vastavalt vajadusele välja prioriteedid ja soovitused.

    Staap määrab koostöös riiklike planeerimisstaapide ja vajaduse korral NATOga kindlaks väed, mis võiksid osaleda võimalikes ELi juhitavates operatsioonides.

    Staap abistab operatsiooni ülemat tehnilise koostöö tegemisel kolmandate riikidega, kes on avaldanud soovi panustada sõjaliselt ELi juhitavasse operatsiooni, ja vägede moodustamist käsitleva konverentsi ettevalmistamisel.

    Staap jätkab kriisiolukordade jälgimist.

    ELSSi juhatajale esitatud peadirektoraadi E (DG E) taotluse korral aitab staap korraldada DG E vastutusel läbi viidavat kriisidele reageerimisega seotud poliitilis-sõjalist strateegilist planeerimist (kriisiohjamise kontseptsiooni, ühismeetme eelnõu jne väljatöötamine).

    ELSSi juhatajale esitatud DG E taotluse korral aitab staap korraldada DGE vastutusel läbi viidavat kriisidele reageerimisega seotud strateegilise tasandi planeerimist (teabekogumismissioonid, kriisiohjamise kontseptsioon).

    Staap aitab korraldada kriisidele reageerimisega seotud strateegilist planeerimist tsiviil-sõjaliste ühisoperatsioonide läbiviimiseks, töötades välja kriisiohjamise menetlustes ette nähtud strateegilised tegevusvariandid. Nimetatud planeerimine on ELSSi juhataja ja DCPCC otseses vastutusalas ning nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses.

    ELSSi juhatajale esitatud DCPCC taotluse korral aitab staap korraldada kriisidele reageerimisega seotud strateegilise ja operatiivtasandi planeerimist DCPCC vastutusel läbi viidavate tsiviilmissioonide jaoks.

    b)   Lisaülesanded operatsioonide ajal

    ELSS tagab valveteenistuse abil ööpäevaringse võime jälgida kõiki EJKP missioone ja operatsioone, et kindlustada operatsioonidega seotud teabe süstemaatiline edastamine.

    ELSS, mis tegutseb ELSK suuniste alusel, jälgib pidevalt operatsioonide kõiki sõjalisi aspekte. Staap viib koostöös operatsioonile määratud operatsiooni ülemaga läbi strateegilise analüüsi, toetamaks ELSK-d strateegilise juhtimise eest vastutava poliitika- ja julgeolekukomitee nõustamisel.

    Pidades silmas poliitilisi ja operatsiooni puudutavaid arengusuundi, esitab staap ELSK-le uued tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks.

    Staap aitab tugevdada operatsioonide keskuse tuuma ning vajaduse korral ELi operatsioonide keskust.

    Staap on ELi operatsioonide keskuse alaliseks tuumaks.

    Staap aitab koordineerida tsiviiloperatsioone. Need operatsioonid planeeritakse ja viiakse läbi DCPCC vastutusel. Staap aitab tsiviiloperatsioone planeerida, toetada (kaasa arvatud sõjaliste vahendite võimaliku kasutamise kaudu) ja läbi viia (strateegiline tasand jääb DG E IX pädevusse).

    5.   Struktuur

    Staap töötab ELSK sõjaliste suuniste alusel ning annab sellele oma tegevusest aru.

    ELSS on nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksus, mis allub otse peasekretärile/kõrgele esindajale ning tegutseb tihedas koostöös teiste nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksustega.

    ELSS juhib ELSS juhataja, kes on kindralleitnandi auastmega.

    Staap koosneb liikmesriikidest lähetatud rahvusvahelise pädevusega personalist kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati tööle lähetatud liikmesriikide ekspertide ja sõjaväelaste suhtes, ning nõukogu peasekretariaadi ametnikest ja komisjonist lähetatud ametnikest. ELSS personalivaliku protsessi parandamiseks soovitatakse liikmesriikidel esitada igale taotletavale ametikohale mitu kandidaati.

    Kõigi ülesannetega toime tulemiseks on ELSSil A liites esitatud struktuur.

    Kriisiohjamise olukordades või õppuste ajal võib ELSS oma teadmisi, inimressursse ja infrastruktuuri kasutades moodustada planeerimis- ja juhtimisrühmi. Lisaks sellele võib staap vajaduse korral taotleda ELSK kaudu ELi liikmesriikidelt ajutist lisapersonali.

    ELSK annab ELSSi juhataja kaudu suuniseid ELSSi poolt tsiviilkriisiohjamise raames läbi viidud sõjalise tegevuse kohta. DGE IX vastutab ELSSi poolt kriisiohjamise tsiviilaspektidesse antava panuse puhul kõigi tegevuste (planeerimine, teabekogumismissioonid jne) eest kuni ja kaasa arvatud kriisiohjamise kontseptsiooni ning vajaduse korral politsei- ja tsiviilalaste strateegiliste tegevusvariantide väljatöötamiseni. Pärast missiooni alustamise otsuse vastuvõtmist läheb vastutus nimetatud panuse eest üle tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktorile. Kõnealuse tegevuse kohta antakse kriisiohje tsiviilaspektide komiteele aru vastavalt kriisiohjamise tsiviilaspekte käsitlevatele menetlustele.

    6.   Suhted kolmandate riikidega

    ELSSi suhted ELi mittekuuluvate NATO Euroopa liikmetega, muude kolmandate riikidega ning ELi kandidaatriikidega määratakse kindlaks ELi ja kolmandate riikide suhteid käsitlevates asjakohastes dokumentides.


    (1)  Lühendeid vt B liitest.

    (2)  Mõisted:

     

    strateegiline planeerimine – planeerimistegevus, mis algab kohe pärast võimaliku kriisi tuvastamist või tekkimist ja lõpeb siis, kui ELi poliitilised organid on heaks kiitnud sõjalis-strateegilise tegevusvariandi või nende kogumi. Strateegilise planeerimise protsess hõlmab olukorra sõjalist hindamist, poliitilis-sõjalise raamistiku kindlaksmääramist ja sõjalis-strateegiliste tegevusvariantide väljatöötamist;

     

    sõjalis-strateegiline tegevusvariant – võimalik sõjaline tegevus, mille eesmärk on saavutada poliitilis-sõjalises raamistikus kindlaks määratud poliitilis-sõjalised eesmärgid. Sõjalis-strateegilises tegevusvariandis kirjeldatakse üldjoontes sõjalist lahendust, vajalikke ressursse ja piiranguid ning operatsiooni ülema ja operatsiooni peakorteri valikut käsitlevaid soovitusi.

    A liide

    ÜLEVAADE ELSSI STRUKTUURIST

    Image

    B liide

    LÜHENDID

    A

    ADMIN Haldusüksus

    AU Aafrika Liit

    C

    CESDP Euroopa ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

    CEUMC Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees

    CPCC Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus

    CIS Side- ja infosüsteemide osakond

    CIS POL/REQ Side- ja infosüsteemidealane poliitika ja nõuded

    CIV/MIL CELL Tsiviil-sõjaline staabiüksus

    CIV/MIL STRAT PLAN Tsiviil-sõjalise staabiüksuse strateegilise planeerimise osakond

    CIVCOM Kriisiohje tsiviilaspektide komitee

    CMC Kriisiohjekontseptsioon

    CMC SPT Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe abid

    COMMS & IS Side- ja infosüsteemide direktoraat

    CONOPS Operatsiooni kontseptsioon

    CRISIS RESP/CURRENT OPS Kriisidele reageerimise ja käimasolevate operatsioonide osakond

    CSO Tsiviilalane strateegiline tegevusvariant

    D

    DDG Juhataja asetäitja

    DGEUMS Euroopa Liidu sõjalise staabi juhataja

    DCPCC Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor

    DPP Kaitseplaneerimisprotsess

    E

    ESDP Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP)

    EUMC Euroopa Liidu sõjaline komitee (ELSK)

    EUMS Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS)

    EU CELL (SHAPE) Euroopa Liidu staabiüksus SHAPEis

    EX/TRN/ANL Õppuste ja koolituse analüüsiosakond

    I

    INT POLICY Luurepoliitika osakond

    INT PRODUCTION Luureandmete tootmisosakond

    INT REQ Luureandmete taotlus

    IT SUPPORT Infotehnoloogia toetusosakond

    L

    LEGAL Õigusnõunik

    LOG POLICY Logistikapoliitika osakond

    M

    MAP Sõjalise hindamise ja planeerimise osakond

    O

    OCPS Operatsioonide keskuse koosseisulised töötajad

    OHQ Operatsioonide peakorter

    OP CENTRE PERM STAFF Operatsioonide keskuse koosseisulised töötajad

    OPLAN Operatsiooni plaan

    OPSCEN Operatsioonide keskus

    OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

    P

    PARP Planeerimis- ja aruandlusprotsess

    PfP Rahupartnerlus

    POL Poliitikaosakond

    PSC Poliitika- ja julgeolekukomitee

    PSO Politsei strateegiline tegevusvariant

    T

    TEU Euroopa Liidu leping


    Top