Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02020H0912-20201026

Consolidated text: Nõukogu soovitus (EL) 2020/912, 30. juuni 2020, Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2020/912/2020-10-26

02020H0912 — ET — 26.10.2020 — 004.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/912,

30. juuni 2020,

Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta

(ELT L 208I 1.7.2020, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1052, 16. juuli 2020,

  L 230

26

17.7.2020

 M2

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1144, 30. juuli 2020,

  L 248

26

31.7.2020

 M3

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1186, 7. august 2020,

  L 261

83

11.8.2020

►M4

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/1551, 22. oktoober 2020,

  L 354

19

26.10.2020




▼B

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2020/912,

30. juuni 2020,

Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta



▼M4

1. Liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil kaotama järk-järgult Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu alates 22. oktoobrist 2020 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.

▼B

Selleks et määrata kindlaks kolmandad riigid, kelle puhul tuleks praegune Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise piirang kaotada, tuleks kohaldada komisjoni 11. juuni 2020. aasta teatises ( 1 )„Kolmas hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele“ kirjeldatud metoodikat ja kriteeriume. Kriteeriumid on seotud epidemioloogilise olukorra ja tõkestamismeetmetega, sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmisega, samuti majanduslike ja sotsiaalsete kaalutlustega, ning neid kohaldatakse kumulatiivselt.

2. Epidemioloogilise olukorra poolest peaksid I lisas loetletud kolmandad riigid vastama eelkõige järgmistele kriteeriumidele:

— 
viimase 14 päeva jooksul registreeritud uute COVID-19 nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta on 15. juuni 2020. aasta seisuga arvutatud ELi keskmise lähedal või sellest väiksem;
— 
samal ajavahemikul on uute nakkusjuhtude arv eelmise 14 päevaga võrreldes stabiilne või väheneb ning
— 
riigi üldine reageerimine COVID-19 puhangule, võttes arvesse kättesaadavat teavet selliste aspektide kohta nagu testimine, järelevalve, kontaktide jälgimine, haiguse leviku tõkestamine, ravi ja aruandlus, kättesaadava teabe ja andmeallikate usaldusväärsust ning vajaduse korral rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) suutlikkusnäitajate keskmist punktisummat. Arvesse tuleks võtta ka teavet, mida ELi delegatsioonid on esitanud 11. juuni 2020. aasta teatisele lisatud kontrollnimekirja alusel.

3. Selle üle otsustamisel, kas kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piirangut, peaks määrav tegur olema elukoht sellises kolmandas riigis, mille puhul mittehädavajaliku reisimise piirangud on kaotatud (ja mitte kodakondsus).

4. Nõukogu peaks pärast komisjoni ning asjakohaste ELi ametite ja talitustega tihedat konsulteerimist ning tuginedes lõikes 2 osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevale üldisele hinnangule vaatama I lisas osutatud kolmandate riikide loetelu iga kahe nädala järel läbi ja vajaduse korral seda ajakohastama.

Juba I lisasse kantud konkreetse kolmanda riigi suhtes võib reisipiirangu tervenisti või osaliselt kaotada või taaskehtestada vastavalt muutustele mõnes eespool kehtestatud tingimuses ning nendest tulenevatele muutustele epidemioloogilise olukorra hinnangus. Kui olukord kolmandas riigis halveneb kiiresti, tuleks otsus teha kiirkorras.

5. Kui ajutiste reisipiirangute kohaldamist kolmanda riigi suhtes jätkatakse, tuleks reisipiirangust vabastada järgmised isikute kategooriad, sõltumata reisi eesmärgist:

a) 

liidu kodanikud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt nende kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus, ja nende pereliikmed ( 2 );

b) 

kolmandate riikide kodanikud, kes on pikaajalised elanikud pikaajaliste elanike direktiivi ( 3 ) tähenduses, ja isikud, kes on saanud elamisõiguse muude ELi direktiivide või riigisisese õiguse alusel või kellel on riigi välja antud pikaajaline viisa, ja nende pereliikmed.

Liikmesriigid võivad siiski võtta vajalikke meetmeid, näiteks nõuda, et inimesed, kes pöörduvad tagasi kolmandast riigist, mille suhtes kehtib ajutine reisimispiirang, kohaldaksid eneseisolatsiooni või samalaadseid meetmeid, tingimusel et liikmesriik kehtestab samad nõuded ka oma kodanikele.

Peale selle peaks olema lubatud hädavajalik reisimine konkreetsete reisijate kategooriate puhul, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, nagu on osutatud II lisas ( 4 ). Liikmesriigid võivad selliste reisijate suhtes kehtestada täiendavaid ohutusmeetmeid, eelkõige juhul, kui nende reis algab suure riskiga piirkonnast.

Nõukogu võib tihedas koostöös komisjoniga II lisas osutatud olulist ülesannet täitvate või hädavajalikku reisi sooritavate reisijate konkreetsete kategooriate loetelu läbi vaadata, võttes arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi ning eespool osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevat üldist hinnangut epidemioloogilise olukorra arengule.

6. Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu kaotamisel I lisas loetletud kolmandate riikide puhul tuleks samuti võtta regulaarselt arvesse vastastikkust ja teha otsus üksikjuhtumipõhiselt.

7. Liikmesriik ei tohiks otsustada kaotada teatava kolmanda riigi suhtes kehtestatud Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise piirangut enne piirangu kaotamise koordineerimist kooskõlas käesoleva soovitusega.

8. Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani (Püha Tool) elanikke tuleks käesoleva soovituse kohaldamisel käsitada ELi elanikena.

9. Käesolevat soovitust peaksid rakendama kõik liikmesriigid kõikidel välispiiridel.

▼M4




I LISA

Kolmandad riigid ja erihalduspiirkonnad, kelle elanike suhtes ei tuleks välispiiridel kohaldada Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piirangut

I. 

RIIGID

1. 

AUSTRAALIA

2. 

JAAPAN

3. 

UUS-MEREMAA

4. 

RWANDA

5. 

SINGAPUR

6. 

LÕUNA-KOREA

7. 

TAI

8. 

URUGUAY

9. 

HIINA ( 5 )

II. 

HIINA RAHVAVABARIIGI ERIHALDUSPIIRKONNAD

1. 

Hongkongi erihalduspiirkond (5) 

2. 

Macau erihalduspiirkond (5) 

▼B




II LISA

Erikategooria reisijad, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik:

i) 

tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadlased ja eakate hoolekande töötajad;

ii) 

piirialatöötajad;

iii) 

põllumajandussektori hooajatöötajad;

iv) 

transporditöötajad;

v) 

diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud töötajad, kelle füüsiline kohalolu on nende organisatsioonide hea toimimise jaoks vajalik, sõjaväelased ning humanitaarabi- ja elanikkonnakaitse töötajad oma tööülesannete täitmisel;

vi) 

transiitreisijad;

vii) 

reisijad, kes reisivad mõjuvatel perekondlikel põhjustel;

viii) 

meremehed;

ix) 

rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või muudel humanitaarpõhjustel reisivad isikud;

x) 

kolmanda riigi kodanikud, kes reisivad õppimise eesmärgil;

xi) 

kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad, kui nende töötamine on majanduslikust seisukohast vajalik ning tööd ei saa edasi lükata või teha välismaal.



( 1 ) COM(2020) 399, 11. juuni 2020.

( 2 ) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) artiklites 2 ja 3 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

( 3 ) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).

( 4 ) [Vt samuti komisjoni 30. märtsi 2020. aasta teatis (COM(2020) 115), 11. juuni 2020. aasta teatis (COM(2020) 399) ja 30. märtsi 2020. aasta suunis (C(2020) 2050).]

( 5 ) Oleneb vastastikkuse kinnitamisest.

Top