Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32001R0609

Komisjoni määrus (EÜ) nr 609/2001, 28. märts 2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses rakenduskavade, rakendusfondide ja ühenduse rahalise abiga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 411/97

EÜT L 90, 30.3.2001, p. 4–16 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 14/08/2003; kehtetuks tunnistatud 32003R1433

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/609/oj

32001R0609



Euroopa Liidu Teataja L 090 , 30/03/2001 Lk 0004 - 0016


Komisjoni määrus (EÜ) nr 609/2001,

28. märts 2001,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses rakenduskavade, rakendusfondide ja ühenduse rahalise abiga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 411/97

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000, [2] eriti selle artiklit 48,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikliga 15 nähakse ette rahalise abi andmine rakendusfonde asutavatele tootjaorganisatsioonidele vastavalt teatavatele eeskirjadele ja teatavates piirides. Artikli 13 alusel antakse rahalist abi olemasolevatele tootjaorganisatsioonidele, mis vajavad tunnustamise tingimustele vastamiseks üleminekuperioodi. Artiklis 16 on sätestatud teatavad rakenduskavade rakenduseeskirjad ning tegevuskavad artikli 13 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul. Kõnealuste sätete kohaldamiseks tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad.

(2) Tarnete ümberjaotamise edendamiseks ja teatavate meetmete rakendamise võimaldamiseks rakenduskavade raames peaks tootjaorganisatsioonidel olema võimalik lubada oma rakenduskavade meetmeid osaliselt või täielikult kasutada tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudel. Kuritarvitamise või topeltrahastamise vältimiseks on siiski vajalikud erisätted.

(3) Kava kasutamise võimaldamiseks tuleks selgelt määratleda tootjaorganisatsioonide turustatud toodang, sealhulgas täpsustada toote abi saamise tingimustele vastamine ning turustusetapp, mille ajal toodangu väärtus arvutatakse. Võrdse kohtlemise tagamiseks kõigile töötlemiseks ettenähtud toodetele, mis vastavad abisüsteemi tingimustele vastavalt nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2201/96 (puu- ja köögiviljatooteturu ühise korralduse kohta, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2699/2000 [4]) ja 28. oktoobri 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2202/96 (millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse abikava, [5] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2699/2000), tuleks lisada turustatud toodangu asjakohasele väärtusele määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 2202/96 artiklis 1 osutatud abi. Järjepidevuse huvides tuleks ühenduse rahalise abi ülemmäär arvutada 12 kuu jooksul turustatud toodangu väärtuse põhjal. Selle süsteemi paindlikkuse tagamiseks ettevõtjate jaoks võivad liikmesriigid kindlaks määrata piirangud kõnealuse 12kuulise ajavahemiku arvutamisel; aastaste kõikumiste või ebapii sava teabe korral tuleks võimaldada ka turustatava toodangu arvutamise lisameetodeid. Kava väärkasutuse vältimiseks ei tohiks tootjaorganisatsioonidel olla lubatud kava kestuse jooksul võrdlusperioode muuta.

(4) Ühenduse vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks tuleb sätestada eeskirjad rakendusfondide haldamiseks ning liikmete rahaliste sissemaksete suunamiseks nendesse fondidesse. Eelkõige tuleks määratleda, et tootjaorganisatsioonide liikmete rahalised sissemaksed põhinevad turustatud toodangul, mida kasutatakse ühenduse rahalise abi arvutamiseks. Võib kehtestada sissemaksete eri tasemed, et võtta arvesse liikmete eri rühmade erineval tasemel osalust rakendusfondis, tingimusel et rakendusfondi kollektiivne laad ei nõrgene.

(5) Korrektse juhtimise huvides tuleks sätestada rakenduskavade esitlemise ja heakskiitmise kord ning tähtajad, et pädevad asutused saaksid teavet asjakohaselt hinnata ning meetmeid kavadega hõlmata või neist välja jätta. Kuna kavasid hallatakse aasta kaupa, tuleks sätestada, et enne teatavat kuupäeva kinnitamata kavad tuleks üheks aastaks edasi lükata.

(6) Järgmise aasta rakenduskavasid tuleks muuta aasta kaupa, et neid saaks kohandada, võttes arvesse uusi tingimusi, mida ei saanud ette näha kava esialgse esitamise ajal. Lisaks peab olema võimalik muuta meetmeid kava täitmise aasta jooksul. Kõikide selliste muudatuste suhtes peaksid kehtima teatavad piirangud ja tingimused, mille määratlevad liikmesriigid ja mis hõlmavad kohustust teatada muudatustest pädevatele asutustele, et tagada kinnitatud kavade üldeesmärkide säilimine.

(7) Finants- ja õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu toimingutest ja kulutustest, mida võib või ei tohi hõlmata rakenduskavadega; need loetelud ei tohiks olla ammendavad. Läbipaistvuse ning ühenduse eeskirjade kohaldamise lihtsuse jaoks peaks teatavate meetmete abi andmise tingimustele vastamise kriteeriumid olema vajadusel kooskõlas nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) [6] sätestatud suunistega. Teatavaid toiminguid ja kulutusi tuleks lubada ajutiselt või teatavas ulatuses.

(8) Ühenduse rahaliste vahendite korrektse juhtimise huvides peaks tootjaorganisatsioonid kirjalikult kinnitama enda ja oma liikmete nimel, et nad ei saa muud ühenduse või riigi abi teatavate meetmete jaoks, mis vastavad käesoleva määruse alusel ühenduse rahastamise tingimustele.

(9) Rakenduskavade tõhusa rakendamise tagamiseks teatatakse tootjaorganisatsioonidele pädevate asutuste otsustest rakenduskavade ja kinnitatud rahalise abi summa kohta hiljemalt kava rakendamise aastale eelneva aasta 15. detsembril.

(10) Rahavoogudega seotud raskuste vältimiseks peaks tootjaorganisatsioonidele sisse seadma ettemaksete süsteemi koos asjakohaste tagatistega. Tuleks sätestada, et ettemaksete süstemaatilise tagasinõudmise vältimiseks ei tohiks need maksed ületada rahalise abi miinimumtaset. Peaks olema võimalik vabastada esitatud tagatised järk-järgult vastavalt rakenduskava kohaldamisele kuni 80 % ulatuses tehtud ettemaksest, kusjuures ülejäänud summa jäetakse alles kuni abi jääksumma maksmiseni. Juba tehtud kulutuste hüvitamise jaoks peaks olema kogu aasta jooksul võimalik kasutada alternatiivset süsteemi.

(11) Kava nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata abitaotlustes esitatav teave. Ettenägematute asjaolude jaoks rakenduskavade kohaldamisel võib ettemaksete või maksete taotlused üle kanda järgmisse aastasse toimingute puhul, mida tootjaorganisatsioonist olenemata põhjustel ei saa ettenähtud tähtaja jooksul rakendada. Kõik taotlused peavad läbima vastavuse tõendamiseks halduskontrolli. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides tuleks kindlaks määrata sanktsioonid rahalise abi taotluste esitamise hilinemise korral.

(12) Ühenduse rahalise abi ülemmäära kohaldatakse kõikide taotluste puhul määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikes 5 kindlaksmääratud tasemel.

(13) Tuleks kontrollida tootjaorganisatsioonide tegevust ja nende tõhusust. Seda saab teha perioodiliste aruannete ja hindamise abil.

(14) Tuleks ette näha range kontrollikord ning hoiatavad karistused rikkumiste korral, võttes arvesse tootjaorganisatsioonide suurt vastutust ja neile antud algatusõigust. Kõnealuseid karistusi tuleks kaaluda vastavalt rikkumise raskusastmele. Õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks sätestada tingimused abi saamise tingimustele mittevastavate meetmete jaoks, mille tootjaorganisatsioon on ekslikult rakenduskavaga hõlmanud ning liikmesriik heaks kiitnud, kuid mille puhul liikmesriigid ei tohiks vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele olla kohustatud abimakseid kinni pidama või makstud summasid tagasi nõudma.

(15) Rakenduskavade kavandatavate meetmete abi saamise tingimustele vastamise kontrollimise ja nende täideviimise eest vastutavatel pädevatel asutustel peaks olema võimalus võtta täiendavaid riiklikke seadusandlikke meetmeid kõnealuse kava nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

(16) Käesolevat määrust tuleb kohaldada kõikide alates 2001. aastast rakendatavate rakenduskavade suhtes. Juba heakskiidetud kavasid, mida kohaldatakse ka 2001. aastal, tuleb muuta, kui nende rakendamise ulatus seda võimaldab.

(17) Kõnealuse kava nõuetekohase rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid edastama üksikasjad kõikide käesoleva määruse raames võetud täiendavate ja lisameetmete kohta. Statistika, eelarve ja kontrolli jaoks tuleks komisjonile teha kättesaadavaks piisavad andmed tootjaorganisatsioonide tegevuse ja rakenduskavade kasutamise kohta.

(18) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikes 1 ja lõike 2 punktis b osutatud ühenduse rahalise abi, rakendusfondide ja rakenduskavade ning kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 punktis a osutatud tegevuskavade suhtes.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisel tegevuskavasid samamoodi kui rakenduskavasid.

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses nimetatud "tootjaorganisatsioonid" on organisatsioonid, mida on tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 11 ning millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 13 vastavalt selle tingimustele.

2. Kui tunnustatud "tootjaorganisatsioonide liit" tegutseb oma liikmete nimel rakendusfondide täieliku haldamise eesmärgil vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 16 lõikele 3, käsitletakse teda käesoleva määruse kohaldamisel samamoodi kui tootjaorganisatsiooni.

3. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit võib tegutseda oma liikmete nimel nende rakenduskavade osalisel rakendamisel. Sellistel juhtudel võivad liikmesriigid lubada kõnealustel liitudel esitada oma osalise rakenduskava:

i) mis sisaldab meetmeid, mille liikmetest tootjaorganisatsioonid on oma rakenduskavas kindlaks määranud, kuid ei ole rakendanud;

ii) vastavalt artiklite 4, 5, 6, 7 ja 8 sätetele; osalist kava käsitletakse koos liikmetest tootjaorganisatsioonide rakenduskavadega.

Sellisel juhul liikmesriigid tagavad, et:

a) kõnealuseid meetmeid rahastatakse täies ulatuses liikmetest tootjaorganisatsioonide sissemaksetest nende organisatsioonide rakendusfondidesse;

b) kõnealused meetmed ja vastavad rahalised sissemaksed on loetletud iga osaleva tootjaorganisatsiooni rakenduskavas;

c) ei ole topeltrahastamise riski.

4. Tootjaorganisatsioonid võivad saada ühenduse rahalist abi määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 15 ja 16 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

Määruse (EÜ) nr 2200/96 ja käesoleva määruse sätteid, mis on seotud kontrolli ja karistustega, kohaldatakse nii tootjaorganisatsioonide liitude kui nende liikmetest tootjaorganisatsioonide suhtes.

5. Käesoleva määruse kohaldamisel põhineb "turustatud toodangu väärtus" tootjaorganisatsioonide liikmete toodangul:

a) mille puhul on tootjaorganisatsioonid tunnustatud;

b) mis on müüdud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 11 lõike 1 punkti c alapunkti 3 esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel, välja arvatud:

i) esimeses taandes osutatud tingimused;

ii) teises taandes osutatud tingimused, juhul kui liikmestootjad on turustanud toote väikesed kogused värskena või töötlevale tööstusele;

c) mille eest on esitatud kaubaarve "tootjaorganisatsioonijärgse" etapi seisuga:

i) vajaduse korral "pakendatud või ettevalmistatud töötlemata toote" kohta;

ii) käibemaksuta;

iii) siseveokuludeta [7];

vajaduse korral määravad liikmesriigid kindlaks erinevatel töötlemis- või tarnimis- või veoetappidel toodete kohta esitatud kaubaarvetele vastavate väärtuste suhtes kohaldatavad vähendusprotsendid;

d) sealhulgas hõlmates vajaduse korral määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 2202/96 artiklis 1 sätestatud abisummad, mis tootjaorganisatsioonid on saanud samal perioodil;

e) sealhulgas hõlmates topeltarvestuse vältimiseks liikmesriikide kindlaksmääratud tingimustel nende liikmete toodangu, kes lahkuvad tootjaorganisatsioonist või ühinevad sellega rakenduskava või kava muudatuste esitamise ajaks vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 1.

6. Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud rahalise abi aastane ülemmäär arvutatakse igal aastal liikmesriikide määratava 12kuulise võrdlusperioodi jooksul turustatud toodangu väärtuse alusel, mis võib põhineda:

a) tegelikul 12kuulisel perioodil, mis algab kõige varem 1. jaanuaril kaks aastat enne rakenduskava rakendamise aastat ning lõpeb hiljemalt rakenduskava rakendamise aastale eelneva aasta 30. juunil, või

b) neljanda aasta 1. jaanuari ja rakenduskava aastale eelneva 30. juuni vahelise kolme järjestikuse 12kuulise perioodi keskmisel väärtusel.

7. Liikmesriigid võivad tootjaorganisatsioonidele määrata eri võrdlusperioodid, et võtta teatavate toodete või tootegruppide puhul arvesse eri tootmis-, müügi- ja arvestusperioode. Võrdlusperiood ei või muutuda rakenduskava jooksul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades.

8. Kui toote väärtus on vähenenud põhjustel, mis ei ole tootjaorganisatsiooni vastutuse ja kontrolli all, ei või lõikes 6 osutatud turustatud toodangu väärtus olla väiksem kui 65 % eelmise võrdlusperioodi väärtusest.

9. Kui hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ei ole lõike 6 kohaldamiseks piisavalt andmeid turustatud toodangu kohta, käsitatakse turustatud toodangu väärtusena tootjaorganisatsiooni poolt tunnustamiseks esitatava turustatava toodangu väärtust.

10. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed teabe kogumiseks turustatud toodangu väärtuse kohta lõikes 5 määratletud tähenduses nende tootjaorganisatsioonide puhul, kes ei ole esitanud rakenduskava.

II PEATÜKK

RAKENDUSFONDID JA -KAVAD

Artikkel 3

Rakendusfondid

1. Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikes 1 osutatud tootjaorganisatsioonide asutatud rakendusfonde:

a) kasutatakse üksnes tehingute jaoks, mis on seotud:

1. rakenduskavade rakendamisega,

2. rakendusfondide haldamisega ning

3. turult kõrvaldamise rahastamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikele 3;

b) hallatakse:

1. finantsasutuse pangakontol liikmesriigis, kus asub tootjaorganisatsiooni peakontor, või

2. tootjaorganisatsiooni taotluse korral ja liikmesriigi otsuse alusel organisatsiooni poolt korraldatavas rahastamisarvestuses, mis sisaldab kirjeid kõikide rakendusfondiga seotud toimingute kohta ja võimaldavad eristada kõiki rakendusfondiga seotud kulu- ja tuluartikleid ning mida saab igal aastal kontrollida ja ettevõttevälistel audiitoritel kinnitada lasta.

2. Sissemakseid rakendusfondi arvestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikele 1. Tootjaorganisatsioon võib kehtestada maksumäära:

a) turustatud toodangu mahu või väärtuse või nende kombinatsiooni põhjal;

b) eri tasemetel eri toodete või liikmesrühmade puhul objektiivsete kriteeriumide alusel, mille kehtestab tootjaorganisatsioon, võttes arvesse eelkõige eri liikmesrühmade osalust rakenduskavas, järgmistel tingimustel:

i) rakenduskavade kollektiivset laadi ei nõrgendata;

ii) iga selle rühma üksikliikme sissemakse suurus arvutatakse lõike 2 punkti a põhjal.

3. Rakenduskava käsitatakse kollektiivsena, kui selle meetmed:

i) hõlmavad olulise arvu või osa liikmetest ning

ii) on tootjaorganisatsiooni liikmete poolt demokraatlikult heaks kiidetud.

4. Liikmesriikide sätestatud tingimustel võivad tootjaorganisatsioonid teha liikmetele ettemakseid fondi sissemaksetest rakenduskava rakendamise jooksva aasta eest, tingimusel et need hüvitatakse liikmetelt kogutud maksude arvel järgmise aasta 31. jaanuariks.

5. Mis tahes muud sissemaksed rakendusfondi peale liikmete sissemaksete ei vasta määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikes 1 osutatud rahalise abi saamise tingimustele.

Artikkel 4

Rakenduskavade esitamine liikmesriikidele

Kavandatavad rakenduskavad esitatakse heakskiitmiseks selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on tootjaorganisatsiooni peakontor, hiljemalt rakendamise aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad seda kuupäeva siiski edasi lükata.

Artikkel 5

Rakenduskava heakskiitmine liikmesriikide poolt

1. Riigi pädevad ametiasutused teevad kavadega ja fondidega seotud otsused hiljemalt nende esitamise aasta 15. detsembril.

2. Riigi pädevad ametiasutused kontrollivad:

a) kõigi asjakohaste meetmete, sh kohapealsete kontrollimiste abil artikli 8 lõike 1 punktides b, c ja e ettenähtud teabe õigsust;

b) kavade eesmärkide vastavust määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikele 4 või tegevuskavade korral kõnealuse määruse artikli 11 lõikele 2;

c) kavandatavate toimingute ja kulude abi saamise tingimustele vastamist, võttes arvesse artikli 8 lõikes 2 esitatud toiminguid ning I lisas esitatud abi saamise tingimustele mittevastavate toimingute ja kulude mittetäielikku loetelu;

d) kavandatavate kavade majanduslikku järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide ja rahastamiskava paikapidavust ning rakendamise ajakava.

3. Vajaduse korral riigi pädevad ametiasutused:

a) kiidavad heaks kavad, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 15 ja 16 ning käesolevas peatükis ettenähtud nõuetele;

b) nõuavad muudatusi kavandatavates kavades ja sel juhul kiidavad heaks ainult need kavad, mis sisaldavad nõutavaid muudatusi;

c) lükkavad kavad tagasi.

Riigi pädevad ametiasutused teatavad tootjaorganisatsioonidele oma otsused.

4. Hiljemalt 15. detsembril heakskiidetud rakenduskavasid rakendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist.

Pärast 15. detsembrit heakskiidetud kavade rakendamine lükatakse ühe aasta võrra edasi.

Artikkel 6

Rakenduskavade muudatused

1. Tootjaorganisatsioonid võivad taotleda järgmiseks aastaks või aastateks hiljemalt iga aasta 15. septembril rakenduskavade muudatusi, mida rakendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist.

Liikmesriigid võivad taotluste esitamise tähtaja siiski edasi lükata.

2. Muudatuste tegemise taotlustele peavad olema lisatud kõik täiendavad dokumendid, kus on esitatud muudatuste põhjus, laad ja mõju.

Pädevad asutused teevad rakenduskavades muudatuste tegemise taotluste kohta otsused hiljemalt 15. detsembril pärast esitatud täiendavate dokumentide läbivaatamist, võttes arvesse artikli 5 lõikes 2 sätestatud ametiasutuste kontrolli. Kui eespool nimetatud tähtaja jooksul ei ole otsust vastu võetud, käsitatakse taotlust tagasilükatuna.

3. Liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel ning nende heakskiidul tuleks tootjaorganisatsioonidel lubada mis tahes aasta jooksul:

a) rakendada oma rakenduskavad üksnes osaliselt;

b) muuta rakenduskava sisu. Muudatused võivad hõlmata rakenduskavade pikendamist tingimusel, et kavade kogukestus ei ületa viit aastat;

c) muuta rakendusfondi suurust määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud turult kõrvaldamise rahastamiseks artikli 15 lõike 3 kolmandas lõigus ja artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud ulatuses,

tingimusel et rakenduskavade üldeesmärgid säilivad ning artikli 9 lõikes 1 osutatud rakendusfondi suurust ei ületata.

4. Liikmesriigid määravad kindlaks tingimused, mille alusel võib teha käesoleva artikli lõike 3 punktides a ja b esitatud rakenduskavade muudatusi aasta jooksul ilma liikmesriikide eelneva heakskiiduta.

Kõnealuseid muudatusi rahastatakse üksnes siis, kui tootjaorganisatsioon teatab nendest viivitamata pädevatele asutustele.

5. Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõike 2 punktis a esitatud turult kõrvaldamise rahastamiseks heakskiidetud rakendusfondi suurendamise peavad pädevad asutused igal juhul eelnevalt heaks kiitma.

Artikkel 7

Rakenduskava vorm

Rakenduskavasid rakendatakse aastaste ajavahemike kaupa 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel 8

Rakenduskava sisu

1. Kavandatud rakenduskavad peavad vastama määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõike 4 tingimustele või tegevuskavade korral tegevuskava elluviimisel kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 tingimustele.

Need peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a) rakenduskava kestus;

b) lähteolukorra kirjeldus, eelkõige tootmise, turustamise ja seadmete puhul;

c) kava eesmärgid, pidades silmas tootmis- ja turustusvõimalusi;

d) kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtavad toimingud ja võetavad meetmed igal kava rakendamise aastal;

e) finantsaspektid, nimelt:

i) arvutusmeetod ja sissemaksete määr;

ii) artiklis 3 osutatud rakendusfondi rahastamise kord;

iii) võimaluse korral kogu vajalik teave vastavalt artiklile 3 nõutud sissemaksete eri määrade põhjendamiseks;

iv) igal kava rakendamise aastal tehtavate toimingute eelarve ja ajakava.

2. Lõikes 1 esitatud kavandatud rakenduskavad võivad hõlmata eelkõige:

a) mitmeaastaste kultuuridega (mitmeaastased taimed, puud ja põõsad) seotud kulusid;

b) järgmisi erikulusid:

i) mahepõllumajanduslikku, integreeritud või eksperimentaaltootmist [8];

ii) orgaanilisi taimekaitsevahendeid [9];

iii) keskkonnameetmeid (sealhulgas ringlussevõetavad ja korduvkasutusega pakendid);

iv) kvaliteedi parandamise meetmeid (sealhulgas sertifitseeritud seemned ja taimed);

kuni 10 aasta jooksul meetme kohta alates esimese rakenduskava algusest;

c) rakendusfondi või -kavaga konkreetselt seotud üldkulusid, [10] mis makstakse ühekordse väljamaksena, mille suurus on 2 % heakskiidetud rakendusfondist ja kuni 180000 eurot [11];

d) personalikulusid (sealhulgas töötasukulusid, kui need peab tasuma tootjaorganisatsioon), mis on seotud meetmetega:

i) kõrge kvaliteeditaseme saavutamiseks või säilitamiseks või keskkonnakaitseks;

ii) turustamise taseme parandamiseks;

mille rakendamine hõlmab eelkõige kvalifitseeritud töötajate kasutamist. Kui tootjaorganisatsioon kasutab sellistel juhtudel oma või liikmestootjate töötajaid, tuleb töötatud aeg dokumenteerida;

e) investeeringuid külmutus- või kliimaseadmega transpordivahenditesse;

f) võrreldes maanteetranspordikuludega täiendavaid välisveokulusid, mis on tekkinud raudtee- ja/või meretranspordi kasutamisest keskkonnakaitsemeetmena ning mille on kehtestanud liikmesriigid kilomeetri kohta ühtse määra alusel;

g) kohtumiste ja koolitusprogrammide kulusid, mis on seotud rakenduskava meetmete rakendamisega, sealhulgas osalejate päevarahasid transpordi- ja elamiskulude katteks (vajaduse korral ühtse määra alusel);

h) üldist edendamist ja ühiste märgiste edendamist. [12] Geograafilised nimed on lubatud üksnes:

i) kui need on hõlmatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2081/92 [13] ning nende puhul kasutatakse eelkõige kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist, või

ii) kui need geograafilised nimed on peamise sõnumi suhtes teisesed ega ole reserveeritud kasutamiseks asjaomasele tootjaorganisatsioonile.

Müügiedendusmaterjalidel peab olema Euroopa Ühenduse embleem (üksnes visuaalse meedia puhul) ning järgmine tekst: "Euroopa Ühenduse abiga rahastatud kampaania";

i) tootjaorganisatsioonide ühinemise või nende omandamise õigusabi- ja halduskulusid; teostatavusuuringuid ja ettepanekuid, mille eest tootjaorganisatsioonid on seoses sellega tasunud;

j) kasutatud seadmeid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1685/2000 [14] eeskirjas nr 4 sätestatud tingimustele;

k) maad, millele ei ehitata ja mille ost on vajalik kavas sisalduva investeeringu tegemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1685/2000 [15] eeskirja nr 5 lõike 1.1 punktides a, b ja c ning lõikes 1.2 sätestatud tingimustele;

l) liisingut eseme turuväärtuse piires ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1685/2000 eeskirja nr 10 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

m) rentimist ostmise alternatiivina, kui see on majanduslikult põhjendatud;

n) kinnisvara ostu vastavalt määruse (EÜ) nr 1685/2000 eeskirja nr 6 lõigetes 2.1, 2.2 ja 2.3 sätestatud tingimustele;

o) investeeringuid või meetmeid seoses üksiktalumajapidamistega, tingimusel et:

i) rakenduskava kollektiivset laadi käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 määratletud tähenduses ei nõrgendata ning

ii) võetakse vastu asjakohased sätted investeeringu või selle väärtuse tagasinõudmiseks, kui liige lahkub organisatsioonist;

p) investeeringute asendamist, tingimusel et asendatud investeeringu jääkväärtus:

i) lisatakse tootjaorganisatsiooni rakendusfondi või

ii) lahutatakse asendava investeeringu maksumusest.

Investeeringuid, sealhulgas liisingulepingute abil tehtud investeeringuid, mille tasumise tähtaeg on pikem kui rakenduskava, võib üle kanda järgmisse rakenduskavasse nõuetekohaselt põhjendatud majanduslikel põhjustel ning eelkõige juhtudel, kui maksuamortisatsiooni periood on pikem kui viis aastat.

3. Kavandatud rakenduskavad ei või hõlmata I lisas esitatud abi saamise tingimustele mittevastavate toimingute ja kulude mittetäielikus loetelus sisalduvaid toiminguid ja kulusid.

4. Kavandatud rakenduskavad tunnistatakse vastuvõetavaks üksnes juhul, kui neile on lisatud:

a) tõend artiklis 3 osutatud rakendusfondi asutamise kohta;

b) tootjaorganisatsiooni kirjalik kohustus järgida määruse (EÜ) nr 2200/96 ja käesoleva määruse sätteid ning et ei organisatsioon ise ega selle liikmed ei võta otse ega kaudselt vastu ühenduse ega riigi abi seoses meetmete ja/või toimingutega, mis vastavad ühenduse abi saamise tingimustele käesoleva määruse alusel.

III PEATÜKK

ÜHENDUSE RAHALINE ABI

Artikkel 9

Rakendusfondide kalkulatsioonid

1. Hiljemalt iga aasta 15. septembril ning vajaduse korral käesoleva määruse artiklis 4 osutatud kavandatud rakenduskavade või artikli 6 lõikes 2 osutatud muudatuste taotluste esitamise ajal edastavad rakenduskavasid kasutavad tootjaorganisatsioonid järgmise aasta rakendusfondide eeldatavad summad liikmesriikidele vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 16 lõikele 2.

Rakendusfondide eeldatavad summad arvutatakse:

a) määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 16 lõikes 2 osutatud ja kavandatavas rakenduskavas sisalduvate tegurite ning nimetatud määruse artikli 15 lõikes 3 osutatud turult kõrvaldamise kulude põhjal;

b) vastavalt käesoleva määruse artikli 2 lõikele 5 kehtestatud turustatud toodangu väärtuse põhjal.

2. Kui kavandatavad kavad on heaks kiidetud, kehtestavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus osutatud rahalise abi kinnitatud summa.

3. Liikmesriigid teatavad tootjaorganisatsioonidele hiljemalt 15. detsembril:

a) käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahalise abi kinnitatud summa;

b) otsused käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud rakenduskavade või artikli 6 lõikes 2 osutatud rakenduskavade muudatuste kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 16 lõikele 2.

4. Liikmesriigid edastavad rakendusfondide kalkulatsioonid komisjonile käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud korras.

Artikkel 10

Ettemaksed

1. Tootjaorganisatsioonid võivad taotluse korral saada ettemakseid rakenduskava rahastamiseks kasutatava rakendusfondi osa eest.

Taotlused ettemaksete saamiseks esitatakse jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Need hõlmavad rakenduskavadest tulenevaid prognoositavaid kulusid kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuust. Konkreetse aasta puhul tehtud ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 90 % rakenduskava rahalise abi kinnitatud summast.

2. Ettemaksed tehakse tagatise esitamisel, mille suurus on 110 % ettemakse summast, ning liikmesriikide kehtestatud tingimustel, et:

i) tagada rakendusfondi tehtavate rahaliste sissemaksete kogumine vastavalt artikli 3 lõigetele 2, 3 ja 4;

ii) teha kindlaks, et eelmised ettemaksed on tegelikult ära kasutatud.

Tagatise vabastamise taotlusi võib esitada aasta jooksul ning neile peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid. Tagatised vabastatakse kuni 80 % ulatuses tehtud ettemaksest.

3. Tagatised esitatakse komisjoni määruses (EMÜ) nr 2220/85 [16] sätestatud tingimuste kohaselt.

Esmanõue kõnealuse määruse artiklis 20 määratletud tähenduses hõlmab rakenduskavas ettenähtud toimingute tegemist vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõike 4 punktis b sätestatud kohustustele.

Esmanõude täitmata jätmise või artikli 8 lõike 4 punktis b nimetatud kohustuste olulise rikkumise korral tagatist ei tagastata, piiramata seejuures määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 48 ja käesoleva määruse artikli 15 alusel kohaldatavaid muid karistusi.

Muude nõuete täitmata jätmise korral ei tagastata tagatist võrdeliselt täheldatud rikkumise raskusega.

4. Tootjaorganisatsioonid võivad soovi korral valida sellise taotlemise korra, mille alusel taotletakse osa ühenduse rahalisest abist:

a) rakenduskavast tulenevate kulude katteks. Taotlused esitatakse aprillis, juulis ja oktoobris ning need hõlmavad eelnenud kolme kuu jooksul tehtud kulutusi. Taotlustele tuleb lisada asjakohased täiendavad dokumendid.

Osalise rahalise abi taotluste puhul tehtud maksed ei või kokku ületada 90 % rakenduskava rahalise abi kinnitatud summast või tegelikest kulutustest, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

b) turult kõrvaldamiseks. Taotlused võib vajaduse korral esitada koos lõike 4 punktis a osutatud taotlustega. Kõnealuste taotluste suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõike 3 kolmandas lõigus ja artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piirangud.

Artikkel 11

Tootjaorganisatsioonide abitaotlused

1. Rahalise abi või selle jääksumma kohta esitatakse iga kava puhul üks taotlus hiljemalt kava rakendamise aastale järgneva aasta 31. jaanuariks.

2. Taotlustele lisatakse täiendavad dokumendid, milles on esitatud:

a) turustatud toodangu väärtus artikli 2 lõikes 5 määratletud tähenduses;

b) liikmetelt nõutud ja rakendusfondi makstud rahalised sissemaksed turustatud toodangu eest käesoleva määruse artikli 2 lõikes 5 määratletud tähenduses vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõike 1 teisele lõigule ja käesoleva määruse artiklile 3;

c) kulutused, mis on tehtud seoses rakenduskavaga;

d) turult kõrvaldatud koguste rahastamiseks kulutatud rakendusfondi osa vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikele 3, liikmetele makstud hüvitiste ja/või täiendavate maksete määr ning kõnealuse määruse artikli 15 lõike 3 kolmandas lõigus ja artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piirangute järgimine.

3. Rahalise abi või selle jääksumma taotlused võivad katta kavandatud, kuid tegemata kulusid seoses toimingutega, mille puhul on riigi pädevale asutusele tõendatud, et:

i) neid toiminguid ei saanud teha enne rakenduskava rakendamise aasta 31. detsembrit tootjaorganisatsioonist sõltumatutel põhjustel ning et need saab teha hiljemalt järgmise aasta 30. aprillil;

ii) rakendusfondis on alles tootjaorganisatsiooni samaväärne sissemakse.

Abi makstakse ja vastavalt artikli 10 lõikele 2 esitatud tagatis vabastatakse üksnes juhul, kui eelmises lõikes osutatud kavandatud kulude tekkimise kohta esitatakse tõendid hiljemalt kavandatud kulutamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks ning abi saamise õigus on tegelikkuses olemas.

4. Taotluste ja täiendavate dokumentide puhul viiakse läbi halduskontrolle. Liikmesriigid maksavad tootjaorganisatsioonidele ettenähtud rahalise abi hiljemalt kava rakendamise aastale järgneva aasta 30. juuniks. Liikmesriigid võivad siiski selle tähtaja 31. augustini edasi lükata.

5. Kui rahalise abi või selle jääksumma taotlused esitatakse pärast lõikes 1 sätestatud tähtaega, vähendatakse abi 1 % iga viivitatud päeva kohta.

6. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid tunnustada rahalise abi või selle jääksumma taotlusi pärast lõikes 1 kehtestatud tähtaega ning mitte kohaldada lõike 5 sätteid, kui see ei piira kontrollide teostamist või lõikes 4 kehtestatud liikmesriikide maksetähtaega.

Artikkel 12

Abitaotlustest teatamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile üksikasjad abitaotluste kohta käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud korras.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 13

Tootjaorganisatsioonide aruanded

1. Rakenduskavade rakendamise ning rakendusfondi arvelt ühenduse rahastamise tingimustele vastavate turult kõrvaldamise toimingute eest tehtud väljamaksete kohta tuleb koostada aastaaruanded, mis:

a) on lisatud rahalise abi või vajaduse korral selle jääksumma taotlustele;

b) hõlmavad eelmise aasta jooksul rakendatud rakenduskavad ja turult kõrvaldamise toimingud;

c) sisaldavad põhjendatud andmeid:

i) rakenduskavade peamiste muudatuste ja

ii) hinnangulise ja tegelikult taotletud abi erinevuste kohta.

2. Esimeses lõikes osutatud aruannete asemel esitatakse rakenduskavade kohaldamise viimase aasta lõpparuanded.

Kõnealustele lõpparuannetele on lisatud rakenduskavade hinnang, mis vajaduse korral koostatakse spetsialiseeritud nõuandetalituse abiga. Selliste hinnangute eesmärk on kontrollida kava eesmärkide täitmist ning vajaduse korral täpsustada toimingute ja/või meetodite muudatused, mida on võetud või võetakse arvesse järgmise rakenduskava koostamisel.

Artikkel 14

Kontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad tootjaorganisatsioone ette teatamata või lühikese etteteatamisega ning kontrollivad ka kohapeal abi saamise tingimustele vastavust ning eelkõige:

a) rakenduskava meetmete rakendamist, eriti seoses investeeringutega;

b) tegelikke kulutusi võrreldes deklareeritud summadega.

2. Lõikes 1 osutatud kontrolle tehakse igal aastal taotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim esindab vähemalt 20 % tootjaorganisatsioonidest ja 30 % ühenduse abi kogusummast.

Kui kontrollimiste käigus ilmneb, et piirkonnas või selle osas või teatavas tootjaorganisatsioonis esineb olulisi eeskirjade eiramisi, teevad pädevad asutused samal aastal täiendavaid kontrollimisi ja suurendavad vastavate järgmisel aastal kontrollitavate taotluste protsendimäära.

3. Riigi pädevad ametiasutused määravad kontrollitavad tootjaorganisatsioonid kindlaks eelkõige riskianalüüsi ning abi esindavuse põhjal. Riskianalüüsis võetakse arvesse:

a) abi suurust;

b) aastaste kavade edenemist võrreldes eelmise aastaga;

c) eelnenud aastatel tehtud kontrollimiste tulemusi;

d) muid liikmesriikide määratavaid näitajaid.

4. Iga tootjaorganisatsiooni tuleb kontrollida vähemalt üks kord enne abi või selle jääksumma maksmist rakenduskava viimase aasta puhul.

5. Liikmesriigid edastavad komisjonile üksikasjad kontrollide kohta käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud korras.

Artikkel 15

Tagasinõudmine ja sanktsioonid

1. Alusetult makstud summad nõutakse tagasi ning asjaomaste tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldatakse sanktsioone, eriti kui:

a) turustatud toodangu tegelik väärtus artikli 2 lõikes 5 määratletud tähenduses on väiksem kui ühenduse rahalise abi arvutamisel kasutatud summa või

b) rakendusfondi on hallatud viisil, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 15 lõikele 1, või seda on kasutatud muudel eesmärkidel kui kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud eesmärgid või

c) rakenduskava on ellu viidud viisil, mis ei vasta asjaomase liikmesriigi poolt kava heakskiitmisel esitatud tingimustele, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 kohaldamist.

2. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 [17] artikli 7 lõike 4 sätete kohaldamist, võib liikmesriik hiljem abi saamise tingimustele mittevastavaks tunnistatud meetme korral, mida on rakendatud vastavalt liikmesriigi poolt heakskiidetud rakenduskavale:

a) maksta nõuetekohast abi või

b) mitte nõuda juba makstud abi tagasi,

kui seda tehakse ka samalaadsetel riiklikust eelarvest rahastatavatel juhtudel ning kui tootjaorganisatsioon ei ole tegutsenud ettevaatamatult.

3. Kui kohaldatakse tagasinõudmist ja sanktsioone vastavalt lõikele 1, nõutakse saajalt või taotlejalt:

a) juhtudel, kui abi on juba makstud:

i) ilmse vea korral, et ta maksaks alusetult makstud summad tagasi koos intressiga;

ii) pettuse korral, et ta maksaks alusetult makstud summad tagasi kahekordselt koos intressiga;

iii) kõikidel muudel juhtudel, et ta maksaks alusetult makstud summad tagasi 20 % suuremas summas koos intressiga;

b) juhtudel, kui rahalise abi taotlused on esitatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 11, kuid abi ei ole makstud:

i) pettuse korral, et ta maksaks alusetult taotletud summad;

ii) muudel juhtudel kui ilmse vea korral, et ta maksaks 20 % alusetult taotletud summadest.

4. Lõike 3 punktis a osutatud intress arvutatakse:

a) maksmise ja saaja poolt tagasimaksmise vahelise ajavahemiku põhjal;

b) Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatava Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias avaldatud intressimäära põhjal, mis kehtib alusetu makse tegemise päeval ning millele lisandub kolm protsenti.

5. Tagasinõutud summad koos intressiga makstakse pädevale makseasutusele ja arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastatavatest kuludest.

6. Tahtlikult või raske hooletuse tõttu valeandmete esitamise korral jäetakse asjaomane tootjaorganisatsioon ühenduse rahalisest abist ilma aastal, mis järgneb aastale, mille suhtes on avastatud valeandmete esitamine.

7. Kohaldatakse lõikeid 1–6, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 48 alusel kehtestatavaid muid karistusi.

8. Liikmesriigid edastavad komisjonile üksikasjad tagasimaksete ja karistuste kohta käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud korras.

V PEATÜKK

Artikkel 16

Liikmesriigi sätted

1. Liikmesriigid võivad vastu võtta määrust (EÜ) nr 2200/96 ja käesolevat määrust täiendavaid eeskirju abi saamise tingimustele vastavate toimingute ja kulutuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile üksikasjad vastuvõetud sätete kohta käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud korras.

Artikkel 17

Liikmesriikide aruanded

1. Liikmesriigid esitavad tootjaorganisatsioonide, rakendusfondide ja rakenduskavade ning kontrolli kohta finants- ja kvalitatiivseid andmeid vastavalt II lisas sätestatule.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest käesoleva määruse raames võetud meetmetest ja kehtestatud tingimustest, eelkõige:

a) artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktides i, ii ja iii osutatud rakendusfondi rahastamise korra;

b) tingimused, mis on kehtestatud rakenduskavadesse aasta jooksul muudatuste tegemiseks vastavalt artikli 6 lõigetele 3 ja 4;

c) sätted, mis on vajaduse korral vastu võetud artikli 15 lõike 2 kohaldamiseks;

d) vastavalt artikli 16 lõikele 1 vastuvõetud sätted.

Artikkel 18

Käesolevaga tunnistatakse komisjoni määrus (EÜ) nr 411/97 [18] kehtetuks.

2000. aasta puhul kohaldatakse rakendusfondide suhtes siiski määruse (EÜ) nr 411/97 artikli 10 sätteid.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas järgmistel tingimustel:

a) liikmesriikide poolt enne käesoleva määruse jõustumist heakskiidetud rakenduskavad, mille kohaldamine jätkub 2001. aastal, peavad vastama käesolevale määrusele, kusjuures tootjaorganisatsioonid võivad hiljemalt 15. septembril 2001 taotleda vajaduse korral nende muudatusi;

b) liikmesriigid võivad ette näha, et enne käesoleva määruse jõustumist heakskiidetud kavad jäetakse muutmata, kui nende kohandamine ei ole nende teostamise seisukohalt sobiv;

c) huvitatud isikute taotlusel võib artikli 15 sätteid kohaldada enne käesoleva määruse jõustumist toimunud juhtudel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

[2] EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2.

[3] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.

[4] EÜT L 311, 12.12.2000, lk 9.

[5] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49.

[6] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

[7] Kui tootjaorganisatsiooni keskse kogumis- ja pakendamisasutuse ja tootjaorganisatsiooni jaotuspunkti vahemaa on oluline.

[8] Riigi pädev asutus peab kehtestama katsetootmise abi saamise tingimustele vastamise kriteeriumid, võttes arvesse menetluse või põhimõtte uudsust ja kaasnevat riski.

[9] Orgaanilised taimekaitsevahendid (feromoonid ja röövloomad), mida kasutatakse mahepõllumajanduslikus, integreeritud või tavalises tootmises.

[10] Sealhulgas juhtimis- ja personalikulud, aruanded ja hindamisuuringud; raamatupidamiskulud ja artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisarvestuse halduskulud.

[11] Liikmesriigid võivad rahastamist siiski piirata tegelike kuludega, sel juhul peaksid nad määratlema abikõlblikud kulud.

[12] Ühiseid märgiseid ei tohi piirata tootjaorganisatsioonide liikmetega ning need ei tohiks esindada üksiku tootjaorganisatsiooni nime või kaubamärki.

[13] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

[14] EÜT L 193, 29.7.2000, lk 39.

[15] Riigi pädev asutus võib määrata seda tüüpi kulude heakskiitmise täiendavad tingimused lisaks määruse (EÜ) nr 1685/2000 eeskirjale nr 5, et vältida mis tahes spekulatsioone; nimetatud tingimused võivad sisaldada eelkõige investeeringu/maa müügi keeldu miinimumperioodiks ning maa väärtuse ja investeeringu väärtuse maksimaalse suhte määramist.

[16] EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

[17] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[18] EÜT L 62, 4.3.1997, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

ABI SAAMISE TINGIMUSTELE MITTEVASTAVAD TOIMINGUD JA KULUD

Kui järgmisi toiminguid ja kulusid ei ole hõlmatud artikli 8 lõikega 2, on need abikõlbmatud.

1. Üldised tootmiskulud, eelkõige:

- seemnete ja taimedega seotud kulud,

- taimekaitsetoodetega, sealhulgas integreeritud tõrjeainete, väetiste ja muude lisanditega seotud kulud,

- kulutused pakkematerjalile, säilitus- ja pakendamiskulud, ka uute protsesside raames,

- kogumis- või veokulud (sise- või välisvedu),

- tegevuskulud (eelkõige elekter, kütus ja tehniline hooldus).

2. Üldkulud.

3. Tulu- või hinnalisad.

4. Kindlustuskulud, sealhulgas üksikisiku või grupikindlustuse preemiad ja tootjaorganisatsiooni siseste kindlustusfondide loomine.

5. Enne rakenduskava algust osaliselt või täielikult teostatud toiminguteks võetud laenude tagasimaksed (eriti aastamaksetena).

6. Hoonestamata maa ost.

7. Maksed kohtumistel ja koolitusprogrammides osalevatele tootjatele saamata jäänud tulu kompenseerimiseks.

8. Tootjaorganisatsiooni liikmete poolt väljaspool ühendust toodetud kogustega seotud toimingud või kulud.

9. Toimingud, mis võivad kahjustada konkurentsi tootjaorganisatsiooni muus majandustegevuses; toiminguid või meetmeid, mis toovad otsest või kaudset kasu tootjaorganisatsiooni muule majandustegevusele, tuleks rahastada võrdeliselt nende kasutamisega sektorites või toodetes, mille puhul tootjaorganisatsioonil on tunnustus.

10. Kasutatud seadmed.

11. Investeeringud transpordivahenditesse, mida tootjaorganisatsioon kasutab turustamisel või jaotamisel.

12. Rentimine ostmise alternatiivina; renditud kaupade kasutamisel tekkinud kulud.

13. Liisingulepingutega seotud väljaminekud (maksud, intressid, kindlustuskulud jne) ja kasutuskulud.

14. Üksikute või geograafilisi viiteid sisaldavate kaubamärkide edendamine.

15. Käesolevas loetelus nimetatud toimingute või kuludega seotud allhankelepingud.

16. Käibemaks ja muud maksud või tasud määruse (EÜ) nr 1685/2000 eeskirja nr 7 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

17. Investeeringud värskete saaduste töötlemiseks (töötlemisena ei käsitata tootjaorganisatsioonide tegevust, mis on seotud saaduse ettevalmistamisega, eelkõige selle puhastamise, lõikamise, koorimise, kuivatamise ja pakkimisega turustamise eesmärgil).

--------------------------------------------------

II LISA

LIIKMESRIIGI ARUANDLUSNÕUDED

Liikmesriikide poolt komisjonile iga aasta 1. juuniks edastatav teave komisjoni sätestatavas vormis

1. OSA: Tootjaorganisatsioonid

1. Haldusteave (eelkõige tunnustamise number, õiguslik vorm, füüsilistest ja juriidilistest isikutest liikmete arv).

2. Tootmisteave (sealhulgas turustatud toodangu väärtuse arvutamine ja teave põhitoodete kohta).

2. OSA: Rakendusfondid ja -kavad

1. Kasutatud võrdlusperiood(id).

2. Hinnanguline abi (artikkel 9).

3. Abitaotlused ja abi tegelikud lõppmaksed (artikkel 11), sealhulgas väljamaksetele kulutatud rakendusfondi protsendimäär.

4. Peamised kululiigid (sealhulgas aasta jooksul tehtud olulised muudatused).

3. OSA: Kontrollid (artikkel 14); tagasimaksed ja sanktsioonid (artikkel 15)

1. Kontrollitud tootjaorganisatsioonid.

2. Kontrolliv asutus ja kokkuvõte kontrolli tulemuste kohta (üksnes põhipunktid).

Ajakohastatud lõplikud näitajad abi tegelike lõppmaksete kohta vastavalt 2. osa punktile 3 võib esitada hiljemalt 1. oktoobriks.

--------------------------------------------------

Top