Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32005D0456

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 456/2005/EÜ, 9. märts 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 79, 24.3.2005, p. 1–8 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/456(1)/oj

Date of document:
09/03/2005
Date of effect:
09/03/2005; jõustumine dokumendi kuupäev
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Form:
Otsus
Additional information:
EMP tähtsus, COD 2004/0025, Laiendatud EMP-le 22005D0129
Authentic language:
hispaania keel, tšehhi keel, taani keel, saksa keel, eesti keel, kreeka keel, inglise keel, prantsuse keel, itaalia keel, läti keel, leedu keel, ungari keel, malta keel, hollandi keel, poola keel, portugali keel, slovaki keel, sloveenia keel, soome keel, rootsi keel, islandi keel, norra keel
Treaty:
Euroopa Ühenduse asutamisleping
Legal basis:
Proposal:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Instruments cited:
Link

24.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS NR 456/2005/EÜ,

9. märts 2005,

millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Infoühiskonna areng ja lairiba ühenduse esilekerkimine mõjutab iga Euroopa Liidu kodaniku elu, soodustades muuhulgas juurdepääsu teadmistele ja uusi teadmiste omandamise viise ning seega suurendades nõudlust uue infosisu, uute rakenduste ja teenuste järele.

(2)

Interneti leviku kasv ühenduses on jätkuvalt märkimisväärne. Interneti pakutavaid võimalusi tuleks kasutada, et kõik ühenduse organisatsioonid ja üksikisikud saaksid info ja teadmiste jagamisest sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Euroopas on nüüd olemas digitaalse infosisu potentsiaali kasutamise tingimused.

(3)

Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungi järeldustes rõhutati, et üleminek digitaalsele ja teadmistel põhinevale majandusele, mis tuleneb uute kaupade ja teenuste kasutusele võtmisest, on tugeva majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade arvu edasiviiv jõud. Kõnealusel juhul tunnustati eriti infosisu tööstuse rolli lisaväärtuse loomisel Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kasutamise ja võrgustiku loomise kaudu.

(4)

Lissaboni strateegiat edasiarendav tegevuskava e-Euroopa 2005 kutsub võtma meetmeid, mis soodustaks turvaliste lairibavõrgu teenuste, rakenduste ja infosisu tekkimist ning seeläbi pakuks erainvesteeringutele soodsat keskkonda, uute töökohtade loomist, tootlikkuse suurendamist, avalike teenuste kaasajastamist ja võimaldaks kõigil osaleda ülemaailmses infoühiskonnas.

(5)

Euroopas on üha enam ilmnenud laia üldsuse, sealhulgas kodanike, üliõpilaste, teadlaste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning teiste ettevõtjate või oma teadmisi täiendada soovivate erivajadustega inimeste või teenuste loomisest huvitatud digitaalse infosisu “taaskasutajate” nõudlus kvaliteetse tasakaalustatud juurdepääsu- ja kasutajaõigustega digitaalse infosisu järele.

(6)

Digitaalse infosisu huvirühmade hulka kuuluvad infosisu pakkujad (sealhulgas digitaalset infosisu loovad, koguvad või omavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid ja asutused) ning infosisu kasutajad (sealhulgas lõpptarbijatest organisatsioonid ja ettevõtted, mis taaskasutavad digitaalset infosisu ja/või annavad sellele lisaväärtust). Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele.

(7)

E-infosisu 2001.—2004. aasta programm, mis võeti vastu nõukogu otsusega 2001/48/EÜ, (3) soodustas Euroopa digitaalse infosisu väljaarendamist ja kasutamist internetis ning Euroopa veebilehekülgede keelelist mitmekesisust infoühiskonnas. Komisjoni 10. oktoobri 2003. aasta teatises e-infosisu programmi vahehindamise kohta kinnitatakse kõnealuses valdkonnas tegutsemise vajadust.

(8)

Tehnoloogilised uuendused pakuvad võimalusi infosisuga liidetud teadmiste abil lisaväärtuse andmiseks ning teenuste tasandil koostalitlusvõime parandamiseks, mis on digitaalse infosisu juurdepääsu, kasutamise ja levitamise seisukohast eriti oluline. See on eriti asjakohane nende üldiste huvidega seotud valdkondade osas, mida nimetatud programm käsitleb.

(9)

Kindlate majandusmudelite edendamine suurendab programmi raames algatatud projektide järjepidevust ning suurendab seega majanduslikku kasu digitaalse infosisu juurdepääsul ja taaskasutusel põhinevatest teenustest.

(10)

Infoühiskonna digitaalse infosisu probleemide käsitlemiseks on määratletud õigusraamistik. (4)  (5)  (6)

(11)

Liikmesriikide kasutatavad erinevad meetodid põhjustavad jätkuvalt tehnilisi tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori informatsiooni laia juurdepääsetavust, kasutamist, taaskasutamist ja kasutatavust ühenduses.

(12)

Juhul kui digitaalne infosisu hõlmab isikuandmeid, tuleks järgida direktiive 95/46/EÜ (7) ja 2002/58/EÜ (8) ning kasutatavad tehnoloogiad peaksid olema eraelu puutumatust austavad ja võimalusel seda tõhustavad.

(13)

Infosisu käsitlevad ühenduse meetmed peaks soodustama ühenduse keelte ja kultuuride eripära.

(14)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9)

(15)

Komisjon peaks tagama seonduvate ühenduse algatuste ja programmide vastastikuse täiendavuse ja koostoime, eelkõige hariduse ja kultuuri ning Euroopa koostalitlusvõimeraamistikuga seotud algatuste ja programmide osas.

(16)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (10) punkti 33 tähenduses.

(17)

Käsitletavate küsimuste riikidevahelist iseloomu arvestades ei saa liikmesriigid kavandatavate meetmete eesmärke, nimelt digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamist Euroopas, täielikult täita, mistõttu neid on meetmete üleeuroopalise ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil; sellest tulenevalt võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse programm ajavahemikuks 2005—2008, et suurendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega ühenduse tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades teabe loomist ja levitamist.

Sellele programmile antakse nimeks “eContentplus” (edaspidi “programm”).

2.   Programmi üldeesmärgi saavutamiseks nähakse ette järgmised tegevussuunised:

a)

ühenduse tasandil digitaalsele infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine;

b)

digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside tõhustamine;

c)

digitaalse infosisu sidusrühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine.

Nimetatud tegevussuuniste kohaste toimingute sihtvaldkonnad on vastavalt I lisale avaliku sektori informatsioon, ruumilised andmed ning hariduslik, kultuuri ja teaduslik infosisu. Programmi rakendatakse vastavalt II lisale.

Artikkel 2

Osalemine

1.   Programm on osalemiseks avatud liikmesriikides asutatud juriidilistele isikutele. Samuti on see osalemiseks avatud kandidaatriikides asutatud juriidilistele isikutele kooskõlas kehtivate või nendega sõlmitavate kahepoolsete lepingutega.

2.   Programmi võib osalemiseks avada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes EFTA riikides asutatud juriidilistele isikutele nimetatud lepingu sätete alusel.

3.   Programmi võib avada ühenduse rahalise toetuseta osalemiseks kolmandates riikides asutatud juriidilistele isikutele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui nende osalemine aitab tõhusalt kaasa programmi elluviimisele. Otsus sellise osaluse lubamiseks võetakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 3

Komisjoni pädevus

1.   Komisjon vastutab programmi rakendamise eest.

2.   Komisjon koostab käesoleva otsuse alusel tööprogrammi.

3.   Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et programmi rakendamismeetmed ja muud Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning infoühiskonna keelelise mitmekesisuse soodustamist mõjutavad ühenduse poliitikad, programmid ja meetmed, eelkõige ühenduse teadusuuringud ja tehnoloogia arendusprogrammid, IDA, eTEN, eInclusion, eLearning, MODINIS ja Safer Internet, on järjepidevad ja üksteist vastastikku täiendavad.

4.   Järgmisi toiminguid teeb komisjon artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras:

a)

tööprogrammi vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

b)

ettepanekute esitamiskutsete kriteeriumide ja sisu määramine kooskõlas artiklis 1 sätestatud eesmärkidega;

c)

hinnangu andmine projektidele, mis esitatakse ühenduse rahastamist käsitlevate ettepanekute esitamiskutsete alusel ja mille puhul ühenduse panus on hinnanguliselt 1 miljon eurot või rohkem;

d)

kõik kõrvalekalded II lisas sätestatud eeskirjadest.

5.   Komisjon teavitab artiklis 4 nimetatud komiteed programmi elluviimisel tehtud edusammudest.

Artikkel 4

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Järelevalve ja hindamine

1.   Ühenduse toetuse tulemusliku kasutamise kindlustamiseks tagab komisjon, et käesoleva otsuse kohased toimingud tuleb eelnevalt heaks kiita, nende puhul tuleb kasutada järelevalvet ja neile tuleb anda järelhinnang.

2.   Komisjon teostab käesoleva programmi alusel rakendatavate projektide järelevalvet. Komisjon hindab projektide teostamise viisi ja mõju, et kindlaks teha, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud.

3.   Hiljemalt 2006. aasta keskpaigaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande artikkel 1 lõikes 2 osutatud tegevussuuniste rakendamisest. Sellega seoses annab komisjon aru ajavahemiku 2007—2008 summade kooskõla kohta finantsperspektiiviga. Vajaduse korral võtab komisjon 2007—2008. aasta eelarvemenetluse raames vajalikud meetmed, et tagada iga-aastaste assigneeringute kooskõla finantsperspektiiviga. Komisjon esitab programmi lõpus lõpliku hindamisaruande.

4.   Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise tulemused koos käesoleva otsuse kõigi asjakohaste muudatusettepanekutega. Tulemused edastatakse vastavalt enne Euroopa Liidu 2007. ja 2009. aasta üldeelarve projektide esitamist.

Artikkel 6

Finantsraamistik

1.   Käesoleva otsuse kohaste ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2008 määratakse 149 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2006.

2.   Ajavahemiku, mis järgneb 31. detsembrile 2006, summa loetakse kinnitatuks, kui see on antud etapil kooskõlas kehtiva 2007. aastal algava ajavahemiku finantsperspektiiviga.

3.   Eelarvepädev institutsioon kinnitab ajavahemiku 2005—2008 iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires. Kulude suunav jaotus on esitatud III lisas.

Strasbourg, 9. märts 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. P. BORRELL FONTELLES

Nõukogu Nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1)  ELT C 117, 30.4.2004, lk 49.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. septembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 25 E, 1.2.2005, lk 19) ja Euroopa Parlamendi 27. jaanuari 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 28. veebruari 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10)  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

I LISA

Meetmed

I.   SISSEJUHATUS

eContentplusi üldeesmärk on suurendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega ühenduse tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades teabe loomist ja levitamist.

See loob paremad tingimused digitaalse infosisu ning teenuste kättesaadavuseks ja haldamiseks mitmekeelsetes ja -kultuurilistes keskkondades. See laiendab kasutajate valikuvõimalust ja toetab teadmistepõhiselt parandatud digitaalse infosisu interaktiivse kasutamise uusi võimalusi, mis on muutumas esmatähtsaks tunnusjooneks infosisu dünaamilisemaks muutmisel ja konkreetsetele olikordadele (õppimine, kultuur, erivajadustega inimesed, jne) kohandamisel.

Programm aitab kaasa infosisu sektorite, infosisu pakkujate ning kasutajate vahelise kogemuste ja parimate kasutusviiside vahetamise ning vastastikuse täiendamise kaudu rajada teed Euroopa kvaliteetse digitaalse infosisu struktureeritud raamistiku — Euroopa digitaalse infosisupiirkonna — loomiseks.

a)

ühenduse tasandil digitaalsele infosisule juurdepääsu ning selle kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine;

b)

digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside parandamine;

c)

digitaalse infosisu huvirühmade vahelise koostöö ja teadlikkuse tugevdamine.

II.   TEGEVUSSUUNISED

A.

Ühenduse tasandil digitaalsele infosisule juurdepääsu ning selle kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine

Käesoleva tegevussuunise alusel elluviidavad tegevused hõlmavad sidusrühmade vaheliste võrgustike ja ühenduste rajamist, mis ergutavad uute teenuste loomist.

Sihtvaldkondadeks on avaliku sektori informatsioon, ruumilised andmed ning hariduslik ja kultuuri infosisu.

Keskendutakse järgmistele valdkondadele:

a)

avaliku sektori informatsiooni tähtsuse, selle kaubandusliku väärtuse ja selle kasutamisega seonduva ühiskondliku mõju laiema tunnustamise toetamine. Tegevused parandavad avaliku sektori informatsiooni tõhusat piiriülest kasutamist avaliku sektori organisatsioonide ja eraõiguslike äriühingute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel lisaväärtusega infotoodete ja -teenuste loomiseks;

b)

avaliku sektori asutuste, eraõiguslike äriühingute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, ja kodanike poolt Euroopa tasandi koostöömehhanismide kaudu ruumiliste andmete laiema kasutamise toetamine. Tegelema peaks nii tehniliste kui korralduslike aspektidega, vältides tegevuste kattuvust ja vähearenenud territoriaalseid andmekogumeid. Tegevused peaksid edendama piiriülest koostoimimisvõimet, toetades kaardistamisega tegelevate asutuste koostööd ning liikuvatele kasutajatele suunatud uute teenuste tekkimist Euroopa tasandil. Samuti peaksid tegevused toetama avatud standardite kasutamist;

c)

avalike Euroopa digitaalobjektide teadmistekogude leviku soodustamiseks haridus- ja teadusringkondade ning üksikisikute seas. Tegevused toetavad digitaalsete õppematerjalide ja seotud ärimudelite üleeuroopaliste vahendusteenuste loomist. Tegevused peaksid toetama avatud standardite kasutamist ja suurte tarbijarühmade loomist, kes analüüsivad ja kontrollivad standardimis- ja spetsifikatsioonieelseid skeeme, et kajastada Euroopa mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse aspekte digitaalsete õppematerjalide ülemaailmsete standardite määratlemisprotsessis;

d)

üleeuroopaliste teabeinfrastruktuuride tekkimise toetamine, mis võimaldavad virtuaalsete raamatukogude, kogukondlike teabevaramute jne liitmise kaudu juurdepääsu kvaliteetsetele Euroopa digitaalsetele kultuuri- ja teadusressurssidele ja nende kasutamist. Tegevused peaksid hõlmama kooskõlastatud lähenemist digitaliseerimisele ja andmekogude koostamisele, digitaalobjektide kaitsele ning kultuuriliste ja teaduslike digitaalressursside varudele. Tegevused peaksid tõhusate loasüsteemide ja kollektiivsete kasutamisõiguste tulemusena parandama juurdepääsu digitaalsetele kultuuri- ja teadusvahenditele.

B.

Digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside parandamine

Tegevused soodustavad parimate meetodite, protsesside ja toimingute identifitseerimist ja laialdast levitamist, et saavutada digitaalse infosisu loomise, kasutamise ning jaotamise kõrgem kvaliteet, tõhusus ja tulemuslikkus.

Tegevused hõlmavad olemasoleva õigusraamistikuga seotud katseid, mis näitavad digitaalse infosisu otsitavust, kasutatavust, taaskasutatavust, liidetavust ja koostoimimisvõimelisust ning mis vastavad protsessi varasest etapist alates üha mitmekeelsema ja -kultuurilisema keskkonna erinevate sihtrühmade ja turgude nõuetele ning lähevad tavalistest lokaliseerimistehnoloogiatest kaugemale.

Kasutatakse hüvesid, mis tulenevad digitaalse infosisu rikastamisest masinloetavate andmete (semantiliselt täpselt määratletud metaandmed, mis tuginevad asjakohasel kirjeldaval terminoloogial, sõnavaral ja ontoloogial) lisamisega.

Katsed viiakse läbi temaatilistes rühmades. Saadud teadmiste kogumine, levitamine ja sektoritevaheline täiendamine on katsete lahutamatu osa.

Kohaldamise sihtvaldkondadeks on avaliku sektori teave, ruumilised andmed, digitaalsed õppematerjalid ja kultuuriline infosisu ning teaduslik ja akadeemiline digitaalne infosisu.

C.

Digitaalse infosisu huvirühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine

Käesoleva tegevussuunise alusel elluviidavad tegevused hõlmavad meetmeid, mis täiendavad digitaalset infosisu käsitlevaid õigusakte ja edendavad digitaalse infosisu sidusrühmade vahelise koostöö ning teadlikkuse suurendamist. Need meetmed toetavad võrdlusanalüüsi-, järelevalve- ja analüüsivahendite arendamist, programmi mõjule hinnangu andmist ning tulemuste levitamist. Esile kerkivad võimalused ja probleemid (usaldusküsimused, kvaliteeditähised, haridusvaldkonna intellektuaalomandi küsimused) tehakse kindlaks, neid analüüsitakse ning tehakse vajaduse korral ettepanekuid lahendusteks.

II LISA

Programmi rakendamise vahendid

1.

Komisjon rakendab programmi I lisas sätestatud tehniliste eeskirjade kohaselt.

2.

Programmi rakendatakse kaudse tegevuse kaudu, mis koosneb:

a)

kaasrahastatavatest meetmetest:

i)

projektid, mille eesmärk on suurendada teadmisi olemasolevate toodete, protsesside ja/või teenuste täiustamiseks ja/või ühenduse poliitika vajadustele vastamiseks. Tavaliselt ei ületa ühenduse toetus 50 % projekti maksumusest. Avaliku sektori asutuste lisakulud võidakse hüvitada 100 % ulatuses;

ii)

parimad tegevusviisid teadmiste levitamiseks. See toimub tavaliselt temaatilistes rühmades ja temaatiliste võrkude kaudu. Ühenduse toetus käesolevas punktis sätestatud meetmetele on piiratud otseste kuludega, mida peetakse tegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast vajalikeks või asjakohasteks;

iii)

temaatilised võrgud: võrgustikud, mille kaudu ühendatakse vastava tehnoloogilise ja organisatsioonilise eesmärgi ümber kogunenud erinevad sidusrühmad, et hõlbustada koordineerimistegevust ning teadmiste vahetust. Neid võidakse ühendada parimate tegevusviisidega. Toetust antakse võrgustike koordineerimise ja rakendamisega seotud täiendavate abikõlblike kulude katteks. Ühenduse osalus võib hõlmata nende meetmete täiendavaid abikõlblikke kulusid;

b)

täiendavatest meetmetest:

täiendavad meetmed aitavad kaasa programmi rakendamisele või tulevaste tegevuste ettevalmistusele. Meetmete alla ei kuulu toodete, protsesside või teenuste kaubanduslik pakkumine, turustustegevus ega müügiedendus.

i)

Programmi toetavad uuringud, sealhulgas tulevaste tegevuste ettevalmistamine;

ii)

teabevahetus, konverentside, seminaride, töörühmade või muude korraldamine kohtumiste ja temaatiliselt rühmitatud meetmete juhtimine;

iii)

levitamis-, teavitamis- ja edastustoimingud.

3.

Kaasfinantseeritavad tegevused valitakse kooskõlas kehtivate rahandussätetega komisjoni veebisaidil avaldatud ettepanekute esitamiskutsete kohaselt.

4.

Ühenduse toetuse saamise taotlustele tuleks vajaduse korral lisada rahastamiskava, milles loetletakse kõik projektide rahastamise komponendid, sealhulgas ka ühenduselt taotletav rahaline toetus ja kõik muudest allikatest taotletud või saadud toetused.

5.

Täiendavad meetmed rakendatakse kooskõlas kehtivate rahandussätetega pakkumiskutsete kaudu.

III LISA

Kulude suunav jaotus

1.

Ühenduse tasandil digitaalsele infosisule juurdepääsu ning selle kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine

40—50 %

2.

Digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside parandamine

45—55 %

3.

Digitaalse infosisu huvirühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine

8—12 %
Top