32004R0397

Nõukogu määrus (EÜ) nr 397/2004,

2. märts 2004,

millega kehtestatakse Pakistanist pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] (edaspidi "algmäärus"), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Algatamine

(1) Komisjon teatas 18. detsembril 2002 Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teadaandes (edaspidi "algatamisteatis") dumpinguvastase menetluse algatamisest Pakistanist pärineva puhtast puuvillakiust või puuvillakiudude segust keemiliste kiudude või linakiududega (kusjuures linakiud ei ole põhimaterjaliks) valmistatud, pleegitatud, värvitud või trükitud voodipesu (edaspidi "puuvillane voodipesu" või "voodipesu") impordi suhtes. [2]

(2) Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 2002. aasta novembris Euroopa Ühenduste puuvilla ja sellega seotud tekstiilide tööstuse komitee (edaspidi "Eurocoton" või "kaebuse esitaja") tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa puuvillase voodipesu kogutoodangust ühenduses. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena dumpinguvastase menetluse algatamiseks.

(3) Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest teadaolevalt asjassepuutuvatele eksportivatele tootjatele ja importijatele ning nende ühendustele, asjaomase ekspordiriigi esindajatele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, teadaolevatele tootjate ühendustele ning kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteatises sätestatud tähtaegade jooksul.

(4) Mõned asjaomaste riikide eksportivad tootjad, ühenduse tootjad ning ühenduse kasutajad ja importijad esitasid oma seisukoha kirjalikult. Rahuldati kõigi nende isikute taotlused, kes esitasid taotluse eespool nimetatud tähtaegade jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(5) Väideti, et esitamis- ja algatamiskuupäeva vahe on olnud pikem kui 45 päeva. Algmääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt loetakse kaebus esitatuks esimesel tööpäeval pärast selle üleandmist komisjonile tähtkirjana või pärast vastuvõtuteatise väljaandmist komisjoni poolt. Vastuvõtuteatis esitati neljapäeval, 31. oktoobril 2002. Võttes arvesse, et reede, 1 november oli riigipüha, oli komisjoni vastuvõtuteatise väljastamisele järgnenud esimene tööpäev esmaspäev, 4. november 2002. Seetõttu tuleb kaebuse esitamise kuupäevaks lugeda 4. november 2002.

(6) Algatamisteatis avaldati 18. detsembril 2002, mis jääb kindlasti kaebuse sisseandmiseks ettenähtud 45 päeva piiridesse. Sellest tulenevalt avaldati algatamisteatis algmääruse artikli 5 lõikega 9 kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

2. Valimi moodustamine

Eksportijad/tootjad

(7) Kõnealuses menetluses osalevate eksportivate tootjate arvukust silmas pidades otsustas komisjon kohaldada valikumeetodeid kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(8) Valimi moodustamiseks paluti eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul alates menetluse algatamisest ning esitada valimi moodustamiseks vajalikud alusandmed.

(9) Nõutava teabe esitas kokku 178 ettevõtjat, kuid ainult 156 ettevõtjat esitas vaatlusaluse toote tootmisandmed ja ühendusse müügi andmed ajavahemikul 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002 (edaspidi "uurimisperiood") ning avaldas soovi valimis osaleda. Need ettevõtjad arvati algselt koostööd tegevate ettevõtjate hulka.

(10) Kuna ükski kõnealustest ettevõtjatest ei esitanud andmeid samasuguse toote representatiivse omamaise müügi kohta, mida oleks saanud kasutada normaalväärtuse määramiseks algmääruse artikli 2 lõigete 1, 3 või 6 kohaselt, tegi komisjon Pakistani ametiasutustele ettepaneku võtta ühendust mis tahes teadaolevate omamaist müüki omavate voodipesutootjatega, et anda neile lisavõimalus esitada omamaise müügi andmed uue tähtaja jooksul. Kuid andmeid ühegi representatiivse omamaise müügiga ettevõtte kohta ei saadud.

(11) Komisjon moodustas algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi suurima representatiivse ekspordimahu põhjal, mida oli tema käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida, olles enne nõu pidanud eksportivate tootjate, riigi ametiasutuste ning tootjate/eksportijate teadaolevate ühendustega. Komisjon tegi esialgu ettepaneku moodustada valim viiest ettevõtjast, mis esindaks 29,5 % Pakistani ekspordist ühendusse ning teavitas sellest Pakistani ametiasutusi ja tootjate/eksportijate ühendusi. Pakistani ametiasutused, teatavat osa ettevõtjatest esindav seadusjärgne esindaja ning üks eksportijate ühendus tegid ettepaneku asendada teatavad algselt valitud ettevõtjad teistega, väites, et see tagaks suurema katvuse, parema geograafilise jaotuse ning lülitaks valimisse ka varem dumpinguvastasesse menetlusse hõlmatud ettevõtjad. Kõnesolevate osapoolte arvamus võeti arvesse ulatuses, mis vastab algmääruse artikli 17 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele, see tähendab tingimusel, et valim hõlmaks suurima representatiivse tootmis-, müügi- või ekspordimahu, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Seda silmas pidades laiendati valimit, lülitades sellesse Pakistani ekspordimahu suuruselt kuuenda eksportija.

(12) Kuuel valimisse võetud ettevõtjal, kelle arvele langes 32 % Pakistani voodipesuekspordi mahust ühendusse uurimisperioodi jooksul, paluti vastata dumpinguvastasele küsimustikule algatamisteatises kindlaksmääratud korras.

(13) Individuaalse uurimise taotluse esitas kolm valimisse mittekuuluvat ettevõtjat. Silmas pidades valimi suurust, juhtumi keerukust (näiteks suur tooteliikide arv), teatas komisjon asjaomastele ettevõtjatele, et lõplik otsus individuaalse uurimise kohta tehakse alles pärast kontrollkäike valimisse võetud ettevõtetesse, kusjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse kasutada olevat aega. Põhjenduses 35 selgitatud põhjustel ei täidetud Pakistanis kohapealse kontrolli tegemiseks vajalikke tingimusi ning seetõttu ei olnud võimalik aktsepteerida individuaalse uurimise taotlusi.

Ühenduse tootjad

(14) Kaebust toetavate ühenduse tootjate arvukust silmas pidades ning kooskõlas algmääruse artikliga 17 teatas komisjon menetluse algatamisteatises kavatsusest moodustada ühenduse tootjatest koosnev valim ühenduse tootmisharu suurima representatiivse tootmis-, müügi- või ekspordimahuga, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Selleks palus komisjon ettevõtjatel esitada vaatlusaluse toote tootmist ja müüki kajastavad andmed.

(15) Saadud andmete põhjal valis komisjon välja viis ettevõtjat kolmes liikmesriigis. Valikul võeti arvesse tootmis- ja müügimahtusid nii, et need hõlmaksid võimalikult representatiivse turuosa.

(16) Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele ettevõtjatele. Kaks kõnealusest viiest ettevõtjast ei suutnud esitada täielikku nimekirja kõigist sõltumatute klientidega sõlmitud tehingutest uurimisperioodi jooksul ning seetõttu käsitleti neid ainult osaliselt koostööd tegevate ettevõtjatena.

3. Uurimine

(17) Vastused küsimustikule saadi viielt valimisse kuuluvalt, kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, kuuelt valimisse kuuluvalt eksportivalt tootjalt Pakistanis, kolmelt individuaalset uurimist taotlevalt eksportivalt tootjalt ning kahelt sõltumatult importijalt ühenduses.

(18) Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kindlakstegemisega seoses vajalikuks pidas, ja kontrollis neid andmeid. Tehti kontrollkäigud järgmiste ettevõtjate valdustesse:

ühenduse tootjad:

- Bierbaum Unternehmensgruppe Gmb & Co.KG, Saksamaa,

- Descamps S.A., Prantsusmaa,

- Gabel Industria Tessile S.p.A., Itaalia,

- Vanderschooten S.A., Prantsusmaa,

- Vincenzo Zucchi S.p.A., Itaalia;

sõltumatud importijad ühenduses:

- Blanche Porte S.A., Prantsusmaa,

- Richard Haworth, Ühendkuningriik;

Eksportijad/tootjad Pakistanis:

- Gul Ahmed Textile Mills Ltd., Karachi,

- Al-Abid Silk Mills, Karachi (osaline kontrollimine).

(19) Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemiku 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemiku 1999. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusalune periood").

(20) Et teatavaid kahju, põhjuslikku seost ja ühenduse huve käsitlevaid aspekte oli vaja täiendavalt uurida, ei kehtestatud ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(21) Vaatlusalune toode on Pakistanist pärinevast puhtast puuvillakiust või puuvillakiudude segust keemiliste kiudude või linakiududega (kusjuures linakiud ei ole põhimaterjaliks) valmistatud, pleegitatud, värvitud või trükitud voodipesu, mis kuulub järgmiste CN-koodide alla: ex63022100 (TARICi koodid 6302210081, 6302210089), ex63022290 (TARICi kood 6302229019), ex63023110 (TARICi kood 6302311090), ex63023190 (TARICi kood 6302319090), ex63023290 (TARICi kood 6302329019). Voodipesu hulka kuuluvad voodilinad (madratsikatted või tavalised linad), tekikotid ja padjapüürid, müügipakendis kas eraldi või komplektidena.

(22) Puuvillakiust riiet, mida kasutatakse voodipesu valmistamiseks, tähistatakse kahe numbripaariga. Esimene tähistab vastavalt kas lõimes või koes kasutatud lõngade arvu (või massi). Teine tähistab vastavalt kas lõime- või koeniitide arvu sentimeetri või tolli kohta.

(23) Riie pleegitatakse, värvitakse või trükitakse. Riidest lõigatakse ja õmmeldakse seejärel eri mõõtmetega tavalised linad, töödeldud linad, tekikatted ja padjapüürid. Lõpptoode pakitakse müügiks eraldi või komplektidena.

(24) Väideti, et asutustele müüdav pleegitatud voodipesu tuleks uurimisest välja jätta, sest seda ei tuleks käsitleda vaatlusaluse tootena. Väideti, et pleegitatud voodipesu i) on tehniliselt erinev trükitud ja/või värvitud voodipesust; ii) see ei ole asendatav ühenduse toodanguga, mille aluseks on trükitud ja/või värvitud voodipesu, ning iii) sellel on teised lõpptarbijad (haiglad ja hotellid).

(25) Uurimine näitas, et kuigi riiet viimistletakse eri viisidel (pleegitamine, värvimine, trükkimine), on kõik viimistletud riidest tooted omavahel asendatavad ning konkureerivad ühenduse turul. Peale selle leiti, et ühenduses toodetakse pleegitatud voodipesu ning ükski tarbijate rühm ei kasuta ainuüksi seda vaatlusaluse toote liiki.

(26) Olenemata sellest, et võimalikud eri tooteliigid erinevad üksteisest kudumistehnika, kanga viimistluse, kujustuse või mõõtmete, pakendi või muu poolest, loetakse neid kõiki käesoleva menetluse kohaldamisel üheks tooteks, sest neil on samad füüsilised omadused ja põhilises osas sama kasutusviis.

2. Samasugune toode

(27) Uuriti, kas ühenduse tootmisharus toodetud ja ühenduse turul müüdud ning Pakistanis toodetud ning ühenduse ja omamaisel turul müüdud puuvillane voodipesu on samasugune kui vaatlusalune toode.

(28) Uurimine näitas, et kuigi riiet viimistletakse eri menetluste abil (pleegitamine, värvimine, trükkimine), on viimistletud riidest valmistatud tooted samade füüsiliste omadustega ning nende kasutus on põhilises osas sama.

(29) Seetõttu jõuti järeldusele, et kuigi ühenduses toodetud tooteliigid erinesid mõnel juhul ühendusse eksporditud tooteliikidest, ei olnud eri liiki või eri kvaliteediga puuvillase voodipesu põhiomadustes ning kasutusotstarbes erinevusi. Seetõttu loetakse Pakistanis toodetud ja omamaisel turul müüdud toode, Pakistanist ühendusse eksporditud toode ning ühenduse tootjate toodetud ning ühenduse turul müüdud toode samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

Valimisse kuuluvate eksportijate esitatud teabe analüüs enne teabe kontrollimist

(30) Kõik kuus valimisse kuuluvat ettevõtjat vastasid küsimustikule. Kõnesolevate eksportivate tootjate antud vastuste kontrollimisele eelnev analüüs näitas, et kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad alahindasid kulusid, mille tulemusena oli kasum vaatlusaluse toote müügist ühendusse ebarealistlik ja moonutatult suur. Ekspordihindade ja iga ettevõtja teatatud tootmiskulude võrdlemine näitas, et vaatlusaluse toote ühenduses saadud müügikasum oli ligikaudu 20 %–40 % ettevõtja kohta, keskmiselt üle 30 %, väljendatuna protsendina käibest. Need marginaalid eristusid peale selle selgesti keskmistest negatiivsetest kasumimarginaalidest (–9,4 % käibest), mis samad ettevõtjad esitasid seoses vaatlusaluse toote müügiga teistesse riikidesse, need eristusid selgesti ka muude väga sarnaste tekstiiltoodete (töödeldud riie, laudlinad, kardinad) ekspordiga seoses teatatud keskmisest kasumimarginaalist (1,6 % käibest), mille kulustruktuurid olid samasugused ning mida müüdi sama liiki või isegi samadele klientidele. Tuleks samuti märkida, et uurimisperioodi või enamikku uurimisperioodist hõlmava ajavahemiku kohta esitatud auditeeritud majandusaasta aruannete põhjal oli peaaegu ainult tekstiiltooteid tootvate ja müüvate asjaomaste ettevõtjate keskmine üldine käibepõhine kasumimarginaal ligikaudu 5 %.

(31) Peale selle, et kasumimäärad seoses vaatlusaluse toote eksportimisega ühendusse olid ärilises mõttes silmatorkavalt suured, olid need ka teravas vastuolus kogu muu olemasoleva teabega Pakistanist ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote kasumimäärade kohta, sealhulgas teabega, mis pärines valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt endilt.

(32) Oma kahjudest teatades väitsid eksportivad tootjad, et voodipesu tootmise madal rentaablus on omane kõnealusele tootmisharule, mida iseloomustavad suured tootmismahud ja väga suur konkurents. Nimetati ka, et 2–3 % suurust kasumimarginaali tuleks pidada mõistlikuks. Üks valimisse mittekuuluv eksportiv tootja väitis, et normaalne kasumimarginaal peaks olema 2 %–5 %. Pärast andmete avalikustamist esitasid kõik eksportivad tootjad vastuväite seoses avaldustega, mis käsitlesid kõnesolevate tootjate ühendusse suunatud voodipesu eksportmüügi rentaablust. Nad märkisid, et kõnealused avaldused puudutavad kasumimarginaale, mida võib pidada ühenduse tootmisharu müügi osas vastuvõetavateks. Sellega seoses märgiti, et kõnealused avaldused: i) tehti arutelu ajal; ii) olid seotud voodipesutootmisega üldiselt; iii) leidsid peale selle kinnitust vastustes konkreetsetele küsimustele, milles käsitleti Pakistani tootjate ühendusse suunatud voodipesuekspordi rentaablust. Peale selle esitas samalaadse teabe importijate nimel toimiv sõltumatu esindaja. Peale selle on üldiselt teada, et konkurents ühenduse voodipesuturul on tõepoolest väga suur ning et tulenevalt turuosaliste arvukusest ja turu avatusest ei saa Pakistani eksportivate tootjate esitatud kasumimarginaale pidada usaldusväärseteks.

(33) Kogu olemasoleva teabe põhjal ilmnes, et esitatud kasumiandmed olid ülehinnatud ning lähtudes asjaolust, et ekspordihinnad olid vastavuses Eurostati andmetega, võis põhjendatult eeldada, et see tulenes vaatlusaluse toote kohta esitatud tootmiskulude hindamisest liiga madalaks. Selle tähtsust suurendab veelgi asjaolu, et representatiivse müügi puudumise korral kodumaisel turul oli selge, et normaalväärtus tuli kindlaks määrata tootmiskulude põhjal.

Kohapealse kontrollimise ebaõnnestumine

(34) Komisjon on püüdnud kooskõlas algmääruse artikliga 16 kontrollida kuue valimisse võetud ettevõtja poolt dumpinguvastase küsimustiku vastustes esitatud äärmiselt ebatõenäolisi näitajaid.

(35) Teise ettevõtja kontrollimise ajal sai komisjon mõrvaähvardusega anonüümkirja, mis oli isiklikult adresseeritud kontrollivatele ametiisikutele. Kuna komisjoni ametiisikutele saadetud mõrvaähvardus oli isiklikku laadi, leidis komisjon, et kontrollimiseks vajalikud tingimused ei olnud täidetud ning kõnealused asjaolud takistasid märkimisväärselt uurimist. Sellest tulenevalt tuli kontrollkäigud katkestada.

(36) Seetõttu oli võimalik täielikult kontrollida ainult ühe eksportiva tootja valdusi ning teise eksportiva tootja valdusi kontrolliti osaliselt. Kõnealuse kahe ettevõtja eksport moodustab üle 50 % valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ühendusse suunatud ekspordi CIF-koguhinnast.

Kohapealsete osaliste kontrollimiste tulemused

(37) Esimese ettevõtja kontrollimine kinnitas, et ettevõtja kulude ja hinnakujunduse kohta esitati eksitavat teavet. Hoolimata ettevõtja kinnitusest, et vaatlusaluse toote kohta peetakse üksikasjalikku kuluarvestust, väideti kohapeal, et selline arvestus ja täiendav dokumentatsioon ei ole kättesaadav. Seega ei esitatud tõendeid, mis tavapäraselt sisalduvad ettevõtjate arvestusdokumentides ning mis oleksid näidanud, et vaatlusaluse toote kohta esitatud kuluandmed on tõepoolest õiged ning peegeldavad nõuetekohaselt vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulusid. Juurdepääsu nendele tõenditele ei võimaldatud isegi siis, kui ettevõtjale selgitati, et kõnealused tõendid peaksid olema olemas ettevõtja enda esitatud teabe põhjal. Lisaks sellele ei esitatud ka teavet, mida paluti esitada teistesse riikidesse eksporditud samasuguse toote kulude kohta.

(38) Leiti tõendeid ka selle kohta, et ettevõtja raamatupidamisarvestus ei olnud kooskõlas Pakistani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, eeskätt varude hindamise osas. Lisaks sellele oli ettevõtja kohapeal antud tunnistuse ja muu olemasoleva teabe põhjal (vt põhjendus 32) ühenduse turul eri ekspordiriikide vahel märkimisväärne konkurents, mis omakorda kinnitas, et kõnesoleva ettevõtja poolt esitatud vaatlusaluse toote müügiga seotud kõrged kasuminäitajad olid tõepoolest põhjendamatud.

(39) Osalisel kohapealsel kontrollkäigul teise ettevõtja valdustesse leiti, et hinnakujunduspoliitika voodipesu müügil ühendusse ja teistele turgudele ei erinenud märkimisväärselt ning sellest ei saanud tuleneda nii tugevasti erinevad kasumimarginaalid, nagu ettevõtja esitas. Kasumimarginaalid, mis esitati seoses vaatlusaluse toote müügiga ühendusse, olid märkimisväärselt suuremad kui ettevõtjasiseses hinnakujunduses ja läbirääkimistel klientidega kasutatavad marginaalid. Ei esitatud ühtegi tõendit näitamaks, et voodipesu müük ühendusse võiks tekitada kasumi, mis niivõrd oluliselt erineks kolmandatesse riikidesse suunatud müügist saadud kasumist. Peale sellele ei saadud kontrollida teavet vaatlusaluse toote tootmiskulude ja laovarude hindamise kohta, mis oleks pidanud olema kättesaadav.

(40) Põhjenduses 35 öeldut silmas pidades oli komisjon sunnitud otsustama, et valimisse kuuluvate ülejäänud eksportivate tootjate esitatud teavet ei olnud võimalik kontrollida, sest kontrollkäigud tuli katkestada.

(41) Algmääruse artikli 18 lõikega 1 nähakse ette, et juhul kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõige või eksitava teabe, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning kasutada võib kättesaadavaid fakte. Kontrollkäigud ei kõrvaldanud põhjendatud kahtlust, et ka teiste valimisse kuuluvate ettevõtjate esitatud teave on vale. Vaatlusaluse toote kulude ja kasumiga seotud teavet ei olnud seetõttu võimalik esitatud kujul vastuvõetavaks tunnistada, niivõrd kui seda ei olnud võimalik kontrollida ning kättesaadav teave näitas selgesti, et kõnealused andmed olid valed. Seetõttu tuli järeldada, et ükski valimisse võetud ettevõtja ei teinud koostööd algmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses.

(42) Algmääruse artikli 17 lõikega 4 nähakse ette, et juhul, kui mõned või kõik valitud isikud ilmutavad koostöösoovimatust, mis võib tõenäoliselt uurimise tulemustele olulist mõju avaldada, võib moodustada uue valimi. Kuid tuleks märkida, et komisjoni ametiisikutele adresseeritud ähvardus kehtis ning miski ei tõendanud, et ähvardus hõlmab ainult komisjoni ametiisikute kontrollkäike valimisse kuuluvatesse ettevõtjatesse. Komisjon ei saanud seetõttu moodustada uut valimit ega teha kontrollkäike. Sellest tulenevalt tuli teha otsus kättesaadavate andmete põhjal algmääruse artikli 18 kohaselt.

(43) Eksportivatele tootjatele tehti teatavaks järeldus, et nad olid esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, kõnealuse ebaõige või eksitava teabe tagasilükkamise põhjus ning asjaolu, et otsuste tegemisel kasutatakse parimaid kättesaadavaid fakte algmääruse artikli 18 kohaselt. Neile anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi kindlaksmääratud tähtajaks, nagu on sätestatud algmääruse artikli 18 lõikega 4.

(44) Algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt jäetakse ebaõige või eksitav teave kõrvale ja kasutada võib kättesaadavaid fakte. Komisjon uuris kättesaadavat teavet, mis võimaldaks arvutada dumpingumarginaali, st kaebust, küsimustiku vastuseid valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt ja kolmelt muult eksportivalt tootjalt, kes olid taotlenud individuaalset uurimist algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt, mitme huvitatud isiku esitatud teavet ja Eurostati ametlikku impordistatistikat.

(45) Seoses ühenduse tootmisharu poolt sisseantud kaebusega, mis sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid 41,1 % dumpingumarginaali kohta leiti, et selle dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud andmed ei olnud nii representatiivsed kui eksportivate tootjate esitatud teave, eeskätt arvesse võttes asjaolu, et Pakistanist eksporditud vaatlusaluse toote liike on palju.

(46) Uuriti ka kolme individuaalset uurimist taotlenud ettevõtja vastuseid dumpinguvastasele küsimustikule ning leiti, et need olid olulisel määral puudulikud ja sellisel määral ebaõiged, et see muudaks põhjendatud ja õige järelduse tegemise liiga raskeks.

(47) Sellest tulenevalt otsustati, et eksportivate tootjate vastuseid, mida esialgu koguti valimi moodustamiseks, võiks teatavast ebaõigest teabest hoolimata teataval määral siiski kasutada kui parimaid kättesaadavaid fakte. Neid tuli loomulikult korrigeerida, kui need olid vastuolus kohapealsete kontrollkäikude tulemustega ning teabega, mis saadi kõnesolevatelt isikutelt hiljem.

(48) Tuleks märkida, et algmääruse artikli 18 kohaselt võivad kättesaadavate faktide kasutamise tagajärjed olla asjaomasele poolele vähem soodsad kui siis, kui ta oleks koostööd teinud. Arvesse võttes asjaolu, et kindlaksmääratud dumpingumarginaali kohaldatakse siiski Pakistani kõigi vaatlusaluse toote eksportivate tootjate suhtes, on komisjon väga hoolikalt kõrvaldanud koostööst loobumisega seotud karistused.

Vajadus välja arvutada üldine dumpingumarginaal

(49) Huvitatud isikute esitatud teabe põhjal, mida kasutati kuuest algselt valimisse kuuluvast ettevõtjast iga ettevõtja esitatud kulude korrigeerimisel, oli vaatlusaluse toote ekspordi keskmine kasumimarginaal 2 %–5 %. Seda vahemikku kinnitasid ka eksportivad tootjad ise ning see loeti põhjendatuks, nagu on nimetatud põhjenduses 32. Siiski leiti, et kuigi kõnealune kasumimäär võib kehtida üldjoontes kõigi eksportivate tootjate suhtes, ei tarvitse see tingimata kajastada iga üksiku ettevõtja kasumimäära. Pidades silmas asjaolu, et kättesaadav teave võimaldas komisjonil välja arvutada ainult vaatlusaluse toote ekspordi keskmise kasumimarginaali, peeti asjakohaseks välja arvutada üks üldine dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõigi eksportivate tootjate suhtes.

(50) Eksportivad tootjad väitsid, et iga ettevõtja jaoks eraldi oleks tulnud kindlaks määrata individuaalne dumpingumarginaal. Väideti, et arvutused näitasid, et komisjon oleks suutnud välja arvutada individuaalse dumpingumarginaali.

(51) Üldise dumpingumarginaali väljaarvutamise vajadus tuleneb järgmistest seisukohtadest. Eksportmüügi kasumimarginaale, mis eksportivad tootjad esitasid vastustes küsimustikule, ei olnud võimalik kasutada ning neid tuli seetõttu korrigeerida. Korrigeerimisel kasutati kõigi eksportivate tootjate suhtes eksportmüügi kasumimarginaali 3,5 % (täielik selgitus on esitatud põhjenduses 56). See tähendas ühtlasi, et vaatlusaluse toote tootmiskulude jaotus, nagu see esitati küsimustiku vastustes, ei olnud õige ning seetõttu tuli seda vastavalt korrigeerida algmääruse artikli 18 kohaselt. Seega mõjutasid valed andmed eksportmüügi kasumi kohta oluliselt iga eksportiva tootja kulujaotust. Veelgi tähtsam on asjaolu, et tuli kasutada keskmist kasumimarginaali, kuna kättesaadavad faktid kõigi eksportivate tootjate kohta olid peamiseks aluseks otsusele, et individuaalsete tollimaksumäärade kindlaksmääramine eraldi igale eksportivale tootjale ei oleks otstarbekohane. Keskmise kasumimarginaali olemus tähendab tõepoolest, et vastavad individuaalsed kasumimarginaalid varieeruvad teataval määral. Kõnealusel juhul oli varieerumine tähtis, sest esitatud võimalikud kasumimarginaalid ulatusid 2 %–5 %. Teisisõnu, kuigi asutused arvasid põhjendatult, et kasutatud keskmine kasumimarginaal on asjakohane, siis arvesse võttes selle suurt mõju arvestusliku normaalväärtuse muudele elementidele ning seega dumpinguarvutustele üldiselt, ei saa kõnealune keskmine kasumimarginaal kindlasti olla aluseks individuaalse tollimaksumäära kindlaksmääramisel. See viiks mõne eksportiva tootja jaoks ebaõiglaselt kõrgete, mõne teise eksportiva tootja jaoks aga ebaõiglaselt madalate dumpingumarginaalide kehtestamiseni võrreldes olukorraga juhul, kui oleks kasutatud tegelikke, see tähendab täieliku koostöö korral esitatud individuaalseid kasuminäitajaid. Seega asjaolu, et tuli kasutada vaatlusaluse toote eksportmüügi keskmist kasuminäitajat, sidus sisuliselt omavahel otsustused iga konkreetse tootja kohta.

(52) Eksportivate tootjate väitel viitab individuaalsete arvutuste ja dumpingumäärade teatavakstegemine sellele, et asutustel oli ka võimalus määrata neile individuaalsed tollimaksumäärad. Individuaalne tollimaksumäär ei ole eespool esitatud põhjustel asjakohane ning seda asjaolu ei tohiks siiski siduda teabega, mis esitati igale üksikule eksportivale tootjale teabe avalikustamise raames. Läbipaistvuse tagamiseks ning selleks, et võimaldada igal üksikul eksportival tootjal üle kontrollida komisjoni arvutusi, said kõik eksportivad tootjad täieliku arvutuse, milles kajastus eespoolmainitud 3,5 % kasumimarginaal. Kuid see ei sea kahtluse alla üleriigilise dumpingumarginaali/tollimaksumäära põhjuseid, nagu on esitatud eelmises lõikes.

Normaalväärtus

(53) Et valimisse kuuluvatel ettevõtjatel ei olnud samalaadse toote omamaist müüki, mis oleks moodustanud vähemalt 5 % vaatlusaluse toote ühendusse suunatud eksportmüügist, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikega 2, ei saanud asjaomaste ettevõtjate samasuguse toote omamaist müüki normaalväärtuse kindlaksmääramisel aluseks võtta.

(54) Representatiivne omamaise müügi puudumise tõttu ka muudel tootjatel tuli normaalväärtus arvutada alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt, liites selleks vaatlusaluse toote iga eksporditud liigi tootmiskulule mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi katteks, nagu on kindlaks määratud algmääruse artikli 2 lõikega 6.

(55) Vastavalt põhjenduses 41 sisalduvale otsusele leiti, et esitatud tootmiskulud ning sellest tulenevad vaatlusaluse toote eksportmüügi kasumimarginaalid ei olnud õiged.

(56) Esitatud tootmiskuludest korrigeeriti ainult need kulud, mille puhul leiti, et müügi-, üld- ja halduskulud olid kooskõlas ettevõtjate auditeeritud majandusaasta aruannetega. Iga algselt valimisse võetud ettevõtja vaatlusaluse toote ekspordikasumit korrigeeriti määrani 3,5 % käibest, mis on kõnealuse müügi kohta teatatud tavapäraste kasumimarginaalide keskmine. Summa, mille võrra vaatlusaluse toote ekspordist saadav kasum vähenes, jaotati käibe põhjal muude toodete eksportmüügi ja omamaise müügi vahel, et kogukasum oleks vastavuses ettevõtjate auditeeritud majandusaasta aruannetega.

(57) Eksportivad tootjad ja kaks tootjate ühendust esitasid vastuväite, mille kohaselt on ebaõiglane lugeda sellist kasumit ühenduse turule suunatud Pakistani ekspordi mõistlikuks kasumiks, kui samal ajal peetakse ühenduse tootmisharu asjakohaseks miinimummääraks 6,5 % kasumimarginaali.

(58) Nagu on esitatud põhjenduses 105, selgus uurimise tulemusena, et Pakistanist pärineval ekspordil oli tugev positsioon madalate hindadega turusektoris, kusjuures ühenduse tootmisharu müük hõlmas põhiliselt margitooteid. Seepärast leiti, et neid asjaolusid aluseks võttes on selline rentaabluse vahe õigustatud.

(59) Kohapealsetel kontrollimistel tehtud järelduste ja küsimustiku vastuste analüüsi põhjal tuli teha mitmeid parandusi kulujaotusviisides, mille ettevõtjad olid üksnes käesoleva uurimise tarbeks välja töötanud; sealhulgas tuli korrigeerida maksutagastuse ja pakkimiskulude jaotust.

(60) Täielikult kontrollitud ettevõtja puhul oli vaja korrigeerida ka ettevõtja esitatud omamaise müügi kasumit, et viia see vastavusse Pakistanis kehtivate üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.

(61) Asjaolu tõttu, et samasuguse toote tootmise ja müügi kohta ei olnud võimalik saada müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit kajastavaid tegelikke andmeid ühegi uuritava eksportiva tootja ega ühegi muu teadaoleva eksportija või tootja suhtes, ning kuna kõnealune teave sama üldise tootekategooria kohta ei olnud samuti kättesaadav, siis ei jäänud üle muud võimalust, kui kasutada müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi määramiseks mõnda muud asjakohast meetodit algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt.

(62) Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määramiseks kasutati kõigi algselt valimisse võetud, sõltumatule kliendile suunatud kodumaise müügiga tegeleva kuue ettevõtja poolt ettekantud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi keskmist väärtust pärast nende korrigeerimist põhjendustes 56 ja 60 esitatud selgituse kohaselt. Kõnealused andmed võeti asjakohaseks aluseks, sest need olid seotud tekstiiltoodete (k.a lõng, pleegitamata riie, töödeldud riie ja rõivad) omamaise müügiga sõltumatule kliendile ning ainsad kättesaadavad andmed omamaise müügi kohta Pakistanis. Ei ole kättesaadavat teavet, mis võimaldaks järeldada, et kõnealusel viisil kindlaksmääratud kasum ületab kasumit, mis teised eksportijad või tootjad tavapäraselt saavad sama üldise tootekategooria müügist Pakistani omamaisel turul, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c.

Ekspordihind

(63) Uuriti eksportivate tootjate esitatud ekspordihindade paikapidavust. Kogu kättesaadav teave, seal hulgas Pakistanis tehtud osaline kohapealne kontrollimine, importijate kontrollimised ja Eurostati statistika tõendasid, et esitatud andmed olid õiged.

(64) Kõigi ettevõtjate ühendusse suunatud eksportmüük toimus otse sõltumatutele importijatele. Ekspordihinnad arvutati seepärast välja algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt kõnealuste sõltumatute importijate poolt tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel.

(65) Asjaomaste ettevõtjate taotluse kohaselt jäeti dumpinguarvutustest välja eksportmüük aegunud varudest ning õhutranspordi abil toimuv müük, sest väidetavalt ei toimunud selline müük tavapärase kaubandustegevuse raames. Selline müük moodustas tühise osa kogu ettekantud eksportmüügist.

Võrdlus

(66) Selleks, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaste korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse impordimaksude ja kaudsete maksudega, hinnaalanduste ja hinnavähenditega, transpordi-, kindlustus-, käitlus-, laadimis- ja lisakuludega, pakendamis- ja laenukuludega, vahendustasudega ja valuuta konverteerimiskuludega seotud erinevusi, mis mõjutavad hindade võrreldavust.

(67) Kõik ettevõtjad nõudsid tollimaksu tagastamisega seotud korrigeerimist algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel. Pakistani valitsuse poolt tagasimakstud summad olid siiski palju suuremad vaatlusaluses tootes sisalduvate materjalide eest makstud impordimaksude või kaudsete maksude summadest. Sellest tulenevalt aktsepteeris komisjon korrigeerimist niivõrd, kuivõrd taotletavad summad vastasid samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest tegelikult tasutud summadele toote puhul, mis oli mõeldud tarbimiseks ekspordiriigis, ning tegelikult tagasimakstud summadele, kui tegemist oli ühendusse eksporditud tootega.

(68) Eksportivad tootjad väitsid, et korrigeerimist tuleks võimaldada kogu summa ulatuses, mis Pakistani valitsuse poolt tagastati, olenemata sellest, kas tollimaksude maksjateks olid eksportivad tootjad või neid materjalidega varustavad kohalikud tarnijad. Kuid kohalikelt tarnijatelt ostetud materjalide suhtes kohaldatud impordimaksude või kaudsete maksude kohta puudusid tõendid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

Dumpingumarginaal

(69) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati dumpingumäär kindlaks iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja sama tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinna omavahelise võrdluse alusel.

(70) Selle alusel on kõigi Pakistani eksportivate tootjate suhtes kohaldatav üldine keskmine dumpingumarginaal 13,1 %, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(71) Ühenduses valmistavad vaatlusalust toodet:

- tootjad, kelle nimel kaebus esitati; kõik tootjad, kes võeti valimisse (edaspidi "valimisse kuuluvad ühenduse tootjad"), olid ühtlasi kaebuse esitajad,

- muud ühenduse tootjad, kes ei olnud kaebuse esitajad ega teinud koostööd.

(72) Komisjon hindas, kas kõigi eespool nimetatud ettevõtjate kohta võib väita, et nad on ühenduse tootjad algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Kõigi eespool nimetatud ettevõtjate toodang moodustab ühenduse toodangu.

(73) Ühenduse tootmisharu koosneb 29 ühenduse tootjast, kes tegid koostööd komisjoniga; nende hulgas on ka viis valimisse kuuluvat ühenduse tootjat. Kõnesolevate tootjate toodang moodustab 45 % ühenduse puuvillase voodipesu toodangust. Seepärast moodustavad need tootjad "ühenduse tootmisharu" algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E. KAHJU

1. Sissejuhatavad märkused

(74) Pidades silmas asjaolu, et ühenduse tootmisharus kasutati valimi moodustamist, hinnati kahju ühest küljest kogu ühenduse tootmisharu tasemel kogutud teabe põhjal, mis hõlmas tootmise, tootlikkuse, müügi, turuosa, tööhõive ja kasvu suundumusi. Teisest küljest analüüsiti valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasandil kogutud teavet suundumuste kohta, mis hõlmavad hindu ja rentaablust, rahavoogusid, kapitali ja investeeringute kaasamise võimet, varusid, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet, investeeringutasuvust ja töötasusid.

2. Ühenduse tarbimine

(75) Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootjate tootmismahtude põhjal vastavalt Eurocotoni andmetele, millest Eurostati andmetele tuginedes lahutati eksport ja liideti import Pakistanist ja muudest kolmandatest riikidest. Ajavahemikus 1999. aastast kuni vaatlusperioodini kasvas nähtav ühenduse tarbimine pidevalt 173651 tonnilt 199881 tonnini, see tähendab 15 % võrra.

3. Import asjaomasest riigist

(a) Maht ja turuosa

(76) Pakistanist pärit puuvillase voodipesu impordi maht ühendusse kasvas 36000 tonnilt 1999. aastal 49300 tonnini uurimisperioodil, st 37 % võrra kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Pärast langust 31800 tonnini 2000. aastal suurenes import taas 35500 tonnini 2001. aastal. Ajavahemikus 2001. aastast uurimisperioodini kasvas import järsult peaaegu 14000 tonni, st rohkem kui ühe kolmandiku võrra.

(77) Vastav turuosa kahanes 20,7 protsendilt 1999. aastal 17,2 protsendile 2000. aastal. Seejärel see tõusis 18,9 protsendile 2001. aastal ja 24,7 protsendile uurimisperioodil.

(b) Hinnad

(78) Pakistanist pärit eksporttoodangu keskmised hinnad tõusid 5,95 eurolt kilogrammi kohta 1999. aastal 6,81 euroni kilogrammi kohta 2000. aastal. Järgmistel aastatel langesid hinnad järk-järgult 6,34 euroni kilogrammi kohta 2001. aastal ning 5,93 euroni kilogrammi kohta uurimisperioodi jooksul.

(c) Hinna allalöömine

(79) Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele ühenduse turul tooteliikide kaupa vastavate importtoodete kaalutud keskmiste ekspordihindadega. Võrdlemine toimus pärast hinnavähendite mahaarvamist. Ühenduse tootmisharu hindu korrigeeriti tehasehindade tasemele. Vaatlusalused impordihinnad olid CIF-hinnad, mida nõuetekohaselt korrigeeriti tollimaksude ning impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(80) Kõnealune võrdlemine näitas, et uurimisperioodil müüdi Pakistanist pärinevaid vaatlusaluseid tooteid ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest (protsendimäärana väljendatult) üle 50 % madalamad.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

(81) Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki ühenduse tootmisharu siseturu olukorda puudutavaid asjakohaseid majandustegureid ja näitajaid.

(82) Analüüsiti, kas ühenduse tootmisharu on ikka veel taastumisfaasis varasema doteerimise või dumpingu tagajärgedest, kuid mingeid tõendeid selle kohta ei leitud.

(83) Väideti, et ühenduse tootmisharule ei tekitatud olulist kahju, kuna seda kaitsti kvootidega. On tõsi, et uurimisperioodil kehtisid kvoodid. Rahvusvahelise õiguse alusel tuleneb nende kvootide õiguslik alus WTO tekstiil- ja rõivatoodete lepingust. Need kaotatakse järk-järgult 31. detsembriks 2004. Kogused, mida on lubatud importida kvootide alusel, vastavad olulisele osale ühenduse turust. Uurimisperioodi tarbimisnäitajate põhjal on vastavalt 2002. aasta kvoodile Pakistani turuosa tõepoolest umbes 25 %. Tuleks panna tähele veel seda, et kõnealused tekstiilikvoodid määratakse kindlaks otseläbirääkimiste tulemusena, mis toimuvad väljaspool alusmäärusega sätestatud analüütilist raamistikku. Ehkki ei saa välistada, et kvoodid võivad mõjutada ühenduse tootmisharu olukorda, ei hoia üksnes kvootide olemasolu ära olulise kahju tekkimist ühenduse tootmisharule. Arvnäitajate analüüs käesoleval juhul näitab, et ühenduse tootmisharu sai uurimisperioodil olulist kahju hoolimata sellest, et kvoodid olid olemas. Seetõttu lükati väide tagasi.

(a) Andmed ühenduse tootmisharu kohta tervikuna

– Tootmine, tööhõive ja tootlikkus

(84) Ühenduse tootmisharu tootmismaht suurenes vähesel määral ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini, tõustes 37700 tonnilt 39500 tonnini ehk 5 %.

(85) Tööhõive püsis põhiliselt stabiilselt umbes 5500 töötaja tasemel. Seetõttu suurenes tootlikkus 6,8 tonnilt töötaja kohta 1999. aastal 7,2 tonnini töötaja kohta uurimisperioodil, st 6 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul.

– Müügimaht ja turuosa

(86) Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht 4 % võrra, tõustes 36200 tonnilt 1999. aastal 37800 tonnini uurimisperioodi jooksul. 2001. aastal suurenes see 38300 tonnini, kuid vähenes uurimisperioodil. Kõnealuse müügi rahaline käive suurenes 410 miljonilt eurolt 1999. aastal 441 miljoni euroni 2001. aastal, kuid vähenes seejärel 5 %, ulatudes 420 miljoni euroni uurimisperioodil.

(87) Olenemata sellest, et tarbimine ühenduse turul suurenes 15 % võrra samal ajavahemikul, langes ühenduse tootmisharu turuosa 20,8 protsendilt 18,9 protsendini uurimisperioodil. Turuosa kõikus umbes 20 % lähedal ajavahemikus 1999–2001 ja vähenes 1,5 % võrra ajavahemikus 2001. aastast kuni uurimisperioodini.

– Kasv

(88) Kui ühenduse tarbimine kasvas 15 % võrra ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini, siis ühenduse tootmisharu müügimaht suurenes ainult 4 % võrra. Teisest küljest kasvas impordi kogumaht 35 % võrra sama ajavahemiku jooksul, kusjuures kõige märkimisväärsem oli kasv 120000 tonnilt 2001. aastal 139000 tonnini uurimisperioodil jooksul. Samal ajal kui kogu impordi turuosa suurenes rohkem kui 10 % võrra, kahanes ühenduse tootmisharu turuosa 20,8 protsendilt 18,9 protsendini. See tähendab, et ühenduse tootmisharu ei saanud ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini turukasvus piisavalt osaleda.

(b) Andmed valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kohta

– Varud, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine

(89) Varude mahu kõikumine on märkimisväärne, sest enamik toodangust tehakse tellimustööna, mis vähendab võimalust toota üksnes lattu. Ehkki valimisse kuuluvatel ühenduse tootjatel täheldati varude suurenemist, ollakse arvamusel, et varud ei ole kõnealusel juhul kahju asjakohased näitajad, sest tootmisharule on iseloomulik varude suur kõikumine.

(90) Peaaegu kõigi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsust oli raske kindlaks määrata, sest samasuguste toodete tootmisprotsess on individualiseeritud ja nõuab erinevate seadmete kasutamist. Seetõttu ei ole võimalik erinevate seadmete võimsuse põhjal teha üldisi järeldusi tootmisvõimsuse kohta. Peale selle teostatakse osa mõnede valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisprotsessist allhangetena.

(91) Toodete korral, mis läbivad trükiprotsessi, peeti trükkimisosakonda trükitud voodipesu tootmisvõisust määravaks asjaoluks kõigi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate jaoks. Leiti, et trükiosakonna tootmisvõimsuse rakendamine langes pidevalt 90 protsendilt 82 protsendini.

– Hinnad

(92) Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate keskmised hinnad kilogrammi kohta tõusid järk-järgult 13,3 eurolt 14,2 euroni vaatlusaluse perioodi jooksul. Seda tuleks seostada asjaoluga, et kõnealune keskmine hind hõlmab vaatlusaluse toote nii kõrge kui ka madala maksumusega artiklid ning et ühenduse tootmisharu on sunnitud üha enam läbimüüki suurendama kallimate toodete nišši kuuluvate toodete osas, kuna nende läbimüük suuremahulisel massiturul jäi alla madala hinnatasemega riikidest pärinevale impordile. Teisest küljest, ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad kilogrammi kohta tõusid üldiselt väga vähe, 11,3 eurolt 1999. aastal 11,5 euroni 2001. aastal ning langesid seejärel 11,1 euroni vaatlusalusel perioodil.

– Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(93) Ajavahemikus 1999–2001 langes investeeringute tase oluliselt, 7 miljonilt eurolt 2,5 miljoni euroni. Ajavahemikus 2001. aastast kuni uurimisperioodini oli investeeringute tase üsna stabiilne ning moodustas uurimisperioodil ainult 41 % 1999. aastal investeeritud summast.

(94) Ühenduse tootmisharu ei esitanud ühtki taotlust ega viidet selle kohta, et ühenduse tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega oma tegevuse eesmärgil.

(95) Väideti, et investeeringute taseme langus ei viita kahjule, kuna ühenduse tootmisharu ei teatanud probleemidest seoses kapitali kaasamisega. Kõnealune väide tuli tagasi lükata, sest uute investeeringute taseme langus ei ole seotud mitte kapitali kaasamise raskustega, vaid selle on põhjustanud ühenduse tootmisharu turuosa kahanemine ning tugev hinnasurve ühenduse turul.

– Rentaablus, investeeringutasuvus ja rahakäive

(96) Vaatlusaluse perioodi jooksul langes oluliselt valimisse kuuluvate ühenduse tootjate rentaablus, s.o 7,7 protsendilt 1999. aastal 4,4 protsendini uurimisperioodil ehk 42 % võrra. Investeeringutasuvus järgis sama suunda, langedes 10,5 protsendilt 1999. aastal 5,9 protsendini uurimisperioodil, mis tähendab langust 44 %.

(97) Pakistani eksportivad tootjad väitsid, et viie valimisse kuuluva tootja korral on rentaabluse langus vastavuses töötasude tõusuga. Nagu allpool on selgitatud, vähenesid valimisse kuuluvate ettevõtjate tegelikud keskmised tööjõukulud ligikaudu 3,6 %. Peale selle on töötasud ainult üks mitmest kuluartiklist tootmisprotsessis ning seetõttu ei tähenda töötasude suurenemine automaatselt ettevõtja rentaabluse vähenemist. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(98) Samasuguse tootega seotud rahakäive vähenes tunduvalt, langedes 16,8 miljonilt eurolt 1999. aastal 11,3 miljoni euroni uurimisperioodil. Kõige suurem langus toimus 2000. aastal, mil rahakäive vähenes 27 % võrra. Ajavahemikus 2000. aastast kuni uurimisperioodini langes see veel 5 %. Rahakäivet mõjutasid varude kõikumised ning seetõttu on see väiksema tähendusega näitaja. Sellegipoolest tuleks märkida, et rahakäibe negatiivne areng vaatlusaluse perioodi jooksul on kooskõlas muude majandusnäitajatega, andes tunnistust ühenduse tootmisharu negatiivsest arengust ning seetõttu ei saa seda käsitleda ebaolulisena.

– Töötasud

(99) Tööjõukulud suurenesid 3,3 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul, tõustes 35,2 miljonilt eurolt 1999. aastal 36,3 miljoni euroni uurimisperioodil. Kuna töötajate arv jäi põhiliselt stabiilseks, kasvasid ka keskmised tööjõukulud 29100 eurolt 30300 euroni (ümardatud arvud), st 4,2 % võrra. Need suurenemised on nominaalsed ning tunduvalt madalamad kui tarbijahindade kasv üle 7,8 % vaatlusaluse perioodi jooksul, mis tähendab tegelike töötasude vähenemist 3,6 % võrra.

– Dumpingu ulatus

(100) Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku, märkimisväärse dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

5. Järeldus kahju kohta

(101) Eespool nimetatud asjaolude läbivaatamisel selgub, et ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini ühenduse tootmisharu olukord halvenes. Rentaablus langes vaatlusaluse perioodi jooksul olulisel määral ning ühenduse tootmisharu turuosa kahanes 9,1 % võrra. Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringud vähenesid märgatavalt, rentaablus, investeeringutasuvus ja rahakäive vähenesid märkimisväärselt. Tööhõive püsis üldiselt stabiilsena. Mõne näitaja puhul ilmnes positiivne suundumus: vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid veidi ühenduse tootmisharu käive ja müügimaht. Tootlikkus ja töötasud kasvasid vähesel määral. Valimisse kuuluvate tootjate keskmised müügihinnad väljendasid tõusutendentsi vaatlusaluse perioodi jooksul, mis tulenes osaliselt siiski liikumisest suurema läbimüügi suunas kallimate toodete nišis. Tuleks siiski märkida, et samal perioodil tõusis ühenduse tarbimine 15 % võrra, kusjuures ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 9,1 % võrra. Peale selle langesid vaatlusaluse perioodi jooksul märgatavalt ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad.

(102) Eespoolöeldut silmas pidades järeldati, et ühenduse tootmisharu kannatas olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F. PÕHJUSLIK SEOS

1. Sissejuhatus

(103) Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas Pakistanist pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(104) Pakistanist pärit puuvillase voodipesu ühendusse suunatud impordi maht kasvas 36000 tonnilt 1999. aastal 49300 tonnini uurimisperioodil, st 37 % võrra. Pärast väikest langust ajavahemikus 1999–2000 import taastus 2001. aastal ning kasvas 13900 tonni võrra ajavahemikul 2001. aastast kuni uurimisperioodini. Vastav turuosa kahanes esialgu 20,7 protsendilt 1999. aastal 17,2 protsendini 2000. aastal. Seejärel turuosa kasvas oluliselt, jõudes 24,7 protsendini uurimisperioodil.

(105) Dumpinguhinnaga impordi mõju analüüsi põhjal tehti selgeks, et hind on peamine konkurentsitegur. Loomulikult on ostjad need, kes määravad tellitava toote kvaliteedi ja disaini. Kõnealusel juhul selgub müügi- ja ostuprotsessi analüüsi põhjal, et importijad ja hulgimüüjad määravad enne tellimuse edastamist eksportivale tootjale Pakistanis kindlaks kõik tarnitava toote omadused (disain, värvus, kvaliteet, mõõtmed jne) ning võrdlevad eri tootjate pakkumisi peamiselt hinna põhjal, sest kõik muud eristavad omadused määratakse ette kindlaks pakkumiskutses või hiljem importija enda samalaadse tootega seotud toimingutes (näiteks tootemargi lisamine). Hindade osas leiti, et dumpinguhinnaga ekspordi hinnad ühenduse tootmisharu ning ka muude kolmandate riikide eksportijate hindadest märkimisväärselt madalamad. Peale selle tehti kindlaks, et ühenduse tootmisharu pidi suures osas loobuma madalate hindadega turulõikudest Pakistanist pärineva impordi tugeva seisundi tõttu, mis samuti rõhutab põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(106) Pakistanist pärineva impordi keskmised hinnad avaldasid survet ühenduse tootmisharule ning sundisid seda ühest küljest alandama hindu ning teisest küljest suurendama läbimüüki kallimate toodete nišis.

(107) Pakistanist ühenduse turule suunatud impordi maht ja hinnad avaldasid olulist mõju ning lõid alla ühenduse tootmisharu müügimahud ja hinnad. Ühenduse tootmisharu müügimahu puudumist madala hinnaga turulõikudes ei olnud võimalik kompenseerida müügi abil suurt kasumit andvate toodete nišis, mis viis ühenduse tootmisharu turuosa, investeeringute, rentaabluse ja investeeringutasuvuse märkimisväärse vähenemiseni. Ühtlasi tehti kindlaks, et esines ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu kahjude ja kõnealuse impordi vahel.

3. Muude tegurite mõju

(a) Indiast pärinev subsideeritud import

(108) Paralleelse subsiidiumivastase uurimise tulemusena tehti kindlaks, et Indiast pärinev subsideeritud import tekitas olulist kahju ühenduse tootmisharule. Kuigi ollakse seisukohal, et Indiast pärinev subsideeritud import aitas kaasa kahju tekkimisele ühenduse tootmisharus, tuleks märkida, et Pakistanist pärit impordi olulisi ja kasvavaid mahtusid ja madalaid hindu arvesse võttes ei saa eitada, et Pakistanist pärit dumpinguhindadega eksport tekitas sama olulist kahju.

(b) Muudest kolmandatest riikidest kui India ja Pakistan pärinev import

(109) Muudest kolmandatest riikidest kui India ja Pakistan pärinev import suurenes 51400 tonnilt 1999. aastal 75300 tonnini uurimisperioodil. Selle turuosa suurenes 29,6 protsendilt 1999. aastal 37,7 protsendini. Suurim osa selle riikiderühma impordist pärines Türgist. Türgi ja ühenduse ettevõtjate ärisidemeid arvesse võttes võib täheldada teatavat ettevõtjatevahelise kaubanduse vormis toimuvat turu integreerumist Türgi eksportivate tootjate ja ühenduse ettevõtjate vahel, mis viitab sellele, et otsus importida kõnealusest riigis ei ole seotud üksnes hinnaga. Seda kinnitavad Türgist pärineva voodipesu keskmised impordihinnad uurimisperioodil, mis olid peaaegu 45 % kõrgemad Indiast pärineva ning 34 % kõrgemad Pakistanist pärineva voodipesu hindadest. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Türgist pärinev import kõrvaldas põhjusliku seose Pakistanist pärineva dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(110) Ülejäänud riikide (nt Rumeenia, Bangladesh ja Egiptus) turuosad on oluliselt väiksemad ega ületa 3,9 %; seetõttu ei ole tõenäoline, et importi kõnealustest riikidest saaks pidada mis tahes olulise kahju tekitajaks.

(111) Muudest riikidest kui Indiast ja Pakistanist pärineva impordi keskmine hind tõusis 7,18 eurolt kilogrammi kohta 1999. aastal 7,47 euroni kilogrammi kohta 2001. aastal ja langes vähesel määral kuni 7,40 euroni kilogrammi kohta uurimisperioodil. Sellest hoolimata olid hinnad uurimisperioodil Pakistanist pärineva impordi hindadest umbes 25 % kõrgemad. Sellest tulenevalt ei avaldanud import muudest kolmandatest riikidest ühenduse tootmisharule nii tugevat hinnasurvet nagu Pakistanist pärinev import. Peale selle oli kõnealuse rühma iga riigi turuosa alla 4 %. Seetõttu jõuti järeldusele, et muudest kolmandatest riikidest pärinev import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost Pakistanist pärineva dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(c) Nõudluse vähenemine

(112) Väideti, et nõudlus ühenduse tootmisharu toodetud voodipesu järele vähenes mahuliselt, kuna ühenduse tootmisharu keskendus kõrgemate hindadega turulõigule, kus müügimaht on väiksem. Nagu eespool mainitud, voodipesu kogutarbimine Euroopa Liidus siiski ei langenud, vaid pigem kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul. Enamikul ühenduse tootjatest on eri turulõikude jaoks eri tootesarjad. Kõrgema hinnaga toodete turulõigu tootemarkidel on kõrgemad marginaalid, kuid neid tooteid müüakse väga väikestes kogustes. Tootmisvõimsuse rakendusastme suurendamiseks ning tootmise püsikulude katmiseks oleks ühenduse tootmisharul samuti vaja suuri müügimahtusid madalamate hindadega turulõigus. Ükski asjaolu ei viita nõudluse vähenemisele kõnealuses turulõigus. Teisest küljest hõivab kõnealuse turulõigu üha suuremas ulatuses madala hinnaga import, tekitades sellega kahju ühenduse tootmisharule. Võttes arvesse tarbimise üldist suurenemist, mis ei ole piiratud ühegi konkreetse turulõiguga, võib tõdeda, et nõudluse olukord ühenduses ei kõrvalda põhjuslikku seost Pakistanist pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(d) Ühenduse tootmisharu import

(113) Väideti, et ühenduse tootmisharu importis puuvillast voodipesu Pakistanist ning aitas seega ise kaasa kahju tekkimisele. Kuid ainult üks tootja valimisse kuuluvatest ühenduse tootjatest importis tegelikult uurimisperioodil Pakistanist voodipesu ning kõnealuse importtoodangu müük moodustab ainult väikese osa (umbes 2 %) kõnesoleva tootja kogukäibest. Seetõttu ei saa väita, et ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote import Pakistanist kõrvaldab põhjusliku seose Pakistanist pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tervikuna tekitatud olulise kahju vahel.

(e) Ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus

(114) Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate eksport moodustas ainult umbes 0,5 % nende kogumüügist. Arvestades, et ekspordi osa kogu tegevuses oli tühine, ei saanud kõnealune tegur mõjutada kahju tekkimist.

(f) Ühenduse tootmisharu tootlikkus

(115) Tootlikkuse areng esitatakse käesoleva määruse kahju käsitlevas osas. Arvestades, et tootlikkus suurenes 6,8 tonnilt töötaja kohta 1999. aastal 7,2 tonnini töötaja kohta uurimisperioodil, st umbes 6 %, ei saanud kõnealune tegur mõjutada kahju tekkimist.

4. Järeldus

(116) Pakistanist pärineva impordi mahu ja turuosa oluline tõus esmajoones ajavahemikus 2001. aastast uurimisperioodini ja selle müügihindade tunduv langus ning hinna allalöömine uurimisperioodi jooksul toimus samal ajal, mil ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju.

(117) Paralleelse subsiidiumivastase uurimise tulemusena tehti kindlaks, et Indiast pärinev subsideeritud import aitas kaasa kahju tekkimisele ühenduse tootmisharule. Kõnealuse impordi mõju ei olnud siiski selline, mis muudaks järeldust põhjusliku seose kohta Pakistanist pärineva dumpinguhinnaga impordi osas. Analüüsiti muid võimalikke kahju põhjustanud tegureid, st importi muudest riikidest kui India ja Pakistan, nõudluse olukorda, ühenduse tootmisharu enda importi ja eksporti ning tootlikkust ja leiti, et need ei kõrvalda põhjuslikku seost Pakistanist pärineva impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(118) Eespoolmainitud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tööstusharule dumpinguhindadega impordi kahjustavast mõjust, järeldatakse, et Pakistanist pärinev eksport tekitas ühendusele olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Üldised märkused

(119) Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldusest on olemas kaalukaid asjaolusid, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Uuriti nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

2. Ühenduse tootmisharu

(120) Ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju. Ühenduse tootmisharu on tõendanud, et on elujõuline tööstusharu, mis on võimeline konkureerima õiglastes turutingimustes. Kahjulik olukord ühenduse tootmisharu jaoks tulenes raskustest konkureerimisel dumpingust tingitud madalate hindadega impordiga. Dumpinguhinnaga impordi surve tõttu lõpetas mitu ühenduse tootjat puuvillase voodipesu tootmise.

(121) Ollakse seisukohal, et meetmete kehtestamine taastab ausa konkurentsi turul. Ühenduse tootmisharu peaks siis olema võimeline suurendama oma müügimahtu ja tõstma hindu, et tekiks kasumitase, mille korral on tootmisvahenditesse investeerimine õigustatud.

(122) Kui meetmeid ei kehtestata, halveneks ühenduse tootmisharu olukord veelgi. Ühenduse tootmisharu ei suudaks investeerida uutesse tootmisvõimsustesse ega tõhusalt konkureerida kolmandatest riikidest tuleva impordiga. Mõned ettevõtjad peaksid lõpetama tootmise ja koondama töötajad.

(123) Seepärast leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vastab ühenduse tootmisharu huvidele.

3. Importijad ja kasutajad

(124) Küsimustikud saadeti 17 importijale ja kahele importijate ühendusele. Vastused küsimustikule saadi ainult kahelt sõltumatult importijalt ühenduses.

(125) Mõlema importija puhul moodustas vaatlusaluse toote müük alla 5 % kogukäibest. Importijate kogurentaablus oli vahemikus 2 %–10 %. Arvesse võttes, et Pakistanist pärineva vaatlusaluse toote müük moodustab ainult väikese osa nende kahe importija käibest ning et paljud riigid ei ole seotud ei dumpinguvastaste ega tasakaalustavate tollimaksudega, võib dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju kõnealustele importijatele pidada väga väikeseks.

(126) Küsimustikud saadeti kuuele kasutajale ja ühele kasutajate ühendusele. Kasutajatelt teavet ei saadud, kuid Ikea ja Väliskaubanduse Assotsiatsioon esitasid mõned väited.

(127) Väideti, et ühenduse tootmisharu ei ole suuteline rahuldama kogu nõudlust voodipesu järele ühenduses. Tuleb meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole takistada ühendusse saabuvat importi, vaid tagada, et see ei toimuks kahjustavate dumpinguhindadega. Import erinevatest päritoluriikidest katab jätkuvalt olulise osa ühenduse nõudlusest. Kuna paljud riigid ei ole seotud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudega, pole oodata tarneraskusi.

(128) Väideti, et madalate hindadega voodipesuimporti on vaja nii lõpptarbijale kui ka asutustele nagu hotellid, haiglad jne, sest ühenduse tootmisharu tootevalikus ei ole madalama hinnaga tooteid. Uurimine näitas, et viis valimisse kuuluvat ühenduse tootjat valmistavad siiski neid tooteid. Pole tehnilisi põhjuseid, miks kõnealuste toodete tootmist ühenduses ei võiks suurendada. Asjaolu, et paljud teised riigid ei ole seotud dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksudega, tähendab, et alternatiivsed tarneallikad on jätkuvalt kättesaadavad.

4. Järeldus ühenduse huvide kohta

(129) Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise vastu kaalukaid põhjendusi.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Lõplikud meetmed

(130) Et takistada täiendava kahju tekitamist, peetakse vajalikuks vastu võtta dumpinguvastased meetmed.

(131) Kõnealuste tollimaksude määra kindlaksmääramisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaale ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(132) Ühenduse tootmisharu tasuvuse taset ajavahemikus 1999–2000 arvesse võttes leiti, et kasumimarginaali mõistlikuks alammääraks võib pidada 6,5 % käibest, mida ühenduse tootmisharu võiks eeldatavalt saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral. Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega müüs ühenduse turul ühenduse tootmisharu. Mittekahjustava hinnataseme määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahju/kasumi võrra ning liideti eespool mainitud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe väljendati protsendina impordi CIF-koguhinnast.

(133) Pakistani eksportivad tootjad väitsid, et kasumimarginaal 6,5 % käibest on suurem kui muude uuringute põhjal samale tootele kehtestatud kasumi alammäär. See väide tuli tagasi lükata, sest asjakohane kasumi alammäär, mida ühenduse tootmisharu võiks eeldatavalt saavutada kahjustava dumpingu puudumise korral, määratakse uuesti kindlaks iga menetluse konkreetsete asjaolude põhjal, võttes arvesse turutingimusi ja ühenduse tootmisharu varasemaid tulemusi kõnealuses menetluses. Käesoleval juhul leiti, et 6,5 % kasumimarginaali võib pidada asjakohaseks alammääraks, arvutatuna ühenduse tootmisharu aastatel 1999 ja 2000 saavutatud rentaabluse keskmisena.

(134) Arvestades, et kahju kõrvaldav tase oli kindlakstehtud dumpingumarginaalist kõrgem, peaksid lõplikud meetmed põhinema viimasel.

2. Kohustus

(135) Pakistani eksportivad tootjad esitasid hinnakohustust käsitleva ettepaneku. Käesoleva menetlusega oli seotud siiski üle 170 eksportija ning voodipesu on olemas sadade eri tooteliikidena, mille teatavaid omadusi on importimisel raske eristada. Seetõttu on peaaegu võimatu igale tooteliigile kindlaks määrata mõistlikke miinimumhindu, mida komisjon saaks pidevalt kontrollida. Peale selle peaks suur osa eksportijatest hinnakohustuse täitmise jälgimist praktikas raskesti teostatavaks.

(136) Ühtlasi tehti kindlaks, et esitatud vaatlusaluste toodete kategooriad, millega seoses hinnakohustuse ettepanek tehti, ei olnud asjakohased, sest igas tootekategoorias oleksid hinnad märkimisväärselt kõikunud. Peale selle ei kõrvaldanud kavandatud hinnad kahjustavat dumpingut.

(137) Kõnealuste asjaolude tõttu otsustati, et hinnakohustus on raskesti teostatav ning seda ei saa aktsepteerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Pakistanist pärineva puhtast puuvillakiust või puuvillakiudude segust keemiliste kiudude või linakiududega (linakiud ei ole põhimaterjal) valmistatud, pleegitatud, värvitud või trükitud voodipesu suhtes, mis kuulub järgmiste CN-koodide alla: ex63022100 (TARICi koodid 6302210081 ja 6302210089), ex63022290 (TARICi kood 6302229019), ex63023110 (TARICi kood 6302311090), ex63023190 (TARICi kood 6302319090), ex63023290 (TARICi kood 6302329019).

2. Tollimaksumäär, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 13,1 %.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Cullen

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (ELT L 305, 7.11.2002, lk 1).

[2] ELT C 316, 18.12.2002, lk 6.

--------------------------------------------------