This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014R0003-20161016
Commission Delegated Regulation (EU) No 3/2014 of 24 October 2013 supplementing Regulation (EU) No 168/2013 of the European Parliament and of the Council with regard to vehicle functional safety requirements for the approval of two- or three-wheel vehicles and quadricycles (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 3/2014, 24. oktoober 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 3/2014, 24. oktoober 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02014R0003 — ET — 16.10.2016 — 001.006
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 3/2014, 24. oktoober 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas (ELT L 007 10.1.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1824, 14. juuli 2016, |
L 279 |
1 |
15.10.2016 |
Parandatud:
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 3/2014,
24. oktoober 2013,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
I
PEATÜKK
REGULEERIMISESE JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse L-kategooria sõidukite ja nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kasutusohutuse üksikasjalikud tehnilised nõuded ja katsemenetlused, mis on vajalikud kinnituse saamiseks ja turujärelevalve teostamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 168/2013, ning nähakse ette ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade ja nende muudatuste loetelu.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) nr 168/2013 mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„helisignaalseade” – seade, mis tekitab helisignaali, et hoiatada sõiduki kohalolust või manöövrist ohtlikus liiklusolukorras, ja mis koosneb ühest või mitmest heliavast, mida toidab üks energiaallikas, või mitmest osast, mis kõik tekitavad helisignaali ning ühe juhtimisseadisega käivitamisel toimivad üheaegselt; |
2) |
„elektrilise helisignaalseadme tüüp” – helisignaalseadmed, mis ei erine oluliselt eelkõige selliste aspektide poolest nagu kaubamärk või kaubanimi, tööpõhimõte, toiteallika tüüp (alalisvool, vahelduvvool, suruõhk), korpuse väliskuju, membraani(de) kuju ja mõõtmed, heliava(de) kuju või tüüp, heli nimisagedused, nimipinge ning otse välisest suruõhuallikast toidetavate signaalseadmete nimitöörõhk; |
3) |
„mehhaanilise helisignaalseadme tüüp” – helisignaalseadmed, mis ei erine oluliselt eelkõige selliste aspektide poolest nagu kaubamärk või kaubanimi, tööpõhimõte, aktiveerimise tüüp, kella väliskuju ja suurus ning siseehitus; |
4) |
„sõiduki tüüp seoses helisignaalseadmega” – sõiduk, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõidukile paigaldatud helisignaalseadmete arv, sõidukile paigaldatud helisignaalseadme(te) tüüp/tüübid, helisignaalseadme(te) paigaldusviis, helisignaalseadme(te) asukoht ja paigutus sõidukil, sõiduki struktuuri nende osade jäikus, mille külge helisignaalseade/-seadmed on paigaldatud, ning sõiduki kere kuju ja materjal, mis võib mõjutada signaalseadme(te) tekitatava heli taset ning heli moonutada; |
5) |
„kere” – mootorsõiduki välisstruktuur, mis koosneb poritiibadest, ustest, tugipostidest, külgseintest, katusest, põrandast, esivaheseinast, tagavaheseinast ja/või muudest välispaneelidest; |
6) |
„sõiduki tüüp seoses piduriseadmega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu täismass, massi jaotus telgede vahel, maksimaalne valmistajakiirus, rehvimõõdud ja ratta mõõtmed ega ka pidurisüsteemi ja selle osade konstruktsiooniliste omaduste poolest; |
7) |
„sõiduki tüüp seoses elektriohutusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu kogu sõidukile paigaldatud elektrisüsteemi elektrit juhtivad osad ja osised, elektrilise jõuseadme ja galvaaniliselt ühendatud kõrgepingesiini paigaldus ega ka elektrilise jõuseadme ja galvaaniliselt ühendatud kõrgpingekomponentide laadi ja tüübi poolest; |
8) |
„aktiivset juhtimist võimaldav režiim” – sõiduki režiim, mille puhul kiirenduse elektrilise asendianduri rakendamine, samaväärse juhtimisseadme aktiveerimine või pidurisüsteemi vabastamine paneb elektrilise jõuseadme kaudu sõiduki liikuma; |
9) |
„tõke” – osa, mis kaitseb mis tahes suunast otsese kontakti vastu pingestatud osadega; |
10) |
„elektrit juhtiv ühendus” – pistikühendus välise toiteallikaga laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ajal; |
11) |
„laetav energiasalvestussüsteem” (REESS) – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat andev laetav energiasalvestussüsteem; |
12) |
„ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks” – vooluahel, sealhulgas sõiduki sisendkonnektor, mida kasutatakse laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks välisest elektritoiteallikast; |
13) |
„otsene kontakt” – inimeste kontakt pingestatud osadega; |
14) |
„elektriline šassii” – elektrit juhtivatest osadest koosnev elektriliselt ühendatud kogum, mille elektripotentsiaal võetakse võrdlusaluseks; |
15) |
„vooluahel” – omavahel ühendatud pingestatud osade kogum, mida tavapärastes töötingimustes läbib elektrivool; |
16) |
„elektrienergia muundamise süsteem” – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat genereeriv ja edastav süsteem; |
17) |
„elektriline jõuseade” – veomootorit/-mootoreid hõlmav vooluahel, mis hõlmab ka laetavat energiasalvestussüsteemi, elektrienergia muundamise süsteemi, elektroonilisi muundureid, nendega seotud elektrijuhtmestikku ja pistmikke ning ühendussüsteemi laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks; |
18) |
„elektrooniline muundur” – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergia reguleerimist ja/või muundamist võimaldav seade; |
19) |
„kaitsekest” – siseosi ümbritsev ja neid mis tahes suunast otsese kontakti vastu kaitsev osa; |
20) |
„elektrit juhtiv katmata osa” – elektrit juhtiv osa, mida võib vastavalt kaitseastme IPXXB nõuetele puudutada ja mida võib isolatsiooni rikke korral läbida elektrivool; |
21) |
„väline elektritoiteallikas” – väljaspool sõidukit asuv vahelduvvoolu või alalisvoolu elektritoiteallikas; |
22) |
„kõrgepinge” – sellise elektrilise komponendi või ahela klass, millel alalisvoolu korral on tööpinge > 60 V ja ≤ 1 500 V või vahelduvvoolu korral on tööpinge ruutkeskmine (rms) > 30 V ja ≤ 1 000 V; |
23) |
„kõrgepingesiin” – kõrgepingel töötav vooluahel, sealhulgas ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks; |
24) |
„kaudne kontakt” – inimeste kontakt elektrit juhtivate katmata osadega; |
25) |
„pingestatud osad” – elektrit juhtiv(ad) osa(d), mida ettenähtud tavakasutuses läbib elektrivool; |
26) |
„pakiruum” – sõidukis pagasi jaoks ettenähtud ruum, mida eraldab sõitjateruumist esivahesein või tagavahesein ja mida piiravad lagi, kappott, pagasiluuk või tagauks, põrand ja külgseinad, aga samuti ka tõke ja kaitsekest, mis kaitsevad jõuseadet otsese kontakti eest pingestatud osadega; |
27) |
„isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteem” – seade, mis võimaldab jälgida isolatsioonitakistust kõrgepingesiinide ja elektrilise šassii vahel; |
28) |
„avatud tüüpi veoaku” – vedelikupõhine aku, mida tuleb taastäita veega ja mis tekitab atmosfääri vabanevat gaasilist vesinikku; |
29) |
„sõitjateruum” – sõitjatele ettenähtud ruum, mida piiravad lagi, põrand, külgseinad, uksed, aknaklaasid, esivahesein ja tagavahesein või tagavärav, aga samuti ka tõkked ja kaitsekestad, mis kaitsevad jõuseadet otsese kontakti eest pingestatud osadega; |
30) |
„kaitseaste” – kaitse, mida tõke või kaitsekest pakub katsesondi, näiteks liigendatud katsesõrme (IPXXB) või katsetraadi (IPXXD) kontakti vastu pingestatud osadega; |
31) |
„hoolduseks lahtiühendamise seade” – seade vooluahela inaktiveerimiseks laetava energiasalvestussüsteemi, kütuseelementide patarei jm elektriseadmete kontrolli ja hoolduse ajaks; |
32) |
„tahke isolaator” – elektrijuhtmestikku kattev isolatsioon, mis kaitseb pingestatud osasid mis tahes suunast otsese kontakti vastu, pistmike pingestatud osasid isoleeriv kate, samuti isoleerimise eesmärgil kasutatav lakk või värv; |
33) |
„tööpinge” – vooluahela pinge ruutkeskmise (rms) suurim tootja ettenähtud väärtus igale eraldi ja galvaaniliselt isoleeritud vooluahelale, mis võib esineda avatud vooluahela korral või tavapärastes töötingimustes mis tahes elektrit juhtivate osade vahel; |
34) |
„sõiduki tüüp seoses vastupidavusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu üldised konstruktsioonilised omadused, sõiduki ja osiste tootmis- ja koosterajatised ning nende kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise menetlused; |
35) |
„sõiduki tüüp seoses eesmise ja tagumise allasõidutõkkega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki ette ja taha paigaldatud struktuuride, osade ja osiste kuju ja asetus; |
36) |
„projektsioon” – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 ( 1 ) 3. lisa punkti 2 kohaselt kindlaks määratud serva mõõde; |
37) |
„põrandajoon” – joon, nagu see on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 punktis 2.4; |
38) |
„sõiduki struktuur” – sõiduki osad, sealhulgas kere, osised, poritiivad, kinnitusplaadid, ülekanne, rehvid, rattad, rataste porikaitsmed ja klaasid, mis on valmistatud materjalist, mille Shore'i kõvadus A on vähemalt 60; |
39) |
„sõiduki tüüp seoses klaaside, tuuleklaasipuhastite ja -pesuritega ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendusseadmetega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu tuuleklaasi kuju, suurus, paksus ja tehnilised näitajad ning selle paigaldus, puhasti- ja pesurisüsteemi omadused ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendussüsteemide omadused; |
40) |
„tuuleklaasi puhastisüsteem” – süsteem, mis koosneb tuuleklaasi välispinda pühkivast seadmest koos lisaseadmete ning seadme käivitamiseks ja seiskamiseks vajalike juhtimisseadistega; |
41) |
„klaasipuhasti tööala” – tuuleklaasi pind (pinnad), mida puhasti hari (harjad) pühivad, kui puhastisüsteem töötab tavatingimustes; |
42) |
„tuuleklaasi pesurisüsteem” – süsteem, mis koosneb vedelikumahutist ja vedeliku tuuleklaasi välispinnale kandmise ja suunamise seadmest koos seadme käivitamiseks ja seiskamiseks vajalike juhtimisseadistega; |
43) |
„pesuri juhtseadis” – seadis, mille abil tuuleklaasi pesurisüsteem käsitsi aktiveeritakse ja inaktiveeritakse; |
44) |
„pesuri pump” – seadis vedeliku teisaldamiseks pesurisüsteemi paagist tuuleklaasi välispinnale; |
45) |
„pihusti” – seadis vedeliku suunamiseks tuuleklaasile; |
46) |
„ettevalmistatud süsteem” – süsteem, mis on tavapärasel moel teatavaks ajaks aktiveeritud ja mille puhul on vedelik kantud läbi pumba ja torude ning on väljunud pihusti(te)st; |
47) |
„puhastatud pind” – eelnevalt määrdunud pind, millel ei ole pärast täielikku kuivamist piiskade ja mustuse jälgi; |
48) |
„vaateväli A” – katse A-tsoon, nagu see on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 ( 2 ) 18. lisa punktis 2.2; |
49) |
„sõiduki pealüliti” – seadis, mis lülitab sõiduki sisseehitatud elektroonilise süsteemi väljalülitatud režiimilt (kui sõiduk on pargitud ja juht ei viibi sõidukis) tavalisele töörežiimile; |
50) |
„sõiduki tüüp seoses juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tunnustega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu juhtseadiste, märgulampide ja näidikute arv, asetus ja konstruktsioonilised omadused, kiirusmõõdiku mõõtemehhanismi tolerants, kiirusmõõdiku tehniline konstant, kiirusmõõdiku näidupiirkond, kiirusmõõdiku ülekandesuhe, sealhulgas iga kohandusülekande oma, ning maksimaalse ja minimaalse rehvisuuruse tähistused; |
51) |
„juhtseadis” – sõiduki mis tahes osa või seade, mille kasutamise kaudu muudab juht otseselt sõiduki või mõne sõidukiosa seisundit või toimimist; |
52) |
„märgulamp” – optiline signaal, mille süttimine viitab seadme rakendamisele, õigele või puudulikule toimimisele või seisundile või talitlushäirele; |
53) |
„näidik” – seade, mis annab teavet süsteemi või selle osa nõuetekohase toimimise kohta, näiteks vedeliku taseme kohta; |
54) |
„kiirusmõõdik” – seade, mis näitab juhile sõiduki kiirust igal asjakohasel ajahetkel; |
55) |
„läbisõidumõõdik” – seade, mis näitab sõiduki poolt läbitud vahemaad; |
56) |
„tähis” – märk, mille abil juhtseadis, märgulamp või näidik on määratletud; |
57) |
„ühisala” – ala, millel võib olla kuvatud enam kui üks märgulamp, näidik, tähis või muu teave; |
58) |
„sõiduki tüüp vastavalt valgustusseadmete paigaldamisele” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki mõõtmed ja väliskuju ega ka paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu, asetuse ja konstruktsiooniliste omaduste poolest; |
59) |
„valgustusseade” – tüübikinnituse saanud latern või helkur; |
60) |
„valgussignaalseade” – valgustusseade, mida võib kasutada signaliseerimiseks; |
61) |
„üksiklatern” – valgustusseade või seadme osa, millel on üks funktsioon, üks valgusava ja üks või mitu valgusallikat; kuid see võib tähendada ka mis tahes kombinatsiooni kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga laternast, kui need on paigaldatud nii, et valgustusseadmete valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast; |
62) |
„valgust kiirgav pind” – valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, nagu see on sätestatud osise tüübikinnitusdokumentatsioonis; see võib sisaldada valgusava või sellest täielikult koosneda ning see võib ka hõlmata ala, mis on valgustusseadmega täielikult piiratud; |
63) |
„valgusava” – pind, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 53 ( 3 ) punktis 2.7; |
64) |
„sõltumatu valgustusseade” – valgustusseade, millel on eraldi valgusava, eraldi valgusallikas ja eraldi korpus; |
65) |
„grupeeritud valgustusseadmed” – valgustusseadmed, millel on eraldi valgusavad ja valgusallikad, kuid ühine korpus; |
66) |
„kombineeritud valgustusseadmed” – valgustusseadmed, millel on eraldi valgusavad, kuid ühine valgusallikas ja ühine korpus; |
67) |
„vastastikku ühendatud valgustusseadmed” – valgustusseadmed, millel on eraldi valgusallikad või erinevatel tingimustel (nt optilised, mehaanilised, elektrilised erinevused) töötav üks valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised valgusavad ja ühine korpus; |
68) |
„kaugtulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks kaugele sõiduki ette; |
69) |
„lähitulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees nii, et see liigselt ei pimesta ega häiri vastusõitvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid; |
70) |
„eesmine ääretulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks eestpoolt vaadatuna; |
71) |
„päevasõidutule latern” – latern, mis on suunatud ettepoole, et muuta sõiduk päeval sõitmise ajal paremini nähtavaks; |
72) |
„eesmine udutulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes; |
73) |
„suunatulelatern” – seade, mida kasutatakse selleks, et teatada teistele liiklejatele sõidukijuhi kavatsusest muuta sõidusuunda paremale või vasakule; |
74) |
„ohutuli” – sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu; |
75) |
„piduritulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate informeerimiseks, et sõidukijuht kasutab sõidupidurit; |
76) |
„tagumine ääretulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna; |
77) |
„tagumine udutulelatern” – seade, mille abil tehakse sõiduk udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes tagantpoolt paremini märgatavaks; |
78) |
„tagurdustulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et kõnealune sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama; |
79) |
„numbritulelatern” – seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi paigaldamiseks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest elemendist; |
80) |
„helkur” – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal; helkuriteks ei loeta valgustpeegeldavaid registreerimismärke ega suurima kiiruse piiramise märke; |
81) |
„tagumine helkur” – helkurseade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna; |
82) |
„külgmine helkur” – helkurseade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna; |
83) |
„külgmine ääretulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna; |
84) |
„nulltelg” – seadmele iseloomulik telg, mis on kindlaks määratud osise tüübikinnitusdokumentatsioonis ning mida kasutatakse nähtavusnurkade võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna kinnitamisel sõidukile; |
85) |
„nullkese” – nulltelje ja valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks valgustusseadme valmistaja; |
86) |
„geomeetriline nähtavus” – nurgad, mis määravad kindlaks nelinurkse sektori, mille ulatuses laterna valgust kiirgav pind on täielikult nähtav, kui asjakohaseid nurki (α vertikaalne ja β horisontaalne) mõõdetakse nähtava pinna välispiirist ja laternat vaadeldakse kaugelt; kui aga selles sektoris asub valgust kiirgavat pinda osaliselt varjav takistus, siis võib seda lubada, kui on tõestatud, et ka selle takistusega on tagatud fotomeetrilised väärtused, mis on kirjeldatud valgustusseadme kui osise tüübikinnitusnõuetes; |
87) |
„sõiduki keskpikitasapind” – sõiduki sümmeetriatasand või kui sõiduk ei ole sümmeetriline, sõiduki telgesid keskelt läbiv vertikaalne pikitasand; |
88) |
„töökorras oleku märguanne” – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, kas seade on sisse lülitatud ja töökorras või mitte; |
89) |
„sisselülitatuse märguanne” – signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte; |
90) |
„sõiduki tüüp seoses tahapoole nähtavusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki mõõtmed ja väliskuju ega ka paigaldatud kaudse nähtavuse seadmete arvu, asetuse ja konstruktsiooniliste omaduste poolest; |
91) |
„sõiduki tüüp seoses ümbermineku korral kaitsva struktuuriga” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõidukil olev struktuur, mille esmane eesmärk on leevendada või vältida tõsiseid vigastusi, mida sõitjad tavapärases kasutuses oleva sõiduki ümberminekul võivad saada; |
92) |
„liikumisruum” – ruum, mille hõivab igal istekohal tavapärasesse istumisasendisse pandud keskmisele täiskasvanud mehele vastav mannekeen, mis esindab inimesekujulist katseseadet Hybrid III; |
93) |
„sõiduki tüüp seoses kinnituspunktide ja turvavöödega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki põhikonstruktsioon ja konstruktsioonilised omadused, ega ka turvavööde kinnituspunktide ja paigaldatud turvavööde arvu, asukoha ja konfiguratsiooni poolest; |
94) |
„reguleerimissüsteem” – seadis, mille abil saab istme osi reguleerida asendisse, mis sobib istuja kehakujule, sealhulgas reguleerimised pikisuunas, püstsuunas ja/või istme osade vahelise nurga suhtes; |
95) |
„nihutussüsteem” – reguleerimis- ja lukustussüsteem, sealhulgas teiste istmete ees olevate istmete allakäiv seljatugi, mis võimaldab reisijatel tagumisi istmeid kasutada, kui tagumise istmerea juures puuduvad uksed; |
96) |
„sadul” – istekoht, mida juht või reisija kasutab ratsaistes istudes; |
97) |
„iste” – istekoht, mis ei ole sadul ja millel on juhi või reisija selga toetav seljatugi; |
98) |
„seljatugi” – istekoha R-punkti taga olev struktuurielement, mis ulatub rohkem kui 450 mm kõrgusele, mõõdetuna vertikaalsel tasapinnal, mis läbib R-punkti ja mille vastu saab istuva isiku selg täielikult toetuda; |
99) |
„keskmisele täiskasvanud mehele vastav mannekeen” – inimesekujuline füüsiline katseseade, millel on kindlaks määratud mõõtmed ja mass, või virtuaalne mudel, mis mõlemad esindavad keskmise meessoost isiku keha; |
100) |
„turvavöö tegelik kinnituspunkt” – sõiduki struktuuri või istme struktuuri või mis tahes sõiduki muu osa punkt, mille külge turvavöö komplekt füüsiliselt kinnitatakse; |
101) |
„turvavöö tegelik kinnituspunkt” – turvavöö kasutajaga kontaktis olevale turvavööosale kõige lähemal olev selgelt määratletud punkt sõidukil, mis on piisavalt jäik turvavöö liikumistee, asendi ja suuna muutmiseks, kui sõitja seda kasutab; |
102) |
„esiistekoht” – kõige eespoolsem eraldi istekoht, mille võib koos teiste istekohtadega grupeerida reaks; |
103) |
„tagaistekoht” – täielikult esiistekoha joone taga paiknev eraldi istekoht, mille võib koos teiste istekohtadega grupeerida reaks; |
104) |
„torso võrdlusjoon” – vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 17 ( 4 ) 3. lisale sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kindlaks määratud torsojoon; |
105) |
„torso kaldenurk” – nurk vertikaaljoone ja torsojoone vahel; |
106) |
„projektijärgne asend” – asend, millesse võib reguleerida sellise seadise nagu iste, nii et kõik olulised istumisasendid on võimalikult lähedased ettenähtud asendile; |
107) |
„ISOFIX” – lapse turvasüsteemide sõidukile kinnitamise süsteem, mis koosneb kahest jäigast kinnituspunktist sõidukil, kahest neile vastavast jäigast kinnitusdetailist lapse turvasüsteemil ning vahendist, mis takistab lapse turvasüsteemi pöörlemist ümber rõhttelje; |
108) |
„sõiduki tüüp seoses istekohtadega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu istmete ja sadulate väliskuju, asukoht ja arv; |
109) |
„väikesele täiskasvanud naisele vastav mannekeen” – inimesekujuline füüsiline katseseade, millel on kindlaks määratud mõõtmed ja mass, või virtuaalne mudel, mis mõlemad esindavad väikese naissoost isiku keha; |
110) |
„sõiduki tüüp seoses juhitavuse, kurviomaduste ja pööratavusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu juhtimismehhanismi, tagurdusseadme ja lukustatava diferentsiaali konstruktsioonilised omadused, kui need seadmed on sõidukile paigaldatud; |
111) |
„pöördering” – ring, millesse sõiduki ringikujulisel liikumisel jäävad sõiduki kõikide punktide, v.a välispeeglid, projektsioonid maapinnal; |
112) |
„ebatavaline vibratsioon” – tavapärasest ja pidevast vibratsioonist oluliselt erinev vibratsioon, mida iseloomustab vibratsiooniamplituudi üks või mitu soovimatut järsku suurenemist, mis põhjustab ebapüsivate ja oma olemuselt etteennustamatute juhtimisajami koormusjõudude suurenemist; |
113) |
„sõiduki tüüp seoses rehvipaigaldusega” – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste näitajate poolest nagu rehvitüüp, rehvi minimaalsete ja maksimaalsete mõõtmete tähistused, velje mõõtmed ja nihud, kiiruse ja koormuse tehnilised näitajad ning porikaitsmete tehnilised näitajad; |
114) |
„velje nihk” – pöiaprofiili keskjoone kaugus velje tugipinnast; |
115) |
„ajutiseks kasutuseks ette nähtud varurehv” – rehv, mis erineb mis tahes sõiduki tavalistel sõidutingimustel kasutamiseks ette nähtud rehvist ja on ette nähtud üksnes ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustel; |
116) |
„maksimaalne kandevõime” – mass, mida rehv võib kanda tootja poolt ette nähtud kasutustingimustes töötades ja mida väljendatakse koormusindeksiga; |
117) |
„koormusindeks” – arvnäitaja, mis on seotud rehvi maksimaalse kandevõimega ja määratletud vastavalt ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 75 ( 5 ) punktile 2.26, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 ( 6 ) punktile 2.28, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 ( 7 ) punktile 2.27 ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 106 ( 8 ) punktile 2.28; |
118) |
„kiiruskategooria tähis” – tähis, mis on määratletud vastavalt ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 75 punktile 2.28, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 punktile 2.29, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 punktile 2.28 ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 106 punktile 2.29; |
119) |
„sõiduki tüüp seoses sõiduki suurima kiiruse piiramise märgiga ja selle asetusega sõidukil” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki maksimaalne valmistajakiirus, suurima kiirus piiramise märgi materjal, suund ja konstruktsioonilised omadused; |
120) |
„peaaegu tasapinnaline pind” – tahkest materjalist pind, mille kõverusraadius on vähemalt 5 000 mm; |
121) |
„sõiduki tüüp seoses sisustuse ja ustega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki sisustuse konstruktsioonilised omadused, istmete ja uste arv ja asetus; |
122) |
„näidikupaneeli tase” – pind, mille määrab sõiduki laiuses mööda näidikupaneeli liigutatava vertikaaljoone ja näidikupaneeli kontaktjoon või juhi istekoha R-punkti läbiv horisontaalpind, kus viimane asub kontaktjoonega määratud pinnast kõrgemal; |
123) |
„puudutatavad servad” – servad, mida on võimalik puudutada katseseadme pinnaga ja milleks võivad olla sõidukis kus iganes paiknevad struktuurid, osad või osised, sealhulgas (kuid mitte ainult) sõitjateruumi põrand, küljed, uksed, katus, katusepostid, katuseribid, päikesevarjud, näidikupaneel, rooliseade, istmed, peatoed, turvavööd, kangid, nupud, katted, pakiruumid ja tuled; |
124) |
„uks” – konstruktsioon või materjal, mida saab avada, nihutada, üles tõsta, lahti tõmmata, kõrvale lükata või mõnel muul viisil käsitseda, et inimesed saaksid sõidukisse siseneda või sellest väljuda; |
125) |
„ukse kese” – sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelsel vertikaaltasapinnal mõõdetud koht, mis langeb kokku ukse raskuskeskmega; |
126) |
„sõiduki tüüp seoses maksimaalsele püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurima kiirusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu elektrimootori(te) ja/või muud liiki mootori maksimaalne püsinimivõimsus, sõiduki maksimaalne valmistajakiirus, seadmete konstruktsioonilised omadused ning sõidukiga saavutatava maksimaalse kiiruse ja/või jõuallika võimsuse tõhusa piiramise metoodika; |
127) |
„sõiduki tüüp seoses konstruktsiooni terviklikkusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu mehhaaniliste ühenduse konstruktsioonilised omadused (nt keevis- ja keermesliited), samuti sõiduki raam, šassii ja/või kere ja selle kinnitamise viis. |
II
PEATÜKK
TOOTJATE KOHUSTUSED
Artikkel 3
Kasutusohutusega seotud paigaldus- ja tõendamisnõuded
Artikkel 4
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaldamine
Artikkel 5
Kasutusohutuse nõuete ja katsemenetluste tehnilised kirjeldused
Artikkel 6
Helisignaalseadmete suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B1 osas nimetatud helisignaalseadmete suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse II lisa kohaselt.
Artikkel 7
Pidurisüsteemide, sealhulgas mitteblokeeruvate ja kombineeritud pidurisüsteemide (kui on paigaldatud) suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B2 osas ja VIII lisas nimetatud pidurisüsteemide, sealhulgas mitteblokeeruvate ja kombineeritud pidurisüsteemide (kui on paigaldatud) suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse III lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 8
Elektriohutuse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B3 osas nimetatud elektriohutuse suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse IV lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 9
Tootja kinnitusele kasutusohutuse jaoks oluliste süsteemide, osade ja lisaseadmete vastupidavuskatsete kohta kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B4 osas nimetatud tootja kinnitus kasutusohutuse jaoks oluliste süsteemide, osade ja lisaseadmete vastupidavuskatsete kohta peab vastama käesoleva määruse V lisas esitatud nõuetele.
Artikkel 10
Eesmiste ja tagumiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B5 osas nimetatud eesmiste ja tagumiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse VI lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 11
Klaaside, klaasipuhastite ja -pesurite ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendusseadmete suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B6 osas nimetatud klaaside, klaasipuhastite ja -pesurite ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendusseadmete suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse VII lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 12
Juhi kasutatavate juhtseadiste, sealhulgas juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähistuse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B7 osas nimetatud juhi kasutatavate juhtseadiste, sealhulgas juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähistuse suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse VIII lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 13
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise, sealhulgas automaatselt sisselülituva valgustuse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B8 osas ja VIII lisas nimetatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise, sealhulgas automaatselt sisselülituva valgustuse suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse IX lisa kohaselt.
Artikkel 14
Tahapoole nähtavuse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B9 osas nimetatud tahapoole nähtavuse suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavust tõendavad katsemenetlused ja mõõtmised tuleb läbi viia ja kinnitada käesoleva määruse X lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 15
Ümbermineku korral kaitsvate struktuuride suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B10 osas nimetatud ümbermineku korral kaitsvate struktuuride suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XI lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 16
Turvavöö kinnituspunktide ja turvavööde suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B11 osas nimetatud turvavöö kinnituspunktide ja turvavööde suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XII lisa kohaselt.
Artikkel 17
Istekohtade (sadulad ja istmed) suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B12 osas nimetatud istekohtade (sadulad ja istmed) suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XIII lisa kohaselt.
Artikkel 18
Juhitavuse, kurviomaduste ja pööratavuse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B13 osas nimetatud juhitavuse, kurviomaduste ja pööratavuse suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XIV lisa kohaselt.
Artikkel 19
Rehvide paigalduse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B14 osas nimetatud rehvide paigalduse suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XV lisa kohaselt.
Artikkel 20
Sõiduki suurima kiiruse piiramise märgi ja selle asetuse suhtes sõidukil kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B15 osas nimetatud sõiduki suurima kiiruse piiramise märgi ja selle asetuse suhtes L-kategooria sõidukil kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XVI lisa kohaselt.
Artikkel 21
Sõitjate kaitse, sealhulgas sisustuse ja sõiduki uste suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B16 osas sõitjate kaitse, sealhulgas sisustuse ja sõiduki uste suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XVII lisas esitatud nõuete kohaselt.
Artikkel 22
Maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurima kiiruse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B17 osas nimetatud maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurima kiiruse suhtes kohaldatavaid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid tuleb rakendada ja kinnitada käesoleva määruse XVIII lisa kohaselt.
Artikkel 23
Sõiduki struktuuri terviklikkuse suhtes kohaldatavad nõuded
Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa B18 osas ja VIII lisas nimetatud sõiduki struktuuri terviklikkuse suhtes kohaldatavaid nõudeid tuleb järgida vastavalt käesoleva määruse XIX lisale.
III
PEATÜKK
LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED
Artikkel 24
Sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike tüübikinnitus
Kooskõlas määruse (EL) nr 168/2013 artikliga 22 ja alates kõnealuse määruse IV lisas sätestatud kuupäevadest peavad riiklikud asutused lugema määrusele (EL) nr 168/2013 ja käesoleva määruse sätetele mittevastavate uute sõidukite vastavustunnistuste määruse (EL) nr 168/2013 artikli 43 lõike 1 tähenduses kehtetuks ning keelama kasutusohutusega seotud põhjustel selliste sõidukite turul kättesaadavaks tegemise, registreerimise või kasutuselevõtu.
IV
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISADE LOEND
Lisa number |
Lisa pealkiri |
I |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kohustuslike eeskirjade loend |
II |
Helisignaalseadmete suhtes kohaldatavad katsemenetlused ja tehnilised nõuded |
III |
Pidurisüsteemide, sealhulgas mitteblokeeruvate ja kombineeritud pidurisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded |
IV |
Elektriohutust käsitlevad nõuded |
V |
Tootja kinnitusele esitatavad nõuded, mis käsitlevad kasutusohutuse seisukohast oluliste süsteemide, osade ja lisaseadmete vastupidavuskatseid |
VI |
Eesmiste ja tagumiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavad nõuded |
VII |
Klaaside, klaasipuhastite ja -pesurite ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendusseadmete suhtes kohaldatavad nõuded |
VIII |
Juhi kasutatavate juhtseadiste, sealhulgas juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähistuse suhtes kohaldatavad nõuded |
IX |
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise, sealhulgas automaatselt sisselülituva valgustuse suhtes kohaldatavad nõuded |
X |
Tahapoole nähtavust käsitlevad nõuded |
XI |
Ümbermineku korral kaitsvate struktuuride (ROPS) suhtes kohaldatavad nõuded |
XII |
Turvavöö kinnituspunktide ja turvavööde suhtes kohaldatavad nõuded |
XIII |
Istekohtade (sadulad ja istmed) suhtes kohaldatavad nõuded |
XIV |
Juhitavust, kurviomadusi ja pööratavust käsitlevad nõuded |
XV |
Rehvide paigalduse suhtes kohaldatavad nõuded |
XVI |
Sõiduki suurima kiiruse piiramise märgi ja selle asetuse suhtes sõidukil kohaldatavad nõuded |
XVII |
Sõitjate kaitset, sealhulgas sisustust ja sõiduki uksi, käsitlevad nõuded |
XVIII |
Maksimaalset püsinimivõimsust või kasulikku võimsust ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurimat kiirust käsitlevad nõuded |
XIX |
Sõiduki struktuuri terviklikkust käsitlevad nõuded |
I LISA
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kohustuslike eeskirjade loend
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr |
Teema |
Muudatusteseeriad |
ELT viide |
Kohaldatavus |
1 |
Mootorsõidukite esilaternad (R2, HS1) |
02 |
ELT L 177, 10.7.2010, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
3 |
Helkurid |
02-seeria muudatuste 12. täiendus |
ELT L 323, 6.12.2011, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
6 |
Suunatulelaternad |
01-seeria muudatuste 25. täiendus |
ELT L 213, 18.7.2014, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
7 |
Eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja piduritulelaternad |
02-seeria muudatuste 23. täiendus |
ELT L 285, 30.9.2014, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
8 |
Mootorsõidukite esilaternad (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8, H9, H11, HIR1, HIR2) |
05 |
ELT L 177, 10.7.2010, lk 71. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
16 |
Turvavööd, turvasüsteemid ja laste turvasüsteemid |
06-seeria muudatuste 5. täiendus |
ELT L 304, 20.11.2015, lk 1. |
L2e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
19 |
Eesmised udutulelaternad |
04-seeria muudatuste 6. täiendus |
ELT L 250, 22.8.2014, lk 1. |
L3e, L4e, L5e ja L7e |
20 |
Mootorsõidukite esilaternad (H4) |
03 |
ELT L 177, 10.7.2010, lk 170. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
28 |
Helisignaalseadmed |
00-seeria muudatuste 3. täiendus |
ELT L 323, 6.12.2011, lk 33. |
L3e, L4e ja L5e |
37 |
Hõõglambid |
03-seeria muudatuste 42. täiendus |
ELT L 213, 18.7.2014, lk 36. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
38 |
Tagumised udutulelaternad |
00-seeria muudatuste 15. täiendus |
ELT L 4, 7.1.2012, lk 20. |
L3e, L4e, L5e ja L7e |
39 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kiirusmõõdiku ja selle paigaldamisega |
Eeskirja algversiooni 5. täiendus |
ELT L 120, 13.5.2010, lk 40. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
43 |
Turvaklaasid |
01-seeria muudatuste 2. täiendus |
ELT L 42, 12.2.2014, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
46 |
Kaudse nähtavuse seadmed (tahavaatepeeglid) |
04-seeria muudatuste 1. täiendus |
ELT L 237, 8.8.2014, lk 24. |
L2e, L5e, L6e ja L7e |
50 |
L-kategooria sõidukite valgustuskomponendid |
00-seeria muudatuste 16. täiendus |
ELT L 97, 29.3.2014, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
53 |
Valgustusseadmete paigaldamine (mootorrattad) |
01-seeria muudatuste 14. täiendus |
ELT L 166, 18.6.2013, lk 55. |
L3e |
56 |
Mopeedide ja nendega samastatavate sõidukite esilaternad |
01 |
ELT L 89, 25.3.2014, lk 1. |
L1e, L2e ja L6e |
57 |
Mootorrataste ja nendega samastatavate sõidukite esilaternad |
02 |
ELT L 130, 1.5.2014, lk 45. |
L3e, L4e, L5e ja L7e |
60 |
Juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähised |
00-seeria muudatuste 4. täiendus |
ELT L 297, 15.10.2014, lk 23. |
L1e ja L3e |
72 |
Mootorrataste ja nendega samastatavate sõidukite esilaternad (HS1) |
01 |
ELT L 75, 14.3.2014, lk 1. |
L3e, L4e, L5e ja L7e |
74 |
Valgustusseadmete paigaldamine (mopeedid) |
►C2 01-seeria muudatuste 7. täiendus ◄ |
ELT L 166, 18.6.2013, lk 88. |
L1e |
75 |
Rehvid |
01-seeria muudatuste 13. täiendus |
ELT L 84, 30.3.2011, lk 46. |
L1e, L2e, L3e, L4e ja L5e |
78 |
Pidurisüsteemid, sealhulgas mitteblokeeruvad ja kombineeritud pidurisüsteemid |
03-seeria muudatuste 2. parandus |
ELT L 24, 30.1.2015, lk 30. |
L1e, L2e, L3e, L4e ja L5e |
81 |
Tahavaatepeeglid |
00-seeria muudatuste 2. täiendus |
ELT L 185, 13.7.2012, lk 1. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
82 |
Mopeedide ja nendega samastatavate sõidukite esilaternad (HS2) |
01 |
ELT L 89, 25.3.2014, lk 92. |
L1e, L2e ja L6e |
87 |
Päevatulelaternad |
00-seeria muudatuste 15. täiendus |
ELT L 4, 7.1.2012, lk 24. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
90 |
Piduri asendushõõrdkatete komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted |
02 |
ELT L 185, 13.7.2012, lk 24. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
98 |
Gaaslahendusvalgusallikaga esilaternad |
01-seeria muudatuste 4. täiendus |
ELT L 176, 14.6.2014, lk 64. |
L3e |
99 |
Gaaslahendusvalgusallikad |
00-seeria muudatuste 9. täiendus |
ELT L 285, 30.9.2014, lk 35. |
L3e |
112 |
Asümmeetrilised esilaternad |
01-seeria muudatuste 4. täiendus |
ELT L 250, 22.8.2014, lk 67. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
113 |
Sümmeetrilised esilaternad |
01-seeria muudatuste 3. täiendus |
ELT L 176, 14.6.2014, lk 128. |
L1e, L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e |
Selgitav märkus Osise käesolevasse loendisse kaasamine ei muuda selle paigaldamist kohustuslikuks. Teatavate osiste kohustusliku paigaldamise nõuded on esitatud käesoleva määruse muudes lisades.
II LISA
Helisignaalseadmete suhtes kohaldatavad katsemenetlused ja tehnilised nõuded
1. OSA
L1e-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud mehhaanilise või elektrilise helisignaalseadme osise tüübikinnitusnõuded
1. Üldnõuded
1.1. Elektrilised helisignaalseadmed peavad tekitama pideva ja ühetaolise heli ning nende heli kiirgusspekter ei tohi töötamise ajal märgatavalt muutuda. Vahelduvvooluga toidetava signaalseadme suhtes kehtib see nõue ainult generaatori püsikiirusel, kui kiirus jääb punktis 2.3.2 ettenähtud vahemikku.
1.2. Elektriliste helisignaalseadmete helikarakteristikud (helienergia spektraaljaotus, helirõhutase) ja mehaanilised karakteristikud peavad olema sellised, mis võimaldavad seadmetel läbida punktides 2–3.4 nimetatud katsed kindlaksmääratud järjekorras.
1.3. Elektrilistel helisignaalseadmetel võib olla tehniline funktsioon, mis võimaldab käitada seadet oluliselt madalamal helirõhutasemel.
1.4. Mehhaaniline helisignaalseade peab olema kas kell, mille korpuses on kaks kiirelt pöörlevat vabalt kinnitatud pöidlakangiga või tõmmitsaga käitatavat metallkettakest, või üksiklöögiga kell.
2. Helitaseme mõõtmised
2.1. Helisignaalseadmete katsetamisel tuleb eelistada kajavaba keskkonda. Alternatiivse võimalusena sobib seadmete katsetamiseks poolkajavaba kamber või avatud ruum. Sellisel juhul tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, et vältida mõõtepiirkonnas tekkivaid peegeldumisi maapinnalt, näiteks paigaldada arvukalt heli neelavaid ekraane. Tuleb kontrollida, et sfääriline moonutus vähemalt viiemeetrise raadiusega hemisfääris kuni maksimaalse mõõdetava sageduseni ei oleks üle 1 dB(A), seda peamiselt mõõtmise suunas ning seadme ja mikrofoni kõrgusel. Ümbritseva müra tase peab olema vähemalt 10 dB(A) madalam kui mõõdetav helirõhutase.
Katsetatav seade ja mikrofon peavad olema samal kõrgusel, mis jääb vahemikku 1,15–1,25 m. Mikrofoni maksimaalse tundlikkuse suund peab ühtima suunaga, milles signaalseadme helitase on kõige kõrgem.
Mikrofon peab olema asetatud nii, et selle membraan on 2 ± 0,01 m kaugusel seadme heli väljumistasapinnast. Mitme heliavaga seadme puhul määratakse see kaugus mikrofonile kõige lähemal asuva ava suhtes.
2.2. Helirõhutaseme mõõtmisel tuleb kasutada 1. klassi täppismüramõõturit, mis vastab standardile IEC 651:1979.
Kõikidel mõõtmistel kasutada ajakonstanti „Fast”. Helirõhutaseme mõõtmisel kogu sagedusvahemikus tuleb kasutada A-sageduskorrektsiooni.
Heli kiirgusspektri alas tuleb helisignaalile rakendada Fourier’ teisendust. Teise võimalusena võib kasutada 1/3 oktaavriba filtreid, mis vastavad standardile IEC 225:1966; sellisel juhul määratakse helirõhutase 2 500 Hz riba kesksageduse piires kindlaks, liites helirõhkude ruutkeskmised 2 000 , 2 500 ja 3 150 Hz 1/3 kesksagedustel.
Kõigil juhtudel tuleb standardmeetodiks lugeda ainult Fourier’ teisendusmeetodit.
2.3. Helisignaalseadme toide peab vastavalt vajadusele olema järgmise pingega.
Alalisvoolul töötavate helisignaalseadmete nimipinge väärtuste puhul 6, 12 või 24 volti peab vooluallika väljundilt mõõdetav testimispinge olema vastavalt 6,5, 13,0 või 26,0 volti.
Alalisvoolul töötava helisignaalseadme puhul saadakse vool tavaliselt asjaomase seadme tüübi puhul kasutatava elektrigeneraatori abil, helisignaalseadme akustilised omadused tuleb registreerida vahelduvvoolugeneraatori kiirustel, mis moodustavad vastavalt 50 %, 75 % ja 100 % vahelduvvoolugeneraatori valmistanud ettevõtte määratud maksimaalsest kiirusest pideval töötamisel. Katsetamise ajal ei tohi vahelduvvoolugeneraatorit muul viisil elektriliselt koormata. Punktides 3–3.4 kirjeldatud vastupidavuskatse tehakse seadme valmistanud ettevõtte määratud kiirusel eespool nimetatud kiiruste vahemikus.
Kui alalisvoolul töötava helisignaalseadme katsetamisel kasutatakse alaldatud voolu, siis ei tohi seadme töötamise ajal klemmide pinge kõikumine, mõõdetuna tippväärtuste vahel, olla üle 0,1 V.
Alalisvoolul töötavate helisignaalseadmete juhtmete takistus, kaasa arvatud klemmide ja kontaktide takistus, peab olema võimalikult lähedane järgmistele väärtustele: 0,05 Ω nimipinge 6 V puhul, 0,10 Ω nimipinge 12 V puhul ja 0,20 Ω nimipinge 24 V puhul.
2.4. Mehhaanilisi helisignaalseadmeid tuleb katsetada järgmisel viisil.
Seadet katsetav inimene või väline abivahend lükkab ajamihooba tootja soovituste kohaselt. Operaatori kohalolek ei tohi katsetulemusi märkimisväärselt mõjutada. Üks mõõteseeria koosneb kümnest järjestikusest ajamihoova täies käigupikkuses liigutamisest 4 ± 0,5 sekundi jooksul. Tuleb läbi teha viis seeriat, millest igaühele järgneb paus. Kogu tegevust tuleb korrata viis korda.
Kõigi registreeritud 25 mõõteseeria A-kaalutud helitase peab jääma 2,0 dB(A) piiresse ja lõpptulemuse arvutamiseks leitakse selle keskmine väärtus.
2.5. Helisignaalseade peab olema jäigalt kinnitatud tootja ettenähtud tugiosale või tugiosadele, mille mass on vähemalt 10 korda katsetatava seadme massist suurem, kuid mitte väiksem kui 30 kg. Peale selle peab tugiosa olema paigaldatud nii, et tugiosa seinte peegeldused ning vibratsioon ei mõjutaks märgatavalt mõõtmistulemusi.
2.6. Eespool määratletud tingimustel ei tohi A-kaalutud helitase elektriliste helisignaalseadmete puhul ületada 115 dB(A) ja mehhaaniliste helisignaalseadmete puhul 95 dB(A).
2.7. Peale selle peab helirõhu tase elektrilise helisignaalseadme 1 800 – 3 550 Hz sagedusriba piires olema kõrgem kui mis tahes sageduskomponendil sagedusega üle 3 550 Hz, kuid igal juhul vähemalt 90 dB(A). Mehhaanilise helisignaalseadme helirõhutase peab olema vähemalt 80 dB(A).
2.8. Punktides 2.6–2.7 kindlaksmääratud tehnilised näitajad peavad olema igal helisignaalseadmel, millele tehakse punktides 3–3.4 ettenähtud vastupidavuskatse.
2.8.1. Alalisvoolul töötavate helisignaalseadmete puhul peab pinge kõikumine olema vahemikus 115–95 % nimiväärtusest ning vahelduvvoolul töötavate helisignaalseadmete puhul peab vahelduvvoolugeneraatori kiirus olema vahemikus 50–100 % tootja määratud maksimaalsest kiirusest pideval töötamisel.
2.9. Ajaline viivitus aktiveerimishetke ja hetke vahel, mil heli jõuab punktides 2.6–2.7 nõutud minimaalse väärtuseni, ei tohi olla pikem kui 0,2 sekundit, mõõdetuna ümbritseva õhu temperatuuril 293 ± 5 K (20 ± 5 °C). See nõue kehtib eeskätt pneumaatiliste ja elektropneumaatiliste signaalseadmete suhtes.
2.10. Tootja poolt toiteallikale kehtestatud nõuete järgimisel peavad pneumaatilised ja elektropneumaatilised signaalseadmed tagama samad akustilised parameetrid, mis on nõutavad elektriliste helisignaalseadmete puhul.
2.11. Mitmetooniliste seadmete väljastatav signaal peab jõudma punktides 2.6–2.7 nõutud miinimumväärtusteni ka siis, kui iga koostisosa pannakse tööle eraldi. Üldine maksimaalne helitaseme väärtus saavutatakse kõigi koostisosade üheaegsel töötamisel.
3. Vastupidavuskatse
3.1. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 288 K ja 303 K (15 °C ja 30 °C) vahel.
3.2. Elektrilise helisignaalseadme toiteks kasutatakse nimitoitepingega voolu kooskõlas punktiga 2.8.1, kusjuures ühendusjuhtme takistus peab vastama punktides 2.3.1–2.3.4 nimetatud nõuetele, ning seadet käitatakse 10 000 korda järgmise kiirusega: ühe sekundi pikkusele aktiveerimisele järgneb neli sekundit aktiveerimata olekut. Katse ajal jahutatakse helisignaalseadet tugeva tuule või õhuvooluga, mille kiirus on 10 ± 2 m/s.
3.2.1. Kui katse tehakse isoleeritud kambris, peab kõnealune kamber olema piisavalt suur, et tagada vastupidavuskatse ajal signaalseadmest eralduva soojuse normaalne hajumine.
3.3. Kui pool käitamiste ettenähtud arvust on tehtud ning helitaseme karakteristikud on katse-eelsetega võrreldes muutunud, võib signaalseadet reguleerida. Kui ettenähtud arv käitamisi on tehtud, peab helisignaalseade edukalt sooritama punktis 2.8 kirjeldatud katse, vajaduse korral pärast uut reguleerimist.
3.4. Mehhaanilise helisignaalseadme vastupidavuskatseks tuleb võtta neli vastavat tüüpi seadet. Seadmed peavad olema uued ja katse ajal ei tohi neid õlitada. Need aktiveeritakse 30 000 korral ajamihooba täies käigupikkuses liigutades kiirusel 100 ± 5 käitamist minutis. Seejärel tehakse neljale seadmele soolveekatse EN ISO 9227:2012 kohaselt. Kolm neljast seadmest peavad vastama punktis 2.8 määratletud katsenõuetele.
2. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses helisignaaliga kohaldatavad nõuded
1. Paigaldamise nõuded
1.1. L1e-B-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele peab olema paigaldatud vähemalt üks elektriline helisignaalseade, mis on saanud osise tüübikinnituse käesoleva määruse või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 28 ( 9 ) kohaselt.
1.2. L1e-B-kategooria sõidukitele maksimaalse valmistajakiirusega ≤ 25 km/h ja maksimaalsele püsinimivõimsuse või kasuliku võimsusega ≤ 500 W võib alternatiivselt paigaldada mehhaanilise helisignaalseadme, mis on saanud osise tüübikinnituse käesoleva määruse kohaselt, kusjuures punktides 2.1.1–2.1.7 esitatud nõudmisi ei kohaldata.
1.3. L3e-, L4e- ja L5e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 28 sätestatud paigaldusnõuetele.
1.3.1. Erinõuete puudumise korral tuleb käesolevas määruses esitatud mõistet „mootorrattad” käsitada viitena L3e-, L4e- ja L5e-kategooria sõidukitele.
1.4. L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 28 kehtestatud paigaldusnõuetele, mis on ette nähtud L5e-kategooria sõidukitele.
1.5. Kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 28 erinõudeid kehtestatud ei ole, võivad vastavalt 1. osa punktis 1.3 sätestatule ühe või mitme elektrimootoriga töötavatele sõidukitele paigaldatud helisignaalseadmed või lisaseadmed olla varustatud omadusega, mis võimaldab seadet katkendlikult aktiveerida, et see töötaks oluliselt madalamal helirõhutasemel kui helisignaalseadmetele ette on nähtud, tekitades pidevat ja ühetaolist heli, mille akustiline spekter töötamise ajal oluliselt ei muutu ning mille eesmärk on näiteks jalakäijate hoiatamine läheneva sõiduki eest.
2. |
Paigaldatud elektriliste helisignaalseadmete tehnilised nõuded. 2.1. L1e-B-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukitel
2.1.1
Testimispinge peab vastama 1. osa punktides 2.3–2.3.2 ette nähtud testimispingele.
2.1.2.
Helirõhutaset tuleb mõõta 1. osa punktis 2.2 ette nähtud tingimustes.
2.1.3.
Sõidukile paigaldatud seadme(te) tekitatavat A-korrigeeritud helirõhutaset tuleb mõõta 7,0 m sõidukist eespool, kusjuures sõiduk peab asuma lagedal alal, kus maapind on võimalikult tasane, ning alalisvoolul töötavate seadmete puhul peab sõiduki mootor olema välja lülitatud.
2.1.4.
Mõõtevahendi mikrofon peab asetsema umbes sõiduki keskpikitasapinnal.
2.1.5.
Taustamüra ja tuulemüra helirõhutase peab olema vähemalt 10 dB(A) mõõdetavast helirõhutasemest madalam.
2.1.6.
Maksimaalne helirõhutase määratakse 0,5–1,5 m kõrgusel maapinnast.
2.1.7.
Kui mõõtmised toimuvad punktides 2.1.1–2.1.5 ette nähtud tingimuste kohaselt, peab punktis 2.1.6 määratletud maksimaalne helinivoo väärtus jääma vahemikku 75–112 dB(A). 2.2. L3e-, L4e- ja L5e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 28 sätestatud tehnilistele nõuetele. 2.2.1. Erinõuete puudumise korral tuleb käesolevas määruses esitatud mõistet „mootorrattad” käsitada viitena L3e-, L4e- ja L5e-kategooria sõidukitele. 2.3. L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 28 kehtestatud tehnilistele nõuetele, mis on ette nähtud L5e-kategooria sõidukitele. |
III LISA
Pidurisüsteemide, sealhulgas mitteblokeeruvate ja kombineeritud pidurisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses pidurisüsteemidega kohaldatavad nõuded
1.1. L1e-, L2e-, L3e-, L4- ja L5e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 78 sätestatud nõuetele.
1.1.1. Olenemata punktis 1.1 sätestatud nõuetest kohaldatakse punktides 1.1.1.1–1.1.1.3 esitatud nõudeid L1e-kategooria sõidukitele töökorras sõiduki massiga ≤ 35 kg, millel on järgmine varustus.
Vedelikajamiga piduriseadmete varuvedeliku mahutite suhtes ei kohaldata eespool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas sätestatud vedelikutaseme kergesti kontrollitavuse nõudeid.
Veljepiduri puhul, mille suhtes kohaldatakse eespool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas sätestatud märgade pidurite katsetamise erisätteid, tuleb vesi juhtida velje hõõrdepindadele, paigutades pihustid piduriklotside taha neist 10–30 mm kaugusele.
Sõidukil, mille velgede laius on 45 mm või väiksem (kood 1.75), peab esiratta piduri pidurdustõhusus tehniliselt lubatud maksimaalne massiga koormamisel olema selline, et sõiduki peatumisteekond või sellele vastav keskmine stabiliseerunud aeglustus vastab eespool nimetatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas sätestatud nõuetele. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita rehvi ja teepinna vahelise piiratud nakkuvuse tõttu, peab maksimaalse tehniliselt lubatud massiga koormatud sõiduki kahe pidurdusseadme samaaegse kasutamise katse ajal peatumisteekond olema S ≤ 0,1 + V2/115 ja sellele vastav keskmine stabiliseerunud aeglustus 4,4 m/s2.
1.1.2. Sõiduki tüübikinnituse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 168/2013 VIII lisa nüüdisaegsete pidurisüsteemide kohustuslikku paigaldamist käsitlevaid sätteid.
1.2. L6e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 78 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud L2e-kategooria sõidukitele.
1.3. L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 78 ette nähtud asjakohastele nõuetele, mis on kehtestatud L5e-kategooria sõidukitele.
IV LISA
Elektriohutust käsitlevad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses elektriohutusega kohaldatavad nõuded
1.1. |
Ühe või mitme elektrimootoriga töötavad sõidukid, sealhulgas elektrisõidukid ja hübriidsõidukid, peavad vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele. |
2. |
Kaitset elektrilöögi vastu ja elektriohutust käsitlevaid üldisi elektriohutusnõudeid kohaldatakse kõrgepingesiinide suhtes olukorras, kus need ei ole väliste kõrgepingeallikatega ühendatud.
|
3. |
Nõuded laetavale energiasalvestussüsteemile
|
4. |
Kasutusohutuse nõuded 4.1. Käitussüsteemi sisse- ja väljalülitamise protseduur
4.2. Sõitmine vähendatud võimsusel 4.2.1. Vähendatud võimsuse tähis Kui elektriline käitussüsteem on varustatud sõiduki võimsust automaatselt vähendava vahendiga (nt jõuseadme töörežiim talitlushäire korral), tuleb võimsuse olulisest vähendamisest juhile märku anda. 4.2.2. Laetava energiasalvestussüsteemi madala laetuse tähis Kui laetava energiasalvestussüsteemi laetuse tase mõjutab oluliselt sõiduki talitlust (st kiirendust ja sõiduomadusi, mida hindab tehniline teenistus koos sõiduki tootjaga), peab madal laetus olema kasutaja jaoks seadme abil selgelt tähistatud (nt visuaalne või helisignaal). Punkti 4.2.1 jaoks ette nähtud tähist sel otstarbel kasutada ei tohi. 4.3. Tagurdamine Edasiliikuval sõidukil peab tagasikäigu juhtseadme kontrollimatu aktiveerimine olema välistatud, kui selline aktiveerimine võib põhjustada äkilise või tugeva aeglustuse või ratta blokeerumise. Sõiduki tagasikäigu juhtseadme aktiveerimine võib aga olla võimalik siis, kui selline aktiveerimine võib sõiduki liikumist aeglustada järk-järgult. 4.4. Vesinikuheitmete määramine
|
1. liide
Sõidukipõhisel katsel kasutatav isolatsioonitakistuse mõõtmise meetod
1. Üldteave
Sõiduki iga kõrgepingesiini isolatsioonitakistus mõõdetakse või määratakse arvutamise teel, kasutades kõrgepingesiini iga osa või koostiselemendi isolatsioonitakistuse mõõtmise tulemusi (edaspidi „jagatud mõõtmine”).
2. Mõõtmismeetod
Isolatsioonitakistuse mõõtmiseks valitakse punktides 2.1–2.2 loetletud mõõtmismeetodite seast sobiv meetod sõltuvalt pingestatud osade elektrilaengust või isolatsioonitakistusest jms.
Mõõdetava vooluahela ulatus määratletakse eelnevalt vooluahela skeemide vms abil.
Peale selle võib teha isolatsioonitakistuse mõõtmiseks vajalikke muudatusi, näiteks katte eemaldamine pingestatud osadele juurdepääsemiseks, mõõtejuhtmete vedamine, tarkvara muutmine jne.
Juhul kui mõõdetavad väärtused ei ole isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi vms töötamisest tingituna stabiilsed, võib mõõtmiste teostamiseks teha vajalikke muudatusi, näiteks peatada asjaomase seadme töö või see eemaldada. Kui seade eemaldatakse, tõestatakse jooniste vms varal, et see ei muuda pingestatud osade ja elektrilise šassii vahelist isolatsioonitakistust.
Selle kinnitamine võib nõuda kõrgepingeahela otsest kasutamist, mistõttu tuleb olla äärmiselt ettevaatlik lühise, elektrilöögi jms ohu suhtes.
2.1. Sõidukivälisel alalispingeallikal põhinev mõõtmismeetod
2.1.1. Mõõteseade
Kasutatakse isolatsioonitakistuse katseseadet, mis võimaldab rakendada kõrgepingesiini tööpingest kõrgemat alalispinget.
2.1.2. Mõõtmismeetod
Isolatsioonitakistuse katseseade ühendatakse pingestatud osade ja elektrilise šassii vahele. Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistust, rakendades alalispinget, mis on vähemalt pool kõrgepingesiini tööpingest.
Kui süsteemi galvaaniliselt ühendatud vooluring töötab mitmes pingevahemikus (nt pinget tõstva muunduri tõttu) ja mõned selle osad ei talu kogu vooluringi tööpinget, võib mõõta nende osade ja elektrilise šassii vahelist isolatsioonitakistust eraldi, ühendades asjaomased osad lahti ja rakendades pinget, mis on vähemalt pool nende osade tööpingest.
2.2. Sõiduki laetavat energiasalvestussüsteemi alalispingeallikana kasutav mõõtmismeetod
2.2.1. Nõuded katsesõidukile
Kõrgepingesiin pingestatakse sõiduki enese laetava energiasalvestussüsteemi ja/või energia muundamise süsteemi abil ning nimetatud ühe ja/või teise süsteemi pinge on kogu katse vältel vähemalt võrdne sõiduki tootja määratud nominaalse tööpingega.
2.2.2. Mõõteseade
Selles katses kasutatav voltmeeter peab võimaldama mõõta alalispinge väärtusi ja selle sisetakistus on vähemalt 10 ΜΩ.
2.2.3. Mõõtmismeetod
2.2.3.1. Esimene etapp
Pinget mõõdetakse joonisel 4-Ap1-1 kujutatud viisil ning kõrgepingesiini pinge (Vb) registreeritakse. Vb peab olema võrdne tootja määratud laetava energiasalvestussüsteemi ja/või energia muundamise süsteemi nominaalse tööpingega või sellest suurem.
Joonis 4-Ap1-1
Vb, V1 ja V2 mõõtmine
2.2.3.2. Teine etapp
Mõõdetakse ja registreeritakse kõrgepingesiini miinuspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V1) (vt joonis 4-Ap1-1).
2.2.3.3. Kolmas etapp
Mõõdetakse ja registreeritakse kõrgepingesiini plusspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V2) (vt joonis 4-Ap1-1).
2.2.3.4. Neljas etapp
Kui V1 on suurem või sama suur kui V2, ühendatakse kõrgepingesiini miinuspooluse ja elektrilise šassii vahele teadaoleva takistusega (Ro) standardtakisti. Seejärel mõõdetakse kõrgepingesiini miinuspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V1’) (vt joonis 4-Ap1-2).
Elektrilise isolatsioonitakistuse (Ri) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
või
Joonis 4-Ap1-2
V1’ mõõtmine
Kui V2 on suurem kui V1, ühendatakse kõrgepingesiini plusspooluse ja elektrilise šassii vahele teadaoleva takistusega (Ro) standardtakisti. Kui Ro on paigaldatud, mõõdetakse kõrgepingesiini plusspooluse ja elektrilise šassii vaheline pinge (V2’) (vt joonis 4-Ap1-3). Elektrilise isolatsioonitakistuse (Ri) arvutamiseks kasutatakse esitatud valemit. Saadud elektrilise isolatsiooni väärtus (oomides) jagatakse kõrgepingesiini nominaalse tööpingega (voltides).
Elektrilise isolatsioonitakistuse (Ri) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
või
Joonis 4-Ap1-3
V2’ mõõtmine
2.2.3.5. Viies etapp
Isolatsioonitakistuse (Ω/V) saamiseks jagatakse elektrilise isolatsioonitakistuse väärtus Ri (oomides) kõrgepingesiini nominaalse tööpingega (voltides).
Märkus: teadaoleva standardtakistuse väärtus Ro (oomides) peaks võrduma minimaalse nõutava isolatsioonitakistuse (Ω/V) ja ± 20 % ulatuses varieeruva sõiduki tööpinge (voltides) korrutisega. Ro ei pea sellele väärtusele täpselt vastama, sest võrrandid kehtivad mis tahes Ro puhul, kuid sellesse vahemikku jääv Ro väärtus tagab pinge mõõtmisel hea lahutusvõime.
2. liide
Isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi toimimise kontrollimise meetod
1. Isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteemi toimimist kontrollitakse järgmise meetodiga.
Paigaldatakse takisti, mis ei põhjusta jälgitava klemmi ja elektrilise šassii vahelise isolatsioonitakistuse langemist minimaalsest nõutavast väärtusest allapoole. Hoiatusmärguanne peab aktiveeruma.
3. liide
Kaitse otsese kontakti vastu pingestatud osadega
1. Juurdepääsusondid
Juurdepääsusondid, mille abil kontrollitakse inimeste kaitset pingestatud osadele juurdepääsu vastu, on esitatud tabelis 4-Ap3-1.
2. Katsetingimused
Juurdepääsusond lükatakse tabelis 4-Ap3-1 sätestatud jõuga vastu kaitsekesta kõiki avasid. Kui see kaitsekestast osaliselt või täielikult läbi tungib, seatakse see kõikidesse võimalikesse asenditesse, kuid seejuures ei tohi tõkestuspind ühelgi juhul avast täielikult läbi tungida.
Sisemisi tõkkeid peetakse kaitsekesta osaks.
Kaitsekestast või tõkkest seespool asuvate pingestatud osade ja sondi vahele tuleb vajaduse korral ühendada madalpingeallikas (pingega ≥ 40 V ja ≤ 50 V) jadamisi sobiva lambiga.
Signaaliahela meetodit tuleb rakendada ka kõrgepingeseadmete liikuvate pingestatud osade puhul.
Võimaluse korral võib sisemisi liikuvaid osi aeglaselt käitada või muul viisil ümber paigutada.
3. Nõuetele vastavuse tingimused
Juurdepääsusond ei tohi pingestatud osi puudutada.
Kui selle nõude kontrollimiseks kasutatakse sondi ja pingestatud osade vahelist signaaliahelat, ei tohi lamp süttida.
Kaitseastme IPXXB kontrollimise katse puhul võib 80 mm pikkune liigestega katsesõrm avast täies pikkuses läbi tungida, kuid tõkestuspind (läbimõõt 50 mm × 20 mm) ei ava või ava läbida. Katsesõrme mõlemaid liigeseid painutatakse sirgest asendist alustades kõrvalasuva sõrmesegmendi telje suhtes kuni 90° ning sõrm seatakse kõikidesse võimalikesse asenditesse.
Kaitseastme IPXXD kontrollimise katsete puhul võib juurdepääsusond avasse täies pikkuses siseneda, kuid tõkestuspind ei tohi täielikult avasse mahtuda.
Tabel 4-Ap3-1
Juurdepääsusondid selliste katsete teostamiseks, millega kontrollitakse inimeste kaitset ohtlikele osadele juurdepääsu vastu
Esimene arv |
Täiendav täht |
Juurdepääsusond |
Katsejõud |
2 |
B |
Liigestega katsesõrm |
10 N ± 10 % |
4, 5, 6 |
D |
Katsetraat diameetriga 1,0 mm, pikkusega 100 mm |
1 N ± 10 % |
Joonis 4-Ap3-1
Liigestega katsesõrm
V LISA
Tootja kinnitusele esitatavad nõuded, mis käsitlevad kasutusohutuse seisukohast oluliste süsteemide, osade ja lisaseadmete vastupidavuskatseid
1. |
Sõiduki tüübikinnitusele seoses vastupidavuskatsetega kohaldatavad nõuded
|
VI LISA
Eesmiste ja tagumiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses eesmiste ja tagumiste allasõidutõketega kohaldatavad nõuded
1.1. Käesoleva lisa nõuded loetakse täidetuks, kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 välispinnast väljaulatavaid osasid käsitlevaid nõudeid kohaldatakse kogu sõiduki suhtes vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 II lisa tabeli C osa punktile 7.
1.2. Kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 välispinnast väljaulatavaid osasid käsitlevaid nõudeid ei ole sõidukite suhtes kohaldatud või on kohaldatud üksnes osaliselt, nagu on lubatud määruse (EL) nr 168/2013 II lisa tabeli C osa punktis 7, peavad olema täidetud järgmised nõuded.
Sõidukid, mille asjaomast eesmist struktuuri on täies ulatuses hinnatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 kohaselt, loetakse eesmiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavaks.
Ühe esirattaga sõidukid, mille esiteljest eespool paiknevaid väljaulatuvaid osasid on hinnatud katseseadme abil määruse (EL) nr 168/2013 II lisa tabeli C osa punkti 7 asjakohaste sätete kohaselt, loetakse eesmiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavaks.
Rohkem kui ühe esirattaga sõidukid, mille asjaomast eesmist struktuuri ei ole täies ulatuses ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 kohaselt hinnatud, peavad vastama järgmistele nõuetele.
Sõiduki struktuur, mis jääb esitelje ja sõidki kõige eesmise punkti vahekauguse keskpunkti risttasapinnast ettepoole (st asjakohane struktuur, vt joonis 6–1), peab moodustama kaks kolmandikku sõiduki esiosa maksimaalsest laiusest, mõõdetuna esitelje kohalt või selle eest. Seoses kõrgusega on struktuuri asetus asjakohane üksnes siis, kui see asub kõrgemal põrandajoonest ja madalamal kui 2,0 m.
Joonis 6–1
Sõiduki eesmise osa asjakohane struktuur
Märkus: selle näite puhul kuuluvad esirehvid hindamistsooni ja vastavad laiused on kaasatud üldisesse nõuetele vastavusega seotud struktuuri.
Punktis 1.2.3.1 kirjeldatud joonest eespool ei tohi sõiduki konstruktsioonis olla ühtegi teravat ega esileulatuvat osa, mis võiks kuhugi takerduda või kokkupõrke puhul märkimisväärselt suurendada vähe kaitstud liiklejate vigastuste raskusastet või torkehaavade tekkimise võimalust. Struktuuril ei tohi olla ümbritsevast pinnast väljaulatuvaid servi, mis puutuksid kokku 100 mm läbimõõduga keraga ning mille kumerusraadius on väiksem kui 2,5 mm. Tömbid servad võivad siiski olla, kui need ulatuvad välja vähem kui 5,0 mm ja kui puuduvad erinõuded vähem kui 1,5 mm eenduvate servade kohta.
Sõidukite suhtes, millel puudub tagasikäik, ei kohaldata punktide 1.2.5–1.2.6.2.1 tagumistele allasõidutõketele kehtestatud nõudeid.
Tagasikäiguga varustatud sõidukid, mille asjakohast tagumist allasõidutõket on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 kohaselt täies ulatuses hinnatud, loetakse tagumiste allasõidutõkete suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavaks.
Tagasikäiguga sõidukid, mille asjakohast tagumist allasõidutõket ei ole ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 kohaselt täies ulatuses hinnatud, peavad vastama järgmistele nõuetele.
Sõiduki struktuur (st asjakohane struktuur, vt joonis 6–2) peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku sõiduki laiusest, mõõdetuna tagatelje juures. Seoses kõrgusega on struktuuri asetus asjakohane üksnes siis, kui see asub kõrgemal põrandajoonest ja madalamal kui 2,0 m.
Joonis 6-2
Tagateljest tagapool asetsevas struktuuris ei tohi olla ühtegi teravat ega esileulatuvat osa, mis võiks kuhugi takerduda või kokkupõrke puhul, kui sõiduk tagurdab, märkimisväärselt suurendada vähe kaitstud liiklejate vigastuste raskusastet või torkehaavade tekkimise võimalust. Struktuuril ei tohi olla ümbritsevast pinnast väljaulatuvaid servi, mis puutuksid kokku 100 mm läbimõõduga keraga ning mille kumerusraadius on väiksem kui 2,5 mm. Tömbid servad võivad siiski olla, kui need ulatuvad välja vähem kui 5,0 mm ja kui puuduvad erinõuded vähem kui 1,5 mm eenduvate servade kohta.
L2e-U-, L5e-B-, L6e-BU- ja L7e-CU-kategooria sõidukitel peavad 100 mm läbimõõduga keraga kokku puutuvad servad olema tömbid, kui need ulatuvad välja 1,5 mm või enam.
1.3. Kui tehniline teenistus nõuab materjali kõvaduse mõõtmist, tuleb mõõtmised läbi viia sõidukile paigaldatud materjalil. Kui mõõtmisi ei ole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, võib tehniline teenistus anda loa alternatiivsete hindamismeetodite kasutamiseks.
VII LISA
Klaaside, klaasipuhastite ja -pesurite ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendusseadmete suhtes kohaldatavad nõuded
1. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses klaasidega kohaldatavad nõuded
1. |
Paigaldusnõuded 1.1. Sõidukitele võib paigaldada üksnes turvaklaase. 1.1.1. Kõik sõidukile paigaldatud turvaklaasid peavad olema saanud tüübikinnituse vastavalt UNECE eeskirjale nr 43 ( 11 ). 1.1.2. Turvaklaasid paigaldatakse nii, et tavapärastes kasutustingimustes sõidukile rakenduvad jõud ei muuda selle asendit ning sõiduki kasutajate jaoks säilib nähtavus ja ohutus. 1.1.3. Kereta sõidukitele paigaldatavaid plastist tuuleklaase, millel puudub ülemine tugi, ei loeta turvaklaasiks ning nende suhtes ei kohaldata käesolevas lisas sätestatud nõudeid. 1.1.3.1. Erandina artikli 2 lõikest 5 ja käesoleva lisa tähenduses loetakse sõiduk keret omavaks, kui tal on sellised struktuurielemendid nagu A-postid või jäik raam ümber tuuleklaasi kombineerituna muude võimalike varustusosadega nagu küljeuksed, küljeaknad ja/või katus, mis moodustavad suletud või osaliselt suletud ruumi ning sel juhul peab tehniline teenistus katsearuandes selgesõnaliselt hindamiskriteeriume põhjendama. |
2. |
Erisätted 2.1. L-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 21. lisas kehtestatud asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele. 2.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 lisa 21 punkte 4.2.1.2 ja 4.2.2.2 ei kohaldata. Mujale kui tuuleklaasiks võib turvaklaasi asemel paigaldada tüübikinnitusmärgiga „IX” paindplastist klaase. 2.1.2. L1e-, L2e-, L3e-, L4e- ja L5e-kategooria sõidukite tuuleklaasina võib kasutada tüübikinnituse saanud jäigast plastist klaasi, millel on tüübikinnitusmärk „VIII/A/L” või „X/A/L”. 2.1.3. L5e-B-, L6e-B- ja L7e-C-kategooria sõidukitele paigaldatav tuuleklaas peab moodustama osa suletud juhi- ja reisijateruumist. |
2. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses klaasipuhastite ja -pesuritega kohaldatavad nõuded
1. Paigaldamise nõuded
1.1. |
Iga turvaklaasist tuuleklaasiga sõiduk peab olema varustatud tuuleklaasi puhastisüsteemiga, mis on sõiduki pealüliti aktiveerimise korral võimeline töötama ilma juhipoolse tegevuseta, v.a tuuleklaasi puhastisüsteemi käivitamiseks ja seiskamiseks vajaliku juhtimisseadise viimine sisselülitatud asendisse.
|
1.2. |
Iga turvaklaasist tuuleklaasiga sõiduk peab olema varustatud tuuleklaasi pesurisüsteemiga, mis on sõiduki pealüliti aktiveerimise korral võimeline töötama ning suudab taluda koormust ja survet olukorras, kui pihustid on korgiga suletud ja süsteemi käitatakse käesoleva lisa punktides 2.2.1.1–2.2.1.1.2 sätestatud korras.
|
2. Katsemenetlus
2.1. |
Tuuleklaasi puhastisüsteemi katsetamise tingimused.
|
2.2. |
Tuuleklaasi pesurisüsteemi katsetamise tingimused
|
2. osa 1. liide
Vaateväljade kindlaksmääramine sõiduki tuuleklaasil
Vaateväli A on kindlaks määratud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 18. lisa kohaselt.
2. osa 2. liide
Tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemide katsetamisel kasutatava katsesegu tehniline kirjeldus
2. osa punktis 2.1.9 osutatud katsesegu peab vastama määruse (EL) nr 1008/2010 III lisa 4. liites esitatud nõuetele.
2. osa 3. liide
R-punkti ehk istme võrdluspunkti kontrollimine
R-punkt ehk istme võrdluspunkt määratakse kindlaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 17 3. lisa sätetele.
2. osa 4. liide
Peamiste koordinaatmärkide kindlaksmääramine kolmemõõtmelises võrdlussüsteemis
Joonistel esitatud ja sõidukis paiknevate peamiste koordinaatmärkide asukohtade mõõtsuhe määratakse kindlaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 125 4. lisa sätetele ( 13 ).
3. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemidega kohaldatavad nõuded
1. Paigaldamise nõuded
1.1. Kõigil turvaklaasist tuuleklaasiga sõidukid, v.a L2e- ja L6e-kategooria sõidukid ning mis tahes muu sõiduk, millele ei ole paigaldatud standard- või lisavarustusena vähemalt 75 % ukseavast katvaid külguksi, peavad olema varustatud tuuleklaasi välispinnalt jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemi ning sisepinnalt niiskuse eemaldamise süsteemiga. Tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise süsteem peab olema piisavalt tõhus, et kindlustada külma ilma korral küllaldane nähtavus läbi tuuleklaasi.
1.1.1. Sõidukid, mille maksimumvõimsus ei ületa 15 kW, peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 122 ( 14 ) kehtestatud asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele.
1.1.2. Sõidukid, mille maksimumvõimsus ületab 15 kW, peavad vastama kõigile komisjoni määrusega (EL) nr 672/2010 ( 15 ) kehtestatud asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele.
1.2. Kui aga tuulekaas on paigaldatud nii, et ükski tuuleklaasiga ühendatud sõiduki struktuur ei ulatu tahapoole rohkem kui 100 mm, võttes arvesse kõiki eemaldatavaid või ülestõstetavaid uksi või katust, kui need on paigaldatud ja suletud asendis, ei ole jäite ja niiskuse eemaldamise seade vajalik.
VIII LISA
Juhi kasutatavate juhtseadiste, sealhulgas juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähistuse suhtes kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähistusega kohaldatavad nõuded
1.1. Juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähised
1.1.1. |
Sõidukikategooriad L1e-B ja L3e peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 60 sätestatud nõuetele, v.a kõnealuse eeskirja 3. lisas esitatud nõuded. Arvesse tuleb võtta ka punktide 1.1.1.1 ja 1.1.1.2 nõudeid.
|
1.1.2. |
L4e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele nõuetele, mis on esitatud L3e-kategooria sõidukitele punktides 1.1.1–1.1.1.2. |
1.1.3. |
L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 2–2.2.1.6 kehtestatud nõuetele või siis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 121 ( 16 ) esitatud asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukite kohta. |
1.2. Kiirusemõõdik ja läbisõidumõõdik
1.2.1. |
Sõidukitele, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, peab olema paigaldatud kiirusemõõdik ja läbisõidumõõdik.
|
1.2.2. |
Selgitavad märkused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 39 kohta
|
2. Erinõuded
2.1. |
Sõidukile paigaldatud juhtseadised, märgulambid ja näidikud, mis on loetletud punktis 2.1.10, peavad vastama asetuse, tähistuse, värvi ja valgustuse kohta esitatud nõuetele. Funktsioone, mille tähised käesolevas määruses puuduvad, võib tootja tähistada ISO standardite 6727:2012 või 2575:2010/muudatus 1:2011 asjakohaste tähistega. Kui ISO tähis ei ole kättesaadav, võib tootja kasutada enda väljamõeldud tähist. Ükski tootja kasutatav lisatähis ei tohi olla segiaetav käesolevas eeskirjas määratletud tähistega.
|
2.2. |
Mitme teabeühiku esitamise ühisala.
|
IX LISA
Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise, sealhulgas automaatselt sisselülituva valgustuse suhtes kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusnõuded seoses valgustusseadmete paigaldamisega
1.1. |
L1e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 74 ( 17 ) kehtestatud asjakohastele nõuetele. Arvesse tuleb võtta ka punktides 1.8–1.12 esitatud nõudeid.
|
1.2. |
L2e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele. |
1.3. |
L3e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 53 kehtestatud asjakohastele nõuetele. Arvesse tuleb võtta ka punktides 1.8–1.12 esitatud nõudeid. |
1.4. |
L4e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–1.12 ja punktides 3–3.2.8.1 esitatud nõuetele. |
1.5. |
L5e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele. |
1.6. |
L6e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele. |
1.7. |
L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele. |
1.8. |
L1e-A-kategooria sõidukite rehvide külgedele või velgedele võib paigaldada helkurribad, tekitades visuaalse mulje valge valguse ringidest ja muutes need sõidukid hõlpsasti äratuntavaks. |
1.9. |
L1e- ja L3e-kategooria sõidukitele võib paigaldada täiendavalt tagumised ja külgmised helkurid või helkurimaterjali, kui see ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust. Helkurimaterjali võib paigaldada eelkõige pagasiruumidele ja sadulakottidele, kui nende värv on sama kui selle koha valgustusseadmetel. |
1.10. |
Ühelegi sõidukile ei tohi paigaldada täiendavaid valgusallikaid, millest kiirgav valgus on tavapärastel sõidutingimustel otseselt või kaudselt nähtav, v.a juhul, kui neid kasutatakse juhtseadiste, märgulampide ja näidikute või sõitjateruumi valgustamiseks. |
1.11. |
Ühelegi sõidukile ei või paigaldada valgustusseadmeid, mis vastava osise tüübikinnitussätete ebakonkreetse sõnastuse tõttu ja v.a juhul, kui need sätted seda selgesõnaliselt lubavad, toovad esile või tekitavad näilise oma tule liikumise või laienemise nähtaval pinnal või mis tahes stroboskoopilise või vilkumisefekti. Kui valgustusfunktsiooni nähtava pinna suurus väheneb seetõttu, et aktiveeritakse teine valgustusfunktsioon, millel on erinev värv, peab esimesena nimetatud valgustusfunktsiooni ülejäänud nähtav pind jätkuvalt vastama olulistele kolorimeetrilistele ja asjakohastele valgustugevuse nõuetele (nt vasak- ja parempoolne tagalatern, mis koosneb kahest LEDidest moodustatud tagumiste ääretulede ringist, kusjuures välisest ringist võib saada suunatulelatern ja sisemine ring jääb kombineeritud tagumise ääretule- ja piduritulelaternaks). Valgustusseadme osise tüübikinnitus peab nõuetekohaselt hõlmama kõiki töörežiime. |
1.12. |
Kui automaatselt sisselülituva esilaterna või päevatulelaterna aktiveerimine on seotud mootori kasutamisega, tuleb seda elektrilise või muu alternatiivse käitussüsteemiga sõidukite ning käitussüsteemi automaatse seiskamis-/käivitamissüsteemiga sõidukite puhul käsitada seotuna pealüliti aktiveerimisega sõiduki tavalisel töörežiimil. |
2. L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavad nõuded
2.1. Üldnõuded
2.1.1. |
Kõik valgustusseadmed peavad omama tüübikinnitust ja olema paigaldatud osise valmistaja nõuete kohaselt; ka peavad need olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende ettenähtud tehnilised näitajad sellisel määral, et sõiduk vastaks käesolevas lisas sätestatud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine. |
2.1.2. |
Laternad peavad olema paigaldatud nii, et neid oleks hõlbus ettenähtud viisil reguleerida. |
2.1.3. |
Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema külgmiste helkurite puhul risti sõiduki keskpikitasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne, kusjuures lubatud hälve on 3°. |
2.1.4. |
Valgustusseadmete kõrgust ja reguleeritust kontrollitakse sõidukil, millel töökorras sõiduki massile lisandub tasasele horisontaalsele pinnale asetatud jõuakude mass, mille roolitav(ad) ratas/rattad on otseasendis ja rehvirõhk on reguleeritud valmistaja poolt ettenähtud väärtusele. |
2.1.5. |
Erinõuete puudumise korral peab paarisvalgustusseade:
—
olema sõidukile paigaldatud sümmeetriliselt keskpikitasapinnaga;
—
olema omavahel keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud (sealhulgas ka üksteise kohale asetatuna);
—
vastama samadele kolorimeetrilistele nõuetele ja
—
olema ühesuguste fotomeetriliste näitajatega.
|
2.1.6. |
Erinõuete puudumise korral võivad eri funktsioonidega laternad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele. |
2.1.7. |
Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgust kiirgava pinna kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgust kiirgava pinna kõige madalamast punktist. |
2.1.8. |
Erinõuete puudumise korral tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad, ohutuled ja hädapidurdustuli. |
2.1.9. |
Ühegi punase laterna (v.a kõige tagumise küljeääretulelaterna) valgust kiirgav pind ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki tagant ei tohi olla nähtav ükski muu valge tulega laterna valgust kiirgav pind kui tagurdustulelaterna tuli. Arvesse ei võeta sise- või näidikuploki valgustust ja olukorda kontrollitakse järgmiselt.
2.1.9.1.
Punane tuli ei tohi olla otse nähtav vaatlejale, kes liigub 25 m sõiduki kõige etteulatuvamast osast eespool asuva püsttasapinna vööndis 1 (vt joonis 9–1).
2.1.9.2.
Valge tuli ei tohi olla otse nähtav vaatlejale, kes liigub 25 m sõiduki kõige tahaulatuvamast osast tagapool asuva püsttasapinna vööndis 2 (vt joonis 9–2).
2.1.9.3.
Vööndid 1 ja 2 on vastavates tasapindades piiratud järgmiselt (vt joonised 9–1 ja 9–2).
2.1.9.3.1.
Kahe maapinnast vastavalt 1,0 m ja 2,2 m kõrgusel asuva horisontaaltasapinnaga.
2.1.9.3.2.
Kahe vertikaaltasapinnaga, mis moodustavad sõiduki keskpikitasapinnast väljapoole ees ja taga 15° nurga. Need tasapinnad läbivad lõikejooni, mis tekivad sõiduki kogulaiust piiritlevate keskpikitasapinnaga paralleelsete vertikaaltasapindade ja sõiduki kogupikkust piiritlevate vertikaalsete risttasapindade lõikumisel. Joonis 9–1 Punase tulega laterna valgust kiirgava pinna otsene nähtavus eest Joonis 9–2 Valge tulega laterna valgust kiirgava pinna otsene nähtavus tagant |
2.1.10. |
Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmise ääretulelaterna, tagumise ääretulelaterna ja numbritulelaterna sisse ja välja lülitamine saab toimuda vaid üheaegselt. |
2.1.11. |
Sõidukile peavad olema paigaldatud kas
—
päevatulelaternad või
—
lähitulelaternad, mis lülituvad automaatselt sisse, kui sõiduki pealüliti aktiveeritakse.
|
2.1.12. |
Erinõuete puudumise korral peavad elektriühendused olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternat ning eesmist udutulelaternat on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 2.1.10 nimetatud laternad on sisse lülitatud. Seda nõuet ei kohaldata kaugtule- ja/või lähitulelaternatele, kui neid kasutatakse optilise hoiatussignaali andmiseks nende lühiajalise katkendliku aktiveerimisega. |
2.1.13. |
Märgulambid
|
2.1.14. |
Valgustusseadmed peavad kiirgama järgmisi värve:
|
2.2. Üldnõuded
2.2.1. |
L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele peavad olema paigaldatud järgmised valgustusseadmed:
—
lähitulelatern,
—
eesmine ääretulelatern,
—
suunatulelaternad,
—
tagumine ääretulelatern,
—
piduritulelatern,
—
numbritulelatern,
—
mittekolmnurkne tagumine helkur ja
—
mittekolmnurksed külgmised helkurid.
|
2.2.2. |
L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele võib paigaldada järgmised täiendavad valgustusseadmed:
—
kaugtulelatern,
—
päevatulelatern,
—
eesmine udutulelatern,
—
ohutuli,
—
tagumine udutulelatern,
—
tagurdustulelatern ja
—
külgmised ääretulelaternad.
|
2.2.3. |
L2e- või L6e-kategooria sõidukitele ei tohi paigaldada muid valgustus- ja valgussignaalseadmeid kui need, millele on viidatud punktides 2.2.1 ja 2.2.2. |
2.2.4. |
L5e- ja L7e-kategooria sõidukitele peavad olema paigaldatud järgmised valgustusseadmed:
—
kaugtulelatern,
—
lähitulelatern,
—
eesmine ääretulelatern,
—
suunatulelaternad,
—
tagumine ääretulelatern,
—
piduritulelatern,
—
numbritulelatern,
—
mittekolmnurkne tagumine helkur ja
—
mittekolmnurksed külgmised helkurid.
|
2.2.5. |
L5e- ja L7e-kategooria sõidukitele võib paigaldada järgmised täiendavad valgustusseadmed:
—
päevatulelatern,
—
eesmine udutulelatern,
—
ohutuli,
—
tagumine udutulelatern,
—
tagurdustulelatern ja
—
külgmised ääretulelaternad.
|
2.2.6. |
L5e- või L7e-kategooria sõidukitele ei tohi paigaldada muid valgustus- ja valgussignaalseadmeid kui need, millele on viidatud punktides 2.2.4 ja 2.2.5. |
2.2.7. |
Sõidukile tohib paigaldada üksnes L-kategooria sõidukite jaoks tüübikinnituse saanud valgustus- ja valgussignaalseadmeid. Paigaldada võib siiski ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 kohaselt tüübikinnituse saanud M1- või N1-kategooria sõidukite valgustus- ja valgussignaalseadmeid.
|
2.3. Erinõuded
2.3.1. Kaugtulelatern
2.3.1.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm.
|
2.3.1.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.1.3. |
Asukoht:
2.3.1.3.1.
Külgsuunas:
—
sõltumatu üksik kaugtulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale. Kui need laternad on paigaldatud üksteise kohale, peab kaugtulelaterna nullkese asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui need laternad on paigaldatud üksteise kõrvale, peavad nende nullkeskmed olema sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;
—
teise esilaternaga vastastikku ühendatud sõltumatu kaugtulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on lisaks varustatud teise esilaternaga, mis asetseb kaugtulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kaks kaugtulelaternat, mis ei ole teise esilaternaga vastastikku ühendatud või millest üks või mõlemad on teise esilaternaga vastastikku ühendatud, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.
2.3.1.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
erinõuded puuduvad.
2.3.1.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki ees. Nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.
2.3.1.3.4.
Kaugus:
—
sõltumatu üksiku kaugtulelaterna valgust kiirgava pinna serva ja lähitulelaterna valgust kiirgava pinna serva vaheline kaugus ei tohi olla üle 200 mm.
|
2.3.1.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
valgust kiirgava pinna nähtavus, sealhulgas selle nähtavus aladel, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud laienevas ruumis, mille määratlevad valgust kiirgava pinna perimeetrilt lähtuvad ning kaugtulelaterna nullteljega vähemalt 5° nurga moodustavad sirged.
|
2.3.1.5. |
Suund:
—
ettepoole, suund võib muutuda olenevalt juhtraua pöördenurgast.
|
2.3.1.6. |
Elektriühendused:
—
kõik kaugtulelaternad peavad üheaegselt süttima ja kustuma;
—
kõik kaugtulelaternad peavad süttima, kui sõidusuunas valgustamise režiim lülitatakse lähituledelt kaugtuledele;
—
kõik kaugtulelaternad peavad samaaegselt kustuma, kui sõidusuunas valgustamise režiim lülitatakse kaugtuledelt lähituledele;
—
lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.
|
2.3.1.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
kohustuslik, kui kaugtulelatern on paigaldatud (mittevilkuv sinine märgulamp).
|
2.3.1.8. |
Muud nõuded:
—
samaaegselt sisselülitatavate kaugtulelaternate valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi ületada 430 000 cd, mis vastab normväärtusele 100.
|
2.3.2. Lähitulelatern
2.3.2.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm.
|
2.3.2.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.2.3. |
Asukoht
2.3.2.3.1
Külgsuunas:
—
sõltumatu üksik lähitulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale. Kui laternad on paigaldatud üksteise kohale, peab lähitulelaterna nullkese asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui laternad asuvad üksteise kõrval, peavad nende nullkeskmed asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt;
—
teise esilaternaga vastastikku ühendatud sõltumatu lähitulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on lisaks varustatud teise esilaternaga, mis asetseb lähitulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kaks lähitulelaternat, mis ei ole teise esilaternaga vastastikku ühendatud või millest üks või mõlemad on teise esilaternaga vastastikku ühendatud, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kui on kaks lähitulelaternat, siis külgkaugus valgust kiirgavate pindade välisservade ja sõiduki kõige väljaulatuvamate punktide vahel ei tohi olla üle 400 mm.
2.3.2.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 500 mm ja maksimaalselt 1 200 mm maapinnast.
2.3.2.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki ees. Nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.
2.3.2.3.4.
Kaugus:
—
sõltumatu üksiku lähitulelaterna valgust kiirgava pinna serva ja sõltumatu kaugtulelaterna valgust kiirgava pinna serva vaheline kaugus ei tohi olla üle 200 mm.
|
2.3.2.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 15° ülespoole ja 10° allapoole;
—
β = 45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks lähitulelatern;
—
β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole, kui on kaks lähitulelaternat.
|
2.3.2.5. |
Suund:
—
ettepoole, suund võib muutuda olenevalt juhtraua pöördenurgast.
|
2.3.2.6. |
Elektriühendused:
—
kõik lähitulelaternad peavad üheaegselt süttima ja kustuma;
—
kõik lähitulelaternad peavad süttima, kui sõidusuunas valgustamise režiim lülitatakse kaugtuledelt lähituledele;
—
kõik lähitulelaternad peavad samaaegselt kustuma, kui sõidusuunas valgustamise režiim lülitatakse lähituledelt kaugtuledele; siiski võivad lähitulelaternad ja kaugtulelaternad olla korraga sisse lülitatud.
|
2.3.2.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
ei ole kohustuslik (mittevilkuv roheline märgulamp).
|
2.3.2.8. |
Muud nõuded:
—
lähitulelaternad, mille valgust kiirgava pinna madalaim punkt on 0,8 m kõrgusel maapinnast või madalamal, peavad olema reguleeritud nii, et nende algselt suunatud kalle jääks vahemikku – 1,0 % kuni – 1,5 %. Täpse väärtuse võib teatada tootja;
—
lähitulelaternad, mille valgust kiirgava pinna madalaim punkt on 0,8–1,0 m kõrgusel maapinnast, peavad olema reguleeritud nii, et nende kalde esialgne suunamine jääks vahemikku – 1,0 % kuni – 2,0 %. Täpse väärtuse võib teatada tootja;
—
lähitulelaternad, millevalgust kiirgava pinna madalaim punkt on 1,0 m kõrgusel maapinnast või kõrgemal, peavad olema reguleeritud nii, et nende kalde esialgne suunamine jääks vahemikku – 1,5 % kuni – 2,0 %. Täpse väärtuse võib teatada tootja;
—
lähitulelaternatel, mille valgusallika objektiivne valgusvoog ei ületa 2 000 luumenit ja mille algkalle on – 1,0 % kuni – 1,5 %, peab vertikaalkalle kõigil koormustingimustel jääma – 0,5 % ja - 2,5 % vahele. Kui algkalle on reguleeritud vahemikku – 1,5 % kuni – 2,0 %, peab vertikaalkalle jääma vahemikku – 1,0 % kuni – 3,0 %. Tingimuste täitmiseks võib kasutada välist reguleerseadist, kui ei ole vaja muid tööriistu kui need, mis sõidukil kaasas on;
—
lähitulelaternatel, mille valgusallika objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit ja mille algkalle on – 1,0 % kuni – 1,5 %, peab vertikaalkalle kõigil koormustingimustel jääma – 0,5 % ja - 2,5 % vahele. Kui algkalle on reguleeritud vahemikku – 1,5 % kuni – 2,0 %, peab vertikaalkalle jääma vahemikku - 1,0 % ja – 3,0 %. Käesoleva punkti nõude rahuldamiseks võib kasutada esilaterna reguleerimisseadet, mis peab olema automaatne ja reageerimisajaga alla 30 sekundi.
|
2.3.3. Eesmine ääretulelatern
2.3.3.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm;
|
2.3.3.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.3.3. |
Asukoht
2.3.3.3.1.
Külgsuunas:
—
sõltumatu üksik eesmine ääretulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale. Kui need laternad on paigaldatud üksteise kohale, peab eesmise ääretulelaterna nullkese asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui need on üksteise kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;
—
teise esilaternaga vastastikku ühendatud eesmine ääretulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on lisaks varustatud eesmise ääretulelaterna kõrval asetseva teise esilaternaga, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kaks eesmist ääretulelaternat, mis ei ole teise esilaternaga vastastikku ühendatud või millest üks või mõlemad on teise esilaternaga vastastikku ühendatud, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kui on kaks eesmist ääretulelaternat, siis külgkaugus valgust kiirgavate pindade välisservade ja sõiduki kõige väljaulatuvamate punktide vahel ei tohi olla üle 400 mm.
2.3.3.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 350 mm ja maksimaalselt 1 200 mm maapinnast.
2.3.3.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki ees.
|
2.3.3.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 15° ülespoole ja 15° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui eesmine ääretulelatern on vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 80° vasakule ja paremale, kui on ainult üks eesmine ääretulelatern;
—
β = 80° väljapoole ja 45° sissepoole, kui on kaks eesmist ääretulelaternat.
|
2.3.3.5. |
Suund:
—
ettepoole, suund võib muutuda olenevalt juhtraua pöördenurgast.
|
2.3.3.6. |
Elektriühendused:
—
sisse- ja väljalülitamine peab toimuma punkti 2.1.10 kohaselt.
|
2.3.3.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
kohustuslik (laternate aktiveerimise tähistamiseks punktis 2.1.10 kirjeldatud viisil võib kasutada mittevilkuvat rohelist märgulampi või sõiduki näidikuploki valgustust).
|
2.3.4. Päevatulelatern
2.3.4.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm;
|
2.3.4.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.4.3. |
Asukoht:
2.3.4.3.1.
Külgsuunas:
—
sõltumatu üksik päevatulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale. Kui laternad paiknevad üksteise kohal, peab päevatulelaterna nullkese asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui need on üksteise kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;
—
teise esilaternaga vastastikku ühendatud päevatulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on lisaks varustatud päevatulelaterna kõrval asetseva teise esilaternaga, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kaks päevatulelaternat, mis ei ole teise esilaternaga vastastikku ühendatud või millest üks või mõlemad on teise esilaternaga vastastikku ühendatud, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.
—
sõidukitel, mille kogulaius on üle 1 300 mm, peab valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 500 mm.
2.3.4.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 1 500 mm maapinnast.
2.3.4.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki ees. Nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.
2.3.4.3.4.
Kaugus:
—
kui eesmise suunatulelaterna ja päevatulelaterna vahekaugus on 40 mm või väiksem, võivad vastava külje päevatulelaterna elektriühendused tagama selle, et:
—
see on välja lülitatud või
—
selle valgustugevust on vähendatud tasemele, mis ei ületa 140 cd
kogu asjaomase eesmise suunatulelaterna töötsükli (nii „sees” kui „väljas” tsükliosa) jooksul.
|
2.3.4.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 10° ülespoole ja 10° allapoole;
—
β = 20° vasakule ja paremale, kui on ainult üks päevatulelatern;
—
β = 20° väljapoole ja 20° sissepoole, kui on kaks päevatulelaternat.
|
2.3.4.5. |
Suund:
—
ettepoole, suund võib muutuda olenevalt juhtraua pöördenurgast.
|
2.3.4.6. |
Elektriühendused:
—
kõik päevatulelaternad peavad sisse lülituma, kui pealüliti on aktiveeritud; kuid nad võivad jääda väljalülitatuks järgmistel tingimustel:
—
automaatkäigukasti juhtseadis on parkimisasendis;
—
parkimispidur on aktiveeritud või
—
ajal, mis eelneb sõiduki esmakordsele liikumahakkamisele pärast iga pealüliti ja käitussüsteemi käsitsi siselülitamist;
—
päevatulelaternaid peab saama manuaalselt inaktiveerida, kui sõiduki kiirus ei ületa 10 km/h. Kui sõiduki kiirus tõuseb üle 10 km/h või kui sõiduk on liikunud edasi rohkem kui 100 m, peavad laternad automaatselt aktiveeruma;
—
päevatulelaternaid peab saama igal juhul automaatselt inaktiveerida järgmistel juhtudel:
—
sõiduki pealüliti on välja lülitatud;
—
eesmised udutuled on aktiveeritud;
—
esilaternad on aktiveeritud, v.a juhul, kui viimaseid kasutatakse lühikeste intervallidega hoiatustuledena, ja
—
kui väliskonna valgustatus on alla 1 000 luksi, mille puhul sõiduki kiirusmõõdikul näidatud kiirus on veel selgelt loetav (nt kui kiirusmõõdiku valgustus on juba sisse lülitatud) ja sõidukil puudub punkti 2.3.3.7 kohane mittevilkuv roheline märgulamp või asjakohase tähisega tähistatud päevatulelaterna jaoks ette nähtud roheline sisselülitatuse märgulamp. Nimetatud juhul peavad lähitulelaternad ja punktis 2.1.12 nõutud valgustusseadmed automaatselt sisse lülituma 2 sekundi jooksul pärast seda, kui välisvalgustatuse tase langeb alla 1 000 luksi. Kui seejärel tõuseb välisvalgustatuse tase vähemalt 7 000 luksini, peavad päevatulelaternad automaatselt taas sisse lülituma, samal ajal kui lähitulelaternad ja punktis 2.1.12 nõutud valgustusseadmed 5–300 sekundi jooksul üheaegselt välja lülituvad (täisautomaatne valgustuse sisse/väljalülitamine on vajalik, kui juhil puuduvad tavapärase valgustuse pimedal ajal sisselülitamise vajadusest märku andvad nähtavad tähised ja stiimulid).
|
2.3.4.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
vabatahtlik.
|
2.3.5. Eesmine udutulelatern
2.3.5.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm;
|
2.3.5.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.5.3. |
Asukoht:
2.3.5.3.1.
Külgsuunas:
—
sõltumatu üksik eesmine udutulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale. Kui laternad on paigaldatud üksteise kohal, peab eesmise udutulelaterna nullkese asuma sõiduki keskpikitasapinnal. Kui need on üksteise kõrval, peavad nende nullkeskmed paiknema sõiduki keskpikitasapinna suhtes sümmeetriliselt;
—
teise esilaternaga vastastikku ühendatud eesmine udutulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on lisaks varustatud eesmise udutulelaterna kõrval asetseva teise esilaternaga, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kaks eesmist udutulelaternat, mis ei ole teise esilaternaga vastastikku ühendatud või millest üks või mõlemad on teise esilaternaga vastastikku ühendatud, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kui on kaks eesmist udutulelaternat, siis külgkaugus valgust kiirgavate pindade välisservade ja sõiduki kõige väljaulatuvamate punktide vahel ei tohi olla üle 400 mm.
2.3.5.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 800 mm maapinnast;
—
ükski valgust kiirgava pinna osa ei tohi olla kõrgemal kui kõige kõrgem lähitulelaterna valgust kiirgava pinna punkt.
2.3.5.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki ees. Nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.
|
2.3.5.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 5° ülespoole ja 5° allapoole;
—
β = 45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks eesmine udutulelatern;
—
β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole, kui on kaks eesmist udutulelaternat.
|
2.3.5.5. |
Suund:
—
ettepoole; suund võib muutuda olenevalt juhtraua pöördenurgast.
|
2.3.5.6. |
Elektriühendused:
—
kõik eesmised udutulelaternad peavad üheaegselt sisse ja välja lülituma;
—
eesmine udutulelatern peab olema sisse- ja väljalülitatav kaug- või lähitulelaternast või nende kahe laterna kombinatsioonist sõltumata.
|
2.3.5.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
kohustuslik (mittevilkuv roheline märgulamp).
|
2.3.6. Suunatulelaternad
2.3.6.1. |
Arv:
—
neli;
—
kuus, kui sõidukil on kaks täiendavat suunatulelaternat, mis on paigaldatud vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 48 kehtestatud asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele.
|
2.3.6.2. |
Paigaldus:
—
kaks 11-, 1-, 1a- või 1b-kategooria eesmist suunatulelaternat ja kaks 12-, 2a- või 2b-kategooria tagumist suunatulelaternat (st kaks laternat kummalgi küljel);
—
lisaks kohustuslikele suunatulelaternatele võib paigaldada kaks 5- või 6-kategooria külgmist suunatulelaternat (st üks täiendav külgmine suunatulelatern kummalgi küljel), kui on täidetud kõik ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 48 kehtestatud asjakohased paigaldusnõuded, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele.
|
2.3.6.3. |
Asukoht
2.3.6.3.1.
Külgsuunas:
—
külgkaugus valgust kiirgavate pindade välisservade ja sõiduki kõige väljaulatuvamate punktide vahel ei tohi olla üle 400 mm;
—
ühe esirattaga sõidukitel ning sõidukitel laiusega mitte üle 1 000 mm peab eesmiste suunatulelaternate valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 240 mm;
—
►C3
sõidukitel, millel on rohkem kui üks esiratas ja mille laius on suurem kui 1 000 mm, peab eesmiste suunatulelaternate valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 500 mm; ◄
—
vaid ühe tagarattaga sõidukitel ning sõidukitel laiusega mitte üle 1 000 mm peab tagumiste suunatulelaternate valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 180 mm;
—
►C3
sõidukitel, millel on rohkem kui üks tagaratas ja mille laius on suurem kui 1 000 mm, peab tagumiste suunatulelaternate valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 500 mm; ◄
—
minimaalne kaugus eesmise suunatulelaterna ja lähimate lähitulelaternate valgust kiirgavate pindade vahel peab olema järgmine:
—
75 mm, kui suunatulelaterna minimaalne valgustugevus on 90 cd;
—
40 mm, kui suunatulelaterna minimaalne valgustugevus on 175 cd;
—
20 mm, kui suunatulelaterna minimaalne valgustugevus on 250 cd;
—
≤ 20 mm, kui suunatulelaterna minimaalne valgustugevus on 400 cd.
2.3.6.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 500 mm ja maksimaalselt 1 500 mm maapinnast.
2.3.6.3.3.
Pikisuunas:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.6.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 15° ülespoole ja 15° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui eesmine ääretulelatern on vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 80° väljapoole ja 45° sissepoole (vt joonis 9–3).
Joonis 9–3 Parempoolse eesmise ja tagumise suunatulelaterna geomeetriline nähtavus |
2.3.6.5. |
Suund:
—
ettepoole, suund võib muutuda olenevalt juhtraua pöördenurgast, ka tahapoole.
|
2.3.6.6. |
Elektriühendused:
—
suunatulelaternad peavad sisse lülituma muudest laternatest sõltumatult. Kõik sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad peavad olema sisse- ja väljalülitatavad ühe lülitusseadise abil.
|
2.3.6.7. |
Töökorras oleku märguanne:
—
kohustuslik, võib olla optiline või helisignaal või mõlemad;
—
optiline märguanne peab olema vilkuv roheline tuli, mis peab välja lülituma või vilkumissagedust märgatavalt muutma, kui mis tahes eesmine või tagumine suunatulelatern talitlushäire puhul välja lülitub; ei vilgu, kuid jääb valgustatuks või kui selle vilkumissagedus oluliselt muutub;
—
kui märguandeks on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav, ning selle toimimistingimused peavad olema samad nagu optilise märgulambi puhul.
|
2.3.6.8. |
Muud nõuded:
—
pärast pealüliti sisselülitamist ja selle tulemusel sisselülituvate valgustusseadmete aktiveerumist tuleb kontrollida järgmisi tehnilisi näitajaid, rakendamata elektrilisele süsteemile muud koormust kui see, mis on vajalik mootori (kui on olemas) töötamiseks.
|
2.3.7. Ohutuli
2.3.7.1. |
Arv:
—
vastavalt punkti 2.3.6.1 nõuetele.
|
2.3.7.2. |
Paigaldus:
—
vastavalt punkti 2.3.6.2 nõuetele.
|
2.3.7.3. |
Asukoht
2.3.7.3.1.
Külgsuunas:
—
vastavalt punkti 2.3.6.3.1 nõuetele.
2.3.7.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
vastavalt punkti 2.3.6.3.2 nõuetele.
2.3.7.3.3.
Pikisuunas:
—
vastavalt punkti 2.3.6.3.3 nõuetele.
|
2.3.7.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
vastavalt punkti 2.3.6.4 nõuetele.
|
2.3.7.5. |
Suund:
—
vastavalt punkti 2.3.6.5 nõuetele.
|
2.3.7.6. |
Elektriühendused:
—
ohutuli lülitatakse sisse eraldiseisva lülitusseadme abil ning see annab märguande üheaegselt kõigi suunatulelaternatega. Ohutule peab saama sisse lülitada isegi siis, kui pealüliti on inaktiveeritud ja sõiduki sisseehitatud elektrooniline süsteem on välja lülitatud.
|
2.3.7.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
kohustuslik, kui ohutuli on olemas (vilkuv punane märgulamp);
—
kui vasak- ja parempoolse suunatule jaoks on kaks eraldiseisvat rohelist märgulampi, peavad need vilkuma samaaegselt ühe punase märgulambi asemel.
|
2.3.7.8. |
Muud nõuded:
—
kohaldatakse punkti 2.3.6.8 nõudeid.
|
2.3.8. Tagumine ääretulelatern
2.3.8.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm;
|
2.3.8.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.8.3. |
Asukoht
2.3.8.3.1.
Külgsuunas:
—
üksik tagumine ääretulelatern peab olema paigaldatud sõidukile nii, et tagumise ääretulelaterna nullkese asub sõiduki keskpikitasapinnal;
—
kaks tagumist ääretulelaternat peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kahe tagarattaga ja kogulaiusega üle 1 300 mm sõidukitel ei tohi külgkaugus valgust kiirgavate pindade välisservade ja sõiduki kõige väljaulatuvamate punktide vahel olla üle 400 mm.
2.3.8.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 1 500 mm maapinnast.
2.3.8.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki taga.
|
2.3.8.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 15° ülespoole ja 15° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui tagumine ääretulelatern on vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 80° vasakule ja paremale, kui on ainult üks tagumine ääretulelatern;
—
β = 80° väljapoole ja 45° sissepoole, kui on kaks tagumist ääretulelaternat.
|
2.3.8.5. |
Suund:
—
tahapoole.
|
2.3.8.6. |
Elektriühendused:
—
sisse- ja väljalülitamine peab toimuma punkti 2.1.10 kohaselt.
|
2.3.8.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
vastavalt punkti 2.3.3.7 nõuetele.
|
2.3.9. Piduritulelatern
2.3.9.1. |
Arv:
—
üks või kaks sõidukitel, mille kogulaius ei ole suurem kui 1 300 mm;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 300 mm;
—
võib paigaldada S3- või S4-kategooria piduritulelaterna (st keskele üles paigaldatud piduritulelatern), kui on täidetud kõik ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 asjakohased nõuded, mida kohaldatakse selliste piduritulelaternate M1-kategooria sõidukitele paigaldamisel.
|
2.3.9.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.9.3. |
Asukoht
2.3.9.3.1.
Külgsuunas:
—
üksik piduritulelatern tuleb paigaldada sõidukile nii, et pidurdustulelaterna nullkese asuks sõiduki keskpikitasapinnal;
—
kaks tagumist piduritulelaternat peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
sõidukitel, millel on kaks tagaratast ja mille kogulaius on üle 1 300 mm, peab valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 600 mm;
—
sõidukitel, millel on kaks tagaratast ja mille kogulaius ei ole üle 1 300 mm, peab valgust kiirgavate pindade siseservade vaheline kaugus olema vähemalt 400 mm.
2.3.9.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 1 500 mm maapinnast.
2.3.9.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki taga.
|
2.3.9.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 15° ülespoole ja 15° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui piduritulelatern on vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks piduritulelatern;
—
β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole, kui on kaks piduritulelaternat.
|
2.3.9.5. |
Suund:
—
tahapoole.
|
2.3.9.6. |
Elektriühendused:
—
peavad tagama süttimise vähemalt ühe sõidupiduri sisselülitamisel.
|
2.3.9.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
keelatud.
|
2.3.9.8. |
Muud nõuded:
—
sõidukid võib varustada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punktis 2.28 määratletud hädapidurdustulega, kui selle eeskirja kõik sellistele signaalidele kohaldatavad olulised nõuded on täidetud ning signaali sisse- ja väljalülitamine toimub M1-kategooria sõidukitele ette nähtud tingimustel ja/või aeglustamisel;
—
sõidukid võib varustada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 punktis 2.33 määratletud tagumise avariiohusignaaliga, kui selle eeskirja kõik sellistele signaalidele kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.
|
2.3.10. Tagumine udutulelatern
2.3.10.1. |
Arv:
—
üks või kaks.
|
2.3.10.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.10.3. |
Asukoht
2.3.10.3.1.
Külgsuunas:
—
parempoolse liikluse jaoks ette nähtud ja varustatud sõidukitel peab üksik tagumine udutulelatern olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal või sellest vasakul pool;
—
vasakpoolse liikluse jaoks ette nähtud ja varustatud sõidukitel peab üksik tagumine udutulelatern olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal või sellest paremal pool;
—
vasak- ja parempoolse liikluse jaoks ette nähtud ja varustatud sõidukitel peab üksik tagumine udutulelatern olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal;
—
vasak- ja parempoolse liikluse jaoks ette nähtud ja varustatud sõidukitel peavad kaks tagumist udutulelaternat olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.
2.3.10.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 1 000 mm maapinnast; viimati nimetatud väärtuse võib tõsta 1 200 millimeetrile, kui tagumine udutuli on grupeeritud teise valgustusseadmega.
2.3.10.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki taga.
2.3.10.3.4.
Kaugus:
—
kaugus tagumise udutulelaterna valgust kiirgava pinna serva ja mis tahes piduritulelaterna valgust kiirgava pinna serva vahel peab olema üle 100 mm.
|
2.3.10.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 5° ülespoole ja 5° allapoole;
—
β = 25° vasakule ja paremale.
|
2.3.10.5. |
Suund:
—
tahapoole.
|
2.3.10.6. |
Elektriühendused:
—
kõik tagumised udutulelaternad peavad üheaegselt sisse ja välja lülituma;
—
tagumist udutulelaterna aktiveerimine võib olla võimalik üksnes siis, kui kaugtulelatern, lähitulelatern või eesmine udutulelatern on aktiveeritud;
—
tagumist udutulelaternat (tagumisi udutulelaternaid) peab saama välja lülitada mis tahes muust laternast sõltumatult;
—
tagumine udutulelatern peab inaktiveeruma automaatselt, kui:
—
eesmine ääretulelatern on välja lülitatud ja
—
sõiduki pealüliti on välja lülitatud;
—
välja lülitatud või inaktiveeritud tagumine udutulelatern ei tohi automaatselt või sõltumatult uuesti aktiveeruda, v.a juhul, kui selle lülitusseadis lülitatakse sisse käsitsi.
|
2.3.10.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
kohustuslik (mittevilkuv kollane märgulamp).
|
2.3.11. Tagurdustulelatern
2.3.11.1. |
Arv:
—
üks või kaks.
|
2.3.11.2. |
Paigaldus:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.11.3. |
Asukoht
2.3.11.3.1.
Külgsuunas:
—
kui on vaid üks tagurdustulelatern: erinõuded puuduvad;
—
kui on kaks tagurdustulelaternat, peavad need olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.
2.3.11.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 1 200 mm maapinnast.
2.3.11.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki taga.
|
2.3.11.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 15° ülespoole ja 5° allapoole;
—
β = 45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks tagurdustulelatern;
—
β = 45° väljapoole ja 30° sissepoole, kui on kaks tagurdustulelaternat.
|
2.3.11.5. |
Suund:
—
tahapoole.
|
2.3.11.6. |
Elektriühendused:
—
tagurdustulelatern peab kiirgama valgust, kui tagurdusseade töötab ja pealüliti on aktiveeritud;
—
tagurdustulelatern võib valgust kiirata üksnes siis, kui mõlemad eespool nimetatud tingimused on täidetud.
|
2.3.11.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
ei ole kohustuslik.
|
2.3.11.8. |
Muud nõuded:
—
kui ei ole sätestatud nõudeid tagurdustulelaternate valgustusseadmete kohta, millele võib saada tüübikinnituse L-kategooria sõidukitele paigaldamiseks, peab tagurdustulelatern olema saanud tüübikinnituse UNECE eeskirja nr 23 (
19
) kohaselt.
|
2.3.12. Tagumine numbritulelatern
2.3.12.1. |
Arv:
—
üks või rohkem.
|
2.3.12.2. |
Paigaldus ja asukoht:
—
selline, et tagumine numbritulelatern valgustab tagumisele numbrimärgile ette nähtud pinda.
|
2.3.12.3. |
Elektriühendused:
—
sisse- ja väljalülitamine peab toimuma punkti 2.1.10 kohaselt.
|
2.3.12.4. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
kohaldatakse punkti 2.3.3.7 nõudeid.
|
2.3.13. Mittekolmnurkne tagumine helkur
2.3.13.1. |
Arv:
—
üks või kaks;
—
kaks sõidukitel, mille kogulaius on suurem kui 1 000 mm;
—
võib paigaldada täiendavaid tagumisi helkureid ja helkurmaterjali, kui see ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.
|
2.3.13.2. |
Paigaldus:
—
üks või kaks klassi IA või IB tagumist helkurit.
|
2.3.13.3. |
Asukoht:
2.3.13.3.1.
Külgsuunas:
—
kui on vaid üks tagumine helkur, tuleb see paigaldada sõidukile selliselt, et tagumise helkuri nullkese asuks sõiduki keskpikitasapinnal;
—
kui on kaks tagumist helkurit, peavad need olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed on sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;
—
kui on kaks tagumist helkurit, siis külgkaugus valgust kiirgavate pindade välisservade ja sõiduki kõige väljaulatuvamate punktide vahel ei tohi olla üle 400 mm.
2.3.13.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 900 mm maapinnast.
2.3.13.3.3.
Pikisuunas:
—
sõiduki taga.
|
2.3.13.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 10° ülespoole ja 10° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui tagumine helkur on vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 30° vasakule ja paremale, kui on ainult üks tagumine helkur;
—
β = 30° väljapoole ja 30° sissepoole, kui on kaks tagumist helkurit.
|
2.3.13.5. |
Suund:
—
tahapoole.
|
2.3.13.6. |
Muud nõuded:
—
helkuri valgust kiirgaval pinnal võib olla ühiseid osi mis tahes muu sõiduki taha paigaldatud tagalaternaga.
|
2.3.14. Mittekolmnurksed külgmised helkurid
2.3.14.1. |
Arv:
—
üks või kaks kummalgi küljel.
|
2.3.14.2. |
Paigaldus:
—
klassi IA või IB külgmine helkur paigaldatakse sõiduki üldpikkuse esimesse ja/või viimasesse kolmandikku;
—
võib paigaldada täiendavaid külgmisi helkureid ja helkurmaterjali, kui see ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.
|
2.3.14.3. |
Asukoht
2.3.14.3.1.
Külgsuunas:
—
erinõuded puuduvad.
2.3.14.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 900 mm maapinnast, viimati nimetatud väärtuse võib tõsta 1 200 millimeetrile, kui külgmine helkur on grupeeritud teise valgustusseadmega.
2.3.14.3.3.
Pikisuunas:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.14.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 10° ülespoole ja 10° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui külgmine helkur paikneb vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 45° ettepoole ja tahapoole.
|
2.3.14.5. |
Suund:
—
küljele.
|
2.3.15. Külgmine ääretulelatern
2.3.15.1. |
Arv:
—
üks või kaks kummalgi küljel.
|
2.3.15.2. |
Paigaldus:
—
klassi SM1 või SM2 külgmise ääretulelaterna võib paigaldada sõiduki üldpikkuse esimesse ja/või viimasesse kolmandikku.
|
2.3.15.3. |
Asukoht
2.3.15.3.1.
Külgsuunas:
—
erinõuded puuduvad.
2.3.15.3.2.
Vertikaalsuunas:
—
minimaalselt 250 mm ja maksimaalselt 1 500 mm maapinnast.
2.3.15.3.3.
Pikisuunas:
—
erinõuded puuduvad.
|
2.3.15.4. |
Geomeetriline nähtavus:
—
α = 10° ülespoole ja 10° allapoole; allapoole nurka võib siiski vähendada kuni 5°-ni, kui külgmine ääretulelatern paikneb vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast;
—
β = 30° ettepoole ja tahapoole.
|
2.3.15.5. |
Suund:
—
küljele.
|
2.3.15.6. |
Elektriühendused:
—
peavad olema sisselülitatavad koos punktis 2.1.10 nimetatud valgustusseadmetega;
—
külgmised ääretulelaternad võivad vilkuda sama sageduse ja intervalliga ning kas samaaegselt või vaheldumisi sõiduki samal küljel asuvate suunatulelaternatega.
|
2.3.15.7. |
Sisselülitatuse märguanne:
—
vastavalt punkti 2.3.3.7 nõuetele.
|
2.3.15.8. |
Muud nõuded:
—
kui ei ole sätestatud nõudeid külgmiste ääretulelaternate valgustusseadmete kohta, millele võib saada tüübikinnituse paigaldamiseks L-kategooria sõidukitele, peab külgmine ääretulelatern olema saanud tüübikinnituse UNECE eeskirja nr 91 (
20
) kohaselt.
|
2.4. |
Alternatiivina punktides 2–2.3.15.8 esitatud nõuetele võivad L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid vastata kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 48 kehtestatud olulistele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukitele. Sel juhul ei ole lubatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 48 esitatud nõudeid asendada või neist loobuda käesoleva lisa vastavate erisätete erinemise või puudumise tõttu (nt esilaterna puhastusseadme, manuaalse esilaternate reguleerimissüsteemi paigaldamine). |
2.5. |
Võttes arvesse L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukite konstruktsioonivormide mitmekesisust, võib sõiduki valmistaja tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul alternatiivina punktides 2–2.3.15.8 sätestatud nõuetele valida kohaldamiseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 53 kõik asjakohased nõuded, mis on ette nähtud kohaldamiseks L3e-kategooria sõidukitele. Sel juhul ei ole ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 53 esitatud nõuete asendamine või neist loobumine käesoleva lisa vastavate erisätete erinemise või puudumise tõttu lubatud, v.a sõidukite puhul, mille kogulaius ei ületa 1 300 mm ja mis kipuvad pööramisel kalduma (nt sõidukitüübi puhul, millel on mootorratta üldine väliskuju, kuid millel on kolm ratast, mistõttu see klassifitseeritakse L5e-kategooria sõidukiks). |
3. L4e-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavad nõuded
3.1. |
Kui külghaagise saab mootorrattast eraldada nii, et mootorratast saab kasutada ilma selleta, peab mootorratas vastama lisaks allpool punktides 3.2–3.2.8.1 sätestatud nõuetele ka punktis 1.3 soolomootorratastele kehtestatud nõuetele. Arvesse tuleb võtta ka punktis 1.9 esitatud nõudeid.
|
3.2. |
Kui külghaagis on mootorrattaga ühendatud kas püsivalt või eemaldatavalt, peab külghaagisega mootorratas vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 53 kõigile asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud kohaldamiseks L3e-kategooria sõidukitele, ja lisaks ka allpool esitatud täiendavatele sätetele. 3.2.1. Eesmised ääretulelaternad
3.2.2. Päevasõidutuled
3.2.3. Suunatulelaternad
3.2.4. Ohutuli
3.2.5. Tagumised ääretulelaternad
3.2.6. Piduritulelaternad
3.2.7. Mittekolmnurkne tagumine helkur
|
X LISA
Tahapoole nähtavust käsitlevad nõuded
1. Kategooriate L1e-B, L3e ja L4e sõidukid peavad vastama kõikidele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 81 sätestatud asjakohastele nõuetele.
1.1. L1e-B-, L3e- ja L4e-kategooria sõidukitele võib paigaldada II või III klassi kaudse nähtavuse seadmeid, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 46 kohaselt.
2. L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades nr 81 ja nr 46 sätestatud nõuetele.
2.1. L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukitele, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 81 asjakohastele nõuetele, võib paigaldada II või III klassi kaudse nähtavuse seadmeid, mis on saanud tüübikinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 46 kohaselt.
2.2. L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukile võib soovi korral paigaldada täiendava I klassi seadme.
XI LISA
Ümbermineku korral kaitsva struktuuri (ROPS) suhtes kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses ümbermineku korral kaitsva struktuuriga kohaldatavad nõuded
1.1. |
L7e-B2-kategooria sõidukid peavad olema varustatud ümbermineku korral kaitsva struktuuriga (ROPS) ning projekteeritud ja ehitatud nii, et käesolevas lisas nimetatud põhieesmärk oleks täidetud. See tingimus loetakse täidetuks, kui punktide 2–4.9 nõudeid järgides läbiviidava kolme katse mis tahes ajahetkel liikumisruumi ühtegi osasse ei sisene ümbermineku korral kaitsev struktuur ning liikumisruumi ükski osa ei jää ümbermineku korral kaitsva struktuuri piiridest väljapoole. |
2. Katsetamise sätted
2.1. Katsetamise üldsätted
2.1.1. |
Eriseadmete abil teostatavate katsete eesmärk on tekitada niisuguseid koormusi, mis sõiduki ümberpaiskumisel mõjutavad ümbermineku korral kaitsvat struktuuri. Seetõttu on katsekoormuseks survejõud. Käesolevas lisas kirjeldatud katsed peavad võimaldama hinnata ümbermineku korral kaitsva struktuuri, selle sõidukile kinnitamise kronsteinide ja mis tahes katsel rakendatavat jõudu üle kandvate sõidukiosade tugevust. |
2.2. Katse ettevalmistamine
2.2.1. |
Tüübikinnituse saamiseks esitatud kaitsestruktuur peab vastama seeriatootmise tehnilistele nõuetele. See tuleb kinnitada tootja poolt ettenähtud meetodil sõidukile, millel kasutamiseks on struktuur projekteeritud. Kompleksset sõidukit katse läbiviimiseks vaja ei lähe; siiski moodustavad kaitsestruktuur ja sõiduki osad, mille külge viimane kinnitatakse, töötava terviku (edaspidi nimetatud „koost”). |
2.2.2. |
Koost tuleb alusplaadi külge kinnitada nii, et koostu alusplaadiga ühendavad osad koormuse all oleva kaitsestruktuuri suhtes märkimisväärselt ei deformeeruks. Koostu alusplaadi külge kinnitamise meetod ise ei tohi koostu tugevust muuta. |
2.2.3. |
Koost peab olema toestatud ja kinnitatud või modifitseeritud nii, et kogu katseenergia mõjuks kaitsestruktuurile ja seda sõiduki jäikade osadega ühendavatele kinnitustele. 2.2.3.1. Punkti 2.2.3 nõuete täitmiseks peab modifitseerimine lukustama sõiduki rataste ja telgede vedrustuse, tagades, et see ei neela katseenergiat. |
2.2.4. |
Katse jaoks tuleb sõidukile paigaldada kõik seeriatootmise struktuurielemendid, mis võivad mõjutada kaitsestruktuuri tugevust või olla tugevuskatse jaoks vajalikud. Samuti tuleb paigaldada osad, mis võivad põhjustada ohtu liikumisruumis, et uurida nende vastavust punkti 1.1 nõuetele. 2.2.4.1. Katsest jäetakse välja kõik osad, mida juht saab ise ära võtta. Kui sõiduki kasutamise ajal on võimalik uksi ja aknaid lahti hoida või need ära võtta, siis tuleb need avada või eemaldada ka katsete läbiviimise ajaks, et mitte suurendada kaitsestruktuuri tugevust. |
3. Aparatuur ja varustus
3.1. Vertikaalkoormuse katsed (rist- ja pikisuunalised)
3.1.1. |
Materjal, varustus ja kinnitusvahendid peavad tagama koostu kindla ning ratastest ja telgedest (kui on olemas) sõltumatu kinnituse alusplaadile (st rataste ja telgede vedrustus ei mõjuta kinnitust). Vt joonised 11–1 ja 11–2. Joonis 11–1 Joonis 11–2 |
3.1.2. |
Kaitsestruktuurile vertikaaljõu rakendamiseks tuleb varem katsetamata koostusid koormata vaheldumisi ristsuunalise ja pikisuunalise jäiga talaga. Ristsuunalise katse ajal peab tala vertikaalne keskpikitasapind, mis on sõidukiga risti, asuma juhiistme R-punktist 300 mm eespool. Pikisuunalise katse ajal peab tala vertikaalne keskpikitasapind asuma kaitsestruktuuri ülemise kolmandiku kõige laiemat punkti läbivast vertikaalsest pikitasapinnast seespool kaugusel, mis on võrdne ühe kuuendikuga kaitsestruktuuri ülemise kolmandiku kogulaiusest. Katsetamiseks tuleb valida kaitsestruktuuri vasak või parem külg vastavalt punktile 4.3 ja tehniline teenistus peab katsearuandes esitama hindamiskriteeriumide selge põhjenduse. 3.1.2.1. Tala peab olema piisavalt jäik, selle põhja laius peab olema 150 ± 10 mm ja tala pikkus peab olema küllaldane, et katta kogu kaitsestruktuur ka siis, kui viimane koormuse all deformeerub. 3.1.2.2. Tuleb luua tingimused, mille puhul koormus jaguneb selle rakendamise suunas ühtlaselt mööda tala. 3.1.2.3. Kaitsestruktuuriga kokku puutuvad tala servad võivad olla ümardatud maksimaalse raadiusega 25 mm. 3.1.2.4. Universaalliigendite vms abil tuleb tagada, et koormuse rakendamise vahend ei piiraks struktuuri pöörlemist ega nihkumist mis tahes muus suunas peale koormuse rakendamise suuna. 3.1.2.5. Kui kaitsestruktuuri horisontaalpikkus, mille suhtes koormust rakendatakse, ei moodusta koormuse rakendamise suunaga ristuvat sirgjoont, tuleb vaheruum täita nii, et koormus jaguneks horisontaalselt üle kogu selle pikkuse. |
3.1.3. |
Tagada tuleb seadmed, millega oleks võimalik mõõta energiat, mis neeldub kaitsestruktuuris ja seda sõiduki jäikade osadega ühendavates kinnitustes, näiteks mõõtes vertikaalsuunalist jõudu ja tala vertikaalsuunalist nihet juhi istme R-punkti läbiva horisontaaltasapinna suhtes. |
3.1.4. |
Jõu rakendamise ajal tuleb visuaalsete vahendite abil hinnata igasugust sisenemist liikumisruumi või liikumisruumi väljaulatumist. |
4. Katsetamise sätted
4.1. |
Kui katse läbiviimise ajal mis tahes kinnitus- või hoideelement olulisel määral nihkub, loetakse katse kehtetuks. |
4.2. |
Kaitsestruktuurile pole tarvis kinnitada turvaklaasist esi-, külg- ja tagaaknaid või mis tahes eemaldatavaid paneele, lisaseadmeid ega tarvikuid, millel puudub struktuuri tugevdav funktsioon ja mis ümberpaiskumise korral endast ohtu ei kujuta. |
4.3. |
Kui juhi iste ei asu sõiduki vertikaalsel keskpikitasapinnal ja/või struktuuri tugevus ei ole sümmeetriline, tuleb pikisuunaline vertikaalne koormamine läbi viia sõiduki küljel, mis võib katse ajal tõenäolisemalt põhjustada sisenemist liikumisruumi või liikumisruumi väljaulatumist. |
4.4. |
Kaitsestruktuur tuleb varustada seadmetega, mis võimaldavad saada andmeid jõu ja deformatsiooni graafiku koostamiseks. |
4.5. |
Deformatsiooni kiirus ei tohi koormuse rakendamisel olla suurem kui 5 mm/s. Piisava täpsuse tagamiseks registreeritakse üheaegselt Fv (N) (st tala poolt rakendatav staatiline koormus) ja Dv (mm) (st tala vertikaalne nihe jõu rakendamise kohas) 15 mm või väiksema sammuga. Kui koormus on rakendatud, ei tohi seda kuni katse lõpetamiseni vähendada; kuid soovi korral on lubatud koormuse suurendamine peatada, näiteks mõõtmistulemuste registreerimiseks. |
4.6. |
Kui koormuse rakendamise punktis ei ole ristsuunalisi struktuuriosasid, võib katsemenetluse teostamiseks kasutada täiendavat tala, mis ei lisa struktuurile tugevust. |
4.7. |
Kaitsestruktuuris iga vertikaalse koormamise katse käigus neeldunud energia (J) peab olema vähemalt |
4.8. |
Pikisuunalise vertikaalse koormamise olukorda korrates tuleb arvesse võtta ka samaaegselt mõjuvat horisontaaljõu komponenti. Esmalt rakendatakse vastavalt punktile 4.3 valitud küljelt punktis 3.1.2 määratletud kõige laiemas kohas ristsuunaline horisontaaljõud |
4.9. |
Pärast igat katset tuleb registreerida kaitsestruktuuri lõplik jääkdeformatsioon. |
XII LISA
Turvavöö kinnituspunktide ja turvavööde suhtes kohaldatavad nõuded
1. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses turvavöö kinnituspunktide ja turvavöödega kohaldatavad nõuded
1. Üldnõuded
1.1. L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid, millel töökorras sõiduki mass ületab 270 kg, peavad olema varustatud käesolevas lisas esitatud nõuetele vastavate turvavöö kinnituspunktide ja turvavöödega (st ei ole nõutavad sadula korral).
1.2. L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid töökorras sõiduki massiga ≤ 270 kg võivad olla varustatud turvavöö kinnituspunktide ja/või turvavöödega eeldusel, et need vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele.
1.3. Olemasolevate turvavöö kinnituspunktide arv peab olema piisav ettenähtud istmetele kohustuslikult, vabatahtlikult või valitavalt paigaldatavate turvavööde nõuetekohaseks paigaldamiseks.
1.4. Turvavöö kinnituspunktid peavad olema keermestatud vastavalt 7/16–20 UNF 2B keermemõõtudele ja tolerantsidele.
1.4.1. Kui aga sõiduki tootja on ohutusrihmad paigaldanud standardvarustusena kindlate istekohtade jaoks, siis võivad vastavate istekohtade ohutusrihmade kinnituspunktidel olla punktis 1.4 nimetatust erinevad näitajad.
1.4.2. Eritüüpi turvavööde (nt traksvööde) kinnitamise erinõuetele vastavatel kinnituspunktidel võivad olla punktis 1.4 nimetatust erinevad näitajad.
1.5. Turvavööd peab olema võimalik eemaldada ilma turvavöö kinnituspunkti vigastamata.
1.6. Istekoha R-punkt määratakse järgmiselt.
Sadula R-punkt võetakse sõiduki tootja poolt teatatud andmetest ja põhjendatakse nõuetekohaselt asjakohase sõiduki konstruktsioonikriteeriumide alusel ning võttes arvesse keskmisele mehele vastava mannekeeni omadusi (st inimesekujulist katseseadet Hybrid III) ja selle puusaliigese punkti.
Istme R-punkt määratakse vastavalt käesoleva eeskirja VII lisa 2. osa 3. liite sätetele.
2. OSA
Turvavöö kinnituspunktide suhtes kohaldatavad nõuded
1. Turvavöö kinnituspunktide erinõuded
1.1. |
Turvavöö kinnituspunktid võivad olla kinnitatud sõiduki veermiku, kere, istme või muude struktuuride külge. |
1.2. |
Üks turvavöö kinnituspunkt võib olla kasutusel kahe omavahel külgneva istekoha turvavöö kinnitamiseks. |
1.3. |
Kõikide istekohtade tegelike turvavöö kinnituspunktide asukohad on näidatud joonistel 11-P2-1 ja 11-P2-2 ja neid selgitatakse allpool. |
1.4. |
Alumiste tegelike kinnituspunktide asukohad
|
1.5. |
Ülemiste tegelike kinnituspunktide asukohad
|
2. Turvavööde kinnituspunktide tugevus
2.1. |
Kõik kinnituspunktid peavad vastu pidama punktides 3–3.5.1 määratletud katsetele. Jääkdeformatsiooni (nt kinnituspunkti või ümbritseva piirkonna osalist rebenemist või murdumist) ei loeta ebaõnnestunud katsetulemuseks juhul, kui nõutavat jõudu on rakendatud selleks ettenähtud aja jooksul. Katse ajal peavad säilima alumiste tegelike kinnituspunktide punktis 1.4.3 määratletud minimaalsed vahekaugused ja ülemiste tegelike kinnituspunktide punktis 1.5.3.5 määratletud minimaalsed kõrgused. |
2.2. |
Pärast tõmbejõu eemaldamist peavad istmete nihutamise süsteemid olema käsitsi aktiveeritavad. |
3. Katsetamise sätted
3.1. Katsetamise üldsätted
3.1.1. |
Kohaldades punktide 3.2–3.2.3 sätteid ja toimides vastavalt tootja taotlusele:
3.1.1.1.
võib katsete läbiviimiseks kasutada kas sõidukiosa või täielikult valmisehitatud sõidukit;
3.1.1.2.
aknad ja uksed võivad olla paigaldatud ja avatud või suletud asendis;
3.1.1.3.
tavaliselt kasutatavad osad, mis tõenäoliselt mõjutavad sõiduki üldist struktuurset terviklikkust, võivad olla paigaldatud. |
3.1.2. |
Kõik istmed peavad olema reguleeritud tavasõidu asendisse, mille valib tüübikinnituskatseid läbi viiv tehniline teenistus, ja tuleb tagada, et katse ajal hinnatakse kõige ebasoodsamat (st halvimat) asendit. 3.1.2.1. Istmete asend tuleb aruandes täpselt registreerida. Kui seljatoe nurk on reguleeritav, tuleb seljatugi vastavalt valmistaja juhistele kohale lukustada või, kui valmistaja ei ole juhiseid jätnud, seada asendisse, mis vastab võimalikult täpselt torso nurgale 25°. |
3.2. Nõuded sõiduki kinnitamiseks katse ajal
3.2.1. |
Meetod, mida kasutatakse sõiduki kinnitamiseks katse ajal, ei tohi mõjutada kinnituspunktide või nende piirkondade tugevust ega mõjutada struktuuri tavalist deformeerumist. |
3.2.2. |
Meetod, mida kasutatakse sõiduki kinnitamiseks katse ajal, loetakse rahuldavaks juhul, kui see ei avalda mõju üle kogu struktuuri laiuse ulatuvas piirkonnas ja kui sõiduk või struktuur on eestpoolt toestatud või kinnitatud vähemalt 500 mm kaugusel katsetatavast kinnituspunktist ja tagantpoolt toestatud või kinnitatud vähemalt 300 mm kaugusel nimetatud kinnituspunktist. |
3.2.3. |
On soovitatav, et struktuur toetatakse otse rattatelgede all olevatele tugedele või, kui see ei ole võimalik, otse vedrustuse kinnituspunktide all paiknevatele tugedele. |
3.3. Üldised katsenõuded
3.3.1. |
Kõiki sama istmerühma turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada samaaegselt. |
3.3.2. |
Tõmbejõud peab olema paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga, suunatud ette ning horisontaaljoonest 10 ± 5° ülespoole. |
3.3.3. |
Koormust tuleb rakendada võimalikult kiiresti. Kinnituspunktid peavad ettenähtud koormusele vastu pidama vähemalt 0,2 sekundit. |
3.3.4. |
Punktides 3.4–3.4.5.2 kirjeldatud katsetel kasutatavad tõmbeseadmed on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 14 ( 21 ) 5. lisas. Tõmbeseadme laius peab vastama turvavöö alumiste tegelike kinnituspunktide vahelisele laiusele või olema sellega võimalikult sarnane. |
3.3.5. |
Ilma ülemiste kinnituspunktideta istekohtade turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada järgmistel tingimustel.
3.3.5.1.
Välimised esiistekohad Kui turvavöö sisaldab inertsrulli, mis on kinnitatud omaette alumisse külgmisse kinnituspunkti, siis:
—
tehakse kinnituspunktidele punktides 3.4.1–3.4.1.3 ettenähtud katse, koormates kinnituspunkte seadmega, mis jäljendab alumises kinnituspunktis oleva inertsrulli ja ülemises kinnituspunktis oleva D-rõngaga kolmepunktilise turvavöö geomeetrilisi omadusi.
Kui turvavöö ei sisalda inertsrulli, mis on kinnitatud omaette alumisse külgmisse kinnituspunkti, siis:
—
tehakse kinnituspunktidele punktides 3.4.2–3.4.2.2 ettenähtud katse, koormates kinnituspunkte seadmega, mis jäljendab kolmepunktilise ilma inertsrullita turvavöö geomeetrilisi omadusi;
—
lisaks tuleb alumistele kinnituspunktidele teostada punktides 3.4.3–3.4.3.1 ettenähtud katse, milles kinnituspunkte koormatakse vöörihma jäljendava seadmega;
—
tootja taotluse korral võib nimetatud kaks katset läbi viia kahel erineval struktuuril.
Kui ülemise kinnituspunkti kõrgus on ilma mingi abivahendita käsitsi reguleeritav, siis tuleb see reguleerida ebasoodsaimasse (st halvimasse) asendisse, mille määrab tehniline teenistus.
Kui eritüüpi turvavööde (nt traksvööde) kasutamiseks on olemas mitu ülemist kinnituspunkti, siis katsetatakse neid punktide 3.4.5–3.4.5.2 nõuete kohaselt ning kinnituspunkte koormatakse seadmega, mis jäljendab nendesse kinnituspunktidesse kinnitamiseks ettenähtud turvavöö geomeetrilisi omadusi.
3.3.5.2.
Tagumised välimised ja/või keskmised istekohad Kui kolmepunktiline turvavöö sisaldab omaette alumisse külgmisse kinnituspunkti kinnitatud inertsrulli, siis:
—
tehakse kinnituspunktidele punktides 3.4.1–3.4.1.3 ettenähtud katse, koormates kinnituspunkte seadmega, mis jäljendab alumises kinnituspunktis oleva inertsrulli ja ülemises kinnituspunktis oleva D-rõngaga kolmepunktilise turvavöö geomeetrilisi omadusi.
Kui turvavöö ei sisalda omaette alumisse külgmisse kinnituspunkti kinnitatud inertsrulli, siis:
—
tehakse kinnituspunktidele punktides 3.4.2–3.4.2.2 ette nähtud katse, koormates kinnituspunkte seadmega, mis jäljendab kolmepunktilise ilma inertsrullita turvavöö geomeetrilisi omadusi;
—
lisaks tuleb alumistele kinnituspunktidele teostada punktides 3.4.3–3.4.3.1 ettenähtud katse, milles kinnituspunkte koormatakse vöörihma jäljendava seadmega;
—
tootja taotluse korral võib nimetatud kaks katset läbi viia kahel erineval struktuuril.
Kui ülemise kinnituspunkti kõrgus on ilma mingi abivahendita käsitsi reguleeritav, siis tuleb see reguleerida ebasoodsaimasse (st halvimasse) asendisse, mille määrab tehniline teenistus.
Kui eritüüpi turvavööde (nt traksvööde) kasutamiseks on olemas mitu ülemist kinnituspunkti, siis katsetatakse neid punktide 3.4.5–3.4.5.2 nõuete kohaselt ning kinnituspunkte koormatakse seadmega, mis jäljendab nendesse kinnituspunktidesse kinnitamiseks ette nähtud turvavöö geomeetrilisi omadusi.
|
3.3.6. |
Ilma ülemiste kinnituspunktideta istekohtade turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada järgmistel tingimustel.
3.3.6.1.
Välimised esiistekohad: kahepunktivööde ehk vöörihmade puhul:
—
pole lubatud.
3.3.6.2.
Tagumised välimised ja/või keskmised istekohad: kahepunktivööde ehk vöörihmade puhul:
—
tuleb alumistele kinnituspunktidele teha punktides 3.4.3–3.4.3.1 ettenähtud katse, milles kinnituspunkte koormatakse vöörihma jäljendava seadmega.
|
3.3.7. |
Kui turvavöösüsteem vajab sõidukisse paigaldamiseks eriseadiseid, nagu kronsteinid, juhtrullid, lisakinnituspunktid või juhikud, ilma milleta pole võimalik katserihmu või -trosse kinnituspunktidesse kinnitada, tuleb need seadised vastavalt vajadusele paigaldada ja neid kõikide katsete ajal kasutada. |
3.4. Erinõuded, mida kohaldatakse katsete suhtes sõidukitega, millel töökorras sõiduki mass on ≤ 600 kg
3.4.1. Katsetamine turvavöö ülemises kinnituspunktis asuvat D-rõngast, plokiratast või rihmajuhikut sisaldava tõmburiga kolmepunktivöö konfiguratsioonis
3.4.1.1. Ülemisse kinnituspunkti tuleb paigaldada tõmbeseadmelt ülemisele kinnituspunktile jõu ülekandmiseks sobivate omadustega lindi või trossi reversiivmehhanism, plokiratas või juhik. Selle asemel võib kasutada tavalist turvavöösüsteemi.
3.4.1.2. Turvavöö kinnituspunktidesse lindi või trossiga kinnitatud tõmbeseadmele rakendatakse vastava turvavöö ülemise diagonaalrihma geomeetrilisi omadusi jäljendava seadme abil katsekoormust jõuga 675 ± 20 daN.
3.4.1.3. Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud vöörihma tõmbeseadmele rakendada tõmbejõudu 675 ± 20 daN.
3.4.2. Katsetamine tõmburita või turvavöö ülemises kinnituspunktis asuva tõmburiga kolmepunktivöö konfiguratsioonis
3.4.2.1. Turvavöö ülemisse kinnituspunkti ja selle vastaspoolel olevasse sama turvavöö alumisse kinnituspunkti kinnitatud õlarihma tõmbeseadmele rakendatakse katsekoormust 675 ± 20 daN, kasutades turvavöö ülemisse kinnituspunkti kinnitatud tõmburit (kui sõiduki tootja on selle sinna standardse seadisena paigaldanud).
3.4.2.2. Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud vöörihma tõmbeseadmele rakendada tõmbejõudu 675 ± 20 daN.
3.4.3. Katsetamine vöörihma konfiguratsioonis
3.4.3.1. Kahte alumisse turvavöö kinnituspunkti kinnitatud vöörihma tõmbeseadmele tuleb rakendada tõmbejõudu 1 110 ± 20 daN.
3.4.4. Täiendavad nõuded katsetele, kui kinnituspunktid on kas kõik kinnitatud istme külge või jaotatud sõiduki kere ja istme vahel
3.4.4.1. Punktides 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3 osutatud turvavöö konfiguratsiooni kolme erikatse läbiviimisel rakendatakse igale istmele ja/või istmegrupile täiendavat jõudu, nagu allpool on ette nähtud.
3.4.4.2. Istme masskeskmesse rakendatakse eraldi tõmbeseadme abil horisontaalne pikisuunaline jõud, mis on võrdne kõnealuse istmekomplekti kümnekordse kaaluga.
3.4.5. Katsetamine eritüüpi turvavööde (muude kui kolmepunkti- või kahepunktivööde) konfiguratsioonis
3.4.5.1. Õlarihma tõmbeseadmele, mis on ühendatud ülemise diagonaalrihma või eritüüpi turvavöö rihmade geomeetrilisi omadusi jäljendavate trosside või lintide abil eritüüpi turvavöö kinnituspunktidesse, rakendatakse katsekoormust jõuga 675 ± 20 daN.
3.4.5.2. Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud vöörihma tõmbeseadmele rakendada tõmbejõudu 675 ± 20 daN.
3.5. Erinõuded katsetele sõidukitega, millel töökorras sõiduki mass on > 600 kg või mille tootja täidab neid nõudeid vabatahtlikult
3.5.1. Punktis 3.5 sätestatud kriteeriumitele vastavad sõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 14 nõuetele M1-kategooria sõidukites täiskasvanutele ette nähtud turvavöö kinnituspunktide kohta.
3.6. Kui sõidukile on lisatarvikuna võimalik paigaldada ISOFIX kinnitussüsteemi või sellega sarnanevat kinnitussüsteemi, siis tuleb järgida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 14 kõiki asjakohaseid asukoha, märgistuse ja tugevuse nõudeid.
3.6. Nõuded katsearuandele
3.6.1. Pärast katset tuleb registreerida ja katsearuandesse kanda kõik ohutusrihma kinnituspunktide ja jõudu üle kandvate struktuuriosade deformatsioonid, mille on tekitanud punktides 3.4–3.5.1 esitatud koormused.
3. OSA
Turvavööde paigaldusele kohaldatavad nõuded
1. Kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 16 ei ole sätestatud erinõudeid L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukite kohta, siis peavad turvavöödega varustatud nimetatud kategooriate sõidukid vastama kõigile selle eeskirja asjakohastele nõuetele, mis kehtivad N1-kategooria sõidukite kohta, ning täitma järgmised tingimused.
1.1. Ilma et see mõjutaks 1. osa punktides 1.1 ja 1.2 töökorras sõiduki massi kohta esitatud nõuete täitmist, peavad turvavööd olema paigaldatud kõigile istmetega varustatud istekohtadele.
1.1.1. Sel juhul peab juhi istekoht (ka siis, kui see asub keskel) olema alati varustatud kolmepunktilise või trakstüüpi turvavööga.
1.2. L7e-A2-, L7e-B2- ja L7e-C-kategooria sõidukite kõik istekohad peavad olema alati varustatud kolmepunktiliste või trakstüüpi turvavöödega, sõltumata töökorras sõiduki massist.
1.3. Iga ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 16 esitatud viidet ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 14 kohta tuleb käsitada viitena 2. osale, kui see on asjakohane.
1.4. Sadulaga istekohti võib varustada turvavöödega. Need võivad olla pigem kahepunktivööd kui kolmepunktivööd ning peavad vastama kõikidele asjakohastele nõuetele.
1.5. Kõik turvavööd peavad omama tüübikinnitust ja olema paigaldatud vastavalt turvavööde tootjate spetsifikatsioonidele.
XIII LISA
Istekohtadele (sadulad ja istmed) kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses istekohtadega kohaldatavad nõuded
1.1. Sõidukitel peab olema vähemalt üks iste või sadul.
1.1.1. Kõik istekohad peavad olema näoga sõidusuunas.
1.2. Kereta sõidukitel võivad olla sadulad.
1.3. Kerega L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukitel peavad olema istmed.
1.3.1. Erandina käesoleva määruse artikli 2 lõikest 5 ja käesoleva lisa tähenduses loetakse sõiduk keret omavaks, kui tal on kõige madalama istekoha kõrval ja/või taga kõnealuse istekoha R-punktist kõrgemal asuvaid struktuurielemente. Nimetatud ala paikneb seega kõnealuse istekoha R-punkti läbival põiksuunalisel püsttasapinnal ja selle taga. Muid istekohti, seljatugesid, pagasiruume ja pakiraame ning mis tahes muid neile paigaldatud detaile või osiseid ei loeta selles kontekstis struktuurielementideks (nt külguksed, B-postid ja/või katus loetakse kereks). Tehniline teenistus peab katsearuandes hindamiskriteeriume selgesõnaliselt põhjendama.
1.4 Istekoha R-punkt määratakse järgmiselt.
Sadula R-punkt võetakse sõiduki tootja poolt teatatud andmetest ja põhjendatakse nõuetekohaselt asjakohase sõiduki konstruktsioonikriteeriumide alusel ning võttes arvesse keskmisele mehele vastava mannekeeni omadusi (st inimesekujulist katseseadet Hybrid III) ja selle puusaliigese punkti.
Istme R-punkt määratakse vastavalt käesoleva eeskirja VII lisa 2. osa 3. liite sätetele.
1.5. Kõigil istekohtadel peavad olema seljatoed.
1.5.1. Seljatoe kasutusomaduste hindamiseks peab olema võimalik iga istme puhul läbi viia vähemalt üks allpool osutatud menetlustest.
1.5.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 17 3. lisa nõuete kohane H-punkti määramise menetlus (st mitte võttes arvesse kõnealuses eeskirjas sätestatud erandeid) peab olema edukalt läbi viidud.
1.5.1.2. Kui punktis 1.5.1.1 kirjeldatud menetlust ei ole võimalik konkreetse istme puhul korrektselt läbi viia, tuleb seda nõuetekohaselt tõendada ning seejärel võib paigutada keskmisele mehele vastava mannekeeni (st inimesekujulise katseseadme Hybrid III) istmele, mis on reguleeritud tootja määratud projektijärgsesse asendisse. Sel juhul võetakse kõnealuse istme R-punkt sõiduki tootja teatatud andmetest ja seda põhjendatakse nõuetekohaselt asjakohase sõiduki konstruktsioonikriteeriumide alusel ning võttes arvesse keskmisele mehel vastava mannekeeni omadusi ja selle puusaliigese punkti. Tehniline teenistus peab katsearuandes hindamiskriteeriume selgesõnaliselt põhjendama.
1.5.1.3. Kui kumbagi menetlust ei ole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, loetakse iste ja istme seljatugi käesoleva lisa nõuetele mittevastavaks.
1.6. Kohti, mis sarnanevad istekohtadega, kuid ei ole selleks ette nähtud, ei tohi lubada.
1.6.1. Kohti, mis sarnanevad istmetega ja millele võib panna istuma väikesele naisele vastava mannekeeni, tuleb käsitada istekohtadena ja seetõttu peavad need vastama kõigile käesoleva lisa asjakohasele nõuetele.
1.7. Juhi või sõitja istekoha R-punkti kõrgus maapinnast mõõdetuna peab olema L1e-, L3e- ja L4e-kategooria sõidukitel ≥ 540 mm ja L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukitel ≥ 400 mm.
1.7.1. Kui sõidukile paigaldatud süsteemid võivad sõiduki istekõrgust muuta, tuleb see reguleerida sõiduki tootja poolt esitatud andmete põhjal tavalisse sõiduasendisse.
1.8. Kõik turvavöö kinnituspunktidega ja/või turvavöödega varustatud istmed ja sadulad peavad ettepoole liikumisel 20 ms vältel purunemata vastu pidama aeglustusele 10 g. Kui on paigaldatud lukustus-, reguleerimis- ja nihutamissüsteemid, ei tohi nende töös esineda tõrkeid ja need ei tohi lahti tulla. Istmetele paigaldatud nihutamissüsteeme peab saama pärast aeglustamist käsitsi aktiveerida.
1.8.1. Vastavust punktis 1.8 esitatud nõuetele tuleb tõendada järgmiselt:
2. Lapse turvasüsteem
2.1. Sõiduki tootja võib soovitada, et L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukitele paigaldataks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 44 ( 22 ) vastavad laste turvasüsteemid, mis on varustatud turvavööde ja/või ISOFIXiga.
2.1.1. Sel juhul peavad olema täidetud kõik ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16 lapse turvasüsteemi paigaldamist käsitlevad asjakohased nõuded, sh sätted sõiduki kasutusjuhendis esitatava teabe kohta.
2.2. Sõidukite tootjad võivad soovitada kasutada L4e-kategooria sõidukite külghaagistel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 44 vastavat lapse turvasüsteemi, mis on varustatud turvavööde ja/või ISOFIXiga.
2.2.1. Sel juhul peavad turvavöö kinnituspunktid vastama XII lisa 1. osa punktides 1.3–1.6.2 ja XII lisa 2. osa punktides 1–3.6.1 esitatud nõuetele, kuid külghaagises olevad istmed võivad siiski olla varustatud kahepunktivöödega.
2.2.2. Sel juhul peavad olema täidetud kõik ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16 lapse turvasüsteemi paigaldamist käsitlevad asjakohased nõuded, sh sätted sõiduki kasutusjuhendis esitatava teabe kohta.
XIV LISA
Juhitavust, kurviomadusi ja pööratavust käsitlevad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses juhitavuse, kurviomaduste ja pööratavusega kohaldatavad nõuded
1.1. Kategooriate L1e ja L3e sõidukeid tuleb katsetada punktide 2–2.6 sätete kohaselt ning need peavad vastama asjakohastele nõuetele.
1.2. L2e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukeid tuleb katsetada punktide 2–2.8 sätete kohaselt ning need peavad vastama asjakohastele nõuetele. Lisaks peavad need sõidukid vastama punktides 1.2.1–1.2.2.2 esitatud konstruktsiooni erinõuetele.
1.2.1. Sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et kõik nende rattad suudaksid igal ajal pöörelda erineval individuaalsel kiirusel. Võib paigaldada vastava seadme, näiteks diferentsiaali, mis võib olla automaatselt või väliste vahenditega lukustatav, kuid tavatingimustes peab see olema lukustamata.
1.2.1.1. Sellise seadme lukustamisfunktsiooni ei tohi kasutada III lisas sätestatud pidurdussüsteemi erinõuetele vastavuse saavutamiseks, eriti kui pidurdamine peab toimuma sõiduki kõigi ratastega.
1.2.2. Kerega L2e- L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad olema varustatud juhiistmelt käitatava tagurdusseadmega.
1.2.2.1. Erandina käesoleva määruse artikli 2 lõikest 5 ja käesoleva lisa tähenduses loetakse sõiduk keret omavaks, kui tal on kõige madalama istekoha kõrval ja/või taga kõnealuse istekoha R-punktist kõrgemal asuvaid struktuurielemente. Nimetatud ala paikneb seega kõnealuse istekoha R-punkti läbival põiksuunalisel püsttasapinnal ja selle taga. Muid istekohti, seljatugesid, pagasiruume ja pakiraame ning mis tahes muid neile paigaldatud detaile või osiseid selles kontekstis struktuurielementideks ei loeta (st külguksed, B-postid ja/või katus loetakse kereks). Tehniline teenistus peab katsearuande hindamiskriteeriume selgesõnaliselt põhjendama.
1.2.2.2. Tagurdusseadme paigaldamise nõuet ei kohaldata L2e-kategooria sõidukite suhtes, mille tehniliselt lubatud maksimaalne mass on ≤ 225 kg ja mille juhiistmel puudub turvavöö ning millele ei saa paigaldada külgmisi uksi.
2. Katsetamise sätted
2.1. Katse viiakse läbi tasasel head haardumist võimaldaval pinnal.
2.2. Katse käigus koormatakse sõiduk suurima tehniliselt lubatud massini.
2.3. Rehvirõhk tuleb reguleerida sõiduki tootja poolt asjakohaste koormustingimuste jaoks ette nähtud väärtustele.
2.4. Peab olema võimalik juhtida sõiduk otseliikumisest spiraalsesse liikumisse, mille viimase pöörderingi raadius on 12 m ja mis sõidetakse kiirusel vähemalt 6 km/h. Nõuetele vastavuse tõestamiseks sooritatakse üks pööre paremale ja üks vasakule.
2.5. Sõidukiga peab olema võimalik, ilma et rooliseadmes tekiks ebatavaline vibratsioon, läbida kurv kaare raadiusega ≤ 50 m kiirusega 50 km/h või suurimal valmistajakiirusel, kui see on eespool nimetatud kiirusest väiksem. Nõuetele vastavuse tõestamiseks sooritatakse üks pööre paremale ja üks vasakule.
2.5.1. Katsekiirust võib vähendada kiirusele 45 km/h, kui raadius on 40 meetrit; 39 km/h, kui raadius on 30 meetrit; 32 km/h, kui raadius on 20 meetrit ja 23 km/h, kui raadius on 10 meetrit.
2.6. Peab olema võimalik liikuda mööda sirget teelõiku nii, et juht ei pea rooli ülemääraselt korrigeerima ning roolimehhanismis ei teki ebatavalist vibratsiooni, kui sõiduk, mille suurim valmistajakiirus on ≥ 200 km/h, liigub kiirusel 160 km/h; sõiduk, mille suurim valmistajakiirus on < 200 km/h, liigub kiirusel 0,8 × Vmax või tegelikul kiirusel, mille sõiduk võib katse koormustingimustel saavutada, kui see on madalam.
2.7. Kui L2e-, L4e-, L5e-, L6e- või L7e-kategooria sõiduk liigub mööda ringjoont, kusjuures juhtrattad on umbes poole võrra välja pööratud ning püsikiirus on vähemalt 6 km/h, peab pöördering rooliseadme vabastamisel jääma samaks või suurenema.
2.8. L4e-kategooria sõiduk, mille külghaagise saab eraldada nii, et mootorratast saab kasutada ilma selleta, peab vastama soolomootorrataste suhtes punktides 1.1 ja 1.2 kehtestatud nõuetele.
XV LISA
Rehvide paigaldamist käsitlevad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusnõuded seoses rehvide paigaldamisega
1.1. |
Vastavalt punktide 1.1.1 ja 1.1.2 sätetele peavad kõik sõidukitele paigaldatud rehvid, sh varurehvid, saama tüübikinnituse UNECE eeskirja nr 75 kohaselt.
|
▼M1 —————
2. Rehvide paigaldamine
2.1. |
Kõik tavaliselt samale teljele paigaldatavad rehvid, v.a L4e-kategooria sõidukite külghaagiste omad, peavad olema ühte tüüpi. |
2.2. |
Sõiduki tootja võib piirata sõidukile paigaldamiseks ette nähtud originaal- ja varurehvide kasutuskategooriat. Sellisel juhul peavad sõidukile paigaldamiseks ette nähtud rehvide kasutuskategooriad olema selgelt märgitud sõiduki kasutusjuhendis. ▼M1 ————— |
2.3. |
Ruum, kus ratas pöörleb, peab olema nii suur, et maksimaalse lubatud suurusega rehv ja velg saaksid vabalt liikuda, võttes arvesse tootja kehtestatud ratta minimaalset ja maksimaalset nihku (kui on kohaldatav), minimaalset ja maksimaalset vedrustust ning rooli käiguulatust. Selle kontrollimiseks tuleb teha katse kõige suuremate ja kõige laiemate rehvidega igas ratta pöörlemisruumis ja võtta arvesse kohaldatavat veljemõõtu ning rehvi maksimaalset lubatud ristlõikelaiust ja välisläbimõõtu vastavalt rehvimõõdu tähisele, nagu on sätestatud asjaomastes õigusaktides. Katsed viiakse läbi kõnealuse ratta liikumisruumis, mitte üksnes tegeliku rehviga, vaid rehvi maksimaalselt lubatud mõõtmeid ja asendeid esindava maksimaalse mähispinnaga.
|
2.4. |
Tehniline teenistus võib lubada alternatiivse katsemenetluse (nt virtuaalse katsemeetodi) kasutamist punktides 2.3–2.3.2 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, kui kaugus rehvi maksimaalse mähispinna ja sõiduki struktuuri vahel on kõigis punktides suurem kui 10 mm. |
3. Kandevõime
3.1. |
Sõidukile paigaldatud iga rehvi maksimaalne kandevõime peab olema võrdne vähemalt järgmisega:
—
maksimaalse lubatud teljekoormusega, kui teljel on ainult üks rehv;
—
poolega maksimaalsest lubatud teljekoormusest, kui teljel on kaks üksikrehvi;
—
0,54kordse maksimaalse lubatud teljekoormusega, kui teljel on üks paaris paigaldatud rehvikomplekt;
—
0,27kordse maksimaalse lubatud teljekoormusega, kui teljel on kaks paaris paigaldatud rehvikomplekti;
—
vastavalt sõiduki valmistaja teatatud lubatud maksimaalsele teljekoormusele.
|
3.2. |
Asjakohane teave peab olema esitatud selgelt sõiduki kasutusjuhendis, et pärast sõiduki kasutuselevõttu oleks tagatud vajaduse korral sõidukile sobivate asjakohase kandevõimega asendusrehvide paigaldamine. |
4. Kiirusomadused
4.1. |
Igal rehvil, mis on tavatingimustes sõidukile paigaldatud, peab olema kiiruskategooria tähis.
|
4.2. |
Punktides 4.1.1–4.1.3 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistes olukordades.
|
4.3. |
Asjakohane teave peab olema esitatud selgelt sõiduki kasutusjuhendis, et pärast sõiduki kasutuselevõttu oleks tagatud vajaduse korral sõidukile sobivate asjakohase kandevõimega asendusrehvide paigaldamine. |
5. Rehvirõhud
5.1. |
Sõiduki tootja peab esitama soovituse kõigi igapäevaseks maanteekasutuseks ette nähtud rehvide külma rehvirõhu kohta. Sõltuvalt sõiduki kasutustingimustest on lubatud rohkem kui ühe rõhu või rõhuvahemiku teatamine. Mitme rõhu teatamine kulumise vähendamise või mugavust vähendava kütusetõhususe suurendamise eesmärgil või mõnel muul samalaadsel eesmärgil ei ole lubatud. |
5.2. |
Punkti 5.1 kohaselt teatatud külm(ad) rehvirõhk/-rõhud tuleb märkida sõidukile (st ühele või mitmele sildile). Teave peab olema selgelt loetav, ilma et selleks peaks tööriistade abil mõnda osa eemaldama, ja see peab olema kinnitatud nii, et seda oleks raske eemaldada. |
5.3. |
Asjakohane teave peab olema esitatud selgelt ka sõiduki kasutusjuhendis, et ergutada sõiduki kasutajat rehvirõhku sagedasi kontrollima ja vajadusel reguleerima. |
XVI LISA
Sõiduki suurima kiiruse piiramise märgi ja selle asetuse suhtes sõidukil kohaldatavad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses suurima kiiruse piiramise märgi ja selle asetusega sõidukil kohaldatavad nõuded.
1.1. |
L7e-B1- ja L7e-B2-kategooria sõidukid peavad olema varustatud märgiga, millel on näidatud sõiduki suurim valmistajakiirus. |
1.2. |
L1e-, L3e-, L4e-, L5e-A-kategooria sõidukitele võib paigaldada sõiduki suurima valmistajakiiruse piiramise märgi juhul, kui käesolevas lisas esitatud nõuded on täidetud. |
2. Märgi suhtes kohaldatavad erinõuded
2.1. |
Kõik märgil olevad numbrid peavad olema moodustatud UNECE eeskirja nr 104 ( 25 ) kohaselt tüübikinnituse saanud klassi D, E või D/E helkurmaterjalist. |
2.2. |
Märgipinnaks peab olema 200 mm läbimõõduga ümmargune mittehelkurmaterjalist plaat.
|
2.3. |
Märgil olevad numbrid peavad olema oranžid.
|
2.4. |
Meetrisüsteemi kasutavatel territooriumidel kasutamiseks ette nähtud ja varustatud sõidukitel peavad kiiruse märgistuse all olema tähed „km/h”.
|
2.5. |
Inglise mõõdusüsteemi kasutavatel territooriumidel kasutamiseks ette nähtud ja varustatud sõidukitel peavad kiiruse märgistuse all olema tähed „mph”.
|
2.6. |
Nii meetrisüsteemi kui ka inglise mõõdusüsteemi kasutavatel territooriumidel kasutamiseks ette nähtud ja varustatud sõidukitele peavad olema paigaldatud mõlemad suurima kiiruse piiramise märgid kooskõlas kõigi käesoleva lisa nõuetega. |
3. Märgi asukoht, nähtavus ja tunnused
3.1. |
Märk peab olema praktiliselt tasapinnaline. |
3.2. |
Märgi asukoht sõiduki keskpikitasapinna suhtes
|
3.3. |
Märgi asukoht sõiduki vertikaalse pikitasapinna suhtes
|
3.4. |
Märgi asukoht vertikaalse risttasapinna suhtes
|
3.5. |
Märgi kõrgus maapinnast
|
3.6. |
Geomeetriline nähtavus
|
4. Katsemenetlus
4.1. Märgi vertikaalse kalde ja maapinnast kõrguse määramine
4.1.1. |
Sõiduk, mille massiks reguleeritakse tootja poolt teatatud töökorras sõiduki mass koos tööakude massiga, paigutatakse enne mõõtmiste läbiviimist siledale maapinnale. |
4.1.2. |
Kui sõidukile paigaldatud süsteemid võivad selle sõidukõrgust muuta, tuleb see reguleerida sõiduki tootja määratletud tavakasutuse tingimustele vastavalt. |
4.1.3. |
Kui plaat on suunatud allapoole, väljendatakse mõõdetud kalle negatiivse (miinusmärgiga) arvuna. |
XVII LISA
Sõitjate kaitset, sealhulgas sisustust ja sõiduki uksi käsitlevad nõuded
1. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses sisustusega kohaldatavad nõuded
1. Üldnõuded
1.1. |
Kerega L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele.
|
2. Erinõuded ja katsed
2.1. |
Siseruumi 1. vöönd
|
2.2. |
Siseruumi 2. vöönd
|
2.3. |
Siseruumi 3. vöönd
|
2.4. |
Siseruumi 1., 2. ja 3. vöönd
|
1. liide
Katseseade
1. Põlvekujuline katseseade
1.1. |
Katseseadme skeem Joonis 16-P1-Ap1-1 |
2. |
Kasutamismenetlus
|
2. OSA
Sõiduki tüübikinnitusele seoses ustega kohaldatavad nõuded
1. Nõuded ja katse
1.1. |
Ustega varustatud L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele.
|
XVIII LISA
Maksimaalset püsivõimsust või kasulikku võimsust ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurimat kiirust käsitlevad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurima kiiruse suhtes kohaldatavad nõuded
1.1. |
Kindlaks määratud kategooriate sõidukid peavad vastama sõiduki suurimale kiirusele ja kohaldatavuse korral maksimaalsele püsivõimsusele või kasulikule võimsusele vastavalt määruse (EL) nr 168/2013 I lisas kehtestatud nõuetele.
|
2. Tüübikinnituse tõendamiskatsele esitatavad nõuded
2.1. |
Sõiduki tootja peab tõendama vastavust punktide 1.1–1.1.2.9 erinõuetele, tõestades, et sõiduki käivitussüsteemi eriseadmete ja/või funktsioonide kaasamisega on rakendatud kahte või enamat meetodit, mis tagavad sõiduki maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja/või sõiduki suurima kiiruse nõutava piiramise, ning et kõik meetodid toimivad üksteisest täiesti sõltumatult.
|
XIX LISA
Sõiduki struktuuri terviklikkust käsitlevad nõuded
1. Sõiduki tüübikinnitusele seoses struktuuri terviklikkusega kohaldatavad nõuded
1.1. Sõiduk peab olema konstrueeritud ja ehitatud piisavalt tugevana, et taluda sihipärast kasutamist kogu normaalse eluea jooksul, kui on tagatud korrapärane ja korraline hooldus ning seadmete spetsiaalsed reguleerimised, nagu on selgelt ja üheselt kirjeldatud sõidukile lisatud kasutusjuhendis. Sõiduki tootja peab esitama selle kohta allkirjastatud kinnituse.
1.1.1. L1e-A-kategooria sõidukid ja pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud L1e-B-kategooria sõidukid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et nende juhtraua-varre koostud, sadulapost, esikahvel ja raamid vastavad nõuete ja katsemeetodite osas kõikidele standardi ISO 4210:2014 nõuetele, olenemata mittevastavusest seoses selle tehnilise standardi kohaldamisalaga. Katsejõu miinimumväärtus peab vastama punktis 1.1.1.1 esitatud tabelile 19–1.
1.1.1.1.
Tabel 19–1
L1e-A-kategooria sõidukite ja pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud L1e-B-kategooria sõidukite katse- ja miinimumjõud või katsetsüklite arv
Teema |
Katse nimetus |
Kasutatava katse viide |
Nõutava katsejõu miinimumväärtus või katsetsüklite miinimumarv |
Juhtraud ja vars |
Külgpaindekatse (staatiline katse) |
ISO 4210-5:2014, katsemeetod 4.3 |
800 N (= jõud, F2) |
Väsimuskatse (1. etapp – faasist väljas koormamine) |
ISO 4210-5:2014, katsemeetod 4.9 |
270 N (= jõud, F6) |
|
Väsimuskatse (2. etapp – faasis koormamine) |
ISO 4210-5:2014, katsemeetod 4.9 |
370 N (= jõud, F7) |
|
Raam |
Pedaalijõududega väsimuskatse |
ISO 4210-6:2014, katsemeetod 4.3 |
1 000 N (= jõud, F1) |
Horisontaaljõududega väsimuskatse |
ISO 4210-6:2014, katsemeetod 4.4 |
Ettepoole suunatud jõud, F2 = 850 N, Tahapoole suunatud jõud, F3 = 850 N, C1 = 100 000 (= katsetsüklite arv) |
|
Vertikaaljõuga väsimuskatse |
ISO 4210-6:2014, katsemeetod 4.5 |
1 100 N (= jõud, F4) |
|
Esikahvel |
Staatiline paindekatse |
ISO 4210-6:2014, katsemeetod 5.3 |
1 500 N (= jõud, F5) |
Sadulapost |
1. etapp, väsimuskatse |
ISO 4210-9:2014, katsemeetod 4.5.2 |
1 100 N (= jõud, F3) |
2. etapp, staatiline tugevuskatse |
ISO 4210-9:2014, katsemeetod 4.5.3 |
2 000 N (= jõud, F4) |
1.1.2. Pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud L1e-B-kategooria sõidukite mass peab olema ≤ 35 kg ja need peavad olema varustatud pedaalidega, mis võimaldavad edasiliikumist vaid sõitja jalalihaste jõul. Sõiduk peab olema reguleeritav, et tagada sõitjale väntamiseks ergonoomiliselt sobiv asend. Täiendava jõuallika võimsus lisatakse juhi väntamisvõimsusele ning see ei tohi olla suurem kui neljakordne väntamisvõimsus.
1.2. Sõiduki koostamine ja ehitamine koostetehas(t)es, eriti seoses sõiduki raami, veermiku ja/või kere ning ►M1 jõuseadmega ◄ toimuvad protsessid, peavad olema hõlmatud kvaliteedi tagamise süsteemiga, et kindlustada oluliste mehaaniliste liidete, nagu keevisliidete ja keermesliidete ning muude oluliste parameetrite nõutaval viisil kontrollimine ja tõendamine.
1.2.1. Punkti 1.2 nõuded peavad olema hõlmatud määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 33 osutatud toodangu vastavuse kontrollimise korras sätestatud sõidukitootjate kohustustega.
1.3. Määruse (EL) nr 168/2013 VIII lisa sätete kohaselt peab kinnitusasutus olema kindel, et tõsise ohutusriski korral turult kõrvaldamise puhul tehakse kinnitusasutusele ja komisjonile nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks sõiduki ehituse, osiste ja/või osade spetsiifilise analüüsi tulemused, mis saadakse tehniliste arvutuste, virtuaalsete katsemeetodite ja/või konstruktsiooni katsetamise abil.
1.4. Sõidukile ei anta tüübikinnitust, kui on põhjust kahelda, et sõidukitootja ei suuda punktis 1.3 nimetatud analüüsi teha. See kahtlus võib olla seotud selliste analüüsitulemuste kättesaadavuse või nende olemasoluga (nt tüübikinnituse avaldus piiratud sõidukipartiile ühenduseväliselt tootjalt, kelle esindajal puudub tõenäoliselt küllaldane ligipääs sellistele analüüsitulemustele).
( 1 ) ELT L 215, 14.8.2010, lk 27.
( 2 ) ELT L 230, 31.8.2010, lk 119.
( 3 ) ELT L 166, 18.6.2013, lk 55.
( 4 ) ELT L 230, 31.8.2010, lk 81.
( 5 ) ELT L 84, 30.3.2011, lk 46.
( 6 ) ELT L 307, 23.11.2011, lk 1.
( 7 ) ELT L 307, 23.11.2011, lk 2.
( 8 ) ELT L 257, 30.9.2010, lk 231.
( 9 ) ELT L 323, 6.12.2011, lk 33.
( 10 ) ELT L 57, 2.3.2011, lk 54.
( 11 ) ELT L 42, 12.2.2014, lk 1.
( 12 ) ELT L 292, 10.11.2010, lk 2.
( 13 ) ELT L 200, 31.7.2010, lk 38.
( 14 ) ELT L 164, 30.6.2010, lk 231.
( 15 ) ELT L 196, 28.7.2010, lk 5.
( 16 ) ELT L 177, 10.7.2010, lk 290.
( 17 ) ELT L 166, 18.6.2013, lk 88.
( 18 ) ELT L 323, 6.12.2011, lk 46.
( 19 ) ELT L 237, 8.8.2014, lk 1.
( 20 ) ELT L 4, 7.1.2012, lk 27.
( 21 ) ELT L 109, 28.4.2011, lk 1.
( 22 ) ELT L 233, 9.9.2011, lk 95.
( 23 ) Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/23/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste rehvide ja nende paigaldamise kohta (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 95).
( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
( 25 ) ELT L 75, 14.3.2014, lk 29.
( 26 ) ELT L 188, 16.7.2008, lk 32.