Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02006R1670-20070101

    Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1670/2006, 10. november 2006 , millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale (kodifitseeritud versioon)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1670/2007-01-01

    2006R1670 — ET — 01.01.2007 — 001.001


    Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

    ►B

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1670/2006,

    10. november 2006,

    millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale

    (kodifitseeritud versioon)

    (EÜT L 312, 11.11.2006, p.33)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      No

    page

    date

     M1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1913/2006, 20. detsember 2006,

      L 365

    52

    21.12.2006




    ▼B

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1670/2006,

    10. november 2006,

    millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale

    (kodifitseeritud versioon)



    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, ( 1 ) eriti selle artiklit 18,

    võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, ( 2 ) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni 15. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2825/93, millega sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale, ( 3 ) on korduvalt oluliselt muudetud. ( 4 ) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

    (2)

    Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 16 sätestatakse, et kui on vaja võtta arvesse teatavate teraviljast saadud alkohoolsete jookide tootmise eripärasid, võib eksporditoetuse andmise tingimusi kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale. Oleks asjakohane sätestada selline kohandamine teatavate alkohoolsete jookide puhul, kui ühelt poolt ei ole teravilja hind ekspordi hetkel seotud teravilja hinnaga tootmise hetkel ning teiselt poolt on lõpptoode saadud mitme toote segust, nii et enam ei ole võimalik jälgida eksporditavas lõpptootes sisalduva teravilja päritolu, eelkõige kuna kõnealuseid alkohoolseid jooke tuleb vähemalt kolm aastat laagerdada.

    (3)

    Seda laadi probleeme on esinenud eelkõige Šoti viski, Iiri viski ja Hispaania viski puhul.

    (4)

    Tavapärast eksporditoetuste süsteemi tuleks võimaluse korral kohaldada samal viisil. Seetõttu tuleks asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava teravilja eest maksta eksporditoetust proportsionaalselt eksporditud alkohoolsete jookidega. Sel eesmärgil tuleks asjaomased destilleeritud teraviljakogused korrutada ühtse kindlaksmääratud koefitsiendiga, mis arvutatakse asjaomaste liikmesriikide esitatud siseriikliku statistika alusel. Asjaomaste alkohoolsete jookide eksporditud ja müüdud üldkoguste suhe tundub olevat õiglane ja lihtne alus. On vaja määratleda “eksporditud üldkoguste” ja “turustatud üldkoguste” mõiste. Destilleeritud teravilja koguste ja koefitsiendi kindlaksmääramisel ei tuleks arvesse võtta seestöötlemise korraga hõlmatud koguseid.

    (5)

    Tuleb sätestada kõnealuse koefitsiendi kohandamine eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus toetuste maksmine toob kaasa varude ebaloomuliku suurenemise.

    (6)

    Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 3 nähakse ette võimalus eksporditoetuste diferentseerimiseks sõltuvalt sihtkohast. Seetõttu tuleks sätestada objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kaotatakse eksporditoetus teatavate sihtkohtade puhul.

    (7)

    Tuleks kindlaks määrata toetuse summa määramise kuupäev. Kõnealune kuupäev tuleks siduda eelkõige teravilja kontrolli alla suunamise ajaga ning hiljem destilleeritud koguste puhul iga maksustatava destilleerimisperioodiga. Enne eksporditoetuse maksmist tuleb esitada destilleerimisdeklaratsioon, millega tõendatakse, et teravili on destilleeritud. Kõnealune deklaratsioon peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik toetuste arvutamiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklile 3 võib põllumajandusliku ümberarvestuskursi rakendusjuht olla ka iga maksustatava destilleerimisperioodi esimene päev.

    (8)

    Käesoleva määruse kohaldamisel on vaja teada, et tooted on ühendusest välja viidud, ning teatavatel juhtudel on vaja teada ka nende sihtkohta. Seetõttu on vaja kohaldada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ( 5 ) sätestatud ekspordi määratlust ning kasutada komisjoni 15. aprill 1999. aasta määruses (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 6 ) ette nähtud tõendeid.

    (9)

    Koefitsiendi kehtestamiseks tuleks tõendada, et asjaomased alkohoolsete jookide kogused on eksporditud. Tuleks sätestada, et ühenduse territooriumile tagasi toodava kauba suhtes kohaldatakse komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) ( 7 ) artiklit 43, juhul kui eritingimused on täidetud.

    (10)

    Liikmesriikidelt tuleks nõuda vajaliku teabe korrapärast edastamist komisjonile.

    (11)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



    Artikkel 1

    1.  Käesoleva määrusega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad sellisele teraviljale eksporditoetuste kindlaksmääramise ja andmise kohta, mis eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 16 osutatud alkohoolsete jookidena, mille tootmisprotsessi kuulub vähemalt kolme aasta pikkune kohustuslik laagerdumisaeg.

    2.  Kui käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 ei sätestata teisiti, ei kohaldata lõikes 1 osutatud alkohoolsete jookide suhtes komisjoni määrust (EÜ) nr 1043/2005. ( 8 )

    Artikkel 2

    Artiklis 1 osutatud eksporditoetust võib anda teraviljale, mis vastab asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning mida kasutatakse CN-koodide 2208 30 32, 2208 30 38, 2208 30 52, 2208 30 58, 2208 30 72, 2208 30 78, 2208 30 82 ja 2208 30 88 alla kuuluvate ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 ( 9 ) kohaselt valmistatavate alkohoolsete jookide tootmiseks.

    Artikkel 3

    Käesoleva määruse kohaldamisel:

    a) on “asjaomane destilleerimisperiood” ajavahemik, mis vastab toetuse saaja ja tolli või muu pädeva asutuse vahel aktsiisimaksu kontrollimiseks kokku lepitud destilleerimisperioodile (maksustatav ajavahemik);

    b) on “eksporditav üldkogus” asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tingimustele vastavate alkohoolsete jookide kogus, mis eksporditakse sihtkohta, mille puhul kohaldatakse toetust.

    c) on “turustatud üldkogus” asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tingimustele vastavate alkohoolsete jookide kogus, mis on tootmisettevõttest või hoidlast lõplikult välja viidud eesmärgiga müüa see toiduks;

    d) on “kontrolli alla suunamine” artiklis 2 osutatud alkohoolsete jookide valmistamiseks ettenähtud teravilja suunamine tollikontrolliprotseduuri alla või samaväärseid tagatisi pakkuva haldusprotseduuri alla.

    Artikkel 4

    1.  Eksporditoetust makstakse teraviljakoguste eest, mille ettevõtted, millel on õigus toetust saada, on suunanud kontrolli alla ja destilleerinud asjaomase destilleerimisperioodi jooksul ning mis on korrutatud iga asjaomase liikmesriigi jaoks iga-aastaselt kindlaksmääratava koefitsiendiga, mida kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kellel on õigus toetust saada. Kõnealune koefitsient väljendab asjaomaste alkohoolsete jookide eksporditud ja turustatud üldkoguste keskmist suhet kõnealuste koguste muutuste põhjal, mis on ilmnenud sellise arvu aastate jooksul, mis vastab asjaomase alkohoolse joogi keskmisele laagerdumisajale.

    Destilleeritud teraviljakoguste ja koefitsiendi kindlaksmääramisel ei võeta arvesse seestöötlemise korraga hõlmatud koguseid.

    Koefitsiendi arvutamisel võetakse samuti arvesse asjaomaste alkohoolsete jookide varude muutumist.

    Koefitsient võib varieeruda sõltuvalt kasutatavast teraviljast.

    2.  Pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt tegelikult eksporditud koguseid ja varude suurust.

    Artikkel 5

    Artikli 4 lõikes 1 osutatud koefitsient määratakse kindlaks enne iga aasta 1. juulit.

    Seda kohaldatakse 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

    Koefitsient määratakse kindlaks vastavalt liikmesriikide esitatud teabele, mis käsitleb ajavahemikku kindlaksmääramisele eelnevate aastate 1. jaanuarist 31. detsembrini.

    Artikkel 6

    1.  Kohaldatav toetusemäär määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimesele lõigule.

    2.  Toetusemäärana kasutatakse määra, mis kehtib teravilja kontrolli alla suunamise päeval. Iga järgneva maksustatava destilleerimisperioodi jooksul (mis järgneb kontrolli alla suunamise destilleerimisperioodile) destilleeritud koguste puhul kohaldatakse asjaomase maksustatava destilleerimisperioodi esimesel päeval kehtivat määra.

    Toetuse suhtes kohaldatava vahetuskursi rakendusjuht on komisjoni määruse (EÜ) nr 1913/2006 ( 10 ) artikli 1 lõikes 1 osutatud rakendusjuht.

    ▼B

    Artikkel 7

    1.  Kui maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad, kaotatakse eksporditoetus teatavate sihtkohtade puhul.

    2.  Kui toetus on kaotatud vastavalt lõikele 1 või kui see on taaskehtestatud ning kui teatavad turud ei vasta enam eksporditoetuste saamise tingimustele vastavalt ühinemisaktile või kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetele, kohandatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud koefitsienti. Kõnealuse kohandamise käigus arvatakse nendele turgudele eksporditud kogused, mille suhtes toetus on kaotatud või taaskehtestatud, vastavalt vajadusele kõnealuse koefitsiendi arvutamisel kasutatavate eksporditud üldkoguste sisse või arvatakse neist välja. Kohandatud koefitsienti kohaldatakse alates asjaomaste turgude staatuse muutumisele järgneva maksustatava destilleerimisperioodi esimesest päevast.

    Artikkel 8

    Käesoleva määruse kohaldamisel võib teravilja asendada linnastega.

    Sellisel juhul on linnaste odra ekvivalendi arvutamiseks kasutatav koefitsient 1,30.

    Kui kontrolli alla suunatud linnased on rohelised linnased, mille niiskusesisaldus on 43–47 %, on 7 % niiskusesisaldusega linnaste samaväärse koguse arvutamisel kasutatav koefitsient 0,57.

    Artikkel 9

    1.  Eksporditoetuse saamise õigus on üksnes ühenduse piiritusevalmistajatel.

    2.  Piiritusevalmistaja edastab pädevatele asutustele enne iga maksustatava destilleerimisperioodi algust deklaratsiooni, mis sisaldab kõiki eksporditoetuse arvutamiseks vajalikke üksikasju, eelkõige järgmist teavet:

    a) teravilja või linnaste kirjeldus vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuurile, vajaduse korral rühmitatud ühtlasteks partiideks;

    b) toodete netomass ja niiskusesisaldus iga punktis a nimetatud partii puhul;

    c) kinnitus selle kohta, et teravili vastab asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

    d) ladustamise ja destilleerimise koht.

    Maksustatava destilleerimisperioodi jooksul võib destilleerimisprotsessi käigus deklaratsiooni ajakohastada, et võtta arvesse tegelikult destilleeritavaid suuremaid või väiksemaid koguseid.

    3.  Pärast iga destilleerimisperioodi esitab piiritusevalmistaja pädevatele asutustele deklaratsiooni (edaspidi “destilleerimisdeklaratsioon”), milles ta kinnitab, et on asjaomase destilleerimisperioodi jooksul destilleerinud lõikes 2 sätestatud deklaratsioonis ette nähtud teravilja, et toota ühte kõnealustest alkohoolsetest jookidest; piiritusevalmistaja märgib saadud destilleeritud toodete kogused. Kõnealust deklaratsiooni kontrollivad selle riigi asutused, kus tooted kontrolli alla suunatakse.

    4.  Eksporditoetus makstakse pärast seda, kui on esitatud tõendid, et teravili on suunatud kontrolli alla ning destilleeritud.

    5.  Toetuse arvutamisel võetakse arvesse teravilja netomassi, kui niiskusesisaldus ei ületa 15 %. Kui kasutatava teravilja niiskusesisaldus on üle 15 %, kuid mitte üle 16 %, võetakse arvesse 1 % võrra vähendatud netomassi. Kui kasutatava teravilja niiskusesisaldus on üle 16 %, kuid mitte üle 17 %, on vähendus 2 %. Kui kasutatava teravilja niiskusesisaldus on üle 17 %, on vähendus 2 % iga protsendi kohta, mille võrra ületatakse 15 % niiskusesisaldust.

    Toetuse arvutamisel võetakse arvesse linnaste, v.a artiklis 8 osutatud roheliste linnaste netomassi, kui niiskusesisaldus ei ületa 7 %. Kui kasutatavate linnaste niiskusesisaldus on üle 7 %, kuid mitte üle 8 %, võetakse arvesse 1 % võrra vähendatud netomassi. Kui kasutatavate linnaste niiskusesisaldus on üle 8 %, on vähendus 2 % iga protsendi kohta, mille võrra ületatakse 7 % niiskusesisaldust.

    Ühenduse standardmeetod käesolevas määruses osutatud alkohoolsete jookide valmistamiseks ettenähtud teravilja ja linnaste niiskusesisalduse kindlaksmääramiseks on esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 ( 11 ) IV lisas.

    Artikkel 10

    Liikmesriigid võtavad meetmed artiklis 9 osutatud deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks ning meetmed, mis käsitlevad teravilja füüsilist kontrolli, destilleerimisprotsessi ja saadud destilleeritud toote kasutamist.

    Artikkel 11

    1.  Töötlemise kõrvalsaadused vabastatakse kontrollimisest, kui on kindlaks tehtud, et nende kogus ei ületa tavapäraselt saadavate kõrvalsaaduste kogust.

    2.  Toetust ei anta, kui teravili või linnased ei ole veatud ja standardse turustuskvaliteediga.

    Artikkel 12

    1.  Toetust maksab liikmesriik, kus on vastu võetud artiklis 9 osutatud deklaratsioonid.

    2.  Toetust makstakse üksnes ettevõtja kirjaliku taotluse alusel. Liikmesriigid võivad selleks ette näha erivormi.

    3.  Väljaarvatud vääramatu jõu puhul, tuleb toetuse saamiseks nõutavad dokumendid esitada 12 kuu jooksul alates päevast, mil kontrolli alla suunamisega tegelevad pädevad asutused on destilleerimisdeklaratsiooni vastu võtnud, vastasel korral jäädakse toetuse saamise õigusest ilma.

    4.  Kui koefitsienti on kohandatud vastavalt artikli 7 lõikele 2, maksavad toetuse saajad alates kohandatud koefitsiendi kohaldamise kuupäevast valesti makstud toetuse summad tagasi.

    Artikkel 13

    1.  Artikli 4 kohaldamisel tuleb tõendada, et asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate alkohoolsete jookide kogused on eksporditud.

    2.  Kohaldatavad tõendid on sätestatud määruses (EÜ) nr 800/1999.

    3.  Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab “eksport”:

    a) eksporti määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 161 ja 162 määratletud tähenduses

    ning

    b) tarneid määruse (EÜ) nr 800/1999 artikliga 36 hõlmatud sihtkohtadesse.

    4.  Eksporditud toodetena käsitatakse ka määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 40 alusel heakskiidetud pardavarulattu paigutatud tooteid. Kõnealustesse ladudesse paigutatud toodete puhul kohaldatakse eespool nimetatud määruse artikleid 40–43 mutatis mutandis.

    Artikkel 14

    1.  Alkohoolsete jookide eksportimise päevana käsitatakse ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmise päeva.

    2.  Ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmisel esitatavas deklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:

    a) asjaomaste alkohoolsete jookide kirjeldus vastavalt koondnomenklatuurile;

    b) eksporditavate alkohoolsete jookide kogused, väljendatuna puhta alkoholi liitrites;

    c) alkohoolsete jookide koostise kirjeldus või muu sellekohane viide, mille põhjal saab kindlaks määrata kasutatud teravilja liigi;

    d) tootjaliikmesriik.

    3.  Kui alkohoolne jook on saadud eri teraviljaliikidest ja on hilisema segamise tulemus, piisab lõike 2 punkti c kohaldamisel selle märkimisest deklaratsioonis.

    Artikkel 15

    1.  Selleks, et alkohoolse joogi kogust käsitataks ekspordituna, tuleb kuue kuu jooksul alates ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmise kuupäevast esitada määratud asutusele artiklis 13 osutatud tõendid.

    2.  Kui vaatamata eksportija sellekohastele püüdlustele ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendeid esitatud, võib tähtaega pikendada kokku kuni kuue kuu võrra.

    Kui tõendid ekspordi kohta esitatakse pärast tähtaja möödumist, nii et toimingut ei saa arvestada sama kalendriaasta ekspordi hulka, arvatakse kõnealune eksporditoiming järgmise kalendriaasta ekspordi hulka.

    Artikkel 16

    1.  Ühenduse transiidiprotseduuri kohaldamise puhul kohaldatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud jookide puhul ühenduse välistransiidiprotseduuri.

    2.  Määruse (EMÜ) nr 2913/92 kohaldamisel käsitatakse käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud jooke kaubana, mille puhul eksporditoetuse saamiseks nõutavad ekspordiga seotud tolliformaalsused on täidetud. Selliseid jooke võib lubada vabasse ringlusse üksnes juhul, kui makstakse tagasi eksporditoetusele vastav summa.

    Artikkel 17

    Artikli 7 kohaldamisel tuleb lisaks esitada tõendid selle kohta, et asjaomased alkohoolsed joogid on jõudnud sihtkohta, mille puhul eksporditoetus määrati.

    Sellisel juhul on tõendid kauba importimise kohta kolmandasse riiki, mille puhul kohaldatakse eksporditoetust, määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklites 15 ja 16 sätestatud tõendid.

    Artikkel 18

    1.  Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks pädevate asutuste nimed ja aadressid.

    2.  Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga aasta 16. juulit järgmise teabe:

    a) vastavalt kaupade koondnomenklatuurile rühmitatud ning asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tingimustele vastavad teravilja ja linnaste kogused, mis on destilleeritud ajavahemikus eelneva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

    b) vastavalt kaupade koondnomenklatuurile rühmitatud teravilja ja linnaste kogused, mida sama ajavahemiku jooksul on töödeldud seestöötlemise korra kohaselt;

    c) artikliga 2 hõlmatud ning artiklis 19 esitatud kategooriatesse rühmitatud alkohoolsete jookide kogused, sealhulgas sama ajavahemiku jooksul nii eksporditud kui turustatud kogused;

    d) artiklis 19 esitatud kategooriatesse rühmitatud alkohoolsete jookide kogused, mis on toodetud seestöötlemise korra alusel ning eksporditud sama ajavahemiku jooksul kolmandatesse riikidesse;

    e) alkohoolsete jookide kogused, mis on olnud laos eelneva aasta 31. detsembril ning kogused, mis on toodetud kõnealuses ajavahemikus.

    3.  Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile võimaluse korral ka punktides a–d loetletud teabe iga kvartali kohta enne 16. oktoobrit, 16. jaanuari ja 16. aprilli.

    4.  Komisjoni taotluse korral edastavad asjaomased liikmesriigid ka artikli 7 lõikes 2 osutatud koefitsiendi kohandamiseks vajaliku teabe.

    Artikkel 19

    Artikli 18 kohaldamisel:

    a) on “teraviljaviski” linnastest ja teraviljast valmistatud viski;

    b) on “linnaseviski” eranditult linnastest valmistatud viski;

    c) on “A-kategooria Iiri viski” linnastest ja teraviljast valmistatud viski, kusjuures linnaste osa on vähemalt 30 %;

    d) on “B-kategooria Iiri viski” odrast ja linnastest valmistatud viski, kusjuures linnaste osa on vähemalt 30 %;

    e) määratakse artikli 14 lõikes 3 osutatud alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatud eri teraviljaliikide protsendimäärad kindlaks artiklis 2 osutatud alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatud eri teraviljaliikide üldkoguste põhjal.

    Artikkel 20

    Määrus (EMÜ) nr 2825/93 tunnistatakse kehtetuks.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

    Artikkel 21

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




    I LISA



    Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

    Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2825/93

    (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6)

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 3098/94

    (EÜT L 328, 20.12.1994, lk 12)

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1633/2000

    (EÜT L 187, 26.7.2000, lk 29)




    II LISA



    VASTAVUSTABEL

    Määrus (EMÜ) nr 2825/93

    Käesolev määrus

    Artikkel 1

    Artikkel 1

    Artikkel 2

    Artikkel 2

    Artikkel 3

    Artikkel 3

    Artikli 4 lõige 1

    Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine lõik

    Artikli 4 lõige 2

    Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik

    Artikli 4 lõige 3

    Artikli 4 lõike 1 neljas lõik

    Artikli 4 lõige 4

    Artikli 4 lõige 2

    Artikkel 5

    Artikkel 5

    Artikkel 6

    Artikkel 6

    Artikkel 7

    Artikkel 7

    Artikkel 8

    Artikkel 8

    Artikkel 9

    Artikkele 9

    Artikkel 10

    Artikkel 10

    Artikkel 11

    Artikkel 11

    Artikkel 12

    Artikkel 12

    Artikli 13 lõiked 1 ja 2

    Artikli 13 lõiked 1 ja 2

    Artikli 13 lõike 3 sissejuhatav osa

    Artikli 13 lõike 3 sissejuhatav osa

    Artikli 13 lõike 3 esimene taane

    Artikli 13 lõike 3 punkt a

    Artikli 13 lõike 3 teine taane

    Artikli 13 lõike 3 punkt b

    Artikli 13 lõige 4

    Artikli 13 lõige 4

    Artikkel 14

    Artikkel 14

    Artikkel 15

    Artikkel 15

    Artikkel 16

    Artikkel 16

    Artikkel 17

    Artikkel 17

    Artikkel 18

    Artikkel 18

    Artikkel 19

    Artikkel 19

    Artikkel 20

    Artikkel 20

    Artikli 21 esimene lõik

    Artikkel 21

    Artikli 21 teine lõik

    I lisa

    II lisa



    ( 1 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

    ( 2 ) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

    ( 3 ) EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1633/2000 (EÜT L 187, 26.7.2000, lk 29).

    ( 4 ) Vt I lisa.

    ( 5 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

    ( 6 ) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

    ( 7 ) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 410/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 7).

    ( 8 ) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

    ( 9 ) EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1.

    ( 10 ) ELT L 365, 21.12.2006, lk 52.

    ( 11 ) EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

    Top