“EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET (OLAF)

OLAFi JÄRELEVALVEKOMITEE TÖÖKORD

SISUKORD

I JAOTIS – JÄRELEVALVEKOMITEE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 1

Ülesanded

Artikkel 2

Volitused

II JAOTIS – JÄRELEVALVEKOMITEE KOOSSEIS JA TÖÖKORD

Artikkel 3

Koosseis

Artikkel 4

Eetika

Artikkel 5

Komitee esimees

Artikkel 6

Koosolekud

Artikkel 7

Töökord

Artikkel 8

Aruande esitajad

Artikkel 9

Kontrollimine, uuringud ja ekspertarvamuste tellimine

Artikkel 10

Hääletamise kord

Artikkel 11

Protokoll

Artikkel 12

Sekretariaat

III JAOTIS – VOLITUSTE KASUTAMINE

Artikkel 13

Tegevus peadirektori edastatud teabe alusel

Artikkel 14

Tegevusaruanne

Artikkel 15

Peadirektori määramist käsitleva arvamuse esitamise kord

Artikkel 16

Distsiplinaarmenetlus peadirektori suhtes

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

Artikkel 18

Eelarve

IV JAOTIS – ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Töökorra läbivaatamine ja muutmine

Artikkel 20

Töökorra jõustumine ja avaldamine

JÄRELEVALVEKOMITEE,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (1) artikli 11 lõiget 6,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (2) artikli 11 lõiget 6,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE TÖÖKORRA:

I   JAOTIS

JÄRELEVALVEKOMITEE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 1

Ülesanded

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee täidab määrustes (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 2

Volitused

1.   Ülesannete täitmisel kasutab järelevalvekomitee volitusi, mis on talle antud määruste (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 ning muude asjakohaste õigusaktide alusel.

2.   OLAFi juurdlusülesande täitmise korrapäraseks seireks võib järelevalvekomitee koostöös OLAFiga sätestada üksikasjalikud seireeeskirjad. Nendes eeskirjades kehtestatakse ka OLAFi esitatud teabe ja dokumentide konfidentsiaalse käitlemise mehhanismid ning muud ühist huvi pakkuvad küsimused.

3.   Järelevalvekomitee võtab asjakohased otsused vastu vastavalt teabele, mille talle on esitanud OLAFi peadirektor vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 7 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 7.

4.   Järelevalvekomitee kasutab oma volitusi vastavalt III jaotisele.

II   JAOTIS

KOOSSEIS JA TÖÖKORD

Artikkel 3

Koosseis

1.   Järelevalvekomitee koosseis, tema liikmete määramise kord ja liikmete ametiaeg on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999.

2.   Järelevalvekomitee liige, kes ei saa komitee tegevuses osaleda või astub tagasi, teatab sellest komitee esimehele, et oleks võimalik võtta kohaseid meetmeid.

Artikkel 4

Eetika

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 5 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 5 ei taotle ega võta järelevalvekomitee liikmed oma ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt.

2.   Vastavalt nende määramise otsuses sätestatule ei tegele nad ka küsimustega, milles neil on otseselt või kaudselt nende sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huve, eelkõige perekondlikke või finantshuve.

Järelevalvekomitee liikmed hoiavad rangelt salajas neile esitatud toimikute ja omavahelise arutelu sisu.

3.   Selleks, et järelevalvekomitee saaks võtta asjakohaseid meetmeid, teatavad komitee liikmed igast olukorrast, mis võib ohustada lõigetes 1 ja 2 nimetatud komitee tegevuspõhimõtete järgimist.

Artikkel 5

Komitee esimees

1.   Järelevalvekomitee valib oma liikmete seast esimehe liikmete häälte enamusega.

2.   Esimees valitakse üheks aastaks ja ta võidakse tagasi valida. Valimised viiakse läbi viimasel koosolekul, mida juhatab esimees, kelle ametiaeg on lõppemas.

3.   Kui esimees ei saa mingil põhjusel pika aja jooksul täita oma kohustusi, teatab ta sellest komitee liikmetele. Sel juhul valitakse uus esimees lõikes 1 sätestatud korras.

4.   Esimees esindab järelevalvekomiteed ja juhatab selle koosolekuid. Ta tagab, et komitee menetleb asju nõuetekohaselt. Esimees kutsub kokku komitee koosolekud ning määrab nende toimumise koha, kuupäeva ja kellaaja. Ta koostab esialgse päevakorra ja tagab komitee otsuste rakendamise.

5.   Kui esimees ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, võib ta paluda komitee liikmel ennast asendada.

6.   Kui esimees puudub koosolekult ja lõikes 5 sätestatud menetlust ei ole kasutatud, täidab tema ülesandeid komitee vanim liige.

7.   Esimehel on täielikud volitused saata kirju järelevalvekomitee tegevusega seotud küsimustes ja kirjadele vastata. Esimees teatab komitee liikmetele kirjadest, mis talle on saabunud ja millele ta on vastanud.

Artikkel 6

Koosolekud

1.   Järelevalvekomitee kasutab oma volitusi koosolekute kaudu. Koosolekud toimuvad vähemalt kümme korda aastas. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on enamus komitee liikmetest. Koosolek toimub ka esimehe algatusel või enamuse liikmete taotlusel.

2.   Koosolekukutsed saadetakse välja küllalt aegsasti, et adressaadid saaksid need kätte vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. See ei kehti juhtumite puhul, mida esimees peab kiireloomuliseks. Kutses esitatakse esialgne päevakord ja sellele lisatakse koosoleku läbiviimiseks vajalikud dokumendid, välja arvatud juhul, kui dokumente ei ole võimalik saata nende laadi tõttu. Lõplik päevakord võetakse vastu iga koosoleku alguses.

3.   Liikmed võivad taotleda, et esimees lisaks esialgsesse päevakorda teatavaid päevakorrapunkte, või neid ise lisada.

4.   Esimees võib järelevalvekomitee kokku kutsuda või lisada punkte koosoleku päevakorda ka OLAFi peadirektori taotlusel. Peadirektor lisab oma ettepanekutele vajalikud dokumendid.

5.   Järelevalvekomitee võib kutsuda OLAFi peadirektori osa võtma koosolekutest ja oma tööga seotud tegevusest. Komitee koosolekule võib kutsuda ka teisi OLAFi liikmeid, kui nende osavõttu peetakse vajalikuks. Need kutsed esitatakse OLAFi peadirektori kaudu.

OLAFi peadirektorile teatatakse, kui päevakorras on küsimusi, mis on seotud esimeses lõigus nimetatud isikute osalemisega koosolekul.

6.   Järelevalvekomitee koosoleku teatava päevakorrapunktiga seotud tööst võib kutsuda osa võtma ühenduste, liikmes- ja assotsieerunud riikide institutsioonide ja asutuste esindajaid.

Artikkel 7

Töökord

1.   Järelevalvekomitee koosolekud ei ole avalikud. Tema menetluses olevad asjad ja nende aluseks olevad komitee sisedokumendid on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui komitee otsustab vastupidi.

OLAFi peadirektori esitatud dokumentide ja teabe kohta kehtivad EÜ asutamislepingu artikkel 287, milles käsitletakse konfidentsiaalsuse tagamist, määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikkel 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikkel 8.

2.   Järelevalvekomitee kehtestab kuni kolm töökeelt. Dokumendid ning arvamuste, aruannete ja otsuste eelnõud koostatakse komisjoni töökeeltes. Komitee liige võib vajaduse korral taotleda mis tahes dokumendi tõlkimist oma keelde.

3.   Arvamused, aruanded ja otsused võetakse vastu järelevalvekomitee täiskogu koosolekul.

4.   Erandina võib teatavaid otsuseid teha kirjaliku menetluse käigus, kui järelevalvekomitee on selle menetluse kasutamise heaks kiitnud varasemal koosolekul.

Kiireloomulistel juhtudel võib esimees pidada komitee liikmetega nõu kirjalikult.

Kuid mõlemal nimetatud juhul edastab ta otsuse eelnõu komitee liikmetele. Kui liikmed ei esita otsuse eelnõu kohta esimehe määratud tähtaja (viis tööpäeva pärast asjakohase ettepaneku kättesaamist) jooksul vastuväiteid, loetakse otsus vastuvõetuks. Kirjalik menetlus peatatakse, kui komitee liige nõuab viie tööpäeva jooksul pärast otsuse eelnõu kättesaamist selle arutamist koosolekul.

Artikkel 8

Aruande esitajad

1.   Järelevalvekomitee võib vastavalt esimehe ettepanekule määrata oma liikmete seast ühe või mitu aruande esitajat, et valmistada ette arutelu või menetluses olevat küsimust.

2.   Kui tegemist on kiireloomulise küsimusega, võib esimees määrata aruande esitajad omal algatusel. Sel juhul teavitab ta viivitamatult komitee liikmeid.

3.   Aruande esitaja uurib talle ülesandeks tehtud küsimust ja esitab järelevalvekomiteele aruande eelnõu. Vajaduse korral abistab teda komitee sekretariaat.

Artikkel 9

Kontrollimine, uuringud ja ekspertarvamuste tellimine

Järelevalvekomitee võib oma volituste piires kontrollida, teostada uuringuid ja tellida vajalikke ekspertarvamusi. Ta võib taotleda ka OLAFi ja ühenduste, liikmes- ja assotsieerunud riikide institutsioonide ja asutuste ametnike ja teiste teenistujate abi.

Artikkel 10

Hääletamise kord

1.   Otsused võetakse vastavalt esimees ettepanekule vastu enamuse järelevalvekomitee liikmete häältega.

2.   Komitee liikme ettepanekul võib hääletamine olla salajane.

Artikkel 11

Protokoll

1.   Järelevalvekomitee koosolekud protokollitakse. Protokollid koostatakse komitee töökeeltes.

2.   Protokolli eelnõu koostab sekretariaat esimehe järelevalve all ja see esitatakse järgmisel koosolekul järelevalvekomitee liikmetele heakskiitmiseks.

3.   Iga liige võib heakskiitmise käigus teha ettepaneku protokolli muuta. Liikmed võivad samuti taotleda kirjalike avalduste ja dokumentide lisamist protokollile, kui seda peetakse vajalikuks.

4.   Protokolli kinnitamise järel kirjutavad sellele alla esimees ja sekretariaadi vastutav töötaja. Protokoll antakse hoiule komisjoni sekretariaadi arhiivi. Komitee otsusel võib protokolli avaldada.

Artikkel 12

Sekretariaat

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 6 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 6 on järelevalvekomiteel sekretariaat, kes abistab teda ülesannete täitmisel.

2.   Järelevalvekomitee teatab OLAFi peadirektorile, kui sekretariaadil on vaja sobivaid töötajaid ja vahendeid, et tagada komitee ülesannete täitmine ja tegevuse järjepidevus.

3.   Sekretariaadi töötajatelt nõutakse, et nad käsitleksid neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena. Nad on selle kohustusega seotud ka pärast teenistusest lahkumist. Kui järelevalvekomitee saab teada, et sekretariaadi liige on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust, teatab esimees sellest OLAFi peadirektorile, et oleks võimlik võtta asjakohaseid meetmeid.

4.   Sekretariaat aitab kaasa järelevalvekomiteele antud ülesannete tõhusale täitmisele, pidades silmas OLAFi sõltumatust. Ta abistab esimeest koosolekute ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ta koostab koosolekute esialgse päevakorra ja koosolekute protokolli eelnõu, edastab komitee liikmetele kõikide tegevusvaldkondadega seotud teavet ja dokumente, on esimehe suuniste kohaselt abiks tekstide eelnõude koostamisel ning abistab komitee liikmeid, eriti kui need on aruande esitajad. Nende ülesannete täitmiseks osalevad sekretariaadi liikmed koos aruande esitajaga vajaduse korral koosolekutel.

III   JAOTIS

VOLITUSTE KASUTAMINE

Artikkel 13

Tegevus peadirektori edastatud teabe alusel

1.   Järelevalvekomitee võib oma pädevusse kuuluvates küsimustes esitada arvamuse tegevuskava kohta, mille OLAFi peadirektor talle igal aastal saadab.

Ta uurib ka OLAFI tegevust käsitlevat teavet, mida peadirektor saadab talle korrapäraselt, ja esitab selle kohta arvamusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõike 1 teisele lõigule ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõike 1 teisele lõigule.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 7 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 7 teavitatakse järelevalvekomiteed korrapäraselt OLAFi juurdlustest, nende tulemustest ja nende põhjal võetud meetmetest. Komitee võib vajaduse korral nende kohta esitada märkusi, kuid nii, et see ei mõjuta käimasolevaid juurdlusi.

3.   Järelevalvekomitee selgitab välja, miks ei ole suudetud lõpetada juurdlusi, mis on kestnud üle üheksa kuu, ning millal need kavatsetakse lõpetada.

4.   Komitee uurib juhtumeid, kus asjaomane institutsioon või asutus ei ole järginud peadirektori soovitusi. Ta uurib ka OLAFi juurdlejate töö takistamise, venimise põhjustamise või võimatuks muutmise juhtumeid, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid.

5.   Juhtumeid, kus teavet tuleb edastada liikmesriigi õigusasutustele, uuritakse OLAFI peadirektori esitatud teabe alusel ja vastavalt määrustele (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999. Samadel alustel võetakse ka järelmeetmeid.

6.   Aidates OLAFi peadirektorit tema kohustuste täitmisel, võib järelevalvekomitee esitada arvamusi selle kohta, kuidas OLAF on aidanud kaasa pettuste ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega võitlemise viiside väljatöötamisele ja edasiarendamisele.

Artikkel 14

Tegevusaruanne

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 8 võtab järelevalvekomitee aastas vastu vähemalt ühe tegevusaruande ja esitab selle institutsioonidele. Aruandes käsitletakse, kuidas komitee on kasutanud oma volitusi, ja antakse hinnang OLAFi aasta tegevuskava täitmisele.

2.   Aruanne, mille esitavad komiteele üks või mitu aruande esitajat, koostatakse aasta esimesel poolel eelmise aasta kohta.

3.   Sellele võib olla lisatud komitee esitatud arvamuste loetelu.

Aastaruandele võib lisada ka OLAFi juurdlusi ja nende tulemusel võetud meetmeid käsitlevad aruanded, mille komitee on esitanud Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 8.

4.   Järelevalvekomitee saadab tegevusaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning seejärel korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Peadirektori määramist käsitleva arvamuse esitamise kord

1.   Pärast OLAFi peadirektori ametikohale esitatud avalduste läbivaatamist esitab järelevalvekomitee arvamuse, milles selgitatakse kandidaatide hindamise kriteeriume.

Arvamuses esitatakse ka komitee seisukoht kandidaatide suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõikele 2 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 12 lõikele 2.

2.   Kui ükski kandidaat ei saa heakskiitva arvamuse osaliseks, teatab esimees komisjonile, et komitee on hääletanud kandidaatide vastu.

Artikkel 16

Distsiplinaarmenetlus peadirektori suhtes

Kui järelevalvekomiteelt küsitakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõikele 4 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 12 lõikele 4 nõu, esitab ta oma põhjendatud arvamuse.

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

1.   Järelevalvekomitee tagab, et kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1073/1999 artiklit 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artiklit 8.

2.   Järelevalvekomitee võib esitada arvamuse ka iseenda või OLAFi peadirektori algatusel.

Artikkel 18

Eelarve

1.   Järelevalvekomitee esitab arvamuse OLAFi peadirektori esitatud eelarveprojekti kohta, mis saadetakse komisjoni eelarve peadirektoraadile.

2.   Sekretariaat koostab järelevalvekomitee tegevuse elluviimiseks igal aastal eelarve ettepanekud, mis esitatakse peadirektorile, kui komitee on need heaks kiitnud.

IV   JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Töökorra läbivaatamine ja muutmine

1.   Järelevalvekomitee vaatab käesoleva töökorra läbi ühe aasta jooksul pärast selle jõustumist.

2.   Komitee iga liige võib igal ajal teha selle muutmise ettepanekuid ja esitada need kirjalikult esimehele. Muudatusettepanekute üle hääletatakse artiklis 10 sätestatud hääletamise korra kohaselt esimesel koosolekul, mis järgneb nende esitamisele.

Artikkel 20

Töökorra jõustumine ja avaldamine

1.   Töökord jõustub selle järelevalvekomitees vastuvõtmise päevale järgneval päeval. Käesolev töökord asendab senise töökorra, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas 2000. aastal. (3)

2.   Pärast käesoleva töökorra vastuvõtmist korraldab järelevalvekomitee selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.