This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02005R0184-20200201
Regulation (EC) No 184/2005 of the European Parliament and of the Council of 12 January 2005 on Community statistics concerning balance of payments, international trade in services and foreign direct investment
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta
02005R0184 — ET — 01.02.2020 — 007.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, (ELT L 035 8.2.2005, lk 23) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 106 |
10 |
19.4.2006 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, |
L 311 |
1 |
21.11.2008 |
|
L 204 |
3 |
6.8.2009 |
||
L 166 |
22 |
27.6.2012 |
||
Muudetud: KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013, |
L 158 |
74 |
10.6.2013 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1013, 8. juuni 2016, |
L 171 |
144 |
29.6.2016 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/505, 19. detsember 2018, |
L 85 |
1 |
27.3.2019 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2005,
12. jaanuar 2005,
ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta
Artikkel 1
Objekt
Käesolev määrus kehtestab ühtse raamistiku ühenduse statistika tootmise kohta, mis käsitleb maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid.
Artikkel 2
Andmete esitamine
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevad statistilised andmed vastavalt I lisale. Andmed määratletakse II lisas.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmed vastavalt I lisas osutatud tähtpäevadele.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, kui majanduslike või tehniliste muutuste tulemusel on vaja ajakohastada I lisa tabelites 6, 7 ja 8 esitatud geograafilise, institutsionaalsete sektorite ja tegevusvaldkondade jaotuse tasemeid, tingimusel et selline ajakohastamine ja täpsustamine ei mõjuta aruandluskoormust ega muuda kohaldatavat kontseptuaalset alusraamistikku.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, kui on vaja välja jätta või vähendada teatavaid I lisa andmevoogudele esitatavaid nõudeid, tingimusel et selline välja jätmine või vähendamine ei halvenda käesoleva määruse alusel koostatava statistika kvaliteeti.
Nende delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele või andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat koormust.
Lisaks põhjendab komisjon delegeeritud õigusaktides ettenähtud meetmeid asjakohaselt ning analüüsib vajaduse korral nende kulutasuvust, sealhulgas andmeesitajatele tekkivat koormust ja andmete koostamise kulu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 ( 1 ) artikli 14 lõikes 3.
Artikkel 3
Andmete allikad
1. Liikmesriigid koguvad käesoleva määruse alusel nõutavat statistilist informatsiooni kasutades kõiki andmeallikaid, mida nad peavad asjakohasteks ja sobivateks, sealhulgas administratiivseid allikaid, näiteks äriregistri andmekogu.
2. Aruandekohustuslikud füüsilised ja juriidilised isikud järgivad liikmesriigi ametiasutuste, kes vastavalt käesolevale määrusele vastutavad liikmesriigi siseselt andmete kogumise eest, sätestatud esitamistähtpäevi ja määratlusi.
3. Kui nõutavaid andmeid ei ole võimalik koguda mõistlike kuludega, võib edastada võimalikult täpsed hinnangulised andmed (sealhulgas nullväärtused).
Artikkel 4
Kvaliteedikriteeriumid ja -aruanded
1. Käesoleva määruse kohaldamisel rakendatakse käesoleva määruse artikli 5 kohaselt edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) edastatud andmete kvaliteeti käsitleva aruande („kvaliteediaruanne”).
3. Käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumide rakendamisel määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks kvaliteediaruannete esitamise korra, ülesehituse ja regulaarsuse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
4. Komisjon (Eurostat) hindab kvaliteediaruannete asjakohase analüüsi põhjal artikli 11 lõikes 1 osutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee abiga edastatud andmete kvaliteeti ning koostab ja avaldab käesoleva määrusega hõlmatud Euroopa statistika kvaliteedi aruande. Nimetatud aruanne saadetakse teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostati) kõigist suurematest edastatavaid andmeid mõjutavatest metoodika- või muud tüüpi muudatustest hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast nende kohaldatavaks muutumist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja teisi liikmesriike igast sellisest teavitamisest.
Artikkel 5
Andmevood
1. Koostatav statistika rühmitatakse komisjonile (Eurostatile) esitamiseks vastavalt järgmistele andmevoogudele:
kuu maksebilansistatistika;
kvartali maksebilansistatistika;
rahvusvaheline teenuskaubandus;
välismaiste otseinvesteeringute vood;
välismaiste otseinvesteeringute positsioonid.
2. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid töötavad koos asjaomaste rahvusvaheliste partneritega välja sobiva metoodika, et koostada lisaks vahetu tehingupoole põhimõttele lõpliku omandilise kuuluvuse kontseptsioonil põhinevat välismaiste otseinvesteeringute statistikat, milles eristatakse uusi välismaiseid otseinvesteeringuid ja ülevõtmisi.
3. Komisjon (Eurostat) algatab 20. juuliks 2018 katseuuringud, mille liikmesriigid teostavad välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika kohta, mis põhineb lõpliku omandilise kuuluvuse kontseptsioonil ning milles eristatakse uusi välismaiseid otseinvesteeringuid ja ülevõtmisi. Nende uuringute eesmärk on määrata kindlaks tingimused, sealhulgas metoodikaraamistik välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika uute andmete kogumiseks, ning hinnata seonduvate andmete kogumise kulu ja tulenevat statistika kvaliteeti ning samuti riikidevahelist võrreldavust.
4. Selleks et hõlbustada lõikes 3 osutatud uuringute tegemist, võib liit anda liikmesriikidele toetusena rahalist tuge kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 2 ).
5. Komisjon (Eurostat) koostab 20. juuliks 2019 aruande lõikes 3 osutatud uuringute tulemuste kohta. See aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral määratakse selles kindlaks ülejäänud tingimused, mis tuleb täita lõikes 2 osutatud metoodika väljatöötamiseks.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud aruande koostamise tähtaega 12 kuu võrra, kui komisjon leiab nimetatud lõikes osutatud katseuuringute hindamisel, et on asjakohane määrata kindlaks ülejäänud tingimused.
Nimetatud delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele või andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat koormust.
Lisaks põhjendab komisjon delegeeritud õigusaktides ettenähtud meetmeid asjakohaselt ning analüüsib vajaduse korral nende kulutasuvust, sealhulgas andmeesitajatele tekkivat koormust ja andmete koostamise kulu, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikes 3.
7. Hiljemalt 12 kuud pärast lõikes 5 osutatud aruande esitamise kuupäeva teeb komisjon vajaduse korral ning eelkõige lõikes 3 osutatud katseuuringute tulemuste komisjonipoolsest hindamisest sõltuvalt ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et määrata kindlaks metoodika- ja andmenõuded välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika kohta, mis põhineb lõpliku omandilise kuuluvuse kontseptsioonil ning välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika kohta, milles tuuakse eraldi välja uued välismaised otseinvesteeringud ja ülevõtmised.
Artikkel 6
Aruandeperiood ja regulaarsus
Liikmesriigid koostavad andmevood vastavalt lisas I piiritletud asjakohasele esimesele aruandeperioodile ja regulaarsusele.
Artikkel 7
Andmete edastamine
Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed komisjoni poolt kindlaksmääratud vormis ja korras artikli 11 lõikes 2 märgitud korra kohaselt.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsete andmete edastamine ja vahetamine
1. Piiramata määruse (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 artikli 5 lõikes 4 sätestatud eeskirju võib Eurostati ja EKP vahel konfidentsiaalsete andmete edastamine toimuda ulatuses, mis on vajalik maksebilansistatistika ühtsuse tagamiseks Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide vahel, kes on võtnud kasutusele ühisraha.
2. Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et EKP võtab nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 määratletud põhimõtteid ja järgib sama määruse artiklis 14 sätestatud tingimusi.
3. Määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 13 määratletud konfidentsiaalset andmete vahetamist lubatakse liikmesriikide vahel juhul, kui andmete vahetamine on vajalik Euroopa Liidu maksebilansistatistika kvaliteedi tagamiseks.
Liikmesriigid, kes saavad teistelt liikmesriikidelt konfidentsiaalseid andmeid, käsitlevad sellist teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
Levitamine
1. Komisjon (Eurostat) levitab vastavalt käesolevale määrusele koostatud Euroopa statistikat sarnaselt I lisas osutatud regulaarsusega. Kõnealune statistika tehakse kättesaadavaks komisjoni (Eurostati) veebilehel.
2. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 18 ja statistika konfidentsiaalsuse kaitsmise põhimõtet mõjutamata tagavad liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) käesoleva määruse alusel nõutud andmete ja metaandmete levitamise ning teevad teatavaks nende koostamiseks kasutatud täpse metoodika.
Artikkel 10
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. juulist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 3 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 2 lõike 3 ja artikli 5 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Artikkel 11
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 4 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 12
Rakendamisaruanded
Hiljemalt 28. veebruariks 2018 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.
Aruandes eelkõige:
hinnatakse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute andmete kvaliteeti;
hinnatakse kasu, mida liit, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad saavad võrreldes statistika koostamiseks tehtud kulutustega;
tehakse kindlaks valdkonnad, kus on arenguruumi, ja määratletakse vajalikud muudatused lähtuvalt saavutatud tulemustest.
Artikkel 12a
Koostöö teiste komiteedega
Kõikides nõukogu otsusega 2006/856/EÜ ( 5 ) loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee pädevusse kuuluvates küsimustes küsib komisjon selle komitee arvamust vastavalt nimetatud otsusele.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Tabel 1
Kuu maksebilanss
|
Kreedit |
Deebet |
Saldo |
1. Jooksevkonto |
|||
Kaubad |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Teenused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Esmane tulu |
|||
Tööjõutulu |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Investeerimistulu |
|
|
|
Otseinvesteeringud |
|
|
|
Omakapital |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: residentide sektori reinvesteeritud tulu (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Võlainstrumendid |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Portfelliinvesteeringud |
|
|
|
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad |
Geo 3 |
Geo 1 |
|
Võlaväärtpaberid |
Geo 3 |
Geo 1 |
|
Muud investeeringud |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: intress |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Reservvarad |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: intress |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Muu esmane tulu |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Teisene tulu |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
2. Kapitalikonto |
|||
Kapitalikonto |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
|
Finantsvara netosoetamine |
Neto kohustuste võtmine |
Neto |
3. Finantskonto |
|||
Otseinvesteeringud |
|||
Omakapital residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Võlainstrumendid residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Portfelliinvesteeringud |
|||
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
Lühiajalised |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
|
|
Pikaajalised |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
|
|
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid |
|
|
Geo 2 (1) |
Muud investeeringud |
|||
Residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
sellest: sularaha ja hoiused |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Reservvarad |
|||
Rahaline kuld |
|
|
|
Füüsiline kuld |
Geo 1 (1) |
|
|
Isikupäratud kullakontod |
Geo 1 (1) |
|
|
Eriarveldusühikud (SDRid) |
Geo 1 (1) |
|
|
Reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) |
Geo 1 (1) |
|
|
Muud reservvarad |
|
|
|
Sularaha ja hoiused |
|
|
|
Nõuded rahandusasutuste, IMFi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) vastu |
Geo 1 (1) |
|
|
Nõuded muude institutsioonide (pangad) vastu |
Geo 1 (1) |
|
|
Väärtpaberid |
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 1 (1) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 1 (1) |
|
|
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad |
Geo 1 (1) |
|
|
Tuletisinstrumendid (neto) |
Geo 1 (1) |
|
|
Muud nõuded |
Geo 1 (1) |
|
|
(1) Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu. |
Tabel 2
Kvartali maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon
Regulaarsus : kvartal
Esimene vaatlusperiood : 2014. aasta esimene kvartal
Tähtpäev : t + 85 kuud 2014. aastast 2016. aastani; t + 82 2017. aastast (7)
|
Kreedit |
Deebet |
Saldo |
A. Jooksevkonto |
|||
Kaubad |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Üldkaubad maksebilansi alusel |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames |
Geo 3 |
|
|
Kaubandusteenuse raames omandatud kaubad (negatiivne kreedit) |
Geo 3 |
|
|
Kaubandusteenuse raames müüdud kaubad |
Geo 3 |
|
|
Mitterahaline kuld |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Bränding – kaudtransiidi korrigeerimine |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Teenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Veoteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Reisiteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Ehitus |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Kindlustus- ja pensioniteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Finantsteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Muud äriteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Teadus- ja arendusteenused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Valitsemissektori kaubad ja teenused (mujal kajastamata) |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Esmane tulu |
|||
Tööjõutulu |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Investeerimistulu |
|||
Tulu otseinvesteeringutelt |
|||
Omakapital |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Dividendid ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad |
|
|
|
Otseinvesteeringu ettevõtetes |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Otseinvestoris (pöördinvesteering) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sõsarettevõtete vahel |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Reinvesteeritud tulu |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Võlainstrumendid |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Otseinvesteeringu ettevõtetes |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Otseinvestoris (pöördinvesteering) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sõsarettevõtete vahel |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: Intress |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Tulu portfelliinvesteeringutelt |
|||
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
Dividendid |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Investeerimisfondide aktsiad |
|
|
|
Dividendid |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Reinvesteeritud tulu |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Intress |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Intress |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Muu investeerimistulu |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Intress |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
sellest: SDRide intress |
|
Geo 1 |
|
sellest: intress enne kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Kindlustus-, pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Tulu reservvaradelt |
Geo 3 |
|
|
sellest: Intress |
Geo 3 |
|
|
Muu esmane tulu |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Valitsemissektor |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Tootmis- ja impordimaksud |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Tootemaksud |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Muud tootmismaksud |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Subsiidiumid |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Tootesubsiidiumid |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Muud tootmissubsiidiumid |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Rent |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Muud sektorid |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Tootmis- ja impordimaksud |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Tootemaksud |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Muud tootmismaksud |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Subsiidiumid |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Tootesubsiidiumid |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Muud tootmissubsiidiumid |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Rent |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Teisene tulu |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Valitsemissektor |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sotsiaalmaksed |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sotsiaaltoetused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Rahvusvaheline koostöö (D74) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: liidu institutsioonidega (v.a EKP) |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Mitmesugused jooksevülekanded (D75) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu omavahendid (D76) |
Liidu institutsioonid |
Liidu institutsioonid |
|
Muud sektorid |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sotsiaalmaksed |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sotsiaaltoetused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kahjukindlustuse netopreemiad |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kahjukindlustuse nõuded |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Mitmesugused jooksevülekanded (D75) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: isiklikud ülekanded (residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: Töötajate rahaülekanded |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
B. Kapitalikonto |
|||
Kapitalikonto |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised, bruto |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kapitalisiirded |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Valitsemissektor |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kapitalimaksud |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Investeerimistoetused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Muud kapitalisiirded |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: võlgade kustutamine |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Muud sektorid |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kapitalimaksud |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Investeerimistoetused |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Muud kapitalisiirded |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
sellest: võlgade kustutamine |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
|
Finantsvara netosoetamine |
Neto kohustuste võtmine |
Neto |
C. Finantskonto |
|||
Finantskonto |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
Otseinvesteeringud |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Omakapital |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Omakapital reinvesteeritud tuluta |
|
|
|
Otseinvesteeringu ettevõtetes |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Otseinvestoris (pöördinvesteering) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sõsarettevõtete vahel |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Noteeritud |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Noteerimata |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Muu (nt kinnisvara) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Tulu reinvesteerimine |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Võlainstrumendid |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Otseinvesteeringu ettevõtetes |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Otseinvestoris (pöördinvesteering) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sõsarettevõtete vahel |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Portfelliinvesteeringud |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Noteeritud |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
|
Noteerimata |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
Noteeritud |
Geo 2 (1) |
|
|
Noteerimata |
Geo 2 (1) |
|
|
Investeerimisfondide aktsiad |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
sellest: Tulu reinvesteerimine |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
sellest: Tulu reinvesteerimine |
Geo 2 (1) |
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 4 |
Geo 1 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 1 (4) |
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid |
|||
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
Geo 3 |
Muud investeeringud |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 4 |
Geo 4 |
|
Muu omakapital |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Sularaha ja hoiused |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Pikaajalised |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Laenud |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3, IMF |
Geo 3, IMF |
|
Pikaajalised |
Geo 3, IMF |
Geo 3, IMF |
|
Kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Pikaajalised |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Muud saada-/makstaolevad arved |
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
Pikaajalised |
Geo 3 |
Geo 3 |
|
SDRid |
|
Geo 1 |
|
Reservvarad |
Geo 3 |
|
|
D. Tasakaalustavad kirjed |
|||
Kaupade ja teenuste saldo |
|
|
Geo 4 |
Jooksevkonto saldo |
|
|
Geo 1 |
Neto laenuandmine (+) / neto laenuvõtmine (–) (jooksevkonto ja kapitalikonto saldo) |
|
|
Geo 1 |
Neto laenuandmine (+) / neto laenuvõtmine (–) (finantskonto saldo) |
|
|
Geo 1 |
Statistiline viga, neto |
|
|
Geo 1 |
|
Nõuded |
Kohustused |
||||
|
Positsioonid |
Vahetuskursside muutusest tulenevad ümberhindlused |
Muudest hinnamuutustest tulenevad ümberhindlused |
Positsioonid |
Vahetuskursside muutusest tulenevad ümberhindlused |
Muudest hinnamuutustest tulenevad ümberhindlused |
E. Rahvusvaheline investeerimispositsioon |
||||||
Finantskonto |
Geo 1 |
|
|
Geo 1 |
|
|
Otseinvesteeringud |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 4 (3) |
|
|
Omakapital |
Geo 4 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 4 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Otseinvesteeringu ettevõtetes |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Otseinvestoris (pöördinvesteering) |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Sõsarettevõtete vahel |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Noteeritud |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Noteerimata |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Muu (nt kinnisvara) |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Võlainstrumendid |
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 4 (3) |
Geo (1) |
Geo 2 (1) |
Otseinvesteeringu ettevõtetes |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Otseinvestoris (pöördinvesteering) |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Sõsarettevõtete vahel |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
|
Portfelliinvesteeringud |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 1 |
|
|
Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 1 |
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 1 (4) |
|
|
Noteeritud |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Noteerimata |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
|
|
|
Noteeritud |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
|
|
Noteerimata |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad |
|
|
|
|
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 1 |
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 (3) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (4) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
|
|
Vääringu kaupa: |
|
|
|
|
|
|
Euro |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
USA dollar |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
Muud vääringud |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 1 |
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 (3) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 1 (4) |
Geo 1 (1) |
Geo 1 (1) |
Lunastamistähtajaga kuni üks aasta |
|
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
Lunastamistähtajaga üle ühe aasta |
|
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
|
|
Lunastamistähtajaga kuni üks aasta |
Geo 2 (1) |
|
|
|
|
|
Lunastamistähtajaga üle ühe aasta |
Geo 2 (1) |
|
|
|
|
|
Vääringu kaupa: |
|
|
|
|
|
|
Euro |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
USA dollar |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
Muud vääringud |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 1 (1) |
|
|
Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid |
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
Geo 2 (1) |
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
|
|
|
Muud investeeringud |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 4 (3) |
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 1) |
Geo 4 (3) |
|
|
Geo 4 (3) |
|
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Muu omakapital |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Sularaha ja hoiused |
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
|
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
Laenud |
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
|
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 (3), IMF |
|
|
Geo 3 (3), IMF |
|
|
Pikaajalised |
Geo 3 (3), IMF |
|
|
Geo 3 (3), IMF |
|
|
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
|
Geo 2 (1) |
Geo 2 (1) |
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
|
Geo 4 (3) |
Geo 2 (1) |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
Muud saada-/makstaolevad arved |
|
Geo 2 (1) |
|
|
Geo 2 (1) |
|
Residentide sektori kaupa (Sektor 2) |
|
|
|
|
|
|
Lühiajalised |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
Pikaajalised |
Geo 3 (3) |
|
|
Geo 3 (3) |
|
|
SDRid |
|
|
|
Geo 1 |
Geo 1 (1) |
|
(1) Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.
(2) ►M6 Üleminek tähtpäevale T + 82 ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu. ◄
(3) Geograafiline jaotus on alates 2019. aastast kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.
(4) Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi tase 1 (sektori 1), v.a sektor 2, on kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.
Tabel 3
Rahvusvaheline teenuskaubandus
|
Kreedit |
Deebet |
Saldo |
Tööjõutulu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Isiklikud ülekanded |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Töötajate rahaülekanded |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
TEENUSED |
Geo 6 |
Geo 6 |
Geo 6 |
Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Veoteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Meretransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Meretranspordi reisijatevedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Meretranspordi kaubavedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu veoteenus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Õhutransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Õhutranspordi reisijatevedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Õhutranspordi kaubavedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu veoteenus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu transport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Reisijatevedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kaubavedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu veoteenus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu transpordi laiendatud liigitus |
|||
Kosmosetransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Raudteetransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Raudteetranspordi reisijatevedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Raudteetranspordi kaubavedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu veoteenus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Maanteetransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Maanteetranspordi reisijatevedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Maanteetranspordi kaubavedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu veoteenus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Siseveetransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Siseveetranspordi reisijatevedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Siseveetranspordi kaubavedu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu veoteenus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Torutransport |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Elektrienergia ülekandmine |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud transpordi tugi- ja lisateenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Posti- ja kullerteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Reisiteenused |
|||
Ärireisid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud ärireisid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Erareisid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Tervishoiuga seotud kulutused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Õpingutega seotud kulutused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Ehitus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Ehitus välismaal |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Ehitus koostavas riigis |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kindlustus- ja pensioniteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otsekindlustus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Elukindlustus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Veosekindlustus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud otsekindlustusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Edasikindlustus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud kindlustuse abiteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Pensioni- ja standardsed tagatisteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Pensioniteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Standardsed tagatisteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Finantsteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) |
Geo 3 |
Geo 3 |
Geo 3 |
Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Telekommunikatsiooniteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Arvutiteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Infoteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Uudisteagentuuride teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud infoteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud äriteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Teadus- ja arendusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muu |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Õigusabiteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldus |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Arhitektuurialased teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Projekteerimisteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Teadus- ja muud tehnilised teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Jäätmekäitlus-, reostuse kõrvaldamise, põllumajandus- ja mäetööstuse teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kasutusrent |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kaubandusega seotud teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud äriteenused, mida ei ole mujal kajastatud |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Tervishoiuteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Haridusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud isikuteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja -teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Saatkonna- ja konsulaarteenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Sõjaväeüksuste ja -esinduste teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Muud valitsemissektori kaubad ja -teenused |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Tabel 4
Välismaised otseinvesteerimistehingud (sh tulu)
Tabel 4.1 Otseinvesteerimise finantstehingud
|
Neto |
Finantsvara netosoetus |
Neto kohustuste võtmine |
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal – Tehingud |
Geo 6 |
Geo 6 (2) |
Geo 6 (2) |
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital reinvesteeritud tuluta |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital reinvesteeritud tuluta (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital sõsarettevõtete vahel, reinvesteeritud tuluta (kõrgeim kontrolliv üksus on resident koostavas riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu reinvesteerimine |
Geo 5 |
Geo 5 |
|
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident koostavas riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tehingud |
Geo 6 |
Geo 6 (2) |
Geo 6 (2) |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital reinvesteeritud tuluta |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital reinvesteeritud tuluta (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital sõsarettevõtete vahel, reinvesteeritud tuluta (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident koostavas riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi |
Geo 5 |
|
|
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu reinvesteerimine |
Geo 5 |
|
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi |
Geo 5 |
|
|
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal – Tehingud (1) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tehingud (1) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
(1) Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015 (2) Geo 6: Geo 6 paksus kirjas: kohustuslik alates 2015. aastast. |
Tabel 4.2 Tulu otseinvesteeringutelt
|
Saldo |
Kreedit |
Deebet |
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu |
Geo 6 |
Geo 6 (2) |
Geo 6 (2) |
Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid (välja arvatud dividendid sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Reinvesteeritud tulu |
Geo 5 |
Geo 5 |
|
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt (välja arvatud tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu |
Geo 6 |
Geo 6 (2) |
Geo 6 (2) |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid (välja arvatud dividendid sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi |
Geo 5 |
|
|
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Reinvesteeritud tulu |
Geo 5 |
|
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt (välja arvatud tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi |
Geo 5 |
|
|
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal – Tulu (1) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu (1) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
(1) Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015 (2) Geo 6: Geo 6 paksus kirjas: kohustuslik alates 2015. aastast. |
Tabel 4.3 Jaotus tegevusvaldkonna järgi ja geograafiline jaotus
|
Andmete liik |
Geograafiline jaotus |
Jaotus tegevusvaldkonna järgi NACE REV2 |
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal |
Neto |
Geo 5 |
Tase 1 |
Geo 4 |
Tase 2 |
||
Otseinvesteeringud koostavas riigis |
Neto |
Geo 5 |
Tase 1 |
Geo 4 |
Tase 2 |
||
Tulu otseinvesteeringutelt |
Kreedit, deebet, saldo |
Geo 5 |
Tase 1 |
Geo 4 |
Tase 2 |
||
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal (1) |
Neto |
Geo 5 |
Tase 1 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis (1) |
Neto |
Geo 5 |
Tase 1 |
Tulu otseinvesteeringutelt (1) |
Kreedit, deebet, saldo |
Geo 5 |
Tase 1 |
(1) Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015 |
Tabel 5
Välismaiste Otseinvesteeringute positsioonid
Tabel 5.1 Otseinvesteeringute positsioonid
|
Neto |
Nõuded |
Kohustused |
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal |
Geo 6 |
Geo 6 (1) |
Geo 6 (1) |
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis |
Geo 6 |
Geo 6 (1) |
Geo 6 (1) |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi |
Geo 5 |
|
|
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis) |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala |
Geo 5 |
|
|
kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi |
Geo 5 |
|
|
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis |
Geo 5 |
Geo 5 |
Geo 5 |
(1) Geo 6: Geo 6 paksus kirjas: kohustuslik alates 2015. aastast. |
Tabel 5.2 Otseinvesteeringute positsioonid Jaotus tegevusvaldkonna järgi ja geograafiline jaotus
|
Andmete liik |
Geograafiline jaotus |
Jaotus tegevusvaldkonna järgi, NACE REV2 |
KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal |
Neto positsioonid |
Geo 5 |
Tase 1 |
Geo 4 |
Tase 2 |
||
Otseinvesteeringud koostavas riigis |
Neto positsioonid |
Geo 5 |
Tase 1 |
Geo 4 |
Tase 2 |
||
RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED |
|||
Otseinvesteeringud välismaal |
Neto positsioonid |
Geo 5 |
Tase 1 |
Otseinvesteeringud koostavas riigis |
Neto positsioonid |
Geo 5 |
Tase 1 |
Tabel 6
Geograafilise jaotuse tasemed
GEO 1 |
GEO 2 |
GEO 3 |
VÄLISMAAILM |
VÄLISMAAILM |
VÄLISMAAILM |
|
Euroalasisene |
LIIDUSISENE |
|
Euroalaväline |
LIIDUVÄLINE |
|
|
Euroalasisene |
|
|
Euroalaväline |
GEO 4 |
GEO 5 |
GEO 6 |
VÄLISMAAILM |
VÄLISMAAILM |
VÄLISMAAILM |
|
EUROOPA |
EUROOPA |
Euroalavälised liidu liikmesriigid (1) |
Belgia |
Belgia |
|
Bulgaaria |
Bulgaaria |
|
Tšehhi Vabariik |
Tšehhi Vabariik |
|
Taani |
Taani |
|
Saksamaa |
Saksamaa |
|
Eesti |
Eesti |
|
Iirimaa |
Iirimaa |
|
Kreeka |
Kreeka |
|
Hispaania |
Hispaania |
|
Prantsusmaa |
Prantsusmaa |
|
Horvaatia |
Horvaatia |
|
Itaalia |
Itaalia |
|
Küpros |
Küpros |
|
Läti |
Läti |
|
Leedu |
Leedu |
|
Luksemburg |
Luksemburg |
|
Ungari |
Ungari |
|
Malta |
Malta |
|
Madalmaad |
Madalmaad |
|
Austria |
Austria |
|
Poola |
Poola |
|
Portugal |
Portugal |
|
Rumeenia |
Rumeenia |
|
Sloveenia |
Sloveenia |
|
Slovakkia |
Slovakkia |
|
Soome |
Soome |
|
Rootsi |
Rootsi |
|
Island |
Island |
|
Liechtenstein |
Liechtenstein |
|
Norra |
Norra |
Šveits |
Šveits |
Šveits |
|
MUUD EUROOPA RIIGID |
MUUD EUROOPA RIIGID |
|
|
Albaania |
|
|
Andorra |
|
|
Valgevene |
|
|
Bosnia ja Hertsegoviina |
|
|
Fääri saared |
|
|
Gibraltar |
|
|
Guernesey |
|
|
Vatikan |
|
|
Mani saar |
|
|
Jersey |
|
|
Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik |
|
|
Moldova |
|
|
Montenegro |
Venemaa |
Venemaa |
Venemaa |
|
|
Serbia |
|
|
San Marino |
|
Türgi |
Türgi |
|
|
Ukraina |
Ühendkuningriik |
Ühendkuningriik |
Ühendkuningriik |
|
AAFRIKA |
AAFRIKA |
|
PÕHJA-AAFRIKA |
PÕHJA-AAFRIKA |
|
|
Alžeeria |
|
Egiptus |
Egiptus |
|
|
Liibüa |
|
Maroko |
Maroko |
|
|
Tuneesia |
|
MUUD AAFRIKA RIIGID |
MUUD AAFRIKA RIIGID |
|
|
Angola |
|
|
Benin |
|
|
Botswana |
|
|
Briti India ookeani ala |
|
|
Burkina Faso |
|
|
Burundi |
|
|
Kamerun |
|
|
Roheneemesaared |
|
|
Kesk-Aafrika Vabariik |
|
|
Tšaad |
|
|
Komoorid |
|
|
Kongo |
|
|
Côte d'Ivoire |
|
|
Kongo Demokraatlik Vabariik |
|
|
Djibouti |
|
|
Ekvatoriaal-Guinea |
|
|
Eritrea |
|
|
Etioopia |
|
|
Gabon |
|
|
Gambia |
|
|
Ghana |
|
|
Guinea |
|
|
Guinea-Bissau |
|
|
Keenia |
|
|
Lesotho |
|
|
Libeeria |
|
|
Madagaskar |
|
|
Malawi |
|
|
Mali |
|
|
Mauritaania |
|
|
Mauritius |
|
|
Mosambiik |
|
|
Namiibia |
|
|
Niger |
|
Nigeeria |
Nigeeria |
|
Lõuna-Aafrika |
Lõuna-Aafrika |
|
|
Rwanda |
|
|
Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha |
|
|
São Tomé ja Príncipe |
|
|
Senegal |
|
|
Seišellid |
|
|
Sierra Leone |
|
|
Somaalia |
|
|
Sudaan |
|
|
Lõuna-Sudaan |
|
|
Svaasimaa |
|
|
Tansaania |
|
|
Togo |
|
|
Uganda |
|
|
Sambia |
|
|
Zimbabwe |
|
AMEERIKA |
AMEERIKA |
|
PÕHJA-AMEERIKA RIIGID |
PÕHJA-AMEERIKA RIIGID |
Kanada |
Kanada |
Kanada |
|
|
Gröönimaa |
Ühendriigid |
Ühendriigid |
Ühendriigid |
|
KESK-AMEERIKA RIIGID |
KESK-AMEERIKA RIIGID |
|
|
Anguilla |
|
|
Antigua ja Barbuda |
|
|
Aruba |
|
|
Bahama |
|
|
Barbados |
|
|
Belize |
|
|
Bermuda |
|
|
Bonaire, Sint Eustatius ja Saba |
|
|
Neitsisaared, Briti |
|
|
Kaimani saared |
|
|
Costa Rica |
|
|
Kuuba |
|
|
Curaçao |
|
|
Dominica |
|
|
Dominikaani Vabariik |
|
|
El Salvador |
|
|
Grenada |
|
|
Guatemala |
|
|
Haiti |
|
|
Honduras |
|
|
Jamaica |
|
Mehhiko |
Mehhiko |
|
|
Montserrat |
|
|
Nicaragua |
|
|
Panama |
|
|
Saint Kitts ja Nevis |
|
|
Saint Lucia |
|
|
St. Maarten |
|
|
Saint Vincent ja Grenadiinid |
|
|
Trinidad ja Tobago |
|
|
Turks ja Caicos |
|
|
Neitsisaared, USA |
|
LÕUNA-AMEERIKA RIIGID |
LÕUNA-AMEERIKA RIIGID |
|
Argentina |
Argentina |
|
|
Boliivia |
Brasiilia |
Brasiilia |
Brasiilia |
|
Tšiili |
Tšiili |
|
|
Colombia |
|
|
Ecuador |
|
|
Falklandi saared |
|
|
Guajaana |
|
|
Paraguay |
|
|
Peruu |
|
|
Suriname |
|
Uruguay |
Uruguay |
|
Venezuela |
Venezuela |
|
AASIA |
AASIA |
|
LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID |
LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID |
|
PÄRSIA LAHE RIIGID |
PÄRSIA LAHE RIIGID |
|
|
Bahrein |
|
|
Iraak |
|
|
Kuveit |
|
|
Omaan |
|
|
Katar |
|
|
Saudi Araabia |
|
|
Araabia Ühendemiraadid |
|
|
Jeemen |
|
MUUD LÄHIS-IDA RIIGID |
MUUD LÄHIS-IDA RIIGID |
|
|
Armeenia |
|
|
Aserbaidžaan |
|
|
Gruusia |
|
|
Iisrael |
|
|
Jordaania |
|
|
Liibanon |
|
|
Palestiina territoorium |
|
|
Süüria |
|
MUUD AASIA RIIGID |
MUUD AASIA RIIGID |
|
|
Afganistan |
|
|
Bangladesh |
|
|
Bhutan |
|
|
Brunei |
|
|
Birma/Myanmar |
|
|
Kambodža |
Hiina |
Hiina |
Hiina |
Hongkong |
Hongkong |
Hongkong |
India |
India |
India |
|
Indoneesia |
Indoneesia |
|
|
Iraan |
Jaapan |
Jaapan |
Jaapan |
|
|
Kasahstan |
|
|
Kõrgõzstan |
|
|
Laos |
|
|
Macau |
|
Malaisia |
Malaisia |
|
|
Maldiivid |
|
|
Mongoolia |
|
|
Nepal |
|
|
Põhja-Korea |
|
|
Pakistan |
|
Filipiinid |
Filipiinid |
|
Singapur |
Singapur |
|
Lõuna-Korea |
Lõuna-Korea |
|
|
Sri Lanka |
|
Taiwan |
Taiwan |
|
|
Tadžikistan |
|
Tai |
Tai |
|
|
Ida-Timor |
|
|
Türkmenistan |
|
|
Usbekistan |
|
|
Vietnam |
|
OKEAANIA JA POLAARALAD |
OKEAANIA JA POLAARALAD |
|
|
Ameerika Samoa |
|
|
Guam |
|
|
Ühendriikide hajasaared |
|
Austraalia |
Austraalia |
|
|
Kookossaared (Keelingi saared) |
|
|
Jõulusaar |
|
|
Heard ja McDonald |
|
|
Norfolk |
|
|
Fidži |
|
|
Prantsuse Polüneesia |
|
|
Kiribati |
|
|
Marshalli saared |
|
|
Mikroneesia |
|
|
Nauru |
|
|
Uus-Kaledoonia |
|
Uus-Meremaa |
Uus-Meremaa |
|
|
Cooki saared |
|
|
Niue |
|
|
Tokelau |
|
|
Põhja-Mariaanid |
|
|
Palau |
|
|
Paapua Uus-Guinea |
|
|
Pitcairn |
|
|
Antarktika |
|
|
Bouvet' saar |
|
|
Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared |
|
|
Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad |
|
|
Saalomoni saared |
|
|
Tonga |
|
|
Tuvalu |
|
|
Vanuatu |
|
|
Samoa |
|
|
Wallis ja Futuna |
LIIDUSISENE |
LIIDUSISENE |
LIIDUSISENE |
LIIDUVÄLINE |
LIIDUVÄLINE |
LIIDUVÄLINE |
Euroalasisene |
Euroalasisene |
Euroalasisene |
Euroalaväline |
Euroalaväline |
Euroalaväline |
Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP) |
Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP) |
Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP) |
Euroopa Investeerimispank |
Euroopa Investeerimispank |
Euroopa Investeerimispank |
|
Euroopa Keskpank (EKP) |
Euroopa Keskpank (EKP) |
|
LIIDUSISENE (JAOTAMATA) |
LIIDUSISENE (JAOTAMATA) |
|
LIIDUVÄLINE (JAOTAMATA) |
LIIDUVÄLINE (JAOTAMATA) |
Offshore-finantskeskused |
Offshore-finantskeskused |
Offshore-finantskeskused |
Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid) |
Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid) |
Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid) |
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) |
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) |
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) |
(1) Euroalavälised liidu liikmesriigid: nõutav jaotus riikide kaupa. |
Tabel 7
Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi
Sektor 1 |
Sektor 2 |
Keskpank (S.121) |
Keskpank (S.121) |
Muud rahaloomeasutused (RAd) |
Muud rahaloomeasutused (RAd) |
Hoiuettevõtted, v.a. keskpank (S. 122) |
Hoiuettevõtted, v.a. keskpank (S. 122) |
Rahaturufondid (S.123) |
Rahaturufondid (S.123) |
Valitsemissektor (S.13) |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud sektorid |
Muud sektorid |
|
Muud finantsinstitutsioonid kui RAd (S.124+S.125+S.126+S.127+S.128+S.129) |
|
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.11+S.14+S.15) |
Tabel 8
Tegevusvaldkonna järgi jaotamise tasemed
Tase 1 |
Tase 2 |
NACE rev. 2 |
|
PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS |
A jagu |
MÄETÖÖSTUS |
MÄETÖÖSTUS |
B jagu |
|
Toornafta ja maagasi tootmine ning kaevandamist abistavad tegevusalad |
osad 06, 09 |
TÖÖTLEV TÖÖSTUS |
TÖÖTLEV TÖÖSTUS |
C jagu |
|
Toiduainete, jookide ja tubaka tootmine |
osad 10, 11, 12 |
|
Tekstiili ja puidutootmine KOKKU |
osad 13, 14, 16, 17, 18 |
|
Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine |
osad 13, 14 |
|
Puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja paberitoodete tootmine; kirjastamine ja trükkimine |
osad 16, 17, 18 |
Nafta-, keemia-, farmaatsia-, kummi-, plasttoodete tootmine |
Naftatoodete, kemikaalide, farmaatsia-, kummi-, plasttoodete tootmine KOKKU |
osa 19, 20, 21, 22 |
|
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine |
osa 19 |
|
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine |
osa 20 |
|
Kummi- ja plasttoodete tootmine |
osa 22 |
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
Metalli- ja masinaehituse tootmine KOKKU |
osad 24, 25, 26, 28 |
|
Metalli ja metalltoodete tootmine |
osad 24, 25 |
|
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
osa 26 |
|
Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine |
osa 28 |
Sõidukite, muude transpordivahendite tootmine |
Sõidukite ja muude transpordivahendite tootmine KOKKU |
osad 29, 30 |
|
Sõidukite ja muude transpordivahendite tootmine |
osa 29 |
|
Muude transpordivahendite tootmine |
osa 30 |
|
Muu tootmine KOKKU |
osad 15, 23, 27, 31, 32, 33 |
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE |
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE |
jagu D |
VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS |
VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS |
jagu E |
|
Veekogumine, -töötlus ja -varustus |
osa 36 |
|
Kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus |
osad 37, 38, 39 |
EHITUS |
EHITUS |
jagu F |
TEENUSED KOKKU |
TEENUSED KOKKU |
jaod G, H, I, J, K, L, M, N O, P, Q, R, S, T, U |
HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT |
HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT |
jagu G |
|
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont |
osa 45 |
|
Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; |
osa 46 |
|
Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; |
osa 47 |
VEONDUS JA LAONDUS |
VEONDUS JA LAONDUS |
jagu H |
|
Veondus ja laondus KOKKU |
osad 49, 50, 51, 52 |
|
Maismaaveondus ja torutransport |
osa 49 |
|
Veetransport |
osa 50 |
|
Õhutransport |
osa 51 |
|
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad |
osa 52 |
|
Posti- ja kulleriteenistus |
osa 53 |
MAJUTUS JA TOITLUSTUS |
MAJUTUS JA TOITLUSTUS |
jagu I |
TEAVE JA TEABEVAHETUS |
TEAVE JA TEABEVAHETUS |
jagu J |
|
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, muu meelelahutustegevus |
osad 59, 60 |
|
Telekommunikatsioon |
osa 61 |
|
Muu info- ja sidetegevus |
osad 58, 62, 63 |
FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS |
FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS |
jagu K |
|
Finantsvahendus, v.a kindlustus ja pensionifondid |
osa 64 |
|
Valdusfirmade tegevus |
rühm 64.2 |
|
Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
osa 65 |
|
Muu finantstegevus |
osa 66 |
|
KINNISVARAALANE TEGEVUS |
jagu L |
KUTSE-, TEADUS JA TEHNIKAALANE TEGEVUS |
KUTSE-, TEADUS JA TEHNIKAALANE TEGEVUS |
jagu M |
|
Õigusabi ja raamatupidamine |
osa 69 |
|
Õigusabi |
rühm 69.1 |
|
Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine |
rühm 69.2 |
|
Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine |
osa 70 |
|
Peakontorite tegevus |
rühm 70.1 |
|
Juhtimisalane nõustamine |
rühm 70.2 |
|
Arhitektuurialane tegevus ja projekteerimine; teimimine ja analüüs |
osa 71 |
Teadus- ja arendustegevus |
Teadus- ja arendustegevus |
osa 72 |
|
Reklaamiteenused ja turu-uuringud |
osa 73 |
|
Reklaamiteenused |
rühm 73.1 |
|
Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused |
rühm 73.2 |
|
Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veterinaaria |
osad 74, 75 |
|
HALDUS- JA ABITEGEVUSED |
jagu N |
|
Rentimine ja kasutusrent |
osa 77 |
|
Muud haldus- ja abitegevused |
osad 78, 79, 80, 81, 82 |
|
HARIDUS |
jagu P |
|
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE |
jagu Q |
KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG |
KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG |
jagu R |
|
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus |
osa 90 |
|
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide, muude kultuuriasutuste tegevus |
osa 91 |
|
Spordi- ja muud vaba aja tegevused; hasartmängude ja kihlvedude korraldamine |
osad 92, 93 |
|
MUU TEENINDUS |
jagu S |
|
Organisatsioonide tegevus |
osa 94 |
|
Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus, muu teenindus |
osad 95, 96 |
|
Jaotamata |
|
|
Eraisikute kinnisvaramüük ja -ost |
|
KOKKU |
KOKKU |
|
II LISA
MÄÄRATLUSED (artiklis 10 nimetatud)
Järgmised määratlused põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatu kuuendal taastrükil (edaspidi „BPM6”), Euroopa arvepidamise süsteemil, rahvusvahelise teenuskaubanduse statistika kogumist käsitleval 2010. aasta käsiraamatul, OECD välismaiste otseinvesteeringute standardil (edaspidi „BD4”).
A. JOOKSEVKONTO
Jooksevkonto kajastab residentide ja mitteresidentide vahelisi kaupade ja teenuste ning esmase ja teisese tulu vooge.
1. KAUBAD
Maksebilansi jooksevkonto kaupade konto hõlmab vallasvarana kaupu, mille puhul toimub omandiõiguse üleminek residentide ja mitteresidentide vahel.
1.1 Üldkaubad maksebilansi alusel
„Üldkaubad maksebilansi alusel” all kajastatakse kaupu, mille osas toimub omandiõiguse üleminek residendi ja mitteresidendi vahel ning mis ei ole hõlmatud muude kirjetega, nagu kaubandusteenuse raames omandatud ja müüdud kaubad (vt 1.2) ja mitterahaline kuld (vt 1.3), või mis on osa teenuse osutamisest. Üldkaupu hinnatakse turuväärtuses FOB-hinna (franko laeva pardal) alusel. Riigi andmete edastamisel liidu koondnäitajate koostamiseks esitatakse andmed kaupade impordi ja ekspordi kohta kaudtransiidis; liidusisese kaubavahetuse puhul tuleb määratleda partnerriik vastavalt saatjariigi põhimõttele.
1.2 Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames
Kaubandusteenuseks nimetatakse residendi poolt kaupade ostmist mitteresidendilt ning nende järgnevat edasimüümist teisele mitteresidendile ilma, et kaubad siseneksid koostava riigi territooriumile. Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames on vahendatavate kaupade müügihinna ja ostuhinna vahe. See kirje hõlmab vahendajate marginaale, kapitalikasumeid ja -kahjumeid ning muutusi vahendatavate kaupade varudes.
1.2.1 |
Kaubandusteenuse raames omandatud kaubad kajastatakse kaubandusettevõtja riigi negatiivse ekspordi/kreeditina. |
1.2.2 |
Kaupade müük esitatakse kirje „Kaubandusteenuse raames müüdud kaubad” all kaubandusettevõtja riigi positiivse ekspordi/krediidina. |
1.3 Mitterahaline kuld
Mitterahalise kulla all kajastatakse kogu kuld, mis ei ole rahaline kuld. Rahaline kuld kuulub rahandusasutustele ning seda hoitakse reservvarana (vt 6.5.1). Mitterahaline kuld võib olla füüsiline kuld (s.t. mündid, valuplokid või kangid, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000 st, k.a. isikupärastatud kullakontodel hoitav kuld), kullapulber ja muu töötlemata kujul või pooltöödeldud kujul hoitav kuld.
1.4 Bränding – kaudtransiidi korrigeerimine
Kaudtransiidi all mõistetakse kaupu, mille on liikmesriiki importinud ning tollis liidusiseseks vabaks ringluseks (ja impordimaksu kohaldamiseks) vormistanud üksus, keda ei käsitleta residendist institutsionaalsete üksustena, ning mis on seejärel saadetud teise liikmesriiki. Bränding registreeritakse kaudtransiidi poolt mõjutatud liikmesriigis eesmärgiga koguda andmeid algselt kolmandast riigist imporditud ja tollis deklareeritud üldkauba väärtuse erinevuse kohta teise liikmesriiki saadetud kauba väärtusest. Geograafiline jaotus koostatakse koostavas riigis asjaomaste kaupadega seonduvaid tolliprotseduure teostavat ettevõtet kontrolliva emaettevõtte asukohamaa alusel.
2. TEENUSED
Teenused on tarbivate üksuste tingimusi muutva, või toodete või finantsvarade vahetustehinguid soodustava tootmistegevuse tulemus. Teenused ei ole tavaliselt eraldi objektid, mille osas rakendatakse omandiõigust, ning neid ei saa enamasti eristada nende tootmisest.
2.1 Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused
Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused hõlmavad kaupade töötlemist, komplekteerimist, markeerimist, pakendamist jne ettevõtte poolt, kes ei ole vastavate kaupade omanik. Kaupu töötleb üksus, kellele kaupade omanik maksab selle eest tasu. Kuivõrd kaupade omandiõigus ei muutu, ei registreerita töötleja ja omaniku vahel ka kauba ostu-müügi tehingut. Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise eest makstav tasu ei pea vastama töötlusse antud kaupade väärtuse ja töödeldud kaupade väärtuse vahele. Siia ei kuulu kasutamisvalmis osade kokkupanemine (kajastatakse kirje ehitus all) ning markeerimine ja pakendamine transpordi (kajastatakse kirje veoteenused all) eesmärgil.
2.2 Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused
„Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused” all kajastatakse mitteresidentide omandis olevate kaupade hooldamist ja remonti residentide poolt (ning vastupidi). Remonti võib teha remonditöid teostava ettevõtte asukohas või mujal. Hooldus- ja remonditööde hind sisaldab remonditööde teostaja poolt tarnitud ja teenustasus sisalduvate osade ja materjalide maksumust. Osad ja materjalid, mille eest võetakse eraldi tasu, kajastatakse üldkauba all. Siia kuuluvad ka laevade, õhusõidukite ja muude transpordivahendite hooldus- ja remonditööd. Siia ei kuulu transpordivahendite puhastamine, mis kajastatakse veoteenuste all. Siia ei kuulu ehituse hooldus- ja remonditööd, mis kajastatakse ehituse all. Siia ei kuulu ka arvutite hooldus- ja remonditööd, mis kajastatakse arvutiteenuste all.
2.3 Veoteenused
Veoteenuste all kajastatakse inimeste ja kaupade transporti ning seonduvaid tugi- ja lisateenuseid. Veoteenused hõlmavad ka posti- ja kullerteenuseid. Veoteenused kajastatakse maksebilansis, kui teenuseid osutatakse ühe riigi residendi poolt teise riigi residendile. Veoteenused saab liigitada:
transpordiliigi järgi, s.t mere-, õhu- või muu transport. Muu transpordi laiendatud liigitus võib hõlmata veel raudtee-, maantee-, sisevee-, toru- ja kosmosetransporti, aga ka elektrienergia edastamist;
selle järgi, mida veetakse, s.t reisijate- või kaubavedu või muu (siia alla kuuluvad tugi- ja lisateenused, nagu konteinerite täitmine ja tühjendamine, laondus, pakendamine ja uuestipakendamine, sadamas ja lennujaamas transpordivahendite puhastamine).
2.3.1 Meretransport
Hõlmab kõiki merega seotud veoteenuseid. Meretransport peab jagunema reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks.
2.3.2 Õhutransport
Hõlmab kõiki õhuveoga seotud veoteenuseid. Õhutransport peab jagunema reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks.
2.3.3 Muu transport
Hõlmab kõiki veoteenuseid, v.a mere- ja õhuveoga seotud teenused. Muu transport jaguneb reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks. Muu transpordi laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist:
Kosmosetransport, mis hõlmab ettevõtjate poolt satelliitide väljasaatmise teenust satelliitide omanikele (näiteks telekommunikatsiooniettevõtted) ja muud kosmosetehnikaoperaatorite teenust, näiteks kaupade ja inimeste vedu teadusuuringuteks. Siia kuulub ka reisijatevedu kosmoses ja ühe riigi maksed teisele riigile tema residentide poolt sooritatud kosmosereiside eest.
Raudteetransport, mis hõlmab veoteenuseid raudteel. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.
Maanteetransport, mis hõlmab veoteenuseid veoautode, busside jmt veoteenuseid. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.
Siseveetransport on seotud rahvusvaheliste veoteenustega jõgedel, kanalitel, järvedel jmt. Siia kuuluvad ühe riigi siseveeteed ja sellised veeteed, mis on ühised kahele või mitmele riigile. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.
Torutransport hõlmab selliste kaupade, nagu nafta ja naftatooted, vesi ja gaas, rahvusvahelist transporti torude kaudu. Siin ei kirjendata jaotusteenuseid tarbijale, tavaliselt alajaamade kaudu, (need kajastatakse muude äriteenuste all) ja transporditavate toodete maksumust (kajastatakse üldkaupade all).
Elektrienergia ülekanne hõlmab teenuseid elektrienergia ülekandmiseks kõrgpingel omavahel ühendatud liinide võrgu ja nendega seotud seadmete kaudu toitepunktide ja nende punktide vahel, kus toimub muutmine madalpingeks tarbijatele edastamiseks või edastamiseks muudesse elektrisüsteemidesse. Siia kuuluvad elektrienergia ülekandetasud, kui need on eristatavad elektri tootmise ja jaotamise maksumusest. Elektrienergia enese maksumus siia alla ei kuulu. Samuti ei kirjendata siin elektrienergia jaotusteenuseid (need kajastatakse muude äriteenuste ja mujal kajastamata muude äriteenuste all).
Muud transpordi tugi- ja lisateenused hõlmavad kõiki muid veoteenuseid, mida ei saa liigitada ühegi eespool kirjeldatud veoteenuse liigi alla.
2.3.4 Posti- ja kullerteenused
Posti- ja kullerteenused hõlmavad kirjade, ajalehtede, ajakirjade, brošüüride ja muude trükiste ning pakkide kogumist saatja juurest, nende vedu ja kättetoimetamist saajale, sealhulgas postkontori letiteenused ja postkastide rentimise teenused.
2.4 Reisiteenused
Reisiteenuste kreedit hõlmab riigi külastamisel mitteresidendi poolt oma tarbeks või kingituseks asjaomasest riigist omandatud kaupu ja teenuseid. Reisiteenuste deebet hõlmab teise riigi külastamisel residendi poolt oma tarbeks või kingituseks asjaomasest riigist omandatud kaupu ja teenuseid Reisiteenustena kajastatakse kohalikku transporti (s.t. külastatavas riigis residendi poolt mitteresidendile osutatud veoteenused), kuid mitte rahvusvahelist transporti (kajastatakse reisijateveo all). Samuti jäävad välja reisija poolt ostetud kaubad edasimüügiks reisija kodu- või mõnes teises riigis. Reisiteenused jagunevad kahte peamisse alarühma: ärireisid ja erareisid.
2.4.1 Ärireisid
Ärireisid hõlmavad kaupade ja teenuste omandamist ärireisijate poolt. See hõlmab ka kaupade ja teenuste omandamist isiklikuks kasutamiseks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad. Ärireisid on lisaks jaotatud kahte rühma: kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt ning muud ärireisid.
2.4.1.1 |
Kirje „Kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt” alla kuulub kaupade ja teenuste omandamine isiklikeks vajadusteks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad ja kelle tööandja on kõnealuse riigi resident. |
2.4.1.2 |
Muude ärireiside alla kuuluvad kõik ärireisi kulud, mida ei ole kandnud piiriala- ja hooajatöötajad või teised lühiajalised töötajad. |
2.4.2 Erareisid
Erareisid hõlmavad kaupu ja teenuseid, mida omandavad reisijad, kes külastavad välisriiki muudel eesmärkidel kui äritegevus, näiteks puhkus, meelelahutus ja kultuuriüritustel osalemine, sõprade ja sugulaste külastamine, palverännak ning hariduse ja tervisega seotud eesmärkidel. Erareisid jagunevad kolme peamisse alarühma: tervishoiuga seotud kulutused, õpingutega seotud kulutused ja muud erareisid.
2.4.2.1 |
Tervishoiuga seotud kulutused hõlmab ravi eesmärgil reisivate isikute kogukulutusi. |
2.4.2.2 |
Õpingutega seotud kulutused hõlmab õppurite kogukulutusi. |
2.4.2.3 |
Muud erareisid hõlmavad kõiki erareisiteenuseid, mis ei kajastu tervishoiuga seotud kulutuste ega õpingutega seotud kulutuste all. |
2.5 Ehitus
Ehituse all kajastatakse põhivarana arvele võetud ehitiste, inseneritehniliste maaparanduste ja muude rajatiste (k.a. teed, sillad, tammid jne) rajamist, renoveerimist, remontimist ja laiendamist. Siia kuuluvad kõik seonduvad paigaldus- ja monteerimistööd, ehitusplatsi ettevalmistus- ja üldehitustööd, eriteenused (maalri-, toru- ja lammutustööd) ning ehitusprojektide juhtimine. Rahvusvahelise teenuskaubanduse ehituslepingud on tavaliselt lühiajalised. Mastaapseid ehitusprojekte, mille hankijaks on mitteresidendist ettevõte ning mille valmimiseks kulub vähemalt aasta, käsitletakse tavaliselt residendi projektidena.
Ehituse saab lisaks jaotada järgmiselt: ehitus välismaal ja ehitus koostavas riigis.
2.5.1 Ehitus välismaal
„Ehitus välismaal” hõlmab mitteresidentidele osutatud ehitusteenuseid koostava riigi residentidest ettevõtjate poolt (kreedit/eksport) ja nende poolt vastuvõtvas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (deebet/import).
2.5.2 Ehitus koostavas riigis
„Ehitus koostavas riigis” hõlmab mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostava riigi residentidele osutatavaid ehitusteenuseid (deebet) ja mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostavas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (kreedit).
2.6 Kindlustus- ja pensioniteenused
Kindlustus- ja pensioniteenused: otsekindlustus, edasikindlustus, muud kindlustuse abiteenused,, pensioni- ja standardsed tagatisteenused. Otsekindlustus jaotatakse üksikasjalikumalt elukindlustuseks, veosekindlustuseks ja muudeks otsekindlustusteenusteks. Pensioni- ja standardsed tagatisteenused jaotatakse üksikasjalikumalt pensioniteenusteks ja standardseteks tagatisteenusteks. Neid teenuseid hinnatakse või nende väärtust määratakse pigem kogu kindlustuspreemias sisalduva teenustasu alusel kui kindluspreemia kogusumma alusel.
2.6.1 Elukindlustus
Elukindlustuspoliisi omanikud maksavad kindlustusandjale regulaarseid kindlustusmakseid (võib olla ka ainult ühekordne makse), mille eest kindlustusandja garanteerib kindlustusvõtjale kokkulepitud minimaalse summa või annuiteetmaksete tasumise kindlaksmääratud kuupäeval või kindlustusvõtja surma korral, kui see on varasem. Tähtajalist elukindlustust, mille puhul hüvitist makstakse ainult surma korral, siin ei kajastata (kajastatakse muu otsekindlustuse all).
2.6.2 Veosekindlustus
Veosekindlustusteenused on seotud eksporditavate või imporditavate kaupade kindlustusega arvestades kaupade FOB-hinda ja veokulusid.
2.6.3 Muud otsekindlustusteenused
Muud otsekindlustusteenused hõlmavad kõiki muid kahjukindlustusliike. Siia kuuluvad tähtajaline elukindlustus; õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus (kui seda ei osuta riik sotsiaalkindlustussüsteemi osana); mere-, õhu- ja muu transpordikindlustus; tulekindlustus ja muu kindlustus varalise kahju vastu; rahalise kahju kindlustus; tsiviilvastutuskindlustus ja muud kindlustustegevuse liigid, näiteks reisikindlustus ning laenu- ja krediitkaartidega seonduv kindlustus.
2.6.4 Edasikindlustus
Edasikindlustus on kindlustusriski osaline edasikandmine edasikindlustusega tegelevale ettevõtjale kindlustuspreemiaga saadava tulu proportsionaalse osa eest. Edasikindlustustehingud võivad olla seotud erinevaid riskiliike ühendatavate pakettidega.
2.6.5 Muud kindlustuse abiteenused
Muud kindlustuse abiteenused hõlmavad kindlustus- ja pensionifondide tegevusega tihedalt seotud tehinguid. Siia kuuluvad agentide vahendustasud, kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi teenused, kindlustuse- ja pensionialased konsultatsiooniteenused, hindamis- ja korrigeerimisteenused, aktuaari teenused, päästetööde juhtimisteenused, hüvitistega seotud reguleerivad ja järelevalveteenused, võlgnevuste sissenõudmise teenused.
2.6.6 Pensioniteenused
Pensioniteenused hõlmavad selliste fondide teenuseid, mis on valitsuse poolt või töötajate nimel kindlustusettevõtte poolt asutatud konkreetsetele töötajate rühmadele, et tagada pensionipõlves sissetulek ja toetused surma või puude korral.
2.6.7 Standardsed tagatisteenused
Standardsed tagatisteenused on standardsete tagatisskeemidega seotud teenused. Need on kokkulepped, mille kohaselt üks pool (käendaja) võtab kohustuse kanda laenuandja kahju, juhul kui laenuvõtja ei täida oma kohustusi. Siia kuuluvad muuhulgas ekspordikrediit ja õppelaenu tagatised.
2.7 Finantsteenused
Finantsteenuste hulka kuuluvad vahendus- ja lisateenused, välja arvatud kindlustus- ja pensionifonditeenused, mida tavaliselt osutavad pangad või muud finantsinstitutsioonid.
2.7.1 Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused
Paljude finantsteenuste puhul võetakse teenuse osutamise eest otseselt tasu ning eriarvutused ei ole vajalikud. Nimetatud tasude hulka kuuluvad deposiidi- ja laenutasud, ühekordse tagatise tasud, ennetähtaegse tagasimaksmise tasud ja viivistrahvid, akreditiivide tasud, krediitkaardi teenustasud ning kapitalirendi, faktooringu, emissiooni ja maksete arveldamisega seonduvad vahendustasud ja tasud. Siia kuuluvad ka finantsnõustamisteenused, finantsvarade või investeerimiskulla hoidmine, finantsvarahaldus, järelevalveteenused, likviidsuse lisamise teenused, riskide ülevõtmise teenused (v.a. kindlustus), ühinemiste ja ülevõtmiste teenused, krediidireitinguteenused, börsiteenused ja usaldushoiuteenused. Finantsinstrumentide vahendajad võivad oma teenuste eest võtta täielikult või osaliselt tasu ostu- ja müügihinna marginaali arvelt. Ostu- ja müügitehingute marginaalid sisalduvad otsese tasu eest osutatavate ja muude finantsteenuste hinnas.
2.7.2 Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)
Tegelik intress sisaldab nii sissetuleku elementi kui ka teenustasu. Laenuandjate ja hoiusevõtjate tegevus põhineb laenuvõtjate intressist madalama intressiga hoiuste pakkumisel. Finantsinstitutsioonid kasutavad teenitud intressimarginaali kulude katmiseks ja tegevuse ülejäägi tootmiseks. Tavapäraselt rakendatakse nimetatud kaudseid tasusid intressi näol vaid laenudele ja hoiustele, ning vaid juhul, kui asjaomaseid laene ja hoiuseid väljastavad või hoiustavad finantsinstitutsioonid.
2.8 Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud
Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud hõlmavad:
tasud varaliste õiguste kasutamise eest (näiteks patendid, kaubamärgid, autoriõigused, tööstustehnoloogia ja tööstusdisainlahendused, k.a. ärisaladused ja frantsiisid). Nimetatud õigused võivad tekkida teadus- ja arendustegevusest ning turustamisest; ja
litsentsitasud originaalteoste või prototüüpide (näiteks raamatute ja käsikirjade, arvutitarkvara, filmikunstiteoste ja helisalvestiste autoriõigused) reprodutseerimise või levitamise eest ning seonduvate õiguste eest (näiteks elavettekanded ja televisiooni-, kaabli- või satelliitülekanded).
2.9 Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused
Arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused määratletakse teenuse olemuse, mitte osutamismeetodi järgi.
2.9.1 Telekommunikatsiooniteenused
Telekommunikatsiooniteenuste all kajastatakse heli, kujutise või muu teabe edastamist telefoni, teleksi, telegrammi, raadio, televisioonikaabli, ringhäälingu, satelliidi või elektronposti, faksi teel jne, sealhulgas äritegevusega seonduvaid võrguteenuseid, telekonverentsi- ja tugiteenuseid. Telekommunikatsiooniteenuste all ei kajastata edastatava teabe maksumust. Siia kuuluvad ka mobiilse telekommunikatsiooni teenused, interneti tuumvõrgu ja kasutamise teenuseid, sealhulgas juurdepääsu tasud. Siia ei kuulu telefonivõrgu seadmete paigaldusteenus, mis kajastatakse ehituse all, ning andmebaasidega seonduvad teenused, mis kajastatakse infoteenuste all.
2.9.2 Arvutiteenused
Arvutiteenuste all kajastatakse riistvara ja/või tarkvaraga seonduvaid teenuseid ning andmetöötlusteenuseid. Siia kuuluvad ka riist- ja tarkvara ning nende rakendamist käsitlevad konsultatsioonid; arvutite ja välisseadmete hooldus ja remont; avariijärgsed taasteteenused; nõustamine ja abi osutamine arvuti ressursi juhtimise küsimustes; kasutusvalmis süsteemide analüüs, projekteerimine ja programmeerimine (muu hulgas kodulehekülgede väljatöötamine ja kujundamine) ja tarkvara käsitlevad tehnilised konsultatsioonid; kohandamata tarkvara kasutuslitsentsid; kohandatud tarkvara arendamine, tootmine, tarnimine ja dokumenteerimine, sealhulgas tellimuse alusel konkreetsele kasutajale tehtud operatsioonisüsteemid; süsteemi hooldus- ja muud tugiteenused, näiteks konsultatsiooni osana pakutav koolitus; andmetöötlusteenuseid, näiteks andmete sisestamine, tabelite vormistamine ja ajajaotusel põhinev töötlemine; kodulehekülje majutusteenused (st internetis klientide kodulehekülgede hoidmiseks serveriruumi võimaldamine) ja arvutuskeskuste haldamine. Siia ei kuulu tarkvara reprodutseerimise ja/või levitamise litsentsid, mis kajastatakse intellektuaalomandi kasutamise tasude all. Arvuti rentimine ilma operaatorita kajastatakse kasutusrendi all.
2.9.3 Infoteenused
Hõlmab uudisteagentuuride teenuseid ja muid infoteenuseid.
2.9.3.1 |
Uudisteagentuuride teenused hõlmavad järgmist: meedia varustamine uudiste, fotode ja spetsiaalsete temaatiliste artiklitega. |
2.9.3.2 |
Muude infoteenuste all kajastatakse andmebaasidega seonduvad teenused (andmebaaside loomine, andmete säilitamine ning andmete ja andmebaaside (sealhulgas kataloogide ja elektronikirjade aadresside) levitamine nii internetis kui ka magnet- või optiliste salvestuste või trükimeedia kaudu ning veebi otsinguportaalid (otsingumootori teenused internetiaadresside leidmiseks kliendi poolt võtmesõnapäringu sisestamisel). Siin kajastatakse ka ajalehtede ja perioodiliste väljaannete eraviisilised otsetellimused, mis esitatakse kas postiga, elektrooniliselt või muul viisil, muud veebi sisuteenused ning raamatukogude ja arhiivide teenused. Ajalehtede ja perioodiliste väljaannete suurtellimused kajastatakse üldkaupade all. Infoteenused hõlmavad allalaaditud materjali, välja arvatud tarkvara (mis kajastatakse arvutiteenuste all) või audio ja video (mis kajastatakse audiovisuaalsete ja nendega seotud teenuste all). |
2.10 Muud äriteenused
Muude äriteenuste all kajastatakse: teadus- ja arendusteenused, ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused, tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused.
2.10.1 Teadus- ja arendusteenused
Teadus- ja arendusteenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud alusuuringutega, rakendusuuringutega ning uute toodete ja tehnoloogiliste protsesside katselise väljatöötamisega. Üldjuhul kuuluvad nimetatud kategooria alla tehnoloogilised saavutused loodusteadustes, sotsiaalteadustes ja humanitaarteadustes, sealhulgas operatsioonisüsteemide väljatöötamine. Samuti kuuluvad siia kaubandusuuringud elektroonika, ravimpreparaatide ja biotehnoloogia valdkonnas.
Teadus- ja arendusteenused hõlmavad järgmist: 1) süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka ja 2) muud teadus- ja arendusteenused.
2.10.1.1 |
Kirje „Süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka” hõlmab järgmist: a) kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused ja b) teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine.
2.10.1.1.a
Kirje „Kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused” hõlmab tellimuse peale teadus- ja arendusteenuste osutamist (kohandatud teenused) ning üldiste teadus- ja arendusteenuste väljatöötamist, välja arvatud varaliste õiguste müümine (mis kajastatakse kirje 2.10.1.1.b all) ning reprodutseerimis- või kasutuslitsentsidega seotud müük (mis kajastatakse intellektuaalomandi kasutamise tasude all).
2.10.1.1.b
Kirje „Teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine” hõlmab järgmist: patendid, teadus- ja arendustegevusest tulenevad autoriõigused, tööstustehnoloogia või tööstusdisainilahendused (sh ärisaladus). |
2.10.1.2 |
Muud teadus- ja arendusteenused hõlmavad muid toodete/protsesside väljatöötamisteenuseid. |
2.10.2 Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused
Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused hõlmavad järgmist: 1) õigusabiteenused, raamatupidamine, juhtimiskonsultatsioonid, juhtimisteenused ja suhtekorraldusteenused ning 2) reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused.
2.10.2.1 |
Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus hõlmab järgmist: a) õigusabiteenused; b) arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid; c) äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldusteenused.
2.10.2.1.a
Õigusabiteenused hõlmavad juriidilist konsultatsiooni ja esindamisteenuseid juriidilistes, kohtu- või põhikirjajärgsetes menetlustes, juriidiliste dokumentide koostamise teenuseid, notariaalse tõestamise alast nõustamist, pärandvara valitsemise teenuseid ning vahekohtu- ja lepitusteenuseid.
2.10.2.1.b
Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid hõlmab majandustehingute registreerimist, raamatupidamisdokumentide ja -aruannete kontrollimist, maksude planeerimist ja maksukonsultatsioone; maksudokumentide koostamist.
2.10.2.1.c
Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldus hõlmab ettevõtjatele osutatud konsultatsiooni- ja juhendamisteenuseid organisatsiooni majandustegevuse põhimõtete ja strateegia ning üldise planeerimise, korraldamise ja kontrolli vallas. Siia kuuluvad juhtimistasud, tulemusaudit; turunduse ja inimressursside korraldamine, tootmis- ja projektijuhtimise alased konsultatsioonid; konsultatsiooni- ja juhendamisteenused klientide maine kujundamisel ja suhtekorraldusel avalikkuse ja muude institutsioonidega. |
2.10.2.2 |
Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused hõlmab järgmist: reklaamibüroode poolt reklaami kavandamist, loomist ja turustamist, reklaami meediasse paigutamist, sealhulgas reklaamikoha ostmine ja müük, messide poolt osutatavad esitlusteenused, toodete turustamine välismaal, turu-uuringud, teleturustus, avaliku arvamuse küsitlused mitmesugustel teemadel. |
2.10.3 Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused
Siia kuuluvad: 1) arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused, 2) jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine, põllumajandus- ja mäetööstusteenused, 3) kasutusrent, 4) kaubandusega seotud teenused, ja 5) mujal kajastamata muud äriteenused.
2.10.3.1 Arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused
Hõlmavad järgmist: a) arhitektuurialased teenused, b) projekteerimisteenused, c) teadus- ja muud tehnilised teenused.
Arhitektuurialased teenused hõlmavad tehinguid, mis on seotud ehitiste projekteerimisega.
Projekteerimisteenused hõlmavad masinate, materjalide, instrumentide, struktuuride, protsesside ja süsteemide kavandamist, arendamist ja kasutamist. Sedalaadi teenused hõlmavad projekteerimisega seotud kavandite, plaanide ja uuringute tegemist. Siia alla ei kuulu mäetööstuses tehtavad projekteerimistööd (need kajastatakse kirje „Mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused” all).
Teadus- ja muud tehnilised teenused hõlmavad järgmist: mõõdistustööd, kartograafia, toodete katsetamine ja sertifitseerimine ja tehnilise kontrolli teenused.
2.10.3.2 Jäätmekäitlus-, reostuse kõrvaldamise, põllumajandus- ja mäetööstuse teenused
Hõlmavad järgmist: a) jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine, b) põllumajandusliku tegevuse, metsanduse ja kalandusega kaasnevad teenused, c) mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused.
Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine hõlmab järgmist: jäätmekogumine, ja -kõrvaldus, saastekäitlus, kanalisatsioon ja muud keskkonnakaitseteenused. Siia alla kuuluvad ka keskkonnateenused, nagu süsinikdioksiidi kompensatsioon või süsinikdioksiidi sidumine, mida ei ole liigitatud muude erikategooriate alla.
Põllumajandusliku tegevuse, metsanduse ja kalandusega kaasnevad teenused hõlmavad järgmist: näiteks põllumajandusmasinate mehitamine, saagi koristamine ja töötlemine, kahjurite tõrje, lemmikloomade pidamisega seotud teenused, loomade eest hoolitsemise ja aretamise teenused. Siia kuuluvad ka jahi- ja püügiteenused, metsandus-, metsaraie ja kalandusteenused ning veterinaarteenused.
Mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused hõlmavad järgmist: nafta- ja gaasileiukohtades osutatavad kaevandamisteenused, sealhulgas puurimine, puurtornide ehitamine, remondi ja demonteerimisteenused ning nafta- ja gaasipuurkaevude mantlite tsementeerimine. Siia kuuluvad ka maavarade geoloogilise luure ja uurimistegevusega, samuti projekteerimistööde ja geoloogilise mõõdistamisega kaasnevad teenused;
2.10.3.3 Kasutusrent
Kasutusrendi all mõistetakse toodetud vara rendile andmist selliste kokkulepete alusel, mis näevad ette materiaalse põhivara kasutusõiguse andmist rentnikule ilma, et talle läheks üle oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest. Kasutusrenti võib nimetada rentimiseks kui hõlmatud on sellised objektid nagu ehitised või seadmed. Kasutusrenditeenused hõlmavad laevade, õhusõidukite ja muude transpordiseadmete üürimist (rentimist) või prahtimist meeskonnata. Hõlmatud on ka rendimaksed, mis on seotud muude seadmetega ilma teenindava personalita, sealhulgas arvutid ja telekommunikatsiooniseadmed. Litsentsitasud immateriaalse põhivara, nagu tarkvara, intellektuaalomand jne kasutamise eest on kasutusrendi asemel hõlmatud pigem muude kirjetega (arvutiteenused, mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud jne). Kasutusrent ei hõlma telekommunikatsiooniliine või -võimsust (kajastatakse telekommunikatsiooniteenuste all), laevade ja õhusõidukite rentimist ilma meeskonnata (kajastatakse veoteenuste all) ja reisiteenustega kaasnevat rentimist (kajastatakse reisiteenuste all).
2.10.3.4 Kaubandusega seotud teenused
Kaubandusega seotud teenused hõlmavad komisjonitasusid kaupade ja teenuste vahendamise eest kaupmeestele, kaubamaakleritele, vahendajatele või komisjonäridele. Kaubandusega seotud teenused ei hõlma frantsiisitasusid (kajastatakse mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasude all), finantsinstrumentidega seotud maakleriteenuseid (kajastatakse muude kindlustuse abiteenuste all) ja veoteenustega seonduvaid tasusid, nagu komisjonitasud (kajastatakse veoteenuste all).
2.10.3.5 Muud äriteenused, mis ei ole mujal kajastatud
Muud äriteenused hõlmavad vee, auru, gaasi või muude naftatoodete jaotusega seotud teenuseid ning konditsioneeritud õhuga varustamist, kui need on eristatud edastamisteenustest, personali komplekteerimise, turva- ja uurimisteenuseid, kirjalikku ja suulist tõlget, fotograafiateenuseid, kirjastamisteenuseid, hoonete koristustöid ja kinnisvarateenuseid.
2.11 Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused
Hõlmab audiovisuaalsed ja nendega seotud teenuseid ja muid isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenuseid.
2.11.1 Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused
Need teenused saab üksikasjalikumalt liigitada audiovisuaalseteks teenusteks ja kunstivaldkonna teenusteks. Hõlmab teenuseid ja vastavaid honorare, mis on seotud filmide (filmi- või videolindil), raadio- ja televisioonisaadete (otsesaadete või lindistuste) ja muusikasalvestuste tootmisega. Hõlmatud on audiovisuaalsete teoste ja nendega seotud toodete laenutus ja tasu juurdepääsu eest kodeeritud signaaliga telekanalitele (näiteks kaabellevi või satelliiditeenused), masstoodetud audiovisuaalsed tooted, mis on ostetud või müüdud alaliseks kasutamiseks ja mis tarnitakse elektrooniliselt (allalaaditavad tooted), esinejate (näitlejate, muusikute, tantsijate), autorite, heliloojate jne honorarid. Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused ei hõlma tasusid või litsentse audivisuaalsete teoste reprodutseerimise ja/või levitamise eest (kajastatakse mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasude all).
2.11.2 Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused
Hõlmavad järgmist: a) haridusteenused, b) tervishoiuteenused, c) kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused ja d) muud isikuteenused.
Haridusteenused hõlmavad teenuseid, mida residentide ja mitteresidentide vahel osutatakse seoses haridusega, näiteks kaugõppekursused, õpingud televisiooni või Interneti vahendusel, samuti lektoritasusid, mida saadakse võõrustaja riigis.
Tervishoiuteenused hõlmavad arstide, õdede, parameedikute ja samalaadsete spetsialistide teenuseid, laboriteenuseid või muid sarnaseid teenuseid, mida osutatakse kas kaugmeetodil või kohapeal. Siin ei kajastata reisijate kulutusi tervisele ja õpingutele (need kajastatakse reisiteenuste all).
Kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud muuseumide ja muude kultuuri-, spordi-, hasartmängu- ja meelelahutusüritustega, välja arvatud need teenused, mida tarbivad isikud väljaspool oma elukohariiki (kajastatakse reisiteenuste all).
Muud isikuteenused hõlmavad sotsiaalteenuseid, majapidamisteenuseid jne.
2.12 Mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja teenused
Siin kajastatakse valitsemissektori ülejäänud tehinguid (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide tehinguid) kaupade ja teenustega, mida ei ole võimalik kajastada teiste kirjete all. Siia kuuluvad kõik enklaavide – näiteks saatkondade, konsulaatide, sõjaväebaaside ja rahvusvaheliste organisatsioonide – tehingud (nii kaupade kui teenustega) selle riigi residentidega, kus enklaav asub. Siia ei kuulu enklaavide tehingud koduriigi residentidega. Olenevalt sellest, milline valitsusüksus tehingut teostab, saab selle kirje jaotada saatkondade ja konsulaatide teenusteks, sõjaväeüksuste ja -esinduste teenusteks ja muudeks valitsemissektori kaupadeks ja teenusteks (mujal kajastamata).
3. ESMANE TULU
Esmane tulu koosneb laekumistest institutsionaalsetele üksustele tootmisprotsessi panustamise või muudele institutsionaalsetele üksustele finantsvarade tarnimise või loodusressursside rentimise eest. Siia kuuluvad tööjõutulu, investeerimistulu ja muu esmane tulu.
3.1 Tööjõutulu (D1)
Tööjõutulu kajastatakse juhul, kui tööandja (tootmisüksus) ja töötaja on erinevate riikide residendid. Tootmisüksuse residentriigis koosneb tööjõutulu rahalisest või mitterahalisest töötasust (sealhulgas tööandjate sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi või erakindlustus- ja pensionifondidesse), mis makstakse residendist ettevõtjate poolt mitteresidendist töötajatele arvestusperioodil tehtud töö eest. Töötajate residentriigis koosneb tööjõutulu rahalisest või mitterahalisest töötasust, mis makstakse mitteresidendist ettevõtjate poolt töötajatele arvestusperioodil tehtud töö eest. Oluline on tuvastada töösuhte olemasolu. Töösuhte puudumisel kajastatakse makse teenuste ostutehingute all.
3.2 Investeerimistulu
Investeerimistulu on residendi omandis olevatest välisfinantsvaradest (kreedit) tulenev tulu ja, vastupidi, mitteresidendi omandis olevatest kodumaistest finantsvaradest tulenev tulu (deebet). Investeerimistulu hõlmab tulu omakapitalilt (dividendid, kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad, reinvesteeritud tulu) ja tulu võlgadelt (intress), ning kindlustus- pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu.
Maksebilansis liigitatakse investeerimistulu samuti vastavalt alusinvesteeringu funktsioonile otseinvesteeringuteks, portfelliinvesteeringuteks, muudeks investeeringuteks või reservvaradeks ning klassifitseeritakse vastavalt investeeringu tüübile. Investeeringute määratlus funktsiooniti on toodud finantskonto all.
Kui (kapitali)osaluselt saadav kasum ja kahjum on eristatavad, ei liigitata neid investeerimistuluna, vaid investeeringu väärtuse muutusena turuhinna muutuse tõttu. Intressimäära tuletisinstrumentidega seotud netorahavood kajastatakse siiski tuletisinstrumentide all finantskontol.
3.2.1 Intress (D41)
Intress on investeerimistulu komponent, mida makstakse teatud tüüpi finantsvara – hoiuste (AF2), võlaväärtpaberite (AF3), laenude (AF4) ja muude saadaolevate arvete (AF8) – omanikele finantsvara muu institutsionaalse üksuse kasutusse andmise eest. Intress hõlmab ka tulu eriarveldusühikute (special drawing rights – SDR) positsioonidelt ja SDRide eraldamiselt. Esmase tulu kontol kajastatakse „puhasintressi”, lahutades „tegelikust intressist” kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
3.2.2 Ettevõtete jaotatud tulu (D42)
3.2.2.1 Dividendid (D421)
Dividendid on kapitaliaktsiate (AF5) omanikele jaotatud tulu rahaliste vahendite ettevõtte kasutusse andmise eest. Dividendid kajastatakse pärast dividendinimekirja sulgemist.
3.2.2.2 Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D422)
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete (juriidilise isiku õiguseta ettevõtted, mis käituvad ettevõtetena, s.t. filiaalid, mitteresidentide omandis oleva maa ja muude loodusressursside tinglikud residentidest üksused, ühisettevõtted, usaldusfondid, jne) tuludest väljavõetud summad on kvaasikorporatiivsete ettevõtete omanike poolt neile kuuluvate kvaasikorporatiivsete ettevõtete teenitud kasumist oma tarbeks väljavõetavad summad. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad kajastatakse nende väljavõtmisel.
3.2.3 Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D43)
Reinvesteeritud tulu näitab otseinvestori osa talle kuuluvast omakapitalist, mida välismaised tütar- ja sõsarettevõtjad ja filiaalid ei jaga dividendidena. See on määratletud otseinvestori osana otseinvesteeringuettevõtte teenitud konsolideeritud kogukasumist antud vaatlusperioodil (pärast maksude, intressi ja väärtuse languse arvestamist) miinus vaatlusperioodil väljamaksmisele kuuluvad dividendid, isegi kui dividendid on seotud eelmistel perioodidel teenitud kasumiga.
Reinvesteeritud tulu kajastatakse perioodil, mil see teenitakse.
3.2.4 Tulu investeerimisfondide aktsiatelt (D443)
Kollektiivsete investeerimisfondide (sealhulgas investeerimisühingud ja usaldusfondid) aktsionäride investeerimistulu koosneb kahest komponendist: dividendid (D4431) ja reinvesteeritud tulu (D4432)
Investeerimisfondidest teenitud tulu võib käsitleda tuluna, mis kantakse üle aktsionäridele (või osakuomanikele), kuivõrd tulu teenitakse investeerimistuluna omakapitalilt. Investeerimisfondid teenivad tulu aktsionäridelt saadud rahaliste vahendite investeerimiselt. Aktsionäride tulu investeerimisfondidelt on määratletud kui fondi investeerimisportfellist teenitud investeerimistulu, millest on maha arvatud tegevuskulud. Investeerimisfondide netotulu pärast tegevuskulude maha arvamist kuulub aktsionäridele. Kui aktsionäridele jaotatakse dividendidena vaid osa netotuludest, käsitletakse jaotamata kasumit kui aktsionäridele jaotatud ning seejärel reinvesteeritud tuludena.
3.2.5 Kindlustus-, pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu
Selle jaotise määratlemiseks vaadeldakse eraldi selle komponente, mis ei sisaldu maksbilansi andmetaotlustes.
3.2.5.1 |
Kindlustusskeemides osalejate investeerimistulu (D441) vastab kindlustustehniliste eraldiste investeerimisest teenitud esmasele kogutulule. Eraldiste puhul tunnistab kindlustusselts vastavat kohustust kindlustuspoliisi omaniku ees. |
3.2.5.2 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu (D442)
Pensioniõigused tekivad kas määratud sissemaksetega või määratud hüvitistega skeemidest. |
3.3 Muu esmane tulu
Muu esmane tulu liigitatakse vastavalt koostava riigi institutsionaalsele sektorile (valitsemissektor või muud sektorid) ja koosneb järgmistest komponentidest: tootmis- ja impordimaksud, subsiidiumid ja rent.
3.3.1 Tootmis- ja impordimaksud (D2)
Koosnevad järgmistest komponentidest:
Tootemaksud (D21), mida makstakse kauba või teenuse piiriülese tootmise või kauplemise eest kauba või teenuse ühiku kohta. See hõlmab näiteks käibemaksu, impordimaksu, aktsiisimaksu ja tarbimismaksu.
Muud tootmismaksud (D29), mis koosnevad muudest tootmistegevusega seonduvatest maksudest, sealhulgas äri- ja erialaste litsentside maksud.
3.3.2 Subsiidiumid (D3)
Koosnevad järgmistest komponentidest:
Tootesubsiidiumid (D31), mida makstakse ostetud kauba või teenuse ühiku pealt.
Muud tootmissubsiidiumid (D39) koosnevad subsiidiumitest, v.a. tootesubsiidiumid, mida makstakse residendist tootjale tootmistegevuse eest.
3.3.3 Rent (D45)
Rent koosneb tuludest, mis saadakse loodusressursside kasutada andmise eest mitteresidendist institutsionaalsele üksusele. Siia kuuluvad näiteks tasud maa, maardlate ja muude maavarade kasutamise eest ning kalapüügi-, metsamajandus- ja karjatamisõiguste eest. Loodusressursside (näiteks maavarade) rentnike regulaarseid makseid peetakse sageli kasutusmaksuks, ent nad kirjendatakse rendi all.
4. TEISENE TULU
Teisese tulu konto näitab residentide ja mitteresidentide vahelisi jooksevülekandeid. Ülekanne on kanne, mille puhul üks institutsionaalne üksus annab teisele institutsionaalsele üksusele kauba, teenuse, finantsvara või muu mittetoodetud vara, saamata selle eest vastu majandusliku väärtusega kompensatsiooni. Kõik ülekanded, mis ei ole kapitalisiirded, on jooksevülekanded.
Jooksevülekandeid liigitatakse vastavalt ülekande saaja või tegija riigi institutsionaalsele sektorile (valitsemissektor või muud sektorid).
4.1 Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D5)
Rahvusvaheliste kontode jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne koosnevad peamiselt maksudest, mida kohaldatakse mitteresidendi töötasudele või finantsvaradelt teenitud tuludele. Siia kuuluvad ka maksud, mida kohaldatakse kapitalituludele mitteresidentide varadelt. Maksude puhul, mida kohaldatakse tuludele ja kapitalituludele finantsvaradelt, on maksjaks muud sektorid (üksikisikud, ettevõtted ja kasumitaotluseta institutsioonid) ja saajaks valitsemissektor.
4.2 Sotsiaalmaksed (D61)
Sotsiaalmaksed on kodumajapidamiste poolt sotsiaalkindlustussüsteemi tulevaste sotsiaaltoetuste eraldiseks tegelikult või arvestuslikult tehtud sissemaksed.
4.3 Sotsiaaltoetused (D62+D63)
Sotsiaaltoetused koosnevad sotsiaalkindlustuse ja pensioniskeemide raames makstavatest hüvitistest. Siia kuuluvad pensionihüvitised ja muud hüvitised (näiteks haigushüvitis, töötuskindlustus, eluasemetoetus ja haridushüvitis) nii rahalised kui ka mitterahalised.
4.4 Kahjukindlustuse netopreemiad (D71)
Kahjukindlustuse netopreemiad koosnevad nii brutopreemiatest, mida kindlustusvõtjad maksavad kindlustuse saamiseks aruandeperioodil (teenitud kindlustuspreemiad) kui ka kindlustusmakse lisadest, mida makstakse kindlustusvõtjatele omistatavast investeerimistulust pärast kindlustust korraldavate kindlustusseltside teenustasude lahutamist. Teenustasu koosneb kindlustusvõtjate poolt ostetud teenustest, mida kajastatakse kindlustusteenuste all. Siia kuuluvad ka standardsete tagatiste netopreemiad.
4.5 Kahjukindlustuse nõuded (D72)
Kahjukindlustuse nõuded on jooksval arveldusperioodil sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks makstavad summad. Nõuded muutuvad sissenõutavaks nõude aluseks oleva sündmuse toimumise hetkel. Siia kuuluvad ka standardsete tagatiste alusel makstavad nõuded.
4.6 Rahvusvaheline koostöö (D74)
Rahvusvahelise koostöö all kajastatakse erinevate riikide valitsuste või valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisi rahalisi või mitterahalisi jooksevülekandeid. Koostöö liidu institutsioonidega moodustab rahvusvahelise koostöö osa.
4.7 Mitmesugused jooksevülekanded (D75)
Mitmesugused jooksevülekanded, rahalised või mitterahalised, koosnevad järgmisest: jooksevülekanded kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele (D751), kodumajapidamiste vahelised jooksevülekanded (D752), mitmesugused muud jooksevülekanded (D759), sealhulgas trahvid ja viivised, loteriipiletite ja hasartmängumaksud, hüvitismaksed jms.
4.7.1 Isiklikud ülekanded (residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel)
Isiklikud ülekanded residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel koosnevad residendist kodumajapidamiste poolt mitteresidendist kodumajapidamistele tehtud või mitteresidendist kodumajapidamistelt saadud rahalistest või mitterahalistest jooksevülekannetest. Isiklike ülekannete hulka kuuluvad ka töötajate rahaülekanded.
4.7.1.1 Töötajate rahaülekanded
Töötajate rahaülekanded koosnevad riigi residentidest võõrtööliste poolt mitteresidentidest kodumajapidamistele tehtud isiklikest ülekannetest. Võõrtöötajaid, kes töötavad ja elavad riigis vähem kui üks aasta, käsitletakse mitteresidentidena ning nende töötasu kajastatakse tööjõutulu all.
4.8 Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu omavahendid (D76)
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu kolmanda ja neljanda astme omavahendid koosnevad iga liikmesriigi valitsemissektori poolt liidu institutsioonidele tehtud jooksevülekannetest.
4.9 Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes (D8)
Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes on vajalik selleks, et viia pensionite kirjendamine jooksevülekannete all vastavusse pensioniõiguste kirjendamisega finantsvara all. Pärast korrigeerimist on jooksevkonto saldo sama kui see oleks olnud ilma sotsiaalmaksete ja vastuvõetud pensionihüvitiste kajastamiseta jooksevülekannete all.
B. KAPITALIKONTO
Kapitalikonto hõlmab järgmist: mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised ja kapitalisiirded.
5.1 Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised, bruto
Mittetoodetud mittefinantsvarad koosnevad järgmisest: a) loodusressursid, b) lepingud, rendi-/liisinglepingud ja litsentsid, ja c) turundusvarad (ärinimed, kaubamärgid) ja firmaväärtus. Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised kajastatakse eraldi bruto-, mitte netosummana. Kapitalikonto selle kirje all kajastatakse üksnes selliste varade ost/müük, mitte nende kasutus.
5.2 Kapitalisiirded (D9)
Kapitalisiirete koosseisu kuuluvad i) põhivara omandiõiguse ülekanded; ii) põhivara soetamise või realiseerimisega seotud või sellest tingitud kapitali ülekanded ja iii) võlausaldajate poolt kohustuste tühistamine ilma tasu vastu saamata. Kapitalisiirded võivad olla rahalised või mitterahalised (näiteks võlgade kustutamine). Jooksevülekannete ja kapitalisiirete vaheline praktiline erinevus põhineb ülekande kasutamisel saajariigis. Kapitalisiirded liigitatakse vastavalt sellele institutsionaalsele sektorile, mis saab või teeb koostavas riigis ülekande (valitsemissektor või muud sektorid).
Kapitalisiirded koosnevad kapitalimaksudest, investeerimistoetustest ja muudest kapitalisiiretest.
5.2.1 Kapitalimaksud (D91)
Kapitalimaksud koosnevad institutsionaalsete üksuste omandis olevate varade väärtusele või netoväärtusele või institutsionaalsete üksuste vahel võõrandatud varade väärtusele juhuti kohaldatavatest maksudest. Siia kuuluvad soodustatud isiku kapitali suhtes kohaldatavad pärandimaksud ja kinkemaksud.
5.2.2 Investeerimistoetused (D92)
Investeerimistoetused koosnevad põhivara soetamise kulude täielikuks või osaliseks katmiseks tehtud rahalistest või mitterahalistest kapitalisiiretest. Ülekande saaja on kohustatud saadud rahalist investeerimistoetust kasutama kapitali kogumahutuseks põhivarasse ning toetused on sageli seotud konkreetsete investeerimisprojektidega, näiteks mahukate ehitusprojektidega.
5.2.3 Muud kapitalisiirded (D99)
Siia kuuluvad ühekordsed suurmaksed mahukate kahjunõuete ja tõsiste vigastuste tekitamise eest, mida kindlustuspoliis ei kata, samuti kingitused, pärandused ja annetused, sealhulgas kasumitaotluseta institutsioonidele. Selle kirje all kajastatakse ka võlgade kustutamine.
5.2.3.1 Võlgade kustutamine
Võlgade kustutamine on võlausaldaja ja võlgniku vahelise lepingulise võlakohustuse osaline või täielik vabatahtlik tühistamine.
C. FINANTSKONTO JA RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON
Tavapäraselt kajastatakse finantskontol kõiki residentide ja mitteresidentide vahelisi finantsvarade või -kohustustega seotud tehinguid. Finantskontol kajastatakse tehinguid netosummas: finantsvarade netosoetuse arvutamiseks lahutatakse soetatud varadest varade vähenemine.
Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab riigi residentide finantsvara väärtust iga kvartali lõpul – nõuded mitteresidentide vastu, riigi residentide kohustused mitteresidentide ees ning füüsiline kuld, mis kajastatakse reservvarade all. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni netopositsioon on varade ja kohustuste vahe – netonõue välismaailma vastu või netokohustus välismaailma ees.
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni väärtus perioodi lõpul sõltub eelmise perioodi lõpu positsioonidest, jooksva perioodi tehingutest ning muudest muutustest, mis ei ole tingitud residentide ja mitteresidentide vahelistest tehingutest ning on seotud vahetuskursside või hindade muutusest tulenevate muutustega mahus või ümberhindamistes.
Funktsiooni järgi liigitatakse piiriülesed finantstehingud ja positsioonid järgmiselt: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid, muud investeeringud ja reservvarad. Piiriülesed finantstehingud ja positsioonid klassifitseeritakse vastavalt instrumendi liigile ja institutsionaalsele sektorile, nagu on määratletud tabelis 7.
Tehinguid ja positsioone hinnatakse turuhinna põhjal. Mittekaubeldavate instrumentide (laenud, hoiused ja muud saada-/makstaolevad arved) positsioone hinnatakse nominaalväärtuses. Tehinguid nimetatud instrumentidega kajastatakse aga turuhindades. Tehingute turuväärtusest ja positsioonide nominaalväärtusest tulenevate mittevastavuste korrigeerimiseks kirjendab müüja müügitehingu perioodil muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindluse, mis vastab nominaalväärtuse ja tehingu väärtuse erinevusele, samas kui ostja kirjendab vastassuunalise summa muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindlusena.
Maksebilansi finantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon sisaldab ka vastaskirjeid tekkepõhise tulu jaoks funktsiooni alusel liigitatud instrumentidelt.
6.1 Otseinvesteeringud
Otseinvesteeringud on seotud ühe riigi residendiga (otseinvestor), kes omab kontrolli või olulist mõju teise riigi residendist ettevõtte (otseinvesteeringu ettevõte) juhtimise üle. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on otseinvesteeringusuhe tuvastatud juhul, kui ühe riigi residendist investorile kuulub teise riigi residendist ettevõttes vähemalt 10%-ne otsene või kaudne hääleõigus. Selle kriteeriumi alusel saab esineda otseinvesteeringusuhe mitme seotud ettevõtte vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringu ettevõtte tütarettevõtetele, alltütarettevõtetele ja sõsarettevõtetele. Kui otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel/suhtes otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena.
Omakapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sõsarettevõtjate aktsiaid ja osasid. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sõsarettevõtted ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei maksta otseinvestorile ja mis kajastatakse investeerimistulu all (vt punkt 3.2.3).
Omakapitali ja võlakapitali otseinvesteeringud liigitatakse omakorda vastavalt ettevõtete omavahelistele suhetele ja investeeringu suunale. Otseinvesteerimise suhted võib jagada kolmeks:
otseinvestori investeering otseinvesteeringu ettevõttesse. See kategooria hõlmab otseinvestori poolt otseinvesteeringu ettevõttesse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone) (sõltumata sellest, kas ettevõtte üle omatakse otseselt või kaudselt kontrolli või olulist mõju);
pöördinvesteering. Sellist tüüpi suhe hõlmab otseinvesteeringu ettevõtte poolt otseinvestorisse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone).
sõsarettevõtete vahel. See hõlmab investeerimisvoogusid (ja -positsioone) ettevõtete vahel, kes ei oma teineteise üle kontrolli või olulist mõju, vaid kelle üle on kontroll või oluline mõju samal otseinvestoril.
6.2 Portfelliinvesteeringud
Portfelliinvesteeringud koosnevad võlaväärtpaberite ja omandiväärtpaberite tehingutest ja positsioonidest, mida ei kajastata otseinvesteeringute või reservvarade all. Portfelliinvesteeringud hõlmavad omandiväärtpabereid, investeerimisfondide aktsiaid ja võlaväärtpabereid, kui neid ei liigitata otseinvesteeringuteks või reservvaradeks. Tagasiostulepingud ja väärtpaberite väljalaenud ei kuulu portfelliinvesteeringute hulka.
6.2.1 Omandiväärtpaberid (F51/AF51)
Omakapital koosneb kõikidest instrumentidest, mis esindavad nõudeid kapitaliettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte jääkväärtuse vastu pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist. Erinevalt võlakohustustest ei anna omakapital omanikule õigust kindlaks määratud summale või kindla valemi kohaselt arvutatavale summale. Omandiväärtpaberid koosnevad noteeritud ja noteerimata aktsiatest.
Noteeritud aktsiad (F511/AF511) on tunnustatud börsi või muus vormis järelturu nimekirja kantud omandiväärtpaberid. Noteerimata aktsiad (F512/AF512) on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid.
6.2.2 Investeerimisfondide aktsiad (F52/AF52)
Investeerimisfondide aktsiate emitendiks on investeerimisfondid. Usaldusfondi puhul nimetatakse aktsiaid „osakuteks”. Investeerimisfondid on eurofondid, mis võimaldavad investoritel koondada vahendeid finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse investeerimiseks. Investeerimisfondide aktsiad mängivad finantsvahenduses erilist rolli, pakkudes ühisinvesteerimise võimalust muudesse varadesse, seega kajastatakse investeerimisfonde muudest aktsiatest eraldi. Lisaks erineb ka tulude käsitlus, kuna arvesse võetakse ka reinvesteeritud tulud.
6.2.3 Võlaväärtpaberid (F3/AF3)
Võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad instrumendid. Võlaväärtpaberid on võlakirjad, vekslid, kaubeldavad hoiusertifikaadid, kommertspaberid, varaga tagatud väärtpaberid, rahaturuinstrumendid ja sarnased instrumendid, millega kaubeldakse tavapäraselt finantsturgudel. Võlaväärtpaberite tehingud ja positsioonid jagatakse esialgse tähtaja järgi lühiajalisteks ja pikaajalisteks võlaväärtpaberiteks.
6.2.3.1 Lühiajalised võlaväärtpaberid (F31/AF31)
Lühiajalised võlaväärtpaberid kuuluvad tasumisele nõudmisel või emiteeritakse esialgse tähtajaga mitte üle ühe aasta. Üldiselt annavad nad valdajale tingimusteta õiguse saada määratud, kindla rahasumma kindlaksmääratud kuupäeval. Nende instrumentidega kaubeldakse tavaliselt alakursiga, organiseeritud turgudel; alakurss sõltub intressimäärast ja kustutuspäevani jäänud ajast.
6.2.3.2 Pikaajalised võlaväärtpaberid (F32/AF32)
Pikaajalised võlaväärtpaberid emiteeritakse esialgse tähtajaga üle ühe aasta või tähtajatult (v.a nõudmiseni võlaväärtpaberid, mis kajastatakse lühiajaliste väärtpaberite all). Tavaliselt annavad need valdajale: a) tingimusteta õiguse kindlale rahalisele tulule või lepinguga kindlaksmääratud muutuvale rahalisele tulule (intressi maksmine ei sõltu võlgniku tulust); ja b) tingimusteta õiguse kindlale summale põhiosa tagasimaksmisel kindlaksmääratud kuupäeval või kuupäevadel.
Maksebilansitehingute kajastamine toimub perioodil, mil võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Tehingud kajastatakse saadud või makstud tegelikus hinnas, millest on maha arvatud teenustasud ja kulud. Seega võetakse kupongväärtpaberite puhul arvesse intress, mis on kogunenud alates viimasest intressimaksest, ning alakursiga emiteeritud väärtpaberite puhul intress, mis on kogunenud alates emiteerimisest. Kogunenud intressi arvutamine on nõutav nii maksebilansi finantskonto kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul; nendel kirjetel peavad olema vastaskirjed vastavatel tulukontodel.
6.3 Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid (F7/AF7)
Tuletisinstrumentide leping on finantsinstrument, mis on seotud teise konkreetse finantsinstrumendi või indikaatori või kaubaga ja mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskidega (näiteks intressirisk, välisvääringu risk, aktsia- ja kaubahinna risk, krediidirisk jne). Kategooria kirjendatakse eraldi, kuna see seondub riski ülekandmisega, mitte rahaliste vahendite või muude ressursside võimaldamisega. Erinevalt teistest funktsionaalsetest kategooriatest ei teki tuletisinstrumentidelt esmast tulu. Intressimäära tuletisinstrumentide netorahavood kajastatakse tuletisinstrumentidena ja mitte investeerimistuluna. Tuletisinstrumentide tehinguid ja positsioone käsitletakse eraldi alusvarade väärtusest, millega nad on seotud. Optsioonide puhul kajastatakse kogu preemia (st optsioonide ostu-/müügihind ja seotud teenustasud). Marginaaltagatismaksed koosnevad rahast või muust tagatisest, mis on deponeeritud tehingupoole kaitsmiseks kohustuste täitmata jätmise riski eest. Need kajastatakse hoiustena muude investeeringute all (kui võlgniku kohustused sisalduvad laiemas rahaagregaadis) või muude saada-/makstaolevate arvete all. Tagastamatud tagatismaksed (ehk kõikumisvahemik) vähendavad tuletisinstrumendi kaudu tekkinud finantskohustusi; seetõttu liigitatakse need tuletisinstrumentidega tehinguteks.
Töötajate aktsiaoptsioonid on ettevõtte töötajatele töötasu osana pakutav võimalus osta ettevõtte aktsiaid. Töötajatele antud aktsiaoptsioon liigitatakse tuletisinstrumendiks, kui sellega on võimalik finantsturgudel vabalt kaubelda.
6.4 Muud investeeringud
Muude investeeringute all kajastatakse kõik ülejäänud finantstehingud ning see kirje hõlmab kõiki positsioone ja tehinguid, mis ei kuulu otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute, tuletisinstrumentide, töötajate aktsiaoptsioonide ega reservvarade kategooria alla Kui alltoodud finantsvarasid ja -kohustusi ei kajastata otseinvesteeringute või reservvarade all, kirjendatakse muude investeeringute all: a) muu omakapital, b) sularaha ja hoiused, c) laenud (sealhulgas IMFi krediidi kasutamine ja IMFi laenud), d) kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid, e) kaubanduskrediit ja -ettemaksed, f) muud saada-/makstaolevad arved, ja g) SDRide eraldamised (SDRi positsioonid kajastatakse reservvaradena).
Finantskontol kirjendatud diskonteerituna müüdud laenude, hoiuste ja muude saada-/makstaolevate arvete tehinguväärtus võib erineda rahvusvahelise investeerimispositsiooni all kajastatud nominaalväärtusest. Nimetatud erinevused kajastatakse muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindluse all.
6.4.1 Muu omakapital (F519/AF519)
Muu omakapital koosneb omakapitalist, mis ei ole väärtpaberite kujul ning mida ei kajastata seetõttu portfelliinvesteeringute all. Osalus rahvusvahelise organisatsiooni kapitalis ei ole väärtpaberite kujul, mistõttu liigitatakse see muuks omakapitaliks.
6.4.2 Sularaha ja hoiused (F2/AF2)
Sularaha ja hoiused koosnevad ringluses olevast sularahast ja hoiustest. Hoiused on sellised mittekaubeldavad tüüplepingud, mida pakuvad hoiustavad ettevõtted ning mis võimaldavad võlausaldajal paigutada erinevaid summasid ning need hiljem välja võtta. Tavaliselt annab võlgnik investorile hoiuse osas garantii põhisumma tagastamise kohta.
Laenude ja sularaha ja hoiuste eristamine sõltub laenusaaja olemusest. See viitab, et varade poolel tuleb raha hoidva residendist sektori poolt mitteresidendist pankadele raha andmist liigitada hoiusteks ja raha hoidva residendist sektori poolt mitteresidendist mittepankadele (s.o institutsionaalsed üksused, mis ei ole pangad) raha andmist liigitada laenudeks. Kohustuste poolel tuleb residendist mittepankade – s.o mitterahaloomeasutused (mitte-RAd) – poolt võetud raha alati liigitada laenuks. Lõpuks viitab see vahetegu, et kõiki residendist RAsid ja mitteresidendist panku puudutavad tehingud tuleb liigitada hoiusteks.
6.4.3 Laenud (F4/AF4)
Laenud on finantsvara, mis a) tekib rahaliste vahendite otsese väljalaenamisega võlausaldaja poolt võlgnikule, ja b) on kinnitatud dokumentidega, mis ei ole kaubeldavad. Selle kategooria alla kuuluvad kõik laenud, sealhulgas hüpoteeklaenud, kapitalirent ja repo-tüüpi tehingud. Kõiki repo-tüüpi tehinguid, st tagasiostulepinguid, müügi/tagasiostu tehinguid ja väärtpaberite väljalaene (sularaha tagatisel), käsitletakse tagatud laenuna, mitte väärtpaberite suunatud ostuna/müügina, ja kajastatakse muude investeeringutena tehingu teinud residendi sektori all. See käsitlus, mis on ühtlasi kooskõlas pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamistavaga, kajastab eeldatavalt täpsemini nende finantsinstrumentide majanduslikku põhjendust.
6.4.4 Kindlustus, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (F6/AF6)
Siia kuuluvad järgmised komponendid: a) kahjukindlustuse tehnilised eraldised (F61), b) elukindlustuse ja annuiteedi õigused (F62), (c) pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, ja õigused mittepensionifondidele (F63+F64+F65) ning (d) reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (F66).
6.4.5 Kaubanduskrediit ja -ettemaksed (F81/AF81)
Kaubanduskrediit ja -ettemaksed on finantsnõuded, mis tekivad kauba või teenuse pakkuja poolt oma klientidele krediidi otsesest pikendamisest ning ettemaksetest töö eest, mis pole lõpetatud või mida alles alustatakse, kliendipoolse ettemakse vormis veel tarnimata kauba ja teenuse eest. Kaubanduskrediidi ja -ettemaksetega on tegemist siis, kui kauba või teenuse eest maksmine ei toimu samaaegselt kauba omandiõiguse muutumise või teenuse osutamisega.
6.4.6 Muud saada-/makstaolevad arved (F89/AF89)
See kategooria hõlmab saada-/makstaolevaid arveid, mida ei kajastata kaubanduskrediidi ja -ettemaksete või muude instrumentide all. Siia kuuluvad finantsvarad ja -kohustused, mis tekivad tehingute ja nendele vastavate maksete teostamise vahelisest ajalisest erinevusest. Siia kuuluvad tekkepõhiselt arvestatud, kuid väljamaksmata maksukohustused, väärtpaberi ostu- ja müügitehingud, väärtpaberite väljalaenamise tasud, kullalaenu tasud, palgad, dividendid ja sotsiaalmaksed.
6.4.7 SDRide eraldamised (F12/AF12)
SDRide eraldamised IMFi liikmesriikidele kajastatakse saaja kohustusena SDRide all kirjel muud investeeringud; vastav summa kajastatakse ka SDRide all kirjel reservvarad.
6.5 Reservvarad
Reservvarad on välisvarad, mis on rahandusasutuste kontrolli all ning neile koheselt kättesaadavad maksebilansi finantseerimisvajaduste katmiseks, valuutakursside juhtimiseks valuutaturgudele sekkumiseks ning muudel sarnastel eesmärkidel (näiteks vääringu ja majanduse usaldusväärsuse tagamiseks või välislaenudeks). Reservvarad peavad olema tegelikult olemasolevad välisvaluutavarad, nõuded mitteresidentide vastu ja muud varad. Siia ei kuulu potentsiaalsed varad. Reservvarade aluspõhimõtteks on rahandusasutuste „kontroll” ja reservvarade „kasutamiseks kättesaadavus”.
6.5.1 Rahaline kuld (F11/AF11)
Rahaline kuld on kuld, millele on õigus rahandusasutustel (või teistel, kes on rahandusasutuste tõhusa kontrolli all) ja mida hoitakse reservvaradena. See hõlmab füüsilist kulda ja isikupäratuid kullakontosid mitteresidentide juures, mis annavad õiguse nõuda kulla üleandmist.
6.5.1.1 |
Füüsiline kuld esineb müntide, valuplokkide või kangidena, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000 st, k.a. isikupärastatutel kullakontodel hoitav kuld. |
6.5.1.2 |
Isikupäratud kullakontod kajastavad nõuet kontohalduri vastu kulla üleandmiseks. Nende kontode puhul on konto väljastajal õigus füüsilisele isikupärastatud kulla reservibaasile; konto omanikele väljastatakse kullas vääringustatud nõuded. Isikupäratud kullakontod, mida ei liigitata rahalise kulla alla, kajastatakse sularaha ja hoiustena muude investeeringute all. |
6.5.2 SDRid (F12/AF12)
SDRid on IMFi loodud rahvusvahelised reservvarad, mis on eraldatud IMFi liikmesriikidele neile kuuluva rahvusvahelise reservvara täiendusena. SDRe hoiavad üksnes IMFi liikmesriikide rahandusasutused ja teatud rahvusvahelised finantseerimisasutused, kes on volitatud depositaarid.
6.5.3 Reservpositsioon IMFis
See on järgmise summa: a) reservkvoot ehk välisvaluutasummad, sealhulgas SDR, mida liikmesriik võib IMFist lühikese etteteatamisega välja võtta ning b) muud laenulepingulised nõuded IMFi vastu üldiste vahendite kontol, mis on liikmesriigile koheselt kättesaadavad.
6.5.4 Muud reservvarad
Siia kuuluvad sularaha ja hoiused, väärtpaberid, tuletisinstrumendid ja muud nõuded. Hoiused koosnevad nõudmiseni hoiustest. Väärtpaberid koosnevad mitteresidentide emiteeritud likviidsetest ja turukõlblikest omandiväärtpaberitest ja võlaväärtpaberitest, sealhulgas investeerimisfondide aktsiatest või osakutest. Tuletisinstrumendid kajastatakse reservvaradena vaid juhul, kui reservvarade juhtimisega seonduvad tuletisinstrumendid mängivad varade hindamisel olulist rolli. Muud nõuded koosnevad laenudest mitteresidendist mittepankadele, pikaajalistest laenudest IMFi usalduskontole ja muudest finantsvaradest, mida varem reservvaradena ei kajastatud ent mis vastavad reservvarade määratlusele.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
( 3 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 5 ) Nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsus 2006/856/EÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee (ELT L 332, 30.11.2006, lk 21).
( 6 ) Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.
( 7 ) ►M6 Üleminek tähtpäevale T + 82 ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu. ◄
( 8 ) Geograafiline jaotus on alates 2019. aastast kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.
( 9 ) Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi tase 1 (sektori 1), v.a sektor 2, on kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.