This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02008R1342-20160628
Council Regulation (EC) No 1342/2008 of 18 December 2008 establishing a long-term plan for cod stocks and the fisheries exploiting those stocks and repealing Regulation (EC) No 423/2004
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008 , millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008 , millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004
- Date of document:
- 28/06/2016
- Date of effect:
- 28/06/2016
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32016R1025
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32008R1342
2008R1342 — ET — 28.06.2016 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008, (ELT L 348 24.12.2008, lk 20) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 343 |
1 |
22.12.2009 |
||
|
L 352 |
10 |
21.12.2012 |
||
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2324, 11. detsember 2015, |
L 328 |
101 |
12.12.2015 |
|
|
L 168 |
7 |
25.6.2016 |
||
Parandatud:
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1342/2008,
18. detsember 2008,
millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004
I
PEATÜKK
SISU JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmise nelja geograafilise piirkonna tursavarusid käsitlev kava:
a) Kattegat;
b) Põhjameri, Skagerrak ja La Manche'i idaosa;
c) Šotimaast läände jääv piirkond;
d) Iiri meri.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:
a) „püügikoormuse rühm” – liikmesriigi halduspiirkond, mille jaoks on kehtestatud maksimaalne lubatud püügikoormus. See määratakse kindlaks I lisas sätestatud püügivahendite rühma ja piirkonna alusel;
b) „liidetud püügikoormuse rühm” – kõigi liikmesriikide samasse püügivahendite rühma ja piirkonda kuuluvate püügikoormuse rühmade kombinatsioon;
c) „saak püügiühiku kohta” – püütud tursa kogus, mida väljendatakse eluskaalus kala kogusena ühe püügikoormuse ühiku kohta, mõõdetuna kilovatt-püügipäevades ühe aasta jooksul;
d) „asjaomased vanuserühmad” – tursk vanusega 3, 4 ja 5 aastat Kattegatis; tursk vanusega 2, 3 ja 4 aastat Iiri meres, Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas, tursk vanusega 2, 3, 4 ja 5 aastat Šotimaast läänes; või STEFC poolt asjakohaseks tunnistatud muud vanuserühmad.
Artikkel 3
Geograafilised määratlused
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi geograafiliste piirkondade määratlusi:
a) Kattegat – ICESi IIIa rajooni osa, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega, ning lõunas Hasenørest Gnibens Spidsini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;
b) Põhjameri – ICESi IV allpiirkond ja ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IIa rajooni see osa, mis asub liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;
c) Skagerrak – ICESi IIIa rajooni see osa, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;
d) La Manche’i idaosa – ICESi VIId rajoon;
e) Iiri meri – ICESi VIIa rajoon;
f) Šotimaast läände jääv piirkond – ICESi VIa rajoon ja ICES Vb rajooni see osa, mis asub liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.
Artikkel 4
Püügikoormuse arvutamine
Käesoleva määruse kohaldamisel arvutatakse laevarühma püügikoormus selliselt, et liidetakse iga laeva püügivõimsus (kW) ja iga laeva poolt I lisas sätestatud piirkonnas viibitud päevade arv. Piirkonnas viibimise päev on mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib kõnealuses piirkonnas ega ole sadamas.
Artikkel 5
Kava eesmärk
1. Artiklis 1 osutatud kava tagab tursavarude säästva kasutamise maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel.
2. Lõikes 1 sätestatud eesmärk saavutatakse, hoides asjaomaste vanuserühmade turskade kalastussuremuse järgmisel tasemel:
|
Tursavarud |
Kalastussuremus |
|
Tursavarud Kattegatis |
0,4 |
|
Tursavarud Šotimaast läänes |
0,4 |
|
Tursavarud Iiri meres |
0,4 |
3. Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche'i idaosas asuvate tursavarude puhul tuleb saavutada lõikes 1 sätestatud eesmärk, tagades seejuures turskade kalastussuremus vastavates vanuserühmades, nagu on osutatud artiklis 8.
II
PEATÜKK
LUBATUD KOGUPÜÜK
Artikkel 6
Miinimum- ja ennetuslikud tasemed
Tursavarude kudekarja biomassi miinimum- ja ennetuslikud tasemed on järgmised:
|
Tursavarud |
Kudekarja biomassi miinimumtasemed tonnides |
Kudekarja biomassi ennetuslikud tasemed tonnides |
|
Tursavarud Kattegatis |
6 400 |
10 500 |
|
Tursavarud Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas |
70 000 |
150 000 |
|
Tursavarud Šotimaast läänes |
14 000 |
22 000 |
|
Tursavarud Iiri meres |
6 000 |
10 000 |
Artikkel 7
Kattegati, Šotimaast läände jääva piirkonna ja Iiri mere tursavarude lubatud kogupüügi määramise kord
1. Igal aastal teeb nõukogu järgmiseks aastaks otsuse Kattegati, Šotimaast läände jääva piirkonna ja Iiri mere tursavarude lubatud kogupüügi kohta. Lubatud kogupüügi arvutamisel arvatakse STECFi prognoositud tursa kogupüügist maha järgmised kogused, mis vastavad lõigetes 2 ja 3 osutatud kalastussuremuse määradele:
a) asjaomasest tursavarust eeldatavasti vette tagasilastava kogusega võrdne kalakogus;
b) vajaduse korral muudele tursa kalastussuremuse allikatele vastav kogus, mis määratakse kindlaks komisjoni ettepaneku põhjal.
2. STECFi nõuannetel põhinev lubatud kogupüük vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) kui lubatud kogupüügi kohaldamisaasta 1. jaanuaril jääb varu suurus STECFi hinnangu kohaselt artiklis 6 sätestatud kudekarja biomassi miinimumtasemest allapoole, vähendatakse lubatud kogupüügi kohaldamisaasta kalastussuremuse määra 25 %, võrreldes eelmise aasta kalastussuremuse määraga;
b) kui lubatud kogupüügi kohaldamisaasta 1. jaanuaril jääb varu suurus STECFi hinnangu kohaselt artiklis 6 sätestatud kudekarja biomassi ennetuslikust tasemest allapoole ja artiklis 6 sätestatud kudekarja biomassi miinimumtasemest ülespoole või sellega samale tasemele, vähendatakse lubatud kogupüügi kohaldamisaasta kalastussuremuse määra 15 %, võrreldes eelmise aasta kalastussuremuse määraga; ja
c) kui lubatud kogupüügi kohaldamisaasta 1. jaanuaril jääb varu suurus STECFi hinnangu kohaselt artiklis 6 sätestatud kudekarja biomassi ennetuslikust tasemest ülespoole või sellega samale tasemele, vähendatakse lubatud kogupüügi kohaldamisaasta kalastussuremuse määra 10 %, võrreldes eelmise aasta kalastussuremuse määraga.
3. Kui lõike 2 punktide b ja c kohaldamisel oleks STECFi soovituste kohaselt tulemuseks kalastussuremuse määr, mis on väiksem kui artikli 5 lõikes 2 sätestatud kalastussuremuse määr, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi tasemel, mille tulemuseks on kõnealuses artiklis sätestatud kalastussuremuse määr.
4. Lõigete 2 ja 3 kohaselt soovitusi andes lähtub STECF eeldusest, et lubatud kogupüügi kohaldamisaastale eelneval aastal püütakse turska nii, et kalastussuremust kohandatakse võrdselt sellega, kui palju väheneb kõnealusel aastal kohaldatav maksimaalne lubatud püügikoormus.
5. Olenemata lõike 2 punktidest a, b ja c ning lõikest 3, ei kehtesta nõukogu lubatud kogupüügi taset, mis on rohkem kui 20 % väiksem või suurem eelmisel aastal lubatud kogupüügist.
Artikkel 8
Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i idaosa tursavarude lubatud kogupüügi määramise kord
1. Igal aastal teeb nõukogu otsuse Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i idaosa tursavarude lubatud kogupüügi kohta. Lubatud kogupüügi arvutamisel järgitakse artikli 7 lõike 1 punktides a ja b sätestatud vähendamiseeskirju.
2. Lubatud kogupüük arvutatakse algselt vastavalt lõigetele 3 ja 5. Alates aastast, mil lubatud kogupüük oleks tulenevalt lõigete 3 ja 5 kohaldamisest kõrgem kui lõigete 4 ja 5 kohaldamisest tulenev kogupüük, arvutatakse lubatud kogupüük lõigete 4 ja 5 kohaselt.
3. Algul ei tohi lubatud kogupüük olla suurem kalastussuremuse tasemest, mis vastab asjaomaste vanuserühmade 2008. aasta hinnangulise kalastussuremuse määrale: 75 % 2009. aasta lubatud kogupüügi korral, 65 % 2010. aasta lubatud kogupüügi korral ja kohaldades järgmistel aastatel järjestikust vähendamist 10 % võrra.
4. Seejärel, kui lubatud kogupüügi kohaldamisaastale eelneva aasta 1. jaanuaril on varu:
a) suurem kui kudekarja biomassi ennetuslik tase, vastab lubatud kogupüügi tase asjaomaste vanuserühmade kalastussuremuse määrale 0,4;
b) suurem kudekarja biomassi miinimumtasemest ja väiksem kudekarja biomassi ennetuslikust tasemest, ei tohi lubatud kogupüük olla suurem tasemest, mis vastab järgmise valemi kohaselt arvutatavale asjaomaste vanuserühmade kalastussuremuse määrale:
0,4 – (0,2 × (kudekarja biomassi ennetuslik tase – kudekarja biomass)/(kudekarja biomassi ennetuslik tase – kudekarja biomassi miinimumtase));
c) väiksem kui kudekarja biomassi taseme piirmäär või sellega võrdne, ei ületa lubatud kogupüük taset, mis vastab asjaomaste vanuserühmade kalastussuremuse määrale 0,2.
5. Olenemata lõigetest 3 ja 4 ei kehtesta nõukogu aastaks 2010 ega järgnevateks aastateks lubatud kogupüügi taset, mis on rohkem kui 20 % väiksem või suurem eelnenud aastaks kehtestatud lubatud kogupüügist.
6. Kui lõikes 1 osutatud tursavaru on kasutatud määral, et kalastussuremuse tase on olnud kolmel järjestikusel aastal ligilähedaselt 0,4, hindab komisjon käesoleva artikli kohaldamist ja teeb vajadusel ettepaneku asjaomaste meetmete kohta, et seda artiklit muuta, tagamaks varu kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal.
Artikkel 9
Lubatud kogupüügi määramise erimenetlus
1. Kui ei ole piisavalt teavet lubatud kogupüügi määramiseks kooskõlas artikliga 7, määratakse Kattegati, Šotimaast läände jääva piirkonna ja Iiri mere tursavarude lubatud kogupüügiks teaduslikus nõuandes märgitud tase. Kui aga teaduslikus nõuandes märgitud tase on enam kui 20 % kõrgem eelneva aasta lubatud kogupüügist, määratakse lubatud kogupüügiks tase, mis on 20 % kõrgem eelneva aasta lubatud kogupüügist, või kui teaduslikus nõuandes märgitud tase on enam kui 20 % madalam eelneva aasta lubatud kogupüügist, määratakse lubatud kogupüügiks tase, mis on 20 % madalam eelneva aasta lubatud kogupüügist.
2. Erandina lõikest 1, kui teaduslikud nõuanded osutavad, et sihtpüüki ei tuleks teostada ning
a) kaaspüüki tuleks minimeerida või vähendada madalaima võimaliku tasemeni ja/või
b) tursapüüki tuleks vähendada madalaima võimaliku tasemeni,
võib nõukogu otsustada mitte kohaldada järgneval aastal või järgnevatel aastatel maksimaalse lubatud püügikoormuse iga-aastast kohandamist, tingimusel et lubatud kogupüük kehtestatakse ainult kaaspüügi puhul.
3. Kui ei ole piisavalt teavet lubatud kogupüügi määramiseks kooskõlas artikliga 8, määratakse Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavarude lubatud kogupüük, kohaldades mutatis mutandis käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, välja arvatud juhul, kui Norraga peetud konsultatsioonidel lepitakse kokku muus lubatud kogupüügi tasemes.
4. Kui teaduslikud nõuanded osutavad, et artikli 8 lõigetes 1–4 sätestatud eeskirjade kohaldamine ei ole kava eesmärkide saavutamiseks asjakohane, võib nõukogu hoolimata eespool nimetatud sätetest teha otsuse alternatiivse kogupüügi taseme kohta.
Artikkel 10
Meetmete kohandamine
1. Kui saavutatakse artikli 5 lõikes 2 nimetatud eesmärgiks olev kalastussuremuse tase või kui STECFi hinnangu kohaselt ei ole see eesmärgiks olev tase või artiklis 6 sätestatud kudekarja biomassi miinimum- ja ennetuslikud tasemed või artikli 7 lõikes 2 nimetatud kalastussuremuse määrad varude ammendumise vältimiseks ja maksimaalse jätkusuutliku saagikuse säilitamiseks enam sobivad, kehtestab nõukogu uued asjaomaste tasemete määrad.
2. Kui STECFi hinnangu kohaselt ei taastu mõni tursavaru nõuetekohaselt, võtab nõukogu vastu otsuse, millega:
a) kehtestatakse asjaomase varu jaoks lubatud kogupüük tasemel, mis on artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tasemest väiksem;
b) kehtestatakse maksimaalne lubatud püügikoormus tasemel, mis on artiklis 12 sätestatud tasemest väiksem;
c) kehtestatakse seotud tingimused, kui see on asjakohane.
III
PEATÜKK
PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMINE
Artikkel 11
Püügikoormuse reguleerimise kord
1. Artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud lubatud kogupüüki täiendab püügikoormuse reguleerimise kord, mille kohaselt jaotatakse püügivõimalused püügikoormuste kujul igal aastal liikmesriikide vahel.
2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku ning lõikes 3 osutatud liikmesriikidelt saadud teabe ja STECFi nõuannete põhjal jätta teatud laevade rühmad püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja tingimusel, et:
a) tursapüügi ja vette tagasilaskmise koguste kohta on kättesaadavad sobivad andmed, mis võimaldavad STECFil hinnata, millise protsendi püütud tursakogusest püüab iga asjaomane laevade rühm;
b) STECFi hinnatud tursapüügi protsendimäärad ei ületa 1,5 % kogupüügist ühegi asjaomase laevade rühma puhul; ning
c) püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega nende laevade rühmade suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne nende üldise mõjuga tursavarudele.
Kui STECFil ei ole võimalik hinnata, kas need tingimused on jätkuvalt täidetud, hõlmab nõukogu iga asjaomase laevade rühma püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalasse.
3. Liikmesriigid esitavad igal aastal vastavalt komisjoni poolt vastuvõetavatele üksikasjalikele eeskirjadele komisjonile ja STECFile sobivad andmed tagamaks, et eespool toodud tingimused on pidevalt täidetud.
Artikkel 12
Püügikoormuse jaotus
1. Nõukogu teeb igal aastal liikmesriigiti otsuse liikmesriigi iga püügikoormuse rühma maksimaalse lubatud püügikoormuse kohta.
2. Maksimaalne lubatud püügikoormus arvutatakse lähtetaseme põhjal, mis määratakse kindlaks järgmiselt:
a) käesoleva määruse esimesel kohaldamisaastal määratakse STECFi nõuandest lähtuvalt iga püügikoormuse rühma lähtetasemeks vastavalt asjaomase liikmesriigi eelistustele 2004.–2006. või 2005.–2007. aasta keskmine püügikoormus kilovatt-püügipäevades;
b) käesoleva määruse järgmistel kohaldamisaastatel on lähtetasemeks eelmise aasta maksimaalne lubatud püügikoormus.
3. Püügikoormuse rühmad, mille suhtes kohaldatakse maksimaalse lubatud püügikoormuse iga-aastast kohandamist, määratakse kindlaks järgmise põhjal:
a) iga püügikoormuse rühma laevade tursapüüki hinnatakse liikmesriikide poolt nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) ( 8 ) artiklite 18, 19 ja 20 kohaselt esitatud andmete alusel;
b) iga I lisas sätestatud piirkonna kohta koostatakse nimekiri liidetud püügikoormuse rühmadest ja nende vastavatest tursapüügi kogustest, sealhulgas vette tagasilastav kogus. Nimekiri järjestatakse iga püügikoormuse rühma lõikes tursapüügi koguse kasvavas järjestuses;
c) kumulatiivne tursapüük arvutatakse punkti b kohaselt koostatud nimekirjade põhjal järgmiselt. Iga liidetud püügikoormuse rühma kohta arvutatakse kõnealuse püügikoormuse rühma tursapüügi ja nimekirjas talle eelnenud kõigi liidetud püügikoormuse rühmade tursapüügi summa;
d) punkti c kohaselt arvutatud kumulatiivne tursapüük arvutatakse protsendina kõigi sama piirkonna liidetud püügikoormuse rühmade kogutursapüügist.
4. Kui liidetud püügikoormuse rühma lõike 3 punkti d kohaselt arvutatud kumulatiivne püük on 20 % või üle selle, kohaldatakse iga-aastast kohandamist. Asjaomaste rühmade maksimaalne lubatud püügikoormus arvutatakse järgmiselt:
a) artikli 7 või 8 kohaldamisel kohandatakse lähtetaset sama protsendimäära võrra, mis on nendes artiklites kehtestatud kalastussuremuse kohta;
b) artikli 9 kohaldamisel kohandatakse püügikoormust sama protsendimäära võrra, kui palju kohandatakse eelneva aastaga võrreldes lubatud kogupüüki.
5. Lõikes 4 osutamata püügikoormuse rühmade maksimaalne lubatud püügikoormus hoitakse lähtetasemel.
6. Erandina lõikest 4 võib nõukogu otsustada mitte kohaldada järgneval aastal või järgnevatel aastatel maksimaalse lubatud püügikoormuse iga-aastast kohandamist, kui maksimaalset lubatud püügikoormust on neljal järjestikusel aastal vähendatud.
Artikkel 13
Täiendava püügikoormuse eraldamine väga selektiivsete püügivahendite ja tursapüüki vältivate püügireiside jaoks
1. Liikmesriigid võivad lõigetes 2 kuni 7 sätestatud tingimustel suurendada nende püügikoormuse rühmade maksimaalset lubatud püügikoormust, mille püügikoormust on kohandatud vastavalt artikli 12 lõikele 4.
2. Maksimaalset lubatud püügikoormust võib suurendada selles püügikoormuse rühmas, mille laeva või laevade püügitegevus vastab järgmistele tingimustele:
a) püügitegevuse käigus on pardal üksnes üks reguleeritud püügivahend, mille tehnilistest omadustest tulenevalt sisaldab püütud saak STECFi poolt hinnatud teadusliku uurimuse kohaselt vähem kui 1 % turska (väga selektiivsed püügivahendid);
b) püütud saak sisaldab vähem kui 5 % turska iga püügireisi kohta (tursapüüki vältivad püügireisid);
c) püük toimub kooskõlas tursapüügi vältimise või tursa vette tagasi laskmise vähendamise kavaga, mis vähendab tursa kalastussuremust osalevate laevade seas vähemalt sama suurel määral kui artikli 12 lõikes 4 osutatud püügikoormuse kohandamine, või
d) püük toimub Šotimaast läände jäävas piirkonnas ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud ja IV lisas loetletud loksodroomide järjestikku ühendamisel saadud joonest läänes, tingimusel et osalevad laevad on varustatud satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemiga (VMS).
3. Lõikes 2 osutatud laevu jälgitakse sagedamini, eelkõige seoses järgmisega:
a) väga selektiivsete püügivahendite eranditu kasutamine asjaomastel püügireisidel vastavalt lõike 2 punktile a;
b) vette tagasi laskmise kogused vastavalt lõike 2 punktile b;
c) kalastussuremuse vähendamine kooskõlas lõike 2 punktiga c;
d) püük ja merre tagasilastud kalade hulk lõike 2 punktis d sätestatud joonest läänes,
nende laevade suhtes kehtestatakse kord, mille kohaselt esitatakse liikmesriigile korrapäraselt andmeid nimetatud punktides sätestatud eritingimuste järgimise kohta.
4. Käesoleva artikli kohane püügikoormuse kasv arvutatakse asjaomase püügikoormuse rühma iga laeva kohta, mis tegutseb lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud eritingimustel, ning selline kasv ei tohi olla suurem kogusest, mida on vaja artikli 12 lõikes 4 osutatud püügikoormuse kohandamise hüvitamiseks sellises tegevuses kasutatavate püügivahendite puhul.
5. Kui liikmesriigid suurendavad eraldatud püügikoormust, teatavad nad sellest komisjonile selle aasta 30. aprilliks, mil püügikoormuse kohandamine hüvitatakse. Teatises esitatakse lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud eritingimustel tegutsevate laevade üksikasjalikud andmed, püügikoormuse rühma kuuluvate laevade eeldatav püügikoormus sellel aastal (liikmesriigi arvates), ning laeva püügikoormuse seire aluseks olevad tingimused, sealhulgas kontrollimise kord.
6. Liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks aruande eelmise aasta püügitegevuses kasutatud püügikoormuste kohta.
7. Komisjon palub STECFil igal aastal võrrelda lõike 2 punkti c kohaldamisest tulenevat tursa suremuse vähenemist vähenemisega, mis oleks võinud toimuda tulenevalt artikli 12 lõikes 4 osutatud püügikoormuse kohandamisest. Komisjon võib seda teavet arvestades teha ettepaneku kohandada püügikoormust, mida võib järgmisel aastal asjaomasele püügivahendite rühmale määrata.
Artikkel 14
Liikmesriigi kohustused
1. Liikmesriik otsustab, millist meetodit kasutada maksimaalse lubatud püügikoormuse eraldamiseks tema lipu all sõitvatele üksikutele laevadele või laevarühmadele, pidades silmas mitmeid kriteeriume, näiteks järgmist:
a) hea kalapüügitava edendamine, sealhulgas andmete kogumise tõhustamine, kala vette tagasi laskmise vähendamine ja noorkaladele avaldatava mõju minimeerimine;
b) koostööprogrammides osalemine, et vältida tursa tarbetut kaaspüüki;
c) vähene keskkonnamõju, sealhulgas väike kütusetarbimine ja väikesed kasvuhoonegaaside heitkogused;
d) püügivõimaluste eraldamise ja püügikvootide proportsionaalsus.
2. Liikmesriik annab oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad mis tahes käesoleva määruse I lisas sätestatud piirkonnas ja kasutavad ühte käesoleva määruse I lisas nimetatud püügivahendite rühma kuuluvaid püügivahendeid, välja kalapüügiloa vastavalt 27. juuni 1994. aasta nõukogu määrusele (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted). ( 9 )
3. Lõike 2 kohaselt välja antud kalapüügilubadega laevade püügivõimsus kokku, mida väljendatakse kilovattides (kW), ei tohi ühegi I lisas sätestatud piirkonna puhul ületada 2006. või 2007. aastal reguleeritud püügivahendeid kasutanud ja asjaomases geograafilises piirkonnas kalastanud laevade maksimaalset püügivõimsust.
4. Liikmesriik koostab nimekirja laevadest, millel on lõikes 2 nimetatud püügiluba, peab seda nimekirja ning teeb nimekirja oma ametlikul veebisaidil komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.
Artikkel 15
Püügikoormuse reguleerimine
Liikmesriigid jälgivad oma laevastiku püügivõimsust ja tegevust püügikoormuse rühmade kaupa ja kui vastavalt artiklile 12 määratud püügikoormus läheneb maksimaalsele lubatud tasemele, võtavad nad asjakohaseid meetmeid, et tagada, et püügikoormus ei ületaks kehtestatud piirnorme.
Artikkel 16
Maksimaalse lubatud püügikoormuse vahetamine liikmesriikide vahel ja püügikoormuse taastamine
1. Asjaomased liikmesriigid võivad kohandada artikli 11 kohaselt kindlaks määratud maksimaalset lubatud püügikoormust, pidades silmas:
a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kvootide vahetamist ja
b) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 ning määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaseid ümberjaotamisi ja/või mahaarvamisi.
2. Liikmesriik, kes lõpetab püügikvootide vahetamise artiklis 3 nimetatud piirkondades ja kes peab mis tahes asjaomases püügikoormuse rühmas tegema täiendavaid jõupingutusi tagasi saadud püügikvootide kasutamiseks, võib kohandada artikli 12 kohaselt kindlaks määratud maksimaalset lubatud püügikoormust niivõrd, kui nimetatud liikmesriik kasutas sellist vahetamist artikli 12 lõikes 2 sätestatud lähtetasemete kindlaksmääramise võrdlusperioodidel. Püügikoormuse taastamisega kvoodi tagasi saanud liikmesriigis kaasneb kogu lubatud püügikoormuse vähendamine püügikvoodi tagastanud liikmesriigis sellises koguses, mille võrra viimati nimetatud liikmesriigi püügikoormuse rühmadel on kasutada väiksem püügikvoot, välja arvatud juhul, kui kvoodi tagastanud liikmesriik ei kasutanud vastavat püügikoormust eespool nimetatud lähtetasemete kindlaksmääramiseks.
3. Olenemata artikli 17 lõikest 2 võivad liikmesriigid 2009. aastal muuta oma püügikoormuse jaotust, kandes üle püügikoormust ja -võimsust artiklis 3 osutatud geograafiliste piirkondade vahel, tingimusel, et see ülekandmine on seotud artikli 13 lõike 2 punktides a ja b osutatud kalapüügiga. Nendest ülekandmistest teatatakse komisjonile. Artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud maksimaalset lubatud püügikoormust muudetakse sellele vastavalt.
Artikkel 17
Maksimaalse lubatud püügikoormuse vahetamine püügikoormuse rühmade vahel
1. Liikmesriik võib muuta püügikoormuse jaotust, kandes püügivõimsust ühelt püügikoormuse rühmalt teisele vastavalt lõigetes 2 kuni 5 sätestatud tingimustele.
2. Ülekandmine on lubatud püügivahendite rühmade, kuid mitte geograafiliste piirkondade vahel, tingimusel et asjaomane liikmesriik teatab komisjonile mõlema ülekandmises osaleva püügivahendite rühma viimase kolme aasta keskmise saagi püügiühiku kohta.
3. Kui sellise püügivahendite rühma saak püügiühiku kohta, millelt püügikoormus üle kantakse, on suurem selle püügivahendite rühma saagist püügiühiku kohta, millele püügikoormus üle kantakse, tehakse ülekandmine üldjuhul alusel 1 kilovatt-püügipäev 1 kilovatt-püügipäeva kohta.
4. Kui sellise püügivahendite rühma saak püügiühiku kohta, millelt püügikoormus üle kantakse, on väiksem selle püügivahendite rühma saagist püügiühiku kohta, millele püügikoormus üle kantakse, kohaldab liikmesriik parandustegurit selle püügivahendite rühma püügikoormuse suhtes, millele püügikoormus üle kantakse, et kompenseerida selle suuremat saaki püügiühiku kohta.
5. Komisjon palub STECFil töötada välja standardsed parandustegurid, mida saaks kasutada püügikoormuse ülekandmise hõlbustamiseks selliste püügivahendite rühmade vahel, millel on erinev saak püügiühiku kohta.
IV
PEATÜKK
SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE
▼M1 —————
Artikkel 25
Määratud sadamad
1. Kui ühenduse kalalaevalt ühenduses lossitav tursakogus on suurem kui kaks tonni, tagab laeva kapten, et lossimised toimuvad ainult selleks määratud sadamates.
2. Iga liikmesriik määrab sadamad, kus lossitakse üle kahe tonni suuruseid tursakoguseid.
3. Iga liikmesriik teeb oma avalikul veebisaidil kättesaadavaks määratud sadamate nimekirja ja nende sadamate jaoks kehtestatud inspekteerimis- ja järelvalvemenetluse kirjelduse, sealhulgas iga lossimise käigus lossitud tursakoguste teatamise ja protokollimise tingimused.
Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.
▼M1 —————
V
PEATÜKK
OTSUSTE TEGEMINE JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Otsuste tegemise menetlus
Kui käesoleva määrusega on ette nähtud, et otsuse teeb nõukogu, teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal.
Artikkel 31
I lisa muutmine
Komisjon võib STECFi nõuandel muuta käesoleva määruse I lisa määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras ja järgmistest põhimõtetest lähtudes:
a) püügikoormuse rühmad kehtestatakse nii, et need oleksid püütavate bioloogiliste varude, siht- või kõrvalpüügi teel püütud kalade suuruse ning püügikoormuse rühmaga seotud kalapüügi keskkonnamõju poolest nii homogeensed kui võimalik;
b) püügikoormuse rühmade arv ja suurus on sellised, et oleks tagatud kaitsevajadustele vastava halduskoormuse otstarbekus.
Artikkel 32
Üksikasjalikud eeskirjad
Käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 ning artiklite 14, 16 ja 17 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 33
Euroopa Kalandusfondist antav abi
1. Iga artiklis 1 osutatud nelja geograafilise piirkonna tursavarude puhul loetakse nendel aastatel, mil varu on väiksem kui artiklis 6 sätestatud asjaomane kudekarja biomassi ennetuslik tase, pikaajaline kava taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ning määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamisel.
2. Iga artiklis 1 osutatud nelja geograafilise piirkonna tursavarude puhul loetakse nendel aastatel, mida ei ole käsitletud lõikes 1, pikaajaline kava majandamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ning määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti iv kohaldamisel.
Artikkel 34
Läbivaatamine
Komisjon hindab hiljemalt käesoleva määruse kolmandal kohaldamisaastal ja seejärel igal kolmandal käesoleva määruse kohaldamisaastal STEFCi nõuannete põhjal ja pärast asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist majandamismeetmete mõju asjaomastele tursavarudele ning nende varude püügile ning esitab vajadusel ettepanekuid meetmete kohta, et muuta käesolevat määrust.
Artikkel 35
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 423/2004 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnustatud määrusele (EÜ) nr 423/2004 loetakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 36
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Püügikoormuse rühmad määratletakse vastavalt ühele punktis 1 loetletud püügivahendite rühmale ja ühele punktis 2 loetletud geograafilisele piirkonnale.
1. Püügivahendite rühmad
a) Põhjatraalid ja noodad (OTB, OTT, PTB, SDN, SSC, SPR) võrgusilma suurusega:
TR1 100 mm või üle selle
TR2 70 mm või üle selle, kuid alla 100 mm
TR3 16 mm või üle selle, kuid alla 32 mm
b) Piimtraalid (TBB) võrgusilma suurusega:
BT1 120 mm või üle selle
BT2 80 mm või üle selle, kuid alla 120 mm
c) Põhja kinnitatud võrgud (GN)
d) Abarad (GT)
e) Õngejadad (LL)
2. Geograafiliste piirkondade rühmad
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi rühmi:
a) Kattegat;
b)
i) Skagerrak;
ii) ICESi IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat;
ICESi IV püügipiirkond ja ICESi IIa püügipiirkonna EÜ veed;
iii) ICESi VIId püügipiirkond;
c) ICESi VIIa püügipiirkond;
d) ICESi VIa püügipiirkond ja ICESi Vb püügipiirkonna EÜ veed.
3. Erandina punktist 1 käsitatakse punkti 2 alapunktis b osutatud piirkonna püügikoormuse haldamisel püügivahendite rühmi TR 2 ja TR 1 ühe rühmana, kuhu kuuluvate vahendite võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm. Liikmesriigid esitavad püügikoormuse aruande eraldi nii püügivahendite rühma TR 1 kui ka TR 2 kohta, vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ( 10 ) artiklitele 33 ja 34.
4. Erandina punktist 1 käsitatakse punkti 2 alapunktis b osutatud piirkonna püügikoormuse haldamisel püügivahendite rühmi BT 1 ja BT 2 ühe rühmana, kuhu kuuluvate vahendite võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm. Liikmesriigid esitavad püügikoormuse aruande eraldi nii püügivahendite rühma BT 1 kui ka BT 2 kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34.
II LISA
KONTROLLI ERIKRITEERIUMID
Eesmärk
1. Iga liikmesriik kehtestab kontrolli erikriteeriumid vastavalt käesolevale lisale.
Strateegia
2. Kalapüügi kontroll ja järelevalve keskenduvad laevadele, mis võivad püüda turska. Tursa transpordi ja turustamise pistelist kontrolli kasutatakse täiendava ristkontrolli mehhanismina, et hinnata kontrolli ja järelevalve tõhusust.
Prioriteedid
3. Kalapüügivahendite eri liikide puhul seatakse prioriteedid erinevalt, sõltuvalt sellest, mil määral mõjutavad laevu püügivõimaluste piirangud. Seetõttu sätestab iga liikmesriik konkreetsed prioriteedid.
Sihtkriteeriumid
4. Hiljemalt üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist rakendavad liikmesriigid oma kontrollikavu, arvestades alljärgnevalt sätestatud sihte.
Liikmesriigid määravad kindlaks kohaldatava proovivõtustrateegia ning kirjeldavad seda.
Komisjonile antakse taotluse korral juurdepääs proovivõtukavale, mida liikmesriik kasutab.
a) Sadamates kontrollimise tase
Üldiselt on eesmärk saavutada täpsus, mis on vähemalt võrdne täpsusega, mis saavutataks tavalise pistelise proovivõtu meetodiga, mille puhul kontrollitakse kõigist liikmesriigis 20 % tursa lossimistest.
b) Turustamise kontrolli tase
Kontrollitakse 5 % oksjonimüügiks pakutavast tursakogusest.
c) Merel kontrollimise tase
Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Merel kontrollimise kriteeriumid on seotud tursavarude majandamise piirkonnas merel viibitud patrullipäevade arvuga, kusjuures eripiirkondade patrullipäevade jaoks võib kasutada eraldi kriteeriumi.
d) Õhuseire tase
Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast igas piirkonnas teostatud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse.
III LISA
RIIKLIKE KONTROLLIMEETMETE PROGRAMMIDE SISU
Riiklike kontrollimeetmete programmide eesmärk on täpsustada muu hulgas järgmist:
1. Kontrollivahendid
Inimressursid
a) Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja vööndid.
Tehnilised vahendid
b) Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja vööndid.
Rahalised vahendid
c) Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve.
2. Kalapüügiga seotud teabe elektrooniline registreerimine ja edastamine
Artiklite 19, 23, 24 ja 25 täitmise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.
3. Sadamate määramine
Vajaduse korral tursa lossimiseks määratud sadamate nimekiri kooskõlas artikliga 25.
4. Teavitamine enne lossimist
Artikli 24 täitmise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.
5. Lossimiste kontroll
Artiklite 19, 20, 21 ja 28 järgimise tagamiseks rakendatud vahendite ja/või süsteemide kirjeldus.
6. Kontrollimise kord
Riiklikes kontrollimeetmete programmides täpsustatakse kord, mida järgitakse:
a) merel ja maal teostatava kontrolli puhul;
b) suhtlemisel teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad tursaga seotud riiklike kontrollimeetmete programmi eest;
c) ühise järelevalve puhul ja inspektorite vahetamisel, sealhulgas teiste liikmesriikide vetes töötavate inspektorite pädevuste ja volituste kirjeldus.
IV LISA
Artikli 13 lõike 2 punktis d osutatud joon
Artikli 13 lõike 2 punktis d osutatud joon saadakse, ühendatakse järjestikku loksodroomid, mille ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohased koordinaadid on järgmised:
54 °30′N, 10 °35′W
55 °20′N, 9 °50′W
55 °30′N, 9 °20′W
56 °40′N, 8 °55′W
57 °0′N, 9 °0′W
57 °20′N, 9 °20′W
57 °50′N, 9 °20′W
58 °10′N, 9 °0′W
58 °40′N, 7 °40′W
59 °0′N, 7 °30′W
59 °20′N, 6 °30′W
59 °40′N, 6 °5′W
59 °40′N, 5 °30′W
60 °0′N, 4 °50′W
60 °15′N, 4 °0′W.
( 1 ) 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.
( 3 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.
( 4 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 5 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
( 6 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
( 7 ) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.
( 8 ) ELT L 60, 5.2.2008, lk 1.
( 9 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
( 10 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
