27.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/1

(1)

2. oktoobri 2003. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 229 avaldamisega jõustus 2. oktoobril 2003. aastal Itaalias 30. septembri 2003. aasta dekreet-seadus nr 269 Disposizioni urgenti per favorire lo sviluppo e per la correzione dell'andamento dei conti pubblici (riiklike finantside arengu edendamise ja trendi korrigeerimise kiirmeetmed) (DL 269/2003) ja mis anti järgnevalt välja 24. novembri 2003. aasta seadusena nr 326, mis avaldati 25. novembri 2003. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 274. DL 269/2003 artiklis 12 on sätestatud, et vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerivate ning Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele spetsialiseerunud teatavate avatud investeerimisfondide tegevuskasumi suhtes kohaldatakse spetsialiseerimata investeerimisfondide korral tavapärase 12,5 % asemel 5 % otsest asendusmaksu.

(2)

22. oktoobri 2003. aasta kirjas (D/56756) kutsus komisjon Itaalia ametiasutusi üles andma teavet kõnealuste soodustuste ja nende jõustumise kohta, et teha kindlaks, kas abi on käsitletav EÜ asutamislepingu artiklis 87 määratletud tähenduses. Samas kirjas tuletas komisjon Itaaliale meelde kohustust teavitada komisjoni mis tahes meetmest, mis on käsitletav abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 tähenduses, enne selle rakendamist.

(3)

11. novembri 2003. aasta kirjas (A/37737) ja 26. novembri 2003. aasta kirjas (A/38138) andsid Itaalia ametiasutused nõutud teavet. 19. detsembril 2003. aastal (D/58192) tuletas komisjon Itaaliale uuesti meelde tema EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaseid kohustusi ja kutsus Itaalia ametiasutusi üles teavitama võimalikke soodustusest kasusaajaid tagajärgedest, mis on sätestatud EÜ asutamislepingus ja rakendusmääruse nr 659/1999 (2) artiklis 14, juhul kui peaks leitama, et nimetatud soodustused kujutavad endast ebaseaduslikult komisjoni eelneva loata rakendatud abi.

(4)

11. mai 2004. aasta kirjas (SG 2004 D/202046) teavitas komisjon Itaaliat 7. mail 2004. aastal tehtud otsusest alustada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast menetlust maksusoodustuste kohta, mida Itaalia kõnealuse meetmega võimaldas.

(5)

14. juuli 2004. aasta kirjas (A/35463) esitasid Itaalia ametivõimud oma märkused.

(6)

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati 9. septembril 2004. aastal Euroopa Liidu Teatajas ja huvitatud isikuid kutsuti üles esitama omapoolseid märkusi kuu aja jooksul avaldamisest arvates. (3)

(7)

16. ja 17. septembril 2004. aastal toimusid kaks kohtumist komisjoni ja Itaalia maksuameti esindajate vahel selleks, et uurida meetme mõnesid aspekte.

(8)

7. oktoobri 2004. aasta kirjas (A/37679) esitas oma märkused Itaalia Varahaldusettevõtete Ühendus (Assogestioni). 28. oktoobri 2004. aasta kirjaga (D/57696) edastas komisjon need märkused Itaalia ametivõimudele. 6. detsembri 2004. aasta kirjas (A/39479) esitasid Itaalia ametivõimud saadetud märkuste kohta oma kommentaarid.

(9)

18. veebruari 2005. aasta kirjas (A/31490) esitas Assogestioni täiendavad märkused lisaks 7. oktoobril 2004. aastal saadetutele. 24. veebruari 2005. aasta kirjaga (D/51366) edastas komisjon need märkused Itaalia ametivõimudele. 4. aprilli 2005. aasta kirjas (A/32813) esitasid Itaalia ametivõimud saadetud märkuste kohta oma kommentaarid.

(10)

28. veebruari 2005. aasta kirjas (A/31724) esitas oma märkused Euroopa Investeerimisfondide Liit (European Federation of Investment Funds and Companies; FEFSI). Kuna need märkused esitati pärast esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist (vt punkt 6) ja olid sarnased Assogestioni esitatutega, siis neid Itaaliale ei edastatud ja käesoleva otsuse tegemisel arvesse ei võetud.

(11)

DL 269/2003 artiklis 12 on ette nähtud maksusoodustused teatavate avatud investeerimisfondide kasuks, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse (investeerimisfondidesse) ja mille suhtes kohaldatakse Itaalia seadusi. Eelkõige on selles sätestatud, et alates maksuaastast, mil on täidetud teatavad tingimused, kohaldatakse selliste teatavate avatud investeerimisfondide tegevuskasumi suhtes, mis investeerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse (edaspidi “spetsialiseeritud investeerimisfondid”) ja on spetsialiseerunud Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele, tavapärase 12,5 % asemel 5 % asendusmaksu. Üldiselt peavad investeerimisfondid Itaalia investeerimisfondide investeeringute maksustamise süsteemi kohaselt kõnealuse maksu igal aastal kinni maksubaasi alusel, mis vastab nende varade päevaselt arvestatud väärtuse aastasele kasvule (edaspidi “tegevuskasum”); sel viisil maksustatakse sellistesse investeerimisfondidesse investeerivate investorite võimalik kapitalikasvu tulu. Nii ei pea investorid sellistest investeeringutest saadud kasumi jaotamisel maksma täiendavaid makse.

(12)

Meetmega muudetakse maksustamise korda, mida Itaalias kohaldatakse kapitalitulu suhtes, mis on saadud erinevatest investeerimisfondidest, sealhulgas avatud investeerimisfondidest, mis on reguleeritud nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiviga nr 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4), “Luksemburgi ajaloolistelt fondidest”, äriühingu tüüpi avatud investeerimisfondidest (SICAV) ja suletud investeerimisfondidest, vastavalt nimetatud investeerimisfonde reguleerivatele õigusaktidele. Asjaomased Itaalia õigusaktid on täpsemalt järgmised:

(13)

Kõnealused investeerimisfondid koosnevad ühisinvesteeringutest vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, sh võlakirjadesse, aktsiatesse ja muudesse väärtpaberitesse ning börsil noteeritud või noteerimata äriühingute sertifikaatidesse, kolmandatest isikutest investorite (edaspidi “osalejad”) ühistes huvides. Investeerimisfondideks võivad olla kas juriidilise isiku staatuseta lepingulised investeerimisfondid (nt avatud või ühisinvesteerimisfondid), mida haldab eraldiseisev fondivalitsejast äriühing, äriühingu tüüpi investeerimisfondid (nt SICAV) (5) või pensionifondid (6). Ühisinvesteerimisfondide vormis investeerimisfondid jagunevad “avatud” ja “suletud” fondideks. (7).

(14)

DL 269/2003 artiklis 12 on sätestatud, et alates maksuaastast, mil meede jõustus, kohaldatakse kõnealuses määruses käsitletud spetsialiseeritud investeerimisfondide tegevuskasumi suhtes, mis vastab nende varade päevaselt arvestatud väärtuse aastasele kasvule, tavapärase 12,5 % maksu asemel 5 % asendusmaksu.

(15)

DL 269/2003 artikli 12 tähenduses loetakse spetsialiseeritud investeerimisfondideks järgmisi fonde:

(16)

DL 269/2003 artikli 12 tähenduses on väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingud sellised äriühingud, mille turu kapitalisatsioon, määratuna äriühingu aktsiate turuhinna alusel iga kvartali viimasel kauplemispäeval, on kuni 800 miljonit eurot. (9)

(17)

Abikava kohaldatakse alates maksuaastast, mil investeerimisfondi põhikirja kohandatakse (või uue fondi puhul see vastu võetakse) selliselt, et selles on selgesõnaliselt sätestatud asjaomaste fondide kohustus investeerida vähemalt kaks kolmandikku oma varadest Euroopa Liidu reguleeritud väärtpaberiturul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatesse.

(18)

Abikavaga muudetakse maksusätteid, mis seonduvad kõigi erinevate Itaalia investeerimisfondidega ja mida juhitakse kas Itaalias või Itaalia seaduste kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse Itaalias asendusmaksu, mis on ette nähtud selliste fondide saadud tegevuskasumi suhtes (investeerimisfondid, mille suhtes kohaldatakse Itaalias erinevat maksumäära), või välismaiste investeerimisfondidega, mille Itaalia aktsionäridele jaotatav kasum on Itaalias maksustatav. Õigusaktiga muudetakse tegelikult samamoodi ka neid maksustamiseeskirju, mida kohaldatakse välismaa õigusega reguleeritud investeerimisfondide suhtes, mis jäävad eespool mainitud nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ kohaldamisalasse (välismaised ühtlustatud avatud investeerimisfondid) (10), mille tegevuskasum jaotatakse Itaalia investoritele või mille aktsiaid Itaalia investeerimisfondid omavad. (11)

(19)

Selle selgitamiseks, millised on meetme mõjud ja mil viisil see laiendab maksuvähendust kaudselt ka spetsialiseerimata fondidele ja teistele osalejatele, on vaja uurida eraldi erinevaid maksusätteid, mida kohaldatakse investeerimisfondide kapitalitulu ja osalejate suhtes vastavalt DL 269/2003 artiklile 12. Sel eesmärgil oleks asjakohane eristada “investeerimisfonde, mis tegutsevad finantsvahendajatena ja mille tulu suhtes kohaldatakse Itaalias asendusmaksu” ja “investeerimisfonde, mille suhtes kohaldatakse asendusmaksu ja mis tegutsevad osalejatena teistes investeerimisfondides”, sest sama investeerimisfond võib tegutseda nii finantsvahendajana (nt investeerida vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse) kui ka osalejana (nt investeerida teistesse investeerimisfondidesse). Eraldi peatükk on pühendatud teiste investorite tulule, mis jääb investeerimisfondide suhtes kohaldatava asendusmaksu kohaldamisalast välja.

(20)

Üldise korra kohaselt investeerimisfondide suhtes tulumaksu ei kohaldata. Samas kohaldatakse investeerimisfondide kogu tegevuskasumi suhtes aga tavaliselt 12,5 % asendusmaksu, mis arvutatakse nende neto tegevuskasumi pealt. Üldjuhul on see maks lõplik ja asendab kõiki teisi investeerimisfondide kasumi suhtes kohaldatavaid makse.

(21)

Tegevuskasum leitakse lahutades fondi varade aasta lõpu seisu netoväärtusest, millest ei ole asendusmaksu veel maha arvatud ja millele on liidetud võimalik aasta jooksul jaotatud kasum, fondi varade aasta alguse seisu netoväärtus, avatud sellistes investeerimisfondides osalemisest saadud tulu, mille suhtes kohaldatakse asendusmaksu, maksuvaba tulu ja tulu, millelt tuleb maks kinni pidada. (12)

(22)

DL 269/2003 artikliga 12 muudetakse üldist maksustamise korda selliselt, et spetsialiseeritud investeerimisfondide tegevuskasumi suhtes nähakse ette 5 % asendusmaksu kohaldamine.

(23)

Üldise korra kohaselt ei kohaldata ühegi tulu suhtes, mille sellised investeerimisfondid, mille suhtes Itaalias kohaldatakse asendusmaksu, jaotavad osalejatele (sealhulgas teistele investeerimisfondidele), täiendavaid makse. Kõnealuse õigusaktiga säilitatakse selline maksuvabastuse kord spetsialiseeritud investeerimisfondidest saadud tulu suhtes (mille suhtes kohaldatakse 5 % vähendatud asendusmaksu). Õigusaktiga vähendatakse ka spetsialiseerimata investeerimisfondidest saadava sellise tulu tegelikku maksustamist, mis on saadud välismaa õigusega reguleeritud sellistes spetsialiseeritud investeerimisfondides osalemisest, mille suhtes Itaalias asendusmaksu ei kohaldata, viies selle tasemele, mis võrdub 5 % asendusmaksumäära kohaldamisega. (13)

(24)

Tulu suhtes, mille Itaalia või välismaa õiguse kohaldamisalasse kuuluvad investeerimisfondid jaotavad Itaalia osalejatele, ei kohaldata Itaalias täiendavat maksustamist, sest need on juba maksustatud investeerimisfondi tegevuskohaks olevas riigis (maks on kinni peetud). Kui osaleja on aga äritegevusega tegelev äriühing, arvatakse saadud tulu ettevõtte tulu hulka, mille suhtes kohaldatakse 33 % maksumäära. Selliste abisaajatest äriühingute suhtes kohaldatakse 15 % maksuvähendust, mis täielikult tasakaalustab saadud kapitalitulu topeltmaksustamise. Abikavaga kinnitatakse põhimõtteliselt eespool nimetatud maksuvähendust ka juhul, kui tulu on jaotanud spetsialiseeritud investeerimisfondid. (14)

(25)

Itaalia tulumaksuseadustiku (TUIR) artiklis 18 sätestatu kohaselt peetakse tulult, mille Itaalia investorid on saanud välismaa õigusega reguleeritud investeerimisfondidest, kinni 12,5 % maks. Abikavaga vähendatakse kinnipeetavat maksu 5 %ni kasumi puhul, mille on jaotanud spetsialiseeritud investeerimisfondid. Selline säte tagab välismaa ja Itaalia õiguse kohaldamisalasse kuuluvate investeerimisfondide aktsiaid omavate osalejate võrdväärse kohtlemise.

(26)

Investeerimisfondidest saadud tulu kuulub selliste investeerimisfondide aktsiaid omavate pensionifondide tegevuskasumi hulka. Sellise tulu suhtes kohaldatakse 11 % asendusmaksumäära. Pensionifondide kasumi topeltmaksustamise vältimiseks on ette nähtud nimetatud kasumi enda 15 % maksuvähendus, mis arvatakse maha selliste pensionifondide tasumisele kuuluvast asendusmaksust. Meetmega kohandatakse pensionifondide maksustamise erikord uue maksustamise korraga, mille puhul on ette nähtud maksustamise vähendamine spetsialiseeritud investeerimisfondide korral.

(27)

Samaaegselt spetsialiseeritud investeerimisfondide suhtes kohaldatava asendusmaksu vähendamisega vähendatakse õigusaktiga 6 % ni maksuvähendust, mida kohaldatakse Itaalia õiguse kohaldamisalasse kuuluvate spetsialiseeritud investeerimisfondide tulu korral. DL 269/2003 artiklis 12 on ka sätestatud, et selle osa suhtes pensionifondide varadest, mis on saadud välismaa õiguse kohaldamisalasse kuuluvatest spetsialiseeritud investeerimisfondidest, kohaldatakse tavapärase 11 % asemel 5 % tegelikku asendusmaksumäära. (15)

(28)

Ametliku menetluse algatamisel oli komisjon seisukohal, et meede vastab asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud tähenduses kõigile ettenähtud kriteeriumitele, mille kohaselt seda võib käsitleda riigiabina spetsialiseeritud investeerimisfondide ja selliste väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute kasuks, kelle aktsiaid sellised spetsialiseeritud fondid omavad; samas ei tõstatanud ta kahtlusi investeerimisfondides osalejatele võimaldatud otsese maksu vähendamise suhtes, sest see kujutab endast kõigi investorite suhtes kohaldatavat üldist meedet.

(29)

Kahtluste tõstatamisel spetsialiseeritud investeerimisfondidele antava võimaliku abi olemasolu suhtes käsitles komisjon neid äriühingutena asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest nad kas asutatud äriühingu vormis ja kujutavad endast äriühinguid või kujutavad endast lahusolevaid varasid, mida haldavad investeeringute turul konkureerivad äriühingud. Teiseks on komisjon tähele pannud, et spetsialiseeritud investeerimisfondid saavad kas otseselt kasu maksumäära vähendamisest või saavad kaudselt kasu täiendavatest kapitaliinvesteeringutest maksuvähenduse kaudu, mida meede nende osalejatele võimaldab, kui nad investeerivad peamiselt Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutesse. Peale selle on komisjon tähele pannud, et kõnealused eelised ei ole proportsionaalsed selliste fondide käes olevate väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiate arvuga, vaid sõltuvad üksnes nende kui spetsialiseeritud fondide staatusest.

(30)

Seoses väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutega rõhutas komisjon, et meede annab kaudse eelise äriühingutele, kelle aktsiaid spetsialiseeritud investeerimisfondid omavad, sest selle mõju väljendub nende likviidsuse suurenemises, lihtsustades nende juurdepääsu kapitalile. Eelis sõltub nende kui Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute staatusest, mitte aga nende tulemustest, muudest tingimustest ega investeeringutest, mis nad teinud on.

(31)

Oma märkustes kinnitasid nii Itaalia kui ka Assogestioni, et kõnealuseid investeerimisfonde ei saa pidada äriühinguteks, sest nad kujutavad endast kõigest varakogumeid, mida haldavad eraldiseisvad äriühingud. Viimati nimetatute suhtes kohaldatakse tavalist kasumi maksustamist ja nad ei saa DL 269/2003 artiklis 12 ettenähtud maksuvähendusest kasu.

(32)

Nii Itaalia kui ka Assogestioni kinnitasid ka, et kõnealust meedet peaks käsitlema üldise maksupoliitika meetmena, millest saavad otsest kasu investorid ning millel on vaid kaudne mõju väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele ja investeerimisfondidele. Huvitatud isikute kinnituste kohaselt on meetme eesmärgiks edendada väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute turu kapitalisatsiooni võrreldes teiste Euroopa Liidus noteeritud äriühingute omaga ja seetõttu jääb see riigiabi kontrollimise kohaldamisalast välja. Nii Itaalia kui ka huvitatud isikud väitsid, et meede ei kujuta endast abi spetsialiseeritud investeerimisfondidele ega teatavatele haldusettevõtetele. Selles küsimuses rõhutasid Itaalia ametasutused, et meede on avatud kõigile äriühingutele, mis moodustavad erinevaid investeerimisfonde, mis on suunatud peamiselt investeerimisele Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutesse, ja seega kujutab see endast üldist meedet.

(33)

Kõnealuste märkuste kohaselt ei mõjuta meede konkurentsi, sest ükskõik milline Euroopa väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühing võib saada kasu lihtsamast kapitalile ligipääsust. Peale selle ei kujuta meede endast abi väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele, sest investeerimisfondid või nende haldusettevõtted võtaksid oma investeerimisotsused selliselt, et maksimeerida oma kasumit.

(34)

Assogestioni esitas detailse teabe abikava toimimisest selle esimese kohaldamisperioodi jooksul (2004. aastal). 2004. aasta lõpus toimisid kolm erinevat investeerimisfondi; kaks neist olid juba varem tegutsenud fondid, kes kohandasid oma põhikirja selliselt, investeerida peamiselt Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatesse, kolmas oli uus fond. Assogestioni näitas, et meetme maksukulu oli 2004. aastal minimaalne. Assogestioni esitatud andmete põhjal arvutas komisjon, et meede vähendas maksutulu laekumisi 2004. aastal 1,1 miljoni euro võrra, võttes arvesse vajalikke kohandusi, millega tasakaalustada varasematel aastatel tasumisele kuuluvate maksudega seonduvate virtuaalsete maksuvähenduste järgmisse aastasse ülekandmisi. Nii Itaalia kui ka huvitatud isikud kinnitasid, et kõnealused andmed näitavad, et kõnealune meetme mõju ühendusesisesele konkurentsile ja kaubandusele on ebaoluline, arvestades et ka välismaal asutatud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingud ja investeerimisfondid võivad saada kasu kõnealuse maksu vähendamisega kaasnevatest kaudsetest mõjudest.

(35)

Võttes arvesse Itaalia ametiasutuste ja huvitatud isikute esitatud märkusi, kinnitab komisjon enda väljendatud seisukohta, et investorite kasuks tehtud maksuvähendus kujutab endast riigiabi, millest saavad kasu nii organisatsioonid, kes on spetsialiseerunud investeeringutele Euroopa Liidu reguleeritud turgudel noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatesse, kui ka väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingud, kelle aktsiad on selliste organisatsioonide käes, sest kokkuvõttes vastab see EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.

(36)

Komisjon kinnitab kõigepealt veel kord oma ametliku uurimismenetluse algatamise kirjas esitatud seisukohta, et mõnedel juhtudel on investeerimisfondid äriühingud asutamislepingu artikli 87 tähenduses ja võivad seetõttu DL 269/2003 artiklis 12 kehtestatud maksuvähendusest kasu saada. Eriti on komisjon arvamusel, et kui spetsialiseeritud investeerimisfondid ei saa oma investoritele võimaldatud maksuvähendusest otseselt kasu, siis saavad nad siiski kaudselt majanduslikku kasu, sest spetsialiseeritud fondide investeeringute maksuvähendus ajendab osalejaid omandama spetsialiseeritud fondide aktsiaid, suurendades viimaste likviidsust ja lisatulu haldus- ja osalejaks võtmise tasude näol.

(37)

Komisjoni teatises “Riigiabi ja riskikapital” (16) sätestatud kriteeriumide kohaselt on juhul, kui riigi meetmega on ette nähtud fondi või muu investeerimisfondi loomine, vajalik kindlaks teha, kas fondi ennast või investeerimisfondi saab omakorda käsitleda riigiabi saava äriühinguna. Käesoleval juhul võtab komisjon arvesse Itaalia ametiasutuste märkust, mille kohaselt spetsialiseeritud investeerimisfondid, mis kohaldavad DL 269/2003 artikli 12 kohaselt vähendatud maksumäära, kujutavad endast kõigest varakogumeid, mistõttu neid ei saa neid käsitleda äriühingutena asutamislepingu artikli 87 tähenduses. Ometi märgib komisjon, et teatavatel juhtudel on sellised investeerimisfondid äriühingu vormis ja võivad eelistest ise kasu saada, kuigi nende maksustamine on eraldiseisev nende hallatava vara maksustamisest. Komisjon märgib ka, et muid investeerimisfonde, mis ei ole juriidilised isikud, haldavad äriühingud, mis konkureerivad teiste äriühingutega, mis tegelevad hoiuste haldamisega, ja seetõttu võivad eespool nimetatud äriühingud eelistest kasu saada.

(38)

Komisjon on seisukohal, et spetsialiseeritud investeerimisfondid tegelevad äritegevusega ja kujutavad endast äriühinguid artikli 87 lõike 1 tähenduses. See on leidnud kinnitust Euroopa Kohtu käibemaksu käsitlevas kohtulahendis. Täpsemalt leidis Euroopa Kohus hiljuti, (17) et äriühingu tüüpi avatud investeerimisfondide (SICAV) tehingud, mis seisnevad investeeringutes vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, kujutavad endast maksukohustuslaste läbiviidavat äritegevust kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 4 lõike 2 tähenduses. (18) Kohtupraktika alusel (19) tuleb arvestada, et esimeses direktiivis (20) on selgelt öeldud, et käibemaksu käsitlevate õigusaktide ühtlustamisel on otsene mõju konkurentsitingimusi moonutada võivate tegurite kõrvaldamisele ja seega konkurentsis tasakaalu saavutamisele. Arvestades, et riigiabi käsitlevad eeskirjad ja käibemaksu ühtlustamist käsitlevad direktiivid on suunatud sama eesmärgi saavutamisele, peab komisjon asjakohaseks osutada nimetatud direktiividega seonduvale kohtupraktikale, mis kinnitab, et kõnealused investeerimisfondid, olles äriühingud või mitte, tegelevad äritegevusega ja sellest tulenevalt kujutavad endast äriühinguid artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(39)

Seetõttu jääb komisjon seisukohale, et spetsialiseeritud investeerimisfondidesse investeerivatele investoritele antud maksueelis annab eelise fondidele kui äriühingutele endile, kui nad on äriühingu vormis fondid, või selliseid fonde haldavatele äriühingutele, kui nad on lepingulised fondid. Nõudluse suurenemisest spetsialiseeritud investeerimisfondide aktsiate järele tuleneb fondide või selliseid fonde haldavate äriühingute saadavate haldus- ja osalejaks võtmise tasude suurenemine.

(40)

Väide, mille kohaselt meede ei ole selektiivne, sest sellega ei soodustata teatavaid investeerimisfonde ja haldusettevõtteid olenevalt nende suurusest, asutamiskohaks olevast riigist, registreerimiskohast või koosseisust, ei ole asjakohane, sest oluline on see, et meetmega nähakse ette maksuvähendus, mis on erakorraline ja piirdub investeerimisfondidega, mis on spetsialiseerunud noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatele, ja asjaomaste haldusettevõtetega. Väljakujunenud kohtupraktika alusel (21) ei piisa asjaolust, et abi ei ole suunatud ühele või enamale konkreetsele eelnevalt kindlaksmääratud abisaajale, vaid selle suhtes kohaldatakse erinevaid objektiivseid kriteeriume, selleks, et seada kahtluse alla riigi meetme selektiivne iseloom. Komisjon on ka arvamusel, et asjaolu, et meetmega selliste investeerimisettevõtete kasuks, mis haldavad spetsialiseeritud investeerimisfonde, antud (olgugi et kaudne) eelis, ei saa välistada riigiabi olemasolu, sest Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (22) kujutavad otsesed maksusoodustused, mis on antud investorite kasuks, kes ei ole äriühingud, endast kaudset soodustust neile äriühingutele, millesse need investorid investeerivad.

(41)

Seetõttu on komisjon jõudnud seisukohale, et meede annab eespool nimetatud spetsiaalse kaudse eelise investeerimisfondidele ja asjaomastele haldusettevõtetele, kahjustades teisi äriühinguid, mis pakuvad alternatiivseid investeerimisvõimalusi.

(42)

Komisjon kinnitab ka oma ametliku uurimismenetluse algatamise kirjas väljendatud seisukohta, mille kohaselt kõnealusel meetmel on soodustav mõju väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele, kelle aktsiaid omavad spetsialiseeritud investeerimisfondid, kes saavad kasu DL 269/2003 artiklis 12 kehtestatud maksuvähendusest. Eriti on komisjon arvamusel, et meede annab väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele, kelle aktsiaid omavad sellised spetsialiseeritud investeerimisfondid, selektiivse eelise nõudluse kasvu näol nende aktsiate järele ja nende likviidsuse suurenemise näol. Väitega, et väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutele ei anta mingit eelist, sest fondid ja investorid tegutsevad kasumi maksimeerimise nimel, ei saa nõustuda, sest soodsad maksutingimused tõstavad investeeringu atraktiivsust, suurendades sel viisil väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute likviidust, ilma et kõnealused äriühingud peaksid ise sellisest eelisest kasu saamise nimel aktiivselt tegutsema.

(43)

Nõustuda ei saa ka väitega, mille kohaselt kõnealune meede kujutab endast üldist maksupoliitika meedet, mille eesmärk on soodustada väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute kapitalisatsiooni Euroopas ja jäävad riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamisalast välja. Komisjon on seisukohal, et antud maksusoodustus ei kompenseeri olulist maksutingimuste erinevust ühelt poolt äikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutesse tehtud fondiinvesteeringute ja teiselt poolt muudesse äriühingutesse tehtud fondiinvesteeringute või noteerimata äriühingutesse tehtud üksikinvesteeringute vahel. Meede ei ole ka õigustatud oma spetsiifilise eesmärgi alusel, sest see piirdub maksuvähenduse ette nägemisega fondiinvesteeringute puhul reguleeritud turgudel noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatesse ja seetõttu ei ole see suunatud selliste ettevõtete kapitalisatsiooni soodustamise eesmärgi saavutamisele ega eesmärgiga proportsionaalne, vaid on pigem allutatud tingimusele, et investeeringuid tehtaks spetsialiseerunud investeerimisfondide kaudu.

(44)

Komisjon on seisukohal, et nimetatud soodustused on andnud kas riik või on need antud riiklike vahendite kaudu. Märkides, et Itaalia ei esitanud asjakohaseid vastuargumente, kinnitab komisjon ametliku menetluse algatamisel antud hinnangut, et soodustuse on andnud riik, sest see kujutab endast Itaalia riigikassale tavaliselt laekuvast maksutulust loobumist.

(45)

Arvestades meetme mõju, kinnitab komisjon menetluse ametliku algatamise ajal antud hinnangut, et meede võib moonutada äriühingute vahelist konkurentsi ja kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust, sest kasusaajad äriühingud võivad tegutseda rahvusvahelistel turgudel ja tegelda kaubanduse ja muude majandustegevustega turgudel, mida iseloomustab tugev konkurents. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikaga (23) on selleks, et meede moonutaks konkurentsi, küllaldane, kui abisaaja konkureerib teiste äriühingutega konkurentsile avatud turgudel. Täpsemalt konkureerivad vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerivad avatud investeerimisfondid, mis on spetsialiseerunud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatele, teiste finantsettevõtetega ja tegutsevad avatud turul, mida iseloomustab märkimisväärne ühendusesisene kaubandus. Mis puutub väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingutesse, mille aktsiaid DL 269/2003 artiklis 12 kirjeldatud investeerimisfondid omavad, siis vähemalt mõned neis on aktiivsed majandusharudes, kus toimub liikmesriikide vaheline kaubandus.

(46)

Komisjon on arvamusel, et ei kõnealuse meetme piiratud maksukulu 2004. aastal (1,1 miljonit eurot) ega nimetatud aastal tegutsenud spetsialiseerunud fondide väike arv (kolm) võrreldes selliste noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute suure arvuga, mille aktsiaid omati, ei saa muuta järeldust, et meede kujutab endast abi – seda esiteks seepärast, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (24) mõjutab ka väikeses koguses abi konkurentsi, ja teiseks seepärast, et Itaalia ei ole välistanud, et kõnealusel meetmel võib tulevikus olla suurem majanduslik mõju. Märkimist väärib ka see, et meetme piiratud mõju võib tuleneda ka asjaolust, et komisjon algatas otsekohe uurimismenetluse ja ametliku menetluse meetme kohta ning see võis mõjutada äriühingute käitumist. Kuigi abikõlblike Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute arv oli suhteliselt suur võrreldes 2004. aastal tehtud maksuvähendusega, ei võimalda Itaalia esitatud andmed järeldada, et üksikute abisaajate saadud kasu võiks jääda vähese tähtsusega abi jaoks sätestatud piiridesse.

(47)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et kõnealune meede mõjutab (investorite maksutingimuste kaudu) teatavate selliste äriühingute konkurentsipositsiooni, kes tegelevad äritegevusega, ja moonutab konkurentsi sel määral, mil nad tegutsevad rahvusvahelistel konkurentsile avatud turgudel.

(48)

Itaalia ametiasutused rakendasid meetme komisjoni sellest eelnevalt teavitamata, jättes seega asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ettenähtud kohustused täitmata. Kuivõrd meede kujutab endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning rakendati ilma komisjoni eelneva heakskiiduta, liigitatakse meede ebaseaduslikuks abiks.

(49)

Kõnealune meede kujutab endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja selle ühisturule vastavust tuleb seetõttu hinnata asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud erandeid silmas pidades.

(50)

Itaalia ametiasutused ei vaielnud otseselt vastu komisjoni hinnangule, mis esitati 11. mai 2004. aasta ametliku uurimise algatamise kirjas, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul kohaldatav ükski EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohastest eranditest, mille alusel võidakse riigiabi vaadelda ühisturuga vastavuses olevana; komisjon ei ole saanud oma käsutusse uusi andmeid, mis võiksid nimetatud järelduse kahtluse alla seada.

(51)

Antud juhul ei ole eelised seotud ühegi kuluga või on seotud kuludega, mis ei ole ühenduse olemasolevate grupierandi määruste ega suuniste kohaselt abikõlblikud.

(52)

Asutamislepingu artikli 87 lõikega 2 ettenähtud erandid, mis käsitlevad üksikutele tarbijatele võimaldatavat sotsiaalset tüüpi abi, looduskatastroofidest põhjustatud kahjustuste või teiste erakorraliste sündmuste korvamiseks antavat abi ja Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade võimaldatavat majandusabi, ei ole antud juhul kohaldatavad.

(53)

Kohaldatav ei ole ka EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erand, mis näeb ette, et abi on lubatud anda ebatavaliselt madalala elatustaseme või tugeva vaeghõivega piirkondade majandusliku arengu soodustamiseks, sest kõnealust meedet kohaldatakse kogu Itaalia territooriumil ja mitte üksnes neis Itaalia piirkondades, mis saavad abi artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses. Kokkuvõttes ei saa abikava pidada mis tahes viisil nimetatud piirkondade arengule kaasaaitavaks.

(54)

Samuti ei saa kava vaadelda Euroopa ühistes huvides oleva tähtsa projektina, ka pole see suunatud Itaalia tõsiste majandushäirete korrigeerimiseks nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b. Selle eesmärgiks pole ka kultuuri ja pärandi säilitamise edendamine nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d.

(55)

Lõpetuseks tuleb kõnealust meedet hinnata asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c valguses. Kõnealuses artiklis nähakse ette, et abi on lubatud anda teatavate tegevuste ja teatavate majanduspiirkondade arengu hõlbustamiseks tingimusel, et see ei kahjusta kaubandustingimusi ühishuvide vastaselt. Meetmega võimaldatud maksusoodustused ei ole seotud ega proportsionaalsed spetsiaalsete investeeringute, töökohtade loomise ega eriprojektidega, mis aitaksid kaasa teatavate tegevuste või teatavate majanduspiirkondade arengule asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses. Seda ei saa komisjoni teatises “Riigiabi ja riskikapital” (25) sätestatud kriteeriumide alusel pidada ühisturuga vastavuses olevaks, sest sellest kasu saavad investeeringud on suunatud Euroopa Liidu reguleeritud turul noteeritud äriühingutele ja Itaalia ametiasutused ei ole tõestanud, et kõnealused äriühingud ei saa kasu küllaldasest ligipääsust omakapitaliga rahastamisele ja kannavad kapitali hankimisel teistest äriühingutest suuremaid kulusid. Komisjon märgib lõpetuseks, et vastavalt Euroopa Kohtu kinnitusele seoses ühe teise teatavaid investoreid soodustava abimeetmega, et “ei ole välistatud, et abikava võidakse kohaldada äriühingute suhtes, mis on raskustes või mis tegutsevad tundlikes majandusharudes, mille puhul riigiabi kohta on kehtestatud kindlad eeskirjad.” (26) Komisjon on jõudnud järeldusele, et meetme antud eelised vähendavad kulusid, mida abisaajad tavaliselt oma majandustegevuses kannavad, ja neid tuleb seetõttu käsitleda riigi tegevusabina, mis kohtupraktika ja pretsedendiõiguse kohaselt ei ole ühisturuga kooskõlas.

(56)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et kõnealuse meetme abil antud maksusoodustuste näol on tegemist riigi tegevusabikavaga, mille suhtes ei saa kohaldada ühtegi sellise abi üldise keelustamise suhtes ettenähtud erandit ja mis on seetõttu ühisturuga vastuolus. Peale selle on komisjon seisukohal, et Itaalia rakendas kõnealuse meetme ebaseaduslikult.

(57)

Kui riigiabi leitakse olevat ebaseaduslikult antud ja ühisturuga vastuolus, on selle loomulikuks tagajärjeks, et sama abi tuleb tagasi nõuda, et nii suures ulatuses, kui see võimalik on, taastada enne abi andmist valitsenud konkurentsipositsioon.

(58)

Käesolev otsus käsitleb kava sellisena nagu eespool kirjeldatud ja tuleb viivitamatult rakendada ning kava raames antud abi tagasi nõuda vastavalt rakendusmääruse nr 659/1999 (27) artiklile 14.

(59)

Sel eesmärgil peab komisjon vajalikuks paluda Itaalial kõigepealt kohe lõpetada nimetatud abi andmine, mis seisneb erinevates tegevuskasumi maksustamise tingimustes, millega antakse eelis selliste investeerimisfondide tegevuskasumile, mis on spetsialiseerunud Euroopa Liidu reguleeritud turgudel noteeritud väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute aktsiatele, teavitades komisjoni käesoleva otsuse vahetust kohaldamisest kõiki äriühinguid, keda kutsuti DL 269/2003 artikliga 12 seotud asjaomaste riigi õigusaktidega üles kõnealuseid maksusoodustusi kohaldama.

(60)

Teiseks peab Itaalia tagasi nõudma abi investeerimisfondidelt ja lepingulisi investeerimisfonde haldavatelt äriühingutelt, kes on samal ajal esimesed abisaajad ja isikud, kellel lasub tegevuskasumilt riigile asendusmaksu tasumise maksukohustus. Tagasinõutavad summad vastavad erinevusele tavapärase asendusmaksu ja kõnealustest maksusoodustustest tuleneva vähendatud maksu vahel. Käesolev otsus ei piira võimalust, et investeerimisfondid või neid haldavad äriühingud nõuavad vastava summa sisse oma aktsionäridelt, kui selline võimalus on riigi õiguses ette nähtud. Abi tagasinõudmise kohustus ei välista aga võimalust, et üksikutele abisaajatele antud abi võib täielikult või osaliselt olla vastavuses komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (28) artikliga 2.

(61)

Komisjon kutsub Itaaliat üles esitama nõutud teabe käesolevale otsusele lisatud küsimustiku abil, koostades nimekirja finantsvahendajatest ja teistest huvitatud isikutest, kes on kõnealuse maksusoodustuse tagasinõudmisega seotud, ja näidates selgelt, millised on ebaseadusliku riigiabi tõhusaks tagasinõudmiseks ettenähtud ja juba rakendatud meetmed. Komisjon kutsub Itaaliat üles esitama kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kõik dokumendid (nt ringkirjad, sissenõudekorraldused), mis tõendavad, et ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks on algatatud sissenõudmismenetlus.

(62)

Tagasinõutavatelt summadelt tuleb tasuda intress, mis arvutatakse vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks), (29)