This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006L0043-20140616
Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of the Council of 17 May 2006 on statutory audits of annual accounts and consolidated accounts, amending Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC and repealing Council Directive 84/253/EEC (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006 , mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006 , mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)
- Date of document:
- 16/06/2014
- Date of effect:
- 16/06/2014
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32014L0056
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32006L0043
2006L0043 — ET — 16.06.2014 — 003.005
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157 9.6.2006, lk 87) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 11. märts 2008, |
L 81 |
53 |
20.3.2008 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/34/EL, EMPs kohaldatav tekst 26. juuni 2013, |
L 182 |
19 |
29.6.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/56/EL, EMPs kohaldatav tekst 16. aprill 2014, |
L 158 |
196 |
27.5.2014 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/43/EÜ,
17. mai 2006,
mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
SISU JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.
Avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artiklit 29, kui seda ei ole sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 537/2014 ( 16 ).
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) kohustuslik audit – raamatupidamise aastaaruanne või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete audit, mida:
a) nõutakse liidu õigusega;
b) nõutakse siseriikliku õigusega väikeste ettevõtjate puhul;
c) väikeste ettevõtjate taotlusel tehakse vabatahtlikult ning see vastab siseriiklike õigusaktide nõuetele, mis on samaväärsed punktis b sätestatud auditi suhtes kehtestatud nõuetega, juhul kui siseriiklikus õiguses on sellised auditid määratletud kohustuslike audititena;
2) vannutatud audiitor – füüsiline isik, keda liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohustuslike auditite tegijana;
3) audiitorühing – mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või mõni muu üksus, mida liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohustuslike auditite tegijana;
4) kolmanda riigi auditeeriv üksus – mis tahes õiguslikus vormis üksus, kes auditeerib kolmandas riigis asutatud äriühingu raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid ning mis on muu kui mis tahes liikmesriigis artikli 3 kohase tunnustamise tulemusena audiitorühinguna registreeritud üksus;
5) kolmanda riigi audiitor – füüsiline isik, kes auditeerib kolmandas riigis asutatud äriühingu raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid ning kes on muu kui mis tahes liikmesriigis artiklite 3 ja 44 kohase tunnustamise tulemusena vannutatud audiitorina registreeritud isik;
6) kontserni audiitor – konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit tegev(ad) audiitor(id) või audiitorühing(ud);
7) võrgustik – laiem struktuur,
— mille eesmärgiks on koostöö ja millesse vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub ning
— mille selgeks eesmärgiks on jagada kasumit või kulusid või millel on ühised omanikud, kontroll või juhtimine, ühine kvaliteedikontrollipoliitika ja -menetlused, ühine äristrateegia, ühine kaubamärk või märkimisväärse osa ühiseid professionaalseid ressursse;
8) audiitorühingu sidusettevõtja – mis tahes õigusliku vormiga ettevõtja, mis on audiitorühinguga seotud ühtse omandi, kontrolli või juhtimise kaudu;
9) auditi aruanne – direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 51a ja direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 märgitud aruanne, mille on väljastanud vannutatud audiitor või audiitorühing;
10) pädev asutus – õigusaktiga määratud asutus, kes vastutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse reguleerimise ja/või järelevalve või nendega seotud konkreetsete aspektide eest; viide pädevale asutusele konkreetses artiklis on viide asutusele, kes vastutab kõnealuses artiklis osutatud ülesannete täitmise eest;
▼M3 —————
12) rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ja nendega seotud tõlgendused (SIC-IFRIC tõlgendused), hilisemad nende standardite muudatused ja nendega seotud tõlgendused, tulevased standardid ja nendega seotud tõlgendused, mille on välja andnud või vastu võtnud rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB);
13) avaliku huvi üksus:
a) liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus, mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda mis tahes liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses;
b) krediidiasutus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 17 ) artikli 3 lõike 1 punktis 1, välja arvatud kõnealuse direktiivi artiklis 2 osutatud krediidiasutused;
c) kindlustusandja direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses või
d) üksus, kes on liikmesriikide poolt nimetatud avaliku huvi üksuseks, näiteks ettevõtja, kes on olulise ühiskondliku tähtsusega selle tegevuse iseloomu, suuruse või töötajate arvu tõttu;
14) ühistu – Euroopa ühistu nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) ( 18 ) artikli 1 tähenduses või mis tahes muu ühistu, mille puhul on ühenduse õiguse alusel nõutav kohustuslik audit, nagu näiteks krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 punkti 1 tähenduses ning kindlustusseltsid direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses;
15) mittepraktiseeriv isik – füüsiline isik, kes ei ole avaliku järelevalve süsteemi juhtimises osalemise ajal või vähemalt kolm aastat enne avaliku järelevalve süsteemi juhtimises osalemist teinud kohustuslikke auditeid, omanud hääleõigust audiitorühingus, olnud audiitorühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige ega töötanud audiitorühingus või olnud sellega seotud mingil muul viisil;
16) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id):
a) vannutatud audiitor(id), kelle audiitorühing on määranud teatud auditi töövõtu puhul peamiseks/peamisteks vastutaja(te)ks ning kes seega vastutab/vastutavad kohustusliku auditi tegemise eest audiitorühingu nimel;
b) kontserni auditi puhul vähemalt vannutatud audiitor(id), kelle audiitorühing on määranud peamiseks/peamisteks vastutaja(te)ks kontserni kohustusliku auditeerimise eest, ning vannutatud audiitor(id), kes on määratud peamiseks/peamisteks vastutaja(te)ks oluliste tütarettevõtjate puhul, või
c) vannutatud audiitor(id), kes allkirjastavad auditi aruande;
17) keskmise suurusega ettevõtjad – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 19 ) artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 3 osutatud ettevõtjad;
18) väikesed ettevõtjad – direktiivi 2013/34/EL artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjad;
19) päritoluliikmesriik – liikmesriik, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud vastavalt artikli 3 lõikele 1;
20) vastuvõttev liikmesriik – liikmesriik, kus päritoluliikmesriigi poolt tunnustatud vannutatud audiitor taotleb tunnustamist ka vastavalt artiklile 14, või liikmesriik, kus päritoluliikmesriigi poolt tunnustatud audiitorühing taotleb registreerimist või kus ta registreeritakse vastavalt artiklile 3a.
II PEATÜKK
TUNNUSTAMINE, JÄTKUÕPE JA VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE
Artikkel 3
Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine
1. Kohustuslikke auditeid teevad ainult vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda on tunnustanud kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik.
2. ►M3 Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise eest. ◄
▼M3 —————
3. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, võivad liikmesriikide pädevad asutused vannutatud audiitoritena tunnustada ainult neid füüsilisi isikuid, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–10 sätestatud tingimusi.
4. Liikmesriikide pädevad asutused võivad tunnustada audiitorühingutena üksnes selliseid üksusi, kes täidavad järgmisi tingimusi:
a) füüsilised isikud, kes teevad kohustuslikke auditeid audiitorühingu nimel, peavad täitma vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi ning peavad olema asjaomases liikmesriigis vannutatud audiitoritena tunnustatud;
►C1 b) enamus üksuse häältest peab kuuluma audiitorühingutele, kes on tunnustatud mis tahes liikmesriigis, või füüsilistele isikutele, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi. ◄ Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 osutatud ühistute, hoiupankade ja samalaadsete üksuste ning nende tütarettevõtjate või õigusjärglaste kohustusliku auditi eesmärgil võivad liikmesriigid sätestada muid hääleõigust käsitlevaid erinorme;
c) kuni 75 % enamus üksuse haldus- või juhtimisorgani liikmetest peavad olema mis tahes liikmesriigis tunnustatud audiitorühingud või füüsilised isikud, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 kehtestatud tingimusi. Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Kui organis ei ole üle kahe liikme, peab üks neist täitma vähemalt käesolevas punktis sätestatud tingimusi;
d) audiitorühing täidab artiklis 4 kehtestatud tingimust.
Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid tingimusi ainult seoses punktiga c. Nimetatud tingimused peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ning ei tohi minna vältimatult vajalikust kaugemale.
Artikkel 3a
Audiitorühingute tunnustamine
1. Erandina artikli 3 lõikest 1 on liikmesriigis tunnustatud audiitorühingul õigus teha kohustuslikke auditeid teises liikmesriigis, tingimusel et võtmetähtsusega auditeerimispartner, kes viib audiitorühingu nimel läbi kohustuslikku auditit, tegutseb vastuvõtvas liikmesriigis kooskõlas artikli 3 lõike 4 punktiga a.
2. Audiitorühing, kes soovib teha kohustuslikke auditeid teises liikmesriigis kui tema päritoluliikmesriik, registreerib end vastuvõtvas liikmesriigis pädeva asutuse juures vastavalt artiklitele 15 ja 17.
3. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus registreerib audiitorühingu, kui ta on veendunud, et audiitorühing on registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures. Kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb tugineda tõendile, mis tõendab audiitorühingu registreerimist päritoluliikmesriigis, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuda, et päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud tõend ei tohi olla vanem kui kolm kuud. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab päritoluliikmesriigi pädevat asutust audiitorühingu registreerimisest.
Artikkel 4
Hea maine
Liikmesriigi pädevad asutused võivad tunnustada ainult hea mainega füüsilisi isikuid või äriühinguid.
Artikkel 5
Tunnustamise kehtetuks tunnistamine
1. Vannutatud audiitori või audiitorühingu tunnustamine tunnistatakse kehtetuks, kui selle isiku või äriühingu hea maine on tõsiselt kahjustada saanud. Siiski võivad liikmesriigid määrata mõistliku ajavahemiku hea mainega seotud nõudmiste täitmiseks.
2. Audiitorühingu tunnustamine tunnistatakse kehtetuks, kui vähemalt ühte artikli 3 lõike 4 punktides b ja c kehtestatud tingimustest enam ei täideta. Siiski võivad liikmesriigid määrata mõistliku ajavahemiku nende tingimuste täitmiseks.
3. Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu tunnustamine tunnistatakse mingil põhjusel kehtetuks, teavitab tunnustamise kehtetuks tunnistanud päritoluliikmesriigi pädev asutus kõnealusest otsusest ja selle põhjustest nende vastuvõtvate liikmesriikide asjaomaseid pädevaid asutusi, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on samuti registreeritud kooskõlas artikliga 3a, artikli 16 lõike 1 punktiga c ning artikli 17 lõike 1 punktiga i.
Artikkel 6
Haridusalane kvalifikatsioon
Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, võidakse füüsilist isikut tunnustada kohustusliku auditi tegijana üksnes siis, kui ta on saavutanud ülikooli astuja või muu samaväärse taseme, seejärel läbinud teoreetilise õppe, praktilise koolituse ning sooritanud ülikooli lõpueksami või muul samaväärsel tasemel kutsealase pädevuse eksami, mille asjaomane liikmesriik on korraldanud või mida ta tunnustab.
Artiklis 32 osutatud pädevad asutused teevad omavahel koostööd, et saavutada käesolevas artiklis sätestatud nõuete ühtlustamine. Sellise koostöö puhul võtavad pädevad asutused arvesse auditeerimise ja auditi kutseala arengut ning eelkõige lähenemist, mis selle kutseala puhul on juba toimunud. Nad teevad koostööd audiitorite järelevalveasutuste Euroopa komiteega (CEAOB) ning määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline ühtlustamine on seotud avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga.
Artikkel 7
Kutsealase pädevuse eksam
Artiklis 6 osutatud kutsealase pädevuse eksam tagab vajalikul tasemel teoreetilised teadmised ainetes, mis on olulised kohustusliku auditi tegemiseks, ning suutlikkuse neid teadmisi praktikas rakendada. Vähemalt osa sellest eksamist peab olema kirjalik.
Artikkel 8
Teoreetiliste teadmiste kontroll
1. Eksami käigus läbiviidav teoreetiliste teadmiste kontroll hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi:
a) üldine raamatupidamisteooria ja raamatupidamise põhimõtted;
b) raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete koostamisega seotud õigusaktid ja standardid;
c) rahvusvahelised raamatupidamisstandardid;
d) finantsanalüüs;
e) kulu- ja juhtimisarvestus;
f) riskijuhtimine ja sisekontroll;
g) auditeerimine ja kutseoskused;
h) kohustusliku auditi ja vannutatud audiitoritega seotud õigusaktid ja kutsestandardid;
i) artiklis 26 osutatud rahvusvahelised auditeerimisstandardid;
j) kutse-eetika ja sõltumatus.
2. See hõlmab ka vähemalt järgmisi teemasid auditeerimisega seotud ulatuses:
a) äriühinguõigus ja hea ühingujuhtimise tava;
b) pankrotiõigus ja samalaadsed menetlused;
c) maksuõigus;
d) tsiviil- ja kaubandusõigus;
e) sotsiaalkindlustusõigus ja tööõigus;
f) infotehnoloogia ja arvutisüsteemid;
g) äri-, üld- ja finantsmajandus;
h) matemaatika ja statistika;
i) äriühingu finantsjuhtimise üldpõhimõtted.
▼M3 —————
Artikkel 9
Erandid
1. Erandina artiklitest 7 ja 8 võib liikmesriik sätestada, et isik, kes on sooritanud ülikooli- või samaväärse eksami või kellel on ülikoolidiplom või samaväärne kvalifikatsioon ühes või mitmes artiklis 8 osutatud ainetest, võidakse vabastada teoreetiliste teadmiste kontrollist selle eksami või diplomiga hõlmatud ainetes.
2. Erandina artiklist 7, võib liikmesriik sätestada, et isik, kellel on ülikoolidiplom või samaväärne kvalifikatsioon ühes või mitmes artiklis 8 osutatud ainetest, võidakse nimetatud ainetes vabastada teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise oskuse kontrollist, kui ta on läbinud nendes ainetes praktilise koolituse, mis on kinnitatud riigis tunnustatud eksami või diplomiga.
Artikkel 10
Praktiline koolitus
1. Selleks et tagada teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise oskus, mille kontrollimist eksam sisaldab, peab koolitatav isik läbima vähemalt kolmeaastase praktilise väljaõppe, mis muu hulgas hõlmab raamatupidamise aastaaruannete, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete või samalaadsete raamatupidamise aruannete auditeerimist. Vähemalt kaks kolmandikku sellest praktilisest väljaõppest tuleb läbida ükskõik millises liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitori või audiitorühingu juures.
2. Liikmesriigid peavad tagama, et koolituse viivad läbi isikud, kelle puhul on tagatud, et nad on võimelised praktilist koolitust läbi viima.
Artikkel 11
Pikaajalisest praktilisest kogemusest saadud kvalifikatsioon
Liikmesriik võib tunnustada vannutatud audiitorina isikut, kes ei täida artiklis 6 sätestatud tingimusi, kui ta suudab tõestada ühte järgmistest:
a) et ta on 15 aastat tegelenud kutsealaga, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja raamatupidamise valdkonnas, ning et ta on sooritanud artiklis 7 märgitud kutsealase pädevuse eksami või
b) et ta on seitse aastat tegelenud kutseala nende valdkondadega ning on lisaks läbinud artiklis 10 märgitud praktilise koolituse ning sooritanud artiklis 7 märgitud kutsealase pädevuse eksami.
Artikkel 12
Praktilise koolituse ja teoreetilise õppe ühitamine
1. Liikmesriigid võivad otsustada, et teoreetilise õppe aeg artiklis 8 märgitud aladel läheb arvesse artiklis 11 märgitud kutsetegevuse perioodina, eeldusel et sellest õppest annab tunnistust riigis tunnustatud eksam. Sellise õppe kestus peab olema vähemalt aasta ning sellega ei saa vähendada kutsetegevuse perioodi rohkem kui nelja aasta võrra.
2. Kutsetegevuse ega praktilise koolituse periood ei tohi olla lühem kui nõutav teoreetilise õppe programm koos artiklis 10 nõutava praktilise koolitusega.
Artikkel 13
Jätkuõpe
Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitorid võtavad osa asjakohastest jätkuõppe programmidest, et hoida teoreetiliste teadmiste, kutseoskuste ja -väärtuste kõrget taset, ning et jätkuõppe nõudest mittekinnipidamine toob kaasa artiklis 30 märgitud asjakohased karistused.
Artikkel 14
Teise liikmesriigi vannutatud audiitorite tunnustamine
1. Pädevad asutused kehtestavad menetlused teistes liikmesriikides tunnustatud vannutatud audiitorite tunnustamiseks. Kõnealused menetlused piirduvad nõudega läbida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ ( 20 ) artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud kohanemisaeg või punktis h määratletud sobivustest.
2. Vastuvõttev liikmesriik otsustab, kas tunnustamise taotlejalt nõutakse direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud kohanemisaja või kõnealuse sätte punktis h määratletud sobivustesti läbimist.
Kohanemisaeg ei ole pikem kui kolm aastat ning taotleja suhtes toimub hindamine.
Sobivustest viiakse läbi ühes sellistest keeltest, mis on vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate keelenõuete kohaselt lubatud. Sobivustest hõlmab vannutatud audiitori teadmisi asjaomase vastuvõtva liikmesriigi õigusnormide kohta ainult sellisel määral, mis on vajalik kohustusliku auditi teostamiseks.
3. Pädevad asutused teevad koostööd CEAOBi raames, et saavutada kohanemisaja ja sobivustesti nõuete ühtlustamine. Nad peavad parandama nõuete läbipaistvust ja prognoositavust. Nad teevad koostööd CEAOBga ning määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline ühtlustamine on seotud avaliku huvi üksuste kohustuslike audititega.
III PEATÜKK
REGISTRISSE KANDMINE
Artikkel 15
Avalik register
1. Iga liikmesriik tagab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avalikku registrisse kandmise kooskõlas artiklitega 16 ja 17. Erakorralistel asjaoludel võivad liikmesriigid teha erandeid käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud avalikustamise nõuetest ulatuses, mis on vajalik, et leevendada otsest ja märkimisväärset ohtu mis tahes isiku isiklikule julgeolekule.
2. Liikmesriigid tagavad, et iga vannutatud audiitor ja audiitorühing on avalikus registris tähistatud individuaalse numbriga. Registreeringute teavet hoitakse registris elektroonilisel kujul ning see on avalikkusele elektrooniliselt kättesaadav.
3. Avalik register sisaldab ka artiklis 3 nimetatud tunnustamise ja artiklis 29 nimetatud kvaliteeditagamise eest vastutavate pädevate asutuste nimesid ja aadresse, vannutatud audiitorite ja audiitorfirmade suhtes rakendatavaid artiklis 30 osutatud uurimisi ja sanktsioone ning artiklis 32 nimetatud avalikku järelevalvet.
4. Liikmesriigid tagavad, et avalik register toimib täies mahus hiljemalt 29 juuniks 2009.
Artikkel 16
Vannutatud audiitorite registreerimine
1. Vannutatud audiitorite kohta peab avalik register sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) nimi, aadress ja registreerimisnumber;
b) vajaduse korral selle/nende audiitorühingu(te) nimi/nimed, aadress(id), veebilehe aadress(id) ja registreerimisnumber(numbrid), kelle heaks vannutatud audiitor töötab või kellega ta on seotud partnerina või muul viisil;
c) kõik teised registreeringud vannutatud audiitorina teiste liikmesriikide pädevate asutuste juures ja audiitorina kolmandates riikides, sh registreerimisasutus(t)e nimi/nimed ning olemasolu korral ka registreerimisnumbrid.
2. Kooskõlas artikliga 45 registreeritud kolmandate riikide audiitorid peaksid selliselt olema ka registrisse kantud (st mitte vannutatud audiitoritena).
Artikkel 17
Audiitorühingute registreerimine
1. Audiitorühingute kohta peab avalik register sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) nimi, aadress ja registreerimisnumber;
b) õiguslik vorm;
c) kontaktandmed, esmane kontaktisik ja võimaluse korral veebilehe aadress;
d) kõigi büroode aadressid asjaomases liikmesriigis;
e) kõigi audiitorühingus töötavate või sellega partnerina või muul viisil seotud vannutatud audiitorite nimed ja registreerimisnumbrid;
f) kõigi omanike ja osanike või aktsionäride nimed ja tegevuskoha aadressid;
g) kõigi haldus- või juhtimisorganite liikmete nimed ja tegevuskoha aadressid;
h) võimalusel liikmelisus võrgustikus ja liikmeks olevate äriühingute ja sidusüksuste nimede ja aadresside nimekiri või viide kohale, kus see teave on avalikult kättesaadav;
i) kõik teised registreeringud audiitorühinguna teiste liikmesriikide pädevate asutuste juures ja registreeringud auditeeriva üksusena kolmandates riikides, sh registreerimisasutus(t)e nimi/nimed ning olemasolu korral ka registreerimisnumbrid;
j) võimaluse korral see, kas audiitorühing on registreeritud vastavalt artikli 3a lõikele 3.
2. Kooskõlas artikliga 45 registreeritud kolmandate riikide auditeerivad üksused peaksid selliselt olema ka registrisse kantud (st mitte audiitorühingutena).
Artikkel 18
Registris sisalduva teabe ajakohastamine
Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teavitavad avaliku registri eest vastutavaid pädevaid asutusi põhjendamata viivituseta avalikus registris sisalduva teabe mis tahes muutumisest. Registrit ajakohastatakse põhjendamata viivituseta pärast teate saamist.
Artikkel 19
Vastutus registris sisalduva teabe eest
Vannutatud audiitor või audiitorühing allkirjastavad vastavalt artiklitele 16, 17 ja 18 asjaomastele pädevatele asutustele esitatud teabe. Kui pädev asutus on näinud ette teabe kättesaadavaks tegemise elektrooniliselt, saab seda teha näiteks elektroonilise allkirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) ( 21 ) artikli 2 punkti 1 tähenduses.
Artikkel 20
Keel
1. Avalikku registrisse kantav teave koostatakse ühes neist keeltest, mis on lubatud asjaomases liikmesriigis kehtivate keelenõuete järgi.
2. Liikmesriigid võivad täiendavalt lubada teabe sisestamist avalikku registrisse teistes ühenduse ametlikes keeltes. Liikmesriigid võivad nõuda, et tõlked oleksid kinnitatud.
Kõigil juhtudel tagab asjaomane liikmesriik, et registris viidataks, kas tõlge on kinnitatud või mitte.
IV PEATÜKK
KUTSE-EETIKA, SÕLTUMATUS, OBJEKTIIVSUS, KONFIDENTSIAALSUS JA KUTSESALADUS
Artikkel 21
Kutse-eetika ja kutsealane skeptitsism
1. Liikmesriigid tagavad, et kõigile vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele kehtivad kutse-eetika põhimõtted, mis hõlmavad vähemalt nende avaliku huvi funktsiooni, usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning nende kutsealase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse.
2. Liikmesriigid tagavad, et kohustusliku auditi tegemisel säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kogu auditi kestel kutsealase skeptitsismi, tunnistades võimalust, et aruannetes võib esineda olulisi väärkajastamisi seoses faktide või käitumisega, mis viitavad õigusnormide rikkumisele, sealhulgas pettusele või veale, olenemata vannutatud audiitori või audiitorühingu varasemast kogemusest, et auditeeritava üksuse juhtkond ja selle juhtimise eest vastutavad isikud on olnud ausad ja siirad.
Eelkõige säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kutsealase skeptitsismi siis, kui ta vaatab läbi juhtkonna esitatud hinnanguid õiglaste väärtuste, vara väärtuse languse ning eraldiste ja tulevase rahavoo halvenemise kohta, mis on üksuse tegevuse jätkuvuse seisukohast olulised.
Kutsealase skeptitsismi all mõistetakse käesoleva artikli kohaldamisel suhtumist, mis kätkeb kahtlevat meelt ning valvsust tingimuste suhtes, mis võivad viidata võimalikele väärkajastamistele vigade esinemise või pettuse tõttu, ning auditi tõendusmaterjali kriitilist hindamist.
Artikkel 22
Sõltumatus ja objektiivsus
1. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing ning mis tahes füüsiline isik, kel on võimalik kohustusliku auditi tulemusi otseselt või kaudselt mõjutada, on kohustusliku auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatu ja ei osale auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmises.
Sõltumatus on nõutav vähemalt ajavahemikul, mis hõlmab auditeeritavaid raamatupidamise aruandeid ja kohustusliku auditi tegemist.
Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et kohustusliku auditi läbiviimisel ei mõjutaks tema sõltumatust ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt ega äri- või muu otsene või kaudne suhe, mille üheks osapooleks on kohustuslikku auditit tegev vannutatud audiitor või audiitorühing või, lähtuvalt olukorrast, selle võrgustik, juhid, audiitorid, töötajad, mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid sellel vannutatud audiitoril või audiitorühingul on võimalik kasutada või kontrollida, ega mis tahes selle vannutatud audiitori või audiitorühinguga kontrollsuhte kaudu otseselt või kaudselt seotud isik.
Vannutatud audiitor või audiitorühing ei tee kohustuslikku auditit, kui alljärgnevate isikute vahel on finants-, isiklik, äri-, tööalane või muu suhe, millest tingituna võib tekkida oht, et esineb eneseülevaatust, omahuvi, eestkostet, familiaarsust või hirmutamist:
— vannutatud audiitor, audiitorühing, selle võrgustik ning mis tahes füüsiline isik, kel on võimalik kohustusliku auditi tulemusi mõjutada, ning
— auditeeritav üksus,
mille tulemusel objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik järeldaks, võttes arvesse kohaldatud kaitsemeetmeid, et vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus on ohustatud.
2. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor, audiitorühing, nende võtmetähtsusega auditeerimispartnerid, nende töötajad ega mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid vannutatud audiitor või audiitorühing saab kasutada või kes osutab teenuseid tema kontrolli all ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingutega, ning nendega komisjoni direktiivi 2004/72/EÜ ( 22 ) artikli 1 lõike 2 tähenduses lähedalt seotud isikud ei valda või oma olulist ja otsest kasutoovat huvi üheski finantsinstrumendis, mis on emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatud mis tahes auditeeritava üksuse poolt, kelle suhtes nad teevad kohustusliku auditi toiminguid, ega tee selliste finantsinstrumentidega mis tahes tehinguid, välja arvatud kaudsed huvid hajutatud ühisinvesteerimiskavade kaudu, sealhulgas valitsetavad fondid, nagu pensionifondid ja elukindlustus.
3. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib auditeerimise tööpaberites kõik tema või nende sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud, samuti nende ohtude vähendamiseks võetud kaitsemeetmed.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud isikud ega ettevõtjad ei osale üheski konkreetse auditeeritava üksuse kohustuslikus auditis ega mõjuta muul viisil selle tulemust, kui nad:
a) omavad auditeeritava üksuse finantsinstrumente, välja arvatud kaudsed huvid hajutatud ühisinvesteerimiskavade kaudu;
b) omavad auditeeritava üksusega seotud mis tahes üksuse finantsinstrumente, mille omamine võib põhjustada või võib üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti, välja arvatud kaudsed huvid hajutatud ühisinvesteerimiskavade kaudu;
c) on lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul olnud auditeeritava üksusega töö-, äri või muudes suhetes, mis võivad põhjustada või võivad üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti.
5. Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi paluda ega võtta vastu rahalisi ega mitterahalisi kingitusi ega teeneid auditeeritavalt üksuselt või auditeeritava üksusega seotud mis tahes üksuselt, v.a juhul, kui objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik peaks nende väärtust vähe- või ebatähtsaks.
6. Kui auditeeritav üksus raamatupidamise aruande perioodi jooksul omandatakse, ühineb või omandab mõne muu üksuse, teeb vannutatud audiitor või audiitorühing kindlaks kõik praegused või hiljutised huvid või suhted, sh kõnealusele üksusele osutatud auditivälised teenused, mis olemasolevaid kaitsemeetmeid arvesse võttes võiksid seada ohtu audiitori või audiitorühingu sõltumatuse ja võime kohustuslikku auditit pärast ühinemise või omandamise jõustumise kuupäeva jätkata, ja hindab neid huvisid.
Vannutatud audiitor või audiitorühing peab nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul kolme kuu jooksul võtma vastavalt vajadusele kõik meetmed, et kaotada mis tahes praegused huvid või katkestada suhted, mis ohustaksid tema sõltumatust, ning võtma võimalusel vastu kaitsemeetmed, et minimeerida mis tahes ohtu tema sõltumatusele, mis tuleneb varasematest ja praegustest huvidest ja suhetest.
Artikkel 22a
Endiste vannutatud audiitorite või vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajate tööle võtmine auditeeritavate üksuste poolt
1. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav võtmetähtsusega auditeerimispartner ei tee enne vähemalt ühe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditi teinud vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt, või avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi puhul enne vähemalt kahe aasta möödumist järgmist:
a) asuda auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale;
b) kui see on kohaldatav, saada auditeeritava üksuse auditikomitee liikmeks ning kui sellist komiteed ei ole, siis auditikomitee ülesannetega samaväärseid ülesandeid täitva organi liikmeks;
c) saada auditeeritava üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks või järelevalveorgani liikmeks.
2. Liikmesriigid tagavad, et kohustuslikku auditit tegeva vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajad ja partnerid, kes ei ole võtmetähtsusega partnerid, ning mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing saab kasutada või juhtida — juhul kui need töötajad, partnerid või muud füüsilised isikud on ise nimetatud vannutatud audiitoriks –, ei tohi asuda enne vähemalt ühe aasta möödumist sellest, kui nad olid isiklikult otseselt seotud kohustusliku auditiga, ühelegi lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametikohale.
Artikkel 22b
Kohustuslikuks auditiks ettevalmistamine ja sõltumatust ohustavate ohtude hindamine
Liikmesriigid tagavad, et enne kohustusliku auditi läbiviimiseks või jätkamiseks nõusoleku andmist hindab vannutatud audiitor või audiitorühing järgmisi asjaolusid ning dokumenteerib need:
— kas ta vastab käesoleva direktiivi artiklis 22 sätestatud nõuetele;
— kas tema sõltumatus ja ohtude leevendamiseks võetud kaitsemeetmed on ohustatud;
— kas tal on kohustusliku auditi nõuetekohaseks tegemiseks olemas vajalikud pädevad töötajad, aeg ja ressursid;
— kui tegu on audiitorühinguga, siis kas võtmetähtsusega auditeerimispartner on tunnustatud vannutatud audiitorina liikmesriigis, kus kohustuslik audit peaks läbi viidama.
Liikmesriigid võivad esitada artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud audititele lihtsustatud nõudeid.
Artikkel 23
Konfidentsiaalsus ja kutsesaladuse hoidmise kohustus
1. Liikmesriigid tagavad, et kogu teave ja dokumendid, millele vannutatud audiitor või audiitorühing kohustusliku auditi käigus juurde pääseb, on kaitstud adekvaatsete konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirjadega.
2. Konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmisega seotud eeskirjad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kohta ei takista käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 sätete rakendamist.
3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing vahetatakse välja teise vannutatud audiitori või audiitorühingu vastu, võimaldab endine vannutatud audiitor või audiitorühing järgmisele vannutatud audiitorile või audiitorühingule juurdepääsu kogu auditeeritavat üksust ja tema kõige viimast auditit käsitlevale asjakohasele teabele.
4. Konkreetse auditeerimisülesandega enam mitteseotud vannutatud audiitori või audiitorühingu ja endise vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes kohaldatakse selle auditeerimisülesande puhul siiski lõigete 1 ja 2 sätteid.
5. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kohustuslikku auditit ettevõtjas, mis on osa kontsernist, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis, ei tohi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise eeskirjad takistada vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teostatud auditit käsitlevate asjakohaste dokumentide üleandmist kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile, kui need dokumendid on vajalikud emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aruannete auditi läbiviimiseks.
Vannutatud audiitor või audiitorühing, kes teeb kohustuslikku auditit ettevõtjas, mis on emiteerinud väärtpabereid kolmandas riigis või moodustab osa kontsernist, mis esitab vastavalt seadusele konsolideeritud raamatupidamise aruandeid kolmandas riigis, võib edastada auditi töödokumendid või muud tema valduses olevad selle üksuse auditiga seotud dokumendid asjaomase kolmanda riigi pädevatele asutustele ainult vastavalt artiklis 47 sätestatud tingimustele.
Teabe edastamine kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga ning kohaldatavate siseriiklike isikuandmete kaitse eeskirjadega.
Artikkel 24
Audiitorühingute nimel kohustuslikku auditit tegevate vannutatud audiitorite sõltumatus ja objektiivsus
Liikmesriigid tagavad, et audiitorühingu omanikud või osanikud või aktsionärid, samuti selle äriühingu või sidusettevõtja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmed ei sekku kohustuslikku auditisse moel, mis ohustaks kohustuslikku auditit audiitorühingu huvides tegeva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust.
Artikkel 24a
Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sisemine töökorraldus
1. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing täidab järgmisi töökorralduslikke nõudeid:
a) audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra tagamaks, et selle omanikud või aktsionärid ega audiitorühingu või selle sidusettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed ei sekkuks kohustusliku auditi läbiviimisse viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbi viiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust;
b) vannutatud audiitoril või audiitorühingul on kehtestatud usaldusväärne haldus- ja raamatupidamiskord, sisemise kvaliteedikontrolli toimimise kord, tõhus riskide hindamise kord ning tõhus kord infotöötlussüsteemide kontrollimiseks ja kaitsmiseks.
Nimetatud sisekontrolli toimimise kord töötatakse välja selleks, et tagada otsuste ja protseduuride järgimine kõigil audiitorühingu või vannutatud audiitori toimimisstruktuuri tasanditel;
c) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra tagamaks, et tema töötajatel ja kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid ta saab kasutada või kontrollida ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingute läbiviimisega, oleksid neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused;
d) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra tagamaks, et oluliste auditiülesannete allhanget ei teostataks nii, et see kahjustab vannutatud audiitori või audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli või pädevate asutuste võimet teostada järelevalvet selle üle, kuidas vannutatud audiitor või audiitorühing täidab käesolevas direktiivis ja, kui see on kohaldatav siis, määruses (EL) nr 537/2014 sätestatud kohustusi;
e) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra artiklites 22, 22a ja 22b osutatud sõltumatusele tekkivate ohtude välistamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks või juhtimiseks ja avalikustamiseks;
f) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra kohustusliku auditi läbiviimiseks, töötajate juhendamiseks ning nende tegevuse järelevalveks ja kontrollimiseks ning artikli 24b lõikes 5 osutatud audititoimiku struktuuri korraldamiseks;
g) vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi, et tagada kohustusliku auditi kvaliteet.
Kvaliteedikontrolli süsteem peab hõlmama vähemalt punktis f kirjeldatud tegevuspõhimõtteid ja korda. Audiitorühingu puhul vastutab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi eest isik, kes on kvalifitseeritud vannutatud audiitorina;
h) vannutatud audiitor või audiitorühing kasutab asjakohaseid süsteeme, ressursse ja korda, et tagada oma kohustusliku auditi toimingute teostamisel pidevus ja regulaarsus;
i) samuti kehtestab vannutatud audiitor või audiitorühing asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra tegelemiseks juhtumitega, millel on või võivad olla tõsised tagajärjed tema kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele, ning selliste juhtumite dokumenteerimiseks;
j) vannutatud audiitoril või audiitorühingul on asjakohased tasustamise, sealhulgas kasumi jaotamise põhimõtted, mis pakuvad piisavalt stiimuleid tulemuste saavutamiseks, et tagada auditi kvaliteet. Eelkõige ei tohi tulu, mida vannutatud audiitor või audiitorühing auditeeritavalt üksuselt kutsetegevusväliseid teenuseid osutades teenib, võtta arvesse ühegi sellise isiku töö hindamisel või tasustamisel, kes on auditeerimisse kaasatud või kes suudab mõjutada selle läbiviimist;
k) vannutatud audiitor või audiitorühing jälgib ja hindab oma käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 kohaselt kehtestatud süsteemide ning sisemise kvaliteedikontrolli korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks. Eelkõige teeb vannutatud audiitor või audiitorühing kord aastas punktis g osutatud sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi hindamise. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab andmed selle hindamise tulemuste ning väljapakutud meetmete kohta sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks.
Esimeses lõigus osutatud tegevuspõhimõtted ja kord dokumenteeritakse ning neist teavitatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajaid.
Liikmesriigid võivad esitada artikli 2 punkti 1 alapunktides b ja c osutatud audititele lihtsustatud nõudeid.
Auditiülesannete allhange vastavalt käesoleva lõike punktile d ei mõjuta vannutatud audiitori või audiitorühingu vastutust auditeeritava üksuse ees.
2. Kõnealuste nõuete täitmisel seoses käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustustega võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse oma tegevuse ulatust ja keerukust.
Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline tõestama pädevale asutusele, et nõuete täitmiseks mõeldud tegevuspõhimõtted ja kord on asjakohased, arvestades vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatust ja keerukust.
Artikkel 24b
Töökorraldus
1. Liikmesriigid tagavad, et kui kohustuslikku auditit teeb audiitorühing, määrab audiitorühing vähemalt ühe võtmetähtsusega auditeerimispartneri. Audiitorühing varustab võtmetähtsusega auditeerimispartneri(d) oma ülesannete korrektseks täitmiseks piisavate ressurssidega ja personaliga, kellel on vajalikud pädevused ja võimekus.
Ametisse määratava(te) võtmetähtsusega auditeerimispartneri(te) valimisel lähtub audiitorühing peamiselt auditi kvaliteedi tagamise, sõltumatuse ning pädevuse kriteeriumitest.
Võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) osaleb (osalevad) aktiivselt kohustusliku auditi teostamises.
2. Kohustusliku auditi tegemisel pühendab vannutatud audiitor auditiülesandele piisavalt aega ning tagab piisavad ressursid oma ülesande korrektseks täitmiseks.
3. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib kõik käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 sätete rikkumised. Liikmesriigid võivad vabastada vannutatud audiitorid ja audiitorühingud sellest kohustustest väiksemate õigusrikkumiste puhul. Samuti dokumenteerivad vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kõik selle tagajärjed, sealhulgas õigusrikkumiste käsitlemiseks ja sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks võetud meetmed. Nad koostavad aastaaruande ülevaatega kõigist sellistest võetud meetmetest ning edastavad selle oma töötajatele.
Juhul kui vannutatud audiitor või audiitorühing küsib nõu välistelt ekspertidelt, dokumenteerib ta esitatud päringu ning saadud nõuande.
4. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab kliendikonto dokumendid. Nimetatud dokumendid peavad sisaldama iga auditikliendi kohta järgmisi andmeid:
a) nimi, aadress ja tegevuskoht;
b) audiitorühingu puhul võtmetähtsusega auditeerimispartner(id);
c) igal majandusaastal kohustusliku auditi eest võetud tasud ning muude teenuste eest võetud tasud.
5. Vannutatud audiitor või audiitorühing koostab iga kohustusliku auditi kohta auditi toimiku.
Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib ka vähemalt käesoleva direktiivi artikli 22b lõike 1 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklite 6–8 kohaselt saadud andmed.
Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab kõik muud andmed ja dokumendid, mis on olulised toetamaks käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklites 10 ja 11 osutatud aruandeid ning jälgimaks vastavust käesolevale direktiivile ja muudele kohaldatavate õigusnormidele.
Audititoimik suletakse hiljemalt 60 päeva pärast käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 10 osutatud auditiaruande allkirjastamise kuupäeva.
6. Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib kõik kirjalikult esitatud kaebused tehtud kohustuslike auditite läbiviimise kohta.
7. Liikmesriigid võivad seoses lõigetega 3 ja 6 esitada artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud audititele lihtsustatud nõudeid.
Artikkel 25
Auditi tasud
Liikmesriigid tagavad asjakohaste eeskirjade olemasolu, mille kohaselt tasud kohustusliku auditi eest
a) ei ole seotud ega tingitud lisateenuste pakkumisest auditeeritavale üksusele;
b) ei põhine mis tahes tingimuslikkusel.
Artikkel 25a
Kohustusliku auditi ulatus
Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklites 10 ja 11 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, ei hõlma kohustuslik audit kinnitava avalduse esitamist auditeeritava üksuse majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta tulevikus ega selle kohta, kui tõhusalt või tulemuslikult üksuse juhtkond või haldusorgan üksuse tegevust on juhtinud või edaspidi juhib.
V PEATÜKK
AUDITEERIMISSTANDARDID JA AUDITIARUANDLUS
Artikkel 26
Auditeerimisstandardid
1. Liikmesriigid nõuavad vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt kohustuslike auditite tegemist kooskõlas komisjoni poolt lõike 3 kohaselt vastuvõetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.
Liikmesriigid võivad kohaldada riigisiseseid auditeerimisstandardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni komisjon ei ole võtnud vastu sama valdkonda hõlmavat rahvusvahelist auditeerimisstandardit.
2. Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „rahvusvahelised auditeerimisstandardid” rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid (ISAd), rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (ISQS 1) ning muid seotud standardeid, mille on välja andnud Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) rahvusvahelise auditeerimis- ja kindlustusstandardite nõukogu (IAASB) kaudu niivõrd, kuivõrd need on kohustusliku auditi seisukohast olulised.
3. Komisjonile antakse õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikliga 48a vastu lõikes 1 osutatud rahvusvahelised auditeerimisstandardid auditeerimistavade, vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse ja sisemise kvaliteedikontrolli valdkonnas nende standardite liidus kohaldamise eesmärgil.
Komisjon võib rahvusvahelised auditeerimisstandardid vastu võtta üksnes juhul, kui need:
a) on välja töötatud nõuetekohase menetluse teel avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes ja on rahvusvaheliselt üldtunnustatud;
b) aitavad kaasa raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kõrge usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamisele vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 4 lõikes 3 sätestatud põhimõtetele;
c) edendavad liidus üldist heaolu ning
d) ei muuda ühtegi käesoleva direktiivi nõuet ega täienda selle nõudeid, välja arvatud IV peatükis ning artiklites 27 ja 28 sätestatud nõuded.
4. Olenemata lõike 1 teisest lõigust, võivad liikmesriigid kehtestada auditimenetlusi või nõudeid lisaks komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele üksnes järgmistel juhtudel:
a) kõnealused auditimenetlused või nõuded on vajalikud selleks, et täita siseriiklikke õigusnorme seoses kohustuslike auditite ulatusega, või
b) niivõrd, kuivõrd see on vajalik raamatupidamise aruannete usaldusväärsuse ja kvaliteedi suurendamiseks.
Liikmesriigid teatavad kõnealused auditimenetlused ja nõuded komisjonile vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist või juhul, kui nõuded on rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmisel juba olemas, hiljemalt kolme kuu jooksul alates asjaomase rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmisest.
5. Juhul kui liikmesriik nõuab väikeste ettevõtjate kohustuslikku auditit, võib ta ette näha, et lõikes 1 osutatud auditeerimisstandardite kohaldamine on proportsionaalne kõnealuste ettevõtjate tegevuse ulatuse ja keerukusega. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et tagada auditeerimisstandardite proportsionaalne kohaldamine väikeste ettevõtjate kohustuslike auditite suhtes.
Artikkel 27
Konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustuslikud auditid
1. Liikmesriigid tagavad, et kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruande kohustusliku auditi tegemisel:
a) kontserni audiitor kannab seoses konsolideeritud raamatupidamise aruandega täielikku vastutust käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 10 osutatud auditiaruande eest ning vajaduse korral kõnealuse määruse artiklis 11 osutatud auditikomiteele esitatava täiendava aruande eest;
b) kontserni audiitor hindab kontserni auditi jaoks kolmanda riigi audiitori(te) või vannutatud audiitori(te) ja kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt teostatud audititööd ning dokumenteerib nende audiitorite töö iseloomu, ajastuse ja ulatuse, sh võimalusel kontserni audiitori ülevaate nende audiitorite auditidokumentide asjakohaste osade kohta;
c) kontserni audiitor vaatab üle kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e ja audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi jaoks tehtud audititöö ja dokumenteerib selle.
Dokumendid, mida kontserni audiitor säilitab, peavad olema koostatud nii, et asjakohasel pädeval asutusel oleks võimalik kontserni audiitori tööd üle vaadata.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti c täitmiseks peab kontserni audiitor taotlema kolmanda riigi audiitori(te)lt, vannutatud audiitori(te)lt, kolmanda riigi auditeeriva(te)lt üksus(t)elt või audiitorühingu(te)lt nõusolekut asjakohaste dokumentide üleandmiseks konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi läbiviimise ajal, mis on tingimuseks, et kontserni audiitor võib selle (nende) kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) tööd usaldada.
2. Juhul kui kontserni audiitoril ei ole võimalik lõike 1 esimese lõigu punkti c täita, võtab ta asjakohaseid meetmeid ning teavitab sellest asjakohast pädevat asutust.
Sellised meetmed hõlmavad vastavalt vajadusele täiendava kohustusliku auditi tegemist asjaomases tütarettevõtjas, tehes seda otseselt ise või tellides sellise teenuse.
3. Kui kontserni audiitori suhtes kohaldatakse kvaliteeditagamise ülevaatust või uurimist seoses sellise ettevõtjate kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohta teostatud kohustusliku auditiga, teeb kontserni audiitor pädevale asutusele viimase taotluse korral kättesaadavaks kontserni audiitori poolt säilitatavad dokumendid audititöö kohta, mis on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), asjaomase kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi eesmärgil, sealhulgas kontserni auditi seisukohast olulised mis tahes töödokumendid.
Pädev asutus võib paluda asjaomastelt pädevatelt asutustelt täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on tehtud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi läbiviimiseks artikli 36 kohaselt.
Kui ettevõtjate kontserni emaettevõtjat või tütarettevõtjat auditeerib (auditeerivad) kolmanda riigi audiitor(id) või auditeeriv(ad) üksus(ed), võib pädev asutus paluda täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on tehtud kolmanda riigi audiitori(te) või kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e poolt, asjaomastelt kolmanda riigi pädevatelt asutustelt vastavalt artiklis 47 sätestatud töökorraldusele.
Erandina kolmandast lõikest, kui ettevõtete kontserni emaettevõtjat või tütarettevõtjat auditeerib audiitor või auditeeriv üksus kolmandast riigist, kus puudub artiklis 47 osutatud töökorraldus, tagab kontserni audiitor vastava taotluse korral ka täiendavate dokumentide nõuetekohase esitamise audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)e poolt, sealhulgas kontserni auditi seisukohast oluliste töödokumentide esitamise. Et tagada nimetatud dokumentide esitamine, jätab kontserni audiitor endale kõnealustest dokumentidest koopia või alternatiivina lepib kolmanda riigi audiitori või auditeeriva üksusega kokku, et talle võimaldatakse taotluse korral neile dokumentidele lubatud ja piiramatu juurdepääs, või rakendab muid asjakohaseid meetmeid. Kui auditi töödokumente ei ole võimalik õiguslikel või muudel põhjustel kolmandast riigist kontserni audiitorile edastada, peab kontserni audiitor säilitama oma dokumentide hulgas ka tõendusmaterjali selle kohta, et ta on läbinud asjakohased protseduurid auditi dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.
Artikkel 28
Auditiaruanne
1. Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kohustusliku auditi tulemused auditiaruandes. Aruanne koostatakse kooskõlas liidu või asjaomase liikmesriigi vastu võetud auditeerimisstandardite nõuetega, nagu on osutatud artiklis 26.
2. Auditiaruanne on kirjalik ning sisaldab järgmist:
a) üldandmed üksuse kohta, mille raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande suhtes kohustuslikku auditit tehakse; raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pealkiri, kuupäev ja aruandega hõlmatud periood; raamatupidamise aruande õigusraamistik, mida aruande koostamisel kohaldati;
b) kohustusliku auditi ulatuse kirjeldus, milles märgitakse vähemalt auditeerimisstandardid, mille kohaselt kohustuslik audit läbi viidi;
c) auditiarvamus, mis on kas märkusteta, märkustega või vastupidine ning milles on selgelt märgitud vannutatud audiitori või audiitorühingu arvamus seoses järgmisega:
i) kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kooskõlas raamatupidamise aruannete koostamise õigusraamistikuga, ning
ii) vajaduse korral see, kas raamatupidamise aastaaruanne vastab põhikirjajärgsetele nõuetele.
Kui vannutatud audiitoril või audiitorühingul ei ole võimalik auditiarvamust avaldada, siis peab aruanne sisaldama arvamuse avaldamisest loobumist;
d) viited mis tahes muudele küsimustele, millele vannutatud audiitor või audiitorühing soovib erilist tähelepanu juhtida, lisamata auditiarvamusele märkusi;
e) arvamus ja avaldus, mis põhinevad auditi käigus tehtud tööl, millele on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 34 lõike 1 teises lõigus;
f) avaldus mis tahes oluliste ebakindlust põhjustavate asjaolude kohta, mis on seotud sündmuste või olukordadega, mis võivad seada märkimisväärse kahtluse alla üksuse suutlikkuse tegevust jätkata;
g) vannutatud audiitori tegevuskoht või audiitorühingu asutamise koht.
Liikmesriigid võivad sätestada auditiaruande sisu käsitlevaid lisanõudeid.
3. Kui kohustusliku auditi on viinud läbi rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad vannutatud audiitorid või audiitorühingud kokku kohustusliku auditi tulemustes ning esitavad ühise aruande ja arvamuse. Erimeelsuste korral esitab iga vannutatud audiitor või audiitorühing oma arvamuse auditiaruande eraldi lõigus ning märgib ära lahkarvamuse põhjuse.
4. Vannutatud audiitor allkirjastab ja kuupäevastab auditiaruande. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, siis peab auditiaruanne olema alla kirjutatud vähemalt audiitorühingu nimel kohustusliku auditi teostanud vannutatud audiitori(te) poolt. Kui töövõttu on samal ajal teostanud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, allkirjastavad auditiaruande kõik vannutatud audiitorid või vähemalt iga audiitorühingu nimel auditit läbi viivad vannutatud audiitorid. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid ette näha, et selliseid allkirju ei pea avalikustama, kui selline avalikustamine võib otseselt ja oluliselt ohustada mis tahes isiku isiklikku julgeolekut.
Igal juhul peavad asjaga seotud isikute nimed olema teada asjaomastele pädevatele asutustele.
5. Vannutatud audiitori või audiitorühingu aruanne konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohta peab vastama lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele. Tegevusaruande ja raamatupidamise aruande kooskõla hindamisel vastavalt lõike 2 punktile e võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse konsolideeritud raamatupidamise aruannet ja konsolideeritud tegevusaruannet. Kui emaettevõtja raamatupidamise aastaaruanne on lisatud konsolideeritud raamatupidamise aruandele, võib käesoleva artikliga nõutavad vannutatud audiitorite või audiitorühingute aruanded ühendada.
VI PEATÜKK
KVALITEEDI TAGAMINE
Artikkel 29
Kvaliteedi tagamise süsteemid
1. Iga liikmesriik tagab, et kõigi vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kehtib kvaliteedi tagamise süsteem, mis vastab vähemalt järgmistele tingimustele:
a) kvaliteeditagamise süsteem peab olema korraldatud nii, et see ei sõltuks vannutatud audiitoritest ega audiitorühingutest, kelle tööd üle vaadatakse, ning selle suhtes teostatakse avalikku järelevalvet;
b) kvaliteeditagamise süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes lubamatust mõjust;
c) kvaliteeditagamise süsteemil peavad olema piisavad vahendid;
d) kvaliteeditagamise ülevaatust läbiviivatel isikutel peab olema asjakohane kutsealane haridus ning kogemus kohustusliku auditi ja finantsaruandluse alal, samuti erikoolitus kvaliteeditagamise ülevaatuse valdkonnas;
e) ülevaatajad konkreetseteks kvaliteeditagamise ülevaatusteks valitakse objektiivse menetluse alusel, mis on kavandatud selliselt, et vältida huvide konflikti ülevaatajate ja vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel, mida üle vaadatakse;
f) kvaliteeditagamise ülevaatus, mida täiendab valitud auditi kaustade asjakohane kontroll, peab hõlmama kulutatud ressursside koguse ja kvaliteedi ning auditi tasude vastavuse hindamise kohaldatavate auditeerimisstandardite ja sõltumatuse nõuetega ning audiitorühingu sisekontrollisüsteemi;
g) kvaliteeditagamise ülevaatuse kohta koostatakse aruanne, mis sisaldab kvaliteeditagamise ülevaatuse peamisi järeldusi;
h) kvaliteeditagamise ülevaatused toimuvad riskianalüüsi alusel ning artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud kohustuslikke auditeid läbi viivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute puhul vähemalt iga kuue aasta tagant;
i) kvaliteeditagamise süsteemi üldised tulemused avaldatakse igal aastal;
j) vannutatud audiitor või audiitorühing peavad võtma kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitused arvesse mõistliku aja jooksul;
k) kvaliteeditagamise ülevaatused on asjakohased ja proportsionaalsed, arvestades ülevaadatava vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatust ja mahtu.
Juhul kui punktis j viidatud soovitusi arvesse ei võeta, rakendatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes artiklis 30 osutatud distsiplinaarmeetmete või sanktsioonide süsteemi, kui see on kohaldatav.
2. Lõike 1 punkti e kohaldamise eesmärgil kohaldatakse ülevaatajate valimise suhtes vähemalt järgmisi kriteeriumeid:
a) ülevaatajatel on asjakohane erialane haridus ja kogemus kohustusliku auditi ja raamatupidamise aruandluse valdkonnas, millele lisaks nad peavad olema läbinud erikoolituse kvaliteeditagamise ülevaatuste alal;
b) isikul ei ole lubatud tegutseda ülevaatajana vannutatud audiitori või audiitorühingu kvaliteeditagamise ülevaatamise alal enne, kui on möödunud vähemalt kolm aastat ajast, kui see isik lakkas olemast selle audiitori või audiitorühingu partner või töötaja või olemast kõnealuse vannutatud audiitori või audiitorühinguga muul viisil seotud;
c) ülevaatajad peavad kinnitama, et nende ja ülevaadatava vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei esine huvide konflikte.
3. Lõike 1 punkti k kohaldamise eesmärgil nõuavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtaksid keskmise suurusega ja väikeste ettevõtjate raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohustuslike auditite kvaliteeditagamise ülevaatuste tegemisel arvesse asjaolu, et kooskõlas artikliga 26 vastu võetud auditeerimisstandardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.
VII PEATÜKK
UURIMISED JA KARISTUSED
Artikkel 30
Uurimise ja karistuste süsteemid
1. Liikmesriigid tagavad tõhusate uurimise ja karistuste süsteemide olemasolu, et avastada, korrigeerida ja vältida nõuetele mittevastavate kohustuslike auditite läbiviimist.
2. Ilma et see piiraks liikmesriikide tsiviilvastutusealast õiguskorda, näevad liikmesriigid ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes, kes ei ole kohustuslikku auditit teinud käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 rakendussätete kohaselt.
Liikmesriigid võivad otsustada mitte sätestada halduskaristusi õigusrikkumiste puhul, mille puhul juba kohaldatakse siseriiklikku kriminaalõigust. Sellisel juhul teatavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.
3. Liikmesriigid näevad ette, et vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes rakendatud meetmed või neile mõistetud karistused tehakse avalikkusele teatavaks. Karistused peavad võimaldama ka vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist kehtetuks tunnistada. Liikmesriigid võivad otsustada, et niisugune avalikustamine ei hõlma isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses.
4. Hiljemalt 17. juuniks 2016 teavitavad liikmesriigid lõikes 2 osutatud eeskirjadest komisjoni. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik nende sätete muudatused.
Artikkel 30a
Karistuste kohaldamise õigus
1. Liikmesriigid näevad ette, et pädevatel asutustel on õigus käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 sätete rikkumise eest kohaldada vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja karistusi:
a) teade, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks õigusrikkumise ja hoiduks teo kordamisest;
b) avalik avaldus, milles on märgitud vastutav isik ja õigusrikkumise olemus ning mis avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil;
c) vannutatud audiitori, audiitorühingu või võtmetähtsusega auditeerimispartneri suhtes kohaldatav kuni kolme aasta pikkune kohustusliku auditi läbiviimise ja/või auditiaruannete allkirjastamise keeld;
d) avaldus, et auditiaruanne ei vasta käesoleva direktiivi artikli 28 või kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artikli 10 nõuetele;
e) audiitorühingu liikme või avaliku huvi üksuse haldus- või juhtimisorgani liikme suhtes kohaldatav kuni kolme aasta pikkune ajutine keeld, mis ei luba tal ajutiselt täita oma ülesandeid audiitorühingus või avaliku huvi üksuses;
f) füüsilistele ja juriidilistele isikutele rahaliste halduskaristuste mõistmine.
2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused saavad kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega kasutada karistuste kohaldamise õigust järgmisel viisil:
a) vahetult;
b) koostöös teiste asutustega;
c) pöördudes pädevate õigusasutuste poole.
3. Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele lisaks lõikes 1 osutatud õigustele muid karistuste kohaldamise õigusi.
4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavatele asutustele, kui need ei ole määratud pädeva asutusena vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 lõike 2 kohaselt, õiguse kohaldada karistusi kõnealuses määruses sätestatud aruandluskohustuste rikkumise eest.
Artikkel 30b
Karistuste tulemuslik kohaldamine
Eeskirjade kehtestamisel artikli 30 alusel nõuavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad halduskaristuste ja -meetmete liigi ja suuruse otsustamisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas, kui see on asjakohane:
a) õigusrikkumise raskust ja kestust;
b) vastutava isiku vastutuse määra;
c) vastutava isiku majanduslikku tugevust, näiteks vastutava juriidilise isiku puhul kogukäivet ning vastutava füüsilise isiku puhul tema aastatulu;
d) vastutatava isiku poolt saadud kasu või ärahoitud kahjumi summat, kui see on võimalik kindlaks määrata;
e) vastutava isiku ja pädeva asutuse vahel toimuva koostöö taset;
f) vastutava juriidilise või füüsilise isiku varasemaid õigusrikkumisi.
Pädevad asutused võivad võtta arvesse ka muid tegureid, kui sellised tegurid on täpsustatud siseriikliku õigusega.
Artikkel 30c
Karistuste ja meetmete avalikustamine
1. Pädevad asutused avalikustavad oma ametlikul veebisaidil vähemalt kõik käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 sätete rikkumise eest mõistetud halduskaristused, kui asjas on kõik edasikaebevõimalused ammendatud või selleks sätestatud tähtajad on möödunud, nii kiiresti kui võimalik kohe pärast karistatava isiku teavitamist kõnealusest otsusest, sealhulgas teabe rikkumise liigi ja laadi kohta ning füüsilise või juriidilise isiku nime, kellele karistus mõisteti.
Kui liikmesriigid lubavad avalikustada teavet edasikaevatud karistuste kohta, avaldavad pädevad asutused niipea kui võimalik oma ametlikul veebisaidil ka teabe edasikaebamise seisu ja tulemuse kohta.
2. Pädevad asutused avaldavad teavet kohaldatud karistuste kohta anonüümselt ning kooskõlas siseriikliku õigusega järgmistel juhtudel:
a) kui füüsilisele isikule mõistetud karistuse puhul on avalikustamise proportsionaalsuse kohustusliku eelneva hindamise käigus tõendatud, et isikuandmete avalikustamine on ebaproportsionaalne;
b) kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;
c) kui avalikustamine põhjustaks asjaomastele ettevõtjatele või üksikisikutele ebaproportsionaalset kahju.
3. Pädevad asutused tagavad, et lõike 1 kohane avalikustamine on proportsionaalse kestusega ning teave jääb nende veebisaidil avaldatuks vähemalt viieks aastaks pärast seda, kui kõik edasikaebeõigused on ammendunud või selleks kehtestatud tähtajad on möödunud.
Karistuste ja meetmete ning mis tahes avalike avalduste avaldamisel austatakse põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Liikmesriigid võivad otsustada, et niisugune avaldamine või mis tahes avalik avaldus ei hõlma isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 esimese lõigu punkti a tähenduses.
Artikkel 30d
Edasikaebamine
Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse poolt käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 537/2014 alusel tehtud otsuseid saab edasi kaevata.
Artikkel 30e
Õigusrikkumistest teatamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse tulemuslik kord julgustamaks pädevate asutuste teavitamist käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 rikkumistest.
2. Lõikes 1 osutatud kord peab hõlmama vähemalt järgmist:
a) rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende järelkontrolli protseduurid;
b) isikuandmete kaitse, mis kehtib nii võimalikust või tegelikust õigusrikkumisest teatanud isiku kui ka õigusrikkumise toimepanekus kahtlustatava või õigusrikkumise väidetavalt toime pannud isiku suhtes ning mis on kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;
c) asjakohased menetlused, mis tagavad menetlusosalise või süüdistatava õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne, kui tema suhtes võetakse vastu otsus, ning tema õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele tema suhtes tehtud otsuse või rakendatud meetme puhul.
3. Liikmesriigid tagavad, et audiitorühingud kehtestavad asjakohase korra, mille kohaselt nende töötajad saavad teatada võimalikest või tegelikest käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 rikkumistest asutusesiseselt selleks määratud kanali kaudu.
Artikkel 30f
Teabevahetus
1. Pädevad asutused esitavad CEAOB-le kord aastas koondteabe kõikide käesoleva peatüki kohaselt kohaldatud haldusmeetmete ja karistuste kohta. CEAOB avaldab selle teabe aastaaruandes.
2. Pädevad asutused teavitavad CEAOBd viivitamata kõikidest artikli 30a lõike 1 punktides c ja e osutatud ajutistest keeldudest.
VIII PEATÜKK
AVALIK JÄRELEVALVE JA REGULATIIVNE KORRALDUS LIIKMESRIIKIDE VAHEL
Artikkel 32
Avaliku järelevalve põhimõtted
1. Liikmesriigid loovad lõigetes 2–7 sätestatud põhimõtetele tugineva vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tõhusa avaliku järelevalve süsteemi ning määravad niisuguse järelevalve eest vastutava pädeva asutuse.
2. Kõik vannutatud audiitorid ja audiitorühingud alluvad avalikule järelevalvele.
3. Pädevat asutust juhivad mittepraktiseerivad isikud, kellel on teadmised kohustusliku auditi seisukohast olulistes valdkondades. Kõnealused isikud valitakse vastavalt sõltumatule ja läbipaistvale ametisse nimetamise menetlusele.
Pädev asutus võib eriülesannete täitmiseks võtta tööle praktiseerivaid isikuid ning võib samuti paluda ekspertide abi, kui see on tema ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks oluline. Niisugustel juhtudel ei kaasata praktiseerivat isikut ega eksperti pädeva asutuse otsuste tegemisse.
4. Pädeval asutusel on lõplik vastutus järgmise järelevalve üle:
a) vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine ja registreerimine;
b) standardite vastuvõtmine audiitorühingute kutse-eetika ja sisemise kvaliteedikontrolli kohta, välja arvatud juhul, kui kõnealused standardid võtavad vastu või kiidavad heaks muud liikmesriigi asutused;
c) jätkuõpe;
d) kvaliteedi tagamise süsteemid;
e) uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid.
4a. Liikmesriigid nimetavad ühe või mitu pädevat asutust käesolevas direktiivis ettenähtud ülesannete täitmiseks. Liikmesriigid nimetavad üksnes ühe pädeva asutuse, kellel lasub lõplik vastutus käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmise eest, välja arvatud ühistute, hoiupankade või samalaadsete üksuste kohustusliku auditi läbiviimiseks, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45, või ühistute, hoiupankade või samalaadsete üksuste tütarettevõtjate või õigusjärglaste kohustusliku auditi läbiviimiseks, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45.
Liikmesriigid teavitavad nimetamisest komisjoni.
Pädevad asutused peaksid olema korraldatud nii, et ei tekiks huvide konflikti.
4b. Liikmesriigid võivad delegeerida või lubada pädeval asutusel delegeerida mis tahes ülesandeid teistele ametiasutustele või organitele, kes on seaduse alusel määratud selliseid ülesandeid täitma või kes on seaduse alusel volitatud neid ülesandeid täitma.
Delegeerimise puhul täpsustatakse delegeeritud ülesanded ning tingimused, mille kohaselt neid tuleb täita. Asutused või organid on korraldatud nii, et puudub huvide konflikt.
Juhul kui pädev asutus delegeerib ülesannete täitmise teistele asutustele või organitele, saab ta need delegeeritud ülesanded ja õigused juhtumipõhiselt tagasi võtta.
5. Pädeval asutusel on vajaduse korral õigus algatada ja korraldada uurimine seoses vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega ning õigus võtta asjakohaseid meetmeid.
Kui pädev asutus sõlmib konkreetsete ülesannete täitmiseks lepingu ekspertidega, tagab pädev asutus, et nende ekspertide ja uurimise all oleva vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei esineks huvide konflikte. Need eksperdid peavad täitma samu nõudeid, mis on ette nähtud artikli 29 lõike 2 punktiga a.
Pädevale asutusele antakse vajalikud õigused käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks.
6. Pädev asutus peab olema läbipaistev. See hõlmab iga-aastaste tööprogrammide ja tegevusaruannete avaldamist.
7. Avaliku järelevalve süsteemi tuleb piisavalt rahastada ning sellele tuleb tagada piisavad ressursid lõikes 5 osutatud uurimise algatamiseks ja korraldamiseks. Avaliku järelevalve süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes lubamatust mõjust.
Artikkel 33
Koostöö avaliku järelevalve süsteemide vahel ühenduse tasandil
Liikmesriigid tagavad, et avaliku järelevalve süsteemide regulatiivne korraldus võimaldab ühenduse tasandil tõhusat koostööd liikmesriikide järelevalvealase tegevuse alal. Selleks paneb iga liikmesriik ühele üksusele konkreetse vastutuse koostöö tagamise eest.
Artikkel 34
Regulatiivse korralduse vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel
1. Liikmesriikide regulatiivne korraldus austab päritolumaa regulatsiooni põhimõtet ja järelevalvet selle liikmesriigi poolt, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud ja kus on auditeeritava üksuse registrijärgne asukoht.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teostatakse ühes liikmesriigis tunnustatud audiitorühingute suhtes, kes osutavad auditeerimisteenuseid teises liikmesriigis vastavalt artiklile 3a, päritoluliikmesriigis kvaliteeditagamise ülevaatust ning vastuvõtvas liikmesriigis kõigi seal läbi viidud auditite järelevalvet.
2. Konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustusliku auditi puhul ei või konsolideeritud raamatupidamise aruande kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik kehtestada kohustusliku auditi suhtes täiendavaid nõudeid, mis käsitlevad teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu registreerimist, kvaliteeditagamise ülevaatust, auditeerimisstandardeid, kutse-eetikat ja sõltumatust.
3. Ettevõtja puhul, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul mõnes muus liikmesriigis kui see, kus on selle ettevõtja registrijärgne asukoht, ei või liikmesriik, kus nende väärtpaberitega kaubeldakse, kehtestada kohustusliku auditi suhtes mingeid täiendavaid nõudeid, mis käsitlevad selle ettevõtja raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu registreerimist, kvaliteeditagamise ülevaatust, auditeerimisstandardeid, kutse-eetikat või sõltumatust.
4. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing on registreeritud mis tahes liikmesriigis artikli 3 või artikli 44 kohase tunnustamise tulemusena ning kõnealune vannutatud audiitor või audiitorühing esitab artikli 45 lõikes 1 osutatud aruandeaasta raamatupidamise aruandeid või konsolideeritud raamatupidamise aruandeid käsitlevaid auditiaruandeid, kohaldab liikmesriik, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on registreeritud, tema suhtes oma järelevalve, kvaliteeditagamise ning uurimise ja karistuste süsteeme.
▼M3 —————
Artikkel 36
Kutsesaladust käsitlev ja regulatiivne koostöö liikmesriikide vahel
1. Tunnustamise, registreerimise, kvaliteeditagamise, kontrolli ja distsipliini eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused, määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 kohaselt määratud pädevad asutused ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused teevad üksteisega koostööd alati, kui see on vajalik nende käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) nr 537/2014 tulenevate vastavate kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Ühe liikmesriigi pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. Eelkõige vahetavad pädevad asutused teavet ja teevad koostööd seoses kohustusliku auditiga alustatud uurimise osas.
2. Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes. Kutsesaladusega kaitstud teavet ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud siis, kui seda tingivad liikmesriigi õigus- või haldusmenetlused.
3. Lõige 2 ei takista pädevaid asutusi vahetamast konfidentsiaalset teavet. Selliselt vahetatud teabe suhtes kehtib sama kutsesaladuse hoidmise kohustus, mida peavad järgima isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes. Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse ka muude isikute suhtes, kellele pädevad asutused on delegeerinud ülesandeid seoses käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega.
4. Asjakohase taotluse korral esitavad pädevad asutused liigselt viivitamata teabe, mida nõutakse lõikes 1 nimetatud eesmärgil. Vajaduse korral võtavad sellise taotluse saanud pädevad asutused liigselt viivitamata meetmeid nõutud teabe kogumiseks. Sellise esitatud teabe kohta kehtib sama kutsesaladuse hoidmise kohustus, mida peavad järgima isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes ja kes seda teavet said.
Kui pädev asutus, kellele taotlus esitati, ei ole võimeline nõutud teavet liigselt viivitamata andma, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud pädevat asutust.
Pädevad asutused võivad keelduda teabetaotluse rahuldamisest
a) kui teabe edastamine võib ebasoodsalt mõjutada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või riigikorda või rikkuda riigi julgeolekueeskirju;
b) kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on taotluse saanud liikmesriigi asutused juba algatanud kohtumenetluse või;
c) kui taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused on juba teinud nende isikute suhtes sama teo osas lõpliku otsuse.
Ilma et see piiraks kohustusi, mida nad peavad kohtumenetluse käigus täitma, võivad lõike 1 alusel teavet saavad pädevad asutused või Euroopa järelevalveasutused kasutada seda teavet ainult käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 537/2014 käsitletud ülesannete täitmiseks ning seoses haldus- või kohtumenetlustega, mis on konkreetselt seotud kõnealuste ülesannete täitmisega.
4a. Liikmesriigid võivad võimaldada pädevatel asutustel edastada avaliku huvi üksuste järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale kui rahandusasutustele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud selleks, et nad saaksid täita oma ülesandeid. Kõnealuseid asutusi või organeid ei takistata edastamast pädevatele asutustele teavet, mida pädevad asutused võivad vajada määruse (EL) nr 537/2014 kohaste kohustuste täitmiseks.
5. Kui pädev asutus on jõudnud järeldusele, et käesoleva direktiivi sätetega vastuolus olev tegevus leiab aset või on leidnud aset teise liikmesriigi territooriumil, võtab ta teise liikmesriigi pädeva asutusega ühendust ning teavitab teda sellest järeldusest võimalikult täpselt. Teise liikmesriigi pädev asutus peab rakendama asjakohaseid meetmeid. Ta teavitab asjast teatanud pädevat asutust tulemusest ja olulistest vahepealsetest arengutest sellises ulatuses, mis on võimalik.
6. Ühe liikmesriigi pädev asutus võib ka taotleda uurimise läbiviimist teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt viimase territooriumil.
Ta võib ka taotleda, et mõnel tema töötajatest lubatakse uurimise käigus olla kõnealuse teise liikmesriigi pädeva asutuse töötajate tegevuse juures.
Uurimine on pidevalt selle liikmesriigi üldkontrolli all, mille territooriumil seda läbi viiakse.
Pädevad asutused võivad keelduda rahuldamast taotlust viia läbi uurimine, nagu näeb ette esimene lõik, või taotlust lubada teise liikmesriigi pädeva asutuse töötajatel olla oma töötajate tegevuse juures, nagu näeb ette teine lõik,
a) kui selline uurimine võib ebasoodsalt mõjutada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või riigikorda või rikkuda riigi julgeolekueeskirju või;
b) kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud taotluse saanud liikmesriigis kohtumenetlus; või
c) kui pädevad asutused taotluse saanud liikmesriigis on juba teinud lõpliku kohtuotsuse selliste isikute suhtes samade tegude eest.
▼M3 —————
IX PEATÜKK
AMETISSE NIMETAMINE JA TAGASIKUTSUMINE
Artikkel 37
Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute ametisse nimetamine
1. Vannutatud audiitori või audiitorühingu nimetab ametisse auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek.
2. Liikmesriigid võivad lubada alternatiivseid süsteeme või meetodeid vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse nimetamiseks eeldusel, et nende süsteemide või meetodite eesmärk on tagada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus auditeeritava üksuse haldusorganite juhtivliikmetest või juhtorganite liikmetest.
3. Lepingusse on keelatud lisada sätet, millega piiratakse lõike 1 kohast auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosoleku valikut nimetada ametisse konkreetne vannutatud audiitor või audiitorühing asjaomase üksuse kohustusliku auditi tegemiseks teatavate vannutatud audiitorite või audiitorühingute kategooriate või nimekirjadega. Kõik sellised lepingusätted on õigustühised.
Artikkel 38
Vannutatud audiitorite või audiitorühingute tagasikutsumine ja -astumine
1. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid võib tagasi kutsuda vaid mõjuvatel põhjustel. Arvamuste lahknevus raamatupidamiskäsitluse või auditimenetluste kohta ei saa olla mõjuv põhjus tagasikutsumiseks.
2. Liikmesriigid tagavad, et nii auditeeritav üksus kui vannutatud audiitor või audiitorühing teavitavad tagasikutsumisest või -astumisest nimetamismenetluse ajal avaliku järelevalve eest vastutavat asutust või asutusi ja annavad selle põhjuste kohta selgitusi.
3. Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi puhul tagab liikmesriik, et:
a) aktsionäridel või osanikel, kes esindavad 5 % või rohkem hääleõigustest või aktsia- või osakapitalist;
b) siseriikliku õiguse alusel määratletud muudel auditeeritavate üksuste organitel või
c) käesoleva direktiivi artiklis 32 osutatud pädevatel asutustel või määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 lõike 1 kohaselt määratud pädevatel asutustel või, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, siis nimetatud määruse artikli 20 lõikes 2 osutatud pädevatel asutustel või määratud asutustel
on lubatud esitada liikmesriigi kohtule hagi vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tagasikutsumise asjus, kui selleks on olemas mõjuvad põhjused.
X PEATÜKK
AUDITIKOMITEE
Artikkel 39
Auditikomitee
1. Liikmesriigid tagavad, et igal avaliku huvi üksusel on auditikomitee. Auditikomitee on kas eraldiseisev komitee või auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorgani komitee. Auditikomitee moodustatakse auditeeritava üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvatest haldusorgani liikmetest ja/või auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmetest ja/või liikmetest, kes on ametisse määratud auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku poolt või üksuse puhul, millel ei ole aktsionäre või osanikke, samaväärse organi poolt.
Vähemalt üks auditikomitee liige peab olema pädev raamatupidamisarvestuses ja/või auditeerimises.
Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.
Enamik auditikomitee liikmetest peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud. Auditikomitee esimehe määravad komitee liikmed või auditeeritava üksuse järelevalveorgan ning ta peab olema auditeeritavast üksusest sõltumatu. Liikmesriigid võivad nõuda, et auditikomitee esimees valitakse igal aastal auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosolekul.
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et avaliku huvi üksuste puhul, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ ( 23 ) artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, võib täita auditikomitee ülesandeid haldus- või järelevalveorgan tervikuna, tingimusel et kui sellise organi esimees kuulub tegevjuhtkonda, ei ole ta esimees sel ajal, kui selline organ täidab auditikomitee ülesandeid.
Kui auditikomitee on osa auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganist vastavalt lõikele 1, võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 537/2014 sätestatud kohustuste täitmise eesmärgil täidab auditikomitee ülesandeid vastavalt kas haldus- või järelevalveorgan.
3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et järgmistel avaliku huvi üksustel ei ole kohustust omada auditikomiteed:
a) avaliku huvi üksused, mis on tütarettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 10 tähenduses, kui üksus vastab kontserni tasandil käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 5 ning määruse (EL) nr 537/2014 artikli 11 lõigete 1 ja 2 ning artikli 16 lõike 5 nõuetele;
b) avaliku huvi üksused, mis on eurofondid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 24 ) artikli 1 lõikes 2, või alternatiivsed investeerimisfondid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 25 ) artikli 4 lõike 1 punktis a;
c) avaliku huvi üksused, mille ainsaks äritegevuseks on tegutseda komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 ( 26 ) artikli 2 punktis 5 määratletud varaga tagatud väärtpaberite emitendina;
d) krediidiasutused direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses, mille aktsiad ei ole võetud kauplemisele ühegi liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlaväärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul, tingimusel et kõigi nende võlaväärtpaberite nominaalväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et nad ei ole avaldanud emissiooniprospekti vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ.
Punktis c osutatud avaliku huvi üksused selgitavad avalikkusele põhjusi, miks nad ei pea asjakohaseks moodustada auditikomiteed ega usaldada auditikomitee ülesannete täitmist haldus- või järelevalveorganile.
4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada või lubada, et avaliku huvi üksusel ei pea olema auditikomiteed, tingimusel et tal on auditikomiteega samaväärseid ülesandeid täitev organ, mis on loodud ja tegutseb selle liikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt, kus auditeeritav üksus on registreeritud. Sellisel juhul avalikustab üksus, milline organ neid ülesandeid täidab ja kuidas see organ on moodustatud.
5. Kui kõik auditikomitee liikmed on auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorgani liikmed, võib liikmesriik ette näha, et auditikomitee vabastatakse lõike 1 neljandas lõigus sätestatud sõltumatuse nõuetest.
6. Ilma et see piiraks haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmete või muude auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku määratud liikmete vastutust, peab auditikomitee muu hulgas:
a) teavitama auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganit kohustusliku auditi tulemustest ning selgitama, kuidas kohustuslik audit aitas kaasa raamatupidamise aruandluse usaldusväärsusele ja milline oli auditikomitee roll selles protsessis;
b) jälgima raamatupidamise aruandluse protsessi ning esitama soovitusi või ettepanekuid, et tagada selle usaldusväärsus;
c) jälgima ettevõtja sisemise kvaliteedikontrolli ja riskijuhtimissüsteemide ning vajaduse korral siseauditi tulemuslikkust, mis puudutab auditeeritava üksuse raamatupidamise aruandlust, rikkumata oma sõltumatust;
d) jälgima aruandeaasta raamatupidamise aruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustuslikku auditit ja eelkõige selle läbiviimist, võttes arvesse pädeva asutuse kõiki leide ja järeldusi vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 artikli 26 lõikele 6;
e) kontrollima ja jälgima vannutatud audiitorite või audiitorühingute sõltumatust vastavalt käesoleva määruse artiklitele 22, 22a, 22b, 24a ja 24b ning määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 6 ja eelkõige auditeeritavale üksusele vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5 muude kui auditeerimisteenuste osutamise asjakohasust;
f) vastutama vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) valiku menetluse eest ning soovitama vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid), keda vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 16 ametisse nimetada, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 537/2014 artikli 16 lõiget 8.
XI PEATÜKK
RAHVUSVAHELISED ASPEKTID
Artikkel 44
Kolmandate riikide audiitorite tunnustamine
1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad vastastikkuse põhimõttel tunnustada vannutatud audiitorina kolmanda riigi audiitorit, kui see isik suudab tõestada, et ta täidab artiklites 4 ja 6–13 esitatud nõudmistega samaväärseid nõudeid.
2. Enne kui liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad kolmanda riigi audiitorit, kes täidab lõikes 1 esitatud nõudeid, rakendavad nad artiklis 14 sätestatud nõudeid.
Artikkel 45
Kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste registreerimine ja järelevalve
1. Liikmesriigi pädevad asutused registreerivad artiklite 15, 16 ja 17 kohaselt kõik kolmanda riigi audiitorid ja auditeerivad üksused, kui need kolmanda riigi audiitorid või auditeeritavad üksused esitavad auditiaruande väljaspool Euroopa Liitu registreeritud sellise ettevõtja raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohta, kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on võetud kauplemisele asjaomase liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on üksnes selliste lunastamata võlaväärtpaberite emitent, mis vastavad ühele järgmisest:
a) need on võetud kauplemisele enne 31. detsembrit 2010 liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ ( 27 ) artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja nendest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või muus vääringus nomineeritud võlaväärtpaberite puhul on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga;
b) need on võetud kauplemisele pärast 31. detsembrit 2010 liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja nendest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või muus vääringus nomineeritud võlaväärtpaberite puhul on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga.
2. Kohaldatakse artikleid 18 ja 19.
3. Liikmesriigid peavad allutama kolmandate riikide registreeritud audiitorid ja auditeerivad üksused oma avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemile. Liikmesriigid võivad registreeritud kolmandate riikide audiitoritele ja auditeerivatele üksustele teha kvaliteeditagamise süsteemile allutamise suhtes erandeid, kui mõni teine liikmesriik või mõne kolmanda riigi kvaliteeditagamise süsteem, mida hinnatakse artikli 46 kohaselt samaväärseks, on juba läbi viinud kvaliteediülevaatuse kolmanda riigi audiitori või auditeeriva üksuse suhtes eelneva kolme aasta jooksul.
4. Artikli 46 kohaldamist piiramata ei oma käesoleva artikli lõikes 1 viidatud raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid puudutavad auditi aruanded, mille on väljastanud liikmesriigis registreerimata kolmandate riikide audiitorid või auditeerivad üksused, selles liikmesriigis õiguslikku toimet.
5. Liikmesriikidel on lubatud registreerida kolmandate riikide auditeerivaid üksusi ainult siis, kui
▼M3 —————
b) enamus kolmanda riigi auditeeriva üksuse haldus- või juhtimisorgani liikmetest vastab nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 4–10 nimetatutega;
c) kolmanda riigi auditeeriva üksuse nimel auditeeriv kolmanda riigi audiitor vastab nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 4–10 nimetatutega;
d) lõikes 1 märgitud raamatupidamise aastaaruanded ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded auditeeritakse vastavalt artiklis 26 märgitud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, samuti artiklites 22, 22b ja 25 sätestatud nõuetele või samaväärsetele standarditele ja nõuetele;
e) nad avaldavad oma veebisaidil iga-aastase läbipaistvusaruande, mis sisaldab määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 13 osutatud teavet või vastab samaväärsetele avalikustamisnõuetele.
5a. Liikmesriik võib registreerida kolmanda riigi audiitori ainult juhul, kui ta vastab käesoleva artikli lõike 5 punktides c, d ja e sätestatud nõuetele.
6. Käesoleva artikli lõike 5 punkti d ühetaoliseks kohaldamiseks antakse komisjonile õigus otsustada selles osutatud samaväärsuse üle rakendusaktide vastuvõtmise kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kuni komisjon ei ole ühtegi sellist otsust teinud, võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 5 punktis d osutatud samaväärsust ise hinnata.
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid, mida tuleb kasutada selle hindamisel, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud raamatupidamise aruannete auditid on teostatud kooskõlas artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega ning artiklites 22, 24 ja 25 sätestatud nõuetega. Liikmesriigid kasutavad samaväärsuse hindamiseks riiklikul tasandil selliseid kriteeriume, mida kohaldatakse kõikide kolmandate riikide suhtes.
Artikkel 46
Erandid võrdväärsuse korral
1. Liikmesriigid võivad vastastikkuse põhimõttel artikli 45 lõigetes 1 ja 3 märgitud nõudeid mitte kohaldada või neid muuta ainult siis, kui need kolmanda riigi auditeerivad üksused või kolmanda riigi audiitorid alluvad kolmandas riigis avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise, uurimiste ja sanktsioonide süsteemidele, mis vastavad nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 29, 30 ja 32 märgituga.
2. Käesoleva artikli lõike 1 ühetaoliseks kohaldamiseks antakse komisjonile õigus otsustada selles osutatud samaväärsuse üle rakendusaktide vastuvõtmise kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kui komisjon on tunnustanud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsust, võivad liikmesriigid otsustada osaliselt või täielikult tugineda sellisele samaväärsusele ning seega artikli 45 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid mitte kohaldada või neid muuta osaliselt või täielikult. Kuni komisjon ei ole sellist otsust teinud, võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud samaväärsust ise hinnata või toetuda mõne teise liikmesriigi antud hinnangule. Kui komisjon otsustab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse nõue ei ole täidetud, võib ta lubada asjaomastel audiitoritel ja auditeerivatel üksustel siiski sobiva üleminekuaja jooksul jätkata audititegevust, järgides asjaomase liikmesriigi nõudeid.
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud nõuete alusel, mida kasutatakse selle hindamisel, kas kolmanda riigi avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise, uurimiste ja karistuste süsteemid on samaväärsed liidu süsteemidega. Selliseid kriteeriume kasutavad liikmesriigid samaväärsuse hindamisel riiklikul tasandil, kui asjaomase kolmanda riigi kohta puudub komisjoni otsus.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni
a) nende hinnangutest samaväärsuse kohta lõike 2 tähenduses ja
b) vastastikkusel põhineva töökorralduse peamistest elementidest kolmandate riikidega avaliku järelevalve süsteemide, kvaliteeditagamise ja uurimiste ning sanktsioonide valdkonnas vastavalt lõikele 1.
Artikkel 47
Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega
1. Liikmesriigid võivad lubada anda kolmanda riigi pädevatele asutustele üle nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevad auditi tööpaberid või muud dokumendid ning asjaomaste audititega seotud kontrolli- või uurimisaruanded, tingimusel et:
a) need auditi tööpaberid või muud dokumendid on seotud kõnealuses kolmandas riigis väärtpabereid emiteerinud äriühingute auditiga või äriühingute audititega, mis kuuluvad kõnealuses kolmandas riigis kohustuslikku konsolideeritud raamatupidamise aruannet esitava kontserni koosseisu;
b) tööpaberid või muud dokumendid antakse üle asukohamaa pädevate asutuste kaudu kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele ja nende taotluse alusel;
c) asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused täidavad nõuded, mis on tunnistatud adekvaatseks vastavalt lõikele 3;
d) asjaomased pädevad asutused on kokku leppinud vastastikkusel põhineva töökorralduse;
e) isikuandmed edastatakse kolmandasse riiki kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga.
2. Lõike 1 punktis d osutatud töökorraldusega tagatakse, et
a) pädevad asutused selgitavad auditi tööpaberite ja muude dokumentide taotlemise eesmärki;
b) teavet saava kolmanda riigi pädevates asutustes töötavate või varem töötanud isikute suhtes kehtivad kutsesaladuse hoidmise kohustused;
ba) auditeeritava üksuse ärihuvide kaitset, sealhulgas tema tööstus- ja intellektuaalomandit ei seata ohtu;
c) asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused võivad kasutada auditi tööpabereid ja muid dokumente ainult avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise ja uurimisülesandeid täites, mis vastavad artiklites 29, 30 ja 32 märgitud nõuetega samaväärsetele nõuetele;
d) kolmanda riigi pädeva asutuse taotlus vannutatud audiitori või audiitorühingu käes olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide saamise kohta võidakse tagasi lükata,
— kui nende tööpaberite või muude dokumentide andmine võiks kahjustada ühenduse või asjaomase liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda, või
— kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on taotluse saanud liikmesriigi asutused juba algatatud kohtumenetluse või
— kui päringu saanud liikmesriigi pädevad asutused on juba võtnud sama tegevuse ja samade vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes vastu lõpliku otsuse.
3. Koostöö hõlbustamiseks antakse komisjonile volitus teha otsus käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud adekvaatsuse kohta, võttes selleks vastu rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Liikmesriigid võtavad komisjoni otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 48a, et kehtestada üldised adekvaatsuse kriteeriumid, mille alusel komisjon hindab, kas kolmandate riikide pädevaid asutusi võib tunnistada adekvaatseteks, et teha koostööd liikmesriikide pädevate asutustega vannutatud audiitorite ja audiitorühingute valduses olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide vahetamiseks. Üldine adekvaatsuse kriteerium põhineb artiklis 36 sätestatud nõuetel või põhiolemuselt samaväärsetel tegevuslikel tulemustel, mis on seotud vannutatud audiitorite või audiitorühingute valduses olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide vahetu vahetamisega.
4. Erakorralistel juhtudel ja erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada nende poolt tunnustatud vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel edastada auditi tööpaberid ja muud dokumendid otse kolmanda riigi pädevatele asutustele, eeldusel et
a) pädevad asutused on alustanud selles kolmandas riigis uurimist;
b) üleandmine ei ole vastuolus kohustustega, mida vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peavad täitma seoses auditeerimise tööpaberite ja muude dokumentide üleandmisega oma päritolumaa pädevale asutusele;
c) on olemas töökorraldus kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutustega, mis võimaldab liikmesriigi pädevatele asutustele vastastikuse otsese juurdepääsu kolmanda riigi auditeerivate üksuste auditi tööpaberitele ja muudele dokumentidele;
d) taotlust esitav kolmanda riigi pädev asutus teavitab vannutatud audiitori või audiitorühingu päritolumaa pädevat asutust eelnevalt igast otsesest teabetaotlusest ning põhjendab seda;
e) lõikes 2 osutatud tingimustest peetakse kinni.
▼M3 —————
6. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõigetes 1 ja 4 märgitud töökorralduse.
XII PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 48
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 28 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
2a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. 31. detsembriks 2010 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta tagant vaatab komisjon läbi tema rakendusvolitustega seotud õigusnormid ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud volituste toimimise kohta. Aruandes uuritakse eelkõige, kas komisjon peaks esitama ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks, et tagada komisjoni rakendusvolituste asjakohane ulatus. Järeldustele selle kohta, kas muutmine on vajalik või mitte, lisatakse üksikasjalikud põhjendused. Aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek komisjoni rakendusvolituste sätete muutmiseks.
Artikkel 48a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 26 lõikes 3, artikli 45 lõikes 6, artikli 46 lõikes 2 ning artikli 47 lõikes 3 osutatud õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. juunist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 26 lõikes 3, artikli 45 lõikes 6, artikli 46 lõikes 2 ja artikli 47 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 26 lõike 3, artikli 45 lõike 6, artikli 46 lõike 2 ja artikli 47 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole nelja kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
▼M3 —————
Artikkel 50
Direktiivi 84/253/EMÜ kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 84/253/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 29 juunist 2006. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile.
Artikkel 51
Üleminekusäte
Vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda on tunnustanud liikmesriikide pädevad asutused direktiivi 84/253/EMÜ kohaselt enne artikli 53 lõikes 1 märgitud sätete jõustumist, loetakse tunnustatuks vastavalt käesolevale direktiivile.
Artikkel 52
Minimaalne ühtlustamine
Kohustuslikku auditit nõudvad liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 53
Ülevõtmine
1. Enne 29 juunit 2008 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisonile.
2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra sätestavad liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 54
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 55
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
( 1 ) ELT C 157, 28.6.2005, lk 115.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. aprilli 2006. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).
( 4 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.
( 5 ) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.
( 6 ) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.
( 7 ) EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.
( 8 ) EÜT C 143, 8.5.1998, lk 12.
( 9 ) EÜT L 91, 31.3.2001, lk 91.
( 10 ) EÜT L 191, 19.7.2002, lk 22.
( 11 ) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
( 12 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 13 ) ELT L 52, 25.2.2005, lk 51.
( 14 ) Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).
( 15 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvaid erinõudeid (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 18 ) ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).
( 21 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk. 12.
( 22 ) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega (ELT L 162, 30.4.2004, lk 70).
( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
( 26 ) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).
( 27 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
( 28 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
