31999R1266

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999,

21. juuni 1999,

kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Ülemkogu toetas Luxembourgi istungjärgul ühinemiseelse abi olulist suurendamist, et selle hulka kuuluks lisaks Phare programmile ka abi põllumajandusele ja struktuurimeetmetele;

(2) nõukogu 16. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 622/98 (abi kohta kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta) [3] on ette nähtud, et partnerlus sisaldab ühtset raamistikku esmatähtsate valdkondade jaoks ning kõiki ühinemiseelseks abiks kasutada olevaid ressursse;

(3) määrusega (EÜ) nr 1268/1999 [4] loodi põllumajanduse rahastamisvahend, mida kohaldatakse peamiselt sellistes valdkondades nagu talumajapidamiste struktuuri nüüdisajastamine, töötlemis- ja turustusstruktuuride parandamine ning inspekteerimistööde ja maaelu arendamine;

(4) määrusega (EÜ) nr 1267/1999 [5] loodud struktuuripoliitika rahastamisvahend on mõeldud transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri rahastamiseks;

(5) määrusega (EMÜ) nr 3906/89 [6] loodud Phare programm keskendub tulevikus acquis communautaire'i ülevõtmisega seotud prioriteetidele, st kandidaatriikide haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele ning investeeringute rahastamisele, mis aitavad kandidaatriikidel täita ühenduse õigusakte niipea kui võimalik;

(6) on oluline tagada, et kolme ühinemiseelse rahastamisvahendi kohased ühenduse meetmed saavutaksid optimaalse majandusliku mõju;

(7) Euroopa Ülemkogu 12. ja 13. detsembri 1997. aasta Luxembourgi istungjärgu otsuste lõikega 17 nähakse ette, et laienemisprotsessi kaasatud riikidele antav rahaline toetus rajaneb toetuse jagamisel võrdse kohtlemise põhimõttel, sõltumata ühinemise ajast, pöörates erilist tähelepanu enim tuge vajavatele riikidele;

(8) eespool nimetatud rahastamisvahendid peaksid säilitama oma eripära, aga nende kohased meetmed tuleb kooskõlastada nii omavahel kui ka Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, ühenduse muude rahastamisvahendite ja muude rahvusvaheliste rahandusasutustega;

(9) finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks ja pettuste ning muude eeskirjaeiramistega võitlemiseks tuleb kohapealsete kontrollide puhul ette näha komisjoni ja kandidaatriikide vaheline teabevahetus ja koostöö;

(10) ühinemiseelse abi juhtimine tuleks järk-järgult detsentraliseerida kandidaatriikidesse, võttes arvesse nende juhtimis- ja finantskontrollisuutlikkust, nii et neid saaks tihedamalt kaasata ühinemiseelse abi protsessi;

(11) komisjon peaks esitama kandidaatriikidele ühinemiseelse abi kohta regulaarsed aruanded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põllumajanduse ja maaelu arengu rahastamisvahendi (edaspidi "põllumajanduse rahastamisvahend"), struktuuripoliitika rahastamisvahendi ja Phare programmi kohaselt ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastatus ja kokkusobivus tagatakse vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 1268/1999 kehtestatud põllumajanduse rahastamisvahendi artikliga 2 ettenähtud meetmeid põllumajanduse ja maaelu arengu toetuseks rahastatakse vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Järgmiste valdkondade investeerimisprojekte rahastatakse määrusega (EÜ) nr 1267/1999 loodud ühinemiseelse abi struktuuripoliitika rahastamisvahendist vastavalt kõnealuse määruse sätetele:

- keskkonnakaitsemeetmed, mis võimaldavad abi saavatel riikidel vastata ühenduse keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja ühinemispartnerluse eesmärkidele,

- säästvat liiklust edendavad transpordiinfrastruktuurimeetmed, eriti otsuses nr 1692/96/EÜ [7] esitatud kriteeriumidele vastavad ühist huvi pakkuvaid projekte moodustavad meetmed ja meetmed, mis võimaldavad abi saavatel riikidel saavutada ühinemispartnerluse eesmärke; see hõlmab riiklike võrkude ühendamist üksteise ja üleeuroopaliste võrkudega, nende koostoimivust ning ligipääsu sellistele võrkudele.

Artikkel 4

1. Phare programmi alusel rahastamine toimub kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 3906/89.

2. Määrust (EMÜ) nr 3906/89 muudetakse, lisades artiklile 3 lõike 3:

"3. Euroopa Liiduga ühinemispartnerluses olevate kandidaatriikide puhul keskendub Phare programmi alusel rahastamine acquis communautairei ülevõtmisega seotud prioriteetidele, st kandidaatriikide haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele ja investeeringutele, välja arvatud investeeringud, mida rahastatakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1267/1999 [8] ja (EÜ) nr 1268/1999 [9]. Phare programmi alusel võib rahastada ka keskkonnakaitse ja transpordimeetmeid ning meetmeid põllumajanduse ja maaelu arengu toetuseks, mis moodustavad tööstuse integreeritud ümberkorraldamise või piirkondlike arenguprogrammide väheolulise, kuid lahutamatu osa."

Artikkel 5

Ühinemiseelse abi raames rahastatavatele kavadele või meetmetele võib abi eraldada ainult käesolevas määruses nimetatud rahastamisvahenditest.

Artikkel 6

Käesoleva määrusega ettenähtud kavade või meetmete rahastamisel tuleb täita määruses (EÜ) nr 622/98 nimetatud Euroopa lepingutes sisalduvaid kohustusi, ühinemispartnerlusega ettenähtud tingimusi ning määruste (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999 ja (EÜ) nr 1268/1999 ja käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

Artikkel 7

Abi saavad riigid osalevad investeeringute rahastamises.

Artikkel 8

Artiklites 2, 3 ja 4 nimetatud kolme rahastamisvahendi alusel rahastatavate kavade või meetmete üle otsustatakse kooskõlas kõnealuse rahastamisvahendi kohta vastuvõetud määrusega.

Artikkel 9

1. Komisjon vastutab kõnealuse kolme rahastamisvahendi alusel võetavate meetmete kooskõlastamise, eriti igale riigile ühinemiseelse abi suuniste andmise eest. Komisjoni abistab selles määrusega (EMÜ) nr 3906/89 asutatud komitee.

2. Komisjon informeerib lõikes 1 nimetatud komiteed igale riigile ja iga ühinemiseelse rahastamisvahendi kohta määratud eraldiste suunavast jaotusest, artikli 10 kohaselt võetud meetmetest ja artikli 12 kohaselt tehtud otsustest. Need otsused teatatakse kontrollikojale.

Artikkel 10

Komisjon tagab komisjoni eelarvest käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete, Euroopa Investeerimispanga või muude ühenduse rahastamisvahendite ning rahvusvaheliste rahandusasutuste osalusel rahastatavate meetmete kooskõlastatuse ja kokkusobivuse.

Artikkel 11

1. Komisjon rakendab ühenduse abi läbipaistvuseeskirjade ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse, eriti selle artikli 114 kohaselt.

2. Ühinemiseelne abi katab ka meetmete järelevalve, kontrolli ja hindamisega seotud kulutused.

3. Rahastamisotsuste ja nendest tulenevate lepingute või rakendusvahenditega nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda inspekteerivad vajaduse korral kohapeal.

Artikkel 12

1. Kandidaatriikide projektivalikule, pakkumistele ja tellimistele tuleb saada komisjoni eelnev heakskiit.

2. Komisjon võib siseriiklike ja sektorisiseste programmide/projektide juhtimise suutlikkuse, finantskontrolli korra ja riigi rahandusstruktuuride igakordse analüüsi alusel otsustada loobuda lõikes 1 nimetatud eelneva heakskiidu nõudest ja anda abi detsentraliseeritud juhtimine kandidaatriikide rakendusasutustele. Loobumise puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

- miinimumkriteeriumid, et hinnata kandidaatriikide rakendusasutuste võimet abi juhtida, ja rakendusasutuste suhtes kohaldatavad miinimumtingimused, mis on sätestatud käesoleva määruse lisas,

- erisätted, mis käsitlevad muu hulgas pakkumisi, nende kontrolli ja hindamist, lepingute sõlmimist ja riigihankeid käsitlevate ühenduse direktiivide rakendamist, mis nähakse ette abi saavate riikidega sõlmitud rahastamiskokkulepetega.

3. Komisjon võtab vastu kontrollimist ja hindamist reguleerivad eeskirjad.

Artikkel 13

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga riigi kohta kogu ühinemiseelse abi aastaaruande.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Verheugen

[1] EÜT C 140, 5.5.1998, lk 26 jaEÜT C 329, 27.10.1998, lk 13.

[2] Arvamus on esitatud 6. mail 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 85, 20.3.1998, lk 1.

[4] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87.

[5] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73.

[6] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 753/96 (EÜT L 103, 26.4.1996, lk 5).

[7] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

[8] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 73.

[9] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 87.

--------------------------------------------------

LISA

JUHTIMISE DETSENTRALISEERIMISE KANDIDAATRIIKIDE RAKENDUSASUTUSTELE ÜLEANDMISE MIINIMUMKRITEERIUMID JA -TINGIMUSED (ARTIKKEL 12)

1. Miinimumkriteeriumid, et hinnata kandidaatriikide rakendusasutuste võimet abi juhtida

Et hinnata, missugused partnerriikide rakendusasutused on võimelised juhtima abi detsentraliseeritult, kohaldab komisjon järgmisi kriteeriume:

i) vahendite juhtimiseks peaks olema selgelt määratletud süsteem sisemiste protseduurireeglite ning selgete institutsiooniliste ja personaalsete kohustustega;

ii) tuleb arvestada võimude lahususe põhimõtet, et ära hoida huvide konflikti ohu hankimisel ja tasumisel;

iii) ülesanne peab olema antud piisavale hulgale töötajatele. Töötajatel peab olema nõuetekohane auditeerimisoskus ja -kogemus ning keeleoskus ja nad peavad olema põhjalikult koolitatud ühenduse programmide rakendamiseks.

2. Juhtimise detsentraliseerimise ehk kandidaatriikide rakendusasutustele üleandmise miinimumtingimused

Juhtimise võib kandidaatriigi rakendusasutusele üle anda ehk detsentraliseerida, jättes komisjonile järelkontrolli ülesande, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) tõhus sisekontroll, sealhulgas sõltumatu auditeerimine ning tõhus raamatupidamis- ja finantsaruandlussüsteem, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditele;

ii) hiljuti tehtud finants- ja tulemusaudit, mis tõendab ühenduse abi või samalaadsete siseriiklike meetmete tulemuslikku ja tähtaegset juhtimist;

iii) usaldusväärne siseriiklik finantskontrollisüsteem rakendusasutuse üle;

iv) hanke-eeskirjad, mille komisjon on heaks kiitnud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse IX jaotise tingimustele vastavana;

v) siseriiklik eelarvevahendite käsutaja kohustus kanda täit finantsvastutust vahendite eest.

See põhimõte ei piira komisjoni ja kontrollikoja õigust kulusid kontrollida.

--------------------------------------------------