2007R0041 — ET — 24.12.2007 — 002.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 41/2007, 21. detsembri 2006. millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (EÜT L 015, 20.1.2007, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 444/2007, 23. aprill 2007,	L 106	22	24.4.2007
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 609/2007, 1. juuni 2007,	L 141	33	2.6.2007
►M3	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 643/2007, 11. juuni 2007,	L 151	1	13.6.2007
►M4	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 754/2007, 28. juuni 2007,	L 172	26	30.6.2007
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 898/2007, 27. juuli 2007,	L 196	22	28.7.2007
►M6	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1533/2007, 17. detsember 2007,	L 337	21	21.12.2007

Parandatud:

►C1	Parandus, EÜT L 054, 22.2.2007, lk 157  (41/07)
►C2	Parandus, EÜT L 332, 18.12.2007, lk 106  (41/07)

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 41/2007,

21. detsembri 2006.

millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2007. aastaks ning lisatingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2008. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

2.  Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalastusvööndite määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Püügilimiidid ja nende jaotamine

1.  Ühenduse laevade püügilimiidid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste limiitide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2.  Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 10, 17 ja 18 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse.

3.  Komisjon kehtestab lõplikud tobiapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes IID lisa punktis 8 sätestatud korras.

4.  Komisjon kehtestab ühenduse kasutuses olevaks moivapüügi limiidiks vööndis V ja ICESi vööndi XIV Gröönimaa vetes 7,7 % moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

5.  Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügilimiidi ICESi vööndis IIIa ja ICESi vööndite IIa ja IV EÜ vetes, kilu püügilimiidi ICESi vööndite IIa ja IV EÜ vetes ja anšoovise püügilimiidi ICESi vööndis VIII, pidades silmas 2007. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6.  Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

7.  Ühenduse laevadel on keelatud püüda atlandi karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi vööndite V, VI ja VII nendes osades, mis jäävad NEAFCi reguleerimispiirkonda.

8.  Ühenduse laevadel on keelatud 1. jaanuarist 2007 – 30. juunini 2007 püüda meriahvenat (Sebastes mentella) ICESi vööndite I ja II nendes osades, mis jäävad NEAFCi reguleerimispiirkonda, välja arvatud vältimatu kaaspüük. Keeldu kohaldatakse samuti 1. juulist 2007 kuni 31. detsembrini 2007, kui NEAFC seda soovitab. Sellisel juhul avaldab komisjon teatise NEAFCi soovituse kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 6

Jaotamist käsitlevad erisätted

1.  I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

2.  Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2008. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.  Alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

2.  Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2007 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud varude suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA, IIB, IIC ja IID lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.  Laevadel, kes kasutavad IIA lisa punktis 4.1 ning IIB ja IIC lisa punktis 3 nimetatud rühma püügivahendeid ja kalastavad IIA lisa punktis 2 ning IIB ja IIC lisa punktis 1 nimetatud piirkondades, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7, nagu nimetatud lisades on ette nähtud.

4.  Komisjon kehtestab lõpliku tobiapüügi püügikoormuse 2007. aastaks ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes IID lisa punktides 3–6 sätestatud korras.

5.  Liikmesriigid tagavad, et 2007. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 75 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2007 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende kalastusretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.  Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

2.  Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

3.  Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning vööndi IIa EÜ vetes püütud heeringa suhtes.

4.  Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

5.  Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning vööndi IIa EÜ vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

6.  Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 9

Sortimata lossimised ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes

1.  Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

2.  ICES vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

▼M6

Artikkel 10

Juurdepääsupiirangud

1.  Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest.

2.  Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

▼B

Artikkel 11

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 12

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

Artikkel 13

Luba

1.  Venezuela või Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14–16 ja artiklitega 19–25 ettenähtud tingimustel.

2.  Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

1.  Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES vööndis IV, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud piirkonnas.

2.  Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3.  Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15

Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

Artikkel 16

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALALAEVATUNNISTUSTE SÜSTEEM

Artikkel 17

Kalalaevatunnistused ja nendega seotud tingimused

1.  Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud kalalaevatunnistuse alusel.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

3.  Kalalaevatunnistuste maksimaalne arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa I osas. Kalalaevatunnistuse taotluses märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele kalalaevatunnistust taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

4.  Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud kalastuspiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased kalalaevatunnistused ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud kalalaevatunnistuste üldarvu kalastuspiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

5.  Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 18

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on kalalaevatunnistus ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE KALALAEVATUNNISTUSTE SÜSTEEM

Artikkel 19

Kohustus omada kalalaevatunnistust ja püügiluba

1.  Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud kalalaevatunnistuse ja püügiloa kohustusest.

2.  Kalalaevatunnistus ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.  Kolmanda riigi kalalaevad, kellel on püügiõigus 31. detsembril 2006, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2007 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 20

Kalalaevatunnistuse ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud kalalaevatunnistuse- ja püügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

Artikkel 21

Kalalaevatunnistuste arv

Kalalaevatunnistuste arv ja nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 22

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.  Kalalaevatunnistused ja püügiload võib tühistada uute kalalaevatunnistuste ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute kalalaevatunnistuste ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued kalalaevatunnistused ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.  Kalalaevatunnistused ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud.

3.  Kalalaevatunnistused ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 23

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.  Kolmanda riigi kalalaevadele, kes ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta kalalaevatunnistust ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.  Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, kellele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 24

Kalalaevatunnistuse omaniku kohustused

1.  Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1434/98 ja nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil ( 34 ).

2.  Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave.

3.  Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICESi vööndis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 25

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.  Kalalaevatunnistuste andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.  Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad pidama V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Komisjoni taotluse korral saadetakse andmed püügi kohta Prantsusmaa asutuste kaudu komisjonile.

VI PEATÜKK

VAHEMERES KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 26

Püügikeelu kehtestamine peibutuspüügivahenditega väikest kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

1.  Väikese kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), eriti selle noorkalade kaitseks keelatakse peibutuspüügivahenditega püük 1. jaanuarist 2007 kuni 14. augustini 2007 Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguvööndi kõigis geograafilistes piirkondades.

2.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Liikmesriigid, kes soovivad sellist ülekandmist kasutada, esitavad enne 1. jaanuari 2008 komisjonile taotluse, et saada teatav arv lisapäevi, millal kalalaeval on lubatud püüda väikest kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega keeluperioodil 1. jaanuarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2008. Kõnealusele taotlusele lisatakse järgmine teave:

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

3.  Liikmesriigid saadavad komisjonile enne 1. novembrit 2007 ettekande lõikes 1 viidatud meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 27

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade kaitseks

1.  Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud aladel:

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed süvamere tundlike elupaikade kaitseks lõikes 1 viidatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud muu tegevuse kui kalapüügi eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

VII PEATÜKK

NAFO REGULEERIMISPIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 28

Laevade loetelu

1.  Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus (GT) on üle 50 ning millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO reguleerimispiirkonnast pärit kalavarusid.

2.  Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO reguleerimispiirkonda kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, kellel on luba kalastada NAFO reguleerimispiirkonnas. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.  Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist:

4.  Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud laevade) kohta tuleb lisaks edastada järgmine teave:

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 29

Võrgusilma suurus

1.  VII lisas nimetatud põhjaliikide, välja arvatud lõikes 3 viidatud Sebastes mentella sihtpüügil, on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil võib võrgusilm olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

3.  Merepõhjalähedase liigi nokk-meriahvena (Sebastes mentella) püügil alapiirkonnas 2 ja rajoonides 1F ja 3K kasutatakse võrke võrgusilma minimaalsuurusega 100 mm.

Artikkel 30

Võrgutarindid

1.  Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida ei ole käesolevas artiklis kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.  Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.  Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma VIII lisas nimetatud kaitsetega.

4.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvamere garneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu kirjeldatud IX lisas.

Artikkel 31

Pardale jäetud kaaspüügisaak

1.  Kalalaevad seavad oma kaaspüügi ülempiiriks 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem, iga IC lisas loetletud kalaliigi puhul, mille jaoks kõnealuses püügirajoonis ei ole ühendusele eraldatud kvooti.

2.  Juhtudel, mil on kehtestatud püügikeeld või kvoot „muud kalaliigid” on täielikult ära kasutatud, ei tohi kaaspüük ületada 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.  Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina pardal oleva kogusaagi iga liigi jaoks. Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 32

Kaaspüük igas üksikus loomuses

1.  Kui ühes loomuses ületab kaaspüük protsendimäärasid, mis on esitatud artikli 31 lõigetes 1 ja 2, siirdub laev viivitamata vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, lahkub laev püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.

2.  Kui kõigi kvoodiga hõlmatud põhjakalaliikide kaaspüügi saak süvameregarneelipüügi ühes loomuses ületab 5 massiprotsenti rajoonis 3M või 2,5 massiprotsenti rajoonis 3L, siirdub laev vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, peab laev lahkuma püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.

3.  Loomuses lubatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina kõnealuse loomuse kogumassist iga seal esineva liigi jaoks.

Artikkel 33

Sihtpüük ja kaaspüük

1.  Ühenduse laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirarvud. Kalaliigi püük loetakse sihtpüügiks, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.  Kui kalalaev tegeleb rai sihtpüügiga, kasutades kõnealuse püügi jaoks eeskirjades ettenähtud võrgusilmaga võrke, siis esimest loomust, millest suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) moodustavad liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv, loetakse juhuslikult püütuks. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult uuele kohale vastavalt artikli 32 lõigetele 1 ja 2.

3.  Pärast vähemalt 60-tunnilist eemalviibimist püügirajoonist vastavalt artikli 32 lõigete 1 ja 2 sätetele viib ühenduse kalalaeva kapten läbi proovitraalimise kestusega mitte üle kolme tunni. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei käsitleta sellist püüki sihtpüügina, kui sellise proovitraalimise loomusest moodustavad suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult uuele kohale vastavalt artikli 32 lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 34

Kalade alammõõt

1.  NAFO reguleerimispiirkonnast püütud kalu, mille suurus ei vasta X lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta.

2.  Kui püütud kalade kogus, mis ei vasta X lisas esitatud suuruse nõuetele, ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu ja mis on X lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade (veealused mäed) kaitseks

Artikkel 35

Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ette nähtud vahenditega

Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ettenähtud vahenditega on keelatud järgmistes piirkondades:

4. JAGU

kontrollimeetmed

Artikkel 36

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.  Töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleerimispiirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kala- ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) ( 36 ) artiklile 1 ja süvameregarneeli puhul teha kindlaks püügikuupäeva. Samuti tuleb märkida, et saak on püütud NAFO reguleerimispiirkonnast.

2.  Püügirajoonides 3L ja 3M püütud süvameregarneelide ning kogu alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine neist vöönditest.

3.  Võttes arvesse laeva kapteni õigustatud ohutuskaalutlusi ja vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist:

Artikkel 37

Püügi- ja toodangupäevikud ning lastiplaan

1.  Lisaks sellele, et ühenduse kalalaevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11, ja 12, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XI lisas loetletud andmed.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.  Ühenduse laeva kapten peab IC lisas loetletud liikide saagi kohta:

4.  Lõikes 3 osutatud tootmispäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.  Ühenduse kalalaeva kapten osutab vajalikku abi tootmispäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava töödeldud toodangu kontrollimise võimaldamiseks.

6.  Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta tagant kõikide artikli 28 lõike 1 kohase kalapüügiloaga ühenduse laevade mahutavusplaanide täpsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral inspektorile esitada.

Artikkel 38

Võrkude pardal hoidmine

1.  Ühe või mitme VII lisas loetletud kalaliigi sihtpüügi ajal ei tohi ühenduse laevade pardal olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 29 sätestatust väiksem.

2.  Ühenduse laevad, kes ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO piirkonna, võivad siiski hoida pardal võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 29 sätestatust väiksem, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Sellisel juhul:

Artikkel 39

Ümberlaadimine

1.  Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO reguleerimispiirkonnas ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma pädevalt asutuselt.

2.  Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, keda on nähtud kalastamas NAFO reguleerimispiirkonnas või kelle NAFO reguleerimispiirkonnas kalastamise kohta on muid tõendeid.

3.  Ühenduse laevad teatavad oma pädevale asutusele igast NAFO reguleerimispiirkonnas toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt kakskümmend neli tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist.

4.  Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade kutsungsignaale.

5.  Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt 24 tundi enne iga lossimist.

6.  Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 40

Ühenduse laevade prahtimine

1.  Liikmesriigid võivad nõustuda nende lipu all sõitva ja NAFO reguleerimispiirkonnas kalapüügiõigust omava laeva prahtimisega, et võimaldada tal osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO lepinguosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks.

2.  Prahilepingu sõlmimise päeval saadab lipuliikmesriik komisjonile ning komisjon omakorda edastab NAFO peasekretärile järgmise teabe:

3.  Prahilepingu lõppemisel teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile, kes edastab teabe viivitamata NAFO peasekretärile.

4.  Lipuliikmesriik võtab meetmed selle tagamiseks, et:

5.  Liikmesriigid esitavad komisjonile muudest riiklikest püügiandmetest eraldi kõik lõike 4 punktis d nimetatud saagi ja kaaspüügi andmed. Komisjon edastab kõnealused andmed viivitamata NAFO peasekretärile.

Artikkel 41

Püügikoormuse seire

1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade püügikoormuse vastavus selle liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO reguleerimispiirkonna liike püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2007 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning nendele laevadele NAFO reguleerimispiirkonnas ette nähtud püügipäevade arv.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

4.  Püügikavas peab kajastuma rakendatav kogupüügikoormus, mis vastab teate esitanud liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

5.  Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 15. jaanuaril 2008 oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO reguleerimispiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses piirkonnas. Rajoonides 3M ja 3L süvameregarneele püüdnud laevade puhul tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.

5. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 42

Süvameregarneeli püük

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO reguleerimispiirkonna rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

2.  Rajoonis 3L süvameregarneele püüdva laeva kapten või tema esindaja annab pädevale asutusele liikmesriigis, kelle sadamat ta soovib kasutada, vähemalt 24 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmise aega järgmise teabe:

6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 43

Meriahvena püük

1.  NAFO reguleerimispiirkonna alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO reguleerimispiirkonna alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

7. JAGU

Täitemeetmed

Artikkel 44

Rikkumiste menetemine

1.  Liikmesriigi pädev asutus, keda on teavitatud kõnealuse riigi kalalaeva rikkumisest, uurib seda rikkumist viivitamata ja põhjalikult, et saada vajalikud tõendid, milleks vajaduse korral võidakse asjaomane laev füüsiliselt läbi otsida.

2.  Kui NAFO võetud meetmetest ei peeta kinni, võtab liikmesriigi pädev asutus viivitamata juriidilised ja haldusmeetmed vastavalt oma riigi õigusaktidele isikute suhtes, kes vastutavad tema lipu all sõitva laeva eest.

3.  Lipuliikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 alusel algatatud menetlus viiks kõnealuse riigi seadustes ettenähtud tõhusate meetmeteni, mis vastavad rikkumise raskusele, tagavad eeskirjade täitmise, võtavad rikkumise eest vastutajalt võimaluse kasutada rikkumise majanduslikke tagajärgi ja on tõhusaks hoiatuseks tulevaste rikkumiste eest.

Artikkel 45

Rikkumiste kohta esitatud inspektorite aruannete käsitlemine

1.  NAFO inspektorite koostatud inspektsiooni- ja järelevalvearuanded sisaldavad kaalukaid tõendeid iga liikmesriigi kohtu- ja haldusmenetluse jaoks. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel kui liikmesriikide inspekteerimis- või järelevalvearuandeid.

2.  Liikmesriigid teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel sellise kava kohaselt, millest lähtutakse tõendite hindamisel riigi oma kohtu- või muus süsteemis.

Artikkel 46

Tõhustatud järelmeetmed teatavate tõsiste rikkumiste puhul

1.  Lisaks nõukogu 9. juuni 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 1956/88 (millega võetakse vastu Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni poolt vastuvõetud rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendussätted) ( 37 ), eriti sellele lisatud kava lõigete 9 ja 10 sätetele võtab lipuliikmesriik käesoleva osa alusel meetmed, kui tema lipu all sõitev laev on toime pannud ühe järgmistest tõsistest rikkumistest:

2.  Lipuliikmesriik tagab, et pärast lõikes 3 viidatud inspekteerimist lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse ja algatatakse tõsise rikkumise uurimine.

3.  Kui reguleerimispiirkonnas ei ole kalalaeva lipuliikmesriigi määratud inspektorit või muud isikut, kes teostaks lõike 1 kohast uurimist, nõuab liikmesriik kalalaevalt, et see suunduks viivitamatult sadamasse, kus saab alustada uurimist.

4.  Lõike 1 punktis b nimetatud saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimise teostamisel tagab lipuliikmesriik, et kogu pardal oleva kalasaagi füüsiline kontrollimine ja loendamine toimub tema alluvuses olevas sadamas. Kui teise lepinguosalise inspektor soovib osaleda sellises inspekteerimises, võib see toimuda tema juuresolekul, kui sellega on nõus lipuliikmesriik.

5.  Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt nõutakse, et kalalaev suunduks sadamasse, võib teise lepinguosalise inspektor tulla laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui kontrollitud laeva liikmesriigi pädev asutus ei nõua inspektori lahkumist laevalt.

Artikkel 47

Rakendusmeetmed

1.  Iga kalalaeva suhtes võtab rakendusmeetmed lipuliikmesriik, kus see on asutatud, vastavalt oma seadustele, kui tema lipu all sõitev laev on pannud toime artiklis 46 osutatud tõsise rikkumise.

2.  Lõikes 1 nimetatud meetmed olenevad eelkõige toimepandud rikkumise raskusest ja liikmesriigi õiguse asjaomastest sätetest ning võivad olla järgmised:

3.  Asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik teavitab komisjoni viivitamatult käesoleva artikli kohaselt võetud sobivatest meetmetest. Selle teatise alusel teavitab komisjon kõnealustest meetmetest NAFO sekretariaati.

Artikkel 48

Aruanne rikkumiste kohta

1.  Artiklis 46 viidatud tõsise rikkumise korral esitab asjaomane liikmesriik komisjonile võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ettekande uurimise käigust, sealhulgas kõigist seoses kõnealuse rikkumisega võetud või soovitatud meetmetest, ja pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

2.  Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Komisjon saadab NAFO sekretariaadile nelja kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ühenduse ettekande uurimise käigust ja võimalikult kiiresti pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

VIII PEATÜKK

►C2  ERISÄTTED NEAFCI KONVENTSIOONI PIIRKONNAS ◄ KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜTUD JA KÜLMUTATUD KALA LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KOHTA

Artikkel 49

Sadamariigi kontroll

Piiramata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 ja nõukogu 6. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1093/94 (millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada) ( 38 ) sätteid, kehtivad käesolevas peatükis esitatud menetlused alates 1. maist 2007 ►C2  NEAFCi konventsiooni piirkonnas kolmanda riigi kalalaevade püütud ◄ ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta liikmesriikide sadamates, nagu see on sätestatud nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsusele 81/608/EMÜ (Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni sõlmimise kohta) ( 39 ) lisatud konventsiooni artiklis 1.

Artikkel 50

Määratud sadamad

Lossimine ja ümberlaadimine on lubatud üksnes määratud sadamates.

Liikmesriigid määravad koha, mida kasutatakse artiklis 49 viidatud kala lossimiseks, või kalda (määratud sadama) lähedal asuva koha, kus on lubatud artiklis 49 viidatud kala lossida ja ümber laadida. Olenemata artiklis 49 esitatud rakendamise kuupäevast, saadavad liikmesriigid komisjonile 15. jaanuariks 2007 selliste sadamate loetelu. Kõigist edasistest muudatustest kõnealuses loetelus teatatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja ja selles tehtud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja paneb selle üles oma veebilehele.

Artikkel 51

Eelteade enne sadamasse sisenemist

▼M4

1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab iga kalalaeva, mille pardal on artiklis 49 osutatud kala, kapten või tema esindaja vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle sadama liikmesriigi pädevat asutust, kuhu ta kavatseb saabuda oma kavatsusest siseneda sadamasse, lossida või ümber laadida.

▼B

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatisele lisatakse XV lisa I osas esitatud vorm, mille A osa peab olema korralikult täidetud järgmiselt:

3.  Sadamaliikmesriik edastab koopia lõikes 2 osutatud vormist viivitamatult kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuliikmesriigile (lipuliikmesriikidele), millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 52

Luba lossimiseks või ümberlaadimiseks

▼M4

1.  Sadama liikmesriigi pädev asutus võib lubada lossimist või ümberlaadimist vaid siis, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud järgmist, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 51 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa:

▼B

Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast loa saamist sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.  Erandina lõikest 1 võib sadama liikmesriik anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 viidatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse kõnealust kala pädeva asutuse kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 viidatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmessriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

▼M4

3.  Sadama liikmesriigi pädev asutus teatab oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia IV lisa I osas ettenähtud vormist, olles korralikult täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud ►C2  NEAFCi konventsiooni piirkonnas. ◄

▼B

Artikkel 53

Kontrollimised

▼M4

1.  Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 49 viidatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.

▼B

2.  Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises viidatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3.  Inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 54

Inspekteerimisaruanded

1.  Iga inspekteerimine dokumenteeritakse XV lisa II osas esitatud inspekteerimisaruande täitmisega.

2.  Igast inspekteerimisaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile ja NEAFCi sekretärile, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud ►C2  NEAFCi konventsiooni piirkonnas. ◄

3.  Iga inspektsiooniaruande originaal või sertifitseeritud koopia saadetakse nõudmise korral inspekteeritud kalalaeva lipuriigile.

IX PEATÜKK

CCAMLRI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 55

Keelud ja püügipiirangud

1.  XIII lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.  Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XIV lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 56

CCAMLRi piirkonna püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1.  Alates 1. augustist 2007 edastavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõike 2 nõuetele, kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

2.  Alates 1. augustist 2007 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, kellel on püügiluba CCAMLRi piirkonnas, võimaluse korral järgmise teabe:

Artikkel 57

Ettekanne kalalaeva nägemisest

1.  Kui kalalaevatunnistust omava kalalaeva kapten näeb kalalaeva CCAMLRi piirkonnas, siis registreerib ta võimalikult palju andmeid sellise nähtud laeva kohta:

2.  Kapten saadab lõikes 1 viidatud teavet sisaldava ettekande võimalikult kiiresti oma lipuriigile. Lipuriik saadab CCAMLRi sekretariaadile iga sellise ettekande, kui nähtud laev tegeles CCAMLRi nõuete kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 58

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.  Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2.  Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev liikmesriigi kohta.

3.  Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks XIV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.  Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 59

Aruandlussüsteemid

Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

Artikkel 60

Erinõuded

1.  Artiklis 58 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuse suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas ( 40 ), artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Lisaks nendele meetmetele:

2.  Laevade suhtes, kes osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

Artikkel 61

Loomuse mõiste

1.  Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.  Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 62

Teadusuuringute kavad

Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisala (SSRU), milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 63

Andmekogumiskavad

1.  Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.  Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 64

Märgistamiskava

1.  Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamiskava järgmiselt:

2.  Märgistatud ja vabadusse lastud patagoonia kihvkala ei arvestata püügilimiitide täitmiseks.

Artikkel 65

Teadusvaatlejad ja inspektorid

1.  Iga artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

2.  Iga liikmesriik, toimides oma kohaldatavate seaduste ja eeskirjade, sealhulgas oma kohtutes tõendite hindamist käsitlevate eeskirjade kohaselt, käsitleb käesoleva kava raames uuringud tellinud CCAMLRi liikme kalandusinspektorite ettekandeid samuti kui oma inspektorite ettekandeid ja lepinguosaline ning kõnealune tellinud CCAMLRi liige teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel.

Artikkel 66

Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsuse teatised

Iga liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi piirkonnas, teatab CCAMLRi sekretariaadile oma kavatsusest vähemalt neli kuud enne komisjoni aastakoosolekut, vahetult enne püügihooaega, mil ta kavatseb seda püüda.

Artikkel 67

Nakkevõrkudega süvamerepüügi ajutine keelustamine

1.  Nakkevõrkude kasutamine CCAMLRi piirkonnas muuks kui teaduslikuks otstarbeks on keelatud kuni teaduskomitee on uurinud selle püügivahendi võimalikku mõju ja teinud selle kohta ettekande ning komisjon on teaduskomitee soovituste põhjal andnud nõusoleku, et sellist meetodit tohib kasutada CCAMLRi piirkonnas.

2.  Nakkevõrkude kasutamisest teaduslikuks uurimistööks sügavamal kui 100 meetrit teatatakse eelnevalt teaduskomiteele ja komisjon kinnitab selle enne, kui sellise uurimistööga tohib alustada.

3.  Iga kalalaev, kes soovib läbida CCAMLRi piirkonda, vedades oma pardal nakkevõrke, teatab oma kavatsusest eelnevalt CCAMLRi sekretariaadile, teatades ka kuupäevad, mil ta kavatseb läbida CCAMLRi piirkonda. Iga nakkevõrkudega kalalaeva viibimine CCAMLRi piirkonnas, millest ei ole eelnevalt teatatud, rikub neid sätteid.

Artikkel 68

Põhjatraalide ajutised kasutamispiirangud CCAMLRi avamerepiirkonnas püügihooaegadel 2006/2007 ja 2007/2008

1.  Põhjatraalide kasutamine CCAMLRi avamerepiirkonnas piiratakse aladega, milles komisjon on jõustanud kaitsemeetmed põhjatraalimise jaoks.

2.  Kõnealust piiravat meedet ei kohaldata põhjatraalimise kasutamisele teaduslikuks uurimistööks CCAMLRi piirkonnas.

X PEATÜKK

SEAFO KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. OSA

Loa andmine laevadele

Artikkel 69

Loa andmine laevadele

1.  Liikmesriigid teatavad, võimaluse korral elektrooniliselt, komisjonile 1. juuniks 2007 oma selliste laevade nimekirja, kellele kalapüügiloa väljaandmisega on antud luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

2.  Lõikes 1 viidatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema ühenduse kodanikud või juriidilised isikud.

3.  Kalalaevadel lubatakse tegutseda SEAFO konventsiooni piirkonnas, kui need suudavad täita SEAFO konventsiooniga kehtestatud nõudeid ja kohustusi ja konventsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

4.  Kalastusluba ei anta kalalaevadele, kes on teostanud ebaseaduslikku, teatamata, reguleerimata kalapüüki, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja operaatorid ei oma nendes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist osalust või kontrolli nende üle, või et kogu asjakohase teabe põhjal nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata, reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud.

5.  Lõikes 1 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

6.  Pärast püügiloaga laevade esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult iga laeva nimekirja lisamisest, nimekirjast väljajätmisest või mis tahes muudatusest nimekirjas iga kord, kui need aset leiavad.

Artikkel 70

Püügiloaga laevade kohustused

1.  Laevad järgivad kõiki asjakohaseid SEAFO kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.  Püügiloaga laevad hoiavad pardal kehtivaid tõendeid laeva registreerimise kohta ja kehtivat luba püüda või ümber laadida kala.

Artikkel 71

Püügiloata laevad

1.  Liikmesriigid võtavad meetmed, et keelata laevadel, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja, püüda, hoida pardal, ümber laadida ja lossida SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik andmed, mille kohaselt on põhjust kahtlustada, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kandmata laevad tegelevad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluva kala püügi või ümberlaadimisega SEAFO konventsiooni piirkonnas.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kantud laevade omanikud ei tegele ega ole seotud kalapüügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, mida teostavad laevad, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja.

2. JAGU

ümberlaadimine

Artikkel 72

Merel toimuva ümberlaadimise keelamine

Iga liikmesriik keelab tema lipu all sõitvatel kalalaevadel laadida SEAFO konventsiooni piirkonnas merel ümber SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

Artikkel 73

Sadamas toimuv ümberlaadimine

1.  Ühenduse laevad, kes püüavad SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, laadivad kala ümber ainult SEAFO lepinguosalise sadamas, kui neil on selle lepinguosalise eelnev luba, kelle sadamas toimub ümberlaadimine. Ühenduse kalalaevadel on lubatud kala ümber laadida ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma lipuliikmesriigi ja sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.  Iga liikmesriik tagab, et tema püügiloaga kalalaevad saavad eelneva loa sadamas ümberlaadimiseks. Liikmesriik tagab ka, et ümberlaadimised sobivad kokku iga laeva teatatud püügikogusega, ja nõuab ümberlaadimisest ettekandmist.

3.  Ühenduse kalalaeva kapten, kes laadib teisele laevale, edaspidi vastuvõttev laev, ümber mis tahes koguse SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab ümberlaadimise ajal vastuvõtva laeva lipuliikmesriigile asjakohased kalaliigid ja kogused, ümberlaadimise kuupäeva ja püügikohad ning esitab oma lipuliikmesriigile SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni vastavalt XVI lisa I osas esitatud vormile.

4.  Ühenduse kalalaeva kapten teatab vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist SEAFO lepinguosalisele, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, järgmised andmed:

5.  Hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust ja ümberlaadimise lõpul, kui ümberlaadimine toimub SEAFO lepinguosalise sadamas, teatab ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten sadamariigi pädevale asutusele tema laeva pardal olevate SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide kogused ja esitab 24 tunni jooksul kõnealusele pädevale asutusele SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni.

6.  Ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus asub sadam, milles toimub lossimine.

7.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed saadud teabe õigsuse kontrollimiseks ja teeb koostööd lipuriigiga selle tagamiseks, et lossitud kogused on kooskõlas iga laeva teatatud püügikogustega.

8.  Iga liikmesriik, kelle laevadel on lubatud püüda SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab 1. juuniks 2007 komisjonile kõik üksikasjad tema lipu all sõitvate laevade kalasaagi ümberlaadimise kohta.

3. JAGU

Kaitsemeetmed haavatavate süvamereelupaikade ja ökosüsteemide juhtimiseks

Artikkel 74

Suletud piirkonnad

Ühenduse kalalaevadel on keelatud SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide püük järgmistes piirkondades:

Artikkel 75

Varasem kalapüük

Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuniks 2007 SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidega seoses järgmises vormis teabe oma varasema kalapüügi kohta aastatel 2004, 2005 ja 2006 artiklis 74 nimetatud piirkondades:

4. JAGU

Meetmed merelindude tahtmatu surmamise vähendamiseks

Artikkel 76

Teave merelindude häirimise kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu surmamise kohta nende kalalaevade poolt, kes püüavad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, ja edastavad kõik sellekohased andmed komisjonile 1. juuniks 2007.

Artikkel 77

Leevendavad meetmed

1.  Kõik ühenduse kalalaevad, kes püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastidega):

2.  Õngejadad lastakse vette üksnes öösel (s.o kahe nautilise hämariku vahelisel pimedal ajal ( 41 ). Öisel õngepüügil kasutatakse üksnes nii vähe laevatulesid, kui on vajalik ohutuse tagamiseks.

3.  Sisikondade heitmine vette on keelatud püügivahendite vettelaskmise ajal. Tuleb vältida sisikondade heitmist vette ajal, mil püügivahendid on vees. Sisikondade vetteheitmine peab võimaluse korral toimuma laeva teisel poolel, mitte seal, kust püügivahendid on vette lastud. Laevade või püügipiirkondade puhul, mille puhul ei ole nõuet jätta kogu sisikond pardale, on vaja rakendada süsteem, millega sisikonnast ja kalapeadest eemaldatakse enne nende vetteheitmist kõik konksud. Enne vettelaskmist tuleb võrgud puhastada, et eemaldada kõik, mis võiks merelinde kohale meelitada.

4.  Ühenduse kalalaevad rakendavad võrkude vettelaskmisel ja võrkudega püügil korda, millega ajavahemik, mil lõtvade võrgusilmadega võrk on veepinnal, on viidud miinimumini. Võrkude hooldustööd tehakse võimaluse korral nii, et võrk ei oleks vees.

5.  Ühenduse kalalaevu kutsutakse üles kasutama sellise kujuga püügivahendeid, mille puhul lindudel oleks vähem tõenäoline puutuda kokku püügivahendi nende jaoks kõige ohtlikuma osaga. Selleks võib suurendada võrgu raskusi või vähendada ujuvust, nii et võrk vajuks kiiremini vette, või panna eredavärviline plagu vm asi nende võrguosade kohale, kus võrgusilmad on lindude jaoks kõige ohtlikuma suurusega.

6.  Ühenduse kalalaevadele, mille pardal ei ole võimalusi kalasaagi töötlemiseks või sisikondade hoidmiseks, või millel ei ole võimalust heita sisikonnad vette laeva teisel küljel, kust ei ole vette lastud püügivahendeid, ei anta luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

7.  Tehakse kõik vajalik, et püügivahenditesse elusana kinnijäänud linnud vabastataks elusana ja et võimaluse korral eemaldataks konksud ilma asjaomase linnu elu ohtu seadmata.

5. JAGU

kontroll

Artikkel 78

Kalalaeva liikumisest ja püükidest teatamine

1.  Kalalaevad ja uurimislaevad, kel on luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas ja kes seda teevad, saadavad laevaseiresüsteemi või muu sobiva vahendiga lipuliikmesriigi asutusele ja, kui lipuliikmesriik nõuab, SEAFO peasekretärile ettekanded konventsiooni piirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi kohta.

2.  Ettekanne sisenemise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga sisenemist SEAFO konventsiooni piirkonda, näidates sisenemise kuupäeva ja kellaaja, laeva geograafilise asukoha ja pardal oleva kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

3.  Iga kalendrikuu lõpul esitatakse ettekandes püügi kohta püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

4.  Ettekanne väljumise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga väljumist SEAFO konventsiooni piirkonnast. Selles esitatakse väljumise kuupäev ja kellaaeg, laeva geograafiline asukoht, püügipäevade arv ja SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood) kas alates kalapüügi algusest kõnealuses SEAFO konventsiooni piirkonnas või viimasest püügiettekandest.

Artikkel 79

Teaduslikud vaatlused ja andmete kogumine kalavarude suuruse hindamiseks

1.  Iga liikmesriik tagab, et iga tema kalalaeva, kes püüab SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, pardal oleksid kvalifitseeritud teadusvaatlejad.

2.  Iga liikmesriik nõuab, et andmed, mille vaatlejad on kogunud iga tema lipu all sõitva kalalaeva kohta, esitataks 30 päeva jooksul pärast SEAFO konventsiooni piirkonnast lahkumist. Teave esitatakse SEAFO teaduskomitee määratud vormis. Liikmesriigid saadavad andmekoopia võimalikult kiiresti komisjonile, võttes arvesse, et teabe esitamisel on vaja säilitada koondamata andmete konfidentsiaalsus. Liikmesriigid võivad saata andmekoopia ka SEAFO peasekretärile.

3.  Määratud vaatlejad koguvad ja kontrollivad käesolevas artiklis viidatud teabe 30. juuniks 2007, kuivõrd see on võimalik.

Artikkel 80

Kolmandate riikide laevade nägemine

1.  Liikmesriikide lipu all sõitvad laevad kannavad oma lipuliikmesriigile ette kalapüügist, mida SEAFO konventsiooni piirkonnas teostavad kalalaevad, kes sõidavad konventsiooniga mitte liitunud riigi lipu all. Selline teave hõlmab muu hulgas järgmist:

2.  Iga liikmesriik saadab lõikes 1 viidatud andmed võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab need andmed teadmiseks SEAFO peasekretärile.

▼M3

Xa

PEATÜKK

ERIMEETMED SEOSES ATLANDI OOKEANI IDAOSAS JA VAHEMERES ELUTSEVA HARILIKU TUUNIGA

1.

JAGU

Majandamismeetmed

Artikkel 80a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuniga (thunnus thynnus) seotud ühenduse erimeetmete kohaldamise üldeeskirjad. Seda kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 80c

Kvoot

1.  Iga liikmesriik võib jaotada oma hariliku tuuni püügikvoodi oma kalalaevadele ja mõrdadele, millel on lubatud aktiivselt püüda hariliku tuuni.

2.  Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelisi eraviisilisi tehinguid kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks kalastamiseks konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames võib sõlmida ainult asjaomase liikmesriigi loal, kes teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 80d

Ühised püügioperatsioonid

1.  Ühe või mitme liikmesriigi lipu all sõitvate laevade hariliku tuuni ühised püügioperatsioonid on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomaste lipuliikmesriikide nõusolekul.

2.  Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada oma ühises püügioperatsioonis osalevalt kalalaevalt üksikasjalikku teavet ühise operatsiooni kestuse, sellega seotud ettevõtjate ning püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteemi kohta.

3.  Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2.

JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 80e

Kalapüügi keeluaeg

Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 ( 42 ) artiklist 6 on keelatud:

Artikkel 80f

Lennukite kasutamine

Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 6 keelatakse lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks konventsioonialal.

Artikkel 80g

Alammõõt

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 8 ja IV lisast on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt alates 30. juunist 2007. aastast 30 kg või 115 cm.

2.  Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 80i kohaldamist, kohaldatakse alates 30. juunist 2007 hariliku tuuni (Thunnus thynnus) 8 kg või 75 cm alammõõtu järgmiste harilike tuunide suhtes:

3.  XVIa lisa I osas sätestatakse täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80h

Hariliku tuuni valikuuringu programm

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 11 kehtestab iga liikmesriik valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2.  Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3.  Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4.  Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Eelmisel, 2007. aastal võetud proovide andmed edastatakse ICCATile 31. maiks 2008.

Artikkel 80i

Kaaspüük

1.  Kõikidel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel või mittepüüdvatel laevadel lubatakse kaaspüügina püüda alla 30 kg ja mitte vähem kui 10 kg kaaluvat harilikku tuuni maksimaalselt 8 % ulatuses.

2.  Lõikes 1 nimetatud protsenti arvutatakse kas kõnealuste laevade kogu kaaspüügi alusel püütud kalade arvust hariliku tuuni lossitud kogusaagi kohta või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

3.  Kaaspüügi peab lipuliikmesriigi kvoodist maha arvama. Kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

4.  Hariliku tuuni kaaspüügi lossimiste suhtes kohaldatakse artiklit 80n ja artikli 80p lõiget 3.

Artikkel 80j

Harrastuskalapüük

1.  Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte tuuni ühe merereisi kohta.

2.  Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.  Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

Artikkel 80k

Sportlik kalapüük

1.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sportliku kalapüügi reguleerimiseks, eelkõige kalapüügilubade kaudu.

2.  Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.  Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

3.

JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 80l

Hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate laevade register

1.  Iga liikmesriik saadab komisjonile 14. juuniks 2007 elektroonilisel teel kõigi oma lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, kes võivad eripüügiloa alusel aktiivselt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda.

2.  Komisjon saadab kõnealuse teabe ICCATi täitevsekretariaadile enne 15. juunit 2007, et kanda need laevad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse.

3.  Käesoleva artikli sätetega hõlmatud ning ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia ega lossida.

4.  Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80m

Hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade register

1.  Iga liikmesriik saadab komisjonile 14. juuniks 2007 elektroonilisel teel oma nimekirja tuunimõrdadest, millega võidakse eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2.  Komisjon saadab kõnealuse nimekirja enne 15. juunit 2007 ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need tuunimõrrad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade registrisse.

3.  ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, ümber laadida ega lossida.

4.  Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80n

Määratud sadamad

1.  Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes koguste maha või ümber laadimine artiklis 80l osutatud laevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates.

2.  Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

3.  Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 14. juunil 2007. Komisjon saadab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile enne 15. juunit 2007. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Artikkel 80o

Ümberlaadimine

1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud, v.a suuri tuune õngega püüdvate laevade puhul, kes tegutsevad vastavalt muudetud ICCATi soovitusele 2005[06], millega kehtestatakse suuri tuune õngega püüdvate laevade ümberlaadimise kava.

2.  Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab vastuvõtva laeva (püügilaev või töötlemislaev) kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

3.  Kalapüügilaevad ei tohi teostada ümberlaadimist ilma lipuriigi eelneva loata.

4.  Püügilaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

5.  Selle liikmesriigi, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, pädev asutus inspekteerib vastuvõtvat laeva selle saabumisel ning kontrollib ümberlaaditavat kaupa ja sellega seotud dokumente.

6.  Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus saadab 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta püügilaeva lipuriigi pädevale asutusele.

7.  Artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 15 päeva pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile.

Artikkel 80p

Dokumenteerimisnõuded

1.  Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele sisestab artiklis 80l osutatud ühenduse kalalaeva kapten püügipäevikusse XVIa lisa II osas loetletud teabe.

2.  Artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten, kes osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

3.  Kui ühises püügioperatsioonis osalev kalalaev teatab oma püügivahenditega püütud hariliku tuuni koguse, märgib laeva kapten iga saagi puhul ära selle, millise laeva (milliste laevade) ja millise lipuriigi (milliste lipuriikide) kvoodist nimetatud saak maha arvestatakse.

4.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

5.  Juhul kui lossimine toimub muu kui lipuliikmesriigi poolt määratud sadamas, saadab selle liikmesriigi pädev asutus 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist teate lossimise kohta laeva lipuriigi pädevale asutusele.

Artikkel 80q

Kontroll sadamas või kasvanduses

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3.  Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

Artikkel 80r

Püügiaruanded

1.  Artiklis 80l osutatud kalalaeva kapten saadab oma lipuliikmesriikide pädevatele asutustele oma laeva püütud hariliku tuuni koguseid käsitlevad püügiaruanded, sealhulgas aruande nullpüügi kohta.

2.  Esimest korda saadetakse nimetatud aruanne hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Atlandi ookeani idaossa või Vahemerre saabumist või püügireisi algust. Ühiste kalapüügioperatsioonide puhul märgib püügilaeva kapten iga saagi puhul, millise laeva või laevade puhul arvestatakse saagid lipuriigi (lipuriikide) kvoodist maha.

3.  Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast saadab kalalaeva kapten hariliku tuuni püügikoguste aruanded, sh nullpüügiaruanded iga viie päeva kohta.

4.  Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruanded elektroonilisel teel või muul viisil komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5.  Liikmesriigid teatavad enne iga kuu viieteistkümnendat kuupäeva komisjonile elektroonilisel kujul Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul.

Artikkel 80s

Ristkontroll

1.  Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi andmete abil, püügipäevikute täitmist ning püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2.  Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul halduslikku ristkontrolli käigus laevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 80t

Sumpadesse paigutamine

1.  Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid ning komisjonile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Nimetatud aruanne sisaldab määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b osutatud puuripanemise deklaratsioonis sisalduvat teavet.

2.  Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

3.  Enne mis tahes üleviimist teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädev asutus püügilaeva lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele oma lipu all sõitvate kalalaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

Püügilaeva lipuliikmesriik taotleb nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädevalt asutuselt saagi konfiskeerimist ja kala merre tagasilaskmist, juhul kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

4.  Ühenduse kalalaeva kapten täidab hiljemalt 15 päeva pärast üleviimist vedurpuksiiridele või sumpadesse paigutamist üleviimisdeklaratsiooni vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile ja saadab selle lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele. Üleviimisdeklaratsioon on üleviidavale kalale sumpadesse transportimise ajal lisatud.

Artikkel 80u

Mõrrapüük

1.  Pärast iga tuunimõrraga püüki märgitakse iga mõrra saak üles ning sellekohane teave edastatakse püügiaruandes elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on mõrra asukoht.

2.  Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 80v

Vaatlusprogramm

1.  Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel üle 15 meetri pikkustel kalalaevadel vähemalt:

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

2.  Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

Artikkel 80w

Rahastamine

Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütava hariliku tuuni suhtes võetavad erimeetmeid loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 tähenduses üksnes rahastamise eesmärgil ning need on abikõlblikud saama toetust Euroopa Kalandusfondist 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaselt. ( 43 )

Artikkel 80x

Turumeetmed

1.  Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas peatükis nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2.  Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügilimiiti või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused on ammendatud.

3.  Ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 2006[7], on keelatud.

Artikkel 80y

Ümberarvestustegurid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 80z

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1.  Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava. Kava tekst on esitatud XVIa lisa IV osas.

2.  Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid, kes teostavad kontrolle merel.

3.  Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava elluviimiseks ühenduse inspektoreid.

4.  Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ühenduse järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle laevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5.  Liikmesriigid teatavad 14. juuniks 2007 komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises 2007. aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

▼B

XI PEATÜKK

EBASEADUSLIK, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜK

Artikkel 81

Atlandi ookeani põhjaosa

Kalalaevadele, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga Atlandi ookeani põhjaosas, kohaldatakse XVII lisas esitatud meetmeid.

XII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 82

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 83

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1116/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 84

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Enne 1. jaanuari 2007 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 55 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

ÜHENDUSE KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGILIMIIDID EUROOPA ÜHENDUSE VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügilimiite käsitletakse kvootidena käesoleva määruse artikli 5 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklites 14 ja 15.

Kõigi püügipiirkondade kalavarude nimetused esitatakse ladina keeles liikide tähestikulises järjestuses. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavustabelit.

Järgmine üldnimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavuse tabelit on esitatud üksnes selgitamiseks:

---

IA LISA

▼M4

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi vööndid I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV, CECAFi EÜ veed, Prantsuse Guajaana veed

▼B

▼M4

▼B

▼M4

▼B

▼M4

▼B

▼M4

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼M4

▼B

▼M6

▼B

▼M5

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼B

---

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA

ICESi vööndid I, II, V, XII, XIV ja NAFO vööndite 0 ja 1 Gröönimaa veed

▼M6

(1)   Selle kvoodi alusel püütud saak tuleb maha arvestada lubatud kogupüügi Norra ja Fääri saarte osast (juurdepääsukvoot). Kõnealuse kvoodi alusel võib kalastada EÜ vetes põhja pool 62°N.

(2)   Kui kõigi liikmesriikide väljapüük kokku on 74 995 tonni, ei ole edasine püük lubatud.

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼B

▼M6

▼B

---

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO piirkond

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

---

ID LISA

SIIRDEKALAD – kõik püügipiirkonnad

Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames, nagu on ICCAT ja IATTC.

▼M3

▼B

---

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi piirkond

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei jaotata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

---

II LISA

---

IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES SKAGERRAKI, KATTEGATI NING ICESI VÖÖNDITE IV, VIA, VIIA, VIIID JA VÖÖNDI IIA EÜ VETE TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA

ÜLDSÄTTED

1.   Kohaldamisala

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, mis hoiavad pardal mõnda punktis 4 kirjeldatud püügivahendit ning viibivad Skagerrakis, Kattegatis või ICESi vööndites IV, VIa, VIIa, VIId ja vööndi IIa EÜ vetes. Käesoleva lisa tähenduses tähendab aasta 2007 ajavahemikku 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008.

2.   Geograafilise piirkonna määratlus

3.   Püügipiirkonnas viibimise päeva määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 2.1 määratletud geograafilistes piirkondades ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.

4.   Püügivahendid

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

5.   Püügikoormuste piirangute poolt mõjutatud laevad

6.   Püügitegevuse piirangud

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 4.1 nimetatud püügivahenditest, ei viibi punktis 2.1 määratletud püügipiirkonnas kauem kui punktis 8 sätestatud arvu päevi.

7.   Erandid

Liikmesriik ei arvesta ükskõik millisele tema lipu all sõitvale laevale käesoleva lisa alusel eraldatud piirkonnas viibitavatest päevadest maha ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist, hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev viibis püügipiirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädevate asutuste tõendi hädaolukorra kohta.

SADAMAST ÄRAOLEKU PÄEVADE ARV, MIS ON ERALDATUD KALALAEVADELE

8.   Püügipäevade maksimaalne arv

9.   Püügiperioodid

10.   Lisapäevade määramine kalapüügi alalise lõpetamise alusel

▼M6

▼B

11.   Lisapäevade määramine vaatlemise tõhustamiseks

▼M4

▼B

12.   Eritingimused päevade eraldamisel

— ei kohaldata

MÄÄRATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

14.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

15.   Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada püügipiirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja sama püügipiirkonna piires punktides 5,1, 5,2, 7 ja 14 sätestatud tingimustel. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

16.   Püügivahenditest teatamine

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 2.1 määratletud geograafilistes piirkondades ühegi punktis 4.1 nimetatud püügivahendiga.

17.   Mitut liiki püügivahendite kasutamine

18.   Kindlaksmääratud ja kindlaksmääramata püügivahendite koos kasutamine

Laeva, kes soovib kasutada üht või mitut punktis 4.1 nimetatud püügivahendit (kindlaksmääratud püügivahendid) koos mis tahes muu punktis 4.1 nimetamata püügivahendiga (kindlaksmääramata püügivahendid), ei tohi kindlaksmääramata püügivahendite kasutamisel takistada. Need laevad peavad kindlaksmääratud püügivahendite kasutamise korral esitama eelteate. Kui sellist teadet esitatud ei ole, ei tohi laeva pardal punktis 4.1 nimetatud püügivahendeid olla. Nendel laevadel peab olema luba alternatiivseks kalapüügiks kindlaksmääramata püügivahenditega ja neil peab olema selleks vastav varustus.

19.   Mitme kindlaksmääratud püügivahendi pardal hoidmise keeld

MUU TEGEVUS JA TRANSIIT

20.   Muu tegevus kui kalastamine

Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 8 alusel eraldatud päevadest, tingimusel, et laev teavitab lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub kalalaevatunnistusest kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

21.   Transiit

Laeval lubatakse piirkonnast läbi sõita, kui tal ei ole piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Piirkonnas viibides peavad kõik kõnealuse laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

▼M6

22.   Püügikoormuse teated

Erandina nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 423/2004 (millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks) ( 48 ) artiklist 9 ei kehti määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklis 19c sätestatud teatamisnõue määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaselt laevaseiresüsteemidega varustatud laevade suhtes.

▼B

LAEVASEIRESÜSTEEMIDEGA SEOTUD KOHUSTUSED

23.   Andmete salvestamine

Liikmesriigid tagavad järgmiste komisjoni määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 8, artikli 10 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 kohaste andmete salvestamise elektroonilisel kujul:

24.   Ristkontroll

Liikmesriigid kontrollivad püügipäevikute ja asjakohase püügipäevikusse kantud teabe esitamist, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

ARUANDEKOHUSTUSED

25.   Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad sadamast äraoldud ja käesolevas lisas sätestatud piirkondades viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel aasta iga kvartali jaoks andmed veetavate püüniste, passiivpüüniste ja põhjaõngejadadega seotud kogu püügikoormuse kohta punktis 2.1 määratletud piirkondades ning eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas nimetatud piirkondades.

26.   Andmete edastamine

---

IIA lisa 1. liide

Käesoleva lisa punktis 12.1 nimetatud püügilubade koopiat tuleb hoida laeva pardal.

---

IIA lisa 2. liide

Käesoleva lisa punktis 12.1 nimetatud püügilubade koopiat tuleb hoida laeva pardal.

---

IIA lisa 3. liide

---

IIB LISA

▼M6

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES UUSMEREMAA MERLUUSI JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa PÜÜGIPIIRKONNAS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

▼B

1.   Kohaldamisala

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, mis hoiavad pardal mõnda punktis 3 kirjeldatud veetavat või passiivpüünist ning viibivad vööndites VIIIc ja IXa, välja arvatud Cádizi lahes. Käesoleva lisa tähenduses tähendab aasta 2007 ajavahemikku 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008.

2.   Püügipiirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 1 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.

3.   Püügivahend

Käesolevas lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalapüügivahendite liigitust.

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

4.   Püügikoormuste piirangute poolt mõjutatud laevad

5.   Püügitegevuse piirangud

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi püügipiirkonnas rohkem kui punktis 7 sätestatud arvu päevi.

6.   Erandid

Liikmesriik ei arvesta tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist, hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädeva asutuse tõendi hädaolukorra kohta.

KALALAEVADELE MÄÄRATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

7.   Püügipäevade maksimaalne arv

8.   Püügiperioodid

9.   Lisapäevade määramine kalapüügi alalise lõpetamise alusel

▼M6

▼B

10.   Lisapäevade määramine vaatlemise tõhustamiseks

11.   Eritingimused päevade eraldamisel

MÄÄRATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

12.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

13.   Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada püügipiirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja püügipiirkonna piires punktides 5.1, 5.2, 6 ja 12 sätestatud tingimustel. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

14.   Püügivahenditest teatamine

15.   Kindlaksmääratud ja kindlaksmääramata püügivahendite koos kasutamine

Laeva, kes soovib kasutada üht või mitut punktis 3 nimetatud rühma püügivahendit (kindlaksmääratud püügivahendid) koos mis tahes muu, punktis 3 nimetamata rühma püügivahendiga (kindlaksmääramata püügivahendid), ei takistata kindlaksmääramata püügivahendite kasutamisel. Need laevad peavad kindlaksmääratud püügivahendite kasutamise korral esitama eelteate. Kui sellist teadet esitatud ei ole, ei tohi laeva pardal punktis 3 nimetatud püügivahendeid olla. Nendel laevadel peab olema luba alternatiivseks kalapüügiks kindlaksmääramata püügivahenditega ja neil peab olema selleks vastav varustus.

TRANSIIT

16.   Transiit

Laeval, lubatakse piirkonnast läbi sõita, kui tal ei ole piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Piirkonnas viibides peavad kõik kõnealuse laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

▼M6

17.   Püügikoormuse teated

Laevade suhtes, mille pardal on käesoleva lisa punktis 3 määratletud rühmadesse kuuluvaid püügivahendeid ja mis tegutsevad käesoleva lisa punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklis 19c sätestatud teatamisnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.

▼B

18.   Andmete salvestamine

Liikmesriigid tagavad järgmiste määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 8, artikli 10 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 kohaselt saadud andmete salvestamise elektroonilisel kujul:

19.   Ristkontroll

Liikmesriigid kontrollivad püügipäevikute ja asjakohase püügipäevikusse kantud teabe esitamist, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

ARUANDEKOHUSTUSED

20.   Andmete kogumine

Käesolevas lisas sätestatud piirkonnas viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel koguvad liikmesriigid aasta iga kvartali jaoks andmeid veetavate püüniste ja passiivpüünistega seotud kogu püügikoormuse kohta piirkonnas ning eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas käsitletud piirkonnas.

21.   Andmete edastamine

---

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE TAASTAMISEGA LA MANCHE'i LÄÄNEOSAS, ICESi VÖÖND VIIe

ÜLDSÄTTED

1.   Kohaldamisala

2.   Püügipiirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib vööndis VIIe ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.

3.   püügivahend

Käesolevas lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalapüügivahendite liigitust.

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUTE RAKENDAMINE

4.   Püügikoormuste piirangute poolt mõjutatud laevad

5.   Püügitegevuse piirangud

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 3 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi püügipiirkonnas rohkem kui punktis 7 esitatud arvu päevi.

6.   Erandid

Liikmesriik ei arvesta tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist, hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev viibis piirkonnas, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädeva asutuse tõendi hädaolukorra kohta.

KALALAEVADELE MÄÄRATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

7.   Püügipäevade maksimaalne arv

8.   Püügiperioodid

9.   Lisapäevade määramine kalapüügi alalise lõpetamise alusel

▼M6

▼B

Püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevad kehtivad 2007. aastal.

10.   Lisapäevade määramine vaatlemise tõhustamiseks

MÄÄRATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.   Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada püügipiirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja püügipiirkonna piires punktides 5.1, 5.2, 6 ja 12 sätestatud tingimustel. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad kõigepealt komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.

PÜÜGIVAHENDITE KASUTAMINE

13.   Püügivahenditest teatamine

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 1 määratletud piirkonnas ühegi punktis 3 nimetatud rühma püügivahendiga.

14.   Muu tegevus kui kalastamine

Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 7 alusel eraldatud päevadest, tingimusel et laev teavitab oma lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub kalalaevatunnistusest kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

TRANSIIT

15.   Transiit

Laeval, lubatakse piirkonnast läbi sõita kui tal ei ole piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Piirkonnas viibides peavad kõik kõnealuse laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

▼M6

16.   Püügikoormuse teated

Laevade suhtes, mille pardal on käesoleva lisa punktis 3 määratletud rühmadesse kuuluvaid püügivahendeid ja mis tegutsevad käesoleva lisa punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklis 19c sätestatud teatamisnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.

▼B

17.   Andmete salvestamine

Liikmesriigid tagavad järgmiste määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 8, artikli 10 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 kohaselt saadud andmete salvestamise elektroonilisel kujul:

18.   Ristkontroll

Liikmesriigid kontrollivad püügipäevikute ja asjakohase püügipäevikusse kantud teabe esitamist, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

19.   Alternatiivsed kontrollimeetmed

Tagamaks punktis 16 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Niisugustest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

20.   Ümberlaadimist ja lossimist käsitlevad eelteated

Ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, kes soovib ümber laadida mis tahes pardal hoitavat kogust või lossida kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või kolmandas riigis toimuvat lossimist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b nimetatud andmed.

21.   Lubatud hälve püügipäevikusse kantud koguste hindamisel

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad punktis 16 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %. Kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsiente sätestatud, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi poolt vastu võetud ümberarvestuskoefitsiente.

22.   Eraldi ladustamine

Kui laeva pardal on hoidlasse paigutatud suuremad merikeelekogused kui 50 kg, on keelatud kalalaeva pardal hoida üheski konteineris merikeelt ja muud liiki mereorganisme segamini. Ühenduse laevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele abi püügipäevikusse kantud ja pardal hoitavate merikeelekoguste vastavuse kontrollimiseks.

23.   Kaalumine

24.   Transport

Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 peab mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditava, käesoleva määruse artiklis 7 nimetatud liikidesse kuuluva kalaga, mille kogus on suurem kui 50 kg, kaasas olema koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste liikide transporditavaid koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

25.   Erijärelevalveprogramm

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c punktist 1 võivad artiklis 7 nimetatud kalavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.

ARUANDEKOHUSTUSED

26.   Andmete kogumine

Käesolevas lisas sätestatud piirkonnas viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel koguvad liikmesriigid aasta iga kvartali jaoks andmeid veetavate püüniste ja passiivpüünistega seotud kogu püügikoormuse kohta piirkonnas ning eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas käsitletud piirkonnas.

27.   Andmete edastamine

---

IID LISA

LAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JA PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL ICESI VÖÖNDITES IIIA JA IV NING VÖÖNDI IIA EÜ VETES

---

III LISA

TEHNILISED- JA KONTROLLIALASED ÜLEMINEKUMEETMED

A OSA

Atlandi ookeani põhjaosa, kaasa arvatud Põhjameri, Skagerrak ja Kattegat

1.   Heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise kord

1.1.   Kohaldamisala

1.2.   Määratud sadamad

1.3.   Sadamasse saabumine

1.4.   Lossimine

1.5.   Püügipäevik

1.6.   Värske kala kaalumine

1.7.   Värske kala kaalumine pärast transporti

1.8.   Külmutatud kala kaalumine

1.9.   Müügiteatis ja vastuvõtudeklaratsioon

1.10.   Kaalukojad

1.11.   Pädevate asutuste juurdepääs

Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemile, kaalumispäevikutele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile rajatistele, kus kala töödeldakse ja hoitakse.

1.12.   Ristkontroll

1.13.   Täielik kontroll

1.14.   Dokumendid

2.   Heeringapüük vööndi IIa EÜ vetes

Vööndi IIa EÜ vetest püütud heeringa lossimine ja pardal hoidmine on ajavahemikel 1. jaanuar – 28. veebruar ja 16. mai – 31. detsember keelatud.

3.   Tehnilised kaitsemeetmed Skagerrakis ja Kattegatis

Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisa sätetest kohaldatakse käesoleva lisa 1. liite sätteid.

4.   Elektripüük ICESi vööndites IVc ja IVb

5.   Tobiapüügi keeluala ICESi vööndis IV

6.   Rockalli kilttursa ala ICESi vööndis VI

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune kalapüük, v.a püük õngejadaga:

7.   Piirangud tursa püügil ICESi vööndites VI ja VII

7.1.   ICESi vöönd VIa.

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on kuni 31. detsembrini 2007 igasugune kalapüük keelatud:

7.2.   ICESi vööndid VII f ja g

Ajavahemikul 1. veebruar 2007 kuni 31. märts 2007 on igasugune kalapüük keelatud. järgmistes ICESi ristkülikutes: 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata 6 meremiili ulatuses lähtejoonest.

7.3.   Erandina punktidest 7.1 ja 7.2 on nimetatud piirkondades nimetatud ajavahemikel lubatud püügitegevus lõkspüüniste ja mõrdadega, juhul kui:

7.4.   Erandina punktidest 7.1 ja 7.2 on neis punktides nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille silmasuurus on alla 55 mm, juhul kui:

8.   Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres

▼M4

▼B

9.   Lõpusvõrkude kasutamine ICESi vööndites VI a, b, VII b, c, j, k ja XII

▼M4

▼B

10.   Biskaia lahes teatavate veetavate püünistega püügi tingimused

Erandina komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määruse (EÜ) nr 494/2002 (millega kehtestatakse ICESi III, IV, V, VI ja VII vööndi ning ICESi VIII vööndi a, b, d, ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed) ( 51 ) artikli 5 lõikest 2 on määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud piirkonnas lubatud kalastada traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püügivahenditega (välja arvatud piimtraalidega), mille võrgusilma suurus on 70–99 mm ja mis on varustatud käesoleva lisa 3. liites kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga.

11.   Piirangud anšoovise püügil ICESi vööndis VIII ja kalju-tömppeakala püügil ICESi vööndis IIIa

12.   Süvamereliikide püügikoormus

Erandina määrusest (EÜ) nr 2347/2002 kohaldatakse 2007. aastal järgmist:

13.   Ohualdiste süvamereelupaikade ajutised kaitsemeetmed

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, keelatud:

B OSA

Ida-Atlandi ja Vahemere siirdekalad

14.   Hariliku tuuni alammõõt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres ( 52 )

15.   Suursilm-tuuni alammõõt

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artiklist 6 ja IV lisast ei kohaldata suursilm-tuuni alammõõtu.

16.   Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutamise piirangud

17.   Harrastus- ja sportkalapüüki käsitlevad meetmed Vahemerel

18.   Hariliku tuuni proovivõtukava

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artiklist 5a kehtestab iga liikmesriik proovivõtuprogrammi püütud hariliku tuuni suurusklasside arvukuse hindamiseks; eelkõige tuleb võtta sumpadest uurimiseks üks suuruseproov (= 100 isendit) 100 tonni eluskala kohta. Suuruseproov võetakse kalakasvanduses saagi kogumise käigus, ( 54 ) kasutades ICCATi II eesmärgi aruandemetoodikat. Proove tuleks võtta kõikidest sumpadest iga saagi kogumise käigus. Eelmise aasta proovide andmed tuleb edastada ICCATile 1. maiks 2007.

C OSA

Atlandi ookeani idaosa

19.   Kesk-Atlandi idaosa

Kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest ja CECAFi piirkonnas asuvatest vetest (FAO Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) pärit kaheksajala (Octopus vulgaris) alammõõt on 450 g (roogitult). Kaheksajalgu, mis on 450 g alammõõdust (roogitult) väiksemad, ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta.

D OSA

Vaikse ookeani idaosa

20.   Seinnootade kasutamine Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) reguleeritavas tsoonis

E OSA

Vaikse ookeani idaosa ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

▼M4

21.   Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

▼B

22.   Erimeetmed Vaikse ookeani ida-, lääne- ja keskosas

Vaikse ookeani ida-, lääne- ja keskosas seinnoota kasutavad laevad lasevad viivitamata ja kahjustusteta, niivõrd kui see on võimalik, vette tagasi merikilpkonnalised, haid, purikalad, raid, kuldmakrellid ja muud liigid, mis ei ole sihtliigid. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõik kõnealused loomad kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

23.   Erimeetmed nootadesse sattunud või võrkudesse takerdunud merikilpkonnaliste suhtes

Vaikse ookeani ida-, lääne- ja keskosas rakendatakse järgmisi erimeetmeid:

---

III lisa 1. liide

VEETAVAD PÜÜNISED: Skagerrak ja Kattegat

---

III lisa 2. liide

70-millimeetrise võrgusilmaga traalnooda selekteeriva akna spetsifikatsioon

---

III lisa 3. liide

Teatavate veetavate püünistega lubatud püügi tingimused ICESi vööndites III, IV, V, VI ja VII ning VIIIa, b, c ja e

---

IV LISA

▼M4

I   OSA

II   OSA

▼B

III OSA

Artikli 25 lõike 2 kohane deklaratsioon

---

V LISA

I OSA

Püügipäevikusse kantavad andmed

Kui kalastamine toimub ühenduse liikmesriikide rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvas vööndis, kus kehtivad ühenduse kalapüügieeskirjad, tuleb kohe pärast järgmisi toiminguid püügipäevikusse kanda järgmised üksikasjalikud andmed.

Pärast iga loomuse võtmist:

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

Pärast iga lossimist ühenduse sadamas:

Pärast iga infoedastust Euroopa Ühenduste Komisjonile:

II OSA

---

VI LISA

KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE SISU JA EDASTUSVIISID

1.   Euroopa Ühenduste Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava

2.   Edastamise vorm

Kui punkti 3.3 ei kohaldata (vt allpool), edastatakse eespool nimetatud punktis 1 määratletud teave, arvestades eespool nimetatud koode ja andmete järjekorda, ning eelkõige:

Näidis (fiktiivsed andmed):

3.   Teabe edastusviis

4.   Raadiojaama nimi

5.   Liikide märkimiseks vajalikud koodid

6.   Piirkonna tähistamiseks kasutatavad koodid

---

VII LISA

LIIKIDE LOETELU

---

VIII LISA

LUBATUD PÄRAÜLAKAITSED

1.   ICNAF-tüüpi päraülakaitse

ICNAF-tüüpi päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk, mis kinnitatakse kahjustuste vähendamiseks või ärahoidmiseks traalnooda pära ülaosa külge, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Mitmeosaline päraülakaitse

Mitmeosalise päraülakaitse moodustavad võrgutükid, mille kõikides osades on võrgusilma mõõtmed nii märja kui ka kuiva võrgu puhul vähemalt sama suured kui noodapära võrgusilma mõõtmed, tingimusel et:

PÄRAÜLAKAITSE POOLA MUDEL

3.   Suuresilmaline päraülakaitse (muudetud Poola mudel)

Suuresilmaline päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk samast niidist kui noodapära või ühekordsest jämedast sõlmedeta niidist, mis on kinnitatud noodapära ülaosa tagumise osa külge niiviisi, et katab noodapära tervenisti või osaliselt, selle silmasuurus on märjalt mõõdetuna kõikides osades kaks korda suurem kui noodapära silmasuurus ja see on noodapära külge kinnitatud ainult esi-, külg- ja tagaservast nii, et iga võrgutüki silm katab täpselt neli noodapära võrgusilma.

---

IX LISA

KREVETITRAALIDE KINNITUSKETID: NAFO TSOON

Kinnitusketid on ketid, köied või kettide ja köite kombinatsioonid, mille abil kinnitatakse raskusselis eri pikkusega vahemike järel ülemise või rakendusselise külge. Mõisted „ülemine selis” ja „rakendusselis” on sünonüümid. Mõned laevad kasutavad vaid üht selist; teised kasutavad nii ülemist selist kui ka rakendusselist, nagu on näidatud joonisel. Kinnitusketi pikkust mõõdetakse raskusselist (raskusselise keskpunkti) läbiva ülemise selise alaosani ulatuva keti või trossi keskpunktist.

Lisatud joonisel on näidatud, kuidas kinnitusketi pikkust mõõta.

---

X LISA

---

XI LISA

SAAGI REGISTREERIMINE (PÜÜGIPÄEVIKU KANDED)

KALALAEVADE KOODID

---

XII LISA

NAFO TSOON

---

XIII LISA

---

XIV LISA

PÜÜGI- JA KAASPÜÜGILIMIIDID CCAMLRI TSOONI UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES KALANDUSAASTAL 2006-2007

---

XV LISA

I OSA

Sadamariigi kontrollivormid

SADAMARIIGI KONTROLLIVORM PSC 1

(1)   Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

(2)   Vajaduse korral kasutatakse lisalehti.

(3)   FAO kolmetäheline liigi kood

(4)   Toodete kirjeldused vastavalt XV lisa liites esitatule

SADAMARIIGI KONTROLLIVORM PSC 2 (61) 

(1)   Iga doonorlaeva kohta täidetakse eraldi vorm.

(2)   Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

(3)   Vajaduse korral kasutatakse lisalehti.

(4)   FAO kolmetäheline liigi kood.

(5)   Toote kirjeldused vastavalt XV lisa liites esitatule.

II OSA

ETTEKANNE SADAMARIIGI KONTROLLINSPEKTSIOONI KOHTA (PSC 3) (66) 

(1)   Kui laev on osalenud ümberlaadimises, kasutatakse iga doonorlaeva kohta eraldi vormi.

(2)   Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

(3)   FAO kolmetäheline liigi kood.

(4)   Toote kirjeldused vastavalt XV lisa liites esitatule.

(5)   Kui tegemist on rikkumisega, mis on seotud kalapüügiga NEAFCi konventsiooni piirkonnas, tuleb esitada viide NEAFCi 17. novembri 2006. aasta kontrolli- ja rakendusmeetmete asjakohasele artiklile.

---

XV lisa liide

Tooted ja pakendid

A.   Toote liigi koodid

B.   Pakendi tüüp

---

XVI LISA

I OSA

SEAFO ümberlaadimisdeklaratsioon

ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON

1)   Üldeeskiri

Ümberlaadimise puhul kannab asjaomase laeva kapten ümberlaaditavad kogused deklaratsiooni. Ümberlaadimisdeklaratsiooni koopia antakse vastuvõtva laeva kaptenile.

2)   Täitmise kord

3)   Kapteni kohustused seoses lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooniga

Laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud. Ümberlaadimisdeklaratsioone säilitatakse üks aasta.

4)   Esitatav teave

SEAFO ümberlaadimisdeklaratsiooni vormil esitatakse, järgides kõnealuse vormi joonealuste märkuste juhendeid, hinnangulised ümberlaaditavad kogused iga kalaliigi ja iga konkreetse püügiretke kohta.

5)   Edastamise kord

Teave edastatakse tavaliselt kasutatava raadiojaama kaudu nii, et teatele eelneb laeva nimi, raadiokutsung ja pardatähis ning laevakapteni nimi.

Kui laeval ei ole võimalik teadet saata, võib mõni teine laev teha seda kõnealuse laeva nimel või selle teabe võib saata muul viisil.

Kapten tagab, et raadiojaamadesse saadetud teave edastatakse kirjalikult asjaomastele asutustele.

II OSA

Linnutõrjeliinide (tori liinide) valmistamis- ja kasutamisjuhendid

2.   Tori liini kujundus

3.   Tori liinide kasutamine

▼M3

---

XVIa LISA

ICCATI HARILIKU TUUNI VARUDE TAASTAMISKAVA

I   osa

Atlandi ookeani idaosas söödalaeva, veoõnge ja pelaagilise püügi traaleriga kalastamise suhtes kohaldatavad eritingimused

II   osa

Nõuded püügipäeviku kohta

Miinimumnõuded püügipäeviku kohta:

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:

III   osa

ICCATi üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsioon

Eluskalade ümberlaadimisel märkida ühikute arv ja eluskaal.

Kohustused üleviimise või ümberlaadimise korral:

IV   osa

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

ICCATi komisjon leppis oma neljandal korralisel koosolekul (Madrid, november 1975) kokku järgmises.

Vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle:

Märkused

Lepiti kokku, et rahvusvahelise inspekteerimiskava jõustumiskuupäev lükatakse edasi, kuni ICCATi komisjon otsustab teisiti.

ICCATi vimpel:

▼B

---

XVII LISA

Atlandi ookeani põhjaosas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

1.   ATLANDI KIRDEOSA

2.   ATLANDI LOODEOSA

---

XVII lisa 1. liide

Loetelu laevade kohta, mille NEAFC on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks

---

XVII lisa 2. liide

Loetelu laevade kohta, mille NAFO on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks

---

( 1 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 2 ) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

( 3 ) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

( 4 ) ELT L 150, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 185, 24.5.2004, lk 1.

( 5 ) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

( 6 ) ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

( 7 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

( 8 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

( 9 ) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

( 10 ) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

( 11 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

( 12 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 32).

( 13 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

( 14 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

( 15 ) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

( 16 ) EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

( 17 ) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

( 18 ) ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

( 19 ) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

( 20 ) ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

( 21 ) ELT L 384, 29.12.2006, lk 28.

( 22 ) ELT L 199, 21.7.2006, lk 8.

( 23 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

( 24 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

( 25 ) EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

( 26 ) ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2006 (ELT L 345, 8.12.2006, lk 10).

( 27 ) EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 28 ) EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 29 ) ELT L 224, 16.8.2006, lk 22.

( 30 ) ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

( 31 ) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

( 32 ) EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39.

( 33 ) EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

( 34 ) ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

( 35 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

( 36 ) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).

( 37 ) EÜT L 175, 6.07.1988, lk 1.

( 38 ) EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3.

( 39 ) EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

( 40 ) ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

( 41 ) Nautilise hämariku täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu Nautical Almanac tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva jaoks. Kõik kellaajad nii laevade kui ka vaatlejate tegevuse dokumenteerimisel esitatakse koos viitega Greenwichi ajale (GMT).

( 42 ) ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

( 43 ) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

( 44 ) Selle kvoodi alusel püütud saak tuleb maha arvestada lubatud kogupüügi Norra ja Fääri saarte osast (juurdepääsukvoot). Kõnealuse kvoodi alusel võib kalastada EÜ vetes põhja pool 62°N.

( 45 ) Kui kõigi liikmesriikide väljapüük kokku on 74 995 tonni, ei ole edasine püük lubatud.

( 46 ) EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1.

( 47 ) EÜT L 222, 17.8.2001, lk 53. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1581/2004 (ELT L 289, 10.9.2004, lk 6).

( 48 ) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

( 49 ) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 1.

( 50 ) ELT L 56, 2.3.2005, lk 8. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1805/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 12).

( 51 ) EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8.

( 52 ) Vt ID lisas olevat joonealust märkust hariliku tuuni kohta.

( 53 ) ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

( 54 ) Üle 1 aasta kasvanduses viibinud kalade jaoks tuleks kehtestada täiendavad proovivõtumeetodid.

( 55 ) Käesoleva määruse jõustumiskuupäev.

( 56 ) Püügireis on reis, mis algab laeva sisenemisega püügi eesmärgil ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega, ja lõpeb laeva lahkumisega kõnealusest vööndist.

( 57 ) Püügireis on reis, mis algab laeva sisenemisega püügi eesmärgil ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega, ja lõpeb laeva lahkumisega kõnealusest vööndist.

( 58 ) Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

( 59 ) Vajaduse korral kasutatakse lisalehti.

( 60 ) FAO kolmetäheline liigi kood

( 61 ) Toodete kirjeldused vastavalt XV lisa liites esitatule

( 62 ) Iga doonorlaeva kohta täidetakse eraldi vorm.

( 63 ) Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

( 64 ) Vajaduse korral kasutatakse lisalehti.

( 65 ) FAO kolmetäheline liigi kood.

( 66 ) Toote kirjeldused vastavalt XV lisa liites esitatule.

( 67 ) Kui laev on osalenud ümberlaadimises, kasutatakse iga doonorlaeva kohta eraldi vormi.

( 68 ) Kalalaevad, kellele ei ole omistatud IMO numbrit, esitavad oma välise registrinumbri.

( 69 ) FAO kolmetäheline liigi kood.

( 70 ) Toote kirjeldused vastavalt XV lisa liites esitatule.

( 71 ) Kui tegemist on rikkumisega, mis on seotud kalapüügiga NEAFCi konventsiooni piirkonnas, tuleb esitada viide NEAFCi 17. novembri 2006. aasta kontrolli- ja rakendusmeetmete asjakohasele artiklile.

( 72 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

( 73 ) Kapten on isik, kes juhib laeva.