32002R0092

Nõukogu määrus (EÜ) nr 92/2002,

17. jaanuar 2002,

Bulgaariast, Eestist, Horvaatiast, Leedust, Liibüast, Rumeeniast, Ukrainast ja Valgevenest pärineva karbamiidi impordi suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ning ajutise dumpinguvastase tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1497/2001 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutise dumpinguvastase tollimaksu Bulgaariast, Eestist, Horvaatiast, Leedust, Liibüast, Rumeeniast, Ukrainast ja Valgevenest pärineva CN-koodide 31021010 ja 31021090 alla kuuluva karbamiidi impordi suhtes.

(2) Sama määrusega otsustati lõpetada Egiptusest ja Poolast pärinevat karbamiidi importi käsitlev menetlus.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(3) Pärast seda, kui olid teatavaks tehtud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati Bulgaariast, Eestist, Horvaatiast, Leedust, Liibüast, Rumeeniast, Ukrainast ja Valgevenest pärit karbamiidi impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(4) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5) Täiendavad kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Ühenduse tootjad

- Fertiberia, Madrid.

- Hydro Agri France, Paris.

Kasutajad ühenduses

- Libera Associazione Agricoltori Cremonesi, Cremona.

(6) Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatsetakse soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(7) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(8) Et märkusi ei ole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 9–12 esitatud vaatlusaluse toote kirjeldus ja samasuguse toote kirjeldus heaks.

D. DUMPING

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

1. Turumajanduslikud riigid

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

Normaalväärtus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(9) Liibüa eksportiv tootja väitis, et ajutise määruse põhjenduses 63 ei kirjeldata täpselt eeldatava koostöö taset. Ta väitis, et komisjon teadis ja aktsepteeris vaikimisi seda, et kontserni kogu tegevust hõlmavat äriühingu raamatupidamisaruannet konfidentsiaalsusega seotud põhjustel ei esitata. Peale selle väitis kõnealune tootja, et Liibüas kehtivate raamatupidamisnõuete kohaselt ei pea auditeeritud raamatupidamisaruandeid avalikustama ning seepärast ei oleks pidanud komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 äriühingu raamatupidamisaruandeid nimetatud põhjustel tagasi lükkama.

(10) Koostöö taseme osas tuleb märkida, et komisjon ei ole kunagi mõista andnud, et ta nõustub äriühingu keeldumisega oluliste raamatupidamisdokumentide esitamisest. Vastupidi, komisjon on eksportivale tootjale korduvalt teatanud, et puuduliku koostöö korral võidakse kohaldada algmääruse artiklit 18 ning kasutada kõige ajakohasemaid kättesaadavaid andmeid. Äriühing jäi siiski oma seisukoha juurde ega esitanud olulist teavet, mis oli vajalik eelkõige vaatlusaluse toote omamaise müügi ja tootmiskulude täpsustamiseks. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes olid institutsioonid vastavalt algmääruse artiklile 18 sunnitud asjaomase äriühingu normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid andmeid, nimelt kaebuses esitatud teavet. Eespool öeldut silmas pidades on alusetu kõnealuse äriühingu kombel eeldada, et auditeeritud raamatupidamisaruannete avalikustamata jätmine oli põhjus, miks normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutati kättesaadavaid andmeid.

(11) Seda kinnitab ka tõsiasi, et esitatud andmeid kasutati alati, kui neid oli võimalik asjakohasel viisil kontrollida ja kooskõlastada äriühingusisese raamatupidamisega; seda tehti eelkõige Liibüa eksportiva tootja ekspordihinna kehtestamisel (vt ajutise määruse põhjendused 67–72).

(12) Sama eksportiv tootja väitis, et tema normaalväärtuse oleks pidanud kehtestama tegeliku omamaise müügihinna alusel või see oleks tulnud arvutada äriühingu enda raamatupidamisandmete alusel, selle asemel et kasutada ühenduse tootmisharu poolt kaebuses esitatud andmeid. Ta väitis, et esitas kogu vajaliku tõendusmaterjali ja teabe karbamiidi tootmise ja müügi kohta Liibüa siseturul.

(13) Äriühing jättis küsimustikule vastates järjekindlalt esitamata olulise teabe ega suutnud rahuldavalt selgitada kontrollkäigu ajal ilmnenud järjekindlusetust ja vastuolusid hoolimata sellest, et komisjon osutas neile selgesõnaliselt nii puudujääke käsitlevates kirjades kui ka kohapeal. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha omamaist müüki ja tootmiskulusid käsitlevate andmete täielikkust ja õigsust. Seega kiidetakse karbamiidi tootmist ja Liibüa siseturul toimuvat müüki käsitleva tõendusmaterjali ja teabe esitamise osas ajutise määruse põhjendustes 64 ja 65 esitatud järeldused heaks.

(14) Nagu ajutise määruse põhjenduses 66 nimetatud, tuli Liibüa eksportiva tootja normaalväärtus muu usaldusväärne teabe puudumisel kehtestada kaebuses esitatud andmete alusel kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(15) Sama eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse arvutamiseks kaebuses kasutatud kasumimarginaal oli igal juhul üle hinnatud. Oma hinnangut kinnitas ta väitega, et karbamiiditööstuses on kasumimarginaalid traditsiooniliselt madalad.

(16) Teiste käesoleva menetluse käigus koostööd teinud eksportivate tootjate kohta tehtud järelduste alusel pidas komisjon asjakohaseks vaadata läbi Liibüa eksportiva tootja normaalväärtuse arvutamisel kasutatav kasumimarginaal.

(17) Nagu ajutise määruse põhjenduses 22 nimetatud, kasutati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c selliste eksportivate tootjate normaalväärtuse arvutamisel, kelle kasumimarginaali ei olnud võimalik kindlaks määrata vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule või selle punktidele a ja b, käesoleva menetluse käigus koostööd tegevate eksportivate tootjate keskmist kasumimarginaali vaatlusaluse toote omamaise müügi korral. Kuna ei leitud ühtki mõjuvat põhjust, miks Liibüa eksportiva tootja suhtes tuleks kohaldada teistsugust kasumimarginaali, ning kuna puudus asjakohasem teave, otsustati lõppetapis kohaldada normaalväärtuse kehtestamisel Liibüa tootja suhtes sama kasumimarginaali.

Omamaisel müügil põhinev normaalväärtus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(18) Kaks Rumeenia eksportivat tootjat väitis, et uurimisperioodil Rumeenias valitsenud inflatsiooni tõttu tuleks normaalväärtus kehtestada iga kuu. Seda meetodit on algetapis kasutatud kõigi Rumeenia eksportivate tootjate suhtes.

(19) Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist analüüsiti seda lähenemisviisi siiski uuesti. Uurimine on näidanud, et inflatsiooni mõju ei olnud selline, et see õigustaks normaalväärtuste igakuist arvutamist. Institutsiooni kindla tava kohaselt kehtestatakse keskmised normaalväärtused kogu uurimisperioodiks, välja arvatud selliste olukordade puhul nagu hüperinflatsioon. Rumeenia puhul ei olnud need tingimused siiski täidetud.

(20) Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada lõppetapis iga Rumeenia eksportiva tootja osas normaalväärtus uurimisperioodil siseturul makstud keskmise hinna alusel.

Arvestuslik normaalväärtus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(21) Ühenduse tootmisharu väitis, et Bulgaaria, Eesti ja Leedu eksportivate tootjate normaalväärtuste arvutamisel kasutatava kasumimarginaali kindlaksmääramisel oleks pidanud lähtuma kasutatud kapitali minimaalsest tasuvusest, mis on "üldjuhul vajalik elujõulise karbamiiditööstuse säilitamiseks keskmise pikkusega või pikaajalise tähtaja jooksul". Väideti, et üldjuhul ei ole eespool nimetatud riikide kasumimarginaalid usaldusväärsed, sest turuväline majandussüsteem mõjutab endiselt asjaomaste äriühingute raamatupidamispõhimõtteid.

(22) Uurimise käigus ei leitud tõendeid ega andmeid, mis näitaksid, et asjaomaste äriühingute raamatupidamine ei ole usaldusväärne, mistõttu seda ei saa seda kasutada kasumimarginaali kindlaksmääramisel. Seetõttu ei olnud institutsioonidel muud valikuvõimalust, kui et kehtestada normaalväärtused kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Kasumimarginaalid määrati kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktidega b ja c, st Leedu puhul oli aluseks kasum, mille asjaomane eksportiv tootja oli saanud samasse üldisesse tootekategooriasse kuulunud toodete valmistamisest ja müügist siseturul; Bulgaaria ja Eesti puhul kasutati muid mõistlikke aluseid, st teiste käesoleva menetluse käigus koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmist kasumimarginaali.

(23) Kasumimarginaal, mis määrati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c selliste koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmiste kasumimarginaalide alusel, kelle omamaine müük oli tulutoov, vaadati siiski uuesti läbi. Kuna Egiptusest pärinevat karbamiidi importi käsitlev menetlus oli lõpetatud, ei võetud Egiptuse eksportivaid tootjaid keskmise kasumimarginaali arvutamisel arvesse.

(24) Eesti eksportiva tootja märkuste kohaselt hinnati tema normaalväärtuse arvutamisel kasutatud kasumimarginaal ümber. Esialgsete järelduste läbivaatamisel selgus, et kasutatud kasumimarginaal, mis põhines äriühingu teiste toodete müügil, tuleb läbi vaadata, sest kõnealuseid tooteid ei saa käsitleda vaatlusaluse tootega (st väetistega) samasse üldisse tootekategooriasse kuuluvate toodetena. Kuna puudusid piisav müük tavapärase kaubandustegevuse käigus, teised Eestis tegutsevad vaatlusaluse toote eksportijad/tootjad ja/või teiste sama üldise tootekategooria toodete müük asjaomase Eesti äriühingu poolt, on lõppetapis kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c kohaldatud teisi asjakohaseid meetodeid. Sellega seoses on kasumimarginaali aluseks võetud teiste asjaomaste koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine kasumimarginaal (nagu Bulgaaria eksportiva tootja puhul, vt põhjendus 22).

(25) Leedu eksportiv tootja vaidlustas ammooniumnitraadiga seotud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kasutamise normaalväärtuse arvutamisel. Ta väitis, et karbamiid ja ammooniumnitraat on erinevad väetised, mida müüakse erinevatel turgudel ja erinevates konkurentsiolus ning erinevad on ka nende tootmistehnoloogia, turunõudlus, müügihinnad ja kulud.

(26) Et Leedus on ainult üks karbamiiditootja ning puudub tüüpiline müük siseturul, saab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b alusel. Pealegi, nii karbamiid kui ammooniumnitraat on mõlemad lämmastikväetised ning tootmistehnoloogia teatud erinevustest hoolimata kuuluvad nad samasse üldisse tootekategooriasse kooskõlas algmääruses sätestatud nõuetega. Tuleks veel öelda, et ka turud ja konkurentsi olukord ei ole erinevad (üks tootja, impordist tingitud konkurents). Eespool öeldut silmas pidades otsustati jääda esialgse otsuse juurde.

Ekspordihind

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(27) Kuna huvitatud isikud ei ole märkusi teinud ning puuduvad muud järeldused, mis võiksid seada kahtluse alla esialgsete järelduste paikapidavuse, kiidetakse asjaomaste eksportivate tootjate algselt kehtestatud ekspordihinnad heaks.

Võrdlus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

Käitlemis- ja laadimiskulud

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(28) Pärast seda, kui Liibüa eksportiv tootja oli esitanud märkused asjaomase toote ühendusse eksportimisega kaasnevate käitlemis- ja laadimiskulude arvutamise kohta, vaatas komisjon oma arvutused uuesti läbi ja leidis arvutusvea, mis parandati.

2. Mitteturumajanduslikud riigid

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(29) Valgevene eksportiv tootja vaidlustas väite, et komisjon oli teda menetluse käigus käsitlenud koostööd mittetegeva isikuna. Äriühingu väitel esitas ta komisjonile kõik nõutud andmed ning leidis, et teda käsitleti koostöö mittetegeva isikuna selleks, et jätta ta ilma koostööd tegeva isiku õigustest, nimelt kohustusevõtmise pakkumise võimalusest.

(30) Käesolevas uurimises tingis asjaolu, et äriühing ei esitanud kontrollitava ekspordihinna kehtestamiseks nõutud andmeid, algmääruse artiklis 18 sätestatud koostööd mittetegevaid isikuid käsitleva eeskirja kohaldamise ning "kättesaadavate andmete", käesoleval juhul Eurostatist saadud ekspordiandmete osalise kasutamise.

(31) Sellest hoolimata märgitakse, et vastupidiselt äriühingu väidetele ei jätnud artikli 18 osaline kohaldamine teda ilma huvitatud isiku õigustest, nimelt õigusest saada teatavakstegemisega seotud informatsiooni, avaldada oma arvamust, esitada kirjalikke märkusi ja kasutada mittekonfidentsiaalseid andmeid ning võimalusest pakkuda kohustusevõtmist.

Turumajanduslik staatus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(32) Nagu ajutise määruse põhjendustes 118–130 nimetatud, esitas kolm Ukraina äriühingut kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b taotluse, et tunnustataks nende "turumajanduslikku staatust", sest samasuguse toote valmistamine ja müük toimub turumajanduse tingimustes. Turumajandusliku staatuse tunnustamise pälvis kaks Ukraina äriühingut. Üks Ukraina eksportiv tootja, kelle turumajanduslikku staatust ei tunnustatud, ei nõustunud komisjoni järeldustega võimaliku riikliku sekkumise kohta.

(33) Ühenduse tootmisharu kordas oma väidet, et Ukraina riik sekkub olulisel määral lämmastikväetisi, sealhulgas karbamiidi tootvate ja müüvate Ukraina äriühingute tegevusse ning seetõttu ei oleks pidanud tunnustama ühegi äriühingu turumajanduslikku staatust. Ta väitis eelkõige, et Ukraina väetiseturgu iseloomustavad töötlemislepingud, ahelbarterlepingud ja riiklik sekkumine energeetika-, elektrienergia- ja transpordikuludesse ning et kõik nimetatud tegurid on vastuolus turumajandusega.

(34) Eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu kõnealuseid väiteid on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 118–130. Töötlemislepingute suhtes tuleb siiski lisada, et need iseenesest ei ole turumajandusliku staatusega vastuolus, sest neid ei saa alati pidada riikliku sekkumise iseloomulikuks tunnuseks. Transpordikulude osas võeti riiklikku sekkumist arvesse, kasutades võrdlusriigis kohaldatavaid veohindu. Energeetika- ja elektrienergiakulude osas ei leitud ühtki tõendit selle kohta, et riiklik sekkumine on neid kulusid oluliselt moonutanud või et need ei peegeldanud olulisel määral turuväärtust. Pealegi, maagaasiga võrreldes ei ole energeetika- ja elektrienergiakulud karbamiidi puhul tähtsad sisendid.

Individuaalne lähenemine

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(35) Otsuse kohaldada ühe Ukraina eksportiva tootja suhtes individuaalset lähenemist vaidlustas ühenduse tootmisharu väitega, et riigi osalus äriühingus võimaldab riigil olulisel määral sekkuda.

(36) Kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu ei esitanud uusi andmeid ega tõendeid selle kohta, et väidetav riiklik sekkumine võimaldab kehtestatud meetmetest kõrvale hoida, ning seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata. Seetõttu kiidetakse ajutises määruses (põhjendus 132) esitatud järeldused heaks.

Müük töötlemislepingute alusel

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(37) Nagu ajutise määruse põhjendustes 133–135 kirjeldatud, oli töötlemislepingutega seotud kolm Ukraina äriühingut. Tuleks meenutada, et Ukraina õigusnormide kohaselt jääb valmistoote omanikuks tooraine tarnija ning töötlev äriühing ei omanda toodete suhtes omandiõigust.

(38) Uurimine näitas, et ühte äriühingut, kelle turumajanduslikku staatust tunnustati, ei saa pidada asjaomase toote eksportivaks tootjaks. Sellel äriühingul olid pikaajalised ärisuhted kolmandas riigis asuva teise äriühinguga. Selles ärisuhtes oli viimati nimetatud äriühing töötlemislepingu järgi sisuliselt ainus põhitooraine tarnija (ja selle omanik kogu tootmisprotsessi vältel). Peale selle osales nimetatud äriühing aktiivselt vaatlusaluse toote eksportmüügis. Need asjaolud näitasid selgelt, et kõnealuste äriühingute vaheline suhe ulatus kaugemale tavapärasest ostja-müüja suhtest.

(39) Kuna äriühinguga seotud gaasitarnija ei teinud koostööd, oli võimatu kindlaks teha või kontrollida tootmise kogukulusid ning makstud või makstavat ekspordihinda. Samuti tuleks märkida, et ehkki olid olemas teatavad andmed esimesele sõltumatule ostjale kehtestatud ekspordihindade kohta, ei olnud neid võimalik kontrollida ning seepärast ei saanud neid kasutada dumpingumarginaali kindlaksmääramisel. Et seotud tarnija (ühtlasi põhitooraine ja valmistoote seaduslik omanik) ei teinud koostööd, oli võimatu usaldusväärsel viisil kindlaks määrata asjaomase Ukraina äriühingu normaalväärtust või ekspordihinda. Seepärast ei olnud võimalik kõnealuse äriühingu osas individuaalset dumpingumarginaali kehtestada.

(40) Ühe teise Ukraina äriühingu puhul, kelle turumajanduslikku staatust ei tunnustatud ja kelle suhtes ei kohaldatud individuaalset lähenemist, toimus kogu eksportmüük töötlemislepingute alusel. Kuna tema gaasitarnija ei teinud koostööd ning puudusid esimesele sõltumatule ostjale kehtestatud kontrollitavad ekspordihinnad, määrati nende tehingute osas hinnad viisil, nagu see on üleriigilise dumpingumarginaali hindamise tarvis kirjeldatud põhjenduses 66.

(41) Ka osa ühe kolmanda äriühingu omamaisest ja eksportmüügist toimus töötlemislepingute alusel. Kuna ka kõnealuse äriühinguga seotud tarnijad ei teinud koostööst ning puudusid esimesele sõltumatule ostjale kehtestatud kontrollitavad hinnad, ei saanud ühenduse institutsioonid selliste töötlemislepingute alusel toimunud müüki arvesse võtta. Ülejäänud omamaine müük oli siiski representatiivne, nagu kinnitatakse ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 138.

(42) Veel kaks Ukraina äriühingut, kelle müük toimus samuti töötlemislepingute alusel ja kelle gaasitarnijad ei teinud samuti koostööd, väitsid sellegipoolest, et esitatud müügiandmed olid täpsed ja usaldusväärsed ning et nad olid esitanud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad kõnealuseid tehinguid normaalväärtuse või ekspordihinna kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(43) Kontrollkäigu ajal tehti kindlaks, et nimetatud äriühingute raamatupidamisdokumendid ei sisaldanud kaubaarvel märgitud hindu ega karbamiidi eest tehtud makseid. Kuna gaasitarnijad, kelle raamatupidamises need andmed tavaliselt registreeritakse, ei teinud koostööd ning puudusid tõendid kõnealuste tehingute eest tegelikult tehtud maksete kohta, ei olnud võimalik teavet kontrollida ega heaks kiita.

Normaalväärtus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

i) Võrdlusriik

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(44) Kolm Ukraina eksportivat tootjat väitis, et võrdlusriigi omamaiste hindade ja kulude asemel oleks pidanud nende normaalväärtuse arvutamisel kasutama normaalväärtust, mis põhineb selle Ukraina eksportiva tootja omamaisel müügil, kelle turumajanduslikku staatust tunnustati.

(45) Ühenduse institutsioonide kindla tava kohaselt ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b lähtutakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel algmääruse artikli 2 lõigetest 1–6 ainult selliste tootjate osas, kes näitavad, et nad tegutsevad kooskõlas turumajanduse tingimustega. Sama riigi ülejäänud tootjate osas määratakse normaalväärtus kindlaks artikli 2 lõike 7 punkti a alusel, st kolmanda turumajandusliku riigi hinna või arvestusliku väärtuse põhjal, või mis tahes muul artikli 2 lõike 7 punktis a ettenähtud põhjendatud alusel. Seetõttu ei ole vaja esialgseid järeldusi selles osas muuta.

(46) Valgevene eksportiv tootja, kolm Ukraina eksportivat tootjat, Valgevene valitsus, Ukraina valitsus ning importijate ühendus vaidlustasid USA valimise võrdlusriigiks ning väitsid, et Leedu on kolmanda turumajandusliku riigina sobivam.

(47) Kõnealused osapooled väitsid, et USA ei ole sobiv valik, sest seal on kõrged gaasihinnad, mis võivad moonutada karbamiidihindu, USA majandusarengu tase on Ukraina ja Valgevenega võrreldes teistsugune ning ka turu suurus on erinev. USA valimise vastu kolmandaks turumajandusriigiks rääkis ka asjaolu, et koostöös osales ainult üks USA tootja. Peale selle väideti, et kõige sobivam võrdlusriik on Leedu. Väideti, et Leedus toodetud karbamiidi kogus oli representatiivne võrreldes Ukrainast ja Valgevenest uurimisperioodil ühendusse eksporditud karbamiidi kogusega. Peale selle väideti, et Leedu kujutab endast avatud ja konkurentsile rajatud turgu, kus puuduvad imporditollimaksud ning kus on samasugused maagaasi hankimise võimalused ja tootmisprotsessid kui Ukrainas ja Valgevenes. Asjaolu, et Leedus on ainult üks karbamiiditootja, ei peetud asjakohaseks, sest Leedut ja teisi riike, kus tegutseb ainult üks vaatlusaluse toote tootja, on juba kasutatud varasemates uurimistes, mis hõlmasid samasse kategooriasse kuuluvaid tooteid.

(48) Ühenduse institutsioonid vaatasid kõik eespool nimetatud väited põhjalikult läbi ja jõudsid järgmistele järeldustele:

(49) Kui USA turul tegutseb üle kümne karbamiiditootja ja Ukrainas on vähemalt viis tootjat, siis Leedus on tootjaid ainult üks. Ehkki USAs kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse endisest Nõukogude Liidu riikidest pärineva karbamiidi impordi suhtes, imporditi märkimisväärseid karbamiidikoguseid (üle ühe miljoni tonni) ka mitmest muust kolmandast riigist. Ehkki täiendav uurimine näitas, et Leedus ei kohaldata karbamiidi impordi suhtes imporditollimakse, püsib kõnealuse impordi maht siiski väga madalal tasemel. USA karbamiiditurg on väga suur (üle 10 miljoni tonni aastas), kuid Leedus see peaaegu puudub. Seetõttu oli uurimisperioodi karbamiidmüük Leedu turul minimaalne ning Leedu tootja esitatud andmete kohaselt ei toimunud see tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seetõttu leitakse, et vastupidiselt Leedu turule on USA karbamiiditurg äärmiselt konkurentsitihe. Lõpuks on USA omamaine müük vastupidiselt Leedu omale representatiivne võrreldes Ukraina ja Valgevene ekspordiga ühendusse.

(50) Asjaolu, et käesoleva uurimise käigus tegi koostööd ainult üks USA tootja, ei muuda eespool esitatud järelduste paikapidavust. Tegelikult mõjutas kõnealuse tootja hindu, mida kasutati normaalväärtuse kehtestamisel, eespool kirjeldatud konkurents. Ainuüksi selle tootja müüdud kogused olid representatiivsed isegi võrreldes Ukrainast ja Valgevenest ühendusse eksporditud üldkogusega.

(51) Karbamiiditootmisel kasutatava põhitooraine, s.o maagaasi hankimisvõimaluste sarnasuse suhtes analüüsiti karbamiiditootjatele tehtud tarneid. Tehti kindlaks, et kui Ameerika tootjat varustas maagaasiga mitu tarnijat, nagu see sündis ka Ukrainas, siis Leedu tootjal oli ainult üks tarnija ja tal puudus võimalus kasutada teisi tarnijaid. Lisaks sellele on USA nagu Ukrainagi nii maagaasi tootja kui importija, kuid Leedul oma maagaasivarud puuduvad.

(52) Komisjon võrdles ka USAs ning Ukrainas ja Valgevenes kasutatavaid tootmisprotsesse ning tegi järelduse, et Ameerika tootja tehnoloogia oli vähemalt sama tõhus kui see, mida kasutavad Ukraina ja Valgevene tootjad.

(53) Peale selle väideti, et kuna sama uurimine käsitles ka Leedut, tuleks Leedut kasutada võrdlusriigina.

(54) Komisjon märgib, et algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kasutatakse vajaduse korral samas uurimises käsitletavat turumajanduslikku riiki. Põhjendustes 49–51 nimetatud põhjustel ei saanud Leedut pidada käesolevas uurimises sobivaks võrdlusriigiks.

(55) Nagu ajutise määruse põhjenduses 107 juba nimetatud, korrigeeriti uurimisperioodil USAs kehtinud kõrget maagaasihinda. Kõrge maagaasihind oli tingitud uurimisperioodil USAs valitsenud erilisest turuolukorrast. Korrigeerimise abil alandati gaasihinda tasemeni, mis on võrreldav teiste sama menetluse käigus koostööd teinud äriühingute hindadega.

(56) Ühenduse tootmisharu toetas USA valimist võrdlusriigiks. Ta väitis siiski, et gaasihinnad USAs tõusid ainult pisut ning seepärast ei oleks pidanud neid korrigeerima. Ehkki gaasihindade kõige järsem tõus toimus alles 2000. aasta teisel poolaastal, st pärast uurimisperioodi lõppu, leiti, et juba uurimisperioodi teises pooles toimus maagaasi maksumuse ebatavaline ja spetsiifiline suurenemine. Seepärast peeti korrigeerimist õigustatuks.

(57) Eespool nimetatud põhjustel leitakse, et USA on sobiv turumajanduslik võrdlusriik ja et selle valimine oli mõistlik. Järelikult on USA tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaisel müügil põhinev normaalväärtus, mis sisaldab mõistlikku ja proportsionaalset kasumimarginaali, täielikult kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatud nõuetega.

ii) Tunnustatud turumajandusliku staatusega äriühingute normaalväärtus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(58) Ukraina äriühing, kelle müük toimus peaaegu täielikult töötlemislepingute alusel, väitis, et tema normaalväärtus oleks tulnud kindlaks määrata tema omamaise müügi alusel. Valikuvõimalusena tegi äriühing komisjonile ettepaneku kasutada tunnustatud turumajandusliku staatusega Ukraina eksportiva tootja normaalväärtust või arvutada normaalväärtus äriühingu enda andmete alusel.

(59) Kuna seotud gaasitarnija ei teinud koostööd, siis järeldati, et eraldi võetuna ei saa kõnealust Ukraina äriühingut käsitleda karbamiidi eksportiva tootjana (vt põhjendustes 38 ja 39 esitatud üksikasju). Seetõttu jäeti normaalväärtus kehtestamata.

(60) Nagu ajutist tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 138 nimetatud, uuriti seejärel, kas on vaja korrigeerida ka teisi kulutegureid, eelkõige amortisatsiooni selle Ukraina eksportiva tootja osas, kelle normaalväärtus põhines tema enda andmetel.

(61) Võrdlusriigi koostööd tegeva tootja eri tootmisrajatiste tootmiskuludes sisalduvate amortisatsioonikulude võrdlemisel Ukraina tootja amortisatsioonikuludega leiti teatavaid erinevusi. Nende erinevuste põhjuseks võisid olla paljud tegurid ning erinevused ei olnud sellised, et Ukraina tootja kulusid oleks pidanud korrigeerima. Lisaks sellele põhines Ukraina tootja normaalväärtus omamaisel müügil ning seepärast oleks kulude muutmise mõju olnud tähtsusetu või koguni olematu. Seepärast kohandusi ei tehtud.

Ekspordihind

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(62) Kaks Ukraina äriühingut, kelle eksportmüük toimus töötlemislepingute kohaselt ja kes seetõttu jäeti dumpinguarvutustest välja, esitas väite, et nende ekspordihind tuleks arvutada nende ekspordiklientidele kehtestatud töötlemismaksu alusel, millele lisanduvad nende endi või mõne teise Ukraina eksportiva tootja makstud gaasikulud ja mõistlik kasumisumma.

(63) Kuna seotud gaasitarnija ei teinud koostööd, ei olnud ühe äriühingu osas võimalik eksportmüügi hindu kontrollida ja eraldi võetuna ei saa kõnealust äriühingut käsitleda karbamiidi eksportiva tootjana (vt põhjendustes 38 ja 39 esitatud üksikasju). Seetõttu ei määratud kõnealuse äriühingu osas kindlaks individuaalset dumpingumarginaali.

(64) Teise äriühingu osas ei ole pakutud meetod kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Kõnealuse artikli eesmärk ei ole pakkuda alternatiivseid meetodeid ekspordihindade kehtestamiseks koostöö puudumise korral, vaid võtta arvesse eksportiva tootjaga seotud ja ühenduses tegutseva importija osalust eksportmüügis. Vastupidiselt algmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatule ei põhine Ukraina äriühingute pakutud arvutusmeetod hinnal, mida kasutatakse müügil sõltumatule isikule. Selle asemel lähtutakse tootmiskuludest (seda meetodit kasutatakse normaalväärtuste, mitte ekspordihindade arvutamiseks). Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(65) Kolmas Ukraina äriühing, kelle eksportmüük toimus samuti täielikult töötlemislepingute alusel, väitis, et madalaimate ekspordihindade asemel oleks pidanud kasutama teiste Ukraina eksportivate tootjate keskmist ekspordihinda.

(66) Ei olnud põhjust arvata, et teiste Ukraina eksportivate tootjate keskmine ekspordihind olnuks täpsem. Ühenduse institutsioonide tava kohaselt kasutatakse koostöö puudumise korral madalaimate ekspordihindadega tehingute kaalutud keskmist ekspordihinda, mis kajastab ühtlasi märkimisväärset osa nende eksportkaupade kogusest, mille hinnad olid kontrollitavad.

Võrdlus

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(67) Kaks Ukraina äriühingut ja üks Valgevene äriühing väitsid, et komisjon peaks neile esitama olulised andmed, mis võimaldaksid neil maksma panna oma suhtelisi looduslikke eeliseid.

(68) Kuna menetluses tegi koostööd ainult üks USA äriühing, ei olnud võimalik avalikustada konkreetseid tõendeid kõnealuse äriühingu toodangu ja müügi kohta, rikkumata konfidentsiaalsusnõudeid. Muud olulised andmed (geograafiline asukoht, tooraine hankimise võimalused jms) on avalikult kättesaadavad. Ühenduse institutsioonid analüüsisid teadaolevaid andmeid ja tegid omal algatusel vajalikud kohandused. Tuleks meenutada, et USAs tuvastati uurimisperioodil tavatult kõrged maagaasihinnad ning seetõttu alandas USA koostööd tegeva äriühingu gaasihinna korrigeerimine seda tasemeni, mis on võrreldav teiste sama menetluse käigus koostööd teinud äriühingute hindadega.

(69) Kolm Ukraina äriühingut ja Valgevene äriühing ei nõustunud sellega, et komisjon korrigeeris sisetranspordi osas ekspordihinda, mis põhines võrdlusriigi raudteetariifidel. Nende väitel tuleks kasutada Ukraina või Leedu tariife.

(70) Ukrainas ja Valgevenes, kus veel ei toimi turumajandus, kehtestab raudteetariifid riik ning seepärast ei saa eeldada, et need vastavad tavalistele turuhindadele. Ühenduse institutsioonide pikaajalise tava kohaselt korrigeeritakse algmääruse artikli 2 lõikes 7 nimetatud riikide seda liiki sisetranspordi kulusid võrdlusriigi kontrollitud andmete alusel, kui need on kättesaadavad. Peale selle öeldi mõne asjaomase Ukraina äriühingu turumajandusliku staatuse tunnustamisel selgelt, et tavalise turuväärtusega vastavusse viimiseks võidakse teatavaid kulutegureid korrigeerida. Seetõttu ei ole põhjust esialgseid järeldusi muuta.

(71) Peale selle väideti, et tuleks kohaldada madalamaid tariife, sest Ukraina eksportivad tootjad kasutavad suurte koguste vedamiseks oma raudteevaguneid, mis sõidavad tühjalt tagasi.

(72) Võrdlusriigi tootjalt saadud teave näitas, et oma vagunite kasutamisega seotud kohandus on põhjendatud. Seepärast vaadati arvutused vastavalt läbi.

(73) Ukraina ja Valgevene äriühingud väitsid, et kohandus, mis tehti võrdlusriigi siseturul müüdava granuleeritud karbamiidi ja kõnealuste riikide poolt eksporditava granuleeritud karbamiidi füüsikaliste erinevuste tõttu, oleks pidanud põhinema Euroopa turul esinevatel hinnaerinevustel.

(74) Kuna eesmärk on kindlaks määrata mikrogranuleeritud karbamiidi normaalväärtus võrdlusriigi turul, peab kohandus põhinema samal turul esinevatel hinnaerinevustel. Seepärast põhineb tehtud kohandus USA turul esinevatel hinnaerinevustel. Ühenduse turu kasutamine ei ole asjakohane, sest tõenäoliselt mõjutab sellel turul esinevaid hinnaerinevusi dumpingutegevus. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(75) Peale selle nõudsid kaks Ukraina äriühingut ja Valgevene äriühing kohandust kaubandustaseme suhtes, sest väidetavalt müüsid nad toodet ainult hulgimüüjatele.

(76) Ukraina ja Valgevene eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet hulgimüüjatele. Ka võrdlusriigi koostööd tegev tootja müüs toodet hulgimüüjatele. Osa võrdlusriigi tootja omamaisest müügist läks segusid valmistavatele ettevõtetele. Tegevuse ja hindade põhjalik analüüs näitas, et väide ei ole põhjendatud.

3. Uuritud äriühingute dumpingumarginaalid

Algmääruse artikli 18 kohaldamine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(77) Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist kontrollis komisjon uuesti, kas Leedu eksportiva tootja esitatud, kuid importijate makstud veokulud on täpsed. Leiti, et kulud hinnati liiga suureks võrreldes importijatelt kogutud teabega ja samade marsruutide osas avalikustatud noteeringutega. Veokulude suurus on läbi vaadatud ja menetluses on kasutatud tegelikke kulusid.

(78) Pärast seda, kui Eesti eksportiv tootja esitas märkuse selle kohta, et algetapis oli ebasobiv kohandada teatamata jäetud müügi CIF-hinda, mida kasutatakse kõnealuse müügi dumpingumarginaali väljendamiseks, analüüsis komisjon küsimust üksikasjalikumalt ja otsustas kasutatud meetodi läbi vaadata. Algetapis tehtud kohandus on tühistatud. Kuna äriühing ei ole usaldusväärset teavet esitanud, otsustas komisjon järelduste tegemisel lähtuda Eurostatist saadud andmetest, sest need on kättesaadavatest kõige usaldusväärsemad.

(79) Komisjon tegi ajutise kohanduse Valgevene eksportiva tootja CIF-hinnas, mida kasutatakse dumpingumarginaali arvutamiseks. Et kohandus tehti ekslikult, otsustati see tühistada.

Dumpingumarginaalid

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(80) Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril, on järgmised:

Bulgaaria

– Chimco AD: | 90,3 % |

– Muud: | 90,3 % |

Eesti

– JSC Nitrofert | 37,4 % |

– Muud: | 37,4 % |

Horvaatia

– Petrokemija d.d.: | 72,9 % |

– Muud: | 72,9 % |

Leedu

– Joint Stock Company Achema, Jonava: | 10,0 % |

– Muud: | 10,0 % |

Liibüa

– National Oil Corporation: | 48,8 % |

– Muud: | 48,8 % |

Rumeenia

– S.C. Amonil S.A., Slobozia | 20,1 % |

– Petrom S.A. Sucursala Doljchim Craiova, Craiova | 40,7 % |

– Sofert S.A., Bacau | 25,2 % |

– Muud: | 40,7 % |

Ukraina

– Cherkassy Azot, Cherkassy | 21,1 % |

– Dnipro Azot, Dniprodzerzhinsk | 66,3 % |

– Muud: | 82,1 % |

Valgevene

Kõik äriühingud: | 67,3 %. |

E. KAHJU

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

1. Ühenduse tootmisharu määratlus

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(81) Mitu huvitatud isikut rõhutas korduvalt, et ühenduse tootjaid, kes ostsid ja importisid karbamiidi käesoleva menetlusega hõlmatud riikidest, ei tohiks pidada ühenduse tootmisharusse kuuluvaks.

(82) Nagu ajutise määruse põhjenduses 156 nimetatud, olid need ostud üldjuhul väikesemahulised ja tehti hooldustöödest tingitud tootmispuudujääkide katmiseks. Üks äriühing, kes ostis märkimisväärseid koguseid, mis võrdusid umbes 20 %ga tema omatoodangust uurimisperioodil, tegi seda oma tootevaliku täiendamiseks. Uurimine näitas, et kõnealune äriühing tegeleb peamiselt karbamiidi tootmise, mitte importimisega, ning seepärast ei ole mõjuvat põhjust teda ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta. Sellisel väljajätmisel ei oleks siiski märgatavat mõju kõnealuse juhtumi osas tehtud järeldustele ega kehtestatud tollimaksude tasemele.

(83) Seega kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 157 sätestatud järeldused heaks.

2. Ühenduse tarbimine

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(84) Et uut teavet ei ole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 158 ja 159 ühenduse tarbimise kohta esitatud järeldused heaks.

3. Import asjaomastest riikidest

Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

Põllumajandustootjad

(85) Väideti, et Rumeeniast pärinevat karbamiidi importi ei tohiks teiste menetlusega hõlmatud riikide impordiga kumuleerida. Väidet põhjendati sellega, et käsitletud perioodil oli impordimahtude ja turuosade areng erinev.

(86) Ajutise määruse põhjenduse 162 kohaselt tehti kindlaks, et:

- asjaomastest riikidest imporditud kogused olid märkimisväärsed ja ületasid oluliselt algmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud tasemed,

- kõik täheldatud dumpingumarginaalid ületasid miinimumtaseme ning kõigi eksportivate tootjate hinnad olid ühenduse tootmisharu müügihindadest madalamad,

- käsitletud perioodil langes nii importkarbamiidi kui ka ühenduses toodetud karbamiidi hind märkimisväärselt.

(87) Rumeeniast pärineva karbamiidi impordi maht järgis karbamiidihinna suundumust ühenduse turul, st käsitletud perioodil oli Rumeeniast pärineva impordi hindade ja koguste vahel kindel seos. 1999. aastal, mil hinnad olid kõige madalamad, puudus import Rumeeniast peaaegu täiesti. See annab tunnistust hindade läbipaistvusest ühenduse karbamiiditurul. Samuti näitab see, et kui hinnad langevad liiga madalale, lahkuvad Rumeenia eksportijad turult. Kuna 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus hinnad osaliselt taastusid (vt ajutise määruse põhjendus 164), kasvas Rumeeniast pärineva impordi maht märkimisväärselt ja selle turuosa uurimisperioodil oli 2,3 %. Uurimisperioodil oli Rumeenia asjaomaste riikide hulgas suuruselt neljas ühendusse eksportija.

(88) Kirjeldatud impordisuundumus ei olnud iseloomulik ainult Rumeeniale. Mitmest asjaomasest riigist pärinev import järgis väga sarnast suundumust, mille kohaselt aastatel 1996–1999 impordimaht vähenes ning sellele järgnes ühenduse turule suunatud impordi mahu märkimisväärne kasv uurimisperioodil. Sellega seoses tuleks meenutada, et käsitletud perioodil kasvas kõnealustest riikidest pärineva impordi kogumaht aasta-aastalt. Ainus muutus toimus impordi jagunemises asjaomaste riikide vahel vastavalt hindadele. See kinnitab veel kord importtoodete vahelist konkurentsi ega anna põhjust Rumeeniast või teistest asjaomastest riikidest pärineva impordi dekumuleerimiseks.

(89) Kõigil eespool kirjeldatud põhjustel otsustatakse, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud nõuded on täidetud. Seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 162 esitatud järeldused heaks.

Vaatlusaluse impordi maht, turuosad ja hinnad

Põllumajandustootjad

(90) Et uut teavet asjaomastest riikidest pärineva impordi mahu ja hindade kohta ei ole esitatud, kiidetakse esialgsed järeldused heaks.

Hinna allalöömine

Põllumajandustootjad

(91) Esialgse otsuse tegemisel arvutati hinna allalöömine, võrreldes eksportijate hinnataset "ühenduse piiril kailt, tollimaks tasutud" (DEQ) ning ühenduse tootjate kontrollitud tehasehindu. Võrdlus põhines mikrogranuleeritud toodete, granuleeritud toodete, pakkimata toodete ja kottidesse pakitud toodete omavahelisel võrdlusel.

(92) Mitu isikut, sealhulgas mitu eksportivat tootjat väitis, et hinna allalöömise arvutamisel tehtavas võrdluses kasutatavad ühenduse tootjate hinnad peaksid olema ühenduse tootmisharu kaalutud keskmised hinnad, mitte üksiktootja hinnad. Väidetavalt suurendab selline meetod kunstlikult marginaali, nullides selle ühenduse tootja tasandil.

(93) Esiteks tuleb märkida, et hinna allalöömise võrdlus või hinnavõrdlus on kahjunäitaja, mille eesmärk algmääruse artikli 3 lõike 3 kohaselt on kindlaks teha, "kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes ühenduse tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi toimel hinnad muidu oluliselt langevad".

(94) On tõsi, et mitte kogu asjaomastest riikidest pärinev import ei olnud kõigi ühenduse tootjate hindadest madalama hinnaga. Märkimisväärne osa eksportmüügist toimus siiski ühenduse tootmisharu hindadest madalamate hindadega. Peale selle märgitakse, et ühenduse karbamiiditurg on äärmiselt läbipaistev ja hinnamuutuste suhtes tundlik.

(95) Täiendava analüüsi järel leiti, et asjaomaste riikide osas on sellise impordi osa, mille hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, olenevalt äriühingust 0–56 % ning kogu impordi keskmine näitaja oli 46 %. Hinna allalöömise tase oli maksimaalselt 17 %. Selle analüüsi osas nullimist ei kasutatud. Et Valgevene (ajutise määruse põhjendus 113) ja Eesti (ajutise määruse põhjendus 58) eksportivad tootjad ei teinud piisavalt koostööd, ei olnud võimalik kõnealuste äriühingute osas sellist hinnavõrdlust teha. Pole siiski põhjust arvata, et nende osas oleks saadud teistsugused tulemused.

(96) Peale selle tuleks märkida, et uurimisperioodil kandis ühenduse tootmisharu kahjumit (ajutise määruse põhjendus 175), st ühenduse tootmisharu hinnad olid alla surutud. Ühe äriühingu osas, kelle puhul hinna allalöömist ei esinenud, tuvastati siiski turuhinnast madalama hinnaga müüki.

(97) Seepärast kinnitatakse lõplikult, et uurimisperioodil toimus nii oluline hinna allalöömine asjaomaste riikide eksportivate tootjate poolt kui ka ühenduse turu hindade allasurumine.

(98) Kahju kõrvaldamisega seotud arvutuste osas esitati palju väiteid. Neid käsitletakse üksikasjalikult põhjendustes 114–116 ja 121–123. Kui lubati teha kohandusi, võeti need hinna allalöömise kindlakstegemisel samuti arvesse.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

Põllumajandustootjad

(99) Pärast kahe ühenduse tootja täiendavat kontrollimist muutusid mõningate kahjunäitajate absoluutväärtused. Muutused ei olnud siiski nii suured, et märgatavalt mõjutada kahjunäitajate suundumusi käsitletud perioodil või muuta esialgseid järeldusi. Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse esialgsed järeldused ühenduse tootmisharule tekitatud märgatava kahju kohta heaks.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

Põllumajandustootjad

(100) Mitu huvitatud isikut kordas väidet, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ei ole tingitud mitte dumpinguhinnaga impordist, vaid asjaolust, et karbamiidipakkumine maailmaturul ületab nõudluse. See on seotud teatud isikute väitega, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli tingitud nende eksportmüügi mahu vähenemisest, mis omakorda mõjutas nende müüki ühenduse turul.

(101) Selles osas tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu olukorra hindamine põhines andmetel, mis käsitlevad vaatlusaluse toote müüki ühenduse turul. Seepärast ei sisalda eespool nimetatud kahjuanalüüs eksportmüügi vähenemise võimalikku negatiivset mõju.

(102) Peale selle vähenes ühenduse tootmisharu eksportmüük käsitletud perioodil 337000 tonni võrra, samal ajal kui tema müük ühenduse turul suurenes 172000 tonni võrra. Seepärast suutis ühenduse tootmisharu rasketes eksporditingimustes suunata poole kaotatud eksportmüügist ühenduse turule.

(103) Samal ajal suurenes ühenduse tarbimine 1,25 miljoni tonni võrra, madala dumpinguhinnaga impordi maht kasvas 867000 tonni võrra (ajutise määruse põhjendus 163) ning ühenduse tootmisharu kaotas 10,3 % ühenduse turust (ajutise määruse põhjendus 173). Ühenduse tootmisharu suutmatus kasutada eksportmüügi mahu vähenemisel ära omamaise turu laienemist ei ole mitte põhjus, vaid kinnitus dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kohta.

(104) Tegelikult võisid nõudlust ületav pakkumine ja eksportmüügi vähenemine ühenduse tootmisharu mõjutada (suurtootmise vähenemine piiratud määral) ainult seetõttu, et dumpinguhinnaga impordi tõttu ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik ühenduse turu laienemist täiel määral kasutada. Seepärast järeldatakse, et ühenduse tootmisharu eksportmüügi vähenemine ja väidetav nõudlust ületav pakkumine eraldi võetuna ei saanud kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud märgatava kahju vahelist põhjuslikku seost. Ajutise määruse põhjendustes 197 ja 198 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

G. ÜHENDUSE HUVID

Põllumajandustootjad

1. Importijad/hulgimüüjad

Põllumajandustootjad

(105) Ajutise määruse avaldamise järel ei esitanud koostööd tegevad importijad ühtki märkust. Üks importijate ühendus väitis siiski, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on vastuolus karbamiidi importijate huvidega, sest nende jaoks on oluline edukas põllumajandussektor.

(106) Nagu ajutise määruse põhjenduses 206 nimetatud, on jätkuvalt olemas vajadus impordi järele. Isegi juhul, kui kehtestatakse täielikud tollimaksud, suureneksid põllumajandustootjate kulutused halvimalgi juhul maksimaalselt 0,6 %. Ehkki kulutuste suurenemisega võivad kaasneda muudatused selles osas, kust põllumajandustootjad karbamiidi hangivad, puuduvad tõendid ajutise määruse põhjenduses 206 sätestatud järelduste vaidlustamiseks.

2. Kasutajad

Põllumajandustootjad

(107) Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid Austria, Hispaania, Itaalia ja Ühendkuningriigi põllumajandustootjate ühendused oma märkused. Ükski neist ei vaidlustanud esialgset järeldust selle kohta, et tollimaksude kehtestamisel suurenevad põllumajandustootjate kulutused maksimaalselt 0,6 %. Nad ei nõustunud siiski meetmete kehtestamisega ja järeldusega, et hinnatõusud ei ole täielikud.

(108) Pärast kontrollkäiku põllumajandustootjate ühenduse valdustesse kiidetakse heaks järeldus selle kohta, millist mõju kavandatavad meetmed avaldavad kuludele. Väide, et meetmete mõju ei kandu edasi täies ulatuses, põhineb paljude teiste dumpinguvastaste menetluste käigus saadud kogemustel. Pole põhjust arvata, et sama ei kehti käesoleva menetluse puhul.

(109) Ehkki taas tunnistatakse põllumajandustootjate rasket olukorda, ei saa siiski järeldada, et tollimaksude mõjul võiks meetmete kehtestamine olla ühenduse huvidega vastuolus.

Tööstustarbijad

(110) Koostööd tegevatelt karbamiidi tööstustarbijatelt ei saadud vahetult ühtki kirjalikku märkust. See näitab, et tõenäoliselt ei avalda meetmed nendele karbamiiditarbijatele märkimisväärset mõju.

(111) Üks tööstustarbija, kes tegeleb ka karbamiidi importimise ja müügiga, esitas oma märkused importijate ühenduse kaudu. Kõnealuse äriühingu väitel võib meetmete kehtestamine sundida teda oma tootmisettevõtet sulgema ning seetõttu võib kaduda kuni 380 töökohta. Et äriühing ei esitanud seda väidet vahetult ja selle kohta puuduvad tõendid, lükatakse väide tagasi.

3. Järeldus ühenduse huvide kohta

(112) Et uut teavet ühenduse huvide kohta ei ole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 219 esitatud järeldused heaks.

H. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(113) Esialgse otsuse tegemisel arvutati turuhinnast madalama hinnaga müük, võrreldes eksportijate hinnataset "ühenduse piiril kailt, tollimaks tasutud" (DEQ) ning ühenduse tootjate kontrollitud tehasehinna tasemel taotlushindu. Võrdlus tehti äriühingute kaupa ja see põhines mikrogranuleeritud toodete, granuleeritud toodete, pakkimata toodete ja kottidesse pakitud toodete omavahelisel võrdlusel.

(114) Mitu eksportivat tootjat väitis, et lossimiskulude kohandamine DEQ-hinna kindlaksmääramiseks oli ebapiisav. Peale selle väideti, et eelnevatest väetisi käsitlevatest menetlustest lähtuvalt tuleks arvesse võtta ka importijate (peamiselt hulgimüüjad) marginaali.

(115) Tegelike lossimiskulude kohta saadi täiendavaid tõendeid mitmest allikast, sealhulgas eksportivatelt tootjatelt, ühenduse tootmisharult ja sõltumatutelt importijatelt. Nende andmete alusel tehti lossimiskuludes asjakohased kohandused.

(116) Küsimust kohanduse tegemisest importijate marginaali arvessevõtmiseks käsitleti käesoleva uurimise eripära põhjal. Leiti, et eksportivad tootjad müüsid ühenduse turul karbamiidi mitme eri kanali kaudu, sealhulgas otse lõpptarbijale. Puudusid tõendid selle kohta, et hinnad olid eri kanalite osas erinevad. Selle asemel leiti, et üldjuhul ei sõltunud müügihind tarbijaliigist. Samuti ei leitud märkimisväärseid erinevusi ühenduse tootmisharu müügikanalite ja eksportivate tootjate kasutatud müügikanalite vahel. Seetõttu lükati importijate marginaali arvessevõtva kohanduse taotlus tagasi.

(117) Mitu isikut, sealhulgas enamik eksportivaid tootjaid väitis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel kasutatavad ühenduse tootjate hinnad peaksid olema ühenduse tootmisharu kaalutud keskmised hinnad, mitte üksiktootja hinnad. Väidetavalt suurendab selline meetod kunstlikult marginaali, sest sellega kõrvaldatakse kogu negatiivne turuhinnast madalama hinnaga müük ühenduse tootja tasandil. Peale selle väideti, et dumpinguvastaste tollimaksude arvutamine meetodi kohaselt, mille tulemusel toimub nullimine, on vastuolus WTO hiljutise otsusega. [3]

(118) Tuleks märkida, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamise eesmärk on analüüsida ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi poolt tekitatud kahju tegelikku ulatust. Tõepärase ülevaate saamiseks peaksid kõik hinnavõrdlused kajastama tegelikku majanduslikku olukorda. Uurimine näitas, et ühenduse turul valitseb konkurents iga üksiku eksportiva tootja ja iga ühenduse tootmisharusse kuuluva üksiktootja vahel. Selles osas märgitakse muu hulgas, et ühenduse tootjate hinnaerinevused on märkimisväärsed ja et nende asukohtades on tähtsad erinevused. Seetõttu tuleks eksportiva tootja tingitud kahjustava dumpingu mõju ühenduse tootmisharule hinnata tegeliku turuolukorra ja iga äriühingu osas kontrollitud andmete alusel.

(119) Hindade võrdlemisel äriühingute kaupa saab täpselt hinnata ühenduse tootmisharu kogetud kahjustava dumpingu täielikku mõju ning selle käigus ei tõsteta kunstlikult turuhinnast madalama hinnaga müügi taset konkreetsel juhul. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(120) Ühenduse tootmisharu väitis, et osa ühendusse imporditud karbamiidist oli tegelikult suure läbimõõduga mikrograanulid, mida tuleks käsitleda eri karbamiidiliigina. Peale selle väideti, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel tuleks selle liigi hinda võrrelda ühenduses toodetavate suure läbimõõduga mikrograanulite hinnaga.

(121) Leiti, et ühenduse tootmisharu tootis tõepoolest suure läbimõõduga ehk "pakse" mikrograanuleid ning neid eksporditakse ühendusse ka mõnest asjaomasest riigist. Suurem läbimõõt on siiski nende ainus erinevus standardmikrograanulist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et uurimisperioodil olid tootmiskulud suuremad või et suure läbimõõduga mikrograanuleid müüdi kõrgema hinnaga. Seetõttu leitakse, et ei ole põhjust käsitleda suure läbimõõduga mikrograanuleid eri tooteliigina.

(122) Mõned eksportivad tootjad kordasid taotlust teha kohandus oma toote kvaliteedi arvessevõtmiseks. Tõendusmaterjali siiski ei esitatud. Samuti ei leidnud kinnitust arvamus, et Rumeeniast pärineva karbamiidiga on seotud kvaliteediprobleemid. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(123) Tuleb märkida, et algetapis mittekahjustava hinna arvutamisel kasutati 8 % suurust kulupõhist kasumimarginaali, mitte 8 % suurust käibepõhist kasumimarginaali, nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 222. Teatavad koostööd tegevad isikud väitsid, et kasumimarginaal tuleks piirata 5 %ga, nagu tehti eelnevates nitraatväetisi käsitlevates dumpinguvastastes menetlustes ja Venemaalt pärinevat karbamiidi käsitlevas menetluses. [4] Ühenduse tootmisharu omalt poolt kordas väidet, et kasumimarginaalina on asjakohasem kasutada 15 % suurust kasutatud kapitali tasuvust.

(124) Kinnitatakse, et käesoleva menetluse käigus asjakohase kasumimarginaali kindlaksmääramisel lähtutakse sellise kasumimarginaali hindamisest, millega ühenduse tootmisharu oleks võinud arvestada tavalistes konkurentsitingimustes ja dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Seepärast lähtutakse käesoleva menetluse faktidest, mitte muid tooteid ja/või teisi uurimisperioode käsitlevate menetluste faktidest.

(125) Ajutise määruse põhjenduses 223 nimetatud põhjustel lükatakse tagasi väide, et tasuvus peaks põhinema kasutatud kapitali tasuvusel.

(126) Eespool öeldut arvesse võttes ning kuna puuduvad tõendid selle kohta, et 8 % suuruse kasumimarginaali kasutamine on ebaõige, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 221–227 esitatud järeldused.

(127) Arvutustes võeti vajaduse korral arvese pärast ajutise määruse avaldamist saadud ja kontrollitud teavet ja andmeid, sealhulgas veel kahe ühenduse tootja kontrollitud andmeid.

2. Tollimaksude tase ja vorm

(128) Eelnevat silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada kahjumarginaalide või dumpingumarginaalide (olenevalt sellest, kumb on väiksem) tasemele vastavad lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Bulgaariast, Eestist, Horvaatiast, Leedust, Liibüast, Rumeeniast, Ukrainast ja Valgevenest pärineva karbamiidi impordi suhtes.

(129) Koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatav jääktollimaks määrati kindlaks igas riigis koostööd tegevate eksportijate osas kehtestatud kõrgeima tollimaksumäära alusel.

(130) Üks eksportiv tootja väitis, et eelnenud menetlusega järjepidevuse tagamiseks tuleks tollimaksud kehtestada minimaalse impordihinna kujul, nagu tehti Venemaalt pärineva karamiidi osas.

(131) Nagu ajutise määruse põhjenduses 231 öeldud, tuleb meetmete tõhususe tagamiseks ja eelnevate sama üldist tootekategooriat, st väetisi käsitlevate menetluste käigus täheldatud hinnamanipulatsioonide vältimiseks kehtestada lõplikud tollimaksud konkreetse summana iga tonni kohta. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(132) Eespool öeldu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

Riik | Äriühing | Dumpinguvastase tollimaksu alus (%) | Lõplik tollimaks (eurodes tonni kohta) |

Bulgaaria | Chimco AD | 24,2 | 21,43 |

Muud | 24,2 | 21,43 |

Eesti | JSC Nitrofert | 11,4 | 11,45 |

Muud | 11,4 | 11,45 |

Horvaatia | Petrokemija d.d. | 9,4 | 9,01 |

Muud | 9,4 | 9,01 |

Leedu | Joint Stock Company Achema | 10,0 | 10,05 |

Muud | 10,0 | 10,05 |

Liibüa | National Oil Corporation | 12,5 | 11,55 |

Muud | 12,5 | 11,55 |

Rumeenia | S.C. Amonil S.A., Slobozia | 6,7 | 7,20 |

Petrom S.A. Sucursala Doljchim Craiova, Craiova | 5,7 | 6,18 |

Sofert S.A., Bacau | 7,6 | 8,01 |

Muud | 7,6 | 8,01 |

Ukraina | Open Joint Stock Company Cherkassy Azot, Cherkassy | 18,7 | 16,27 |

Joint Stock Company DniproAzot, Dniprodzerzinsk | 9,2 | 8,85 |

Muud | 19,5 | 16,84 |

Valgevene | Ühtne üleriigiline marginaal | 8,0 | 7,81 |

(133) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksu määrasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selle toote impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingu, seega konkreetse juriidilise isiku poolt. Imporditava toote suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(134) Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast üksuse nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile [5] koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist määrust ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

3. Ajutiste tollimaksude sissenõudmine

(135) Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Kui lõplikud tollimaksud on kõrgemad kui ajutised tollimaksud, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad.

4. Kohustused

(136) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist pakkusid Horvaatia, Liibüa, Rumeenia, Ukraina ja Valgevene eksportivad tootjad hinnakohustuste võtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Eesti ja Leedu eksportivad tootjad kordasid kohustusi, mille võtmist nad olid pakkunud juba algetapis, kuid mis lükati tagasi ajutise määruse põhjendustes 236 ja 237 esitatud põhjustel.

(137) Tuleks meenutada, et Bulgaaria eksportiva tootja võetud kohustuse oli komisjon kiitnud heaks juba käesoleva menetluse algetapis (vt ajutise määruse põhjendus 236). Nagu põhjenduses 128 nimetatud, avaldas lõpliku kahjumarginaali arvutamisel uute andmete arvestamine mõju kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele. Seetõttu kohandati asjakohasel viisil kohustuses ettenähtud miinimumhinda.

(138) Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu komisjoni otsuse Bulgaaria eksportiva tootja kohustuse heakskiitmise kohta. Sellega seoses väideti, et asjaomane äriühing on seotud või omab tihedaid tehnoloogilisi sidemeid või koostöösuhteid teiste Bulgaarias, Ukrainas ja Valgevenes tegutsevate lämmastikväetiste, sealhulgas karbamiidi eksportijate ja/või tootjatega, mis loob head võimalused kompenseerivate kokkulepete sõlmimiseks. Peale selle tõstatas ühenduse tootmisharu küsimuse, kas kõnealune eksportiv tootja suudab täita kohustusega kaasnevaid ülesandeid.

(139) Üldiselt väitis ühenduse tootmisharu, et lämmastikväetiste, sealhulgas karbamiidi puhul on kohustused ja järelikult ka miinimumhinnad ebatõhus meede.

(140) Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu ei suutnud esitada Bulgaaria eksportivat tootjat käsitlevate väidete kohta piisavalt tõendeid. Komisjoni tehtud uurimise käigus ei leidnud need väited samuti kinnitust ja seetõttu tuli need tagasi lükata. Kohustuse asjakohasuse osas tuleks märkida, et hindamisel tuleks eelkõige keskenduda konkreetse äriühingu olukorrale. Leiti, et asjaomane äriühing toodab ja ekspordib ainult karbamiidi ning käesoleval juhul on võimalik kohustuse täitmist tõhusalt kontrollida.

(141) Igal juhul võib kohustuse kahtlustava rikkumise, kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise puhul kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(142) Ka kõiki teisi kohustuse võtmiseks tehtud pakkumisi analüüsiti üksikasjalikult. Selle uurimise käigus selgus kaks peamist põhjust, miks neid pakkumisi ei saa heaks kiita:

(143) Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Ukraina ja Liibüa asjaomased eksportivad tootjad toodavad eri väetiseliike ja/või muid keemiatooteid ning on neid eelnevalt pidevalt eksportinud ühenduses asuvatele tavaklientidele (peamiselt hulgimüüjatele). Sellise tegevusega kaasneb tõsine ristkompenseerimise oht, st oht, et ametlikult järgitakse kohustuses sisalduvaid hindu, kuid samal ajal alandatakse kohustusega hõlmamata toodete hindu. Seetõttu on võimalik karbamiidi miinimumhinna järgimise kohustusest kergesti mööda hiilida ja selle tõhus kontrollimine on äärmiselt raske.

(144) Peale selle väitsid teatud tootjad (Eesti, Ukraina, Valgevene), et neil puudub kontroll oma karbamiidiekspordi sihtkoha ja/või müügitingimuste üle ja isegi neid käsitlev teave, ehkki ametlik statistika näitab selgelt, et uurimisperioodil eksporditi ühendusse suuri tootekoguseid. Tuleks meenutada, et kuna kõnealused äriühingud ei esitanud selle küsimuse kohta piisavalt teavet, pidi komisjon kasutama ekspordihindade kehtestamisel kättesaadavaid andmeid kooskõlas algmääruse artikliga 18. Peale selle ei teinud teatud eksportijad (Liibüa, Eesti) uurimise käigus piisavalt koostööd. Leiti, et nimetatud asjaolud muudavad kohustuse heakskiitmisega kaasneva riski põhjendamatult suureks ning nõuetekohase kontrollimise tagatised ebapiisavaks.

(145) Eespool nimetatud põhjustel otsustati jätta kõik lõplike järelduste teatavakstegemise järel pakutud kohustused heaks kiitmata.

(146) Huvitatud isikuid teavitati asjade käigust ning asjaomastele eksportijatele tehti üksikasjalikult teatavaks põhjused, mis pakutud kohustusi ei saanud heaks kiita. Nõuandekomiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Bulgaariast, Eestist, Horvaatiast, Leedust, Liibüast, Rumeeniast, Ukrainast ja Valgevenest pärit ning CN-koodi 31021010 alla kuuluva karbamiidi (vesilahusena või mitte) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse eespool lõikes 1 kirjeldatud toote vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Päritoluriik | Tootja | Lõplik dumpinguvastane tollimaks (eurodes tonni kohta) | TARICi lisakood |

Bulgaaria | Kõik äriühingud | 21,43 | A999 |

Eesti | Kõik äriühingud | 11,45 | – |

Horvaatia | Kõik äriühingud | 9,01 | – |

Leedu | Kõik äriühingud | 10,05 | – |

Liibüa | Kõik äriühingud | 11,55 | – |

Rumeenia | S.C. Amonil SA, Slobozia | 7,20 | A264 |

Petrom SA Sucursala Doljchim Craiova, Craiova | 6,18 | A265 |

Sofert SA, Bacau | 8,01 | A266 |

Kõik muud äriühingud | 8,01 | A999 |

Ukraina | Open Joint Stock Company Cherkassy Azot, Cherkassy | 16,27 | A268 |

Joint Stock Company DniproAzot, Dniprodzerzinsk | 8,85 | A269 |

Kõik muud äriühingud | 16,84 | A999 |

Valgevene | Kõik äriühingud | 7,81 | – |

3. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 22. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik [6]) artiklile 145, vähendatakse eespool esitatud lõike 2 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui allpool nimetatud äriühing on tootnud tooted ja need vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) importijana tegutsevale esimesele ühenduses asuvale sõltumatule kliendile, vabastatakse need artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest tingimusel, et import toimub vastavalt lõikele 2.

Riik | Äriühing | TARICi lisakood |

Bulgaaria | Chimco AD, Shose az Mezdra, 3037 Vratza | A272 |

2. a) Kui esitatakse kohustusel põhinev vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et liikmesriigi tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, mille on väljastanud lõikes 1 loetletud äriühing.

b) Kinnitusarve, milles esitatavad põhiandmed on loetletud lisas, peab vastama komisjoni poolt heakskiidetud kohustustes selliste arvete suhtes kehtestatud nõuetele.

c) Tollimaksust vabastamise tingimuseks on, et tollile esitatavad kaubad vastavad täpselt faktuurarves sisalduvale kirjeldusele.

3. Imporditud tooted, millele on lisatud kinnitusarve, deklareeritakse lõikes 1 esitatud TARICi lisakoodi alusel.

Artikkel 3

Määrusega (EÜ) nr 1497/2001 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse Bulgaariast, Eestist, Horvaatiast, Leedust, Liibüast, Rumeeniast, Ukrainast ja Valgevenest pärit ning CN-koodide 31021010 ja 31021090 alla kuuluva karbamiidi (vesilahusena või mitte) impordi suhtes lõplikult kehtestatud tollimaksude ulatuses.

Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. jaanuar 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Piqué i Camps

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000, EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2.

[2] EÜT L 197, 21.7.2001, lk 4.

[3] Euroopa ühendused – Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud – AB-2000-13 – Apellatsioonikogu ettekanne, 1.3.2001.

[4] Nõukogu 7. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 901/2001 Venemaalt pärineva karbamiidi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta (EÜT L 127, 9.5.2001, lk 11).

[5] Euroopa Ühenduste Komisjoni kaubanduse peadirektoraatTERV 00/13 Rue de la Loi/Wetstraat 200 B

[6] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 993/2001 (EÜT L 141, 28.5.2001, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

Kui karbamiidi müük ühendusse toimub äriühingu võetud kohustuse raames, esitatakse faktuurarves järgmised andmed:

1. Pealkiri "KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE"

2. Faktuurarve väljastanud ja artikli 2 lõikes 1 nimetatud äriühingu nimi.

3. Faktuurarve number

4. Faktuurarve väljastamise kuupäev

5. TARICi lisakood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus toimub ühenduse piiril.

6. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood

- tootekoodile vastava kauba kirjeldus (nt "tootekood 1 – karbamiid, pakkimata", "tootekood 2 – karbamiid, kottidesse pakitud")

- äriühingu tootekood (võimaluse korral)

- CN-kood

- kogus (tonnides)

7. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

- hind tonni kohta

- kohaldatavad maksetingimused

- kohaldatavad tarnetingimused

- kõik allahindlused ja tagasimaksed

8. Selle äriühingu nimi, kes tegutseb importijana ja kellele äriühing on arve otseselt väljastanud.

9. Äriühingu töötaja nimi, kes andis välja kohustava arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks [äriühingu ärinimi] poolt Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni [määrusega (EÜ) nr 1497/2001] heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel.

Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne."

--------------------------------------------------