8.12.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/45

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/805/ÜVJP,

6. detsember 2007,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Aafrika Liidust (AL) on viimastel aastatel saanud strateegiline osaleja kontinentaaltasandil ning Euroopa Liidu (EL) tähtis rahvusvaheline partner.

(2)	EL on mitmel korral tunnustanud Aafrika Liidu olulist rolli ja saavutusi, sealhulgas EL strateegias „Euroopa Liit ja Aafrika: liikumine strateegilise partnerluse suunas” (edaspidi „ELi Aafrika-strateegia”), mis võeti Euroopa Ülemkogus vastu 15. ja 16. detsembril 2005.

(3)	Euroopa Ülemkogu kohustus 14. ja 15. detsembril 2006 tugevdama ELi ja Aafrika vahelist strateegilist partnerlust ning seoses sellega tõhustama ELi kohalolekut Aafrika Liidus Addis Abebas, mis on üks konkreetne meede 2007. aasta asjaomaste esmatähtsate meetmete raames.

(4)	Addis Abebas baseeruva Euroopa Liidu eriesindaja nimetamist Aafrika Liitu peetakse sobivaks meetmeks ELi alalise tõhustatud kohaloleku tagamiseks Aafrika Liidus.

(5)	Peasekretär/kõrge esindaja soovitas nimetada Koen Vervaeke Euroopa Liidu eriesindajaks Aafrika Liidus.

(6)	Kuue kuu jooksul pärast käesoleva ühismeetme jõustumist viimistletakse ja tugevdatakse täiendavalt ELi eriesindaja büroo pikaajalisi struktuure, tuginedes eesistujariigi poolt tihedas koostöös peasekretäri/kõrge esindaja, ELi eriesindaja ja komisjoniga koostatud aruandele.

(7)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Nimetamine

Koen Vervaeke nimetatakse käesolevaga Euroopa Liidu eriesindajaks Aafrika Liidus ajavahemikuks 6. detsembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2008. Eriesindaja alaline töökoht on Addis Abebas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad ELi ühtsetel poliitikaeesmärkidel, et toetada Aafrika jõupingutusi rahumeelse, demokraatliku ja jõuka tuleviku loomisel vastavalt ELi Aafrika-strateegias sätestatule. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	ELi poliitilise dialoogi ja Aafrika Liiduga laiemate suhete tõhustamine;

b)

ELi ja ALi partnerluse tugevdamine kõigis ELi Aafrika-strateegias esitatud valdkondades, aidates kaasa ELi Aafrika-strateegia arendamisele ja rakendamisele koostöös ALiga, austades Aafrika omavastutuse põhimõtet ja tehes kooskõlastatult mitmepoolsete partneritega tihedamat koostööd Aafrika esindajatega mitmepoolsetel foorumitel;

c)

Aafrika Liiduga koos töötamine ja talle abi osutamine, toetades institutsioonilist arengut ja tugevdades ELi ja ALi institutsioonide suhteid, sealhulgas arenguabi kaudu, et edendada järgmisi valdkondi: — rahu ja julgeolek: näha ette, hoida ära, suunata, vahendada ja lahendada konflikte, toetada jõupingutusi rahu ja stabiilsuse edendamisel, toetada konfliktijärgset ülesehitustööd; — inimõigused ja valitsemistava: edendada ja kaitsta inimõigusi; edendada põhivabadusi ja õigusriigi austamist; toetada poliitilise dialoogi ning finants- ja tehnilise abi kaudu Aafrika jõupingutusi valitsemistava järelevalvel ja parandamisel; toetada osalusdemokraatia ja vastutuse suurendamist; toetada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning täiendavalt edendada jõupingutusi käsitlemaks laste ja relvastatud konfliktide teema kõiki aspekte; — jätkusuutlik majanduskasv, piirkondlik integratsioon ja kaubandus: toetada jõupingutusi seoses vastastikuse seotusega ning hõlbustada inimeste juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile, energiale ning infotehnoloogiale; edendada stabiilse, tõhusa ja õiguslikult ühtlustatud ettevõtluskeskkonna tekkimist; aidata Aafrikal integreeruda maailma kaubandussüsteemi, aidata Aafrika riikidel täita ELi eeskirju ja norme; toetada Aafrikat kliimamuutuse mõju tõrjumisel; — investeerimine inimestesse: toetada jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse, tervise, toiduohutuse ja hariduse valdkonnas, edendada vahetusprogramme, ülikoolide ja tippkeskuste võrgustikke, tegeleda rände algpõhjustega.

Lisaks sellele kavatsevad EL ja Aafrika luua ühisstrateegia, mis arendab edasi ja tugevdab nendevahelist strateegilist partnerlust. Aafrika Liit on ühisstrateegia rakendamisel peamine osaleja.

Artikkel 3

Volitused

Artiklis 2 nimetatud eesmärkide ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP)/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (EJKP) seotud aspektide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	tugevdada ELi üldist mõju Addis Abebas Aafrika Liidu ja selle komisjoniga asetleidvas dialoogis mitmetes ELi ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKPga seotud küsimustes ning koordineerida seda dialoogi;

b)	tagada piisaval tasemel poliitiline esindatus, mis kajastaks ELi tähtsust Aafrika Liidu poliitilise, finants- ja institutsioonilise koostöö partnerina ning ümberkorraldusi selles partnerluses, mille tingis ALi olulisemaks muutuv poliitiline roll maailmas;

c)	juhul kui nõukogu teeb sellise otsuse, esindada ELi seisukohti ja poliitikaid, kui ALil on oluline roll kriisiolukordades, mille jaoks ELi eriesindajat pole nimetatud;

d)	aidata saavutada ELi poliitikate ja tegevuse paremat sidusust, järjepidevust ja koordineeritust Aafrika Liidu poliitikate ja tegevusega ning anda panus laiema partnerite rühma ning selle ja Aafrika Liidu vaheliste suhete koordineerimise tõhustamisele;

e)	jälgida tähelepanelikult ja anda aru kõikidest asjakohastest arengutest Aafrika Liidu tasemel;

f)	säilitada tihedad kontaktid Aafrika Liidu komisjoni, teiste ALi asutuste, ALi juures asuvate Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide ja ALi liikmesriikide esindustega;

g)	hõlbustada suhteid ja koostööd Aafrika Liidu ja Aafrika allpiirkondlike organisatsioonidega, eelkõige neis valdkondades, mida EL toetab;

h)	nõustada ja toetada ALi tema taotluse korral valdkondades, mis on sätestatud ELi Aafrika-strateegias;

i)	nõustada ja toetada ALi kriisiohjamise suutlikkuse suurendamisel;

j)	ülesannete selge jaotuse alusel koordineerida ja toetada ELi eriesindajate tegevust, kellel on volitused ALi liikmesriikides/piirkondades tegutsemiseks; ning

k)	säilitada tihedad kontaktid ja edendada koordineeritust Addis Abebas asuvate ALi peamiste rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜROga, kuid ka valitsusväliste osalejatega, mitmetes ELi ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKP küsimustes.

Artikkel 4

Volituste rakendamine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 6. detsembrist 2007 kuni 31. maini 2008 on 1 200 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatakse kulutusi alates 6. detsembrist 2007. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et ükski eelrahastamise vahend ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

4.   Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulud ajavahemikul 1. juunist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 kaetakse nõukogu eraldi aktiga, millega sätestatakse vastav lähtesumma.

Artikkel 6

Meeskonna koosseis

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku mõne isikkoosseisu liikme lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   Pärast artiklis 14 nimetatud algperioodi lõpuleviimist tegutsevad ELi eriesindaja büroo poliitikaosakonnast, rahu- ja julgeolekuosakonnast ning haldusosakonnast.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ta töötajate privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja missiooni ja tema isikkoosseisu moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised määratakse kindlaks koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe turvalisus

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (1) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole Euroopa Liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja protseduurilisi julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise kord missiooni piirkonda ja piirkonnas, julgeoleku alaste juhtumite haldamine ja missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaan;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades kirjalikke aruandeid nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile esitatavate vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Regulaarsed kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. Peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki ELi vahendeid kasutatakse tegevuspaigas järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. Seetõttu viiakse ELi eriesindaja tegevused kooskõlla eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel teiste piirkonnas tegutsevate ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide delegatsioonide juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata Euroopa Liidu eriesindajat tema volituste rakendamisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste ELi meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2008. aasta septembri lõppu üksikasjaliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanne on aluseks volituste hindamisel asjaomastes töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Sellega seoses esitab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele asjakohased soovitused.

Artikkel 14

Esialgne korraldus ja edasine ülesehitus

1.   Tihedas koostöös peasekretäri/kõrge esindajaga, ELi eriesindajaga ja komisjoniga annab eesistujariik nõukogule 2008. aasta aprilli keskpaigaks aru büroo loomise kohta volituste algperioodil ning büroo edasise ülesehitamise ja struktureerimise kohta artiklis 1 sätestatud volitusteperioodi lõpuni. Aruandes käsitletakse eelkõige järgmiseid küsimusi:

—	pikaajalised struktuurid ja menetlused;

—	aruandlussüsteem;

—	võrdsete tingimuste saavutamine sarnaseid funktsioone täitvatele töötajatele kõigil tasanditel.

Aruande vaatab läbi nõukogu, kes teeb otsuse sobivate järelmeetmete kohta.

2.   Tihedas koostöös peasekretäri/kõrge esindaja, ELi eriesindaja ja komisjoniga esitab eesistujariik nõukogule enne 2008. aasta oktoobri lõppu üksikasjaliku aruande büroo ja selle korralduse tuleviku kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 16

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

---