EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02007R1542-20100711

Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1542/2007, 20. detsember 2007 , heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1542/2010-07-11

2007R1542 — ET — 11.07.2010 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1542/2007,

20. detsember 2007,

heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta

(EÜT L 337, 21.12.2007, p.56)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 607/2010, 9. juuli 2010,

  L 175

27

10.7.2010




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1542/2007,

20. detsember 2007,

heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, ( 1 ) eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõikes 5 on sätestatud, et tuleb vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse kõnealuse artikli lõike 3 kohast tõhusat kontrolli, inspekteerimist ja sanktsioonide rakendamist tagava haldus- ja tehnilise struktuuri kasutuselevõttu.

(2)

Ausa konkurentsi tagamiseks on asjakohane kehtestada heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise ühtlustatud kord.

(3)

Lossimise ja kaalumise kord töötati välja aastatel 2002–2005 ühenduse, Norra ja Fääri saarte vahelises tihedas koostöös ning kõnealune kord on väljatöötamise etapis kaasatud ühenduse õigusaktidesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 41/2007 (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) ( 2 ) sätestatud tehniliste ülemineku- ja kontrollimeetmetena.

(4)

Selleks et võimaldada ühenduse kalalaevadel heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise nõuetekohast kontrolli ja inspekteerimist, tuleb lossimist lubada ainult nendes ühenduse või kolmandate riikide määratud sadamates, kus kohaldatakse ühenduses rakendatava kõnealuste kalaliikide lossimise ja kaalumise süsteemiga sarnast süsteemi.

(5)

Püügipäevikusse märgitava teabe täpsuse parandamiseks tuleb ette näha teatavad erandid komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrusest (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad. ( 3 ) Selguse huvides on asjakohane sätestada, et lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) ( 4 ) sätestatud nõuetele kohaldatakse ka teatavaid käesoleva määruse nõudeid.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

▼M1

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Liidu (EL) laevade või kolmanda riigi kalalaevade poolt Euroopa Liidus või ELi kalalaevade poolt kolmandates riikides lossitava heeringa (Clupea harengus), makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidi (Trachurus spp.) või nende kombinatsiooni 10 tonni ületava saagi suhtes, kui saak on püütud:

a) heeringa puhul ICESi I, II, IIIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ( 5 );

b) makrelli puhul ICESi IIa, IIIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ning CECAFi ELi vetes ( 6 );

c) stauriidi puhul ICESi IIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ning CECAFi ELi vetes.

▼B

Artikkel 2

Määratud sadamad

1.  Heeringa, makrelli või stauriidi lossimine on keelatud väljaspool liikmesriikide poolt või Euroopa Ühendusega kõnealuste kalaliikide lossimist käsitleva lepingu sõlminud kolmandate riikide poolt määratud sadamaid.

2.  Iga asjaomane liikmesriik edastab komisjonile loetelu määratud sadamate kohta, kus võib lossida heeringat, makrelli ja stauriidi. Lisaks edastab ta komisjonile nende sadamate inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas kõnealuste liikide kõikide lossitud koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused.

3.  Iga asjaomane liikmesriik edastab komisjonile kõik muudatused sadamate loetelus ja lõikes 2 osutatud inspekteerimis- ja järelevalvekorras vähemalt 15 päeva enne nende jõustumist.

4.  Komisjon edastab lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe ning kolmandate riikide määratud sadamate loetelu kõigile asjaomastele liikmesriikidele.

5.  Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad määratud sadamate loetelu ja selle muudatused oma asjakohastel veebilehtedel.



II

PEATÜKK

LOSSIMINE EUROOPA ÜHENDUSES

Artikkel 3

Sadamasse saabumine

1.  Laeva kapten või tema esindaja edastab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne vastava liikmesriigi lossimissadamasse saabumist järgmised andmed:

a) sadam, kuhu ta kavatseb siseneda, laeva nimi ja registrinumber;

b) eeldatav sadamasse saabumise aeg;

c) pardal olevate liikide kogused eluskaalu kilogrammides;

d) piirkond, kus saak püüti, artikli 10 punkti d kohaselt.

2.  Liikmesriik võib ette näha lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1. Sel juhul teavitab liikmesriik komisjoni kõnesolevast muudatusest 15 päeva enne selle jõustumist. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad kõnealuse teabe oma vastavatel veebilehtedel.

Artikkel 4

Lossimine

Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et lossimist ei alustata enne, kui selleks vajalik luba on olemas. Kui lossimine katkestatakse, on selle uuesti alustamiseks vaja luba.

Artikkel 5

Püügipäevik

1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punkti 4.2 sätetest esitab laeva kapten kohe pärast sadamasse saabumist püügipäeviku asjakohase(d) lehekülje(d) lossimissadama pädevale asutusele.

2.  Laeva pardal olevad kogused, millest on teavitatud enne lossimist artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt, peavad vastama püügipäevikus registreeritud kogustele.

3.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 on lubatud hälve püügipäevikusse kantud pardal hoitavate koguste hindamisel kilogrammides 10 %.

Artikkel 6

Värske kala kaalumine

1.  Kõik värske kala ostjad tagavad kõigi saadud koguste kaalumise pädevate asutuste poolt heaks kiidetud vahenditega. Kala kaalutakse enne sorteerimist, töötlemist, hoidlas hoidmist ja lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Kaalumisel saadud näit märgitakse lossimisdeklaratsiooni, müügiteatisesse ja vastuvõtudeklaratsiooni.

2.  Kaalu kindaksmääramisel arvatakse vee arvel maha kuni 2 %.

Artikkel 7

Värske kala kaalumine pärast transportimist

1.  Erandina artikli 6 lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada värske kala kaalumist pärast transportimist lossimissadamast tingimusel, et kala ei kaalutud lossimisel ja et seda veetakse liikmesriigi territooriumil asuvasse sihtkohta, mis ei ole lossimissadamast kaugemal kui 100 kilomeetrit.

2.  Lõike 1 kohast värske kala kaalumist pärast transportimist võib lubada üksnes siis, kui:

a) kala transportivas paakautos on lossimiskohast kala kaalumiskohani kaasas inspektor või

b) lossimiskoha pädevad asutused annavad loa kala transpordiks.

3.  Lõike 2 punktis b osutatud luba antakse järgmistel tingimustel:

a) vahetult enne paakauto lossimissadamast lahkumist esitab ostja või tema esindaja pädevatele asutustele kirjaliku deklaratsiooni, kus on kirjas kala liik ja laeva nimi, millelt see on lossitud, paakauto registreerimisnumber ja andmed sihtkoha kohta, kus kala kaalutakse; deklaratsioonis peab olema märgitud ka kuupäev ja kellaaeg ning paakauto sihtkohta saabumise oletatav aeg;

b) punktiga a ette nähtud deklaratsiooni koopia on kala transportimise ajal juhi käes ning antakse sihtkohas üle kala vastuvõtjale.

Artikkel 8

Riiklikud kaalukojad värske kala kaalumiseks

Riikliku kaalukoja kasutamisel väljastab kalakaaluja ostjale kaalumiskviitungi, millel on kirjas kaalumise kuupäev ja kellaaeg ning paakauto registreerimisnumber. Kaalumiskviitungi koopia lisatakse müügiteatisele või vastuvõtudeklaratsioonile.

Artikkel 9

Eraomandis kaalukojad värske kala kaalumiseks

1.  Eraomandis kaalukoja kasutamisel kohaldatakse käesoleva artikli sätteid.

2.  Kaalumissüsteem peab olema pädevate asutuste poolt heaks kiidetud, kalibreeritud ja pitseeritud.

▼M1

3.  Kalakaaluja peab iga kaalumissüsteemi kohta köidetud nummerdatud lehtedega päevikut („kaalumispäevik”). Kaalumispäevik täidetakse kohe pärast iga lossimise käigus lossitud kala kaalumise lõpetamist ning hiljemalt kella 23.59 kohaliku aja järgi kaalumise lõpetamise päeval. Kaalumispäevikusse märgitakse järgmised andmed:

a) selle laeva nimi ja registrinumber, millelt kala on lossitud;

b) paakautode registreerimisnumbrid, juhul kui kala on enne kaalumist lossimissadamast transporditud vastavalt artiklile 7. Iga paakauto last kaalutakse ja registreeritakse eraldi. Samalt laevalt pärit lasti puhul võib registreerida paakautode lasti kogukaalu juhul, kui kõnealuste paakautode last kaalutakse üksteise järel ning ilma katkestusteta;

c) kalaliigid;

d) iga lossitud koguse kaal;

e) kaalumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg.

▼B

4.  Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, tuleb paigaldada nähtav mõõdik, mis registreerib kumuleeruva kogukaalu. Mõõdiku näit kaalumise alguses ja kumuleeruv kogukaal märgitakse kaalumispäevikusse. Kaalumissüsteemi rakendamine registreeritakse kaalumispäevikus.

Artikkel 10

Külmutatud kala märgistamine

Kalalaevadel lubatakse lossida külmutatud kala üksnes juhul, kui kala on varustatud selgelt loetava märgise või pitseriga. Märgisel või pitseril, mis kantakse iga külmutatud kala kastile või pakile, esitatakse järgmised andmed:

a) kala püüdnud laeva nimi või registreerimisnumber;

b) kalaliigid;

c) tootmise kuupäev;

d) püügipiirkond; see viitab alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud.

Artikkel 11

Külmutatud kala kaalumine

1.  Kõik külmutatud kala ostjad või valdajad tagavad lossitud koguste kaalumise enne kala töötlemist, hoidlas hoiustamist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Kastides lossitud külmutatud kala kaal määratakse iga kalaliigi puhul kindlaks, korrutades kastide koguarvu lisas sätestatud metoodika järgi arvutatud kasti keskmise netomassiga.

2.  Kalakaaluja peab iga lossimise kohta registrit, kus on kirjas:

a) selle laeva nimi ja registrinumber, millelt kala on lossitud;

b) lossitud kalaliigid;

c) partii suurus ja kaubaaluste valim kalaliigi kohta lisa punkti 1 sätete kohaselt;

d) iga valimisse kuuluva kaubaaluse kaal ja kaubaaluste keskmine kaal;

e) kastide arv igal valimisse kuuluval kaubaalusel;

f) kastide omakaal, kui see erineb lisa punktis 4 sätestatust;

g) tühja kaubaaluse keskmine kaal lisa punkti 3 alapunkti b kohaselt;

h) kastide keskmine kaal kalaliigi kohta.

3.  Kaalumisel saadud näit märgitakse lossimisdeklaratsiooni, müügiteatisesse ja vastuvõtudeklaratsiooni.

Artikkel 12

Kaalumisdokumentide säilitamine

Artikli 9 lõikega 3 ja artikli 11 lõikega 2 ette nähtud kaalumispäevikut ja registrit ning artikli 7 lõike 3 punktiga b ette nähtud kirjalike deklaratsioonide koopiaid säilitatakse kuus aastat.

Artikkel 13

Müügiteatis ja vastuvõtudeklaratsioon

Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõike 5 sätetele peab lossitud kala töötleja, vastuvõtja või ostja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel hiljemalt 48 tundi pärast kaalumise lõpetamist esitama kõnealusele pädevale asutusele müügiteatise või vastuvõtudeklaratsiooni koopia.

Artikkel 14

Pädevate asutuste juurdepääs

Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemile, kaalumispäevikutele, kirjalikele deklaratsioonidele ning kõigile rajatistele, kus kala töödeldakse ja hoitakse.

Artikkel 15

Ristkontroll

Pädevad asutused võrdlevad iga lossimise administratiivse ristkontrollimise käigus järgmisi andmeid:

1. artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud lossimiseelses teadaandes märgitud kogused liikide kaupa ja laeva püügipäevikusse kantud kogused;

2. laeva püügipäevikusse kantud kogused liikide kaupa ja lossimisdeklaratsioonis märgitud kogused;

3. lossimisdeklaratsioonis märgitud kogused liikide kaupa ja vastuvõtudeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused;

4. laeva püügipäevikusse märgitud püügipiirkond ja asjaomase laeva laevaseiresüsteemi andmed.

Artikkel 16

Täielik kontroll

1.  Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et vähemalt 15 % lossitud kala kogustest ja vähemalt 10 % kala lossimistest kontrollitakse põhjalikult. Kõnealused kontrollid viiakse läbi vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4.

2.  Laeva saagi kaalumist jälgitakse liikide kaupa. Kui saak pumbatakse laevalt kaldale, jälgitakse kogu lossitud saagi kaalumist. Külmutatud kala lossimisel loetakse üle kõik kastid ning jälgitakse kastide keskmise netokaalu arvutamise metoodikat, mis on sätestatud lisas.

3.  Lisaks artiklis 15 osutatud andmetele tuleb kontrollida järgmiste andmete omavahelist vastavust:

a) kaalumispäevikus märgitud kogused liikide kaupa ja vastuvõtudeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused liikide kaupa;

b) artikli 7 lõike 3 punkti a alusel pädevatele asutustele edastatud kirjalikud deklaratsioonid ja artikli 7 lõike 3 punkti b alusel kala vastuvõtja käsutuses olevad kirjalikud deklaratsioonid;

c) kaalumispäevikusse artikli 9 lõike 3 punkti b kohaselt kantud paakautode registreerimisnumbrid ja artikli 7 lõike 3 punktiga a ette nähtud kirjalikesse deklaratsioonidesse märgitud registreerimisnumbrid.

4.  Kontrollitakse, kas laev on kalast pärast lossimise lõpetamist täielikult tühjendatud.

Artikkel 17

Kontrollimise dokumenteerimine

Kogu artiklis 16 käsitletud kontrollimine dokumenteeritakse. Kõnealuseid dokumente säilitatakse kuus aastat.



III

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




LISA

Külmutatud kala kastide või pakkide keskmise netokaalu arvutamise metoodika

1. Kasti keskmine kaal määratakse kindlaks iga kalaliigi puhul eraldi, kasutades selleks allpool tabelis esitatud proovivõtukava. Kaubaaluste proovid võetakse juhusliku valiku teel.



Proovivõtukava

Partii suurus

(kastide arv)

Valimi suurus

(kaubaaluste arv × 52 kasti)

kuni 5 000

3

5 001 – 10 000

4

10 001 – 15 000

5

15 001 – 20 000

6

20 001 – 30 000

7

30 001 – 50 000

8

üle 50 000

9

2. Kõik valimisse kuuluvad kastidega kaubaalused kaalutakse. Kõigi valimisse kuuluvate kaubaaluste kogubrutokaal jagatakse valimisse kuuluvate kaubaaluste koguarvuga, et saada tulemuseks kaubaaluste keskmine brutokaal kalaliigi kohta.

3. Kastide netokaalu arvutamiseks iga liigi kohta eraldi arvatakse punktis 2 osutatud kaubaaluse keskmisest brutokaalust maha järgmised näitajad:

a) keskmine kasti omakaal, milleks on jää ja kartongi, plast- või muu pakendi kaal korrutatuna kaubaalusel olevate kastide arvuga;

b) lossimisel kasutatud üheksa tühjendatud kaubaaluse keskmine kaal.

Seejärel jagatakse iga liigi kohta saadud kaubaaluse netokaal kastide arvuga kaubaalusel.

4. Punkti 3 alapunktis a osutatud kasti omakaal peab olema 1,5 kg. Liikmesriigid võivad kasutada teistsugust kastide omakaalu tingimusel, et nad esitavad oma valimivõtmise metoodika ja kõik selle muudatused komisjonile heakskiitmiseks.



( 1 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

( 2 ) ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 898/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 22).

( 3 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

( 4 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

( 5 ) ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

( 6 ) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO püügipiirkond 34) püügipiirkonnad, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 216/2009 statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

Top