Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31988R0411

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 411/88, 12. veebruar 1988, kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta

EÜT L 40, 13.2.1988, p. 25–27 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/09/2006; kehtetuks tunnistatud 32006R0884

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1988/411/oj

31988R0411



Euroopa Liidu Teataja L 040 , 13/02/1988 Lk 0025 - 0027
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 26 Lk 0040
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 26 Lk 0040


Komisjoni määrus (EMÜ) nr 411/88,

12. veebruar 1988,

kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatava meetodi ja intressimäära kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 1883/78, millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust [1] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2095/87), [2] eriti selle artiklit 5,

ning arvestades, et:

kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamist käsitlevaid sätteid, mis algselt kehtestati komisjoni määrusega (EMÜ) nr 467/77 [3] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 331/87), [4] on pärast vastuvõtmist korduvalt muudetud; asjakohaste dokumentide rohkus, keerukus ja hajutatud avaldamine Euroopa Ühenduste Teataja eri numbrites muudab nende kasutamise raskeks ning kaob selgus, mis peaks olema kõigi õigusaktide põhitunnus; sellepärast tuleks need konsolideerida;

määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 4 lõike 1 alusel koostatakse iga liikmesriigi ja iga eelarveaasta kohta raamatupidamisaruanne, milles kajastub asjaomaste sekkumisametite netokahjum;

nimetatud aruanded hõlmavad ka rahastamiskulusid, mis arvutatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 [5] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3769/85) [6] artiklis 13 sätestatud korras vastuvõetud meetodi ja selles sätestatud intressimäärade kohaselt;

rahastamiskulud tuleks arvutada vastavalt meetodile, mis võtab arvesse varude suurust, kauba sekkumiseks esitamise eri viise, ladustatud kauba väärtuse vähenemist võrreldes eelarveaasta algusega ning toodete sekkumishinna muutumist eelarveaasta jooksul; kõnealust meetodit peaks olema lihtne kohaldada;

intressimäär peab esindama ühenduses raha laenamise eest tegelikult makstavaid intressimäärasid;

asjakohastel tingimustel ühenduse eelarve järjepideva täitmise tagamiseks lubatakse määruses (EMÜ) nr 1883/78 komisjonil 1986., 1987. ja 1988. eelarveaastaks fikseerida representatiivtasemest madalama tasemega ühtne intressimäär; selliste kulutuste puhul hõlmab eelarveaasta kulud, mis tulenevad eelnenud aasta 1. oktoobrist 30. septembrini sooritatud materiaalsetest toimingutest; sellisel puhul vähendatakse intressimäära 7 %le;

määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 5 teine lõik annab komisjonile õiguse fikseerida madalama tasemega ühtne intressimäär nende liikmesriikide puhul, kelle intressikulud on madalamad kui finantskulude arvutamisel ühtse intressimäära kohaldamisest tulenevad intressikulud; alates 1. detsembrist 1985 on ühtseks intressimääraks fikseeritud 7 %; võrreldes 1985. aasta olukorraga langesid intressimäärad 1986. aastal kahes liikmesriigis ühtsest intressimäärast madalamale; tuleks fikseerida kõnealustes liikmesriikides kohaldatav eriintressimäär;

määruse (EMÜ) nr 1883/78 artiklis 7 on sätestatud, et kui kõnealuste toodete tarbimisväärtus on ladustamise tagajärjel langenud, registreeritakse tarbimisväärtuse languse rahaline mõju ja seda arvestatakse sekkumist alustades; seega muutub sekkumisametite netokahjumi kindlaksmääramisel kasutatavate rahastamiskulude arvutamise baas; seepärast tuleb tootetonni keskmise väärtuse arvutamisel arvesse võtta vastavat väärtuselangust;

vastavalt ühist turukorraldust reguleerivatele eeskirjadele võib kehtestada sätted, mille kohaselt sekkumisameti kokkuostetud toodete eest tasutakse alles pärast teatava ajavahemiku möödumist; seepärast tuleks intressimaksete arvutamise meetodit kohandada, võttes arvesse maksetähtaega, kui see on eeskirjadega ette nähtud;

kui sekkumisameti kokkuostetud toodete eest tasutakse pärast teatava ajavahemiku möödumist, siis vähendatakse intressimaksete arvutamisel kasutatavaid summasid; on selgunud, et maksetähtaegade pikendamise ja teatavates sektorites eelarveaasta lõpus tehtud märkimisväärsete kokkuostude tõttu võivad sellisel vähendamisel olla negatiivsed tagajärjed; nimetatud tagajärgi silmas pidades tuleks arvutusmeetodit kohandada;

ühist turukorraldust reguleerivate eeskirjade või riiklikul sekkumisel põllumajandustoodete müüki reguleerivate ühenduse pakkumismenetlustega võib ette näha, et selliste toodete müügi puhul antakse ostjale pärast tasumist aega toodete äraviimiseks; intressikulude arvutamise meetodit tuleks muuta, võttes arvesse sellist äraviimisaega;

teatavate põllumajandustoodete sekkumisvarude erakordselt suure hulga tõttu on komisjon teatavatel juhtudel ette näinud ajavahemiku, mille jooksul võidakse makse teha pärast seda, kui ostja on tooted laost ära viinud; seepärast on otstarbekas erandmeetmena kohandada asjaomase müügi intressikulude arvutamise meetodit selleks, et võtta arvesse sellist maksetähtaega;

käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas EAGGF komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3247/81 [7] artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud intressikulude arvutamisel kohaldatakse sekkumise objektiks olnud toote ühe tonni keskmise väärtuse suhtes nimetatud määruse artikliga 3 ja artikli 4 lõikega 2 fikseeritud määra ning saadud arv korrutatakse kõnealuse eelarveaasta keskmise varu suurusega.

2. Toote ühe tonni keskmise väärtuse arvutamiseks jagatakse eelarveaasta esimesel päeval laos olnud toodete väärtuse ja kõnealuse aasta jooksul kokkuostetud toodete väärtuse summa eelarveaasta esimesel päeval laos olnud toodete hulga ja kõnealuse eelarveaasta jooksul kokkuostetud toodete hulga summaga.

3. Eelarveaasta keskmise varu arvutamiseks liidetakse iga kuu alguse koguvarule iga kuu lõpu koguvaru ja saadud summa jagatakse eelarveaasta kahekordse kuude arvuga.

Artikkel 2

1. Kui vastavalt määruse (EMÜ) nr 1883/78 artiklile 7 on toote suhtes fikseeritud tarbimisväärtuse vähenemise koefitsient, korrutatakse eelarveaasta jooksul kokkuostetud toodete väärtuse arvutamiseks kokkuostuhind nimetatud koefitsiendiga.

Kui toote tarbimisväärtuse vähenemine on fikseeritud vastavalt määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 8 teisele lõigule, arvutatakse keskmine varu välja enne keskmise väärtuse puhul arvessevõetava iga väärtuse vähenemise jõustumiskuupäeva.

2. Kui ühist turukorraldust reguleerivates eeskirjades on täpsustatud, et sekkumisameti kokkuostetud toodete eest ei tasuta enne, kui tarne vastuvõtmise kuupäevast on möödunud vähemalt üks kuu, vähendatakse artikli 1 lõike 3 kohaselt arvutatud keskmist varu järgmise tehte tulemuseks saadava summa võrra:

12

milles Q = eelarveaasta jooksul kokkuostetud kogused,

N = minimaalse maksetähtaja kuude arv.

Kõnealuse arvutuse puhul loetakse eeskirjades sätestatud miinimumaega maksetähtajaks. Kuu pikkuseks loetakse 30 päeva. Iga kuu osa, mis on pikem kui 15 päeva, loetakse terveks kuuks; kuni 15 päeva pikkust kuu osa ei võeta kõnealuste arvutuste tegemisel arvesse.

Kui aasta lõpus arvutatud keskmine varu on pärast esimeses lõigus osutatud vähendamist negatiivne, lahutatakse kõnealune summa järgmise aasta keskmise varu arvutamisel.

3. Kui sekkumisametite teostatava toodete müügi puhul sätestatakse ühist turukorraldust reguleerivates eeskirjades või kõnealuseks müügiks avaldatud ühenduse pakkumiskutses teatav aeg, mille jooksul selliste toodete ostja peab pärast tasumist tooted ära viima, ja kui see aeg on pikem kui 30 päeva, vähendatakse eelmiste lõigete kohaselt arvutatud rahastamiskulusid järgmise tehte tulemuseks saadava summa võrra:

365

milles V = ostja makstud summa,

J = makse laekumise ja toodete äraviimise vahelise aja pikkus päevades, millest on lahutatud 30,

i = artiklis 3 nimetatud intressimäär.

4. Kui konkreetsete ühenduse eeskirjade alusel sekkumisametite teostatava põllumajandustoodete müügi puhul on toodete äraviimisele järgnev tegelik maksetähtaeg pikem kui 30 päeva, suurendatakse eelmiste lõigete sätete kohaselt arvutatud rahastamiskulusid järgmise tehte tulemuseks saadava summa võrra:

365

milles M = ostja makstav summa,

J = toodete äraviimise ja makse laekumise vahelise aja pikkus päevades, millest on lahutatud 30,

i = artiklis 3 nimetatud intressimäär.

Artikkel 3

Määruse (EMÜ) nr 1883/78 artiklis 5 nimetatud intressimäär on 7 %.

Artikkel 4

1. Kui liikmesriigi tasutud intressikulude määr on kuue kuu jooksul madalam kui ühenduses fikseeritud ühtne intressimäär, fikseeritakse kõnealuse riigi jaoks eriintressimäär.

2. Eriintressimäär ajavahemikul, mis algab 1. detsembril 1986, on:

- Saksamaa puhul 6 %,

- Madalmaade puhul 6 %.

Artikkel 5

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 467/77.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. veebruar 1988

Komisjoni nimel

asepresident

Frans Andriessen

[1] EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1.

[2] EÜT L 196, 17.7.1987, lk 3.

[3] EÜT L 62, 8.3.1977, lk 9.

[4] EÜT L 32, 3.2.1987, lk 10.

[5] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13.

[6] EÜT L 362, 31.12.1985, lk 17.

[7] EÜT L 327, 14.11.1981, lk 1.

--------------------------------------------------

Top