►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1998,

5. november 2015,

millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 299 14.11.2015, lk 1)

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2426, 18. detsember 2015,

  L 334

5

22.12.2015

►M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/815, 12. mai 2017,

  L 122

1

13.5.2017

 M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/837, 17. mai 2017,

  L 125

3

18.5.2017

►M4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/55, 9. jaanuar 2018,

  L 10

5

13.1.2018

►M5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/103, 23. jaanuar 2019,

  L 21

13

24.1.2019

►M6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/111, 13. jaanuar 2020,

  L 21

1

27.1.2020

1.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse lennujaama osana õhusõidukit, bussi, pagasikäru või muud transpordivahendit ning jalgteed ja maabumissilda.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

1.0.3.

Ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 272/2009 ( 1 ) lisa K osas sätestatud erandite tegemise kriteeriumide kohaldamist, võib pädev asutus lubada julgestusalaste erinõuete või erandite kohaldamist lennujaama lennuala kaitseks ja julgestuseks päevadel, mil igal ajahetkel toimub julgestuspiiranguala kriitilises osas või punkti 1.1.3 kohaldamisalast välja jäävas lennujaamas üksnes ühe õhusõiduki peale- või mahalaadimine, pardale või pardalt maha minek.

1.0.4.

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendavad muude isikute kui reisijatega kaasas olevad esemed esemeid, mis on ette nähtud neid kaasas kandva isiku isiklikuks kasutamiseks.

1.0.5.

Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) ( 2 ) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

1.1.1.1.

Avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamise korral piiritletud alade vahelised piirid peavad olema igas lennujaamas selgelt tuvastatavad, et võimaldada asjakohaste julgestusmeetmete rakendamist kõigil neil aladel.

1.1.1.2.

Avatud ala ja lennuala vaheline piir peab olema füüsiline takistus, mis on üldsusele selgelt nähtav ja ei võimalda inimestele volitusteta juurdepääsu.

1.1.2.1.

Julgestuspiirangualad hõlmavad vähemalt selliseid lennujaama osi:

1.1.2.2.

Lennujaama osa loetakse julgestuspiirangualaks vähemalt punktis 1.1.2.1 osutatud toimingute ajal.

Julgestuspiiranguala kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise ala kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.2.3.

Kui volitamata isikud võivad olla pääsenud julgestuspiirangualale, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.1.

Kriitilised osad kehtestatakse lennujaamades, kus vähemalt 60 inimesel on lennujaama läbipääsuluba, mis annab juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

1.1.3.2.

Kriitilised osad hõlmavad vähemalt kõiki selliseid lennujaama osi:

Lennujaama osa loetakse kriitiliseks osaks vähemalt punktis a või b osutatud toimingute ajal.

1.1.3.3.

Kriitilise osa kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise osa kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.4.

Selliste kriitiliste osade julgestusotstarbeline läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tehakse võimalikult kiiresti, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid, kui kriitilistesse osadesse on pääsenud keegi järgmistest isikutest:

Käesoleva punkti nõuded loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine, ja seda ei kohaldata, kui kriitilistesse osadesse on pääsenud punkti 1.3.2 või punkti 4.1.1.7 alla kuuluvad isikud.

Alapunktide b ja c osas kohaldatakse seda sätet ainult selliste kriitiliste osade suhtes, mille on läbinud selline läbivaadatud registreeritud pagas ja/või mida on kasutanud sellised läbivaadatud väljuvad reisijad, mis/kes ei lahku sama õhusõidukiga kui eespool nimetatud reisijad ja meeskonnaliikmed.

1.2.1.1.

Juurdepääsu lennualale võib lubada üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus. Lennujaamas volitatud isikute saatel toimuva ekskursiooni liige loetakse isikuks, kellel on lennualale pääsuks põhjendatud vajadus.

1.2.1.2.

Juurdepääsu saamiseks lennualale peab isikul olema luba.

1.2.1.3.

Juurdepääsu saamiseks lennualale peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.1.4.

Lennualal viibivad isikud peavad nõudmise korral esitama oma loa kontrollimiseks.

1.2.2.1.

Juurdepääsu julgestuspiirangualadele võib anda üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus. Lennujaamas volitatud isikute saatel toimuva ekskursiooni liige loetakse isikuks, kellel on julgestuspiirangualadele pääsuks põhjendatud vajadus.

1.2.2.2.

Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab isik esitama ühe järgmistest lubadest:

Juurdepääsu võib anda ka pärast seda, kui isik on biomeetriliste andmete kontrollimisega tuvastatud.

1.2.2.3.

Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.2.4.

Punkti 1.2.2.2 alapunktis a osutatud pardakaarti või sellega samaväärset dokumenti kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, et tagada mõistlikkuse piires selle kehtivus.

Punkti 1.2.2.2 alapunktides b–e osutatud tunnistust või läbipääsuluba kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, tagamaks mõistlikkuse piires, et see on kehtiv ja kuulub selle omanikule.

Biomeetrilise tuvastamise puhul tuleb kontrollida, kas julgestuspiirangualale juurdepääsu taotleval isikul on mõni punktis 1.2.2.2 loetletud luba ja kas see luba kehtib ega ole blokeeritud.

1.2.2.5.

Julgestuspiirangualadele loata juurdepääsu vältimiseks kontrollitakse juurdepääsupunkte:

Pädev asutus võib oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks määrata, et punktis a osutatud nõuet, millega nähakse ette juurdepääsu võimaldamine korraga vaid ühele isikule, ei kohaldata selliste juurdepääsupunktide suhtes, mida kasutavad ainult korrakaitseametnikud.

1.2.2.6.

Sõidukiluba kontrollitakse enne sõiduki lubamist julgestuspiirangualadele, tagamaks et see on kehtiv ja vastab sõidukile.

1.2.2.7.

Julgestuspiirangualadele juurdepääsu suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.2.3.1.

Liidu lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistuse ja lennujaama läbipääsuloa võib väljastada üksnes isikule, kes vajab seda tööülesannete täitmisel ja kes on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase taustakontrolli.

1.2.3.2.

Meeskonnaliikme tunnistus ja lennujaama läbipääsuluba väljastatakse kuni viieks aastaks.

1.2.3.3.

Kui isik ei läbi taustakontrolli, tunnistatakse tema tunnistus või läbipääsuluba viivitamata kehtetuks.

1.2.3.4.

Meeskonnaliikme tunnistust või läbipääsuluba tuleb alati kanda nähtaval kohal vähemalt siis, kui selle omanik viibib julgestuspiirangualal.

Punkti 1.5.1 alapunkti c rakendamise eest vastutavad isikud peavad isiku, kes ei kanna oma meeskonnaliikme tunnistust või läbipääsuluba nähtaval kohal julgestuspiirangualal, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad, kinni pidama ja temast vajaduse korral teatama.

1.2.3.5.

Meeskonnaliikme tunnistus või läbipääsuluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

1.2.3.6.

Meeskonnaliikme tunnistuse või läbipääsuloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.3.7.

Elektrooniline tunnistus või läbipääsuluba blokeeritakse selle tagastamise, aegumise või kehtetuks tunnistamise korral või selle kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.3.8.

Liidu meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.2.4.1.

Liidu lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistusel peab olema:

1.2.5.1.

Lennujaama läbipääsuloal peab olema:

Nimed ja juurdepääsualad võib asendada samaväärsete tunnusandmetega.

1.2.5.2.

Lennujaama läbipääsulubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata kaartide kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.1.

Sõidukiloa võib väljastada üksnes juhul, kui on tehtud kindlaks tööalane vajadus.

1.2.6.2.

Sõidukiluba peab olema seotud konkreetse sõidukiga ning sellele peavad olema märgitud:

▼M2 —————

1.2.6.3.

Elektrooniline sõidukiluba peab:

▼M5

▼M2

Elektroonilistel sõidukilubadel ei pea olema märgitud alad, kuhu sõiduk võib pääseda, ega aegumiskuupäeva, kui see teave on elektrooniliselt loetav ja seda kontrollitakse enne julgestuspiirangualadele lubamist. ►M5  Elektroonilised sõidukiload peavad olema elektrooniliselt loetavad ka lennualal. ◄

1.2.6.4.

Sõidukiluba peab olema nähtaval kohal alati, kui sõiduk viibib lennualal.

1.2.6.5.

Sõidukiluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

1.2.6.6.

Sõidukiloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.6.7.

Elektrooniline sõidukiluba blokeeritakse tagastamise, aegumise või kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.6.8.

Sõidukilubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata sõidukilubade kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.9.

Punkte 1.2.6.2–1.2.6.8 ei kohaldata ainult selliste lennualal kasutatavate sõidukite suhtes, millega ei ole lubatud sõita avalikel teedel, tingimusel et nende välispinnal on selge märge selle kohta, et tegemist on asjaomases lennujaamas kasutatavate sõidukitega.

1.2.7.1.

Meeskonnaliikmetel, välja arvatud neil, kellel on kehtiv lennujaama läbipääsuluba, peavad alati olema saatjad, kui nad viibivad julgestuspiirangualadel, välja arvatud:

1.2.7.2.

Isiku võib erandjuhul vabastada punkti 1.2.5.1 nõuete täitmisest ja taustakontrollist, tingimusel et tal on julgestuspiirangualadel viibides alati saatja. Isiku võib vabastada saatja olemasolu nõudest, kui ta kannab nähtaval kohal vastavasisulist volitust ja isikule on väljastatud kehtiv lennujaama läbipääsuluba.

1.2.7.3.

Saatja peab:

1.2.7.4.

Sõiduki võib vabastada punkti 1.2.6 nõuete täitmisest, tingimusel et sellel on lennualal viibimise ajal alati saatja.

1.2.7.5.

Kui reisija vedu ei toimu sellise lennutranspordilepingu alusel, mis hõlmab pardakaardi või samaväärse dokumendi väljastamist, võib asjaomast reisijat saatva meeskonnaliikme vabastada punkti 1.2.7.3 alapunktis a sätestatud nõude täitmisest.

1.3.1.1.

Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatusel kasutatakse üht järgmistest meetoditest või seadmetest:

▼M5

▼M5

Jalanõude metallidetektorit ja jalanõude lõhkeainedetektorit võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

▼B

1.3.1.2.

Muude isikute kui reisijate läbivaatuse suhtes kohaldatakse punkte 4.1.1.3–4.1.1.6 ja punkte 4.1.1.10–4.1.1.11.

1.3.1.3.

Pommikoeri, lõhkeaine jälgede avastamise seadet (ETD) ning ETD-seadet koos jalanõude lõhkeainedetektoriga kasutatakse muude isikute kui reisijate läbivaatusel üksnes täiendava läbivaatusmeetodina või pistelise alternatiivina käsitsi läbivaatusele, käsitsi läbivaatusele koos SMDga, metallidetektorväravaga (WTMD) või turvaskanneriga.

1.3.1.4.

Muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatusel kasutatakse üht järgmistest meetoditest ja seadmetest:

1.3.1.5.

Muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatuse suhtes kohaldatakse punkte 4.1.2.4–4.1.2.7 ja punkti 4.1.2.11.

1.3.1.6.

Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kasutatakse üksnes muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete täiendava läbivaatusmeetodina või pistelise valiku põhimõttel kohaldatava alternatiivina kombineeritult käsitsi läbivaatuse, läbivalgustusseadme või lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme kasutamisega.

1.3.1.7.

Kui muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed tuleb läbi vaadata korduva pistelise valiku põhimõttel, kehtestab pädev asutus riskianalüüsi alusel kontrollisageduse.

1.3.1.8.

Tööülesannete täitmiseks kasutatavate loomade suhtes, keda saadab isik, kellel on kehtiv lennujaama läbipääsuluba, kohaldatakse enne julgestuspiirangualale lubamist visuaalset kontrolli.

1.3.1.9.

Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.3.2.1.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada muude isikute kui reisijate vabastamist läbivaatusest või kohaldada nende puhul eriläbivaatust, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.3.2.2.

Muud isikud kui reisijad, kes on läbi vaadatud ja kes lahkuvad ajutiselt kriitilistest osadest, võib vabastada nende naasmisel läbivaatusest, tingimusel et volitatud isikud on neid pidevalt jälginud piisaval määral, tagamaks mõistlikkuse piires, et nad ei too kõnealustesse kriitilistesse osadesse keelatud esemeid.

1.3.2.3.

Erandite ja eriläbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.1.1.

Kõiki sõidukeid kontrollitakse enne kriitilistesse osadesse sisenemist. Neid kaitstakse pärast kontrolli loata juurdepääsu eest kuni julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenemiseni.

1.4.1.2.

Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist läbivaatuseks endaga kaasa.

1.4.1.3.

Kontrollitavate osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.1.4.

Kriitilistesse osadesse sisenevate sõidukite suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.2.1.

Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist läbivaatuseks endaga kaasa.

1.4.2.2.

Nii kontrollitavate sõidukite kui ka nende osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.2.3.

Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevate sõidukite suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.3.1.

Käsitsi läbivaatus hõlmab valitud osade, sealhulgas nende sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid.

1.4.3.2.

Järgmiseid meetodeid võib kasutada üksnes täiendava vahendina:

1.4.3.3.

Kontrollimeetodite suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.4.1.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada sõidukite vabastamist kontrollist või kohaldada nende suhtes erikontrolli, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.4.4.2.

Erandite ja erikontrolli suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.5.1.

Järelevalvet ja patrullimist teostatakse selleks, et jälgida:

1.5.2.

Järelevalve ja patrullimise sagedus ning viis põhineb riskianalüüsil ning need kiidab heaks pädev asutus. Arvesse võetakse järgmist:

Järelevalve teostamise ja patrullimise sageduse ja viisidega seotud riskianalüüsi osad esitatakse nõudmise korral kirjalikult nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

1.5.3.

Järelevalve ja patrullimine ei tohi toimuda ennustatava korrapärasusega. Läbipääsulubade kehtivust kontrollitakse pistelise valiku põhimõttel.

1.5.4.

Kasutusel peavad olema meetmed, mis hoiavad ära isikute julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunktides ning võimaldavad sellise rikkumise esinemise korral rikkumise ja selle tagajärjed kiirelt kõrvaldada.

1.6.1.

Muudel isikutel kui reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele liites 1-A loetletud esemeid.

1.6.2.

Erandi punktist 1.6.1 võib teha tingimusel, et asjaomane isik on volitatud keelatud esemeid julgestuspiirangualadele viima, et täita ülesandeid, mis on olulised lennujaamarajatiste või õhusõidukite käitamiseks või kohustuste täitmiseks lennu ajal.

1.6.3.

Üht või mitut liites 1-A loetletud eset kaasa viima volitatud isiku vastavuse kontrollimiseks:

1.6.4.

Vastavust tuleb kontrollida enne, kui isikul lubatakse viia asjaomane ese (asjaomased esemed) julgestuspiirangualale, ja punkti 1.5.1 alapunkti c alusel järelevalvet või patrulli teostavate isikute nõudmisel.

1.6.5.

Liites 1-A loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et neid hoitakse turvalises kohas. Liite 4-C alapunktides c, d ja e loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et need ei ole reisijatele juurdepääsetavad.

3.0.1.

Lennuettevõtja tagab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise oma õhusõidukite puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.0.2.

Liites 3-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks õhusõidukite julgestuse suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

3.0.3.

Õhusõiduki julgestuskontroll ei ole kohustuslik. Õhusõidukis tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine vastavalt punktile 3.1.

3.0.4.

Taotluse korral teavitab lennujaama käitaja lennuettevõtjat, kas tema õhusõiduk asub kriitilises osas või mitte. Kui see ei ole selge, siis eeldatakse, et õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas.

3.0.5.

Kui ala ei loeta julgestusstaatuse muutuse tõttu enam kriitiliseks osaks, teavitab lennujaama käitaja sellest asjaomaseid lennuettevõtjaid.

3.0.6.

Õhusõiduki sisemiste osade läbiotsimisel on keelatud esemete loetelu sama, mis on sätestatud liites 1-A. Komplekteeritud lõhke- ja süüteseadeldisi käsitatakse õhusõidukist väljaspool asuvate osade läbiotsimisel keelatud esemetena.

3.0.7.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „õhusõiduki teeninduspaneelid ja -luugid” õhusõiduki väliste osade juurdepääsupunkte ja ruume, millel on käepidemed või mille puhul on tegemist allalastavate (nn clip-down) luukidega ja mida kasutatakse tavaliselt õhusõiduki maapealse teenindamise käigus.

3.0.8.

Käesolevas peatükis ja komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 esitatud viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

3.1.1.1.

Õhusõidukile tuleb teha õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine alati, kui on alust arvata, et sellele võivad olla juurde pääsenud volitamata isikud.

3.1.1.2.

Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine hõlmab komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 sätestatud õhusõiduki määratletud osade kontrolli.

3.1.1.3.

Õhusõiduk, mis saabub kriitilisse ossa liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, otsitakse julgestusotstarbel läbi mis tahes ajal pärast reisijate lahkumist läbiotsitavast õhusõiduki osast ja/või lastiruumi tühjaks laadimist.

3.1.1.4.

Õhusõiduk, mis saabub liikmesriigist, kus see oli läbisõidul pärast saabumist liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks õhusõidukiks.

3.1.1.5.

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohaldatavuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

3.2.1.1.

Olenemata õhusõiduki parkimise kohast lennujaamas kaitstakse selle kõiki välisuksi loata juurdepääsu eest järgmiselt:

3.2.1.2.

Punkti 3.2.1.1 ei kohaldata õhusõiduki suhtes, mis on pargitud lukustatud või muul viisil loata juurdepääsu eest kaitstud angaari.

3.2.2.1.

Kui välisuksed on suletud ja õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas, peavad lisaks:

Punkti a ei kohaldata selliste uste suhtes, mis on maapinnalt juurdepääsetavad.

3.2.2.2.

Kui maapinnalt juurdepääsmatutelt õhusõiduki ustelt eemaldatakse juurdepääsu abivahendid, tuleb need paigutada õhusõidukist piisavalt kaugele, et mõistlikkuse piires vältida juurdepääsu.

3.2.2.3.

Kui välisuksed on lukustatud, peavad neid saama avada üksnes isikud, kellel on selleks tööalane vajadus.

3.2.2.4.

Kui välisuksed on järelevalve all, peab järelevalve tagama õhusõidukile loata juurdepääsu viivitamata avastamise.

3.2.2.5.

Muus kui kriitilises osas asuva suletud välisustega õhusõiduki kaitse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

4.0.2.

Liites 4-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks reisijate ja käsipagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

4.0.3.

Sellisest liikmesriigist saabuvad reisijad ja nende käsipagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 4-B loetlemata kolmandast riigist või liidu lennujaamast sellises liikmesriigis, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.

4.0.4.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

4.0.5.

Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

4.0.6.

Reisijad ja nende käsipagas, mis saabuvad sellise liikmesriigi lennujaamast, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.

4.1.1.1.

Mantlid ja pintsakud võetakse enne läbivaatust seljast ning vaadatakse läbi käsipagasina. Läbivaatuse teostaja võib reisijalt vajaduse korral nõuda täiendavat esemete eemaldamist.

4.1.1.2.

Reisijad vaadatakse läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

▼M5

▼M5

▼B

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas reisija kannab keelatud esemeid või mitte, keelatakse reisijal juurdepääs julgestuspiirangualale või ta vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.1.3.

Käsitsi läbivaatuse korral tehakse seda viisil, mis mõistlikkuse piires tagab, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid.

4.1.1.4.

Kui metallidetektorvärav annab häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

4.1.1.5.

Käsimetallidetektorit (HHMD) võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina. See ei asenda käsitsi läbivaatust.

4.1.1.6.

Kui õhusõiduki salongi lubatakse viia elusloom, vaadatakse see läbi kas reisija või käsipagasina.

4.1.1.7.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada reisijate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse eriläbivaatust või keda võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

4.1.1.8.

Reisijate läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.1.1.9.

Pommikoeri, ETD-seadet, SMD-seadet ja SED-seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.1.10.

Kui reisijate läbivaatuseks kasutatakse punkti 12.11.1 teise lõigu kohast turvaskannerit koos kujutist analüüsiva töötajaga, peavad täidetud olema kõik järgmised nõuded:

Punkte a ja d kohaldatakse ka ohtlike esemete automaatse avastamise funktsiooniga turvaskannerite puhul.

Reisijatel on õigus keelduda turvaskanneriga läbivaatusest. Sel juhul kasutatakse reisijate läbivaatuseks alternatiivset läbivaatusmeetodit, mis hõlmab vähemalt käsitsi läbivaatust kooskõlas komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 liitega 4-A. Kui turvaskanner annab häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

Enne kui reisija vaadatakse läbi turvaskanneriga, teavitatakse teda kasutatavast tehnoloogiast, selle kasutamistingimustest ning võimalusest keelduda turvaskanneriga läbivaatusest.

4.1.1.11.

Lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kombineeritult käsimetallidetektoriga (HHMD) võib kasutada üksnes juhul, kui läbivaatuse teostaja peab isiku teatava osa käsitsi läbivaatust ebatõhusaks ja/või soovimatuks.

4.1.2.1.

Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed tuleb enne läbivaatust käsipagasist välja võtta ja eraldi läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui käsipagas vaadatakse läbi lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadmega, mis vastab vähemalt standardile C2.

4.1.2.2.

Enne julgestuspiirangualale lubamist vaatab iga lennujaama asjakohane üksus läbi vähemalt sellised vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis on saadud lennujaamast või õhusõiduki pardalt ja suletud avamist tuvastada võimaldavasse kotti, milles on nähtaval kohal piisav tõend selle kohta, et asjaomane vedelik, aerosool või geel on ostetud lennujaama lennualalt või õhusõiduki pardalt, samuti sellised vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalikud kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, sealhulgas imikutoit.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid võetakse enne läbivaatust käsipagasist välja ja vaadatakse teistest käsipagasi hulgas olevatest esemetest eraldi läbi, välja arvatud juhul, kui käsipagasi läbivaatuseks kasutatavate seadmetega on võimalik läbi vaadata mitu suletud vedeliku-, aerosooli- ja geelipakendit pagasi sees.

Kui vedelikud, aerosoolid ja geelid on käsipagasist välja võetud, esitab reisija:

Asjaomased asutused, lennuettevõtjad ja lennujaama käitajad annavad reisijatele asjakohast teavet vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse kohta asjaomases lennujaamas.

4.1.2.3.

Käsipagas vaadatakse läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas käsipagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.2.4.

Käsipagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas selle sisu käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

4.1.2.5.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamise korral vaatleb läbivaatuse teostaja iga kujutist või kujutist analüüsitakse automaattuvastuse tarkvara (ACS) abil.

4.1.2.6.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel lahendatakse kõik häired läbivaatuse teostajat rahuldavalt, tagamaks mõistlikkuse piires, et julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale ei viida keelatud esemeid.

4.1.2.7.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel võetakse pagasist välja esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida käsipagasi sisu. Kott vaadatakse uuesti läbi ja asjaomane ese vaadatakse käsipagasina eraldi läbi.

4.1.2.8.

Kõik kotid, milles tuvastatakse suur elektriseade, tuleb ilma kõnealuse seadmeta uuesti läbi vaadata ja elektriseade tuleb eraldi läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui käsipagas vaadati läbi EDS-seadmega, mis vastab vähemalt standardile C2.

4.1.2.9.

Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.2.10.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada käsipagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

4.1.2.11.

Isikud, kes teostavad käsipagasi läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul kujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist kujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui seadme poolt esitatud kujutiste voog on pidev.

Käsipagasi läbivaatajate eest vastutab järelevaataja, kes tagab töötajate optimaalse koosseisu, töö kvaliteedi, koolituse korraldamise ning töötajate abistamise ja hindamise.

4.1.2.12.

Käsipagasi läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.1.3.1.

Reisijatel kaasas oleva vedeliku, aerosooli või geeli võib vedela lõhkeaine avastamise süsteemi (LEDS) seadmega enne julgestuspiirangualale lubamist läbivaatusest vabastada, kui see on kuni 100-milliliitrises või samasuguse mahutavusega üksikpakendites, mis on ühes läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis nii, et sisu mahub korralikult plastkotti ja kott on täielikult suletud.

4.1.3.3.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada vedelike, aerosoolide või geelide kategooriad, mille suhtes kohaldatakse eriläbivaatust või mille võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

4.1.3.4.

Vedelike, aerosoolide või geelide läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.3.1.

Asjaomane asutus teavitab lennuettevõtjat kirjalikult ette kavast saata tema õhusõiduki pardale potentsiaalselt ohtlik reisija.

4.3.2.

Teates märgitakse järgmised andmed:

Lennuettevõtja teeb kõnealuse teabe enne reisijate pardaleminekut õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks.

4.3.3.

Pädev asutus tagab, et seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja.

4.4.1.

Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale liites 4-C loetletud esemeid.

4.4.2.

Erandi punktist 4.4.1 võib teha tingimusel, et:

Kõnealused esemed paigutatakse õhusõiduki pardal turvalisse kohta.

4.4.3.

Lennuettevõtja tagab, et reisijaid teavitatakse liites 4-C loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

a)

–

seadmed, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks lendkehasid tulistades, sealhulgas:

b)

–

seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud uimastamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, sealhulgas:

c)

–

terava otsa või terava servaga esemed, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks, sealhulgas:

d)

–

tööriistad, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

e)

–

esemed, millega lüües on võimalik tekitada tõsine vigastus, sealhulgas:

f)

–

lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

5.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.0.2.

Liites 5-A on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

5.0.3.

Sellisest liikmesriigist saabuv registreeritud pagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 5-A loetlemata kolmandast riigist või liidu lennujaamast, mille liikmesriik on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.

5.0.4.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

5.0.5.

Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

5.0.6.

Registreeritud pagas, mis saabub sellisest liikmesriigist, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.

5.1.1.

Registreeritud pagasi läbivaatusel kasutatakse eraldi või koos järgmisi meetodeid:

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas registreeritud pagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda läbi või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

5.1.2.

Registreeritud pagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas kogu selle sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

5.1.3.

Läbivalgustus- või lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme kasutamisel vaadatakse esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida pagasi sisu, läbi muu läbivaatusmeetodi abil.

5.1.4.

Läbivaatus lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil hõlmab pagasi seest ja väljast ning selle sisult võetud proovide analüüsimist. Sisu võib ka käsitsi läbi vaadata.

5.1.5.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada registreeritud pagasi kategooriad, mille suhtes kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

5.1.6.

Käsipagasi läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

5.1.7.

Isikud, kes teostavad registreeritud pagasi läbivaatust läbivalgustus- või lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme abil, ei tohi üldjuhul kujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist kujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui seadme poolt esitatud kujutiste voog on pidev.

Registreeritud pagasi läbivaatajate eest vastutab järelevaataja, kes tagab töötajate optimaalse koosseisu, töö kvaliteedi, koolituste korraldamise ning töötajate abistamise ja hindamise.

5.2.1.

Reisijatele ei tohi võimaldada juurdepääsu läbivaadatud registreeritud pagasile, välja arvatud juhul, kui see on nende endi pagas ja neid jälgitakse, tagamaks et:

5.2.2.

Registreeritud pagas, mis ei ole loata juurdepääsu eest kaitstud, vaadatakse uuesti läbi.

5.2.3.

Käsipagasi läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

5.3.1.1.

Lennuettevõtja tagab pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.

5.3.1.2.

Lennuettevõtja tagab, et kasutusel on menetlus selliste reisijate registreeritud pagasi identifitseerimiseks, kes ei läinud pardale või lahkusid pardalt enne õhusõiduki väljumist.

5.3.1.3.

Kui reisija ei ole õhusõiduki pardal, käsitatakse tema pardakaardile või samaväärsele dokumendile vastavat registreeritud pagasit saatjata pagasina.

5.3.1.4.

Lennuettevõtja tagab, et iga saatjata pagasiühik on selgelt identifitseeritav lennutranspordi jaoks lubatud pagasina.

5.3.2.1.

Enne pagasi laadimist õhusõidukisse registreeritakse pagasi saatjata pagasiks muutumise põhjused, välja arvatud punktis 5.3.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamisel.

5.3.2.2.

Üksikasjalikud lisasätted reisijast mitteolenevate tegurite kohta on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

5.3.3.1.

Punktiga 5.3.2 hõlmamata saatjata registreeritud pagas vaadatakse läbi ühe punktis 5.1.1 sätestatud meetodi abil ning kohaldades vajaduse korral komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

5.3.3.2.

Registreeritud pagas, mis muutub saatjata pagasiks muudel kui punktis 5.3.2.2 osutatud põhjustel, eemaldatakse õhusõidukist ja vaadatakse läbi enne selle uuesti pealelaadimist.

5.3.3.3.

Üksikasjalikud lisasätted saatjata registreeritud pagasi puhul kohaste julgestuskontrolli meetodite kohta on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

5.4.1.

Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla liites 5-B loetletud esemeid.

5.4.2.

Erandi punktist 5.4.1 võib teha tingimusel, et:

5.4.3.

Lennuettevõtja tagab, et reisijaid teavitatakse liites 5-B loetletud keelatud esemetest mis tahes ajal enne lennule registreerimise lõppu.

6.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab käesolevas peatükis määratletud ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus.

6.0.2.

Komplekteeritud lõhke- ja süüteseadeldisi, mida ei veeta vastavalt kohaldatavatele ohutuseeskirjadele, käsitatakse kauba- ja postisaadetiste puhul keelatud esemetena.

6.0.3.

Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

6.1.1.

Kokkuleppeline esindaja vaatab kogu kauba ja posti enne õhusõidukisse laadimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

6.1.2.

Kui on põhjust uskuda, et saadetis, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on rikutud või et seda ei ole pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kaitstud loata juurdepääsu eest, vaatab kokkuleppeline esindaja selle enne õhusõidukisse laadimist uuesti läbi. Saadetisi, millel on selgeid märkimisväärseid märke rikkumisest või mis on muud moodi kahtlased, käideldakse kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.7.

6.1.3.

Isik, kes pääseb saatjata juurde identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli vastavalt punktile 11.1.

6.2.1.1.

Kauba või posti läbivaatusel:

6.2.1.2.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda mõistlikkuse piires kindlaks teha, et saadetis ei sisalda keelatud esemeid, ei lubata saadetist läbi või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

6.2.1.3.

Kauba ja posti läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

6.2.1.4.

Isikud, kes teostavad kauba läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul kujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist kujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui seadme poolt esitatud kujutiste voog on pidev.

6.2.1.5.

Kaup ja post vaadatakse kooskõlas liitega 6-J läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

▼M2 —————

▼B

6.2.1.6.

Muid asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid võib kasutada üksnes juhul, kui saadetise laadi tõttu ei ole võimalik kasutada muid punktis 6.2.1.5 täpsustatud vahendeid ja meetodeid, pädev asutus on andunud asjakohase loa ja sellest on teatatud komisjonile.

6.3.1.1.

Kokkuleppelise esindaja tunnustab pädev asutus.

Kokkuleppelise esindaja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

Iga üksus, kes kohaldab punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrollimeetmeid, peab olema tunnustatud kokkuleppelise esindajana. Kõnealune nõue hõlmab kolmandatest isikutest logistikateenuse osutajaid, kes vastutavad integreeritud lao- ja transporditeenuste eest, lennuettevõtjaid ja käitlusteenuse osutajaid.

Kokkuleppeline esindaja võib sõlmida alltöövõtulepingu ühe või mitme järgmise toimingu jaoks:

6.3.1.2.

Kokkuleppelise esindaja tunnustamiseks kohaldatakse järgmist menetlust.

6.3.1.3.

Kokkuleppeline esindaja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab esitatud julgestusprogrammi rakendamise eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.3.1.4.

Kokkuleppelise esindaja korduv kontrollimine peab toimuma kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline esindaja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse kontrollina võib käsitada eelnevalt läbi viidud inspekteerimisi kokkuleppelise esindaja valdustes, mida pädev asutus on teostanud vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et need hõlmavad kõiki tunnustamiseks vajalikke nõudeid.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n kokkuleppelise esindaja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud nõuete puhul.

6.3.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda kokkuleppelise esindaja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et endise kokkuleppelise esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

6.3.1.6.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on käesoleva lisa punkti 6.3 kohaselt tunnustatud kokkuleppeline esindaja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

6.3.1.7.

Punkti 6.3.1 nõudeid, välja arvatud punkti 6.3.1.2 alapunkti d nõue, ei kohaldata, kui pädev asutus ise kinnitatakse kokkuleppeliseks esindajaks.

6.3.1.8.

Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu kokkuleppelise esindaja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute kokkuleppeliste esindajate tunnustamist, kokkuleppelise esindaja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.

6.3.2.1.

Saadetist vastu võttes teeb kokkuleppeline esindaja kindlaks, kas üksus, kellelt ta saadetise saab, on kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja või mitte ükski eespool nimetatutest.

6.3.2.2.

Kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja nõuab mis tahes saadetist kättetoimetavalt isikult, et ta esitaks isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on välja andnud või mida tunnustab riigi ametiasutus. Seda tunnistust või dokumenti kasutatakse saadetist kättetoimetava isiku tuvastamiseks.

6.3.2.3.

Kokkuleppeline esindaja peab tagama, et saadetised, mille suhtes ei ole eelnevalt kõiki nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid kohaldatud

Punkti b võib kohaldada ainult juhul, kui kauba saatja ei ole eelnevalt teadlik sellest, et saadetist transporditakse õhuteed pidi.

6.3.2.4.

Pärast käesoleva lisa punktides 6.3.2.1–6.3.2.3 ja komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punktis 6.3 osutatud julgestuskontrollimeetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et kaupa ja posti kaitstakse vastavalt punktile 6.6.

6.3.2.5.

Pärast punktides 6.3.2.1–6.3.2.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et lennuettevõtjale või teisele kokkuleppelisele esindajale edastatavale saadetisele oleks lisatud vajalik elektrooniline või kirjalik dokument kas lennusaatelehe või eraldi deklaratsiooni kujul.

6.3.2.6.

Punktis 6.3.2.5 osutatud dokument peab olema pädeva asutuse kontrolliks kättesaadav mis tahes punktis enne saadetise laadimist õhusõidukisse ja pärast seda lennu vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, ning sisaldama kogu järgmist teavet:

▼M2

▼B

Saadetisi teisele kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale üleandev kokkuleppeline esindaja võib otsustada edastada üksnes alapunktides a kuni e ja alapunktis g nõutava teabe ning säilitada alapunktis f nõutav teave lennu/lendude vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

6.3.2.7.

Koondsaadetiste puhul loetakse punktide 6.3.2.5 ja 6.3.2.6 nõuded täidetuks järgmistel juhtudel:

Alapunkti a nõuded ei kehti selliste koondsaadetiste kohta, mis vastavalt komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 punkti 6.2.1 alapunktidele d ja e vaadatakse alati läbi või mis on alati läbivaatusest vabastatud, tingimusel et kokkuleppeline esindaja annab koondsaadetisele kordumatu tunnuse, näitab ära selle julgestusstaatuse ning esitab ainsa põhjenduse konkreetse julgestusstaatuse määramise kohta.

6.3.2.8.

Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, võib kokkuleppeline esindaja otsustada mitte kohaldada punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, vaid anda saadetis kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamise tagamiseks üle teisele kokkuleppelisele esindajale.

6.3.2.9.

Kokkuleppeline esindaja peab tagama, et kõik julgestuskontrollimeetmeid kohaldavad isikud võetakse tööle ja neid koolitatakse vastavalt 11. peatüki nõuetele ja kõik töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes kohaldatakse julgestuskontrollimeetmeid, võetakse tööle ja tagatakse nende julgestusvalmidusalane väljaõpe vastavalt 11. peatüki nõuetele.

Kokkuleppelise esindaja kohaldatavate julgestuskontrolli meetmete suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

6.4.1.1.

Tuntud saatja tunnustab pädev asutus.

Tuntud saatja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

6.4.1.2.

Tuntud saatja tunnustamisel kohaldatakse järgmist menetlust.

▼M2

▼B

6.4.1.3.

Tuntud saatja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ja nende rakendamise järelevalve eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.4.1.4.

Tuntud saatja korduv kontrollimine peab toimuma kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas tuntud saatja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse kontrollina võib käsitada eelnevalt läbi viidud inspekteerimisi kokkuleppelise esindaja valdustes, mida pädev asutus on teostanud vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et need hõlmavad kõiki liite 6-C kontrollkaardil toodud osasid.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n tuntud saatja asukohas tehtud kohapealset kontrolli.

6.4.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda tuntud saatja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et tuntud saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

6.4.1.6.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on käesoleva lisa punkti 6.4 kohaselt tunnustatud tuntud saatja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

▼M2 —————

▼B

6.4.1.7.

Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu tuntud saatja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute tuntud saatjate tunnustamist, tuntud saatja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.

6.4.2.1.

Tuntud saatja tagab, et:

Kui kõnealuseid julgestuskontrollimeetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud tuntud saatja enda nimel, peab tuntud saatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3 sätteid.

6.4.2.2.

Tuntud saatja peab olema nõus sellega, et saadetised, mille suhtes ei ole kohaldatud asjakohaseid julgestuskontrollimeetmeid, vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.1.

6.5.1.

Kokkuleppeline esindaja haldab andmebaasi, mis sisaldab järgmist teavet kõikide esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kohta, kelle ta on määranud enne 1. juunit 2017:

Kui esindaja teenuseid kasutaval kaubasaatjal on komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat, kantakse esimeses lõigus osutatud andmebaasi ka selle sertifikaadi number.

Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.

6.5.2.

Kui esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel ei tehta kahe aasta jooksul ühtegi kauba või posti lennutranspordiga seotud toimingut, aegub esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatus.

6.5.3.

Kui pädev asutus või kokkuleppeline esindaja ei ole enam veendunud, et esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja järgib liites 6-D esitatud juhiseid, tunnistab kokkuleppeline esindaja viivitamata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse kehtetuks. Kõikide kokkuleppelise esindaja määratud esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate staatus kaotab kehtivuse 30. juunil 2021.

6.5.4.

Kui dokumendis „Lennundusjulgestusalased juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ette nähtud julgestuskontrollimeetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja enda nimel, peab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.6.1.1.

Selle tagamiseks, et saadetised, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid, oleksid transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu eest:

Alternatiivina punktile c võib veoettevõtja esitada kokkuleppelisele esindajale, tuntud saatjale või esindaja teenuseid kasutavale kaubasaatjale, kellele ta transporditeenust osutab, tõendid selle kohta, et pädev asutus on ta sertifitseerinud või tunnustanud.

Nimetatud tõendid peavad hõlmama liites 6-E esitatud nõudeid ning nende koopiad säilitab asjaomane kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja. Koopia esitatakse nõudmise korral ka kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale, kellele saadetis saadetakse, või teisele pädevale asutusele.

6.6.1.2.

Punkti 6.6.1.1 alapunkte b ja c ei kohaldata lennualal toimuva transpordi suhtes.

6.6.2.1.

Kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks.

6.6.2.2.

Muudes osades kui julgestuspiiranguala kriitilises osas asuvad kauba- ja postisaadetised peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest kuni hetkeni, mil need antakse üle teisele kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale. Asjaomased kauba- ja postisaadetised tuleb paigutada kokkuleppelise esindaja valduste osadesse, mille suhtes kohaldatakse juurdepääsukontrolli meetmeid, või kui saadetised asuvad väljaspool eespool nimetatud osi, käsitatakse neid loata juurdepääsu eest kaitstuna järgmistel juhtudel:

6.8.1.1.

Lennuettevõtja, kes veab kaupa või posti liites 6-Fi või 6-Fii loetlemata kolmanda riigi lennujaamast, et anda kõnealune kaup või post üle mõnes määruse (EÜ) nr 300/2008 reguleerimisalasse kuuluvas lennujaamas või kõnealusest lennujaamast selline kaup või post läbi vedada või seal maha laadida, määrab kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti liitu vedavaks lennuettevõtjaks (ACC3) olenevalt asjaoludest üks järgmistest asutustest:

6.8.1.2.

Lennuettevõtjale ACC3 staatuse andmine seoses kauba ja posti veoga, mida ta teostab lennujaamast, mille puhul on nõutav ACC3 staatus (edaspidi „asjaomane kaubavedu”), põhineb järgmisel:

6.8.1.3.

Pädev asutus omistab ACC3 staatuse andmisel lennuettevõtjale kordumatu tähtnumbrilise standardvormis tunnuse, millega identifitseeritakse lennuettevõtjat ja kolmanda riigi lennujaama, kust lennuettevõtja on määratud vedama ELi kaupa või posti.

6.8.1.4.

Kõnealune staatus kehtib kuni viis aastat alates kuupäevast, mil pädev asutus sisestas ACC3 andmed liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.

6.8.1.5.

ACC3, kelle andmed on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi, tunnustatakse kõikides liikmesriikides kolmanda riigi lennujaamast ELi suunatud kogu tegevuse puhul.

6.8.2.1.

ELi lennundusjulgestuse valideerimine lennuettevõtja poolt teostatava asjaomase kaubaveo puhul koosneb järgmisest:

6.8.2.2.

Kohapealset kontrolli viiakse ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus läbi järgmises ulatuses.

6.8.2.3.

Pädev asutus võib aktsepteerida kolmanda riigi vastavale üksusele või teisele ACC3-le ACC3 staatuse andmiseks koostatud ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruannet juhul, kui kõnealune üksus või ACC3 teostab taotluse esitaja nimel kõik lennukaubaga seotud toimingud, sh selle laadimise õhusõiduki lastiruumi, ning ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruanne hõlmab kõiki neid toiminguid.

6.8.2.4.

ELi lennundusjulgestuse valideerimise tulemused märgitakse valideerimisaruandesse, mis koosneb vähemalt liite 6-H1 kohasest kohustuste deklaratsioonist, liites 6-C3 esitatud kontrollkaardist ja liite 11-A kohasest ELi lennundusjulgestuse valideerija deklaratsioonist. ELi lennundusjulgestuse valideerija esitab pädevale asutusele valideerimisaruande ja valideeritud lennuettevõtjale selle koopia.

6.8.3.1.

ACC3 tagab ELi lennujaamas üleandmiseks, sealt läbivedamiseks või seal mahalaadimiseks toimetatud kogu kauba ja posti läbivaatamise, v.a järgmistel juhtudel:

Alapunkti c kohaldatakse kuni 30. juunini 2021.

6.8.3.2.

ELi veetav kaup ja post vaadatakse läbi, kasutades punktis 6.2.1 loetletud vahenditest või meetoditest üht vahendit või meetodit, mis on piisav mõistlikkuse piires tagamiseks, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.

6.8.3.3.

ACC3 peab tagama:

6.8.3.4.

Kui asjaomane ACC3, RA3 või KC3 annab saadetised pärast nõutavate julgestuskontrollimeetmete kohaldamist üle teisele ACC3-le või RA3-le, märgib ta saatedokumentidesse staatust andvalt pädevalt asutuselt saadud kordumatu tähtnumbrilise tunnuse.

6.8.3.5.

ACC3 või RA3 teeb mis tahes saadetist vastu võttes kindlaks, kas lennuettevõtjal või üksusel, kellelt ta saadetise saab, on ACC3, RA3 või KC3 staatus, kasutades järgmisi vahendeid:

Kui saatedokumendid ei sisalda kordumatut tähtnumbrilist tunnust või saadetist kätte toimetav lennuettevõtja või üksus ei ole kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi kui asjaomases lennujaamas või tegevuskohas aktiivse staatusega lennuettevõtja või üksus, tuleb järeldada, et saadetise suhtes ei ole julgestuskontrollimeetmeid eelnevalt kohaldatud, ning asjaomane ACC3 või mõni teine ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud RA3 peab selle enne õhusõidukile laadimist läbi vaatama.

6.8.3.6.

Pärast punktides 6.8.3.1–6.8.3.5 osutatud julgestuskontrolli kohaldamist tagab asjaomane ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), kes tegutseb ACC3 nimel, et saatedokumentidesse, milleks on kas elektrooniline või kirjalik lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon, märgitakse vähemalt järgmine teave:

▼M5

▼M2

▼M5

Koondsaadetiste puhul säilitab ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), kes on koostanud koondsaadetise, eespool sätestatud teabe iga üksiksaadetise kohta vähemalt selle hetkeni, mil on saadetise hinnanguline saabumisaeg esimesse Euroopa Liidu lennujaama või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

▼M2

6.8.3.7.

Punkti 6.8.3.6. alapunktis b osutatud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja puudumise korral võib julgestusstaatusega deklaratsiooni esitada ACC3 või liidetes 6-Fi või 6-Fii loetletud kolmandast riigist saabuv lennuettevõtja.

6.8.3.8.

Liites 6-I loetletud kolmandast riigist saabuvaid transiit- või transfeersaadetisi, mille saatedokumendid ei vasta punkti 6.8.3.6 nõuetele, käsitletakse vastavalt punktile 6.7. enne järgmist lendu.

6.8.3.9.

Liites 6-I loetlemata kolmandast riigist saabuvaid transiit- või transfeersaadetisi, mille saatedokumendid ei vasta punkti 6.8.3.6 nõuetele, käsitletakse vastavalt punktile 6.2. enne järgmist lendu. Liites 6-F loetletud kolmandast riigist saabuvate saadetiste saatedokumendid peavad vastama vähemalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni saadetise julgestusalase deklareerimise kavale.

6.8.4.1.

Kolmanda riigi üksustele, kes on liitunud või kavatsevad liituda ACC3 staatust omava lennuettevõtja tarneahelaga, võib määrata kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja (RA3) või kolmanda riigi tuntud saatja (KC3) staatuse.

6.8.4.2.

Staatuse määramiseks peab üksus esitama taotluse:

Pädev asutus, kellele taotlus esitatakse, algatab staatuse määramise menetluse või sõlmib teise liikmesriigi pädeva asutusega kokkuleppe staatuse andmise delegeerimiseks, võttes arvesse nii poliitilist kui ka lennundusalast koostööd või mõlemat.

6.8.4.3.

Enne staatuse määramist tehakse kindlaks, kas asjaomane üksus vastab punkti 6.8.4.1 kohastele nõuetele, mis on vaja täita RA3 või KC3 staatuse määramiseks.

6.8.4.4.

Üksusele RA3 või KC3 staatuse määramine seoses kauba ja posti veoga (edaspidi „asjaomane kaubavedu”) põhineb järgmisel:

6.8.4.5.

Pädev asutus omistab RA3 või KC3 staatuse määramisel üksusele kordumatu tähtnumbrilise standardtunnuse, millega identifitseeritakse üksust ja kolmanda riigi lennujaama, kus üksus on määratud rakendama julgestusmeetmeid ELi suunduva kauba või posti suhtes.

6.8.4.6.

Määratud staatus kehtib kuni kolm aastat alates kuupäevast, mil pädev asutus sisestas üksuse andmed liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.

6.8.4.7.

RA3 või KC3 staatusega üksust, kes on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi, tunnustatakse kõikides liikmesriikides seoses sellise tegevusega, mis hõlmab ACC3 poolt kolmanda riigi lennujaamast pärit kauba ja posti transportimist ELi.

6.8.4.8.

Enne 1. juunit 2017 määratud RA3 või KC3 staatuse kehtivus lõpeb selle andmisest viie aasta möödudes või 31. märtsil 2020, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

6.8.4.9.

ELi lennundusjulgestuse valideerija teeb teda tunnustanud pädeva asutuse taotluse korral kättesaadavaks liite 6-C2 või 6-C4 (vastavalt asjaoludele) kohase kontrollkaardi 1. osas esitatud andmed kõikide tema määratud üksuste kohta, et koostada ühtne loetelu ELi lennundusjulgestuse valdkonna valideerijate määratud üksustest.

6.8.5.1.

ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse saamiseks kasutatakse kolmandate riikide üksuste valideerimiseks üht kahest järgmisest võimalusest:

Valideerimisaruanne peab kolmanda riigi kokkuleppeliste esindajate puhul koosnema liite 6-H2 kohasest kohustuste deklaratsioonist ja liites 6-C2 esitatud kontrollkaardist ning kolmanda riigi tuntud saatjate puhul liite 6-H3 kohasest kohustuste deklaratsioonist ja liites 6-C4 esitatud kontrollkaardist. Valideerimisaruanne peab sisaldama ka ELi lennundusjulgestuse valideerija deklaratsiooni, mis on esitatud liites 11-A.

6.8.5.2.

Kui ELi lennundusjulgestuse valideerimine vastavalt punkti 6.8.5.1 alapunktile b on lõpule viidud, esitab ELi lennundusjulgestuse valideerija pädevale asutusele valideerimisaruande ja valideeritud üksusele selle koopia.

6.8.5.3.

Liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni poolset nõuetele vastavuse kontrolli võib käsitada ELi lennundusjulgestuse valideerimisena, tingimusel et see hõlmab kõiki (vastavalt asjaoludele) liites 6-C2 või 6-C4 esitatud kontrollkaardil nimetatud osi.

6.8.5.4.

ACC3 haldab andmebaasi, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed iga sellise kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja kohta, kelle suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestuse valideerimist kooskõlas punktiga 6.8.5.1 ja kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti liitu vedamiseks:

Vajaduse korral kantakse andmebaasi eespool nimetatud teave kõikide nende esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kohta, kes tegutsevad ACC3 vastutusel vastavalt punkti 6.8.3.1 alapunktile c ja kellelt ACC3 võtab vahetult vastu lennukaupa või -posti liitu vedamiseks.

Andmebaas peab olema ACC3 kontrollimiseks kättesaadav.

Sellist andmebaasi võivad pidada ka teised ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksused.

6.8.5.5.

Lennukauba või -postiga tegelev üksus, kes käitab kolmandates riikides asuvatest eri tegevuskohtadest koosnevat võrku, võib saada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatuse, mis hõlmab võrgu kõiki tegevuskohti, järgmistel tingimustel:

Selleks et säilitada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatus võrgu kõikide selliste tegevuskohtade puhul, mida ei ole hiljemalt 30. juuniks 2018 valideeritud, tuleb igal aastal kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist veel vähemalt kahes võrgu tegevuskohas või võrgu sellistest tegevuskohtadest 20 % (sõltuvalt sellest, kumb arv on suurem), kust kaup või post edastatakse alapunktis i nimetatud tegevuskohtadesse, kuni kõik tegevuskohad on valideeritud.

ELi lennundusjulgestuse valideerija kehtestab tegevuskava, mis sisaldab igal aastal valideeritavate tegevuskohtade loetelu, mis koostatakse pistelise valiku põhimõttel. Tegevuskava kehtestatakse võrku käitavast üksusest sõltumatult ja see üksus ei saa tegevuskava muuta. Tegevuskava moodustab lahutamatu osa valideerimisaruandest, mille põhjal asjaomasele võrgule antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja staatus.

Kui võrgu tegevuskoha suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestusalast valideerimist, käsitatakse kõnealust tegevuskohta vastavalt punktile 6.8.4.2 kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana.

6.8.5.6.

Kui punkti 6.8.5.5 alapunkti c alapunkti ii kohases võrgu tegevuskohas tehtava ELi lennundusjulgestusalase valideerimise käigus selgub, et asjaomane tegevuskoht ei ole täitnud liites 6-C2 osutatud kontrollkaardil nimetatud eesmärke, vaadatakse kõnealusest tegevuskohast pärit kaup ja post läbi tegevuskohas, mis on valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana kooskõlas punktiga 6.8.4.2 seni, kuni ELi lennundusjulgestusalase valideerimise tulemused kinnitavad, et kontrollnimekirjas sätestatud eesmärgid on täidetud.

6.8.5.7.

Punktid 6.8.5.5 ja 6.8.5.6 kehtivad kuni 30. juunini 2018.