17.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/7

(1)

Praegu Horvaatiast ja Ukrainast pärinevate teatavate rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtivad meetmed on lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 348/2000, (2) ning komisjoni otsusega 2000/137/EÜ (3) vastuvõetud ühe Horvaatia eksportija hinnakohustus. Horvaatiast pärinevale impordile kohaldatav tollimaksumäär on 23 % ning Ukrainast pärinevale impordile kohaldatav tollimaksumäär on 38,5 %.

(2)

23. novembril 2002 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (4) teate teatavate Horvaatiast ja Ukrainast pärinevate rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamise kohta ning alustas uurimist.

(3)

Uurimist alustati Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee taotluse alusel tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 75 % ühenduse kogutoodangust.

(4)

Tuleb märkida, et samal kuupäeval, 23. novembril 2002, algatati ka teine läbivaatamine sama toote, st teatavate legeerimata terasest õmblusteta torude Poolast, Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ja Slovakkiast pärineva impordi suhtes kehtivate meetmete kohta. (5) Euroopa Liidu laienemisega seoses muutusid Poola, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia suhtes kohaldatud meetmed 1. mail 2004 tühiseks. Määruse (EÜ) nr 1322/2004 (6) kohaselt ei kohaldata alates 21. juulist 2004 ajutiselt meetmeid teatavate legeerimata terasest õmblusteta torude Venemaalt ja Rumeeniast pärineva impordi suhtes. Kõnealuste meetmete läbivaatamine jätkub.

(5)

Komisjon andis Horvaatia ja Ukraina eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele, importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, keda asi teadaolevalt puudutab, ning Horvaatia ja Ukraina ametiasutustele ametlikult teada uurimise alustamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda enda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi viielt ühenduse tootjalt, ühelt importijalt, ühelt Horvaatia eksportivalt tootjalt, kolmelt Ukraina eksportivalt tootjalt ja kolmelt Ukraina tootjatega seotud kaubandusettevõtjalt.

(7)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu dumpingu ja sellest tuleneva kahju määramiseks vajalikuks peetavat teavet ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute tegevuskohtadesse:

(8)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(9)

Vaatluse all on järgnevad tooted:

(10)

Uurimine näitas, et kõik need kategooriad on piisavalt sarnased, et neid käsitleda ühe tootena nagu esialgsel uurimiselgi. Seetõttu käsitletakse käesolevas dumpinguvastases uurimises vaatlusaluse toote kõiki liike ühe tootena.

(11)

Analoogselt eelnenud uurimisega ei leitud erinevust vaatlusaluse toote ning Horvaatias toodetud ja siseturul müüdavate õmblusteta torude vahel.

(12)

Ka vaatlusaluse toote ja ühenduse tootjate toodetavate ühenduse turul müüdavate õmblusteta torude vahel ei leitud erinevusi. Mõlemal tootel on samasugused füüsilised ja keemilised omadused ning kasutus. Mõlemad vastavad tööstusstandarditele DIN, API ja ASTM. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Ühe eksportiva tootja, Mechel Željezara Ltd toodang hõlmas kogu vaatlusaluse toote ekspordi Horvaatiast ühendusse. Mechel Željezara Ltd on äriühingu Željezara Sisak d.d., kes tegi esialgse uurimise käigus koostööd, ent on praeguste meetmete kehtestamise järel omandisuhete muutuste tõttu kaks korda nime muutnud, uus nimi. (7)

(14)

Esialgse uurimise ajal võeti vastu Mechel Željezara Ltd hinnakohustus tema algse nime all. (8) Kuna uurimist alustati meetmete ulatuse ja vormi läbivaatamiseks, vaadati läbi ka hinnakohustus (vt põhjendused 135-137).

(15)

Kõigepealt tehti kindlaks, kas Mechel Željezara Ltd samasuguse toote omamaise müügi kogumaht on tüüpiline, võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Leiti, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline, kuna omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(16)

Seejärel uuriti tooteliikide määratlemise abil vastavalt CN-koodidele, mille alla toode klassifitseeritakse, kas iga tooteliigi omamaine müük on tüüpiline. Teatava liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust. Leiti, et kõigi äriühingu poolt ühendusse eksportimiseks müüdavate tooteliikide omamaine müük oli tüüpiline.

(17)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Kui toote arvestusliku ühikuhinnaga vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud tooteliigi müügimaht vastas rohkem kui 80 protsendile kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne toote ühikuhinnaga, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli kasumlik või mitte. See oli nõnda kahe tooteliigi puhul.

(18)

Kui tooteliigi kasumliku müügi maht oli 80 % või väiksem, kuid siiski vähemalt 10 % selle liigi müügi kogumahust, või kui kaalutud keskmine müügihind oli alla ühikuhinna, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi omamaise kasumliku müügi kaalutud keskmisega. See oli nõnda ühe tooteliigi puhul.

(19)

Neljanda tooteliigi puhul oli uurimisperioodil kasumlik vähem kui 10 % omamaisest müügimahust. Seetõttu leiti, et seda konkreetset tooteliiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal ning tuli rakendada teist meetodit. Sellisel juhul kasutati arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. Normaalväärtuse arvestamisel liideti eksporditud liikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal, mis põhinevad tegelikel andmetel, mis uurimisalune eksportiv tootja esitas samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

(20)

Uurimine näitas, et Mechel Željezara Ltd. eksportmüük oli suunatud eranditult otseselt ühenduse sõltumatutele klientidele.

(21)

Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks ühenduses tarbimiseks esimesele sõltumatule kliendile müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(22)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Selleks, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(23)

Vajaduse korral ja kontrollitud tõendite olemasolul tehti transpordikulude, käitlemis-, laadimis-, lisa- ja laenukulude ning vahendustasude kohandusi.

(24)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi korrigeeritud kaalutud keskmist normaalväärtust tooteliikide kaupa vaatlusaluse toote iga vastava liigi korrigeeritud kaalutud keskmise eksporthinnaga.

(25)

Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine:

(26)

Kõnealune dumpingumarginaal on väiksem kui esialgsel uurimisel avastatud dumpingumarginaal. Kuna koostöövalmidus oli suur (hõlmates kogu vaatlusaluse toote ekspordi Horvaatiast ühendusse), määrati dumpingu jääkmarginaal samal tasemel Mechel Željezara Ltd-le määratud marginaaliga, nimelt 38,9 %.

(27)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Ukrainast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele, st samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad turumajanduse tingimustes.

(28)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(29)

Taotluse turumajanduslikuks kohtlemiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b esitasid kaks kontserni:

(30)

Taotlusi analüüsiti algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viie kriteeriumi alusel.

(31)

Esimese kontserni puhul leiti, et tootmisega tegeleva äriühingu raamatupidamisarvestus on ebausaldusväärne, kuna selles esineb olulisi ebatäpsusi ja rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 1 osutatud raamatupidamistavade väärkäsitlust. Samuti leiti, et asjaomane äriühing on maksujõuetu ning kuulub pankrotiseaduse sätte alusel eristaatusega äriühingute kategooriasse, mis ei taga selle toimimise õiguskindlust. Seetõttu otsustati, et kõnealune kontsern ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teisele ja neljandale kriteeriumile.

(32)

Teise kontserni puhul leiti, et mõlemal tootmisega tegeleval äriühingul puudus üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel, sest mõlemal äriühingul oli mitu peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit, mida kasutati erinevatel eesmärkidel. Lisaks avastati olulisi varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikke moonutusi riigi poolt sisse nõudmata kontrollimata intressivabade laenude kujul, samuti leiti, et laenude kustutamine märkimisväärses ulatuses ning maksuvõlgnevused avaldavad mõju kontserni kulustruktuurile ja finantsolukorrale. Seetõttu otsustati, et kõnealune kontsern ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teisele ja kolmandale kriteeriumile.

(33)

Kuna kumbki kontsern ei täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kõiki viit kriteeriumi, mis on turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks vajalik, keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest.

(34)

Mõlemad kontsernid väitsid, et komisjon tegi otsuse turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta hiljem kui algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c nimetatud kolme kuu jooksul ning seetõttu ei ole otsus kehtiv. Sellega seoses märgitakse, et komisjon andis korduvalt asjaomastele Ukraina eksportivatele tootjatele ajapikendust, kuna neil oli tõsiseid raskusi algatamisteates esitatud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva vormi täitmise tähtajast kinnipidamisel. Samuti märgitakse, et turumajanduslikku kohtlemist käsitleva taotluse vormid olid puudulikult täidetud ning tarvilik oli mitmete põhimõtteliste selgituste ning lisateabe saamine, mistõttu tekkis uurimises viivitusi. Analüüsi pikendas mitmete küsimuste, nagu kontsernide struktuuri ja müügikanalite, keerukus ning samuti tõsised probleemid kontsernide raamatupidamisarvestuses. Seetõttu ei olnud võimalik teha otsust esitatud turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate taotluste kohta kolme kuu jooksul algatamisest alates.

(35)

Sellega seoses märgitakse, et tähtajast mittekinnipidamisega ei kaasne ilmseid õiguslikke tagajärgi, sest mõlemale äriühingule on antud võrdne võimalus anda selgitusi. Lisaks märgitakse, et eespool nimetatud kontsernid ei teatanud, et pikem periood turumajandusliku kohtlemise üle otsustamiseks on avaldanud negatiivset mõju.

(36)

Eeltoodut arvestades leiti, et kehtivat otsust turumajandusliku kohtlemise kohta saab teha ka pärast kolme kuu möödumist ning seetõttu lükati asjaomaste kontsernide taotlused tagasi.

(37)

Mõlemad kontsernid vaidlustasid komisjoni järeldused, ent ei esitatud tõendeid, mille tõttu oleks pidanud turumajandusliku kohtlemise otsust muutma.

(38)

Ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada oma kommentaarid, kuid vastuväiteid ei esitatud.

(39)

Algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt on võimalik kehtestada algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a reguleerimisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused kujunevad vabalt, et vääringuid konverteeritakse turukursside alusel ja et võimalik riigi sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijate suhtes kohaldatakse teistsuguse määraga tollimakse.

(40)

Needsamad Ukraina eksportivad tootjad, kes ei vastanud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele, esitasid vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 individuaalse kohtlemise kohaldamise taotluse. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et otsustada, kas kaks kõnealust kontserni vastavad individuaalse kohtlemise nõuetele. Leiti, et mõlemad kontsernid täidavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimusi ning seetõttu loeti põhjendatuks kohaldada mõlema kontserni suhtes individuaalset kohtlemist.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb normaalväärtus kõigi eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, määrata kindlaks Ukraina eksportivate tootjate poolt ühendusse eksporditavate toodetega võrreldavate toodete sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(42)

Esialgses uurimises oli võrdlusriigiks Horvaatia. Algatamisteates nähti normaalväärtuse määramiseks Ukraina jaoks võrdlusriigina taas ette Horvaatia. Kuna ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid, otsustati kasutada ka käesoleva uurimise raamistikus võrdlusriigina Horvaatiat.

(43)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a põhjal määrati normaalväärtus Ukraina puhul võrdlusriigi ainsa tootja poolt esitatud kontrollitud teabe põhjal, st võttes aluseks võrreldavate tooteliikide kõik makstud või makstavad hinnad Horvaatia siseturul või võrreldavate tooteliikide arvestusliku väärtuse Horvaatias. Ukraina puhul kasutati normaalväärtuse määramiseks sama metoodikat, mida on kirjeldatud põhjendustes 15–19.

(44)

Leiti, et CN-koodile 7304 31 99 (külmtõmmatud või külmvaltsitud torud) vastavaid tooteid Horvaatias ei toodetud. Nende toodete osakaal vaatlusaluse toote ekspordist Ukrainast ühendusse oli ainult 6,2 %. Samas moodustas selle tooteliigi eksport ühe kontserni puhul uurimisperioodil umbes 40 % vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse.

(45)

Kättesaadavate andmete alusel jõuti järeldusele, et teised uurimisega hõlmatud tooteliigid ei ole kõnealuse tooteliigiga võrreldavad ning selle tooteliigi normaalväärtuse arvutamine teiste tooteliikide normaalväärtuse alusel ei ole usaldusväärne. Samuti ilmnes, et keerukama tootmisprotsessi tõttu on selle tooteliigi normaalväärtus tunduvalt kõrgem kui teiste tooteliikide normaalväärtus. Ehkki külmtõmmatud ja külmvaltsitud torude ekspordihinnad olid teiste tooteliikide ekspordihindadest keskmiselt kõrgemad, võib selle tooteliigi kaasamine arvutustesse anda tõenäoliselt kõrgema dumpingumarginaali. Nagu on märgitud põhjenduses 127, on kahjumarginaal märkimisväärselt madalam kui dumpingumarginaal ilma kõnealust tooteliiki kaasamata ning on seetõttu aluseks meetmete taseme määramisel. Seetõttu ei peetud vajalikuks seda küsimust edasi käsitleda. Seega jäeti CN-koodile 7304 31 99 vastav tooteliik arvutustest välja.

(46)

Mõlema Ukraina kontserni kogu ekspordimüük ühendusse toimus kolmandas riigis asuva seotud kaubandusettevõtja vahendusel. Seetõttu arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda ühenduses sõltumatule ostjale edasi müüdi.

(47)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ja vahendustasude arvessevõtmiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10. Sisetranspordikulusid eksportivas riigis, kindlustus-, laadimis- ja lisakulusid arvestavad ekspordihindade kohandused tehti võrdlusriigi kulude alusel.

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi võrdlusriigi tootja Mechel Željezara Ltd korrigeeritud kaalutud keskmist normaalväärtust tooteliikide kaupa vaatlusaluse toote iga vastava liigi korrigeeritud kaalutud keskmise eksporthinnaga.

(50)

Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(51)

Kuna koostöövalmidus oli suur (hõlmates üle 80 % vaatlusaluse toote ekspordist Ukrainast ühendusse), määrati jääkmarginaal samal tasemel kui koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (NTRP) ja CJSC Nikopolsky seamless tubes plant “Nikotube” kehtestatud marginaal, nimelt 97,3 %.

(52)

Nagu dumpingu puhulgi, oli uurimise eesmärgiks selgitada, kas ühenduse tootmisharu olukorraga seotud muutus on olnud sedavõrd suur, et lõppjäreldus oleks esialgse uurimise lõppjäreldusest erinev.

(53)

Esialgse uurimise ajal kuulus ühenduse tootmisharusse kümme tootjat.

(54)

Käesoleva kordusuurimise käigus leiti, et õmblusteta torusid toodavad:

(55)

Küsimustik saadeti samuti nimetatud kuuele muule tootjale, kuid koostööd ei saavutatud. Rohkem vaatlusaluse toote tootjaid endast Euroopa Komisjonile ei teatanud.

(56)

Uurimisperioodil oli viie täielikult koostööd teinud ühenduse tootja toodang 797 456 tonni. Nende arvele langeb 70 % ühenduse kogutoodangust ning seepärast moodustavad need äriühingud ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(57)

Impordiandmete allikana kasutati Eurostati teavet CN-koodide ex 7304 10 10, ex 7304 10 30, 7304 31 99, 7304 39 91 ja 7304 39 93 mahtude ja väärtuse kohta ühenduse tootmisharu andmed saadi viie koostööd teinud ühenduse tootja kontrollitud vastustest küsimustikule.

(58)

Nähtav tarbimine ühenduses, st ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul ja muude ühenduse tootjate müük ühenduses, samuti import kõikidest kolmandatest riikidest, näitab, et vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses suurenes 1 104 619 tonnilt 1999. aastal 1 233 357 tonnini 2001. aastal. Uurimisperioodil vähenes tarbimine 1 103 805 tonnini, mis on pisut vähem kui tarbimine 1999. aastal.

(59)

Kõigepealt uuriti, kas Horvaatiast ja Ukrainast pärinevat importi tuleks vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 hinnata kumulatiivselt.

(60)

Asjaomaste riikide impordimaht ja turuosa on muutunud järgmiselt:

(61)

Leiti, et mõlemast asjaomasest riigist pärineva impordi suhtes kindlaks määratud dumpingumarginaalid (põhjendused 25 ja 50) olid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumlävest kõrgemad. Vaatamata kehtivatele meetmetele, ei olnud impordimaht mõlemast kõnealusest riigist uurimisperioodil tähtsusetu, sest Horvaatia turuosa oli 2,1 % ja Ukraina turuosa oli 3,4 %. Uurimisperioodil oli koguimpordi osa Horvaatia puhul 5,9 % ja Ukraina puhul 9,6 %.

(62)

Leiti, et võttes arvesse nii kõnealustest riikidest pärineva impordi ning kõnealuse impordi ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi, on kumulatiivne hindamine kohane. Sellest annab tunnistust tõsiasi, et vaatamata kehtivatele meetmetele on mõlema maa hinnad uurimisperioodi kestel märkimisväärselt löönud alla ühenduse tootmisharu hindu ning et mõlemast riigist pärinevaid õmblusteta torusid müüakse sarnaste müügikanalite kaudu. Lisaks näitas uurimine, et mõlemast asjaomasest riigist pärineval impordil on samasuguse tootega ühesugused füüsilised ja keemilised omadused. Lõpuks järgivad mõlemast asjaomasest riigist pärinev import ja samasugune toode ühesuguseid hinnasuundumusi (vt põhjendusi 67 ja 74).

(63)

Üks Horvaatia eksportija väitis, et Horvaatia import ei tekita kahju, sest Horvaatia turuosa on minimaalne ning seetõttu ei tohiks toimuda kumulatiivset hindamist. Nagu eespool öeldud, oli Horvaatiast pärinev import uurimisperioodil selgelt üle miinimumläve ning ei olnud tähtsusetu. Kuigi on tõsi, et vaatlusperioodi algul vähenes Ukrainast pärinev import märgatavalt, tuleb märkida, et seejärel järgis mõlemast riigist pärinev import üldjoontes sama suundumust.

(64)

Seetõttu järeldatakse, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning Horvaatiast ja Ukrainast pärinevat importi tuleb hinnata kumulatiivselt.

(65)

Nagu ülaltoodust selgub, vähenes vaatlusalustest riikidest pärineva impordi turuosa pärast meetmete võtmist 2000. aastal oluliselt: 12,1 %lt 1999. aastal 4,2 %le 2000. aastal, kuid suurenes seejärel pidevalt, kuni 5,5 %ni uurimisperioodil.

(66)

Uurimisperioodil viidi ühenduse turul läbi müügihindade võrdlus ühenduse tootmisharu hindade ja vaatlusaluste riikide eksportivate tootjate hindade vahel. Enne võrdlust arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused. Ühenduses toodetud kauba hindu korrigeeriti tehasehindadega ning impordihindadena vaadeldi CIF-hindu ühenduse piiril pärast imporditollimaksu ja enne dumpinguvastase tollimaksu tasumist, mida korrigeeriti kaubandustaseme ja käitlemiskuludega, toetudes uurimise jooksul kogutud teabele, mis pärines koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt.

(67)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi vaatlusaluseid importtooteid ühenduses hinnaga, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad järgmiste marginaalide võrra (väljendatuna protsendina ühenduse tootmisharu hindadest): Ukraina 34,1 % ja Horvaatia 23,3 %. Isegi dumpinguvastaseid tollimakse arvestades on hindade allalöömine siiski märkimisväärne – 10 % Ukrainast ja 6,5 % Horvaatiast pärineva impordi puhul. Tuleb märkida, et impordi keskmised hinnad olid uurimisperioodiks 2000. aastaga võrreldes tõusnud, nagu näidatud alltoodud tabelis, mis on kooskõlas üldiste hinnasuundumustega ELi turul. Alltoodud põhjendusest 74 nähtub siiski, et vaatlusaluste riikide impordi hinnad kasvasid vähem kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(68)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikidele ajavahemikus aastast 1999 (alusaasta) uurimisperioodini ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavatele asjakohastele majandusteguritele ja -näitajatele.

(69)

Alltoodud ühenduse tootmisharu andmed kujutavad endast kokkuvõtet viie koostööd tegeva ühenduse tootja andmetest.

(70)

Toodangus, tootmisvõimsuses ja tootmisvõimsuse rakendamises on aset leidnud järgmised muutused:

(71)

Ülaltoodud tabelist nähtub, et ajavahemikul 1999–2001 saavutas tootmine kõrgeima taseme aastal 2001 ning vähenes uurimisperioodil oluliselt. Ehkki eksportmüügi suurenemine korvas teataval määral müügi vähenemist ühenduse turul, osutus tootmise ja tootmisvõimsuse vähenemine uurimisperioodi jooksul vältimatuks.

(72)

Alltoodud arvud näitavad varude suurust iga perioodi lõpul.

(73)

Varud on vaatlusaluse perioodi jooksul suurenenud. Tuleb märkida, et üldiselt toodetakse ühenduse tootmisharus vaatlusalust toodet tellimuste alusel. Seega ei peeta ühenduse tootmisharu varude suurust tootmisharu olukorra hindamisel väga oluliseks näitajaks. Siiski leiti, et varude suurenemine on seotud ka ühenduse tootmisharu müügi ja turuosa vähenemisega.

(74)

Alltoodud arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ühenduse turul.

(75)

Ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas perioodil 1999–2001 12 % võrra ja kahanes uurimisperioodil oluliselt – tasemeni, mis jäi alla isegi 1999. aasta näitajale. Müügimahtude muutuste juures tuleks vaadelda ka sama perioodi tarbimistaset, mis tõusis ajavahemikul 1999–2001 12 % võrra ja hakkas uurimisperioodi jooksul langema. Võrreldes müügimahu langusega, kahanes nõudlus ajavahemikul aastast 2001 kuni uurimisperioodini siiski vähemal määral.

(76)

Pärast meetmete kehtestamist aastal 2000 hakkas ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa tagasi võitma. Perioodil 1999–2000 suurenes ühenduse tootmisharu turuosa 46,8 %lt ühenduse tarbimismahust 50,7 %le. Pärast seda kasvuperioodi hakkas ühenduse tootjate turuosa siiski taas kahanema. Ajavahemikul 2000. aastast uurimisperioodini vähenes ühenduse tootjate osa ühenduse tarbimisest 45,7 %ni, kuna ühenduse turule hakati jälle tooma dumpinguhinnaga importtooteid.

(77)

Alates 2000. aastast suureneva impordi ja alates 2001. aastast väheneva ühenduse toodangu müügi tingimustes ei suutnud ühenduse tootjad vaatlusaluse toote tootmismahtu suurendada. Uurimisperioodil olid nad sunnitud tootmismahtu ja tööjõudu vähendama, kuna ühenduse ekspordi suurenemine ei suutnud korvata müügi vähenemist ühenduse turul.

(78)

Vaatlusalusel perioodil tõusis ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad. Kõrgemad hinnad ei suurendanud siiski piisaval määral müügi tasuvust, nagu on näha alltoodud üksikasjalikust kirjeldusest.

(79)

Tasuvusnäitajana vaadeldakse maksueelset kasumit – vaatlusaluse toote müügi tasuvust ühenduse turul.

(80)

Ülaltoodud tabelist nähtub, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Horvaatiast ja Ukrainast pärinevate õmblusteta torude impordi suhtes, lähenes ühenduse tootmisharu hindu suurendades aastatel 2000 ja 2001 kasumilävele. Ühenduse tootjad ei saavutanud siiski seda kasumimäära, mille saavutamist võis määruse alusel, millega kehtestati praegused meetmed, dumpinguhinnaga impordi puudumise korral eeldada (5 %). Uurimisperioodil jäi kasumimäär isegi kasumilävest madalamaks. Vaatamata kõrgemale müügihinnale aset leidnud languse põhjuseks oli suurenev tooraine- ja tööjõukulu ühiku kohta, ehkki töötajate arv nimetatud perioodil vähenes. Dumpinguhinnaga impordi põhjustatud konkurentsi tingimustes ei saanud ühenduse tootjad suurenenud kulusid katta oma klientide arvelt, mis oleks olnud vajalik.

(81)

Pärast mõningast paranemist 2000. ja 2001. aastal hakkas ühenduse tootmisharu finantsolukord uurimisperioodil jälle halvenema, samas aga suurenes ka dumpinguhinnaga import Horvaatiast ja Ukrainast. 2001. aastal saavutatud kasumitase jõudis vaevu tasuvusläveni ning jäi kaugelt alla tasemele, mis oleks võimaldanud piisavaid reinvesteeringuid.

(82)

Investeeringutasuvuse, rahakäibe ja investeeringute muutus on näidatud järgmises tabelis.

(83)

On näha, et ülaltoodud investeeringutasuvuse näitajad sarnanevad suuresti üldise tasuvuse näitajatele. Investeeringutasuvus suurenes ajavahemikul 1999–2000, kuid hakkas 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel taas vähenema. Rahakäibe muutused sarnanevad tasuvuse näitajatele – 2001. aasta kõrgtasemele järgnes taas langus. Kuna vaatlusalune toode moodustab alla 1 % ühenduse tootjate kogukäibest ja ühenduse tootjad kasutavad oma tootmisliine ka paljude teiste terastoodete valmistamiseks, ei peeta neid näitajaid eriti olulisteks. Samas on need kõnekad selles mõttes, et kahe koostööd tegeva ühenduse tootja, kes toodavad vaatlusalust toodet tunduvalt suuremas mahus kui teised ühenduse tootjad, investeeringutasuvuse, rahakäibe ja investeeringute näitajate suundumused sarnanevad ülaltoodud näitajatele.

(84)

Pärast dumpinguvastaste meetmete võtmist 2000. aastal tegid ühenduse tootjad mõningal määral investeeringuid. Valdavalt investeeriti siiski seadmete väljavahetamisse. Uurimisperioodil vähenesid investeeringud eelneva kahe aastaga võrreldes tunduvalt.

(85)

Ühenduse tootjate võime nii välistelt rahastajatelt kui emaettevõtjatelt kapitali kaasata vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt ei kannatanud, kuna vaatlusalune toode moodustab ühenduse tootjate kogukäibest alla 1 % ja ühenduse tootjad kasutavad oma tootmisliine ka mitmesuguste teiste terasetoodete valmistamiseks.

(86)

Ülaltoodust nähtub, et ühenduse tootmisharus suurenesid 2000. ja 2001. aastal nii tootlikkus kui töötajate arv, kuna sel perioodil suurenes ka tootmine. Uurimisperioodil vähenes töötajate arv aga märkimisväärselt, langedes alla 1999. aasta taseme. Suurele tootmislangusele järgnes ka tootlikkuse vähenemine.

(87)

Palgad jäid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks ja muutused olid tingitud ainult inflatsioonist.

(88)

Pärast meetmete kehtestamist 2000. aastal hakkasid ühenduse tootjad kaotatud turuosa tagasi võitma ja müügihindade keskmine tase tõusis. Alates 2001. aastast hakkasid ühenduse tootjate finantstulemused siiski taas halvenema. Seega saab järeldada, et ühendus ei ole varasemast dumpingust toibunud.

(89)

Täpsem ülevaade dumpingumarginaalidest on esitatud dumpinguosas (põhjendused 25 ja 50). On selge, et need marginaalid on minimaalsest suuremad. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(90)

Tuletatakse meelde, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vaatlusaluse toote Horvaatiast ja Ukrainast pärineva impordi suhtes tugevnes ühenduse tootmisharu koheselt. Keskmine müügihind ühenduses tõusis ajavahemikul 1999-2001 14 % võrra, samuti suurenesid sel perioodil müügimaht ühenduses ning tootmine. Selle tulemusena said tootjad sel ajal teha vajalikke investeeringuid ja võtta tööle rohkem töötajaid.

(91)

Uurimisperioodil hakkas olukord aga oluliselt halvenema. 2001. aastast kuni uurimisperioodini vähenes müük ühenduses 12 % ning kõnealuses tootmisharus tuli kohanemiseks vähendada tootmist, tootmisvõimsust ja tööhõivet. Ajavahemikul 2001. aastast kuni uurimisperioodini vähenes ka ühenduse tootjate turuosa, langedes alla 1999. aasta taseme. Olukorra halvenemist uurimisperioodil kinnitab ka tootmisvõimsuse rakendusastme langus, palgatõusu seiskumine ja varude suurenemine, mistõttu tootmisharu olukord sarnaneb aastale 1999, mil vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes ei olnud veel meetmeid kehtestatud.

(92)

Sama suundumust võib näha ka investeeringute, investeeringutasuvuse ja rahakäibe puhul. Mõningatele positiivsetele muutustele 2000. ja 2001. aastal, mida siiski ei saa rahuldavaks pidada, kuna investeeringutasuvus ulatus ainult 1 %ni ja negatiivne rahakäive jõudis vaevu positiivseks muutuda, järgneb olukorra halvenemine uurimisperioodil. See, et äriühingute kapitalikaasamise võime tõsiselt ei kannatanud, on seotud nende äriühingute kuulumisega suurematesse kontsernidesse ning seda näitajat ei saa järelikult pidada vaatlusaluse tootesektori iseloomustamisel oluliseks.

(93)

Ühenduse tootmisharu rahaline olukord paranes, kui 1999. aasta kahjumist jõuti 2000. ja 2001. aastal enam-vähem tasuvuslävele, kuid uurimisperioodil jõuti uuesti kahjumisse.

(94)

Ülaltoodust järeldub, et pärast meetmete kehtestamist 1999. aastal näitajad esialgu küll paranesid, kuid uurimisperioodil muutus olukord kõigi näitajate osas (v.a müügihind) jälle halvemaks.

(95)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kestnud pidev müügihinna tõus ei suutnud tagada rahuldavat tasuvust, kuna selle mõju hävitasid täielikult suurenevad tootmiskulud, eriti toorainekulud ja ühiku tööjõukulud. Odava dumpinguhinnaga impordi turuletoomise tõttu ei saanud ühenduse tootjad nimetatud kulusid vajalikul määral katta ka klientide arvelt. Selle tagajärjel halvenes ühenduse tootmisharu tasuvus ning langes uurimisperioodil alla tasuvusläve.

(96)

Ülaltoodut arvesse võttes saab järeldada, et ühenduse tootmisharu on uurimisperioodil jätkuvalt kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(97)

Esialgsete meetmete kehtivusaeg lõpeb 18. veebruaril 2005. Seetõttu uuriti, kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 7, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu ja kahju jätkumist. Samuti analüüsiti, kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3, kas olukord on dumpingu ja kahju osas oluliselt muutunud ning kas seda muutust võib põhjendatult püsivaks pidada.

(98)

Leiti, et vaatlusalust toodet on uurimisperioodil müüdud ühenduse turul jätkuvalt dumpinguhinnaga (põhjendused 25 ja 50). Menetlusega hõlmatud riikidest pärineva vaatlusaluse toote dumpingumarginaalid sarnanesid esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingumarginaalidele. Lisaks tuleb märkida vaatlusaluste riikide suurt tootmisvõimsuse varu, mis jäi uurimisperioodil kasutamata. Samuti toodi välja, et importtooteid Horvaatiast ja Ukrainast müüakse ühenduse turul jätkuvalt suurel hulgal ja et nimetatud riikide turuosa on alates aastast 2000 pidevalt kasvanud. See näitab selgelt, et Horvaatia ja Ukraina eksportijad on ELi turust huvitatud. Kõike ülaltoodut arvestades leitakse, et pole põhjust kahelda kindlakstehtud dumpingutaseme püsivas iseloomus ja dumpingu jätkumise tõenäosuses, kui esialgsete meetmete kehtivusaeg peaks lõppema.

(99)

Vaatamata ühenduse tootmisharu mõningasele kosumisele mõjust, mida avaldas varasem dumpinguhinnaga import, mis pärines muu hulgas ka Horvaatiast ja Ukrainast, tehti siiski kindlaks, et ühenduse tootjad kandsid jätkuvalt olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses. Vaatamata asjaolule, et kulud on kogu maailmas kasvanud, on uurimise käigus kindlaks tehtud kahjumarginaalid võrreldes esialgse uurimisega suurenenud, kuna dumpinguhinnaga import põhjustas jätkuvalt ühenduse tootmisharu hindade märkimisväärset allalöömist. Võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi mõju tasuvusele (põhjendus 79) ja ühenduse tootjate turuosale (põhjendus 74), mis ajavahemikul 2001. aastast uurimisperioodini vähenesid, leitakse, et kahju tekitavad asjaolud on püsiva iseloomuga ning et esialgsete meetmete kehtivusaja lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise.

(100)

Samuti uuriti, kas varasema uurimise käigus kindlaks tehtud põhjuslik seos Horvaatiast ja Ukrainast pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel ilmneb ka käeoleva uurimise puhul. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(101)

Vaatamata kehtivatele meetmetele, mis viisid 2000. aastal impordi vähenemiseni, on Horvaatia ja Ukraina eksportivad tootjad suurendanud oma turuosa ühenduse turul vaatlusaluse perioodi jooksul 4,2 %lt 5,5 %le. Nende turuosa suurenes isegi perioodil aastast 2001 kuni uurimisperioodini, mil tarbimine vähenes. Ühenduse tootjate turuosa on aga ajavahemikul aastast 2000 kuni uurimisperioodini vähenenud. Ühenduse tootmisharu pidi uurimisperioodil tootmist oluliselt vähendama ja selle tasuvus vähenes. Ühenduse tootjate hindadest oluliselt odavama impordi suurenemine vaatlusalustest riikidest ning ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine langevad ajaliselt kokku. Seega võis mainitud import ühenduse tootmisharu jätkuvalt kahjustada.

(102)

Samuti võis ühenduse tootmisharu kahjustada import teistest kolmandatest riikidest, nagu Tšehhi Vabariik, Poola ja Slovakkia, mis uurimisperioodil veel ühendusse ei kuulunud, nagu ka import Rumeeniast ja Venemaalt.

(103)

Tuleb märkida, et ülalnimetatud viiest riigist pärineva impordi suhtes kehtisid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul dumpinguvastased tollimaksud määraga 9,8 %–38,2 % ja hinnakohustused. Praegu vaadatakse läbi Venemaa ja Rumeenia impordi suhtes kohaldatavaid meetmed (põhjendus 4).

(104)

Venemaalt pärineva impordi turuosa moodustas uurimisperioodil 3,3 %. Nende toodete keskmine impordihind oli koos dumpinguvastaste tollimaksudega umbes 20 % madalam kui Horvaatiast ja Ukrainast pärineva impordi hind. Venemaalt pärinevate importtoodete hinnataset vaadates näib, et see on ühenduse tootmisharu kahjustanud. Ent arvestades Venemaa impordi turuosa, mis on väiksem kui vaatlusalustel riikidel, ei saa seda pidada ühenduse tootmisharu kantud kahju ainsaks põhjuseks. Rumeeniast pärineva impordi turuosa moodustas uurimisperioodil 3,5 %. Rumeenia impordi hind on koos dumpinguvastaste tollimaksudega Horvaatia ja Ukraina impordi hinnast kõrgem, ent ühenduse tootjate hinnaga võrreldes siiski madalam. Sellest saab järeldada, et ka Rumeenia import võis ühenduse tootmisharu kahjustada. Siiski leitakse, et Venemaalt ja Rumeeniast pärineva impordi võimalik mõju ei muuda järeldust, et Horvaatia ja Ukraina õmblusteta torude dumpinguhinnaga impordi ning ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel on selge ja märkimisväärne põhjuslik seos.

(105)

Endistest läbirääkijariikidest Poolast, Tšehhi Vabariigist ja Slovakkiast pärineva impordi hinnad olid koos dumpinguvastaste tollimaksudega oluliselt kõrgemad kui Horvaatia ja Ukraina impordi hinnad, kuid võrreldes ühenduse tootjate hindadega siiski madalamad. Uurimisperioodil moodustas nende turuosa kokku 14,2 %. Ehkki ka nimetatud riikidest pärinev import võis ühenduse tootmisharu kahjustada, saab selle hinnatasemest järeldada, et selline kahju ei saanud olla eriti tõsine.

(106)

Arvestades asjaolu, et Horvaatia ja Ukraina impordi hinnad olid oluliselt madalamad kui ühenduse tootjate hinnad, ei viita miski sellele, et ülalmainitud import, mille hind erines valdavalt ühenduse hindadest vähemal määral, kaotas põhjusliku seose Horvaatia ja Ukraina dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(107)

Mitmetest teistest kolmandatest riikidest pärineva impordi turuosa moodustas uurimisperioodil kokku 8,9 %. Arvestades sellise impordi kõrget hinnataset, mis valdavalt ületab ühenduse tootmisharu hindu, ei viita miski sellele, et see import kaotas põhjusliku seose Horvaatia ja Ukraina dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(108)

Suurenevad toorainekulud sundisid ka teisi ühenduse tootjad, kes uurimises ei osalenud, hinda maksimaalselt tõstma. Miski ei osuta sellele, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on põhjustanud mainitud konkurendid.

(109)

Alates aastast 2001 on tarbimine ühenduses vähenenud. Ühenduse müük vähenes siiski suuremal määral kui tarbimine ja ühenduse tootmisharu turuosa vähenes, kuna aga vaatlusaluste riikide osa ühenduse turul samal perioodil suurenes. Seega leitakse, et mainitud tegur ei kaota põhjuslikku seost Horvaatia ja Ukraina dumpinguhinnaga impordi ning ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Ühtki teist tegurit, mis oleks võinud olla kahju põhjuseks, uurimise käigus ei leitud.

(110)

Ülaltoodud analüüsi põhjal, mille käigus uuriti kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, jõutakse järeldusele, et varasema uurimise alusel kindlaks tehtud põhjuslik seos Horvaatia ja Ukraina dumpinguhinnaga impordi ning ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel ei ole kadunud.

(111)

On uuritud, kas on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiks viia järelduseni, et jätkuv dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamine vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes ei oleks ühenduse huvides. Komisjon saatis importijatele ja tööstustarbijatele küsimustikud. Täielikult täidetud küsimustik saadi tagasi ühelt importijalt, Hispaania ettevõttelt Comercial de Tubos, S.A., Hispaania.

(112)

Toodet kasutavalt tööstusharult täidetud küsimustikke ei laekunud. Ükski tarnija endast uurimise ajal teatanud ei ole. Osalejatelt saadud teabe põhjal on tehtud järgmised järeldused.

(113)

Tuleks meenutada, et varasema uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega ja seega analüüsitakse olukorda, mille puhul dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju vaatlusalustele isikutele.

(114)

Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu koosneb viiest õmblusteta torude tootmise ja müügiga tegelevast tootjast ligikaudu 2 470 töötajaga. Samuti tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu ülaltoodud majandusnäitajad peegeldavad uurimisperioodi jooksul halvenevaid finantstulemusi. Vaatamata õmblusteta torude tarbimise kasvule ühenduses 2000. ja 2001. aastal (uurimisperioodil hakkas tarbimine küll taas vähenema), ei suutnud ühenduse tootmisharu saavutada finantsstabiilsust.

(115)

Tootmisharu olukord paranes osaliselt aastatel 2000–2001. Ühenduse tootmisharu praegust finantsolukorda arvestades on siiski selge, et dumpinguvastased meetmed oleksid ühenduse tootmisharu huvides.

(116)

Koostööd tegev importija ei olnud üldiselt dumpinguvastaste meetmete jätkuva kohaldamise vastu. Teisi kommentaare vaatlusalust toodet Horvaatiast või Ukrainast importivatelt ettevõtetelt ei laekunud.

(117)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks on ausa konkurentsi taastamine. Nende eesmärgiks ei ole impordi keelamine ega importijate tegevuse takistamine ühenduses. Tegelikult tuleb mis tahes kavandatavad meetmed määrata kindlaks tasemel, mis võimaldaks impordi jätkumist ka tulevikus, kuid seda hinnaga, mis ei ole dumpingu- või kahjustav hind, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.

(118)

Kuna õiglase hinnaga importi lubatakse ühenduse turule ka edaspidi, jätkub importijate tavapärane tegevus tõenäoliselt ka siis, kui dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastaseid meetmeid.

(119)

Ükski tarnija endast uurimise ajal teatanud ei ole. Seega tehakse järeldus, et tarnijate huvidega seoses ei leidu kaalukaid põhjusi, mis räägiksid meetmete kehtestamise vastu.

(120)

Varasema uurimise käigus tehti kindlaks, et dumpinguvastaste meetmetega kaasnev mis tahes hinnamuutus ei mõjutaks oluliselt tootmisahela järgmise etapi kasutajaid. Järeldus põhineb asjaolul, et õmblusteta torud moodustavad kasutavate tööstusharude (sh keemia- ja naftakeemiatööstus, elektrijaamad, auto- ja ehitustööstus) üldkuludest ainult väikese osa. Võttes arvesse, et puuduvad väited, mis räägiks varasematele järeldustele vastu, ning arvestades kasutajate vähest koostööd käesolevas uurimises, arvatakse, et dumpinguvastaste meetmetega kaasnev mis tahes hinnamuutus on tootmisahela järgmise etapi kasutajate seisukohast kõrvalise tähtsusega.

(121)

Tuleb märkida, et komisjoni otsusega 2003/382/EÜ (9) tehti kindlaks mõnede ühenduse tootjate osalemine vaatlusaluse toote elementide suhtes sõlmitud konkurentsivastases lepingus kuni aastani 1995. Järelikult ei mõjutanud konkurentsivastane tegevus ei esialgset uurimist, mille uurimisperiood kestis 1. novembrist 1997 kuni 31. oktoobrini 1998 (ja vaatlusalune periood jaanuarist 1997 kuni uurimisperioodi lõpuni), ega ka praegust läbivaatamisega seotud uurimist.

(122)

On selge, et meetmete jätkumine vaatlusalustest riikidest pärinevate õmblusteta torude impordi vastu oleks ühenduse huvides. Importijate/kaubandusettevõtjate ja kasutavate tööstusharude seisukohast oleks mis tahes mõju õmblusteta torude hinnale kõrvalise tähtsusega.

(123)

Ülaltoodut silmas pidades tehakse järeldus, et ei leidu kaalukaid põhjusi, mis räägiksid vaatlusalustest riikidest pärinevate õmblusteta torude impordi vastu.

(124)

Dumpingu, kahju ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada meetmeid, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(125)

Meetmed tuleks kehtestada tasemel, millest piisaks mainitud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida ühenduses võiks seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutustes kasutatud maksueelne kasumimarginaal oli 5 % käibest. See on sama mis esialgse menetluse puhul, kuna ei leitud tõendeid ega laekunud ettepanekuid, mis oleksid osutanud vajadusele seda määra muuta. Sellest lähtudes arvutati ühenduse samasuguse toote tootjate jaoks välja mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks lisati tootmiskuludele mainitud 5 %line kasumimarginaal.

(126)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda keskmise mittekahjustava hinnaga. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast.

(127)

Eeltoodut arvestades leitakse, et vaatlusaluse toote Horvaatiast ja Ukrainast pärineva impordi suhtes praegu kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse tuleks muuta. Uued dumpinguvastased tollimaksud tuleks kehtestada tasemel, mis põhineks kindlakstehtud kahjumarginaalidel, kuna kõigi Horvaatia ja Ukraina äriühingute dumpingumarginaalid olid kõrgemad kui väljaarvutatud kahjumarginaalid. Kuna koostöövalmidus oli suur (hõlmates üle 80 % vaatlusaluse toote ekspordist Ukrainast ühendusse), peaks Ukrainale määratav jääkmarginaal olema samal tasemel koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele (OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant ja CJSC Nikopolsky seamless tubes plant “Nikotube”) kehtestatud marginaaliga.

(128)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad leiti käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need äriühingutes valitsevat olukorda, nagu see leiti olevat uurimise käigus. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(129)

Taotlus kohaldada äriühingule individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamatult komisjonile (10) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamisega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse.

(130)

Kavandatavad dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(131)

Kavandatavad meetmed jäävad kehtima uueks viieaastaseks perioodiks. Seega ei lõpe meetmete kehtivusaeg 18. veebruaril 2005, nagu on öeldud 27. augustil 2004 avaldatud teadaandes (11) meetmete eelseisva lõppemise kohta.

(132)

Pärast seda, kui said teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal jõuti järelduseni, et dumpinguvastaste meetmete taset peaks muutma, teavitas Horvaatia valitsus komisjoni Horvaatia ainsa tootja Mechel Željezara Ltd. likvideerimisest ja tootmise lõppemisest 2004. aasta sügisel. Selle asemel asutas Horvaatia erastamisfond – Horvaatias erastamisprotsessi juhtiv valitsusasutus – uue juriidilise isiku Valjaonice Cijevi Sisak d.o.o (edaspidi “Valjaonice”). Ilmneb, et uus ettevõte pole veel tootmist alustanud ning tegeleb hetkel Mechel Željezara Ltd. vara ülevõtmisega.

(133)

Laekunud teabest selgub siiski, et Valjaonice tootmisvõimsus jääb Mechel Željezara Ltd. võimsusega samaks ja Valjaonice kavatseb ilmselt vaatlusaluse toote tootmist jätkata. Lähtuvalt sellest ei saa asjaolu, et tootmine on peatatud, pidada püsivaks ja vaieldamatuks muutuseks ning seega ei mõjuta see uurimise tulemusi.

(134)

Siiski algatatakse meetmete läbivaatamine, kui äriühingu olukorras peaks aset leidma muutusi, mis seda õigustavad.

(135)

Otsusega 2000/137/EÜ võttis komisjon vastu hinnakohustuse teiste hulgas ka Horvaatia ainsalt eksportivalt tootjalt. Ka see Mechel Željezara Ltd. kohustus kuulus läbivaatamisele.

(136)

Sellega kohustus Mechel Željezara Ltd. müüma oma sõltumatutele klientidele ühendusse eksportimiseks vaatlusalusest tootest teatava koguse ülevaadatud hinnaga. Lisaks kohustus Mechel Željezara Ltd. tagama, et hinnad tooterühma kohta oleksid kooskõlas ühenduses kasutatava hinnastruktuuriga.

(137)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1 on hinnakohustuste eesmärk kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju, mis saavutatakse sel teel, et eksportija kas tõstab hindu või lõpetab dumpinguhinnaga eksportimise. Uurimine on näidanud, et käesoleval juhul ei suutnud esialgselt vastu võetud hinnakohustus tõsta hindu mittekahjulikule tasemele ja taastada sellega ausat konkurentsi ühenduse turul. Seetõttu ei saa antud juhul äriühingult Mechel Željezara Ltd. vastu võetud kohustust lugeda asjakohaseks ja tõhusaks vahendiks dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamisel. Nagu eespool öeldud, on Mechel Željezara Ltd. hiljuti likvideeritud. Seega ei loeta hinnakohustust enam kehtivaks.

(138)

Pärast seda, kui said teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal jõuti järelduseni, et kehtivat dumpinguvastast marginaali tuleks muuta, pakkusid äriühingud OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (NTRP), CJSC Nikopolsky seamless tubes plant “Nikotube” ja nendega seotud kaubandusettevõtja/valdusettevõtja Interpipe ühist hinnakohustust kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1.

(139)

Mainitud Ukraina äriühingud toodavad mitmesuguseid terasetooteid, mida saab müüa koos vaatlusaluse tootega. Siit tuleneb ristkompenseerimise oht – kohustusega seotud hindadest peetakse küll formaalselt kinni, kuid langetatakse muude toodete hindu, kui neid müüakse koos vaatlusaluse tootega. Lisaks olid äriühingu pakutavad ekspordi miinimumhinnad hindade kõikumist arvestades tasemel, mis ei kõrvaldanud dumpingu kahjulikku mõju. Järelikult ei olnud seda pakkumist võimalik vastu võtta.

(140)

Lisaks teatas Ukraina äriühing Dnipropetrovsk Tube Works (DTW), Dnipropetrovsk, et kavatseb pakkuda hinnakohustust, kuid ei täpsustanud ei selle laadi ega miinimumhinda. Seepärast ei saanud seda pakkumist arvestada.

(141)

Huvitatud isikutele teatati kõikidest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtivat määrust muuta. Neile anti võimalus oma arvamust avaldada ja taotleda asja arutamist. Saadud märkusi võeti võimalust mööda arvesse,

1.

Artikli 1 lõike 2 tabel asendatakse järgmisega:

2.

Artikkel 2 jäetakse välja.

European Commission

Directorate-General for Trade

Direction B

Office J-79 5/16

B-1049 Brussels