7.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/205

(1)

Prantsusmaa teatas 22. jaanuari 2002. aasta kirjaga Euroopa Komisjonile päästmisabi andmisest lennuettevõttele Société d’exploitation AOM Air Liberté (edaspidi “Air Lib” või “ettevõte”).

(2)

Kõnealust meedet rakendati ebaseaduslikult enne komisjonilt vastavasisulise heakskiidu saamist ning see oli registreeritud abina, millest ei ole teatatud, numbri all NN 42/2002.

(3)

24. aprilli 2003. aasta kirjaga (SG (2003) D/228222) teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada selle abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi kohta hiljemalt ühe kuu jooksul alates menetluse algatamise otsuse avaldamisest ehk 11. maist 2003.

(5)

Komisjon sai kõnealuse teema kohta märkused ühelt huvitatud osapoolelt 9. ja 12. mai 2003. aasta kirjaga. Pärast komisjoni poolt 21. mail esitatud taotlust nõustus kõnealune osapool oma kommentaarid avalikustama. Need edastati Prantsusmaale 23. juuni 2003. aasta kirjaga ning Prantsusmaale anti vastamiseks aega üks kuu. Samal ajal edastas Prantsusmaa 19. mai 2003. aasta kirjaga oma vastuse menetluse algatamise kohta.

(6)

(7)

Pärast endiste aktsionäride, eelkõige Swissairi, otsust oma investeerimisstrateegiat mitte enam jätkata ning uute aktsionäride puudumise tõttu otsustasid ettevõte Air Liberté AOM (endine AOM Minerve), Air Liberté ja viis tütarettevõtet algatada Créteil kaubanduskohtus tervendamismenetluse 19. juunil 2001. Kohus andis seejärel 27. juulil 2001 ühe sümboolse frangi eest tervendamismenetluses oleva ettevõtte varad üle ettevõttele Holco ja seejärel kõikidele selle tütarettevõtetele. Holco SASi tütarettevõte Air Lib (ettevõtte Société d’exploitation AOM Air Liberté SA ärinimi), mis oli peaaegu 100 %-liselt hr Corbet' omanduses, asutati 24. augustil 2001.

(8)

Samuti kiitis kohus 1. augustil 2001 heaks endiste aktsionäride pakutud tehingu põhimõtte, millega Swissair kohustus üle kandma 1,5 miljardit Prantsuse franki (228,7 miljonit eurot). 2001. aasta septembrini oli Swissair enne oma pankrotti üle kandnud vaid 1 050 miljonit Prantsuse franki (160 miljonit eurot). Vahendite puudumise ja 2001. aasta 11. septembri sündmustest tingitud lisaraskuste tõttu prognoosis ettevõte 2001. ja 2002. aastaks kahjumit. Prantsusmaa eraldas seejärel ettevõttele päästmisabi. Abi maksimaalseks kestuseks määrati kuus kuud, kuid võimalusega seda pikendada, ja maksimumsummast 30,5 miljonit eurot (200 miljonit Prantsuse franki) oli 9. jaanuariks 2002 üle kantud 16,5 miljonit eurot, ülejäänud 14 miljonit eurot kanti üle 28. veebruaril 2002. See abi oleks katnud ettevõtte vajadused lühiajalises plaanis vaid osaliselt. Ettevõtte ümberkorralduskava või laenu tagasimaksmise tõendi puudumise tõttu teatas komisjon 9. juulil 2002 Prantsusmaale, et ta analüüsib kõnealust abi kui ebaseaduslikku ümberkorraldamisabi.

(9)

Vastavalt ajakirjanduses ilmunud teabele või ettevõte enda veebisaidile avas ettevõte mitmeid uusi lennuliine. 2001. aasta talvel avati uus liin Põhja-Aafrikasse, alates 2002. aasta aprillist pakuti Prantsusmaal Air Lib Express nime all odavaid lende ning 2002. aasta oktoobrist alates pakkus Air Lib odavaid lende Pariisist Itaaliasse. Samal ajal ilmnes, et ärilaenu ei makstud või ettevõte oli saanud teatavaid ettemakseid: sotsiaalmaksude maksmise edasilükkamine, ettemaksed Air France'i poolt, käibemaksuvabastus jne. 1. novembriks 2002 oli ettevõtte Air Lib koguvõlg avalik-õiguslikele asutustele või ettevõtetele ajakirjanduse andmetel ligikaudu 90 miljonit Prantsuse franki. Üks ühenduse aktsionär, Hollandi IMCA grupp, kaalus ka ettevõtte Air Lib ülevõtmist.

(10)

Oma märkustes komisjonile edastas kolmas osapool, Prantsusmaa lennukompanii SA Corse Air International (“Corsair”), õigusdokumendid, näidates oma tegevust Prantsusmaa kohtutes. 2003. aasta alguses oli Corsair kutsunud Air Lib'i Créteil' kaubanduskohtusse, et anda tunnistusi seoses ebaseadusliku abiga, millest Air Lib oli Corsair'i andmetel kasu saanud; Corsair nõudis abi tagasimaksmist ning eespool nimetatud äritegevuse lõpetamist, mida Corsair hindas ebaseadusliku abi tõttu ebaausaks tegevuseks.

(11)

12. veebruari 2003. aasta otsusega ning pidades muu hulgas silmas menetluse algatamist komisjoni poolt, teatas kohus, et tal puudub kõnealuses küsimuses pädevus. Corsair oleks teavet esitades soovinud, et komisjon oleks sõnastanud arvamuse, et kohtuotsus on vastuolus komisjoni otsuste tegemise tava ja ühenduse kohtupraktikaga.

(12)

Corsair esitas samuti argumendid komisjoni kriitika toetuseks seoses esialgse riigiabiga, ettevõtte ärilise arenguga ning muude maksu- ja sotisaaltoetustega, millest ettevõte võis kasu saada.

(13)

Prantsusmaa ametiasutused teatasid komisjonile 19. mail 2003, et kuna Air Lib'i ülevõtmine IMCA poolt ebaõnnestus, otsustasid nad 5. veebruaril 2003, et ei pikendada Air Lib'i ajutist tegevusluba, mille tähtaeg sel kuupäeval lõppes. Sel põhjusel ning väga suurte rahaliste raskuste tõttu kuulutas Air Lib 13. veebruaril 2003 Créteil kaubanduskohtu ees välja oma pankroti ning kohus otsustas 17. veebruaril, et ettevõte tuleb likvideerida. Seda otsust kinnitati apellatsioonikohtus 4. aprillil.

(14)

Kuna ettevõtte tegevuse taastamiseks ei olnud ühtegi võimalust, asus Pariisi lennujaamade koordinaator ümber jaotama vabanenud teenindusaegu, mida oli ligikaudu 35 000.

(15)

Prantsusmaa märkis, et tema arvates ei ole 21. jaanuaril 2003 avatud ametlik uurimismenetlus enam asjakohane, kuna kohtuotsus ettevõtte likvideerimise kohta on üks ühenduse suunistega ettenähtud võimalustest lõpetada päästmisabi.

(16)

Komisjon märgib, et abisaaja tegevus on lõpetatud ilma, et kolmas osapool oleks tema tegevust kohtumenetluse või mõne muu menetluse käigus üle võtnud. Sellega on peatatud kõik võimalikud konkurentsimoonutused, mis tulenevad Prantsuse ametivõimude Air Lib'i kasuks rakendatud meetmetest.

(17)

Komisjon tuletab meelde, et äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (avaldatud 1999. aastal) (3) lõikega 23d nähakse ette, et ettevõtte likvideerimine on üks päästmisabi lõpetamise võimalustest.

(18)

Eelnevast tulenevalt ei ole 21. jaanuaril 2003 vastavalt ELi asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 algatatud ametlik uurimismenetlus enam põhjendatud,