7.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 55/33

1)

Nõukogu vaatas 14. veebruaril 2006 läbi Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2005—2008.

2)

Viimasel kümnendil oli Austria majanduse reaalkasv keskmiselt 2,2 % aastas, mis on vastavuses kogu euroala kasvutempoga. Kuigi töökohtade loomine pole Austrias olnud nii hoogne kui euroalal, on töötuse tase Austrias siiski üks madalamaid kogu ELis. Riigi rahanduses saavutati 2001. ja 2002. aastal ülejäägis või tasakaalulähedane eelarveseisund. Kuid hiljutisi arenguid on iseloomustanud tagasilangemine puudujäägiseisundisse (1,2 % ja 1 % SKTst vastavalt 2003. ja 2004. aastal).

3)

Oma 18. jaanuari 2005. aasta arvamuses eelmise ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta, mis hõlmab ajavahemikku 2004—2008, kutsus nõukogu Austriat üles eelarve üldises kohandamiskavas asetama põhirõhu programmiperioodi algaastatele ning kirjeldama üksikasjalikumalt konkreetseid meetmeid, mille abil oleks võimalik eelarvet oluliselt tasakaalustada programmi viimasel kahel aastal.

4)

Esialgsete tulemuste kohaselt oli valitsemissektori puudujääk 2005. aastal 1,7 % SKTst, mis on 0,2 protsendipunkti madalam kui oli kavandatud ajakohastatud programmis ja 0,1 protsendipunkti madalam kui komisjoni talituste prognoosides. Kavandatust parem tulemus saavutati tänu eeldatust parematele arengutele tulude poolel, hoolimata märkimisväärsetest maksukärbetest. Kavandatud kulusid ületati samuti, kuid väiksemal määral.

5)

Programmis on üldjoontes järgitud uue tegevusjuhendiga kehtestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri (2).

6)

Ajakohastatud programmi kohaselt oodatakse SKT reaalkasvu suurenemist 1,75 %lt 2005. ja 2006. aastal 2,5 %le 2008. aastal. Varem eeldatust aeglasem majanduskasv 2005. ja 2006. aastal, mille tulemuseks on suurenev negatiivne SKT lõhe, arvatakse olevat põhjustatud tagasihoidlikumast rahvusvahelisest kaubandusest ja kõrgematest naftahindadest. Majandustegevuse taaselavnemine programmi viimastel aastatel peaks eeldatavasti toetuma investeeringute kasvule ja eratarbimise suurenemisele. Nii lühiajaline kui keskpika perioodi stsenaarium põhinevad usutavatel kasvuprognoosidel. Kuid ootused tööhõive suurenemise suhtes tunduvad mõnevõrra liiga optimistlikud. Inflatsioon peaks eelduste kohaselt vähenema 2,3 %lt 2005. aastal 1,5 %le 2008. aastal, mis tundub usutav.

7)

Programmis kirjeldatakse eelarvestrateegiat kolmeharulisena. Esiteks on selle eesmärgiks eelarvetasakaal majandustsükli jooksul. Teiseks nähakse strateegiaga ette maksukoormuse vähenemine allapoole 40 % SKTst 2010. aastaks. Kolmandaks kavandatakse selles potentsiaalse SKT kasvu, toetades investeeringuid teadustegevusse, haridusse ja infrastruktuuri. Ajakohastatud programmis seatakse eesmärgiks valitsemissektori puudujäägi vähenemine 1,9 %lt SKTst 2005. aastal 0 %le 2008. aastal ning esmase ülejäägi kasv 1,1 %lt SKTst 2,7 %le. Kuna tulud peaksid prognooside kohaselt aastatel 2005–2008 vähenema 0,9 protsendipunkti võrra SKTst, kavatsetakse planeeritud tasakaalustamine saavutada kulude kärpimise teel, kusjuures kulude suhe SKTsse peaks vähenema 2,8 protsendipunkti võrra. Kulude kahandamine peaks peamiselt toimuma muude esmaste kulude ja sotsiaalsiirete kategoorias. Eelmise programmiga võrreldes kinnitatakse uues ajakohastatud programmis üldjoontes riigi rahanduse kavandatud kohandamist pisut ebasoodsama makromajandusliku stsenaariumi taustal.

8)

Programmiperioodi jooksul peaks ühiselt kokkulepitud metoodika alusel programmis esitatud andmete põhjal arvutatud struktuurne tasakaal (st eelarve tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) prognooside kohaselt paranema keskmiselt ligikaudu 0,5 % SKTst aastas. Programmis seatakse eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks struktuurne tasakaal (0 % SKTst) ning selle saavutamist kavandatakse 2008. aastaks. Programmi keskpika perioodi eesmärk on asjakohane, sest see asub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja vahetuskursimehhanismi ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning kajastab adekvaatselt võlasuhte ja keskmise potentsiaalse tootmismahu kasvu pikemas perspektiivis.

9)

Ajakohastatud programmis prognoositud eelarveseisundi areng 2005. ja 2006. aastal tundub usutav, sest see põhineb seadusekohastel meetmetel. Eelarve tasakaalustamine 2007. ja 2008. aastal ei näi ajakohastatud programmis esitatud meetmetega täielikult tõendatud olevat. Peaaegu pool kulukärbest langeb muude esmaste kulude kategooriasse ja programmis ei selgitata, kuidas seda täpselt kavatsetakse teha. Lisaks sõltub prognoositud positiivse arengu usutavus suures osas Austria riikliku stabiilsuspakti tõhususest. Varasema paktiga saadud kogemustest on siiski vähe abi selle kindlaksmääramisel, kas eesmärkidest peetakse kinni.

10)

Pidades silmas eespool esitatud riskihinnangut, ei pruugi programmi eelarvealased põhimõtted olla piisavad programmi keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2008. aastaks. Kui eelarvestrateegia viiakse ellu programmist kinni pidades, võib seda siiski pidada piisavaks, et saavutada programmiperioodi lõpuks struktuurne eelarveseisund, mida võib pakti kohaselt sobivaks pidada. Lisaks tundub, et programmi eelarvealased põhimõtted tagavad piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujääk programmiperioodi jooksul künnist, milleks on 3 % SKTst. Eelarve kohandamise tempo programmi keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles sätestatakse, et euroala ja ERM II liikmesriikidel peaks struktuurne tasakaal paranema vähemalt 0,5 % SKTst aastas ning et kohandamine peab olema suurem majanduse tõusuaegadel ning võib majanduse langusaegadel olla väiksem. Kuigi komisjoni talituste prognooside kohaselt võib nimetatud kohandamine olla programmis kavandatud aasta keskmisest aeglasem, on see siiski kooskõlas pakti nõuetega, arvestades eelkõige, et kogu programmiperioodi jooksul on SKT lõhe negatiivne.

11)

Eeldatav võla suhe peaks 2005. aastal olema jõudnud 63,4 %ni SKTst, mis ületab seega veidi asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust, milleks on 60 % SKTst. Programmis prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul 3,9 protsendipunkti võrra, jõudes seega taas kontrollväärtusest madalamale tasemele. Võla suhte prognoositud arengut ohustavad riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalus. Teisalt võivad kavandatust suuremad puudujäägid ohustada programmis esitatud kohandamiskavast kinnipidamist. Samuti ei käsitleta ajakohastatud programmis potentsiaalseid erastamistulusid. Seda riskihinnangut arvestades tundub, et võla suhe väheneb kontrollväärtuse suunas piisavalt.

12)

Austria rahanduse jätkusuutlikkusega seoses tunduvad vananeva elanikkonnaga seotud kavandatavatest eelarvekuludest tulenevad riskid madalad (3). Võla suhe, mis praegu on üle 60 % SKTst, peaks prognooside kohaselt vähenema ning jääma allapoole kontrollväärtust kuni aastani 2050, eeldusel et eelarve kavandatav konsolideerimine ellu viiakse. Austria hiljutine pensionireform peaks märkimisväärselt aitama kaasa riiklike kulutuste suurenemise ohjamisele tulevikus. Kuid kui riigi rahanduse struktuurset puudujääki ei korrigeerita, võib see ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Riigi rahanduse jätkusuutlikkusele avalduvate ohtude vähendamiseks tuleb tingimata ellu viia riigi rahanduse kavandatud stabiliseerimine keskmise pikkusega perioodil.

13)

Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas aastateks 2005—2008 ettenähtud majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige on meetmed kooskõlas suunistega, mis soovitavad majandusliku ja rahandusliku jätkusuutlikkuse tagamist ja toetavad tõhusat vahendite eraldamist, et kindlustada suurem majanduskasv ja tööhõive.

14)

Austria riiklikus reformiprogrammis, mis esitati 19. oktoobril 2005, nimetatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamist Austria põhiülesandeks. Kuid selles ei tooda välja tulevasi meetmeid nimetatud väljakutsega toimetulekuks. Selles suhtes on stabiilsusprogramm üksikasjalikum, andes teavet mõnede meetmete kohta, mis peaksid kaasa aitama riigi rahanduse stabiliseerimisele. Riiklikus reformiprogrammis esitatud mikromajandust ja tööhõivet käsitlevates valdkondades kavandatud meetmete mõju eelarvele peegeldub üldjoontes ka stabiilsusprogrammi eelarveprognoosides. Stabiilsusprogrammis esitatakse meetmed, mille eesmärk on avaliku halduse ja tervishoiusüsteemi tõhustamine. Neid täiendatakse ettepanekutega muuta riigi rahanduse institutsioonilisi aspekte, nimelt tehakse ettepanek viia Austria eelarvemenetlust reguleerivates õigusaktides läbi kaks laiaulatuslikku reformi, mis seisnevad keskpika perioodi eelarveraamistiku kehtestamises 2007. aastast ning üleminekus tuludele orienteeritud eelarvelt eesmärkidele orienteeritud eelarvele alates 2011. aastast. Need meetmed on kooskõlas ka riiklikus reformiprogrammis kehtestatud prioriteetidega.