This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02009D0477-20180701
Council Decision of 28 May 2009 publishing in consolidated form the text of the Customs Convention on the international transport of goods under cover of TIR carnets (TIR Convention) of 14 November 1975 as amended since that date (2009/477/EC)
Consolidated text: Nõukogu otsus, 28. mai 2009 , millega avaldatakse konsolideeritud kujul 14. novembri 1975 . aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva muudetud (2009/477/EÜ)
Nõukogu otsus, 28. mai 2009 , millega avaldatakse konsolideeritud kujul 14. novembri 1975 . aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva muudetud (2009/477/EÜ)
- Date of document:
- 01/07/2018
- Date of effect:
- 01/07/2018
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32009D0477R(02)
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32009D0477
02009D0477 — ET — 01.07.2018 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU OTSUS, 28. mai 2009, millega avaldatakse konsolideeritud kujul 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva muudetud (ELT L 165 26.6.2009, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
14. novembril 1975 sõlmitud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon) ( 1 ) muudatus Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.387.2009.TREATIES-3 jõustus 1. oktoobril 2009 kõigi lepinguosaliste suhtes järgmine muudatus |
L 125 |
1 |
21.5.2010 |
|
|
TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) ( 2 ) muudatus Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.659.2011.TREATIES – 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2012 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused |
L 66 |
1 |
6.3.2012 |
|
|
TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) ( 3 ) muudatus Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.326.2011.TREATIES-2 jõustuvad 13. septembril 2012 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised muudatused |
L 244 |
1 |
8.9.2012 |
|
|
TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) ( 4 ) muudatus |
L 245 |
3 |
14.9.2013 |
|
|
L 346 |
1 |
2.12.2014 |
||
|
L 321 |
31 |
29.11.2016 |
||
|
L 99 |
1 |
19.4.2018 |
||
NÕUKOGU OTSUS,
28. mai 2009,
millega avaldatakse konsolideeritud kujul 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva muudetud
(2009/477/EÜ)
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas avaldatakse teavitamise eesmärgil konsolideeritud kujul 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva 2008. aasta lõpuks muudetud.
Komisjon avaldab konventsiooni edasised muudatused Euroopa Liidu Teatajas, märkides nende jõustumise kuupäeva.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
LISA
TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO KONVENTSIOON (1975. aasta TIR-KONVENTSIOON)
Märkus: Üksnes need konventsiooni ja selle lisade tekstid, mis on hoiul depositaarina tegutseva ÜRO peasekretäri juures, on autentsed. Käesolev tekst avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil.
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
a)
Mõisted
Artikkel 1
Konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „TIR-vedu” – kaupade vedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse käesoleva konventsiooniga ettenähtud protseduuri alusel, mida nimetatakse „TIR-protseduur”;
b) „TIR-veoetapp” – TIR-veo osa konventsiooniosalise territooriumil alates lähtetolliasutusest või sisenemise vahetolliasutusest kuni sihttolliasutuse või väljumise vahetolliasutuseni;
c) „TIR-veoetapi algus” – maanteesõiduk, autorong või konteiner on koos lasti ja selle juurde kuuluva TIR-märkmikuga esitatud kontrollimiseks lähtetolliasutusele või riigi tolliterritooriumile sisenemise vahetolliasutusele ning nimetatud tolliasutus on TIR-märkmikku aktsepteerinud;
d) „TIR-veoetapi lõppemine” – maanteesõiduk, autorong või konteiner on koos lasti ja selle juurde kuuluva TIR-märkmikuga esitatud kontrollimiseks sihttolliasutusele või riigi tolliterritooriumilt väljumise vahetolliasutusele;
e) „TIR-veoetapi lõpetamine” – tolliasutus aktsepteerib, et konventsiooniosalise territooriumil toimunud TIR-veoetapp on korrektselt lõppenud. Tolliasutus teeb selle kindlaks sihttolliasutuses või tolliterritooriumilt väljumise vahetolliasutuses olevate andmete ja lähtetolliasutuses või tolliterritooriumile sisenemise vahetolliasutuses olevate andmete võrdlemise teel;
f) „impordi- või eksporditollimaksud ja impordi- või ekspordimaksud” – tollimaksud ning kõik muud maksud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või ekspordil või seoses impordi või ekspordiga, välja arvatud tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;
g) „maanteesõiduk” – nii maantee-mootorsõiduk kui ka iga sellega ühendatav haagis või poolhaagis;
h) „autorong” – ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina;
j) „konteiner” – veoseade (tõstuk-furgoon, vahetatav tsistern või muu selline seade), mis on:
i) täielikult või osaliselt kinnine, moodustades kauba hoidmiseks vajaliku ruumi;
ii) püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks;
iii) spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta kaubaveo hõlbustamiseks;
iv) ehitatud kauba hõlpsaks käsitsemiseks, eelkõige ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimisel;
v) ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada;
vi) siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem.
„Demonteeritavat üksust” käsitatakse konteinerina;
k) „lähtetolliasutus” – konventsiooniosalise tolliasutus, kus algavad kauba pealelaadimisega või osalise pealelaadimisega TIR-veod;
l) „sihttolliasutus” – konventsiooniosalise tolliasutus, kus lõpevad kauba mahalaadimisega või osalise mahalaadimisega TIR-veod;
m) „vahetolliasutus” – konventsiooniosalise tolliasutus, mille kaudu maanteesõiduk, autorong või konteiner siseneb konventsiooniosalise territooriumile või väljub sellelt TIR-veo ajal;
n) „isik” – nii füüsiline kui ka juriidiline isik;
o) „TIR-märkmiku valdaja” – isik, kellele on vastavuses TIR-konventsiooni asjakohaste sätetega välja antud TIR-märkmik ja kelle nimel on esitatud tollideklaratsioon TIR-märkmiku kujul, väljendades soovi suunata kaup TIR-protseduurile lähtetolliasutuses. Valdaja vastutab maanteesõiduki, autorongi või konteineri koos veosega ja selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähtetolliasutuses, vahetolliasutuses ja sihttolliasutuses ning TIR-konventsiooni teiste asjakohaste sätete nõuetekohase järgimise eest;
p) „raske või suuremahuline kaup” – raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris;
q) „garantiiühing” – ühing, kellele konventsiooniosalise tolliasutus on andnud ►M3 volitused ◄ tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute ►M3 garandina ◄ ;
r) „rahvusvaheline organisatsioon” – organisatsioon, kellele TIR-halduskomitee on andnud volitused võtta endale vastutus rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa organiseerimise ja toimimise eest.
b)
Reguleerimisala
Artikkel 2
Käeasolevat konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri konventsiooniosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama konventsiooniosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel et osa TIR-veost toimub maanteel.
Artikkel 3
Konventsiooni kohaldamiseks:
a) peab vedu toimuma:
i) III peatüki punktis a sätestatud tingimuste kohaselt eelnevalt heakskiidetud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga või
ii) III peatüki punktis c sätestatud tingimuste kohaselt muu maanteesõiduki, autorongi või konteineriga või
iii) maanteesõiduki või erisõidukiga, nagu buss, kraana, tänavapühkimisauto, segulaotamismasin jms, mis on eksporditud ja mida järelikult loetakse omal jõul lähtetolliasutusest sihttolliasutusse edasitoimetatavateks kaubaartikliteks III peatüki punktis c sätestatud tingimuste kohaselt. Kui taoliste sõidukitega veetakse muud kaupa, siis kohaldatakse eespool vastavalt alapunktides i ja ii sätestatud tingimusi;
b) eespool nimetatud vedudele peab andma tagatise vastavalt artiklile 6 tunnustatud ühing ja need veod peavad olema teostatud TIR-märkmiku alusel, mis peab vastama konventsiooni 1. lisas esitatud näidistele.
c)
Põhimõtted
Artikkel 4
Vahetolliasutuses ei tule TIR-protseduuri alusel veetavalt kaubalt tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ega impordi- või ekspordimakse.
Artikkel 5
1. Kaupa, mida veetakse TIR-protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita.
2. Kuritarvituste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes eeskirjade eiramise kahtluse korral ja muudel erandjuhtudel kaupa kontrollida.
II PEATÜKK
TIR-MÄRKMIKU VÄLJAANDMINE
GARANTIIÜHINGU VASTUTUS
Artikkel 6
1. Iga konventsiooniosaline võib lubada ühingul väljastada TIR-märkmikke kas ise või asjaomase ühingu kaudu ning tegutseda käendajana, kui 9. lisa I osas sätestatud miinimumtingimused ja -nõuded on täidetud. Luba tunnistatakse kehtetuks, kui 9. lisa I osas sisalduvad miinimumtingimused ja -nõuded ei ole enam täidetud.
2. Riik ei tunnusta ühingut, kui tema antud tagatis ei kata kohustusi, mis on tekkinud selles riigis seoses kaubaveoga TIR-märkmiku alusel, mille on välja andnud kõnealuse ühinguga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluv välisriigi ühing.
2a. TIR-halduskomitee annab rahvusvahelisele organisatsioonile volitused võtta endale vastutus rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa organiseerimise ja toimimise eest. Volitused antakse nii kauaks, kui organisatsioon vastab 9. lisa III osas sätestatud tingimustele ja nõuetele. Kui kõnealuseid tingimusi ja nõudeid enam ei täideta, võib halduskomitee volitused tagasi võtta.
3. Ühing annab TIR-märkmiku välja ainult isikutele, kellel nende konventsiooniosaliste riikide pädevad asutused, kus on asjaomaste isikute elu- või asukoht, ei ole keelanud kasutada TIR-protseduuri.
4. TIR-protseduuri kasutamise luba antakse ainult nendele isikutele, kes täidavad konventsiooni 9. lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tunnistatakse see luba kehtetuks, kui nende nõuete täitmine ei ole enam tagatud.
5. TIR-protseduuri kasutamise luba antakse konventsiooni 9. lisa II osas sätestatud korras.
Artikkel 7
TIR-märkmiku vormidelt, mille saadavad garantiiühingule asjaomased välisriikide ühingud või rahvusvahelised organisatsioonid, ei tule tasuda impordi- ja eksporditollimakse ega impordi- ja ekspordimakse ning nende suhtes ei kehti ka impordi- ja ekspordikeelud ega -piirangud.
Artikkel 8
1. Garantiiühing kohustub tasuma impordi- või eksporditollimaksude ja impordi- või ekspordimaksude garanteeritud maksimumsumma võimaliku viivisega, mis tuleb maksta selle konventsiooniosalise tollialaste õigusaktide alusel, kus seoses TIR-veoetapiga avastati eeskirjade eiramine, mis põhjustas nõude esitamise garantiiühingu suhtes. Ühing vastutab solidaarselt nende isikutega, kes peavad eespool nimetatud summad tasuma.
2. Kui konventsiooniosalise õigusaktides ei nähta ette impordi- või eksporditollimaksude ja impordi- või ekspordimaksude tasumist vastavalt lõikele 1, kohustub garantiiühing tasuma samadel tingimustel summa, mis on võrdne impordi- või eksporditollimaksude ning impordi- või ekspordimaksudega ning võimaliku viivisega.
3. Iga konventsiooniosaline määrab kindlaks maksimaalse summa ühe TIR-märkmiku kohta, mille tasumist võib garantiiühingult nõuda lõigete 1 ja 2 alusel.
4. Garantiiühingu vastutus selle riigi tolli ees, kus lähtetolliasutus asub, tekib hetkel, mil tolliasutus TIR-märkmiku aktsepteerib. Järgmistes riikides, mille kaudu kaupa TIR-protseduuri alusel veetakse, tekib vastutus hetkel, mil kaup siseneb nendesse riikidesse või kui TIR-vedu on artikli 26 lõigete 1 ja 2 alusel peatatud, siis hetkel, mil TIR-märkmiku aktsepteerib tolliasutus, kus TIR-vedu taasalustatakse.
5. Garantiiühingu vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mida loetletud ei ole, kuid mis võib olla maanteesõiduki tollitõkendiga varustatud osas või tollitõkendiga varustatud konteineris. Muud kaupa vastutus ei hõlma.
6. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tolli- ja muude maksude määramise eesmärgil loetakse TIR-märkmikusse kantud kauba andmed vastupidiste tõendite puudumisel õigeks.
▼M3 —————
Artikkel 9
1. Garantiiühing määrab kindlaks TIR-märkmiku kehtivusaja, täpsustades kehtivuse tähtpäeva, mille möödumisel ei saa märkmikku lähtetolliasutuses aktsepteerimiseks esitada.
2. Kui lähtetolliasutus on märkmiku aktsepteerinud lõikes 1 ettenähtud kehtivuse tähtpäeval või enne seda, kehtib märkmik kuni TIR-veoetapi lõppemiseni sihttolliasutuses.
Artikkel 10
1. TIR-veoetapp tuleb lõpetada viivituseta.
2. Kui ►M3 konventsiooniosalise ◄ toll on lõpetanud TIR-veoetapi, ei saa toll enam garantiiühingule esitada artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade kohta maksenõuet, välja arvatud juhul, kui TIR-veoetapi lõppemise kinnitus on saadud ebaseaduslikult või pettusega või TIR-veoetapp ei ole lõppenud.
Artikkel 11
1. Kui TIR-veoetappi ei ole lõpetatud, peavad pädevad asutused:
a) teavitama lõpetamisest keeldumisest TIR-märkmiku omanikku TIR-märkmikus näidatud aadressil;
b) teavitama garantiiühingut lõpetamisest keeldumisest.
Pädevad asutused peavad garantiiühingut lõpetamisest keeldumisest teavitama hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealused asutused TIR-märkmiku aktsepteerisid, või hiljemalt kahe aasta jooksul, kui TIR-veoetapi lõppemise kinnitus oli võltsitud või saadi ebaseaduslikult või pettusega.
2. Kui artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad tuleb tasuda, nõuavad pädevad asutused, kuivõrd see on võimalik, tasumist selleks kohustatud isikult või isikutelt enne nõude esitamist garantiiühingule.
3. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumise nõue esitatakse garantiiühingule mitte varem kui kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil ühingule on teatatud, et TIR-veoetapp ei ole lõpetatud või et kõnealune TIR-veoetapi lõppemise kinnitus on võltsitud või saadud ebaseaduslikult või pettusega; selle nõude võib esitada hiljemalt kaks aastat pärast eespool nimetatud kuupäeva. TIR-veoetappide korral, mille suhtes eespool nimetatud kaheaastase tähtaja jooksul on algatatud haldus- või kohtumenetlus seoses kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud isiku või isikute maksekohustusega, tuleb nõue esitada siiski ühe aasta jooksul alates pädevate asutuste otsuse või kohtuotsuse jõustumise päevast.
4. Garantiiühing peab nõutud summad tasuma kolme kuu jooksul sissenõude esitamise kuupäevast.
5. Tasutud summad tagastatakse garantiiühingule, kui kahe aasta jooksul pärast sissenõude esitamist tõendatakse pädevatele asutustele, et kõnealuse veoga seoses ei ole eeskirju eiratud. Kaheaastast tähtaega võib siseriiklike õigusaktidega pikendada.
III PEATÜKK
KAUBAVEDU TIR-MÄRKMIKU ALUSEL
a)
Sõidukite ja konteinerite heakskiitmine
Artikkel 12
Käesoleva peatüki jaotiste a ja b sätete kohaldamiseks peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja seadmed vastama konventsiooni 2. lisas ettenähtud tingimustele ning olema heaks kiidetud 3. lisas sätestatud korras. TIR-tunnistus peab vastama 4. lisas esitatud näidisele.
Artikkel 13
1. Käesoleva peatüki jaotiste a ja b sätete kohaldamiseks peab konteiner olema valmistatud vastavalt 7. lisa I osas ettenähtud tingimustele ning heaks kiidetud selle lisa II osas sätestatud korras.
2. Konteinerit, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt 1956. aasta tollikonventsioonile konteinerite kohta ja 1972. aastal ÜRO egiidi all sõlmitud sellest konventsioonist tulenevatele kokkulepetele või rahvusvahelistele õigusaktidele, millega asendatakse või muudetakse viimati nimetatud konventsiooni, käsitatakse lõikele 1 vastavana ja neid võib kasutada TIR-protseduuri alusel toimuvaks veoks täiendava heakskiiduta.
Artikkel 14
1. Igal konventsiooniosalisel on õigus jätta tunnustamata selle maanteesõiduki või konteineri heakskiidu kehtivust, mis ei vasta artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimustele. Sellest hoolimata väldivad konventsiooniosalised veo takistamist, kui avastatud puudused on väheolulised ja ei too kaasa salakaubaveo ohtu.
2. Maanteesõiduki või konteineri puhul, mis ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tingimustele, tuleb enne selle kasutamist tollitõkendiga kaubaveol taastada tema esialgne seisukord või esitada ta uuesti heakskiidu saamiseks.
b)
TIR-MÄRKMIKU ALUSEL TOIMUVA VEO KORD
Artikkel 15
1. TIR-protseduuri alusel kaupa vedava maanteesõiduki, autorongi või konteineri ajutisel impordil ei nõuta spetsiaalseid tollidokumente. Maanteesõiduki, autorongi või konteineri puhul ei nõuta tagatist.
2. Lõikes 1 ettenähtu ei takista konventsiooniosalisel nõuda tema siseriiklike õigusaktidega ettenähtud formaalsuste täitmist sihttolliasutuses, et tagada TIR-veo lõpetamisel maanteesõiduki, autorongi või konteineri re-eksport.
Artikkel 16
TIR-veo puhul kinnitatakse üks konventsiooni 5. lisa spetsifikatsioonile vastav ristkülikukujuline tahvel kirjaga „TIR” maanteesõiduki või autorongi ette ja teine selle taha. Tahvlid peavad olema kinnitatud selgelt nähtavasse kohta. Need peavad olema eemaldatavad või selliselt ehitatud ja konstrueeritud, et neid saaks teistpidi pöörata, kinni katta, kokku panna või muul viisil näidata, et tegemist ei ole TIR-veoga.
Artikkel 17
1. Iga maanteesõiduki või konteineri kohta koostatakse eraldi TIR-märkmik. Autorongi või konteinerite kohta, mis laaditakse ühele maanteesõidukile või autorongile, võib siiski koostada ühe TIR-märkmiku. Sel juhul loetletakse TIR-märkmiku kaubamanifestis eraldi iga autorongis oleva sõiduki või konteineri sisu.
2. TIR-märkmik kehtib üksnes ühe veo jaoks. See peab sisaldama vähemalt nii mitut rebitavat kviitungit, kui on vaja kõnealuseks veoks.
Artikkel 18
TIR-veoga võib olla seotud mitu lähte- ja sihttolliasutust, kuid lähte- ja sihttolliasutuste koguarv ei tohi olla suurem kui neli. TIR-märkmiku võib esitada sihttolliasutustele ainult siis, kui kõik lähtetolliasutused on TIR-märkmiku aktsepteerinud.
Artikkel 19
Kaup ja maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos TIR-märkmikuga lähtetolliasutusele. Lähteriigi toll võtab vajalikud meetmed, et kindlaks teha kaubamanifesti õigsus ja paigaldada tollitõkendid või kontrollida tollitõkendeid, mille on paigaldanud selleks volitatud isikud nimetatud tolli vastutusel.
Artikkel 20
Toll võib määrata oma riigi territooriumil toimuvale veole tähtaja ja nõuda, et maanteesõiduk, autorong või konteiner järgiks ettenähtud teekonda.
Artikkel 21
Maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos veose ja sellega seotud TIR-märkmikuga kontrollimiseks igas vahetolliasutuses ja sihttolliasutustes.
Artikkel 22
1. Üldjuhul aktsepteerib toll konventsiooniosalise vahetolliasutuses teiste konventsiooniosaliste tollitõkendeid, tingimusel et need on rikkumata, välja arvatud siis, kui kaupa kontrollitakse vastavalt artikli 5 lõikele 2. Nimetatud konventsiooniosalise toll võib siiski lisada oma tollitõkendid, kui see on vajalik kontrollinõuete täitmiseks.
2. Konventsiooniosalise selliselt aktsepteeritud tollitõkenditel on konventsiooniosalise territooriumil sama õiguskaitse kui siseriiklikel tollitõkenditel.
Artikkel 23
Ainult erijuhtudel tohib toll nõuda:
— maanteesõiduki, autorongi või konteineri eskortimist oma territooriumil vedaja kulul;
— maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja nende veose kontrollimist teel.
Artikkel 24
Kui toll kontrollib maanteesõiduki, autorongi või konteineri veost veo jooksul või vahetolliasutuses, siis kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele kviitungitele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele kviitungitele andmed uute paigaldatud tollitõkendite ja tehtud kontrolli kohta.
Artikkel 25
Kui teel rikutakse tollitõkendid muul kui artiklites 24 ja 35 osutatud viisil või kui kaup hävib või see kahjustub ilma tollitõkendeid rikkumata, järgitakse, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide võimalikku kohaldamist, käesoleva konventsiooni 1. lisas sätestatud TIR-märkmiku kasutamist käsitlevat korda ja täidetakse TIR-märkmiku aktileht.
Artikkel 26
1. Kui osa veost TIR-märkmiku alusel toimub sellise riigi territooriumil, mis ei ole konventsiooniosaline, siis TIR-vedu peatatakse. Sel juhul aktsepteerib selle konventsiooniosalise toll, kelle territooriumil vedu jätkub, TIR-märkmiku TIR-veo taastamiseks, tingimusel et tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid on rikkumata. Juhul kui tollitõkendid on rikutud, võib toll TIR-märkmiku aktsepteerida, võimaldamaks TIR-veo jätkamist artikli 25 sätete kohaselt.
2. Sama kehtib ka siis, kui märkmiku valdaja ei kasuta TIR-märkmikku veo mingi osa jooksul lihtsamate transiidiprotseduuride olemasolu tõttu või kui tollitransiidirežiimi kasutamine ei ole vajalik.
3. Sellistel juhtudel loetakse neid tolliasutusi, kus TIR-vedu peatatakse või taasalustatakse, vastavalt väljumise vahetolliasutuseks ja sisenemise vahetolliasutuseks.
Artikkel 27
Algselt ettenähtud sihttolliasutuse võib asendada teise sihttolliasutusega, kui konventsioonist, eriti artiklist 18, ei tulene teisiti.
Artikkel 28
1. Toll kinnitab TIR-veoetapi lõppemise viivitamata. TIR-veoetapi lõppemise võib kinnitada lisatingimusteta või lisatingimustega. Kui TIR-veoetapi lõppemine kinnitatakse lisatingimustega, peab see toimuma kõnealuse TIR-veoga seotud faktide alusel. Need faktid tuleb selgelt esitada asjaomases TIR-märkmikus.
2. Kui kaup on suunatud mingile teisele tolliprotseduurile või allutatud mingile teisele tollikontrollisüsteemile, ei loeta TIR-märkmiku valdajat või tema nimel tegutsevat isikut seotuks nende õigusaktide rikkumistega, mis võisid aset leida eespool nimetatud teise tolliprotseduuri või tollikontrolli jooksul.
c)
Raske või suuremahulise kauba vedu käsitlevad sätted
Artikkel 29
1. Käesolevat jaotist kohaldatakse üksnes konventsiooni artikli 1 punktis p määratletud raske või suuremahulise kauba suhtes.
2. Käesoleva jaotise kohaldamisel võib rasket või suuremahulist kaupa vedada lähtetolliasutuse otsuse alusel tollitõkendita sõiduki või konteineriga.
3. Käesolevat jaotist kohaldatakse üksnes siis, kui lähtetolliasutuse arvates on raske või suuremahuline kaup ja sellega koos veetavad lisaseadmed vastavalt esitatud kirjeldusele lihtsalt identifitseeritavad või saab neile paigaldada tollitõkendeid ja/või identifitseerimismärke, et vältida kauba asendamist või eemaldamist jälgi jätmata.
Artikkel 30
TIR-veo kohaselt toimuva raske või suuremahulise kauba veo suhtes kohaldatakse kõiki konventsiooni sätteid, välja arvatud käesoleva jaotise erisätted.
Artikkel 31
Garantiiühingute vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mis on koormaalusel või TIR-märkmikus loetletud kauba hulgas.
Artikkel 32
TIR-märkmiku kaanel ja kõikidel kviitungitel peab olema inglise või prantsuse keeles paksus kirjas märge „raske või suuremahuline kaup” (vastavalt „heavy or bulky goods” või „marchandises pondéreuses ou volumineuses”).
Artikkel 33
Lähtetolliasutus võib nõuda veetava kauba identifitseerimiseks vajalike pakkelehtede, fotode, jooniste jm lisamist TIR-märkmikule. Sel juhul peab ta nimetatud dokumendid kinnitama, üks koopia nimetatud dokumentidest kinnitatakse TIR-märkmiku kaane siseküljele ning kõik TIR-märkmiku kaubamanifestid peavad sisaldama viidet neile dokumentidele.
Artikkel 34
Konventsiooniosalise vahetolliasutus aktsepteerib teiste konventsiooniosaliste pädevate asutuste paigaldatud tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid. Toll võib siiski paigaldada täiendavad tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid; uute paigaldatud tollitõkendite andmed kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele kviitungitele, asjakohastele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele kviitungitele.
Artikkel 35
Kui vahetolliasutuses või veo jooksul veost kontrolliv toll peab eemaldama tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid, siis kantakse uute paigaldatud tollitõkendite andmed TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele kviitungitele, asjakohastele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele kviitungitele.
IV PEATÜKK
EESKIRJADE EIRAMINE
Artikkel 36
Konventsiooni rikkumise eest karistatakse rikkujat vastavalt selle riigi seadustele, kus rikkumine toimus.
Artikkel 37
Kui ei ole võimalik kindlaks teha, millise riigi territooriumil rikkumine toimus, loetakse see toimunuks selle konventsiooniosalise territooriumil, kus rikkumine avastati.
Artikkel 38
1. Igal konventsiooniosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte.
2. Sellest keelust teatatakse ühe nädala jooksul selle konventsiooniosalise tollile, kelle territooriumil on asjaomase isiku elu- või asukoht, samuti selle riigi garantiiühingu(te)le, kus rikkumine toimus, ning TIR-juhatusele.
Artikkel 39
Kui TIR-vedu on muus osas tunnistatud korrektseks, siis:
1. ei pööra konventsiooniosalised tähelepanu väikestele kõrvalekalletele ettenähtud tähtaja või teekonna järgimisel;
2. ei käsitata TIR-märkmiku valdaja poolt konventsiooni rikkumisena ka seda, kui TIR-märkmiku kaubamanifesti andmed erinevad maanteesõiduki, autorongi või konteineri tegelikust sisust, kui pädevale asutusele tõendatakse, et need erinevused ei tulene teadlikult või hooletusest tehtud vigadest kauba laadimise või kaubamanifesti koostamise ajal.
Artikkel 40
Lähte- ja sihtriigi tolliamet ei pea TIR-märkmiku valdajat vastutavaks erinevuste eest, mis võidakse avastada nendes riikides, kui erinevused on tegelikult seotud TIR-veole eelnenud või järgnenud tolliprotseduuridega, millega märkmiku valdaja ei olnud seotud.
Artikkel 41
Kui tollile tõendatakse, et TIR-märkmiku kaubamanifestis kindlaksmääratud kaup on õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu hävinud või pöördumatult kahjustunud või oma laadi tõttu vähenenud, ei nõuta tavaliselt tasutavate tolli- ja muude maksude maksmist.
Artikkel 42
Konventsiooniosalise asjakohaselt põhjendatud taotluse korral esitab TIR-veoga seotud konventsiooniosalise pädev asutus sellele konventsiooniosalisele kogu artiklite 39, 40 ja 41 kohaldamiseks vajaliku olemasoleva teabe.
Artikkel 42a
Pädevad asutused võtavad tihedas koostöös ühingutega kõik vajalikud meetmed, et tagada TIR-märkmike nõuetekohane kasutamine. Selleks võivad nad võtta vajalikke siseriiklikke ja rahvusvahelisi kontrollimeetmeid. Sel eesmärgil pädevate asutuste võetud siseriiklikest kontrollimeetmetest teatatakse viivitamata TIR-juhatusele, kes kontrollib nende vastavust käesoleva konventsiooni sätetele. Rahvusvahelised kontrollimeetmed võtab vastu halduskomitee.
Artikkel 42b
Konventsiooniosaliste pädevad asutused varustavad luba omavaid ühinguid vastavalt vajadusele teabega, mida need vajavad oma kohustuste täitmiseks kooskõlas 9.lisa I osa artikli 1 punkti f alapunktiga iii.
10. lisa sisaldab teavet, mis tuleb esitada erijuhtudel.
V PEATÜKK
SELGITAVAD MÄRKUSED
Artikkel 43
6. lisas ja 7. lisa III osas esitatud selgitavates märkustes tõlgendatakse käesoleva konventsiooni ja selle lisade teatavaid sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.
VI PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 44
Iga konventsiooniosaline võimaldab asjaomastel garantiiühingutel kanda üle valuuta, mis:
a) on vajalik konventsiooniosaliste asutuste poolt käesoleva konventsiooni artikli 8 alusel nõutavate summade tasumiseks;
b) on ette nähtud asjaomase välisriigi ühingu või rahvusvahelise organisatsiooni poolt garantiiühingule saadetud TIR-märkmiku vormide eest tasumiseks.
Artikkel 45
Iga konventsiooniosaline avaldab tema poolt TIR-veoks kinnitatud lähtetolliasutuste, vahetolliasutuste ja sihttolliasutuste loetelu. Külgnevate territooriumide konventsiooniosalised konsulteerivad üksteisega, et leppida kokku asjaomaste vahetolliasutuste ja lahtiolekuaegade suhtes.
Artikkel 46
1. Konventsioonis käsitletud toimingutega seoses osutatakse tolliteenuseid tasuta, välja arvatud juhul, kui seda tehakse muul kui tavaliselt sellisteks toiminguteks määratud päeval või ajal või muus kohas.
2. Konventsiooniosalised teevad kõik võimaliku, et hõlbustada tolliasutustes kergelt rikneva kaubaga seotud toimingute tegemist.
Artikkel 47
1. Konventsiooniga ei välistata selliste siseriiklike õigusaktidega kehtestatud keeldude või kontrolli kohaldamist, mis lähtuvad kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku, hügieeni või rahvatervise või veterinaarsetest või fütopatoloogilistest kaalutlustest, ega ka selliste õigusaktide alusel tasutavate maksude sissenõudmist.
2. Konventsiooniga ei välistata muude vedu reguleerivate siseriiklike või rahvusvaheliste sätete kohaldamist.
Artikkel 48
Konventsioon ei takista tolli- või majandusliidu moodustanud konventsiooniosalistel kehtestada erisätteid nende territooriumil algavate, lõppevate või seda läbivate vedude suhtes, tingimusel et sellised sätted ei kitsenda konventsiooniga ettenähtud soodustusi.
Artikkel 49
Konventsioon ei takista kohaldada ulatuslikumaid soodustusi, mille konventsiooniosalised on kehtestanud või soovivad kehtestada kas ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, tingimusel et sellised meetmed ei takista konventsiooni sätete kohaldamist ja eriti TIR-vedu.
Artikkel 50
Konventsiooniosalised vahetavad üksteisega taotluse korral maanteesõidukite või konteinerite heakskiiduga ning nende konstruktsiooni tehniliste omadustega seotud teavet ning muud konventsiooni rakendamiseks vajalikku teavet.
Artikkel 51
Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 52
Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine
1. Kõik riigid, kes on ÜRO või mis tahes spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed või Rahvusvahelise Kohtu statuudi osalised, ja teised ÜRO Peaassambleele kutsutud riigid võivad saada käesoleva konventsiooni osalisteks:
a) kirjutades sellele alla ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita;
b) andes hoiule ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja pärast allakirjutamist ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsiooniga;
c) andes hoiule ühinemisdokumendi.
2. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks lõikes 1 osutatud riikidele 1. jaanuarist 1976 kuni 1. detsembrini 1976 ÜRO Genfi kontoris. Pärast seda on konventsioon avatud ühinemiseks.
3. Tolli- või majandusliidud võivad koos kõikide oma liikmesriikidega või millal tahes pärast seda, kui nende liikmesriigid on saanud käesoleva konventsiooni osalisteks, saada käesoleva konventsiooni osalisteks vastavalt lõigetele 1 ja 2. Nendel liitudel ei ole siiski hääleõigust.
4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO peasekretärile.
Artikkel 53
Jõustumine
1. Käesolev konventsioon jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud.
2. Pärast seda, kui viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiule andnud, jõustub konventsioon muude konventsiooniosaliste suhtes kuue kuu möödumisel ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemisdokumendi hoiule andmisest.
3. Pärast konventsiooni muudatuse jõustumist hoiule antud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes.
4. Selliseid dokumente, mis antakse hoiule pärast muudatuse vastuvõtmist, kuid enne selle jõustumist, käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes muudatuse jõustumise kuupäevast alates.
Artikkel 54
Denonsseerimine
1. Iga konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
2. Denonsseerimine jõustub 15 kuud pärast seda, kui peasekretär on sellekohase teate kätte saanud.
3. Lähtetolliasutuse aktsepteeritud TIR-märkmiku kehtivust ei mõjuta see, et see aktsepteeriti enne denonsseerimise jõustumist, ja garantiiühingu tagatis kehtib vastavalt konventsiooni sätetele.
Artikkel 55
Konventsiooni kehtivuse lõppemine
Kui konventsiooniosalisi riike on pärast konventsiooni jõustumist mis tahes 12 järjestikuse kuu jooksul vähem kui viis, kaotab konventsioon selle 12-kuulise ajavahemiku lõppedes kehtivuse.
Artikkel 56
1959. aasta TIR-konventsiooni kehtivuse lõppemine
1. Jõustumisel lõpetab ja asendab käesolev konventsioon käesoleva konventsiooni osaliste vahelistes suhetes 1959. aasta TIR-konventsiooni.
2. Käesoleva konventsiooni osalised peavad aktsepteerima 1959. aasta TIR-konventsiooni alusel maanteesõidukitele ja konteineritele väljastatud TIR-tunnistusi nende kehtivusaja või pikendatud kehtivusaja jooksul tollitõkendiga kaubaveol, tingimusel et sellised sõidukid ja konteinerid vastavad jätkuvalt tingimustele, mille alusel need algselt heaks kiideti.
Artikkel 57
Vaidluste lahendamine
1. Kõik konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama konventsiooniosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel või muul viisil.
2. Kõik konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama osalise vahel, mida ei saa lahendada lõikes 1 osutatud viisil, suunatakse lahendamiseks vahekohtule, mis koosneb järgmistest liikmetest: iga vaidluse pool määrab vahekohtuniku ja need vahekohtunikud määravad kolmanda vahekohtuniku, kes on esimeheks. Kui kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ei ole üks pooltest vahekohtunikku määranud või kui vahekohtunikud ei ole valinud esimeest, võib iga pool paluda ÜRO peasekretäril määrata vahekohtunik või vahekohtu esimees.
3. Lõike 2 alusel moodustatud vahekohtu otsus on kohustuslik kõikidele vaidluse pooltele.
4. Vahekohus kehtestab oma töökorra.
5. Vahekohus võtab otsuseid vastu häälteenamusega.
6. Mis tahes vaidluspool võib esitada vaidluspoolte vahel otsuse tõlgendamise ja täitmisega seoses tekkinud lahkarvamuse lahendamiseks kõnealuse otsuse teinud vahekohtule.
Artikkel 58
Reservatsioonid
1. Iga riik võib konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes deklareerida, et ei loe ennast seotuks konventsiooni artikli 57 lõigetega 2–6. Teised konventsiooniosalised ei ole seotud nende lõigetega konventsiooniosalise suhtes, kes on sellise reservatsiooni teinud.
2. Iga lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib millal tahes sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
3. Ükski reservatsioon peale lõikes 1 ettenähtu ei ole konventsiooni suhtes lubatud.
Artikkel 58a
Halduskomitee
Moodustatakse kõikidest konventsiooniosalistest koosnev halduskomitee. Halduskomitee koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud 8. lisas.
Artikkel 58b
TIR-juhatus
Halduskomitee asutab abistava organina TIR-juhatuse, kes hakkab täitma konventsioonis ja komitee poolt talle usaldatud ülesandeid. TIR-juhatuse koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud 8. lisas.
Artikkel 59
Konventsiooni muutmise kord
1. Konventsiooni, sealhulgas selle lisasid võib muuta ühe konventsiooniosalise ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.
2. Kõik konventsiooni muudatusettepanekud vaatab 8. lisas sätestatud korras läbi kõikidest konventsiooniosalistest moodustatud halduskomitee. ÜRO peasekretär teatab konventsiooniosalistele nende nõusoleku saamiseks kõikidest halduskomitee koosolekul läbivaadatud või ettevalmistatud ning kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastuvõetud muudatusettepanekutest.
3. Kõik muudatusettepanekud, välja arvatud artiklis 60 ettenähtud ettepanekud, millest on teatatud vastavalt eelmisele lõikele, jõustuvad kõikide konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast muudatusettepanekust teatamisele järgnenud 12-kuulise tähtaja lõppu, kui selle aja jooksul ei ole ükski konventsiooniosaline riik edastanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku suhtes vastuväiteid.
4. Kui muudatusettepaneku suhtes on edastatud vastuväide vastavalt lõikele 3, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.
Artikkel 60
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9 ja 10. lisa muutmise erikord
1. Kõik 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. lisa muudatusettepanekud, mis on läbi vaadatud vastavalt artikli 59 lõigetele 1 ja 2, jõustuvad kuupäeval, mille määrab halduskomitee selle vastuvõtmise kuupäeval, kui halduskomitee poolt samal päeval määratud varasemaks kuupäevaks ei ole üks viiendik või viis konventsiooniosalist riiki, sõltuvalt sellest, kumb arv on väiksem, esitanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku suhtes oma vastuväidet. Halduskomitee määrab käesolevas lõikes osutatud kuupäevad kohal olnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.
2. Lõikes 1 sätestatud korras vastuvõetud muudatus asendab ja tühistab jõustumisel kõikide konventsiooniosaliste jaoks kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.
Artikkel 61
Arupärimised, teadaanded ja vastuväited
ÜRO peasekretär teavitab kõiki konventsiooniosalisi ja konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riike igast artiklites 59 ja 60 osutatud arupärimisest, teadaandest või vastuväitest ja muudatuse jõustumise kuupäevast.
Artikkel 62
Konventsiooni läbivaatamise konverents
1. Iga konventsiooniosaline riik võib ÜRO peasekretärile teatades taotleda konventsiooni läbivaatamiseks vajaliku konverentsi kokkukutsumist.
2. Konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik konventsiooniosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, peab kutsuma kokku ÜRO peasekretär, kui kuue kuu jooksul pärast peasekretäri teadet on vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest riikidest teatanud talle oma nõusolekust.
3. ÜRO peasekretär peab kutsuma kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik konventsiooniosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, halduskomitee sellekohase taotluse korral. Halduskomitee esitab taotluse, kui enamik kohalolevatest ja hääletavatest komitee liikmetest on sellega nõus.
4. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt lõikele 1 või 3, teatab ÜRO peasekretär sellest kõikidele konventsiooniosalistele ja palub neil kolme kuu jooksul esitada ettepanekud, mille käsitlemist konverentsil nad soovivad. ÜRO peasekretär saadab kõigile konventsiooniosalistele konverentsi päevakorraprojekti koos selliste ettepanekute tekstidega vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist.
Artikkel 63
Teatamine
Lisaks artiklites 61 ja 62 sätestatud teadetele ja teadaannetele teatab ÜRO peasekretär kõikidele artiklis 52 osutatud riikidele:
a) allakirjutamisest, ratifitseerimisest, heakskiitmisest ja ühinemisest vastavalt artiklile 52;
b) konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 53;
c) denonsseerimisest vastavalt artiklile 54;
d) konventsiooni kehtivuse lõppemisest vastavalt artiklile 55;
e) reservatsioonidest vastavalt artiklile 58.
Artikkel 64
Teksti autentsus
Pärast 31. detsembrit 1976 antakse konventsiooni originaal hoiule ÜRO peasekretärile, kes saadab tõestatud koopiad igale konventsiooniosalisele ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riikidele, kes ei ole konventsiooniosalised.
1. LISA
TIR-MÄRKMIKU NÄIDIS
Variant 1
|
1. |
TIR-märkmik on trükitud prantsuse keeles, välja arvatud esikaane väliskülg, mille tekst on trükitud ka inglise keeles. Prantsuse keeles esikaane siseküljele trükitud „TIR-märkmiku kasutamise eeskiri” on trükitud inglise keeles ka tagakaane siseküljele. Aktileht võib vastavalt vajadusele olla selle pöördel ka muus keeles kui prantsuse keel. |
|
2. |
Piirkondliku garantiiketi piires TIR-veol kasutatavad märkmikud võivad olla trükitud mis tahes muus ÜRO ametlikus keeles, välja arvatud esikaane väliskülg, kus tekst on trükitud ka inglise või prantsuse keeles. „TIR-märkmiku kasutamise eeskiri” on trükitud esikaane siseküljele kasutatavas ÜRO ametlikus keeles ning tagakaane siseküljele ka inglise või prantsuse keeles. |
Variant 2
|
3. |
Tubaka ja alkoholi veo puhul, mille suhtes garantiiühingud võivad nõuda suuremat tagatist, taotleb toll kooskõlas 6. lisa selgitava märkusega 0.8.3, et TIR-märkmiku kaanele ja kõikidele kviitungitele oleks tehtud selge märge „TOBACCO/ALCOHOL” ja „TABAC/ALCOOL”. Lisaks sellele peavad need märkmikud sisaldama vähemalt inglise ja prantsuse keeles andmeid tubaka ja alkoholi kohta, mille suhtes tagatis on esitatud, eraldi lehel, mis lisatakse märkmikusse esikaane siseküljele järgneva lehena. |
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 1
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 1
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 1
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 1
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 1
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 1
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
TIR-märkmiku näidis:
VARIANT 2
2. LISA
EESKIRI TEHNILISTE TINGIMUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE MAANTEESÕIDUKITE SUHTES NENDE HEAKSKIITMISEL RAHVUSVAHELISEKS TOLLITÕKENDIGA VEOKS
Artikkel 1
Aluspõhimõtted
Rahvusvaheliseks tollitõkendiga veoks võib heaks kiita üksnes need sõidukid, mille veoseruumid on ehitatud ja varustatud nii, et:
a) nende tollitõkendiga suletud osast ei saa kaupu välja võtta ega juurde panna ilma avamisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata;
b) tollitõkendeid on võimalik kinnitada lihtsalt ja tõhusalt;
c) need ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;
d) kõik veoseruumid on tollikontrolliks kergesti ligipääsetavad.
Artikkel 2
Veoseruumide ehitus
1. Käesoleva eeskirja artikli 1 nõuete täitmiseks:
a) ühendatakse veoseruumide koosteelemendid (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma avamisjälgi jätmata, või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad;
b) peavad uksed ja kõik muud sulgemissüsteemid (sealhulgas sulgemiskraanid, luugid, äärikud jm) olema varustatud seadisega, millele saaks paigaldada tollitõkendi. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata ning et ust või sulgurit ei saaks avada ilma tollitõkendit rikkumata. Tollitõkend peab olema kaitstud asjakohasel viisil. Avatavad katused on lubatud;
c) tuleb ventilatsiooni- ja drenaažiavad varustada seadisega, mis takistab juurdepääsu veoseruumi sisemusse. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata.
2. Olenemata käesoleva eeskirja artikli 1 punktist c on lubatud sellised veoseruumi koosteelemendid, mis praktilistel põhjustel sisaldavad tühikuid (näiteks kahekordse seina vaheosad). Selleks et nimetatud ruume ei saaks kasutada kaupade peitmiseks:
i) tuleb veoseruumi sisevooderdis, kui see katab kogu seina põrandast laeni, või muudel juhtudel, kui sisevooderdise ja välisseina vaheline ruum on suletud, paigaldada nii, et seda ei saaks eemaldada ja asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata, ja
ii) kui vooderdis ei kata tervet seina täies kõrguses ning vooderdise ja välisseina vaheline ruum ei ole täielikult suletud ning kõikidel muudel juhtudel, kui veoseruum sisaldab tühikuid, peab selliseid ruume olema võimalikult vähe ja nad peavad olema tollikontrolliks kergesti ligipääsetavad.
3. Katuseaknad on lubatud tingimusel, et need on tehtud piisavalt tugevatest materjalidest ja neid ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata. Sellest olenemata on lubatud kasutada klaasi, kuid juhul, kui kasutatakse muud kui purunemiskindlat klaasi, tuleb katuseaknale paigaldada tugev metallvõrestik, mida ei saa väljastpoolt eemaldada; võresilma läbimõõt ei tohi ületada 10 mm.
4. Tehnilistel eesmärkidel (nagu näiteks määrimine, hooldus ja liivapuistekasti täitmine) põrandasse tehtud avad on lubatud üksnes tingimusel, et need on varustatud kaanega, mida saab kinnitada nii, et veoseruumi ei ole võimalik väljastpoolt pääseda.
Artikkel 3
Tentsõidukid
1. Tentsõidukite kohta kehtivad käesoleva eeskirja artiklid 1 ja 2 vastavate erisustega. Lisaks sellele peavad need sõidukid vastama käesoleva artikli sätetele.
2. Tent on kas tugevast presendist või plast- või kummikattega kangast, mis on piisavalt tugev ja venimatu. Tent peab olema heas korras ja paigaldatud nii, et pärast sulgemisseadise kinnitamist ei ole võimalik pääseda veoseruumi ilma jälgi jätmata.
3. Kui tent koosneb mitmest tükist, tuleb nende servad voltida üksteise vahele ja õmmelda kokku kahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega. Õmblused tuleb teha vastavalt käesoleva eeskirja joonisele 1; kui tendi teatavate osade (nagu näiteks klapid ja tugevdatud nurgad) puhul ei ole siiski võimalik neid nimetatud viisil ühendada, piisab pealmise osa tagasikeeramisest ja õmblusest vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 2 või 2a. Üks õmblus on näha üksnes seestpoolt ja selle õmbluse jaoks kasutatud niidi värv peab selgelt erinema tendi värvist ja teise õmbluse jaoks kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga.
4. Kui tent on plastkattega kangast ja koosneb mitmest tükist, võib need tükid omavahel ühendada kokkusulatamise teel vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 3. Tükkide servad peavad ulatuma teineteisest üle vähemalt 15 mm ulatuses. Tükid sulatatakse kokku kogu kattumise ulatuses. Tendi välisserv kaetakse vähemalt 7 mm laiuse plastribaga, mis kinnitatakse samuti kokkusulatamise teel. Plastribale ja sellest mõlemale poole jäävale 3 mm laiusele tendiosale kantakse ühtne ja selge reljeefmuster. Kokkusulatamine peab olema tehtud nii, et tükke ei oleks jälgi jätmata võimalik eraldada ja uuesti ühendada.
5. Parandusi tehakse käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 4 näidatud viisil; servad volditakse üksteise vahele ja õmmeldakse kokku kahe nähtava õmblusega, mille vahe on vähemalt 15 mm; seestpoolt nähtava niidi värv peab selgelt erinema väljastpoolt nähtava niidi värvist ja tendi värvist; kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga. Kui serva lähedalt vigastatud tenti parandatakse paigaga, võib õmbluse teha ka vastavalt lõikele 3 ja käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 1. Plastkattega kangast võib parandada lõikes 4 kirjeldatud viisil, kuid sel juhul tuleb plastriba kinnitada tendi mõlemale poolele ja paik asetatakse sissepoole.
6. Tent kinnitatakse sõidukile täpselt vastavalt käesoleva eeskirja artikli 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele. Kasutada võib järgmisi süsteeme:
a) tendi kinnitamiseks võib kasutada:
i) sõiduki külge kinnitatud metallrõngaid,
ii) tendi servas olevaid aasasid ja
iii) kinnitusvahendit, mis läheb läbi rõngaste ja üle tendi ning on täies pikkuses väljastpoolt nähtav.
Tent peab ulatuma üle sõiduki jäikade osade vähemalt 250 mm laiuselt kinnitusrõngaste keskelt mõõdetuna, kui sõiduki konstruktsioon ei ole selline, et on takistatud ligipääs veoseruumile;
b) kui tendi serv kinnitatakse püsivalt sõiduki külge, peab ühendus olema katkematu ja tehtud tugevate seadiste abil;
c) tendi lukustussüsteemi kasutamise korral kinnitab see tendi ühenduskohtades tihedalt veoseruumi välispinna külge (vt näiteks joonist 6).
7. Tenti toetab vastav pealisehitis (püsttalad, seinad, kaared, liistud jne).
8. Rõngaste ja aasade vahe ei tohi ületada 200 mm. Kui sõiduki konstruktsioon ja tent takistavad ligipääsu veoseruumile, võivad vahed olla siiski suuremad, kuid mitte üle 300 mm mõlemal pool püsttala. Aasad peavad olema tugevdatud.
9. Kasutatakse järgmisi kinnitusvahendeid:
a) terastrosse, mille läbimõõt on vähemalt 3 mm, või
b) kanep- või sisalköisi, mille läbimõõt on vähemalt 8 mm ja mis on kaetud venimatu läbipaistva plastkestaga, või
c) kiudoptilistest juhtmete kimbust koosnevaid teraskeermestatud trosse, mis on kaetud läbipaistav plasitikuga, või
d) tekstiilköisi, mis on täielikult kaetud vähemalt neljaharulise terastraatkattega tingimusel, et trossi läbimõõt on vähemalt 3 mm (läbipaistvat plastikkesta arvestamata).
Käesoleva artikli lõike 9 punkti a või d kohased trossid võivad olla kaetud venimatu läbipaistva plastikkestaga.
Kui tent tuleb kinnitada sellise konstruktsiooni raami külge, mis vastab muus osas lõike 6 punktile a, võib kinnitusvahendina kasutada rihma (sellise konstruktsiooni näide on esitatud käesoleva lisa joonisel 7). Rihm peab materjali, mõõtude ja kuju osas vastama lõike 11 punkti a alapunktis iii ettenähtud nõuetele.
10. Kõik trossid ja köied peavad olema ühes tükis ning mõlemas otsas peab olema karastatud metallotsak. Iga metallotsak peab võimaldama tollitõkendi nööri või riba paigaldamist. Iga metallotsaku kinnitil peab, käesoleva artikli lõike 9 punktide a, b ja d kohaselt, olema trossi või köit läbiv õõnesneet, millest pannakse läbi tollitõkendi nöör või riba. Tross või köis peab olema nähtav mõlemal pool õõnesneeti, tagamaks et tross või köis on ühes tükis (vt käesolevale eeskirjale lisatud joonist 5).
11. Peale- ja mahalaadimiseks kasutatavate avade juures tuleb kaks tendi pinda omavahel ühendada. Kasutada võib järgmisi süsteeme:
a) kaks tendi serva peavad teineteisest piisavalt üle ulatuma. Nende kinnitamiseks kasutatakse:
i) vastavalt lõigetele 3 ja 4 õmmeldud või kokkusulatatud klappe;
ii) lõike 8 tingimustele vastavaid rõngaid ja aasasid; rõngad valmistatakse metallist, ja
iii) sobivast materjalist valmistatud venimatut ühes tükis rihma, mille laius on vähemalt 20 mm ja paksus 3 mm ning mis läheb läbi rõngaste ja hoiab koos tendi kaks serva ja klapi; rihm tuleb kinnitada tendi sisepoolele ja varustada:
— aasaga, kuhu kinnitatakse lõikes 9 nimetatud tross või köis, või
— aasaga, mida saab ühendada lõikes 6 nimetatud metallrõngaga ja kuhu kinnitatakse lõikes 9 nimetatud tross või köis.
Kui kasutatakse eriseadist, nagu näiteks tõkkeplaat, mis takistab ligipääsu veoseruumile ilma jälgi jätmata, ei ole klapp vajalik. Klappi ei nõuta ka kardintendiga sõidukite jaoks;
b) spetsiaalne lukustussüsteem, mis hoiab tendi servad tihedalt kinni, kui veoseruum suletakse ja sellele pannakse tollitõkend. Süsteem on varustatud avaga, mida saab ühendada lõikes 6 nimetatud metallrõngaga ja kuhu kinnitatakse lõikes 9 nimetatud tross või köis. Sellise süsteemi näide on esitatud käesoleva lisa joonisel 8.
Artikkel 4
Kardintendiga sõidukid
1. Käesoleva eeskirja artiklite 1, 2 ja 3 sätteid tuleb vajaduse korral kohaldada kardintentidedega sõidukite suhtes. Lisaks peavad need sõidukid vastama käesoleva artikliga sätestatud tingimustele.
2. Kardintent, põrand, uksed ja veoseruumi muud koostisosad peavad vastama kas selle eeskirja artikli 3 lõigetes 6, 8, 9 ja 11 sätestatud tingimustele või allpool punktides i–vi esitatud nõuetele:
i) kardintent, põrand, uksed ja kõik muud veoseruumi koosteelemendid ühendatakse kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata, või meetodite abil, millega saadakse tarind, mida ei saa muuta nähtavaid jälgi jätmata;
ii) tent peab katma sõiduki ülaosas jäiku osi ulatuses, mis moodustab vähemalt ühe neljandiku pingutusrihmade tegelikust vahekaugusest. Tent peab katma sõiduki alumises osas jäiku osi vähemalt 50 mm ulatuses. Tendi ja veoseruumi jäikade osade vaheline horisontaalne vahekaugus ei tohi ületada 10 mm, kusjuures see on mõõdetud perpendikulaarselt sõiduki pikiteljele mis tahes kohas, kui veoseruum on kindlalt suletud ja sellele on paigaldatud tollitõkend(id);
iii) kardintendi juhtsiin, kardintendi pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et suletud ja tollitõkendiga kinnitatud uksi ja muid liikuvosi ei saaks ei avada ega sulgeda väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata. Kardintendi juhtsiin, kardintendi pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et veoseruumi ei oleks pärast sulgemisseadiste kinnitamist võimalik pääseda ilma nähtavaid jälgi jätmata. Üks sellise konstruktsioonisüsteemi näide on esitatud käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 9;
iv) horisontaalne vahekaugus rõngaste vahel, mis on sõiduki jäikadel osadel ja mida kasutab toll, ei tohi ületada 200 mm. Siiski võib see vahekaugus olla suurem, kuid ei tohi ületada 300 mm rõngaste vahel, mis asetsevad püsttala eri pooltel, kui sõiduki konstruktsioon ja kardintent on sellised, et väldivad juurdepääsu veoseruumile. Igal juhul peavad olema täidetud tingimused, mis on esitatud eespool punktis ii;
v) pingutusrihmade vaheline kaugus ei tohi ületada 600 mm;
vi) kinnitused, mida on kasutatud sõiduki külgede fikseerimiseks sõiduki jäikade osade külge, peavad vastama nõuetele, mis on esitatud käesoleva eeskirja artikli 3 lõikes 9.
Artikkel 5
Tentkangast liugkatusega sõidukid
1. Käesoleva eeskirja artiklite 1, 2, 3 ja 4 sätteid tuleb vajaduse korral kohaldada tentkangast liugkatusega sõidukite suhtes. Lisaks peavad need sõidukid vastama käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.
2. Tentkangast liugkatus peab vastama allpool punktides i–iii esitatud nõuetele.
i) tentkangast liugkatus ühendatakse kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata, või meetodite abil, millega saadakse tarind, mida ei saa muuta nähtavaid jälgi jätmata;
ii) liugkatuse tent peab katuse jäika osa veoseruumi esiküljel katma nii, et katusetenti ei oleks võimalik tõmmata üle ülemise pikitala ülaserva. Katusetendi äärisesse paigaldatakse kogu veoseruumi pikkuses mõlemale küljele eelpingestatud terastross nii, et seda ei oleks võimalik eemaldada ja tagasi panna ilma nähtavaid jälgi jätmata. Katusetent kinnitatakse liugalusele nii, et seda ei saaks eemaldada ja uuesti kinnitada ilma nähtavaid jälgi jätmata;
iii) liugkatuse juhtsiin, liugkatuse pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et suletud ja tollitõkendiga kinnitatud uksi, katust ja muid liikuvosi ei saaks ei avada ega sulgeda väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata. Liugkatuse juhtsiin, liugkatuse pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et veoseruumi ei oleks pärast sulgemisseadiste kinnitamist võimalik pääseda ilma nähtavaid jälgi jätmata.
Üks sellise võimaliku konstruktsioonisüsteemi näide on esitatud käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 10.
Joonis 1
MITMEST KOKKUÕMMELDUD TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 2
MITMEST KOKKUÕMMELDUD TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 2a
MITMEST KOKKUÕMMELDUD TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 3
MITMEST KOKKUSULATATUD TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 4
TENDI PARANDAMINE
Joonis 5
OTSAKU NÄIDIS
Joonis 6
TENDI LUKUSTUSSÜSTEEMI NÄIDIS
Joonis 7
NÄIDE SPETSIAALSELT KONSTRUEERITUD RAAMILE KINNITATUD TENDIST
Joonis 8
PEALE- JA MAHALAADIMISAVADE LUKUSTUSSÜSTEEM
Joonis 9
KARDINTENDIGA SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI NÄIDE
Joonis 9 jätkub
Joonis 9 jätkub
Joonis 10
TENTKANGAST LIUGKATUSEGA SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI NÄIDE
Joonis 10 jätkub
Joonis 10 jätkub
3. LISA
2. LISA TEHNILISTELE TINGIMUSTELE VASTAVATE MAANTEESÕIDUKITE HEAKSKIITMISE KORD
ÜLDSÄTTED
|
1. |
Maanteesõidukite heakskiitmine võib toimuda: a) üksikult või b) konstruktsioonitüübi alusel (maanteesõidukite seeriad). |
|
2. |
Heakskiidetud sõidukitele väljastatakse 4. lisa tüüpvormile vastav TIR-tunnistus. See tunnistus trükitakse väljastanud riigi keeles ning prantsuse või inglise keeles. Kui heakskiitnud asutus peab seda vajalikuks, lisatakse tunnistusele selle asutuse poolt kinnitatud fotod või joonised. Sel juhul peab see asutus märkima TIR-tunnistuse punkti 6 nende dokumentide arvu. |
|
3. |
TIR-tunnistus peab olema maanteesõidukis. |
|
4. |
Maanteesõiduk esitatakse iga kahe aasta järel läbivaatuseks ja vajadusel heakskiidu pikendamiseks selle riigi pädevale asutusele, kus sõiduk on registreeritud, või registreerimata sõidukite puhul selle riigi asutusele, kus on omaniku või kasutaja elu- või asukoht. |
|
5. |
Kui maanteesõiduk ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tehnilistele tingimustele, tuleb enne TIR-märkmiku alusel toimuvat kaubavedu taastada selle seisukord heakskiidu saamisel, et sõiduk vastaks jälle nimetatud tehnilistele tingimustele. |
|
6. |
Kui maanteesõiduki olulised omadused on muutunud, ei kehti sõiduki suhtes heakskiit ning enne kui sõidukit saab kasutada TIR-märkmiku alusel toimuval kaubaveol, peab selle uuesti heaks kiitma pädev asutus. |
|
7. |
Sõiduki registreerimisriigi pädevad asutused või nende sõidukite puhul, mida ei ole vaja registreerida, selle riigi pädevad asutused, kus on sõiduki omaniku või kasutaja elu- või asukoht, võivad vajaduse korral TIR-tunnistuse kehtetuks tunnistada või seda pikendada või väljastada uue TIR-tunnistuse käesoleva konventsiooni artiklis 14 ja käesoleva lisa punktides 4, 5 ja 6 ettenähtud juhtudel. |
ÜKSIKULT HEAKSKIITMISE KORD
|
8. |
Üksikult heakskiitmist taotleb pädevalt asutuselt omanik, ettevõtja või nende esindaja. Pädev asutus vaatab esitatud maanteesõiduki üle vastavalt punktides 1–7 sätestatud üldeeskirjadele ja teeb kindlaks, kas sõiduk vastab 2. lisas ettenähtud tehnilistele tingimustele ning pärast heakskiitmist väljastab 4. lisa näidisele vastava TIR-tunnistuse. |
KONSTRUKTSIOONITÜÜBI ALUSEL HEAKSKIITMISE KORD (MAANTEESÕIDUKITE SEERIAD)
|
9. |
Kui maanteesõidukid toodetakse konstruktsioonitüübi järgi seeriana, võib tootja taotleda valmistajariigi pädevalt asutuselt heakskiitmist konstruktsioonitüübi alusel. |
|
10. |
Tootja märgib oma taotluses ära kõnealuse maanteesõiduki tüübile tema poolt antud identifitseerimisnumbrid või -tähed. |
|
11. |
Taotlusega koos tuleb esitada kõnealuse maanteesõiduki tüübi joonised ja üksikasjalik konstruktsiooni spetsifikaat. |
|
12. |
Tootja võtab kirjalikult kohustuse: a) esitada pädevale asutusele need asjaomast tüüpi sõidukid, mida see asutus tahab üle vaadata; b) lubada pädeval asutusel teha muid sõidukiga seotud ülevaatusi millal tahes asjaomase tüübi seeriatootmise jooksul; c) teatada pädevale asutusele kõikidest joonistesse või spetsifikaatidesse tehtud muudatustest nende ulatusest olenemata enne muudatuste tegemist; d) märkida maanteesõidukile nähtavasse kohta konstruktsioonitüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed ning samuti sõiduki järjekorranumbri kõnealuses seerias (tootjanumber); e) pidada arvestust heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt toodetud sõidukite kohta. |
|
13. |
Pädev asutus teatab vajaduse korral, milliseid muudatusi tuleb teha konstruktsioonitüübis, et sõiduki saaks heaks kiita. |
|
14. |
Konstruktsioonitüüpi ei saa heaks kiita enne, kui pädev asutus on ühe või enama sama tüüpi sõiduki ülevaatamisega kindlaks teinud, et seda tüüpi sõidukid vastavad 2. lisas ettenähtud tehnilistele tingimustele. |
|
15. |
Pädev asutus teatab tootjale kirjalikult oma otsusest konstruktsioonitüüp heaks kiita. Otsusele märgitakse kuupäev ja number. Teates tuleb selgelt nimetada otsuse teinud asutus. |
|
16. |
Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et väljastada kõikidele heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt valmistatud sõidukitele nõuetekohaselt kinnitatud TIR-tunnistus. |
|
17. |
TIR-tunnistuse valdaja peab vajaduse korral enne sõiduki kasutamist TIR-märkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks märkima tunnistusele: — sõiduki registreerimisnumbri (punkt 1) või — registreerimisele mittekuuluva sõiduki puhul nime ja äriühingu asukoha (lahter 8). |
|
18. |
Kui konstruktsioonitüübi alusel heakskiidetud sõiduk eksporditakse teise käesoleva konventsiooni osalisriiki, ei ole sellel riigil õigust nõuda uut heakskiitmist seoses importimisega. |
TIR-TUNNISTUSE KINNITAMISE KORD
|
19. |
Kui TIR-märkmiku alusel kaupa vedaval heakskiidetud sõidukil ilmnevad olulised puudused, võivad konventsiooniosaliste pädevad asutused kas keelata sõidukil vedu jätkata TIR-märkmiku alusel või lubada sõidukil oma territooriumil vedu jätkata, rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid. Heakskiidetud sõiduki rahuldav seisukord tuleb taastada võimalikult kiiresti ja igal juhul enne, kui seda uuesti kasutatakse TIR-märkmiku alusel toimuval kaubaveol. |
|
20. |
Nimetatud juhtudel peab toll tegema vastava märke sõiduki TIR-tunnistuse lahtrisse 10. Kui sõiduki heakskiitmiseks nõutav seisukord on taastatud, esitatakse sõiduk konventsiooniosalise pädevatele asutustele, kes tunnistavad TIR-tunnistuse taas kehtivaks, lisades lahtrisse 11 kinnituse, mis tühistab eelnevalt tehtud märked. Sõidukit, mille tunnistuse lahtris 10 on eespool nimetatud sätete alusel tehtud märge, ei tohi uuesti kasutada TIR-märkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks enne, kui selle rahuldav seisukord on taastatud ja lahtris 10 olev märge on tühistatud eespool mainitud viisil. |
|
21. |
Pädev asutus peab iga TIR-tunnistusele tehtud märke juurde lisama kuupäeva ja kinnituse. |
|
22. |
Kui sõidukil ilmnevad puudused, mida toll käsitleb väheolulistena ja mis ei hõlma salakaubaveo ohtu, siis lubatakse sõidukit jätkuvalt kasutada TIR-märkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks. Puudustest tuleb teatada TIR-tunnistuse valdajale ja ta peab taastama oma sõiduki rahuldava seisukorra mõistliku aja jooksul. |
4. LISA
MAANTEESÕIDUKI TIR-TUNNISTUSE NÄIDIS
Maanteesõiduki TIR-tunnistuse näidis
Maanteesõiduki TIR-tunnistuse näidis (järg)
Maanteesõiduki TIR-tunnistuse näidis (järg)
5. LISA
TIR-TAHVLID
|
1. |
Tahvlite mõõtmed on 250 mm × 400 mm. |
|
2. |
Tähekombinatsioon „TIR” peab olema kirjutatud suurte ladina tähtedega, mille kõrgus on 200 mm ja joone laius vähemalt 20 mm. Tähed märgitakse valge värviga sinisele taustale. |
6. LISA
SELGITAVAD MÄRKUSED
Sissejuhatus selgitavatele märkustele
i) Vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 43 tõlgendatakse selgitavates märkustes konventsiooni ja selle lisade teatavaid sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.
ii) Selgitavad märkused ei muuda käesoleva konventsiooni ja selle lisade sätteid, vaid täpsustavad nende sisu, tähendust ja reguleerimisala.
iii) Võttes arvesse käesoleva konventsiooni artiklit 12 ja 2. lisa, mis käsitlevad maanteesõidukite tollitõkendiga veoks heakskiitmise tehnilisi tingimusi, määratakse selgitavates märkustes vajaduse korral eelkõige kindlaks need konstruktsioonivõtted, mida konventsiooniosalised peavad nimetatud sätetele vastavatena aktsepteerima. Selgitavates märkustes määratakse ka vajaduse korral kindlaks, millised konstruktsioonivõtted nimetatud sätetele ei vasta.
iv) Selgitavad märkused võimaldavad käesolevat konventsiooni ja selle lisasid kohaldada tehnika arengut ja majanduslikke vajadusi arvestades.
|
0. |
KONVENTSIOONI PÕHITEKST
|
|
1. |
1. LISA
|
|
2. |
2. LISA
|
|
3. |
3. LISA
|
|
8. |
8. LISA
|
|
9. |
9. LISA
|
Joonis 1
NÄIDE ISOTERMILISE VEOSERUUMIGA SÕIDUKITE USTE HINGEDEST JA TOLLITÕKENDIGA KINNITATAVAST SEADISEST
Joonis 1a
NÄIDE UKSEHINGEST, MILLE TELGPOLT EI VAJA ERIKAITSET.
Alljärgnevalt kujutatud uksehing vastab selgitava märkuse 2.2.1 b) punkti b teises lauses esitatud nõuetele. Uksehinge alusplaadi ja vahepuksi ehitusest tulenevalt on telgpoldi erikaitse ülearune, kuna alusplaadi tapid ulatuvad vahepuksi otste taha. Need tapid takistavad tollitõkendiga kinnitatud ukse avamist kinnitusseadise juurest ilma jälgi jätmata, isegi kui kaitsmata telgpolt eemaldatakse.
Joonis 2
LIUGRÕNGASTEGA TENTSÕIDUKID
Joonis 2a
NÄIDE PÖÖRLEVAST RÕNGAST (MUDEL D)
Joonis 3
NÄIDE SÕIDUKI TENDI KINNITUSSEADISEST
Allpool näidatud seadis vastab 2. lisa artikli 3 lõike 11 punkti a viimase osa nõuetele. Samuti vastab see 2. lisa artikli 3 lõike 6 punktide a ja b nõuetele.
Joonis 4
TENDI KINNITUSSEADIS
Allpool esitatud seadis vastab 2. lisa artikli 3 lõike 6 punktide a ja b nõuetele.
Joonis 5
NÄIDIS ISOTERMILISE UKSEGA KONSTRUKTSIOONI SEESTPOOLT SISESTATAVAST KINNITUSSEADISEST
7. LISA
KONTEINERITE HEAKSKIIDUGA SEOTUD LISA
I OSA
EESKIRI TEHNILISTE TINGIMUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE KONTEINERITE SUHTES NENDE HEAKSKIITMISEL RAHVUSVAHELISEKS TOLLITÕKENDIGA VEOKS
Artikkel 1
Aluspõhimõtted
Rahvusvaheliseks tollitõkendiga kaubaveoks võib heaks kiita üksnes need konteinerid, mis on ehitatud ja varustatud nii, et:
a) nende tollitõkendiga suletud osast ei saa kaupu välja võtta ega juurde panna ilma avamisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata;
b) tollitõkendeid on võimalik paigaldada lihtsalt ja tõhusalt;
c) need ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;
d) kõik veoseruumid on tollikontrolliks kergesti ligipääsetavad.
Artikkel 2
Konteinerite ehitus
1. Käesoleva eeskirja artikli 1 nõuete täitmiseks:
a) ühendatakse konteinerite koosteelemendid (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada ja kohale tagasi panna väljastpoolt ilma jälgi jätmata, või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad;
b) peavad uksed ja kõik muud sulgemissüsteemid (sealhulgas sulgemiskraanid, luugid, äärikud jm) olema varustatud seadisega, millele saaks kinnitada tollitõkendi. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega tagasi panna väljastpoolt ilma jälgi jätmata ning et ust või sulgurit ei saaks avada ilma tollitõkendit rikkumata. Tõkend peab olema kaitstud asjakohasel viisil. Avatavad katused on lubatud;
c) tuleb ventilatsiooni- ja drenaažiavad varustada seadisega, mis takistab juurdepääsu konteineri sisemusse. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega tagasi panna väljastpoolt ilma jälgi jätmata.
2. Olenemata käesoleva eeskirja artikli 1 punkti c sätetest on lubatud sellised konteineri koosteelemendid, mis sisaldavad praktilistel põhjustel tühikuid (näiteks kahekordse seina vaheosad). Selleks et nimetatud ruume ei saaks kasutada kaupade peitmiseks:
i) kui konteineri sisevooderdis katab kogu seina põrandast laeni või muudel juhtudel, kui sisevooderdise ja välisseina vaheline ruum on täiesti kinnine, peab konteineri sisevooderdis olema selline, et seda ei saaks eemaldada ja tagasi panna väljastpoolt ilma jälgi jätmata, ja
ii) kui vooderdis ei kata seina täies ulatuses ja kui seda välisseinast eraldav ruum ei ole täiesti kinnine, ning kõikidel muudel juhtudel, kus konteineri ehitusest tulenevalt tekib tühja ruumi, peab nimetatud ruume olema võimalikult vähe ja need peavad olema tollikontrolliks kergesti ligipääsetavad.
3. Aknad on demonteeritavate üksuste puhul vastavalt konventsiooni 6. lisa selgitava märkuse 0.1 punkti j definitsioonile lubatud tingimusel, et need on valmistatud piisavalt vastupidavast materjalist ning et neid ei saa väljastpoolt eest ära võtta ja tagasi panna ilma jälgi jätmata. Klaas on siiski lubatud, ent muu kui purunemiskindla klaasi kasutamise korral tuleb akende ette panna tugev metallvõrestik, mida ei saa väljastpoolt eemaldada; võre avade läbimõõt ei tohi ületada 10 mm. Aknad ei ole lubatud konventsiooni artikli 1 punktis j määratletud konteineritel, välja arvatud demonteeritavad üksused, mis on määratletud konventsiooni 6. lisa selgitava märkuse 0.1 punktis j.
Artikkel 3
Kokkupandavad või lahtivõetavad konteinerid
Kokkupandavate või lahtivõetavate konteinerite suhtes kohaldatakse käesoleva eeskirja artiklite 1 ja 2 sätteid; lisaks sellele peab neil olema lukustussüsteem, mis lukustab konteineri eri osad kohe kokku, kui konteiner on kokku monteeritud. See lukustussüsteem peab olema selline, et toll peab saama selle tollitõkendiga kinnitada, kui süsteem jääb pärast konteineri kokkumonteerimist väljapoole konteinerit.
Artikkel 4
Tentkonteinerid
1. Tentkonteinerite kohta kehtivad käesoleva eeskirja artiklite 1, 2 ja 3 sätted vastavate erisustega. Lisaks sellele peavad need konteinerid vastama käesoleva artikli sätetele.
2. Tent on kas tugevast presendist või plast- või kummikattega kangast, mis on piisavalt tugev ja venimatu. Tent peab olema heas korras ja paigaldatud nii, et pärast kinnitusseadise sulgemist ei ole võimalik pääseda veose juurde ilma jälgi jätmata.
3. Kui tent koosneb mitmest tükist, tuleb nende servad voltida üksteise vahele ja õmmelda kokku kahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega. Õmblused tuleb teha vastavalt käesoleva eeskirja joonisele 1; kui tendi teatavate osade (nagu näiteks klapid ja tugevdatud nurgad) puhul ei ole siiski võimalik neid nimetatud viisil ühendada, piisab pealmise osa tagasikeeramisest ja õmblusest vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 2. Üks õmblus on näha üksnes seestpoolt ja selle õmbluse jaoks kasutatud niidi värv peab selgelt erinema tendi värvist ja teise õmbluse jaoks kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga.
4. Kui tent on plastkattega kangast ja see koosneb mitmest tükist, võib need tükid omavahel ühendada kokkusulatamise teel vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 3. Ühe tüki serv peab katma teise serva vähemalt 15 mm ulatuses. Tükid sulatatakse kokku kogu kattuvuse ulatuses. Tendi välisserv kaetakse vähemalt 7 mm laiuse plastribaga, mis kinnitatakse samuti kokkusulatamise teel. Plastribale ja sellest mõlemale poole jäävale 3 mm laiusele tendiosale kantakse ühtne ja selge reljeefmuster. Kokkusulatamine peab olema tehtud nii, et tükke ei oleks jälgi jätmata võimalik eraldada ja uuesti ühendada.
5. Parandusi tehakse käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 4 näidatud viisil; servad volditakse üksteise vahele ja õmmeldakse kokku kahe nähtava õmblusega, mille vahe on vähemalt 15 mm; seestpoolt nähtava niidi värv peab selgelt erinema väljastpoolt nähtava niidi värvist ja tendi värvist; kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga. Kui serva lähedalt vigastatud tenti parandatakse paigaga, võib õmbluse teha ka vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ja käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 1. Plastkattega kangast võib parandada käesoleva artikli lõikes 4 kirjeldatud viisil, kuid sel juhul tuleb plastriba kinnitada tendi mõlemale poolele ja paik asetatakse sissepoole.
6. Tent kinnitatakse konteinerile täpselt vastavalt käesoleva eeskirja artikli 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele. Kasutada võib järgmisi süsteeme:
a) tendi kinnitamiseks kasutatakse:
i) konteineri külge kinnitatud metallrõngaid,
ii) tendi servas olevaid aasasid ja
iii) kinnitusvahendit, mis läheb läbi rõngaste ja üle tendi ning on täies pikkuses väljastpoolt nähtav.
Tent peab ulatuma üle konteineri jäikade osade vähemalt 250 mm laiuselt kinnitusrõngaste keskelt mõõdetuna, kui konteineri konstruktsioon ei ole selline, et on takistatud ligipääs kaubale;
b) kui tendi serv kinnitatakse püsivalt konteineri külge, peab ühendus olema katkematu ja tehtud tugevate seadiste abil;
c) kui kasutatakse tendi lukustussüsteemi, peab see süsteem lukustatult ühendama tenti väljaspool konteinerit (näiteks vt käesolevale eeskirjale lisatud joonist 6).
7. Tenti toetab asjakohane pealisehitis (püsttalad, seinad, kaared, liistud jne).
8. Rõngaste ja aasade vahe ei tohi ületada 200 mm. See vahe võib sellest väärtusest siiski suurem olla, kuid mitte üle 300 mm püsttalast kummalgi pool asuvate rõngaste ja aasade vahel, kui konteineri ja tendi ehitusviis on selline, et see välistab juurdepääsu konteineri sisemusse. Aasad peavad olema tugevdatud.
9. Kasutatakse järgmisi kinnitusvahendeid:
a) terastrosse, mille läbimõõt on vähemalt 3 mm, või
b) kanep- või sisalköisi, mille läbimõõt on vähemalt 8 mm ja mis on kaetud venimatu läbipaistva plastkestaga, või
c) kiudoptilistest juhtmete kimbust koosnevaid teraskeermestatud trosse, mis on kaetud läbipaistva plastikuga, või
d) tekstiilköisi, mis on kaetud vähemalt neljaharulise terastraatkattega, tingimusel et trossi läbimõõt on vähemalt 3 mm (läbipaistvat plastikkesta arvestamata).
Kooskõlas käesoleva artikli lõike 9 punktidega a või d võivad trossid olla kaetud venimatu läbipaistva plastikkestaga.
Kui tent tuleb kinnitada raamile konstruktsioonis, mis vastab käesoleva artikli lõike 6 punkti a sätetele, võib kinnitusvahendina kasutada rihma (sellise konstruktsiooni näide on esitatud käesoleva lisa joonisel 7). Rihma materjal, mõõtmed ja kuju peavad vastama lõike 11 punkti a alapunktis iii sätestatud nõuetele.
10. Kõik trossid ja köied peavad olema ühes tükis ning mõlemas otsas peab olema karastatud metallotsak. Iga metallotsak peab võimaldama tollitõkendi nööri või riba paigaldamist. Iga metallotsaku kinnitil peab, käesoleva artikli lõike 9 punktide a, b ja d kohaselt, olema trossi või köit läbiv õõnesneet, millest pannakse läbi tollitõkendi nöör või riba. Tross või köis peab olema nähtav mõlemal pool õõnesneeti, tagamaks et tross või köis on ühes tükis (vt käesolevale eeskirjale lisatud joonist 5).
11. Tenti tehtud peale- ja mahalaadimisavade juures peavad kaks pinda olema omavahel ühendatud. Kasutada võib järgmisi süsteeme:
a) kaks tendi serva peavad teineteisest piisavalt üle ulatuma. Nende kinnitamiseks kasutatakse lisaks:
i) vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 õmmeldud või kokkusulatatud klappe,
ii) käesoleva artikli lõike 8 tingimustele vastavaid rõngaid ja aasasid, kusjuures need aasad peavad olema valmistatud metallist, ja
iii) sobivast materjalist valmistatud venimatut ühes tükis rihma, mille laius on vähemalt 20 mm ja paksus 3 mm ning mis läheb läbi rõngaste ja hoiab koos tendi kaks serva ja klapi; rihm tuleb kinnitada tendi sisepoolele ja varustada:
— aasaga, kuhu kinnitatakse käesoleva artikli lõikes 9 nimetatud tross või köis, või
— aasaga, mida saab ühendada käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud metallrõngaga ja kinnitada käesoleva artikli lõikes 9 nimetatud trossi või köiega.
Kui kasutatakse eriseadist, nagu näiteks tõkkeplaat, mis takistab ligipääsu konteinerile ilma jälgi jätmata, ei ole klapp vajalik. Klapid ei ole nõutavad ka kardintentidega konteinerite puhul.
b) Eriline lukustussüsteem, mis surub konteineri sulgemisel ja tollitõkendiga kinnitamisel tentide ääred tihedalt kokku. See süsteem peab olema varustatud avaga, millest saab läbi panna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud metallrõnga ja see tuleb tugevasti kinnitada käesoleva artikli lõikes 9 osutatud köie või trossiga (näiteks vt käesoleva lisa joonist 8).
12. Konteineri kohustuslikud identifitseerimismärgid ja käesoleva lisa II osas sätestatud heakskiidutahvlid ei tohi mingil juhul olla tendi all.
Artikkel 5
Kardintentidega konteinerid
1. Vajadusel kohaldatakse käesoleva eeskirja artiklite 1, 2, 3 ja 4 sätteid kardintentidega konteinerite suhtes. Lisaks peavad need konteinerid vastama käesoleva artikli sätetele.
2. Kardintent, põrand, uksed ja muud konteineri koosteelemendid peavad vastama kas käesoleva eeskirja artikli 4 lõigete 6, 8, 9 ja 11 nõuetele või allolevate punktide i–vi nõuetele:
i) kardintent, põrand, uksed ja kõik muud veoseruumi koosteelemendid ühendatakse kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma nähtavaid avamisjälgi jätmata, või meetodite abil, millega saadakse tarind, mida ei saa muuta nähtavaid jälgi jätmata;
ii) tent peab katma konteineri ülaosa jäiku osi vähemalt 1/4 ulatuses pingutusrihmade vahelisest tegelikust kaugusest. Tent peab katma konteineri alumise osa jäiku osi vähemalt 50 mm ulatuses. Tendi ja konteineri jäikade osade vaheline horisontaalne ava konteineri püsttelje suhtes ristiasendis ei või olla üle 10 mm, kui konteineron tolliotstarbel suletud ja kinnitatud;
iii) kardintendi juhtsiin, kardintendi pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et suletud ja tollitõkendiga kinnitatud uksi ja muid liikuvosi ei saaks ei avada ega sulgeda väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata. Kardintendi juhtsiin, kardintendi pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et konteinerile ei oleks pärast sulgemisseadiste kinnitamist võimalik pääseda ilma nähtavaid jälgi jätmata. Üks sellise konstruktsioonisüsteemi näide on esitatud käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 9;
iv) tolliotstarbel kasutatavate pingutusrihmade vaheline horisontaalne kaugus konteineri jäikadel osadel ei või ületada 200 mm. Vahekaugus võib siiski olla suurem, kuid ei tohi olla üle 300 mm püsttalast kummalgi pool asuvate rõngaste vahel, kui konteineri ja tentide ehitus on selline, et väldib juurdepääsu konteinerile. Igal juhul tuleb täita eespool punktis ii määratletud tingimusi;
v) pingutusrihmade vaheline kaugus ei tohi olla üle 600 mm;
vi) tentide fikseerimiseks konteineri jäikade osade külge kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama käesoleva eeskirja artikli 4 lõike 9 nõuetele.
Artikkel 6
Tentkangast liugkatusega konteinerid
1. Käesoleva eeskirja artiklite 1, 2, 3, 4 ja 5 sätteid tuleb vajaduse korral kohaldada tentkangast liugkatusega konteinerite suhtes. Lisaks peavad need konteinerid vastama käesoleva artikli sätetele.
2. Tentkangast liugkatus peab vastama allpool punktides i–iii esitaud nõuetele.
i) tentkangast liugkatus ühendatakse kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata, või meetodite abil, millega saadakse tarind, mida ei saa muuta nähtavaid jälgi jätmata;
ii) liugkatuse tent peab katuse jäika osa konteineri esiküljel katma nii, et katusetenti ei oleks võimalik tõmmata üle ülemise pikitala ülaserva. Katusetendi äärisesse paigaldatakse kogu konteineri pikkuses mõlemale küljele eelpingestatud terastross nii, et seda ei oleks võimalik eemaldada ja tagasi panna ilma nähtavaid jälgi jätmata. Katusetent kinnitatakse liugalusele nii, et seda ei saaks eemaldada ja uuesti kinnitada ilma nähtavaid jälgi jätmata;
iii) liugkatuse juhtsiin, liugkatuse pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et suletud ja tollitõkendiga kinnitatud uksi, katust ja muid liikuvosi ei saaks ei avada ega sulgeda väljastpoolt ilma nähtavaid jälgi jätmata. Liugkatuse juhtsiin, liugkatuse pingutusseadised ja muud liikuvosad monteeritakse kokku selliselt, et konteinerisse ei oleks pärast sulgemisseadiste kinnitamist võimalik pääseda ilma nähtavaid jälgi jätmata.
Üks sellise võimaliku konstruktsioonisüsteemi näide on esitatud käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 10.
Joonis 1
MITMEST TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 2
MITMEST TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 3
MITMEST TÜKIST VALMISTATUD TENT
Joonis 4
TENDI PARANDAMINE
Joonis 5
OTSAKU NÄIDIS
Joonis 6
TENDI LUKUSTUSSÜSTEEMI NÄIDIS
Joonis 7
NÄIDE SPETSIAALSELT KONSTRUEERITUD RAAMILE KINNITATUD TENDIST
Joonis 8
PEALE- JA MAHALAADIMISAVADE LUKUSTUSSÜSTEEM
Joonis 9
KARDINTENDIGA SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI NÄIDE
Joonis 9 jätkub
Joonis 9 jätkub
Joonis 10
TENTKANGAST LIUGKATUSEGA KONTEINERI KONSTRUKTSIOONI NÄIDE
Joonis 10 jätkub
Joonis 10 jätkub
II OSA
I OSA TEHNILISTELE TINGIMUSTELE VASTAVATE KONTEINERITE HEAKSKIITMISE KORD
Üldsätted
|
1. |
Konteinerite heakskiitmine tollitõkendiga kaubaveoks võib toimuda kas: a) tootmisetapis konstruktsioonitüübi alusel (heakskiitmine tootmisetapis); või b) pärast tootmisetappi üksikult või nii, et heakskiidu saab teatud arv sama liiki konteinereid (heakskiitmine tootmisjärgses etapis). |
Mõlema heakskiitmise korra ühised sätted
|
2. |
Pädev asutus, kes vastutab heakskiidu andmise eest, väljastab taotlejale pärast heakskiitmist kehtiva TIR-tunnistuse vastavalt olukorrale kas piiramatu arvu heakskiidetud liiki konteinerite või kindla arvu konteinerite suhtes. |
|
3. |
Heakskiidu saaja kinnitab heakskiidutahvli konteinerile või konteineritele enne, kui neid hakatakse kasutama tollitõkendiga kaubaveos. |
|
4. |
Heakskiidutahvel kinnitatakse püsivalt kohta, kus see on selgelt nähtav muude ametlikel eesmärkidel antud tõendavate tahvlite kõrval. |
|
5. |
Käesoleva osa 1. liites esitatud I näidisele vastavaks heakskiidutahvliks on metallplaat mõõtmetega vähemalt 20 × 10 cm. Tahvli sisse pressitakse või selle peale kantakse reljeeftrükis või muul püsival ja loetaval viisil vähemalt inglise või prantsuse keeles järgmised andmed: a) sõnad „Heaks kiidetud tollitõkendiga veoks”; b) selle riigi nimi, kus heakskiit anti, kas välja kirjutatult või rahvusvahelises liikluses mootorsõidukite registreerimisriigile viitava eraldusmärgina ning TIR-tunnistuse number (numbrid, tähed jm) ning heakskiitmise aasta (näiteks „NL/26/73”, mis tähendab: „Madalmaad, TIR-tunnistus nr 26, väljastatud 1973”); c) tootja poolt konteinerile antud seerianumber (tootjanumber); d) kui konteiner on heaks kiidetud konstruktsioonitüübi alusel, siis konteineri tüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed. |
|
6. |
Kui konteiner ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tehnilistele tingimustele, tuleb enne tollitõkendiga kaubavedu taastada selle seisukord heakskiidu saamisel, et konteiner vastaks jälle nimetatud tehnilistele tingimustele. |
|
7. |
Kui konteineri olulised omadused on muutunud, siis heakskiit selle konteineri suhtes enam ei kehti ning enne kui konteinerit saab kasutada tollitõkendiga kaubaveol, peab pädev asutus selle uuesti heaks kiitma. |
Konstruktsioonitüübi alusel tootmisetapis toimuva heakskiitmisega seotud erisätted
|
8. |
Kui konteinerid toodetakse ühe konstruktsioonitüübi järgi seeriana, võib tootja taotleda valmistajariigi pädevalt asutuselt heakskiidu andmist konstruktsioonitüübi alusel. |
|
9. |
Tootja märgib oma taotluses ära kõnealuse konteineri tüübile tema poolt antud identifitseerimisnumbrid või -tähed. |
|
10. |
Taotlusega koos peavad olema kõnealuse konteineritüübi joonised ja üksikasjalik konstruktsioonispetsifikaat. |
|
11. |
Tootja võtab kirjalikult kohustuse: a) esitada pädevale asutusele need asjaomast tüüpi konteinerid, mida see asutus tahab üle vaadata; b) lubada pädeval asutusel teha muid konteineriga seotud ülevaatusi millal tahes asjaomase tüübi seeriatootmise jooksul; c) teatada pädevale asutusele kõikidest joonistesse või spetsifikaatidesse tehtud muudatustest, olenemata nende ulatusest, enne muudatuste tegemist; d) märkida konteinerile nähtavasse kohta konstruktsioonitüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed ning samuti konteineri järjekorranumber kõnealuses seerias (tootjanumber); e) pidada arvestust heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt toodetud konteinerite kohta. |
|
12. |
Pädev asutus teatab vajaduse korral, milliseid muudatusi tuleb teha konstruktsioonitüübis, et konteineri saaks heaks kiita. |
|
13. |
Konstruktsioonitüüpi ei saa heaks kiita enne, kui pädev asutus on ühe või enama sama tüüpi konteineri ülevaatamisega kindlaks teinud, et seda tüüpi konteinerid vastavad I osas ettenähtud tehnilistele tingimustele. |
|
14. |
Kui konteineri tüüp kiidetakse heaks, väljastatakse taotlejale üksainus käesoleva osa 2. liites esitatud II näidisele vastav TIR-tunnistus, mis kehtib kõikide konteinerite suhtes, mis on toodetud vastavalt heakskiidetud tüübi spetsifikaadile. Selline tunnistus lubab tootjal kinnitada tüübiseeriasse kuuluvale konteinerile käesoleva osa punktis 5 kirjeldatud heakskiidutahvli. |
Tootmisjärgses etapis toimuva heakskiitmisega seotud erisätted
|
15. |
Kui heakskiitu ei ole taotletud tootmisetapis, võib omanik, ettevõtja või nende esindaja taotleda heakskiitu pädevalt asutuselt, kellele ta saab esitada konteineri või konteinerid, millele taotletakse heakskiitu. |
|
16. |
Käesoleva osa punkti 15 kohaselt esitatud heakskiidutaotluses peab olema igale konteinerile tootja poolt märgitud seerianumber (tootjanumber). |
|
17. |
Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et konteiner või konteinerid vastavad I osas ettenähtud tehnilistele tingimustele, kontrollides nii mitut konteinerit, kui ta vajalikuks peab, väljastab see asutus käesoleva osa 3. liites esitatud III näidisele vastava TIR-tunnistuse, mis kehtib üksnes heakskiidetud konteinerite suhtes. Selline tunnistus, millel on kõnealuse tootja poolt konteinerile antud seerianumber või -numbrid, annab taotlejale õiguse kinnitada igale heakskiidetud konteinerile punktis 5 ettenähtud heakskiidutahvli. |
1. liide
I näidis
Heakskiidutahvel
(ingliskeelne variant)
I näidis
Heakskiidutahvel
(prantsuskeelne variant)
2. liide
II näidis
OLULINE MÄRKUS
(1975. aasta TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni 7. lisa II osa punktid 6 ja 7)
3. liide
III näidis
OLULINE MÄRKUS
(1975. aasta TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni 7. lisa II osa punktid 6 ja 7)
III OSA
SELGITAVAD MÄRKUSED
Käesoleva konventsiooni 6. lisa selgitavaid märkusi 2. lisa kohta kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva konventsiooni alusel tollitõkendiga kaubaveoks heakskiidetud konteinerite suhtes.
7.I.4–6 a) I osa artikli 4 lõike 6 punkt a
7. lisa III osas esitatud joonisel on näide tolli poolt aktsepteeritava süsteemi kohta, millega tent kinnitatakse konteineri nurgavalandite külge.
7.II-5 d) II osa punkti 5 alapunkt d
Kui kaks tentkonteinerit, mis on heaks kiidetud tollitõkendiga veoks, ühendatakse omavahel nii, et need moodustavad ühe konteineri, millel on üks tent ja mis vastab tollitõkendiga veoks heakskiitmise tingimustele, siis ei nõuta selle kombinatsiooni suhtes eraldi TIR-tunnistust või heakskiidutahvlit.
SEADIS TENDI KINNITAMISEKS KONTEINERI NURGAVALANDITE KÜLGE
8. LISA
HALDUSKOMITEE JA TIR-JUHATUSE KOOSSEIS, ÜLESANDED JA TÖÖKORD
HALDUSKOMITEE KOOSSEIS, ÜLESANDED JA TÖÖKORD
Artikkel I
i) Halduskomitee liikmed on konventsiooniosalised riigid.
ii) Komitee võib otsustada, et nende käesoleva konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riikide pädevad asutused, kes ei ole selle konventsiooni osalised ega ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, võivad neile huvi pakkuvate küsimuste puhul osaleda komitee istungitel vaatlejatena.
Artikkel 1a
1. Komitee vaatab kõik konventsiooni muudatusettepanekud läbi vastavalt artikli 59 lõigetele 1 ja 2.
2. Komitee jälgib konventsiooni kohaldamist ja vaatab läbi kõik konventsiooniosaliste, ühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide konventsiooni alusel võetud meetmed ning nende vastavuse konventsioonile.
3. TIR-juhatuse vahendusel jälgib komitee konventsiooni kohaldamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning aitab kohaldamisele kaasa.
4. Komitee võtab vastu ja vaatab läbi auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded ja auditiaruande (-aruanded), mille rahvusvaheline organisatsioon esitab vastavalt 9. lisa III osast tulenevatele kohustustele. Uurimise käigus võib komitee uurimismahust tulenevalt nõuda rahvusvaheliselt organisatsioonilt või sõltumatult välisaudiitorilt lisateavet, selgitusi või dokumente.
5. Ilma et see piiraks lõikes 4 nimetatud uurimist, on komiteel riskihindamisele tuginedes õigus nõuda lisauurimiste tegemist. Komisjon volitab TIR-juhatust tegema riskihindamist või palub seda teha pädevatel ÜRO teenistustel.
Lisauurimiste mahu määrab kindlaks komitee, võttes arvesse TIR-juhatuse või pädevate ÜRO teenistuste tehtud riskihindamist.
Kõikide käesolevas artiklis osutatud uurimiste tulemused jäävad TIR-juhatuse kätte ja edastatakse kõikidele konventsiooniosalistele nõuetekohaseks vaagimiseks.
6. Lisauurimiste tegemise korra kiidab heaks komitee.
Artikkel 2
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär tagab komiteele sekretariaaditeenused.
Artikkel 3
Komitee valib iga aasta esimesel istungil esimehe ja aseesimehe.
Artikkel 4
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär kutsub komitee kokku igal aastal Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all ja samuti vähemalt viie konventsiooniosalise riigi pädevate asutuste taotluse korral.
Artikkel 5
Ettepanekud pannakse hääletusele. Igal konventsiooniosalisel ja istungil osaleval riigil on üks hääl. Muud ettepanekud kui käesoleva konventsiooni muudatusettepanekud võtab komitee vastu kohalolnute ja hääletanute häälteenamusega. Käesoleva konventsiooni muudatused ja käesoleva konventsiooni artiklites 59 ja 60 osutatud otsused võetakse vastu kohalolnute ja hääletanute kahe kolmandiku häälteenamusega.
Artikkel 6
Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustab vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest riikidest.
Artikkel 7
Enne istungi lõpetamist võtab komitee vastu oma aruande.
Artikkel 8
Vastavate sätete puudumise korral käesolevas lisas kohaldatakse Euroopa Majanduskomisjoni töökorda, kui komitee ei otsusta teisiti.
TIR-JUHATUSE KOOSSEIS, ÜLESANDED JA TÖÖKORD
Artikkel 9
1. Halduskomitee poolt artikli 58b alusel loodud TIR-juhatus koosneb üheksast konventsiooni eri osalisi esindavast liikmest. TIR-konventsiooni sekretär osaleb juhatuse istungitel.
2. TIR-juhatuse liikmed valitakse halduskomitee poolt kohalolnud ja hääletanud liikmete häälteenamusega. TIR-juhatuse liikme ametiaeg kestab kaks aastat. TIR-juhatuse liikmeid võib tagasi valida. TIR-juhatuse pädevuse määrab kindlaks halduskomitee.
Artikkel 10
TIR-juhatus:
a) teostab järelevalvet konventsiooni kohaldamise, sealhulgas garantiisüsteemi toimimise üle, ning täidab halduskomitee poolt talle usaldatud ülesandeid;
b) teostab järelevalvet TIR-märkmike tsentraliseeritud trükkimise ja ühingutele väljastamise üle, mida võib teostada artiklis 6 viidatud tunnustatud rahvusvaheline organisatsioon;
c) koordineerib ja ergutab konfidentsiaalse info ja muu teabe vahetust konventsiooniosaliste riikide pädevate asutuste vahel;
d) koordineerib ja ergutab teabevahetust konventsiooniosaliste riikide pädevate asutuste, garantiiühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;
e) hõlbustab vaidluste lahendamist konventsiooniosaliste, ühingute, kindlustusfirmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, ilma et see piiraks vaidluste lahendamist käsitleva artikli 57 kohaldamist;
f) toetab tolliametnike ja teiste TIR-süsteemiga seotud huvitatud poolte koolitamist;
g) peab keskregistrit teabe kohta, mida annavad artiklis 6 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid garantiiühingute poolt TIR-märkmike väljastamiseks ettenähtud kõikide eeskirjade ja korra kohta, ning levitab seda teavet konventsiooniosalistele niivõrd, kuivõrd see käsitleb 9. lisas kehtestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid;
h) jälgib TIR-märkmike hinda.
Artikkel 11
1. TIR- sekretär kutsub juhatuse istungi kokku halduskomitee või vähemalt kolme juhatuse liikme taotlusel.
2. Juhatus püüab teha otsuseid konsensuse alusel. Konsensuse puudumisel pannakse otsused hääletamisele ja need võetakse vastu kohalviibivate ja hääletavate liikmete häälteenamusega. Otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum on viis liiget. TIR-sekretär hääletamises ei osale.
3. Juhatus valib esimehe ja võtab vastu täiendavad töökorda käsitlevad sätted.
4. Vähemalt kord aastas või halduskomitee taotlusel annab juhatus oma tegevusest aru halduskomiteele, kellele ta esitab ka auditeeritud raamatupidamisaruanded. Juhatust esindab halduskomitees juhatuse esimees.
5. Juhatus vaatab läbi kogu teabe ja kõik küsimused, mille on talle edastanud halduskomitee, konventsiooniosalised, TIR-sekretär, riiklikud ühingud ja käesoleva konventsiooni artiklis 6 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid. Nendel rahvusvahelistel organisatsioonidel on õigus osaleda TIR-juhatuse istungitel vaatlejatena, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti. Vajadusel võivad juhatuse esimehe kutsel osaleda juhatuse istungitel vaatlejatena ka muud organisatsioonid.
Artikkel 12
TIR-sekretär on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadi liige, kes täidab TIR-juhatuse otsuseid juhatuse pädevuse raames. TIR-sekretäri abistab TIR-sekretariaat, mille suuruse määrab kindlaks halduskomitee.
Artikkel 13
1. Kuni muude rahastamisallikate saamiseni rahastatakse TIR-juhatuse ja TIR-sekretariaadi tööd artiklis 6 osutatud rahvusvahelise organisatsiooni poolt väljastatavatelt TIR-märkmike eest makstavatest summadest.
2. TIR-juhatuse ja TIR-sekretariaadi tegevuse rahastamise korra kinnitab halduskomitee.
9. LISA
TIR-SÜSTEEMIGA ÜHINEMINE
I OSA
TIR-MÄRKMIKE VÄLJASTAMISE LOA ANDMINE ÜHINGUTELE ►M2 JA KÄENDAJANA TEGUTSEMISEKS ◄
►M2 ————— ◄ ►M7 Miinimumtingimused ja -nõuded ◄
1. Selleks, et konventsiooniosalised lubaksid ühingul väljastada TIR-märkmikke ja anda tagatisi vastavalt konventsiooni artiklile 6, peab ühing täitma järgmised ►M2 ————— ◄ ►M7 miinimumtingimused ja -nõuded ◄ :
a) tõestama, et ühing on tegutsenud ametlikult ►M2 selle konventsiooniosalise territooriumil asuva ühinguna, kus luba on välja antud ◄ organisatsioonina vähemalt ühe aasta;
b) tõestama oma rahalise olukorra kindlust ja organisatsioonilist suutlikkust, mis võimaldab ►M2 ühingul ◄ tal täita konventsioonist tulenevaid kohustusi;
▼M2 —————
►M2 c) ◄ tal ei tohi olla raskeid või korduvaid tolli- või maksualaste õigusaktide rikkumisi;
d) kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusdokumendi koostamine ühingu ja selle konventsiooniosalise pädevate asutuste vahel, mille territooriumil ühing asub, sh ühingu nõusolek oma kohustustega vastavalt lõikes 3 sätestatule.
2. Punkti 1 alapunktis d nimetatud kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusdokumendi kinnitatud koopia, vajaduse korral koos kinnitatud täpse tõlkega inglise, prantsuse või vene keelde, esitatakse TIR-juhatusele. Kõikidest muudatustest teatatakse viivitamata TIR-juhatusele.
3. Ühingu kohustused on järgmised:
i) täita konventsiooni artiklis 8 sätestatud kohustusi;
ii) nõustuda konventsiooniosalise poolt ühe TIR-märkmiku kohta määratud maksimumsummaga, mida võib ühingult konventsiooni artikli 8 lõike 3 alusel nõuda;
iii) kontrollida pidevalt ja eelkõige enne isikute TIR-süsteemiga ühinemise taotlemist, et need isikud täidavad käesoleva lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid;
iv) tagada kõik kohustused riigis, mille territooriumil ühing asub, seoses ühingu enda väljastatud TIR-märkmike alusel toimuvate vedudega või seoses vedudega nende TIR-märkmike alusel, mille on väljastanud temaga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvad välisriigi ühingud;
v) kanda vastutust kindlustusfirma, kindlustajate grupi või rahandusasutuse ees nende konventsiooniosaliste pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kelle territooriumil ühing asub. Kindlustus- või rahalise garantii leping(ud) katab (katavad) täielikult ühingu vastutuse seoses ühingu enda väljastatud TIR-märkmike alusel toimuvate vedudega või seoses vedudega nende TIR-märkmike alusel, mille on väljastanud temaga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvad välisriigi ühingud.
Kindlustus- või rahalise garantii lepingu(te) tühistamisest teatamise tähtaeg ei või olla lühem kui lõike 1 punktis d osutatud kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusdokumendi tühistamisest teatamise tähtaeg. Kindlustus- või rahalise garantii lepingu(te) ning nende dokumentide kõikide hilisemate muudatuste kinnitatud koopiad, vajaduse korral koos kinnitatud tõlkega inglise, prantsuse või vene keelde, esitatakse TIR-juhatusele;
vi) teatada TIR-juhatusele igal aastal enne 1. märtsi kõigi nende TIR-märkmiku liikide hinnad, mida ta väljastab;
vii) võimaldada pädevatel asutustel kontrollida kõiki TIR-süsteemi juhtimise kohta peetavaid toimikuid ja raamatupidamisarvestust;
viii) nõustuda võimaluse korral alati kohtuvälise menetlusega TIR-märkmike lubamatu või pettusliku kasutamisega seotud vaidluste lahendamiseks;
ix) järgida rangelt selle konventsiooniosalise pädevate asutuste otsuseid, kelle territooriumil ühing asub, küsimustes, mis puudutavad loa tühistamist või äravõtmist vastavalt konventsiooni artiklile 6 ja käesoleva lisa II osale või isikute tegevuse keelamist vastavalt konventsiooni artiklile 38;
x) rangelt kohaldada kõiki halduskomitee ja TIR-juhatuse poolt vastu võetud otsuseid, kui need otsused on heaks kiitnud konventsiooniosalise pädev asutus territooriumil, kus ühing asub.
4. Kui garantiiühingul palutakse kooskõlas artiklis 11 sätestatud menetlusega maksta artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud summad, peab ühing vastavalt artikli 6 lõike 2a selgitavas märkuses 0.6.2a-1 osutatud kirjalikule lepingule teavitama rahvusvahelist organisatsiooni nõude kättesaamisest.
5. Konventsiooniosaline, kelle territooriumil ühing asub, võtab tagasi TIR-märkmike väljastamise ja käendajana tegutsemise loa käesolevate miinimumtingimuste ja -nõuete täitmatajätmise korral. Kui konventsiooniosaline otsustab loa tagasi võtta, hakkab otsus kehtima kõige varem kolm (3) kuud peale tagasivõtmise kuupäeva.
►M2 6. ◄ Eespool nimetatud tingimustel ühingule antud luba ei piira selle ühingu konventsioonijärgset vastutust ja kohustusi.
►M2 7. ◄ Eespool sätestatud ►M2 ————— ◄ tingimused ja -nõuded ei piira lisatingimuste ja -nõuete kohaldamist, mida ►M7 iga konventsiooniosaline võib ◄ soovi korral kehtestada.
II OSA
TIR-MÄRKMIKU KASUTAMISE LOA ANDMINE FÜÜSILISTELE JA JURIIDILISTELE ISIKUTELE
Miinimumtingimused ja -nõuded
1. TIR-süsteemiga ühineda soovivate isikute puhul peavad olema täidetud alljärgnevad miinimumtingimused ja -nõuded:
a) tõestatud kogemused või vähemalt suutlikkus teha regulaarselt rahvusvahelisi vedusid (rahvusvaheliste vedude loa valdaja jne);
b) usaldusväärne rahaline olukord;
c) tõestatud teadmised TIR-konventsiooni kohaldamise alal;
d) raskete või korduvate tolli- või maksualaste õigusaktide rikkumiste puudumine;
e) ühingu ees võetud kirjalik kohustus, mille kohaselt isik:
i) täidab kõiki konventsiooni alusel nõutavaid tolliformaalsusi lähte-, vahe- ja sihttolliasutustes;
ii) tasub konventsiooni artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõutavad summad, kui pädevad asutused seda nõuavad vastavalt konventsiooni artikli 8 lõikele 7;
iii) lubab ühingutel kontrollida eespool nimetatud miinimumtingimuste ja -nõuete alast teavet, kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega.
2. Konventsioonisaliste pädevad asutused ja ühingud võivad kehtestada täiendavaid ning rangemaid tingimusi ja nõudeid TIR-süsteemiga ühinemiseks, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.
Menetlus
3. Konventsiooniosalised võtavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastu TIR-süsteemiga ühinemiseks järgitava korra, mis põhineb lõigetes 1 ja 2 esitatud miinimumtingimustel ja -nõuetel.
4. Vastavalt lisatud loa andmise tüüpvormile edastavad pädevad asutused TIR-juhatusele ühe nädala jooksul alates TIR-märkmiku kasutamise loa andmise või selle kehtetuks tunnistamise kuupäevast andmed iga isiku kohta.
5. Ühing edastab igal aastal 31. detsembri seisuga ajakohastatud nimekirja kõikide loa saanud isikute ning kehtetuks tunnistatud loa omanike kohta. Nimekiri edastatakse pädevatele asutustele ühe nädala jooksul pärast 31. detsembrit. Pädevad asutused edastavad nimekirja koopia TIR-juhatusele.
6. TIR-süstemiga ühinemise luba iseenesest ei anna õigust saada ühingutelt TIR-märkmikke.
7. Isikule TIR-märkmiku kasutamise loa andmine vastavalt eespool nimetatud miinimumtingimustele ja -nõuetele ei piira selle isiku konventsioonist tulenevaid ülesandeid ja kohustusi.
LOA TÜÜPVORM
Riik: …
Ühingu nimi: …
Pädeva asutuse nimi: …
|
Täidavad siseriiklikud ühingud ja/või pädevad asutused |
||||||||
|
ID-number |
Isiku(te) või ettevõtte nimi (nimed) |
Äriaadress |
Kontaktisik ja kontaktnumber (telefoni-, faksi-, teletaibinumber ja elektronposti aadress) |
Äriühingu registreerimis- või litsentsi number jne (1) |
Eelneva TIR-loa kehtetuks tunnistamine (2) |
TIR-loa andmise kuupäev (2) |
TIR-loa kehtetuks tunnistamise kuupäev (2) |
Tempel/allkiri |
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Kui on olemas. (*2) Vajaduse korral. |
||||||||
Iga isiku kohta, kelle osas ►M7 loa saanud ◄ ühing edastab loataotluse, tuleb pädevatele asutustele esitada vähemalt järgnevad andmed.
— individuaalne ja kordumatu identifitseerimisnumber, mille on isikule andnud garantiiühing (koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga, millesse ühing kuulub); identifitseerimisnumbri formaadi määrab kindlaks halduskomitee;
— isiku(te) või ettevõtte nimi (nimed) ja aadress(id) (äriühingute puhul ka vastutavate juhtide nimed);
— kontaktisik (tollile ja ühingutele TIR-süsteemi alast teavet andma volitatud füüsiline isik), märkides täielikud telefoni- ja faksinumbrid ja elektronposti aadressi);
— äriregistri number või rahvusvaheliste vedude loa number või muu number (kui on olemas);
— (vajaduse korral) varasem loa kehtetuks tunnistamine, sealhulgas kuupäevad, kestus ja loa kehtetuks tunnistamise laad.
III OSA
Rahvusvahelisele organisatsioonile artikli 6 kohaselt antud volitus võtta endale vastutus rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa organiseerimise ja toimimise eest ning trükkida ja levitada TIR-märkmikke.
Tingimused ja nõuded
1. Tingimused ja nõuded, mida rahvusvaheline organisatsioon TIR-konventsiooni artikli 6 lõike 2a kohaselt peab täitma, et saada TIR-halduskomiteelt volitus võtta endale vastutus rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa organiseerimise ja toimimise eest ning trükkida ja levitada TIR-märkmikke, on järgmised:
a) tõendid selle kohta, et asjaomasel organisatsioonil on rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusaks organiseerimiseks ja toimimiseks vajalik ametialane pädevus ja finantssuutlikkus ning konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus, et esitada igal aastal konsolideeritud finantsaruanded, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu audiitori poolt nõuetekohaselt auditeeritud;
b) raskete või korduvate tolli- või maksualaste õigusaktide rikkumiste puudumine.
2. Vastavalt talle antud volitustele peab rahvusvaheline organisatsioon tegema järgmist:
a) varustama TIR-konventsiooni osalisi rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvate riiklike ühingute kaudu üldtagatislepingu ja tagatiskatte olemasolu kinnitava dokumendi tõestatud koopiatega;
b) andma TIR-konventsiooni pädevatele asutustele teavet eeskirjade ja menetluste kohta, mida riiklikud garantiiühingud TIR-märkmiku väljaandmisel on kohustatud järgima;
c) esitama TIR-konventsiooni pädevatele asutustele igal aastal andmed nii esitatud, tasumata, tasutud kui ka tasaarveldatud maksenõuete kohta;
d) andma TIR-konventsiooni pädevatele asutustele täielikku ja igakülgset teavet muu hulgas (kuid mitte ainult) TIR-süsteemi toimimise kohta, õigeaegset ja põhjendatud teavet lõpetamata TIR-veoetappide arvuga seotud suundumuste kohta ning selliste esitatud, tasumata, tasutud või tasaarveldatud maksenõuete kohta, mis võivad takistada TIR-süsteemi nõuetekohast toimimist või ohustada rahvusvahelise garantiisüsteemi tõrgeteta tööd;
e) esitama TIR-konventsiooni pädevatele asutustele statistilised andmed igale lepinguosalise väljastatud TIR-märkmike arvu kohta liikide lõikes;
f) esitama TIR-juhatusele üksikasjalikud andmed rahvusvahelise organisatsiooni väljaantud TIR-märkmike hinna kohta liikide lõikes;
g) tegema kõik võimaliku selleks, et vähendada TIR-märkmike võltsimise ohtu;
h) võtma TIR-märkmikuga seotud vigade või puudujääkide avastamise korral asjakohaseid parandusmeetmeid ja teavitama nendest TIR-juhatust;
j) osalema täiel määral kõikides asjaomastes toimingutes, kui TIR-juhatuselt on palutud abi vaidluste lahendamiseks;
k) tagama, et TIR-juhatust teavitatakse viivitamata kõikidest pettustest või muudest või TIR-konventsiooni kohaldamisega seotud probleemidest;
l) haldama konventsiooni 10. lisas sätestatud TIR-märkmike kontrollisüsteemi koostöös rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvate riiklike garantiiühingute ja tolliasutustega ning teavitama konventsiooniosalisi ja TIR-konventsiooni pädevaid asutusi süsteemis tekkinud probleemidest;
m) esitama TIR-konventsiooni pädevatele asutustele statistika ja andmed konventsiooniosaliste tegevuse kohta 10. lisas sätestatud kontrollisüsteemi raames;
n) sõlmima vähemalt kaks kuud enne TIR-konventsiooni artikli 6 lõike 2a kohaselt välja antud loa jõustumise esialgset kuupäeva või selle pikendamise tähtaega halduskomitee volituste kohaselt ja halduskomitee nimel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadiga kirjaliku kokkuleppe, mis sisaldab rahvusvahelise organisatsiooni nõusolekut tema poolt käesolevas punktis võetud kohustustega;
o) pidama eraldi registreid ja arvestust teabe ja dokumentide kohta, mis on seotud rahvusvahelise garantiisüsteemi korraldamise ja toimimisega ning TIR-märkmike trükkimise ja jaotamisega;
p) tegema igakülgselt ja õigel ajal koostööd, muu hulgas võimaldama pädevatele ÜRO teenistustele või mis tahes muule nõuetekohaselt volitatud pädevale üksusele igal ajal juurdepääsu kõnealustele registritele ja arvepidamistele, muutes nende jaoks lihtsamaks täiendava kontrollimise ja auditeerimise, mida nad teevad konventsiooniosaliste nimel vastavalt 8. lisa artikli 1a lõigetele 5 ja 6;
q) kaasama sõltumatu välisaudiitori, kes teeb iga-aastaseid auditeid alapunktis o nimetatud registrite ja arvestuste kohta. Välisaudit tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega ning selle põhjal koostatakse iga-aastane auditiaruanne ja auditikiri, mis esitatakse halduskomiteele.
3. Kui garantiiühing teavitab rahvusvahelist organisatsiooni maksenõude esitamisest, esitab asjaomane organisatsioon garantiiühingule kolme kuu jooksul oma seisukoha asjaomase maksenõude suhtes.
4. Sellise teabe suhtes, mille rahvusvaheline organisatsioon on konventsiooni raames otseselt või kaudselt kogunud ja mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või mida esitatakse konfidentsiaalsena, kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust ning kõnealust teavet on keelatud kasutada või töödelda kaubanduslikul eesmärgil või mis tahes muul eesmärgil peale selle, milleks see esitati, või avaldada kolmandale isikule ilma asjaomase teabe edastanud isiku või asutuse otsese loata. Kõnealust teavet võib siiski ilma loata avalikustada käesoleva konventsiooni osaliste pädevatele asutustele, kui siseriikliku või rahvusvahelise õiguse sätted seda lubavad või nõuavad, või seoses kohtumenetlusega. Teabe avaldamine või edastamine peab toimuma täielikus kooskõlas kehtivate andmekaitse õigusaktidega.
5. Eespool nimetatud tingimuste ja nõuete mittetäitmise korral on halduskomiteel õigus artikli 6 lõike 2a kohaselt välja antud luba tagasi võtta. Kui konventsiooniosaline otsustab loa tagasi võtta, hakkab otsus kehtima kõige varem kuus kuud pärast tagasivõtmise kuupäeva.
6. Rahvusvahelisele organisatsioonile eespool nimetatud tingimustel antud luba ei piira asjaomase organisatsiooni konventsioonijärgset vastutust ja kohustusi.
10. LISA
KONVENTSIOONIOSALISTE POOLT TAGATUD TEAVE LUBA OMAVATELE ÜHINGUTELE (ARTIKLI 42b ALUSEL) JA RAHVUSVAHELISELE ORGANISATSIOONILE (ARTIKLI 6 lõike 2a ALUSEL)
Konventsiooni artikli 6 lõike 1 ning 9. lisa I osa punkti 1 alapunkti f alapunkti iii alusel on luba omavad ühingud kohustatud pidevalt kontrollima, et isikud, kes on ühinenud TIR-protseduuriga, täidaksid konventsiooni 9. lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid.
Oma liikmesühingute nimel, ning täites rahvusvahelise organisatsioonina oma kohustusi artikli 6 lõike 2a alusel, loob rahvusvaheline organisatsioon TIR märkmike kontrollisüsteemi, kuhu koondatakse tolli saadetud andmed TIR-vedude lõppemiste kohta sihttolliasutuses, ning millele on ühingutel ja tollil juurdepääs. Selleks, et ühingud saaksid oma kohustusi tõhusalt täita, esitavad konventsiooniosalised kontrollisüsteemile teavet järgmise korra kohaselt.
|
1) |
Toll peab edastama rahvusvahelisele organisatsioonile või riiklikele garantiiühingutele sihttolliasutustesse esitatud kõigi TIR-märkmike kohta teabe, nagu on määratletud TIR-konventsiooni artikli 1 lõikes 1 (kui võimalik, siis läbi kesk-või piirkondlike tolliasutuste), võimaluse korral kord päevas, kõige kiiremate olemasolevate sidevahendite (faks, elektronpost jne) kaudu, järgmises standardformaadis: a) TIR-märkmike viitenumber; b) kuupäeva ja registreerimise number tolli registris; c) sihttolliasutuse nimetus või number; d) TIR-veoetapi lõppemise registreerimise number ja kuupäev sihttolliasutuses (kviitungi nr 2 lahtrid 24–28) kui see erineb punktis b esitatud andmetest; e) osaline või täielik lõppemine; f) TIR-veoetapi lõppemine sihttolliasutuse kinnitatud tingimustega või ilma selleta, ilma et see mõjutaks konventsiooni artiklite 8 ja 11 kohaldamist; g) muu teave või dokumendid (mittekohustuslik); h) kviitungi lehekülje number. |
|
2) |
Lisas esitatud kooskõlastuse vormis (MRF) taotlusega võivad riiklikud ühingud või rahvusvaheline organisatsioon pöörduda tolli poole juhul, kui: a) esinevad vasturääkivused edastatud andmete ja kasutusel olnud TIR-märkmiku kontroll-lõigendil esitatud andmete vahel või b) andmeid ei ole edastatud, samal ajal kui kasutatud TIR-märkmik on tagastatud riiklikule garantiiühingule; Toll peab vastama kooskõlastuste taotlusele, tagastades võimalikult kiiresti nõutekohaselt täidetud kooskõlastuse (MRF) vormi. |
|
3) |
Toll ja riiklikud garantiiühingud sõlmivad lepingu, lähtudes siseriiklikust õigusest, milles käsitletakse eelpool nimetud andmevahetust. |
|
4) |
Rahvusvaheline organisatsioon peab võimaldama tollile juurdepääsu nii lõpetatud TIR-märkmike andmebaasile kui ka kehtetuks tunnistatud TIR-märkmike andmebaasile. |
Liide
( 1 ) Konsolideeritud tekst on avaldatud nõukogu otsusega 2009/477/EÜ, ETL L 165, 26.6.2009, lk 1.
( 2 ) Konsolideeritud tekst on avaldatud nõukogu otsusega 2009/477/EÜ, ELT L 165, 26.6.2009, lk 1.
( 3 ) Konsolideeritud tekst on avaldatud nõukogu otsusega 2009/477/EÜ, ELT L 165, 26.6.2009, lk 1.
( 4 ) Konsolideeritud tekst on avaldatud nõukogu otsusega 2009/477/EÜ (ELT L 165, 26.6.2009, lk 1).
( 5 ) Vt käesoleva lisa joonist 1a.
( 6 ) Vt käesoleva lisa joonist 1.
( 7 ) Vt käesoleva lisa joonist 5.
( 8 ) Vt käesoleva lisa joonist 2.
( 9 ) Vt käesoleva lisa joonist 2a.
( 10 ) Vt käesoleva lisa joonist 3.
