02014R0508 — ET — 16.07.2019 — 003.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149 20.5.2014, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1787, 12. juuni 2017,	L 256	1	4.10.2017
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1022, 20. juuni 2019,	L 172	1	26.6.2019

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 088, 31.3.2017, lk  22 (508/2014)

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 508/2014,

15. mai 2014,

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011

I

JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Määruses sätestatakse liidu finantsmeetmed, et viia ellu:

Artikkel 2

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidu territooriumil elluviidavate toimingute suhtes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ning määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 2.

2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„ühine teabejagamiskeskkond” (CISE) – detsentraliseeritud ülesehitusega süsteemide võrgustik, mis on loodud kasutajate vahel teabe vahetamiseks eesmärgiga suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;

2)	„sektoriülene tegevus” – ELi toimimise lepingus viidatud algatused, mis on eri sektoritele ja/või sektoripoliitikatele vastastikku kasulikud ning mida ei ole võimalik täiel määral saavutada vastavate poliitikavaldkonna meetmete abil;

3)	„elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem (ERS)” – määruses (EÜ) nr 1224/2009 viidatud andmete elektroonilise registreerimise ja aruandluse süsteem;

4)	„Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk” – võrk, millega integreeritakse asjakohased riigisisesed merevaatlus- ja andmekavad ühtseks ning juurdepääsetavaks Euroopa ressursiks;

5)

„kalandus- ja vesiviljeluspiirkond” – mere-, jõe- või järvekaldaga, sealhulgas tiikide või valgalaga piirkond, kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ning mis on geograafilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes funktsionaalselt terviklik ning mille liikmesriik on sellisena määratlenud;

6)	„kalur” – liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb töönduspüügiga;

7)	„kalapüük sisevetel” – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel töönduslikul eesmärgil;

8)	„rannikuala tervikmajandamine” – strateegiad ja meetmed, mida on näiteks kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituses 2002/413/EÜ ( 1 ) Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks;

9)	„merenduse integreeritud juhtimine” – ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine liidu tasandil;

10)

„integreeritud merenduspoliitika” või „IMP” – liidu poliitika, mille eesmärk on soodustada koordineeritud ja ühtset otsustamist, et maksimeerida säästvat arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides, ning eelkõige liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning ka merendussektorites ühtse merenduspoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö kaudu;

11)	„integreeritud mereseire” – liidu algatus, mille eesmärk on sektori- ja piiriülese teabevahetuse ning koostöö kaudu suurendada Euroopa merede seire tõhususust ja mõjusust;

12)	„mereruumi planeerimine” – protsess, milles asjakohased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

13)	„meede” – toimingute kogum;

14)	„väikesemahuline rannapüük” – kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on loetletud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 ( 2 ) I lisa tabelis 3;

15)	„sisevetel tegutsevad kalalaevad” – laevad, mis tegelevad sisevetel töönduspüügiga ja mis ei ole kantud liidu kalalaevastiku registrisse.

II

JAOTIS

ÜLDRAAMISTIK

I

PEATÜKK

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomine ja eesmärgid

Artikkel 4

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

Artikkel 5

Eesmärgid

EMKF aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

Nimetatud eesmärkide taotlemine ei too kaasa püügivõimsuste suurenemist.

Artikkel 6

Liidu prioriteedid

EMKF annab oma panuse, et viia ellu strateegiat „Euroopa 2020” ning ÜKP-d. Selles järgitakse järgmisi liidu prioriteete kalanduse, vesiviljeluse ja nendega seotud tegevuste säästva arengu valdkonnas, mis kajastuvad määruses (EL) nr 1303/2013 osutatud strateegilise raamistiku asjaomastes valdkondlikes eesmärkides:

II

PEATÜKK

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja eelarve otsene täitmine

Artikkel 7

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja eelarve otsene täitmine

1.  V jaotisega hõlmatud meetmeid rahastatakse EMKFist kooskõlas liidu ja liikmesriikide koostöös toimuva eelarve täitmise põhimõttega ning määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud ühiste eeskirjadega.

2.  VI jaotisega hõlmatud meetmeid rahastatakse EMKFist kooskõlas eelarve otsese täitmise põhimõttega.

III

PEATÜKK

Abi üldpõhimõtted eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Artikkel 8

Riigiabi

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2.  ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalas kooskõlas käesoleva määrusega.

3.  Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse riiklik rahastamine, mis läheb kaugemale käesoleva määruse lõikes 2 osutatud makseid käsitlevatest sätetest, käsitatakse tervikuna lõike 1 alusel.

4.  Komisjon võib ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks tegevusabi andmist nimetatud piirkondades kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

Artikkel 9

Konkreetsed eeltingimused

EMKFi suhtes kohaldatakse IV lisas viidatud konkreetseid eeltingimusi.

IV

PEATÜKK

Taotluste vastuvõetavus ja rahastamiskõlbmatud toimingud

Artikkel 10

Taotluste vastuvõetavus

1.  Käitajate esitatud taotlused EMKFist toetuse saamiseks ei ole käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetavad, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane käitaja:

2.  Toetusesaaja täidab lõike 1 punktides a–d osutatud tingimusi ka pärast taotluse esitamist ning kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viie aasta jooksul pärast nimetatud toetusesaajale viimase makse tegemist.

3.  Sellise käitaja esitatud taotlus, kelle puhul pädev asutus on kindlaks teinud, et ta on toime pannud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva konventsiooni ( 5 ) artiklis 1 määratletud pettuse seoses Euroopa Kalandusfondi (EKF) või EMKFiga, ei ole käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:

5.  Liikmesriigid nõuavad, et EMKFile taotlusi esitavad käitajad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kriteeriume ega ole EKFi või EMKFi suhtes pannud toime käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pettust. Liikmesriigid kontrollivad enne toimingule heakskiidu andmist avalduse tõele vastavust, tuginedes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus õigusrikkumiste registris kättesaadavale teabele või muudele kättesaadavatele andmetele.

Esimese lõigu kohaldamisel edastab liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus õigusrikkumiste registris sisalduva teabe.

Artikkel 11

Rahastamiskõlbmatud toimingud

Järgmised toimingud ei ole EMKFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

III

JAOTIS

FINANTSRAAMISTIK

Artikkel 12

Eelarve täitmine

1.  Käesoleva määruse V jaotise kohaselt EMKFile eraldatavat liidu eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raamistikus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 4.

2.  Komisjon täidab käesoleva määruse VI jaotise kohaselt EMKFile eraldatavat liidu eelarvet otse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 6 ) artikli 58 lõike 1 punktiga a.

3.  Otsese eelarve täitmise raames eelarve kulukohustuse osaline või tervikuna tühistamine komisjoni poolt peab olema, kui see on asjakohane, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja käesoleva määruse artikliga 123.

4.  Kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 30 ja 53.

Artikkel 13

Eelarvevahendid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

1.  EMKFist aastateks 2014 - 2020 võetavate kulukohustuste tarvis olevad rahalised vahendid, mis on eraldatud meetmeteks eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega on 5 749 331 600 eurot jooksevhindades kooskõlas II lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

▼C1

2.  Lõikes 1 nimetatud eelarvevahenditest eraldatakse 4 340 800 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ning kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästvaks arenguks, turustuse ja töötlemisega seotud meetmeteks ning liikmesriikide algatusel antavaks tehniliseks abiks V jaotise I, II, III, IV ja VII peatüki alusel, välja arvatud artikkel 67.

▼B

3.  Lõikes 1 nimetatud eelarvevahenditest eraldatakse 580 000 000 eurot artiklis 76 osutatud kontrolli- ja täitmise meetmetele.

4.  Lõikes 1 nimetatud eelarvevahenditest eraldatakse 520 000 000 eurot artiklis 77 osutatud andmekogumismeetmetele.

5.  Lõikes 1 osutatud eelarvevahenditest eraldatakse V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimatele piirkondadele kompensatsiooniks 192 500 000 eurot. See kompensatsioon ei ületa aasta lõikes:

6.  Lõikes 1 osutatud eelarvevahenditest eraldatakse 44 976 000 eurot artiklis 67 osutatud ladustamisabile.

7.  Lõikes 1 osutatud eelarvevahenditest eraldatakse V jaotise VIII peatükis osutatud IMP meetmetele 71 055 600 eurot.

8.  Liikmesriikidel on võimalus kasutada lõigetes 3 ja 4 osutatud vahendeid vaheldumisi.

Artikkel 14

Eelarvevahendid otsesel eelarve täitmisel

1.  EMKFist eraldatakse otsese eelarve täitmise kohastele meetmetele, mida on täpsustatud VI jaotise I kuni III peatükis, aastateks 2014-2020 647 275 400 eurot jooksevhindades.

2.  VI jaotise I ja II peatüki puhul on rahaliste vahendite soovituslik jaotus artiklites 82 ja 85 sätestatud üldeesmärkide vahel esitatud III lisas.

3.  Komisjon võib lõikes 2 osutatud soovituslikest protsendimääradest kõrvale kalduda, kuid mitte rohkem kui 5 % rahastamispaketi väärtusest iga üksikjuhtumi korral.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte III lisas sätestatud soovituslike protsendimäärade kohandamiseks.

Artikkel 15

Vahehindamine

Komisjon vaatab läbi VI jaotise I ja II peatüki rakendamise, sealhulgas III lisas esitatud rahaliste vahendite soovitusliku jaotuse kohandamise vajaduse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2017 vahehindamise aruande saavutatud tulemuste ning EMKFi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.

Artikkel 16

Finantsjaotus eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

1.  Artikli 13 lõigetes 2 - 7 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks saadaolevad vahendid ajavahemikuks 2014 - 2020, mis on sätestatud II lisa tabelis, määratakse kindlaks järgmiste objektiivsete kriteeriumide alusel:

2.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.

IV

JAOTIS

PROGRAMMITÖÖ

I

PEATÜKK

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korras rahastatavate meetmetega seotud programmitöö

Artikkel 17

Rakenduskavade ettevalmistamine

1.  Kõik liikmesriigid koostavad ühe rakenduskava, et rakendada EMKFist kaasrahastatavaid artiklis 6 sätestatud liidu prioriteete.

2.  Liikmesriigid kehtestavad rakenduskavad tihedas koostöös määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partneritega.

3.  Artikli 18 lõike 1 punktis o osutatud rakenduskava osa kohta võtab komisjon 31. maiks 2014 vastu rakendusaktid, milles sätestab liidu tegelikud prioriteedid õigusnormide täitmise tagamise ja kontrollipoliitika valdkonnas. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandmenetlusega.

Artikkel 18

Rakenduskava sisu

1.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 27 nimetatud koostisosadele peab rakenduskava sisaldama järgmist:

Analüüsi ülesehitus lähtub käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud liidu asjaomastest prioriteetidest ning on vajaduse korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 34 osutatud vesiviljelust käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga ning edusammudega hea keskkonnaseisundi saavutamisel direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 5 osutatud merestrateegia väljatöötamise ja rakendamise abil. Töökohtade, keskkonna, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning innovatsiooni edendamisega seotud erivajadusi hinnatakse seoses liidu prioriteetidega, et määrata kindlaks kõige asjakohasemad lahendused nende valdkondadega seotud iga prioriteedi tasandil;

Punktis p osutatud rakenduskava seda osa täiendatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21.

2.  Rakenduskava sisaldab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud lihtsustatud ja lisakulude ning saamata jäänud tulu arvutamise meetodeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 96 ja hüvitise arvutamise meetodit kooskõlas kriteeriumidega, mis on käesoleva määruse artikli 40 lõike 1, artiklite 53, 54 ja 55, artikli 56 lõike 1 punkti f ning artikli 67 kohaselt kõigi algatatud tegevuste kohta kindlaks tehtud. Vajaduse korral tuleks lisada ka teave kalanduse kohalikele algatusrühmadele käesoleva määruse artikli 62 kohaselt tehtud ettemaksete kohta.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud elementide esitusviisi kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Rakenduskava heakskiitmine

1.  Kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 29 ei tulene teisiti, võtab komisjon rakenduskava heakskiitmiseks vastu rakendusakti.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks uurib komisjon, kas artikli 18 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud meetmetega saaks tuvastatud liigse püügivõimsuse tõhusalt kõrvaldada.

Artikkel 20

Rakenduskava muutmine

1.  Komisjon võtab rakenduskava muutmise heakskiitmiseks vastu rakendusakti.

2.  Muutuvate kontrollivajadustega kohandumiseks võib komisjon iga kahe aasta järel võtta vastu rakendusakti, milles kirjeldatakse üksikasjalikult muudatusi artikli 17 lõikes 3 nimetatud õigusnormide täitmise tagamise ja kontrollipoliitikaga seotud liidu prioriteetides ning vastavaid rahastamiskõlblikke toiminguid, mida tuleb hakata käsitlema prioriteetsetena. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.  Liikmesriigid võivad esitada oma rakenduskava muudatused, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud komisjoni rakendusaktides kehtestatud uusi prioriteete. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleb rakenduskava muudatused vastu võtta lihtsustatud menetluses kooskõlas artikli 22 lõikega 2.

Artikkel 21

Andmekogumise töökava

1.  Käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punkti p kohaldamiseks esitavad liikmesriigid igal aastal määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 4 lõike 4 kohaselt enne sellele aastale eelneva aasta 31. oktoobrit, millest alates töökava tuleb kohaldada, komisjonile elektrooniliselt andmekogumise töökavad, välja arvatud juhul, kui olemasolev kava on endiselt kohaldatav, mille korral teavitavad nad sellest komisjoni. Nimetatud kavade sisu peab olema kooskõlas nimetatud määruse artikli 4 lõikega 2.

2.  Komisjon kiidab rakendusaktiga lõikes 1 osutatud töökava heaks sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada.

Artikkel 22

Menetlusnormid ja ajakavad

1.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et sätestada menetlusnormid, vormingud ja ajakavad seoses järgmisega:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Menetlusi ja ajakavasid lihtsustatakse järgmistel juhtudel:

▼C1

▼B

3.  Lõiget 2 ei kohaldata artiklites 33 ja 34 ning artikli 41 lõikes 2 osutatud meetmete suhtes.

II

PEATÜKK

Otsese eelarve täitmise korras rahastatavate meetmetega seotud programmitöö

Artikkel 23

Iga-aastane töökava

1.  VI jaotise rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased töökavad kooskõlas kõnealustes peatükkides sätestatud eesmärkidega. VI jaotise I ja II peatüki puhul võetakse need rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Iga-aastane töökava sisaldab:

V

JAOTIS

KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE KORRAS RAHASTATAVAD MEETMED

I

PEATÜKK

Kalanduse säästev areng

Artikkel 24

Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa artikli 6 lõikes 1 sätestatud liidu prioriteedi erieesmärkide saavutamisele.

Artikkel 25

Üldtingimused

1.  Käesoleva peatüki alusel toetust saanud kalalaeva omanik ei tohi seda laeva üle anda väljapoole liitu vähemalt viie aasta jooksul alates toetusesaajale toetusmakse tegeliku tegemise kuupäevast. Kui laev antakse siiski kõnealuse ajavahemiku jooksul üle, peab liikmesriik toimingu jaoks alusetult makstud summad tagasi nõudma proportsionaalselt selle ajaga, mille puhul käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimus ei olnud täidetud.

2.  Tegevuskulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud juhul, kui see on käesolevas peatükis selgelt sätestatud.

3.  EMKFi kogu rahaline toetus artiklites 33 ja 34 osutatud meetmetele ning artiklis 41 osutatud põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks ei tohi olla suurem järgmisest kahest ülemmäärast:

4.  EMKFi kogu rahaline toetus artikli 29 lõikes 4 osutatud meetmetele ei tohi ületada 5 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.

5.  Artikli 33 alusel kalalaevade omanikele antud rahaline toetus arvestatakse maha laeva omanikele sama laeva eest artikli 34 alusel antud toetusest.

Artikkel 26

Innovatsioon

▼C1

1.  Kalanduse valdkonnas innovatsiooni stimuleerimiseks võib EMKF toetada tegevusi ja toiminguid, mille eesmärk on töötada välja või võtta kasutusele uusi või oluliselt parendatud tooteid ja varustust, uusi või parendatud protsesse ja tehnikaid ning uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme, sealhulgas töötlemise ja turustamise tasandil.

▼B

2.  Käesoleva artikli alusel rahastatavaid toiminguid viib ellu liikmesriigi või liidu tunnustatud teadus- või tehnikaasutus või neid toiminguid viiakse ellu koostöös selle asutusega. See teadus- või tehnikaasutus valideerib selliste toimingute tulemusi.

3.  Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 119 piisaval määral avalikustama.

Artikkel 27

Nõuandeteenused

▼C1

1.  Käitajate üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning säästva kalanduse edendamiseks võib EMKF toetada:

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud teostatavusuuringuid, nõuandeteenuseid ja nõustamist pakuvad nõutava pädevusega teadus-, akadeemilised, kutse- või tehnikaasutused või majandusnõustamisega tegelevad üksused.

3.  Lõikes 1 osutatud toetust antakse käitajatele ja kaluriorganisatsioonidele, sealhulgas tootjaorganisatsioonidele või avalik-õiguslikele asutustele.

4.  Kui lõikes 1 osutatud toetus ei ole suurem kui 4 000 eurot, võib toetusesaaja valida kiirmenetluse teel.

Artikkel 28

Teadlaste ja kalurite partnerlused

1.  Teadlaste ja kalurite vahel teadmiste edasiandmise soodustamiseks võib EMKF toetada:

2.  Lõike 1 punktis b osutatud tegevus võib hõlmata andmete kogumist ja haldamist, uuringuid, katseprojekte, teadmiste ja uurimistulemuste levitamist, seminare ja parimaid tavasid.

3.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda avalik-õiguslikele asutustele, kaluritele, kaluriorganisatsioonidele, kalanduse kohalikele algatusrühmadele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Artikkel 29

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine

1.  Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks võib EMKF toetada:

2.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda ka füüsilisest isikust kalurite abikaasadele või - siseriiklikus õiguses tunnustatud juhtudel ja ulatuses - füüsilisest isikust kalurite elukaaslastele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/41/EL ( 8 ) artikli 2 punktis b sätestatud tingimustele.

3.  Lõike 1 punktis a osutatud toetust võidakse anda alla 30-aastaste liikmesriigi poolt töötuks tunnistatud isikute („koolitatav”) koolitamiseks mitte rohkem kui kahe aasta jooksul. Selline toetus piirdub koolituse toetamisega sellise väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatava kalalaeva pardal, mille omanik on vähemalt 50-aastane kutseline kalur, koolitatava ja laevaomaniku vahelise lepingu alusel, mida asjaomane liikmesriik on tunnustanud, sealhulgas määruses (EL) nr 1380/2013 määratletud säästvate kalapüügi tavade ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise alaste kursuste puhul. Koolitatavaga koos peab pardal olema vähemalt 50-aastane kutseline kalur.

4.  Lõikes 3 osutatud toetust antakse kutselistele kaluritele koolitatava tasu ja asjaomaste kulude katmiseks ning see arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõikele 5, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku olukorda ja elatustaset. Iga toetusesaaja puhul on sellise toetuse ülemmäär programmitöö perioodi jooksul 40 000 eurot.

Artikkel 30

Mitmekesistamine ja uut liiki sissetulekud

1.  EMKF võib toetada investeeringuid, mis aitavad muuta kalurite sissetuleku mitmekesisemaks, arendades välja lisategevusi, sh investeeringud laevadesse, kalandusturismi, restoranidesse, kalandusega seotud keskkonnateenustesse ning kalandusega seotud haridustegevusse.

2.  Lõike 1 kohast toetust antakse kaluritele, kes:

3.  Lõike 1 kohast toetust antakse ainult siis, kui lisategevused on seotud kalurite kalandusalase põhitegevusega.

4.  Lõike 1 alusel antav toetus ei tohi olla suurem kui 50 % äriplaanis igaks toiminguks ette nähtud eelarvest ning on kõige rohkem 75 000 eurot iga toetusesaaja kohta.

Artikkel 31

Starditoetus noortele kaluritele

1.  EMKFist võib anda ettevõtlusalast starditoetust noortele kaluritele.

2.  Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ainult esimese kalalaeva ostuks:

3.  Käesoleva artikli tähenduses tähendab mõiste „noor kalur” füüsilist isikut, kes soovib esmakordselt soetada kalalaeva ning kes taotluse esitamise ajal on alla 40 aastane ning on vähemalt viis aastat töötanud kalurina või on läbinud samaväärse kutseõppe. Liikmesriigid võivad määratleda täiendavaid objektiivseid kriteeriume, mille alusel võivad noored kalurid saada käesoleva artikli kohast toetust.

4.  Käesoleva artikli kohane toetus ei ületa 25 % kalalaeva ostumaksumusest ega ole ühelgi juhul rohkem kui 75 000 eurot noore kaluri kohta.

Artikkel 32

Tervishoid ja ohutus

1.  Kalurite hügieeni-, tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks võib EMKF toetada laevadesse või individuaalvarustusse tehtavaid investeeringuid, kui need investeeringud lähevad kaugemale liidu või liikmesriigi õiguse kohastest nõuetest.

2.  Käesoleva artikli alusel antakse toetust kaluritele või kalalaevade omanikele.

3.  Kui toiminguks on kalalaeva tehtav investeering, antakse toetust ainult üks kord sama liiki investeeringu kohta sama kalalaeva puhul programmitöö perioodi jooksul. Kui toiminguks on individuaalvarustusse tehtav investeering, antakse toetust ainult üks kord sama liiki varustuse kohta sama toetusesaaja puhul programmitöö perioodi jooksul.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 1 alusel rahastamiskõlblike toimingute liigid.

Artikkel 33

Püügitegevuse ajutine peatamine

1.  EMKF võib toetada püügitegevuse ajutiseks peatamiseks võetavaid meetmeid järgmistel juhtudel:

2.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuueks kuuks laeva kohta ajavahemikul 2014–2020.

3.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda ainult:

4.  Kogu asjaomaste kalalaevade või asjaomaste kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud.

Artikkel 34

Püügitegevuse püsiv lõpetamine

1.  EMKF võib toetada ainult neid püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks võetavaid meetmeid, mis on seotud laevade lammutamisega, tingimusel et:

2.  Lõike 1 kohast toetust võib anda:

3.  Asjaomased kalurid lõpetavad reaalselt kogu püügitegevuse. Sellise toetuse saajad peavad püügitegevuse tegelikku lõpetamist tõendama pädevale asutusele. Kui kalurid alustavad taas püügitegevust vähem kui kahe aasta jooksul alates toetustaotluse esitamise kuupäevast, makstakse hüvitis pro rata temporis põhimõttel tagasi.

▼M2

4.  Käesoleva artikli alusel võib toetust anda kuni 31. detsembrini 2017, välja arvatud siis, kui vastu on võetud püügitegevuse alalise lõpetamise meetmed, et saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 ( 10 ) kehtestatud Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva kasutamise mitmeaastase kava eesmärgid.

▼M2

4a.  Määruse (EL) 2019/1022 eesmärkide saavutamiseks vastu võetud püügitegevuse alalise lõpetamise meetmetega seotud kulud on kõlblikud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetuse saamiseks alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast.

▼B

5.  Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ainult pärast seda, kui samaväärne püügivõimsus on liidu kalalaevastiku registrist lõplikult eemaldatud ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload on samuti alatiseks ära võetud. Sellise toetuse saaja ei või uut kalalaeva registreerida viie aasta jooksul pärast toetuse saamist. Riigiabist toetatava püügitegevuse püsiva lõpetamise tulemusena tekkiva püügivõimsuse vähenemise tõttu vähendatakse püsivalt ja samaväärselt määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas sätestatud püügivõimsuse ülempiiri.

6.  Erandina lõikest 1 võidakse anda toetust laevade püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks, mis ei ole seotud laevade lammutamisega, tingimusel et laevade uuendamisel muudetakse nende sihtotstarve muuks kui töönduspüügiks.

Lisaks sellele ja merepärandi kaitsmise eesmärgil võidakse anda toetust traditsiooniliste puust laevade püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks, mis ei ole seotud laevade lammutamisega, tingimusel et kõnealustele laevadele jääb muinsusfunktsioon maismaal.

Artikkel 35

Ühisfondid ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumite jaoks

1.  EMKF võib toetada ühisfonde, millest kaluritele makstakse rahalisi hüvitisi ebasoodsatest ilmastikutingimustest või keskkonnajuhtumitest ja püügitegevuse käigus toimunud mereõnnetuse puhul kalurite või kalalaevade päästmiskuludest tingitud majandusliku kahju eest.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tähendab mõiste „ühisfond” liikmesriigi poolt siseriikliku õiguse kohaselt akrediteeritud skeemi, mille kaudu saavad sellega ühinenud kalurid end kindlustada niisuguse majanduskahju vastu, mis on põhjustatud lõikes 1 sätestatud sündmustest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva artikli alusel antava toetuse ning muude liidu või riiklike toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest.

4.  Selleks, et olla käesoleva artikli kohaselt rahastamiskõlblik, peab asjaomane ühisfond:

5.  Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige kaluritele hüvitiste maksmise ja kalurite toetuskõlblikkuse lõikes 1 osutatud ebasoodsate ilmastikutingimuste, keskkonnajuhtumite või mereõnnetuste puhul, ning samuti kõnealuste eeskirjade haldamise ja järgimise seire kohta. Liikmesriigid tagavad, et fondide korralduses nähakse ette karistused kaluritepoolse hooletuse juhtudel.

6.  Lõikes 1 nimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste, keskkonnajuhtumite või mereõnnetuste esinemine peab olema ametlikult kinnitatud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt.

7.  Lõikes 1 osutatud rahaline toetus võib olla seotud üksnes selliste summadega, mille ühisfond on kaluritele maksnud rahalise hüvitisena. Fondi moodustamisega seotud halduskulude katmiseks toetust ette ei nähta. Liikmesriigid võivad rahastamiskõlblikke kulusid piirata, kehtestades iga ühisfondi puhul ülemmäärad.

8.  Lõikes 1 osutatud rahalist toetust antakse üksnes siis, kui ebasoodsatest ilmastikutingimustest, keskkonnajuhtumist või mereõnnetusest tingitud kahjud on üle 30 % asjassepuutuva ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel.

9.  Algkapital ei tohi tulla EMKFi vahenditest.

10.  Kui liikmesriigid otsustavad ühisfondile ülemmäärade kehtestamisega toetuskõlblikke kulusid piirata, esitavad nad oma rakenduskavades nende ülemmäärade üksikasjad ja põhjendused.

Artikkel 36

Kalapüügivõimaluste eraldamise süsteemide toetamine

1.  Püügitegevuse kohandamiseks püügivõimalustele vastavaks võib EMKF toetada püügivõimaluste eraldamise süsteemide kavandamist, arendamist, seiret, hindamist ja haldamist.

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse riiklikele asutustele, juriidilistele või füüsilistele isikutele või liikmesriigi poolt tunnustatud kaluriorganisatsioonidele, sealhulgas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, kes haldavad lõikes 1 osutatud süsteeme ühiselt.

Artikkel 37

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamine

1.  EMKF võib määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 7, 8 ja 11 kohaste kaitsemeetmete ja sama määruse artikli 18 kohase piirkondliku koostöö tõhusaks kavandamiseks ja rakendamiseks toetada:

2.  EMKF võib toetada varude otsest taasasustamist lõike 1 alusel ainult juhul, kui see on kaitsemeetmena sätestatud liidu õigusaktis.

Artikkel 38

Kalapüügi poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele

1.  Selleks et vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite järkjärgulist kaotamist ja hõlbustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside säästvale kasutamisele kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 võib EMKFist toetada investeeringuid:

2.  Erandina artikli 11 punktist a võib äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud toetust anda ankurdatud peibutuspüügivahenditeks ainult juhul, kui need aitavad kaasa säästvale ja selekteerivale kalapüügile.

3.  Samal liidu kalalaeval asuvale samaliigilisele varustusele ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

4.  Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügivahenditel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju ökosüsteemile ja mittesihtliikidele võrreldes tavapüügivahendite või muu varustusega, mis on lubatud liidu või asjaomases liikmesriigi õiguses, mis on vastu võetud määruses (EL) nr 1380/2013 ettenähtud piirkondadeks jaotamise kontekstis.

5.  Toetust antakse:

Artikkel 39

Mere bioloogiliste ressursside kaitsmisega seotud innovatsioon

1.  Selleks et panustada tagasiheite ja kaaspüügi järkjärgulisse kaotamisse ja hõlbustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2, ning et vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale ja kaitsealuste röövliikide põhjustatavat kahju, võidakse EMKFist toetada toiminguid, mille eesmärk on arendada või kasutusele võtta uusi tehnilisi ja korralduslikke teadmisi, mis vähendavad püügitegevuse mõju keskkonnale (sh täiustatud püügitehnikad ja püügivahendite selektiivsus), või saavutada mere bioloogiliste ressurssside säästvam kasutamine ning kaitsealuste röövliikidega kooseksisteerimise võimalused.

2.  Käesoleva artikli alusel rahastatavaid toiminguid viivad ellu nende toimingute tulemusi valideerivad liikmesriigi tunnustatud teadus- või tehnikaasutused või neid toiminguid viiakse ellu nendega koostöös.

3.  Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 119 piisaval määral avalikustama.

4.  Käesoleva artikli alusel rahastatavate projektidega seotud kalalaevad ei tohi moodustada üle 5 % riigisisese laevastiku laevade arvust või 5 % riigisisese laevastiku tonnaažist brutotonnaažina, mis arvutatakse taotluse esitamise aja seisuga. Liikmesriigi taotlusel võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud tingimustel ja komisjoni otsusega 2005/629/EÜ ( 12 ) asutatud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) soovitusele tuginedes kiita heaks käesolevas lõikes sätestatud ülemmäära ületavaid projekte.

5.  Toiminguid, mida ei saa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 33 liigitada teadusuuringute otstarbel toimuvaks kalapüügiks ning mis seisnevad uute püügiseadmete või -tehnikate katsetamises, teostatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud püügivõimaluste piirides.

6.  Kalalaeva poolt toimingus osalemisega loodud netotulu arvestatakse toimingu rahastamiskõlblikest kuludest maha kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikega 8.

7.  Lõike 6 kohaldamisel tähendab netotulu sissetulekut, mille kalur saab uute tehniliste või töökorralduslike teadmiste kasutuselevõtu ja katsetamise ajal püütud kalade või karpide esmamüügist ning millest on maha arvatud müügikulud, nagu oksjonihoonete tasud.

Artikkel 40

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine ning hüvitamise kord säästva püügitegevuse raamistikus

1.  Selleks et kaitsta ja taastada merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme säästva püügitegevuse raamistikus ja vajaduse korral kalurite osalusel, võib EMKFist toetada järgmisi toiminguid:

▼C1

▼B

2.  Lõike 1 punktis h osutatud toetust antakse liikmesriikide pädevate asutuste poolt sellistele kavadele ametliku tunnustuse saamise korral. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et liidu, riiklike ja erakindlustusskeemide ühendamise tulemusena ei toimuks kahjude ülemäärast hüvitamist.

3.  Käesolevas artiklis viidatud toiminguid võivad ellu viia avalik-õiguslikud teadus- või tehnikaasutused, nõuandekomisjonid, kalurid, liikmesriigi poolt tunnustatud kaluriorganisatsioonid või valitsusvälised organisatsioonid partnerluses kalurorganisatsioonidega või kalanduse kohalike algatusrühmadega.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 alusel rahastamiskõlblikke kulusid.

Artikkel 41

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine

1.  EMKF võib kliimamuutuse leevendamiseks ja kalalaevade energiatõhususe parandamiseks toetada:

2.  Põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks võib toetust anda ainult:

3.  Põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks võib lõike 2 kohast toetust anda ainult nende laevade puhul, mis kuuluvad laevastiku osasse, mille kohta ilmnes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud püügivõimsuse aruandest, et selle laevastiku osa püügivõimsus on tasakaalus selle jaoks kättesaadavate püügivõimalustega.

4.  Käesoleva artikli l lõike 2 kohast toetust antakse ainult nende põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks, mis on ametlikult sertifitseeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõikega 2. Toetust võib anda ainult pärast seda, kui nõutud püügivõimsuse vähendamine kilovattides on liidu kalalaevade registrist lõplikult eemaldatud.

5.  Kalalaevadele, mille mootorivõimsust ei sertifitseerita, võib käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust anda ainult nende põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks, mille puhul on mootorivõimsuse kooskõla kontrollitud vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 41 ning mille puhul on füüsiliselt kontrollitud, et mootorivõimsus ei ületa kalalaevatunnistustes kindlaks määratud võimsust.

6.  Lõike 2 punktides b ja c nimetatud mootorivõimsuse vähendamine võib olla saavutatud laevade rühma mootorivõimsuse vähendamisega kõnealustes punktides nimetatud iga laevakategooria kohta.

7.  Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 3 kohaldamist, ei tohi EMKFi rahaline toetus käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmetele, mis on seotud mootori asendamise või ajakohastamisega, ületada kahte järgmist ülemmäära:

8.  Väikesemahulise rannapüügi sektori käitajate poolt tehtud taotlusi käsitletakse prioriteedina kuni on välja makstud 60 % kogu toetusest, mida antakse lõikes 2 osutatud põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks kogu programmitöö perioodi jooksul.

9.  Lõigete 1 ja 2 kohast toetust antakse ainult kalalaevade omanikele ja mitte rohkem kui üks kord sama liiki investeeringu jaoks samale kalalaevale programmitöö perioodi jooksul.

10.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punkti a alusel rahastamiskõlblikke kulusid.

Artikkel 42

Lisandväärtus, toote kvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine

1.  Püütud kala lisandväärtuse suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks võib EMKFist toetada:

2.  Lõike 1 punktis b osutatud toetus sõltub selektiivsete püügivahendite kasutamisest soovimatu püügi minimeerimiseks ja seda antakse üksnes liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise kuupäevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul oma laevaga merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva.

Artikkel 43

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused

1.  EMKF võib lossitud toodete kvaliteedi, kontrolli ja jälgitavuse suurendamiseks, energiatõhususe parandamiseks, keskkonnakaitsele kaasaaitamiseks ning ohutuse ja töötingimuste parandamiseks toetada investeeringuid kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste infrastruktuuri, sealhulgas investeeringuid jäätmete ja mereprahi kogumise struktuuridesse.

2.  EMKF võib toetada investeeringuid kalasadamatesse, oksjonihoonetesse, lossimiskohtadesse ja varjualustesse, et hõlbustada kogu saagi lossimise kohustuse täitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktiga b ning suurendada vähe kasutust leidvate saagiosade väärtust.

3.  EMKF võib kalurite tööohutuse suurendamiseks toetada investeeringuid varjualuste ehitamisse ja ajakohastamisse.

4.  Toetus ei hõlma uute sadamate, uute lossimiskohtade ega uute oksjonihoonete ehitamist.

Artikkel 44

Kalapüük sisevetel ja sisevete loomastik ja taimestik

1.  EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevete kalapüügi mõju keskkonnale, suurendada energiatõhusust, tõsta lossitud kala väärtust või kvaliteeti või parandada tervishoiu-, tööohutuse ja töötingimusi ning inimkapitali ja koolitust:

▼C1

2.  EMKF võib toetada noorte kalurite ettevõtluse alustamisega seotud investeeringuid vastavalt artiklile 31, järgides kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi, välja arvatud artikli 31 lõike 2 punktides b ja d sätestatud nõuet.

▼B

3.  EMKF võib toetada innovatsiooni edendamist ja hõlbustamist kooskõlas artikliga 26, nõuandeteenuseid kooskõlas artikliga 27 ning teadlaste ja kalurite partnerlust kooskõlas artikliga 28.

4.  Siseveekalurite tegevuste mitmekesisuse säilitamiseks võib EMKF artiklis 30 sätestatud tingimustel toetada sisevete kalapüügi mitmekesistamist lisategevustega.

5.  Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse:

6.  Veeloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja arendamiseks võib EMKF toetada:

7.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.

II

PEATÜKK

Vesiviljeluse säästev areng

Artikkel 45

Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõikes 2 sätestatud liidu prioriteedi erieesmärke.

Artikkel 46

Üldtingimused

1.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, antakse käesoleva peatüki kohast toetust vesiviljelusettevõtetele.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel esitavad vesiviljelussektoris tegutsemist alustavad ettevõtjad äriplaani ja rohkem kui 50 000  euro suuruste investeeringute korral ka teostatavusuuringu, mis hõlmab ka toimingute keskkonnamõju hinnangut. Käesoleva peatüki kohast toetust antakse üksnes juhul, kui sõltumatust turundusaruandest nähtub selgelt, et asjaomase toote puhul on olemas head jätkusuutlikud turuväljavaated.

3.  Kui toiming seisneb investeeringutes seadmetesse või infrastruktuuri, et tagada vastavus keskkonna-, inim- või loomatervise-, hügieeni- või loomade heaolu tulevastele nõuetele kooskõlas liidu õigusega, võib toetust anda selle kuupäevani, mil standardid muutuvad ettevõtete jaoks kohustuslikuks.

4.  Toetust ei anta geneetiliselt muundatud organismide kasvatamiseks.

5.  Toetust ei anta vesiviljelustoiminguteks merekaitsealadel, kui liikmesriigi poolt tunnustatud pädev asutus on teinud keskkonnamõju hinnangu alusel kindlaks, et toimingu tõttu avalduks keskkonnale märkimisväärne negatiivne mõju, mida ei saa piisavalt leevendada.

Artikkel 47

Innovatsioon

1.  Vesiviljelusega seotud innovatsiooni stimuleerimiseks võib EMKF toetada toiminguid, mille eesmärk on:

2.  Käesoleva artikli kohaseid toiminguid viivad ellu nende toimingute tulemusi valideerivad liikmesriigi tunnustatud riiklikud või eraõiguslikud teadus- või tehnikaasutused või neid toiminguid viiakse ellu nendega koostöös.

3.  Toetatavate toimingute tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 119 piisaval määral avalikustama.

Artikkel 48

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse

1.  EMKF võib toetada:

2.  Lõike 1 punkti h kohast toetust antakse ainult vesiviljelusettevõtetele, tingimusel et lisategevused on seotud vesiviljelusettevõtte põhitegevusega, sealhulgas kalandusturismi, vesiviljelusega seotud keskkonnateenuste või vesiviljelusega seotud haridustegevusega.

3.  Lõike 1 kohast toetust võib anda tootmise suurendamiseks ja/või olemasolevate vesiviljelusettevõtete ajakohastamiseks või uute ettevõtete rajamiseks, tingimusel et arendustegevus on kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 34.

Artikkel 49

Haldus-, asendus- ja nõuandeteenused vesiviljelusettevõtetele

1.  Vesiviljelusettevõtete üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning nende toimingute negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks võib EMKF toetada järgmist:

2.  Lõike 1 punktis b sätestatud nõuandeteenused hõlmavad järgmist:

▼C1

▼B

3.  Lõike 1 punktis b osutatud nõuandeteenuseid osutavad teadus- või tehnikaasutused ning liikmesriigi poolt tunnustatud õigus- ja majandusnõustamisega tegelevad üksused, kellel on nõutav pädevus.

4.  Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse ainult avalik-õiguslikele asutustele või muudele üksustele, kelle liikmesriik on valinud ettevõtete nõuandeteenuseid korraldama. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse ainult vesiviljelussektori VKEdele või vesiviljelusorganisatsioonidele, sealhulgas vesiviljeluse tootjaorganisatsioonidele ja vesiviljeluse tootjaorganisatsioonide ühendustele.

5.  Kui toetus ei ole suurem kui 4 000 eurot, võib toetusesaaja valida kiirmenetluse teel.

6.  Toetusesaajad ei saa toetust rohkem kui üks kord aastas iga lõikes 2 osutatud nõuandeteenuse kategooria kohta.

Artikkel 50

Inimkapitali ja suhtlusvõrgustike edendamine

1.  EMKF võib inimkapitali ja suhtlusvõrgustike edendamiseks toetada:

2.  Lõike 1 punktis a osutatud toetust ei anta suurtele vesiviljelusettevõtetele, välja arvatud juhul kui nad jagavad oma teadmisi VKEdele.

3.  Erandina artiklist 46 antakse käesoleva artikli alusel toetust ka riiklikele või riigi osalusega organisatsioonidele ning muudele liikmesriigi poolt tunnustatud organisatsioonidele.

4.  Käesoleva artikli alusel antakse toetust ka füüsilisest isikust vesiviljelusettevõtjate abikaasadele või - siseriiklikus õiguses tunnustatud juhtudel ja ulatuses - füüsilisest isikust vesiviljelusettevõtjate elukaaslastele direktiivi 2010/41/EL artikli 2 punktis b sätestatud tingimustel.

Artikkel 51

Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

1.  Vesiviljelusalade ja -infrastruktuuride arengule kaasaaitamiseks ning toimingute negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks võib EMKF toetada:

2.  Käesoleva artikli kohaselt on toetusesaajad üksnes avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud asutused, kellele liikmesriik on usaldanud lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise.

Artikkel 52

Uute vesiviljelusettevõtjate julgustamine säästva vesiviljelusega tegelemiseks

1.  EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks vesiviljeluses toetada säästvate vesiviljelusettevõtete loomist uute vesiviljelusettevõtjate poolt.

2.  Lõike 1 kohast toetust antakse kõnealuses sektoris tegutsemist alustavatele vesiviljelusettevõtjatele tingimusel, et nad:

3.  Piisavate kutseoskuste omandamiseks võivad sektorisse sisenevad vesiviljelusettevõtjad kasutada artikli 50 lõike 1 punktis a ette nähtud toetust.

Artikkel 53

Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele

1.  EMKF võib mahepõllumajandusliku või energiatõhusa vesiviljeluse edendamiseks toetada järgmist:

2.  Toetust antakse ainult toetusesaajatele, kes võtavad endale kohustuse osaleda vähemalt kolm aastat EMASis või vähemalt viis aastat järgida mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid.

3.  Toetust antakse maksimaalselt kolmeaastase hüvitise vormis ajavahemikuks, mil ettevõte läheb üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, või perioodil, mil ettevõte valmistub osalema EMASi süsteemis. Liikmesriigid arvutavad hüvitise tuginedes alljärgnevale:

Artikkel 54

Vesiviljeluse keskkonnateenused

1.  EMKF võib keskkonnateenuseid osutava vesiviljeluse arengu edendamiseks toetada järgmist:

2.  Lõike 1 punkti a kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis hoidmisnõuete tõttu tekkinud lisakulude ja/või saamata jäänud tulu eest asjaomastel aladel seoses direktiivide 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ rakendamisega.

3.  Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes siis, kui toetusesaajad võtavad endale kohustuse vähemalt viie aasta jooksul täita vesiviljeluse keskkonnanõudeid, mis lähevad kaugemale pelgalt liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamisest. Toimingu keskkonnakasu tõendatakse eelnevalt liikmesriigi määratud pädevate asutuste tehtud hinnangu abil, välja arvatud kui teatava toimingu keskkonnakasu on juba tunnustatud.

4.  Lõike 1 punkti c kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude ja/või saamata jäänud tulu eest.

5.  Käesoleva artikli alusel toetatavate toimingute tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 119 piisaval määral avalikustama.

Artikkel 55

Rahvatervise meetmed

1.  EMKF võib toetada molluskikasvatajaid, hüvitades nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise, kui selline peatamine on rangelt rahvatervise huvides.

2.  Toetust võib anda üksnes siis, kui molluskite saastumise tõttu nende kogumise peatamine on tingitud toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiine sisaldava planktoni olemasolul ning kui:

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada arvestamiseks erinormid nendele ettevõtetele, mis on tegutsenud alla kolme aasta.

3.  Hüvitist võib maksta maksimaalselt 12 kuu jooksul kogu programmitöö perioodi jooksul. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühel korral kõige rohkem 12 lisakuu võrra kokku maksimaalselt 24 kuuni.

Artikkel 56

Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

▼C1

1.  Loomade tervise ja heaolu edendamiseks vesiviljelusettevõtetes, muu hulgas ennetamise ja bioloogilise turvalisuse osas, võib EMKF toetada:

▼B

2.  Lõike 1 punkti d kohane toetus ei hõlma veterinaarravimite ostmist.

3.  Lõike 1 punkti d alusel rahastatavate uuringute tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 119 piisaval määral ette kandma ja avalikustama.

4.  Toetust võib anda ka avalik-õiguslikele asutustele.

Artikkel 57

Vesiviljeluse varude kindlustamine

1.  EMKF võib vesiviljelustootjate sissetulekute kaitseks toetada sissemakseid vesiviljeluse varude kindlustusse, mis katab majandusliku kahju, mis on tekkinud vähemalt ühel järgmisel põhjusel:

2.  Asjaomane liikmesriik peab lõikes 1 osutatud tingimuste esinemist vesiviljeluses ametlikult kinnitama.

3.  Liikmesriigid võivad asjakohasel juhul eelnevalt kehtestada kriteeriumid, mille alusel lõikes 2 osutatud ametlik kinnitamine loetakse toimunuks.

4.  Toetust antakse üksnes vesiviljeluse varude kindlustuslepingutele, mis hõlmavad lõikes 1 osutatud majandusliku kahju, mis ületab 30 % vesiviljelusettevõtte keskmisest aastakäibest, arvutatuna ettevõtte kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel, mis eelneb aastale, millal majanduslik kahju tekkis.

III

PEATÜKK

Kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästev areng

1.

Jagu

Tegevus ja eesmärgid

Artikkel 58

Tegevus

EMKF toetab kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästvat arengut kooskõlas kogukondlikult juhitava kohaliku arengu lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32.

Artikkel 59

Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa artikli 6 lõikes 4 sätestatud liidu prioriteedi erieesmärkide saavutamisele.

2.

Jagu

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad ja kalanduse kohalikud algatusrühmad

Artikkel 60

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad

1.  Artiklis 59 viidatud eesmärkide saavutamiseks peavad kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad:

2.  Strateegiad peavad ühtima asjaomases piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning artiklis 6 sätestatud liidu prioriteetidega. Strateegiad võivad ulatuda kalandusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kalanduspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegiad peavad olema ulatuslikumad kui vaid toimingute kogum või sektorimeetmete kõrvutamine.

Artikkel 61

Kalanduse kohalikud algatusrühmad

1.  EMKFi tähenduses nimetatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud kohalikud algatusrühmad kalanduse kohalikeks algatusrühmadeks.

2.  Kalanduse kohalikud algatusrühmad teevad ettepaneku kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia kohta, mis põhineb vähemalt käesoleva määruse artiklis 60 sätestatud koostisosadel, ja vastutavad selle rakendamise eest.

3.  Kalanduse kohalikud algatusrühmad:

▼C1

4.  Kui kogukondlikult juhitavat kohaliku arengu strateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, peab EMKFi toetatavate toimingute jaoks kalanduse kohalike algatusrühmade valimise organ vastama lõikes 3 sätestatud nõuetele.

▼B

5.  Kalanduse kohalikud algatusrühmad võivad täita ka lisaülesandeid, mis lähevad kaugemale määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud miinimumülesannetest, kui korraldusasutus on need ülesanded neile delegeerinud.

3.

Jagu

Rahastamiskõlblikud toimingud

Artikkel 62

EMKFi toetus kogukondlikult juhitavale kohalikule arengule

1.  Käesoleva jao kohaselt on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 35 rahastamiskõlblikud järgmised toimingud:

2.  Kalanduse kohalikud algatusrühmad võivad taotleda korraldusasutuselt ettemakse tegemist, kui selline võimalus on rakenduskavaga ette nähtud. Ettemakse summa ei tohi ületada 50 % jooksevkulude ja elavdamisega seotud riiklikust toetusest.

Artikkel 63

Kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamine

1.  Kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamiseks võib toetust anda järgmiste eesmärkide täitmiseks:

2.  Lõikes 1 osutatud toetus võib hõlmata käesoleva jaotise I, II ja IV peatükis, välja arvatud artiklites 66 ja 67, ette nähtud meetmeid, tingimusel et nende juhtimine kohalikul tasandil on selgelt põhjendatud. Kui toetust antakse neile meetmetele vastavatele toimingutele, kohaldatakse käesoleva jaotise I, II ja IV peatükis sätestatud asjakohaseid tingimusi ning toimingutele ette nähtud toetuse määrasid.

Artikkel 64

Koostöö

1.  Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktis c osutatud toetust võib anda:

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „territooriumidevaheline koostöö” liikmesriigi sisest koostööd ning „riikidevaheline koostöö” koostööd mitme liikmesriigi territooriumide või vähemalt ühe liikmesriigi territooriumi ja ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi vahel.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel võivad EMKFi kohased kalanduse kohalike algatusrühmade partnerid olla erinevalt muudest kalanduse kohalikest algatusrühmadest kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused, mis rakendavad kogukondlikult juhitavat kohaliku arengu strateegiat liidus või sellest väljaspool.

3.  Juhul kui koostööprojekte ei vali välja kalanduse kohalikud algatusrühmad, kehtestavad liikmesriigid asjakohase süsteemi koostööprojektide hõlbustamiseks. Nad avalikustavad riiklikud ja piirkondlikud haldustoimingud riikidevaheliste koostööprojektide väljavalimiseks ja rahastamiskõlblike kulude loetelu hiljemalt kahe aasta jooksul arvates nende rakenduskavade vastuvõtmise kuupäevast.

4.  Haldusotsused koostööprojektide kohta tuleb teha nelja kuu jooksul arvates projekti esitamise kuupäevast.

5.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni heakskiidetud riikidevahelistest koostööprojektidest kooskõlas artikliga 110.

IV

PEATÜKK

Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

Artikkel 65

Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõikes 5 sätestatud liidu prioriteedi erieesmärke.

Artikkel 66

Tootmis- ja turustuskavad

1.  EMKF toetab määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.

2.  Tootmis- ja turustuskavadega seotud kulutused on EMKFi jaoks rahastamiskõlblikud ainult pärast seda, kui iga liikmesriigi pädevad asutused on heaks kiitnud määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 5 viidatud iga-aastase aruande.

3.  Käesoleva artikli kohaselt tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 3 % kõnealuse tootjaorganisatsiooni poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul ei tohi kõnealune toetus ületada 3 % kõnealuse organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul.

4.  Kui asjaomane liikmesriik on kiitnud heaks määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 3 viidatud tootmis- ja turustuskava, võib ta teha ettemakse, mis on 50 % rahalisest toetusest.

5.  Lõikes 1 osutatud toetust antakse ainult tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele.

Artikkel 67

Ladustamisabi

1.  EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügitooteid, tingimusel et tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31, järgmistel tingimustel:

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel, kui tootjaorganisatsiooni liikmetel ei olnud ajavahemikus 2009–2011 turule lastud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turule lastud aastatoodangu keskmist väärtust.

2.  Lõikes 1 osutatud toetuse maksmine lõpetatakse 31. detsembriks 2018.

3.  Lõikes 1 osutatud toetust makstakse ainul pärast seda, kui tooted on suunatud inimtoiduna ringlusesse.

4.  Liikmesriigid kehtestavad oma territooriumil kohaldatava tehniliste ja finantskulude summa järgmisel viisil:

Need tehnilised ja finantskulud avalikustatakse.

5.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, tagamaks et tooted, mille jaoks antakse ladustamisabi, vastavad käesolevas artiklis sätestatud tingimustele. Selliste kontrollide korraldamiseks peavad ladustamisabi saajad laoarvestust iga tootekategooria kohta, mis on antud lattu ja mis hiljem lastakse turule inimtoiduna tagasi.

Artikkel 68

Turustusmeetmed

1.  EMKF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:

2.  Lõikes 1 osutatud toimingud võivad hõlmata tarneahela tootmis-, töötlemis- ja turustustegevust.

Lõike 1 punktis g osutatud toimingud ei tohi olla suunatud kaubamärkidele.

Artikkel 69

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

1.  EMKFi kaudu võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavaid investeeringuid:

2.  Muude ettevõtjate kui VKEde puhul antakse lõikes 1 viidatud toetust üksnes määruse (EL) nr 1303/2013 II osa IV jaotisega ette nähtud rahastamisvahendite kaudu.

V

PEATÜKK

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

Artikkel 70

Hüvitamise kord

1.  EMKF võib toetada nende lisakulude hüvitamist, mida ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud Prantsuse äärepoolseimate piirkondade käitajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

2.  Iga asjaomane liikmesriik koostab lõikes 1 osutatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks rahastamiskõlblike toodete koguse.

3.  Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste määramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, muu hulgas vajadust tagada, et hüvitis oleks täielikult kooskõlas ÜKP reeglitega.

4.  Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul:

5.  Lõike 4 punkti b ei kohaldata, kui asjaomases äärepoolseimas piirkonnas asuva töötleja olemasolev võimsus ületab tooraine koguse, mis on tarnitud kooskõlas asjaomase piirkonna hüvituskavaga.

6.  Hüvitist makstakse järgmistele käitajatele:

Artikkel 71

Hüvitise arvutamine

Hüvitist makstakse artikli 70 lõikes 6 osutatud käitajatele, kes tegutsevad artikli 70 lõikes 1 osutatud piirkondades ja seejuures võetakse arvesse:

Artikkel 72

Hüvituskava

1.  Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile rakendusaktidega heakskiitmiseks iga artikli 70 lõikes 1 osundatud piirkonna kohta hüvituskava. Nimetatud kavas märgitakse artiklis 70 osundatud kalandus- ja vesiviljelustoodete kogused ja käitajate liik, artiklis 71 osundatud hüvitise suurus ning artiklis 97 osundatud korraldusasutus. Komisjon võtab oma otsuse kohta, kas sellised hüvituskavad heaks kiita, vastu rakendusaktid.

2.  Liikmesriigid võivad muuta lõikes 1 osutatud hüvituskava sisu. Liikmesriigid esitavad sellised muudatused komisjonile. Komisjon võtab oma otsuse kohta, kas sellised muudatused heaks kiita, vastu rakendusaktid.

3.  Komisjon võtab hüvituskava struktuuri kindlaksmääramiseks vastu rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

Artikkel 73

Riigiabi hüvituskavade rakendamiseks

Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 72 osutatud hüvituskavade rakendamiseks. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist, mille komisjon võib kõnealuste kavade osana kooskõlas käesoleva määrusega heaks kiita. Riigiabi, millest on teatatud, loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

VI

PEATÜKK

ÜKP lisameetmed koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

Artikkel 74

Geograafiline kohaldamisala

Erandina artiklist 2 kohaldatakse käesolevat peatükki ka väljaspool liidu territooriumi elluviidavate toimingute suhtes.

Artikkel 75

Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõikes 3 sätestatud liidu prioriteedi erieesmärke.

Artikkel 76

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

1.  EMKF võib toetada liidu kontrolli, inspekteerimise ja õigusnormide täitmise tagamise süsteemi rakendamist, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 ja mida on täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1224/2009.

2.  Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmist liiki toimingud:

▼C1

3.  Lõike 2 punktides h kuni l loetletud toimingud on rahastamiskõlblikud ainult siis, kui nad on seotud avalik-õigusliku asutuse kontrollitegevusega.

4.  Lõike 2 punktides d ja h loetletud toimingute puhul määravad asjaomased liikmesriigid toimingu eest vastutava korraldusasutuse.

▼B

Artikkel 77

Andmete kogumine

1.  EMKF toetab andmete kogumist, haldamist ja kasutamist, nagu nähakse ette määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ja nagu on täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 199/2008.

2.  Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmist liiki toimingud:

VII

PEATÜKK

Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

Artikkel 78

Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

1.  EMKFist võib toetada järgmisi liikmesriikide algatusel võetavaid meetmeid, võttes arvesse ülemmäära 6 % rakenduskava kogusummast:

2.  Erandjuhul ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võib lõikes 1 osutatud ülemmäära ületada.

VIII

PEATÜKK

IMPd käsitlevad meetmed, mida rahastatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

Artikkel 79

Erieesmärgid

1.  Käesoleva peatüki kohased toetusmeetmed toetavad artikli 6 lõikes 6 sätestatud liidu prioriteedi erieesmärkide saavutamist, sealhulgas:

2.  Rakenduskava mis tahes muudatustega, mis on seotud lõikes 1 osutatud meetmetega, ei tohi suurendada artikli 13 lõikes 7 osutatud rahaeraldiste kogusummat.

Artikkel 80

Rahastamiskõlblikud toimingud

1.  EMKF võib kooskõlas artiklis 79 sätestatud eesmärkidega toetada muu hulgas järgmisi toiminguid:

2.  Riiklike haldusasutuste töötajate palgakulusid ei käsitata rahastamiskõlblike tegevuskuludena.

VI

JAOTIS

MEETMED, MIDA RAHASTATAKSE OTSESE EELARVE TÄITMISE RAAMES

I

PEATÜKK

Integreeritud merenduspoliitika

Artikkel 81

Geograafiline kohaldamisala

Erandina artiklist 2 kohaldatakse käesolevat peatükki ka väljaspool liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes.

Artikkel 82

Reguleerimisese ja eesmärgid

Käesoleva peatüki kohaselt antava toetusega toetatakse liidu IMP väljatöötamise ja elluviimise tõhustamist. Sellega:

Artikkel 83

Rahastamiskõlblikud toimingud

1.  EMKFist võib kooskõlas artiklis 82 sätestatud eesmärkidega toetada selliseid tegevusi nagu:

2.  Artikli 82 punktis b sätestatud piiriüleste ja valdkonnaüleste toimingute arendamise eesmärgi saavutamiseks võib EMKF toetada:

II

PEATÜKK

Rahastatavad ÜKP ja IMP lisameetmed otsese eelarve täitmise raames

Artikkel 84

Geograafiline kohaldamisala

Erandina artiklist 2 kohaldatakse käesolevat peatükki ka väljaspool liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes.

Artikkel 85

Erieesmärgid

Käesolevas peatükis sätestatud meetmed aitavad kaasa ÜKP ja IMP elluviimisele, eelkõige:

Artikkel 86

Teaduslikud nõuanded ja teadmised

1.  EMKFist võib toetada teadustulemusi, eelkõige rakendusuuringute projekte, mis on otseselt seotud teaduslike ja sotsiaal-majanduslike arvamuste ning soovituste esitamisega, et ÜKP raames võetavad kalavarude majandamist käsitlevad otsused oleksid usaldusväärsed ja tõhusad.

2.  Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised toimingud:

Artikkel 87

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

1.  EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kontrolli, inspekteerimise ja õigusnormide täitmise tagamise süsteemi rakendamist.

2.  Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised toimingud:

3.  Kontrolli tugevdamiseks ja ühtlustamiseks võib EMKF toetada riigiüleste projektide rakendamist, mis on suunatud selliste riikidevaheliste kontrolli, inspekteerimise ja õigusnormide täitmise tagamise süsteemide väljatöötamisele ja testimisele, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 ning sätestatud määruses (EÜ) nr 1224/2009.

4.  Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised toimingud:

5.  Lõike 2 punktis a viidatud toimingute puhul määratakse toetusesaajaks ainult üks asjaomane liikmesriik.

Artikkel 88

Rahvusvaheliste organisatsioonide vabatahtlik rahaline toetamine

EMKFist võib toetada järgmisi tegevusi rahvusvaheliste suhete valdkonnas:

Artikkel 89

Nõuandekomisjonid

1.  EMKFist toetatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 kohaselt loodud nõuandekomisjonide tegevuskulusid.

2.  Juriidilisest isikust nõuandekomisjon võib taotleda liidu toetust Euroopa üldhuvides tegutseva asutusena.

Artikkel 90

Turuteave

EMKF võib toetada komisjoni kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamisel ja levitamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42.

Artikkel 91

ÜKP ja IMP teavitusmeetmed

EMKFist võib anda toetust:

III

PEATÜKK

Tehniline abi

Artikkel 92

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

EMKF võib toetada komisjoni algatusel järgmisi meetmeid, võttes arvesse EMKFi 1,1 % suurust ülemmäära:

VII

JAOTIS

RAKENDAMINE KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES

I

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 93

Kohaldamisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse meetmete suhtes, mida rahastatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames V jaotises sätestatu kohaselt.

II

PEATÜKK

Rakendusmehhanism

1.

Jagu

EMKFi toetus

Artikkel 94

Kaasfinantseerimise määrade kehtestamine

1.  Artikli 19 kohaselt rakendusaktide vastuvõtmisel, millega kiidetakse heaks rakenduskava, määrab komisjon kindlaks EMKFist sellele kavale antava maksimumtoetuse.

2.  EMKFi toetus arvutatakse avaliku sektori rahastamiskõlblike kulutuste summa alusel.

Rakenduskavas kehtestatakse EMKFi toetusmäär artiklis 6 sätestatud liidu prioriteetidele. EMKFi maksimaalne toetusmäär on 75 % ja minimaalne toetusmäär on 20 % avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest.

3.  Erandina lõikest 2 on EMKFi toetus:

4.  Erandina lõikest 2 suurendatakse liidu prioriteetsete erieesmärkide suhtes kohaldatavat EMKFi maksimaalset toetusmäära kümne protsendipunkti võrra, kui artikli 6 lõikes 4 sätestatud kogu liidu prioriteet viiakse ellu kogukondlikult juhitava arengu kaudu.

Artikkel 95

Riigiabi osatähtsus

1.  Liikmesriigid annavad riigiabi maksimaalselt 50 % ulatuses toimingu rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid riigiabi anda 100 % ulatuses toimingu rahastamiskõlblikest kuludest, kui:

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda riigiabi 50 % ulatuses ja maksimaalselt 100 % ulatuses toimingu rahastamiskõlblikest kogukuludest, kui:

4.  Erandina lõikest 1 suurendatakse riigiabi osatähtsust I lisas sätestatud eriomastele toimingutele täiendavate protsendipunktide võrra.

5.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata, kuidas kohaldada riigiabi osatähtsuse eri protsendipunkte juhul, kui täidetud on mitu I lisas sätestatud tingimust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 96

Lisakulude ja saamata jäänud tulu arvutamine

Kui abi antakse lisakulude või saamata jäänud tulu tõttu, tagavad liikmesriigid, et asjaomased arvutused on nõuetekohased, täpsed ja tehtud eelnevalt kehtestatud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga.

III

PEATÜKK

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 97

Korraldusasutus

1.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 125 sätestatud ühissätetele korraldusasutus:

2.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestab eeskirjad lõike 1 punktis a osutatud andmete esitamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 98

Finantsandmete edastamine

1.  Liikmesriigid edastavad 31. jaanuariks ja 31. juuliks komisjonile elektrooniliselt selle summa prognoosi, mille saamiseks nad kavatsevad esitada maksetaotlused jooksval ja järgneval majandusaastal.

2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestab mudeli, mida kasutatakse finantsandmete esitamisel komisjonile. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV

PEATÜKK

Liikmesriikide tehtav kontroll

Artikkel 99

Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

1.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 143 osutatud finantskorrektsioonidele teevad liikmesriigid finantskorrektsioone juhul, kui toetusesaaja ei täida käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kohustusi.

2.  Lõikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

V

PEATÜKK

Komisjoni tehtav kontroll

1.

Jagu

Maksete edasilükkamine ja peatamine

Artikkel 100

Maksetähtaja edasilükkamine

▼C1

1.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 83 lõike 1 punktides a–c loetletud edasilükkamise põhjustele võib volitatud eelarvevahendite käsutaja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 tähenduses maksetaotluste maksetähtaja edasi lükata, kui on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata oma ÜKPga ette nähtud kohustused ja see mõjutab maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille hüvitamiseks vahemakset taotletakse.

▼B

2.  Enne lõikes 1 osutatud vahemaksete maksetähtaja edasilükkamist võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kinnitatakse, et leidub tõendeid ÜKPga ette nähtud kohustuste täitmata jätmise kohta. Enne kui komisjon sellise rakendusakti vastu võtab, teavitab ta viivitamata asjaomast liikmesriiki nendest tõenditest või usaldusväärsest teabest ning liikmesriigile antakse võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma seisukoht.

▼C1

3.  Kõigi või osade lõikes 1 osutatud ja maksetaotlusega hõlmatud kuludega seotud vahemaksete hüvitamise edasilükkamine peab olema proportsionaalne õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

▼B

Artikkel 101

Maksete peatamine

▼C1

1.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 142, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, et peatada kõik rakenduskava vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud oma ÜKPga ette nähtud kohustused raskekujuliselt täitmata, mis mõjutab kulusid, mis sisalduvad vahemakse aluseks olevas maksetaotluses.

▼B

2.  Enne lõikes 1 osutatud vahemaksete maksetähtaja peatamist võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kinnitatakse, et liikmesriik ei ole täitnud oma ÜKPga ette nähtud kohustusi. Enne kui komisjon sellise rakendusakti vastu võtab, teavitab ta viivitamata asjaomast liikmesriiki nendest tõenditest või usaldusväärsest teabest ning liikmesriigile antakse võimalus esitada asjaomases küsimuses oma seisukoht.

▼C1

3.  Lõikes 1 osutatud kõigi või osade maksetaotlusega hõlmatud kulude hüvitamise peatamine peab olema proportsionaalne kohustuse raskekujulise täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

▼B

Artikkel 102

Komisjoni volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratletakse artiklis 100 osutatud rikkumisjuhtumid ja artikli 101 lõikes 1 osutatud kohustuste raskekujulise täitmata jätmise juhtumid, mis tulenevad ÜKP asjaomastest eeskirjadest, mis on esmatähtsad bioloogiliste mereressursside säilitamiseks.

2.

Jagu

Teabevahetus ja finantskorrektsioonid

Artikkel 103

Juurdepääs teabele

Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase nõudmisel ÜKPga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid, kui need õigusaktid mõjutavad rahaliselt EMKFi.

Artikkel 104

Konfidentsiaalsus

1.  Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaselt tehtavate kohapealsete kontrollide ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames edastatud või saadud teabe konfidentsiaalsus.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 22 ) artiklis 8 osutatud põhimõtteid.

Artikkel 105

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõikes 7, artiklis 85 ja artikli 144 lõikes 1 osutatud juhtudel võtab komisjon vastu rakendusaktid, et teha finantskorrektsioone, tühistades kogu või osa liidu toetusest rakenduskavale, kui ta leiab pärast vajalikku kontrollimist, et:

▼C1

▼B

2.  Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade liikmesriigi- või toetusesaaja poolse tõsise rikkumise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ja seda, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

3.  Kui liikmesriigipoolse ÜKP eeskirjade rikkumisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindlate määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.

Artikkel 106

Menetlus

Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 145 kohaldatakse mutatis mutandis, kui komisjon teeb ettepaneku teha käesoleva määruse artiklis 105 osutatud finantskorrektsioon.

VI

PEATÜKK

Seire, hindamine, teabe kogumine ja teavitamine

1.

Jagu

Ühise seire- ja hindamissüsteemi kehtestamine ja selle eesmärgid

Artikkel 107

Seire- ja hindamissüsteem

1.  Kehtestatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames elluviidavate EMKFi toimingute ühine seire- ja hindamissüsteem, et hinnata EMKFi toimimist. Toimimise tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda kõnealuse raamistiku sisu ja ülesehitust.

2.  EMKFi üldist mõju võetakse arvesse seoses artiklis 6 sätestatud liidu prioriteetidega.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et kehtestada kõnealuste liidu prioriteetidega seotud näitajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik asjaomaste meetmete seireks ja hindamiseks. Komisjon võtab arvesse andmevajadust ja sünergiat võimalike andmeallikate vahel, eelkõige nende kasutust vajaduse korral statistilistel eesmärkidel. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. Esimene aruanne esitatakse 31. detsembriks 2017.

Artikkel 108

Eesmärgid

Ühise seire- ja hindamissüsteemi eesmärgid on järgmised:

2.

Jagu

Tehnilised sätted

Artikkel 109

Ühised näitajad

1.  Artiklis 107 sätestatud seire- ja hindamissüsteemis määratakse kindlaks loetelu ühistest näitajatest, mis on seotud esialgse olukorra ning rakenduskava eelarve täitmise, väljundite ja tulemustega ning mida kohaldatakse iga rakenduskava suhtes, et võimaldada andmete koondamist liidu tasandil.

2.  Ühised näitajad on seotud rakenduskava vahe-eesmärkide ja eesmärkidega, mis on kehtestatud artiklis 6 osutatud liidu prioriteetide kohaselt. Kõnealuseid ühiseid näitajaid kasutatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 21 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse analüüsis ja need võimaldavad hinnata poliitika rakendamisel tehtud edusamme, selle tõhusust ning tulemuslikkust võrreldes liidu ja rakenduskava tasandi eesmärkidega.

Artikkel 110

Elektrooniline teabesüsteem

▼C1

1.  Seireks ja hindamiseks vajalikku põhiteavet rakenduskava rakendamise, iga rahastamiseks valitud toimingu ja lõpetatud toimingute kohta (sh toetusesaaja ja toimingu põhitunnused) salvestatakse ja säilitatakse elektrooniliselt.

▼B

2.  Komisjon tagab asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi olemasolu põhiteabe salvestamiseks, säilitamiseks ja haldamiseks ning seire- ja hindamisealaseks aruandluseks.

Artikkel 111

Teavitamine

EMKFist toetuse saajad ning kalanduse kohalikud algatusrühmad esitavad korraldusasutusele ja/või määratud hindajatele või muudele asutustele, kellele on delegeeritud tema nimel ülesannete täitmine, kogu rakenduskava seireks ja hindamiseks vajaliku teabe, eelkõige seoses erieesmärkide ja prioriteetide täitmisega.

3.

Jagu

Seire

Artikkel 112

Seire korraldamine

1.  Käesoleva määruse artiklis 97 osutatud korraldusasutus ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 osutatud seirekomisjon kontrollivad rakenduskava rakendamise kvaliteeti.

2.  Korraldusasutus ja seirekomisjon teostavad iga rakenduskava üle seiret finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate abil.

Artikkel 113

Seirekomisjoni ülesanded

Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 49 sätestatud ülesannetele kontrollib seirekomisjon rakenduskava tulemuslikkust ja selle rakendamise tõhusust. Selleks teeb seirekomisjon järgmist:

Seirekomisjoniga ei konsulteerita artiklis 21 osutatud andmekogumise iga-aastaste töökavade teemal.

Artikkel 114

Rakendamise aastaaruanne

1.  31. maiks 2016 ja iga järgmise aasta 31. maiks kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile rakenduskava rakendamise aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. 2016. aastal esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. kalendriaastat.

2.  Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 sätetele sisaldavad rakendamise aastaaruanded järgmist:

▼C1

▼B

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu rakendamise aastaaruannete vormi ja esitamist käsitlevad eeskirjad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.

Jagu

Hindamine

Artikkel 115

Üldsätted

1.  Komisjon sätestab rakendusaktidega aspektid, mis peavad sisalduma määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 55 sätestatud eelhindamise aruandes, ning kehtestab nimetatud määruse artiklis 56 osutatud hindamiskava miinimumnõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Liikmesriigid tagavad, et hindamine on kooskõlas artikli 107 kohaselt kokku lepitud ühise hindamissüsteemiga, korraldavad vajalike andmete esitamise ja kogumise ning edastavad hindajatele seiresüsteemi kaudu saadud mitmesugust teavet.

3.  Liikmesriigid avaldavad hindamisaruanded internetis ja komisjon liidu veebilehel.

Artikkel 116

Eelhindamine

Liikmesriigid tagavad, et eelhindaja kaasatakse EMKFi rakenduskava väljatöötamise varajases staadiumis, sealhulgas artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud analüüside väljatöötamisse, rakenduskava tegevusloogika kujundamisse ja rakenduskava eesmärkide püstitamisse.

Artikkel 117

Järelhindamine

Komisjon koostab kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 57 tihedas koostöös liikmesriikidega rakenduskava järelhindamise aruande.

Artikkel 118

Hindamiste kokkuvõtted

Komisjon vastutab liidu tasandil eelhindamise aruannete kokkuvõtete tegemise eest. Hindamisaruannete kokkuvõtete koostamine viiakse lõpule hiljemalt vastavate hindamisaruannete esitamise aastale järgneva aasta 31. detsembriks.

5.

Jagu

Teave ja kommunikatsioon

Artikkel 119

Teave ja reklaam

1.  Korraldusasutus vastutab artikli 97 lõike 1 punkti b kohaselt järgneva eest:

2.  Selleks et tagada EMKFi toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid pidama CSV- või XML-vormingus toimingute loendit, mis on kättesaadav ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loetelu ja kokkuvõte.

Toimingute loetelu uuendatakse vähemalt iga kuue kuu tagant.

Toimingute loetelus sisalduv miinimumteave, sh artiklite 26, 39, 47, 54 ja 56 kohaseid tegevusi käsitlev eriteave, on sätestatud V lisas.

3.  Avalikustamise ja teavitamise meetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad taotlejate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud V lisas.

4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse embleemi loomise ja standardvärvide määratluse toimingust ja juhenditest teavitamise ja avalikustamise meetmete tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

VIII

JAOTIS

RAKENDAMINE OTSESE EELARVE TÄITMISE RAAMES

I

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 120

Kohaldamisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse meetmete suhtes, mida rahastatakse otsese eelarve täitmise raames VI jaotises sätestatu kohaselt.

II

PEATÜKK

Kontroll

Artikkel 121

Liidu finantshuvide kaitse

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate toimingute rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust takistavate meetmetega, tõhusa kontrollimisega ja – juhul kui tuvastatakse eeskirjade eiramine – alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.  Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapealsete kontrollide käigus kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud liidult rahalist toetust.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada liidu rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 23 ) ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud, toetuslepingud, toetuse määramise otsused ja lepingud, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kooskõlas nende vastava pädevusega sõnaselge õigus nimetatud lõigetes osutatud auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 122

Auditid

1.  Komisjoni ja kontrollikoja ametnikel või nende esindajatel on õigus auditeerida kohapeal käesoleva määruse kohaselt toetust saanud toiminguid igal ajal sellest vähemalt kümme tööpäeva ette teatades kuni kolmeaastase ajavahemiku jooksul pärast seda, kui komisjon on sooritanud lõpliku makse, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.

2.  Komisjoni ja kontrollikoja ametnikel või nende esindajatel, kellel on nõuetekohased volitused kohapealsete auditite tegemiseks, on juurdepääs arvepidamisele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul koostatud või saadud ja säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud käesoleva määruse alusel rahastatud kuludega.

3.  Lõikes 2 osutatud auditeerimisvolitused ei mõjuta riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi õigusaktide alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad ei osale muu hulgas kodukülastustes või isikute ametlikus küsitlemises asjaomase liikmesriigi õiguse raames. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

4.  Kui käesoleva määruse alusel antav liidu rahaline toetus määratakse hiljem lõplikuks toetusesaajaks olevale kolmandale isikule, siis algne toetusesaaja, kes on liidu rahalise toetuse saaja, peab esitama komisjonile kogu asjakohase teabe asjaomase lõpliku toetusesaaja kohta.

Artikkel 123

Maksete peatamine, rahalise toetuse vähendamine ja tühistamine

1.  Kui komisjon leiab, et liidu rahalisi vahendeid ei ole kasutatud käesolevas määruses või mis tahes muus kohaldatavas liidu õigusaktis kehtestatud tingimuste kohaselt, teatab ta sellest toetusesaajatele, kes peavad ühe kuu jooksul sellise teate saamisest esitama komisjonile oma märkused.

2.  Kui toetusesaaja ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul või komisjon ei muuda tema märkuste alusel oma arvamust, siis komisjon kas vähendab antavat rahalist toetust, tühistab selle või peatab maksed. Kõik alusetult tehtud väljamaksed tuleb liidu üldeelarvesse tagasi maksta. Õigeks ajaks tagasi maksmata summadele lisatakse intress määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud tingimustel.

III

PEATÜKK

Hindamine ja aruandlus

Artikkel 124

Hindamine

1.  Käesoleva määruse kohaselt teostatakse rahastatavate toimingute üle korrapäraselt seiret, et jälgida nende rakendamist.

2.  Komisjon tagab rahastatavate toimingute korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

Artikkel 125

Aruandlus

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

▼C1

▼B

IX

JAOTIS

MENETLUSNORMID

Artikkel 126

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 10, 14, 32, 40, 41, 72, 102, 105, 107 ja 129 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2020.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 10, 14, 32, 40, 41, 72, 102, 105, 107 ja 129 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artiklite 10, 14, 32, 40, 41, 72, 102, 105, 107 ja 129 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 127

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eeskirjade rakendamisel Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee ei esita käesoleva määruse artikli 95 lõike 5 kohaselt vastu võetava rakendusakti eelnõu kohta arvamust, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

X

JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 128

Kehtetuks tunnistamine

1.  Ilma et see piiraks artikli 129 lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 2328/2003, määrus (EÜ) nr 861/2006, määrus (EÜ) nr 1198/2006, määrus (EÜ) nr 791/2007, määrus (EL) nr 1255/2011 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 103 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 129

Üleminekusätted

1.  Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EÜ) nr 861/2006, määrusega (EÜ) nr 1198/2006, määrusega (EÜ) nr 791/2007 ja määrusega (EL) nr 1255/2011 sätestatud toetuskavalt käesoleva määrusega sätestatud kavale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 126 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tingimusi, mille järgi komisjoni kõnealuste määruste kohaselt heaks kiidetud toetuse võib integreerida käesoleva määruse alusel antud toetusega, sealhulgas tehnilise abina ja järelhindamiseks antud toetusena.

2.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku või osalist tühistamist, kuni projektide lõpetamiseni, samuti ei mõjuta see toetust, mida komisjon on andnud määruse (EÜ) nr 2328/2003, määruse (EÜ) nr 861/2006, määruse (EÜ) nr 1198/2006, määruse (EÜ) nr 791/2007, määruse (EL) nr 1255/2011 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 103 alusel või mis tahes muude selliste seadusandlike aktide alusel, mida kohaldatakse sellise toetuse suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist sellistele projektidele või kavale jätkatakse.

3.  Määruse (EÜ) nr 1198/2006 alusel esitatud taotlused jäävad kehtima.

Artikkel 130

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

---

II LISA

▼M1

---

III LISA

VI JAOTISE I JA II PEATÜKIS SÄTESTATUD RAHALISTE VAHENDITE SUUNAV JAOTUS ARTIKLITES 82 JA 85 KEHTESTATUD EESMÄRKIDE VAHEL ( 24 )

Artiklis 82 sätestatud eesmärgid

Artiklis 85 sätestatud eesmärgid

▼B

---

IV LISA

---

V LISA

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONISTRATEEGIA EMKFI TOETUSE KOHTA

1.   Toimingute loend

Artiklis 119 osutatud toimingute loend sisaldab vähemalt ühe liikmesriigi ametlikus keeles järgmisi andmevälju:

2.   Avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed

Need asutused levitavad ulatuslikult artikli 119 lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet.

3.   Potentsiaalsetele toetusesaajatele ja olemasolevatele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

3.1.   Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

3.2.   Toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 119 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovitus 2002/413/EÜ rannikualade integreeritud haldamise kohta Euroopas (EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24).

( 2 ) Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

( 3 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

( 5 ) Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

( 7 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

( 9 ) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

( 12 ) Komisjoni 26. augusti 2005. aasta otsus kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta (ELT L 225, 31.8.2005, lk 18).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta EMPs kohaldatav tekst (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

( 15 ) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).

( 16 ) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

( 17 ) Komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 710/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega (ELT L 204, 6.8.2009, lk 15).

( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 20894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

( 21 ) Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

( 22 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

( 24 ) Protsendimäärasid kohaldatakse artiklis 14 sätestatud summa suhtes, välja arvatud artikliga 92 ette nähtud eraldis.