1.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/50

(1)

22. detsembri 2003. aasta kirjas (A/39031) teatas Saksamaa komisjonile, et tal on kavas anda seoses mitut valdkonda hõlmava raamprogrammiga, mis käsitleb piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele (2) (edaspidi “mitut valdkonda hõlmav raamprogramm”), Kronoply GmbH-le, Heiligengrabe (Brandenburg) (edaspidi “Kronoply”), investeerimistoetust. Nimetatud abi registreeriti numbri all N 609/03.

(2)

18. veebruari 2004. aasta kirjas (SG/D/200649) teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused.

(4)

19. märtsi 2004. aasta kirjas (A/32003) edastas Saksamaa oma märkused.

(5)

24. mai 2004. aasta kirjas (A/33878) edastas Luther Menold Rechtsanwaltsgesellschaft mbH Kronoply märkused. Märkused anti Saksamaale edasi 19. novembril 2004 (D/58277).

(6)

Käesolev otsus on seotud juhtumiga N 813/2000, milles komisjon kiitis heaks abi andmise Kronoply’le.

(7)

3. juulil 2001 (SG/D/289524) kiitis komisjon vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammile heaks Kronoply’le antava abi brutoosatähtsuse 31,5% suunatud pindudest plaatide tootmiseks (Oriented Strand Board  (4) edaspidi “OSB”) ehitatava tootmisettevõtte jaoks Heiligengrabes, Brandenburgis, mis EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 kohaselt on abistatav piirkond. Abi osatähtsuseks määrati 3,5 protsendipunkti vähem kui maksimaalne osatähtsus, sest asjaomast turgu peeti kahanevaks turuks.

(8)

Komisjon arvutas välja kolm hindamiskriteeriumi, mida abi maksimaalse osatähtsuse määramisel tuleb vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammile kohaldada. Arvutuste tulemusel oli abi maksimaalseks osatähtsuseks 31,5% (konkurentsifaktor 0,75, kapitali/tööjõu faktor 0,8 ja piirkonnale avaldatava mõju faktor 1,5). Asjaomase abi suurus oli seega 35,4 miljonit eurot. (5)

(9)

Konkurentsifaktori arvutamisel tekkisid komisjoni ja Saksamaa vahel erimeelsused. Mõlemad pooled nõustusid, et asjaomane turg on OSB ja vineertoodete turg. Saksamaa esitas algul uuringute tulemused, mis näitasid, et tegemist ei ole kahaneva turuga. Komisjon kahtles nendes uuringutulemustes, sest tulemustest selgus, et võrreldes varasemate aastatega on nõudlus 2000. aastal erakordselt palju kasvanud. Pärast korduvat teabevahetust vähendas Saksamaa abi osatähtsuse 35%-lt 31,5%-ni.

(10)

3. jaanuari 2002. aasta kirjas (A/30013) palus Saksamaa komisjonil oma otsust muuta. Saksamaa esitas tõendeid, et 2000. aastaks kavandatud nõudluse kasv on tõepoolest toimunud ja seetõttu ei ole tegemist kahaneva turuga. 5. veebruari 2002. aasta kirjas (D/50463) keeldus komisjon muutmast oma varasemat otsust põhjendusega, et abi anti kõigi oluliste faktorite korrektse arvutamise alusel. Komisjon ei saanud oma otsust muuta järgmistel põhjustel: konkurentsifaktor oli arvutatud asjaomase toote nähtava tarbimise arengu, tootmisvaldkonna aastate 1994–1999 kasvumäära ning otsuse tegemise ajal korrektse prognoosi võrdluse alusel.

(11)

Teise teatisega püüti saavutada abi maksimaalset osatähtsust 35%, taotledes täiendavat abi, mis moodustab 3,5% (ehk 3 939 947 eurot).

(12)

Saksamaa väitis, et turu määratlus, mis oli esitatud esimeses teatises N 813/2000, oli ebatäpne, ja viitas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (6) (edaspidi „määrus(EÜ) nr 659/1999), artiklile 9, mille kohaselt võib otsuse tühistada järgmistel tingimustel: “Komisjon võib […] tühistada […] tehtud otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav.”

(13)

Asjaomane turg oli esimeses teatises määratletud OSB ja vineeri turuna ning seetõttu väitis Saksamaa, et viimased uuringud on näidanud, et asjaomast turgu oleks tulnud määratleda pigem OSB ja ainult teatavat liiki vineeri turuna. Kui kasutada uut turu määratlust, siis asjaomane turg ei kahaneks kõnealusel perioodil vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammi punktile 3.4 ja seetõttu tuleks võimaldada abi osatähtsusega 35%.

(14)

Komisjon jättis rahuldamata Saksamaa taotluse selle kohta, et asjaomane turg peaks asendustoodete erineva määratluse tõttu piirduma OSB ja teatavat liiki vineeri turuga.

(15)

Komisjon ei pidanud turu ümberhindamist vajalikuks, sest puudusid kaks tähtsat tegurit ja see andis alust tõsisteks kahtlusteks abi kokkusobivuses ühisturuga.

•   Ergutava mõju puudumine: Komisjon väljendas tõsist kahtlust kõnealuse abi ergutava mõju olemasolu kohta, sest investeeringud olid juba tehtud. Kui abi ei oma ergutavat mõju, siis ei kehti EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c sätestatud erandid, milles käsitletakse piirkondlikku arengut.

•   Vajalikkuse puudumine: Komisjonil oli tõsiseid kahtlusi selles, et abi, mida antakse juba tehtud investeeringute jaoks, võib käsitleda vajalikuna teatavate majandusharude või majandusvaldkondade arengu edendamise seisukohalt artikli 87 lõike 3 punktide a ja c tähenduses. Käesoleval juhul oli abi osatähtsus 31,5% piisav, et omada investeeringutele ergutavat mõju.

(16)

Saksamaa nõudis, et komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 9 turgu uuesti hindaks:

(17)

Kronoply jäi kindlaks seisukohale, et ühe ja sama investeerimisprojekti kohta peaks olema võimalik esitada mitu teatist, esitades selle väite kinnituseks erinevates kohtuasjades tehtud otsuseid:

(18)

Lisaks sellele toonitas Kronoply, et komisjon peaks uut teatist kontrollima, ning esitas selleks kaks põhjendust:

(19)

Kronoply vaidles vastu sellele, et puudub ergutav mõju, ja esitas väite toetuseks järgmised argumendid:

(20)

Pärast Saksamaa ja Kronoply märkustega tutvumist ei muuda komisjon menetluse algatamiseni viinud otsuses väljendatud seisukohta, et turu ümberhindamine vastavalt mitut valdkonda hõlmavale 1998. a. raamprogrammile ei ole vajalik, sest abi ei täida kahte põhilist tingimust: sellel ei ole ergutavat mõju ja see ei ole vajalik.

(21)

Komisjon on seisukohal, et käesolevat teatist N 609/03 (dateeritud 22. detsembril 2003) tuleb pidada eraldiseisvaks teiseks teatiseks Kronoply’le antava abi kohta. See abi ei aita aga teha uusi investeeringuid ega luua uusi töökohti. Sellest tulenevalt ei ole piirkondliku riigiabi suuniste kohaseid täiendavaid abikõlblikke kulusid, mis õigustaksid täiendava abi andmist.

(22)

Komisjoni 3. juuli 2001. aasta otsusega SG (2001) D/289524 anti Kronoply’le investeerimisabi 35,4 miljonit eurot. Otsus põhines Saksamaa esitatud andmetel. Komisjon otsustas mitte esitada vastuväiteid ja kiitis abi heaks vastavalt Saksamaa ettepanekule. Saksamaa ja Kronoply nõustusid otsusega. Saksamaa ametiasutused andsid abi ja Kronoply viis oma investeerimisprojekti 31. jaanuaril 2003 lõpule.

(23)

Alles 18 kuud pärast komisjoni lõplikku otsust – ja peaaegu aasta pärast investeerimisprojekti lõppu – esitas Saksamaa 22. detsembri 2003. aasta teatises turu uue määratluse ja selgitas, et uute uuringutulemuste põhjal oleks asjaomast turgu kohasem määratleda OSB ja ainult teatavat liiki vineeri turuna. Nagu otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta oli märgitud, ei kavatse komisjon antud olukorras oma eelmist otsust uuesti läbi vaadata. Komisjon on arvamusel, et Saksamaa esitatud teist turu määratlust ei saa vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 9 arvesse võtta.

(24)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsuse kohaselt on komisjon kohtuasjas Kronoply v. komisjon seisukohal, et liikmesriik võib teatada täiendavast abist või juba antud abi või teatavale projektile antava riigiabi osamakseid muuta ning komisjon võib selle heaks kiita, kui iga osamakse puhul suudetakse tõestada selle ergutavat mõju ja vajalikkust. Saksamaa aga ei teatanud pärast lõpule viidud projekti Kronoply kavandatavatest edasistest investeerimisprojektidest. Pealegi oli rahastatav projekt lõpetatud juba peaaegu aasta enne uuest abiprojektist teatamist. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et teise teatisega kavatsetakse lihtsalt saavutada kõrgem abi osatähtsus 35%, millest varem oli keeldutud, ja et puuduvad täiendavad abikõlblikud kulud, mille jaoks võiks heaks kiita abi summas 3 936 947 eurot. Samuti ei suudetud tõestada, et abil on ergutav mõju või et abi on vajalik.

(25)

Vastavalt Euroopa Kohtu 5. oktoobri 2000. aasta otsusele kohtuasjas C-288/96 (Saksamaa Liitvabariik v. komisjon)  (12) peab komisjon sellist abi käsitlema tegevusabina, sest seda antakse ilma saajale mingit kohustust seadmata ja selle abi eesmärk on parandada ettevõtjate finantsseisundit.

(26)

Komisjon on küll arvamusel, et märkused viitavad piisavalt sellele, et täiendava abi andmisega ei kaasne uusi investeeringuid ning sellel abil ei ole ka ergutavat mõju, kuid ta soovib Saksamaa ja Kronoply märkustele vastamiseks ergutava mõju määratlusega lähemalt tutvuda.

(27)

Ettevõtlusinvesteeringuid tuleks vaadelda kui dünaamilist protsessi. Tähtis on eristada investeeringutele eelnevaid ja järgnevaid etappe:

(28)

Piirkondliku abi suuniste punkti 4.2 kohaselt tuleb abitaotlus esitada enne projekti käivitamist. Kui see tingimus on täidetud, siis on komisjoni arvates abi ergutav mõju olemas.

(29)

Oma märkustes väitsid Saksamaa ja Kronoply, et Kronoply täitis piirkondliku abi suuniste punktis 4.2 esitatud tingimuse, sest Kronoply oli esitanud abitaotluse enne projekti käivitamist.

(30)

Punktis 4.2 esitatud tingimus on selleks, et kontrollida ergutavat mõju investeeringut liigselt edasilükkamata. Abisaaja investeerimisotsuse kõigi majanduslike aspektide täielik analüüs võib osutuda väga keeruliseks või aeganõudvaks ning takistada seeläbi investeeringu teostamist ja piirkonna majanduslikku arengut.

(31)

Täiendava abi, mille suurus on 3,5%, ergutava mõju hindamisel on määrav see, kas erinevus 31,5% ja 35% vahel omaks tähtsust ergutava mõju jaoks ja mõjutaks Kronoply investeerimisotsust.

(32)

Kronoply investeeringule eelnenud otsuse täpsema analüüsimise asemel peab komisjon tähtsamaks tõsiasjadest lähtumist. On ilmne, et Kronoply otsustas investeeringu kasuks ja jätkas oma tegevust ka pärast seda, kui talle antud abi, mille osatähtsus oli 31,5%. Investeerimisprojekt viidi ellu nii, nagu algselt oli kavandatud. Kronoply ei kohandanud investeerimisprojekti abi madalamale osatähtsusele.

(33)

Täiendava abi andmine ei mõjutaks Kronoply tegevust: puuduvad tõendid selle kohta, et täiendava abiga kaasneks Kronoply toodangu kasv või et see viiks tootmisrajatiste laiendamiseni. Investeeringud on juba tehtud ja seega ei ole põhjust oletada, et Kronoply lõpetab tootmise, kui talle rohkem abi ei anta.

(34)

Seetõttu on komisjon jõudnud järeldusele, täiendav abi 3,5% ei omaks ergutavat mõju.

(35)

Menetluse algatamise otsuse kohaselt peab abil olema ergutav mõju, kui abi antakse teatavate majandusharude või majandusvaldkondade arengu edendamiseks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c tähenduses. Kui investeeringud on juba tehtud, nagu see ka käesoleval juhul on, siis ei ole abil ergutavat mõju ning see abi ei aita teha uusi investeeringuid ega luua uusi töökohti. Sellest tulenevalt ei saa komisjon õigustada abi andmist uute investeeringute suurendamise või töökohtade loomisega artikli 87 lõike 3 punktide a ja c tähenduses. Komisjon järeldab taas, et täiendav abi 3 936 947 eurot on tegevusabi.

(36)

Menetluse algatamise otsuses olevate selgituste puhul on komisjon seisukohal, et vajalikkuse põhimõte tuleneb riigiabi kontrolli kontseptsioonist. Komisjon võib abi ainult siis EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 kooskõlas olevaks tunnistada, kui ta saab kindlaks teha, et abi aitab saavutada ühte nimetatud eesmärkidest, mida abi saav ettevõtja tavalistes turutingimustes oma vahenditega ei suudaks saavutada. See on kooskõlas komisjoni üldise tavaga, mida kinnitab ka Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79 (Philip Morris v. komisjon). (13)

(37)

Punktides 26–35 esitatud selgituse kohaselt ei oma kavandatav abi ergutavat mõju uutele investeeringutele ega töökohtade loomisele. See ei eelda abi saajalt mingit vastuteenet või panust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse. Seetõttu on tegemist tegevusabiga, mis katab jooksevkulud, mida Kronoply niigi peaks kandma.

(38)

Tavaliselt keelab piirkondliku abi suuniste punkt 4.15 tegevusabi andmise. Sellist abi võib erandjuhtudel anda piirkondades, mis kuuluvad artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi kohaldamisalasse eeldusel, et i) selline abi aitab kaasa piirkondlikule arengule ning selle laad ja suurus on võrdelised ebasoodsate tingimustega, mille leevendamiseks seda antakse. Saksamaa ei ole esitanud andmeid ebasoodsate tingimuste kohta ega näidanud, kuidas täiendav abi aitaks kaasa piirkondlikule arengule.

(39)

Esitatud faktide põhjal on ilmne, et täiendav abi ei ole vajalik, sest Kronoply otsustas tegevust jätkata ka siis, kui kiideti heaks abi madalam osatähtsus 31,5%. See tähendab, et Kronoply on tegevus on kas majanduslikult tasuv või ei vaja ettevõtja täiendavat abi. Praeguses olukorras tähendaks täiendav abi Kronoply'le ootamatut kasumit.

(40)

Sellest tulenevalt teeb komisjon järelduse, et antud juhul ei ole abi kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga a, sest see abi ei ole vajalik piirkondliku arengu soodustamiseks.

(41)

Uuritakse, kas artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid saab kohaldada:

(42)

Komisjon järeldab, et abi puhul, millest teavitati, on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Abil ei ole ergutavat mõju ja abi ei ole ka vajalik ning seetõttu ei ole võimalik rakendada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erandeid. Seetõttu on abi puhul tegemist sobimatu tegevusabiga ja seda abi ei tohi anda.