18.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/13

(1)

8. veebruari 2001. aasta kirjas, mis registreeriti 9. veebruaril 2001, teavitas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 komisjoni eespool nimetatud meetmest.

(2)

21. augusti 2001. aasta kirjas, 3. detsembri 2001 aasta kirjas ja 11. aprilli 2002. aasta kirjas, mis registreeriti vastavalt 24. augustil 2001, 5. detsembril 2001 ja 17. aprillil 2002, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia asutustelt 9. aprilli 2001. aasta ja 27. septembri 2001. aasta kirjades ja mitteametlike kontaktide käigus nõutud täiendava teabe.

(3)

5. juuni 2002. aasta kirjas teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada nimetatud abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon palus asjaomastel kolmandatel isikutel esitada kõnealuse abi kohta omapoolsed märkused.

(5)

Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)

16. septembri 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 17. septembril 2002, edastas Itaalia komisjonile kavandatava abi kohta täiendava teabe.

(7)

Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. on üks neist ettevõtetest, mis on kõlblik saama päästmisabi taotluse nr N 354/2000 alusel, mida komisjon on uurinud ja heaks kiitnud. (3) Heakskiitev otsus sisaldab sätet, mille kohaselt võib päästmisabi kujundada ümber ümberkorraldamisabiks, tingimusel et kuue kuu jooksul abi heakskiitmisest esitab Itaalia vastavalt ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi “suunised”) punktile 23 selle ettevõtte ümberkorraldamiskava. (4) Itaalia asutused on nimetatud nõude täitnud ning esitanud ühistu ümberkorraldamiskava. Kõnealune otsus käsitleb seepärast ümberkorraldamisabi.

(8)

Kooskõlas ümberkorraldamiskavaga kujundati eraldatud päästmisabi summas 900 000 000 Itaalia liiri (464 810 eurot) ümber subsiidiumiks kapitalitoetuse vormis.

(9)

Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. on väike ühistu, mis koosneb 69st osapoolest ja on spetsialiseerunud viinamarja- ja teraviljakasvatusele (esmatootmine). Ühistu harib praegu 75 hektarit talle kuuluvat ja 207 hektarit renditavat maad ning saab saaki veel lisaks 178 hektarilt.

(10)

Itaalia asutuste kohaselt on ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. peamiseks tegevuseks viinamarjade kasvatus veinitootmiseks (80% ühistu müüdavast brutotoodangust). Kõnealune turg on seega veiniturg. Kogu Marche maakonnas, mille pindala on 23 500 hektarit ja millest 13 000 hektaril kasvatatakse kontrollitud päritolunimetusega viinamarjasorte, on viinamarjakasvatuse kogutoodangu suurus 147 miljardit Itaalia liiri. 125 hektaril asuvate viinamarjaistandustega hõlmab Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. viinamarjakasvatusele pühendunud maakonnas 0,53% selle kogupindalast ja 0,96% kontrollitud päritolunimetustega viinamarjasortide kasvatuseks kasutatavast pindalast ning selle toodang moodustab 0,38% maakonna keskmisest toodangust (viimase kolme aasta andmete põhjal).

(11)

Veinisektorit iseloomustab praegu suundumus parema kvaliteediga veinide tarbimisele (kontrollitud päritolunimetusega veini tarbimine kasvab ning lauaveini tarbimine väheneb). (5) Rahvusvahelised turud on jätkuvalt kasvanud ning Itaalia veinide maine tõusnud hoolimata karmist konkurentsist, mida tavapärased tootjad ja selles valdkonnas uued riigid pakuvad. Umbes kolm neljandikku Itaalia veinitootjatest ekspordivad välismaale, need on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mille aastakäive ei ületa 50 miljardit. Marche maakonna kontrollitud päritolunimetusega veinidel on head eduväljavaated. Vein Verdicchio dei Castelli di Jesi, mida hinnati üheks parimaks Itaalia valgete veinide hulgas, ning vein Rosso Conero on Marche maakonna veinidest Itaalias ja kogu maailmas populaarseimad. Eksporditud kogus moodustab 30%. (6) Selle tulevikuprognoos peaks ümberkorraldamist silmas pidades lubama veiniturul mõõdukalt optimistlikke arenguid, eeldusel et nõudlus kontrollitud piirkonnas toodetud kvaliteetveinide järele ei lange ootamatult. Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. ümberkorraldamiskava kohaselt suunatakse osa toodangust nimetatud sorti veinide tootmiseks.

(12)

Itaalia asutuste sõnul on ühistu finantsraskused tingitud:

(13)

Itaalia asutuste andmetel võib ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. kahjumi kokku võtta järgmiselt (muudetud versioon):

(14)

Abikava N 354/2000 alusel nõustus komisjon sellega, et Itaalia võiks päästmisabi saava viie äriühingu ees seisvate raskuste ulatuse hindamiseks kasutada allpool esitatud kriteeriume. Abikõlblikud ettevõtjad pidid vastama vähemalt kahele elujõulisuse näitajale ning kahele finants- ja strukturaalsele näitajale.

Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. vastab kõnealustele nõuetele. Ettevõtja tunnistati olevat raskustes järgmiste suhtarvude põhjal: finantseerimiskulud/käive, käive/varud, (käibekapital-varud)/jooksvad kohustused, lühiajaline pangalaen/jooksvad kohustused.

(15)

Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. ümberkorraldamiskava kohaselt kavandatakse osa viinamarjaistandusi ümber maakonna kõige esinduslikumate kontrollitud päritolunimetusega veinide tootmiseks kasutatavate viinamarjasortide kasvatamiseks (“Verdicchio dei Castelli di Jesi” ja “Rosso Conero”) ning investeeritakse tööjõukulude vähendamise ja kasumlikkuse suurendamise eesmärgil masinatesse/seadmetesse. Kavandatav tegevus on järgmine:

(16)

Kavaga hõlmatud viie aasta jooksul viinamarjaistanduste renoveerimiseks ja ümberkorraldamiseks tehtavad investeerimiskulud on järgmised:

(17)

Lisaks suurendasid ühistute liikmed ühistu osakapitali 100 miljoni Itaalia liiri võrra (51 650 eurot). Seega kasvas osakapital 92,7 miljonilt Itaalia liirilt (47 880 eurot) 2000. majandusaastal 192,7 miljoni Itaalia liirini (99 520 eurot). Lisaks sellele andsid liikmed ühistule 500 miljoni Itaalia liiri suuruse laenu (258 230 eurot).

(18)

Ümberkorraldamisabi hõlmab ka nõustamiskulusid ja ümberkorraldamiskavaga kaasnevaid kulusid, moodustades kokku 120 000 000 Itaalia liiri (61 975 eurot). Kõnealuseid ülesandeid täidab kolme aasta vältel ühistu Moncaro. Ümberkorraldamiskava finantsstruktuur on niisiis järgmine:

(19)

900 000 000 Itaalia liiri suuruse (464 811 eurot) päästmisabi ümberkujundamine subsiidiumiks, mida antakse kapitalitoetuse kujul, võimaldab eespool mainitud kogu puudujääki vähendada 792 000 000 Itaalia liiri võrra (409 034 eurot) ja katta osaliselt viinamarjakoristusmasina ostmise ja ümberkorraldamiskavaga kaasnevad kulud.

(20)

Selle korvamiseks on ühistu kohustunud vähendama oma tootmismahtu veinisektoris. 31. detsembril 2001. aastal oli selle viinamarjakasvatuse maht, võttes arvesse erinevaid kasvatatavaid sorte ja toodangu standardeid, mis on ette nähtud erinevaid kontrollitud päritolunimetustega veine käsitlevates rubriikides, 1 674,10 tonni. Vastavalt suuniste punkti 74 alapunktile i kavandatakse viie aasta jooksul tootmismahtu vähendada 16%, s.t 1 406,20 tonnile. See võimsus säilitatakse kuni 2005. aastani; ümberkorraldamiskava esitati 2001. aasta algul.

(21)

Ühistu aastabilanss näitas selget kahjumit ainult aastal 1996. Seepärast kahtles komisjon ühistu võlakoorma ja raskuste tegelikus ulatuses aastatel 1995–1999.

(22)

Komisjon kahtles ettevõtja võimes taastada oma elujõulisus, tootmisvõimsust 16% vähendades, ja eriti Itaalia esitatud andmetes, mille kohaselt mahu vähendamisel on mittearvestatav mõju ettevõtte tuludele-kuludele (müügi vähenemine vaid 1–2% aastatel 2002–2005).

(23)

Samuti kahtles komisjon kavandatavas abisummas, mis näis moodustavat ümberkorralduste elluviimiseks vajatavast miinimumist enam. Tegelike vajaduste arvutustes tekitas komisjonis eriti kahtlusi moodustamata kulumireservi pidamine kahjumiks ning see, kas ümberkorraldamiskava kontekstis võib lugeda abikõlblikuks seadmetesse investeerimist tootmispiirkonnas, mis ei olnud kahjumis.

(24)

Lõpetuseks väljendas komisjon mõningat ebakindlust ümberkorraldamiskavaga kaasnevate kulude osas, sest ei saa välistada, et ühistu, millele nende ülesannete täitmine määrati, saab kaudset abi.

(25)

16. septembri 2002. aasta kirjas esitas Itaalia täiendava teabe ja selgitused.

(26)

Ühistu raskuste pikaajalist iseloomu silmas pidades kinnitas Itaalia, et ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. vastas neljale maakonna puhul kasutatud ja riigiabi juhtumis N 354/2000 heakskiidetud kriteeriumile. Ta viitas ühistute omapärale, mis tingib asjaolu, et üldjuhul ühistud pigem tasakaalustavad oma tulud ja kulud, isegi kui nad osutuvad raskustesolevaks (mida ilmestavad väga suure võlakoormaga kaasnevad märkimisväärsed finantskulud) ning näitavad tulu äritegevusest ulatuses, mis tasakaalustaks finantseerimiskulud.

(27)

Itaalia täpsustas, et oma tulude ja kulude tasakaalustamiseks aastatel 1994–1999 oli ettevõte raamatupidamises korrigeerinud teatavaid kuluartikleid: (a) vähendades liikmetele nende maadel kasvatatud toodangu eest makstavat hinda (mis oli madalam kui turuhind), nõudes seega tegelikult ühistu liikmetelt märkimisväärse rahalise sissemakse tegemist (434 miljonit Itaalia liiri) ja (b) kärpides eraldisi kulumifondi 50%-le summast, mida masinate ja teiste seadmete töökorras hoidmiseks vajati. See tähendas seda, et seadmete uuendamiseks puudusid rahalised vahendid, mis mõjutas ka ebasoodsalt finantsjuhtimist.

(28)

Lisaks sellele ei suutnud järgnevate majandusaastate tulud tasakaalustada 1996. majandusaasta kahjumit (182 miljonit Itaalia liiri ehk 13% käibest). Aastatel 1998 ja 1999 tekkis erakorralisi kulusid 78 miljoni Itaalia liiri ja 134 miljoni Itaalia liiri ulatuses, kuna põllumajandustoodetest saadud tulu osutus prognoositust väiksemaks.

(29)

Väite kohta, et elujõulisus taastatakse vaatamata tootmismahu vähendamisele, rõhutas ja kinnitas Itaalia, et ettevõtte viinamarja- ja veinitootmise vähendamine viie aasta jooksul 16% võrra (jäädes maksimaalse tootmismahu, 1 406,20 tonni viinamarju, piiridesse) ei too kaasa toodangu väärtuse vastavat protsentuaalset vähenemist, sest muutes toodete valikut parema kvaliteediga viinamarjasortide kasuks väheneb müügist saadav tulu palju vähem. Itaalia kinnitas, et arvutused esitatakse menetluse käigus.

(30)

Masinatesse (täpsemalt viinamarjakoristusmasinasse) tehtavate investeeringute abikõlblikkuse kohta märkis Itaalia, et selle ostmine on elujõulisuse taastamisel olulise tähtsusega, kuna asjaomane masin võimaldab mehhaniseerida mõningaid harimis- ja saagikoristustoiminguid, vähendades viinamarjaistanduste majandamiseks vajalikke tööjõutunde ning seega tootmiskulusid (185 miljoni Itaalia liiri võrra), muutes ettevõtja viinamarjakasvatusega tegeleva haru uuesti kasumlikuks.

(31)

Itaalia esitas tabeli, mille kohaselt järsunõlvalistes piirkondades asuvate viinamarjaistanduste tegelikud kulutused seadmetesse põhjustavad võrreldes eraldatud riigiabikõlblike kuludega 179 363,240 Itaalia liiri suuruse saamata jäänud tulu.

(32)

Itaalia selgitas samuti nõustamiskulusid ja kavaga kaasnevaid kulusid. 120 000 000 Itaalia liiri kattis järgmised kulud: 1994–1999. aasta finantsseisundi ja varade analüüs, ümberkorralduskava koostamine, prognoositavate bilansside koostamine kuni 2005. aastani, kavas ettenähtud üksikasjalike tegevuste rakendamiseks vajalik tehniline ja haldusabi, tegevuste üle järelevalve teostamine ja korrigeerivate meetmete hindamine. Nõustamiskulude ja kava täideviimise kulude suuruse ja summa sobivuse hindamist silmas pidades osutas Itaalia presidendi 10. oktoobri 1994. aasta dekreedile nr 645, millega on sätestatud tasud ökonomistide kutselaste teenuste eest.

(33)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(34)

Kõnealune abi vastab sellele määratlusele, kuivõrd see annab teatud ettevõtjale majandusliku eelise, seda rahastatakse riiklikust allikast (maakonna fondid) ning mõjutab tõenäoliselt kaubandust, pidades silmas Itaalia seisundit veinisektoris (Itaalia on Euroopa Liidu suuruselt teine veinitootja, kelle toodang moodustas 1998. aastal 32% EL toodangust).

(35)

Siiski võib asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud juhtudel selliseid meetmeid pidada erandina ühisturuga kokkusobivaks.

(36)

Kõnealuse juhtumi puhul on ainus võimalik erand sätestatud artikli 87 lõike 3 punktis c, mille järgi võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks siis, kui see soodustab teatavate majandustegevuste või majanduspiirkondade arengut ning kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(37)

Selleks, et erand laieneks kõnealusele abile, peab see, arvestades abi iseloomu, vastama riigiabi suuniste tingimustele.

(38)

Ümberkorraldamisabi antakse, kui on täidetud järgmised suuniste üldtingimused:

(39)

Olles nentinud, et ühenduses puudub “a raskustes oleva äriühingu” mõiste (punkt 4), sätestatakse suunistes, et, kõnealuste suuniste tähenduses peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus.

(40)

Kõnealusel juhul oli ettevõtja juba tunnistatud raskustes olevaks päästmisabikava (N 354/2000, mille komisjon kiitis heaks otsusega SG(2000) D/106283) raames kasutatud hindamismeetodi põhjal, mida kirjeldati käesolevate põhjenduste punktis 14 ja mis oli abiandmise otsuse lahutamatu osa. Ühistu tunnistati olevat raskustes järgmiste suhtarvude põhjal: finantseerimiskulud / käive, käiv /varud, käibekapital-varud / jooksvad kohustused, lühiajaline pangalaen / jooksvad kohustused.

(41)

Sellest hoolimata on varem heakskiidetud päästmisabi ja käesolevas otsuses käsitletud ümberkorraldamisabi hindamise ja abiandmise otsuse tegemise viisid erinevad ning käesoleva juhtumi korral moodustavad päästmine ja ümberkorraldamine ühe tegevuse kaks osa, isegi juhul kui need hõlmavad erinevaid protsesse (suuniste punkt 9). Seepärast käsitleb komisjon asjaolu, et äriühing on raskustes, endastmõistetavana (niivõrd kui see asjaolu on leidnud varem kinnitust).

(42)

Kõnealust järeldust kinnitas tõepoolest Itaalia esitatud andmete üksikasjalik analüüs. Tulude ja kulude tasakaalustamine, mis komisjonis kahtlusi äratas, on raamatupidamismeetod, mis antud juhul ja eraldi vaadelduna ei anna äriühingu tegelikust majanduslikust kindlustatusest täit ülevaadet. Ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. tulude ja kulude tasakaalustamine oli kunstlik ning saavutati tänu kahjumi olulise osa korvamisele ühistu liikmete poolt, kes olid oma maadel kasvatatud toodangu eest nõus saama väiksemat tasu (8) ning tänu sellele, et kulumireservi ei suudetud teha vajalikke eraldisi, mis, olgugi, et Itaalia õiguse kohaselt lubatud, (9) näitab äriühingu suutmatust rahastada rahavoo abil tootmisseadmete tavapärast uuendusprotsessi.

(43)

Seda, et äriühing oli raskustes, tõendavad lühiajalised võlakohustused ja käibe vähenemisest tingitud puudulik rahavoog. Olukorras, kus ettevõtja võlakohustus on 1 254 832 000 Itaalia liiri (648 070 eurot) 2000. aastal, rahakäive on miinuses (-238 951 430 Itaalia liiri (123 408 eurot) 2000. aastal) ja likviidsusindeks on 0,555 2000. aastal ning müügikäive väheneb, tundub, et ühistu Cooperativa Agricola Moderna S.c.r.l. ei suuda taastada oma elujõulisust enda või oma liikmete vahenditest, mida on mitmel korral juba tegelikult kasutatud (laenude ja enda maadel kasvatatud toodangu eest väiksema tasu maksmise näol).

(44)

Abi andmise tingimus on ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, mis peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Eelkõige tuleb teostada turuanalüüs. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt sisemistest meetmetest. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist oleks kahjumlik (suuniste punkt 32).

(45)

Itaalia asutused on esitanud nii ümberkorraldamiskava ja turuanalüüsi kui ka hinnangu ühistu väljavaadete kohta koos 900 000 000 Itaalia liiri suuruse riikliku rahastamisega ja ilma selleta.

(46)

Käesolevate põhjenduste punktis 15 kirjeldatud ümberkorraldamiskava, mis hõlmab kolme aastat, täpsustab põhjusi, miks äriühing kriisi sattus ja pakub elujõulisuse taastamiseks rea sisemisi meetmeid.

(47)

Kavandatav tegevus on järgmine:

(48)

Komisjon kahtles seadmetesse (viinamarjakoristusmasin), mis ei tundunud elujõulisuse taastamiseks olulised olevat, tehtavate investeeringute abikõlblikkuses. Kuid esitatud teabe üksikasjalikul uurimisel osutus tootmise mehhaniseerimine ettevõtja elujõulisuse taastamisel siiski üheks oluliseks elemendiks. Vastavalt Itaalia esitatud arvutustele säästaks sellise seadme ostmine viinamarjaistanduse jaoks aastas 185 000 000 Itaalia liiri, mis ilma tootmismahtu suurendamata moodustaks 80% ühistu müüdavast brutotoodangust.

(49)

Itaalia on kohustunud vähendama ühistu veinitoodangu mahtu 16% võrra viie aasta jooksul. Komisjon kahtles Itaalia väites, et toodangu vähendamine ei too kaasa müügitulu märkimisväärset langust. Kuid Itaalia esitatud tabelite (käesoleva põhjenduse punktid 50 ja 51) hoolikas uurimine toetas siiski väidet, et kontrollitud päritolunimetusega ja parema turuhinnaga viinamarjasortidele (“Verdicchio Superiore”, “Verdicchio Riserva”, “Verdicchio Passito”) üleminek tagab suurema tulu, mis seega korvab suurel määral tootmismahu kavandatava vähendamise. Seepärast ei ohusta tootmismahu vähendamine ettevõtja elujõulisuse taastamist.

(50)

Müügitulu arvutused, kui tootmismahtu ei vähendata:

(51)

Müügitulu arvutused, kui tootmismahtu vähendatakse:

(52)

Suuniste punktis 32 nähakse ette, et ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist jääks kahjumlikuks. Käesoleval juhul ei ole asjaomane tootmine kahjumlik, sest ettevõtja raskused on oma olemuselt finantsraskused ja kõnealuste seadmete ostmisega saab ühistu oma kasumimarginaale viinamarjakasvatuses tõsta. Seepärast ei ole ümberkorraldamiskava suuniste tingimustega vastuolus.

(53)

Suuniste punktide 35—39 kohaselt, tuleb võtta abinõud leevendamaks nii palju kui võimalik abi kahjulikke tagajärgi konkurentidele (kompensatsioonimeetmed), tavaliselt ettevõtte kohalolu piiramisega selle turul. Kõnealuse põhimõtte rakendamine põllumajandussektoris on määratletud suuniste 5. peatükis. Kuna põhimõtteliselt võib isegi kõige väiksematele põllumajandussektori äriühingutele antav abi konkurentsi kahjustada, nõuab komisjon kõigilt ümberkorraldamisabi saajatelt kompensatsioonimeetmete võtmist tootmisvõimsuse vähendamise teel. Kui tegemist on esmaste toodetega nõutakse kas tootmisvõimsuse vähendamist või vähemalt viieks aastaks tootmise lõpetamist.

(54)

Meetmete puhul, mis on suunatud konkreetsetele toodetele või ettevõtjatele, tuleb tootmisvõimsust vähendada tavaliselt 16% sellest, mida ümberkorraldamisabi andmisel omatakse. Seda nõuet võib abisaavates piirkondades vähendada 14%-ni. Kõnealusel juhul on Itaalia ette näinud ettevõtja tootmisvõimsuse vähendamist viieks aastaks 16% võrra. See tingimus täidetakse.

(55)

Vastavalt suuniste punktile 40 peab toetuse suurus ja osatähtsus rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seepärast oodatakse abisaajatelt omavahenditest või välisfinantseerimise kaudu tehtavat olulist panust ümberkorraldamiskava heaks. Et piirata kahjustavat mõju, ei tohi abi anda sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu kahjustavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga.

(56)

Suuniste nõuete täitmise kontrollimisel võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid:

(57)

Ümberkorraldamiskava jaoks antakse riigiabi kokku:

(58)

Osaga 900 000 000 Itaalia liirist kaetakse juba tekkinud tegelikud kulud (halbadest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjum, kahjumlikud investeeringud, ebapiisav kulumireserv) ning osa kasutatakse ümberkorraldamiskava rakendamiseks (kaasnevad kulud ning seadmete maksumuse osaline hüvitamine). Tegelikult piirdub abi ettevõtja võlgade kustutamisega ja ümberkorraldamiseks vajalike investeeringute rahastamisega.

(59)

Ettevõtja esitatud äriplaani kohaselt ei piisa ümberkorraldamisele järgnevatel finantsaastatel tekkivast rahavoost agressiivsete tehingute teostamiseks, mis ei ole vahetult seotud ümberkorraldamiskavas ette nähtud investeeringutega. Lisaks sellele tagab äriühingu väike ulatus ja vähene tähtsus maakonna veinisektoris (0,38% piirkonna toodangust) selle, et abi mõju konkurentsile on tühine.

(60)

Itaalia selgitused kavaga kaasnevate kulude kohta (vt käesolevate põhjenduste punkt 32) on komisjoni veennud selles, et kavandatud tasud on sobivad ning hajutanud kahtlused, et asjaomaseid teenuseid osutavale ühistule Moncaro makstud summasid võiks käsitleda abina.

(61)

Ühistu ja selle liikmete panuse kohta ümberkorraldamiskavas tuleb märkida, et ümberkorraldamiskava alusel tehtavaid investeeringuid rahastab ühistu vähemalt 50% ulatuses ise. Selleks, et vajalikud vahendid leida, suurendasid liikmed 2000. aastal osakapitali 100 000 000 Itaalia liiri võrra ning andsid ühistule 500 000 000 Itaalia liiri suuruse laenu. Suunistes ettenähtud asjakohase nõude võib seega pidada täidetuks.

(62)

Suuniste punktis 48 on ette nähtud, et ümberkorraldamisabi tuleks anda vaid üks kord. Itaalia on kinnitanud, et ta järgib seda põhimõtet.

(63)

Meede on kooskõlas ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta,

a)

liikmete maadel kasvatatud viimase viie aasta toodangu eest tasuti selle turuväärtusest vähem, mis tähendas seda, et ühistu liikmete tegelik kahjum oli 434 233 484 Itaalia liiri (224 262,88 eurot);

b)

selleks, et tagada tööjõu tasustamine vastavalt kehtivatele palgakokkulepetele, eraldas ühistu masinate, seadmete ja maaparanduse kulumireservi vaid 50% ettenähtud kulumist, millest tulenev kogukahjum viie aasta jooksul moodustab 375 911 000 Itaalia liiri (194 142 eurot).