2009R0302 — ET — 23.06.2012 — 001.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (EÜT L 096, 15.4.2009, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 500/2012, 13. juuni 2012,	L 157	1	16.6.2012

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 302/2009,

6. aprill 2009,

milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007

I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Valdkond, reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava ►M1  liidus ◄ kohaldamise üldeeskirjad.

Käesolevat määrust kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

▼M1

Aastast 2007 kuni 2022. aasta lõpuni kehtiva taastamiskava eesmärk on saavutada vähemalt 60 % tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„konventsiooniosalised” – konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

b)

„kalalaev” – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada hariliku tuuni varude töönduslikuks kasutamiseks, sealhulgas kalapüügilaevad, kalatöötlemislaevad, tugilaevad, puksiirid, ümberlaadimislaevad, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaevad ja abilaevad, välja arvatud konteinerlaevad;

c)	„kalapüügilaev” – laev, mida kasutatakse hariliku tuuni varude töönduspüügiks;

▼M1

d)	„abilaev” – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni veoks sumbast või tuunimõrrast määratud sadamasse või töötlemislaevale;

▼B

e)	„kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

f)	„aktiivne püük” – märgib kalapüügilaevaga seoses asjaolu, et laev püüab asjaomasel püügihooajal harilikku tuuni sihtliigina;

g)

„ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat konventsiooniosalise või erineva liikmesriigi lipu all sõitvat kalapüügilaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe kalapüügilaeva püütud saak loetakse kas täielikult või osaliselt ühe või enama teise kalapüügilaeva saagi hulka kuuluvaks vastavalt jaotamise süsteemile;

▼M1

h)

„üleviimistoimingud” – i) elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veosumpa; ii) elusa tuuni üleviimine ühest veosumbast teise veosumpa; iii) sumba, milles on tuunikala, üleviimine ühelt puksiirlaevalt teisele puksiirlaevale; iv) surnud tuuni üleviimine veosumbast abilaevale; v) hariliku tuuni üleviimine kalakasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale või transpordilaevale, või sumba, milles on tuunikala, üleviimine ühest kalakasvandusest teise; vi) elusa tuuni üleviimine tuunimõrrast veosumpa;

▼B

i)	„tuunimõrd” – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse;

j)	„sumpadesse paigutamine” – hariliku tuuni üleviimine veoks ette nähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse;

k)	„nuumamine” – hariliku tuuni lühiajaline (tavaliselt kaks kuni kuus kuud) sumpadesse paigutamine, et eelkõige suurendada kala rasvasisaldust;

▼M1

l)	„kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui kuueks kuuks, et suurendada biomassi;

▼B

m)	„ümberlaadimine” – kogu või osa kalalaeval oleva hariliku tuuni laadimine teisele kalalaevale;

n)	„sportlik kalapüük” – mittekutseline kalapüük, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi;

o)	„harrastuskalapüük” – mittekutseline kalapüük, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi;

p)	„II ülesanne” – ICCATi „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” („Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish”, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne;

▼M1

q)	„vastutav liikmesriik” – lipuliikmesriik või liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all on tuunimõrd või kalakasvandus, või kui tuunimõrd või kalakasvandus asuvad avameres, siis liikmesriik, kus on tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja asukoht.

▼B

Artikkel 3

Laeva pikkus

Kõiki käesolevas määruses osutatud laevade pikkusi tuleb mõista kogupikkusena.

II

PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Püügivõimalustega seotud tingimused

1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevate hariliku tuuni püügi võimalustega.

2.  Iga liikmesriik koostab Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvatele kalapüügilaevadele ja mõrdadele iga-aastase püügikava.

3.  Iga-aastases püügikavas määratakse kindlaks eelkõige

▼M1

4.  Liikmesriigid edastavad komisjonile esialgse iga-aastase püügikava järgmise aasta kohta hiljemalt iga aasta 30. septembriks. Komisjon kogub esialgsed riiklikud iga-aastased püügikavad kokku ja lõimib need ühisesse liidu püügikavva, mis tuleb edastada ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.

Liikmesriigid edastavad lõpliku iga-aastase püügikava komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Komisjon kogub lõplikud riiklikud iga-aastased püügikavad kokku ja lõimib need ühisesse liidu püügikavva, mis tuleb edastada ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

▼B

5.  Püügikava või kvoodi haldamisele suunatud erimeetodi mis tahes hilisemad muudatused edastatakse komisjonile hiljemalt 13 päeva enne asjaomasele muudatusele vastavat tegevust. Komisjon edastab sellised muudatused ICCATi sekretariaadile vähemalt 10 päeva enne kõnealusele muudatusele vastavat tegevust.

6.  Lipuliikmesriik võtab käesoleva lõike alusel meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev

Lipuliikmesriik tagab, et tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või lipuliikmesriigi poolt määratud muu isiku poolt, kui laev ei asu asjaomase liikmesriigi sadamas.

Kui kvoot loetakse ammendatuks, tühistab lipuliikmesriik hariliku tuuni kalapüügiloa ja võib laevalt nõuda, et see suunduks viivitamatult tema poolt määratud sadamasse.

7.  Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. septembril jooksva aasta püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded hõlmavad järgmist:

Komisjon edastab need aruanded ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. oktoobriks.

Arvestades, et teatud püügivahendite puhul lõppeb püügihooaeg 15. oktoobril, võivad liikmesriigid esitada hiljem komisjonile nimetatud püügivahendite kohta täiendavat teavet.

8.  Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelised eraviisilise kauplemise kokkulepped asjaomase liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks, et kalastada konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames, sõlmitakse üksnes asjaomase liikmesriigi, kes peab sellest teavitama komisjoni, ja ICCATi komisjoni loal.

9.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 1. märtsiks oma riigi ja konventsiooniosalise riigi kodanike vahelistest eraviisilistest kokkulepetest.

10.  Lõikes 9 osutatud teavitamine hõlmab järgmisi elemente:

11.  Komisjon saadab lõikes 9 osutatud teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

▼M1 —————

▼B

13.   ►M1  Liidu ◄ kalalaevade prahtimine hariliku tuuni püügiks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on alates 2010. aastast keelatud.

▼M1 —————

▼B

15.  Iga liikmesriik eraldab erikvoodi harrastus- ja sportlikuks kalapüügiks ja teatab selle komisjonile enne artikli 7 lõikes 5 osutatud püügihooaja algust.

III

PEATÜKK

VÕIMSUSEGA SEOTUD MEETMED

Artikkel 5

Püügivõimsuse meetmed

1.  Iga liikmesriik tagab, et tema püügivõimsus on vastavuses tema kvoodiga.

2.  Liikmesriigi lipu all sõitvate nende kalalaevade arv, mis võivad harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, ja vastav brutotonnaaž piirdub asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate nende kalalaevade arvu, mis püüdsid harilikku tuuni, hoidsid seda pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008, ja vastava brutotonnaažiga. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi ja teiste kalalaevade puhul laeva tüübi järgi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks iga liikmesriigi nende kalalaevade arvu, mis püüdsid harilikku tuuni, hoidsid seda pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008, ja vastava brutotonnaaži. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi ja teiste kalalaevade puhul laeva tüübi järgi.

4.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püügiga tegeleva liikmesriigi tuunimõrdade arv piirdub nende tuunimõrdade arvuga, millele asjaomane liikmesriik andis püügiloa enne 1. juulit 2008.

5.  Lõike 4 kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks tuunimõrdade arvu, mille suhtes on iga liikmesriik andnud enne 1. juulit 2008 püügiloa.

6.  Lõigetes 2 ja 4 osutatud püügivõimsuse piiramist ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et tal on oma kvootide täielikuks ärakasutamiseks vaja arendada püügivõimsust.

▼M1

7.  Piiramata lõike 6 kohaldamist, vähendatakse lõigetes 2 ja 4 ning artiklis 9 osutatud püügivõimsust, et kõrvaldada:

Püügivõimsuse vähendamine arvutatakse laevakategooriate püügimäärade põhjal vastavalt 2009. aasta ICCATi aastakoosolekul heaks kiidetud metoodikale.

Vähendamisnõuet ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et ta püügivõimsus on vastavuses tema kvoodiga.

▼B

8.  Lõike 7 kohaldamisel määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks iga liikmesriigi nende kalalaevade arvu, millele võib anda õiguse püüda harilikku tuuni, hoida seda pardal, laadida ümber, transportida või lossida, ja kogumahutavuse brutotonnaažina.

▼M1

9.  Iga liikmesriik koostab püügivõimsuse majandamise kava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 2, 4, 6 ja 7 osutatud teavet. Kava hõlmab ka üksikasjalist teavet selle kohta, millist viisi lisaks vanametalliks lammutamisele kasutab liikmesriik liigse püügivõimsuse kaotamiseks. Vajaduse korral vaadatakse kava läbi ja esitatakse komisjonile igal aastal 15. augustiks.

Komisjon kogub kokku riiklikud majandamiskavad ja lõimib need ühisesse liidu püügivõimsuse majandamiskavva, mis tuleb esitada ICCATile arutamiseks ja heakskiitmiseks.

▼B

Artikkel 6

Kasvatamise ja nuumamise võimsusega seotud meetmed

1.  Liikmesriigi tuunikasvatus- ja nuumamisvõimsus piirdub asjaomase liikmesriigi nende kalakasvanduste võimsusega, mis olid kantud ICCATi kalakasvanduste registrisse ja ICCATile teatatud 1. juuliks 2008.

2.  Liikmesriigi kalakasvanduste poolt vastuvõetav loodusest püütud hariliku tuuni kogus on 2010 aastal piiratud selle liikmesriigi kalakasvanduste poolt ICCATis 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal registreeritud koguste tasemega.

3.  Iga liikmesriik eraldab oma kalakasvandustele vastuvõetavad kogused lõikes 2 osutatud loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalse lubatud koguse piires.

4.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks määrab nõukogu, kes tegutseb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras, iga liikmesriigi jaoks kindlaks tuunide kasvatamise ja nuumamise võimsuse ja loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalse vastuvõetava koguse, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele.

5.  Iga kalakasvatamise ja nuumamisega tegelev liikmesriik koostab kalakasvatamise ja nuumamise majandamiskava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 1–3 osutatud teavet. Komisjon esitab ühenduse kalakasvatamise ja nuumamise majandamiskava aastateks 2010–2013 ICCATile 15. septembriks 2009.

IV

PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Artikkel 7

Kalapüügi keeluaeg

1.  Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegelevate suurte, üle 24meetriste kalapüügilaevadega on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juunist 31. detsembrini, v.a alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° läänepikkust ja põhja pool 42° põhjalaiust, kus selline püük on keelatud 1. veebruarist 31. juulini.

▼M1

2.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga keelatud 15. juunist 15. maini.

▼B

3.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük söödalaevade ja veoõngelaevadega keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

4.  Atlandi ookeani idaosas on hariliku tuuni püük pelaagilise püügi traaleritega keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

5.  Hariliku tuuni harrastus- ja sportlik püük on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 8

Lennukite kasutamine

Lennukite või helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks on keelatud.

Artikkel 9

Alammõõdud ja erimeetmed teatava püügi puhul

1.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt on 30 kg või 115 cm.

2.  Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, kohaldatakse järgmistel juhtudel hariliku tuuni suhtes alammõõtu 8 kg või 75 cm:

3.  Lõike 2 punkti a kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks söödalaevade või veoõngedega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse söödalaevade ja veoõngedega laevade arvuks 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügil osalenud ►M1  liidu ◄ kalapüügilaevade arv.

4.  Lõike 2 punkti b kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks nende kalapüügilaevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda Aadria merest kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse kalapüügilaevade arvuks hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud ►M1  liidu ◄ kalapüügilaevade arv.

5.  Lõike 2 punkti c kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks nende söödalaevade, veoõngedega laevade või käsiõngejadadega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Vahemeres. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse kalapüügilaevade arvuks hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud ►M1  liidu ◄ kalapüügilaevade arv.

6.  Komisjon esitab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kalapüügilaevade arvu ICCATi sekretariaadile iga aasta 30. jaanuariks.

7.  Lõike 2 punktide a, b ja c kohaldamiseks jaotab nõukogu lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt kindlaks määratud kalapüügilaevade arvu liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras.

8.  Lõike 2 punkti a kohaldamiseks jaotatakse kuni 7 % 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni ►M1  liidu ◄ püügikvoodist lõikes 3 osutatud püügiloaga kalapüügilaevade vahel, kusjuures erandina lõikest 2 võivad alla 17meetrise pikkusega söödalaevad püüda maksimaalselt 100 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni. Nõukogu jaotab ►M1  liidu ◄ kvoodi määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.

9.  Lõike 2 punkti b kohaldamiseks jaotab nõukogu ►M1  liidu ◄ maksimumkvoodid määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.

10.  Lõike 2 punkti c kohaldamiseks jaotatakse kuni 2 % 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni ►M1  liidu ◄ püügikvoodist lõikes 5 osutatud püügiloaga kalapüügilaevade vahel. Nõukogu jaotab ►M1  liidu ◄ kvoodi määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.

11.  Täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosas söödalaevade ja veoõngedega püütava hariliku tuuni suhtes, Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütava hariliku tuuni suhtes ja Vahemeres söödalaevadega, veoõngedega laevadega ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedase värske kalana püütava hariliku tuuni suhtes on sätestatud I lisas.

12.  Kõigil hariliku tuuni aktiivse püügiga tegelevatel kalapüügilaevadel lubatakse püüda 10 kg kaaluvat või 80 cm pikkust kuni 30 kg kaaluvat harilikku tuuni juhusliku püügina maksimaalselt 5 % ulatuses.

13.  Lõikes 12 osutatud protsendimäär arvutatakse kas selle alusel, kui suur on juhuslikult püütud kalade arv kõnealuste kalapüügilaevade lossitud kogusaagist, või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

14.  Juhuslik püük arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Lõikes 12 osutatud juhupüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

15.  Hariliku tuuni juhupüügi suhtes kohaldatakse artikleid 17, 18, 21 ja 23.

Artikkel 10

Elusa hariliku tuuni valikuuringu programm

1.  Iga liikmesriik kehtestab valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2.  Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade koguarvust. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastu võetud aruandemetoodikale.

3.  Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4.  Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Proove tuleb võtta igal aastal ja nende andmed tuleb edastada komisjonile järgneva aasta 31. maiks.

Artikkel 11

Kaaspüük

1.  Harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvatel ►M1  liidu ◄ kalalaevadel ei lubata hoida pardal harilikku tuuni üle 5 % kogusaagi massist või/ja arvuliselt.

2.  Kaaspüük arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Kui hariliku tuuni püük on lubatud, siis on lõikes 1 osutatud kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

3.  Hariliku tuuni kaaspüügi suhtes kohaldatakse artikleid 17, 18, 21, 23 ja 34.

Artikkel 12

Harrastuskalapüük

1.  Iga liikmesriik annab kalapüügiload harrastuskalapüügiga tegelevatele laevadele.

2.  Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte harilikku tuuni ühe merereisi kohta.

3.  Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

4.  Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

5.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine.

Artikkel 13

Sportlik kalapüük

1.  Iga liikmesriik reguleerib sportlikku kalapüüki, eelkõige andes kalapüügiload sportliku kalapüügiga tegelevatele laevadele.

2.  Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.  Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab eelmise aasta andmed komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine.

V

PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 14

Laevade registrid

1.  Iga liikmesriik saadab komisjonile elektrooniliselt vähemalt 45 päeva enne artiklis 7 osutatud kalapüügihooaja algust järgmised andmed vastavalt vormile, mis on kehtestatud ICCATi poolt nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes:

Kalendriaasta jooksul võib kalalaev kuuluda ainult ühte käesolevas lõikes osutatud nimekirja.

▼M1

2.  Andmete esitamine tagasiulatuvalt ei ole lubatud. Lõikes 1 osutatud nimekirjades edasiste muudatuste tegemine kalendriaasta jooksul on lubatud üksnes juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik nimetatud asjaolust viivitamatult komisjoni ning esitab:

▼B

3.  Komisjon saadab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ICCATi sekretariaati, et kõnealused laevad saaks lisada ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registrisse või ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil.

4.  Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei tohi ICCATi registrisse kandmata ►M1  liidu ◄ kalalaevad Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia, töödelda ega lossida.

5.  Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 15

Register tuunimõrdade kohta, millega lubatakse püüda harilikku tuuni

1.  Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks elektroonilisel teel nimekirja tuunimõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2.  Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi sekretariaati, et kõnealused tuunimõrrad saaks kanda ICCATi selliste tuunimõrdade registrisse, millega lubatakse püüda harilikku tuuni.

3.  ICCATi registrisse kandmata ►M1  liidu ◄ tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, üle viia ega lossida.

4.  Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 16

Teave kalastustegevuste kohta

1.  Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks nimekirja oma kalapüügilaevadest, mis on kantud artiklis 14 osutatud ICCATi registrisse ja on eelnenud kalastusaastal püüdnud harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.

2.  Iga liikmesriik edastab komisjonile mis tahes teabe lõikega 1 hõlmamata laevade kohta, mille kohta teatakse või oletatakse, et need on püüdnud harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.

3.  Komisjon edastab lõikes 1 ja lõikes 2 osutatud teabe iga aasta 1. märtsiks ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 17

Määratud sadamad

1.  Liikmesriigid määravad lossimiseks või ümberlaadimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, määrab sadamaliikmesriik kindlaks lubatud lossimis- ja ümberlaadimisajad ja -kohad. Sadamaliikmesriik tagab täieliku kontrolli kõigil lossimis- ja ümberlaadimisaegadel ning kõigis lossimis- ja ümberlaadimiskohtades.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks määratud sadamate loetelu. Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 1. märtsi ICCATi sekretariaadile.

3.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates vastavalt lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 18

Dokumenteerimisnõuded

▼M1

1.  Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) ( 7 ) artiklites 14, 15, 23 ja 24 sätestatud nõuete täitmisele kannab ELi kalapüügilaeva kapten asjakohastel juhtudel püügipäevikusse käesoleva määruse II lisas loetletud teabe.

▼B

2.   ►M1  Liidu ◄ kalapüügilaeva kapten, kelle laev osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

Artikkel 19

Ühised püügioperatsioonid

1.  Ühised püügioperatsioonid hariliku tuuni püügiks on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomas(t)e lipuliikmesriigi/lipuliikmesriikide nõusolekul. Püügiloa saamiseks peab iga kalalaev olema varustatud hariliku tuuni püügiks vajalike vahenditega ja tal peab olema individuaalne kvoot.

▼M1

Ühised püügioperatsioonid teiste konventsiooniosalistega ei ole lubatud.

▼B

2.  Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada järgmised andmed oma kalalaevadelt, mis osalevad ühises püügioperatsioonis:

3.  Iga liikmesriik edastab komisjonile vähemalt 15 päeva enne ühisoperatsiooni algust lõikes 2 osutatud teabe V lisas sätestatud vormis. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile ja teiste ühisoperatsioonis osalenud laevade lipuriikidele vähemalt 10 päeva enne operatsiooni algust.

Artikkel 20

Püügiaruanded

1.  Seinnoodaga püüdva kalapüügilaeva või muu aktiivselt harilikku tuuni püüdva üle 24 meetri pikkuse kalapüügilaeva kapten saadab iga päev oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele elektrooniliselt või muude vahenditega püügiaruande, kus on teave vähemalt ICCATi registrinumbri, laeva nime, püügiperioodi alguse ja lõpu, saagi koguse (s.h kaalu ja ühikute arvu) kohta, s.h nullpüügi kohta, saagi püüdmise kuupäev ja asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vastavalt IV lisas sätestatud või võrdväärsele vormile.

2.  Lõikes 1 osutamata kalapüügilaeva kapten saadab oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele kord nädalas püügiaruande, kus on teave vähemalt ICCATi registrinumbri, laeva nime, püügiperioodi alguse ja lõpu, saagi koguse (s.h kaalu ja ühikute arvu) kohta, s.h nullpüügi kohta, saagi püüdmise kuupäev ja asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vastavalt IV lisas sätestatud või võrdväärsele vormile. Püügiaruanne eelmisel nädalal, mis lõppes pühapäeva keskööl Greenwichi aja järgi, püütud saagi kohta saadetakse hiljemalt esmaspäeva keskpäevaks. Kõnealune aruanne hõlmab teavet Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel oldud päevade arvu kohta alates püügireisi algusest või eelmise nädalaaruande saatmisest.

3.  Iga liikmesriik edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud püügiaruanded pärast kättesaamist viivitamata IV lisas sätestatud vormis elektroonilisel kujul komisjonile ning tagab, et kõik kalapüügilaevad esitavad komisjonile viivitamata iganädalased püügiaruanded elektroonilisel kujul. Komisjon edastab selle teabe IV lisas sätestatud vormis kord nädalas ICCATi sekretariaadile.

4.  Liikmesriigid teatavad enne iga kuu 15. kuupäeva komisjonile Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 21

Lossimine

1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 14 osutatud ►M1  liidu ◄ kalapüügilaeva kapten või tema esindaja vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, järgmise teabe:

2.  Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteatised.

3.  Sadamaliikmesriigi ametiasutused saadavad 48 tunni jooksul pärast lossimise lõppu teate lossimise kohta kalalaeva lipuriigi ametiasutusele.

4.  Pärast iga kalapüügiretke esitab ►M1  liidu ◄ kalapüügilaeva kapten 48 tunni jooksul pärast lossimist lossimisdeklaratsiooni selle liikmesriigi või konventsiooniosalise riigi pädevatele ametiasutustele, kus lossimine toimub, ja oma liikmesriigi ametiasutustele. Püügiluba omava kalapüügilaeva kapten vastutab, et deklaratsioon, milles on märgitud vähemalt hariliku tuuni lossitud kogus ja püügipiirkond, on õige. Kõik lossitud kogused kaalutakse, mitte ei määrata kogust hinnanguliselt.

▼M1

Artikkel 22

Üleviimistoimingud

1.  Enne üleviimistoimingute alustamist saadab kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või selle tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja, kust kala üle viiakse, asjaomase vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimise eelteatise järgmiste andmetega:

2.  Vastutava liikmesriigi ametiasutus otsustab iga üleviimistoimingu puhul eraldi, kas anda selleks luba või mitte. Selleks määratakse igale üleviimistoimingule kordumatu identifitseerimisnumber ja edastatakse see asjakohasele kalalaeva kaptenile või tuunimõrra või kalakasvanduse käitajale. Juhul kui luba antakse, koosneb see number konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest luba tähistavast tähest AUT (autoriseerimine), millele järgnevad järjenumbrid. Kui loa andmisest keeldutakse, koosneb see number konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest tähest NEG (luba ei antud), millele järgnevad järjenumbrid. Üleviimistoiminguid ei ole lubatud alustada ilma eelneva loata.

Kalapüügilaeva, puksiirlaeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutav liikmesriik annab loa üleviimiseks või keeldub loa andmisest 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist. Vastutav liikmesriik ei anna üleviimiseks luba, kui ta üleviimise eelteatise saamisel leiab, et:

3.  Kui üleviimiseks ei anta luba, siis:

4.  Kalapüügi- või puksiirlaeva kapten, tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja täidab ja edastab vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimistoimingute lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt VIIIa lisas kehtestatud vormile.

Üleviimisdeklaratsiooni vormid nummerdab üleviimise algatanud laeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus. Numeratsioonisüsteem koosneb konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmekohalisest järjekorranumbrist, millele järgnevad tähed ITD (CPC-20**/xxx/ITD).

Üleviimisdeklaratsiooni originaal peab olema üleviidava kalaga kaasas. Deklaratsiooni koopia jääb hoiule kalapüügilaeva kapteni, tuunimõrra käitaja, puksiirlaeva kapteni või kalakasvanduse käitaja kätte.

5.  Üleviimisega tegelevate laevade kaptenid (sh puksiirlaevade kaptenid) märgivad iga päev püügipäevikusse nii üleviidud kala kaalu ja kalade arvu kui ka kalapüügilaeva nime, lipuriigi ja ICCATi registrinumbri, üleviimisega hõivatud mis tahes muude laevade nimed ja ICCATi registrinumbrid, üleviimise kuupäeva ja koha ning sihtkohaks oleva kalakasvanduse nime. Püügipäevik peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Püügipäevikut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

6.  Vastutava liikmesriigi antud üleviimisluba ei mõjuta loa andmist sumpadesse paigutamiseks.

7.  Harilikku tuunikala üleviiva kalapüügilaeva kapten, kalakasvanduse või tuunimõrra käitaja tagab, et üleviimistoimingud salvestatakse veealuse videokaameraga.

Igast üleviimist kajastavast videosalvestisest tehakse kaks koopiat. Üks koopia antakse puksiirlaeva pardal piirkondlikule vaatlejale ja teine olenevalt asjaoludest kas konventsiooniosalisest vaatlejale või riiklikule vaatlejale. Konventsiooniosalisest vaatlejale või riiklikule vaatlejale üleantav koopia on kaasas üleviimisdeklaratsiooni ja sellega seotud saagiga, millest video on tehtud. Igal videosalvestusel peab pidevalt olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev ning video alguses või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit. Komisjoni nõudmisel esitavad liikmesriigid videosalvestiste koopiad ICCATi teaduskomiteele.

8.  VII lisas sätestatud ICCATi piirkondlikus vaatlusprogrammis osutatakse kalapüügilaeva pardal viibivale ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes registreerib sooritatud üleviimistoiminguid ja teatab neist, kontrollib püügilaeva asukohta üleviimistoimingute ajal, jälgib üleviidavat saaki ja määrab hinnanguliselt selle koguse ning kontrollib lõikes 2 osutatud eelnevasse üleviimisloasse ja lõikes 3 osutatud ICCATi üleviimisdeklaratsiooni tehtud sissekandeid.

Juhul kui piirkondliku vaatleja hinnangul on saak arvuliselt ja/või keskmiselt kaalult vähemalt 10 % võrra suurem kui kalapüügilaeva kapten on teatanud, algatab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik uurimise, mis tuleb lõpetada enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei anta luba kala sumpadesse paigutamiseks ega valideerita hariliku tuuni püügidokumendil saaki käsitlevat osa.

9.  ICCATi piirkondlikud vaatlejad allkirjastavad ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja lisavad selgesti loetavalt oma nime ning oma ICCATi numbri. Nad kontrollivad, kas ICCATi üleviimisdeklaratsioon on õigesti täidetud ja nõuetekohaselt edastatud puksiirlaeva kaptenile.

Tuunimõrra käitaja täidab kalalaevale üleviimise lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt IV lisas kehtestatud vormile.

10.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 2 ja 6 kohaseid üleviimistoiminguid puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 23

Ümberlaadimine

1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni merel ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud.

2.  Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab üleviimisega tegeleva kalalaeva esindaja vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega selle riigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, järgmise teabe:

3.  Kalalaevad ei tohi midagi ümber laadida ilma oma lipuriigi eelneva loata.

4.  Ümberlaadiva kalalaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

5.  Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev ametiasutus:

6.   ►M1  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid täidavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt III lisas kehtestatud vormile.

▼M1

Artikkel 24

Sumpadesse paigutamine

1.  Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad ümberpaigutatud tuunikoguse püüdsid, ja komisjonile vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Kõnealune aruanne peab sisaldama sumpadesse paigutamise deklaratsioonis sisalduvat teavet, nagu see on kindlaks määratud ICCATi soovituses 06–07 hariliku tuuni kasvatamise kohta.

2.  Enne sumpadesse paigutamist teatab kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädev asutus kalapüügilaeva eest vastutavale riigile või konventsiooniosalisele lipuriigile tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

3.  Kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik palub kalakasvanduse eest vastutaval liikmesriigil või konventsiooniosalisel, et see saagi artikli 22 lõikes 2a sätestatud menetluse kohaselt konfiskeeriks ja kala merre tagasi laseks, kui ta pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist leiab, et:

4.  Sumpadesse paigutamist ei tohi alustada ilma konventsiooniosalise lipuriigi või kalapüügilaeva eest vastutava liikmesriigi eelneva loata.

Harilik tuun paigutatakse sumpadesse enne 31. juulit, v.a juhul kui kala vastuvõtva kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline esitab mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud. Nimetatud põhjused esitatakse koos sumpadesse paigutamise aruandega.

5.  Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et keelata nuumamise või kasvatamise eesmärgil paigutada sumpadesse harilikku tuuni, millega ei ole kaasas ICCATi poolt nõutavaid dokumente, sealhulgas käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 640/2010 (millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm) ( 8 ), nõutud dokumente. Dokumendid peavad olema täpsed, täielikud ja valideeritud.

6.  Sumpadesse paigutamiseks loa andmise või sellest keeldumise otsustab olenevalt asjaoludest kas vastutav liikmesriik või vastutav konventsiooniosaline 48 tunni jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saatmist. Kui sumpadesse paigutamiseks luba ei anta, annab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline olenevalt asjaoludest kas puksiirlaeva eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja/või kalakasvanduse eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele kooskõlas artikli 22 lõikega 2a korralduse kala vette tagasi lasta.

7.  Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et sumpadesse paigutamine salvestatakse veealuse videokaameraga.

Iga sumpadesse paigutamise kohta tehakse üks videosalvestus. Igal videosalvestusel peab pidevalt olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev ning video alguses või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit.

8.  Kui piirkondliku vaatleja hinnangul erineb keskmine kaal või arv enam kui 10 % võrra kalakasvanduse käitaja hinnangust, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koostöös kalapüügilaeva lipuriigiga uurimise. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei ole lubatud kala välja püüda ega hariliku tuuni püügidokumendi kalakasvanduse osa valideerida.

Kui uurimist ei viida lõpule 10 tööpäeva jooksul või kui uurimise tulemuse kohaselt ületab hariliku tuuni arv või keskmine kaal enam kui 10 % võrra kalakasvanduse käitaja hinnangut, annab konventsiooniosaline lipuriik või kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik korralduse tuuni üleliigse arvu või kaalu võrra vette tagasi lasta.

Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et kalakasvanduse käitaja täidab kõnealuse korralduse 48 tunni jooksul pärast piirkondliku vaatleja saabumist. Kalade vette tagasi laskmine toimub vastavalt artikli 22 lõikele 2a.

Juhul kui kalakasvanduses sumpadesse paigutamise ajal antud lõplik hinnang on suurem kui lõplik hinnang, mis anti esmasel kalapüügilaevalt üleviimisel, siis otsustab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või lepinguosaline lõpliku kasutatud kvoodi, mis valideeritakse asjaomas(t)es hariliku tuuni püügidokumendis/-dokumentides.

9.  Liikmesriigid algatavad katseuuringud hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks püügi ja sumpadesse paigutamise ajal, sh stereoskoopiliste süsteemide abil, ning teatavad tulemused ICCATi teaduskomiteele. Sumpadesse paigutamise ajal luuakse valikuuringuprogramm ja/või alternatiivne programm, et parandada sumpadesse paigutatud kalade arvu ja kaalu hindamist.

10.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 6, 7, 8 ja 9 kohast sumpadesse paigutamist puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 25

Laevaseiresüsteem

1.  Kalalaevade suhtes kohaldatakse komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) ( 9 ) vastavalt käesoleva määruse artikli 2 punktile b. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik nende puksiirlaevad, olenemata pikkusest, kasutaksid toimivaid satelliitseireseadmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklitega 3 kuni 16.

▼M1

Artikli 14 lõikes 3 osutatud ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris olev laev alustab laevaseiresüsteemi andmete edastamist ICCATile vähemalt 15 päeva enne püügihooaja algust ning jätkab nende edastamist vähemalt 15 päeva pärast püügihooaja lõppu, v.a juhul, kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva kõrvaldamiseks ICCATi registrist.

Kontrolli eesmärgil ei katkestata laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ka sadamas viibimise ajal, v.a juhul, kui toimib süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks.

Artikli 14 lõikes 3 osutatud kalalaevad, mis on kantud ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil, edastavad ICCATile laevaseiresüsteemi andmeid püügiloa kogu kehtivusaja vältel.

▼B

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad oma lipu all sõitvatelt laevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile ja komisjoni määratud asutusele reaalajas ja formaati „https data feed” kasutades. Komisjon edastab need teated viivitamata elektrooniliselt ICCATi sekretariaadile.

3.  Liikmesriigid tagavad, et

4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende inspekteerimislaevadele kättesaadavaks tehtud kõigi teadete konfidentsiaalne käsitlemine ja kasutuse piiramine inspekteerimistoimingute tegemiseks merel.

▼M1

Artikkel 26

Tuunimõrrapüügi registreerimine ja sellest teatamine

1.  48 tunni jooksul pärast iga tuunimõrraga püüki tuleb saak üles märkida ning edastada sellekohane teave elektroonilisel teel või muul viisil asjaomase tuunimõrra eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele. Nimetatud teave sisaldab ka hinnangut mõrda jäänud tuunikoguste kohta.

2.  Iga liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud aruande pärast selle saamist elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon omakorda edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

3.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 1 kohast tuunimõrrapüügi registreerimist ja sellest teatamist puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 27

Kontroll sadamas või kasvanduses

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõiki Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate kalapüügilaevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3.  Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus sellise kasvanduse eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

Artikkel 28

Ristkontroll

1.  Liikmesriigid kontrollivad, sh püügiaruannete, vaatlusaruannete ja laevaseiresüsteemi abil, püügipäevikute täitmist ning oma kalalaevade püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja hariliku tuuni püügi dokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2.  Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul ristkontrolli käigus kalalaevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 29

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1.   ►M1  Liidus ◄ kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. a novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava (muudetud ICCATi 16. eriistungil), mis on esitatud käesoleva määruse VI lisas.

2.  Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid ja inspekteerima kõnealuse kava alusel merel.

▼M1

Kui konventsioonialas püüab harilikku tuuni mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalapüügilaeva, peab see liikmesriik saatma merel läbiviidava inspekteerimise ja kontrolli eesmärgil konventsioonialasse inspekteerimislaeva kogu ajavahemikuks, mil need kalapüügilaevad seal viibivad. Kõnealune kohustus loetakse täidetuks, kui mitu liikmesriiki koostöös saadavad välja ühe inspekteerimislaeva või kui konventsioonialasse on saadetud ELi inspekteerimislaev.

▼B

3.  Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava rakendamiseks ►M1  liidu ◄ inspektoreid.

4.  Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ►M1  liidu ◄ järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ►M1  liidul ◄ täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende ressursside kasutamise aegade ja geograafiliste piirkondade osas.

5.  Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. aprilliks komisjonile nende inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ►M1  liidu ◄ osalemise kohta kava elluviimises igal aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

Artikkel 30

Riiklik vaatlusprogramm

▼M1

1.  Iga liikmesriik tagab oma harilikku tuuni püüdvatel kalapüügilaevadel riikliku vaatleja kohaloleku vähemalt järgmises ulatuses:

▼B

2.  Kuni artiklis 31 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi ICCATi-poolse rakendamiseni tagab iga liikmesriik riikliku vaatleja kohalolu

3.  Vaatleja ülesandeks on eelkõige

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

4.  Käesolevate vaatlejanõuete rakendamisel tagavad liikmesriigid

5.  Kuni artiklis 31 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi ICCATi-poolse rakendamiseni tagab iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, vaatleja kohaloleku sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Artikkel 31

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm

▼M1

1.  Iga liikmesriik tagab ICCATi piirkondliku vaatleja kohaloleku:

Punktides a, b ja c osutatud seineritel, millel ei ole ICCATi piirkondlikku vaatlejat, ei ole lubatud harilikku tuuni püüda ega tuunipüügipiirkonnas tegutseda.

▼B

2.  Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab ICCATi vaatleja kohaloleku sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

ICCATi vaatleja ülesandeks on eelkõige

veelgi enam:

▼M1

Kui harilik tuun püütakse välja sumbast ja müüakse värske kalana, võib väljapüüki jälgiv ICCATi piirkondlik vaatleja olla kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi kodanik.

▼B

3.  Liikmesriigid kannavad kõik kulud, mis tulenevad ICCATi vaatlejate tegevusest. Liikmesriigid nõuavad kõnealuste kulude tasumist kalakasvanduse käitajatelt ja seinerite omanikelt.

4.   ►M1  Liidus ◄ kohaldatakse VII lisas sätestatud ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi.

▼M1

Artikkel 32

Juurdepääs videosalvestistele

1.  Iga liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on ICCATi inspektoritele ja vaatlejatele kättesaadavad.

2.  Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on liidu inspektoritele ja vaatlejatele kättesaadavad.

3.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed videosalvestise originaali asendamise, töötlemise või salvestisega manipuleerimise vältimiseks.

▼B

Artikkel 33

Jõustamine

1.  Liikmesriik rakendab oma lipu all sõitva kalalaeva suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt riigi õigusele on kindlaks tehtud, et laev ei vasta artiklite 4, 7, 8, 9, 17, 18, 19, 20, 21 ja 23 nõuetele. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

2.  Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all hariliku tuuni kasvandus asub, rakendab selle kasvanduse suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt selle riigi õigusele on kindlaks tehtud, et see kasvandus ei vasta käesoleva määruse artiklile 24 ja artikli 31 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklitele 4a, 4b ja 4c. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

▼M1

Artikkel 33a

Inspekteerimiskavade esitamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile oma järgmise aasta inspekteerimiskava hiljemalt iga aasta 30. septembriks. Komisjon kogub riiklikud inspekteerimiskavad kokku ja lõimib need ühisesse liiku inspekteerimiskavva, mis tuleb esitada ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.

▼B

Artikkel 34

Turumeetmed

▼M1

1.  Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud, kui kalaga ei ole kaasas käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 640/2010 nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid.

▼B

2.  Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ►M1  liidusisene ◄ kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügi piirnormi või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused või individuaalsed kvoodid on ammendatud. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaadist saadud teabe põhjal kõiki liikmesriike sellest, et konventsiooniosalise kvoot on ammendunud.

3.   ►M1  Liidusisene ◄ kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 06-07, on keelatud.

Artikkel 35

Ümberarvestuskoefitsiendid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 36

Kasvanduses kasvatatud või nuumatud tuuni kasvukoefitsiendid

Liikmesriigid määravad kindlaks kasvanduses kasvatatud või sumpades nuumatud tuuni suhtes kohaldatavad kasvukoefitsiendid ning teatavad komisjonile koefitsiendid ja nende määramiseks kasutatud meetodid 15. septembriks 2009. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile ja ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

Artikkel 37

Hindamine

Iga liikmesriik esitab komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta iga aasta 15. septembriks. Komisjon edastab üksikasjaliku aruande ICCATi soovituse 08-05 rakendamise kohta ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 38

Rahastamine

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses.

▼M1

Artikkel 38a

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼B

VI

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Määruse (EÜ) nr 1559/2007 kehtetuks tunnistamine

1.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1559/2007 tunnistatakse kehtetuks.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 40

Määruste (EÜ) nr 43/2009 ja (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

1.  Määruse (EÜ) nr 43/2009 artiklid 92 ja 93 jäetakse välja.

2.  Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 4a lõiked 5 ja 6, mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 869/2004, ( 10 ) tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

Täiendavad eritingimused

Nimetatud täiendavad eritingimused, mida kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate söödalaevade ja veoõngedega laevade, Aadria merest kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni püüdvate laevade ja Vahemeres söödalaevadega, veoõngedega ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedast värsket kala püüdvate laevade suhtes

---

II LISA

Püügipäevikule esitatavad nõuded

Püügipäevikule esitatavad miinimumnõuded:

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:

▼M1

---

III LISA

▼B

---

IV LISA

---

V LISA

Kuupäev …

Lipuriigi kinnitus …

---

VI LISA

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

ICCAT leppis oma neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) ja 2008. aasta aastakoosolekul Marrakeshis kokku järgmises:

vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle:

I.   Tõsised rikkumised

▼M1

▼B

II.   Kontrolli läbiviimine

▼M1

▼B

---

VII LISA

Piirkondlik vaatlusprogramm

VAATLEJATE MÄÄRAMINE

▼M1 —————

▼B

VAATLEJA KOHUSTUSED

VAATLEJA ÜLESANDED

---

VIII LISA

„Trackwell protocoli” kaudu testisüsteemi (httpsgwt) kohta saadetud teate näidis

https://fides.ec.europa.eu/httpsgwt.index.php?application=CYP&method=send&message=//SR//AD/EEC//FR/CYP//SQ/28285//TM/POS//RC/ZWXS//TN/001//NA/LA GROSSE POULE//IR/CYP000000123//XR/ZZ-0604//LT/+47.612//LG/-47.528//CO/280//SP/23//MS/SWITCHING on VMS//DA/20080307//TI//ER//

▼M1

---

VIIIa LISA

▼B

---

IX LISA

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 2 ) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

( 3 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 4 ) ELT L 340, 22.12.2007, lk 8.

( 5 ) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

( 6 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

( 7 ) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

( 8 ) ELT L 194, 24.7.2010, lk 1.

( 9 ) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

( 10 ) ELT L 162, 30.4.2004, lk 8.