25.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/11

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, samal ajal kui kõnealuseid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. 1,3-dikloropropeen kuulub nimetatud loetellu.

(3)

1,3-dikloropropeeni toimet inimeste tervisele ja keskkonnale on teavitajate kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätetele. Lisaks on kõnealustes määrustes määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. 1,3-dikloropropeeni puhul oli referentliikmesriik Hispaania ja kogu asjaomane teave esitati 14. jaanuaril 2004.

(4)

Hindamisaruande kohta on liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet esitanud vastastikused eksperdihinnangud ning see edastati komisjonile 12. mail 2006. aastal EFSA kokkuvõttena, milles käsitletakse vastastikuseid eksperdihinnanguid pestitsiidse toimeaine 1,3-dikloropropeeni riskianalüüsi kohta. (4) Liikmesriigid ja komisjon on selle aruande toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud ning see vormistati 15. mail 2007 komisjoni läbivaatamisaruandena 1,3-dikloropropeeni kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamise käigus on tuvastatud mitu murettekitavat valdkonda. Eelkõige tekitavad muret keskkonda sattuvad tuntud ja tundmatute polüklooritud lisandite suured kogused, mille puhul puudub teave püsivuse, toksikoloogilise käitumise, põllukultuuride kaudu omastamise, akumulatsiooni, ainevahetuse ja jääkide taseme kohta. Seepärast ei ole tõestatud, et tarbija kokkupuude toimeainega on lubatav, ning on olemas võimalik risk põhjavee saastumiseks, mis ohustab linde, imetajaid, veeorganisme ja muid organisme, mis ei kuulu sihtrühma.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja esitas omapoolsed märkused, mida on hoolikalt uuritud. Vaatamata esitatud väidetele jäid eespool nimetatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamistest ei selgu, kas kavandatud kasutustingimustes võib eeldada, et 1,3-dikloropropeeni sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)

Seepärast ei tuleks 1,3-dikloropropeeni kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)

Tuleks võtta meetmeid tagamaks, et 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta.

(9)

Liikmesriigi antud ajapikendus 1,3-dikloropropeeni sisaldava taimekaitsevahendi olemasolevate varude kõrvaldamiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohiks olla pikem kui kaksteist kuud, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamine hiljemalt ühe kasvuperioodi jooksul, millega tagatakse, et 1,3-dikloropropeeni sisaldavad taimekaitsevahendid on põllumajandustöötajatele kättesaadavad veel 18 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(10)

1,3-dikloropropeeni kasutatakse metüülbromiidi asendamiseks. Metüülbromiidi suhtes kohaldatakse osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli alusel järk-järgulist kõrvaldamist, sest sellel on suur osoonikihti kahandav võime ja selle kasutamist reguleeritakse rangete kvootidega, et rahuldada selle „kriitilisi kasutusi”. 1,3-dikloropropeeni turult eemaldamise tagajärjeks on seepärast tõenäoliselt uued taotlused metüülbromiidi kvootideks. Montreali protokolli eesmärkide saavutamiseks tuleks 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise tähtaeg 18 kuu jooksul läbi vaadata, et hinnata selle turult eemaldamise konkreetset mõju metüülbromiidi kasutamisele.

(11)

Turult eemaldamise käigus tuleks liikmesriikidel võtta vastu tõrjemeetmed, et olla valmis tegutsema inimeste või loomade tervisele või keskkonnale tekkiva ohu korral.

(12)

Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohane taotlus 1,3-dikloropropeeni võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse alates 20. märtsist 2008;

b)

alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid.

a)

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõikele 6, lõpeb hiljemalt 20. märtsil 2009.

b)

Punktis a viidatud ajavahemik tuleb läbi vaadata ja seda võidakse pikendada veel kuni 18 kuuks lisateabe tõttu, mis võib laekuda ainete kohta, mis kahandavad osoonikihti. Kõnealuses läbivaatamises võetakse arvesse 1,3-dikloropropeeni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise võimalikku mõju Montreali protokolliga ette nähtud metüülbromiidi kriitilistele kasutustele.

—

pööratakse erilist tähelepanu tarbijate kokkupuutele 1,3-dikloropropeeni ja selle ainevahetuse saadustega toidu kaudu, pidades silmas tulevikus toimuvaid ühenduse jääkide piirnormide läbivaatamisi;

—

1,3-dikloropropeeni sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutavad üksnes professionaalsed kasutajad;

—

kehtestatakse riskitõrjemeetmed, et tagada põhjavee kaitse ohualtides tingimustes, ning käivitatakse järelevalveprogrammid, et kontrollida kõnealuse aine sattumist põhjavette ohualtidel aladel.