31978L1031

Nõukogu direktiiv,

5. detsember 1978,

automaatseid kontrollkaale ja sorteerkaale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(78/1031/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

eri liikmesriikides kehtivad kontrollkaalude ja sorteerkaalude ehituse ja kontrollimeetodite suhtes kohustuslikud sätted erinevad liikmesriigiti ja takistavad seetõttu selliste seadmetega kauplemist; seetõttu on tarvis kõnealused sätted ühtlustada;

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiviga 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendite ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta, [4] viimati muudetud direktiiviga 72/427/EMÜ, [5] on sätestatud EMÜ tüübikinnituse ja esmataatluse kord; selle direktiivi kohaselt on vaja kehtestada kontrollkaalude ja sorteerkaalude konstruktsioonile ja tööle esitatavad tehnilised nõuded, selleks et pärast vajalikke kontrollimisi ning nõuetekohaste märkide ja tähiste pealekandmist võiks neid importida, turustada ja vabalt kasutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontrollkaalude ja sorteerkaalude suhtes. Kõnealused seadmed on määratletud lisa punktis 1.

Artikkel 2

Kontrollkaale ja sorteerkaale, mis võivad kanda EMÜ märgiseid ja märke, on kirjeldatud lisas.

Need masinad peavad läbima EMÜ tüübikinnituse ja need tuleb esitada EMÜ esmataatluseks.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei või mõõtmisomaduste põhjal keelata või piirata EMÜ tüübikinnitusmärki või EMÜ esmataatlusmärgist kandvate automaatsete kontrollkaalude ja sorteerkaalude turuleviimist ega kasutuselevõtmist ega sellest keelduda.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. detsember 1978

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Lahnstein

[1] EÜT C 54, 8.3.1976, lk 44.

[2] EÜT C 125, 8.6.1976, lk 43.

[3] EÜT C 197, 23.8.1976, lk 13.

[4] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

[5] EÜT L 291, 28.12.1972, lk 156.

--------------------------------------------------

LISA

I PEATÜKK

MÕISTED JA MÄÄRATLUSED

1. ÜLDMÕISTED

Automaatsed kontrollkaalud ja sorteerkaalud jagavad esemed kahte või enamasse alarühma vastavalt esemete massile.

1.1. Kontrollkaalud

Masinad, mis jagavad esemeid, mille mass võib olla nii suurem kui ka väiksem eelnevalt kindlaksmääratud väärtusest, mida nimetatakse nominaalmassiks.

Kontrollkaalu funktsioon on jagada esemed kahte või enamasse alarühma vastavalt nende massi ja nominaalmassi erinevuse väärtusele.

1.2. Sorteerkaalud

Masinad, mis jagavad erineva massiga esemeid, mille puhul ei ole nominaalmassi eelnevalt kindlaks määratud.

Sorteerkaalu funktsioon on liigitada esemed mitmesse alarühma, mida iseloomustab teatav massivahemik.

1.3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata automaatsete hinda arvutavate kaalude, kviitungit trükkivate kaalude ega munasorteerkaalude suhtes.

Hiljem koostatakse lisasätted elektrooniliste seadmetega varustatud automaatsete kontrollkaalude kohta, millele praegu ei saa EMÜ tüübikinnitust taotleda.

2. MÕISTED

2.1. Liigitus sortimismeetodi alusel

2.1.1. Masinad, mis jagavad esemed masinalt lahkuvatesse eraldi rühmadesse.

2.1.2. Masinad, mis jagavad esemeid, kinnitades igale esemele eristusmärgi, millega määratakse rühm, millesse see ese kuulub.

2.1.3. Masinad, mis loendavad igasse rühma kuuluvaid esemeid neid eraldamata.

2.1.4. Masinad, mis iga rühma kuuluva eseme puhul annavad nähtava või kuuldava signaali esemeid eraldamata.

2.2. Liigitus töömeetodi alusel

2.2.1. Pidevalt töötavad kontroll- ja sorteerkaalud

Koormuse pideva liikumisega masinad.

Koormuste liikumine koormuskanduril on pidev ja selle liikumise ajal esitatakse teave massi kohta.

2.2.2. Perioodiliselt töötavad kontroll- ja sorteerkaalud.

Koormuse perioodilise liikumisega masinad.

Koormuste liikumine koormuskanduril on perioodiline ja teave massi kohta esitatakse siis, kui koormus seisab.

2.3. Seadme komponendid

2.3.1. Mõõtesüsteem.

2.3.1.1. Kaaluplokk.

Seadis, mis annab teavet sorditava koormuse massi kohta. Seadis võib koosneda täielikult või osaliselt mitteautomaatsest kaalust.

See koosneb koormuskandurist, tasakaalustavast mehhanismist ja võimaluse korral näidikust, mis näitab näiteks koormuse massi väärtust või selle ja kontrollväärtuse vahelist erinevust massiühikutes.

2.3.1.2. Lüliti.

Seadis, mis annab käsu massiga seotud teabe esitamiseks.

2.3.1.3. Töötlemisseadis.

Seadis, mis muudab kaalult saadud andmed signaaliks ja töötleb seda signaali sortimiskäsu andmiseks.

2.3.1.4. Näidik.

Seadis, mis esitab vähemalt ühe järgmisest teabest:

- sorditud koormuse mass,

- erinevus selle massi ja kontrollväärtuse vahel,

- alarühm, kuhu sorditud koormus kuulub.

2.3.2. Konveier.

Koormusandurile koormuste panemise ja sealt eemaldamise seadis.

See võib olla osa kaaluplokist.

2.3.3. Seadeplokk.

Seadis alarühmade massipiiride määramiseks.

2.3.4. Sorteer.

Seadis, mille abil jagatakse koormused automaatselt füüsiliselt eraldi olevatesse alarühmadesse. See seadis ei pruugi olla masina osa.

2.3.5. Suunav seadis (servo tagasisideseadis).

Seadis, mis sortimise tulemusi arvestades automaatselt korrigeerib masina seadet ja seega ka sellele tulevat koormust.

2.3.6. Loendur.

Seadis, mis näitab koormuste arvu, mis on liikunud koormuskandurile (liikumisloendur), või igasse alarühma kuuluvate koormuste arvu (jagamisloendur).

2.4. Standardkatsekoormus

Standardkatsekoormus on koormus, mille abil katsetatakse standardset ebakindla toimimise piirkonda (Us) punktis 7.2.1.1 sätestatud tingimustel.

2.5. Metroloogilised omadused

2.5.1. Seadepunkti nimiväärtus.

Massiühikutes väljendatud väärtus, mille on käitaja eelnevalt määranud seadeploki abil, loomaks piiri järjestikuste alarühmade vahel.

2.5.2. Seadepunkti tegelik väärtus.

Väärtus massiühikutes, mille suhtes võib sama koormuse puhul teha kaks erinevat ühesuguse tõenäosusega otsust.

2.5.3. Seadepiirkond.

Piirkond, mille ulatuses saab seadepunkti nimiväärtust reguleerida koormuste massi teatava nimiväärtuse tarvis.

2.5.4. Seadepunktide vahekaugus (alarühma ulatus).

Massiühikutes väljendatud vahekaugus järjestikuste seadepunkti nimiväärtuste vahel.

2.5.5. Seadeviga.

Erinevus seadepunkti nimi- ja tegeliku väärtuse vahel.

2.5.6. Massikategooria.

Teatavasse massivahemikku kuuluvate koormuste alarühm. Kui kõigi koormuste tarvis nullist lõpmatuseni on n seadepunkti, jagatakse need (n + 1) massikategooriasse.

2.5.7. Alumine mõõtepiir.

Koormuse väärtus, millest allpool ei pruugi masin koormust kindlaks teha ega liigitada seda õigesti alarühma, millesse see kuulub.

2.5.8. Ebakindla toimimise piirkond.

Massiühikutes väljendatud vahemik, milles masina otsused on määramatud.

2.5.8.1. Standardne ebakindla toimimise piirkond (Us).

Tootja esitatud ja massiühikutes väljendatud vahemik, milles masin võib teha kaks erinevat otsust standardkatsekoormuse ja teatava töökiiruse juures.

2.5.8.2. Nominaalne ebakindla toimimise piirkond (Un).

Tootja esitatud ja massiühikutes väljendatud vahemik, milles masin võib teha kaks erinevat otsust teatava toote ja töökiiruse juures.

2.5.8.3. Tegelik ebakindla toimimise piirkond (Ua).

Mõõteteenistuse kindlakstehtud ja massiühikutes väljendatud vahemik, milles masin võib teha kaks erinevat otsust standardkatsekoormuse või teatava toote ja töökiiruse juures.

Selle tavapärane väärtus on 6σ (–3 kuni +3σ), kusjuures σ võrdub standardhälbega.

2.5.9. Sortimiskiirus (töökiirus).

Ajaühikus sorditud koormuste arv.

2.5.10. Koormuse (efektiivne) pikkus.

Koormuse liikumissuunas mõõdetud koormuse pikkus.

2.5.11. Kaalumisaeg.

Aeg alates hetkest, mil koormus on täielikult koormuskanduril, kuni hetkeni, mil esitatakse teave massi kohta.

2.5.12. Reageerimisaeg.

Aeg alates hetkest, mil koormus on täielikult koormuskanduril, kuni hetkeni, mil kaaluploki momentaalne vastus erineb lõplikust vastusest vähem kui Un võrra.

METROLOOGILISED OMADUSED

+++++ TIFF +++++

II PEATÜKK

METROLOOGILISED NÕUDED

3. ÜLDSÄTTED

3.1. Kaaluploki skaalajaotise väärtus

Kui kaaluplokil on näidik, mille skaala on jaotatud massiühikuteks, peavad selle skaalajaotis ja taatlusjaotis vastama ühenduse nõuetele, mis käsitlevad mitteautomaatseid kaalusid.

3.2. Suurim ebakindla toimimise piirkond

Ilma et see piiraks punkti 5.1.2 nõudeid, ei tohi standardne ebakindla toimimise piirkond (Us) olla suurem kui:

- 1 g koormuste puhul, mille nominaalmass on kuni 100 g (kaasa arvatud),

- 1 % koormuste puhul, mille nominaalmass on üle 100 g.

3.3. Nominaalse ja standardse ebakindla toimimise piirkonna vaheline suhe

Nominaalne ebakindla toimimise piirkond (Un) ei tohi olla väiksem kui standardne ebakindla toimimise piirkond (Us).

4. LUBATUD PIIRVEAD

4.1. MÜ tüübikinnitusel lubatud piirvead

4.1.1. Kaaluplokk.

Kui kaaluplokil on näidik, mille skaala on jaotatud massiühikuteks, loetakse seda mitteautomaatseks kaaluks ja see peab staatiliste koormuskatsete ajal vastama ühenduse nõuetele, mis käsitlevad selliste kaalude lubatud piirvigu.

4.1.2. Tegelik ebakindla toimimise piirkond (Ua).

V peatüki kohaselt tehtavate katsete käigus kindlaksmääratud tegelik ebakindla toimimise piirkond või piirkonnad ei tohi standardset ebakindla toimimise piirkonda (Us) ületada rohkem kui 0,8 korda.

4.1.3. Seadeviga.

Seadeviga ei tohi standardset ebakindla toimimise piirkonda (Us) ületada rohkem kui 0,5 korda.

4.1.4. Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine aja jooksul.

Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine ei tohi kaheksatunnise töö käigus standardset ebakindla toimimise piirkonda (Us) ületada rohkem kui 0,5 korda.

4.1.5. Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine temperatuuri toimel.

Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine ei tohi 5 ºC temperatuurierinevuse korral standardset ebakindla toimimise piirkonda (Us) ületada rohkem kui 0,5 korda.

4.1.6. Keskpunktist hälbiva koormamise toime.

Kui koormusi on võimalik asetada keskpunktist hälbivalt, ei tohi alumise mõõtepiiriga võrdse koormuse tasakaalustamiseks vajalike massiväärtuste suurim erinevus standardset ebakindla toimimise piirkonda (Us) ületada rohkem kui 0,5 korda, kui koormused asetatakse koormuskandurile.

4.2. EMÜ esmataatlusel lubatud piirvead

4.2.1. Kaaluplokk.

Kui kaaluplokil on näidik, mille skaala on jaotatud massiühikuteks, loetakse seda mitteautomaatseks kaaluks ja see peab staatiliste koormuskatsete ajal vastama ühenduse nõuetele, mis käsitlevad selliste kaalude lubatud piirvigu.

4.2.2. Tegelik ebakindla toimimise piirkond (Ua).

V peatüki kohaselt tehtavate katsete käigus kindlaksmääratud tegelik ebakindla toimimise piirkond või piirkonnad ei tohi nominaalset ebakindla toimimise piirkonda (Un) ületada rohkem kui 0,8 korda.

4.2.3. Seadeviga.

Seadeviga ei tohi nominaalset ebakindla toimimise piirkonda (Un) ületada rohkem kui 0,8 korda.

4.2.4. Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine aja jooksul.

Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine ei tohi kaheksatunnise töö käigus nominaalset ebakindla toimimise piirkonda (Un) ületada rohkem kui 0,5 korda.

4.2.5. Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine temperatuuri toimel.

Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine ei tohi 5 ºC temperatuurierinevuse korral nominaalset ebakindla toimimise piirkondade (Un) ületada rohkem kui 0,5 korda.

4.3. Lubatud piirvead kasutusel

4.3.1. Kaaluplokk.

Kui kaaluplokil on näidik, mille skaala on jaotatud massiühikuteks, loetakse seda mitteautomaatseks kaaluks ja see peab staatiliste koormuskatsete ajal vastama ühenduse nõuetele, mis käsitlevad selliste kaalude lubatud piirvigu.

4.3.2. Tegelik ebakindla toimimise piirkond (Ua).

V peatüki kohaselt tehtavate katsete käigus kindlaksmääratud ebakindla toimimise piirkond ei tohi ületada nominaalset ebakindla toimimise piirkonda (Un).

4.3.3. Seadeviga.

Seadeviga ei tohi nominaalset ebakindla toimimise piirkonda (Un) ületada rohkem kui 0,5 korda.

5. LUBATUD PIIRVIGADE KOHALDAMISE TINGIMUSED

5.1. Tavalised kasutustingimused

5.1.1. Koormuste mass.

Koormuste mass peab olema masina alumise ja ülemise mõõtepiiri vahel.

5.1.2. Alumine mõõtepiir.

Alumine mõõtepiir peab olema vähemalt:

25 Un, kui Un ≤ 200 mg,

50 Un, kui 200 mg < Un ≤ 500 mg,

100 Un, kui 500 mg < Un.

5.1.3. Kaalumisaeg.

Kaalumisaeg peab olema pikem reageerimisajast või sellega võrdne ja lühem ajast, mille jooksul on koormus täielikult koormuskanduril, või sellega võrdne.

Pädev asutus võib siiski loobuda sellest nõudest, kui masina ehitus- ja/või tööpõhimõtted seda võimaldavad.

Iga kiiruse juures, mis on väiksem suurimast sortimiskiirusest või sellega võrdne, peavad seadeviga ja ebakindla toimimise piirkond olema punktis 4 määratletud väärtustest väiksemad või nendega võrdsed.

5.2. Mõjutegurid

5.2.1. Temperatuur.

Masinad peavad vastama punkti 4 nõuetele mis tahes peaaegu püsiva temperatuuri juures vahemikus alates 25 °C.

Kui masin on ette nähtud töötama temperatuuriga reguleeritavatel tingimustel, võib vähendatud temperatuurivahemik olla alates 10 °C.

Temperatuuri loetakse peaaegu püsivaks, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:

- katse käigus registreeritud äärmuslike temperatuuride erinevus ei ole suurem kui 5 °C,

- viie minutiga ei muutu temperatuur rohkem kui 1 °C.

5.2.2. Toiteallikas.

Seadepunkti tegelik väärtus ja tegelik ebakindla toimimise piirkond (Ua) peavad vastama punkti 4 nõuetele toiteallika järgmiste muutuste juures:

nimipinge muutus –15 %st +10 %ni,

nimisageduse muutus –2 %st +2 %ni.

5.2.3. Muud mõjutegurid.

Masinad peavad vastama punkti 4 nõuetele, kui neid mõjutavad muud mõjutegurid peale punktides 5.2.1 ja 5.2.2 osutatud tegurite ning tulenevalt nende paigaldustingimustest ja kavandatud kasutusest.

III PEATÜKK

TEHNILISED NÕUDED

6. ÜLDSÄTTED

6.1. Kasutussobivus

Masinad peavad olema konstrueeritud nii, et nad sobiksid oma kavandatud kasutuseks, ning olema ehitatud hoolikalt ja vastupidavalt.

6.2. Reguleerimisvead

Masinad peavad olema ehitatud nii, et nende tööd segada võivaid reguleerimisvigu ei esine tavaliselt nii, et nende mõju ei oleks kohe märgata.

6.3. Võnkesummuti (amortisaator)

Võnkesummutitele, mille omadusi mõjutab temperatuurimuutus sellisel määral, et masina toimimine ja täpsus jäävad väljapoole ettenähtud hälbeid, tuleb paigaldada automaatne kompensaator.

Signaal peab osutama, kui seadme temperatuur on nõuetekohane.

Kõrvalised isikud ei tohi võnkesummutile kergesti juurde pääseda.

6.4. Konveier

Kui konveier koosneb rihmadest, lintidest või kettidest, mis on mõeldud koormuste edastamiseks koormuskandurile, ja kui rihmad, lindid või ketid on varustatud pingeregulaatoritega, ei tohi regulaatorid olla kergesti juurdepääsetavad, kui pinge reguleerimine võib mõjutada teavet kaaluploki esitatava massi kohta.

6.5. Loodimine

6.5.1. Masinad peavad olema alati loodis.

6.5.2. Kui masinad on teisaldatavad, peavad neil olema loodimisseadis ja loodinäidik või nad peavad vastama punkti 4 nõuetele, kui neid kallutatakse piki- või ristisuunas kuni 5 %.

6.5.3. Kui punkti 6.5.2 nõuete täitmiseks on masin varustatud loodinäidikuga, peab selle tundlikkus olema selline, et selle liikumist näitav osa näitab vähemalt 2 mm nihet kalde juures 0,5 %.

6.6. Tasakaalu reguleeriv seadis ja seadeplokk

Nii tasakaalu reguleeriva seadise kui seadeploki juhtseadiseid peab saama reguleerida vähemalt veerandi nominaalse ebakindla toimimise piirkonna ulatuses vastavalt masina töömeetodile, olenemata sellest, kas masinal on koormus või mitte.

6.7. Eemaldatavad massid

Eemaldatavad massid peavad olema ühenduse nõuetele vastavad keskmise või kõrgema täpsusklassi vihid või selleks ettenähtud massid, mida saab vihtidest kuju järgi eristada ja mis identifitseeritakse koos masinaga.

6.8. Kirjeldavad märgid

6.8.1. Kohustuslikud märgid.

Masinatel peavad olema järgmised märgid:

—tootja tunnusmärk, |

—vajaduse korral importija tunnusmärk, |

—masina seerianumber ja tüübimärgis, |

—EMÜ tüübikinnitusmärk, |

—ülemine mõõtepiir: | ülemine… |

—alumine mõõtepiir: | alumine… |

—nominaalne ebakindla toimimise piirkond: | Un… |

—sortimiskiirus: | … koormuste arv minutis |

—reageerimisaeg: | t …s |

—kaaluploki taatlusjaotise väärtus vastavalt mitteautomaatseid kaalusid käsitlevatele ühenduse nõuetele |

—temperatuuripiirid: | …°C/… °C |

—toiteallika pinge: | …V |

—toiteallika sagedus: | … Hz |

—tunnusmärk nendel masina osadel, mis ei ole otseselt kinnitatud põhiosa külge. |

6.8.2. Lisamärgised.

Sõltuvalt masina konkreetsest kasutusest võib EMÜ tüübikinnitustunnistust väljaandev mõõteteenistus nõuda EMÜ tüübikinnitusel üht või mitut lisamärgist.

6.8.3. Kirjeldavate märgiste esitusviis

Kirjeldavad märgised on kustutamatud ning sellise suuruse, kuju ja selgusega, mis võimaldab neid masina tavalistes kasutustingimustes raskusteta lugeda.

Need koondatakse ühele kohe nähtavale kohale masinal: kas näidiku lähedale kinnitatud kirjeldusplaadile või otse näidikule.

Märgiseid kandvat plaati peab olema võimalik plommida, kui seda saab lõhkumata eemaldada.

6.8.4. Templid.

Kirjeldusplaadil võib olla koht templi jaoks. Kui sellel ei ole kohta templi jaoks, peab selle lähedal olema selleks ettenähtud seadeldis.

IV PEATÜKK

METROLOOGILINE KONTROLL

Automaatsete kontrollkaalude ja sorteerkaalude EMÜ tüübikinnitus ja EMÜ esmataatlus tehakse direktiivis 71/316/EMÜ sätestatud korras. Osa neist nõuetest on määratletud käesolevas peatükis.

7. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

7.1. Taotlus EMÜ tüübikinnituseks

Taotlusega koos tuleb esitada asjaomasesse tüüpi kuuluv masin ning järgmised andmed ja dokumendid:

7.1.1. Metroloogilised omadused:

- kaaluploki eriomadused,

- suurim sortimiskiirus kooskõlas konveieri kiiruse ja koormuse (efektiivse) pikkusega,

- mõõtesüsteemide osade elektrilised omadused.

7.1.2. Kirjeldavad dokumendid:

- üldised paigutusjoonised,

- metroloogilist huvi pakkuvate detailide fotod ja vajaduse korral joonised või mudelid,

- töömeetodit kirjeldav skeem ja masina tehniline kirjeldus.

7.2. Läbivaatus EMÜ tüübikinnituseks

7.2.1. EMÜ tüübikinnituskatsed.

Masinad peavad vastama punktides 3, 4.1 ja 5 määratletud metroloogilistele nõuetele standardsete katsekoormuste standardse ebakindla toimimise piirkonna (Us) puhul töövahemikus, st alumise ja ülemise mõõtepiiri vahel ning väikseima ja suurima kiiruse korral.

Masinaid, millel võib olla mitu seadepunkti nimiväärtust, tuleb katsetada vähemalt kahe seadepunkti nimiväärtuse juures.

Standardkatsekoormus.

EMÜ tüübikinnituseks tehtavatel katsetel tuleb kasutada standardkatsekoormust.

Standardkatsekoormus peab vastama järgmistele tingimustele:

—mass – m | = maks, min ja 1/2 (maks + min) |

—pikkus – L (cm) | = 3m (grammides) ± 20 % |

—kõrgus – h | = L2 |

—konstantne mass,—tahke materjal,—mittehügroskoopne materjal,—mitteelektrostaatiline materjal,—vältida metallidevahelist kontakti. |

7.2.1.1. Staatilised koormuskatsed.

7.2.1.1.1. Keskpunktist hälbivate koormuste katse.

Kui koormusi on võimalik koormuskandurile panna keskpunktist hälbivalt, tuleb teha katse koormusega, mis võrdub alumise mõõtepiiriga ja mida asetatakse järjestikku koormuskanduri eri asukohtadesse. Lubatud piirvead on määratletud punktis 4.1.6.

7.2.1.1.2. Erikatse masinaga, millel on kompaktsest mitteautomaatsest kaalust koosnev kaaluplokk.

Masina kaaluplokk peab läbima mitteautomaatseid kaalusid käsitlevates ühenduse nõuetes nimetatud tundlikkus-, mobiilsus- ja täpsuskatsed.

Lubatud piirvigadeks peavad olema mitteautomaatsete kaalude piirvead kooskõlas nende taatlusjaotise väärtuse ja täpsusklassiga.

7.2.1.2. Reageerimisaja mõõtmine.

Reageerimisaega tuleb mõõta stabiilsetes katsetingimustes, kus puudub liigsete mõjutegurite toime. Saadud väärtused ei tohi olla kirjeldavatel märgistel esitatud väärtustest suuremad.

Punktis 7.1.1 osutatud andmed, mis puudutavad suurimat sortimiskiirust kui konveieri kiiruse funktsiooni ja koormuse (efektiivset) pikkust, peavad vastama saadud reageerimisaja väärtustele.

7.2.1.3. Katsed tavalistes kasutustingimustes.

7.2.1.3.1. Ebakindla toimimise piirkond ja seadeviga.

Katse tuleb teha vastavalt V peatüki punktis 10.3 kirjeldatud meetodile C.

7.2.1.3.2. Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine aja jooksul.

Katsed tuleb teha standardsete katsekoormustega, muutmata masina seadeid ja mõjutegureid, ning neid tuleb kaheksatunnise töötamisaja jooksul teha mitu korda. Tulemuste saamiseks võib nende katsete käigus kasutada elektrilisi mõõtmismeetodeid.

7.2.1.3.3. Seadepunkti tegeliku väärtuse muutumine temperatuuri toimel.

Katsed tuleb teha standardsete katsekoormustega, muutmata masina seadeid ja muid mõjutegureid peale temperatuuri; neid tuleb teha mitu korda tootja osutatud temperatuurivahemikus. Tulemuste saamiseks võib nende katsete käigus kasutada elektrilisi mõõtmismeetodeid.

7.2.2. Tehnilistele nõuetele vastavuse katsed.

Nende katsete abil peab olema võimalik teha kindlaks, et masinad vastavad III peatükis nimetatud tehnilistele nõuetele.

7.2.3. Katsevahenditega varustamine.

Mõõteteenistus võib katsete tegemiseks nõuda taotluse esitajalt standardseid katsekoormusi, käsitsemisvahendeid, kohase väljaõppega töötajaid ja nõutavaid kontrollimasinaid.

7.2.4. Katsetamiskoht.

Tüübikinnituseks esitatud masinaid võib katsetada:

- selle mõõtmisteenistuse tööruumides, kellele taotlus on esitatud,

- mis tahes muus sobivas kohas, mille on asjaomane mõõteteenistus ja taotluse esitaja kokku leppinud.

8. EMÜ ESMATAATLUS

8.1. EMÜ esmataatluskatsed

Masinad peavad vastama punktides 3, 4.2, 5 ja 6 nimetatud nõuetele teatava toote või teatavate toodete nominaalse ebakindla toimimise piirkonna (Un) puhul töövahemikus, st alumise ja ülemise mõõtepiiri vahel ning väikseima ja suurima kiiruse korral.

EMÜ esmataatluse korraldab pädev mõõteteenistus ühes või kahes etapis.

8.1.1. Esimese etapi katsed.

Staatilised koormuskatsed tehakse vastavalt punktile 7.2.1.1.

8.1.2. Teise etapi katsed.

Ebakindla toimimise piirkond ja seadeviga tuleb taadelda, kasutades üht V peatükis kirjeldatud meetodit toodetega, mille sortimiseks on masin ette nähtud. Igal juhul tuleb vähemalt üks katse teha alumise mõõtepiiri juures.

Vaidluse korral on standardmeetodiks meetod C.

8.2. Katsevahenditega varustamine

Mõõteteenistus võib katsete tegemiseks nõuda taotluse esitajalt katsekoormusi, käsitsemisvahendeid, kohase väljaõppega töötajaid ja nõutavaid kontrollimasinaid.

8.3. EMÜ esmataatluse koht

Esimese etapi võib korraldada töökojas või muus sobivas kohas, millega on asjaomane mõõteteenistus nõustunud; teine etapp korraldatakse paigaldamiskohas.

Kui EMÜ esmataatlus tehakse ühes etapis, tuleb see teha paigaldamiskohas.

9. KORRALINE ÜLEVAATAMINE

9.1. Korralised katsed

Kui kavatsetakse korraldada korralisi katseid, kohaldatakse punkti 4.3.

V PEATÜKK

KATSEMEETODID

10.1. KASVUMEETOD (MEETOD A)

10.1.1. Protseduur

10.1.1.1. Kasutatakse soovitava koormusega võrduvat katsekoormust.

10.1.1.2. Reguleerige katsetatav seadepunkt nii, et n kaalumise ajal tekib alati keelduv signaal.

Kui masinal on kaks või rohkem seadepunkti ja masina seadepunktide vahekaugus on väike, tuleb seadepunkt või seadepunktid, mida ei kasutata, katsetatavast seadepunktist selgelt eristada, vältimaks segiajamise võimalust katsete ajal.

10.1.1.3. Suurendage koormust lisa võrra, mis võrdub umbes ühe kümnendikuga masinal esitatud nominaalsest ebakindla toimimise piirkonnast (Un), ja saatke katsekoormus n korda üle masina.

10.1.1.4. Jätkake katset, suurendades katsekoormust üksikute lisade võrra, kuni vähemalt üks kord n kaalumise ajal tekib heakskiitev signaal.

10.1.1.5. Jätkake katset, suurendades katsekoormust üksikute lisade võrra, kuni n kaalumise ajal tekib alati heakskiitev signaal.

10.1.1.6. Seejärel jätkake mitme massilisaga.

10.1.1.7. Esitage tulemused tabelis.

10.1.1.8. Korrake katsemenetlust samade katsekoormustega, vähendades koormusi üksikute lisade võrra või valides koormused juhuslikult.

Kui kasutatakse juhuslikku valikut, peab iga lisa jaoks olema katsekoormus.

10.1.1.9. Esitage tulemused tabelis.

10.1.2. Arvutamine

10.1.2.1. Saadud tulemuste põhjal arvutage keeldumiste ja heakskiitmiste arv protsendimäärana.

10.1.2.2. Näidake aritmeetilise tõenäosuse dokumendil lisaga koormuste ja keeldumiste protsendimäära vaheline suhe.

10.1.2.3. Valige sirgjoonest, mis peaks olema tulemuseks, sobiv vahemik mõlemal pool 50 % (vahemike 2,275–50 % ja 50–97,725 % väärtus võrdub 2σ).

10.1.2.4. Võtke massivahemik, mis vastab neile punktidele.

10.1.2.5. Kahega jagatud massivahemik annab σ väärtuse.

10.1.2.6. Nüüd saab määrata ebakindla toimimise piirkonna tavapärase väärtuse (6σ).

10.1.2.7. 50 % väärtus (ebakindla toimimise piirkonna keskpunkt) on tegeliku seadepunkti väärtus.

10.1.2.8. Seadeviga on erinevus nominaalse seadepunkti ja saadud tegeliku seadepunkti väärtuse vahel.

10.2. LISAMIS- JA VÄHENDAMISMEETOD (MEETOD B)

10.2.1. Protseduur

10.2.1.1. Valitakse katsekoormus. Selle väärtus peaks olema seadepunkti väärtusest viiekordse nominaalse ebakindla toimimise piirkonna (Un) võrra väiksem.

10.2.1.2. Valitakse koormuse astmelise lisamise d väärtus. See peaks olema suurusjärgus Un/4, kus Un on masina kirjeldusplaadil esitatud nominaalne ebakindla toimimise piirkond. (See koormus peaks olema sobiva väärtusega, et oleks võimalik kasutada standardvihte ja oleks lihtsam arvutada, näiteks 10, 20, 50, 100, 200, 500.)

10.2.1.3. Seejärel saadetakse katsekoormus masinale ja veelkord masinale, olles seda vahepeal suurendanud sobiva lisa võrra, nii et katsekoormus pluss lisakoormus, mille kogumass on Mo, jääb valitud seadepunkti ebakindla toimimise piirkonda. Nüüd on masin valmis tulemusi registreerima.

10.2.1.4. Katsetamist jätkatakse järgmiselt:

koormus Mo saadetakse üle kontrollkaalu. Kui tekib keelduv signaal, korratakse teise katse käigus protsessi koormusega Mo + d; kuid kui tekib heakskiitev signaal, tehakse teine katse koormusega Mo – d.

Seda katsemeetodit, kus d väärtus lisatakse või seda vähendatakse vastavalt kaalumistulemusele, jätkatakse, kuni on tehtud soovitud arv kaalumisi.

10.2.1.5. Saadud tulemused tuleb kanda katsegraafikule, mis on esitatud punktis 10.2.3.

Tabeli iga horisontaalne rida vastab Mo ± id konkreetsele väärtusele, ridade koguarv näitab ebakindla toimimise piirkonna laiust. Iga kaalumise tulemused kantakse graafikule koodina; soovitatakse kasutada X-i, kui koormusest on keeldutud, ja O-d, kui see on heaks kiidetud.

10.2.2. Arvutamine

10.2.2.1. Ebakindla toimimise piirkond.

+++++ TIFF +++++

Igas Mo ± id reas olevad X-id ja O-d liidetakse kokku: samamoodi saadakse liitmise teel iga rea X-ide arv Nx ja O-de arv No.

Arvutamisel kasutatakse kas X või O tulemust, mille summa on numbriliselt väiksem, sest mõlemad tulemused esindavad umbes sama statistilist teavet.

Ebakindla toimimise piirkond arvutatakse järgmise valemi abil:

U

= 9,72d

NB - A

N

2 + 0,029

kus:

d = koormuse astmeline lisamine (Un/4, vt punkti 10.2.1.2),

i = koormuse lisade arv,

ni = reas i arvesse võetud tulemuste arv,

N = kasutatud tulemuste koguarv (No või Nx, neist väiksem),

A ∑ i·n

i

,

B ∑ i

·n

i

.

10.2.2.2. Seadepunkt (punkt 2.5.2).

Seadepunkti arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

m = M

+ d

A

N

1

2

Kui arvutus põhineb keeldumistel (X), tuleb kasutada plussmärki, kui arvutus põhineb heakskiitmistel (O), tuleb kasutada miinusmärki.

Seejärel arvutatakse seadeviga, milleks on tegeliku seadepunkti m (saadud eespool esitatud arvutuse teel) ja nominaalse seadepunkti erinevus.

10.2.2.3. Arvutatud väärtuste standardhälve.

10.2.2.3.1. Ebakindla toimimise piirkond (Ua).

Muutuja Ua (saadud punkti 10.2.2.1 kohaselt) standardhälvet saab määrata järgmise valemi abil:

S

=

H U

N

d

U

asuhte funktsioonina vastavalt punktis 10.2.2.3.1.1 esitatud tabelile.

Ebakindla toimimise piirkonna arvutamise matemaatiline meetod kehtib ainult siis, kui:

≤

13

10.2.2.3.1.1. d

U

a funktsioonina on:

d/Ua: | 0,1 | 0,13 | 0,17 | 0,20 | 0,23 | 0,27 | 0,30 | 0,33 |

H: | 1,6 | 1,47 | 1,38 | 1,32 | 1,30 | 1,25 | 1,25 | 1,25 |

10.2.2.3.2. Seadeviga.

Muutuja m (saadud punkti 10.2.2.2 kohaselt) standardhälvet saab määrata järgmise valemi abil:

S

=

G U

N

d

U

a suhte funktsioonina vastavalt punktis 10.2.2.3.2.1 esitatud tabelile.

Seadepunkti arvutamise matemaatiline meetod kehtib ainult siis, kui:

≤

13

10.2.2.3.2.1. G väärtused Ua funktsioonina on:

d/Ua: | 0,1 | 0,13 | 0,17 | 0,20 | 0,23 | 0,27 | 0,30 | 0,33 |

G: | 0,95 | 0,98 | 1 | 1,02 | 1,05 | 1,08 | 1,1 | 1,12 |

10.2.3. Katsegraafik

+++++ TIFF +++++

10.3. BINAARMEETOD (MEETOD C)

Kui EMÜ tüübikinnituseks kasutatakse seda meetodit, peab masin töötama tootmisliini simuleerivate standardkoormustega. Praktilistel põhjustel võib asjaomane mõõteteenistus erandina teha selle katse tootmisliinil toodetega, mille jaoks masin on ette nähtud.

10.3.1. Protseduur

10.3.1.1. Võtke masinal esitatud nominaalse ebakindla toimimise piirkonna (Un) väärtus.

10.3.1.2. Arvutage ebakindla toimimise piirkonna määramisel kasutatavate katsekoormuste (kokku seitse) mass; katsekoormuste mass saadakse järgmiselt:

m1,7= A ± 1,645 B6 | m2,6= A ± 1,282 B6 | m3,5= A ± 1,842 B6 | m4= A |

kus:

A 2

B =

H - L

H ja L on massi ligikaudsed väärtused teatava seadepunkti ebakindla toimimise piirkonna äärtes.

10.3.1.3. Tagage katsekoormuste jaotuvus üle kogu katsetatava seadepunkti ebakindla toimimise piirkonna.

10.3.1.4. Saatke iga katsekoormus 50 korda üle masina ning jätkake kahe kõige kergema ja kahe kõige raskema katsekoormusega, kuni on kaalutud 200 korda.

Katsekoormusi peab kaaluma juhuslikus järjekorras. Ebakindla toimimise piirkonna kummagi äärmuse katsekoormused peaksid siiski teineteisele järgnema, kusjuures nende vahele jääb ajavahemik, mis vastab katse käigus kasutatavale sortimiskiirusele.

10.3.2. Esitage tulemused tabelis

10.3.2.1. Võtke kokku tulemused ja esitage need tabeli 1 kohaselt.

10.3.2.2. Võtke nw ja nwy väärtused tabelist 2 ja n = 50 ning r = 200 väärtused tabelist 3. Liitke kokku veerud 5 ja 6.

10.3.2.3. n

w

x

i2 and niwixiyi väärtused ja liitke kokku veerud 7, 8 ja 9.

10.3.2.4. Tabelis 1 olevate summade alusel arvutage seadepunkti

+++++ TIFF +++++

ja ebakindla toimimise piirkonna

+++++ TIFF +++++

hinnangulised väärtused punkti 10.3.3 kohaselt.

10.3.2.5. TABEL 1

1. veerg | 2. veerg | 3. veerg | 4. veerg | 5. veerg | 6. veerg | 7. veerg | 8. veerg | 9. veerg |

x | n | r | i | nw | nwy | nwx | nwx2 | nwxy |

x1 | n1 | r1 | 1 | n1w1 | n1w1y1 | n1w1x1 | n1w1x12 | n1w1x1y1 |

· | · | · | · | · | · | · | · | · |

· | · | · | · | · | · | · | · | · |

· | · | · | · | · | · | · | · | · |

xi | ni | ri | i | niwi | niwiyi | niwixi | niwixi2 | niwixiyi |

· | · | · | · | · | · | · | · | · |

· | · | · | · | · | · | · | · | · |

· | · | · | · | · | · | · | · | · |

xk | nk | rk | k | nkwk | nkwkyk | nkwkxk | nkwkxk2 | nkwkxkyk |

| | | | ∑1kniwi | ∑1kniwiyi | ∑1kniwixi | ∑1kniwixi2 | ∑1kniwixiyi |

kus:

xi = lisaga mass,

ni = kaalumiste arv (50 või 200),

ri = xi heakskiitmise kordade arv.

10.3.3. Järgmised suurused arvutatakse tabelis 1 esitatud summade alusel:

x

=

∑n

w

x

∑n

w

y

=

∑n

w

y

∑n

w

S

=

∑n

w

x

∑n

w

S

=

∑n

w

x

∑n

w

y

b =

SnwxySnwxx

Seadepunkti

+++++ TIFF +++++

hinnanguline M saadakse:

+++++ TIFF +++++

,

Ebakindla toimimise piirkonna

+++++ TIFF +++++

hinnanguline Ua saadakse:

+++++ TIFF +++++

TABEL 2

n = 50

r | nw | nwy |

0 [1] | 3,588 | – 8,346 |

1 | 5,981 | – 12,282 |

2 | 9,669 | – 16,928 |

3 | 12,580 | – 19,559 |

4 | 15,015 | – 21,097 |

5 | 17,111 | – 21,929 |

6 | 18,947 | – 22,263 |

7 | 20,574 | – 22,226 |

8 | 22,024 | – 21,902 |

9 | 23,325 | – 21,351 |

10 | 24,494 | – 20,614 |

11 | 25,516 | – 19,726 |

12 | 26,492 | – 18,711 |

13 | 27,342 | – 17,591 |

14 | 28,104 | – 16,380 |

15 | 28,784 | – 15,094 |

16 | 29,386 | – 13,744 |

17 | 29,915 | – 12,339 |

18 | 30,374 | – 10,888 |

19 | 30,767 | – 9,399 |

20 | 31,096 | – 7,878 |

21 | 31,363 | – 6,332 |

22 | 32,569 | – 4,766 |

23 | 31,715 | – 3,185 |

24 | 31,802 | – 1,595 |

25 | 31,831 | 0 |

26 | 31,802 | 1,595 |

27 | 31,715 | 3,185 |

28 | 31,569 | 4,766 |

29 | 31,363 | 6,332 |

30 | 31,096 | 7,878 |

31 | 30,767 | 9,399 |

32 | 30,374 | 10,888 |

33 | 29,915 | 12,339 |

34 | 29,386 | 13,744 |

35 | 28,784 | 15,094 |

36 | 28,104 | 16,380 |

37 | 27,342 | 17,591 |

38 | 26,492 | 18,711 |

39 | 25,546 | 19,726 |

40 | 24,494 | 20,614 |

41 | 23,325 | 21,351 |

42 | 22,024 | 21,902 |

43 | 20,574 | 22,226 |

44 | 18,947 | 22,263 |

45 | 17,111 | 21,929 |

46 | 15,015 | 21,097 |

47 | 12,580 | 19,559 |

48 | 9,669 | 16,928 |

49 | 5,981 | 12,282 |

50 [1] | 3,588 | 8,346 |

TABEL 3

n = 200

r | nw | nwy |

0 [2] | 4,831 | – 13,560 |

1 | 8,406 | – 21,650 |

2 | 14,350 | – 33,384 |

3 | 19,414 | – 42,128 |

4 | 23,922 | – 49,128 |

5 | 28,028 | – 54,932 |

6 | 31,820 | – 59,846 |

7 | 35,356 | – 64,062 |

8 | 38,676 | – 67,710 |

9 | 41,812 | – 70,890 |

10 | 44,788 | – 73,668 |

11 | 47,618 | – 76,102 |

12 | 50,320 | – 78,236 |

13 | 52,906 | – 80,104 |

14 | 55,386 | – 81,736 |

15 | 57,768 | – 83,158 |

16 | 60,058 | – 84,386 |

17 | 62,268 | – 85,444 |

18 | 64,398 | – 86,342 |

19 | 66,454 | – 87,094 |

20 | 68,444 | – 87,714 |

21 | 70,368 | – 88,212 |

22 | 72,232 | – 88,594 |

23 | 74,038 | – 88,872 |

24 | 75,788 | – 89,050 |

25 | 77,486 | – 89,138 |

26 | 79,136 | – 89,138 |

27 | 80,738 | – 89,058 |

28 | 82,294 | – 88,902 |

29 | 83,806 | – 88,676 |

30 | 85,276 | – 88,382 |

31 | 86,706 | – 88,024 |

32 | 88,096 | – 87,608 |

33 | 89,450 | – 87,134 |

34 | 90,766 | – 86,606 |

35 | 92,050 | – 86,028 |

36 | 93,298 | – 85,402 |

37 | 94,514 | – 84,728 |

38 | 95,698 | – 84,012 |

39 | 96,850 | – 83,254 |

40 | 97,974 | – 82,456 |

41 | 99,086 | – 81,620 |

42 | 100,132 | – 80,750 |

43 | 101,170 | – 79,842 |

44 | 102,182 | – 78,904 |

45 | 103,166 | – 77,932 |

46 | 104,124 | – 76,932 |

47 | 105,058 | – 75,902 |

48 | 105,968 | – 74,844 |

49 | 106,852 | – 73,762 |

50 | 107,714 | – 72,652 |

51 | 108,552 | – 71,518 |

52 | 109,368 | – 70,362 |

53 | 110,162 | – 69,182 |

54 | 110,936 | – 67,982 |

55 | 111,686 | – 66,762 |

56 | 112,416 | – 65,520 |

57 | 113,126 | – 64,262 |

58 | 113,814 | – 62,984 |

59 | 114,484 | – 61,688 |

60 | 115,134 | – 60,376 |

61 | 115,764 | – 59,048 |

62 | 116,376 | – 57,704 |

63 | 116,968 | – 56,346 |

64 | 117,542 | – 54,974 |

65 | 118,098 | – 53,588 |

66 | 118,636 | – 52,190 |

67 | 119,156 | – 50,778 |

68 | 119,658 | – 49,354 |

69 | 120,144 | – 47,920 |

70 | 120,612 | – 46,474 |

71 | 121,062 | – 45,018 |

72 | 121,496 | – 43,552 |

73 | 121,914 | – 42,076 |

74 | 122,316 | – 40,590 |

75 | 122,700 | – 39,098 |

76 | 123,068 | – 37,596 |

77 | 123,422 | – 36,086 |

78 | 123,758 | – 34,568 |

79 | 124,078 | – 33,044 |

80 | 124,384 | – 31,512 |

81 | 124,674 | – 29,974 |

82 | 124,948 | – 28,432 |

83 | 125,206 | – 26,882 |

84 | 125,450 | – 25,328 |

85 | 125,678 | – 23,768 |

86 | 125,892 | – 22,040 |

87 | 126,090 | – 20,636 |

88 | 126,274 | – 19,064 |

89 | 126,442 | – 17,488 |

90 | 126,596 | – 15,908 |

91 | 126,734 | – 14,326 |

92 | 126,858 | – 12,740 |

93 | 126,968 | – 11,154 |

94 | 127,062 | – 9,564 |

95 | 127,142 | – 7,972 |

96 | 127,208 | – 6,380 |

97 | 127,258 | – 4,786 |

98 | 127,294 | – 3,192 |

99 | 127,316 | – 1,596 |

100 | 127,324 | 0 |

101 | 127,316 | 1,596 |

102 | 127,294 | 3,192 |

103 | 127,258 | 4,786 |

104 | 127,208 | 6,380 |

105 | 127,142 | 7,972 |

106 | 127,062 | 9,564 |

107 | 126,968 | 11,154 |

108 | 126,858 | 12,740 |

109 | 126,734 | 14,326 |

110 | 126,596 | 15,908 |

111 | 126,442 | 17,488 |

112 | 126,274 | 19,064 |

113 | 126,090 | 20,636 |

114 | 125,892 | 22,040 |

115 | 125,678 | 23,768 |

116 | 125,450 | 25,328 |

117 | 125,206 | 26,882 |

118 | 124,948 | 28,432 |

119 | 124,674 | 29,974 |

120 | 124,384 | 31,512 |

121 | 124,078 | 33,044 |

122 | 123,758 | 34,568 |

123 | 123,422 | 36,086 |

124 | 123,068 | 37,596 |

125 | 122,700 | 39,098 |

126 | 122,316 | 40,590 |

127 | 121,914 | 42,076 |

128 | 121,496 | 43,552 |

129 | 121,062 | 45,018 |

130 | 120,612 | 46,474 |

131 | 120,144 | 47,920 |

132 | 119,658 | 49,354 |

133 | 119,156 | 50,778 |

134 | 118,636 | 52,190 |

135 | 118,098 | 53,588 |

136 | 117,542 | 54,974 |

137 | 116,968 | 56,346 |

138 | 116,376 | 57,704 |

139 | 115,764 | 59,048 |

140 | 115,135 | 60,376 |

141 | 114,484 | 61,688 |

142 | 113,814 | 62,984 |

143 | 113,126 | 64,262 |

144 | 112,416 | 65,520 |

145 | 111,686 | 66,762 |

146 | 110,936 | 67,982 |

147 | 110,162 | 69,182 |

148 | 109,368 | 70,382 |

149 | 108,552 | 71,518 |

150 | 107,714 | 72,652 |

151 | 106,852 | 73,762 |

152 | 105,968 | 74,844 |

153 | 105,058 | 75,902 |

154 | 104,124 | 76,932 |

155 | 103,166 | 77,932 |

156 | 102,182 | 78,904 |

157 | 101,170 | 79,842 |

158 | 100,132 | 80,750 |

159 | 99,086 | 81,620 |

160 | 97,974 | 82,456 |

161 | 96,850 | 83,254 |

162 | 95,698 | 84,012 |

163 | 94,514 | 84,728 |

164 | 93,298 | 85,042 |

165 | 92,050 | 86,028 |

166 | 90,766 | 86,606 |

167 | 89,450 | 87,134 |

168 | 88,096 | 87,608 |

169 | 86,706 | 88,024 |

170 | 85,276 | 88,382 |

171 | 83,806 | 88,676 |

172 | 82,294 | 88,902 |

173 | 80,738 | 89,058 |

174 | 79,136 | 89,138 |

175 | 77,486 | 89,138 |

176 | 75,788 | 89,050 |

177 | 74,038 | 88,872 |

178 | 72,232 | 88,594 |

179 | 70,368 | 88,212 |

180 | 68,444 | 87,714 |

181 | 66,454 | 87,094 |

182 | 64,398 | 86,342 |

183 | 62,268 | 85,444 |

184 | 60,058 | 84,386 |

185 | 57,768 | 83,158 |

186 | 55,386 | 81,736 |

187 | 52,906 | 80,104 |

188 | 50,320 | 78,236 |

189 | 47,618 | 76,102 |

190 | 44,788 | 73,668 |

191 | 41,812 | 70,890 |

192 | 38,676 | 67,710 |

193 | 35,356 | 64,062 |

194 | 31,820 | 59,846 |

195 | 28,028 | 54,932 |

196 | 23,922 | 49,128 |

197 | 19,414 | 42,128 |

198 | 14,350 | 33,384 |

199 | 8,406 | 21,560 |

200 [2] | 4,831 | 13,560 |

[1] Selles reas olevaid nw ja nwy väärtusi tohib kasutada ainult x-i suurima väärtuse korral, kui r = 0, või x-i väikseima väärtuse korral, kui r = 50.

[2] Selles reas olevaid nw ja nwy väärtusi tohib kasutada ainult x-i suurima väärtuse korral, kui r = 0, või x-i väikseima väärtuse korral, kui r = 200.

--------------------------------------------------