EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02007L0059-20190708
Directive 2007/59/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2007 on the certification of train drivers operating locomotives and trains on the railway system in the Community
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta
- Date of document:
- 08/07/2019
- Date of effect:
- 08/07/2019
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32019R0554
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32007L0059
02007L0059 — ET — 08.07.2019 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315 3.12.2007, lk 51) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2014/82/EL, EMPs kohaldatav tekst 24. juuni 2014, |
L 184 |
11 |
25.6.2014 |
|
|
KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2016/882, EMPs kohaldatav tekst 1. juuni 2016, |
L 146 |
22 |
3.6.2016 |
|
|
L 97 |
1 |
8.4.2019 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/59/EÜ,
23. oktoober 2007,
ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta
I PEATÜKK
EESMÄRK, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise tingimused ja kord. Samuti määratakse kindlaks liikmesriikide pädevate asutuste, vedurijuhtide ja teiste kõnealuse sektori sidusrühmade, eelkõige raudtee-ettevõtjate, infrastruktuuri-ettevõtjate ja koolituskeskuste ülesanded.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide suhtes, kes töötavad ohutusluba nõudva raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja juures.
2. Liikmesriigid ei tee kaubarongide muud personali käsitlevate siseriiklike sätete alusel kaubarongidele takistusi piiride ületamisel ega oma territooriumil riigisisese transpordi osutamisel.
3. Ilma et see piiraks artikli 7 sätteid, võivad liikmesriigid teha erandi käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetavatest sätetest neile vedurijuhtidele, kes töötavad üksnes järgmistes süsteemides:
a) metrood, trammid ja muud linnasisesed raudteesüsteemid;
b) võrgud, mis on ülejäänud raudteesüsteemist funktsionaalselt eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks;
c) eraomandis olev raudteeinfrastruktuur, mis on ette nähtud üksnes infrastruktuuri omanike isiklikeks kaubavedudeks;
d) raudteesüsteemi hoolduse, uuendamise või ajakohastamise eesmärgil tavapärase liikluse jaoks ajutiselt suletud trassid.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „pädev asutus” – direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus;
b) „vedurijuht” – isik, kes oskab ja kellel on luba juhtida iseseisvalt, vastutustundlikul ja ohutul viisil ronge, sealhulgas vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisijate- või kaubaveoronge;
c) „ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid täitev muu rongipersonal” – rongis viibivad teenistujad, kes ei ole vedurijuhid, kuid kes aitavad tagada rongi ja transporditavate reisijate ning kauba ohutust;
d) „raudteesüsteem” – raudtee infrastruktuuridest koosnev süsteem, mis hõlmab raudteesüsteemi liine ja maarajatisi ning sellel infrastruktuuril liikuvaid kõikide kategooriate ja igasuguse päritoluga veeremeid, nagu on määratletud ja direktiivides 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ;
e) „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” – mis tahes organ või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri või selle osa loomise ja hooldamise eest, nagu on sätestatud direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 3, mis võib tähendada ka raudteeinfrastruktuuri kontrolli- ja ohutussüsteemide haldamist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesandeid seoses raudteevõrgu või selle osaga võib edasi anda erinevatele organitele või ettevõtjatele;
f) „raudtee-ettevõtja” – igasugune raudtee-ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiviga 2001/14/EÜ (raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta) ( 1 ) määratletud tähenduses ning igasugune avaliku või erasektori ettevõtja, kelle tegevuseks on raudtee kauba- ja/või reisijateveo teenuste osutamine tingimusel, et ettevõtja tagab ka veduriteenuse. Mõiste hõlmab ka üksnes veduriteenust osutavaid ettevõtjaid;
g) „koostalitluse tehniline kirjeldus” – nõuded, mille iga alasüsteemi või selle osa eesmärgiks on peamistele nõuetele vastavuse ning üle-euroopaliste kiirete ja tavaliste raudteesüsteemide koostalitluse tagamine direktiivis 96/48/EÜ ja direktiivis 2001/16/EÜ määratletud kujul;
h) „agentuur” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 ( 2 ) asutatud Euroopa Raudteeagentuur;
i) „ohutussertifikaat” – pädeva asutuse poolt kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikliga 10 raudtee-ettevõtjale väljastatud sertifikaat;
j) „sertifikaat” – ühtlustatud lisasertifikaat, mis osutab, millises infrastruktuuris selle omanikul on lubatud sõita ja millist veeremit tal on lubatud juhtida;
k) „ohutusluba” – pädeva asutuse poolt kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikliga 11 infrastruktuuri-ettevõtjale väljastatud luba;
l) „koolituskeskus” – koolituskursuste andmiseks pädeva asutuse poolt akrediteeritud või tunnustatud asutus.
II PEATÜKK
VEDURIJUHTIDE SERTIFITSEERIMINE
Artikkel 4
Ühenduse sertifitseerimise mudel
1. Kõigil vedurijuhtidel peab olema rongide juhtimiseks vajalik suutlikkus ja kvalifikatsioon ning neil peavad olema järgmised dokumendid:
a) vedurijuhiluba, mis tõendab, et vedurijuht täidab miinimumnõuded meditsiiniliste nõuete, baashariduse ja üldiste kutseoskuste osas. Vedurijuhiloale märgitakse vedurijuhi nimi, vedurijuhiloa väljaandnud asutus ja selle kehtivusaeg. Kuni lõikes 4 osutatud sertifitseerimismudeli vastuvõtmiseni vastab vedurijuhiluba I lisaga sätestatud nõuetele;
b) üks või mitu sertifikaati, mis näitavad, millistes infrastruktuurides on selle omanikul lubatud sõita ja millist veeremit tal on lubatud juhtida. Iga sertifikaat vastab I lisa nõuetele.
2. Sertifikaadi olemasolu nõuet ei kohaldata siiski infrastruktuuri konkreetse osa jaoks järgnevalt loetletud erijuhtudel, kui vedurijuhi kõrval istub juhtimise ajal teine vedurijuht, kellel on asjaomase infrastruktuuri jaoks kehtiv sertifikaat:
a) kui infrastruktuuri-ettevõtja arvates on raudteeteenuse häire tõttu vaja ronge kõrvale juhtida või trassidel teha hooldustöid;
b) erandlike ühekordsete teenuste puhul, mille jaoks kasutatakse vanu ronge;
c) erandlike ühekordsete kaubaveoteenuste puhul infrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul;
d) uue rongi või veduri kohaletoimetamisel või tutvustamisel;
e) vedurijuhtide koolituse ja eksamineerimise eesmärkidel.
Sellise võimaluse kasutamise üle otsustab raudtee-ettevõtja ning selleks ei saa kohustada asjaomane infrastruktuuri-ettevõtja või pädev asutus.
Iga kord, kui kasutatakse täiendavat vedurijuhti eespool sätestatud korras, tuleb infrastruktuuri-ettevõtjat sellest eelnevalt teavitada.
3. Sertifikaat annab juhtimisõiguse ühes või mitmes järgnevas kategoorias:
a) A-kategooria: manöövervedurid, töörongid, raudtee eriveeremid ja kõik muud vedurid, kui neid kasutatakse manööverdamiseks;
b) B-kategooria: reisijate- ja/või kaubavedu.
Sertifikaat võib kõiki lõikes 4 osutatud koode hõlmates anda loa kõigi kategooriate jaoks.
4. Agentuuri poolt ettevalmistatud eelnõu alusel võtab komisjon hiljemalt 4. detsembril 2008 vedurijuhiloa, sertifikaadi ja sertifikaadi kinnitatud koopia jaoks vastu ühenduse mudeli ning määrab kindlaks ka nende füüsikalised omadused, võttes arvesse võltsimisvastaseid meetmeid. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kooskõlas artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusega ning agentuuri soovituse alusel võtab komisjon hiljemalt 4. detsember 2008 meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda ning, mis puudutavad ühenduse koode käesoleva artikli lõikes 3 osutatud A- ja B-kategooriate erinevate liikide jaoks.
Artikkel 5
Võltsimisvastased meetmed
Pädevad asutused ja väljastavad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et vältida vedurijuhilubade ja sertifikaatide võltsimise ning artikliga 22 sätestatud registrite rikkumise ohtu.
Artikkel 6
Omand, keel ja väljastavad asutused
1. Vedurijuhiluba on loaomaniku omand ning selle annab välja artikli 3 punktis a määratletud pädev asutus. Kui pädev asutus või selle esindaja annab vedurijuhiloa välja riigikeeles, mis ei ole ühenduse ametlik keel, koostab ta sellest kakskeelse versiooni, kus on kasutatud ka ühte ühenduse ametlikest keeltest.
2. Sertifikaadi annab välja vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja. Sertifikaat kuulub selle väljaandnud ettevõtjale. Siiski on vedurijuhtidel kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 13 lõikega 3 õigus saada selle sertifikaadi kinnitatud koopia. Kui raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja annab sertifikaadi välja riigikeeles, mis ei ole ühenduse ametlik keel, koostab ta sellest kakskeelse versiooni, mis sisaldab ka ühte ühenduse ametlikest keeltest.
Artikkel 7
Territoriaalne kehtivus
1. Vedurijuhiluba kehtib kogu ühenduse territooriumil.
2. Sertifikaat kehtib üksnes sellel osutatud infrastruktuuride ja veeremite osas.
Artikkel 8
Kolmandate riikide vedurijuhtide sertifitseerimisdokumentide tunnustamine
Üksnes liikmesriigi raudteesüsteemi piiriülestel teelõikudel töötavate kolmandate riikide vedurijuhtide sertifitseerimisdokumente võib asjaomane liikmesriik tunnustada vastavalt asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud mis tahes kahepoolsele lepingule.
III PEATÜKK
VEDURIJUHILOA JA SERTIFIKAADI SAAMISE TINGIMUSED
Artikkel 9
Miinimumnõuded
1. Vedurijuhiloa saamiseks peavad selle taotlejad vastama artiklitega 10 ja 11 sätestatud miinimumnõuetele. Sertifikaadi saamiseks ning selle kehtivuse säilitamiseks peavad selle taotlejad omama vedurijuhiluba ning vastama artiklitega 12 ja 13 sätestatud miinimumnõuetele.
2. Liikmesriik võib kohaldada rangemaid nõuded oma territooriumi jaoks vedurijuhilubade väljastamisel. Siiski tunnustab ta vastavalt artiklile 7 teiste liikmesriikide poolt väljastatud vedurijuhilube.
Vedurijuhiluba
Artikkel 10
Miinimumvanus
Liikmesriigid määravad kindlaks vedurijuhiloa taotlejate miinimumvanuse, mis peab olema vähemalt 20 aastat. Siiski võib liikmesriik anda vedurijuhilube välja vähemalt 18 aastastele taotlejatele; sellise vedurijuhiloa kehtivus on piiratud selle välja andnud liikmesriigi territooriumiga.
Artikkel 11
Põhinõuded
1. Kandidaadid peavad olema edukalt lõpetanud vähemalt üheksa-aastased õpingud (põhikooli) ning läbinud edukalt kutseõppe, mis vastab nõukogu 16. juuli 1985. aasta otsuses 85/368/EMÜ (Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta) ( 3 ) osutatud 3. tasemele.
2. Kandidaadid peavad tõendama oma füüsilist sobivust tervisekontrollis, mille viib läbi või mille läbiviimise üle teostab järelevalvet – vastavalt liikmesriigi otsusele – kooskõlas artikliga 20 akrediteeritud või tunnustatud arst. Läbivaatusel kontrollitakse vastavust vähemalt II lisa punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja 2.1 osutatud nõuetele.
3. Kandidaadid peavad tõendama oma kutsealast psühholoogilist sobivust läbivaatusel, mille viib läbi või mille läbiviimise üle teostab järelevalvet – vastavalt liikmesriigi otsusele – psühholoog või arst, kes on akrediteeritud või tunnustatud kooskõlas artikliga 20. Läbivaatusel peab kontrollima vastavust vähemalt II lisa punktis 2.2 osutatud nõuetele.
4. Kandidaadid peavad tõendama oma üldiseid kutsealaseid teadmisi sooritades eksami, mis hõlmab vähemalt IV lisas loetletud üldteemasid.
Sertifikaat
Artikkel 12
Keelteoskus
VI lisas osutatud keelteoskuse nõue peab olema täidetud selle infrastruktuuri osas, mille jaoks sertifikaati taotletakse.
Artikkel 13
Ametialased oskused
1. Kandidaadid peavad sooritama eksami, kus kontrollitakse nende kutsealaseid teadmisi ja oskusi seoses veeremiga, mille jaoks sertifikaati taotletakse. Kõnealune eksam hõlmab vähemalt V lisas loetletud üldteemasid.
2. Kandidaadid peavad sooritama eksami, kus kontrollitakse nende kutsealaseid teadmisi ja oskusi seoses infrastruktuuridega, mille jaoks sertifikaati taotletakse. See eksam hõlmab vähemalt kõiki VI lisas loetletud üldteemasid. Vajadusel hõlmab eksam ka keelteoskust kooskõlas VI lisa punktiga 8.
3. Raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja korraldab kandidaatidele direktiiviga 2004/49/EÜ sätestatud ohutuse juhtimissüsteemi käsitleva koolituse.
IV PEATÜKK
VEDURIJUHILOA JA SERTIFIKAADI SAAMISE KORD
Artikkel 14
Vedurijuhiloa saamine
1. Pädev asutus avaldab vedurijuhiloa saamiseks järgitava korra.
2. Kõik vedurijuhiloa taotlused esitab pädevale asutusele vedurijuhi kandidaat või mis tahes tema nimel tegutsev üksus.
3. Pädevale asutusele esitatud taotlused võivad käsitleda uue vedurijuhiloa andmist, sellel esitatud andmete ajakohastamist, selle uuendamist või duplikaadi väljastamist.
4. Pädev asutus annab vedurijuhiloa välja võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui üks kuu pärast kõigi vajalike dokumentide saamist.
5. Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat, kui artikli 16 lõikest 1 ei tulene teisiti.
6. Vedurijuhiluba antakse välja ühes eksemplaris. Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamine on lubatud vaid siis, kui pädev asutus teeb seda duplikaadi taotluse põhjal.
Artikkel 15
Sertifikaadi saamine
Iga raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja kehtestab oma ohutuse juhtimissüsteemi osana menetluse sertifikaatide väljaandmiseks või ajakohastamiseks vastavalt käesolevale direktiivile ning apellatsioonimenetlused, mis võimaldavad vedurijuhtidel taotleda sertifikaadi väljaandmist, ajakohastamist, peatamist või tagasivõtmist käsitleva otsuse uut läbivaatamist.
Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võivad nad pöörduda kaebusega pädeva ametiasutuse või sõltumatu apellatsiooniorgani poole.
Raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja ajakohastab viivitamata sertifikaadi, kui selle omanikule on antud täiendavaid lube seoses veeremi või infrastruktuuriga.
Artikkel 16
Perioodiline kontroll
1. Sertifikaadi kehtivuse säilimiseks peab selle omanik läbima perioodilisi eksameid ja/või katseid, millega kontrollitakse artikli 11 lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuetele vastavust. Meditsiiniliste nõuete osas tuleb kooskõlas II lisa punkti 3.1 sätetega kinni pidada kontrollide miinimumsagedusest. Neid tervisekontrolle viivad läbi või nende läbiviimist jälgivad kooskõlas artikliga 20 akrediteeritud või tunnustatud arstid. Seoses üldiste kutsealaste teadmistega kohaldatakse artikli 23 lõike 8 sätteid.
Vedurijuhiloa uuendamisel kontrollib pädev asutus artikli 22 lõike 1 punktiga a sätestatud registrist vedurijuhi vastavust käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõuetele.
2. Sertifikaadi kehtivuse säilimiseks peab selle omanik läbima perioodilisi eksameid ja/või katseid, millega kontrollitakse artiklites 12 ja 13 osutatud nõuetele vastavust. Nende eksamite/katsete sageduse määrab kindlaks vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja kooskõlas oma ohutuse juhtimissüsteemiga ning pidades kinni VII lisas sätestatud miinimumsagedusest.
Iga sellise kontrollimise kohta kinnitab väljastav asutus sertifikaadile ja artikli 22 lõike 2 punktiga a sätestatud registrisse kantava märkega vedurijuhi vastavust käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõuetele.
3. Juhul kui vedurijuht ei ilmu perioodilisse kontrolli või kui selle tulemus on negatiivne, kohaldatakse artiklis 18 sätestatud menetlust.
Artikkel 17
Töötamise lõpetamine
Kui vedurijuht lõpetab raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja juures töötamise, teavitab viimane sellest viivitamata pädevat asutust.
Vedurijuhiluba on kehtiv seni, kuni artikli 16 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud.
Sertifikaat kaotab kehtivuse, kui selle omanik lõpetab vedurijuhina töötamise. Siiski saab loaomanik sertifikaadi ning kõikide tema koolitust, kvalifikatsiooni, kogemust ja ametialaseid oskusi tõendavate dokumentide kinnitatud koopia. Vedurijuhile sertifikaati väljastades peab teda tööle võttev uus raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri ettevõtja neid dokumente arvesse võtma.
Artikkel 18
Vedurijuhtide järelevalve raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri-ettevõtjate poolt
1. Raudtee-ettevõtjad ja infrastruktuuri-ettevõtjad peavad tagama ja kontrollima, et nende poolt tööle võetud või nendega lepingu sõlminud vedurijuhtide juhiload ja sertifikaadid oleksid kehtivad.
Nad kehtestavad oma vedurijuhtide jaoks järelevalvesüsteemi. Kui sellise järelevalve tulemused seavad kahtluse alla vedurijuhi pädevuse oma töö suhtes ning tema vedurijuhiloa või sertifikaadi jätkuva kehtivuse, võtavad raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja viivitamatult vajalikud meetmed.
2. Kui vedurijuhi arvates seab tema tervislik seisund kahtluse alla tema tööle sobivuse, teavitab ta sellest viivitamatult vastavalt vajadusele kas raudtee-ettevõtjat või infrastruktuuri-ettevõtjat.
Niipea, kui raudtee-ettevõtjat või infrastruktuuri-ettevõtja saab teada või arst talle teatab, et vedurijuhi tervis on halvenenud sellisel määral, mis seab kahtluse alla tema tööle sobivuse, võtab ta viivitamatult vajalikud meetmed, sealhulgas viib läbi II lisa punktis 3.1 kirjeldatud läbivaatuse, et vajadusel sertifikaat tagasi võtta ning ajakohastada artikli 22 lõikes 2 sätestatud registrit. Lisaks peab olema tagatud, et teenistuse ajal ei viibi vedurijuhid ühelgi hetkel ühegi sellise aine mõju all, mis võib mõjutada nende kontsentreerumisvõimet, tähelepanu või käitumist. Pädevat asutust teavitatakse viivitamata juhul, kui töövõimetus kestab rohkem kui kolm kuud.
V PEATÜKK
PÄDEVA ASUTUSE ÜLESANDED JA OTSUSED
Artikkel 19
Pädeva asutuse ülesanded
1. Pädev asutus täidab läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil järgmisi ülesandeid:
a) vedurijuhilubade väljaandmine ja ajakohastamine ning nende duplikaatide väljastamine kooskõlas artiklitega 6 ja 14;
b) artikli 16 lõikes 1 sätestatud perioodiliste eksamite ja/või/katsete läbiviimise tagamine;
c) vedurijuhilubade peatamine ja tühistamine ning väljastava asutuse teavitamine sertifikaatide peatamise põhjendatud taotlustest kooskõlas artikliga 29;
d) kooskõlas artiklitega 23 ja 25 isikute või organite tunnustamine, juhul kui liikmesriik on nii otsustanud;
e) kooskõlas artikliga 20 akrediteeritud või tunnustatud isikuid ja organeid käsitleva registri avaldamise ja ajakohastamise tagamine;
f) artikli 16 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 sätestatud vedurijuhilubade registri pidamine ja ajakohastamine;
g) artiklis 26 sätestatud vedurijuhtide sertifitseerimisprotsessi järelevalve teostamine;
h) artiklis 29 sätestatud kontrollide teostamine;
i) artikli 25 lõikes 5 sätestatud eksamineerijatele kohaldatavate siseriiklike kriteeriumite kehtestamine.
Pädev asutus vastab kiiresti teabe saamise taotlustele ning esitab vedurijuhilubade ettevalmistamisel viivitamata taotlused täiendava teabe saamiseks.
2. Lõike 1 punktides c, g ja i osutatud ülesannete täitmist ei või pädev asutus delegeerida kolmandatele isikutele.
3. Ülesannete täitmiseks antav volitus on läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning ei tekita huvide konflikti.
4. Kui pädev asutus volitab raudtee-ettevõtjat või sõlmib viimasega lepingu lõike 1 punktides a või b osutatud ülesannete täitmiseks, peab olema täidetud vähemalt üks järgmisest tingimusest:
a) raudtee-ettevõtja annab vedurijuhilube välja ainult oma vedurijuhtidele;
b) raudtee-ettevõtjal ei ole asjaomasel territooriumil ainuõigust ühegi ülesande suhtes, mille täitmiseks ta kolmandaid isikuid volitas või nendega lepingu sõlmis.
5. Kui pädev asutus annab ülesannete täitmiseks volituse või sõlmib lepingu, peab volitatud esindaja või lepinguosaline selliste ülesannete täitmisel kinni pidama käesoleva direktiiviga pädevatele asutustele sätestatud kohustustest.
6. Kui pädev asutus annab ülesannete täitmiseks volituse või sõlmib lepingu, kehtestab ta süsteemi nende ülesannete täitmise kontrollimiseks ja lõigetega 2, 4, ja 5 sätestatud tingimustest kinnipidamise tagamiseks.
Artikkel 20
Akrediteerimine ja tunnustamine
1. Käesoleva direktiivi alusel akrediteeritud isikuid või organeid akrediteerib asjaomase liikmesriigi poolt määratud akrediteeriv organ. Akrediteerimisprotsess põhineb sellistel sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumitel nagu asjaomased seeria EN 45 000 Euroopa standardid, samuti kandidaatide esitatud dokumentide hindamisel, mis annavad nõuetekohaselt tunnistust nende oskuste kohta kõnealuses valdkonnas.
2. Teise võimalusena lõikes 1 sätestatud akrediteerimise kõrval võib liikmesriik sätestada, et käesoleva direktiivi alusel tunnustatud isikuid või organeid tunnustab asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud pädev asutus või organ. Tunnustamine põhineb sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumitel. Juhul kui mõni vajaminev pädevus on äärmiselt haruldane, võib selle eeskirja suhtes siiski erandi kehtestada pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Sõltumatuse kriteeriumi ei kohaldata artikli 23 lõigetes 5 ja 6 osutatud koolituse puhul.
3. Pädev asutus tagab käesoleva direktiivi alusel akrediteeritud või tunnustatud isikute ja organite registri avaldamise ja ajakohastamise.
Artikkel 21
Pädeva asutuse otsused
1. Pädev asutus põhjendab oma otsuseid.
2. Pädev asutus tagab halduskaebuste menetluse kehtestamise, mis võimaldab tööandjatel ja vedurijuhtidel taotleda iga käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsuse uut läbivaatamist.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada pädeva asutuse otsuste üle kohtulik kontroll.
Artikkel 22
Registrid ja teabevahetus
1. Pädev asutus peab:
a) pidama registrit kõigi vedurijuhilubade kohta, mis on väljaantud, ajakohastatud, uuendatud, muudetud, mille kehtivusaeg on lõppenud, mis on peatatud, tühistatud või mille kadumisest, vargusest või hävitamisest on teatatud. See register sisaldab I lisa punktis 4 osutatud andmeid iga vedurijuhiloa kohta, mis on kättesaadav igale vedurijuhile antud riikliku numbri järgi. Registrit ajakohastatakse korrapäraselt;
b) andma põhjendatud taotluse korral teise liikmesriigi pädevatele asutustele, agentuurile või vedurijuhtide igale tööandjale teavet kõnealuste vedurijuhilubade kohta.
2. Iga raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja peab:
a) pidama registrit või tagama registri pidamise kõigi sertifikaatide kohta, mis on väljaantud, mida on ajakohastatud, uuendatud, muudetud, mille kehtivusaeg on lõppenud, mis on peatatud, tühistatud või mille kadumisest, vargusest või hävitamisest on teatatud. See register sisaldab I lisa punktis 4 osutatud andmeid iga sertifikaadi kohta, samuti artikliga 16 sätestatud perioodiliste kontrollidega seonduvad andmed. Registrit ajakohastatakse korrapäraselt;
b) tegema koostööd oma asukohajärgse liikmesriigi pädeva asutusega, et vahetada teavet ning anda pädevale asutusele juurdepääs vajalikele andmetele;
c) andma teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet kõnealuste sertifikaatide sisu kohta, kui see on vajalik nende riikidevahelise tegevuse tõttu.
3. Rongijuhil peab olema juurdepääs oma andmetele, mis on salvestatud pädevate asutuste ja raudtee-ettevõtjate registris, ning soovi korral peab ta saama neist koopia.
4. Pädevad asutused teevad agentuuriga koostööd lõigetes 1 ja 2 sätestatud registrite koostalitlusvõime tagamiseks.
Sel eesmärgil võtab komisjon hiljemalt 4. detsembril 2008 agentuuri poolt ettevalmistatud eelnõu alusel vastu kehtestatavate registrite põhilised parameetrid, nagu säilitatavad andmed, nende formaat ja andmevahetuse kord, juurdepääsuõigused, andmete säilitamise kestus ja menetlused pankroti korral. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
5. Pädevad asutused, infrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad tagavad, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud registrid ning selliste registrite kasutusviis oleks vastavuses direktiiviga 95/46/EÜ.
6. Agentuur tagab, et lõike 2 punktide a ja b alusel kehtestatud süsteem oleks vastavuses määrusega (EÜ) nr 45/2001.
VI PEATÜKK
VEDURIJUHTIDE KOOLITUS JA EKSAMINEERIMINE
Artikkel 23
Koolitus
1. Vedurijuhtide koolituse üks osa on vedurijuhiloa kohta, käsitledes IV lisas kirjeldatud üldisi kutsealaseid teadmisi ning teine osa on sertifikaadi kohta, käsitledes V ja VI lisas kirjeldatud kutsealaseid eriteadmisi.
2. Koolitusmeetod peab vastama III lisaga sätestatud kriteeriumitele.
3. IV lisas on määratletud koolituse üksikasjalikud eesmärgid vedurijuhiloa puhul ning V ja VI lisas sertifikaadi puhul. Neid koolituse üksikasjalikke eesmärke võib täiendada kas:
a) asjaomaste KTKdega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivile 96/48/EÜ või direktiivile 2001/16/EÜ. Sel juhul tagab komisjon KTKde ja ning IV, V ja VI lisa vahelise sidususe, või
b) kriteeriumidega, mida agentuur esitab määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 17 alusel. Kuna nende kriteeriumide eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need võtta vastu vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikliga 13 võtavad liikmesriigid meetmeid, et tagada vedurijuhikandidaatidele õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs koolitusele, mida on vaja vedurijuhiloa ja sertifikaadi saamiseks vajalike tingimuste täitmiseks.
5. Artikli 11 lõikes 4 sätestatud üldiste ametialaste teadmiste, artiklis 12 sätestatud keelteoskuse ja artikli 13 lõikes 1 sätestatud veeremiga seotud kutsealaste teadmiste alast koolitust annavad kooskõlas artikliga 20 akrediteeritud või tunnustatud isikud või organid.
6. Artikli 13 lõikes 2 sätestatud infrastruktuuri alaste teadmiste, sealhulgas marsruudi tundmise ning liikluskorralduseeskirjade ja -korra alast koolitust annavad selle liikmesriigi poolt akrediteeritud või tunnustatud isikud või organid, mille territooriumil asjaomane infrastruktuur asub.
7. Vedurijuhiloa osas kohaldatakse direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud ametialase kvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi jätkuvalt nende vedurijuhtide ametialase kvalifikatsiooni tunnustamisel, kes on liikmesriigi kodanikud ning kes on saanud oma koolitustunnistuse kolmandas riigis.
8. Kehtestatakse pideva koolituse süsteem, mis tagaks personali pädevuse säilimise kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punkti 2 alapunktiga e.
Artikkel 24
Koolituse kulud
1. Liikmesriigid tagavad vajalike meetmete võtmise, millega garanteeritakse, et raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri ettevõtja investeeringud oma vedurijuhtide koolitusse ei tooks alusetult kasu teisele raudtee-ettevõtjale või infrastruktuuri ettevõtjale, kelle värvatud vedurijuht on omal algatusel esimese raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri ettevõtja juurest lahkunud.
2. Käesoleva artikli rakendamisele pööratakse erilist tähelepanu artiklis 33 sätestatud aruandes, eriti seoses selle punktiga f.
Artikkel 25
Eksamid
1. Nõutava kvalifikatsiooni kontrollimiseks ettenähtud eksamid ja eksamineerijad määratakse kindlaks:
a) vedurijuhiloaga seotud osa jaoks: pädeva asutuse poolt vedurijuhiloa saamise menetluse kehtestamisel vastavalt artikli 14 lõikele 1;
b) sertifikaadiga seotud osa jaoks: raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja poolt sertifikaadi saamise menetluse kehtestamisel vastavalt artiklile 15.
2. Lõikes 1 osutatud eksamite läbiviimist jälgivad kooskõlas artikliga 20 akrediteeritud või tunnustatud pädevad eksamineerijad ja eksamite korraldamisel tuleb vältida igasugust huvide konflikti.
3. Infrastruktuurialaste teadmiste, sealhulgas marsruudi ja liikluskorralduseeskirjade tundmise hindamist viivad läbi selle liikmesriigi poolt akrediteeritud või tunnustatud isikud või organid, kelle territooriumil infrastruktuur asub.
4. Lõikes 1 osutatud eksamite korraldamisel välditakse igasugust huvide konflikti, piiramata võimalust, et eksamineerija kuulub sertifikaati väljastava raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja juurde.
5. Eksamineerijate ja eksamite valikul võib järgida agentuuri koostatud eelnõu põhjal kehtestatud ühenduse kriteeriume. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 32 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
Selliste ühenduse kriteeriumite puudumisel kehtestavad pädevad asutused riiklikud kriteeriumid.
6. Koolituskursuse lõppedes korraldatakse teoreetilised ja praktilised eksamid. Juhtimisoskust hinnatakse raudteevõrgus toimuvate proovisõitude ajal. Kasutada võib ka simulaatoreid, et kontrollida tööeeskirjade rakendamist ning vedurijuhi tegutsemist eriti rasketes olukordades.
VII PEATÜKK
HINDAMINE
Artikkel 26
Kvaliteedistandardid
Pädevad asutused tagavad, et kogu koolituse, oskuste hindamise ning vedurijuhilubade ja sertifikaatide ajakohastamisega seotud tegevus oleks kvaliteedistandardite süsteemi raames pideva järelevalve all. Käesolevat sätet ei kohaldata neile tegevustele, mis on juba hõlmatud raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri-ettevõtjate poolt kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ kehtestatud ohutuse juhtimissüsteemidega.
Artikkel 27
Sõltumatu hindamine
1. Igas liikmesriigis tuleb vähemalt iga viie aasta järel läbi viia ametialaste teadmiste ja oskuste omandamise ja hindamise ning vedurijuhilubade ja sertifikaatide väljaandmise süsteemi sõltumatu hindamine. Seda ei kohaldata neile tegevustele, mis on juba hõlmatud raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri-ettevõtjate poolt kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ kehtestatud ohutuse juhtimissüsteemidega. Hindamise viivad läbi kvalifitseeritud isikud, kes ise ei ole asjaomaste tegevustega seotud.
2. Nende sõltumatute hindamiste tulemused dokumenteeritakse nõuetekohaselt ning juhitakse neile asjaomaste pädevate asutuste tähelepanu. Vajadusel võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada igasugused sõltumatu hindamise käigus ilmnenud vajakajäämised.
VIII PEATÜKK
MUU PERSONALI SERTIFITSEERIMINE
Artikkel 28
Aruanne muu rongipersonali kohta
1. Agentuur määrab aruandes, mis esitatakse 4. juuniks 2009, võttes arvesse vastavalt direktiividele 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ välja töötatud „liikluskorralduse ja opereerimise” KTKsid, kindlaks veduris ja rongis töötava ja ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid täitva muu rongipersonali, kelle ametialased oskused aitavad seetõttu kaasa raudteeohutuse tagamisele, tegevusala ja ülesanded, mida tuleks reguleerida ühenduse tasandil lubade ja/või sertifikaatide süsteemiga, mis võib olla sarnane käesoleva direktiiviga kehtestatud süsteemile.
2. Komisjon esitab nimetatud aruande põhjal hiljemalt 4. juunil 2010 õigusloomega seotud ettepaneku lõikes 1 osutatud muu rongipersonali sertifitseerimise korra kohta.
IX PEATÜKK
KONTROLLID JA KARISTUSED
Artikkel 29
Pädeva asutuse teostatav kontroll
1. Pädev asutus võib igal ajal võtta meetmeid, et kontrollida tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas sõitvates rongides, kas vedurijuhtidel on kooskõlas käesoleva direktiiviga välja antud dokumendid.
2. Olenemata lõikes 1 sätestatud kontrollimisest võib pädev asutus töökohal täheldatud hooletuse korral kontrollida, kas asjaomane vedurijuht vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele.
3. Pädev asutus võib uurida, kuidas tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas töötavad vedurijuhid, raudtee-ettevõtjad, infrastruktuuri-ettevõtjad, eksamineerijad ja koolituskeskused peavad neile pandud ülesandeid täites kinni käesolevast direktiivist.
4. Kui pädev asutus leiab, et vedurijuht ei vasta enam ühele või mitmele nõutavale tingimusele, võtab ta järgmisi meetmeid:
a) pädeva asutuse väljastatud vedurijuhiloa puhul: pädev asutus peatab vedurijuhiloa. Peatamine on kas ajutine või lõplik, sõltuvalt raudteeohutusele tekitatud probleemide ulatusest. Pädev asutus teavitab oma põhjendatud otsusest viivitamata asjaomast vedurijuhti ja tema tööandjat, ilma et see piiraks artikliga 21 sätestatud otsuse läbivaatamise õigust. Pädev asutus määrab kindlaks menetluse vedurijuhiloa tagasisaamiseks;
b) teise liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud vedurijuhiloa puhul esitab pädev asutus sellele asutusele põhjendatud taotluse kas täiendava kontrolli teostamiseks või vedurijuhiloa peatamiseks. Taotlust esitav pädev asutus teavitab oma taotlusest komisjoni ja teisi pädevaid asutusi. Kõnealuse vedurijuhiloa väljastanud asutus vaatab taotluse nelja nädala jooksul läbi ning teatab teisele asutusele oma otsusest. Vedurijuhiloa väljastanud asutus teavitab oma otsusest ka komisjoni ja teisi pädevaid asutusi. Iga pädev asutus võib vedurijuhiloa väljastanud asutuse otsuse tegemiseni keelata vedurijuhil oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil sõitmise;
c) sertifikaadi puhul pöördub pädev asutus selle väljastanud asutuse poole ning esitab põhjendatud taotluse kas täiendava kontrolli teostamiseks või sertifikaadi peatamiseks. Sertifikaadi väljastanud asutus võtab kohaseid meetmeid ja esitab pädevale asutusele nelja nädala jooksul aruande. Pädev asutus võib sertifikaadi väljastanud asutuse aruannet oodates keelata vedurijuhil oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil sõitmise ning teavitab sellest komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
Igal juhul, kui pädev asutus leiab, et konkreetne vedurijuht on raudteeohutusele tõsiseks probleemiks, võtab ta viivitamatult vajalikud meetmed, näiteks palub infrastruktuuri-ettevõtjal rong peatada ning keelata vedurijuhil oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil sõitmise nii kauaks kui vajalik. Pädev asutus teavitab sellisest otsusest komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
Igal juhul ajakohastab pädev asutus või selle jaoks määratud organ artiklis 22 sätestatud registrit.
5. Kui pädev asutus leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastavalt lõikele 4 võetud otsus ei vasta asjaomastele kriteeriumitele, edastatakse küsimus komisjonile, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul. Vajadusel esitatakse asjaomasele liikmesriigile parandusmeetmete ettepanek. Mittenõustumise või vaidluse korral edastatakse küsimus artikli 32 lõikes 1 osutatud komiteele ning komisjon võtab mis tahes vajalikud meetmed artikli 32 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt. Liikmesriik võib pikendada vastavalt lõikele 4 vedurijuhile antud oma territooriumil sõitmise keeldu, kuni küsimus on kooskõlas käesoleva lõikega lahendatud.
Artikkel 30
Karistused
Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga kehtestatud mis tahes teisi karistusi või menetlusi, sätestavad liikmesriigid käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste korra ning võtavad kõik vajalikud meetmed selle rakendamise tagamiseks. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt artikli 36 lõike 1 esimeses lõigus kindlaksmääratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 31
Lisade muudatused
1. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, kohandades lisasid teaduse ja tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 32 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
2. Kui lisade kohandused puudutavad tervishoidu, ohutustingimusi või tööalast pädevust, tagab komisjon enne nende ettevalmistamist konsulteerimise tööturu osapooltega.
Artikkel 32
Komitee
1. Komisjoni abistab direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 alusel loodud komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 33
Aruanne
Agentuur hindab kooskõlas käesoleva direktiiviga teostatud vedurijuhtide sertifitseerimise arengut. Agentuur esitab komisjonile mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 22 lõikes 4 sätestatud registrite põhiparameetrite vastuvõtmist aruande, mis vajadusel sisaldab süsteemi tehtavaid parandusi, mis puudutavad:
a) vedurijuhilubade ja sertifikaatide väljastamise korda;
b) koolituskeskuste ja hindajate akrediteerimist;
c) pädevate asutuste poolt kehtestatavat kvaliteedisüsteemi;
d) sertifikaatide vastastikust tunnustamist;
e) IV, V ja VI lisas osutatud koolitusnõuete vastavust artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud turustruktuurile ja kategooriatele;
f) registrite vastastikust sidusust ja tööturu liikuvust.
Lisaks võib agentuur selles aruandes vajaduse korral soovitada meetmeid, mis puudutavad nende isikute ametialaste teadmiste teoreetilisi ja praktilisi eksameid, kes taotlevad ühtlustatud sertifikaati veeremi ja asjaomase infrastruktuuri kohta.
Nende soovituste alusel võtab komisjon asjakohased meetmed ning esitab vajadusel käesoleva direktiivi muudatusettepanekud.
Artikkel 34
Kiipkaartide kasutamine
Agentuur kaalub artiklis 4 sätestatud vedurijuhiluba ja sertifikaate ühendavate kiipkaartide kasutamise võimalust ning koostab hiljemalt 4. detsembriks 2012 tasuvusanalüüsi.
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, mis käsitlevad sellise kiipkaardi tehnilisi ja funktsionaalseid nõudeid, võetakse vastu agentuuri ettevalmistatud eelnõu alusel ja vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kui kiipkaardi kasutuselevõtmine ei too kaasa muudatusi käesolevas direktiivis või selle lisades, võetakse kiipkaardi nõuded vastu vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 35
Koostöö
Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Pädevad asutused teevad rakendamise käesolevas etapis koostööd.
Agentuur abistab pädevate asutuste koostööd ning korraldab nende esindajatega asjakohaseid koosolekuid.
Artikkel 36
Rakendamine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. detsembriks 2009. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
3. Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprosele ja Maltale, kuni nende territooriumil puudub raudteesüsteem.
Artikkel 37
Järkjärguline rakendamine ja üleminekuperioodid
Käesolevat direktiivi rakendatakse järk-järgult vastavalt järgnevalt esitatud korrale.
1. Artiklis 22 sätestatud registrid koostatakse kahe aasta jooksul artikli 22 lõikes 4 sätestatud põhiliste parameetrite vastuvõtmisest.
2.
a) Kahe aasta jooksul pärast artikli 22 lõikes 4 sätestatud põhiliste parameetrite vastuvõtmist antakse käesolevale direktiivile vastavaid sertifikaate või vedurijuhilube välja neile vedurijuhtidele, kes osutavad piiriüleseid teenuseid, kabotaažiteenuseid või kaubaveoteenuseid teises liikmesriigis või kes töötavad vähemalt kahes liikmesriigis, ilma et see piiraks punkti 3 sätete kohaldamist.
Alates samast kuupäevast peavad kõik eespool loetletud teenuseid osutavad vedurijuhid, sealhulgas need, kellel ei ole veel käesolevale direktiivile vastavaid vedurijuhilube või sertifikaate, läbima artiklis 16 sätestatud perioodilisi kontrolle.
b) Kahe aasta jooksul pärast punktis 1 sätestatud registrite koostamise lõpuleviimist antakse kõik uued vedurijuhiload ja sertifikaadid välja kooskõlas käesoleva direktiiviga, ilma et see piiraks punkti 3 sätete kohaldamist.
c) Seitsme aasta jooksul punktis 1 ettenähtud registrite koostamisest antakse kõigile vedurijuhtidele käesolevale direktiivile vastavad vedurijuhiload ja sertifikaadid. Väljastavad asutused võtavad arvesse iga vedurijuhi juba omandatud ametialaseid oskusi nii, et see nõue ei põhjusta ebavajalikku haldus- ja finantskoormust. Vedurijuhile varem antud juhtimisõigus tuleb võimalusel säilitada. Siiski võivad väljastavad asutused otsustada vastavalt vajadusele kas üksikute vedurijuhtide või vedurijuhtide rühma puhul, et käesoleva direktiivi alusel vedurijuhilubade ja/või sertifikaatide omandamiseks on vaja läbida täiendavaid eksameid ja/või koolitusi.
3. Vedurijuhid, kellel on juhtimisõigus sätete alusel, mida kohaldati enne punkti 2 alapunktide a või b kohaldamist, võivad jätkata oma kutsealast tööd neile antud juhtimisõiguse alusel ning ilma käesoleva direktiivi sätteid kohaldamata kuni seitsme aasta jooksul punktis 1 sätestatud registrite koostamisest.
Praktikantide puhul, kes alustasid heakskiidetud haridus- ja koolitusprogrammi või heakskiidetud koolituskursust enne punkti 2 alapunktide a või b kohaldamist, võivad liikmesriigid need praktikandid sertifitseerida vastavalt olemasolevatele siseriiklikele sätetele.
Käesolevas punktis osutatud vedurijuhte ja praktikante võib asjaomane pädev asutus või asjaomased pädevad asutused erijuhtudel vabastada II lisaga sätestatud meditsiinilistest nõuetest. Sellise erijuhul väljastatud vedurijuhiloa kehtivus on piiratud asjaomase liikmesriigi territooriumiga.
4. Pädevad asutused, raudtee-ettevõtjad ja infrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et artikliga 16 sätestatud perioodilistele kontrollidele vastavaid kontrolle kohaldatakse järk-järgult neile vedurijuhtidele, kellel ei ole käesolevale direktiivile vastavaid vedurijuhilube ja sertifikaate.
5. Komisjon nõuab agentuurilt liikmesriigi taotlusel ja asjaomase liikmesriigiga konsulteerides tasuvusanalüüsi koostamist käesoleva direktiivi sätete kohaldamise kohta üksnes selle liikmesriigi territooriumil töötavatele vedurijuhtidele. Tasuvusanalüüs hõlmab kümneaastast ajavahemikku. Kõnealune tasuvusanalüüs esitatakse komisjonile kahe aasta jooksul punktis 1 ettenähtud registri koostamisest.
Kui tasuvusanalüüs näitab, et käesoleva direktiivi sätete kohaldamise kulud sellistele vedurijuhtidele kaaluvad üles sellest tuleneva tulu, võtab komisjon vastu otsuse vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele kuue kuu jooksul pärast tasuvusanalüüsi tulemuste esitamist. Otsusega võib ette näha, et käesoleva artikli punkti 2 alapunktide b ja c sätteid ei kohaldata sellistele vedurijuhtidele asjaomase liikmesriigi territooriumil kuni kümne aasta jooksul.
Mitte hiljem kui 24 kuud enne ajutise vabastuse lõppemist võib komisjon asjaomase liikmesriigi raudteesektori asjakohaseid arenguid arvestades paluda agentuuril koostada vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele uus tasuvusanalüüs, mille agentuur esitab komisjonile mitte hiljem kui 12 kuud enne ajutise vabastuse lõppemist. Komisjon teeb otsuse vastavalt käesoleva punkti teises lõigus kirjeldatud menetlusele.
Artikkel 38
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 39
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
VEDURIJUHILOA JA ÜHTLUSTATUD LISASERTIFIKAADI ÜHENDUSE MUDEL
1. VEDURIJUHILOA OMADUSED
Vedurijuhiloa füüsilised omadused peavad olema vastavuses ISO standarditega 7810 ja 7816–1.
Kaart peab olema valmistatud polükarbonaadist.
Vedurijuhiloa omaduste kontrollimeetodid nende rahvusvahelistele standarditele vastavuse tagamiseks peavad vastama ISO standardile 10373.
2. VEDURIJUHILOA SISU
Vedurijuhiloa esiküljele peab kandma järgmise teabe:
a) suures kirjas trükitud sõnad „vedurijuhiluba” selle väljaandnud liikmesriigi keeles või keeltes;
b) vedurijuhiloa väljaandnud liikmesriigi nimi;
c) vedurijuhiloa väljaandnud liikmesriigi tunnusmärk vastavalt riigi ISO 3166 koodile trükitud negatiivina sinises ristkülikus, mida ümbritseb 12 kollast tähte;
d) teave väljaantud vedurijuhiloa kohta järgmiste nummerdatud andmetega:
i) omaniku perekonnanimi;
ii) omaniku eesnimi (eesnimed);
iii) omaniku sünniaeg ja -koht;
iv)
— vedurijuhiloa väljaandmise kuupäev;
— vedurijuhiloa kehtivuse lõppkuupäev;
— väljaandnud asutuse nimi;
— tööandja poolt töötajale antud viitenumber (ei ole kohustuslik);
v) vedurijuhiloa number, mis annab juurdepääsuõiguse riikliku registri andmetele;
vi) omaniku foto;
vii) omaniku allkiri;
viii) omaniku alaline elukoht või postiaadress (ei ole kohustuslik);
e) sõnad „Euroopa ühenduste mudel” vedurijuhiloa väljaandnud liikmesriigi keel(t)es ning sõnad „vedurijuhiluba” muudes ühenduse keeltes kollases trükis vedurijuhiloa taustana;
f) värviviited:
— sinine: Pantone Reflex blue;
— kollane: Pantone yellow.
g) täiendav teave või pädeva asutuse poolt vastavalt II lisale kehtestatud meditsiinilised kasutuspiirangud kodeeritud kujul.
Koodid määrab kindlaks komisjon vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele agentuuri soovituse alusel.
3. SERTIFIKAAT
Sertifikaat peab sisaldama järgmist teavet:
a) sertifikaadi omaniku perekonnanimi;
b) sertifikaadi omaniku eesnimi (eesnimed);
c) sertifikaadi omaniku sünniaeg ja -koht;
d)
— sertifikaadi väljaandmise kuupäev;
— sertifikaadi kehtivuse lõppkuupäev;
— sertifikaadi väljaandnud asutuse nimi;
— tööandja poolt töötajale antud viitenumber (ei ole kohustuslik);
e) sertifikaadi number, mis annab juurdepääsuõiguse riikliku registri andmetele;
f) sertifikaadi omaniku foto;
g) sertifikaadi omaniku allkiri;
h) sertifikaadi omaniku alaline elukoht või postiaadress (ei ole kohustuslik);
i) raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja nimi ja aadress, kelle juures on vedurijuhil lubatud ronge juhtida;
j) kategooria, mille kohta on sertifikaadi omanikule juhtimisõigus antud;
k) veeremite tüüp või tüübid, mida sertifikaadi omanikul on lubatud juhtida;
l) infrastruktuurid, kus sertifikaadi omanikul on lubatud juhtida;
m) igasugune täiendav teave või piirangud;
n) keelteoskus.
4. RIIKLIKES REGISTRITES SISALDUVAD MIINIMUMANDMED
a) Andmed vedurijuhiloa kohta:
kõik vedurijuhiloal esitatud andmed ning andmed artiklitega 11 ja 16 sätestatud nõuetega seotud kontrolli kohta.
b) Andmed sertifikaadi kohta:
kõik sertifikaadil esitatud andmed ning andmed artiklitega 12, 13 ja 16 sätestatud nõuetega seotud kontrolli kohta.
II LISA
MEDITSIINILISED NÕUDED
1. ÜLDNÕUDED
|
1.1. |
Vedurijuhtidel ei tohi olla selliseid haigusi ja nad ei või saada ravi ega tarvitada ühtegi ravimit või ainet, mis võivad põhjustada: — äkilist teadvuse kaotust; — tähelepanu- või kontsentratsioonivõime langust; — äkilist töövõimetust; — tasakaalu- või koordinatsioonivõime kaotust; — olulist liikumisvõime piiratust. |
|
1.2. |
Nägemine Täidetud peavad olema järgmised nägemisega seonduvad nõuded: — kaugnägemisteravus korrigeeritult või korrigeerimata: 1,0; minimaalselt 0,5 halvema nägemisega silmas; — maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugnägevus +5/lühinägevus – 8. Erandid on lubatud erandjuhtudel ning pärast silmaarstiga konsulteerimist. Seejärel võtab arst vastu otsuse; — nägemine lühikeselt ja keskmiselt distantsilt: piisav, kas korrigeeritult või korrigeerimata; — kontaktläätsed ja prillid on lubatud spetsialistipoolse korrapärase kontrolli olemasolul; — normaalne värvusnägemine: tunnustatud testi, nagu Ishihara, samuti vajadusel teise tunnustatud testi kasutamine; — vaateväli: normaalne; — mõlema silmaga nägemine: normaalne; — binokulaarne nägemine: normaalne; — värvusnägemine: test põhineb üksikute värvide, mitte nende suhteliste erinevuste äratundmisel; — kontrastitundlikkus: hea; — arenevate silmahaiguste puudumine; — läätse implantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes tingimusel, et neid kontrollitakse iga-aastaselt või arsti poolt kehtestatud ajavahemike järel; — adaptatsioonivõime pimestamisele; — värvilised kontaktläätsed ja fotokromaatilised läätsed ei ole lubatud. UV filtriga läätsed on lubatud. |
|
1.3. |
Kuulmise ja kõnega seotud nõuded Audiogrammiga kinnitatud piisav kuulmine, st: — piisavalt hea kuulmine telefoniga rääkimiseks ning hoiatussignaalide ja raadioteadete kuulmiseks. Suunistena tuleks käsitleda järgmisi näitajaid: — kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada 40 dB sagedustel 500 ja 1000 Hz; — kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada 45 dB sagedusel 2 000 Hz halvema kuulmisega kõrva puhul; — vestibulaarses süsteemis ei ole kõrvalekaldeid; — puuduvad kroonilised kõnehäired (arvestades vajadust vahetada sõnumeid valjusti ja selgelt); — kuulmisaparaatide kasutamine on lubatud erijuhtudel. |
|
1.4. |
Rasedus Nõrga tervise või patoloogia puhul tuleb rasedust käsitleda vedurijuhtide ajutise töölt eemaldamise põhjusena. Kohaldama peab rasedaid juhte kaitsvaid õigusnorme. |
2. MINIMAALNE TERVISEKONTROLL ENNE TÖÖLEVÕTMIST
|
2.1. |
Tervisekontroll — üldine tervisekontroll; — meeleelundite kontroll (nägemine, kuulmine, värvitaju); — vere- või uriinianalüüsid, muu hulgas diabeedi tuvastamiseks, selles ulatuses, kus need on vajalikud kandidaadi füüsilise sobivuse hindamiseks; — elektrokardiogramm (EKG) puhkeasendis; — tööle sobivust kahtluse alla seadvate psühhotroopsete ainete, nagu ebaseaduslike droogide või psühhotroopsete ravimite ning alkoholi kuritarvitamise kontroll; — kognitiivsed võimed: tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, tajumisvõime, arutlusvõime; — suhtlemine; — psühhomotoorsed võimed: reaktsioonikiirus, käeline koordinatsioon. |
|
2.2. |
Kutsealane psühholoogiline läbivaatus Kutsealaste psühholoogiliste läbivaatuste eesmärgiks on toetada personali töölevõtmist ja haldamist. Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramiseks peab läbivaatusel hindama, kas vedurijuhi kandidaadil ei ole väljakujunenud eelkõige tema kohanemisvõime või mis tahes asjakohase isiksust mõjutava teguriga seotud kutsealaseid psühholoogilisi puudusi, mis tõenäoliselt häirivad tööülesannete ohutut täitmist. |
3. PERIOODILISED KONTROLLID PÄRAST TÖÖLEVÕTMIST
|
3.1. |
Sagedus Tervisekontrolli (füüsiline sobivus) peab teostama vähemalt iga kolme aasta tagant kuni 55. eluaastani, seejärel igal aastal. Sellele lisaks peab vastavalt artiklile 20 akrediteeritud või tunnustatud arst läbivaatuste sagedust suurendama juhul, kui personaliliikme tervis seda nõuab. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 1 kohaldamist, peab asjakohase tervisekontrolli läbi viima juhul, kui on põhjust arvata, et vedurijuhiloa või sertifikaadi omanik ei vasta enam II lisa punktiga 1 sätestatud meditsiinilistele nõuetele. Füüsilist sobivust kontrollitakse korrapäraselt ning pärast iga tööõnnetust või pärast iga inimestega juhtunud õnnetuse tõttu tekkinud töökatkestuse korral. Vastavalt artiklile 20 akrediteeritud või tunnustatud arst võib otsustada läbi viia täiendava asjakohase tervisekontrolli, eelkõige pärast vähemalt 30päevast haiguse tõttu puudumist. Tööandja peab paluma vastavalt artiklile 20 akrediteeritud või tunnustatud arstil kontrollida vedurijuhi füüsilist sobivust, kui tööandjal tuli ohutusega seotud põhjustel vedurijuht teenistusest eemaldada. |
|
3.2. |
Perioodilise tervisekontrolli minimaalne sisu Kui vedurijuht vastab enne töölevõtmist teostataval läbivaatusel nõutud kriteeriumitele, peavad perioodilised tervisekontrollid sisaldama vähemalt järgmist: — üldine tervisekontroll; — meeleelundite kontroll (nägemine, kuulmine, värvitaju); — vere- või uriinianalüüsid, et tuvastada diabeeti ja muid haigusi vastavalt sellele, mida osutas kliiniline läbivaatus; — droogidega seonduvad uuringud, kui need on kliiniliselt näidustatud. Lisaks on vanemate kui 40aastaste vedurijuhtide puhul nõutav EKG puhkeasendis. |
III LISA
KOOLITUSMEETOD
Teoreetiline koolitus (klassiruumis ja näitlike selgituste kujul) ja praktiline koolitus (töökogemus reaalsetes tingimustes, juhtimine järelevalve all ja ilma järelevalveta koolituse eesmärgil suletud trassidel) peavad olema hästi tasakaalustatud.
Liikluskorralduseeskirjade, signaaliedastuse olukordade jms iseseisvaks õppimiseks peab olema lubatud arvutipõhine koolitus.
Ehkki see ei ole kohustuslik, võib simulaatorite kasutamine olla vedurijuhtide tõhusaks koolitamiseks kasulik; eriti kasulikud on need ebatavalistes tingimustes töötamise koolitusel või harva kohaldatavate eeskirjade puhul. Simulaatorite kasutamise eriline eelis on praktilise kogemuse kaudu õppimise võimaldamine selliste olukordade puhul, mida reaalses elus ei saa harjutada. Põhimõtteliselt peab kasutama viimase põlvkonna simulaatoreid.
Seoses marsruudi tundmaõppimisega peab eelistama lähenemist, kus vedurijuht sõidab koos teise vedurijuhiga marsruudi läbi kohase arvu reiside jooksul nii päeval kui öösel. Teiste meetodite hulgas võib ühe võimaliku koolitusmeetodina kasutada vedurijuhi kabiinist nähtava tee videoid.
IV LISA
VEDURIJUHILOAGA SEOTUD ÜLDISED KUTSEALASED TEADMISED JA NÕUDED
Üldkoolituse eesmärk on anda üldisi teadmisi kõigi vedurijuhi ametiga seotud asjakohaste aspektide kohta. Üldkoolitusel keskendutakse üldistele teadmistele ja põhimõtetele, mida rakendatakse sõltumata veeremi tüübist või infrastruktuurist. Koolitust võib korraldada ilma praktiliste ülesanneteta.
Pädevus spetsiifilist liiki veeremi või infrastruktuuriga seotud ohutus- ja kasutuseeskirjade ning -võtete osas ei kuulu üldteadmiste alla. Koolitus spetsiifilist liiki veeremi või infrastruktuuriga seotud pädevuse andmiseks on seotud vedurijuhi sertifikaadiga ning seda täpsustatakse V ja VI lisas.
Üldkoolitus hõlmab punktides 1 kuni 7 nimetatud teemasid. Teemad ei ole loetletud tähtsuse järjekorras.
Loetelus kasutatavad tegusõnad näitavad õppuri saavutatava pädevuse laadi. Nende tähendust selgitatakse järgmises tabelis.
|
Pädevuse laad |
Kirjeldus |
|
tundma, kirjeldama |
kirjeldab suhete mõistmiseks vajalike teadmiste (andmed, faktid) omandamist |
|
mõistma, kindlaks tegema |
kirjeldab konteksti kindlakstegemist ja meeldejätmist, tööülesannete täitmist ja probleemide lahendamist teatavas raamistikus |
1) Vedurijuhi töö, töökeskkond, roll ja ülesanded raudteetranspordis, vedurijuhi tööülesannetega seotud ametialased ja isiklikud nõudmised:
a) tunda üldjoontes raudteetranspordis ja -ohutuses kohaldatavaid õigusakte ja eeskirju (vedurijuhtide sertifitseerimise, ohtlike kaupade, keskkonnakaitse, tuleohutusega jne seotud nõuded ja menetlused);
b) mõista tööga kaasnevaid erinõudeid ning ametialaseid ja isiklikke nõudmisi (töötamine põhiliselt üksi, vahetustega töö 24-tunnise tsükli kaupa, isikukaitsevahendid ja ohutus, dokumentide lugemine ja ajakohastamine jne);
c) mõista, millised toimimisviisid on ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel sobivad (ravimid, alkohol, narkootikumid ja muud psühhoaktiivsed ained, stress, väsimus jne);
d) teha kindlaks viite- ja töödokumendid (nt eeskirjad, marsruudiraamat, vedurijuhi käsiraamat jne);
e) teha kindlaks asjaomaste isikute kohustused ja tööülesanded;
f) mõista, kui oluline on tööülesannete täitmise ja töömeetodite juures täpsus;
g) mõista töötervishoidu ja -ohutust (nt nõuded käitumiseks raudteerööbastel või nende lähedal, käitumisnõuded turvaliselt vedurile minemiseks või sellelt maha tulemiseks, ergonoomia, personali ohutuseeskirjad, isikukaitsevahendid jne);
h) tunda käitumisoskusi ja -põhimõtteid (stressiga toimetulek, erakorralised olukorrad jne);
i) tunda keskkonnakaitse põhimõtteid (keskkonnasäästlik sõidustiil jne).
2) Raudteetehnoloogiad, sealhulgas tööeeskirjade ohutuspõhimõtted:
a) tunda raudteeohutuse põhimõtteid, norme ja sätteid;
b) teha kindlaks asjaomaste isikute kohustused ja tööülesanded.
3) Raudteeinfrastruktuuri üldpõhimõtted:
a) tunda süsteemi- ja struktuuripõhimõtteid ning -parameetreid;
b) tunda rööbaste, jaamade, sorteerimisjaamade üldomadusi;
c) tunda raudtee-ehitisi (sillad, tunnelid, pöörded jne);
d) tunda tööviise (üherööpmeline, kaherööpmeline raudtee jne);
e) tunda märguandevahendeid ja rongijuhtimissüsteeme;
f) tunda ohutusseadmeid (teljepuksi ülekuumenemise detektorid, tunnelite suitsuandurid jne);
g) tunda energiaseadmeid (kontaktõhuliin, toiterööpad jne).
4) Teabeedastuse üldpõhimõtted:
a) tunda teabeedastuse olulisust, vahendeid ja korda;
b) teha kindlaks isikud, kellega juht ühendust võtma peab, nende roll ja ülesanded (infrastruktuuri-ettevõtja personal, teiste rongitöötajate tööülesanded jne);
c) teha kindlaks olukorrad/põhjused, mille korral on teabeedastus vajalik;
d) mõista teabeedastusviise.
5) Rongid, nende koosseis ning vedurite, vagunite, reisivagunite ja muude veeremite tehnilised nõuded:
a) tunda üldisi veduriliike (elektri-, diisel-, auruvedur jne);
b) kirjeldada sõiduki ehitust (kandevankrid, kere, juhikabiin, kaitsesüsteemid jne);
c) tunda märgistamissüsteeme ja nende sisu;
d) tunda dokumente rongi koosseisu kohta;
e) tunda pidurisüsteeme ja arvutada pidurdustõhusust;
f) määrata kindlaks rongi kiirus;
g) määrata kindlaks maksimaalne koormus ja haakeseadmele mõjuvad jõud;
h) tunda rongi juhtimissüsteemi tööpõhimõtet ja eesmärki.
6) Üldiselt raudteetööga seotud ohud:
a) mõista liiklusohutuse põhimõtteid;
b) tunda raudteetööga seotud riske ja nende vähendamise vahendeid;
c) tunda ohutusalaseid juhtumeid ja mõista, milline on sobiv käitumisviis/reaktsioon;
d) tunda inimestega seotud õnnetusjuhtumite korral rakendatavaid toimimisviise (nt evakueerimine).
7) Üldteadmised füüsikast:
a) mõista ratastele mõjuvaid jõudusid;
b) teha kindlaks kiirendamist ja pidurdamist mõjutavad tegurid (ilm, pidurdusseadmed, vähenenud haardumine, liivatamine jne);
c) mõista elektrienergia põhimõtteid (vooluahelad, pinge mõõtmine jne).
V LISA
KUTSEALASED VEEREMIT KÄSITLEVAD TEADMISED JA NÕUDED SEOSES SERTIFIKAADIGA
Pärast veeremit käsitleva erikoolituse läbimist peavad vedurijuhid olema võimelised täitma järgmisi ülesandeid.
1. KATSED JA KONTROLLID ENNE VÄLJUMIST
Vedurijuhid peavad oskama:
— koondada dokumente ja vajalikku varustust;
— kontrollida veduri võimsust;
— kontrollida veduris olevatesse dokumentidesse kantud teavet;
— tagada ettenähtud kontrollide ja katsete abil, et vedur on võimeline töötama nõutud võimsusel ning et ohutusvarustus on töökorras;
— kontrollida, et ettenähtud kaitse- ja ohutusvarustus on kättesaadav ja töökorras veduri üleandmise ajal või reisi alguses;
— sooritada tavalisi ennetavaid hooldustöid.
2. VEEREMI TUNDMINE
Veduri juhtimiseks peavad vedurijuhid tundma kõiki nende käsutuses olevaid juhtimisseadmeid ja näidikuid, eelkõige neid, mis seonduvad järgmiste teguritega:
— veojõud;
— pidurdamine;
— liiklusohutusega seotud tegurid.
Selleks et avastada veeremis normist kõrvalekaldeid, teha kindlaks nende asukoht, nendest teavitada, määrata kindlaks tehtavad parandustööd ning teatud juhtudel ise tegutsema asuda, peavad vedurijuhid hästi tundma järgmisi elemente:
— mehhaanilised struktuurid;
— pidurdamis- ja haakeseadmed;
— rattapaarid;
— ohutusvarustus;
— kütusepaagid, mootori toitesüsteem, heitgaasiseadmed;
— veeremi sees ja väljas olevate märgiste, eelkõige ohtlike veoste transpordil kasutatavate sümbolite tähendus;
— reisi registreerimissüsteemid;
— voolu- ja suruõhusüsteemid;
— vooluvõtu ja kõrgepinge seadmed;
— sidevarustus (rongi ja dispetšeri vaheline raadioside jne);
— reiside korraldamine;
— veeremite koostisosad, nende ülesanne ja puksiirseadmed, eelkõige rongi peatamise süsteem pidurivooliku tühjendamise teel;
— pidurisüsteem;
— vedurite osad;
— automaatsidur, mootorid ja ülekanne.
3. PIDURITE KONTROLL
Vedurijuhid peavad oskama:
— enne rongi väljumist kontrollida ja arvestada, et rongi pidurdusvõimsus vastaks liini jaoks nõutavale pidurdusvõimsusele, nii nagu on määratletud sõiduki dokumentides;
— kontrollida veduri ja rongi pidurisüsteemi erinevate osade toimimist vajadusel enne väljumist, sõitu alustades ja sõidu ajal.
4. SÕIDU LIIK JA RONGI MAKSIMUMKIIRUS VASTAVALT LIINI OMADUSTELE
Vedurijuhid peavad oskama:
— teatavaks võtta neile enne väljumist antava teabe;
— määrata kindlaks sõidu liigi ja rongi maksimumkiiruse selliste näitajate, nagu kiiruspiirangute, ilmastikutingimuste või signaalidega seotud mis tahes muutuste põhjal.
5. RONGI JUHTIMINE SEADMEID JA SÕIDUKEID MITTEKAHJUSTAVAL VIISIL
Vedurijuhid peavad oskama:
— kasutada kohaldatavatest eeskirjadest kinni pidades kõiki oma käsutuses olevaid juhtimissüsteeme;
— käivitada rong võttes arvesse liituvust ja võimsuse piiranguid;
— kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid võttes arvesse veeremit ja seadmeid.
6. ERIOLUKORRAD
Vedurijuhid peavad:
— suutma tähele panna rongi juhtimisega seotud ebatavalisi olukordi;
— oskama rongi kontrollida ja ära tunda eriolukorrale viitavad märgid, suutma neid eristada, reageerida vastavalt nende tõsidusele ning proovima neid parandada, pidades alati olulisimaks raudteeliikluse ja inimeste ohutust;
— tundma kaitse ja side kättesaadavaid vahendeid.
7. VAHEJUHTUMID JA ÕNNETUSJUHTUMID, TULEKAHJUD JA INIMESTEGA SEOTUD ÕNNETUSED
Vedurijuhid peavad:
— oskama võtta meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks inimestega seotud õnnetusjuhtumi korral rongis;
— oskama otsustada, kas rong veab ohtlikke aineid ning suutma need kindlaks teha rongidokumentide ja vagunite nimekirja põhjal;
— tundma rongi evakueerimiskorda hädaolukorra puhul.
8. SÕIDU JÄTKAMISE TINGIMUSED PÄRAST VEEREMIGA SEOTUD VAHEJUHTUMIT
Pärast vahejuhtumit peavad vedurijuhid oskama hinnata, kas ja millistel tingimustel võib sõiduk teed jätkata ning teavitama sellest võimalikult kiiresti infrastruktuuri-ettevõtjat.
Vedurijuhid peavad oskama otsustada, kas enne rongi sõidu jätkamist on vaja läbi viia ekspertiis.
9. RONGI PEATAMINE
Vedurijuhid peavad oskama võtta meetmeid, millega tagada, et rong või selle osad isegi kõige raskemates tingimustes ei käivitu ega liigu ootamatult paigast.
Lisaks peavad vedurijuhid tundma meetmeid, mis võimaldavad rongi või selle osasid peatada juhul, kui need on hakanud ootamatult liikuma.
VI LISA
KUTSEALASED INFRASTRUKTUURI KÄSITLEVAD TEADMISED JA NÕUDED SEOSES SERTIFIKAADIGA
Infrastruktuuriga seotud küsimused
1. PIDURITE KONTROLL
Vedurijuhid peavad oskama enne rongi väljumist kontrollida ja arvestada seda, et rongi pidurdusvõimsus vastaks liini jaoks nõutavale pidurdusvõimsusele, nii nagu on määratletud sõiduki dokumentides.
2. SÕIDU LIIK JA RONGI MAKSIMUMKIIRUS VASTAVALT LIINI OMADUSTELE
Vedurijuhid peavad oskama:
— teatavaks võtta neile antud teabe, nagu kiiruspiirangud või signaalidega seotud mis tahes muutused;
— määrata liini omaduste alusel kindlaks sõidu liigi ja rongi maksimumkiiruse.
3. LIINI TUNDMINE
Vedurijuhid peavad oskama probleeme ennetada ning ohutuse ja muude asjaolude, nagu täpsuse ja majanduslike aspektide suhtes kohaselt reageerida. Seetõttu peavad neil olema põhjalikud teadmised raudteeliinide ning nende marsruudil ja teistel kokkulepitud alternatiivsetel marsruutidel asuvate rajatiste kohta.
Olulised on järgmised aspektid:
— liikluskorraldustingimused (tee vahetused, ühesuunaline sõit jne);
— marsruudi kontrollimine ja asjaomaste dokumentidega konsulteerimine;
— antud sõiduliigi puhul kasutuskõlblike teede kindlaksmääramine;
— kohaldatav raudtee liiklusjuhend ja signalisatsioonisüsteemi tähendus;
— töörežiim;
— blokksüsteem ja sellega seotud eeskirjad;
— jaamade nimed ning jaamade ja plokkpostide asukoha ja kauguse kindlakstegemine, et juhtimist sellele vastavalt kohandada;
— ülemineku signaliseerimine erinevate töö- või energiavarustussüsteemide vahel;
— kiiruspiirangud vedurijuhi poolt juhitavate rongide erinevate kategooriate jaoks;
— topograafilised profiilid;
— erilised pidurdustingimused, näiteks järsu kallakuga liinidel;
— töö iseärasused; erisignaalid, -märgid, väljumistingimused jne.
4. OHUTUSEESKIRJAD
Vedurijuhid peavad oskama:
— panna ronge liikuma üksnes siis, kui kõik nõutud tingimused on täidetud (sõiduplaan, väljasõidu korraldus või -signaal, vajadusel signaalide kasutamine jne);
— jälgima tee kõrval ja kabiinis asuvaid signaale, tõlgendama neid viivitamata ja eksimatult ning tegutsema ettenähtud korras;
— juhtima rongi ohutult vastavalt spetsiaalsetele juhtimisviisidele: rakendama korraldusel sõidu eriliike, ajutisi kiiruspiiranguid, vastassuunas sõitu, luba anda ohu korral signaale, manöövreid, pöördeid, sõitu läbi ehitustööplatside jne;
— pidama kinni sõiduplaanijärgsetest või täiendavatest peatustest ning vajadusel täitma nende peatuste ajal reisijate teenindamisega seotud täiendavaid ülesandeid, eelkõige avama ja sulgema uksi.
5. RONGI JUHTIMINE
Vedurijuhid peavad:
— kogu aeg teadma rongi asukohta läbitaval liinil;
— oskama kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid võttes arvesse veeremit ja seadmeid;
— suutma kohandada rongi liikumist vastavalt sõiduplaanile ning igale energiasäästmise korraldusele võttes arvesse veduri, rongi, liini ja keskkonna omadusi.
6. ERIOLUKORRAD
Vedurijuhid peavad:
— selles ulatuses, mida rongijuhtimine võimaldab, suutma tähele panna ebatavalisi infrastruktuuri ja keskkonnaga seotud juhtumeid: signaalid, teed, energiavarustus, raudteeületuskohad, teede ümbrus, muu liiklus;
— oskama hinnata takistuste kaugust;
— teavitama infrastruktuuri-ettevõtjat võimalikult kiiresti täheldatud eriolukorra asukohast ja laadist, kontrollides teabest arusaamist;
— infrastruktuuri arvestades tagama vajadusel liikluse ja isikute ohutuse või võtma sellekohaseid meetmeid.
7. VAHEJUHTUMID JA ÕNNETUSJUHTUMID, TULEKAHJUD JA INIMESTEGA SEOTUD ÕNNETUSED
Vedurijuhid peavad oskama:
— võtta meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks inimestega seotud õnnetuse korral;
— määrata kindlaks rongi peatuskoht tulekahju korral ning vajadusel hõlbustada reisijate evakueerimist;
— anda tulekahju kohta võimalikult kiiresti vajalikku teavet, kui vedurijuht ise ei suuda tulekollet kontrolli alla saada;
— teavitada infrastruktuuri-ettevõtjat võimalikult kiiresti nendest asjaoludest;
— hinnata, kas ja millistel tingimustel võimaldab infrastruktuur raudteeveeremil teed jätkata.
8. KEEL
1) Vedurijuhid, kes peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga oluliste ohutusküsimuste teemal suhtlema, peavad oskama vähemalt ühte asjaomase raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kindlaksmääratud keelt. Nende keeleoskus peab võimaldama neil aktiivselt ja tõhusalt suhelda igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades. Vedurijuhid peavad oskama kasutada liikluskorralduse koostalitluse tehnilises kirjelduses määratletud sõnumeid ja sidemeetodit.
2) Selleks et täita alapunktis 1 sätestatud nõudeid, peavad vedurijuhid suutma keelt mõista (nii suuliselt kui ka kirjalikult) ja suhelda (nii suuliselt kui ka kirjalikult) B1-tasemel vastavalt Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendile (CEFR).
3) Kui ronge käitatakse piiridevahelistel lõikudel ja piiriülesteks toiminguteks ettenähtud piirilähedaste jaamade vahel, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vabastada raudteeveo-ettevõtja käitatavate rongide vedurijuhid alapunktis 2 sätestatud nõuetest tingimusel, et kohaldatakse järgmist menetlust:
a) raudteeveo-ettevõtja taotleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt asjaomaste vedurijuhtide suhtes erandit. Selleks et tagada taotlejate õiglane ja võrdne kohtlemine, kohaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõikide erandi saamiseks esitatud taotluste suhtes sama hindamismenetlust, mis on osa raudteevõrgustiku teadaandest;
b) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb erandi juhul, kui raudteeveo-ettevõtja tõendab, et ta on võtnud piisavaid meetmeid, et tagada asjaomaste vedurijuhtide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali vaheline suhtlus igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades, nagu on sätestatud alapunktis 1;
c) raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et asjaomane personal on kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest teadlik ning saanud ohutusejuhtimise süsteemide raames asjakohase koolituse.
4) Üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat võib koostöös ühe või mitme raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga (edaspidi „taotlejad”) viia läbi katseprojekte, et katsetada alternatiivseid vahendeid alapunktis 1 nõutud tõhusa suhtluse tagamiseks. Kohaldatakse järgmist menetlust:
a) taotlejad määravad kindlaks raudteevõrgustiku osad ja asjaomaste teenuste laadi, katseprojekti esialgse kestuse ning eelkõige
i) täpsustavad katseprojekti ulatuse;
ii) näitavad, millist alternatiivset mitmekeelsuse pädevust nad kavatsevad kohaldada;
iii) kirjeldavad, milliseid lisavahendeid nad kavatsevad kasutada, et toetada suhtlust igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades;
iv) tõendavad, kuidas alternatiivsete mitmekeelsuse pädevuste ja lisavahenditega tagatakse vähemalt samaväärne ohutustase alapunktis 1 sätestatud nõuete täielikuks järgimiseks, kui need integreeritakse nende vastavatesse ohutusjuhtimise süsteemidesse; ( 4 )
v) selgitavad, kuidas nad rakendavad katseprojekti oma ohutusjuhtimise süsteemis, kaasa arvatud koolitusprogrammid ja tulemuste dokumenteerimine, ning
vi) konsulteerivad taotluse ettevalmistamise käigus asjaomase personali esindajatega.
b) Taotlejad küsivad ühe või mitme ühtse ohutussertifikaadi või ohutusloa välja andnud asjaomase riikliku ohutusasutuse/asjaomaste riiklike ohutusasutuste ja Euroopa Liidu Raudteeameti arvamust, kui see on ohutussertifitseerimise asutus (edaspidi „lube väljaandev asutus või lube väljaandvad asutused”). Kõik lube väljaandvad asutused peavad esitama arvamuse selle kohta, kas alternatiivsete vahenditega tagatakse vähemalt samaväärne ohutustase alapunktis 1 sätestatud nõuete täielikuks järgimiseks, 60 päeva jooksul alates päevast, mil viimane asjaomane lube väljaandev asutus on taotluse kätte saanud. Kui asjaga on seotud mitu lube väljaandvat asutust, julgustatakse neid tegema koostööd ja tagama koordineerimise.
Arvamustes hinnatakse eelkõige seda, kas on täidetud järgmised tingimused:
i) kavandatud alternatiivsed mitmekeelsuse pädevused ja muud suhtlusvahendid on piisavad, et tagada tõhus suhtlus asjaomaste vedurijuhtide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali vahel igapäevastes, halvenenud ja hädaolukordades;
ii) taotlejate ohutusjuhtimise süsteeme on kohandatud, et võtta arvesse alternatiivseid mitmekeelsuse pädevusi ja teisi suhtlusvahendeid;
iii) taotlejad on esitanud tõendid selle kohta, et kõnealuseid vahendeid on katsetatud käitamistingimustes ja kaasatud olid vedurijuhid, kes vastasid alapunktis 2 sätestatud keelenõuetele;
iv) kogu raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomane personal on saanud ohutusjuhtimise süsteemi kaudu asjakohase koolituse.
Lahkarvamuste korral kohaldatakse alapunkti 5 teise lõigu sätteid.
c) Taotlejad esitavad komisjonile ühiselt alapunktist 2 erandi tegemise taotluse, sealhulgas lube väljaandva asutuse või lube väljaandvate asutuste arvamused ja üksikasjaliku kirjelduse katseprojekti kohta, millel arvamused põhinevad. Teise võimalusena võivad projektis osalejad määrata enda seast koordinaatori, kes võib esitada kõikide projektis osalejate eest ühistaotluse.
5) Komisjon teeb erandi alapunktist 2 60 päeva jooksul pärast täieliku taotluse kättesaamist:
a) kui lube väljaandva asutuse või lube väljaandvate asutuste arvamused on positiivsed, ning
b) kui on tõendatud, et tagatud on kõikide taotluste õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning õiguslik sidusus liidu tasandil.
Lahkarvamuste korral või kui üks või mitu lube väljaandvat asutust ei ole esitanud arvamust ettenähtud tähtaja jooksul, võivad taotlejad paluda komisjonil leida koostöös kaasatud osalistega vastastikku vastuvõetava lahenduse. Kui 90 päeva jooksul pärast eranditaotluse saamist ei ole suudetud leida vastastikku vastuvõetavat lahendust, loetakse katseprojekt tagasi lükatuks. Komisjon võib küsida Euroopa Liidu Raudteeameti arvamust ja peab seda tegema, kui iga lube väljaandva asutuse arvamus on negatiivne.
6) Erandit lubatakse piiratud ajavahemikuks, mis ei tohi ületada 36 kuud. Kui erand on tehtud lühemaks ajavahemikuks, võib seda pikendada, tingimusel et ei ületata 36-kuulist kogukestust.
7) Huvitatud raudteeveo-ettevõtjate taotlusel ja põhjendatud juhtudel pakub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teistele raudteeveo-ettevõtjatele, kes kasutavad raudteevõrgu lõiku, millel viiakse läbi katseprojekti, võimalust osaleda katseprojektis, kui asjaomaste lube väljaandvate asutuste sellekohane arvamus on positiivne. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatama sellisest täiendavast osalemisest komisjonile.
Kui muudetakse katseprojektide ulatust, eelkõige võrgustiku osa, kus projekti läbi viiakse, alternatiivseid mitmekeelsuse pädevusi ja suhtlemiseks kasutatavaid lisavahendeid, kohaldatakse alapunktis 4 kirjeldatud menetlust.
8) Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagavad, et katseprojekti korraldamine dokumenteeritakse asjakohaselt nende ohutusjuhtimise süsteemis. Andmeid, eelkõige katses osalenud personali, saadud koolituse, pakutud teenuste ja katseprojekti ajal ilmnenud probleemidega seotud andmeid säilitatakse 24 kuud pärast katseprojekti lõppu. Asjaomaseid vedurijuhte käsitlev asjakohane teave lisatakse nende lisasertifikaatidesse.
9) Iga katseprojekti lõpus annavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad aru asjaomasele lube väljaandvale asutusele. Kui erandi kestus on pikem kui üks aasta, annavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad aru igal aastal direktiivi (EL) 2016/798 artikli 9 lõike 6 kohastes iga-aastastes ohutusaruannetes. Asjaomased riiklikud ohutusasutused esitavad katseprojektide tulemused direktiivi (EL) 2016/798 artikli 19 kohastes aastaaruannetes. Euroopa Liidu Raudteeamet analüüsib katseprojektide tulemusi ühtse hindamisraamistiku alusel ja esitab aruande komisjonile.
10) Komisjon võib lubatud erandi peatada, kui ta leiab, et tingimused ei ole enam täidetud, või kui tekivad ohutusega seotud probleemid. Riiklik ohutusasutus, raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad teatama komisjonile viivitamata igast ohutusega seotud probleemist.
11) Euroopa Liidu Raudteeamet avaldab oma veebisaidil komisjoni poolt lubatud katseprojektide nimekirja, sealhulgas projekti lühikirjelduse ja ajavahemiku, mille jooksul on lubatud seda läbi viia, ning mis tahes muu teabe, nagu projektide katkestamine või peatamine.
VII LISA
EKSAMITE SAGEDUS
Perioodiliste kontrollide miinimumsagedus on järgmine:
a) keelteoskus (ainult võõrkeelena rääkijatele): iga kolme aasta tagant või pärast töölt eemalviibimist kauem kui üks aasta;
b) infrastruktuuri tundmine (sealhulgas marsruudi ja tööeeskirjade tundmine): iga kolme aasta tagant või pärast asjaomaselt marsruudilt eemalviibimist kauem kui üks aasta;
c) veeremi tundmine: iga kolme aasta tagant.
( 1 ) EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/49/EÜ.
( 2 ) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
( 3 ) EÜT L 199, 31.7.1985, lk 56.
( 4 ) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 (raudteeohutuse kohta) artiklile 9.
