21999D0191

EMP Ühiskomitee otsus

nr 191/1999,

17. detsember 1999,

millega muudetakse EMP lepingu VIII lisa (asutamisõigus) ja V lisa (tööjõu vaba liikumine)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi "leping", eriti selle artiklit 98

ning arvestades, et:

(1) EMP 10. märtsi 1995. aasta nõukogu võttis vastu deklaratsiooni isikute vaba liikumise kohta; [1]

(2) üleminekuperioodi lõpul vastavalt protokolli nr 15 artikli 9 lõikele 2 toimunud ühisel läbivaatamisel järeldati, et Liechtensteini eriline geograafiline asend õigustab teatavate tingimuste säilitamist seoses sellesse riiki elamaasumisega; käesolev otsus põhineb selle läbivaatamise tulemustel;

(3) lepingu VIII ja V lisa muudeti EMP Ühiskomitee 21. märtsi 1994. aasta otsusega nr 7/94, millega muudeti EMP lepingu protokolli nr 47 ja teatavaid lisasid, [2]

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu VIII lisa VALDKONNA KOHANDUSTELE lisatakse järgmine tekst:

"Järgmisi kohandusi kohaldatakse Liechtensteini suhtes 31. detsembrini 2006. Enne seda kuupäeva korraldab ühiskomitee ühise läbivaatamise, mille põhjal ta võib otsustada asjakohaseks peetavad meetmed hädavajalikus ulatuses säilitada, võttes nõuetekohaselt arvesse Liechtensteini erilist geograafilist asendit.

I

Islandi, Norra ja EÜ liikmesriikide kodanikud võivad Liechtensteini elama asuda ainult pärast Liechtensteini võimudelt loa saamist. Neil on õigus see luba saada ainult vastavalt allpool loetletud piirangutele. Sellist luba ei ole vaja alla kolmekuuliseks perioodiks aastas, tingimusel et isik ei tööta ega tegele muu alalise majandustegevusega ega isikutel, kes osutavad Liechtensteinis piiriüleseid teenuseid.

Islandi, Norra ja ELi liikmesriikide kodanikke puudutavad tingimused ei tohi seada rohkem piiranguid kui kolmandate riikide kodanikele kehtivad tingimused.

II

1. Liechtensteinis majandustegevusega tegelevate Islandi, Norra või ELi liikmesriikide kodanikele igal aastal antavate elamislubade arv määratakse nii, et nende riikide eelmisel aastal Liechtensteinis elanud majanduslikult aktiivsete kodanike netoarvu kasv ei oleks väiksem kui 1,75 % nende arvust 1. jaanuaril 1998. Alusest, mille põhjal arvutatakse järgmise aasta kasv, lahutatakse aasta jooksul naturalisatsiooni korras kodanikuks saanud isikute elamisload. Üle miinimumarvu antud elamislubasid ei arvestata järgmise aasta kasvu sisse.

2. Liechtensteini võimud annavad elamislubasid viisil, mis ei ole diskrimineeriv ja mis ei moonuta konkurentsi. Pooled elamislubade netoarvu arvelt antavad elamisload antakse vastavalt korrale, mis annab võrdsed võimalused kõigile taotlejatele.

3. Kvoodi hulka arvatakse lühiajalise elamisloaga isikud, kes tegelevad majandustegevusega. Sellised isikud võivad Liechtensteini jääda lepingus määratletud tingimustel pärast loa tähtaja lõppu kvoodi hulgas, mille alusel nad riiki sisenesid. Kvoodi hulka kuuluvad load antakse uuesti välja, kui isik, kellele see anti, kolib elama mujale riiki. Majandustegevusega tegelemiseks antavate lühiajaliste elamislubade arv ei tohi erineda üle 10 %, võrreldes nende arvuga 1997. aastal.

III

Liechtensteinis seaduslikult elavatel Islandi, Norra ja ELi liikmesriikide kodanike perekonnaliikmetel on õigus saada sama kehtivusajaga luba kui isikul, kellest nad sõltuvad. Neil on õigus tegeleda majandustegevusega ja sellisel juhul lisatakse neile antud luba majanduslikult aktiivsetele isikutele antud lubade hulka. Kuid punkti II tingimustele ei või tugineda juhul, kui majanduslikult aktiivsetele inimestele aastas antavate lubade arv on täis.

Majandustegevusest loobunud isikud võivad Liechtensteini jääda komisjoni 29. juuni 1970. aasta määruses (EMÜ) nr 1251/70 töötajate õiguse kohta jääda elama liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist [3] ja nõukogu 17. detsembri 1974. aasta direktiivis 75/34/EMÜ, mis käsitleb liikmesriigi kodanike õigust jääda elama teise liikmesriigi territooriumile pärast füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist selles riigis [4] määratletud tingimustel: nende elamislube ei loeta enam majanduslikult aktiivsetele inimestele antavate lubade hulka ning neid ei lisata punktis IV määratletud kvoodile.

IV

Iga-aastane lisakvoot 0,5 % punktis II osutatud alusest jäetakse isikutele, kes soovivad riigi territooriumile elama jääda nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivis 90/364/EMÜ elukoha õiguse kohta, [5] nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivis 90/365/EMÜ kutsetegevuse lõpetanud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate elukoha õiguse kohta [6] ja nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiivis 93/96/EMÜ õpilaste õiguse kohta teises liikmesriigis elada [7] määratletud õiguste alusel.

Punkti II kohaldatakse mutatis mutandis.

V

1. Liechtenstein võib viieks aastaks jõusse jätta siseriiklikud sätted, millega kohustatakse hooajatöötajaid ja nende perekonnaliikmeid Liechtensteini territooriumilt nende ajutise tööloa lõppemisel lahkuma vähemalt kolmeks kuuks. Selliste isikute suhtes ei tohi kehtestada lisapiiranguid. Töölepingu sõlminud hooajatöötajate ajutised tööload uuenevad nende Liechtenstein sisenemisel automaatselt. Islandi, Norra või ELi liikmesriigi kodanikest hooajatöötajatele antavate lubade arv ei tohi olla väiksem, kui 1997. aastal antud lubade arv, millest on maha arvatud lubade arv, mis antakse isikutele, kes saavad liberaliseerimisest kasu vastavalt järgmisele lõikele.

2. Liechtensteini territooriumilt lahkumise kohustusest vabastatud isikute iga-aastane arv määratakse kehtivate lubade arvu jagamisel hooajatöötajate üleminekuperioodi lõpuni jäänud aastate arvuga. Liberaliseerimisest kasu saavate isikute järjekord määratakse ajutiste lubade järjestikuse uuendamise ja sellises järjekorras esimese loa väljastamise kuupäeva alusel.

3. Liberaliseerimisest vastavalt eelmisele lõikele kasu saanud isikuid ei arvata vastavalt punktidele II ja IV kvootide hulka. Selliseid isikuid võetakse aga arvesse vastavalt punktile III majandustegevusega tegelevate perekonnaliikmete puhul.

VI

Elamisloa taotlejatele saadetakse kirjalik vastus kolmanda kuu lõpuks taotluse esitamise kuupäevast arvates. Neil, kelle taotlused tagasi lükati, on õigus saada kirjalik põhjendatud keeldumine. Neil on haldusotsuste puhul samad õiguskaitsevahendid kui Liechtensteini kodanikel.

VII

Liechtensteinis töötav isik, kelle alaline elukoht ei ole Liechtensteinis (piirialatöötaja) pöördub iga päev oma elukohariiki.

VIII

Liechtenstein edastab teistele lepinguosalistele ja EFTA järelevalveametile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva lisa täitmise kontrollimiseks."

Artikkel 2

Lepingu V lisa VALDKONNA KOHANDUSTELE lisatakse järgmine tekst:"VIII lisa Liechtensteini käsitlevaid VALDKONNA KOHANDUSTE sätteid kohaldatakse vastavalt vajadusele käesoleva lisa suhtes."

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2000, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja EMP osa EMP kaasandes.

Brüssel, 17. detsember 1999

EMP Ühiskomitee

eesistuja

N. v. Liechtenstein

[1] EÜT L 86, 20.4.1995, lk 80.

[2] EÜT L 160, 28.4.1994, lk 1.

[3] EÜT L 142, 30.6.1970, lk 24.

[4] EÜT L 14, 20.1.1975, lk 10.

[5] EÜT L 180, 13.7.1990, lk 26.

[6] EÜT L 180, 13.7.1990, lk 28.

[7] EÜT L 317, 18.12.1993, lk 59.

--------------------------------------------------