27.12.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/1

---

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2007,

kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta, milles käsitletakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011) ajutist kohaldamist

(2007/854/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus on pidanud läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigiga uue kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau kalandusalaste suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 23. mail 2007 kalandusalane partnerlusleping.

(3)	Uue kalandusalase partnerluslepinguga tunnistatakse olemasolev Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalanduskokkulepe kehtetuks.

(4)

Ühenduse laevadele kalastamisvõimaluste tagamiseks on äärmiselt tähtis kohaldada uut kalandusalast partnerluslepingut nii kiiresti kui võimalik. Mõlemad lepinguosalised on seepärast parafeerinud kirjavahetuse vormis lepingu, milles käsitletakse uuele kalandusalasele partnerluslepingule lisatud protokolli ajutist kohaldamist alates 16. juunist 2007.

(5)	Ühenduse huvides oleks kirjavahetuse vormis leping heaks kiita.

(6)	Tuleks määrata kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011) ajutist kohaldamist, kiidetakse ühenduse nimel heaks, eeldusel et nõukogu teeb otsuse selle sõlmimise kohta.

Kirjavahetuse vormis leping, kalandusalane partnerlusleping, selle protokoll ning lisad on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1.   Protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)	krevetipüük Hispaania 1 421 BRT Itaalia 1 776 BRT Kreeka 137 BRT Portugal 1 066 BRT

b)	kala-/peajalgsete püük Hispaania 3 143 BRT Itaalia 786 BRT Kreeka 471 BRT

c)	tuuniseinerid ja õngepüügilaevad Hispaania 10 laeva Prantsusmaa 9 laeva Portugal 4 laeva

d)	ritvõngelaevad Hispaania 10 laeva Prantsusmaa 4 laeva

2.   Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (1) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

---

(1)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

---

Kirjavahetuse vormis

LEPING,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist ajavahemikul 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011

Lugupeetud härra,

Mul on hea meel, et Guinea-Bissau Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ja protokolli (millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) ning selle lisa suhtes.

Nende läbirääkimiste tulemus, eelmise lepingu positiivne areng, tugevdab meie suhteid kalanduse valdkonnas ja loob tõelise partnerluse jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika arendamiseks Guinea-Bissau vetes. Teen ettepaneku algatada samaaegselt menetlused lepingu, protokolli, selle lisade ja liidete teksti heakskiitmiseks ning ratifitseerimiseks vastavalt Guinea-Bissau Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Guinea-Bissau vetes ja osutades 23. mail 2007 parafeeritud lepingule, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011, on mul au Teile teatada, et Guinea-Bissau Vabariigi valitsus on valmis kohaldama kõnealust lepingut ja protokolli ajutiselt alates 16. juunist 2007 kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingu artiklile 19, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. aprilli 2008.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Lugupeetud härra, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Lugupeetud härra,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

Mul on au Teile kinnitada, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Lugupeetud härra, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

---

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane

PARTNERLUSLEPING

ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, ja

GUINEA-BISSAU VABARIIK, edaspidi „Guinea-Bissau”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Guinea-Bissau vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, millega kehtestatakse tihe koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Guinea-Bissau vahel, samuti nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada;

MEENUTADES, et ühendus ja Guinea-Bissau on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooniga ühinenud ning Guinea-Bissau on kõnealuse konventsiooni kohaselt kehtestanud oma rannikust kuni 200 meremiili kaugusele ulatuva majandusvööndi, milles ta kasutab oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi varude uurimisel, kaitsmisel ja majandamisel;

OLLES OTSUSTANUD kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi „ICCAT”, Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mis tahes muu piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni, mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud, otsuseid ja soovitusi;

OLLES OTSUSTANUD teha, eelkõige 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete alusel, vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, eriti kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra tugevdamise kaudu varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks ning merekeskkonna kaitsmiseks;

KINNITADES, et rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste kasutamine oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes selleks, et uurida, kasutada, kaitsta ja majandada nende elusressursse, peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

OLLES VEENDUNUD, et teadus- ja tehnikaalane tihe koostöö kalandussektoris tingimustel, mis kindlustavad kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise, edendab vastavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist kõnealuses sektoris;

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

KOHUSTUDES kindlalt teostama vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki;

OLLES OTSUSTANUD toetada Guinea-Bissau kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse ühenduse laevade kalapüüki Guinea-Bissau kalastusvööndis ning samuti need, milles käsitletakse ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks asjaomases kalastusvööndis;

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades, tehes ja arendades investeeringuid Guinea-Bissausse, hõlmates nendega mõlema lepinguosalise äriühinguid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Guinea-Bissau kalastusvööndites vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Guinea-Bissau kalandussektori arendamine;

—	ühenduse kalalaevade Guinea-Bissau kalastusvöönditesse pääsemise tingimusi;

—	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Guinea-Bissau kalastusvööndites, et tagada eespool osutatud tingimuste täitmine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ning lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Guinea-Bissau kalastusvööndid” — veed, mis kuuluvad Guinea-Bissau suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad vaid piirkondades, kus kalastamine on Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt lubatud;

b)	„ministeerium” — kalandussektori eest vastutav valitsusasutus;

c)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

d)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e)	„ühiskomitee” — komitee, mis koosneb ühenduse ja Guinea-Bissau esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 10;

f)	„järelevalveamet” — kalapüügi järelevalve amet;

g)	„delegatsioon” — Euroopa Komisjoni delegatsioon Guinea-Bissaus;

h)	„AKV meremees” — mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Guinea-Bissau meremeeste näol tegemist AKV meremeestega;

i)	„laevaomanik” — kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv isik.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki neis kalastusvööndites kalastavate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2.   Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Guinea-Bissau kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuse eelhindamisel, jooksval hindamisel ja järelhindamisel.

5.   Guinea-Bissau ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleeritakse eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooniga, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning töölevõtmise ja tegevusala valikuga seotud diskrimineerimisest hoidumisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1.   Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning Guinea-Bissau jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau kalastusvööndis, olles määranud iga-aastase ühise teaduskomitee nõupidamise, mis tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Guinea-Bissaus.

2.   Ühise teaduskomitee iga-aastase nõupidamise järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mis tahes muu piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni, mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud, otsuste ja soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3.   Lepinguosalised kohustuvad pidama kas otse või pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada kalavarude haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute raames.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Guinea-Bissau kalastusvööndis asuvatele piirkondadele

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritud kalastustegevus toimub Guinea-Bissaus kehtivate seaduste ja eeskirjade kohaselt. Guinea-Bissau ametiasutused teatavad ühendusele kõik asjakohaste õigusaktide muudatused. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusaktide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödumist muudatusest teatamisest.

2.   Guinea-Bissau kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndites püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu, selle protokolli ja lisadega.

3.   Guinea-Bissau vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Guinea-Bissau pädevate asutustega koostööd.

4.   Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonile kohustub ühendus võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et ühenduse lipu all sõitvad laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Guinea-Bissau jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6

Kalapüügi tingimused

1.   Ühenduse laevad võivad Guinea-Bissau kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Guinea-Bissau pädevate asutuste välja antud litsentsi omamisest. Litsentside väljaandmise ning tasude ja teadusvaatlejate kuludega seotud osamaksete maksmise kord ning muud ühenduse laevade Guinea-Bissau vetes toimuva kalapüügi tingimused on sätestatud lisades.

2.   Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele litsentse anda ministeerium. Selliste litsentside andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest otsusest.

3.   Käesoleva lepingu protokolliga määratakse kindlaks kalapüügivõimalused, mis Guinea-Bissau eraldab ühenduse laevadele Guinea-Bissau kalastusvööndites, ning käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus.

4.   Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1.   Ühendus annab Guinea-Bissaule rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe teguri alusel:

a)	rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Guinea-Bissau kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses litsentsitasudega;

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Guinea-Bissau vetes.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse Guinea-Bissau kalanduspoliitika raames saavutada.

3.   Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a)	erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Guinea-Bissau vetes;

b)	ühenduse laevadele antud püügivõimaluste vähendamine vastastikusel kokkuleppel, vastavalt asjaomaste kalavarude haldamismeetmetele, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	ühenduste laevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt võimaldab;

d)	Guinea-Bissau kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 14 sätete kohaselt;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt lepingu artiklile 15 või protokollile.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2.   Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3.   Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4.   Lepinguosalised soodustavad eelkõige mõlema poole huve teenivaid investeeringuid kooskõlas Guinea-Bissau ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9

Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

—	arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Guinea-Bissau merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest;

—	teevad koostööd ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö kaudu.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks moodustavad lepinguosalised ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist ning vaidluste lahendamist;

b)	tagab järelevalve ja hindamise seoses partnerluslepingu panusega Guinea-Bissau kalanduspoliitika teostamisse;

c)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

d)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e)	vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f)	määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

g)	jälgib ja hindab käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud ettevõtjatevahelist koostööd ja pakub vajadusel välja viise ja võimalusi selle edendamiseks;

h)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas.

2.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Guinea-Bissaus ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11

Kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Guinea-Bissau territooriumi ja Guinea-Bissau jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast. Seejärel saab seda täiendavalt pikendada sama pikkade ajavahemike kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral peavad lepinguosalised ühiskomitees omavahel nõu.

Artikkel 14

Lepingu lõpetamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2.   Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingut lõpetada vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3.   Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4.   Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15

Lepingu peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2.   Artiklis 7 osutatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 9 lõike 4 sätete kohaldamist.

Artikkel 16

Protokoll ja lisad

Protokoll, selle lisad ja liited on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 17

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Guinea-Bissau vetes kalapüüki kooskõlas Guinea-Bissau seadustega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega on nähtud ette teisiti.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau vaheline Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 29. augustil 1980. aastal.

Seejuures kohaldatakse protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011) kõnealuse protokolli artikli 1 lõikes 1 osutatud ajavahemikul, ja seda protokolli loetakse käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

---

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.   Lepingu artiklitega 5 ja 6 kehtestatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 16. juunist 2007 on järgmised:

—	koorikloomad ja põhjalähedased liigid: a) krevetikülmutustraalerid: 4 400 brt/aastas; b) kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

—	siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1): c) tuuniseinerid ja õngepüügilaevad: 23 laeva; d) tuunipüügi ritvõngelaev: 14 laeva.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

3.   Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Guinea-Bissau kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas esitatud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1.   Lepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikku ja selle suurus on 7 miljonit eurot aastas.

2.   Kui käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b sätestatud ühenduse laevadele ette nähtud kalapüügivõimaluste kasutamist suurendatakse, eraldab ühendus Guinea-Bissaule täiendava summa proportsionaalselt käesolevas protokollis sätestatud kalapüügivõimaluste piiresse jääva suurendamisega ja vastavalt kuni 1 miljon eurot aastas. Lepinguosalised lepivad ühiskomitees hiljemalt käesoleva protokolli jõustumisele järgneva kolme kuu jooksul kokku võrdlusperioodi, põhiindeksi ja maksekorra.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12 kohaselt.

4.   Lõikes 1 osutatud ühenduse rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. aprillil 2008 ning hiljemalt 15. juunil järgnevatel aastatel.

5.   Käesoleva protokolli artikli 8 kohaselt otsustatakse selle toetuse kasutamine Guinea-Bissau finantsseaduse raames ja on seega Guinea-Bissau ametiasutuste ainupädevuses.

6.   Lõikes 1 osutatud summa lisandub 500 000 euro suurusele aastas makstavale ühenduse lisatoetusele, mis on ette nähtud kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi elluviimiseks. Vajaduse korral võivad lepinguosalised siiski otsustada eraldada eritoetuse ühe osa Guinea-Bissau kalasutsvööndi seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks. Kõnealust toetust hallatakse käesoleva protokolli artikli 3 kohaselt.

7.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 3 sätete kohaldamist, tasutakse lõikes 6 osutatud ühenduse rahalise toetuse esimese aasta osamakse hiljemalt 30. aprillil 2008 ning hiljemalt 15. juunil järgnevatel aastatel.

8.   Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab ministeerium igal aastal.

Artikkel 3

Eritoetus kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaartingimuste parandamiseks ja kalanduse seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks

1.	Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 6 osutatud ühenduse eritoetuse abil tuleb toetada eelkõige kalandussektori sanitaarnõuete elluviimist ja vajaduse korral ka Guinea Bissau seire-, kontrolli- ja järelevalvepoliitikat.

2.	Asjaomase summa haldamise eest vastutab Guinea-Bissau ning selle aluseks on lepinguosaliste ühisel kokkuleppel määratud eesmärgid ja nende saavutamiseks koostatud iga-aastased ja mitmeaastased kavad.

3.

Ilma et see piiraks lepinguosalistel määrata nende eesmärke ja vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 8 ja 9 on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmisele: a) tegevusele, mille eesmärk on parandada kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaartingimusi, sealhulgas pädeva ametiasutuse tõhustamine, vastavusseviimine Centro de Investigação Pesqueira Apliquada (CIPA) normidega (ISO 9000), ametnike ettevalmistamine ja vajaliku õigusraamistiku vastavusseviimine; ja vajaduse korral b) kalanduse seire-, kontrolli- ja järelevalvetegevus, sealhulgas Guinea-Bissau vete järelevalve merelt ja õhust, kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) rakendamine, õigusraamistiku parandamine ning selle kohaldamine rikkumiste puhul.

4.	Igal aastal esitatakse üksikasjalik aruanne heakskiitmiseks lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomiteele.

5.	Ühendus jätab endale siiski õiguse katkestada käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 6 ette nähtud eritoetuse maksmine alates protokolli esimesest aastast, kui esineb lahkarvamusi tegevuse kavandamisel või kui saavutatud tulemused ei vasta kavandatutele, välja arvatud eriolukorrad.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel, edendades eelkõige vastutustundliku kalapüügi alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.

2.   Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Guinea-Bissau ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uurimiseks, mis hõlmavad Guinea-Bissau kalastusvööndite varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupidamine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva lepingu raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda teisi kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3.   Ühise teaduskomitee iga-aastase nõupidamise järelduste ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mis tahes muu piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni (mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud) otsuste ja soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1.   Artiklis 1 kindlaks määratud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et lepingu artikli 4 lõikes 2 osutatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine Guinea-Bissau varude säästlikku kasutamist. Sel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Ühenduse makstav rahaline toetus ei tohi siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 2 lõikes 1 osutatud summat.

2.   Kui lepinguosalised otsustavad võtta artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmeid, millega kaasneb artikliga 1 ette nähtud kalapüügivõimaluste vähendamine, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 8 kohaldamist, võib ühendus peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud ühtegi kalapüügivõimalust ei saa rakendada.

3.   Samuti võib vastastikusel kokkuleppel jaotada kalapüügivõimalused eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse ühise teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1.   Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui on osutatud käesoleva protokolli artiklis 1, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise üle Guinea-Bissauga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2.   Lepinguosalised võivad korraldada Guinea-Bissau kalastusvööndites katsepüügi kampaaniaid pärast lepingu artikliga 4 ette nähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3.   Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks.

4.   Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 5 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus vastavalt käesoleva protokolli artikli 5 sätetele.

5.   Katsepüügi ajal väljapüütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Guinea-Bissau õiguse kohaselt lubatud.

Artikkel 7

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1.   Erakorralistel asjaolude korral, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Guinea-Bissau majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud rahalise toetuse ja eritoetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2.   Käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud rahalise toetuse ja eritoetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3.   Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalandustegevus oli peatatud.

Artikkel 8

Partnerluslepingu panus Guinea-Bissau kalanduspoliitika rakendamisse

1.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest aidatakse 35 %ga ehk 2 450 000 euro ulatuses kaasa Guinea-Bissau kalanduspoliitika rakendamisele vastutustundliku ja säästva kalapüügi elluviimiseks Guinea-Bissau vetes.

2.   Kõnealuse summa haldamine toimub Guinea-Bissau vastutusel ning lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks, eelkõige kalavarude heaperemeheliku haldamise, teadusuuringute tõhustamise, Guinea-Bissau pädevate ametiasutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise ja kalatoodete tootmise tingimuste osas.

3.   Ilma et see piiraks lepinguosalistel määrata nende eesmärke kooskõlas Guinea-Bissau kalandussektori säästva arengu strateegia prioriteetidega ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmistele sekkumisvaldkondadele: kalanduse seire, kontroll ja järelevalve, teadusuuringud ja püügipiirkondade haldamine ja korraldamine.

Artikkel 9

Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 8 lõike 3 sätete kohaldamist, lepivad Euroopa Ühendus ja ministeerium lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees ja kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Guinea-Bissau kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 8 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

b)	ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad. IV lisas on esitatud eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli puhul arvesse võtta.

2.   Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3.   Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Guinea-Bissau ühendusele käesoleva protokolli artikli 8 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees.

4.   Igal aastal teavitab ministeerium Euroopa Ühendust toetuse kasutamisest, tehes seda esimesel aastal hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist ja 15. juunil iga järgmise aasta puhul.

5.   Aastaaruanne kavakohase ja rahastatud tegevuse, saadud tulemuste ning kõigi esinenud raskuste kohta edastatakse heakskiitmiseks lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomiteele.

6.   Ühendus jätab endale siiski õiguse muuta või katkestada protokolli artikli 8 lõikega 1 ette nähtud summa maksmist, kui see on põhjendatav kalanduspoliitika elluviimise tulemuste iga-aastase hinnangu kohaselt ja pärast sellekohast arutelu ühiskomisjonis.

Artikkel 10

Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Guinea-Bissau kalandussektorisse

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda.

2.   Lepinguosalised kohustuvad eelkõige edendama ühenduse ettevõtjate ja Guinea-Bissau ettevõtjate ajutiste ühenduste loomist Guinea-Bissau majandusvööndi kalavarude ühiseks uurimiseks.

3.   Ettevõtjate ajutise ühendusena käsitatakse mis tahes ühendust, mis põhineb piiratud kestusega lepingul ühenduse laevaomanike ning Guinea-Bissau füüsilisest või juriidilisest isikust laevaomanike vahel, selleks et Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu alla sõitva laeva või sõitvate laevadega ühiselt püüda ja kasutada Guinea-Bissau püügikvoote ja jagada ühise majandustegevusega seotud väljaminekuid, tulusid ja kulusid.

4.   Guinea-Bissau annab välja vajaliku loa, mille kohaselt ettevõtjate ajutised ühendused, mis on asutatud mere kalavarude kasutamiseks, saaksid asjaomastes kalastusvööndites tegutseda.

5.   Ühenduse laevaomanikud, kes on otsustanud asutada kehtiva protokolli alusel ettevõtjate ajutisi ühendusi käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b osutatud püügikategoorias, on litsentsitasude maksmisest vabastatud. Hiljemalt kolmandal protokolli kehtivusaastal hakkab Guinea-Bissau andma rahalist toetust ettevõtjate ajutiste ühenduste asutamiseks. Kõnealuste toetuste kogusumma ei ületa 20 % laevaomanike poolt käesoleva protokolli raames tasutud kogusummast.

6.   Ühiskomitee määrab kehtiva protokolli raames kindlaks rahalised ja tehnilised üksikasjad kõnealuste toetuste elluviimiseks ning ettevõtjate ajutiste ühenduste edendamiseks.

Artikkel 11

Vaidlused — protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes vaidluste korral peavad lepinguosalised nõu ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2.   Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutatud.

3.   Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavas vaidluses kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 12

Protokolli kohaldamise peatamine, kui Guinea-Bissau ei vii ellu vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi kohustusi

Kui Guinea-Bissau ei järgi käesoleva protokolli artikli 4 sätteid, arvestades vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi kohustusi, eelkõige Guinea-Bissau valitsuse kindlaks määratud iga-aastaseid kalanduse haldamise kavasid, võib käesoleva protokolli kohaldamist peatada artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Protokolli kohaldamise esimese aasta jaoks on kalanduse haldamise kava esitatud käesoleva protokolli III lisas. Lepinguosalised jälgivad kalanduskava arenguid järjestikuste aastate lõikes artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitees.

Artikkel 13

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu artikliga 2 ette nähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	pädevad Guinea-Bissau ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse puudumise kohta. Komisjon viib läbi kontrollimenetlused ja tasub vajadusel makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui pädevad Guinea-Bissau ametiasutused ei ole punktis a ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni.

Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on tasutud.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse ja Euroopa Majandusühenduse vaheline Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkulepe tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli ja selle lisadega.

Artikkel 15

Jõustumine

1.   Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Neid kohaldatakse alates 16. juunist 2007.

---

I LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA-BISSAU KALASTUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Litsentsi taotlemise ja väljaandmise kord

1. JAGU

Kõikide laevade puhul kohaldatavad üldsätted

1.   Kalapüügilitsents Guinea-Bissau kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.   Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Guinea-Bissaus kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Guinea-Bissau ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Guinea-Bissau ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3.   Iga kalapüügilitsentsi taotlevat ühenduse laeva võib esindada Guinea-Bissaus elav volitatud esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad sel juhul olema märgitud litsentsitaotluses.

4.   Ühenduse pädevad ametiasutused esitavad Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsiooni Guinea-Bissaus vahendusel ministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 20 päeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

5.   Taotlused esitatakse ministeeriumile vormil, mis Guinea-Bissau valitsus on selleks ette näinud ja mille näidisvorm on esitatud 1. liites. Guinea-Bissau ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Neid andmeid kasutatakse üksnes kalastamislepingu rakendamiseks.

6.   Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend litsentsi kehtivusaja kohase litsentsitasu tasumise ning VII peatüki punktis 13 ette nähtud summa kohta;

—	mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

7.   Tasu on makstud Guinea-Bissau ametiasutuste osutatud arveldusarvele.

8.   Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9.   Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel 20 tööpäeva jooksul alates punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale ministeeriumile.

10.   Kui Euroopa Komisjoni delegatsioon on litsentsi allkirjastamise ajal suletud, võib litsentsi saata otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia jäetakse delegatsioonile.

11.   Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12.   Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduste taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samalaadsete omadustega laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Kui asendatud litsentsiga laeva brutoregistertonnaaž (brt) on asendatava litsentsiga laeva omast suurem, makstakse litsentsitasu vahe pro rata temporis põhimõttel.

13.   Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale ministeeriumile.

14.   Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. Euroopa Ühenduse Komisjoni delegatsioonile Guinea-Bissaus teatatakse litsentsi üleandmisest.

15.   Litsents peab alati olema laeva pardal ja seejuures peab arvesse võtma I peatüki 2. jao punkti 1.

16.   Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb ainult elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Guinea-Bissau vetes püügiluba omavate laevade loetelu.

17.   Lepinguosalised, tegutsedes ühiskomitees, kohustuvad asendama kõik käesolevas protokollis kasutatud viited brutoregistertonnaaži tähisele brt viidetega brutotonnaaži tähisele GT ning tegema sellele vastavad kohandused kõigis asjakohastes sätetes. Enne asendamist lepinguosalised konsulteerivad omavahel.

2. JAGU

Tuunipüügilaevade ja triivõngejada kasutavate laevade puhul kohaldatavad erisätted

1.   Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nende laevade nimekirja, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügilitsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Guinea-Bissau ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea-Bissau ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Guinea-Bissau pädev ametiasutus püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadab Euroopa Komisjoni delegatsioon nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni Guinea-Bissau pädev ametiasutus on viimase väljastanud.

2.   Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

3.   Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ette nähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

4.   Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele siseriiklikele ametiasutustele on tasutud asjakohase teabelehe alusel kindlaksmääratud summad.

5.   Euroopa Ühenduste Komisjon koostab jooksva aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks. Arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning liikmesriikide pädevate teadusasutuste kinnitatud püügiandmetel, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6.   Kõnealune lõplik arvestus edastatakse samaaegselt ministeeriumile ja laevaomanikele.

7.   Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad Guinea-Bissau pädevatele ametiasutustele hiljemalt tasude lõpliku arvestuse tegemise aasta 31. juuliks käesoleva peatüki 1. jao punktis 7 osutatud pangakontole.

8.   Kui lõpparuande summa on väiksem kui punktis 3 osutatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

3. JAGU

Traalerite puhul kohaldatavad erisätted

1.   Lisaks käesoleva peatüki 1. jao punktis 6 osutatud dokumentidele peab käesolevas jaos osutatud laevade litsentsitaotlustele olema lisatud:

—	liikmesriigi koostatud ja laeva brutoregistertonnaaži tõendava dokumendi kinnitatud koopia, ja

—	vastavustõend, mille ministeerium väljastab pärast VIII peatüki punkti 3.2 kohaselt teostatud laeva tehnilist ülevaatust.

2.   Kui protokolli kohaselt litsentsi juba omanud laeva jaoks esitatakse uus litsentsitaotlus ja laeva tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse kõnealune taotlus Euroopa Komisjoni Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel ministeeriumile, lisades sellele üksnes tõendi taotletud ajavahemike eest tasu maksmise kohta ning VII peatüki punktis 13 osutatud summa kohta. Ministeerium annab välja uue litsentsi, millele on märgitud kehtiva protokolli kohaselt esitatud esimese litsentsi andmed.

3.   Litsentside kehtivusaeg määratakse järgmisteks aasta kaupa arvestatud tähtaegadeks:

—	esimene tähtaeg: 16. juuni 2007 kuni 31. detsember 2007

—	teine tähtaeg: 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2008

—	kolmas tähtaeg: 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009

—	neljas tähtaeg: 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2010

—	viies tähtaeg: 1. jaanuar 2011 kuni 15. juuni 2011

4.   Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

5.   Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil, või 1. oktoobril, välja arvatud protokolli esimene ja viimane tähtaeg, mis kestavad vastavalt 16. juunist 2007 kuni 30. septembrini 2007 ja 1. aprillist 2011 kuni 15. juunini 2011.

6.   Litsentside kehtivusaeg on üks aasta, kuus kuud või kolm kuud. Neid saab pikendada.

7.   Litsents peab olema pidevalt laeva pardal.

8.   Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ette nähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

II PEATÜKK

Kalastusvööndid

Protokolli artiklis 1 osutatud ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest.

III PEATÜKK

Guinea-Bissau vetes püügiluba omavate laevade püügiaruanded

1.   Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all järgmist:

—	kas ajavahemikku Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

—	ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni;

—	või ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemisest kuni lossimiseni.

Kõik laevad, kellel on lepingu alusel lubatud Guinea-Bissau vetes kala püüda, on kohustatud esitama ministeeriumile püügiaruanded vastavalt järgmisele korrale.

2.1.   Püügiaruanded sisaldavad andmeid igal püügireisil laeva kohta saadud saagikoguste kohta. Iga reisi lõpus ja igal juhul enne laeva lahkumist Guinea-Bissau vetest edastatakse püügiaruanded ministeeriumile faksi, posti või elektronposti teel ning nende koopia edastatakse Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel Euroopa Komisjonile. Kui kõnealune edastamine toimub elektroonilisel teel, saadavad mõlemad adressaadid viivitamata laevale elektroonilisel teel kinnituse aruannete kättesaamise kohta; üksteisele saadetakse kinnituse koopiad. Tuunipüügilaevade puhul saadetakse kõnealused aruanded iga majandusaasta lõpus.

2.2.   I peatüki 2. jao punktis 2 osutatud tuunipüügilaevade litsentsi ja 3. jao punktis 3 osutatud traalerite litsentsi aastase kehtivusaja jooksul faksi või elektroonilisel teel saadetud püügiaruannete originaalid (paberkandjal) edastatakse ministeeriumile 45 päeva jooksul pärast litsentsi kehtivusajal tehtud viimast püügireisi. Koopiad (paberkandjal) saadetakse komisjoni delegatsioonile Guinea-Bissaus.

2.3.   Tuunipüügilaevad ja triivõngejadaga laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 esitatud püügipäeviku vormile. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Guinea-Bissau vetes, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Guinea-Bissau majandusvööndit”.

2.4.   Traalerid esitavad oma püügiaruande 3. liites osutatud vormi kohaselt, märkides ära kogupüügi liigi kaupa igas kalendrikuus või kuus.

2.5.   Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3.   Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Guinea-Bissau valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Guinea-Bissau õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse viivitamata Euroopa Komisjoni.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise teabevahetussüsteemi rakendamises.

IV PEATÜKK

Kaaspüük

Kaaspüügi tase iga protokolliga ette nähtud püügipiirkonna puhul on sätestatud Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt ja määratud kindlaks iga püügikategooria teabelehel.

V PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

Laevaomanikud, kellele on käesoleva kokkuleppe kohaselt antud püügilitsentsid, aitavad kaasa Guinea-Bissau kodanike praktilisele kutseõppele ja tööturu olukorra parandamisele vastavalt allpool sätestatud tingimustele ja piirnormidele.

1.   Iga traaleriomanik kohustub tööle võtma:

—	kolm meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on alla 250 brt;

—	neli meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on 250-400 brt;

—	viis meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on 400-650 brt;

—	kuus meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on üle 650 brt.

2.   Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt Guinea-Bissau meremehi.

3.   Laevaomanikud valivad oma esindajate vahendusel oma laevadele töölevõetavad meremehed.

4.   Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Guinea-Bissau meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5.   ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

6.   Guinea-Bissau meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende ministeeriumiga seotud esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7.   Guinea-Bissau meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja Guinea-Bissau ametiasutuste kokkuleppel. Guinea-Bissau meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Guinea-Bissau laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8.   Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ette nähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

9.   Kui Guinea-Bissau meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud võimalikult kiiresti maksma kalastushooajaks kindlaksmääratud summa, mis võrdub palkamata jäetud meremeeste palkadega.

10.   Asjaomane summa kantakse eriarvele, mille Guinea-Bissau ametiasutused on varem selleks otstarbeks määranud, ja mis võimaldab rahastada riiklikke väljaõppestruktuure kalandusvaldkonnas.

VI PEATÜKK

Tehnilised meetmed

1.   Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite suhtes lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest.

2.   Traalerite puhul on tehnilised meetmed esitatud igas vastavas kalapüügi teabelehes.

3.   Kalastusvööndi või selle püügipiirkonna sulgemist bioloogilise taastumise võimaldamiseks peab Guinea-Bissau kohaldama mittediskrimineerivalt kõikide — nii riigisiseste, ühenduse või kolmanda riigi lipu all sõitvate — laevade puhul, mis osalevad asjaomastes püükides.

4.   Mõju hindamise põhjal ja vajaduse korral lepivad lepinguosalised ühiskomitees kokku bioloogilise taastumise võimaldamiseks kohaldatavad võimalikud korrektiivmeetmed.

5.   Kui Guinea-Bissau peab võtma kiireloomulised meetmed, millega kaasneb kalastusvööndi sulgemine väljaspool punktis 3 osutatud asjaoludel või seal ette nähtud sulgemisaja pikenemine, kutsutakse kokku ühiskomisjon, kes peab hindama meetmete kohaldamise mõju ühenduse laevadele.

6.   Kui eespool nimetatud punktide 4 ja 5 kohaldamine toob kaasa kalastusvööndi sulgemise tähtaja pikenemise, peavad lepinguosalised ühiskomisjonis läbirääkimisi rahalise toetuse taseme kohandamiseks olenevalt sellest, kuidas võetud meetmed mõjutavad ühenduse kalapüügivõimalusi.

VII PEATÜKK

Vaatlejad traalerite pardal

Laevad, millel on käesoleva lepingu alusel lubatud Guinea-Bissau vetes kala püüda, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Guinea-Bissau määratud vaatlejad.

1.1.   Iga traaler võtab pardale kalandusministeeriumi määratud vaatleja. Laevalemineku sadam määratakse kindlaks kalandusministeeriumi ja laevaomaniku või tema esindajate vastastikusel kokkuleppel.

1.2.   Ministeerium koostab nende laevade nimekirja, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.   Ministeerium edastab asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2.   Vaatleja pardalviibimise aja määrab ministeerium, üldjuhul ei ületa see vaatleja ülesannete täitmiseks vajaminevat ajavahemikku. Ministeerium teavitab sellest laevaomanikku või tema esindajat taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3.   Laevaomanik või tema esindaja ja Guinea-Bissau ametiasutused lepivad kokku tingimused, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.   Vaatleja võetakse pardale esimese püügireisi algul Guinea-Bissau sadamas ning litsentsi uuendamise puhul laevaomaniku valitud sadamas.

5.   Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6.   Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis asuvas sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardal on Guinea-Bissau vaatleja, lahkub Guinea-Bissau kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; asjaomased kulud kannab laevaomanik.

7.   Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale 12 tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Guinea-Bissau vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.   jälgib laevade püügitegevust;

8.2.   kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.   võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.   märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.   kontrollib Guinea-Bissau kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.   kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

8.7.   edastab vähemalt kord nädalas raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.   Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.   Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1.   võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2.   suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

11.3.   koostama tegevusaruande, mis edastatakse Guinea-Bissau pädevatele ametiasutustele. Pädevad ametiasutused saadavad töödeldud aruande ühe nädala jooksul Euroopa Komisjoni Bissaus asuvale delegatsioonile.

12.   Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle Guinea-Bissau pädevatele ametiasutuste, selle koopia edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt lisada aruande lisasse kõik asjakohaseks peetavad märkused või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

13.   Laevaomanik tagab vaatlejatele omal kulul laeva võimalustele vastavad ja laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Et katta vaatleja pardalviibimise kulud, kannab laevaomanik Guinea-Bissau ametiasutustele tasu maksmisega samal ajal 12 eurot brt kohta aastas Guinea-Bissau vetes kala püüdva laeva kohta pro rata temporis põhimõttel.

14.   Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab ministeerium.

VIII PEATÜKK

Vaatlejad tuunipüügilaevade pardal

Lepinguosalised peavad võimalikult kiiresti nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määrata piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas.

IX PEATÜKK

Kontroll

1.   Vastavalt I peatüki 2 jao punktile 1 haldab ja ajakohastab Euroopa Ühendus nende laevade nimekirja, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügiluba väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea-Bissau ametiasutustele kohe pärast selle koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2.   Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad on kantud eelmises punktis esitatud nimekirja pärast käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemaksu tasumist. Sel juhul saadab Euroopa Komisjoni delegatsioon tuunipüügilaevade nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni Guinea-Bissau pädev ametiasutus on viimase väljastanud.

3.   Traalerite tehniline kontroll

3.1.   Kõik ühenduse traallaevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema õigusaktidega ette nähtud inspekteerimisteks Guinea-Bissau sadamasse. Inspekteerimine peab toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

3.2.   Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

3.3.   Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehnilisi näitajaid ja püügivahendeid ning meeskonda käsitlevate sätete täitmist.

3.4.   Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

3.5.   Punktide 3.1 ja 3.2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

4.   Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

Kõik lepingu alusel Guinea-Bissau kalastusvööndis kalapüügiga tegelevad laevad edastavad kalandusministeeriumile raadio teel kuupäeva ja kellaaja ning oma asukoha iga kord, kui nad sisenevad Guinea-Bissau kalastusvööndisse ja väljuvad sealt.

Raadiokutsungi ning -sageduse ja tööajad edastab laevaomanikele kalandusministeerium litsentsi väljastamisel.

Kui raadiosüsteemi ei ole võimalik kasutada, võivad laevad edastada teabe ka muude vahendite, nagu teleksi, faksi (nr 20 11 57, nr 20 19 57, nr 20 69 50) või telegrammi teel.

4.1.   Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemis- või väljumiskavatsusest teavitavad ühenduse laevad ministeeriumit vähemalt 24 tundi ette. Tuunipüügilaevade puhul on see tähtaeg kuus tundi.

4.2.   Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ka pardal oleva saagi koguse ja liigid. Sidepidamine toimub eeldatavalt faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio või e-posti teel.

4.3.   Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks ministeeriumit teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

4.4.   Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel.

5.   Kontrollimenetlused

5.1.   Guinea-Bissau püügivööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Guinea-Bissau ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

5.2.   Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

5.3.   Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

6.   Laeva peatamine

6.1.   Guinea Bissau püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest teavitab ministeerium hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel Euroopa Komisjoni.

6.2.   Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7.   Peatamise protokoll

7.1.   Pärast rikkumise tuvastamist kirjutab laeva kapten rannikuriigi pädeva ametiasutuse koostatud protokollile alla.

7.2.   Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

7.3.   Kehtivate õigusaktide sätete kohaselt võib kapten viia oma laeva pädevate ametiasutuste osutatud sadamasse.

8.   Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1.   Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, ministeerium ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2.   Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemused ja kõik laeva peatamisega seotud meetmed teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9.   Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1.   Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt neli tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2.   Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Guinea-Bissau õigusaktide alusel.

9.3.   Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis ministeeriumi osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4.   Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastab ministeerium neile ülejäänud summa.

9.5.   Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või

—	niipea, kui laevaomanik on maksnud eespool esitatud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on ministeeriumile vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10.   Menetluste jälgimine

Kogu teave ühenduse laevade toimepandud rikkumiste kohta edastatakse regulaarselt komisjonile tema delegatsiooni kaudu.

11.   Ümberlaadimised

11.1.   Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Guinea-Bissau vetes ümber laadida, teevad seda Guinea-Bissau sadamate reididel.

11.2.   Kõnealuste laevade omanikud edastavad ministeeriumile vähemalt 24 tundi enne toimingu läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	ümberlaadimise kuupäev.

11.3.   Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Guinea-Bissau kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Guinea-Bissau kalastusvööndist lahkuda.

11.4.   Guinea-Bissau püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui eespool osutatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Guinea-Bissau õigusaktidega ette nähtud karistusi.

12.   Guinea-Bissau sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Guinea-Bissau inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatlust ja kontrolli sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X PEATÜKK

Kalalaevade satelliitseire

Kui tehnilised nõuded on kokku lepitud kohtuvad lepinguosalised ühiskomitees, et määrata kindlaks käesoleva lepingu raames kala püüdvate ühenduse laevade satelliitseire kord.

---

Liited

1.	Kalapüügivarustuse litsentsitaotluse vorm

2.	Saagi ja püügikoormuse statistika

3.	Tuunipüügilaevade püügipäevik

---

LIIDE 1

---

LIIDE 2

---

LIIDE 3

---

II LISA

TEABELEHT 1 — KALAPÜÜGILIIK 1:

KÜLMUTUSTRAALERID KALA JA PEAJALGSETE PÜÜGIKS

1.   Kalastusvöönd

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

2.   Lubatud püügivahend

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud.

Ulgseadmega kalastamine on lubatud.

Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid, mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm.

Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele.

Kui Guinea-Bissau õigusaktides sellekohased sätted puuduvad, lepivad lepinguosalised ühiskomitees ja ühise teaduskomitee heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

5.   Kaaspüük

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele.

Kalatraalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi ja üle 9 % peajalgseid.

Peajalgseid püüdvate traalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi.

Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt sanktsioone.

Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et vajaduse korral lubatud määra kohandada.

6.   Lubatud tonnaaž/tasud

Lubatud tonnaaž (brt) aastas	4 400
Tasud eurodes brt kohta aastas	229 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

7.   Märkused

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas.

TEABELEHT 2 — KALAPÜÜGILIIK 2:

KREVETITRAALERID

1.   Kalastusvöönd

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

2.   Lubatud püügivahend

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud.

Ulgseadmega kalastamine on lubatud.

Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid, mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm.

Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm

Guinea-Bissau kohustub muutma oma õigusakte hiljemalt 12 kuuks pärast käesoleva protokolli jõustumist, et kohaldada 50 mm suurust võrgusilma, mis vastab alampüügiregioonis kohaldatavatele õigusaktidele, mida kohaldatakse kõigi Guinea-Bissau kalastusvööndis koorikloomi püüdvate laevade puhul.

4.   Bioloogilise taastumise aeg

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele.

Kui Guinea-Bissau õigusaktides sellekohased sätted puuduvad, lepivad lepinguosalised ühiskomitees ja ühise teaduskomitee heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

5.   Kaaspüük

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele.

Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt sanktsioone.

Krevetitraalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogusaagi hulgas olla üle 50 % peajalgseid.

6.   Lubatud tonnaaž/tasud

Lubatud tonnaaž (brt) aastas	4 400
Tasud eurodes brt kohta aastas	307 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

7.   Märkused

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas.

TEABELEHT 3 — KALAPÜÜGILIIK 3:

TUUNIPÜÜGI RITVÕNGELAEV

1.   Kalastusvöönd

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

Tuunipüügi ritvõngelaevadel on Guinea-Bissau kalastusvööndis kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta.

2.   Lubatud püügivahend ja tehnilised meetmed

Ritvõnged

Elussöögiga seinnoot: 16 mm

Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite suhtes lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (CCAT) meetmetest ja soovitustest.

3.   Kaaspüük

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

4.   Lubatud tonnaaž/tasud

Tasu püütud tonni eest	25 eurot/tonn
Iga-aastane kindlaksmääratud tasu	500 eurot 20 tonni kohta
Püügiloaga laevade arv	14

5.   Märkused

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas.

TEABELEHT 4 — KALAPÜÜGILIIK 4:

TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA TRIIVÕNGEJADAGA LAEVAD

1.   Kalastusvöönd

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

2.   Lubatud püügivahend ja tehnilised meetmed

Noot + triivõngejadad

Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite suhtes lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (CCAT) meetmetest ja soovitustest.

3.   Lubatud väikseim võrgusilma suurus

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard.

4.   Kaaspüük

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

5.   Lubatud tonnaaž/tasud

Tasu püütud tonni eest	35 eurot/tonn
Iga-aastane kindlaksmääratud tasu	3 150 eurot 90 tonni kohta
Püügiloaga laevade arv	23

6.   Märkused

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas.

---

III LISA

2007. aasta tegevusplaan — koorikloomad ja põhjalähedased liigid

Liik	BRT 2006	BRT 2007	Brt-de vahe	Brt-de vahe %des
Koorikloomad	11 000	8 000	–3 000	–27 %
Peajalgsed	8 000	5 600	–2 400	–30 %
Põhjalähedased liigid	12 000	18 000	6 000	50 %
Pelaagilised liigid	20 000	23 000	3 000	15 %
Tuun	49 000	49 000	0	0 %
KOKKU	100 000	103 600	3 600	0

Käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul ja välja arvatud soodsa teadusliku hinnangu korral vähendab Guinea-Bissau koorikloomade ja peajalgsete liikide püügikoormust, jättes 2007. aastal jõusse olemasolevad lepingud kolmandate riikide ja Euroopa Ühendusega.

Juhul kui kolmandatele riikidele eraldatud kalapüügivõimalused on 1. jaanuariks 2007 kasutamata, ei saa neid 2008. aastasse ja järgmistesse aastatesse üle kanda.

Kõnealuste liikide puhul ei eraldata ühtegi kalapüügivõimalust prahtimiseks.

Kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega peatatakse lõplikult ja öeldakse ametlikult üles 30 päeva jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest.

---

IV LISA

Eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli artiklite 3, 8 ja 9 alusel arvesse võtta.

Strateegilised teljed ja eesmärgid	Näitajad
1. Sanitaartingimuste parandamine kalandussektori arengu soodustamiseks
1.1. Ettevalmistused ekspordinõusoleku saamiseks	Parlament on välja töötanud/vastu võtnud ning rakendab tööstuslike laevade, piroogide ja kalandusettevõtete suhtes kohaldatavaid minimaalseid hügieeni- ja tervishoiutingimusi käsitlevaid eeskirju. Pädev ametiasutus toimib. CIPA vastab normidele (ISO 9000). Laboratoorium on varustatud mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside tegemiseks vajaliku sisseseadega. Krevettide järelevalve ja analüüsi plaan (PNVAR 2008) on vastu võetud ja õigusaktidesse lülitatud. Vajalik arv sanitaarinspektoreid on väljaõppe saanud. Vajalik arv sanitaaragente ja kalandusministeeriumi agente on väljaõppe saanud. ELi suunaline eksport on heaks kiidetud.
1.2. Väikesemahulise kalapüügi laevastiku ajakohastamine ja sanitaarnõuetega vastavusse viimine	Tööstuslike laevade arv vastab normidele. Sobivast materjalist piroogidega asendatud puupiroogide arv (absoluutväärtus ja %). Jahutusseadmetega varustatud piroogide arv. Lossimiskohtade arvu suurendamine. Sanitaareeskirjadele vastavad väikesemahulise püügi paadid ja rannikupüügi laevad (absoluutväärtus ja %).
1.3. Infrastruktuuride, eelkõige sadamainfrastruktuuride arendamine	Bissau sadam on uuendatud ja kalasadam laiendatud. Sadama kalaturg väikesemahulise ja tööstusliku püügi lossimiseks vastab normidele. Bissau sadam on viidud rahvusvaheliste normidega vastavusse (OLAS konventsiooni ratifitseerimine). Vrakid on sadamast ära viidud.
1.4. Kalandustoodete müügi edendamine (lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimused)	Kalandustoodete kontrolli süsteemi on kohandatud ja see toimib. Hügieeninormidega arvestavad töötajad (korraldatud koolituste arv ja koolitatud isikute arv). Toimiv labor analüüside tegemiseks. Väikesemahulise püügi jaoks loodud lossimis- ja töötlemiskohtade arv. Tehnilise ja kaubandusliku koostöö edendamine välismaa eraettevõtjatega. Guinea-Bissau toodete ökomärgistamise protsessid on käivitatud.
2. Seire, kontrolli ja järelevalve parandamine kalastusvööndis
2.1. Paremaks muudetud õigusraamistik	Kalandusministeeriumi ja kaitseministeeriumi vaheline järelevalve ja kontrolli leping on sõlmitud. Seire, kontrolli ja järelevalve riiklik plaan on vastu võetud ja seda rakendatakse.
2.2. Seire- ja kontrollikeskuse tõhustamine	Sõltumatute volitatud inspektorite üksus on loodud ja toimiv (värvatud ja koolitatud isikute arv) ning eelarveseadusesse on tehtud asjakohane kanne. Järelevalvepäevade arv merel: 250 päeva aastas protokolli kehtivusaja lõppemisel. Inspektorite arv sadamas ja merel. Inspektorite arv õhus. Avaldatud statistikabülletäänide arv. Radariga kaetud ala määr. Kogu laevastiku VMS kaetuse määr. Järelevalvetehnikatega sobivate koolitusprogrammide rakendamine (koolituse tundide arv, koolitatud tehnikute arv jne).
2.3. Laevade peatamiste seire	Peatamiste, karistuste ja trahvide süsteemi läbipaistvuse suurendamine. Trahvide maksmist hõlmavaid õigusakte on parandatud ja sisse on viidud ainult rahaliste trahvide maksmise nõue. Trahvide määramise süsteemi parandamine. Iga-aastase statistika avaldamine tehtud trahvide kohta. Karistatud laevade must nimekiri on koostatud. Karistuste statistika iga-aastane koostamine ja avaldamine. FISCAPi aastaaruanne on avaldatud.
3. Kalanduse juhtimise parandamine
3.1. Krevettide ja peajalgsete püügikoormuse haldamine	2007. aastal jäetakse jõusse olemasolevad lepingud kolmandate riikide ja Euroopa Ühendusega. Juhul kui kolmandatele riikidele eraldatud kalapüügivõimalused on 1. jaanuariks 2007 kasutamata, ei saa neid 2008. aastasse ja järgmistesse aastatesse üle kanda. Ühtegi kalapüügivõimalust ei eraldata prahtimiseks. Kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega peatatakse lõplikult ja öeldakse ametlikult üles 30 päeva jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest.
3.2. Kalanduse uurimise ajakohastamine ja tõhustamine	CIPA uurimisvõimalusi on tõhustatud.
3.3. Kalandusalaste teadmiste parandamine	Iga-aastane traalimine on toimunud. Hinnatud varude arv. Uurimisprogrammide arv. Peamiste varude seisukorra kohta välja antud ja järgitud soovituste arv (eelkõige ülepüütud kalavarude külmutus- ja säilitusmeetmed). Arenduskava esemeks olevate liikide aastase püügikoormuse hindamine. Vahend tegeliku püügikoormuse haldamiseks (andmebaaside loomine, statistilise jälgimise vahendid, laevastiku haldamise eest vastutavate talituste ühendamine, statistikabülletäänide avaldamine jne).
3.4. Püügi oskuslik arendamine	Tööstusliku kalapüügi haldamise aastaplaani vastuvõtmine enne asjaomase aasta algust. Arenduskava vastuvõtmine ja rakendamine. Laevaregistri, sealhulgas väikesemahulise püügi registri pidamine majandusvööndis. Koostatud, rakendatud ja hinnatud arenduskavade arv.
3.5. Kalandus- ja mereministeeriumi tehniliste talituste ja valdkonna haldamisega seotud talituste tõhususe parandamine	Tõhustatud haldussuutlikkus. Koolitus- ja ümberõppe programmi (koolitatud ametnike arv, koolituse tundide arv jne) väljatöötamine ja rakendamine. Partneritega kooskõlastamise, nõupidamise ja koostöö tugevdatud mehhanismid. Püügiandmete kogumise ning statistilise jälgimise tõhustatud süsteem.
3.6. Litsentside haldamise süsteemi ja laevaseiresüsteemi tõhustamine	Tehnikute väljaõppetundide arv. Väljaõppe saanud tehnikute arv. Teenuste- ja statistikavõrgustiku loomine.

---