02015A0630(01) — ET — 01.10.2017 — 001.002

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vaheline STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING (ELT L 164 30.6.2015, lk 2)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud PROTOKOLL	L 12	3	17.1.2017
►M2	ELi – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2016, 9. detsember 2016,	L 22	82	27.1.2017

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 223, 4.9.2018, lk  19  (2015/630)

---

▼B

Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vaheline

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

Artikkel 1

1.  Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel.

2.  Assotsiatsiooni eesmärgid on:

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.

Artikkel 3

Võitlus massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu on käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 4

Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.

Artikkel 5

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimuste kohaselt ning Bosnia ja Hertsegoviina tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 6

Bosnia ja Hertsegoviina kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, eriti inim- ja uimastikaubanduse vastase võitlusega. See kohustus on keskne tegur ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheliste suhete ja koostöö arengus ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 7

Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.

Artikkel 8

Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt kuueaastase üleminekuperioodi lõpuks.

Artikli 115 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate lepingu rakendamisest ning Bosnia ja Hertsegoviina õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.

Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada käesoleva lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu Bosnia ja Hertsegoviina edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerumise järgmiste etappide kohta.

Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse IV jaotisega ette erigraafik

Artikkel 9

Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) V artikliga.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 10

1.  Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.

2.  Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:

3.  Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,

Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 11

1.  Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.

2.  Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

Artikkel 12

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 121 kohaselt moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 13

Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.

III JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid edendab Bosnia ja Hertsegoviina aktiivselt piirkondlikku koostööd. Euroopa Ühenduse abiprogrammid võivad toetada piirkondliku ja piiriülese mõõtmega projekte.

Kui Bosnia ja Hertsegoviina kavatseb süvendada koostööd mõnega järgmistes artiklites 15, 16 ja 17 nimetatud riikidest, tuleb neil sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.

Bosnia ja Hertsegoviina rakendab täies mahus olemasolevaid kahepoolseid lepinguid, mis on sõlmitud kooskõlas 27. juunil 2001. aastal Brüsselis Bosnia ja Hertsegoviina poolt alla kirjutatud kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumi ja 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga.

Artikkel 15

Koostöö muude riikidega, kes on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule

Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Bosnia ja Hertsegoviina läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:

Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Bosnia ja Hertsegoviina valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on eelduseks Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina suhete edasisele arengule.

Bosnia ja Hertsegoviina alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule.

Artikkel 16

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Bosnia ja Hertsegoviina teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 17

Koostöö ELi teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale

1.  Bosnia ja Hertsegoviina peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni muude stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis mitteosalevate Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Sellise konventsiooni eesmärk peaks olema Bosnia ja Hertsegoviina ning kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete vastavusse viimine Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina sõlmib enne artikli 81 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodide lõppu ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga lepingu, millega luuakse GATTi 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

IV JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 18

1.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina loovad kuni viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtab ta arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.

2.  Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.

3.  Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

4.  Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:

5.  Bosnia ja Hertsegoviina kohaldab vähendatud tollimaksud, mis arvutatakse käesolevas lepingus sätestatud viisil, ümardatakse aritmeetika üldpõhimõtete kohaselt lähima kümnendkohani. Seega kõik arvud, millel pärast komakohta on alla 5 sajandiku, ümardatakse allapoole lähima kümnendikuni, ja kõik arvud, millel pärast komakohta on üle 5 sajandiku (kaasa arvatud), ümardatakse ülespoole lähima kümnendikuni.

6.  Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:

Asendatakse kõnealused vähendatud tollimaksud alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.

7.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.

I PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 19

Mõiste

1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ning Bosniast ja Hertsegoviinast pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25–97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.

2.  Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 20

Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused

1.  Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.  Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Artikkel 21

Tööstustooteid käsitlevad Bosnia ja Hertsegoviina soodustused

1.  Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Bosnias ja Hertsegoviinas kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.  Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Bosniasse ja Hertsegoviinasse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

3.  I lisa punktides a, b ja c loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Bosnias ja Hertsegoviinas kohaldatavat imporditollimaksu vähendatakse järk-järgult ja tühistatakse vastavalt nimetatud lisas esitatud ajakavale:

4.  Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Bosnias ja Hertsegoviinas kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 22

Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud

1.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

2.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 23

Tollimaksude kiirem vähendamine

Bosnia ja Hertsegoviina kinnitab, et on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.

II PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõiste

1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Bosniast ja Hertsegoviinast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.

2.  Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1–24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.

3.  See mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604 ja 1605 ning alamrubriikidesse 0511 91 , 1902 20 10 ja 2301 20 00 kuuluvat kala ja kalandustooteid.

Artikkel 25

Töödeldud põllumajandustooted

Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

Artikkel 26

Põllumajandus- ja kalandustoodetele kohaldavate koguseliste piirangute kaotamine

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Bosniast ja Hertsegoviinast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Bosnia ja Hertsegoviina kõik ühendusest pärit põllumajandus- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 27

Põllumajandustooted

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Bosniast ja Hertsegoviinast pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102 , 0201 , 0202 , 1701 , 1702 ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Bosniast ja Hertsegoviinast pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 1 500 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

3.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast võimaldab ühendus kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvatele Bosniast ja Hertsegoviinast pärit toodetele tollimaksuvaba sissepääsu 12 000 tonni (netokaal) suuruse aastase tariifikvoodi piires.

▼M1

Alates käesoleva protokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga) jõustumise kuupäevast või juhul, kui nimetatud protokolli kohaldatakse ajutiselt, siis alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast on esimeses lõigus ette nähtud aastane tariifikvoot 13 210  tonni (netokaal).

▼B

4.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Bosnia ja Hertsegoviina:

▼M1

4a.  Lisaks lõikes 4 sätestatule kaotab Bosnia ja Hertsegoviina alates käesoleva protokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga) jõustumise kuupäevast või juhul, kui nimetatud protokolli kohaldatakse ajutiselt, siis alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast teatavate Euroopa Liidust pärit, III lisa punktis f loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud asjaomase toote tariifikvoodi piires.

▼B

5.  Protokollis nr 7 on sätestatud nimetatud protokollis osutatud veini ja piiritusjookide suhtes kohaldatavad meetmed.

Artikkel 28

Kala ja kalatooted

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Bosniast ja Hertsegoviinast pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega tasud. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

▼M1

1a.  Alates käesoleva protokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga) jõustumise kuupäevast või juhul, kui nimetatud protokolli kohaldatakse ajutiselt, siis alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast kaotab liit kõik tollimaksud või samaväärse toimega tasud, mis on kehtestatud Bosniast ja Hertsegoviinast pärit, muule kui IVa lisas loetletud kaladele ja kalandustoodetele. IVa lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

▼B

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Bosnia ja Hertsegoviina kooskõlas V lisa sätetega kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega tasud.

▼M1

3.  Alates käesoleva protokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga) jõustumise kuupäevast või juhul, kui nimetatud protokolli kohaldatakse ajutiselt, siis alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast avab Bosnia ja Hertsegoviina kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0301 93 00 kuuluva elusa karpkala tollimaksuvaba impordi tariifikvoodi 75 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires. Tariifikvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu V lisas sätestatud tollimaksu.

▼B

Artikkel 29

Läbivaatamisklausel

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalatoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Bosnia ja Hertsegoviina majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ning Bosnia ja Hertsegoviina tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalatoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.

Artikkel 30

Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25 kuni 28 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 39 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.

Artikkel 31

Põllumajandus- ja kalatoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse

1.  Bosnia ja Hertsegoviina pakub kooskõlas käesoleva artikli sätetega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta), ( 3 ) nii nagu seda on muudetud, registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandus- ja kalatoodete geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses kõnealuse määruse tingimuste alusel.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu „liik”, „tüüp”, „stiil”, „imitatsioon”, „meetod” või muud sarnased väljendid.

3.  Bosnia ja Hertsegoviina keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele.

4.  Bosnias ja Hertsegoviinas registreeritud või seal kasutatavaid kaubamärkide, mille kasutamine vastab lõikes 2 osutatud olukordadele, kasutamine lõpetatakse kuueks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumist. Siiski ei kohaldata käesolevat Bosnias ja Hertsegoviinas registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.

5.  Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Bosnias ja Hertsegoviinas hiljemalt 31. detsembril 2013. aastal.

6.  Bosnia ja Hertsegoviina tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1–5 osutatud kaitse.

III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 32

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 33

Soodsamad soodustused

Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.

Artikkel 34

Status quo

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.

3.  Ilma et see piiraks artiklite 25, 26, 27 ja 28 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Bosnia ja Hertsegoviina ning ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta III kuni V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.

Artikkel 35

Maksualase diskrimineerimise keeld

1.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistab sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.

2.  Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 36

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 37

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1.  Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.

2.  Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Bosnia ja Hertsegoviina poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.

3.  Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 38

Dumping ja subsiidiumid

1.  Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 39.

2.  Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe IV artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 39

Üldine kaitseklausel

1.  Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.

2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3.  Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 6 osutatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kui teatava toote suhtes on kohaldatud kahepoolseid kaitsemeetmeid, ei kohaldata selle toote suhtes selliseid meetmeid vähemalt nelja aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.

4.  Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.

5.  Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal;

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

6.  Kui ühendus või Bosnia ja Hertsegoviina kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 40

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1.  Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:

võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.  Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.

3.  Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.

4.  Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Bosnia ja Hertsegoviina kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5.  Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 41

Riigimonopolid

Bosnia ja Hertsegoviina kohandab kaubandusliku iseloomuga riigimonopole nii, et pärast käesoleva lepingu jõustumist ei oleks kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.

Artikkel 42

Päritolureeglid

Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 2.

Artikkel 43

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 44

Halduskoostööst hoidumine

1.  Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.  Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.  Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:

Käesoleva artikli kohaldamisel võib eeskirjade eiramise või pettuse avastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.  Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

5.  Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus teatajas teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 45

Finantsvastutus

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti protokolli nr 2 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 46

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.

V JAOTIS

TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITALI LIIKUMINE

I PEATÜKK

Töötajate liikumine

Artikkel 47

1.  Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:

2.  Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Bosnia ja Hertsegoviina, et liikmesriigi kodanikke, kes töötavad seaduslikult Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil ning nende seaduslikult Bosnias ja Hertsegoviinas elavat abikaasat ja lapsi koheldakse vastavalt lõikes 1 kirjeldatud korrale.

Artikkel 48

1.  Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

2.  Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 49

1.  Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Bosnia ja Hertsegoviina kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

2.  Bosnia ja Hertsegoviina kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult sellel territooriumil elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.

II PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 50

Mõiste

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse äriühing” või „Bosnia ja Hertsegoviina äriühing” –äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil. Liikmesriigi või Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktide kohaselt asutatud ätiühingut, millel on ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud ühe liikmesriigi või Bosnia ja Hertsegoviina majandusega;

b)	„äriühingu tütarettevõte” –teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

c)

„filiaal” –äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d)

„asutamisõigus” on: i) kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad; ii) ühenduse äriühingute või Bosnia ja Hertsegoviina äriühingute õigus alustada vastavalt ühenduses või Bosnia ja Hertsegoviina majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e)	„tegevus” –majandustegevus;

f)	„majandustegevus” –eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

g)

„ühenduse kodanik” ning „Bosnia ja Hertsegoviina kodanik” – mõne ELi liikmesriigi või Bosnia ja Hertsegoviina kodakondsusega füüsiline isik; Rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka väljaspool ühendust või Bosniat ja Hertsegoviinat asuvate ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Bosniat ja Hertsegoviinat asutatud ja ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud selles ELi liikmesriigis või Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;

h)	„finantsteenused” –VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 51

1.  Bosnia ja Hertsegoviina lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Bosnia ja Hertsegoviina käesoleva lepingu jõustumisest alates:

2.  Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:

3.  Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega.

4.  Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu üksikasjaliku korra eelnimetatud sätete raames antava asutamisõiguse laiendamiseks ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.

5.  Olenemata käesoleva artikli sätetest:

Artikkel 52

1.  Artikli 51 sätete valdkonnas, välja arvatud IV lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.

2.  Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.

3.  Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 53

1.  Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu ( 4 ) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.

2.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 54

1.  Artiklite 51 ja 52 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.

2.  Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.

Artikkel 55

Et ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 56

1.  Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil asutatud ühenduse või ühenduse territooriumil asutatud Bosnia ja Hertsegoviina äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil, kui töötajad on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud, tingimusel, et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.

2.  Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid või osanikud (v.a enamusaktsionärid või -osanikud) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva artikli punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:

3.  Bosnia ja Hertsegoviina ning ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Bosnia ja Hertsegoviina äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Bosnias ja Hertsegoviinas, kui:

III PEATÜKK

Teenuste osutamine

Artikkel 57

1.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina võtab vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.

2.  Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 56 lõike 2 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.

3.  Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist võtab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.

Artikkel 58

1.  Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.

2.  Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 59

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:

Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

IV PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 60

Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 61

1.  Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.

2.  Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.

3.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest lubab Bosnia ja Hertsegoviina, võttes täies ulatuses ja otstarbekalt kasutusele oma kehtivad eeskirjad ja menetlused, liikmesriikide kodanikel omandada Bosnias ja Hertsegoviinas kinnisvara.

Kuue aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist kohandab Bosnia ja Hertsegoviina järk-järgult oma õigusaktid, mis käsitlevad liikmesriikide kodanike kinnisvara omandamist Bosnias ja Hertsegoviinas, et tagada nendega ELi kodanikele vähemalt sama soodne kohtlemine, kui on ette nähtud Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele.

Pärast viie aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.

4.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.

5.  Ilma et see piiraks artikli 60 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Bosnia ja Hertsegoviina võtta ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.

6.  Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.

7.  Lepinguosalised arutavad ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 62

1.  Esimese viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad lepinguosalised meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.

2.  Viienda aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kindlaks üksikasjaliku korra ühenduse kapitali vaba liikumise täielikuks rakendamiseks.

V PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 63

1.  Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.  Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 64

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 63 kohaldamist.

Artikkel 65

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Bosnia ja Hertsegoviina äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.

Artikkel 66

1.  Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusreziimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.  Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või siseriikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.

3.  Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Bosnial ja Hertsegoviinal oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 67

1.  Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.

2.  Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Bosnial ja Hertsegoviinal on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui neid ähvardavad sellised raskused, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Bosnia ja Hertsegoviina võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Olenevalt asjaoludest teatab kas ühendus või Bosnia ja Hertsegoviina sellest viivitamata teisele lepinguosalisele.

3.  Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 68

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 69

Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.

VI JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 70

1.  Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Bosnia ja Hertsegoviina kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Bosnia ja Hertsegoviina püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse acquis'ga. Bosnia ja Hertsegoviina tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.

2.  Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus osutatud ühenduse acquis' valdkondadele.

3.  Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse acquis' põhinõuetele ning muudele kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Komisjoni ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel kokkulepitud kava alusel.

4.  Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Bosnia ja Hertsegoviina kindlaks ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve üksikasjaliku korra.

Artikkel 71

Konkurentsi- ja muud majandussätted

1.  Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel:

2.  Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.

3.  Lepinguosalised tagavad, et lõike 1 punktide a ja b täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse oma tegevuses sõltumatule riigiasutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.

4.  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Bosnia ja Hertsegoviina sõltumatult tegutseva riigiasutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti c sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

5.  Mõlemad lepinguosalised tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teisele lepinguosalisele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

6.  Bosnia ja Hertsegoviina koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

7.  

8.  Protokolliga nr 4 kehtestatakse terasetööstuse ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad.

9.  IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

10.  Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või 30 päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist.

Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel kummagi lepingupoole võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 asjaomaste artiklite ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 72

Avalik-õiguslikud ettevõtjad

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Bosnia ja Hertsegoviina avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige selle artiklit 86.

Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Bosniasse ja Hertsegoviinasse.

Artikkel 73

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

1.  Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

3.  Bosnia ja Hertsegoviina võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.

4.  Bosnia ja Hertsegoviina kohustub eespool nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Lepinguosalised kinnitavad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide -lepingu põhimõtete olulisust. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Bosnia ja Hertsegoviina peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.

5.  Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 74

Riigihankelepingud

1.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Bosnia ja Hertsegoviina äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Bosnia ja Hertsegoviina valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Bosnia ja Hertsegoviina on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.

3.  Vastavalt V jaotise II peatükile on Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Bosnias ja Hertsegoviinas ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Bosnia ja Hertsegoviina äriühingutele.

4.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduse äriühingutele, mis ei ole asutatud Bosnias ja Hertsegoviinas, juurdepääs Bosnia ja Hertsegoviina pakkumismenetlusele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Bosnia ja Hertsegoviina äriühingutele. Bosnia ja Hertsegoviina tagab viieaastase üleminekuaja jooksul olemasolevate soodusmäärade järkjärgulise vähendamise nii, et pärast käesoleva lepingu jõustumist oleks tollimaksu soodusmäär esimesel ja teisel aastal maksimaalselt 15 %, kolmandal ja neljandal aastal maksimaalselt 10 % ning viiendal aastal maksimaalselt 5 %.

5.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Bosnia ja Hertsegoviina võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Bosnias ja Hertsegoviinas. Bosnia ja Hertsegoviina esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.

6.  Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel kohaldatakse artikleid 47 kuni 69.

Artikkel 75

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1.  Bosnia ja Hertsegoviina võtab vajalikud meetmed, et saavutada järkjärgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.

2.  Selleks lepinguosalised:

Artikkel 76

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Bosnia ja Hertsegoviina tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, julgustavad ja tagavad lepinguosalised järgmist:

Artikkel 77

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Bosnia ja Hertsegoviina ühtlustab järkjärgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.

VII JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 78

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Koostöös justiits- ja siseküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärgiks on eelkõige tugevdada kohtuasutuste sõltumatust ja suurendada nende tõhusust ja institutsioonilist võimekust, parandada õigusabi kättesaadavust, arendada politsei, tolli ja teiste õiguskaitseasutuste struktuuri, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 79

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Bosnia ja Hertsegoviina isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Bosnia ja Hertsegoviina asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

Artikkel 80

Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

Artikkel 81

Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine

1.  Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil võtavad Bosnia ja Hertsegoviina ning liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku sõlmida tagasivõtuleping ja seda täielikult rakendada, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.

Liikmesriigid ning Bosnia ja Hertsegoviina annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.

Tagasivõtulepingus sätestatakse konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina kohustub sõlmima tagasivõtulepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega ja võtma kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.

3.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.

Artikkel 82

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

2.  Selle valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 83

Koostöö ebaseaduslike uimastite valdkonnas

1.  Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust ning parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrollistrateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 84

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:

Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Artikkel 85

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 86

1.  Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Bosnia ja Hertsegoviina arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.

2.  Määratakse kindlaks põhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Bosnia ja Hertsegoviina jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.

3.  Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Bosnia ja Hertsegoviina ning tema naaberriikide (sealhulgas liikmesriikide) vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib määratleda kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.

Artikkel 87

Majandus- ja kaubanduspoliitika

Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina soodustavad majandusreformi läbiviimist, tehes koostööd selleks, et parandada teineteise majanduse põhialuste tundmist ning majanduspoliitika kavandamise ja rakendamise oskust turumajandustingimustes.

Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude palvel võib ühendus anda abi, mis toetab Bosnia ja Hertsegoviina püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning järkjärgult ühtlustada oma poliitika Euroopa majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga.

Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.

Koostöö selles valdkonnas hõlmab Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ja tegevust käsitlevat mitteametlikku teabevahetust.

Artikkel 88

Statistikaalane koostöö

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse acquis'st lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama võrreldavaid, usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Bosnia ja Hertsegoviina ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö peaks võimaldama samuti riiklikul statistikabürool ja üksuste statistikabüroodel rahuldada paremini oma kohalike ja rahvusvaheliste (nii avaliku kui ka erasektori) klientide vajadusi. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse acquis'ga ühtlustamise suunas.

Artikkel 89

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Bosnia ja Hertsegoviina ning ühenduse koostöö keskendub ühenduse acquis'st lähtuvatele pangandus-, kindlustus- ja muude finantsteenuste valdkonna prioriteetidele. Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga luua ja välja arendada sobiv raamistik pangandus-, kindlustus- ja muude finantsteenuste sektori edendamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas.

Artikkel 90

Koostöö auditeerimise ja finantskontrolli valdkonnas

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse acquis'st lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Bosnias ja Hertsegoviinas välja avaliku sektori sisefinantskontrolli süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö suunatakse ka suutlikkuse tõstmisele ja institutsioonide töötajate väljaõppele eesmärgiga töötada Bosnias ja Hertsegoviinas välja avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid, mis hõlmaksid ka finantsjuhtimise ja -kontrolli ning siseauditi süsteemide kesksete ühtlustamisüksuste asutamist ja nende tugevdamist.

Artikkel 91

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Bosnia ja Hertsegoviina majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast olulised.

Artikkel 92

Tööstusalane koostöö

Koostöö eesmärk on Bosnia ja Hertsegoviina tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.

Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine.

Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse acquis'd.

Artikkel 93

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud kümme suunist.

Artikkel 94

Turism

Turismialase koostöö peamiseks eesmärgiks on turismialase teabeedastuse tõhustamine (rahvusvaheliste võrgustike, andmepankade jms abil), turismiettevõtete, ekspertide ning valitsuste ja nende turismivaldkonnas pädevate talituste koostöö tugevdamine ning oskusteabe edasiandmine koolituse, kogemuste vahetamise ning seminaride kaudu. Koostöö aluseks on ühenduse acquis' kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.

Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 95

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse acquis'st lähtuvatele prioriteetidele põllumajandus-, veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonnas. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse veterinaar- ja fütosanitaarnõuetele, samuti toetada Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 96

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse acquis'st lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 97

Toll

Lepinguosalised alustavad selles valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete järgimine ja saavutada Bosnia ja Hertsegoviina tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Bosnia ja Hertsegoviina tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse acquis'ga.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse acquis'st lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.

Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 5.

Artikkel 98

Maksustamine

Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Bosnia ja Hertsegoviina maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse acquis'st lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.

Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Bosnia ja Hertsegoviina viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.

Artikkel 99

Koostöö sotsiaalküsimustes

Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas. Koostöö eesmärk on ka toetada Bosnia ja Hertsegoviina sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele, et tagada selle võrdne kättesaadavus ja tõhus abi kõigile ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Selle koostöö raames kohandatakse Bosnias ja Hertsegoviinas kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste ning vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse acquis'st lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 100

Haridus ja koolitus

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noortepoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteformaalse hariduse taset Bosnias ja Hertsegoviinas. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Bosnias ja Hertsegoviinas ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu. Bosnia ja Hertsegoviina prioriteet peaks olema täita neid küsimusi käsitlevate asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide raames võetud kohustuste täitmine.

Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Bosnia ja Hertsegoviina haridus- ja koolitusstruktuuride ja -tegevuste ajakohastamisele.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 101

Kultuurialane koostöö

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muuhulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 102

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.

Bosnia ja Hertsegoviina viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse acquis'ga. Erilist tähelepanu pöörab Bosnia ja Hertsegoviina satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 103

Infoühiskond

Koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse acquis'st lähtuvatele prioriteetidele infoühiskonna valdkonnas. Sellega toetatakse peamiselt Bosnia ja Hertsegoviina asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.

Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Bosnias ja Hertsegoviinas. Üldeesmärgiks on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, kaasata investeeringuid ning tagada võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 104

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse acquis'st lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.

Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Bosnia ja Hertsegoviina võtab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse acquis'.

Artikkel 105

Teave ja side

Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mis annavad üldsusele põhiteavet ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Bosnia ja Hertsegoviina erialaringkondadele.

Artikkel 106

Transport

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse acquis'st lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.

Koostöö eesmärgiks on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Bosnia ja Hertsegoviina transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, tõhustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele, toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga, saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Bosnia ja Hertsegoviina transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 107

Energeetika

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse acquis'st lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele, sealhulgas vajaduse korral tuumaohutuse aspektidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse asutamislepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Bosnia ja Hertsegoviina järk-järgult ühenduse energiaturuga.

Artikkel 108

Keskkond

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.

Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktide ühtlustamisele ühenduse acquis'ga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastamist, sealhulgas heitmete ja kemikaalidega, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.

Artikkel 109

Koostöö teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse acquis'st lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Artikkel 110

Piirkondlik ja kohalik areng

Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Erilist tähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.

Koostöö aluseks on ühenduse acquis' prioriteete piirkondliku arengu valdkonnas.

Artikkel 111

Avaliku halduse reform

Koostöö eesmärk on edendada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse arengut Bosnias ja Hertsegoviinas, tuginedes tänaseks selles valdkonnas tehtud ümberkorraldustele.

Selle valdkonna koostöö keskmeks on institutsioonide ülesehitamine kooskõlas Euroopa partnerluse nõuetega, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute värbamismenetluste väljaarendamine ja kohaldamine, personalijuhtimine, karjääri kujundamine avalikus teenistuses, jätkuv koolitus ning eetiliste tõekspidamiste edendamine avalikus halduses ning poliitika otsustusprotsesside tugevdamine. Reformid võtavad arvesse maksunduse jätkusuutlikkuse eesmärke, sealhulgas maksusüsteemi ülesehituse seisukohast. Koostöö hõlmab kõiki Bosnia ja Hertsegoviina avaliku halduse tasandeid.

IX JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 112

Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 113 ja 115 võib Bosnia ja Hertsegoviina saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka Bosniat ja Hertsegoviinat käsitlevates iga-aastastes arenguaruannetes esitatud hinnangut. Ühenduse abi andmine sõltub ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimuste täitmisest, eelkõige seoses abisaajate kohustusega viia ellu demokraatlikud, majanduslikud ja institutsionaalsed reformid. Bosniale ja Hertsegoviinale antav abi peab vastama konkreetsetele vajadustele ja kokkulepitud prioriteetidele, kajastama summade kasutuse ja tagasimakse võimet ning aitama rakendada majanduse ümberkujundamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 113

Toetusena antavat rahalist abi võib kooskõlas nõukogu asjaomase määrusega anda iga-aastastel tegevusprogrammidel põhineva mitmeaastase näidisprogrammi raames, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Bosnia ja Hertsegoviinaga.

Rahaline abi võib puudutada mis tahes koostöövaldkondi, pöörates erilist tähelepanu justiits- ja siseküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse arengule.

Artikkel 114

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.

X JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 115

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 116

1.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu liikmed.

2.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

3.  Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.

4.  Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Ühenduse esindaja ning Bosnia ja Hertsegoviina esindaja.

5.  Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.

Artikkel 117

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 118

1.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esindajad.

2.  Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.

3.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 117 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 119

Stabilisatsiooni- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.

Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.

Artikkel 120

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.

Artikkel 121

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Bosnia ja Hertsegoviina Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Bosnia ja Hertsegoviina Parlamentaarse Assamblee liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi ja Bosnia ja Hertsegoviina Parlamentaarse Assamblee liige.

Artikkel 122

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 123

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

Artikkel 124

1.  Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

2.  Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 125

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.  Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 126 ja vajadusel ka protokolli nr 6.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

4.  Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 119 ja 120 alusel loodud organis.

5.  Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 30, 38, 39, 40 ja 44 ning protokolli nr 2 kohaldamist.

Artikkel 126

1.  Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 125 lõikele 4.

2.  Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.  Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.

Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 6 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 125 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 119 või 120 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.  Protokolli nr 6 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.

Artikkel 127

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Bosniat ja Hertsegoviinat siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 128

I–VII lisa ning protokollid nr 1 kuni 7 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline raamleping Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldiste põhimõtete kohta, ( 6 ) mis allkirjastati 22. novembril 2004, ning selle lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Asjaomase raamlepingu artiklis 8 sätestatud läbivaatamise viib läbi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu, kelle pädevuses on vajaduse korral raamlepingu muutmine.

Artikkel 129

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.

Artikkel 130

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Bosniat ja Hertsegoviinat.

Artikkel 131

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi suhtes.

Artikkel 132

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 133

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning bosnia, horvaadi ja serbia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 134

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

Artikkel 135

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 71 ja 73, protokollides nr 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 ning protokolli nr 3 asjakohastes sätetes vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

Съставено в Люксембург на шестнадесети юни две хиляди и осма година.

Hecho en Luxemburgo, el dieciséis de junio de dos mil ocho.

V Lucemburku dne šestnáctého června dva tisíce osm.

Udfærdiget i Luxembourg den sekstende juni to tusind og otte.

Geschehen zu Luxemburg am sechzehnten Juni zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta juunikuu kuueteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα έξι Ιουνίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Luxembourg on the sixteenth day of June in the year two thousand and eight.

Fait à Luxembourg, le seize juin deux mille huit.

Fatto a Lussemburgo, addì sedici giugno duemilaotto.

Luksemburgā, divtūkstoš astotā gada sešpadsmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų birželio šešioliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-nyolcadik év június tizenhatodik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fis-sittax-il jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Luxemburg, de zestiende juni tweeduizend acht.

Sporządzono w Luksemburgu dnia szesnastego czerwca roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Luxemburgo, em dezasseis de Junho de dois mil e oito.

Încheiat la Luxembourg, la șaisprezece iunie două mii opt.

V Luxemburgu dňa šestnásteho júna dvetisícosem.

V Luxembourgu, dne šestnajstega junija leta dva tisoč osem.

Tehty Luxemburgissa kuudentenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Luxemburg den sextonde juni tjugohundraåtta.

Sačinjeno u Luksemburgu, šesnaestoga juna dvije hiljade osme godine.

Sačinjeno u Luksemburgu, šesnaestoga lipnja dvije tisuće osme godine.

Састављено у Луксембургу, шеснаестога јуна двије хиљаде осме године.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Gћal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

Za Bosnu i Hercegovinu

Za Bosnu i Hercegovinu

За Босну и Херцеговину

LISADE JA PROTOKOLLIDE LOETELU

LISAD

PROTOKOLLID

I LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

IA LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE,

mida on nimetatud artiklis 21

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

IB LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE,

mida on nimetatud artiklis 21

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

IC LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE,

mida on nimetatud artiklis 21

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

II LISA

„BABY BEEF” TOODETE MÄÄRATLEMINE,

mida on nimetatud artikli 27 lõikes 2

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse põhjal.

III LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

IIIA LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE,

mida on nimetatud artikli 27 lõike 4 punktis a

Piiramata koguste tollimaksuvabastus lepingu jõustumise kuupäevast alates

IIIB LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE,

mida on nimetatud artikli 27 lõike 4 punktis b

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

IIIC LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE,

mida on nimetatud artikli 27 lõike 4 punktis b

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

IIID LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE,

mida on nimetatud artikli 27 lõike 4 punktis b

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

IIIE LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE,

mida on nimetatud artikli 27 lõike 4 punktis c

Lepingu jõustumise kuupäeval kaotatakse tariifikvootide raames tollimaks. Kvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksu.

▼M1

IIIF LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED EUROOPA LIIDUST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSLIKELE ESMATOODETELE,

mida on nimetatud artikli 27 lõikes 4a

▼B

IV LISA

BOSNIAST JA HERTSEGOVIINAST PÄRIT KAUPADE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

Bosniast ja Hertsegoviinast ühenduse riikidesse importimisel kohaldatakse allpool sätestatud soodustusi:

Kõikide HS rubriiki 1604 kuuluvate toodete (välja arvatud sardiinide ja anšooviste pooltoodete või konservide) suhtes kohaldatavat tollitariifimäära vähendatakse järgmiselt:

▼M1

IVA LISA

TOLLIMAKS, MIDA KOHALDATAKSE BOSNIAST JA HERTSEGOVIINAST PÄRIT SELLISTE KAUPADE IMPORTIMISEL EUROOPA LIITU,

mida on nimetatud artikli 28 lõikes 1a

▼B

V LISA

ÜHENDUSEST PÄRIT KAUPADE BOSNIASSE JA HERTSEGOVIINASSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

Ühendusest pärit kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud kaotatakse vastavalt allpool esitatud ajakavale:

VI LISA

ASUTAMISVABADUS: FINANTSTEENUSED,

mida on nimetatud V jaotise 2. peatükis

FINANTSTEENUSED: MÕISTED

Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub ühe või teise lepinguosalise vastavate teenuste osutaja.

Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusvaldkondi:

Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:

VII LISA

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED,

mida on nimetatud artiklis 73

PROTOKOLL nr 1

töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel

Artikkel 1

1.  Ühendus ja Bosnia ja Hertsegoviina kohaldavad töödeldud põllumajandussaaduste suhtes vastavalt I ja II lisas esitatud tollimaksumäärasid selles lisas osutatud tingimustel, olenemata sellest, kas kvooti kohaldatakse või mitte.

2.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab järgmiste küsimuste üle:

3.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asendada käesoleva protokolliga kehtestatud tollimaksumäärad režiimiga, mis põhineb käesolevas protokollis käsitletavate töödeldud põllumajandussaaduste tootmisel tegelikult kasutatavate põllumajandussaaduste turuhindadel ühenduses ja Bosnias ja Hertsegoviinas.

Artikkel 2

Vastavalt artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:

Punktis a osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.

Artikkel 3

Ühendus ja Bosnia ja Hertsegoviina teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorrast. Selline kord peaks tagama kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning peaks olema võimalikult lihtne ja paindlik.

PROTOKOLLI nr 1 I LISA

BOSNIAST JA HERTSEGOVIINAST PÄRIT KAUPADE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

Järgmiste Bosniast ja Hertsegoviinast pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.

PROTOKOLLI nr 1 II LISA

ÜHENDUSEST PÄRIT KAUPADE BOSNIASSE JA HERTSEGOVIINASSE IMPORTIMISEL (KOHE VÕI JÄRK-JÄRGULT) KOHALDATAVAD TOLLIMAKSUD

▼M1

PROTOKOLLI nr 1 III LISA

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA TARIIFSED SOODUSTUSED EUROOPA LIIDUST PÄRIT TÖÖDELDUD PÕLLUMAJANDUSTOODETELE,

mida on nimetatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 25

Alates käesoleva protokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga) jõustumise või ajutise kohaldamise alguse kuupäevast kaotatakse imporditollimaks allpool sätestatud, tariifikvoodiga eraldatud koguste piires. Kvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära. 2017. aasta suhtes kohaldatakse täielikku kvooti, olenemata protokolli jõustumise või ajutise kohaldamise alguse kuupäevast.

▼M2

PROTOKOLL nr 2

Milles Käsitletakse Mõiste „Päritolustaatusega Tooted” Määratlust Ja Halduskoostöö Viise

Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

1.  Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ( 7 ) (edaspidi „konventsioon”) I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.

2.  Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes esitatud viiteid „asjaomasele lepingule” tuleb käsitada viidetena käesolevale lepingule.

Artikkel 2

Vaidluste lahendamine

1.  Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 osutatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

2.  Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 3

Protokolli muudatused

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

Artikkel 4

Konventsioonist välja astumine

1.  Kui EL või Bosnia ja Hertsegoviina teatavad konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist konventsiooni artikli 9 kohaselt välja astuda, peavad EL ja Bosnia ja Hertsegoviina alustama koheselt läbirääkimisi käesoleva lepingu rakendamisel kehtivate päritolureeglite üle.

2.  Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi läbirääkimisi, kohaldatakse käesoleva lepingu puhul konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist välja astumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

Artikkel 5

Üleminekusätted – kumulatsioon

Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgit ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või originaaldeklaratsioon.

▼B

PROTOKOLL nr 3

maismaatranspordi kohta

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse osas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Koostöö hõlmab maismaatransporti, eelkõige maantee-, raudtee- ja kombineeritud vedu ning asjakohast infrastruktuuri.

2.  Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„ühenduse transiitliiklus” –ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi;

b)	Bosnia ja Hertsegoviina transiitliiklus:Bosnias ja Hertsegoviinas registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Bosniast ja Hertsegoviinast kolmandasse riiki või kolmandast riigist Bosniasse ja Hertsegoviinasse läbi ühenduse territooriumi;

c)

„kombineeritud vedu” – kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on: — teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni lähima ümberlaadimiseks sobiva raudteejaamani algetapi puhul ning teekond lähimast ümberlaadimiseks sobivast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või — lennuteekond 150 kilomeetri raadiuses siseveetee- või meresadamast, kus kaupu lastitakse või lossitakse.

INFRASTRUKTUUR

Artikkel 4

Üldsätted

Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et võtavad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamiseks olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Bosnia ja Hertsegoviina kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleemid (eelkõige need, mis on seotud V üleeuroopalise koridori ning Sava jõge mööda kulgeva siseveetee ja VII koridori vahelise ühendusega) vastavalt kõrgetasemelise töörühma määratlusele vastastikuse mõistmise memorandumis, millele viidatakse artiklis 5.

Artikkel 5

Kavandamine

Ühendus ning Bosnia ja Hertsegoviina on eriti huvitatud Bosnia ja Hertsegoviina ning Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil. See võrk määratleti Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, millele Kagu-Euroopa piirkonna riikide ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis alla kirjutasid. Võrgustiku arendamise ja eelistuste määratlemisega tegeleb korralduskomitee, kuhu kuuluvad kõigi memorandumile alla kirjutanud riikide esindajad.

Artikkel 6

Finantsaspektid

1.  Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 112 võib ühendus rahaliselt toetada vajalikke infrastruktuurimeetmeid, millele on osutatud käesoleva protokolli artiklis 5. Seda rahalist toetust võidakse anda Euroopa Investeerimispanga laenuna ja mis tahes muus rahastamisvormis, mis võimaldab edaspidi anda täiendavaid vahendeid.

2.  Euroopa Komisjon püüab töö kiirendamiseks niipalju kui võimalik soodustada täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, nagu näiteks teatavate ühenduse liikmesriikide kahepoolseid investeeringuid või riiklikke ja eravahendeid.

RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU

Artikkel 7

Üldsätted

Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Bosnia ja Hertsegoviina keskkonnahoidlikematel tingimustel.

Artikkel 8

Infrastruktuuriga seotud eriaspektid

Bosnia ja Hertsegoviina raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.

Artikkel 9

Toetusmeetmed

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.

Selliste meetmete eesmärk on:

Artikkel 10

Raudteede ülesanne

Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:

MAANTEETRANSPORT

Artikkel 11

Üldsätted

1.  Pidades silmas vastastikust juurdepääsu transporditurule, lepivad lepinguosalised esialgu kokku, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et säilitatakse ühenduse liikmesriikide ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või muudest olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kord või selliste lepingute ja kokkulepete puudumisel de facto valitsenud olukord 1991. aastal.

Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduse transiitliiklusel on võimalik pääseda takistamatult läbi Bosnia ja Hertsegoviina ning Bosnia ja Hertsegoviina transiitliiklusel läbi ühenduse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

3.  Kui lõike 2 alusel antud õiguste tulemusena suureneb ühenduse veoettevõtjate transiitliiklus sellise tasemeni, mis tõsiselt kahjustab või võib tõsiselt kahjustada maanteede infrastruktuuri ja/või liikluse ladusust artiklis 5 nimetatud telgjoontel ning kui samadel asjaoludel kerkivad probleemid Bosnia ja Hertsegoviina piiri ääres asuval ühenduse territooriumil, esitatakse see küsimus kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 117 stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. Lepinguosalised võivad esitada ettepanekuid erakorraliste mittediskrimineerivate ajutiste meetmete võtmiseks, mis on vajalik tekkinud kahju piiramiseks või leevendamiseks.

4.  Kui ühendus kehtestab reeglid Euroopa Liidus registreeritud raskete kaubaveokite põhjustatud saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks, kohaldatakse samasugust korda Bosnias ja Hertsegoviinas registreeritud raskete kaubaveokite suhtes, mis liiguvad ühenduse territooriumil. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu valib vajalikud meetodid.

5.  Lepinguosalised hoiduvad ühepoolsete meetmete võtmisest, mille tagajärjeks võiks olla diskrimineerimine ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina ettevõtjate või veokite vahel. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed hõlbustamaks maanteetransporti teise lepinguosalise territooriumile või läbi selle territooriumi.

Artikkel 12

Turulepääs

Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:

Artikkel 13

Maksustamine, teemaksud ja muud maksud

1.  Lepinguosalised nõustuvad, et kummagi poole maanteesõidukite maksustamine, teemaksud ja muud maksud ei tohi olla diskrimineerivad.

2.  Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi, et jõuda nii kiiresti kui võimalik maanteeliikluse maksustamist käsitlevale kokkuleppele ühenduse asjaomaste vastuvõetud eeskirjade alusel. Selle kokkuleppe eesmärk on eelkõige tagada sujuv piiriülene liiklusvoog, kõrvaldada järk-järgult erinevused lepinguosaliste maanteeliikluse maksustamise süsteemides ja kõrvaldada nendest erinevustest põhjustatud konkurentsimoonutused.

3.  Kuni lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste lõpetamiseni kõrvaldavad lepinguosalised diskrimineerimise ühenduse või Bosnia ja Hertsegoviina veoettevõtjate vahel, mis seisneb raskete kaubaveokite ringluse ja/või omamise puhul kohaldatavates maksudes ning veomaksudes lepinguosaliste territooriumil. Bosnia ja Hertsegoviina kohustub Euroopa Komisjonile nõudmise korral teatama kohaldatavate maksude, teemaksude ja muude maksude määra ning samuti nende arvutamise meetodi.

4.  Kuni lõikes 2 ja artiklis 12 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni peavad pärast käesoleva lepingu jõustumist Bosniat ja Hertsegoviinat läbiva ühenduse transiidi suhtes kohaldatavate rahaliste maksete, teemaksude või muude maksude kavandatavad muudatused, kaasa arvatud muudatused nende kogumise süsteemides, läbima eelneva konsulteerimismenetluse.

Artikkel 14

Massid ja mõõtmed

1.  Bosnia ja Hertsegoviina nõustub, et ühenduse masside ja mõõtmete standarditele vastavad maanteesõidukid võivad vabalt ja takistusteta liikuda artiklis 5 nimetatud teedel. Kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võidakse Bosnias ja Hertsegoviinas kehtivatele standarditele mittevastavate maanteesõidukite suhtes kohaldada mittediskrimineerivat erimaksu ülemäärasest teljekoormusest põhjustatud kahju eest.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina püüab ühtlustada oma kehtivaid teede ehitust käsitlevaid eeskirju ja standardeid ühenduses kehtivate õigusaktidega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ning teeb suuri jõupingutusi, et kavandatud ajavahemiku jooksul muuta paremaks artiklis 5 nimetatud teid nende uute eeskirjade ja standardite kohaselt vastavalt oma rahalistele võimalustele.

Artikkel 15

Keskkond

1.  Keskkonna kaitsmise eesmärgil püüavad lepinguosalised kehtestada raskete kaubaveokite gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ja mürataseme standardid, mis kindlustavad kõrge kaitstuse taseme.

2.  Selleks, et anda tööstusele selget teavet ja soodustada kooskõlastatud teadusuuringuid, tootmist ja programmide koostamist, välditakse antud valdkonnas riiklike eristandardite kehtestamist.

3.  Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.

4.  Lepinguosalised teevad koostööd uute standardite kehtestamiseks, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid.

Artikkel 16

Sotsiaalsed aspektid

1.  Bosnia ja Hertsegoviina ühtlustab ühenduse standarditega maanteetranspordi personali koolitust käsitlevad õigusaktid, eelkõige seoses ohtlike kaupade veoga.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina, kes on rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna Euroopa kokkuleppe (AETR) lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik sõiduaega, katkestusi, juhtide puhkeaega ja meeskonna koosseisu käsitlevat poliitikat, pidades silmas sotsiaalõigusnormide arengut selles valdkonnas.

3.  Lepinguosalised teevad koostööd maanteetranspordi valdkonnas sotsiaalõigusnormide rakendamiseks ja jõustamiseks.

4.  Lepinguosalised tagavad maanteeveo-ettevõtjate vastastikust tunnustamist silmas pidades nende tegevusalale lubamist käsitlevate õigusaktide võrdväärsuse.

Artikkel 17

Sätted liikluse kohta

1.  Lepinguosalised ühendavad oma kogemused ja püüavad ühtlustada oma õigusakte, et parandada liikluse sujuvust tippaegadel (nädalavahetused, riigipühad, turismihooaeg).

2.  Üldiselt lepinguosalised soodustavad liiklusteabesüsteemi sisseviimist, arendamist ja kooskõlastamist.

3.  Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma õigusakte, mis käsitlevad kergesti riknevate kaupade, elusloomade ja ohtlike ainete vedu.

4.  Lepinguosalised püüavad ühtlustada ka juhtidele antavat tehnilist abi, olulise liiklusteabe levitamist ja muid turistidele olulisi küsimusi ning hädaabiteenuseid, sealhulgas kiirabi.

Artikkel 18

Liiklusohutus

1.  Bosnia ja Hertsegoviina kooskõlastab oma liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, eelkõige ohtlike kaupade vedu silmas pidades, ühenduse omadega kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina, kes on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik oma poliitikat ohtlike vedude valdkonnas.

3.  Lepinguosalised teevad koostööd liiklusohutusalaste õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige valdkonnas, mis käsitleb juhilube ja meetmeid liiklusõnnetuste vähendamiseks.

VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 19

Vorminõuete lihtsustamine

1.  Lepinguosalised lepivad kokku lihtsustada kauba kulgemist mööda raud- ja maanteid,, olenemata sellest, kas tegemist on vastastikuse kaubavahetuse või transiidiga.

2.  Lepinguosalised lubavad alustada läbirääkimisi kaubaveo kontrolli ja vorminõuete hõlbustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku võtta vajaduse piires ühismeetmeid ja toetada täiendavate lihtsustusmeetmete võtmist.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Reguleerimisala laiendamine

Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta vastavad ettepanekud teisele lepinguosalisele.

Artikkel 21

Rakendamine

1.  Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub allkomitee raames, mis luuakse selleks otstarbeks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 119.

2.  Allkomitee ülesandeks on:

ÜHISDEKLARATSIOON

ESC ja ELR katsetsüklite programmil mõõdetud piirväärtused:

ETC katsetsükli programmil mõõdetud piirväärtused:

PROTOKOLL nr 4

terasetööstusele antava riigiabi kohta

Kõnealuse lepingu artikli 71 lõike 4 kohaselt asutatud Bosnia ja Hertsegoviina riigiabi järelevalve amet peab eelnevalt hindama ettevõtjate äriplaanide vastavust käesoleva protokolli lõikele 3 ja äriplaanid heaks kiitma.

Euroopa Komisjon peab kinnitama riikliku ümberkorralduskava vastavust lõike 3 tingimustele.

Kui kontrollimisel selgub, et pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist on abi antud ettevõtjatele, keda ei ole tunnustatud riiklikus ümberkorralduskavas või et mis tahes ümberkorraldusabi on antud terasetööstuse ettevõtjale, keda ei ole riiklikus ümberkorralduskavas määratletud, peab Bosnia ja Hertsegoviina riigiabi järelevalve amet tagama nende abisummade tagasimaksmise.

PROTOKOLL nr 5

vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)	„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b)	„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva protokolli alusel abi;

c)	„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva protokolli alusel vastu abitaotluse;

d)	„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava isikuga;

e)	„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.

3.  Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

3.  Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

Artikkel 5

Edastamine/teavitamine

Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluse sisu ja vorm

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.  Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja muud materjalid.

2.  Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3.  Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhtudel, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

2.  Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2.  Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.

3.  Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

4.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Bosnia ja Hertsegoviina tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse osas kehtivaid norme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja teha käesolevasse protokolli.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1.  Võttes vastavalt arvesse ühenduse ja liikmesriikide pädevust:

2.  Olenemata käesoleva protokolli lõike 1 sätetest, on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

3.  Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu moodustatud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.

PROTOKOLL nr 6

Vaidluste lahendamine

I PEATÜKK

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides vastastikku vastuvõetavaid lahendusi.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse mis tahes tõlgendamise ja kohaldamisega seotud erimeelsuste puhul, sealhulgas juhul kui ühe lepinguosalise arvates rikub teine lepinguosaline võetud meetmetega või oma tegevusetusega järgmiste sätete kohaseid kohustusi:

II PEATÜKK

Vaidluste lahendamise menetlus

I jagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 3

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada käesoleva lepingu artikli 126 kohaselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning lepinguosalisele, kelle vastu kaebus on esitatud, kirjaliku taotluse vahekohtu moodustamiseks.

2.  Kaebuse esitanud lepinguosaline peab taotluses märkima vaidluse sisu ning olenevalt juhtumist ka teise lepinguosalise võetud meetmed või tegevusetuse, millega tema arvates rikutakse käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud sätteid.

Artikkel 4

Vahekohtu koosseis

1.  Vahekohtusse peab kuuluma kolm kohtunikku.

2.  Lepinguosalised peavad omavahel konsulteerima ja leppima kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.

3.  Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 15 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikutest, ühe kohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikutest, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või kahe vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed/liige eespool kirjeldatud menetluse korras.

4.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja loosib vahekohtu liikmed välja mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul.

5.  Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal lepinguosaliste ühise kokkuleppega teavitatakse vahekohtu esimeest kolme kohtuniku nimetamisest, või olenevalt olukorrast, nende valimisest vastavalt lõikes 3 kirjeldatud menetlusele.

6.  Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei järgi artiklis 18 osutatud toimimisjuhendi nõudeid, võib ta kokkuleppel teise lepinguosalisega kõnealuse vahekohtuniku välja vahetada ja valida asendaja vastavalt käesoleva artikli lõikele 7. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, teavitatakse sellest vahekohtu esimeest, kes teeb lõpliku otsuse.

Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ei järgi artiklis 18 osutatud toimimisjuhendi nõudeid ning kui lepinguosalised ei ole kokkuleppinud teisiti, teavitatakse küsimusest vahekohtu liiget, kelle stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja või tema esindaja on mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul loosi teel välja valinud nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid näha vahekohtu esimehena.

7.  Kui vahekohtunik ei saa menetluses osaleda, ta taandab end või asendatakse ta lõike 6 kohaselt, asendamine peab toimuma viie päeva jooksul sama menetluse kohaselt nagu toimus vahekohtuniku valimine. Kirjeldatud menetluse ajaks vahekohtumenetlus peatatakse.

Artikkel 5

Vahekohtu otsus

1.  Vahekohus peab edastama oma otsuse lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohtu esimees leiab, et tähtpäevast ei ole võimalik kinni pidada, peab ta sellest lepinguosalisi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, nimetades viivituse põhjused. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 120 päeva pärast vahekohtu loomist.

2.  Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, s.h riknevate kaupadega seotud juhtumitega, peab vahekohus võtma kõik meetmed, et teha otsus 45 päeva jooksul pärast vahekohtu loomise kuupäeva. Mingil juhul ei või otsust teha hiljem kui 100 päeva pärast vahekohtu loomist. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha eelotsuse 10 päeva jooksul pärast vahekohtu loomist.

3.  Otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid ning millised on tehtud otsuste põhjendused. Otsus võib sisaldada soovitusi meetmete võtmiseks, et tagada otsuse täitmine.

4.  Enne otsuse teatamist lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele võib kaebuse esitanud lepinguosaline oma kaebuse igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult vahekohtu esimeest, lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Tagasivõtmine ei piira kaebuse esitanud lepinguosalise õigust esitada hiljem sama meetme kohta uus kaebus.

5.  Mõlema lepingosalise taotlusel võib vahekohus igal ajal peatada oma töö kuni 12 kuuks. Pärast 12 kuu möödumist vahekohtu pädevus aegub, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda hiljem vahekohtu moodustamist seoses sama meetmega.

II jagu

Nõuetele vastavus

Artikkel 6

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad seda teha mõistliku tähtaja jooksul.

Artikkel 7

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”). Mõlemad lepinguosalised püüavad kokku leppida mõistliku tähtaja.

2.  Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamist, taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteelt vahekohtu uuesti kokkukutsumist, et viimane määraks mõistliku tähtaja otsuse täitmiseks. Vahekohus peab oma otsuse esitama 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 8

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teatama teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetme kokkusobivuses artikli 2 sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et küsimuses teeks otsuse algse vahekohtu liikmed. Kõnealuses taotluses tuleb selgitada, mil moel ei ole meetmed käesoleva lepinguga kooskõlas. Taas kokku kutsutud vahekohus teeb otsuse 45 päeva jooksul pärast selle taaskokkukutsumise kuupäeva.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Artikkel 9

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmisel

1.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 8 lõike1 kohaselt teavitati, kooskõlas lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise.

2.  Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu, või pärast artikli 8 kohaselt tehtud vahekohtu otsuse (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas) teatavaks tegemist teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 2 osutatud sätete kohaste soodustuste kohaldamine rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga võrdväärses ulatuses. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada soodustuste kohaldamise 10 päeva pärast kõnealust teavitamist, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud käesoleva artikli lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, leiab et peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumisega põhjustatud majanduskahjuga, võib ta enne lõikes 2 osutatud 10-päevase perioodi lõppu, esitada algse vahekohtu esimehele kirjaliku taotluse algse vahekohtu kokkukutsumiseks. Vahekohus peab teatama lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma otsuse soodustuste peatamise ulatuse kohta 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Soodustuste kohaldamist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsuse teinud ning igasugune hüvitiste maksmise peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4.  Soodustuste kohaldamist saab peatada ainult ajutiselt ning ainult seniks, kuni meetmed, mille puhul on tõestatud, et nendega rikutakse käesolevat lepingut, on tühistatud või lepinguga kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendanud.

Artikkel 10

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast hüvitiste ajutist peatamist

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teavitama teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotlema, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas hüvitiste maksmist.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise esitamist meetmete käesolevale lepingule vastavuse küsimuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algse vahekohtu esimehelt asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas, peab ta ka otsustama kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata soodustuste mittekohaldamist samas või muus ulatuses. Kui vahekohus otsustab, et võetud meede on käesoleva lepinguga kooskõlas, tuleb soodustusi taas kohaldada.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud menetlust. Ka sellisel juhul tuleb otsus teha 45 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

III jagu

Ühissätted

Artikkel 11

Avalik ärakuulamine

Artiklis 18 osutatud kodukorras ette nähtud tingimustel on vahekohtu istungid avalikud, kui vahekohus ei otsusta omal algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.

Artikkel 12

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus otsida teavet mis tahes allikast, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Kui seda vajalikuks peetakse, on vahekohtul samuti õigus küsida ekspertide arvamust. Kogu sel moel saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Huvitatud isikutel peab olema õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti artiklis 18 osutatud kodukorras ette nähtud tingimustel.

Artikkel 13

Tõlgendamise põhimõtted

Vahekohus peab kohaldama ja tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, s.h Viini konventsiooni ja lepinguõiguse tõlgendamise tavadele. Vahekohus ei tohi tõlgendada ühenduse acquis'd. Asjaolu, et sätte sisu langeb kokku Euroopa Liidu Ühenduse asutamislepingu sättega, ei pruugi tõlgendamisel olla otsustava tähtsusega.

Artikkel 14

Vahekohtu otsused

1.  Kõik vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega.

2.  Kõik vahekohtu otsused on lepinguosalistele siduvad. Otsused tuleb edastada lepinguosalistele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele, kes need avalikustab, kui konsensuse alusel ei otsustata teisiti.

III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 15

Vahekohtunike nimekiri

1.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee peab enne kuue kuu möödumist käesoleva protokolli jõustumisest, koostama nimekirja 15 isiku nimedest, kes soovivad ja on võimelised vahekohtunikena tegutsema. Kumbki lepinguosaline saab valida nimekirjast viis isikut, keda ta vahekohtunikuks soovib. Lepinguosalised peavad kokku leppima ka viie isiku suhtes, kes võiksid olla vahekohtu esimeheks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.  Vahekohtunikel peavad olema erialased teadmised ja kogemus õigusteaduse, rahvusvahelise õiguse, ühenduse õiguse ja/või rahvusvahelise kaubanduse valdkondades. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ja mitte taotlema või võtma vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ning tegutsema lähtuvalt artiklis 18 osutatud toimimisjuhendist.

Artikkel 16

Seos WTO raames võetud kohustustega

Kuni Bosnia ja Hertsegoviina võimaliku ühinemiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kohaldatakse järgmisi sätteid:

Artikkel 17

Tähtajad

1.  Kõik käesolevas protokollis sätestatud tähtajad arvestatakse kalendripäevades alates nendega seotud tegevuse toimumisele järgnevast kuupäevast.

2.  Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

3.  Vahekohtu esimees võib lepinguosaliste põhjendatud taotlusel või omal algatusel pikendada kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu.

Artikkel 18

Kodukord, toimimisjuhend ja protokolli muutmine

1.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist kinnitama vahekohtu menetluste kodukorra.

2.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kinnitab kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist lisaks kodukorrale ka toimimisjuhendi, mis tagaks vahekohtunike sõltumatuse ja erapooletuse.

3.  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

PROTOKOLL nr 7

Teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta

Artikkel 1

Käesolev protokoll sisaldab:

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud lepinguid kohaldatakse järgneva suhtes:

või

või

või

PROTOKOLLI nr 7 I LISA

EUROOPA ÜHENDUSE NING BOSNIA JA HERTSEGOVIINA VAHELINE LEPING TEATAVATE VEINIDEGA KAUPLEMISE VASTASTIKUSTE SOODUSTUSTE KOHTA

▼M1

▼M1

PROTOKOLLI nr 7 II LISA

EUROOPA ÜHENDUSE NING BOSNIA JA HERTSEGOVIINA VAHELINE LEPING VEINI, PIIRITUSJOOKIDE JA AROMATISEERITUD VEINI NIMETUSTE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE, KAITSE JA KONTROLLI KOHTA

Artikkel 1

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised tunnustavad, kaitsevad ja kontrollivad võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete nimetusi vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

2.  Lepinguosalised võtavad üldisi ja konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise ja püstitatud eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas sisalduvas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 3

Üldised impordi- ja turustuseeskirjad

Kui käesolevas lisas sisalduva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub käesoleva protokolli artiklis 2 loetletud toodete import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusaktidega.

I JAOTIS

VEINI, PIIRITUSJOOKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 4

Kaitstud nimed

Piiramata mingil viisil käesoleva lisa artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist kaitstakse järgnevat:

Artikkel 5

Ühenduse liikmesriikidele ning Bosniale ja Hertsegoviinale viitavate nimede kaitsmine

1.  Bosnias ja Hertsegoviinas on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaks määramiseks:

2.  Ühenduses on viited Bosniale ja Hertsegoviinale ning muudele Bosnia ja Hertsegoviina tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu kindlaks määramiseks:

Artikkel 6

Geograafiliste tähiste kaitsmine

1.  Bosnias ja Hertsegoviinas on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:

2.  Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Bosnia ja Hertsegoviina geograafilised tähised:

3.  Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevas lisas sisalduvale lepingule kõik vajalikud meetmed artikli 4 lõike a ja b alapunktis ii nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate geograafiliste tähiste vastastikuseks kaitseks. Selleks kasutab iga lepinguosaline asjakohaseid õiguslikke vahendeid, millele on osutatud TRIPS-lepingu artiklis 23, et tagada tõhus kaitse ja vältida geograafiliste tähiste kasutamist nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kindlaks määramiseks, mida asjaomased tähised ja kirjeldused ei hõlma.

4.  Artiklis 4 nimetatud geograafilised tähised on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele, mille kohta neid kasutatakse, ja neid võib kasutada ainult lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.

5.  Käesolevas lisas sisalduvas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:

6.  Kui 1. liites loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.

7.  Kui 1. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.

8.  Käesolevas lisas sisalduva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis tarbijaid eksitab.

9.  Vastavalt käesolevas lisas sisalduvale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise 1. liites loetletud geograafilisi tähiseid või traditsioonilisi märkeid, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud nende päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

10.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei pea lepinguosalised I liites loetletud kaitstud geograafilisi tähiseid lepinguosaliste tavakeeles enam tavapäraseks veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini üldnimetuseks, nagu see on ette nähtud TRIPS-lepingu artikli 24 lõikega 6.

Artikkel 7

Traditsiooniliste nimetuste kaitse

1.  Bosnias ja Hertsegoviinas ei tohi 2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi nimetusi:

2.  Bosnia ja Hertsegoviina võtab vastavalt käesolevas lisas sisalduvale lepingule kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud ühenduse territooriumilt pärineva veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate traditsiooniliste märgete kaitseks. Selleks näeb Bosnia ja Hertsegoviina ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.

3.  Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult:

Artikkel 8

Kaubamärgid

1.  Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini kaubamärke, mis on identsed või sarnased nende geograafiliste tähistega või sisaldavad viidet nendele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesolevas lisas sisalduva lepingu artikliga 4, seoses veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veiniga, millel ei ole nimetatud päritolu ja mis ei vasta selle veini kasutamise eeskirjadele.

2.  Asjaomased lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini kaubamärke, mis sisaldavad viidet geograafilistele tähistele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesolevas lisas sisalduva lepinguga, kui kõnealune vein ei ole vein, millele traditsiooniline märge reserveeritud on, nagu on esitatud II liites.

3.  Bosnia ja Hertsegoviina võtab vajalikud meetmed, et muuta kõiki kaubamärke nii, et neist oleks täielikult eemaldatud viited ühenduse geograafilistele tähistele, mis on kaitstud artikliga 4. Kõik kõnealused viited peavad olema eemaldatud hiljemalt 31. detsembriks 2008.

Artikkel 9

Eksport

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b alapunktis ii osutatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punkti a alapunktis iii osutatud kõnealuse lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.

II JAOTIS

KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMINE JA VASTASTIKUNE ABI PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VAHEL NING LEPINGU HALDAMINE

Artikkel 10

Töörühm

1.  Loodava põllumajanduse põhitöörühma egiidi all tuleb stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 119 kohaselt asutada töörühm.

2.  Töörühm hoolitseb käesolevas lisas sisalduva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu rakendamisega seotud küsimusi.

3.  Töörühm võib esitada soovitusi, arutada ja esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesolevas lisas sisalduva lepingu eesmärkide saavutamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini sektoris. Töörühm tuleb kokku ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi – kord Euroopa Ühenduses, kord Bosnias ja Hertsegoviinas – lepinguosaliste vastastikkusel kokkuleppel määratud ajal ja kohas.

Artikkel 11

Lepinguosaliste ülesanded

1.  Lepinguosalised peavad kas otse või artiklis 10 nimetatud töörühma kaudu ühendust kõikides käesolevas lisas sisalduva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.

2.  Bosnia ja Hertsegoviina määrab oma esindajaks väliskaubanduse ja majandussuhete ministeeriumi. Euroopa Ühendus määrab oma esindajaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist esindaja muutmisest.

3.  Esindaja tagab kõigi käesolevas lisas sisalduva lepingu rakendamise eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastatuse.

4.  Lepinguosalised:

Artikkel 12

Käesolevas lisas sisalduva lepingu kohaldamine ja toimimine

Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesolevas lisas sisalduva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.

Artikkel 13

Lepinguosaliste vaheline jõustamine ja vastastikune abi

1.  Kui veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldus või esitlus, eelkõige märgistusel, ametlikes ja kaubanduslikes dokumentides või reklaamis rikub käesolevas lisas sisalduvat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad õigusliku menetluse kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks või muul viisil kaitstud nimetuse ebaõige kasutamise vältimiseks.

2.  Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:

3.  Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:

teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajat.

4.  Vastavalt lõikele 3 antav teave sisaldab üksikasju nende eeskirjade rikkumise kohta, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit lepinguosalise territooriumil, ja/või käesolevas lisas sisalduva lepingu rikkumise kohta ning nendega koos edastatakse ametlikud, kaubanduslikud või muud asjakohased dokumendid üksikasjadega kõigi haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mida võib vajaduse korral võtta.

Artikkel 14

Konsulteerimine

1.  Lepinguosalised konsulteerivad, kui üks neist arvab, et teine ei ole suutnud täita mõnd käesolevas lisas sisalduvast lepingust tulenevat kohustust.

2.  Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3.  Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.

4.  Kui lepinguosalised ei ole pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsulteerimist jõudnud kokkuleppele, võib see lepinguosaline, kes taotles konsulteerimist või kes võttis lõikes 3 osutatud meetmed, võtta asjakohased meetmed vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklile 126, et käesolevas lisas sisalduvat lepingut oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 15

Väikeste koguste transiit

1.  Käesolevas lisas sisalduvat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:

2.  Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:

Punktis a osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis b osutatud erandjuhtumiga.

Artikkel 16

Olemasolevate varude turustamine

1.  Veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mis on käesolevas lisas sisalduva lepingu jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitatud kooskõlas lepinguosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lepinguga, võib müüa kuni varude ammendumiseni.

2.  Kui lepinguosalised ei ole sätestanud teisiti, võib käesolevas lisas sisalduva lepinguga kooskõlas toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitletud veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mille tootmine, valmistamine, kirjeldamine ja esitlemine ei ole enam lepingu muutmise tõttu sellega kooskõlas, turustada kuni varude ammendumiseni.

1. LIIDE

KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU

(vastavalt protokolli nr 7 II lisa artiklitele 4 ja 6)

A-OSA: ÜHENDUSES

A)    ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID

AUSTRIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Burgenland

Carnuntum

Donauland

Kamptal

Kärnten

Kremstal

Mittelburgenland

Neusiedlersee

Neusiedlersee-Hügelland

Niederösterreich

Oberösterreich

Salzburg

Steiermark

Südburgenland

Süd-Oststeiermark

Südsteiermark

Thermenregion

Tirol

Traisental

Vorarlberg

Wachau

Weinviertel

Weststeiermark

Wien

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Bergland

Steirerland

Weinland

Wien

BELGIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Côtes de Sambre et Meuse

Hagelandse Wijn

Haspengouwse Wijn

Heuvellandse wijn

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays des jardins de Wallonie

Vlaamse landwijn

BULGAARIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Дунавска равнина (Danube Plain)

Тракийска низина (Thracian Lowlands)

KÜPROS

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

TŠEHHI VABARIIK

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

české zemské víno

moravské zemské víno

PRANTSUSMAA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace või Vin d'Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Ajaccio

Aloxe-Corton

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire või Villages Brissac

Anjou, millele võib järgneda „Gamay”, „Mousseux” või „Villages”

Arbois

Arbois Pupillin

Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages

Bandol

Banyuls

Barsac

Bâtard-Montrachet

Béarn või Béarn Bellocq

Beaujolais Supérieur

Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Beaujolais-Villages

Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de”

Beaune

Bellet või Vin de Bellet

Bergerac

Bienvenues Bâtard-Montrachet

Blagny

Blanc Fumé de Pouilly

Blanquette de Limoux

Blaye

Bonnes Mares

Bonnezeaux

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur”või „Rosé” või „mousseux”

Bourg

Bourgeais

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi

Bourgogne Aligoté

Bourgueil

Bouzeron

Brouilly

Buzet

Cabardès

Cabernet d'Anjou

Cabernet de Saumur

Cadillac

Cahors

Canon-Fronsac

Cap Corse, millele eelneb „Muscat de”

Cassis

Cérons

Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chambertin

Chambertin Clos de Bèze

Chambolle-Musigny

Champagne

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Château Châlon

Château Grillet

Châteaumeillant

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Chenas

Chevalier-Montrachet

Cheverny

Chinon

Chiroubles

Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages

Clairette de Bellegarde

Clairette de Die

Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Clos de la Roche

Clos de Tart

Clos des Lambrays

Clos Saint-Denis

Clos Vougeot

Collioure

Condrieu

Corbières, millele võib järgneda Boutenac

Cornas

Corton

Corton-Charlemagne

Costières de Nîmes

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits

Côte Roannaise

Côte Rôtie

Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux d'Aix-en-Provence

Coteaux d' Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus

Coteaux de Die

Coteaux de l'Aubance

Coteaux de Pierrevert

Coteaux de Saumur

Coteaux du Giennois

Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume

Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Loir

Coteaux du Lyonnais

Coteaux du Quercy

Coteaux du Tricastin

Coteaux du Vendômois

Coteaux Varois

Côte-de-Nuits-Villages

Côtes Canon-Fronsac

Côte d'Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes de Bergerac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Bourg

Côtes de Brulhois

Côtes de Castillon

Côtes de Duras

Côtes de la Malepère

Côtes de Millau

Côtes de Montravel

Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire

Côtes de Saint-Mont

Côtes de Toul

Côtes du Forez

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric

Côtes du Jura

Côtes du Lubéron

Côtes du Marmandais

Côtes du Rhône

Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes du Roussillon

Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda järgmised omavalitsusüksused: Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel

Côtes du Ventoux

Côtes du Vivarais

Cour-Cheverny

Crémant d'Alsace

Crémant de Bordeaux

Crémant de Bourgogne

Crémant de Die

Crémant de Limoux

Crémant de Loire

Crémant du Jura

Crépy

Criots Bâtard-Montrachet

Crozes Ermitage

Crozes-Hermitage

Echezeaux

Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge

Ermitage

Faugères

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte

Fitou

Fixin

Fleurie

Floc de Gascogne

Fronsac

Frontignan

Gaillac

Gaillac Premières Côtes

Gevrey-Chambertin

Gigondas

Givry

Grand Roussillon

Grands Echezeaux

Graves

Graves de Vayres

Griotte-Chambertin

Gros Plant du Pays Nantais

Haut Poitou

Haut-Médoc

Haut-Montravel

Hermitage

Irancy

Irouléguy

Jasnières

Juliénas

Jurançon

L'Etoile

La Grande Rue

Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de beaune-Villages

Lalande de Pomerol

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Latricières-Chambertin

Les-Baux-de-Provence

Limoux

Lirac

Listrac-Médoc

Loupiac

Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”

Lussac Saint-Émilion

Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mâcon-Villages

Macvin du Jura

Madiran

Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Marcillac

Margaux

Marsannay

Maury

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Médoc

Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mercurey

Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages

Minervois

Minervois-la-Livinière

Mireval

Monbazillac

Montagne Saint-Émilion

Montagny

Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages

Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Montrachet

Montravel

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moselle

Moulin-à-Vent

Moulis

Moulis-en-Médoc

Muscadet

Muscadet Coteaux de la Loire

Muscadet Côtes de Grandlieu

Muscadet Sèvre-et-Maine

Musigny

Néac

Nuits

Nuits-Saint-Georges

Orléans

Orléans-Cléry

Pacherenc du Vic-Bilh

Palette

Patrimonio

Pauillac

Pécharmant

Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages

Pessac-Léognan

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pineau des Charentes

Pinot-Chardonnay-Macôn

Pomerol

Pommard

Pouilly Fumé

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-sur-Loire

Pouilly-Vinzelles

Premières Côtes de Blaye

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Puisseguin Saint-Émilion

Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Quarts-de-Chaume

Quincy

Rasteau

Rasteau Rancio

Régnié

Reuilly

Richebourg

Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de”

Rivesaltes Rancio

Romanée (La)

Romanée Conti

Romanée Saint-Vivant

Rosé d'Anjou

Rosé de Loire

Rosé des Riceys

Rosette

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint Julien

Saint-Amour

Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages

Saint-Bris

Saint-Chinian

Sainte-Croix-du-Mont

Sainte-Foy Bordeaux

Saint-Émilion

Saint-Emilion Grand Cru

Saint-Estèphe

Saint-Georges Saint-Émilion

Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de”

Saint-Joseph

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Saint-Péray

Saint-Pourçain

Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages

Saint-Véran

Sancerre

Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages

Saumur

Saumur Champigny

Saussignac

Sauternes

Savennières

Savennières-Coulée-de-Serrant

Savennières-Roche-aux-Moines

Savigny või Savigny-lès-Beaune

Seyssel

Tâche (La)

Tavel

Thouarsais

Touraine Amboise

Touraine Azay-le-Rideau

Touraine Mesland

Touraine Noble Joue

Touraine, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Tursan

Vacqueyras

Valençay

Vin d'Entraygues et du Fel

Vin d'Estaing

Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin de Lavilledieu

Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin Fin de la Côte de Nuits

Viré Clessé

Volnay

Volnay Santenots

Vosne-Romanée

Vougeot

Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays de l'Agenais

Vin de pays d'Aigues

Vin de pays de l'Ain

Vin de pays de l'Allier

Vin de pays d'Allobrogie

Vin de pays des Alpes de Haute-Provence

Vin de pays des Alpes Maritimes

Vin de pays de l'Ardèche

Vin de pays d'Argens

Vin de pays de l'Ariège

Vin de pays de l'Aude

Vin de pays de l'Aveyron

Vin de pays des Balmes dauphinoises

Vin de pays de la Bénovie

Vin de pays du Bérange

Vin de pays de Bessan

Vin de pays de Bigorre

Vin de pays des Bouches du Rhône

Vin de pays du Bourbonnais

Vin de pays du Calvados

Vin de pays de Cassan

Vin de pays Cathare

Vin de pays de Caux

Vin de pays de Cessenon

Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d'Oléron või Saint-Sornin

Vin de pays de la Charente

Vin de pays des Charentes-Maritimes

Vin de pays du Cher

Vin de pays de la Cité de Carcassonne

Vin de pays des Collines de la Moure

Vin de pays des Collines rhodaniennes

Vin de pays du Comté de Grignan

Vin de pays du Comté tolosan

Vin de pays des Comtés rhodaniens

Vin de pays de la Corrèze

Vin de pays de la Côte Vermeille

Vin de pays des coteaux charitois

Vin de pays des coteaux d'Enserune

Vin de pays des coteaux de Besilles

Vin de pays des coteaux de Cèze

Vin de pays des coteaux de Coiffy

Vin de pays des coteaux Flaviens

Vin de pays des coteaux de Fontcaude

Vin de pays des coteaux de Glanes

Vin de pays des coteaux de l'Ardèche

Vin de pays des coteaux de l'Auxois

Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse

Vin de pays des coteaux de Laurens

Vin de pays des coteaux de Miramont

Vin de pays des coteaux de Montélimar

Vin de pays des coteaux de Murviel

Vin de pays des coteaux de Narbonne

Vin de pays des coteaux de Peyriac

Vin de pays des coteaux des Baronnies

Vin de pays des coteaux du Cher et de l'Arnon

Vin de pays des coteaux du Grésivaudan

Vin de pays des coteaux du Libron

Vin de pays des coteaux du Littoral Audois

Vin de pays des coteaux du Pont du Gard

Vin de pays des coteaux du Salagou

Vin de pays des coteaux de Tannay

Vin de pays des coteaux du Verdon

Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban

Vin de pays des côtes catalanes

Vin de pays des côtes de Gascogne

Vin de pays des côtes de Lastours

Vin de pays des côtes de Montestruc

Vin de pays des côtes de Pérignan

Vin de pays des côtes de Prouilhe

Vin de pays des côtes de Thau

Vin de pays des côtes de Thongue

Vin de pays des côtes du Brian

Vin de pays des côtes de Ceressou

Vin de pays des côtes du Condomois

Vin de pays des côtes du Tarn

Vin de pays des côtes du Vidourle

Vin de pays de la Creuse

Vin de pays de Cucugnan

Vin de pays des Deux-Sèvres

Vin de pays de la Dordogne

Vin de pays du Doubs

Vin de pays de la Drôme

Vin de pays Duché d'Uzès

Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte

Vin de pays du Gard

Vin de pays du Gers

Vin de pays des Hautes-Alpes

Vin de pays de la Haute-Garonne

Vin de pays de la Haute-Marne

Vin de pays des Hautes-Pyrénées

Vin de pays d'Hauterive, millele võib järgneda Val d'Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan

Vin de pays de la Haute-Saône

Vin de pays de la Haute-Vienne

Vin de pays de la Haute vallée de l'Aude

Vin de pays de la Haute vallée de l'Orb

Vin de pays des Hauts de Badens

Vin de pays de l'Hérault

Vin de pays de l'Ile de Beauté

Vin de pays de l'Indre et Loire

Vin de pays de l'Indre

Vin de pays de l'Isère

Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz

Vin de pays des Landes

Vin de pays de Loire-Atlantique

Vin de pays du Loir et Cher

Vin de pays du Loiret

Vin de pays du Lot

Vin de pays du Lot et Garonne

Vin de pays des Maures

Vin de pays de Maine et Loire

Vin de pays de la Mayenne

Vin de pays de Meurthe-et-Moselle

Vin de pays de la Meuse

Vin de pays du Mont Baudile

Vin de pays du Mont Caume

Vin de pays des Monts de la Grage

Vin de pays de la Nièvre

Vin de pays d'Oc

Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

Vin de pays de la Petite Crau

Vin de pays des Portes de Méditerranée

Vin de pays de la Principauté d'Orange

Vin de pays du Puy de Dôme

Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques

Vin de pays des Pyrénées-Orientales

Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Vin de pays de la Sainte Baume

Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert

Vin de pays de Saint-Sardos

Vin de pays de Sainte Marie la Blanche

Vin de pays de Saône et Loire

Vin de pays de la Sarthe

Vin de pays de Seine et Marne

Vin de pays du Tarn

Vin de pays du Tarn et Garonne

Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L'Adour või Sables Fauves või Sables de l'Océan

Vin de pays de Thézac-Perricard

Vin de pays du Torgan

Vin de pays d'Urfé

Vin de pays du Val de Cesse

Vin de pays du Val de Dagne

Vin de pays du Val de Montferrand

Vin de pays de la Vallée du Paradis

Vin de pays du Var

Vin de pays du Vaucluse

Vin de pays de la Vaunage

Vin de pays de la Vendée

Vin de pays de la Vicomté d'Aumelas

Vin de pays de la Vienne

Vin de pays de la Vistrenque

Vin de pays de l'Yonne

SAKSAMAA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

KREEKA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

UNGARI

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

ITAALIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Albana di Romagna

Asti või Moscato d'Asti või Asti Spumante

Barbaresco

Bardolino superiore

Barolo

Brachetto d'Acqui või Acqui

Brunello di Motalcino

Carmignano

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina

Chianti Classico

Fiano di Avellino

Forgiano

Franciacorta

Gattinara

Gavi või Cortese di Gavi

Ghemme

Greco di Tufo

Montefalco Sagrantino

Montepulciano d'Abruzzo Colline Tramane

Ramandolo

Recioto di Soave

Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina

Soave superiore

Taurasi

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella

Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura

Vernaccia di San Gimignano

Vino Nobile di Montepulciano

Aglianico del Taburno või Taburno

Aglianico del Vulture

Albugnano

Alcamo või Alcamo classico

Aleatico di Gradoli

Aleatico di Puglia

Alezio

Alghero või Sardegna Alghero

Alta Langa

Alto Adige või dell' Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda: – Colli di Bolzano (Bozner Leiten), – Meranese di Collina või Meranese (Meraner Hugel või Meraner), – Santa Maddalena (St.Magdalener), – Terlano (Terlaner), – Valle Isarco (Eisacktal või Eisacktaler), – Valle Venosta (Vinschgau)

Ansonica Costa dell'Argentario

Aprilia

Arborea või Sardegna Arborea

Arcole

Assisi

Atina

Aversa

Bagnoli di Sopra või Bagnoli

Barbera d'Asti

Barbera del Monferrato

Barbera d'Alba

Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice

Bardolino

Bianchello del Metauro

Bianco Capena

Bianco dell'Empolese

Bianco della Valdinievole

Bianco di Custoza

Bianco di Pitigliano

Bianco Pisano di S. Torpè

Biferno

Bivongi

Boca

Bolgheri e Bolgheri Sassicaia

Bosco Eliceo

Botticino

Bramaterra

Breganze

Brindisi

Cacc'e mmitte di Lucera

Cagnina di Romagna

Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico”

Campi Flegrei

Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba

Canavese

Candia dei Colli Apuani

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu

Capalbio

Capri

Capriano del Colle

Carema

Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis

Carso

Castel del Monte

Castel San Lorenzo

Casteller

Castelli Romani

Cellatica

Cerasuolo di Vittoria

Cerveteri

Cesanese del Piglio

Cesanese di Affile või Affile

Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano

Cilento

Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa

Circeo

Cirò

Cisterna d'Asti

Colli Albani

Colli Altotiberini

Colli Amerini

Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano”

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või Terre di Montebudello või Serravalle

Colli Bolognesi Classico-Pignoletto

Colli del Trasimeno või Trasimeno

Colli della Sabina

Colli dell'Etruria Centrale

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona

Colli di Faenza

Colli di Luni (Regione Liguria)

Colli di Luni (Regione Toscana)

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e di Canossa

Colli d'Imola

Colli Etruschi Viterbesi

Colli Euganei

Colli Lanuvini

Colli Maceratesi

Colli Martani, millele võib järgneda Todi

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo

Colli Perugini

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d'Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure

Colli Romagna Centrale

Colli Tortonesi

Collina Torinese

Colline di Levanto

Colline Lucchesi

Colline Novaresi

Colline Saluzzesi

Collio Goriziano või Collio

Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze

Conero

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Controguerra

Copertino

Cori

Cortese dell'Alto Monferrato

Corti Benedettine del Padovano

Cortona

Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti

Coste della Sesia

Delia Nivolelli

Dolcetto d'Acqui

Dolcetto d'Alba

Dolcetto d'Asti

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

Dolcetto di Diano d'Alba või Diano d'Alba

Dolcetto di Dogliani Superiore või Dogliani

Dolcetto di Ovada

Donnici

Elba

Eloro, millele võib järgneda Pachino

Erbaluce di Caluso või Caluso

Erice

Esino

Est! Est!! Est!!! Di Montefiascone

Etna

Falerio dei Colli Ascolani või Falerio

Falerno del Massico

Fara

Faro

Frascati

Freisa d'Asti

Freisa di Chieri

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli

Friuli Latisana

Gabiano

Galatina

Galluccio

Gambellara

Garda (Regione Lombardia)

Garda (Regione Veneto)

Garda Colli Mantovani

Genazzano

Gioia del Colle

Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari

Golfo del Tigullio

Gravina

Greco di Bianco

Greco di Tufo

Grignolino d'Asti

Grignolino del Monferrato Casalese

Guardia Sanframondi või Guardiolo

Irpinia

I Terreni di Sanseverino

Ischia

Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d'Alba

Lago di Corbara

Lambrusco di Sorbara

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Lamezia

Langhe

Lessona

Leverano

Lison Pramaggiore

Lizzano

Loazzolo

Locorotondo

Lugana (Regione Veneto)

Lugana (Regione Lombardia)

Malvasia delle Lipari

Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa

Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari

Malvasia di Casorzo d'Asti

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai

Marino

Marmetino di Milazzo või Marmetino

Marsala

Martina või Martina Franca

Matino

Melissa

Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera

Merlara

Molise

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari

Monica di Sardegna

Monreale

Montecarlo

Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna

Montecucco

Montefalco

Montello e Colli Asolani

Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda: Casauri või Terre di Casauria või Terre dei Vestini

Monteregio di Massa Marittima

Montescudaio

Monti Lessini või Lessini

Morellino di Scansano

Moscadello di Montalcino

Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari

Moscato di Noto

Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio

Moscato di Siracusa

Moscato di Sorso-Sennori või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso või Sardegna Moscato di Sennori

Moscato di Trani

Nardò

Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari

Nebiolo d'Alba

Nettuno

Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari

Offida

Oltrepò Pavese

Orcia

Orta Nova

Orvieto (Regione Umbria)

Orvieto (Regione Lazio)

Ostuni

Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro

Parrina

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento

Pentro di Isernia või Pentro

Pergola

Piemonte

Pietraviva

Pinerolese

Pollino

Pomino

Pornassio või Ormeasco di Pornassio

Primitivo di Manduria

Reggiano

Reno

Riesi

Riviera del Brenta

Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano

Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga või Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco

Roero

Romagna Albana spumante

Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua

Rosso Barletta

Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium

Rosso Conero

Rosso di Cerignola

Rosso di Montalcino

Rosso di Montepulciano

Rosso Orvietano või Orvietano Rosso

Rosso Piceno

Rubino di Cantavenna

Ruchè di Castagnole Monferrato

Salice Salentino

Sambuca di Sicilia

San Colombano al Lambro või San Colombano

San Gimignano

San Martino della Battaglia (Regione Veneto)

San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)

San Severo

San Vito di Luzzi

Sangiovese di Romagna

Sannio

Sant'Agata de Goti

Santa Margherita di Belice

Sant'Anna di Isola di Capo Rizzuto

Sant'Antimo

Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro

Savuto

Scanzo või Moscato di Scanzo

Scavigna

Sciacca, millele võib järgneda Rayana

Serrapetrona

Sizzano

Soave

Solopaca

Sovana

Squinzano

Strevi

Tarquinia

Teroldego Rotaliano

Terracina, millele võib eelneda 'Moscato di'

Terre dell'Alta Val Agri

Terre di Franciacorta

Torgiano

Trebbiano d'Abruzzo

Trebbiano di Romagna

Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d'Isera või Ziresi või dei Ziresi

Trento

Val d'Arbia

Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto

Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata

Valcalepio

Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)

Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)

Valdichiana

Valle d'Aosta või Vallée d'Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või Enfer d'Arvier või Torrette või Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus

Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena

Valsusa

Valtellina

Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella

Velletri

Verbicaro

Verdicchio dei Castelli di Jesi

Verdicchio di Matelica

Verduno Pelaverga või Verduno

Vermentino di Sardegna

Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano

Vernaccia di San Gimignano

Vernacia di Serrapetrona

Vesuvio

Vicenza

Vignanello

Vin Santo del Chianti

Vin Santo del Chianti Classico

Vin Santo di Montepulciano

Vini del Piave või Piave

Vittoria

Zagarolo

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid:

Allerona

Alta Valle della Greve

Alto Livenza (Regione veneto)

Alto Livenza (Regione Fruili Venezia Giula)

Alto Mincio

Alto Tirino

Arghillà

Barbagia

Basilicata

Benaco bresciano

Beneventano

Bergamasca

Bettona

Bianco di Castelfranco Emilia

Calabria

Camarro

Campania

Cannara

Civitella d'Agliano

Colli Aprutini

Colli Cimini

Colli del Limbara

Colli del Sangro

Colli della Toscana centrale

Colli di Salerno

Colli Ericini

Colli Trevigiani

Collina del Milanese

Colline del Genovesato

Colline Frentane

Colline Pescaresi

Colline Savonesi

Colline Teatine

Condoleo

Conselvano

Costa Viola

Daunia

Del Vastese või Histonium

Delle Venezie (Regione Veneto)

Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)

Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)

Dugenta

Emilia või dell'Emilia

Epomeo

Esaro

Fontanarossa di Cerda

Forlì

Fortana del Taro

Frusinate või del Frusinate

Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti

Grottino di Roccanova

Isola dei Nuraghi

Lazio

Lipuda

Locride

Marca Trevigiana

Marche

Maremma toscana

Marmilla

Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

Modena või Provincia di Modena

Montecastelli

Montenetto di Brescia

Murgia

Narni

Nurra

Ogliastra

Osco või Terre degli Osci

Paestum

Palizzi

Parteolla

Pellaro

Planargia

Pompeiano

Provincia di Mantova

Provincia di Nuoro

Provincia di Pavia

Provincia di Verona või Veronese

Puglia

Quistello

Ravenna

Roccamonfina

Romangia

Ronchi di Brescia

Ronchi Varesini

Rotae

Rubicone

Sabbioneta

Salemi

Salento

Salina

Scilla

Sebino

Sibiola

Sicilia

Sillaro või Bianco del Sillaro

Spello

Tarantino

Terrazze Retiche di Sondrio

Terre del Volturno

Terre di Chieti

Terre di Veleja

Tharros

Toscana või Toscano

Trexenta

Umbria

Valcamonica

Val di Magra

Val di Neto

Val Tidone

Valdamato

Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)

Vallagarina (Regione Veneto)

Valle Belice

Valle del Crati

Valle del Tirso

Valle d'Itria

Valle Peligna

Valli di Porto Pino

Veneto

Veneto Orientale

Venezia Giulia

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)

LUKSEMBURG

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

MALTA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

PORTUGAL

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

RUMEENIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

SLOVAKKIA

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

SLOVEENIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Bela krajina või Belokranjec

Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko

Dolenjska

Dolenjska, cviček

Goriška Brda või Brda

Haloze või Haložan

Koper või Koprčan

Kras

Kras, teran

Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer

Maribor või Mariborčan

Radgona-Kapela või Kapela Radgona

Prekmurje või Prekmurčan

Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje

Srednje Slovenske gorice

Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Podravje

Posavje

Primorska

HISPAANIA

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vino de la Tierra de Abanilla

Vino de la Tierra de Bailén

Vino de la Tierra de Bajo Aragón

Vino de la Tierra Barbanza e Iria

Vino de la Tierra de Betanzos

Vino de la Tierra de Cádiz

Vino de la Tierra de Campo de Belchite

Vino de la Tierra de Campo de Cartagena

Vino de la Tierra de Cangas

Vino de la Terra de Castelló

Vino de la Tierra de Castilla

Vino de la Tierra de Castilla y León

Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra

Vino de la Tierra de Córdoba

Vino de la Tierra de Costa de Cantabria

Vino de la Tierra de Desierto de Almería

Vino de la Tierra de Extremadura

Vino de la Tierra Formentera

Vino de la Tierra de Gálvez

Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste

Vino de la Tierra de Ibiza

Vino de la Tierra de Illes Balears

Vino de la Tierra de Isla de Menorca

Vino de la Tierra de La Gomera

Vino de la Tierra de Laujar-Alapujarra

Vino de la Tierra de Liébana

Vino de la Tierra de Los Palacios

Vino de la Tierra de Norte de Granada

Vino de la Tierra Norte de Sevilla

Vino de la Tierra de Pozohondo

Vino de la Tierra de Ribera del Andarax

Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza

Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas

Vino de la Tierra de Ribera del Queiles

Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord

Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz

Vino de la Tierra de Torreperojil

Vino de la Tierra de Valdejalón

Vino de la Tierra de Valle del Cinca

Vino de la Tierra de Valle del Jiloca

Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense

Vino de la Tierra Valles de Sadacia

ÜHENDKUNINGRIIK

1.   Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

English Vineyards

Welsh Vineyards

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

England või Berkshire

Buckinghamshire

Cheshire

Cornwall

Derbyshire

Devon

Dorset

East Anglia

Gloucestershire

Hampshire

Herefordshire

Isle of Wight

Isles of Scilly

Kent

Lancashire

Leicestershire

Lincolnshire

Northamptonshire

Nottinghamshire

Oxfordshire

Rutland

Shropshire

Somerset

Staffordshire

Surrey

Sussex

Warwickshire

West Midlands

Wiltshire

Worcestershire

Yorkshire

Wales või Cardiff

Cardiganshire

Carmarthenshire

Denbighshire

Gwynedd

Monmouthshire

Newport

Pembrokeshire

Rhondda Cynon Taf

Swansea

The Vale of Glamorgan

Wrexham

B)    ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID

1.    Rumm

Rhum de la Martinique/Rhum de la Martinique traditionnel

Rhum de la Guadeloupe/Rhum de la Guadeloupe traditionnel

Rhum de la Réunion/Rhum de la Réunion traditionnel

Rhum de la Guyane/Rhum de la Guyane traditionnel

Ron de Málaga

Ron de Granada

Rum da Madeira

2. a)    Viski

Scotch Whisky

Irish Whisky

Whisky español

(Neid nimetusi võib täiendada mõiste „malt” või „grain”)

2. b)    Iiri viski

Irish Whiskey

Uisce Beatha Eireannach/Irish Whiskey

(Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”)

3.    Teraviljast valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise

Korn

Kornbrand

4.    Veini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de Cognac

Eau-de-vie des Charentes

Cognac

(Nimetust „Cognac” võivad täiendada järgmised mõisted:

Fine Bordeaux

Armagnac

Bas-Armagnac

Haut-Armagnac

Ténarèse

Eau-de-vie de vin de la Marne

Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de vin de Bourgogne

Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

Eau-de-vie de vin de Savoie

Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

Eau-de-vie de vin originaire de Provence

Eau-de-vie de Faugères/Faugères

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

Aguardente do Minho

Aguardente do Douro

Aguardente da Beira Interior

Aguardente da Bairrada

Aguardente do Oeste

Aguardente do Ribatejo

Aguardente do Alentejo

Aguardente do Algarve

Сунгурларска гроздова ракия/Sungurlarska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Сунгурларе/Grozdova rakiya from Sungurlare

Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сливен) /Slivenska perla (Slivenska grozdova rakiya/Grozdova rakiya from Sliven)

Стралджанска Мускатова ракия/Straldjanska Muscatova rakiya

Мускатова ракия от Стралджа/Muscatova rakiya from Straldja

Поморийска гроздова ракия/Pomoriyska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Поморие/Grozdova rakiya from Pomorie

Русенска бисерна гроздова ракия/Russenska biserna grozdova rakiya

Бисерна гроздова ракия от Русе/Biserna grozdova rakiya from Russe

Бургаска Мускатова ракия/Bourgaska Muscatova rakiya

Мускатова ракия от Бургас/Muscatova rakiya from Bourgas

Добруджанска мускатова ракия/Dobrudjanska muscatova rakiya

Мускатова ракия от Добруджа/muscatova rakiya from Dobrudja

Сухиндолска гроздова ракия/Suhindolska grozdova rakiya

Гроздова ракия от Сухиндол/Grozdova rakiya from Suhindol

Карловска гроздова ракия/Karlovska grozdova rakiya

Гроздова Ракия от Карлово/Grozdova Rakiya from Karlovo

Vinars Târnave

Vinars Vaslui

Vinars Murfatlar

Vinars Vrancea

Vinars Segarcea

5.    Brändi

Brandy de Jerez

Brandy del Penedés

Brandy italiano

Brandy Αττικής /Brandy of Attica

Brandy Πελλοπονήσου/Brandy of the Peloponnese

Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Brandy of Central Greece

Deutscher Weinbrand

Wachauer Weinbrand

Weinbrand Dürnstein

Karpatské brandy špeciál

6.    Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de marc de Champagne või

Marc de Champagne

Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de marc de Bourgogne

Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

Marc de Bourgogne

Marc de Savoie

Marc d'Auvergne

Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

Eau-de-vie de marc originaire de Provence

Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

Marc d'Alsace Gewürztraminer

Marc de Lorraine

Bagaceira do Minho

Bagaceira do Douro

Bagaceira da Beira Interior

Bagaceira da Bairrada

Bagaceira do Oeste

Bagaceira do Ribatejo

Bagaceiro do Alentejo

Bagaceira do Algarve

Orujo gallego

Grappa

Grappa di Barolo

Grappa piemontese/Grappa del Piemonte

Grappa lombarda/Grappa di Lombardia

Grappa trentina/Grappa del Trentino

Grappa friulana/Grappa del Friuli

Grappa veneta/Grappa del Veneto

Südtiroler Grappa/Grappa dell'Alto Adige

Τσικουδιά Κρήτης/Tsikoudia of Crete

Τσίπουρο Μακεδονίας/Tsipouro of Macedonia

Τσίπουρο Θεσσαλίας/Tsipouro of Thessaly

Τσίπουρο Τυρνάβου/Tsipouro of Tyrnavos

Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise

Ζιβανία/Zivania

Pálinka

7.    Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Schwarzwälder Kirschwasser

Schwarzwälder Himbeergeist

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Schwarzwälder Williamsbirne

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Fränkisches Zwetschgenwasser

Fränkisches Kirschwasser

Fränkischer Obstler

Mirabelle de Lorraine

Kirsch d'Alsace

Quetsch d'Alsace

Framboise d'Alsace

Mirabelle d'Alsace

Kirsch de Fougerolles

Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige

Südtiroler Aprikot/Südtiroler

Marille/Aprikot dell'Alto Adige/Marille dell'Alto Adige

Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige

Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige

Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige

Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige

Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige

Williams friulano/Williams del Friuli

Sliwovitz del Veneto

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

Sliwovitz del Trentino-Alto Adige

Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino

Williams trentino/Williams del Trentino

Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino

Aprikot trentino/Aprikot del Trentino

Medronheira do Algarve

Medronheira do Buçaco

Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano

Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino

Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto

Aguardente de pêra da Lousã

Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise

Wachauer Marillenbrand

Bošácka Slivovica

Szatmári Szilvapálinka

Kecskeméti Barackpálinka

Békési Szilvapálinka

Szabolcsi Almapálinka

Slivovice

Pálinka

Троянска сливова ракия/Troyanska slivova rakiya

Сливова ракия от Троян/Slivova rakiya from Troyan

Силистренска кайсиева ракия/Silistrenska kayssieva rakiya

Кайсиева ракия от Силистра/Kayssieva rakiya from Silistra

Тервелска кайсиева ракия/Tervelska kayssieva rakiya

Кайсиева ракия от Тервел/Kayssieva rakiya from Tervel

Ловешка сливова ракия/Loveshka slivova rakiya

Сливова ракия от Ловеч/Slivova rakiya from Lovech

Pălincă

Țuică Zetea de Medieșu Aurit

Țuică de Valea Milcovului

Țuică de Buzău

Țuică de Argeș

Țuică de Zalău

Țuică Ardelenească de Bistrița

Horincă de Maramureș

Horincă de Cămârzan

Horincă de Seini

Horincă de Chioar

Horincă de Lăpuș

Turț de Oaș

Turț de Maramureș

8.    Siidri ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook

Calvados

Calvados du Pays d'Auge

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

Eau-de-vie de poiré de Bretagne

Eau-de-vie de cidre de Normandie

Eau-de-vie de poiré de Normandie

Eau-de-vie de cidre du Maine

Aguardiente de sidra de Asturias

Eau-de-vie de poiré du Maine

9.    Emajuurest valmistatud piiritusjook

Bayerischer Gebirgsenzian

Südtiroler Enzian/Genzians dell'Alto Adige

Genziana trentina/Genziana del Trentino

10.    Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid

Pacharán

Pacharán navarro

11.    Kadakamarjadega maitsestatud piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever

Genièvre Flandres Artois

Hasseltse jenever

Balegemse jenever

Péket de Wallonie

Steinhäger

Plymouth Gin

Gin de Mahón

Vilniaus Džinas

Spišská Borovička

Slovenská Borovička Juniperus

Slovenská Borovička

Inovecká Borovička

Liptovská Borovička

12.    Köömnetega maitsestatud piiritusjoogid

Dansk Akvavit/Dansk Aquavit

Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit

13.    Aniisiga maitsestatud piiritusjoogid

Anis español

Évoca anisada

Cazalla

Chinchón

Ojén

Rute

Oύζο/Ouzo

14.    Liköör

Berliner Kümmel

Hamburger Kümmel

Münchener Kümmel

Chiemseer Klosterlikör

Bayerischer Kräuterlikör

Cassis de Dijon

Cassis de Beaufort

Irish Cream

Palo de Mallorca

Ginjinha portuguesa

Licor de Singeverga

Benediktbeurer Klosterlikör

Ettaler Klosterlikör

Ratafia de Champagne

Ratafia catalana

Anis português

Finnish berry/Finnish fruit liqueur

Grossglockner Alpenbitter

Mariazeller Magenlikör

Mariazeller Jagasaftl

Puchheimer Bitter

Puchheimer Schlossgeist

Steinfelder Magenbitter

Wachauer Marillenlikör

Jägertee/Jagertee/Jagatee

Allažu Kimelis

Čepkelių

Demänovka Bylinný Likér

Polish Cherry

Karlovarská Hořká

15.    Piiritusjoogid

Pommeau de Bretagne

Pommeau du Maine

Pommeau de Normandie

Svensk Punsch/Swedish Punch

Slivovice

16.    Viin/vodka

Svensk Vodka/Swedish Vodka

Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland

Polska Wódka/ Polish Vodka

Laugarício Vodka

Originali Lietuviška Degtinė

Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej/Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass

Latvijas Dzidrais

Rīgas Degvīns

LB Degvīns

LB Vodka

17.    Mõrud piiritusjoogid

Rīgas melnais Balzāms/Riga Black Balsam

Demänovka bylinná horká

C)    ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID

Nürnberger Glühwein

Pelin

Thüringer Glühwein

Vermouth de Chambéry

Vermouth di Torino

B-OSA: BOSNIAS JA HERTSEGOVIINAS

A)    BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PÄRITOLU VEINID

Määratletud piirkonna nimetus kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktidega.

Piirkond/alampiirkond

▼C1

Srednja Neretva

▼B

Trebisnjica/Mostar

Trebisnjica/Listica

Rama/Jablanica

Kozara

Ukrina

Majevica

2. LIIDE

ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU

(vastavalt protokolli nr 7 II lisa artiklitele 4 ja 7)

3. LIIDE

KONTAKTPUNKTIDE LOETELU

(vastavalt protokolli nr 7 II lisa artiklile 12)

a)    Bosnia ja Hertsegoviina

Ministrite Nõukogu

Väliskaubanduse ja majandussuhete ministeerium

Väliskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute osakond

Musala 9/2 Sarajevo

Bosnia ja Hertsegoviina

Telefon: +387 33 220 546

Faks: +387 33 220 546

E-post: dragisa.mekic@mvteo.gov.ba

b)    Ühendus

Euroopa Komisjon

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Direktoraat B Rahvusvahelised suhted II

Üksuse B.2 Laienemine juht

B-1049 Brüssel

Belgia

Telefon: +32 2 299 11 11

Faks: +32 2 296 62 92

E-post: AGRI-EC-BiH-winetrade@ec.europa.eu

16. JUUNIL 2008. AASTAL LUXEMBOURGIS ALLKIRJASTATUD ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSTE JA NENDE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT BOSNIA JA HERTSEGOVIINA VAHELISE STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPINGU PARANDUSPROTOKOLL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU PEASEKRETARIAAT, kes on ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel 16. juunil 2008. aastal Luxembourgis allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) hoiulevõtja,

OLLES TEINUD KINDLAKS, et lepingu tekst, mille tõestatud ärakiri edastati allakirjutajatele 31. juulil 2008, sisaldas teatud vigu kreekakeelses versioonis,

OLLES TEAVITANUD lepingu allakirjutajaid nimetatud vigadest ja parandusettepanekutest,

OLLES TEINUD KINDLAKS, et ükski allakirjutaja ei ole esitanud vastuväiteid,

ON ETTE VÕTNUD tänasel päeval kõnealuste vigade paranduse ja on koostanud käesoleva parandusprotokolli, millele on lisatud kreekakeelse lepingu parandused ja mille koopia edastatakse lepinguosalistele.

LÕPPAKT

BELGIA KUNINGRIIGI,

BULGAARIA VABARIIGI,

TŠEHHI VABARIIGI,

TAANI KUNINGRIIGI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI,

EESTI VABARIIGI,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIGI,

HISPAANIA KUNINGRIIGI,

PRANTSUSMAA VABARIIGI,

ITAALIA VABARIIGI,

KÜPROSE VABARIIGI,

LÄTI VABARIIGI,

LEEDU VABARIIGI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,

UNGARI VABARIIGI,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIGI,

AUSTRIA VABARIIGI,

POOLA VABARIIGI,

PORTUGALI VABARIIGI,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIGI,

SLOVAKI VABARIIGI,

SOOME VABARIIGI,

ROOTSI KUNINGRIIGI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised,

edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUSE ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE,

edaspidi „ühendus”,

täievolilised esindajad,

ühelt poolt ning

Bosnia ja Hertsegoviina täievolilised esindajad,

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud kahe tuhande kaheksanda aasta juunikuu kuueteistkümnendal päeval Luxembourgis, et kirjutada alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel, edaspidi „käesolev leping”, on võtnud vastu järgmised dokumendid:

käesolev leping ja selle lisad I-VII, nimelt:

ja järgmised protokollid:

Ühenduse liikmesriikide täievolilised esindajad ning Bosnia ja Hertsegoviina täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Bosnia ja Hertseoviina täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Съставено в Люксембург на шестнадесети юни две хиляди и осма година.

Hecho en Luxemburgo, el dieciséis de junio de dos mil ocho.

V Lucemburku dne šestnáctého června dva tisíce osm.

Udfærdiget i Luxembourg den sekstende juni to tusind og otte.

Geschehen zu Luxemburg am sechzehnten Juni zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta juunikuu kuueteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις δέκα έξι Ιουνίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Luxembourg on the sixteenth day of June in the year two thousand and eight.

Fait à Luxembourg, le seize juin deux mille huit.

Fatto a Lussemburgo, addì sedici giugno duemilaotto.

Luksemburgā, divtūkstoš astotā gada sešpadsmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų birželio šešioliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-nyolcadik év június tizenhatodik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fis-sittax-il jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Luxemburg, de zestiende juni tweeduizend acht.

Sporządzono w Luksemburgu dnia szesnastego czerwca roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Luxemburgo, em dezasseis de Junho de dois mil e oito.

Încheiat la Luxembourg, la șaisprezece iunie două mii opt.

V Luxemburgu dňa šestnásteho júna dvetisícosem.

V Luxembourgu, dne šestnajstega junija leta dva tisoč osem.

Tehty Luxemburgissa kuudentenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Luxemburg den sextonde juni tjugohundraåtta.

Sačinjeno u Luksemburgu, šesnaestoga juna dvije hiljade osme godine.

Sačinjeno u Luksemburgu, šesnaestoga lipnja dvije tisuće osme godine.

Састављено у Луксембургу, шеснаестога јуна двије хиљаде осме године.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Gћal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

Za Bosnu i Hercegovinu

Za Bosnu i Hercegovinu

За Босну и Херцеговину

ÜHISDEKLARATSIOONID

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLITE 51 JA 61 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev leping ei piira mingil moel Bosnia ja Hertsegoviina omandiõigussüsteemi reguleerivate eeskirjade kehtivust.

Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et käesoleva lepingu tähenduses ei takista artiklid 51 ja 61 Bosnial ja Hertsegoviinal rakendada piiranguid kinnisvara omandiõiguse omandamiseks või kasutamiseks lähtudes avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlustest, tingimusel et need piirangud kehtivad nii Bosnia ja Hertsegoviina kui ja ühenduse äriühingute ja kodanike suhtes.

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 73 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatud mõiste „intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand” hõlmab eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust ja kaasnevaid õigusi, andmebaasidega seotud õigusi, patentide, sealhulgas täiendava kaitse tunnistuste, tööstusdisaini, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia, geograafiliste tähiste, sealhulgas päritolumärgistuste ja sordikaitsega seotud õigusi.

Kaubandusomandi õiguste kaitse hõlmab eelkõige kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a ja avaldamata teabe kaitset, nagu on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 39.

Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et käesoleva lepingu artikli 73 lõikes 3 osutatud kaitsetase hõlmab Euroopa Parlamendi nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) sätestatud meetmete, menetluste ja abimeetmete kättesaadavust. ( 16 )

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON ÜHENDUSE KOHALDATAVATE ERANDLIKE KAUBANDUSMEETMETE KOHTA VASTAVALT MÄÄRUSELE (EÜ) nr 2007/2000

Arvestades, et ühendus kohaldab Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina suhtes erandlikke kaubandusmeetmeid vastavalt nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2007/2000 ( 17 ) deklareerib ühendus, et:

---

( 1 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) vastavalt muudatustele.

( 2 ) Bosnia ja Hertsegoviina ametlik väljaanne nr 58/04, 22.12.2004.

( 3 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 4 ) Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).

( 5 ) Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa Legaalmetroloogia koostööorganisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon.

( 6 ) ELT L 192, 22.7.2005, lk 9.

( 7 ) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/51/EÜ (ELT L 152, 7.2.2006, lk 11).

( 9 ) Neid väärtusi uuendatakse nagu asjakohastes direktiivides sätestatud ja vastavalt nende võimalikele tulevastele täiendustele.

( 10 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

( 11 ) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/2007 (ELT L 289, 7.11.2007, lk 8).

( 12 ) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

( 13 ) EÜT L 105, 25.4.1990, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2140/98 (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 9).

( 14 ) EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

( 15 ) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

( 16 ) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.

( 17 ) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 530/2007 (ELT L 125, 15.5.2007, lk 1).