This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02007R0520-20210215
Council Regulation (EC) No 520/2007 of 7 May 2007 laying down technical measures for the conservation of certain stocks of highly migratory species and repealing Regulation (EC) No 973/2001
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001
Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001
- Date of document:
- 15/02/2021
- Date of effect:
- 15/02/2021
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32007R0520
02007R0520 — ET — 15.02.2021 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, (ELT L 123 12.5.2007, lk 3) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 340 |
8 |
22.12.2007 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107, 15. november 2017, |
L 315 |
1 |
30.11.2017 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/56, 20. jaanuar 2021, |
L 24 |
1 |
26.1.2021 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 520/2007,
7. mai 2007,
milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001
I
JAOTIS
SISSEJUHATAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse I lisas osutatud nii teatavate pika rändega kalavarude kui ka kaaspüügiliikide püüdmise ja lossimise suhtes.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriikide lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade (edaspidi “ühenduse kalalaevad”) suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
“pika rändega kalad” – I lisas loetletud liigid;
“ICCATi osutatud tuunid ja sellele lähedased liigid” – II lisas loetletud liigid;
▼M3 —————
“sportlik kalapüük” – kalapüügitegevus, mille puhul kasutatakse vee-elusressursse harrastuse või spordi eesmärgil;
“haardnoot” – võrk, millega piiratakse kalad ümber nii külgedelt kui alt. Haardnoodal võib olla kokkuveotross;
“seinnoot” – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks;
“õngejada” – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja vastavalt sihtliigile sellele eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant kinnitatud paljudest õngekonksudest. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Selle võib vette heita kas põhja või põhja lähedale (põhjaõngejada) või keskmisele sügavusele või pinna lähedale (pinnaõnged);
“õngekonks” – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu teravik võib olla sirge või tagasi pööratud ja koolutatud. Konksu säär võib olla eri pikkuse ja kujuga ning tema ristlõige võib olla ümmargune (tavaline) või lame (stantsitud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani;
“peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;
“tuunipüügi ritvõngelaev” – laevad, mis on tuunikala püüdmiseks varustatud ritvõngedega.
Artikkel 4
Piirkonnad
Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt:
▼M2 —————
Piirkond 2:
kõik India ookeani veed, mis on hõlmatud IOTC asutamist käsitleva lepinguga vastavalt selle artiklile 2;
▼M3 —————
Piirkond 4:
kõik Vaikse ookeani lääne- ja keskosa veed, nagu on määratletud WCPFC konventsiooni artiklis 3.
▼M2 —————
I
PEATÜKK
Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutuspiirangud
Artikkel 5
Suursilm-tuuni kaitse teatavates troopilistes vetes
Kalapüük seinnoodaga varustatud seineritelt või tuunipüügi ritvõngelaevadelt on 1.–30. novembrini keelatud järgmiselt piiritletud piirkonnas:
▼M1 —————
Artikkel 7
Vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni püük teatavates Portugali vetes
Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust on keelatud pardal hoida mis tahes kogust seinnoodaga püütud vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni, samuti on nimetatud piirkondades keelatud nende liikide püük seinnoodaga.
II
PEATÜKK
Alammõõt
Artikkel 8
Mõõdud
Artikkel 9
Keelud
Artikkel 10
Mõõtmine
▼M1 —————
III
PEATÜKK
Laevade arvu piiramine
Artikkel 12
Põhja-Atlandi suursilm-tuun ja pikkuim-tuun
Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade, mille püügitegevuse sihtliik piirkonnas 1 on suursilm-tuun, arvu ja kogumahutavuse abil väljendatava koguvõimsuse. Määramisel võetakse aluseks:
selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimus, mis tegelesid suursilm-tuuni kui sihtliigi püügiga piirkonnas 1 ajavahemikul 1991–1992 ning
30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdvate ühenduse laevade arvu piirmäär.
Nõukogu jaotab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel:
vastavalt lõikele 1 määratud laevade arvu ning kogumahutavuse abil väljendatava võimsuse,
vastavalt lõikele 2 määratud laevade arvu.
Iga liikmesriik saadab tavalisi andmete edastamise kanaleid kasutades igal aastal enne 15. maid komisjonile:
loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest üle 24 meetri pikkustest kalalaevadest, mis tegelevad suursilm-tuuni püügiga,
loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun.
Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 31. maid ICCATi sekretariaadile.
IV
PEATÜKK
Mittesihtliigid ning sportlik ja harrastuskalapüük
Artikkel 13
Marliinid
Liikmesriigid toetavad monokiust valmistatud selgnööride kasutamist pöörlites, et hõlbustada elusolevate siniste marliinide ja valgete odaninade vabastamist.
Artikkel 14
Hailaadsed
Artikkel 15
Merikilpkonnad
Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate merikilpkonnade vabastamist.
Artikkel 16
Sportlik ja harrastuskalapüük Vahemerel
Artikkel 17
Aruanne
Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. augustil komisjonile aruande käesoleva peatüki rakendamise kohta.
III
JAOTIS
PIIRKONNAS 2 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED
I
PEATÜKK
Laevade arvu piiramine
Artikkel 18
Lubatud laevade arv
II
PEATÜKK
Mittesihtliigid
Artikkel 19
Hailaadsed
Artikkel 20
Merikilpkonnad
Kõigi püügivahendite kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:
juhuslikult (õngekonksud või võrgud) või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade asjakohane kohtlemine, sealhulgas toibutamine või viivitamatu vabastamine;
juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse olemasolu laeva pardal.
Seinnooda kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:
kohustus vältida võimaluste piires merikilpkonnade noodaga ümbritsemist;
merikilpkonnade kaaspüügi vähendamiseks sobivate püügivahendite spetsifikaatide väljatöötamine ning kasutuselevõtt;
kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et vabastada noodaga ümbritsetud või võrku sattunud merikilpkonnad;
kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et jälgida peibutuspüügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad sattuda, vabastada merikilpkonnad ning korjata mittekasutatavad peibutuspüügivahendid välja.
Õngejada kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:
merikilpkonnade juhusliku või kaaspüügi käigus toimuva püüdmise ning suremuse vähendamiseks tuleb välja arendada ja kasutusele võtta peibutussööda liikidele vastava kujuga õngekonksude, võrgu sügavuse ja tüüpide ning kalastamistavade kombinatsioonid;
juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse, sh nööride lõikamiseks ja harutamiseks vajalike tööriistade ja kahvade olemasolu laeva pardal.
▼M3 —————
V
JAOTIS
PIIRKONNAS 4 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED
Artikkel 28
Jäätmete vähendamine
Liikmesriigid võtavad meetmed, et vähendada jäätmete kogust, kadusid, püüki kaotatud või mahajäetud vahenditega, kalalaevadelt pärinevat reostust, mittesihtliikidesse kuuluvate kalade ja loomade püünisesse sattumist ning järelmõju nendega seotud või nendest sõltuvatele liikidele, iseäranis väljasuremisohus olevatele liikidele.
VI
JAOTIS
ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 29
Mereimetajad
VII
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Komiteemenetlus
Artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusega.
Artikkel 31
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 973/2001 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 32
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Pika rändega kalaliikide nimekiri
▼M2 —————
( 1 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).
