02017R0352 — ET — 28.05.2020 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/352, 15. veebruar 2017, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 057 3.3.2017, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/697, 25. mai 2020,	L 165	7	27.5.2020

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/352,

15. veebruar 2017,

millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid

(EMPs kohaldatav tekst)

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses kehtestatakse:

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse kas sadamaalal või sadamasse sissesõiduteel osutatavate järgmist liiki sadamateenuste („sadamateenus“) suhtes:

3.  Artikli 11 lõiget 2 kohaldatakse ka süvenduse suhtes.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate suhtes.

5.  Liikmesriik võib otsustada, et ta ei kohalda käesolevat määrust üldvõrgu meresadamate suhtes, mis paiknevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades. Kui liikmesriik otsustab käesolevat määrust selliste meresadamate suhtes mitte kohaldada, teavitab ta oma otsusest komisjoni.

6.  Liikmesriik võib käesolevat määrust kohaldada ka muude meresadamate suhtes. Kui liikmesriik otsustab kohaldada käesolevat määrust muude meresadamate suhtes, teavitab ta oma otsusest komisjoni.

7.  Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL ( 1 ) ja 2014/24/EL ( 2 ) ning direktiivi 2014/25/EL kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„punkerdamine“ – varustamine tahke, vedela või gaasilise kütuse või muu energiaallikaga, mida kasutatakse veesõiduki käitamiseks ning sildunud veesõiduki üldiseks ja eriotstarbeliseks energiaga varustamiseks;

2)

„lastikäitlus“ – lasti korraldamine ja käitlemine seda vedava veesõiduki ja kalda vahel impordi, ekspordi või transiidi eesmärgil, sealhulgas otseselt lasti vedamisega seotud lasti töötlemine, kinnitamine, lahtivõtmine, paigutamine, transport ja ajutine ladustamine asjaomases lastikäitlusterminalis, välja arvatud ladustamine, lahtipakkimine, ümberpakendamine või muud lastiga seotud lisaväärtusteenused, kui liikmesriik ei ole sätestanud teisiti;

3)	„pädev asutus“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kellel on kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi nimel õigus viia ellu riigisiseste õigus- või haldusnormide alusel sadamategevuse korralduse ja haldamisega seotud tegevusi kas koos sadama pidajaga või sadama pidaja asemel;

4)

„süvendus“ – liiva, sette või muude ainete eemaldamine kas sadama sissesõidutee põhjast või sadama pidaja pädevusse kuuluva sadamaala piires, sealhulgas eemaldatud ainete kõrvaldamine, et võimaldada veesõiduki juurdepääsu sadamale; see hõlmab nii esialgset eemaldamist (algsüvendus) kui ka hooldussüvendust, et hoida veetee läbitavana, ja seda ei käsitata kasutajale osutatava sadamateenusena;

5)

„sadama pidaja“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kelle eesmärk, kas lisaks muudele tegevusaladele või mitte, on riigisiseste õigus- või haldusnormide kohaselt kohalikul tasandil sadamataristu ja asjaomases sadamas ühe või mitme järgmise ülesande haldamine ja juhtimine: sadamaliikluse koordineerimine, sadamaliikluse haldamine, asjaomases sadamas asuvate ettevõtjate tegevuse koordineerimine ja asjaomases sadamas asuvate ettevõtjate tegevuse kontrollimine, või kellele antakse riigisiseste õigus- või haldusnormidega kõnealune õigus;

6)	„sildumine“ – sildumise ja lahtisildumise teenused, sealhulgas kohavahetus kai ääres, mis on vajalik veesõiduki ohutuks käitamiseks sadamas või sadama sissesõiduteel;

7)	„reisijaveoteenus“ – reisijate, nende pagasi ja sõidukite veesõiduki ja kalda vahelise liikumise korraldamine ja nende teenindamine, sealhulgas isikuandmete töötlemine ja reisijate vedamine asjaomase reisisadama piires;

8)	„lootsimine“ – lootsi või lootsikeskuse osutatav veesõiduki juhendamise teenus, et tagada veesõiduki ohutu sisenemine või väljumine sadama sissesõiduteel või selle ohutu juhtimine sadamas;

9)

„sadamataristu kasutustasu“ – sadama pidaja või pädeva asutuse otsese või kaudse kasu eesmärgil kehtestatud tasu taristu, rajatiste ja teenuste, sealhulgas asjaomase sadama sissesõiduteede kasutamise eest ning samuti juurdepääsu eest reisijate teenindamisele ja lastikäitlusele, välja arvatud maarendi maksed ja samasuguse toimega tasud;

10)	„laevaheitmete ja lastijäätmete kogumine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/59/EÜ ( 3 ) määratletud laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine kõikide paiksete, ujuv- või liikuvrajatiste poolt, kus saab laevaheitmeid või lastijäätmeid vastu võtta;

11)	„sadamateenuse tasu“ – sadamateenuse osutaja kasuks kehtestatud tasu, mida maksavad asjaomase teenuse kasutajad;

12)	„sadamateenuse leping“ – sadamateenuse osutaja ja sadama pidaja või pädeva asutuse vaheline ametlik ja õiguslikult siduv leping või samaväärse õigusliku toimega dokument, mille sisuks on ühe või mitme sadamateenuse osutamine, olenemata sadamateenuse osutajate määramise viisist;

13)	„sadamateenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või soovib osutada tasu eest üht või mitut liiki sadamateenuseid;

14)	„avaliku teenuse osutamise kohustus“ – määratletud või kindlaksmääratud nõue, millega tagatakse sellise üldist huvi pakkuva sadamateenuse või toimingu pakkumine, mida teenuseosutaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel;

15)	„lähimerevedu“ – lasti ja reisijate meritsi vedu geograafilises Euroopas asuvate sadamate vahel või nimetatud sadamate ja sadamate vahel, mis asuvad Euroopaga külgnevate sisemerede äärsetes Euroopa-välistes riikides;

16)

„meresadam“ – maismaa- ja veeala, mille taristu ja seadmed võimaldavad eelkõige veesõidukite vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, reisijate, meeskonna ja teiste isikute laevale- ja maaleminekut, ning muu sadamaalal asuv transpordiettevõtjatele vajalik taristu;

17)	„pukseerimine“ – veesõidukile manööverdamisel osutatav puksiiriabi, et tagada selle ohutu sadamasse sisenemine või sealt väljumine või ohutu juhtimine sadamas;

18)	„sissesõidutee“ – avamerelt sadamasse viiv veetee, näiteks sadama lähiala, laevatee, jõgi, merekanal ja fjord, tingimusel et selline veetee kuulub sadama pidaja pädevusse.

II PEATÜKK

SADAMATEENUSE OSUTAMINE

Artikkel 3

Sadamateenuse korraldamine

1.  Juurdepääsule meresadamates sadamateenuse osutamise turule võidakse kooskõlas käesoleva määrusega kohaldada järgmisi tingimusi:

2.  Liikmesriik võib riigisiseses õiguses otsustada, et lõikes 1 osutatud tingimusi ei kohaldata üht või mitut liiki sadamateenuste suhtes.

3.  Sadama rajatistele, varustusele ja seadmetele juurdepääsu tingimused peavad olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad.

Artikkel 4

Sadamateenuse osutamise miinimumnõuded

1.  Sadama pidaja või pädev asutus võib nõuda, et sadamateenuse osutajad, sealhulgas alltöövõtjad, täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.

2.  Lõikega 1 ettenähtud miinimumnõuded võivad olla seotud üksnes järgmisega:

3.  Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, teavitab liikmesriik juhul, kui ta peab lõike 2 punkti g täitmise tagamiseks vajalikuks kehtestada nõude, et tema territooriumil asuvates sadamates peamiselt pukseerimis- või sildumistoimingutel kasutatavad veesõidukid sõidavad tema lipu all, komisjoni oma otsusest enne hanketeate avaldamist või, kui hanketeadet ei avaldata, enne lipunõude kehtestamist.

4.  Miinimumnõuded peavad olema:

5.  Kui miinimumnõuded hõlmavad eriteadmisi kohalike olude kohta, tagab sadama pidaja või pädev asutus läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel nõuetekohase juurdepääsu teabele.

6.  Lõikes 1 sätestatud juhtudel avaldab sadama pidaja või pädev asutus lõikes 2 osutatud miinimumnõuded ja nimetatud tingimustel sadamateenuse osutamise õiguse andmise korra hiljemalt 24. märtsiks 2019, või juhul, kui miinimumnõudeid hakatakse kohaldama pärast nimetatud tähtaega, vähemalt kolm kuud enne nende nõuete kohaldamise alguskuupäeva. Sadama pidaja või pädev asutus teavitab sadamateenuse osutajaid eelnevalt igast kriteeriumides ja korras tehtavast muudatusest.

7.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 7 kohaldamist.

Artikkel 5

Miinimumnõuete täitmise tagamise kord

1.  Sadama pidaja või pädev asutus kohtleb sadamateenuse osutajaid läbipaistval, objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil.

2.  Sadama pidaja või pädev asutus annab sadamateenuse osutamise õiguse või keeldub selle andmisest artikli 4 kohaselt kehtestatud miinimumnõuete alusel mõistliku aja jooksul, mis mitte mingil juhul ei ületa nelja kuud alates kõnealuse õiguse saamiseks esitatud taotluse ja vajalike dokumentide saamisest.

3.  Selline sadama pidaja või pädeva asutuse keeldumine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud artikli 4 lõikes 2 sätestatud miinimumnõuete alusel.

4.  Sadama pidaja või pädeva asutuse poolne sadamateenuse osutamise õiguse piiramine või lõpetamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja vastavuses lõikega 1.

Artikkel 6

Sadamateenuse osutajate arvu piirangud

1.  Sadama pidaja või pädev asutus võib piirata sadamateenuse osutajate arvu asjaomase sadamateenuse puhul ühel või mitmel järgmistest põhjustest:

2.  Sadama pidaja või pädev asutus avaldab ettepaneku piirata lõike 1 kohaselt sadamateenuse osutajate arvu vähemalt kolm kuud enne sadamateenuse osutajate arvu piirava otsuse vastuvõtmist koos põhjendustega, et anda huvitatud isikutele võimalus esitada mõistliku aja jooksul märkusi.

3.  Sadama pidaja või pädev asutus avaldab vastuvõetud otsuse sadamateenuse osutajate arvu piiramise kohta.

4.  Kui sadama pidaja või pädev asutus otsustab piirata sadamateenuse osutajate arvu, peab ta järgima kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineerivat ja läbipaistvat valikumenetlust. Sadama pidaja või pädev asutus avaldab osutatavat sadamateenust ja valikumenetlust käsitleva teabe ning tagab, et kogu taotluste ettevalmistamiseks vajalik oluline teave on kõigile huvitatud isikutele hõlpsasti kättesaadav. Huvitatud isikutele antakse taotluste esitamiseks piisavalt pikk tähtaeg, et võimaldada neil viia läbi piisav hindamine ja oma taotlused ette valmistada. Tavaolukorras on see tähtaeg vähemalt 30 päeva.

5.  Lõiget 4 ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punktis e ja lõikes 7 ning artiklis 8 osutatud juhtudel.

6.  Kui sadama pidaja või pädev asutus osutab sadamateenust ise või mõne õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et hoida ära huvide konflikti. Selliste meetmete puudumisel peab teenuseosutajaid olema vähemalt kaks, kui üks või mitu lõikes 1 loetletud põhjustest ei õigusta sadamateenuse osutajate arvu piiramist ühe teenuseosutajaga.

7.  Liikmesriik võib otsustada, et tema üldvõrgu sadamad, mis ei vasta määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele, võivad piirata konkreetse sadamateenuse puhul teenuseosutajate arvu. Liikmesriik teavitab sellisest otsusest komisjoni.

Artikkel 7

Avaliku teenuse osutamise kohustus

1.  Liikmesriik võib otsustada kehtestada sadamateenuse osutajatele sadamateenusega seotud avaliku teenindamise kohustuse ja usaldada avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamise õiguse sadama pidajale või pädevale asutusele, et tagada vähemalt üks järgmine eesmärk:

2.  Lõikes 1 osutatud avaliku teenuse osutamise kohustus peab olema selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav ning tagama võrdse juurdepääsu kõigile liidus asuvatele sadamateenuse osutajatele.

3.  Kui liikmesriik otsustab kehtestada avaliku teenuse osutamise kohustuse sama teenuse suhtes kõigis oma käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates meresadamates, teavitab ta kõnealusest kohustusest komisjoni.

4.  Kui katkeb sellise sadamateenuse osutamine, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenuse osutamise kohustus või kui tekib otsene oht sellise olukorra tekkimiseks, võib sadama pidaja või pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid. Erakorraliseks meetmeks võib olla otselepingu sõlmimine, et anda teenuse osutamine kuni kaheks aastaks mõne muu teenuseosutaja kätte. Selle aja jooksul sadama pidaja või pädev asutus kas algatab uue menetluse sadamateenuse osutaja valimiseks või kohaldab artiklit 8. Kollektiivset aktsiooni, mis toimub kooskõlas riigisisese õigusega, ei käsitata sellise sadamateenuse osutamise katkemisena, mille puhul võib võtta erakorralisi meetmeid.

Artikkel 8

Sõltuv teenuseosutaja

1.  Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 6 kohaldamist, võib sadama pidaja või pädev asutus otsustada osutada sadamateenust ise või õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mis on tema kontrolli all, nagu tema osakonnad, tingimusel et artiklit 4 kohaldatakse võrdväärselt kõigi asjaomast sadamateenust osutavate ettevõtjate suhtes. Sel juhul käsitatakse sadamateenuse osutajat käesoleva määruse kohaldamisel sõltuva teenuseosutajana.

2.  Õiguslikult eraldiseisvat üksust käsitatakse sadama pidaja või pädeva asutuse niisuguse kontrolli all olevana, nagu viimaste osakonnad, üksnes juhul, kui sadama pidajal või pädeval asutusel on otsustav mõju nii asjaomase juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele.

3.  Artikli 6 lõike 1 punktides a–d sätestatud juhtudel peab sõltuv teenuseosutaja piirduma määratud sadamateenuse osutamisega üksnes talle sadamateenuse osutamiseks määratud sadamas või sadamates.

Artikkel 9

Töötajate õiguste kaitse

1.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide sotsiaal- ega tööõigusnormide kohaldamist.

2.  Ilma et see piiraks liidu ja liikmesriikide õiguse kohaldamist, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepingute kohaldamist, nõuab sadama pidaja või pädev asutus, et määratud sadamateenuse osutaja tagaks töötajate töötingimused kooskõlas kohustustega sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas ning järgiks liidu õiguses, riigisiseses õiguses või kollektiivlepingutes sätestatud sotsiaalseid standardeid.

3.  Kui sadamateenuse osutaja vahetub kontsessioonilepingu või avaliku hanke lepingu sõlmimise tõttu, võib sadama pidaja või pädev asutus nõuda, et lahkuva teenuseosutaja töölepingust või riigisiseses õiguses määratletud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis kehtivad teenuseosutaja vahetumise kuupäeval, läheksid üle uuele sadamateenuse osutajale. Sel juhul tagatakse lahkuva sadamateenuse osutaja poolt eelnevalt tööle võetud töötajatele samad õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud ettevõtja üleminek direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses.

4.  Kui sadamateenuse osutamisel toimub töötajate üleviimine, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju töötajate lepinguliste õiguste ja selle kohta, millistel tingimustel peetakse töötajaid sadamateenusega seotuks.

Artikkel 10

Erandid

1.  Käesolevat peatükki ega artiklit 21 ei kohaldata lastikäitluse, reisijaveoteenuste ega lootsimise suhtes.

2.  Liikmesriik võib otsustada kohaldada käesolevat peatükki ja artiklit 21 lootsimise suhtes. Liikmesriik teavitab sellisest otsusest komisjoni.

III PEATÜKK

FINANTSLÄBIPAISTVUS JA SÕLTUMATUS

Artikkel 11

Finantssuhete läbipaistvus

1.  Ametiasutuste ja riiklikest vahenditest rahastatava sadama pidaja või mõne muu tema nimel sadamateenust osutava riiklikest vahenditest rahastatava üksuse vahelisi finantssuhteid kajastatakse raamatupidamissüsteemis läbipaistval viisil, et anda selget teavet järgneva kohta:

2.  Kui sadamateenust osutab või süvendust teeb riiklikest vahenditest rahastatav sadama pidaja ise või kui selliseid teenuseid osutab muu üksus tema nimel, peab sadama pidaja või muu üksus riiklikest vahenditest rahastatava sadamateenuse või süvenduse kohta raamatupidamisarvestust eraldi oma muu tegevusega seotud arvepidamisest järgmisel viisil:

3.  Lõikes 1 osutatud riiklikud vahendid hõlmavad aktsia- või osakapitali ja kvaasikapitali vahendeid, tagastamatuid toetusi, ainult teatavatel tingimustel tagastatavaid toetusi, laene, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksed, ametiasutuste poolt sadama pidajale antavaid tagatisi ning muus vormis riiklikku rahalist toetust.

4.  Sadama pidaja või muu tema nimel sadamateenust osutav üksus säilitab lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet finantssuhete kohta viie aasta jooksul alates selle majandusaasta lõpust, mille kohta kõnealune teave käib.

5.  Sadama pidaja või muu tema nimel sadamateenust osutav üksus teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral asjaomase liikmesriigi asjakohasele asutusele kättesaadavaks lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ning lisateabe, mida viimane peab vajalikuks esitatud andmete põhjalikuks hindamiseks ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamiseks kooskõlas konkurentsinormidega. Asjakohane asutus teeb sellise teabe komisjonile taotluse korral kättesaadavaks. Teave tuleb esitada kolme kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

6.  Sadama pidaja või muu tema nimel sadamateenust osutav üksus, keda ei ole rahastatud riiklikest vahenditest eelmistel aruandeaastatel, kuid keda hakatakse riiklikest vahenditest rahastama, kohaldab lõikeid 1 ja 2 alates riiklike vahendite ülekandmisele järgnevast aruandeaastast.

7.  Kui riiklikke vahendeid antakse avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest, tuleb neid asjaomases raamatupidamisarvestuses eraldi näidata ja neid ei või üle kanda muule teenusele või äritegevusele.

8.  Liikmesriik võib otsustada, et käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata ebaproportsionaalse halduskoormuse korral nende üldvõrgu sadamate suhtes, mis ei vasta määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele, tingimusel et kõik saadud riiklikud vahendid ning nende kasutamine sadamateenuse osutamisel jäävad raamatupidamissüsteemis täiesti läbipaistvaks. Liikmesriik teavitab sellisest otsusest eelnevalt komisjoni.

Artikkel 12

Sadamateenuse tasud

1.  Tasud avaliku teenuse osutamise kohustuse kohaselt osutatud sõltuva teenuseosutaja teenuste eest, tasud tõhusale konkurentsile mitteavatud lootsiteenuste eest ja sadamateenuse osutajate nõutav tasu, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis b, kehtestatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil ning need peavad olema proportsionaalsed osutatava teenuse maksumusega.

2.  Sadamateenuse tasu võib sisalduda muudes maksetes, näiteks sadamataristu kasutustasu makses. Sel juhul tagab sadamateenuse osutaja ja asjakohasel juhul sadama pidaja, et sadamateenuse kasutajatel on võimalik sadamateenuse tasu suurus hõlpsasti kindlaks teha.

3.  Sadamateenuse osutaja teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral asjaomase liikmesriigi asjakohasele asutusele kättesaadavaks igasuguse asjakohase teabe üksikasjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva sadamateenuse tasu struktuur ja määr.

Artikkel 13

Sadamataristu kasutustasu

1.  Liikmesriigid tagavad sadamataristu kasutustasu kehtestamise. See ei takista sadamataristut kasutavatel sadamateenuse osutajatel nõuda sadamateenuse tasusid.

2.  Sadamataristu kasutustasu võib sisalduda muudes maksetes, näiteks sadamateenuse tasude makses. Sel juhul tagab sadama pidaja, et sadamataristu kasutajatel on võimalik sadamataristu kasutustasu suurus hõlpsasti kindlaks teha.

3.  Selleks et taristu kasutustasude määramise süsteem oleks tõhus, määratakse sadamataristu kasutustasude struktuur ja määr kindlaks vastavalt sadama enda äristrateegiale ja investeerimiskavadele ning kooskõlas konkurentsinormidega. Kui see on asjakohane, järgitakse kõnealuste tasude puhul ka asjaomase liikmesriigi üldise sadamapoliitika raames kehtestatud üldnõudeid.

4.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad sadamataristu kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sadama enda majandusstrateegiale ja selle ruumilise planeerimise põhimõtetele, muu hulgas seoses teatavate kasutajakategooriatega või selleks, et edendada sadamataristu tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust. Sellise diferentseerimise kriteeriumid peavad olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning kooskõlas konkurentsiõigusega, sealhulgas riigiabi normidega. Sadamataristu kasutustasude puhul võib arvesse võtta väliskulusid ja neid võib diferentseerida vastavalt äritavadele.

5.  Sadama pidaja või pädev asutus tagab, et sadama kasutajaid ja sadama kasutajate esindajaid või ühendusi teavitatakse sadamataristu kasutustasude laadist ja määrast. Sadama pidaja või pädev asutus tagab, et sadamataristu kasutajaid teavitatakse igast muudatusest sadamataristu kasutustasude laadis või määras vähemalt kaks kuud enne nende muudatuste jõustumist. Sadama pidajalt või pädevalt asutuselt ei nõuta individuaalsete läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud tasuerinevuste avalikustamist.

6.  Sadama pidaja teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral asjaomase liikmesriigi asjakohasele asutusele kättesaadavaks lõigetes 4 ja 5 osutatud teabe ja kogu asjakohase teabe üksikasjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks sadamataristu kasutustasude struktuur ja määr. Kõnealune asutus teeb nimetatud teabe komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Töötajate koolitamine

Sadamateenuse osutaja tagab, et tema töötajad saavad oma töö jaoks oluliste teadmiste omandamiseks vajaliku koolituse, pöörates erilist tähelepanu töötervishoiu ja -ohutuse aspektidele, ning et koolitusnõudeid ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse tehnoloogilistest uuendustest tulenevaid muutusi.

Artikkel 15

Konsulteerimine sadama kasutajate ja muude sidusrühmadega

1.  Sadama pidaja konsulteerib vastavalt riigisisesele õigusele sadama kasutajatega oma tasude kehtestamise põhimõtete üle, sealhulgas artikliga 8 hõlmatud juhtudel. Konsultatsioone peetakse sadamataristu kasutustasude ja sadamateenuse tasude olulise muutmise korral juhul, kui sõltuv teenuseosutaja osutab sadamateenust avaliku teenuse osutamise kohustuse kohaselt.

2.  Sadama pidaja konsulteerib vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele sadama kasutajate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega järgmiste tema pädevusse kuuluvate oluliste küsimuste üle:

3.  Sadamateenuse osutaja teeb sadama kasutajatele kättesaadavaks asjakohase teabe sadamateenuse tasude laadi ja määra kohta.

4.  Sadama pidaja ja sadamateenuse osutajad järgivad oma käesoleva artikli kohaseid kohustusi täites tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse säilitamise nõuet.

Artikkel 16

Kaebuste lahendamine

1.  Liikmesriik tagab, et liikmesriigis kehtib tõhus kord käesoleva määruse kohaldamisest tingitud kaebuste lahendamiseks tema käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate meresadamate suhtes.

2.  Kaebusi lahendatakse viisil, mis välistab huvide konfliktid ning mis on funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuse osutajatest. Liikmesriik tagab, et kaebuste lahendamine ühelt poolt ning omandiõigus sadamate üle, nende haldamine, sadamateenuse osutamine ning sadama kasutamine teiselt poolt, on üksteisest funktsionaalselt tõhusalt eraldatud. Kaebusi lahendatakse erapooletult ja läbipaistvalt ning nõuetekohaselt peetakse kinni õigusest tegeleda vabalt ettevõtlusega.

3.  Kaebus esitatakse selles liikmesriigis, kelle sadamas vaidlus eeldatavalt alguse sai. Liikmesriigid tagavad, et sadama kasutajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse sellest, kuhu ja kuidas esitada kaebust ning millised on kaebuste lahendamise eest vastutavad asutused.

4.  Kaebuste lahendamise eest vastutavad asutused teevad asjakohasel juhul koostööd, et anda vastastikust abi eri liikmesriikides asuvaid pooli hõlmavate vaidluste puhul.

5.  Kaebuste lahendamise eest vastutavatel asutustel on õigus kooskõlas riigisisese õigusega nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuse osutajatelt ja sadama kasutajatelt neile kaebuse seisukohast asjakohase teabe esitamist.

6.  Kaebuste lahendamise eest vastutavatel asutustel on õigus kooskõlas riigisisese õigusega võtta vastu siduvaid otsuseid, mida on vajaduse korral võimalik kohtus läbi vaadata.

7.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kaebuste lahendamise korrast ning lõikes 3 osutatud asutuste andmetest hiljemalt 24. märtsiks 2019 ning teavitavad edaspidi kõigist nimetatud teabe muudatustest. Komisjon avaldab nimetatud teabe oma veebisaidil ja ajakohastab seda korrapäraselt.

8.  Liikmesriigid vahetavad asjakohasel juhul üldist teavet käesoleva artikli kohaldamise kohta. Komisjon toetab kõnealust koostööd.

Artikkel 17

Asjakohased asutused

Liikmesriigid tagavad, et sadama kasutajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 6 osutatud asjakohastest asutustest. Liikmesriigid teavitavad nendest asutustest hiljemalt 24. märtsiks 2019 ka komisjoni ning teavitavad teda edaspidi kõigist nimetatud teabe muudatustest. Komisjon avaldab nimetatud teabe oma veebisaidil ja ajakohastab seda korrapäraselt.

Artikkel 18

Edasikaebamine

1.  Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus edasi kaevata sadama pidaja, pädeva asutuse või mõne muu asjakohase riikliku asutuse poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsused või võetud üksikmeetmed. Edasikaebusi menetlev asutus on asjaomastest pooltest sõltumatu ja selleks võib olla kohus.

2.  Kui lõikes 1 osutatud edasikaebusi menetlev asutus ei ole oma olemuselt õigusasutus, peab ta oma otsuseid põhjendama kirjalikult. Tema otsuste peale võib samuti esitada kaebuse liikmesriigi kohtule.

Artikkel 19

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 24. märtsiks 2019 nimetatud normidest ning seejärel viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 20

Aruanne

Hiljemalt 24. märtsiks 2023 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta.

Kõnealuses aruandes võetakse arvesse sadamasektori valdkondliku sotsiaaldialoogi ELi komitee raames tehtud edusamme.

Artikkel 21

Üleminekumeetmed

1.  Käesolevat määrust ei kohaldata enne 15. veebruari 2017 sõlmitud tähtajaliste sadamateenuse lepingute suhtes.

2.  Sadamateenuse lepingud, mis on sõlmitud enne 15. veebruari 2017 ning mis on tähtajatud või sarnase toimega, tuleb viia käesoleva määrusega vastavusse 1. juuliks 2025.

▼M1

3.  Olenemata artikli 13 lõigetest 1, 3 ja 4 võib sadama pidaja või pädev asutus otsustada loobuda sadamataristu kasutustasude nõudmisest või nende maksmise peatada, neid vähendada või lükata nende maksetähtaega edasi kasutustasude puhul, mis kuuluvad tasumisele ajavahemikus 1. märtsist 2020 kuni 31. oktoobrini 2020. Liikmesriigid võivad otsustada, et selliste otsuste puhul võetakse arvesse liikmesriigi õiguses sellisteks juhtudeks ette nähtud nõudeid. Sadamataristu kasutustasude nõudmisest loobumine, nende maksmise peatamine, nende vähendamine või maksetähtaegade edasilükkamine peab olema läbipaistev, objektiivne ja mittediskrimineeriv.

Sadama pidaja või pädev asutus tagab, et sadama kasutajaid ja sadama kasutajate esindajaid või ühendusi teavitatakse vastavalt. Artikli 13 lõikes 5 osutatud kahekuulist tähtaega ei kohaldata.

▼B

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 24. märtsist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).