02013R1311 — ET — 14.07.2017 — 002.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1311/2013, 2. detsember 2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347 20.12.2013, lk 884)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2015/623, 21. aprill 2015,	L 103	1	22.4.2015
►M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2017/1123, 20. juuni 2017,	L 163	1	24.6.2017

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1311/2013,

2. detsember 2013,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

1.

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Mitmeaastane finantsraamistik

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (edaspidi „finantsraamistik”) esitatakse lisas.

Artikkel 2

Finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine

Komisjon esitab hiljemalt 2016. aasta lõpuks finantsraamistiku toimimise läbivaatamise, võttes täielikult arvesse valitsevat majandusolukorda ja viimaseid makromajanduslikke prognoose. Kõnealusele kohustuslikule läbivaatamisele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks ELi toimimise lepingus sätestatud korras. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 5 kohaldamist, ei vähenda selline muutmine eelnevalt kindlaks määratud riiklikke assigneeringuid.

Artikkel 3

Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

1.  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel finantsraamistikus sätestatud iga-aastaste kulude ülemmäärasid.

Lisas esitatud rubriigi 2 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ülekandeid kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohase tehnilise kohandamise raames.

▼M2

2.  Artiklites 9–15 ette nähtud erivahendid tagavad finantsraamistiku paindlikkuse ning need sätestatakse eelarvemenetluse sujuva toimimise võimaldamiseks. Kulukohustuste assigneeringud võib eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena, kui on vaja kasutada hädaabireservi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, paindlikkusinstrumendi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, ettenägemata kulude varu, noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks ette nähtud erilise paindlikkuse või majanduskasvu ja tööhõive, eelkõige noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud kulukohustuste koguvaru vahendeid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2012/2002, ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1309/2013 ( 2 ) ning institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ( 3 ).

▼B

3.  Kui tuleb kasutada tagatist sellise laenu puhul, mis on kaetud liidu üldeelarvega vastavalt määrusele (EÜ) nr 332/2002 või määrusele (EÜ) nr 407/2010, siis võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus sätestatud ülemmäärasid.

Artikkel 4

Omavahendite ülemmäära järgimine

1.  Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära.

2.  Vajaduse korral alandatakse muutmise teel finantsraamistikus esitatud ülemmäärasid, et tagada otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

Artikkel 5

Maksete koguvaru

1.  Komisjon korrigeerib alates 2015. aastast igal aastal artiklis 6 osutatud tehnilise kohandamise raames aastate 2015–2020 maksete ülemmäära ülespoole summa võrra, mis võrdub sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n-1 maksete ülemmäära vahega.

▼M2

2.  Iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2018–2020 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2011. aasta hindades):

▼B

3.  Iga ülespoole korrigeerimine kompenseeritakse täielikult aasta n-1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

Artikkel 6

Tehnilised kohandused

1.  Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

▼M2

▼B

2.  Komisjon teeb lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused, tuginedes 2 % suurusele aastadeflaatorile.

3.  Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 8 kohaldamist, ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 7

Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavate vahendite kohandamine

1.  Võtmaks arvesse kriisi käes kannatavate liikmesriikide eriti rasket olukorda, vaatab komisjon 2016. aastal koos 2017. aasta tehnilise kohandusega läbi kõik liikmesriikidele 2017.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika majanduskasvu ja töökohtade loomisse investeerimise eesmärgi raames tehtud eraldised, kohaldades asjaomases alusaktis määratletud eraldamismeetodit ja võttes aluseks sel ajal kättesaadava kõige hiljutisema statistika ning nende liikmesriikide puhul, kelle vahendeid on piiratud, võrdluse 2014. ja 2015. aasta summeeritud SKP ja 2012. aastal prognoositud summeeritud SKP vahel. Komisjon kohandab neid kogueraldisi iga kord, kui summeeritud erinevus on suurem kui +/–5 %.

2.  Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsete osadena aastatele 2017–2020 ning finantsraamistiku vastavaid ülemmäärasid muudetakse vastavalt. Ka maksete ülemmäärasid muudetakse vastavalt, et tagada nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

3.  Pärast liikmesriikide Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavuse läbivaatamist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembrit 2013 määruse (EL) nr 1303/2013 ( 4 ) artikli [90 lõikes 5], ning juhul, kui liikmesriik tunnistatakse alles Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaks või neile tingimustele enam mitte vastavaks, lisab komisjon 2017. aasta tehnilise kohanduse tulemusel saadavad summad liikmesriikidele 2017.–2020. aastaks eraldatavatele vahenditele või arvab need summad neist vahenditest maha.

4.  Lõikest 3 tulenevad nõutavad kohandused jaotatakse võrdsete osadena aastatele 2017–2020 ning finantsraamistiku vastavaid ülemmäärasid muudetakse vastavalt. Ka maksete ülemmäärasid muudetakse vastavalt, et tagada nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

5.  Lõigetes 1 ja 3 osutatud kohanduste positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei või olla suurem kui 4 miljardit eurot.

Artikkel 8

Kohandused, mis on seotud meetmetega fondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega

Juhul kui komisjon tühistab otsuse peatada Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise meetmete tõttu, mis seovad fondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, kannab komisjon vastavalt asjaomasele alusaktile peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+3.

2.

PEATÜKK

Erivahendid

Artikkel 9

Hädaabireserv

1.  Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonideks, aga vastava olukorra kujunedes ka tsiviilkriisiohjeks ja kodanikukaitse eesmärgil ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral.

▼M2

2.  Reserviks on igal aastal ette nähtud 300 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n + 1. See reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mis tuleneb aastast n ja mida ei kasutata ära aastal n + 1, tühistatakse.

▼B

Artikkel 10

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

1.  Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile ette nähtud finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Kõnealuse fondi jaoks eraldatava summa ülemmäär on 500 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril jääb aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

2.  Erandjuhtudel ning juhul, kui Euroopa Liidu Solidaarsusfondi olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud katastroofi toimumise aastal abi andmiseks sellises suuruses, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu vajalikuks peavad, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmiseks aastaks ette nähtud vahenditest.

▼M2

Artikkel 11

Paindlikkusinstrument

1.  Paindlikkusinstrumendi eesmärk on teataval eelarveaastal rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Vastavalt teisele lõigule on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 600 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

Alates 2017. aastast suurendatakse igal aastal paindlikkusinstrumendi iga-aastast summat järgmise summa võrra:

Kooskõlas teise lõiguga paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks tehtavaid summasid kasutatakse vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

2.  Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n + 3. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mis tuleneb aastast n ja mida ei kasutata ära aastal n + 3, tühistatakse.

▼B

Artikkel 12

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

1.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1927/2006, ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

2.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Artikkel 13

Ettenägemata kulude varu

1.  Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägemata kulude varu, mille suurus on kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust ning mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega.

2.  Ettenägemata kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa ning see peab olema kooskõlas omavahendite ülemmääraga.

3.  Ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga.

4.  Selliselt kompenseeritud summasid ei võeta enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis. Ettenägemata kulude varu kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.

▼M2

Artikkel 14

Majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud kulukohustuste koguvaru

1.  Finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade raames olemas olevad varud moodustavad finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

2.  Komisjon arvutab olemasoleva summa igal aastal artiklis 6 sätestatud tehnilise kohandamise osana. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kasutada koguvaru või selle osa ELi toimimise lepingu artikli 314 kohase eelarvemenetluse raames.

▼B

Artikkel 15

Eriline paindlikkus noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks

Kuni 2 543 miljonit eurot (2011. aasta hindades) võib iga-aastase eelarvemenetluse osana võtta varem kasutusele juba aastatel 2014 ja 2015 noorte tööhõive, teadusuuringute, Erasmuse programmi, eelkõige Erasmuse praktikaprojekti, ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega seotud konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See summa kompenseeritakse täielikult assigneeringutega rubriikide sees ja/või vahel, et aastate 2014–2020 iga-aastased koguülemmäärad ning kõnealusel ajavahemikul rubriigi või alamrubriigi raames eraldatav kogusumma jääksid samaks.

Artikkel 16

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

1.  Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele (EGNOS ja Galileo) eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2014–2020 kuni 6 300 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

2.  Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2014–2020 kuni 2 707 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

3.  Maa seire Euroopa programmile Copernicus eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2014–2020 kuni 3 786 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

3.

PEATÜKK

Muutmine

Artikkel 17

Finantsraamistiku muutmine

1.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2, artiklite 18–22 ja artikli 25 kohaldamist, võib ettenägemata asjaoludel finantsraamistikku muuta, pidades seejuures kinni otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäärast.

2.  Üldjuhul tuleb kõik ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks lõike 1 kohaselt esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.

3.  Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute mis tahes eeldatavat alakasutamist. Eesmärk peaks olema, et oluline osa uutest kavandatud kuludest nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana jääb rubriigi kehtiva ülemmäära piiresse.

4.  Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasakaalustada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

5.  Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel.

Artikkel 18

Rakendamisega seotud muutmine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad kõnealuseid ettepanekuid käsitlevad otsused enne aasta n 1. maid.

Artikkel 19

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi uutest eeskirjadest või programmidest tingitud muutmine

1.  Kui pärast 1. jaanuari 2014 võetakse vastu uued struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi eeskirjad või programmid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, muudetakse finantsraamistikku, et kanda järgmistesse aastatesse üle 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite osa, mis ületab asjaomaseid kulude ülemmäärasid.

2.  Muutmine seoses 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmisega kinnitatakse enne 1. maid 2015.

Artikkel 20

Finantsraamistiku muutmine aluslepingute läbivaatamise korral

Kui ajavahemikul 2014–2020 vaadatakse aluslepingud läbi nii, et see avaldab mõju eelarvele, muudetakse finantsraamistikku vastavalt.

Artikkel 21

Finantsraamistiku muutmine liidu laienemise korral

Kui ajavahemikul 2014–2020 liit laieneb, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse sellest tulenevaid kulutusi.

Artikkel 22

Finantsraamistiku muutmine Küprose taasühendamise korral

Kui ajavahemikul 2014–2020 Küpros taasühendatakse, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja taasühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.

Artikkel 23

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „institutsioonid”) võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.

Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikidel etappidel asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähedust.

Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma tööde ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.

Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 24

Eelarve ühtsus

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

Artikkel 25

Üleminek järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2018 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Juhul kui enne 31. detsembrit 2020 ei võeta vastu nõukogu määrust uue mitmeaastase finantsraamistiku kindlaksmääramise kohta, kohaldatakse finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid ja muid sätteid nii kaua, kuni võetakse vastu uut finantsraamistikku kindlaksmäärav määrus. Kui pärast 2020. aastat ühineb liiduga uus liikmesriik, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajaduse korral ühinemise tulemuste arvessevõtmiseks vajalikud muudatused.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1

---

LISA

---

( 1 ) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).

( 3 ) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembrit 2013 määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, ning kehtestatakse üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).