Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02020D1999-20210302

    Consolidated text: Nõukogu otsus (ÜVJP) 2020/1999 7. detsember 2020, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    Access current version (22/07/2024)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/1999/2021-03-02

    Date of document:
    02/03/2021
    Date of effect:
    02/03/2021
    Author:
    Not available
    Form:
    Konsolideeritud tekst
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Consolidation: basic act:
    32020D1999

    02020D1999 — ET — 02.03.2021 — 001.001

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/1999

    7. detsember 2020,

    mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

    (ELT L 410I 7.12.2020, lk 13)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/372, 2. märts 2021,

      L 71I

    6

    2.3.2021



    ▼B

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/1999

    7. detsember 2020,

    mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid



    Artikkel 1

    1.  

    Käesoleva otsusega kehtestatakse sihipäraste piiravate meetmete raamistik, et reageerida inimõiguste rasketele rikkumistele kõikjal maailmas. Käesolevat otsust kohaldatakse alljärgneva suhtes:

    a) 

    genotsiid;

    b) 

    inimsusvastased kuriteod;

    c) 

    järgmised inimõiguste rasked rikkumised:

    i) 

    piinamine ja muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine,

    ii) 

    orjapidamine,

    iii) 

    kohtuväline, kiir- või omavoliline hukkamine või tapmine,

    iv) 

    isikute kadunuks jääma sundimine,

    v) 

    meelevaldne vahistamine või kinnipidamine;

    d) 

    muu inimõiguste rikkumine, kaasa arvatud muu hulgas järgmised rikkumised niivõrd, kuivõrd need on ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide seisukohast ulatuslikud, süstemaatilised või muul viisil rasked:

    i) 

    inimkaubandus, samuti selline käesolevas artiklis osutatud inimõiguste rikkumine, mille on toime pannud inimsmugeldajad,

    ii) 

    seksuaalne ja sooline vägivald,

    iii) 

    rahumeelse kogunemise vabaduse ja ühinemisvabaduse rikkumine,

    iv) 

    arvamus- ja väljendusvabaduse rikkumine,

    v) 

    usu- ja veendumusvabaduse rikkumine.

    2.  

    Lõike 1 kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelist tavaõigust ja laialdaselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse akte, nagu:

    a) 

    kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt;

    b) 

    majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt;

    c) 

    genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon;

    d) 

    piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon;

    e) 

    rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon;

    f) 

    naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon;

    g) 

    lapse õiguste konventsioon;

    h) 

    kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlev rahvusvaheline konventsioon;

    i) 

    puuetega inimeste õiguste konventsioon;

    j) 

    rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll;

    k) 

    Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut;

    l) 

    Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon.

    3.  

    Käesoleva otsuse tähenduses võivad füüsiliste või juriidiliste isikute ja üksuste või asutuste hulka kuuluda:

    a) 

    riiklikud osalejad;

    b) 

    muud osalejad, kes omavad tegelikku kontrolli või võimu teatava territooriumi üle;

    c) 

    muud valitsusvälised osalejad.

    4.  

    Kui nõukogu kehtestab või muudab lisas esitatud nimekirja seoses lõike 3 punkti c kohaste muude valitsusväliste osalejatega, võtab ta eelkõige arvesse järgmisi eriaspekte:

    a) 

    ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid ning

    b) 

    rikkumise raskus ja/või mõju.

    Artikkel 2

    1.  

    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada järgmistel isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida:

    a) 

    füüsilised isikud, kes vastutavad artikli 1 lõikes 1 sätestatud tegude eest;

    b) 

    füüsilised isikud, kes pakuvad rahalist, tehnilist või materiaalset toetust artikli 1 lõikes 1 sätestatud tegudeks või on nendega muul viisil seotud, sealhulgas mis puudutab selliste tegude kavandamist ja juhtimist, nende tegemiseks käsu andmist, neile kaasa aitamist, nende ettevalmistamist, nende hõlbustamist või neile õhutamist;

    c) 

    füüsilised isikud, keda seostatakse nende füüsiliste isikutega, kes on hõlmatud punktidega a ja b,

    ning kes on loetletud lisas.

    2.  
    Lõikega 1 ei kohustata liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.
    3.  

    Lõige 1 ei piira neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:

    a) 

    rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

    b) 

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi korraldajariigina;

    c) 

    privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

    d) 

    tulenevalt Püha Tooli (Vatikan) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt).

    4.  
    Lõiget 3 loetakse kohalduvaks ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asukohariik.
    5.  
    Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõike 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.
    6.  
    Liikmesriigid võivad teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel, liidu toel toimuvatel või liidu korraldatud kohtumistel või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi korraldatud kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitilisi eesmärke, sealhulgas inimõiguste raske rikkumise lõpetamist ja inimõiguste edendamist.
    7.  
    Liikmesriik võib samuti teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse läbiviimiseks.
    8.  
    Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 6 või 7 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse tehtuks, kui vähemalt üks nõukogu liige ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Kui üks või mitu nõukogu liiget peaks esitama vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatava erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.
    9.  
    Kui liikmesriik lubab lisas loetletud isikutel lõike 3, 4, 6, 7 või 8 alusel oma territooriumile siseneda või seda läbida, kehtib luba rangelt ainult sel eesmärgil, milleks see anti, ning üksnes isikute suhtes, keda see otseselt puudutab.

    Artikkel 3

    1.  

    Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad:

    a) 

    füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes vastutavad artikli 1 lõikes 1 sätestatud tegude eest;

    b) 

    füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes pakuvad rahalist, tehnilist või materiaalset toetust artikli 1 lõikes 1 sätestatud tegudeks või on nendega muul viisil seotud, sealhulgas mis puudutab selliste tegude kavandamist ja juhtimist, nende tegemiseks käsu andmist, neile kaasa aitamist, nende ettevalmistamist, nende hõlbustamist või neile õhutamist;

    c) 

    füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on seotud punktides a ja b nimetatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutustega,

    ning kes on loetletud lisas.

    2.  
    Lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.
    3.  

    Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

    a) 

    vajalikud lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

    b) 

    ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistliku töötasu maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

    c) 

    ette nähtud üksnes tasu või teenustasu maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

    d) 

    vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist, või

    e) 

    makstavad rahvusvahelise õiguse alusel puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

    Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

    4.  

    Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a) 

    vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus enne või pärast kõnealust kuupäeva tehtud kohtu- või haldusotsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus;

    b) 

    rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

    c) 

    otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

    d) 

    otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

    Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

    5.  
    Lõige 1 ei takista lisas esitatud loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust või kokkuleppest või kohustusest, mis on sõlmitud või tekkis enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.
    6.  

    Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

    a) 

    nende kontode intressid või muud tulud;

    b) 

    maksed, mis tulenevad lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkis enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid, või

    c) 

    maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu- või haldusotsuse või vahekohtu otsuse alusel, eeldusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 sätestatud meetmeid.

    Artikkel 4

    1.  
    Erandina artikli 3 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud humanitaartegevuseks, näiteks abi kohaletoimetamine või selle hõlbustamine (sealhulgas ravimid, toit või humanitaartöötajate transport ja sellega seotud abi), või evakueerimiseks.
    2.  
    Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud lubadest nelja nädala jooksul pärast loa andmist.

    Artikkel 5

    1.  
    Nõukogu kehtestab liikmesriigi või kõrge esindaja ettepanekul ühehäälselt lisas esitatud loetelu ja teeb selles muudatusi.
    2.  
    Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsused, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.
    3.  
    Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsused läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

    Artikkel 6

    1.  
    Lisa sisaldab artiklites 2 ja 3 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.
    2.  
    Lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku kättesaadavat teavet. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed ja varjunimed; sünniaeg ja -koht; kodakondsus; passi ja isikutunnistuse numbrid; sugu; aadress (kui see on teada); positsioon või amet. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

    Artikkel 7

    1.  

    Nõukogu ja kõrge esindaja töötlevad isikuandmeid käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige:

    a) 

    lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks ja sisseviimiseks, mida teeb nõukogu;

    b) 

    lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks, mida teeb kõrge esindaja.

    2.  
    Nõukogu ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda andmeid, mis käsitlevad loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid, ainult ulatuses, mis on vajalik lisa koostamiseks.
    3.  
    Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 ( 1 ) artikli 3 punkti 8 tähenduses vastutavaks töötlejaks, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.

    Artikkel 8

    Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või kahjuhüvitise, pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

    a) 

    lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

    b) 

    füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

    Artikkel 9

    Käesolevas otsuses sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks kutsub liit kolmandaid riike üles võtma käesolevas otsuses sätestatutega sarnaseid piiravaid meetmeid.

    Artikkel 10

    Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 8. detsembrini 2023 ning seda vaadatakse korrapäraselt läbi. Artiklites 2 ja 3 osutatud meetmeid kohaldatakse lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes kuni 8. detsembrini 2021.

    Artikkel 11

    Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.



    LISA

    Artiklites 2 ja 3 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

    A. 

    Füüsilised isikud

    ▼M1



     

    Nimed (transliteratsioon inglise keelde vene keele põhjal)

    Nimed (kirjapilt vene keeles)

    Tuvastamisandmed

    Loetellu kandmise põhjused

    Loetellu kandmise kuupäev

    1.

    Alexander (Alexandr) Petrovich KALASHNIKOV

    Aлександр Петрович КАЛАШНИКОВ

    Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) direktor (Director of the Russian Federal Penitentiary Service (FSIN))

    Sünniaeg: 27. jaanuar 1964

    Sünnikoht: Tatarsk, Novosibirski oblast, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

    Kodakondsus: Vene

    Sugu: mees

    Alexander Kalashnikov on alates 8. oktoobrist 2019 olnud Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) direktor. Sel ametikohal juhib ta FSINi kogu tegevust. FSINi direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal.

    Seoses Aleksei Navalnõiga, kui Navalnõi oli Saksamaal ravil (september 2020 – jaanuar 2021) pärast seda, kui teda oli mürgitatud Novitšoki rühma kuuluva toksilise närvimürgiga, nõudis FSIN 28. detsembril 2020, et ta ilmuks viivitamatult kriminaalhooldusametniku juurde, sest vastasel juhul ootab teda vanglakaristus pettuse eest mõistetud tingimisi karistuse tingimuste rikkumise eest. 2018. aastal tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus kõnealuse pettuse eest mõistetud karistuse meelevaldseks ja ebaõiglaseks. 17. jaanuaril 2021 pidasid FSINi ohvitserid Alexander Kalashnikovi korraldusel Aleksei Navalnõi pärast Moskva lennujaama saabumist kinni. Aleksei Navalnõi arreteerimine põhineb Himki linnakohtu otsusel, mis omakorda tehti FSINi nõudmisel. FSIN nõudis juba 2020. aasta detsembri lõpus, et kohus asendaks Aleksei Navalnõi tingimisi karistuse vanglakaristusega. 17. veebruaril 2021 nõudis Euroopa Inimõiguste Kohus Venemaa Föderatsiooni valitsuselt Aleksei Navalnõi vabastamist.

    2. märts 2021

    2.

    Alexander (Alexandr) Ivanovich BASTRYKIN

    Алексaндр Ивaнович БАСТРЫКИН

    Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni esimees (Chairman of the Investigative Committee of the Russian Federation)

    Sünniaeg: 27. august 1953

    Sünnikoht: Pihkva, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

    Kodakondsus: Vene

    Sugu: mees

    Alexander Bastrykin on olnud Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni („komisjon“) esimees alates 2011. aasta jaanuarist (ja 2010. aasta oktoobrist detsembrini esimehe kohusetäitja). Sel ametikohal juhib ta komisjoni kogu tegevust. Ametlikult on komisjoni juht Venemaa president. Komisjoni esimehena vastutab Alexander Bastrykin inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal.

    Alexander Bastrykin vastutab komisjoni laialdaste ja süstemaatiliste repressioonikampaaniate eest, mis on suunatud Venemaa opositsiooni vastu, võttes sihtmärgiks ja jälitades selle liikmeid. 29. detsembril 2020 algatas komisjon uurimise seoses Aleksei Navalnõiga, süüdistades teda ulatuslikus pettuses. Aleksei Navalnõi ja teised avaldasid artikleid seoses 2000ndatel aastatel Alexander Bastrykini omanduses olnud Tšehhi kinnisvarafirmaga LAW Bohemia.

    2. märts 2021

    3.

    Igor Viktorovich KRASNOV

    Игорь Викторович КРАСНОВ

    Amet: Venemaa Föderatsiooni peaprokurör (Prosecutor General of the Russian Federation)

    Sünniaeg: 24. detsember 1975

    Sünnikoht: Arhangelsk, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

    Kodakondsus: Vene

    Sugu: mees

    Igor Krasnov on olnud Venemaa Föderatsiooni peaprokurör alates 22. jaanuarist 2020 ja on endine Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni aseesimees. Peaprokuröri ametikohal kuuluvad tema juhtimise alla Venemaa Föderatsiooni prokuratuurid, eriprokuratuurid ja sõjaväeprokuratuur. Peaprokurörina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meeleavaldajate meelevaldse kinnipidamise eest, ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse ning arvamus- ja väljendusvabaduse õiguse ulatusliku ja süstemaatilise mahasurumise eest.

    Enne 23. jaanuari 2021. aasta meeleavaldusi hoiatas peaprokuratuur, et osalejad võetakse vastutusele. Lisaks sellele nõudis peaprokuratuur, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning massikommunikatsiooni valdkonna järelevalveteenistus (Roskomnadzor) piiraks juurdepääsu opositsiooni veebisaitidele ja sotsiaalmeedia kontodele, mis sisaldasid informatsiooni Aleksei Navalnõi pooldajate kavandatud kogunemiste kohta. 29. jaanuaril 2021 nõudis peaprokuratuur taas, et Roskomnadzor piiraks juurdepääsu opositsiooni veebisaitidele ja sotsiaalmeedia kontodele, seekord enne 30. ja 31. jaanuari 2021. aasta Navalnõi pooldajate meeleavaldusi. Internetiettevõtetele (Facebook, TikTok, Twitter, Google, Mail.ru Group) saadeti hoiatused. Samuti teatas peaprokuratuur, et demonstratsioonidel osalejad antakse kohtu alla.

    Peaprokuratuur toetas Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) taotlust muuta väidetava pettuse eest Aleksei Navalnõile mõistetud tingimisi karistus vanglakaristuseks. Hoolimata asjaolust, et Euroopa Inimõiguste Kohus oli tunnistanud 2018. aastal tema süüdimõistmise selles asjas meelevaldseks ja ebaõiglaseks, peeti Aleksei Navalnõi 17. jaanuaril 2021 Moskva lennujaama saabudes kinni.

    2. märts 2021

    4.

    Viktor Vasilievich (Vasilyevich) ZOLOTOV

    Виктор Васильевич ЗОЛОТОВ

    Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor (Director of the Federal Service of National Guard Troops of the Russian Federation (Rosgvardia))

    Sünniaeg: 27. jaanuar 1954

    Sünnikoht: Sasovo, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

    Kodakondsus: Vene

    Sugu: mees

    Viktor Zolotov on olnud Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse(Rosgvardia) direktor alates 5. aprillist 2016 ning seega Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi ülemjuhataja ning samuti Rosgvardia alla kuuluva mobiilse eriüksuse OMON ülem. Sel ametikohal juhib ta Rosgvardia ja OMONi vägede kogu tegevust. Rosgvardia direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse süstemaatilise ja ulatusliku rikkumise eest, eelkõige meeleavalduste ja demonstratsioonide vägivaldse mahasurumise näol.

    Rosgvardia ülesanne oli summutada 23. jaanuaril 2021 toimunud Navalnõi pooldajate demonstratsioonid ning on teatatud paljude OMONi ja rahvuskaardi ohvitseride julmast ja vägivaldsest käitumisest meeleavaldajate vastu. Julgeolekujõud ründasid kümneid ajakirjanikke, sealhulgas Meduza korrespondenti Kristina Safronovat, keda üks OMONi ohvitser lõi, ning Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelizaveta Kirpanovat, keda löödi kumminuiaga pähe, nii et tal tekkis verejooks. Julgeolekujõud pidasid meelevaldselt kinni üle 300 alaealise.

    2. märts 2021

    ▼B

    B. 

    Juriidilised isikud, üksused ja asutused


    ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

    Top