30.8.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/4

---

ASSOTSIEERIMISLEPING

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,

ühelt poolt ning

MOLDOVA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid edasi arendada, tugevdada ja laiendada;

TUNNUSTADES Moldova Vabariigi Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;

TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb — nimelt demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Moldova Vabariigi suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;

TUNNISTADES, et Moldova Vabariik on Euroopa riik, kellel on ühine ajalugu ja ühised väärtused liikmesriikidega ning kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja propageerida, sest neil põhineb tema Euroopa-orientatsioon;

TUNNISTADES ELi ja Moldova Vabariigi ühise Euroopa naabruspoliitika 2005. aasta veebruari tegevuskava tähtsust ELi ja Moldova Vabariigi suhete tugevdamises ja Moldova Vabariigis reformi- ja ühtlustamisprotsessi edendamises ning seega järkjärgulise majandusliku lõimumise ja poliitilise assotsieerimise soodustamises;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist;

RÕHUTADES eriti oma soovi edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, muu hulgas tehes tihedat koostööd Euroopa Nõukogu raames;

SOOVIDES aidata kaasa Moldova Vabariigi poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas hea valitsemistava, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, kaubanduse integreerimise ja majanduskoostöö tihendamise, tööhõive ja sotsiaalpoliitika, finantsjuhtimise, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformi, kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise, institutsioonide arendamise, vaesuse vähendamise ning jätkusuutliku arengu alal;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi 1991. aasta ja Viini 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi piirkondlikes koostöövormides aktiivse osalemise tähtsust;

SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);

VÕTTES ARVESSE ELi valmisolekut toetada rahvusvahelist tegevust Moldova Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tugevdamiseks ning aidata kaasa tema taasintegreerimisele;

TUNNISTADES, et Moldova Vabariigi võetud kohustus leida püsiv lahendus Transnistria konfliktile ja ELi võetud kohustus toetada konfliktijärgset rehabilitatsiooni on väga olulised;

VÕTTES EESMÄRGIKS ennetada igasugust organiseeritud kuritegevust, inimkaubandust ja korruptsiooni ning nende vastu võidelda, samuti tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses;

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada dialoogi ja koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, lähtudes ELi välisrändepoliitika raamistikust, mille puhul pööratakse tähelepanu koostööle seadusliku rände, sealhulgas korduvrände valdkonnas, võitlusele ebaseadusliku rändega ning Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu tõhusale rakendamisele;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi kodanikele järk-järgult viisavaba reisimise võimaldamist, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded;

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Moldova Vabariigile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse ELi osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Moldova Vabariigile viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes osutatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt;

VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Moldova Vabariigis;

VÕTTES EESMÄRGIKS austada keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd seoses mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega ja viies neid lepinguid ellu, ning järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

SOOVIDES järk-järgult saavutada majanduslikku integratsiooni ELi siseturuga, nagu on sätestatud käesolevas lepingus, muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu;

SOOVIDES järk-järgult luua põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada;

USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;

VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiavarustuse kindlust, toetades asjakohase taristu arengut ning edendades turuintegratsiooni ja õigusnormide ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega, samuti energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;

SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimusi;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja arengu, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi kohustust järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tõhusalt rakendada;

TUNNISTADES Moldova Vabariigi kohustust töötada välja haldus- ja institutsiooniline taristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel.

2.   Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)	edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Moldova Vabariigi osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;

b)	tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;

c)	aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Moldova Vabariigis;

d)	edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;

e)	toetada ja süvendada koostööd vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning samuti liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide valdkonnas;

f)	toetada Moldova Vabariigi püüdlusi teha rahvusvahelist koostööd oma majanduse arendamiseks ka tema õigusaktide ELi õigusaktidega ühtlustamise kaudu;

g)

luua tingimused tõhustatud majandus- ja kaubandussuhete loomiseks, et vastavalt käesolevale lepingule integreerida Moldova Vabariik järk-järgult ELi siseturuga, sealhulgas luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada, ning

h)	luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

1.   Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.

2.   Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.

3.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames.

4.   Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid, sealhulgas koostööd ühist huvi pakkuvate projektide väljatöötamisel, eelkõige korruptsiooni, organiseeritud ja muu (sealhulgas riikidevahelise) kuritegevuse ning terrorismi ennetamise ja nende vastu võitlemise projektide raames. Kõnealune kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 3

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.   Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.

2.   Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)	süvendada poliitilist assotsieerimist ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;

b)	edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

c)	tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;

d)	edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

e)	parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

f)	arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning

g)	austada ja edendada territoriaalse ühtsuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtteid.

Artikkel 4

Siseriiklikud reformid

Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine,

b)	inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine,

c)	kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus,

d)	avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine ning

e)	korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkuse tagamine, pidades eelkõige silmas korruptsioonivastase võitluse alase rahvusvahelise koostöö tõhustamist, ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.

Artikkel 5

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.   Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

Artikkel 6

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks selliste kuritegude eest tõhus vastutuselevõtmine, võttes meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

2.   Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised lepivad kokku toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohust, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.

Artikkel 7

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Moldova Vabariigi võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.

Artikkel 8

Piirkondlik stabiilsus

1.   Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet leida jätkusuutlik lahendus Transnistria küsimusele, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele. Kuni küsimuse lahendamiseni ning sõltumata läbirääkimiste kehtestatud vormist on Transnistria küsimus üks lepinguosalistevahelise ning lepinguosaliste ja muude huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö kesksetest teemadest.

3.   Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 9

Massihävitusrelvad

1.   Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.   Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa,

a)	astudes samme asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimiseks ning vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning

b)

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Artikkel 10

Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.   Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kohaldatavatest rahvusvahelistest dokumentidest, näiteks ÜRO tegevusprogrammist väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, osapiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4.   Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsimustes.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Artikkel 11

Rahvusvaheline koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas

1.   Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, rahvusvahelistele inimõiguste normidele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.

2.   Sel eesmärgil teevad nad koostööd eelkõige rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks võitluses terrorismi vastu, sealhulgas vajaduse korral terroriaktide õigusliku määratluse küsimuses, ning tehes tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis kokkuleppele jõudmise nimel.

3.   ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001), teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning asjakohaste rahvusvahelise konventsioonide ja vahendite täielikuks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja oma õigusaktidele teavet terroriorganisatsioonide ja -rühmituste, nende tegevuse ning toetusvõrgustike kohta

III JAOTIS

VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

Artikkel 12

Õigusriik

1.   Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edendamisele.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.

3.   Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 13

Isikuandmete kaitse

1.   Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele instrumentidele ja normidele.

2.   Igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu I lisas nimetatud õigusnorme. Isikuandmeid edastatakse lepinguosaliste vahel üksnes juhul, kui see on vajalik selleks, et lepinguosaliste pädevad asutused saaksid rakendada käesolevat lepingut või muid lepinguosaliste vahel sõlmitud lepinguid.

Artikkel 14

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, arendavad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.

2.   Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)	rände algpõhjused ja tagajärjed;

b)

siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;

c)	riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d)	tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega võitlemise ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e)	ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise hõlbustamine ning

f)

piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitused, hea tava ja muud operatiivmeetmed ning Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Moldova Vabariigi Piirivalveameti vahelise koostöö tugevdamine.

3.   Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.

Artikkel 15

Isikute liikumine

1.   Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a)	Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008, ning

b)	Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline viisalihtsustusleping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008 ja mida muudeti 27. juunil 2012.

2.   Lepinguosalised kavatsevad parandada kodanike liikuvust ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi — viisavabaduse — poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.

Artikkel 16

Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas rahvusvahelise organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Selline koostöö hõlmab järgmist:

a)	inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b)	kaupade, sealhulgas kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;

c)	ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;

d)	käesoleva lepingu VI jaotises „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” osutatud pettus rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide puhul;

e)	korruptsioon era- ja avalikus sektoris, sealhulgas ametiseisundi kuritarvitamine ja mõjuvõimuga kauplemine;

f)	dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning

g)	küberkuritegevus.

2.   Lepinguosalised tõhustavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Moldova Vabariigi ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis ja selle kolmes protokollis, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis ning Euroopa Nõukogu korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise instrumentides.

Artikkel 17

Võitlus ebaseaduslike uimastitega

1.   Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi 2013.–2020. aasta narkostrateegiast ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 18

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemi ja muude süsteemide kasutamist kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2.   Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ja selliste rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.

Artikkel 19

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja rahvusvaheliste inimõiguste, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1267 (1999), 1373 (2001), 1540 (2004) ja 1904 (2009) ning muude asjaomaste ÜRO instrumentide ning kohaldatavate rahvusvahelise konventsioonide ja instrumentide täielikuks rakendamiseks lepinguosalised:

a)	vahetavad kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

b)	vahetavad seisukohti terrorismi suundumuste, terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna ja koolituse kohta ning vahetavad kogemusi terrorismi ennetamise kohta ning

c)	vahetavad head tava inimõiguste kaitse kohta terrorismivastases võitluses.

Artikkel 20

Õiguskoostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.   Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada koostööd vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV JAOTIS

MAJANDUSLIK JA MUU VALDKONDLIK KOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

Avaliku halduse reform

Artikkel 21

Koostöö eesmärk on arendada Moldova Vabariigis välja selline tõhus ja aruandekohustuslik avalik haldus, mis toetaks õigusriigi põhimõtete rakendamist ning tagaks, et riigi institutsioonide tööst saaks kasu kogu kõik Moldova Vabariigi elanikud, ning soodustada Moldova Vabariigi ja tema partnerite vaheliste suhete sujuvat arengut. Erilist tähelepanu pööratakse täidesaatvate ülesannete ajakohastamisele ja arendamisele, et Moldova Vabariigi kodanikele pakutaks kvaliteetseid teenuseid.

Artikkel 22

Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:

a)	avalike ametiasutuste institutsiooniline ja funktsionaalne arendamine, et tõhustada nende tegevust ja tagada, et otsustusprotsess ja strateegilise planeerimine oleks tõhus, kaasav ja läbipaistev;

b)	avalike teenuste ajakohastamine, sealhulgas e-valitsuse väljatöötamine ja rakendamine, et tõhustada kodanikele teenuste osutamist ja vähendada ettevõtluskulusid;

c)	juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhineva professionaalse avaliku teenistuse loomine ning töölevõtmise, koolituse, hindamise ja töötasustamise aususe ja läbipaistvuse süvendamine;

d)	personalijuhtimise ja karjääri kujundamise tulemuslikkuse ja professionaalsuse parandamine ning

e)	avalikus teenistuses eetiliste väärtuste edendamine.

Artikkel 23

Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

2. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 24

1.   EL ja Moldova Vabariik edendavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist. Lepinguosalistevahelise koostöö eesmärk on edendada toimivale turumajandusele vastavat majanduspoliitikat ning sellise majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.

2.   Moldova Vabariik püüab luua toimiva turumajanduse ja järk-järgult lähendada oma poliitikat ELi poliitikale, lähtudes eesmärgist tagada usaldusväärne makromajandus- ja rahanduspoliitika, sealhulgas keskpanga sõltumatus ja hinnastabiilsus, ning usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.

Artikkel 25

1.   Lepinguosalised lepivad kokku teha nimetatud eesmärkidel koostööd järgmistes valdkondades:

a)	teabevahetus makromajanduspoliitika ja struktuurireformide, makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning majandusarengu strateegiate küsimustes;

b)

vastastikust huvi pakkuvate majandusküsimuste, sealhulgas majanduspoliitikameetmete ja nende rakendamise vahendite, näiteks majanduse prognoosimise ja strateegiliste poliitikadokumentide väljatöötamise meetodite ühine analüüsimine, et tugevdada Moldova Vabariigi poliitikakujundust ELi põhimõtete ja tavade kohaselt, ning

c)	makromajandusliku ja finantsteabe vahetamine, sealhulgas hulgas riigi rahandus, finantssektori arendamise ja õigusliku reguleerimise, raha- ja vahetuskursipoliitika ja raamistike, rahandusliku välisabi ja majandusstatistika alase ekspertteabe vahetamine.

2.   Koostöö hõlmab ka teabevahetust Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse üle.

Artikkel 26

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

3. PEATÜKK

Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audi ning ettevõtete üldjuhtimine

Artikkel 27

1.   Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku koostöös järgmistes valdkondades:

a)	osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;

b)	riigi tasandil asjaomaste rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja Moldova Vabariigi raamatupidamis- ja auditieeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning

c)	ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning Moldova Vabariigi selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.

2.   Asjaomased ELi eeskirjad on loetletud käesoleva lepingu II lisas.

Artikkel 28

Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada liikmesriikide äriregistrite ja Moldova Vabariigi riikliku ettevõtteregistri vahelist teabevahetust.

Artikkel 29

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 30

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu II lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

4. PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused

Artikkel 31

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning sotsiaalsete õiguste valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.

Artikkel 32

Koostöö seisneb teabe ja hea tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:

a)	vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

b)	tööhõivepoliitika, kus eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;

c)	aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada tööturu vajadusi;

d)	tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;

e)	tööjõu rände tõhus juhtimine, et suurendada selle positiivset mõju arengule;

f)	võrdsed võimalused eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused; võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu;

g)	sotsiaalpoliitika eesmärgiga tõsta sotsiaalkaitse — sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustuse — taset ning viia sotsiaalkaitsesüsteemid vastavusse tänapäevaste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise jätkusuutlikkuse nõuetega;

h)	sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel ning

i)	töötervishoiu ja tööohutuse parandamine.

Artikkel 33

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist Moldova Vabariigi poliitika kujundamisse ja reformimisse ning käesoleva lepingu alusel toimuvasse koostöösse.

Artikkel 34

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

Artikkel 35

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes ning ILO kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

Artikkel 36

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 37

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu III lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

5. PEATÜKK

Tarbijakaitse

Artikkel 38

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.

Artikkel 39

Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:

a)	kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesolevas artikli IV lisas sõnastatud prioriteetidele, et luua tarbijatele tegelik valikuvõimalus;

b)

tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine muu hulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, sealhulgas turujärelevalve, tarbijate teavitamissüsteemide ja -vahendite, tarbijate harimise, tarbijate õiguste, tarbijate kaebuste lahendamise ning kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuselepingute küsimustes;

c)	haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning

d)	sõltumatute tarbijaühenduste, sealhulgas valitsusväliste tarbijaorganisatsioonide arengu stimuleerimine, tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine ning ametiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tarbijakaitsealase koostöö edendamine.

Artikkel 40

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu IV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

6. PEATÜKK

Statistika

Artikkel 41

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk — ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.

Artikkel 42

Koostöö eesmärk on:

a)	riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade — avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate — vajadustest;

b)	Moldova Vabariigi statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;

c)	ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kasutamist;

d)	riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada ELi statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamisele;

e)	kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning

f)	kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 43

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:

a)	rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused, ja sotsiaalstatistika;

b)	põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

c)	ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

d)	makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;

e)	energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;

f)	piirkondlik statistika ning

g)	horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine jms.

Artikkel 44

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele ühtlustamisele ELi statistikaõigustikuga, tuginedes Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 45

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes peetakse järjepidevat dialoogi. Moldova Vabariigile tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.

Artikkel 46

1.   Lepinguosalised kohustuvad välja töötama Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärgulise ELi statistikaõigustikuga ühtlustamise alusprogrammi ning seda programmi korrapäraselt ajakohastama.

2.   Statistikaõigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (V lisa).

7. PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine: eelarvepoliitika, sisekontroll, finantsjärelevalve ja välisaudit

Artikkel 47

Käesoleva peatüki valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on rakendada selles valdkonnas rahvusvahelisi norme ja ELi head tava, et toetada Moldova Vabariigis kaasaegse riigi rahanduse juhtimise süsteemi arendamist kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste aluspõhimõtetega, milleks on läbipaistvus, aruandekohustus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

Artikkel 48

Eelarve- ja arvepidamissüsteemid

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et:

a)	parandada ja süstematiseerida eelarvehalduse, riigikassa ning arvepidamis- ja aruandlussüsteemide regulatiivdokumente ja neid rahvusvaheliste standardite alusel ühtlustada, järgides ELi avaliku sektori head tava;

b)	pidevalt arendada mitmeaastast eelarveplaneerimist ja viia see vastavusse ELi hea tavaga;

c)	õppida tundma Euroopa riikide vahelisi suhteid eelarvevaldkonnas, et arendada seda valdkonda Moldova Vabariigis;

d)	ühtlustada riigihangete kord ELi omaga ning

e)	vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

Artikkel 49

SISEKONTROLL, FINANTSJÄRELEVALVE JA VÄLISAUDIT

Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:

a)	veelgi parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste sisekontrolli süsteemi, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsiooni, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;

b)	arendada välja vajadustele vastav finantsjärelevalve süsteem, mis täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata ning hoiab üleminekuperioodi jooksul ja ka hiljem valitsemissektori tulud ja kulud piisava kontrolli all;

c)	saavutada finantsjuhtimises ja kontrollis, auditeerimisel ja järelevalves osalejate tulemuslik koostöö riigikassa ning eelarve ja raamatupidamisarvestuse valdkonnas osalejatega, et toetada valitsemistava edasiarendamist;

d)	tugevdada avaliku halduse sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegeleva kesküksuse pädevust;

e)	rakendada Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) rahvusvaheliselt tunnustatud välisauditinormid ning

f)	vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.

Artikkel 50

Võitlus pettuse ja korruptsiooni vastu

Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:

a)	vahetada teavet, kogemusi ja head tava;

b)	parandada pettuse ja korruptsiooniga võitlemise ja nende ennetamise meetodeid käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades, sealhulgas asjaomaste haldusasutuste koostöö valdkonnas, ning

c)	tagada tulemuslik koostöö asjaomaste ELi institutsioonide ja organitega seoses ELi vahendite haldamise ja kontrolli kohapealse kontrollimise ja auditeerimisega vastavalt asjaomastele eeskirjadele ja korrale.

Artikkel 51

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

8. PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 52

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 53

Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 52, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 54

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd Moldova Vabariigi maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagastamise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 55

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitikat, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. See koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 56

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 57

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

9. PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 58

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

a)	toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b)	tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c)	tagada kogu Moldova Vabariigi finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d)	edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd ning

e)	tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 59

1.   Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.   Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 60

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 61

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

10. PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika

Artikkel 62

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Moldova Vabariigis tegutsevate Moldova Vabariigi ja ELi ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 63

Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)

rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse aruandluse ja dialoogi raames. Selle koostöö käigus pööratakse tähelepanu ka mikroettevõtjatele, kes mängivad ELi ja Moldova Vabariigi majanduses äärmiselt olulist rolli;

b)

luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist), avaliku ja erasektori partnerluse arendamist ning keskkonna- ja energiaküsimusi, nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine;

c)	lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d)	innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)	toetada kontaktide laiendamist ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate, samuti nimetatud ettevõtjate ning ELi ja Moldova Vabariigi asutuste vahel;

f)	toetada Moldova Vabariigis ekspordi elavdamise meetmete juurutamist ning

g)	süvendada Moldova Vabariigi teatavate tööstussektorite ajakohastamist ja ümberkorraldamist.

Artikkel 64

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Dialoogi kaasatakse ka ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate esindajaid.

11. PEATÜKK

Mäetööstus ja toorained

Artikkel 65

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd mäetööstuse ja toorainekaubanduse valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega.

Artikkel 66

Lepinguosalised teevad nimetatud eesmärgil koostööd järgmistes valdkondades:

a)	lepinguosalistevaheline teabevahetus mäetööstussektori ja toorainesektori kohta;

b)	teabevahetus toorainekaubandusega seotud küsimustes eesmärgiga edendada lepinguosalistevahelist suhtlust;

c)	teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse jätkusuutliku arengu kohta ning

d)	teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse valdkonna koolituste, kutseoskuste ja ohutuse kohta.

12. PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu areng

Artikkel 67

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 68

Lepinguosalistevaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;

b)	riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja heale tavale;

c)	põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;

d)	maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja hea tava vahetamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e)	põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine;

f)	eelkõige geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine;

g)	teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning

h)	seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.

Artikkel 69

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 70

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

13. PEATÜKK

Kalandus- ja merenduspoliitika

1. Jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 71

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd kalanduse ja merenduse juhtimise alal, et süvendada kahe- ja mitmepoolset koostööd kalandussektoris. Lepinguosalised taotlevad kalandusküsimuste terviklikku käsitlemist ja kalanduse jätkusuutlikku arendamist.

Artikkel 72

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a)	kalavarude hea majandamine ja hea tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisile;

b)	jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning

c)	koostöö vee-elusressursside majandamise ja kaitsega tegelevates piirkondlikes organisatsioonides.

Artikkel 73

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetamine ja toe pakkumine, et tagada jätkusuutliku kalanduspoliitika rakendamine järgmistes valdkondades:

a)	kalavarude ja vesiviljelusressursside haldamine;

b)	kalapüügi järelevalve ja kontroll ning asjakohaseid meetmeid kohaldada suutvate haldus- ja õigusstruktuuride arendamine;

c)	püügi-, lossimis-, bioloogiliste ja majandusandmete kogumine;

d)	turgude toimimise tõhustamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning

e)	kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu kalanduspiirkondade jätkusuutlikule arengule; seejuures kalanduspiirkonnana mõistetakse piirkonda, mis hõlmab järve kallast või tiike või jõe suudmeala, kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandussektoriga.

2. Jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 74

Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised vastavalt vajadusele ka koostööd ja teotavad üksteist merendusküsimustes eelkõige rahvusvahelisel merendusfoorumitel, kus toetatakse aktiivselt integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele ja Musta mere head haldamist.

Artikkel 75

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

14. PEATÜKK

Energiakoostöö

Artikkel 76

Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad oma praegust energiakoostööd, lähtudes partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist. Koostöö eesmärk peaks olema energeetikasektoris energiatõhususe ja turuintegratsiooni süvendamine ning õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs, keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale muu hulgas kooskõlas energiaühenduse asutamislepinguga.

Artikkel 77

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi ja eesmärke:

a)	energiastrateegia ja -poliitika;

b)	ELi normidele vastavate ja muu hulgas energiaühenduse lepingu nõuetele vastavate, konkurentsil põhinevate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate energiaturgude arendamine energiasektori ümberkorraldamise ja piirkondliku energiakoostöö kaudu;

c)	atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;

d)	energiataristu, sealhulgas ühist huvi pakkuvad projektid, millega majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistatakse energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore, muu hulgas soodustades laenudest ja toetustest rahastatavate investeeringute tegemist;

e)	energiavarustuse ja energiakaubanduse, -transiidi ja -transpordi stabiilsuse ja kindluse vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja tugevdamine kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste eeskirjadega;

f)	muu hulgas hoonete energiatõhususe ja -säästu edendamine ning majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlike alternatiivkütuste ja taastuvenergia väljatöötamine ja toetamine;

g)	kasvuhoonegaaside heite vähendamine, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia projektid,

h)	teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning

i)

koostööd võib teha ka tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.

Artikkel 78

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 79

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

15. PEATÜKK

Transport

Artikkel 80

Lepinguosalised:

a)	laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b)	edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning

c)	püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.

Artikkel 81

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)	jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b)

valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, sisevee-, õhu- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;

c)	taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;

d)	taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;

e)	ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamise menetlustega;

f)	teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning

g)	kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

Artikkel 82

1.   Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Moldova Vabariigi, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuse lihtsustamise meetmeid.

2.   Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

a)

piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), idapartnerluse raames tehtav transpordikoostöö ja muud transpordialgatused, ning

b)	rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 83

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 84

Lepinguosalised teevad koostööd transpordiühenduste parandamiseks vastavalt käesoleva lepingu IX lisale.

Artikkel 85

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu X ja XXVIII-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.

16. PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 86

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust, keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimisest ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 87

Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, haridus ja koolitus, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;

b)	õhu kvaliteet;

c)	vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, samuti veenappus ja põud;

d)	jäätme- ja ressurssihaldus ning jäätmete vedu;

e)	looduskaitse, sealhulgas elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse;

f)	tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud;

g)	kemikaalid;

h)	mürasaaste;

i)	pinnase kaitse;

j)	linna- ja maakeskkond;

k)	keskkonnatasud ja -maksud;

l)	seire ja keskkonnaalased infosüsteemid;

m)	inspekteerimine ja õigusnormide täitmise tagamine ning

n)	ökoinnovatsioon, sealhulgas parimad kättesaadavad tehnoloogiad.

Artikkel 88

Lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet ja kogemusi,

b)	tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas,

c)	kavandavad tööstusest tulenevatele ohtudele ja õnnetustele reageerimist,

d)	rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 89

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)

kavandatud institutsionaalseid reforme (koos ajakavadega) hõlmava üldise keskkonnastrateegia väljatöötamine, et tagada keskkonnaalaste õigusnormide rakendamine ja täitmine; keskkonnaasutuste pädevuse jaotamine riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil; otsuste tegemise ja otsuste rakendamise menetlused; keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamise menetlused; keskkonnahoidliku majanduse ja ökoinnovatsiooni edendamine; vajalike inim- ja finantsressursside ning kontrollimehhanismi väljaselgitamine ning

b)

õhu kvaliteeti käsitlevate valdkondlike strateegiate väljatöötamine; vee kvaliteet ja veevarude haldamine; jäätme- ja ressurssihaldus; bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitse; tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalid, mürasaaste, pinnasekaitse, linna- ja maakeskkond, ökoinnovatsioon, sealhulgas rakendamise konkreetsed ajakavad ja eesmärgid, haldusülesanded ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiad.

Artikkel 90

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 91

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

17. PEATÜKK

Kliimameetmed

Artikkel 92

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 93

Koostöö raames toetatakse siseriiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	kliimamuutuse mõju vähendamine;

b)	kliimamuutustega kohanemine;

c)	süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;

d)	ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine;

e)	kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas ning

f)	teadlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus.

Artikkel 94

Lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet ja kogemusi,

b)	tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas;

c)	rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 95

Koostöö hõlmab muu hulgas arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:

a)	üldine kliimastrateegia ning tegevuskava pikemas perspektiivis kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks;

b)	haavatavus- ja kohanemishinnangud;

c)	kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia;

d)	vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad;

e)	pikaajalised meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;

f)	süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemiseks valmistumise meetmed;

g)	meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;

h)	meetmed, millega edendatakse kliimakaalutluste peavoolustamist muude valdkondade poliitikas ning

i)	meetmed, mis on seotud osoonikihti kahandavate ainetega.

Artikkel 96

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 97

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

18. PEATÜKK

Infoühiskond

Artikkel 98

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema soodustada juurdepääsu elektroonilise side teenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist ning toetada avalike veebipõhiste teenuste väljatöötamist.

Artikkel 99

Koostöö võib hõlmata järgmisi teemasid:

a)	teabe ja hea tava vahetamine riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega;

b)

teabe, hea tava ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonilise side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Moldova Vabariigi siseste ning Moldova Vabariigi ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet;

c)	edendada ja toetada IKT vahendite rakendamist valitsemistava, e-õppe ja teadustöö, tervishoiu, kultuuripärandi digiteerimise, e-sisu ja e-kaubanduse arendamiseks ning

d)	parandada isikuandmete turvet ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side puhul.

Artikkel 100

Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Moldova Vabariigi e-side valdkonna reguleeriva asutuse koostööd. Lepinguosalised kaaluvad koostöö tegemist ka muudes asjaomastes valdkondades, sealhulgas piirkondlike algatuste kaudu.

Artikkel 101

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Artikkel 102

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

19. PEATÜKK

Turism

Artikkel 103

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 104

Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:

a)	kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades;

b)	kultuuripärandi tähtsus ning

c)	turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

Artikkel 105

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

a)	teabe, hea tava ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta;

b)	era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmavate strateegiliste partnerluste loomine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;

c)	turismitoodete ja -turgude, taristu, inimressursside ja institutsioonide struktuuri edendamine ja arendamine ning reisiteenuste valdkonnas esinevate tõkete väljaselgitamine ja kõrvaldamine;

d)	tõhusa poliitika ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine;

e)	turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning

f)	kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 106

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

20. PEATÜKK

Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 107

1.   Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalpoliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et Moldova Vabariigis hakataks arvestama järgmiste põhimõtetega:

a)	otsustamisprotsessi detsentraliseerimine, viies selle kesktasandilt piirkondlikule tasandile;

b)	kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning

c)	regionaalarengu programmides ja projektides osalevate lepinguosaliste pakutav kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.

Artikkel 108

1.   Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piiriülesesse ja piirkondlikku koostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate riiklike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:

a)	täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahel tehtava vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;

b)	suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi eeskirjade ja tavaga ning

c)	jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja head tava, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.

Artikkel 109

1.   Lepinguosalised süvendavad ja edendavad piiriüleste ja piirkondlike elementide arendamist muu hulgas transpordi, energia, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas ning muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, mis mõjutavad piiriülest ja piirkondlikku koostööd.

2.   Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikidevaheliste ja piiriüleste programmidega, ergutavad Moldova Vabariigi piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.

Selle tegevuse raamistik on:

a)	Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö (sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames);

b)	idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes, ning

c)	koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsiooni (EURADA) ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga (ESPON).

Artikkel 110

1.   Lepinguosalised tõhustavad ja parandavad tegevuse koordineerimist ja koostööd riikide ja piirkondadega ELi Doonau piirkonna strateegia raames muu hulgas selleks, et parandada transpordi- ja energiaühendusi, keskkonda, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning julgeolekut, et muuta maantee- ja raudteetransport kiiremaks, energiavarustus odavamaks ja kindlamaks, keskkond paremaks ja vesi puhtamaks, ning selleks, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tõhustada piiriülest tegevust üleujutuste vältimiseks.

2.   Lepinguosalised tugevdavad piiriülest koostööd Pruti jõel laevaliikluse taastamiseks eesmärgiga vältida üleujutusi jõe valgalal, parandada vee kvaliteeti ja põllumajandusmaa niisutamist, elavdada majandustegevust, edendada turismi ja kultuurielu ning toetada suutlikkuse suurendamist.

Artikkel 111

Lepinguosalised hõlbustavad selliste ELi ja Moldova Vabariigi kodanike liikumist, kes peavad sageli piiri ületama ja läbivad selleks lühikese vahemaa.

Artikkel 112

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

21. PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 113

Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimus.

Artikkel 114

Koostööl on eelkõige järgmised eesmärgid:

a)	Moldova Vabariigi rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades esmatasandi tervishoiu kvaliteedi, parandades tervisevaldkonna juhtimist ja tervishoiu rahastamist;

b)	nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi ja tuberkuloosi epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;

c)	mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja head tava, edendades tervislikku eluviisi ja tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;

d)	inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;

e)	terviseteave ja -teadmised ning

f)	rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva 2003. aasta raamkonventsiooni täielik ja kiire rakendamine.

Artikkel 115

Koostöö eesmärk on:

a)	Moldova Vabariigi järkjärguline integreerimine ELi tervise valdkonna võrgustikesse ning

b)	Moldova Vabariigi ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahelise suhtluse järkjärguline edendamine.

Artikkel 116

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

22. PEATÜKK

Kodanikukaitse

Artikkel 117

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust kodanikukaitse valdkonnas.

Artikkel 118

Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.

Artikkel 119

Muu hulgas vahetavad lepinguosalised teavet ja kogemusi ning võtavad ühismeetmeid riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Koostöö toimub lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja halduskokkulepete rakendamise teel, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele.

Artikkel 120

Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)	hädaolukordades vastastikuse abistamise lihtsustamine;

b)	ELi või Moldova Vabariiki tabanud suurte hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine 24-tunnise tsüklina;

c)	katastroofide keskkonnamõju hindamine;

d)	ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;

e)	lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Moldova Vabariigi korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning

f)	koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.

Artikkel 121

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

23. PEATÜKK

Koostöö hariduse, koolituse, mitmekeelsuse, noorsoo ja spordi valdkonnas

Artikkel 122

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.

Artikkel 123

Nimetatud koostöö suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)	elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;

b)	haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;

c)	vastastikuse lähenemise edendamine kõrghariduse valdkonnas vastavalt Bologna protsessile ja ELi kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskavale;

d)	rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;

e)	riikliku kvalifikatsiooniraamistiku rajamine, et parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist ning

f)	Kopenhaageni protsessi eesmärkide edendamine, et parandada Euroopa koostööd kutsehariduse valdkonnas.

Artikkel 124

Lepinguosalised edendavad teabe ja parimate praktikate vahetamise kaudu koostööd ja suhtlust vastastikust huvi pakkuvates valdkondades nagu keeleline mitmekesisus ning elukestev keeleõpe.

Artikkel 125

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:

a)	süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noorsootöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;

b)	soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnaelus;

c)	toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool formaalharidust, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu, ning

d)	edendada noorteorganisatsioonide vahelist koostööd, et toetada kodanikuühiskonda.

Artikkel 126

Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja parimaid praktikaid, et ELis ja Moldovas edendada tervislikku eluviisi, propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ning edendada spordivaldkonnas head valitsemist.

24. PEATÜKK

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas

Artikkel 127

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 128

Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:

a)	poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;

b)	lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;

c)	Moldova teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammi;

d)	kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;

e)	lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja liikuvusprogrammid;

f)	lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning

g)	lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö (sealhulgas piirkondliku lähenemisviisi ja piirkondlike algatuste kaudu).

Artikkel 129

Teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alase koostöö käigus tuleks taotleda, et Teadus- ja Tehnoloogiakeskuse (STCU) kaudu rahastatavate meetmete ning muude ELi ja Moldova vahelise rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel tekiks koostoime.

25. PEATÜKK

Kultuuri-, audiovisuaalpoliitika- ja meediakoostöö

Artikkel 130

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Moldova Vabariigi loomemajanduse arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Moldova Vabariigi kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.

Artikkel 131

1.   Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino ja televisiooni valdkonnas.

2.   Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediavaldkonna asjatundjate koolitamist ning meedia toetamist, et suurendada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.

Artikkel 132

Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:

a)	kultuurikoostöö ja kultuurivahetus ning kunsti ja kunstnike liikuvus;

b)	kultuuridevaheline dialoog;

c)	dialoog kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika teemadel;

d)	koostöö rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit, ning

e)	meediakoostöö.

Artikkel 133

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

26. PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 134

Lepinguosalised rajavad kodanikuühiskonna koostöö, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)	ELi ja Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;

b)	ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Moldova Vabariigi, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda, ning

c)	Euroopa Liidu samavõrra parem tundmine ja mõistmine Moldova Vabariigis, eelkõige Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.

Artikkel 135

Lepinguosalised edendavad ELi ja Moldova Vabariigi suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:

a)	kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Moldova Vabariigi suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;

b)	kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige algatades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi;

c)	institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise igakülgne toetamine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning

d)	kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga integreerida kodanikuühiskonna organisatsioone Moldova Vabariigi poliitilisse protsessi.

Artikkel 136

Lepinguosalised peavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes järjepidevat dialoogi.

27. PEATÜKK

Koostöö laste õiguste kaitsmise ja edendamise valdkonnas

Artikkel 137

Võttes arvesse prioriteete, mis tulenevad Moldova Vabariigi, eelkõige kaitsetute rühmade olukorrast, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd laste õiguste edendamiseks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja normide, eelkõige 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

Artikkel 138

See koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)	kõikide ekspluateerimisvormide (sh lapstööjõu), kuritarvitamise, hooletuse ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamine ja nendega võitlemine, muu hulgas arendades ja tugevdades õigus- ja institutsioonilist raamistikku ning viies läbi kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas;

b)	ebasoodsas olukorras olevate laste väljaselgitamise ja abistamise süsteemi parandamine, suurendades laste osalemist otsustamisprotsessis ning võttes kasutusele tõhusad mehhanismid laste esitatud üksikkaebuste lahendamiseks;

c)	laste vaesuse leevendamist käsitleva teabe ja hea tava vahetamine, käsitledes sotsiaalpoliitika laste heaolu nimel rakendamise meetmeid, ning hariduse lastele kättesaadavaks tegemise edendamine ja hõlbustamine;

d)	meetmete rakendamine laste õiguste edendamiseks perekonnas ja asutustes ning vanemate ja hooldajate suutlikkuse suurendamine laste arengu küsimustes ning

e)	ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega ühinemine ning nende ratifitseerimine ja rakendamine eesmärgiga edendada ja kaitsta laste õigusi kooskõlas valdkonna kõrgeimate standarditega.

Artikkel 139

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

28. PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu asutuste töös ja programmides

Artikkel 140

Moldova Vabariik võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Moldova Vabariik sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka rahalise osaluse suurust.

Artikkel 141

Moldova Vabariik võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes ELi programmides, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Moldova Vabariigi osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu I protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

Artikkel 142

Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Moldova Vabariigi osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Moldova Vabariigile uute liidu ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 140 ja 141 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.

V JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 143

Eesmärk

Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vabakaubanduspiirkonna.

Artikkel 144

Kehtivus- ja rakendusala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse (1) suhtes.

2.   Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu II protokollis kehtestatud päritolureeglitele.

2. Jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 145

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a)	tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 152;

b)	tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”, ega

c)	muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151.

Artikkel 146

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse kooskõlas 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga (HS) Moldova Vabariigi tariifinomenklatuuris, mis tugineb HS 2012. aasta versioonil ja selle hilisematel muudatustel.

Artikkel 147

Imporditollimaksude tühistamine

1.   Lepinguosalised vähendavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt võetavaid tollimakse või kaotavad need vastavalt lepingu XV lisas esitatud ajakavale.

2.   Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi või mis tuleb kaotada, käesoleva lepingu XV lisas märgitud määr.

3.   Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul ja seni, kui see on madalam kui käesoleva lepingu XV lisa kohaselt arvutatud tollimaksumäär.

4.   Pärast käesoleva lepingu jõustumist võivad lepinguosalised leppida kokku, et kaaluvad võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduse erikoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb kaubale määratud tollimaksu kaotamise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab käesoleva lepingu XV lisa kohaselt määratud tollimaksumäära või üleminekukategooria.

5.   Kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist hindavad lepinguosalised olukorda, võttes arvesse lepinguosalistevahelist põllumajandustoodete kaubanduse struktuuri, selliste toodete erilist tundlikkust ja mõlemapoolset põllumajanduspoliitika arengut.

6.   Lepinguosalised vaatavad kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees asjakohase vastastikkuse alusel läbi võimalused teha üksteisele muid soodustusi, et veelgi rohkem liberaliseerida kaubandust põllumajandustoodetega, eelkõige selliste toodetega, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote.

Artikkel 148

Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism

1.   Käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu XV-C lisas on esitatud Moldova Vabariigist Euroopa Liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.

2.   Kui ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni XV-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Moldova Vabariigile teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teate esitamist ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu XV-C lisas esitatud mahust, esitab Moldova Vabariik liidule impordi suurenemise mõjuva põhjenduse. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu XV-C lisas märgitud mahust ja kui Moldova Vabariik ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.

3.   Liit teavitab Moldova Vabariiki lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.

4.   Liit võib ajutise peatamise lõpetada enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Moldova Vabariik esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu XV-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Moldova Vabariigis muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.

5.   Liidu ja Moldova Vabariigi kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Moldova Vabariigi taotluse korral muuta käesoleva lepingu XV-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Moldova Vabariigis.

Artikkel 149

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei tohi suurendada olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:

a)	tõstmast tollimaksu XV lisas kindlaks määratud tasemele pärast seda, kui seda on ühepoolselt vähendatud, ega

b)	säilitamast või suurendamast tollimaksu, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.

Artikkel 150

Eksporditollimaksud

Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 152 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.

Artikkel 151

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 147 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3. Jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 152

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 153

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4. Jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 154

Ülderandid

1.   Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

2.   Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktide i ja j alusel meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe ning püüab leida lepinguosalisi rahuldava lahenduse. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva lõike alusel. Kui erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on vaja viivitamatut reageerida ja eelnev teavitamine või läbivaatamine on võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ja teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5. Jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 155

Halduskoostöö erisätted

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta käesoleva artikli ja eelkõige lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:

a)	asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)	korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)	korduvat keeldumist loa hankimisest ja põhjendamatut viivitust loa hankimisel seoses kontrollkäikudega, mida korraldatakse kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsuse ja andmete õigsuse kontrollimiseks.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kaubanduskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)

kui lepinguosalised on alustanud eespool nimetatud komitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;

c)

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees peetakse korrapäraseid konsultatsioone, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

6.   Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma siseriiklikule korrale.

Artikkel 156

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu II protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 157

Lepingud teiste riikidega

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, muude vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Moldova Vabariigi käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2. PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1. Jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 158

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO asutamisleping”) 1 A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1 A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 159

Läbipaistvus

1.   Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.   Olenemata käesoleva lepingu artiklist 158 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

Artikkel 160

Meetmete kohaldamine

1.   Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.   Kui lepinguosaline leiab lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

2. Jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

Artikkel 161

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.

3.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

Artikkel 162

Läbipaistvus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.   Lepinguosalised tagavad kõigi meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3.   Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 163

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 164

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

3. Jagu

Kahepoolsed kaitsemeetmed

Artikkel 165

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1.   Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühest lepinguosalisest pärit kaupu teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline rakendada lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras.

2.   Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a)	peatatakse asjaomase kauba suhtes käesoleva lepingu alusel kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või

b)	suurendatakse kauba suhtes kehtivat tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest: i) enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis kauba suhtes meetme võtmise ajal, või ii) käesoleva lepingu XV lisa tabelites artikli 147 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 166

Tingimused ja piirangud

1.   Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.

2.   Lepinguosaline võib kohaldada kahepoolset kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3.   Lõikes 2 kirjeldatud uurimise käigus täidab lepinguosaline kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a nõudeid. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

4.   Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad lõikes 2 nimetatud uurimise ühe aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.

5.   Lepinguosaline ei või kohaldada ühtegi kahepoolset meedet:

a)	muidu, kui ainult sellises ulatuses ja nii kaua, kui on vajalik, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja kaasa aidata omamaise tootmisharu kohanemisele;

b)

kauem kui kaks aastat. Seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja omamaise tootmisharu kohanemisele kaasaaitamiseks ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et meetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ületa nelja aastat;

c)	pärast üleminekuperioodi lõppu ega

d)	sama toote suhtes ja samal ajal, kui ta kohaldab GATT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust tulenevat meedet.

6.   Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud vastavalt käesoleva lepingu XV lisa tabelile, kui meedet ei oleks olnud.

Artikkel 167

Ajutised meetmed

Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline kohaldada ajutist kahepoolset kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teisest lepinguosalisest pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma käesoleva lepingu artikli 166 lõigete 2 ja 3 nõuded. Lepinguosaline maksab käesoleva lepingu XV lisas sätestatud tollimaksust enam makstud tollimaksu viivitamata tagasi, kui käesoleva lepingu artikli 166 lõikes 2 kirjeldatud uurimisega tuvastatakse, et käesoleva lepingu artikli 165 nõuded ei ole täidetud. Ajutise meetme kohaldamisaeg arvestatakse käesoleva lepingu artikli 166 lõike 5 punktis b kirjeldatud ajavahemiku osaks.

Artikkel 168

Kompensatsioon

1.   Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et omavahelise kokkuleppega kindlaks määrata asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada selliseid konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist.

2.   Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, kelle kaupade suhtes rakendatakse kaitsemeedet, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet kohaldava lepinguosalise suhtes.

3.   Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

Artikkel 169

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tõsine kahju” ja „tõsise kahju oht” — vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks; ning

b)	„üleminekuperiood” — kümneaastane ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

Artikkel 170

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.   Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 171

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

Artikkel 172

Tehniline koostöö

1.   Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormidealast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.   Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)	õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b)	kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;

c)	Moldova Vabariigi standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;

d)	toetus Moldova Vabariigi osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e)	tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning

f)	seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).

Artikkel 173

Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine

1.   Moldova Vabariik võtab vajalikud meetmed, et viia oma tehnilised normid ning standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult vastavusse liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus.

2.   Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks Moldova Vabariik:

a)	järk-järgult inkorporeerib oma õigustikku asjaomased liidu õigusaktid vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale ning

b)	teeb haldus- ja institutsioonilised reformid käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.

3.   Moldova Vabariik ei muuda oma horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele liidu õigusaktidele ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.

4.   Moldova Vabariik tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad nende organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

5.   Oma standardisüsteemi integreerimiseks Moldova Vabariik:

a)	võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Moldova Vabariigi õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;

b)	samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tühistab kokkusobimatud riiklikud standardid ning

c)	järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.

6.   Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Moldova Vabariik liidule üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale. Kui käesoleva lepingu XVI lisas loetletud meetmeid ei rakendata samas lisas ettenähtud aja jooksul, esitab Moldova Vabariik uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu XVI lisa kohandada.

Artikkel 174

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

1.   Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Moldova Vabariigi valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Eesmärk on tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõiki käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid.

2.   Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.

Artikkel 175

Märgistamine ja etikettimine

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 173 ja 174 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.   Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)	nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ELi kõnealuse valdkonna õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks, ning

b)	neil on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

4. PEATÜKK

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 176

Eesmärk

1.   Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,

a)	tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;

b)	ühtlustades Moldova Vabariigi õigussüsteemi liidu õigussüsteemiga;

c)	tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d)	rajades käesoleva lepingu XVII lisas esitatud ja lepinguosalise ajakohastatavasse loetelusse kantud meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e)	jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

f)	luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g)	täiustades käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.

2.   Käesoleva peatüki eesmärk on tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.

Artikkel 177

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

Artikkel 178

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete suhtes.

Artikkel 179

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;

2)   „loomad”– loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3)   „loomsed saadused”– loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;

4)   „loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks”– loomsed tooted, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-A lisa -2 (II) osas;

5)   „taimed”– elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned. Taimede elusosad on:

a)	puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b)	köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c)	varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d)	lõikelilled,

e)	oksad lehtede või okastega,

f)	langetatud puud lehtede või okastega,

g)	taimede koekultuurid,

h)	lehed, lehestik,

i)	elus õietolm ning

j)	pungad, pistikud, pookoksad;

6)   „taimsed saadused”– taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu XVII-A lisa 3. osas sätestatud taimed;

7)   „seemned”– seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8)   „kahjurid (kahjulikud organismid)”– mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik;

9)   „kaitstud ala”– ametlikult määratletud geograafiline piirkond liidus, mis on vaba kindlaksmääratud reguleeritud kahjulikust organismist, hoolimata sellest, et tingimused on tema jaoks soodsad ja et teda leidub muudes liidu osades;

10)   „loomahaigus”– kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11)   „vesiviljelusorganismi haigus”– kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE tervishoiueeskirjades;

12)   „loomade nakkus”– olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13)   „loomade heaolu standardid”– loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14)   sanitaar- ja fütosanitaarkaitse „vajalik tase”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A lõikes 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15)   „piirkond”– loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;

16)   „kahjurivaba ala”– ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17)   „piirkondadeks jaotamine”– piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;

18)   „saadetis”– sama tüüpi elusloomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest partiist. Loomsete saaduste saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

19)   „taimede või taimsete saaduste saadetis”– ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;

20)   „partii”– ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21)   „samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”)– olukord, kus importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise XVII lisas loetletud meetmed enda meetmetega samaväärseks ka juhul, kui need on erinevad, tingimusel et eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmete vajalik tase on sama kõrge kui importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnistatud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse või vastuvõetavaks tunnistatud riski tase;

22)   „sektor”– lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23)   „allsektor”– sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24)   „põhikaubad”– kauplemiseks veetavad konkreetsed saadused ja muud esemed, sealhulgas sellised, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 2–7;

25)   „impordi eriluba”– importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki rakendusalas;

26)   „tööpäevad”– nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27)   „ülevaatus”– sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28)   „taimetervise kontroll”– taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29)   „kontrollimine”– teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

Artikkel 180

Pädevad asutused

Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.

Artikkel 181

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisale.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XXIV lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.

4.   Moldova Vabariik esitab hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu XVII lisas määratletud meetmetele ja selles loetletakse põhikaubad või põhikaupade rühmad, mille suhtes neid meetmeid võetakse. Sellest ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.

5.   Ühtlustatavate õigusaktide loetelu ning ühtlustamise edusammude hindamise põhimõtted esitatakse käesoleva lepingu XXIV lisas ning nende puhul võetakse arvesse seda, millised on Moldova Vabariigi tehnilised ja rahalised vahendid.

Artikkel 182

Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

1.   Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:

a)	seoses käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu XIX lisa A osas sätestatud korras;

b)

kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus XVIII-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib see lepinguosaline taotleda selle staatuse tunnustamist XIX lisa C osas sätestatud korras. Importiv lepinguosaline võib taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel;

c)

lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust XVIII-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Importiv lepinguosaline võib taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning

d)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2.   Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a)	lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil oma staatust seoses käesoleva lepingu XVIII-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu lisale XIX-B, ning

b)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.

3.   Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures; edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt 8. mai 2000. aasta direktiivile nr 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning XVIII-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu XIX lisa A ja B osale.

5.   Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 184 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188.

6.   Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7.   Pärast käesoleva artikli lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

8.   Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu bioturvarühmitamise põhimõtte rakendamiseks.

Artikkel 183

Samaväärsuse tunnustamine

1.   Samaväärsust võib tunnustada:

a)	üksikmeetme

b)	meetmete rühma või

c)	sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2.   Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.

3.   Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.   Kui tänu käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse õigusakte, teatab Moldova Vabariik sellest kohe liidule. Teadet käsitatakse Moldova Vabariigi taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.   Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 12 kuu jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.

6.   Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.   Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Ühe kuu jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.

8.   Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud järelduste ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.   Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 191 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.

Samaväärsuse staatus loetletakse käesoleva lepingu XXV lisas.

Artikkel 184

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võivad lepinguosalised muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid. Lepinguosalised võivad vajaduse korral vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 183 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.

3.   Sellega seoses teavitab liit Moldova Vabariiki piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Moldova Vabariik saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.

Selleks teeb kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele aegsasti teatavaks oma kontaktpunktid ja nendes tehtud muudatused.

Artikkel 185

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.   Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a)	meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 182;

b)	käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud loomahaiguste ja XVIII-B lisas esitatud loetelusse kantud kahjurite esinemine ja areng;

c)	epidemioloogilise tähtsusega leiud ja nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu XVIII-A ja XVIII-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d)	täiendavad meetmed, mida lepinguosalised on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2.   Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktidele.

Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-kirja teel edastatud teadet. Teateid edastavad ainult käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktid samas osutatud kontaktpunktidele.

3.   Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda selle lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.   Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5.   Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõiget 3.

6.   Moldova Vabariik töötab välja ja võtab kasutusele ELi vastavate süsteemidega ühilduva riikliku toidu- ja söödaalase kiirhoiatusmehhanismi ja riikliku varajase hoiatamise mehhanismi. Kui Moldova Vabariik on rakendanud vajalikud valdkondlikud õigusaktid ja loonud tingimused mõlema mehhanismi ladusaks toimimiseks kohapeal, seotakse toidu- ja söödaalane kiirhoiatusmehhanism ja riiklik varajase hoiatamise mehhanism lepinguosaliste kokkulepitud sobiva tähtaja jooksul vastavate ELi süsteemidega.

Artikkel 186

Kaubandustingimused

1.   Üldised imporditingimused:

a)

Lepinguosalised lepivad kokku kohaldada käesoleva lepingu XVII-A ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupade impordi suhtes üldisi imporditingimusi. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 182 võetud otsuste rakendamist, kohaldatakse importiva lepinguosalise imporditingimusi kogu eksportiva lepinguosalise territooriumi suhtes. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele XVII-A ja XVII-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b)

i) Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras, olenemata sellest, kas neid meetmeid reguleeritakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga või mitte. ii) Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel. iii) Kui importiv lepinguosaline neid teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2.   Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a)

90 päeva jooksul pärast samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu XVII-A ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupadega. Nende kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu XXIII-B lisale.

b)	Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu XVII-A ja XVII-C(2) lisas nimetatud põhikaupade suhtes.

4.   Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 191 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et lubada kaubandust kokkulepitud imporditingimuste alusel.

5.   Ettevõtete loetelu ja tingimuslik tunnustamine

a)

Käesoleva lepingu XVII-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu XX lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu XX lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel saab importimist lubada, ühe kuu jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised. Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu XX lisa.

b)	Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.

Artikkel 187

Sertimismenetlus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XXIII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 188

Kontrollimine

1.   Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a)	vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega ning

b)	saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada selle süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused.

2.   Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosalise õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.   Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt kolm kuud ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.

4.   Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.

5.   Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele kolme kuu jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.

6.   Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 181, 183 ja 189 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.

Artikkel 189

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XXII lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 188 osutatud kontrolliprotsessis.

2.   Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XXII lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 181, 183 ja 186 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu XI lisa B osa.

3.   Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.   Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.   Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 188 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes teostatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

Artikkel 190

Kaitsemeetmed

1.   Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.   Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

3.   Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 185 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 185 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 191

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee

1.   Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:

a)	vaadata läbi käesoleva peatükiga seotud küsimusi;

b)	teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;

c)	vaadata läbi käesoleva lepingu XVII–XXV lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;

d)	muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu XVII–XXV lisa, ning

e)	käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku moodustada vajaduse korral tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.

6.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

5. PEATÜKK

Toll ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 192

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 193

Õigusaktid ja menetlused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tolliõigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad ja erapooletud ning et nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a)	kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku täitmise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)	vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c)	kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d)	võtta meetmeid, et tõhustada ja lihtsustada tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendada nende läbipaistvust;

e)	kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f)	vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust ettevõtete, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

g)	tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h)

kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku, WTO tolliväärtuse määramise lepingut, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta, ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint);

i)	võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j)

näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k)	kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l)	kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning

m)	kohaldada tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2.   Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)	võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b)	lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c)

kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;

d)

astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning

e)

tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikale (Customs Blueprint 2007).

3.   Lepinguosalised ei kohalda:

a)	tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõudeid ega

b)	kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõudeid.

4.   Käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil (sisetransiit).

Lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Moldova Vabariigi tulevase ühinemise 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga.

Lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 194

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a)	tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Ette tuleks näha, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;

b)	vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas. Selleks kehtestavad lepinguosalised asjakohased ja korrapärased konsultatsioonimehhanismid ametiasutuste ja äriringkondade vahel;

c)	teha üldsusele võimaluse korral elektroonselt kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas ametiasutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja sealt väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d)	vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid), ning

e)	tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad head tava ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

Artikkel 195

Tasud

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist kaotavad lepinguosalised haldustasud, millel on impordi- ja eksporditollimaksudega samaväärne toime.

2.   Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste artiklite kohaldamist, kehtib järgmine:

a)	tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;

b)	tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c)	tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d)	teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi; ning

e)	uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 196

Tolliväärtuse määramine

1.   Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1 A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust ja selle muudatustest. Osutatud sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 197

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint 2007).

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a)	vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)	töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c)	teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d)	vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;

e)	teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;

f)	vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon;

g)	teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

h)	vahetavad head tava eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise, eriti aga võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta;

i)	edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning

j)	asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.

Artikkel 198

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 197 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 199

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 200

Tolli allkomitee

1.   Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

2.   Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.

3.   Tolli allkomitee muu hulgas:

a)	jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli nõuetekohast täitmist;

b)	võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c)	vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;

d)	vajadusel esitab soovitusi ning

e)	võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 201

Tollialaste õigusaktide ühtlustamine

Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XXVI lisale.

6. PEATÜKK

Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1. Jagu

Üldsätted

Artikkel 202

Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala

1.   Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.   Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked”. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.

3.   Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents”. Lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

4.   Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitavad lepinguosalised õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5.   Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

6.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XXVII ja XXVIII lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (2).

Artikkel 203

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„meede” — lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

2)

„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” — meetmed, mille võtjaks on: a) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning b) valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

3)	„lepinguosalise füüsiline isik” — ELi liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

4)	„juriidiline isik” — kohaldatava õiguse järgi nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud õigussubjekt kas era- või riigiomandis, sealhulgas aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

5)

„liidu juriidiline isik” ja „Moldova Vabariigi juriidiline isik” on punktis 4 määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas liikmesriigi või Moldova Vabariigi õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil (3) või Moldova Vabariigi territooriumil. Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Moldova Vabariigi territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Moldova Vabariigi äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi majandusega. Eelmisest lõigust olenemata kohaldatakse käesolevat lepingut väljaspool liitu või Moldova Vabariiki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud liikmesriigis või Moldova Vabariigis ning sõidavad mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi lipu all;

6)	lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” — juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all (4);

7)

juriidilise isiku „filiaal” — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

8)

„ettevõtete asutamine” — a) liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi territooriumil; b) füüsiliste isikute puhul liidu ja Moldova Vabariigi füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

9)	„majandustegevus” — tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

10)	„tegevus” — majandustegevusega tegelemine;

11)	„teenused” — kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

12)	„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” — teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

13)	„piiriülene teenuste pakkumine” — teenuse pakkumine: a) lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või b) lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);

14)	lepinguosalise „teenusepakkuja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;

15)	„ettevõtja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.

2. Jagu

Ettevõtete asutamine

Artikkel 204

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)	tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (5);

b)	relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)	audiovisuaalteenused;

d)	riigisisene merekabotaaž (6) ning

e)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (7) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse; ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine; iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused; iv) lendude maapealne teenindus; v) lennujaamateenused.

Artikkel 205

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.   Võttes arvesse käesoleva lepingu XXVII-E lisas loetletud piiranguid, pakub Moldova Vabariik alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)

liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)

liidu asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste Moldova Vabariigis tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (8).

2.   Võttes arvesse XXVII-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:

a)

Moldova Vabariigi juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

b)

Moldova Vabariigi asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste liidus tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (9).

3.   Lepinguosalised, võttes arvesse käesolevas lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas loetletud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.

Artikkel 206

Läbivaatamine

1.   Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtete asutamise õigusraamistiku (10) ja asutamiskeskkonna.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Lepinguosalised leiavad sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 207

Muud lepingud

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste ettevõtjate õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste investeeringualaste lepingutega, milles lepinguosaliseks on mõni liikmesriik ja Moldova Vabariik.

Artikkel 208

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.   Käesoleva lepingu artikkel 205 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.   Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.

3. Jagu

Piiriülene teenuste pakkumine

Artikkel 209

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste pakkumist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)	audiovisuaalteenused;

b)	riigisisene merekabotaaž (11) ning

c)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (12) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse; ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine; iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused; iv) lendude maapealne teenindus; v) lennujaamateenused.

Artikkel 210

Turulepääs

1.   Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud erikohustustega.

2.   Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a)	piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b)	teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

c)	teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 211

Võrdne kohtlemine

1.   Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.   Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.   Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 212

Kohustuste loetelud

1.   Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2.   Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast Euroopa konventsioonist, ei hõlma käesoleva lepingu XXVII- B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loendid audiovisuaalteenuste valdkonnas võetud kohustusi.

Artikkel 213

Läbivaatamine

Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 212 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse muu hulgas arvesse käesoleva lepingu artiklites 230, 240, 249 ja 253 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.

4. Jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 214

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega, ilma et see piiraks käesoleva lepingu 202 lõike 5 kohaldamist.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „juhtivtöötajad”– ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) (13) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;

i)   „ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega)– kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

ii)   „äriühingusiseselt üleviidavad isikud”– füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik kuulub ühte allpool loetletud kategooriasse:

(1)   „tegevjuhid”– juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:

—	asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud

—	teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning

—	isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.

(2)   „spetsialistid”– juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b)   „kõrgharidusega praktikandid”– füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil (14);

c)   „müügiesindajad” (15) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;

d)   „lepingulised teenusepakkujad”– füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (16);

e)   „sõltumatud spetsialistid”– füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (17);

f)   „kvalifikatsioon”– diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 215

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.   Kui käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas ning XXVII-C JA XXVII-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 214 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.

2.   Kui käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.

Artikkel 216

Müügiesindajad

Kui käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas ning XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 217

Lepingulised teenusepakkujad

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.

2.   Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)	füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku teenistuses vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (18) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema: i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (19) ning ii) kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)	füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)	füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)	käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse, ning

g)	teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.

Artikkel 218

Sõltumatud spetsialistid

1.   Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.

2.   Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a)	füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)	füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema: i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, (20) ning ii) kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;

d)	füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, ning

e)	käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

5. Jagu

Õigusraamistik

1. Alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 219

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:

a)	piiriülest teenuste pakkumist;

b)	käesoleva lepingu artikli 203 lõikes 8 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil;

c)	käesoleva lepingu artikli 214 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise viibimise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-D ning XXVII-G ja XXVII-H lisas loetletud piirangud.

3.   Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid piiranguid.

4.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „litsentsimisnõuded”– kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;

b)   „litsentsimismenetlus”– haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c)   „kvalifikatsiooninõuded”– sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;

d)   „kvalifikatsioonimenetlused”– haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel, ning

e)   „pädev asutus”– kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.

Artikkel 220

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1.   Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.   Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)	proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b)	selged ja ühemõttelised;

c)	objektiivsed;

d)	eelnevalt kehtestatud;

e)	eelnevalt avalikustatud ning

f)	läbipaistvad ja kättesaadavad.

3.   Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.   Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5.   Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.   Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 221

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1.   Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.   Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu (21) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.

3.   Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse otsused ning tema litsentsimis- ja loaandmismenetlused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

4.   Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

5.   Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.

6.   Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7.   Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

8.   Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

9.   Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

2. Alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 222

Vastastikune tunnustamine

1.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust pakkuvad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.   Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid esitama vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.

3.   Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:

a)	mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ning

b)	vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.

4.   Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra. Seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.

5.   Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vastastikuse tunnustamise leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu asjakohaste sätetega, eriti GATSi VII artikliga.

Artikkel 223

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.   Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.   Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

3. Alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 224

Arvutiteenuste käsituslepe

1.   Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesolevat artiklit.

2.   Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (22) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:

a)	arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;

b)	andmete töötlemine ja salvestamine ning

c)	nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.

Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- või domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)	arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine,

b)

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine,

c)	andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused,

d)	kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused, ning

e)	arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

4. Alljagu

Posti- ja kullerteenused

Artikkel 225

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kullerteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „litsents”– luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;

b)   „universaalteenus”– lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.

Artikkel 226

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine posti- ja kulleriteenuste valdkonnas

Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, kellel tänu oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumise osas), ei saaks võtta kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.

Artikkel 227

Universaalteenus

Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 228

Litsentsid

1.   Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.

2.   Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:

a)	kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ning

b)	litsentsitingimused.

3.   Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral. Lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 229

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 230

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

5. Alljagu

Elektroonilise side võrgud ja -teenused

Artikkel 231

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsilise side teenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„elektroonilise side teenused” — teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonilise side võrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonilise side võrkude ja teenuste abil edastatava sisu suhtes;

b)	„üldkasutatav sidevõrk” — elektroonilise side võrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutamiseks;

c)

„elektroonilise side võrk” — ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d)	„reguleeriv asutus” — elektroonilise side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas peatükis nimetatud elektroonilise side reguleerimine;

e)

„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, st olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f)

„vastastikune sidumine” — ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate sidevõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;

g)	„universaalteenus” — kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis. Selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h)

„juurdepääs” — elektroonilise side teenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele ning juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i)	„lõppkasutaja” — kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid;

j)	„kliendiliin” — füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 232

Reguleeriv asutus

1.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side teenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise side teenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.   Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mis võivad vajada eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 234 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.   Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 234 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 234 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

7.   Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 233

Elektroonilise side teenuste osutamise luba

1.   Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a)	tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)	tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c)	on taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud, ning

d)

ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (23) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 234

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonilise side teenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 232 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a)

mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;

b)

vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c)

kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud seadmetele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides; Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

d)

osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, ning siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel. Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e)

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada. Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;

f)

avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g)

läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille kohaselt eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4.   Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga sidevõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 231 lõike 2 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 235

Piiratud ressursid

1.   Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.   Raadiosageduste tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonilise side teenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.   Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4.   Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 236

Universaalteenus

1.   Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.   Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.   Lepinguosalised tagavad, et:

a)	kasutajatele on trükituna või elektrooniliselt või mõlemal viisil kättesaadavad kõiki abonente sisaldavad kataloogid, mida ajakohastatakse regulaarselt vähemalt kord aastas, ning

b)	punktis a nimetatud teenuseid osutavad organisatsioonid rakendavad teiste organisatsioonide poolt neile esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 237

Piiriülene elektroonilise side teenuste osutamine

Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja on asutatud, viibib või elab lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 238

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonilise side võrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 239

Teenusepakkujate vaidlused

1.   Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.   Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele teenusepakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.

3.   Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 240

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

6. Alljagu

Finantsteenused

Artikkel 241

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas jaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „finantsteenus”– igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

i)

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused: 1) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus): a) elukindlustus; b) kahjukindlustus; 2) edasikindlustus ja retrotsessioon; 3) kindlustuse vahendamine, näiteks tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning 4) kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, aktuaariteenus, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii)

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus): 1) hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt; 2) kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine; 3) kapitalirent; 4) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid; 5) tagatis- ja garantiitehingud; 6) kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal: a) rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusesertifikaadid); b) välisvaluutaga; c) tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega; d) valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid; e) vabalt kaubeldavate väärtpaberitega; f) muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega; 7) osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine; 8) rahamaakleri tegevus; 9) varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldusvarahaldusteenused; 10) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused; 11) finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine; 12) kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b)   „finantsteenuse pakkuja”– lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c)   „avalik-õiguslik üksus”–

i)	lepinguosaliste valitsus, keskpank või rahandus- ja finantsasutus või lepinguosaliste omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita riiklikke või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid pakkuvad üksused, ning

ii)	eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, selliste funktsioonide täitmisel;

d)   „uus finantsteenus”– finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 242

Ettevaatuserand

1.   Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a)	investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b)	lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.   Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 243

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.   Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)	ametliku väljaande kaudu või

b)	muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.   Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

3.   Lepinguosalised annavad endast parima tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangandusjärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 244

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 245

Andmetöötlus

1.   Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.   Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 246

Erandid

1.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 247

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 248

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli alusel ei võimaldata juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 249

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 243 lõikes 3 loetletud hea tava normidega ja käesoleva lepingu XXVIII-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

7. Alljagu

Transporditeenused

Artikkel 250

Reguleerimisala

Käesolevas jaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” liberaliseeritavate rahvusvaheliste veoteenuste põhimõtted.

Artikkel 251

Rahvusvaheline meretransport

1.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rahvusvaheline merevedu”– ukselt-uksele-transpordi- ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide osutajatega;

b)   „mereveoste käitlemisteenused”– stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)	kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii)	kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning

iii)	kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)   „tollivormistusteenused” (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused”– tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d)   „konteinerjaama- ja depooteenused”– tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida/tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e)   „laevade agenteerimisteenused”– tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)	mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii)	ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;

f)   „ekspedeerimisteenused”– tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g)   „fiiderteenused”– eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

2.   Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.

Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)	lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;

b)

lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

3.   Kõnealuseid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:

a)	tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning

b)	kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

4.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

5.   Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

6.   Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Moldova Vabariigi sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

7.   Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.

Artikkel 252

Lennutransport

Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ELi ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.

Artikkel 253

Järkjärguline ühtlustamine

Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.

6. Jagu

E-kaubandus

1. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 254

Eesmärgid ja põhimõtted

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste pakkumiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 255

Koostöö e-kaubanduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)	üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;

b)	vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)	soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;

d)	tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ning

e)	muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.   Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

2. Alljagu

Vahendusteenuste osutajate vastutus

Artikkel 256

Vahendusteenuste kasutamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed.

2.   Käesoleva lepingu artikli 257 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 258 ja 259 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.

Artikkel 257

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a)	ei algata edastust;

b)	ei vali edastuse saajat ning

c)	ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 258

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)	ei muuda teavet;

b)	järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)	järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)	ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)	kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 259

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)	teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b)	sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 260

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.   Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 257, 258 ja 259 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.   Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

7. Jagu

Erandid

Artikkel 261

Ülderandid

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 446 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G, XXVII-D ja XXVII-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.   Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

a)	vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)	vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)	seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;

d)	vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e)

vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad: i) kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist; ii) isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset; iii) ohutust;

f)	vastuolus käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (24).

3.   Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G ning XXVII-D ja XXVII-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 262

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 263

Julgeolekuerandid

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)	kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks: i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega; ii) seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks; iii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või iv) sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)	takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 264

Jooksvad maksed

Lepinguosalised lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 265

Kapitali liikumine

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:

a)	kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul ning

b)	kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

Artikkel 266

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Moldova Vabariigi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 267

Hõlbustamine ja edasiarendamine

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.   Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.   Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 268

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2.   Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks avalikus sektoris ja võrgustiku valdkonnas. Sellega nähakse ette Moldova Vabariigi riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga ning institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.

Artikkel 269

Reguleerimisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, võrgustiku valdkonna ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid võrgustiku valdkonna avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad võrgustiku valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel.

3.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XXIX-A lisas sätestatud piirmäära.

4.   Riigihankelepingu hinnangulise maksumuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Piirmäärade kohaldamisel Moldova Vabariik arvutab ja konverteerib need oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.

5.   Piirmäärad vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; piirmäärad jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud piirmäärad ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Piirmäärade läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.

Artikkel 270

Institutsiooniline raamistik

1.   Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki sätete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.   Institutsioonilise reformi raames määrab Moldova Vabariik eelkõige:

a)	majanduspoliitika eest vastutava keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamise protsessi, ning

b)	erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3.   Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.

Artikkel 271

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1.   Hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

2.   Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali kaudu viisil, mis võimaldab:

a)	konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning

b)	huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3.   Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.   Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse liik, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

5.   Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.   Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.

7.   Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.   Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata esimesest lõigust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.

9.   Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.

10.   Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.   Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a)	seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b)	valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.   Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.   Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.

14.   Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud lepingu sõlmimise kriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

15.   Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 272

Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine

1.   Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Moldova Vabariik käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.   Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, kommunaalteenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide ühtlustamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja täitemehhanismide parandamist.

3.   Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Moldova Vabariiki tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 273

Järkjärguline ühtlustamine

1.   Moldova Vabariik viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse liidu riigihangete õigustikuga.

2.   Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XXIX-C–XXIX-F, XXIX-H, XXIX-I ja XXIX-K lisale. Käesoleva lepingu XXIX-G ja XXIX-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XXIX-L–XXIX-O lisas on loetletud need liidu õigusaktide elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Moldova Vabariiki viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Ta annab ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.   Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 271.

Artikkel 274

Turulepääs

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale.

2.   Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3.   Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXIX-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele,

a)	võimaldab liit Moldova Vabariigi ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;

b)

võimaldab Moldova Vabariik liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Moldova Vabariigis või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Moldova Vabariigi ettevõtetele.

4.   Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille maksumus on madalam käesoleva lepingu XXIX-A lisas sätestatud piirmäärast.

5.   Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 275

Teave

1.   Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.   Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 276

Koostöö

1.   Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.

2.   Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.   Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXIX-P lisas.

9. PEATÜKK

Intellektuaalomandi õigused

1. Jagu

Üldsätted ja -põhimõtted

Artikkel 277

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)	soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)	saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 278

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 280–317.

3.   Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 279

Ammendumine

Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.

2. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1. Alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 280

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised järgivad järgmistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi:

a)	kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon;

b)	teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (1961);

c)	TRIPS-leping;

d)	WIPO autoriõiguse leping ning

e)	WIPO esituse ja fonogrammide leping.

Artikkel 281

Autorid

Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)	oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük, ning

c)	oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 282

Esitajad

Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:

a)	lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine (25);

b)	lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)	teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;

d)	lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)	lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.

Artikkel 283

Fonogrammitootjad

Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:

a)	lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil ning

c)	lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.

Artikkel 284

Ringhäälinguorganisatsioonid

Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

a)	oma ringhäälingusaadete salvestamine;

b)	oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;

c)	oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning

d)	oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 285

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1.   Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

2.   Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

Artikkel 286

Kaitse kestus

1.   Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.

2.   Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.

3.   Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:

a)	kui esituse salvestis (v.a fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)	kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.   Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:

a)

kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;

b)

kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.

5.   Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6.   Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

Artikkel 287

Tehniliste meetmete kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.   Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)	mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)	millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise ning

c)	mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 288

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a)	kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet;

b)	levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.   Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 289

Erandid ja piirangud

1.   Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 281–286 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 282 – 285 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:

a)	edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b)	seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 282–285 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 290

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

1.   Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.   Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.   Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.   Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

5.   Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 291

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.

2. Alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 292

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised:

a)	täidavad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, WIPO kaubamärgiõiguse lepingut ning märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza lepingut ning

b)	teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga.

Artikkel 293

Registreerimismenetlus

1.   Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.

2.   Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.

3.   Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.

Artikkel 294

Tuntud kaubamärgid

Selleks et rakendada 1967. aasta Pariisi konventsiooni artikkel 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta, kohaldavad lepinguosalised ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 295

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja käesoleva lepingu artiklis 303 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. Alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 296

Reguleerimisala

1.   Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.   Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 297 osutatud õigusaktide reguleerimisalasse.

3.   „Geograafiline tähis” tähendab TRIPS-lepingu artikli 22 lõikes 1 määratletud tähist, mis hõlmab ka „päritolunimetust”.

Artikkel 297

Kehtestatud geograafilised tähised

1.   Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXX-A lisa A osas loetletud Moldova Vabariigi õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab liit, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-A lisa C osas sätestatud nõuetele.

2.   Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXX-A lisa B osas loetletud liidu õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Moldova Vabariik, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-A lisa C osas sätestatud nõuetele.

3.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud liidu põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb Moldova Vabariigi valitsus kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud Moldova Vabariigi poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Moldova Vabariigi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

5.   Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

Artikkel 298

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 297 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 306 lõikes 3 sätestatud korras.

2.   Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 299

Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala

1.   Käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 298 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse

a)	kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest: i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, ja ii) kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;

b)

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise (26) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;

c)

muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust, ning

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.   Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.   Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

4.   Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.

5.   Käesolev alljagu ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

Artikkel 300

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab, toodab, töötleb ja valmistab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine ja piiritusjooke.

2.   Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 301

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu artiklitega 297–300 ette nähtud kaitse muu hulgas tollipiiril (ekspordi ja impordi puhul) vastavalt vajadusele kas halduskorras või õigusliku menetlusega, et ennetada ja tõkestada igasugust kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslikku kasutamist. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 302

Täiendavate meetmete rakendamine

Ilma et see piiraks geograafiliste tähiste kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja nende täitmise tagamisest tulenevaid Moldova Vabariigi varasemaid kohustusi kaitsta liidu geograafilisi tähiseid, sealhulgas registreeritud päritolunimetuste kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise Lissaboni lepingu raames võetud kohustusi, ning kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 301 võimaldatakse Moldova Vabariigile 1. aprillil 2013 algav viieaastane üleminekuperiood, et võtta kõik täiendavad meetmed igasuguse kaitstud geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise peatamiseks, eelkõige meetmed tollipiiril.

Artikkel 303

Seos kaubamärkidega

1.   Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 297 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2013.

3.   Käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.   Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafilisi tähiseid juhul, kui kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes võib selline kaitse tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 304

Üldeeskirjad

1.   Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.   Käesoleva lepingu artiklites 297 ja 298 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 302 kohaldamist.

3.   Registreeritud nimetustega toodete tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikliga 306 moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee.

4.   Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

5.   Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 305

Koostöö ja läbipaistvus

1.   Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 306 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.   Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste tootekirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 306

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.   Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3.   Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku vähemalt ühe korra aastas ja ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Moldova Vabariigis, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

4.   Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a)	käesoleva lepingu XXX-A lisa A ja B osas esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;

b)	käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;

c)	teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

d)	teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole, ning

e)	käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas loetletud geograafiliste tähiste kaitse tagamise jälgimine.

4. Alljagu

Disainilahendused

Artikkel 307

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised järgivad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni (1999).

Artikkel 308

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse (27). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduste omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a)	kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning

b)	sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

4.   Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

5.   Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest.

Artikkel 309

Registreerimata disainilahendustele antav kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette õiguslikud meetmed, et takistada registreerimata disainilahenduste kasutamist, üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb sellise toote registreerimata välimuse kopeerimisest. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kasutamine” toote müügiks pakkumist, turustamist, importi ja eksporti.

2.   Registreerimata disainilahenduste kaitse kestab vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, mil disainilahendus ühe lepinguosalise territooriumil avalikkusele kättesaadavaks tehti.

Artikkel 310

Erandid

1.   Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.   Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

Artikkel 311

Suhe autoriõigusega

Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5. Alljagu

Patendid

Artikkel 312

Rahvusvahelised lepingud

Lepinguosalised ühinevad WIPO patendikoostöölepinguga ja teevad kõik mõistlikult võimaliku WIPO patendiõiguse lepingu täitmiseks.

Artikkel 313

Patendid ja rahvatervis

1.   Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel järjepidevuse selle deklaratsiooniga.

2.   Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ning aitavad kaasa sellerakendamisele.

Artikkel 314

Täiendava kaitse tunnistus

1.   Lepinguosalised nendivad, et patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriiklike õigusaktide kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.   Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

4.   Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 315

Ravimi turuleviimisloa saamiseks esitatud andmete kaitse

1.   Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise (28).

2.   Lepinguosalised tagavad, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud andmeid ei avalikustata kolmandatele isikutele ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.

Sel eesmärgil:

a)

vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil vastava lepinguosalise territooriumil antakse müügiluba, ei lubata ühelgi avalik-õiguslikul ega eraõiguslikul isikul (välja arvatud sellised avaldamisele mittekuuluvad andmed esitanud isik või üksus) otseselt ega kaudselt tugineda sellistele andmetele ilma selle isiku või üksuse selgesõnalise nõusolekuta, kes esitas need andmed koos taotlusega saada luba viia ravim turule;

b)

vähemalt seitse aastat alates kuupäevast, mil vastava lepinguosalise territooriumil antakse müügiluba, ei anta müügiluba ühelegi järgmisele taotlusele, välja arvatud juhul, kui järgmine taotleja esitab omaenda andmed või esialgse loa omaniku andmed viimase loal ning vastab samadele nõuetele kui esimese loa andmisel. Ilma selliseid andmeid esitamata registreeritud tooted kõrvaldatakse turult kuni nõuete täitmiseni.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud seitsme aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni kaheksa aastani, kui loa omanik esimese viie aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.

4.   Käesolevat artiklit ei kohaldata tagasiulatuvalt. Käesolev artikkel ei mõjuta selliste ravimite müüki, mille müügiluba on antud enne käesoleva lepingu jõustumist.

5.   Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Moldova Vabariik liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 316

Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse

1.   Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.   Lepinguosalised annavad esmakordselt taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruande omanikule õiguse andmete ajutisele kaitsele.

Andmete kaitse perioodil ei kasutata katse- või uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma omaniku selgesõnalise nõusolekuta.

3.   Katse- või uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:

a)	see on vajalik loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning

b)	see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.

4.   Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul võib seda tähtaega pikendada 13 aastani.

5.   Lõikes 4 osutatud väheolulisteks kasutusteks antud loa tähtaega pikendatakse kolme kuu haaval, (29) kui loa omanik esitab loa saamise taotluse hiljemalt viis aastat pärast esimese loa saamise kuupäeva. Kogu andmete kaitse tähtaeg ei tohi olla pikem kui 13 aastat. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul ei tohi kogu andmete kaitse tähtaeg olla pikem kui 15 aastat.

6.   Katse- või uuringuaruannete andmeid kaitstakse ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmete kaitse perioodi pikkus 30 kuud.

Artikkel 317

Taimesordid

Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (UPOV), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale valikulisele erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2, ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja õiguste jõustamiseks.

3. Jagu

Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine

Artikkel 318

Üldised kohustused

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks (30).

2.   Need täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.

3.   Lisaks peavad need täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 319

Õigustatud taotlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)	intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)	kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c)	intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel ning

d)	kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

1. Alljagu

Tsiviilõiguslik kaitse

Artikkel 320

Tõendite säilitamise meetmed

1.   Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.   Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

Artikkel 321

Õigus saada teavet

1.   Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik,

a)	kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b)	kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c)	kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt

d)	kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui kaasosalisele kaupade tootmises, valmistamises ja levitamises või teenuste osutamises.

2.   Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)	asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse;

b)	toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a)	antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)	reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c)	reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)	antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, ning

e)	reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 322

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2.   Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.   Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.

Artikkel 323

Parandusmeetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.   Kohtuasutustel on volitus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.

Artikkel 324

Ettekirjutused

Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

Artikkel 325

Alternatiivmeetmed

Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesoleva lepingu artiklis 323 ja/või 324 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta kummaski artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 326

Kahjutasu

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a)	võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b)	võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.

2.   Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 327

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

Artikkel 328

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 329

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)	kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b)	punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.

2. Alljagu

Muud sätted

Artikkel 330

Piiril võetavad meetmed

1.   Kui käesolevas alljaos ei ole sätestatud teisiti, võivad lepinguosalised võtta vastu korra, mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade (31) importimist, eksportimist, reeksportimist, tolliterritooriumile sisenemist või sealt väljumist, peatamismenetlusele suunamist või vabatsooni või vabalattu paigutamist, esitada pädevale haldus-või kohtuasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuste kaupade ringlusse lubamise või peaks need kinni.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on oma tegevuse käigus juba enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup rikub intellektuaalomandi õigusi, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada sekkumistaotlus vastavalt lõikele 1.

3.   Kõiki käesoleva artikli ja TRIPS-lepingu III osa 4. jao alusel siseriiklike õigusaktidega ettenähtud importija õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kaupade eksportija ja valdaja suhtes.

4.   Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad ametiasutused nõuavad, et õiguste omaja, kes taotleb lõikes 1 osutatud menetluste kohaldamist, esitab pädevaid ametiasutusi rahuldavad tõendid selle kohta, et menetlust kohaldava lepinguosalise õigusaktide kohaselt on prima facie rikutud intellektuaalomandi õiguste omaja õigusi, ning edastab piisava teabe, mis on kõigi eelduste kohaselt õiguste omaja valduses ning mis võimaldab pädevatel ametiasutustel kahtlaseid kaupu hõlpsasti ära tunda. Piisava teabe edastamise kohustus ei tohi põhjendamatult takistada lõikes 1 kirjeldatud menetluste kasutamist.

5.   Et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, teatab tolliasutus õiguste omajale tema taotluse alusel kaubasaaja, kaubasaatja ja kauba valdaja nimed ja aadressid ning intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba päritolu- ja lähteriigi, kui need on teada.

Lisaks annab tolliasutus taotlejale võimaluse kontrollida kaupu, mille ringlusse laskmine on peatatud või mis on kinni peetud. Kauba kontrollimisel võib tolliasutus võtta kaubanäidiseid ja anda või saata need õiguste omaja nõudmisel õiguste omajale ainsa eesmärgiga neid analüüsida ja lihtsustada edasist menetlemist.

6.   Intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba saadetiste otsimisel ja väljaselgitamisel lähtuvad tolliasutused riskianalüüsi meetodeist. Nad töötavad välja süsteemi, et teha tihedat koostööd õiguste omajatega, sealhulgas tõhusad mehhanismid riskianalüüsi teostamiseks vajaliku teabe kogumise.

7.   Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et lõpetada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega. Sel eesmärgil vahetavad nad vastavalt vajadusele eelkõige teavet ja korraldavad pädevate asutuste koostööd intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise valdkonnas.

8.   Kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile, siis esimene lepinguosaline esitab selle kohta teabe teisele lepinguosalisele, et võimaldada tõhusat õiguskaitset intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba saatmise vastu.

9.   Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse seoses intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rikkumisega käesoleva artikli lõigete 7 ja 8 suhtes III protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.

10.   Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks komiteeks on käesoleva lepingu artiklis 200 osutatud tolli allkomitee.

Artikkel 331

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a)	kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, ning

b)	lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

Artikkel 332

Koostöö

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.   Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” hõlmab koostöö järgmisi tegevusi (loetelu ei ole ammendav):

a)	teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; nende valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)	intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;

c)	kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d)	suutlikkuse suurendamine; töötajate koolitus ja vahetus;

e)	intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f)	institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

g)

laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus; selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.

10. PEATÜKK

Konkurents

1. Jagu

Monopolidevastased meetmed ja ühinemised

Artikkel 333

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „konkurentsiasutus”– liidu puhul Euroopa Komisjon ja Moldova Vabariigi puhul konkurentsinõukogu;

2)   „konkurentsialased õigusnormid”–

a)	liidu puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101, 102 ja 106, nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (edaspidi „EÜ ühinemismäärus”) ning nende rakendusmäärused ja hilisemad muudatused;

b)	Moldova Vabariigi puhul konkurentsiseadus (11. juuli 2012. aasta seadus nr 183) ning selle rakendusmäärused ja muudatused ning

c)	muudatused, mida võidakse punktides a ja b nimetatud õigusaktides teha pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 334

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

Artikkel 335

Rakendamine

1.   Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle.

2.   Lepinguosalisel peab olema oma tegevuses sõltumatu ametiasutus, kellel on piisavad inimressursid ja rahalised vahendid artikli 333 lõikes 2 nimetatud konkurentsialaste õigusnormide täitmise tagamiseks.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

Artikkel 336

Riigimonopolid, riigi osalusega ettevõtjad ja eri- või ainuõigused saanud ettevõtjad

1.   Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema siseriiklike õigusaktidega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega ettevõtjate ja eri- või ainuõigused saanud ettevõtjate suhtes kohaldatakse artikli 333 lõikes 2 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.

Artikkel 337

Koostöö ja teabevahetus

1.   Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsialaste õigusnormide tõhusat täitmist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast ärikäitumist või konkurentsi moonutavaid tehinguid.

2.   Iga konkurentsiasutus võib teavitada teist konkurentsiasutust oma valmisolekust teha koostööd mis tahes lepinguosalise õiguskaitsemenetluse vallas. Lepinguosalistel ei keelata teha omi otsuseid koostöö valdkondadesse kuluvates küsimustes.

3.   Konkurentsiasutused võivad vahetada mittekonfidentsiaalset teavet, et tulemuslikult tagada oma konkurentsialaste õigusnormide täitmine. Kogu teabevahetuses arvestatakse iga lepinguosalise kohaldatavaid konfidentsiaalsusnorme. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

Artikkel 338

Vaidluste lahendamine

Käesoleva jao suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.

2. Jagu

Riigiabi

Artikkel 339

Üldpõhimõtted ja reguleerimisala

1.   Liidu või Moldova Vabariigi poolt või mõne lepinguosalise ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav riigiabi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid, teatavate kaupade tootmist või teatavate teenuste pakkumist viisil, millega kahjustatakse lepinguosalistevahelist kaubandust, on käesoleva lepinguga kokkusobimatu.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata kalandusega või põllumajanduslepingu 1. lisaga hõlmatud toodetega seotud riigiabi ega muude põllumajanduslepinguga hõlmatud abivormide suhtes.

Artikkel 340

Riigiabi hindamine

1.   Riigiabi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mis tulenevad Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 107 ning ELi institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide, sealhulgas asjakohase Euroopa Kohtu praktika kohaldamisest.

2.   Käesolevast artiklist tulenevad kohustused kehtivad viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 341

Riigiabi valdkonna õigusaktid ja ametiasutus

1.   Lepinguosalised vastavalt vajadusele võtavad vastu või säilitavad riigiabi kontrollimist käsitlevad õigusaktid. Nad loovad või säilitavad sõltumatult toimiva asutuse, kellel on riigiabi kontrollimise pädevus. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabikavu ja üksikabi ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

2.   Käesolevast artiklist tulenevad kohustused täidetakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

3.   Kõik enne riigiabi valdkonna asutuse asutamist käivitatud abiprogrammid viiakse vastavusse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste peatükkide kohaldamist, pikendatakse vabamajanduspiirkondi käsitleva Moldova Vabariigi 27. juuli 2001. aasta seaduse nr 440-XV kohaste riigiabikavade puhul vastavusse viimise tähtaega kuni kümne aastani alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 342

Läbipaistvus

1.   Lepinguosalised tagavad riigiabi valdkonna läbipaistvuse. Selleks esitab lepinguosaline alates 1. jaanuarist 2016 iga kahe aasta tagant teisele lepinguosalisele aruande, mille koostamisel lähtutakse samast metoodikast, mida kasutatakse iga-aastase ELi riigiabi ülevaate koostamisel. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud või lasknud enda nimel avaldada asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.

2.   Lepinguosaline, kelle arvates teise lepinguosalise antud riigiabi mõjutab tema kaubandussuhteid, võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet konkreetse riigiabi kohta.

Artikkel 343

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad käesoleva peatüki kohaselt teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

Artikkel 344

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised jälgivad pidevalt käesolevas peatükis osutatud küsimusi. Lepinguosalised võivad esitada sellised küsimused läbivaatamiseks vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Lepinguosalised lepivad kokku, et hindavad käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusamme iga kahe aasta tagant pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

11. PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 345

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „energiakaubad”– toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);

2)   „püsitaristu”– edastus- või jaotusvõrk, maagaasi veeldusjaam või gaasihoidla, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju;

3)   „transport”– direktiivides 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ määratletud edastamine ja jaotus ning nafta vedu või ülekanne torujuhtmete kaudu;

4)   „loata võtmine”– tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises püsitaristust.

Artikkel 346

Riigisiseselt kindlaksmääratud hinnad

1.   Vastavalt Moldova Vabariigi energiaühendusega ühinemise protokollile määrab mitte-kodutarbijatele tarnitava gaasi ja elektri hinna vaid pakkumine ja nõudmine.

2.   Erandina lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi (32) raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub tarnitava maagaasi ja elektri hinnaga (edaspidi „reguleeritud hind”). Kui mitte-kodutarbijad ei suuda elektri või maagaasi tarnijaga kokku leppida hinda, mis on väiksem kui maagaasi või elektrienergia reguleeritud hind või sellega võrdne, on sellistel tarbijatel õigus sõlmida elektri ja maagaasiga varustamise leping tarnijaga, kelle suhtes kohaldatakse reguleeritud hinnaga pakkumise kohustust. Mitte-kodutarbijal on igal juhul õigus läbi rääkida ja sõlmida leping mis tahes muu tarnijaga.

3.   Lõikes 2 sätestatud kohustust kehtestav lepinguosaline tagab, et kohustus on selgelt määratletud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv, kontrollitav ja piiratud kestusega. Kõnealuse kohustuse kehtestamisel tagavad lepinguosalised ka teistele ettevõtetele võrdse juurdepääsu tarbijatele.

4.   Kui lepinguosaline reguleerib maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda, tagab see lepinguosaline, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 347

Kaksikhinna keeld

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 346 lõigete 2 ja 3 kohast reguleeritud hindade kehtestamise võimalust, ei võta lepinguosaline ega tema reguleeriv asutus vastu ega säilita meedet, mille tulemusel on teisele lepinguosalisele eksporditavate energiakaupade hind kõrgem kui samasuguste riigisiseseks tarbimiseks ettenähtud kaupade hind.

2.   Eksportiv lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral tõendid selle kohta, et koduturul ja ekspordiks müüdavate samade energiakaupade hinnaerinevus ei tulene lõikega 1 keelatud meetmest.

Artikkel 348

Transiit

Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et soodustada transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas GATT 1994 V artikli lõigetega 1, 2, 4 ja 5 ning energiaharta lepingu artikli 7 lõigetega 1 ja 3, mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja moodustavad selle osa.

Artikkel 349

Transport

Elektri ja gaasi transpordi ning eelkõige kolmandate isikute püsitaristule juurdepääsu osas kohandavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud käesoleva lepingu VIII lisas ja 2005. aasta energiaühenduse lepingus, tagamaks, et tariifid, mis avaldatakse enne nende jõustumist, võimsuse jaotamise protseduurid ja kõik muud tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega diskrimineeri elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

Artikkel 350

Transiitkaupade loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.

Artikkel 351

Transiidi peatamise keeld

1.   Lepinguosaline ei sekku läbi tema alade toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes.

2.   Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XXXI lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel.

3.   Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 352

Käitaja transiidikohustus

Lepinguosalised tagavad, et püsitaristu käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:

a)	minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise oht ning

b)	operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

Artikkel 353

Elektri- ja maagaasivaldkonna reguleeriv asutus

1.   Kooskõlas direktiividega 2003/55/EÜ ja 2003/54/EÜ peab elektri- ja maagaasivaldkonna reguleeriv asutus olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest isikutest ning tal peavad olema piisavad volitused, et tagada tõhus konkurents ja turu tulemuslik toimimine.

2.   Reguleeriva asutuse otsused ja tema kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.   Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.

Artikkel 354

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.   Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.

2.   Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

3.   Lepinguosaline ei kasuta käesoleva lepingu vaidluste lahendamise alaseid sätteid teise lepinguosalise süüdistamiseks energiaühenduse lepingu sätete rikkumises.

12. PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 355

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „üldkohaldatavad meetmed”– üldkohaldatavad seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused ning kõik muud üldised või abstraktsed toimingud, tõlgendused või muud nõuded, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma konkreetse isiku suhtes kohaldatavat otsust;

2)   „huvitatud isik”– füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes võivad kehtida õigused ja kohustused vastavalt üldkohaldatavatele meetmetele käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tähenduses.

Artikkel 356

Eesmärk ja reguleerimisala

Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Artikkel 357

Avaldamine

1.   Lepinguosalised tagavad, et:

a)	üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)	selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)	üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel.

2.   Lepinguosalised:

a)	püüavad piisavalt varases etapis avaldada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)	annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning

c)	püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.

Artikkel 358

Päringud ja kontaktpunktid

1.   Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.

2.   Lepinguosalised säilitavad või kehtestavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

Artikkel 359

Üldkohaldatavate meetmete haldamine

Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:

a)	püüdma teatada huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)	andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)	tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.

Artikkel 360

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.   Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõnealuse kohtuorgani või menetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)	piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning

b)	otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.   Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või pädeva asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 361

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.   Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise head tava ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.

2.   Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid (33) ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja head tava.

Artikkel 362

Erieeskirjad

Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.

13. PEATÜKK

Kaubandus ja jätkusuutlik areng

Artikkel 363

Kontekst ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud tööjõu- (34) ja keskkonnaküsimusi käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 364

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.   Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 365 ja 366 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.

2.   Lepinguosalised püüavad tagada, et nende õigusaktid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusakte ja tegevuspõhimõtteid.

Artikkel 365

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööjõuküsimustes.

2.   Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle 1998. aastal vastuvõetud järgimismehhanismist, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:

a)	ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)	kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;

c)	lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning

d)	tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3.   Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt liikmesriikide ja Moldova Vabariigi ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.

4.   Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Seda silmas pidades vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet konventsioonide ratifitseerimise edenemise ja olukorra kohta.

5.   Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ega kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 366

Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.   Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.

4.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

5.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 367

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt lepinguosalised:

a)	tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;

b)	püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;

c)

püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;

d)

lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökomärgised ning loodusvaradest valmistatud toodete sertimiskavad;

e)

lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja hea tava vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, ÜRO üleilmne kokkulepe ning ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

Artikkel 368

Bioloogiline mitmekesisus

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;

b)	vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;

c)	edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

d)

tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.

Artikkel 369

Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et mets mängib märkimisväärset rolli lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast. Sel eesmärgil võib sõlmida metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse vabatahtliku partnerluslepingu;

b)	vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;

c)	võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;

d)	vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;

e)	edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning

f)	tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist, kasutades sertimist metsa vastutustundliku haldamise edendamiseks.

Artikkel 370

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendama kalavarude majandamise head tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;

b)	võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;

c)	tagama piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud kaitse- ja kontrollimeetmete täieliku järgimise ning tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning

d)

tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.

Artikkel 371

Kaitsetaseme säilitamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriiklike keskkonna- ja tööjõualaste õigusnormidega ettenähtud kaitse vähendamise teel.

2.   Lepinguosaline ei tohi võimaldada keskkonna- ja tööjõuvaldkonna õigusaktide täitmisest loobuda või teha neist erandeid, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.

3.   Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööjõualaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 372

Teadusinfo

Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kaasa arvatud ettevaatuspõhimõtet.

Artikkel 373

Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriiklikele õigusnormide ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- ja tööjõutingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.

Artikkel 374

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 375

Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks tööjõu- ja keskkonnapoliitika kaubandus aspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu tööjõu- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;

b)	jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;

c)	tööjõu- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ja investeeringutele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju tööjõu- ja keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas tööjõu- ja keskkonnakaitse valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;

d)	käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;

e)	ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamine ja tulemuslik rakendamine;

f)	era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;

g)	ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende järgimist ja rakendamist ning järelmeetmete võtmist;

h)

ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;

i)	mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;

j)	kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;

k)	kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;

l)	kaubandusega seotud meetmed metsade hävitamise, sealhulgas ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemiseks ning

m)	kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 376

Institutsiooniline ja seiremehhanism

1.   Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2.   Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3.   Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 375 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.

4.   Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue riigisisese jätkusuutliku arengu nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Need rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva jaotise rakendamise kohta.

5.   Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 377

Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum

1.   Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas siseriiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

2.   Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.   Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja avaldatakse.

Artikkel 378

Valitsuste konsultatsioonid

1.   Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 379 kehtestatud korrast.

2.   Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

3.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.

4.   Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.

5.   Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.

6.   Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, avaldatakse.

Artikkel 379

Eksperdikomisjon

1.   Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 378 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

2.   Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. ja 3. alljagu ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 406, samuti käesoleva lepingu XXXIII lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

3.   Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

4.   Lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööjõupoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud käitumisjuhendit.

5.   Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 385 ja XXXIII lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.

6.   Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 365 ja 366 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.

7.   Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruandes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ja eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendus. Lepinguosalised avaldavad aruande 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.

8.   Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühma(sid) ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avaldamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.

14. PEATÜKK

Vaidluste lahendamine

1. Jagu

Eesmärgid ja reguleerimisala

Artikkel 380

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.

Artikkel 381

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Jagu

Konsultatsioonid ja vahendus

Artikkel 382

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse probleemi valmistanud meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.

3.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

5.   Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 384 kohase menetluse algatamist.

6.   Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

7.   Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

Artikkel 383

Vahendus

Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale.

3. Jagu

Vaidluste lahendamise menetlus

1. Alljagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 384

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 382 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

Artikkel 385

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus 10 päeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib iga lepinguosaline viie päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist nimetada vahekohtuniku oma nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku määrata, valib vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu.

4.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele vahekohtu eesistuja osas lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja loosi teel vahekohtu eesistuja nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu.

5.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast seda, kui emb-kumb lepinguosaline esitab lõikes 3 ja 4 nimetatud taotluse.

6.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil käesoleva lepingu XXXIII lisas esitatud kodukorra kohaselt nõustub enda nimetamisega viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust.

7.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 ja 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 404 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast.

8.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, lõike 3 teist lauset ja lõiget 4, kuid mitte lõiget 2, kusjuures lõikes 5 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 386

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus 10 päeva jooksul pärast oma moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

Artikkel 387

Vahekohtu aruanne

1.   Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib 7 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

4.   Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

5.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

Artikkel 388

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.   Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.   Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.   Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 389

Vahekohtu otsuse teatavakstegemine

1.   Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

2.   Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

3.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.

2. Alljagu

Otsuse täitmine

Artikkel 390

Vahekohtu otsuse täitmine

Vajaduse korral võtab lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada vaidlusaluse küsimuse kohta tehtud vahekohtu otsuse heauskne täitmine.

Artikkel 391

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), ning esitab põhjenduse kavandatava tähtaja pikkuse kohta.

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 392

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teatatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Selles taotluses nimetatakse, milline meede on kõne all, ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 393

Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 392 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast temaga konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.

2.   Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 392 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4.   Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine peab olema ajutine ja seda ei kohaldata, kui:

a)	lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahendusesvastavalt käesoleva lepingu artiklile 398;

b)	lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 392 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätted, ning

c)	käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 392 lõikele 1.

Artikkel 394

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.

2.   Erandina käesoleva lepingu artiklitest 391, 392 ja 393 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise võrdväärses ulatuses tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tuleneva kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 393 lõike 3 või artikli 395 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 395

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.

3. Alljagu

Üldsätted

Artikkel 396

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 385 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mida on vaja uue vahekohtuniku ametisse nimetamiseks, kuid mitte rohkem kui 20 päeva võrra.

Artikkel 397

Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 405 ei tulene teisiti.

Artikkel 398

Lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest otsusest üheskoos vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja vajaduse korral ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

Artikkel 399

Kodukord

1.   Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XXXIII lisas sätestatud kodukorra ja XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendiga.

2.   Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 400

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

Artikkel 401

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 402

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.

2.   Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha.

Artikkel 403

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. peatükis „Tehnilised kaubandustõkked”, 4. peatükis „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”, 5. peatükis „Tolli ja kaubanduse soodustamine”, 6. peatükis „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”, 8. peatükis „Riigihanked” ja 10. peatükis „Konkurents” sisalduva ning järkjärgulise ühtlustamisega seonduva sätte või muul viisil liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.

2.   Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4. Jagu

Üldsätted

Artikkel 404

Vahekohtunike nimekirjad

1.   Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise nimekirja ning nimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.   Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendit.

3.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 385 ettenähtud korras.

Artikkel 405

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.   Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.

2.   Kui küsimus on kohustuses, mis on üldiselt võrdväärne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline konkreetse meetme puhul hüvitist mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on üldiselt võrdväärne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:

a)	WTO asutamislepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ning

b)	käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada käesoleva lepingu artikli 384 kohane vahekohus.

4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 406

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.

15. PEATÜKK

V jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 407

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik

1.   Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Moldova Vabariigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt artiklitele 451 ja 452.

2.   Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Moldova Vabariik kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Moldova Vabariigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.

3.   Kui Moldova Vabariik leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.

Artikkel 408

Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Õigusaktide ühtlustamise käigus tühistab Moldova Vabariik oma õigusnormid ja lõpetab tavad, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.

Artikkel 409

Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.   Liit alustab V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Moldova Vabariik on vastavalt käesoleva lepingu artikli 407 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Liit hindab, kas Moldova Vabariigi õigusaktid on ühtlustatud ELi õigusaktidega ning kas nende rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Moldova Vabariik annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, mis omavahel kokku lepitakse.

3.   Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Moldova Vabariigis on olemas tema õigusaktide tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.

4.   Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja tavasid, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.

5.   Liit teavitab Moldova Vabariiki hindamise tulemustest 12 kuu jooksul alates lõikes 1 nimetatud hindamise algusest, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 452, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 410

Õigusaktide ühtlustamise käik

1.   Moldova Vabariik tagab ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides, mis kuuluvad käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondadesse.

2.   Moldova Vabariik hoidub mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud õigusaktide ühtlustamise eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

3.   Liit teavitab Moldova Vabariiki kõigist lõplikest Euroopa Komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Moldoval tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu V jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.

4.   Moldova Vabariik teavitab liitu seadusandlikest algatustest ja meetmetest, sealhulgas siseriiklikest tavadest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Moldova Vabariigi kohustuste täitmist.

5.   Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Moldova Vabariigi õigusaktidele ja käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.

6.   Kui Moldova Vabariik muudab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu artikli 409 kohase hindamise tulemustele, et võtta arvesse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatükis tehtud muudatusi, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 409. Kui Moldova Vabariik võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 409.

7.   Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Moldova Vabariigi õigusaktid on ühtlustatud liidu õigusaktidega ning neid rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib, kui olukord seda nõuab, ajutiselt peatada kooskõlas lõikega 8, kui Moldova Vabariik ei ühtlusta oma õigusakte liidu õigusaktidega pärast käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muutmist, kui lõikes 6 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Moldova Vabariigi õigusaktid ei ole enam kooskõlas liidu õigusaktidega, ja kui käesoleva lepingu artikliga 434 moodustatud assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu V jaotis „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õigusaktide muutmisele.

8.   Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Moldova Vabariigile. Moldova Vabariik võib suunata küsimuse vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühe kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.

Artikkel 411

Teabevahetus

Teabevahetus V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 358 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 412

Üldsätted

1.   Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.

2.   Käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.

3.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.

4.   Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.

VI JAOTIS

RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED

1. PEATÜKK

Rahaline abi

Artikkel 413

Moldova Vabariik saab rahalist abi vastavate ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Moldova Vabariik võib laenu saada ka Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning muudelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peatüki kohaselt.

Artikkel 414

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.

Artikkel 415

Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, kus kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Moldova Vabariigi vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 416

Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.

Artikkel 417

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavasisuliste lepingute raames.

Artikkel 418

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.

Artikkel 419

Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Moldova Vabariigi finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.

2. PEATÜKK

Pettusevastased ja kontrollisätted

Artikkel 420

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.

Artikkel 421

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Moldova Vabariik võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Kontrollikoja omi.

Artikkel 422

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed

Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 423

Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö

1.   Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad ELi ja Moldova Vabariigi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.   OLAF võib oma Moldova Vabariigi partneritega kokku leppida edasises koostöös pettustevastase võitluse valdkonnas, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Moldova Vabariigi asutustega.

3.   Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 13.

Artikkel 424

Eeskirjade eiramise, pettuse ja korruptsiooni ennetamine

1.   Moldova Vabariigi asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.

2.   Moldova Vabariigi ja ELi ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.

3.   Moldova Vabariigi ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.

4.   Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.

5.   Euroopa Komisjonil on õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.

6.   Selleks esitavad Moldova Vabariigi pädevad asutused komisjonile kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad Euroopa Komisjonile viivitamatult teada oma menetluste ja süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.

Artikkel 425

Uurimine ja süüdistuse esitamine

Moldova Vabariigi ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Moldova Vabariigi pädevaid asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada Euroopa Pettustevastane Amet.

Artikkel 426

Eeskirjade eiramisest, pettusest ja korruptsioonist teatamine

1.   Moldova Vabariigi ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti kahtlusega juhtumite kohta seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit.

2.   Moldova Vabariigi ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste kahtlustusi ja kinnitust leidnud juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Moldova Vabariigi ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.

Artikkel 427

Auditid

1.   Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

2.   Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.

3.   Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Moldova Vabariigis asuvate alltöövõtjate ruumides.

4.   Euroopa Komisjonile, tema volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonsel kujul olevale teabele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Moldova Vabariigi riigiasutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.

5.   Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on otseselt või kaudselt saanud ELi vahendeid. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Moldova Vabariigi auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.

Artikkel 428

Kohapealsed kontrollid

1.   Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide pettuste ja muu eeskirjade eiramiste eest kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.

2.   OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Moldova Vabariigi pädevate asutustega.

3.   Moldova Vabariigi ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Moldova Vabariigi pädevate asutuste ametnikud.

4.   Kui asjaomased Moldova Vabariigi ametiasutused avaldavad selleks huvi, võivad nad koos Euroopa Pettustevastase Ametiga läbi viia ühist kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.

5.   Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Moldova Vabariigi ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.

Artikkel 429

Haldusmeetmed ja -karistused

Komisjon võib rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 430

Tagasinõudmine

1.   Moldova Vabariigi ametiasutused võtavad kõik asjakohased meetmed alusetult makstud ELi vahendite tagasinõudmiseks.

2.   Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Moldova Vabariigi ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Moldova Vabariigi ametiasutuste võetud meetmeid.

3.   Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Moldova Vabariigiga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.

4.   Kui Euroopa Komisjon kasutab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva lepingu käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Moldova Vabariigis täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)

täitmisele pööramine toimub vastavalt Moldova Vabariigi tsiviilmenetlusele. Riiklik ametiasutus, kelle Moldova Vabariigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb, lisab otsusele selle täitmise korralduse ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise;

b)	kui punktis a osutatud formaalsused on asjassepuutuva lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Moldova Vabariigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele;

c)	täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Moldova Vabariigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

5.   Täitekorralduse annab välja Moldova Vabariigi valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Moldova Vabariigis kehtiva menetlusega. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

6.   Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaselt sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Artikkel 431

Konfidentsiaalsus

Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Moldova Vabariigi õiguse ja vastavate ELi institutsioonide suhtes kehtivate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Moldova Vabariigis, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

Artikkel 432

Õigusaktide ühtlustamine

Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.

VII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Institutsiooniline raamistik

Artikkel 433

Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 434 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 434

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2.   Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes.

3.   Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 435

1.   Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Moldova Vabariigi valitsuse liikmed.

2.   Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.

3.   Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.

4.   Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda muude asutuste esindajad.

Artikkel 436

1.   Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.

2.   Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks koostatavate ja kehtivate ELi ja Moldova Vabariigi õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.

3.   Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 437

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.

2.   Komiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.

3.   Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.

Artikkel 438

1.   Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas.

2.   Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3.   Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel.

4.   Kõigi käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks tuleb assotsieerimiskomitee kokku erikoosseisus. See assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 439

1.   Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.

2.   Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja -organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” erisätete kohaldamist.

3.   Assotsieerimiskomitee võib luua ka allkomiteesid, et analüüsida käesolevas lepingus osutatud korrapärase dialoogi valdkonnas tehtud edusamme.

4.   Allkomiteedel on volitused teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5.   Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele selle igal koosolekul.

6.   Mis tahes allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee poole, sealhulgas siis, kui see tuleb kokku kaubanduskoosseisus vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4.

Artikkel 440

1.   Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. See koosneb Euroopa Parlamendi ja Moldova Vabariigi parlamendi liikmetest, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

2.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.

3.   Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Moldova Vabariigi parlamendi esindaja.

Artikkel 441

1.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.

2.   Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

Artikkel 442

1.   Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid informeerituna käesoleva lepingu rakendamisest ja saada selleks nendepoolset teavet.

2.   Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

3.   Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab ise oma kodukorra.

4.   Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

Artikkel 443

1.   Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2.   Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3.   Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.

2. PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 444

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 445

Juurdepääs ametlikele dokumentidele

Käesolev leping ei piira lepinguosaliste selliste siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele.

Artikkel 446

Julgeolekuerandid

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega, ning

c)	mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 447

Diskrimineerimise keeld

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)	meetmed, mida Moldova Vabariik rakendab liidu ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel, ning

b)	meetmed, mida liit ja selle liikmesriigid rakendavad Moldova Vabariigi suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Moldova Vabariigi kodanike ega äriühingute vahel.

2.   Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 448

Järkjärguline ühtlustamine

Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. See säte ei piira käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 449

Dünaamiline ühtlustamine

Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Moldova Vabariigi õigusaktid ELi õigusaktidega ning eelkõige vastavalt käesoleva lepingu III, IV, V ja VI jaotisele ja lisadele vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õigustiku arengut vastavalt käesoleva lepingu määratlustele. See säte ei piira käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 450

Järelevalve

Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine. Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada järelevalvet käesoleva lepinguga loodud institutsioonilises raamistikus.

Artikkel 451

Õigusaktide ühtlustamise hindamine

1.   EL hindab käesoleva lepinguga ettenähtud Moldova Vabariigi õigusaktide ühtlustamist ELi õigusaktidega. Hinnatakse rakendamist ja täitmist. Sellist hindamist võib läbi viia EL üksi, EL kokkuleppel Moldova Vabariigiga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Moldova Vabariik ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.

2.   Õigusaktide ühtlustamise hindamine võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja ametite, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

Artikkel 452

Järelevalvetoimingute, sealhulgas ühtlustamise hindamise tulemused

1.   Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 451 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühehäälselt kokku lepitud ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, lepib assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artikliga 436 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.

3.   Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 1 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Käesoleva lepingu alusel asutatud organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.

Artikkel 453

Kohustuste täitmine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.   Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused käesoleva lepingu artikli 454 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 454

Vaidluste lahendamine

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes osutatud jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.

2.   Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 437 ja 439 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.   Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4.   Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 453 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklis 439 osutatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5.   Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 455

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.   Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui kõnealust küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 454 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.   Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 453 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 453 lõikele 3 ja artiklile 454.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:

a)	lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja

b)	käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.

Artikkel 456

Seos muude lepingutega

1.   Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel Luksemburgis 28. novembril 1994 allakirjutatud ja 1. juulil 1998 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.

2.   Lõikes 1 osutatud lepingu asendab käesolev leping. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.   26. juunil 2012. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2013 jõustunud Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 457

1.   Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Moldova Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega.

2.   Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

Artikkel 458

1.   Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised lepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha Moldova Vabariigiga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga uusi koostöölepinguid.

Artikkel 459

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 460

Kestus

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 461

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Moldova Vabariiki.

Artikkel 462

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Moldova Vabariigi territooriumi suhtes.

2.   Nende Moldova Vabariigi piirkondade suhtes, mille üle Moldova Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle V jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Moldova Vabariik tagab käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.

3.   Selle, kas kogu Moldova Vabariigi territooriumil on tagatud käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, otsustab assotsiatsiooninõukogu.

4.   Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Moldova Vabariigi territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.

5.   Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.

Artikkel 463

Lepingu hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Artikkel 464

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma riigisisese menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.   Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Moldova Vabariik kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele siseriiklikele menetlustele ja õigusaktidele.

4.   Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:

a)	liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning

b)	Moldova Vabariigi teate käesoleva lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta.

5.   Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas artikli 459 kohastes lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.

6.   Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 28. novembril 1994 allakirjutatud ja 1. juulil 1998 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

7.   Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.

Artikkel 465

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

---

(1)  Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2)  Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

(3)  Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.

(4)  Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.

(5)  Selguse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikaatoris koodile 2330.

(6)  Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.

(7)  Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(8)  See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(9)  See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.

(10)  See hõlmab käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisa.

(11)  Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.

(12)  Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.

(13)  Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria, Portugali, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriigi suhtes.

(14)  Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria, Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ungari puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.

(15)  Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.

(16)  Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.

(17)  Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.

(18)  Omandatud pärast täisealiseks saamist.

(19)  Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(20)  Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.

(21)  Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(22)  CPC — ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).

(23)  Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(24)  Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a)	mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel,

b)	mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil,

c)	mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed,

d)	mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine,

e)	millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f)	millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi.

Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.

(25)  Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

(26)  Seoste tekitamisena käsitatakse mis tahes kasutamist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki nr 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd kõnealused tooted on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.

(27)  Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

(28)  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ravim”

i)	ainet või ainete kombinatsiooni, mida antakse inimestele haiguste ravimiseks või ärahoidmiseks ning

ii)	ainet või ainete kombinatsiooni, mida võib manustada inimestele meditsiiniliseks diagnoosimiseks ja füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks.

Ravimite hulka kuuluvad näiteks keemilised ravimid, bioloogilised ravimid (näiteks vaktsiinid, (anti)toksiinid), sealhulgas verest ja vereplasmast valmistatud ravimid, uudsed ravimid (näiteks geeniteraapia ravimid, rakuteraapia ravimid), taimsed ravimid ja radiofarmatseutilised ravimid.

(29)  Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „väheoluline kasutus” sellise taimekaitsevahendi kasutamist lepinguosalise sellisel taimedel ja taimsetel saadustel, mida selle lepinguosalise territooriumil kasvatatakse vähe või mida kasvatatakse laialdaselt erakorralise taimekaitsevajaduse rahuldamiseks.

(30)  Käesoleva alljao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused ja kaubanimed, kui need on siseriiklike õigusaktidega kaitstud ainuõigusega.

(31)  Käesoleva artikli kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigusi rikkuv kaup”

a)

„võltsitud kaup”, st: i) kaup, sealhulgas pakendid, mis on ilma loata varustatud kaubamärgiga, mis on identne sama liiki kaupade puhul nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada, ja millega seetõttu rikutakse kõnealuse kaubamärgi omaniku õigusi; ii) mis tahes kaubamärgi sümbol (logo, etikett, kleebis, brošüür, kasutamisjuhend või garantiidokument), isegi kui see on esitatud eraldi, samadel tingimustel nagu alapunktis i osutatud kaup; iii) võltsitud kaupade kaubamärki kandev eraldi esitatud pakkematerjal, samadel tingimustel nagu alapunktis i osutatud kaup;

b)

„piraatkaup”, st kaup, mis on ilma õiguste omaja või tema poolt valmistamisriigis nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopia või sisaldab sellist koopiat ja mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks olnud autoriõiguse, sellega kaasnevate õiguste või tööstusdisainilahenduse õiguste rikkumine importiva maa seaduste järgi, olenemata sellest, kas selline kaup on siseriikliku õiguse alusel registreeritud või mitte;

c)	kaup, mis vastavalt tolli sekkumise taotluse saanud lepinguosalise õigusaktidele rikub patenti, sordikaitsega seotud õigusi või geograafilist tähist.

(32)  Terminit „üldine majandushuvi” tõlgendatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 106, eriti aga Euroopa Kohtu praktikale.

(33)  Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.

(34)  Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööjõule”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---