This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02007R0520-20171203
Council Regulation (EC) No 520/2007 of 7 May 2007 laying down technical measures for the conservation of certain stocks of highly migratory species and repealing Regulation (EC) No 973/2001
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007 , milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001
Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007 , milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001
- Date of document:
- 03/12/2017
- Date of effect:
- 03/12/2017
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32017R2107
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32007R0520
02007R0520 — ET — 03.12.2017 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, (ELT L 123 12.5.2007, lk 3) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 340 |
8 |
22.12.2007 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107, 15. november 2017, |
L 315 |
1 |
30.11.2017 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 520/2007,
7. mai 2007,
milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001
I
JAOTIS
SISSEJUHATAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse I lisas osutatud nii teatavate pika rändega kalavarude kui ka kaaspüügiliikide püüdmise ja lossimise suhtes.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriikide lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade (edaspidi “ühenduse kalalaevad”) suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. “pika rändega kalad” – I lisas loetletud liigid;
2. “ICCATi osutatud tuunid ja sellele lähedased liigid” – II lisas loetletud liigid;
3. “delfiinide hukkumise piirmäär” – rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu ( 1 ) V artiklis määratletud piirmäär;
4. “sportlik kalapüük” – kalapüügitegevus, mille puhul kasutatakse vee-elusressursse harrastuse või spordi eesmärgil;
5. “haardnoot” – võrk, millega piiratakse kalad ümber nii külgedelt kui alt. Haardnoodal võib olla kokkuveotross;
6. “seinnoot” – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks;
7. “õngejada” – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja vastavalt sihtliigile sellele eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant kinnitatud paljudest õngekonksudest. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Selle võib vette heita kas põhja või põhja lähedale (põhjaõngejada) või keskmisele sügavusele või pinna lähedale (pinnaõnged);
8. “õngekonks” – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu teravik võib olla sirge või tagasi pööratud ja koolutatud. Konksu säär võib olla eri pikkuse ja kujuga ning tema ristlõige võib olla ümmargune (tavaline) või lame (stantsitud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani;
9. “peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;
10. “tuunipüügi ritvõngelaev” – laevad, mis on tuunikala püüdmiseks varustatud ritvõngedega.
Artikkel 4
Piirkonnad
Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt:
▼M2 —————
2. Piirkond 2:
kõik India ookeani veed, mis on hõlmatud IOTC asutamist käsitleva lepinguga vastavalt selle artiklile 2;
3. Piirkond 3:
kõik Vaikse ookeani idaosa veed, nagu on määratletud rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu artiklis 3;
4. Piirkond 4:
kõik Vaikse ookeani lääne- ja keskosa veed, nagu on määratletud WCPFC konventsiooni artiklis 3.
▼M2 —————
I
PEATÜKK
Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutuspiirangud
Artikkel 5
Suursilm-tuuni kaitse teatavates troopilistes vetes
1. Kalapüük seinnoodaga varustatud seineritelt või tuunipüügi ritvõngelaevadelt on 1.–30. novembrini keelatud järgmiselt piiritletud piirkonnas:
— lõunapiir: 0° lõunalaiust;
— põhjapiir: 5° põhjalaiust;
— läänepiir: 20° läänepikkust;
— idapiir: 10° idapikkust.
2. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. augustiks aruande selle meetme rakendamise kohta, sh ülevaate nende lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade poolt toime pandud ning nende pädevate asutuste poolt uuritud rikkumistest.
▼M1 —————
Artikkel 7
Vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni püük teatavates Portugali vetes
Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust on keelatud pardal hoida mis tahes kogust seinnoodaga püütud vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni, samuti on nimetatud piirkondades keelatud nende liikide püük seinnoodaga.
II
PEATÜKK
Alammõõt
Artikkel 8
Mõõdud
1. Liigi esindajat käsitatakse alamõõdulisena, kui see on IV lisas kindlaks määratud vastava liigi alammõõdust väiksem.
2. Komisjon võib IV lisas sätestatud alammõõte muuta ühendusele siduvate ICCATi soovituste kohaselt ning artiklis 30 osutatud korras.
Artikkel 9
Keelud
1. Alamõõdulisi IV lisas loetletud liikidesse kuuluvaid kalu, mis on püütud piirkonnas 1, ei või pardal hoida, ümber laadida, maale toimetada, transportida, säilitada, esitleda, müügiks pakkuda, müüa ega turustada. Sellised kalad tuleb kohe merre tagasi heita.
2. Ühenduses on keelatud vabasse ringlusse lubada või turustada kolmandatest riikidest pärit alamõõdulisi IV lisas loetletud liikidesse kuuluvaid kalu, mis on püütud piirkonnas 1.
Artikkel 10
Mõõtmine
1. Kõiki liike, välja arvatud purikalalaste sugukonna (Istiophoridae) liike, tuleb mõõta ninamiku tipust, st vertikaalprojektsioonis vahemaa ülalõualuu tipust kuni sabauime lühima kiireni.
2. Purikalalaste (Istiophoridae) puhul tuleb mõõta ninamiku alalõualuu tipust kuni sabauime lõpuni.
▼M1 —————
III
PEATÜKK
Laevade arvu piiramine
Artikkel 12
Põhja-Atlandi suursilm-tuun ja pikkuim-tuun
1. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade, mille püügitegevuse sihtliik piirkonnas 1 on suursilm-tuun, arvu ja kogumahutavuse abil väljendatava koguvõimsuse. Määramisel võetakse aluseks:
a) selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimus, mis tegelesid suursilm-tuuni kui sihtliigi püügiga piirkonnas 1 ajavahemikul 1991–1992 ning
b) 30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdvate ühenduse laevade arvu piirmäär.
2. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse kalalaevade arvu, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun. Laevade arvu määramisel võetakse aluseks selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv, mis tegelesid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni kui sihtliigi püügiga ajavahemikul 1993–1995.
3. Nõukogu jaotab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel:
a) vastavalt lõikele 1 määratud laevade arvu ning kogumahutavuse abil väljendatava võimsuse,
b) vastavalt lõikele 2 määratud laevade arvu.
4. Iga liikmesriik saadab tavalisi andmete edastamise kanaleid kasutades igal aastal enne 15. maid komisjonile:
a) loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest üle 24 meetri pikkustest kalalaevadest, mis tegelevad suursilm-tuuni püügiga,
b) loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun.
Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 31. maid ICCATi sekretariaadile.
5. Artiklis 4 osutatud loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) ( 2 ) I lisaga, ning kasutatavat püügivahendit.
IV
PEATÜKK
Mittesihtliigid ning sportlik ja harrastuskalapüük
Artikkel 13
Marliinid
Liikmesriigid toetavad monokiust valmistatud selgnööride kasutamist pöörlites, et hõlbustada elusolevate siniste marliinide ja valgete odaninade vabastamist.
Artikkel 14
Hailaadsed
1. Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete vabastamist, iseäranis kui tegemist on noorisenditega.
2. Liikmesriigid toetavad hailaadsete väljapraakimise vähendamist püügivahendite selekteerimisvõime parandamise teel.
Artikkel 15
Merikilpkonnad
Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate merikilpkonnade vabastamist.
Artikkel 16
Sportlik ja harrastuskalapüük Vahemerel
1. Iga liikmesriik võtab tarvitusele abinõud, et keelustada Vahemerel sportliku ja harrastuskalapüügi käigus tuuni ja selle lähiliikide püüdmisel veetavate võrkude, haardnootade, seinnootade, tragide, nakkevõrkude, abarate ja õngejadade kasutamine.
2. Iga liikmesriik jälgib, et sportliku ja harrastuskalapüügi käigus Vahemerest püütud tuuni ja selle lähiliike ei turustataks.
Artikkel 17
Aruanne
Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. augustil komisjonile aruande käesoleva peatüki rakendamise kohta.
III
JAOTIS
PIIRKONNAS 2 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED
I
PEATÜKK
Laevade arvu piiramine
Artikkel 18
Lubatud laevade arv
1. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade arvu, millel on lubatud kalastada piirkonnas 2. Määramisel võetakse aluseks 2003. aastal IOTCi registrisse kantud ühenduse kalalaevade arv. Laevade arvu piirmäär peab olema vastavuses brutoregistertonnaaži abil väljendatava kogumahutavusega ning laevade väljavahetamise korral ei tohi lubatud kogumahutavust ületada.
2. Nõukogu jaotab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kindlaks määratud laevade arvu liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras.
II
PEATÜKK
Mittesihtliigid
Artikkel 19
Hailaadsed
1. Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete vabastamist, iseäranis kui tegemist on noorisenditega.
2. Liikmesriigid toetavad hailaadsete väljapraakimise vähendamist.
Artikkel 20
Merikilpkonnad
1. Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada kalastamise mõju merikilpkonnadele, kohaldades iseäranis lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid.
2. Kõigi püügivahendite kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:
a) juhuslikult (õngekonksud või võrgud) või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade asjakohane kohtlemine, sealhulgas toibutamine või viivitamatu vabastamine;
b) juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse olemasolu laeva pardal.
3. Seinnooda kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:
a) kohustus vältida võimaluste piires merikilpkonnade noodaga ümbritsemist;
b) merikilpkonnade kaaspüügi vähendamiseks sobivate püügivahendite spetsifikaatide väljatöötamine ning kasutuselevõtt;
c) kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et vabastada noodaga ümbritsetud või võrku sattunud merikilpkonnad;
d) kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et jälgida peibutuspüügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad sattuda, vabastada merikilpkonnad ning korjata mittekasutatavad peibutuspüügivahendid välja.
4. Õngejada kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:
a) merikilpkonnade juhusliku või kaaspüügi käigus toimuva püüdmise ning suremuse vähendamiseks tuleb välja arendada ja kasutusele võtta peibutussööda liikidele vastava kujuga õngekonksude, võrgu sügavuse ja tüüpide ning kalastamistavade kombinatsioonid;
b) juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse, sh nööride lõikamiseks ja harutamiseks vajalike tööriistade ja kahvade olemasolu laeva pardal.
IV
JAOTIS
PIIRKONNAS 3 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED
Artikkel 21
Ümberlaadimine
1. Peibutuspüügivahendeid kasutavate laevade püügitegevuse hõlbustamiseks on keelatud kasutada abilaevu.
2. Seineritel on merekalade ümberlaadimine keelatud.
Artikkel 22
Laevade arvu piiramine
1. Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse seinerite arvu, millel on lubatud tegeleda tuunipüügiga piirkonnas 3. Määramisel võetakse aluseks 28. juuni 2002. aasta seisuga IATTCi registrisse kantud ühenduse seinerite arv.
2. Liikmesriigid saadavad igal aastal enne 10. detsembrit komisjonile loetelu kõigist nende lipu all sõitvatest laevadest, mis kavatsevad tegeleda kalapüügiga piirkonnas 3. Sellesse loetellu kandmata laevad loetakse kasutusest väljas olevaks ning neil ei ole lubatud jooksval aastal kalastada.
3. Loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisaga, ning kasutatavat püügivahendit.
Artikkel 23
Delfiinide kaitse
Piirkonnas 3 on kulduim-tuuni püük delfiiniparvi või -rühmi ümbritseva seinnoodaga lubatud ainult ühenduse kalalaevadele, mis tegutsevad rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlevas lepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning millele on määratud delfiinide hukkumise piirmäär.
Artikkel 24
Delfiinide hukkumise piirmäära kehtestamise taotlused
Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. septembrit komisjonile järgmised andmed:
a) loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest üle 363tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära terveks järgmiseks aastaks;
b) loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest üle 363tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära järgmise aasta esimeseks või teiseks poolaastaks;
c) iga delfiinide hukkumise piirmäära taotleva laeva kohta tõend, mis kinnitab, et laeval on kõik delfiinide kaitsmiseks vajalikud püügivahendid ja seadmed ning selle kapten on saanud delfiinide päästmist ja vabastamist käsitleva heakskiidetud väljaõppe;
d) loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest laevadest, mis järgmisel aastal tõenäoliselt kalastavad kõnealuses piirkonnas.
Artikkel 25
Delfiinide hukkumise piirmäära jaotus
1. Liikmesriigid tagavad, et delfiinide hukkumise piirmäära taotlused on kooskõlas rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu tingimustega ja IATTCi poolt vastu võetud kaitsemeetmetega.
2. Komisjon vaatab need loetelud läbi, kontrollib nende vastavust rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu sätetele ja IATTCi poolt vastu võetud kaitsemeetmetele ning saadab need IATTCi direktorile. Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlus ei vasta käesolevas lõikes osutatud tingimustele, teatab komisjon kohe asjaomasele liikmesriigile, et tal ei ole võimalik taotlust või selle teatavat osa IATTCi direktorile edasi anda ning põhjendab oma otsust.
3. Komisjon saadab igale liikmesriigile delfiinide hukkumise üldise piirmäära, mis jaotatakse selle liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel.
4. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. jaanuariks ülevaate delfiinide hukkumise piirmäära jaotusest tema lipu all sõitvate laevade vahel.
5. Komisjon saadab IATTCi direktorile iga aasta 1. veebruariks ühenduse kalalaevade loetelu ja ülevaate delfiinide hukkumise piirmäära jagunemisest kõnealuste laevade vahel.
Artikkel 26
Mittesihtliikide kaitse
1. Seinerid lasevad, niivõrd kui see on võimalik, viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi kõik merikilpkonnad, hailaadsed, vööttuunid, raid, kuldmakrellid ning teised mittesihtliigid.
2. Kalureid kutsutakse üles välja arendama ja kasutama kõikide loomade kiiret ja kindlat vabastamist lihtsustavaid tehnoloogiaid ja varustust.
Artikkel 27
Merikilpkonnad
1. Alati kui märgatakse võrku sattunud merikilpkonna, tuleb kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui ta võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati.
2. Kui merikilpkonn on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale, ning seda ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud.
3. Kui merikilpkonn on toodud laeva pardale, tuleb enne tema vette tagasilaskmist kasutada kõiki tema toibutamiseks asjakohaseid meetodeid.
4. Tuunipüügilaevadel on keelatud visata merre soolakotte või muid plastjäätmeid.
5. Peibutuspüügivahenditesse või teistesse püügivahenditesse sattunud merikilpkonnad võimalusel vabastatakse.
6. Peibutuspüügivahendid, mida kalastamisel ei kasutata, korjatakse välja.
V
JAOTIS
PIIRKONNAS 4 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED
Artikkel 28
Jäätmete vähendamine
Liikmesriigid võtavad meetmed, et vähendada jäätmete kogust, kadusid, püüki kaotatud või mahajäetud vahenditega, kalalaevadelt pärinevat reostust, mittesihtliikidesse kuuluvate kalade ja loomade püünisesse sattumist ning järelmõju nendega seotud või nendest sõltuvatele liikidele, iseäranis väljasuremisohus olevatele liikidele.
VI
JAOTIS
ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 29
Mereimetajad
1. Mereimetajate parvede või rühmade ümbritsemine seinnoodaga on keelatud.
2. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide ühenduse kalalaevade, välja arvatud artiklis 23 osutatud laevade suhtes.
VII
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Komiteemenetlus
Artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusega.
Artikkel 31
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 973/2001 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 32
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Pika rändega kalaliikide nimekiri
— Pikkuim-tuun: Thunnus alalunga
— Harilik tuun: Thunnus thynnus
— Suursilm-tuun: Thunnus obesus
— Vööttuun: Katsuwonus pelamis
— Atlandi pelamiid: Sarda sarda
— Kulduim-tuun: Thunnus albacares
— Tuun: Thunnus atlanticus
— Väiketuunid: Euthynnus spp.
— Tuun: Thunnus maccoyii
— Makrelltuunid: Auxis spp.
— Merilatikas: Bramidae
— Marliinid: Tetrapturus spp.; Makaira spp.
— Purikalalased: Istiophorus spp.
— Mõõkkala: Xiphias gladius
— Makrellhaugid: Scomberesox spp.; Cololabis spp.
— Harilik kuldmakrell; väike kuldmakrell: Coryphaena hippurus; coryphaena equiselis
— Hailaadsed: Hexandus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae Rhincodon typus; Carcharhinide; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae
— Vaalalised (vaalad ja pringlid): Physeteridae; Balenidae; Eschrichtiidae; Monodontidae; Ziphiidae; Delphinidae.
▼M2 —————
( 1 ) ELT L 348, 30.12.2005, lk 28.
( 2 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).
