32002D0836

NÕUKOGU OTSUS,

30. september 2002,

millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidav teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm (2002-2006)

(2002/836/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artikli 166 lõikega 3 nähakse ette Euroopa teadusruumi loomisele ja uuendamisele suunatud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat mitmeaastast raamprogrammi (2002-2006)[4] (edaspidi "raamprogramm") käsitleva Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1513/2002/EÜ rakendamine eriprogrammide kaudu, milles määratakse kindlaks programmi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, kehtestatakse programmi kestus ja nähakse ette vajalikuks peetavad vahendid.

(2) Raamprogrammi kuulub kolm peamist meetmerühma: ühenduse teadusuuringute keskendamine ja integreerimine, Euroopa teadusruumi struktureerimine ja Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine; käesoleva eriprogrammi abil tuleks rakendada esimese meetmerühmaga hõlmatud Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed ja aidata osaliselt kaasa kahe ülejäänud tegevusrühma eesmärkide saavutamisele.

(3) Täites ühenduse poliitikale teaduslik-tehnilise toetuse andmise ülesannet, aitab Teadusuuringute Ühiskeskus aktiivselt kaasa ühenduse teaduslik-tehnilise viitesüsteemi loomisele eelkõige pädevaid siseriiklikke asutusi hõlmavates võrgustikes osalemise kaudu.

(4) Käesoleva programmi rakendamisel vastavalt selle eesmärkidele pöörab Teadusuuringute Ühiskeskus erilist tähelepanu kodanike ohutusele näiteks keskkonnakaitset, tervishoidu või pettuste vastast kaitset silmas pidades.

(5) Seoses teadustöö tulemuste levitamisega tuleks käesoleva programmi suhtes kohaldada raamprogrammi rakendamiseks vastu võetud ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise ja teadustöö tulemuste levitamise eeskirju (edaspidi "osalemise ja levitamise eeskirjad").

(6) Käesoleva programmi rakendamisel tuleks rõhutada teadustöötajate koolituse ja liikuvuse ning innovatsiooni edendamist ühenduses.

(7) Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga või assotsiatsioonilepinguga ettenähtud koostööle võib käesoleva programmi rakendamisel osutuda vajalikuks rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige vastavalt asutamislepingu artiklile 170.

(8) Käesoleva programmi rakendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata kandidaatriikidele. Teadusuuringute Ühiskeskus aitab aktiivselt kaasa ühenduse erinevate poliitikatega seotud acquis communautaires üleandmisele.

(9) Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatuid.

(10) Komisjoni teatise "Naised ja teadus" ning sama teemat käsitlevate nõukogu 20. mai 1999. aasta resolutsiooni[5] ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000. aasta resolutsiooni kohaselt rakendatakse tegevuskava, mille abil püütakse suurendada ja tugevdada naiste osa teaduses ja uurimistöös; vaja on veelgi tõhusamaid meetmeid.

(11) Käesolev programm tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse teenuste kasutajate vastavaid vajadusi ning järgides ühenduse finantshuvide kaitse eesmärki. Programmi raames teostatavad teadusuuringud tuleks vajaduse korral kohandada nende vajadustega ning teaduse ja tehnoloogia arenguga.

(12) Teadusuuringute Ühiskeskus järgib jätkuvalt ühenduse poliitika nõudeid, võttes arvesse oma kliente. Et teha seda tõhusalt, säilitab ta asjakohase tasakaalu teadusalase tipptaseme saavutamiseks vajalike teadusuuringutega.

(13) Teadusuuringute Ühiskeskus tegutseb aktiivselt innovatsiooni ja tehnoloogia üleandmise valdkonnas.

(14) Käesoleva programmi rakendamisel konsulteerib komisjon Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukoguga vastavalt komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsusele 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse reorganiseerimise kohta.[6]

(15) Komisjon peaks õigeaegselt korraldama käesoleva programmiga hõlmatud valdkondades võetud meetmete sõltumatu hindamise.

(16) Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukoguga on konsulteeritud eriprogrammi teadusliku ja tehnoloogilise sisu osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Vastavalt otsusele nr 1513/2002/EÜ (edaspidi "raamprogramm") võetakse ajavahemikuks 30. septembrist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidav teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm (edaspidi "eriprogramm").

2. Eriprogrammi eesmärgid ning teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

Raamprogrammi II lisa kohaselt on selle eriprogrammi elluviimiseks vajaliku summa suurus 760 miljonit eurot. Selle summa suunav jaotus on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 3

1. Eriprogrammi rakendamise eest vastutab komisjon.

2. Eriprogramm rakendatakse raamprogrammi I ja II lisas ja käesoleva otsuse III lisas määratletud vahendite abil.

3. Seoses teadustöö tulemuste levitamisega tuleks eriprogrammi suhtes kohaldada ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise ja teadustöö tulemuste levitamise eeskirju (edaspidi "osalemise ja levitamise eeskirjad").

Artikkel 4

1. Komisjon koostab eriprogrammi rakendamise tööprogrammi, mis tehakse kättesaadavaks kõikidele huvitatud pooltele, sätestades üksikasjalikumalt I lisas ettenähtud eesmärgid, teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid, rakendamise ajakava ja korra.

2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.

Artikkel 5

Vastavalt komisjoni otsusele 96/282/Euratom konsulteerib komisjon eriprogrammi kohaldamisel Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukoguga.

Komisjon teavitab juhatajate nõukogu korrapäraselt eriprogrammi rakendamisest.

Artikkel 6

1. Komisjon annab raamprogrammi artikli 4 kohaselt korrapäraselt aru eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest; aruanne sisaldab ka teavet finantsaspektide kohta.

2. Komisjon korraldab eriprogrammiga hõlmatud valdkondades võetavate meetmete osas raamprogrammi artikliga 6 ettenähtud sõltumatu hindamise.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. september 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BENDTSEN

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID NING TEGEVUSE PÕHIJOONED

1. SISSEJUHATUS

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma tööprogrammi raames kliendikeskset teaduslik-tehnilist toetust Euroopa Liidu poliitikate väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Teadusuuringute Ühiskeskus teenib liikmesriikide ühishuve ega sõltu siseriiklikest või erahuvidest ning annab toetust siis, kui on vaja meetmeid Euroopa tasandil.

Teadusuuringute Ühiskeskuse panus raamprogrammi hõlmab tema viimase aja hinnangutel põhinevaid soovitusi ning komisjoni reformi tõttu vajaminevaid nõudeid ja eelkõige järgmist:

- otsesemalt teenuste kasutajatele suunatud tegevus,

- võrgustike rajamine, et luua laialdased alusteadmised ja Euroopa teadusruumi vaimus parandada liikmesriikide ja läbirääkijariikide laboratooriumide, tööstuse ja seadusandjate osalemist Euroopa Liidu poliitikate teaduslik-tehnilises toetamises,

- tegevuse keskendamine valitud teemadele; teadustöötajate koolitamine eeskätt suurtes uurimisasutustes ja spetsialiseeritud laboratooriumides.

Teadusuuringute Ühiskeskus vastab eelkõige komisjoni teenistuste selgesti väljendatud vajadustele ja nõuetele, mis on kindlaks määratud ja mida ajakohastatakse korrapäraste kontaktide kaudu.[7]

Teadusuuringute Ühiskeskuse panus on tema pädevusvaldkondades suunatud koostoime loomisele teiste eriprogrammide vastavate prioriteetsete teemadega, taotledes eelkõige kaudsete ja otsemeetmete vastastikust täiendavust ja osaledes kaudsetes meetmetes, et saada vajaduse korral lisandväärtust nende meetmete raames tehtavale tööle (nt katsete ja meetodite võrdlemise ja valideerimise või poliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku tulemuste integreerimise kaudu).

Teadusuuringute Ühiskeskuse poliitiline ja institutsiooniline keskkond on viimastel aastatel oluliselt arenenud. Tehnoloogia kiire areng eelkõige biotehnoloogia ja infoühiskonna valdkonnas muudavad meie ühiskonda, esitades poliitiliste otsuste tegijatele uue nõudmise kaitsta kodanikke ja tagada samal ajal maailmamajanduse konkurentsivõime. Pidades silmas tarbijate usalduse kriisi ja tehnoloogia kasvavat mõju igapäevasele elule, peavad poliitiliste otsuste tegijad üle kogu Euroopa ja maailma tagama usaldusväärsete teadusandmete kasutamise kogu otsuste tegemise protsessi jooksul. See tähendab kiire reageerimise võimet ettenägematute asjaolude korral ning vastutustundlikku suhtumist teadus- ja tehnoloogiaarengu võimalikku pikaajalisse toimesse. Euroopa teadusruumi jaoks ettenähtud Euroopa ühiste teaduslik-tehniliste viitesüsteemide arendamine on tähtis samm selles suunas.

Seoses Teadusuuringute Ühiskeskuse uue ülesandega toetada Euroopa Liidu poliitikaid[8] tähendab raamprogramm tema tegevuses uut etappi. Ei saa eeldada, et Teadusuuringute Ühiskeskus suudab üksi hõlmata kõiki sellega seoses vajaminevaid teaduslik-tehnilise toetuse meetmeid. Kavandataval tööprogrammil on kolm omadust: i) keskendatus, ii) avatus ja võrgustumine ning iii) kliendikesksus. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks nähakse ette asjakohased vahendid, pöörates erilist tähelepanu poliitika erivaldkondadele mõju avaldavate projektide rühmitamisele (vt III lisa).

Komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teenistusena on Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesanne

- pakkuda oma pädevusvaldkondades nõudlusest lähtuvat teaduslik-tehnilist toetust Euroopa poliitika väljatöötamisele, arendamisele, rakendamisele ja seirele,

- kaasa aidata ühiste teaduslik-tehniliste viitesüsteemide loomisele Euroopa teadusruumi raames.

Teadusuuringute Ühiskeskuse toetus Euroopa Liidu poliitikatele on tehniline toetus keskkonnakaitse, kodanike turvalisuse ja julgeoleku ning säästva arenguga seotud valdkondades. See hõlmab riskianalüüsi ning meetodite, materjalide ja tehnoloogiate katsetamist, valideerimist ja täpsustamist, et toetada igasuguseid poliitikaid nii toiduohutuse, kemikaalide, õhu ja vee kvaliteedi, tuumaohutuse kui ka pettuste vastase kaitse küsimustes. Peaaegu kõik kõnealuse toetuse meetmed võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ja muude riikide laboratooriumide ja uurimiskeskustega. Selle saavutamiseks on Teadusuuringute Ühiskeskus oma tegevuse, mis ei ole seotud tuumaenergiaga, ümber suunanud kahte järgmisse horisontaalpädevuse teel toetatavasse põhivaldkonda:

- toit, keemiatooted ja tervis,

- keskkond ja säästvus.

Nimetatud põhivaldkondi täiendatakse järgmiste horisontaalmeetmetega:

- tehnoloogia-alane prognoos,

- etalonained ja võrdlusmõõtmised,

- avalik julgeolek ja pettuste vältimine.

2. PROGRAMMI SISU

2.1. Toit, keemiatooted ja tervis

Tarbijate tervise kaitsmine eelkõige toidus olevate saasteainete ja keemiatoodete võimaliku kahjuliku toime eest on üks Euroopa poliitika põhivaldkondi. Seda kinnitab Euroopa Toiduohutusameti loomine ja ühenduse uue kemikaalipoliitika väljatöötamine.

Raamprogrammis 2002-2006 täidab Teadusuuringute Ühiskeskus hulka eriülesandeid, mis on seotud järgmiste teemadega:

- ühenduse toidu- ja kemikaalipoliitika kiire areng,

- ettevaatuspõhimõtte eesmärgid,

- üldsuse tervisemured.

Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab oma tegevuse arendamist teadusliku võrdlus- ja valideerimiskeskusena toidu kvaliteedi ja toiduohutuse, keemiatoodete ohutuse, keemilise mõõtmise/metroloogia infrastruktuuri ühenduse mõõtme ja terviseteabega seotud valitud valdkondades. Teadusuuringute Ühiskeskuse strateegia tugineb suuresti laiaulatuslikule võrgustike loomisele koos liikmesriikide laboratooriumidega, nüüdisaegsete analüüsiseadmete ja võrdlusmõõtmiste ning etalonainete alalhoidmisele ja pädevuse suurendamisele bioteaduste, sealhulgas proteoomika ja bioinformaatika valdkonnas. Euroopa Liidu vastavate poliitikate toetamiseks pakutakse infosüsteeme, andmepanku (nt molekulaarne register) ja muid teenuseid. Paljude teemade uudsuse ja reguleeriva keskkonna keerukuse tõttu on ka koolitus prioriteetne valdkond. Töös keskendutakse järgmistele prioriteetsetele valdkondadele:

- toiduohutus ja toidu kvaliteet,

- geneetiliselt muundatud organismid,

- keemiatooted,

- biomeditsiinilised rakendused.

Toiduohutus ja toidukvaliteet

Selles prioriteetses valdkonnas on rõhk asetatud inimtoidu ja loomatoidu saasteainete (looduslike, nagu mükotoksiinid, ja keemiliste, nagu polüklooritud bifenüülid), jääkide (nt pestitsiidid, kasvuhormoonid ja veterinaarravimid), koostis- ja lisaainete tuvastamise usaldusväärsete meetodite ja etalonainete väljatöötamisele ja valideerimisele. Teadusuuringute Ühiskeskuse tähtsaim ülesanne on meetodite ja materjalide katsetamise koordineerimine ja heakskiidetud tulemuste esitamine riski hindamise ja juhtimise toetamiseks (eelkõige Euroopa Ühenduse veterinaarravimijääkide referentlaboratooriume silmas pidades). Et enamik toidu kaudu saadavaid haigusi on põhjustatud mikrobioloogilisest, sealhulgas viiruslikust saastatusest, pööratakse tähelepanu kiire identifitseerimise ja seire uute lähenemisviiside hindamisele. Genoomikat ja proteoomikat käsitlevas uurimistöös määratakse kindlaks paljude toiduga seotud probleemide, nagu allergeensuse, põhjus ja TSE-haiguste iseloom. Teadusuuringute Ühiskeskus püüab paindlikult läheneda uutele esilekerkivatele tervishoiuprobleemidele ja teha lisapingutusi mikrobioloogia valdkonnas.

Katsete standardimine ning BSE ja TSE uute täpsete tuvastamismeetodite hindamine eeldavad tapamajade laiaulatusliku tapajärgse kontrolli kvaliteedi kontrolli rakendamist koostöös vastavate peadirektoraatide, TSEga tegeleva ajutise teaduskomisjoni ja juhtivate TSE uurimise laboratooriumidega. Teadusuuringute Ühiskeskuses uuritakse erilise riskiga seotud materjale. Erilist tähelepanu pööratakse loomatoidu kui toiduahela tähtsaima lüli ohutusele.

Tervise ja toidu seose tõttu suureneb toidu kvaliteedi tähtsus. Lisaks märgistamisnõuete järgimise hindamisele (pettuse ja võltsimise tuvastamine) on väga vaja hinnata toidulisandite ja funktsionaalse toidu tõhusust ja/või kõrvaltoimeid. Mahepõllumajandusliku toidu kasvav populaarsus eeldab toodete ehtsuse hindamiseks sobivate meetodite kättesaadavust. Teadusuuringute Ühiskeskus koondab toidu ehtsuse valdkonnas oma teadmised uutele turule ilmuvatele toodetele ("nutraceuticals") ja nende tõhususele.

Tulevikutehnoloogiaid uuritakse seoses toidu, säästvate põllumajandusmeetodite ja toiduainetootmisprotsesside arendamisega ning tähelepanu pööratakse toiduohutust käsitlevate poliitikate mõjule põllumajandus- ja toiduainete sektoris.

Geneetiliselt muundatud organismid

Teadusuuringute Ühiskeskus annab märkimisväärset teaduslik-tehnilist toetust valdkonnas, mis on seotud toidus ja keskkonnas olevate geneetiliselt muundatud organismidega. Seda toetust antakse geneetiliselt muundatud organisme uurivate Euroopa laboratooriumide võrgustiku raames, mida liikmesriikide soovil koordineerib Teadusuuringute Ühiskeskus. Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesanded on järgmised: geneetiliselt muundatud organismide tuvastamise, identifitseerimise ja kvantifitseerimise meetodite arendamine ja valideerimine, sertifitseeritud etalonainete (uued liigid, töödeldud toit) valiku laiendamine, molekulaarbioloogiliste andmebaaside arendamine ja koolitus. Lisaks teostatakse teadusuuringuid (nt seoses proovivõtu ja jälgitavusega), mis on keskendatud uuendtoidule ja -söödale või millega püütakse lahendada Euroopa Liidus keelatud liikide probleemi. Nende teadusuuringute ülesanne on toetada reguleerimist ja saavutada selle üleeuroopaline ühtlustamine.

Keskkonnas olevate geneetiliselt muundatud organismide uurimine eeldab sellise uue pädevuse arendamist, mis võimaldab käsitleda keskkonda sattuvate uute organismide geneetilisi, põllumajanduslikke ja bioloogilise mitmekesisusega seotud aspekte.

Keemiatooted

Ühenduse uus kemikaalipoliitika mõjutab tugevasti toetust, mida raamprogrammis Teadusuuringute Ühiskeskuselt eeldatakse.[9] Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesanne on kemikaalide reguleerimise laiendatud kava haldamine; sellega tugevdatakse juba olemasolevaid tihedaid sidemeid liikmesriikide vastavate ametiasutuste, tööstuse ja rahvusvaheliste organitega, näiteks OECDga. Euroopa Kemikaalide Büroo riskihindamise kogemused ja teadmised annavad tugeva aluse oluliseks teadustööks selles valdkonnas.

Uue kemikaalipoliitika uue katseprogrammi toetamise raames on loomkatsete alternatiivmeetodite valideerimisel järjest suurem tähtsus. Lisaks uuritakse vaktsiinide ohutust ning potentsiaalselt ohtlike ainete väikeste korduvdooside pikaajalist toimet käsitlevat valdkonda.

Jätkatakse tervishoidu ja ravimeid käsitleva valideeritud teabe vahetust telemaatikavahendite kaudu Euroopa Liidu kandidaatriikide reguleerivate organite vahel ning selle levitamist kõigile kasutajarühmadele, sealhulgas tarbijatele ja patsientidele.

Teadusuuringute Ühiskeskus võtab osa olemasolevate ohtlike ainete riski hindamisest, pöörates tähelepanu ohtlike ühendite eraldumisele inimeste ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest (näiteks mänguasjades olevad plastifikaatorid) ja kosmeetikatoodete kahjulikule toimele. Lisaks tehakse ühenduse poliitikate ja innovatsiooni ning Euroopa keemiatööstuse konkurentsivõime vaheliste seoste tulevikuanalüüse.

Biomeditsiinilised rakendused

Elanikkonna vananemine muudab möödapääsmatult Euroopa Liidu tervishoiusüsteemidele suunatud nõudluse iseloomu. Teadusuuringute Ühiskeskus kavatseb oma materjalide ja bioteaduste alaseid teadmisi kasutada implantaatide bioloogilise kokkusobivuse ja pikaajalise usaldusväärsuse uurimiseks ning optiliste tehnikate kasutamiseks minimaalselt invasiivsetes meditsiinisüsteemides. See töö eeldab võrgustumist uurimislaboratooriumide, haiglate, tööstusettevõtete ja reguleerivate ametiasutustega. Lisaks aitab Teadusuuringute Ühiskeskus kaasa kliinilis-diagnostiliste mõõtmiste kogu maailmas tunnustatud süsteemi loomisele koostöös Rahvusvahelise Kliinilise Keemia Föderatsiooniga (in vitro diagnostikat ja meditsiiniseadmeid käsitlevad direktiivid).

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuuma- ja isotoopide valdkonna infrastruktuuri ning stabiilsete radioaktiivsete isotoopide tootmise ja kasutamise alaseid teadmisi kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel eeskätt uut tüüpi vähiravis (radioimmuunravi alfakiirgusega, boorineutronhaarderavi) ja sertifitseeritud etalonainete puhul.

2.2. Keskkond ja säästvus

Poliitikatasandil pööratakse järjest rohkem tähelepanu vee, õhu ja mulla kvaliteedile ning kasutusele, energia säästvale kasutamisele ja kliima globaalse soojenemise ohule. Kõnealuseid valdkondi käsitleva ühenduse poliitika arendamine eeldab põhjuste, protsesside, mõjude ja suundumuste küllaldast tundmist. Teadusuuringute Ühiskeskus võtab oma programmi määratlemisel neid nõudeid otseselt arvesse. Sellega tugevdab ta oma positsiooni Euroopa jaoks olulise tähtsusega keskkonnaküsimuste teadmus- ja viitekeskusena. Selleks püüab Teadusuuringute Ühiskeskus endisest rohkem osaleda viitevõrgustikes koos liikmesriikidega ja rahvusvahelisel tasandil, eelkõige kandidaatriikides. Poliitiliste otsuste toetamise teenust parandatakse, arendades partnerlust vastavate komisjoni teenistustega ja tehes poliitika eri valdkondi ületavat ning tehnika ja majanduse tulevikku silmas pidavat uurimistööd. Tähelepanu pööratakse ka Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuri koostoimele ning eelkõige teadustöö tulemuste levitamisele. Teadusuuringute Ühiskeskuse programm hõlmab järgmisi valdkondi:

- ebasoodsate globaalsete muutuste hindamine ja vältimine,

- Euroopa keskkonna (õhk, vesi ja maismaa ressursid) kaitse,

- säästva arengu toetamine (uued ja taastuvad energiaallikad, keskkonnamõju hindamine),

- üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) toetamine.

Ebasoodsate globaalsete muutuste hindamine ja vältimine

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab kliima globaalse soojenemise vastase võitluse Euroopa Liidu strateegia arendamist, ühendades selleks oma tehnilised, sotsiaal-majanduslikud, modelleerimis- ja teadustööoskused. Kyoto protokolli rakendamine eeldab kasvuhoonegaasitsüklite tekkimise põhjuste ja seda juhtivate protsesside mõistmist. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside järelevalvemehhanismi (nõukogu otsus 1999/296/EÜ)[10] otsene toetamine on Teadusuuringute Ühiskeskuse üks prioriteet. Sellega seoses on Teadusuuringute Ühiskeskuse tähtsaim ülesanne teadmistes ettetulevate puuduste korvamine konkreetse uurimistöö abil. Töös keskendutakse andmete kvaliteeti parandava ja ebakindlust vähendava viitesüsteemi loomisele. Selle töö oluline osa on maa kattes, maakasutuses ja metsanduses toimuvate erineva ulatusega muutuste järelevalve (vt ka GMES). Lisaks on asjakohaste meetmete rakendamiseks olulised energiat käsitlevad tulevikustsenaariumid ja süsinikuheitmete prognoos. Uuritakse ka poliitilisi võimalusi nimetatud heitmete vähendamiseks tasuval viisil. Pingutuste optimeerimiseks viib Teadusuuringute Ühiskeskus globaalsete muutustega seotud tegevuse ellu konkreetselt rühmitatud projektide raames. Lisaks võidakse uurida probleeme, mis on seotud kliimapoliitika rakendamise, süsinikuheitmete piiramise, atmosfääri kvaliteedi mõõtmise ning osooni ja ultraviolettkiirguse dünaamikaga Euroopa kohal.

Euroopa keskkonna kaitse

- Õhu kvaliteedi hoidmine

Õhusaaste on üks Euroopa kodanike peamisi muresid ja seda käsitleb ka suur hulk õigusakte (näiteks programm "Puhas õhk Euroopale"). Teadusuuringute Ühiskeskuse peamised ülesanded on järgmised:

- sõidukite ja paiksete allikate tekitatavate heitmete hindamine (uued heitmeid käsitlevad direktiivid, diislikütuse/mootoribensiini normatiivid, uued kütused, tahkete osakeste ja dioksiini heitmed; ülemaailmsete võrdluskatsetsüklite ning tööstusheitmete mõõtmise meetodite ühtlustamine/standardimine),

- võrdlusandmete pakkumine õhu kvaliteeti käsitlevate direktiivide rakendamiseks ja väljatöötamiseks (õhusaaste kvantitatiivne analüüs, seiremeetodid, prenormatiivne töö, meetodid, mille abil hinnatakse õhu kvaliteedi poliitikate mõju inimese kokkupuutele õhusaastega, ja modelleerimisvahendid andmeanalüüsiks ning tõrjestsenaariumide võrdlemiseks).

- hinnang, milles selgitatakse, milline on õhusaaste mõju rahva tervisele eelkõige linnaaladel.

Lisaks tehakse transpordi-, energia-, tervishoiu- ja ettevõtluspoliitikate sektoritevaheline integreeritud analüüs, et kindlaks määrata nende poliitikate mõju heitme- ja õhusaastetasemele. Töö tehakse laiaulatuslikus ekspertide võrgustikus, mis hõlmab ka mootorsõiduki- ja energiatööstuse esindajaid.

Vee kvaliteet

Vesi on üks tähtsamaid tulevikuressursse; eriti oluline on looduslike veeallikate alalhoidmine ja joogivee hea kvaliteedi tagamine. Vee raamdirektiiviga nähakse ette ühenduse kõikides olemasolevates reguleerivates õigusaktides sisalduvate seire- ja aruandlusprotsesside kooskõlastamine ja ühtlustamine järgmise kuue aasta jooksul. Tehakse teadustööd, mis on suunatud liikmesriikide erinevate veega seotud direktiivide (näiteks asulareovee, nitraatide, pinnavee jms kohta) rakendamist käsitlevate aruannete jaoks vajamineva ühise andmepanga ühtlustamisele. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub järgmisele: vee kvaliteedi ökoloogiliste parameetrite määramine (ka olemasoleva üldise Euroopa metroloogiainfrastruktuuri toetamise raames); oluliste saasteainete ning sise- ja rannikuvete kvaliteedi näitajate kindlaksmääramine; mikrobioloogiliste ohtude identifitseerimine eeskätt heitvee puhul; uute reguleerivate õigusaktide sotsiaal-majanduslik mõju. Sellega seoses peaks Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus kaasa aitama teadustööle, mille eesmärk on integreerida vee kvaliteedi, heitveetöötluse, pinnase kvaliteedi ja nende tervisemõju osas tehtud edusammud. Tervisemõjusid käsitletakse käesoleva programmi 2.1 jaos pealkirja "Toiduohutus ja toidu kvaliteet" all. Viitemeetodite väljatöötamiseks ühenduse tasandil kasutatakse rannikute integreeritud majandamisega seotud teadustööd.

Maismaa ressursid

Suur osa inimtegevusest mõjutab pinnast ja maastikku, mille omadused sõltuvad nende majandamisest. Neid küsimusi käsitletakse põllumajanduspoliitika keskkonnakomponendis ja mitmetes ühenduse õigusaktides (vee direktiiv, Euroopa ruumi arenguplaan, linnade arengu programm, kliimamuutusi käsitlev õigusakt jm). Teadusuuringute Ühiskeskus toetab integreeritud ruumianalüüsiks vajaliku ühisplatvormi kui poliitiliste otsuste tegemise ja hindamise aluse arendamist. Eri protsesside ja mõjude hindamiseks uuritakse valgalasid. Võrgustamise kaudu laiendatakse Euroopa Mullabüroo hallatavat laiaulatuslikku andmebaasi; tugevdatakse koostööd Euroopa Ühenduste Statistikaametiga. Tähelepanu pööratakse loodusmaastikega seotud vahendite ja teabe arendamisele, pidades silmas metsandust, maakasutust ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Ühise põllumajanduspoliitika keskkonnakomponenti toetatakse maastikuanalüüsi tegemise ja asjakohaste näitajate kasutamise teel. Antakse teavet linnade ja eri piirkondade keskkonna seisundi ja muutuste kohta. Töös kasutatakse nüüdisaegseid kaugseiretehnikaid, geograafilisi infosüsteeme ja ruumiprotsesside modelleerimist.

Säästva arengu toetamine

Säästvat arengut toetav töö läbib Teadusuuringute Ühiskeskuse kogu programmi ja selles pööratakse tähelepanu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõõtmete integreerimisele. Selles integratsiooni toetavas töös võetakse eeskätt arvesse säästvat arengut ja eri osalejaid.

Eelkõige töötab Teadusuuringute Ühiskeskus välja tegevusprogrammi, mis on suunatud tõhusa säästva arengu alaste teadmiste ja teabe levitamisele (sealhulgas valdkonna teadustöötajate ja ettevõtjate toetamise võimalus). Võetakse arvesse arengu ning bioloogilise mitmekesisuse ja/või maastikukaitse integreerimise meetodite ja vahendite arendamist.

Teadusuuringute Ühiskeskus kasutab oma kogemusi teatavates liikmesriikide viimastel aastatel loodud erinevate ökoalade Euroopa võrgustikku ühendamise edasiarendamiseks.

- Energia ja selle säästmine

Kyoto protokoll on energiadiskussiooni toonud uue mõõtme, sest energiakasutus ja transport avaldavad majanduselu nurgakividena märgatavat mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele. Hiljuti avaldatud rohelises raamatus ning taastuvaid energiaallikaid käsitlevas teatises rõhutatakse uute ja taastuvate energiaallikate ning energiatõhususe ja -tehnoloogia tähtsust energiaga varustamises.

Teadusuuringute Ühiskeskuse kogemusi taastuvate energiaallikate ning energiapoliitika ja -tehnoloogia valdkonnas kasutatakse seoses reguleerimata turuga esilekerkivate ühenduse probleemide lahendamisel; nähakse ette keskendumine järgmistele töövaldkondadele:

- viitesüsteemide arendamine (volitatud laboratooriumide ja sertifitseerimiskavade kaudu) taastuva energia tootmiseks (eelistatakse päikeseenergiat), varumiseks ja hoonetes kasutamiseks,

- tehnoloogia hindamine, energiasäästu võimalused, uute ja tavapäraste energiatehnoloogiate valideerimine ja modelleerimine, pöörates erilist tähelepanu ohutusele, tõhususele, energiasäästule, jäätmetest ja biomassist saadavat energiat kasutavatele tehnoloogiatele ning jäätmete põletamisele,

- energiastsenaariumid ja -prognoos seoses kasvuhoonegaasi heitkogustega ning konkurentsivõimelises energiamajanduses uusi ja taastuvaid energiaallikaid kasutavate tehnoloogiate turuhinnang.

Keskkonnamõju hindamine

Järjest rohkem tunnistatakse keskkonna kvaliteedi "integreeritud" hindamise vajadust. Teadusuuringute Ühiskomitee toetab Euroopa Liidu säästva arengu strateegiat vastavate poliitika integreeritud hindamise vahendite ning Euroopa Liidu poliitikate keskkonnaprobleemide integreerimisele viivate meetmete kaudu. Euroopa saaste integreeritud vältimise ja kontrolli büroo jätkab oma vastavatest direktiividest tulenevat tööd ja hindab parimat võimalikku tehnoloogiat, pidades silmas reostuse vähendamist valitud tööstussektorites. Õhusaaste ja globaalsete muutuste seose mõistmiseks vajatakse kompleksseid heitmestsenaariume. Jäätmekäitlus on tähtis valdkond, kus on vajalik jäätmete tekitamise, käitluse ja kõrvaldamise integreeritud analüüs. Keskkonna puutumatus ja inimeste tervis on veel üks valdkond, mille integreeritud uurimises Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb. Töötatakse välja uued hindamisvahendid ja ökotoksikoloogiale lähenemise viisid, et tegelda selliste teemadega nagu õhusaaste ja vee saasteained (endokriinseid protsesse häirivad ained, biotsiidid ja farmaatsiatooted). Lisaks toetab Teadusuuringute Ühiskeskus metodoloogiliselt keskkonnamõõtme integreerimist arenguabisse.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse selliste ühenduse õigusaktide täitmisse, mis käsitlevad keskkonnaseireandmete (sealhulgas radioaktiivsusandmete) ja -teabe (mudelite omavahelise võrdlemise teel) vahetust tava- ja hädaolukorras.

Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub ka edaspidi eri poliitikate vahelistele sidemetele ja mõjudele. See on tema konkreetne panus säästva arengu tavade järgimisse ühenduse tasandil.

GMESi toetamine

Järjest rohkem tunnistatakse vajadust maailma keskkonda ja kodanike julgeolekut mõjutavaid põhiprobleeme käsitleva sõltumatu teabe järele. GMES on Euroopa algatus selliste teenuste rakendamiseks, mille abil kogutakse, analüüsitakse ja levitatakse keskkonna kvaliteedi muutuste, ressursside kättesaadavuse ja majandamise ning loodusriskide ja -ohtudega seotud teavet. GMESi rakendamise aluseks on kaks eesmärki: globaalse keskkonna säilitamine ning kodanike julgeolekut ähvardavate ohtude vähendamine või ettenägemine. GMES keskendub eeskätt selliste Maa jälgimise tehnikate kasutamisele, mille abil saab küllaldaselt pika aja jooksul jälgida põhilisi maastikuparameetreid (maa kate, maakasutus, ressursside degradeerumine või kahanemine) erinevatel geograafilistel tasemetel. Lisaks vajatakse vastavaid tehnikaid, et toetada loodusriskide hindamist ja looduskatastroofidega toimetulekut. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub arendama Euroopa Liidu poliitikale vastavaid rakendusi, mis pakuvad GMESile ainet kolmes töövaldkonnas: rahvusvaheliste keskkonnalepingute toetamine, riski ja ohu hindamine ning keskkonnale avaldatava surve hindamine.

2.3. Tehnoloogia-alane prognoos

Euroopa Liidu poliitikate määratlemine sõltub järjest rohkem teaduse ja tehnoloogia ning sotsiaal-majandusliku keskkonna arengu õigeaegsest prognoosimisest ja mõistmisest. Teadusuuringute Ühiskeskuse asjatundlikkus tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuste suhete analüüsimisel ja tema kogemused sektoritevahelise ja teadusharude vahelise tulevikku prognoosiva teadustöö rahvusvahelisel koordineerimisel aitavad kaasa Euroopa teadusruumi eesmärkide täitmisele. Raamprogrammi 2002-2006 elluviimise ajal on selles valdkonnas Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse alus tihe koostöö teaduse ja tehnoloogiaarenduse peadirektoraadi ja teiste klientidest peadirektoraatidega. Tegevus on keskendatud järgmisele:

- tehnomajanduslik prognoos,

- tuleviku prognoosimise rahvusvahelised koostööfoorumid.

Tehnomajanduslik prognoos

Teadusuuringute Ühiskeskus teeb keskmise kestusega ja pikaajalist tulevikku suunatud teadustööd, et uurida Euroopa Liidu jaoks olulisi tehnoloogiaarenguid ning nende mõju kasvule, säästvale arengule, tööhõivele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele. Lisaks saadakse selle uurimistöö tulemusena Teadusuuringute Ühiskeskuse konkreetsetes pädevusvaldkondades tehtava töö jaoks väärtuslikku taustmaterjali ja -teavet, mis sisaldab tehnoloogiliste kitsaskohtade ja võimaluste tulevikuanalüüsi, sealhulgas koguselisi hinnanguid, ning paljutõotavate tehnoloogiate ja nende kasutuseelduste kindlaksmääramist.

Tuleviku prognoosimise rahvusvaheline koostööfoorum

Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdab oma töösuhteid rahvusvaheliste ekspertide ja tipptasemel nõustajatega, järgides olemasolevaid kogemusi (näiteks Euroopa teadus- ja tehnoloogiavaatluskeskuste võrgustik, kõrgetasemeline ökonomistide rühm) ja töötades rahvusvahelise prognoosikoostöö raamistiku loomise heaks. Tähtsamate esilekerkivate ülesannete lahendamiseks vajalike ühisanalüüside mehhanismi olemasolu võimaldab eeskätt edendada Euroopa positsiooni teadust ja haldust käsitlevatel rahvusvahelistel aruteludel. Seoses piirkondlike meetmetega luuakse poliitilise prognoosi ühine viitesüsteem, pöörates erilist tähelepanu kandidaatriikidele.

2.4. Etalonained ja võrdlusmõõtmised

Tootenormatiivide ja -mõõtmiste tunnustamine on tarbijate ohutuse, vabakaubanduse, Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja välissuhetega seotud ühenduse poliitikate rakendamise oluline komponent. Teadusuuringute Ühiskeskus toetab ka edaspidi olemasolevat Euroopa metroloogiainfrastruktuuri ja selle arengut, et saada tõestatud kvaliteediga tulemusi, töötada välja konkreetseid võrdlusmõõtmisi, valmistada sertifitseeritud etalonaineid nende ülemaailmse heakskiitmise soodustamiseks, organiseerida rahvusvahelisi mõõtmiste hindamise programme ja luua riikidevahelisi andmebaase Euroopa Liidu poliitika toetamiseks. Teadusuuringute Ühiskeskuse tööprogrammi kogu ulatuses vajatakse heakskiidetud standardmeetodeid ja etalonaineid nii keskkonna, toiduohutuse, rahva tervise kui tuumatööstuse valdkonnas. Lisaks ülalnimetatule kavatseb Teadusuuringute Ühiskeskus toetada Euroopa sertifitseeritud etalonainete süsteemi loomist. Selle tulemusena tekkiv positsioon võimaldab Teadusuuringute Ühiskeskusel vajaduse korral nõustada komisjoni teenistusi Euroopa Liidu õigusaktide ja nende rakendamise valdkonnas. Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus hõlmab järgmist:

- ühenduse etalonainete keskuse[11] ja tööstuse sertifitseeritud etalonained,

- keemia- ja füüsikametroloogia.

Ühenduse etalonainete keskuse ja tööstuse sertifitseeritud etalonained

Tegevus hõlmab etalonainete valmistamise ja sertifitseerimise käsituste ja tehnikate arendamist, et edendada nende etalonainete ülemaailmset heakskiitmist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepingu raames, milles Teadusuuringute Ühiskeskus nõustab kaubanduse peadirektoraati. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub ühenduse etalonainete keskuse materjalide ja uute sertifitseeritud etalonainete valmistamisele tööstusprotsesside ja -toodete kontrolliks. Teaduse ja tehnoloogiaarenduse peadirektoraadi toetuseks laiendab Teadusuuringute Ühiskeskus seoses ühenduse etalonainete keskuse materjalide hoiustamise ja jaotamisega oma vastutust kaudsete meetmete tulemusel saadavate uute sertifitseeritud etalonainete valmistamise ja sertifitseerimise haldamisele. Julgeolekumeetmeteks mõeldud tuumaetalonaineid ja tuumamaterjali raamatupidamissüsteemi laiendatakse keskkonnale.

Keemia- ja füüsikametroloogia

Neutronite ja aine vastastoime uurimisel saadav teave on olulise tähtsusega paljudes rakendusvaldkondades. Hoitakse alal teadustöö infrastruktuure, et süsteemselt uurida füüsika põhimetroloogiat laiaulatuslikus energiavaldkonnas, rõhutades selle uurimistöö tähtsust koolituses. Radionukliidmetroloogia valdkonnas võetavad meetmed aitavad kaasa toidu-, kemikaali- ja keskkonnaohutusele. Teadusuuringute Ühiskeskus esindab ka edaspidi komisjoni ülemaailmse keemiliste mõõtmiste süsteemi arengu eest vastutavates rahvusvahelistes organites. Teadusuuringute Ühiskeskuse strateegilised ülesanded on esmaste mõõtmistehnikate arendamine, isotoopetalonainete valmistamine ja sertifitseerimine ning rahvusvaheliste mõõtmise hindamise programmide organiseerimine. Uurimisteemad sõltuvad Euroopa Liidu poliitika nõuetest ja hinnangud põhinevad suures osas paljude laboratooriumide, eelkõige teatavate sektorite või piirkondade referentlaboratooriumide tööl. Kandidaatriike ja Vahemere riike toetatakse võrgustike (PECOMet ja MetMED) loomisega struktureeritud mõõtmissüsteemi loomiseks keemia valdkonnas.

2.5. Avalik julgeolek ja pettuste vältimine

Avaliku julgeoleku küsimused - massihävitusrelvade levik, majanduse globaliseerumine, eraelu puutumatuse rikkumine ja Interneti turvaaugud (nõrkused), loodus- või tehnoloogiakatastroofide oht - eeldavad rahvusvahelist kooskõlastatud lähenemisviisi. Euroopa Liit pakub erinevate mehhanismide kaudu sellele lähenemisviisile raamistikku ja on välja kuulutanud nulltolerantsi pettuse suhtes. Need poliitilised algatused ja kohustused nõuavad teaduslik-tehnilist toetust ja Teadusuuringute Ühiskeskus kujundab oma programmi nii, et see vastaks otseselt teatavatele konkreetsetele nõuetele. Teadusuuringute Ühiskeskuses on aastate jooksul välja kujunenud laiapõhjaline üldiselt tunnustatud asjatundlikkus julgeoleku, pettusevastase võitluse ning suurte teabeinfrastruktuuride ja komplekssüsteemide kasutamise valdkonnas. Raamprogrammis 2002-2006 pakutakse neid teadmisi Euroopa Liidu institutsioonidele vastavalt nende prioriteetidele ja vajadustele. Pakutava toetuse süvendamiseks ja laiendamiseks pööratakse järjest rohkem tähelepanu võrgustike kasutamisele koos teiste uurimisasutuste ja sidusrühmadega. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub järgmistele küsimustele:

- kodanike rahvusvaheline julgeolek,

- loodus- ja tehnoloogiaohud, -riskid ja -eriolukorrad,

- küberturve,

- Euroopa Liidu õigusaktide järgimise seire ja pettusekontroll.

Kodanike rahvusvaheline julgeolek

Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub Euroopa Liidu poolt humaansetel eesmärkidel tehtavate demineerimispingutuste tehnilistele aspektidele, et katsetamise ja eeskujude analüüsi teel parandada miiniväljade uurimist ja avastamist, hinnata uusi tehnoloogiaid ning suurendada Euroopa Liidu miinivastaste meetmete nähtavust, läbipaistvust ja tõhusust.

GMES-algatuse kaudu toetab Teadusuuringute Ühiskeskus sellise valmisoleku arendamist Euroopas, mille kaudu Euroopa julgeolekupoliitika, sealhulgas humanitaarabi, saaks õigeaegselt enda käsutusse integreeritud satelliidi-, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud andmed.

Loodus- ja tehnoloogiaohud, -riskid ja -eriolukorrad

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab ka edaspidi sellise Euroopa süsteemi loomisele suunatud pingutusi, mis võimaldab ennustada, hinnata ja vähendada ühenduses ettetulevaid riske ja nendega toime tulla. Raamprogrammis 2002-2006 arendab Teadusuuringute Ühiskeskus süstemaatilist lähenemisviisi loodus- ja tehnoloogiaohtudega toimetulekuks. Tehnoloogiariskide (lennu- ja tööstusõnnetused) osas keskenduvad Teadusuuringute Ühiskeskuse pingutused Euroopa ühtlustatud seiresüsteemide (ECCAIRS,[12] MAHB[13] ja EPERC[14]) tööle ja selle parandamisele. Edaspidi laiendatakse neid süsteeme kandidaatriikidesse. Teadusuuringute Ühiskeskus püüab Euroopas samalaadseid teenuseid pakkuda ka loodusohtude osas. Samal ajal jätkatakse tööd üleujutusi ja metsatulekahjusid käsitleva ühise Euroopa lähenemisviisi väljatöötamiseks ja keskendutakse nüüdisaegsete modelleerimis- ning tavapäraste ja satelliidiandmete integreerimisele. Luuakse side GMES-algatusega ja eri võrgustikke, nagu Euroopa seismoloogialaboratooriumide võrgustikku, laiendatakse rahvusvahelisele tasandile. Lisaks luuakse koos Euroopa koostööpartneritega katserajatiste võrk struktuuriturvalisusega seotud ühise integreeritud algatuse arendamiseks.

Teadusuuringute Ühiskeskus kasutab oma sisemist teaduspotentsiaali ja suhteid teadusvõrgustikega, et anda oma panus riskijuhtimisega seotud otsusetegemise toetusmehhanismi loomisse.

Küberturve

Teadusuuringute Ühiskeskuse töö põhineb Euroopa Liidu töökindlusalgatuse, vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemide ja elektronmaksesüsteemide järelevalve keskuse toetamise kogemustel. Tehes tihedat koostööd asjaomaste komisjoni teenistuste ja liikmesriikide organisatsioonidega, toetab Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa Liidu asjakohaste meetmete arendamist küberkuritegevuse ohu ning eraelu ja Interneti turvaaukude (nõrkustega) seotud küsimustes. Pingutused suunatakse nimetatud ohtude parema iseloomustamise meetoditele, tehniliste vastumeetmete hindamiskriteeriumidele ja katsetamisele Teadusuuringute Ühiskeskuse uurimisasutustes ning ühtlustatud meetmetele, näitajatele ja statistikale, konsulteerides teiste huvitatud pooltega, sealhulgas Europoliga. Lisaks peab Teadusuuringute Ühiskeskus küberkuritegevust käsitlevat Interneti veebilehte ja annab selle kohta aru Euroopa Liidu foorumile, mis on asutatud seoses komisjoni teatisega "Turvalisema infoühiskonna poole, parandades infoinfrastruktuuride turvalisust ja võideldes arvutikuritegevuse vastu".

Euroopa Liidu õigusaktide järgimise seire ja pettusekontroll

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab komisjoni pettusevastaste meetmete tõhususe suurendamisele suunatud pingutusi, pakkudes Euroopa Liidu tasandil töötavatele asutustele nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja aidates liikmesriike uuemate tehnoloogiate kasutamisel. Teadusuuringute Ühiskeskus töötab tihedas koostöös asjaomaste komisjoni teenistustega ja annab ka edaspidi asjakohast toetust ühisele põllumajanduspoliitikale, ühisele kalanduspoliitikale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF). Teadusuuringute Ühiskeskus uurib uute tehnoloogiate (DNA-analüüs loomade identifitseerimiseks, satelliidikujutiste kasutamine haritava maa pindala seireks või kalalaevade identifitseerimiseks, isotoopanalüüside ristkorrelatsioon jookide ja toidu koostise ja päritolu kindlaksmääramiseks, operatiivteabe kogumine ajakirjandusest, keeletehnoloogia mitmekeelsete dokumentide analüüsimiseks) kohaldamise võimalusi ja pakub ka edaspidi kliendile integreeritud teadmisi, mis hõlmavad kogu andmekogumistsüklit alates andmete registreerimisest, ühitamisest ja hankimisest kuni nende visualiseerimise ja hindamiseni.

Lisaks kasutab Teadusuuringute Ühiskeskus oma metodoloogilisi kogemusi õigeaegsete, usaldusväärsete ja sotsiaalsetest erinevustest sõltumatute andmete andmiseks poliitiliste otsuste tegemise protsessi kasutusse. Riikliku statistika osas saavutatakse see nii, et koordineeritakse koos Eurostatiga temaatilise uurimistöö võrgustikke, rõhutades lühiajalisi näitajaid ning konjunktuuritsükli- ja finantsanalüüse, ja arendatakse kvaliteedi tagamise metodoloogiat teadusandmete andmiseks avaliku halduse kasutusse.

Endisest enam pööratakse tähelepanu varajase hoiatamise süsteemidele ja suundumuste tuvastamisele, andmete levitamisele, teadlikkuse tõstmisele ja teadmiste vahetamisele liikmesriikide partnerlaboratooriumidega. Pettuste probleemiga ei tegelda üksikjuhtumite alusel vaid süsteemi tasandil, töötades välja vähembürokraatlikke õigusnorme, mis oma olemuse tõttu pettust ei võimalda.

II LISAERIPROGRAMMI ELLUVIIMISEKS VAJALIKUKS PEETUD SUMMA SUUNAV JAOTUS

Uuringute liigid Summa (miljonit eurot)

Toit, keemiatooted ja tervis 212

Keskkond ja säästvus 286

Horisontaalmeetmed

- Tehnoloogia-alane prognoos; etalonained ja võrdlusmõõtmised; avalik julgeolek ja pettuste vältimine1

- Teadustöötajate koolitus; juurdepääs infrastruktuuridele2 262

Kokku 7603, 4

1 Selle meetme jaoks eraldatakse kuni 222 miljonit eurot. 2 Selle meetme jaoks eraldatakse kuni 40 miljonit eurot. 3 Millest ligi 6 % võidakse eraldada teadusuuringuteks ja kuni 2 % Teadusuuringute Ühiskeskuse enda tulemuste kasutamiseks ja tehnoloogia üleandmiseks. 4 See kogusumma hõlmab kaudsetes meetmetes osalemiseks vajalikku osa Teadusuuringute Ühiskeskuse eelarvest.

III LISA

PROGRAMMI RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD

1. Komisjon rakendab pärast Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukoguga konsulteerimist otsemeetmeid I lisas kirjeldatud teaduslike eesmärkide ja programmi sisu alusel. Nimetatud meetmetega seotud tegevus toimub Teadusuuringute Ühiskeskuse vastavates uurimisasutustes.

2. Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb oma tegevuses vajaduse ja võimaluse korral liikmesriikide või Euroopa selliste uurimiskonsortsiumide riiklike ja eralaboratooriumide võrgustike tegevuses või loomises, kes toetavad Euroopa poliitiliste otsuste tegemise protsessi. Erilist tähelepanu pööratakse tööstusega, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega tehtavale koostööle. Kolmandate riikide uurimisasutused võivad samuti projektides osaleda raamprogrammi artikli 6 vastavate sätete ning ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlevate võimalike lepingute kohaselt. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle kandidaatriikide, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning endise Nõukogude Liidu uurimislaboratooriumide ja -instituutidega.

Lisaks kasutab Teadusuuringute Ühiskeskus sobivaid mehhanisme oma klientide ja teenuste kasutajate nõuete ja vajaduste väljaselgitamiseks ja võimalikuks osalemiseks.

Teadusuuringute Ühiskeskus levitab ise projektide rakendamisel saadud teadmisi (võttes arvesse konfidentsiaalsusenõudega seotud võimalikke piiranguid).

3. Kaasnevad meetmed on järgmised:

- Teadusuuringute Ühiskeskuse töötajate poolt riiklikesse ning tööstusettevõtete ja ülikoolide laboratooriumidesse tehtavate külaskäikude organiseerimine,

- eeskätt kandidaatriikide noorteadlaste liikuvuse edendamine, pöörates erilist tähelepanu naiste osalemise soodustamisele,

- Euroopa poliitika väljatöötamise ja/või rakendamise toetamisega seotud erikoolitus, milles põhirõhk on asetatud multidistsiplinaarsusele,

- külalisteadlaste ja lähetatud riiklike, eeskätt kandidaatriikide ekspertide poolt Teadusuuringute Ühiskeskuse uurimisasutustesse tehtavate külaskäikude organiseerimine, pöörates erilist tähelepanu naiste osalemise soodustamisele,

- korrapärane teabevahetus muu hulgas teadusseminaride, töörühmade, kollokviumide ja teaduslike publikatsioonide kaudu,

- projektide ja programmide saavutuste sõltumatu teaduslik ja strateegiline hindamine.

[1] EÜT C 181 E, 30.7.2002, lk 94.

[2] Arvamus on esitatud 12. juunil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 221, 17.9.2002, lk 97.

[4] EÜT L 232, 29.8.2002, lk 7.

[5] EÜT C 201, 16.7.1999, lk 1.

[6] EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12.

[7] Klientide iga-aastased töörühmad, klientidest peadirektoraatide teenistuste vaheline rühm, kahepoolsed lepingud koostöös klientide kõrgetasemelise töörühmaga.

[8] Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesanne ja selle täitmine Euroopa teadusruumi raames. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

[9] Toetus hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa Kemikaalide Büroo tööd.

[10] EÜT L 117, 5.5.1999, lk 35.

[11] Ühenduse etalonainete keskus (Community Bureau of References; CBR)

[12] Lennuõnnetustest teatamise süsteemide Euroopa koordineerimiskeskus (European Coordination Centre for Aircraft mandatory accident Reporting System).

[13] Suurõnnetuste büroo (Major Accidents Hazard Bureau).

[14] Euroopa surveseadmete uurimise nõukogu (European Pressure Equipment Research Council).