Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02005R0184-20200201

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/184/2020-02-01

02005R0184 — ET — 01.02.2020 — 007.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2005,

12. jaanuar 2005,

ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta

(ELT L 035 8.2.2005, lk 23)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 602/2006, 18. aprill 2006,

  L 106

10

19.4.2006

 M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008,

  L 311

1

21.11.2008

 M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 707/2009, 5. august 2009,

  L 204

3

6.8.2009

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 555/2012, 22. juuni 2012,

  L 166

22

27.6.2012

 M5

Muudetud: KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013,

  L 158

74

10.6.2013

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1013, 8. juuni 2016,

  L 171

144

29.6.2016

►M7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/505, 19. detsember 2018,

  L 85

1

27.3.2019




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 184/2005,

12. jaanuar 2005,

ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta



Artikkel 1

Objekt

Käesolev määrus kehtestab ühtse raamistiku ühenduse statistika tootmise kohta, mis käsitleb maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Artikkel 2

Andmete esitamine

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevad statistilised andmed vastavalt I lisale. Andmed määratletakse II lisas.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmed vastavalt I lisas osutatud tähtpäevadele.

▼M6

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, kui majanduslike või tehniliste muutuste tulemusel on vaja ajakohastada I lisa tabelites 6, 7 ja 8 esitatud geograafilise, institutsionaalsete sektorite ja tegevusvaldkondade jaotuse tasemeid, tingimusel et selline ajakohastamine ja täpsustamine ei mõjuta aruandluskoormust ega muuda kohaldatavat kontseptuaalset alusraamistikku.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, kui on vaja välja jätta või vähendada teatavaid I lisa andmevoogudele esitatavaid nõudeid, tingimusel et selline välja jätmine või vähendamine ei halvenda käesoleva määruse alusel koostatava statistika kvaliteeti.

Nende delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele või andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat koormust.

Lisaks põhjendab komisjon delegeeritud õigusaktides ettenähtud meetmeid asjakohaselt ning analüüsib vajaduse korral nende kulutasuvust, sealhulgas andmeesitajatele tekkivat koormust ja andmete koostamise kulu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 ( 1 ) artikli 14 lõikes 3.

▼B

Artikkel 3

Andmete allikad

1.  Liikmesriigid koguvad käesoleva määruse alusel nõutavat statistilist informatsiooni kasutades kõiki andmeallikaid, mida nad peavad asjakohasteks ja sobivateks, sealhulgas administratiivseid allikaid, näiteks äriregistri andmekogu.

2.  Aruandekohustuslikud füüsilised ja juriidilised isikud järgivad liikmesriigi ametiasutuste, kes vastavalt käesolevale määrusele vastutavad liikmesriigi siseselt andmete kogumise eest, sätestatud esitamistähtpäevi ja määratlusi.

3.  Kui nõutavaid andmeid ei ole võimalik koguda mõistlike kuludega, võib edastada võimalikult täpsed hinnangulised andmed (sealhulgas nullväärtused).

▼M6

Artikkel 4

Kvaliteedikriteeriumid ja -aruanded

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel rakendatakse käesoleva määruse artikli 5 kohaselt edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) edastatud andmete kvaliteeti käsitleva aruande („kvaliteediaruanne”).

3.  Käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumide rakendamisel määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks kvaliteediaruannete esitamise korra, ülesehituse ja regulaarsuse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.  Komisjon (Eurostat) hindab kvaliteediaruannete asjakohase analüüsi põhjal artikli 11 lõikes 1 osutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee abiga edastatud andmete kvaliteeti ning koostab ja avaldab käesoleva määrusega hõlmatud Euroopa statistika kvaliteedi aruande. Nimetatud aruanne saadetakse teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostati) kõigist suurematest edastatavaid andmeid mõjutavatest metoodika- või muud tüüpi muudatustest hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast nende kohaldatavaks muutumist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja teisi liikmesriike igast sellisest teavitamisest.

Artikkel 5

Andmevood

1.  Koostatav statistika rühmitatakse komisjonile (Eurostatile) esitamiseks vastavalt järgmistele andmevoogudele:

a) 

kuu maksebilansistatistika;

b) 

kvartali maksebilansistatistika;

c) 

rahvusvaheline teenuskaubandus;

d) 

välismaiste otseinvesteeringute vood;

e) 

välismaiste otseinvesteeringute positsioonid.

2.  Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid töötavad koos asjaomaste rahvusvaheliste partneritega välja sobiva metoodika, et koostada lisaks vahetu tehingupoole põhimõttele lõpliku omandilise kuuluvuse kontseptsioonil põhinevat välismaiste otseinvesteeringute statistikat, milles eristatakse uusi välismaiseid otseinvesteeringuid ja ülevõtmisi.

3.  Komisjon (Eurostat) algatab 20. juuliks 2018 katseuuringud, mille liikmesriigid teostavad välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika kohta, mis põhineb lõpliku omandilise kuuluvuse kontseptsioonil ning milles eristatakse uusi välismaiseid otseinvesteeringuid ja ülevõtmisi. Nende uuringute eesmärk on määrata kindlaks tingimused, sealhulgas metoodikaraamistik välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika uute andmete kogumiseks, ning hinnata seonduvate andmete kogumise kulu ja tulenevat statistika kvaliteeti ning samuti riikidevahelist võrreldavust.

4.  Selleks et hõlbustada lõikes 3 osutatud uuringute tegemist, võib liit anda liikmesriikidele toetusena rahalist tuge kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 2 ).

5.  Komisjon (Eurostat) koostab 20. juuliks 2019 aruande lõikes 3 osutatud uuringute tulemuste kohta. See aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral määratakse selles kindlaks ülejäänud tingimused, mis tuleb täita lõikes 2 osutatud metoodika väljatöötamiseks.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud aruande koostamise tähtaega 12 kuu võrra, kui komisjon leiab nimetatud lõikes osutatud katseuuringute hindamisel, et on asjakohane määrata kindlaks ülejäänud tingimused.

Nimetatud delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele või andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat koormust.

Lisaks põhjendab komisjon delegeeritud õigusaktides ettenähtud meetmeid asjakohaselt ning analüüsib vajaduse korral nende kulutasuvust, sealhulgas andmeesitajatele tekkivat koormust ja andmete koostamise kulu, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikes 3.

7.  Hiljemalt 12 kuud pärast lõikes 5 osutatud aruande esitamise kuupäeva teeb komisjon vajaduse korral ning eelkõige lõikes 3 osutatud katseuuringute tulemuste komisjonipoolsest hindamisest sõltuvalt ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et määrata kindlaks metoodika- ja andmenõuded välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika kohta, mis põhineb lõpliku omandilise kuuluvuse kontseptsioonil ning välismaiste otseinvesteeringute aastase statistika kohta, milles tuuakse eraldi välja uued välismaised otseinvesteeringud ja ülevõtmised.

▼B

Artikkel 6

Aruandeperiood ja regulaarsus

Liikmesriigid koostavad andmevood vastavalt lisas I piiritletud asjakohasele esimesele aruandeperioodile ja regulaarsusele.

Artikkel 7

Andmete edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed komisjoni poolt kindlaksmääratud vormis ja korras artikli 11 lõikes 2 märgitud korra kohaselt.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsete andmete edastamine ja vahetamine

1.  Piiramata määruse (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 artikli 5 lõikes 4 sätestatud eeskirju võib Eurostati ja EKP vahel konfidentsiaalsete andmete edastamine toimuda ulatuses, mis on vajalik maksebilansistatistika ühtsuse tagamiseks Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide vahel, kes on võtnud kasutusele ühisraha.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et EKP võtab nõuetekohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 määratletud põhimõtteid ja järgib sama määruse artiklis 14 sätestatud tingimusi.

3.  Määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 13 määratletud konfidentsiaalset andmete vahetamist lubatakse liikmesriikide vahel juhul, kui andmete vahetamine on vajalik Euroopa Liidu maksebilansistatistika kvaliteedi tagamiseks.

Liikmesriigid, kes saavad teistelt liikmesriikidelt konfidentsiaalseid andmeid, käsitlevad sellist teavet konfidentsiaalsena.

▼M6

Artikkel 9

Levitamine

1.  Komisjon (Eurostat) levitab vastavalt käesolevale määrusele koostatud Euroopa statistikat sarnaselt I lisas osutatud regulaarsusega. Kõnealune statistika tehakse kättesaadavaks komisjoni (Eurostati) veebilehel.

2.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 18 ja statistika konfidentsiaalsuse kaitsmise põhimõtet mõjutamata tagavad liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) käesoleva määruse alusel nõutud andmete ja metaandmete levitamise ning teevad teatavaks nende koostamiseks kasutatud täpse metoodika.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 2 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. juulist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 3 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 2 lõike 3 ja artikli 5 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 4 ) tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Rakendamisaruanded

Hiljemalt 28. veebruariks 2018 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Aruandes eelkõige:

a) 

hinnatakse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute andmete kvaliteeti;

b) 

hinnatakse kasu, mida liit, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad saavad võrreldes statistika koostamiseks tehtud kulutustega;

c) 

tehakse kindlaks valdkonnad, kus on arenguruumi, ja määratletakse vajalikud muudatused lähtuvalt saavutatud tulemustest.

▼M6

Artikkel 12a

Koostöö teiste komiteedega

Kõikides nõukogu otsusega 2006/856/EÜ ( 5 ) loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee pädevusse kuuluvates küsimustes küsib komisjon selle komitee arvamust vastavalt nimetatud otsusele.

▼B

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M4




I LISA



Tabel 1

Kuu maksebilanss

 

Kreedit

Deebet

Saldo

1.  Jooksevkonto

Kaubad

Geo 3

Geo 3

 

Teenused

Geo 3

Geo 3

 

Esmane tulu

Tööjõutulu

Geo 3

Geo 3

 

Investeerimistulu

 

 

 

Otseinvesteeringud

 

 

 

Omakapital

Geo 3

Geo 3

 

sellest: residentide sektori reinvesteeritud tulu (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Võlainstrumendid

Geo 3

Geo 3

 

Portfelliinvesteeringud

 

 

 

Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad

Geo 3

Geo 1

 

Võlaväärtpaberid

Geo 3

Geo 1

 

Muud investeeringud

Geo 3

Geo 3

 

sellest: intress

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Reservvarad

Geo 3

Geo 3

 

sellest: intress

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Muu esmane tulu

Geo 3

Geo 3

 

Teisene tulu

Geo 3

Geo 3

 

2.  Kapitalikonto

Kapitalikonto

Geo 3

Geo 3

 

 

Finantsvara netosoetamine

Neto kohustuste võtmine

Neto

3.  Finantskonto

Otseinvesteeringud

Omakapital residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Võlainstrumendid residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Portfelliinvesteeringud

Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

 

 

Võlaväärtpaberid

 

 

 

Lühiajalised

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

 

 

Pikaajalised

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

 

 

Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid

 

 

Geo 2 (1)

Muud investeeringud

Residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

sellest: sularaha ja hoiused

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Reservvarad

Rahaline kuld

 

 

 

Füüsiline kuld

Geo 1 (1)

 

 

Isikupäratud kullakontod

Geo 1 (1)

 

 

Eriarveldusühikud (SDRid)

Geo 1 (1)

 

 

Reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF)

Geo 1 (1)

 

 

Muud reservvarad

 

 

 

Sularaha ja hoiused

 

 

 

Nõuded rahandusasutuste, IMFi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) vastu

Geo 1 (1)

 

 

Nõuded muude institutsioonide (pangad) vastu

Geo 1 (1)

 

 

Väärtpaberid

 

 

 

Võlaväärtpaberid

 

 

 

Lühiajalised

Geo 1 (1)

 

 

Pikaajalised

Geo 1 (1)

 

 

Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad

Geo 1 (1)

 

 

Tuletisinstrumendid (neto)

Geo 1 (1)

 

 

Muud nõuded

Geo 1 (1)

 

 

(1)   Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

Tabel 2

Kvartali maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon

▼M6

Regulaarsus : kvartal

Esimene vaatlusperiood : 2014. aasta esimene kvartal

Tähtpäev : t + 85 kuud 2014. aastast 2016. aastani; t + 82 2017. aastast  (7) 

▼M4



 

Kreedit

Deebet

Saldo

A.  Jooksevkonto

Kaubad

Geo 4

Geo 4

 

Üldkaubad maksebilansi alusel

Geo 3

Geo 3

 

Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames

Geo 3

 

 

Kaubandusteenuse raames omandatud kaubad (negatiivne kreedit)

Geo 3

 

 

Kaubandusteenuse raames müüdud kaubad

Geo 3

 

 

Mitterahaline kuld

Geo 3

Geo 3

 

Bränding – kaudtransiidi korrigeerimine

Geo 4

Geo 4

 

Teenused

Geo 4

Geo 4

 

Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused

Geo 4

Geo 4

 

Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused

Geo 4

Geo 4

 

Veoteenused

Geo 4

Geo 4

 

Reisiteenused

Geo 4

Geo 4

 

Ehitus

Geo 4

Geo 4

 

Kindlustus- ja pensioniteenused

Geo 4

Geo 4

 

Finantsteenused

Geo 4

Geo 4

 

Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused

Geo 3

Geo 3

 

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

Geo 3

Geo 3

 

Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud

Geo 4

Geo 4

 

Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused

Geo 4

Geo 4

 

Muud äriteenused

Geo 4

Geo 4

 

Teadus- ja arendusteenused

Geo 3

Geo 3

 

Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused

Geo 3

Geo 3

 

Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused

Geo 3

Geo 3

 

Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Geo 4

Geo 4

 

Valitsemissektori kaubad ja teenused (mujal kajastamata)

Geo 4

Geo 4

 

Esmane tulu

Tööjõutulu

Geo 4

Geo 4

 

Investeerimistulu

Tulu otseinvesteeringutelt

Omakapital

Geo 4

Geo 4

 

Dividendid ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad

 

 

 

Otseinvesteeringu ettevõtetes

Geo 3

Geo 3

 

Otseinvestoris (pöördinvesteering)

Geo 3

Geo 3

 

Sõsarettevõtete vahel

Geo 3

Geo 3

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Reinvesteeritud tulu

Geo 4

Geo 4

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Võlainstrumendid

Geo 4

Geo 4

 

Otseinvesteeringu ettevõtetes

Geo 3

Geo 3

 

Otseinvestoris (pöördinvesteering)

Geo 3

Geo 3

 

Sõsarettevõtete vahel

Geo 3

Geo 3

 

sellest: Intress

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Tulu portfelliinvesteeringutelt

Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad

Geo 4

Geo 1

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

Dividendid

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Investeerimisfondide aktsiad

 

 

 

Dividendid

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Reinvesteeritud tulu

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Võlaväärtpaberid

 

 

 

Lühiajalised

Geo 4

Geo 1

 

Intress

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Pikaajalised

Geo 4

Geo 1

 

Intress

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Muu investeerimistulu

Geo 4

Geo 4

 

Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad

Geo 3

Geo 3

 

Intress

Geo 3

Geo 3

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

sellest: SDRide intress

 

Geo 1

 

sellest: intress enne kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid

Geo 3

Geo 3

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Kindlustus-, pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu

Geo 3

Geo 3

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Tulu reservvaradelt

Geo 3

 

 

sellest: Intress

Geo 3

 

 

Muu esmane tulu

Geo 4

Geo 4

 

Valitsemissektor

Geo 3

Geo 3

 

Tootmis- ja impordimaksud

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Tootemaksud

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Muud tootmismaksud

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Subsiidiumid

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Tootesubsiidiumid

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Muud tootmissubsiidiumid

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Rent

Geo 3

Geo 3

 

Muud sektorid

Geo 3

Geo 3

 

Tootmis- ja impordimaksud

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Tootemaksud

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Muud tootmismaksud

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Subsiidiumid

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Tootesubsiidiumid

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Muud tootmissubsiidiumid

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Rent

Geo 3

Geo 3

 

Teisene tulu

Geo 4

Geo 4

 

Valitsemissektor

Geo 3

Geo 3

 

Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne

Geo 3

Geo 3

 

Sotsiaalmaksed

Geo 3

Geo 3

 

Sotsiaaltoetused

Geo 3

Geo 3

 

Rahvusvaheline koostöö (D74)

Geo 3

Geo 3

 

sellest: liidu institutsioonidega (v.a EKP)

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Mitmesugused jooksevülekanded (D75)

Geo 3

Geo 3

 

Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu omavahendid (D76)

Liidu institutsioonid

Liidu institutsioonid

 

Muud sektorid

Geo 3

Geo 3

 

Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne

Geo 3

Geo 3

 

Sotsiaalmaksed

Geo 3

Geo 3

 

Sotsiaaltoetused

Geo 3

Geo 3

 

Kahjukindlustuse netopreemiad

Geo 3

Geo 3

 

Kahjukindlustuse nõuded

Geo 3

Geo 3

 

Mitmesugused jooksevülekanded (D75)

Geo 3

Geo 3

 

sellest: isiklikud ülekanded (residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel)

Geo 3

Geo 3

 

sellest: Töötajate rahaülekanded

Geo 4

Geo 4

 

Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes

Geo 3

Geo 3

 

B.  Kapitalikonto

Kapitalikonto

Geo 4

Geo 4

 

Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised, bruto

Geo 3

Geo 3

 

Kapitalisiirded

Geo 3

Geo 3

 

Valitsemissektor

Geo 3

Geo 3

 

Kapitalimaksud

Geo 3

Geo 3

 

Investeerimistoetused

Geo 3

Geo 3

 

Muud kapitalisiirded

Geo 3

Geo 3

 

sellest: võlgade kustutamine

Geo 3

Geo 3

 

Muud sektorid

Geo 3

Geo 3

 

Kapitalimaksud

Geo 3

Geo 3

 

Investeerimistoetused

Geo 3

Geo 3

 

Muud kapitalisiirded

Geo 3

Geo 3

 

sellest: võlgade kustutamine

Geo 3

Geo 3

 



 

Finantsvara netosoetamine

Neto kohustuste võtmine

Neto

C.  Finantskonto

Finantskonto

Geo 1

Geo 1

 

Otseinvesteeringud

Geo 4

Geo 4

 

Omakapital

Geo 4

Geo 4

 

Omakapital reinvesteeritud tuluta

 

 

 

Otseinvesteeringu ettevõtetes

Geo 3

Geo 3

 

Otseinvestoris (pöördinvesteering)

Geo 3

Geo 3

 

Sõsarettevõtete vahel

Geo 3

Geo 3

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Noteeritud

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Noteerimata

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Muu (nt kinnisvara)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Tulu reinvesteerimine

Geo 4

Geo 4

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Võlainstrumendid

Geo 4

Geo 4

 

Otseinvesteeringu ettevõtetes

Geo 3

Geo 3

 

Otseinvestoris (pöördinvesteering)

Geo 3

Geo 3

 

Sõsarettevõtete vahel

Geo 3

Geo 3

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Portfelliinvesteeringud

Geo 4

Geo 1

 

Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad

Geo 4

Geo 1

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Noteeritud

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

 

Noteerimata

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

Noteeritud

Geo 2 (1)

 

 

Noteerimata

Geo 2 (1)

 

 

Investeerimisfondide aktsiad

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

sellest: Tulu reinvesteerimine

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

sellest: Tulu reinvesteerimine

Geo 2 (1)

 

 

Võlaväärtpaberid

 

 

 

Lühiajalised

Geo 4

Geo 1

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Pikaajalised

Geo 4

Geo 1

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 1 (4)

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

Geo 3

Muud investeeringud

Geo 4

Geo 4

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 4

Geo 4

 

Muu omakapital

Geo 3

Geo 3

 

Sularaha ja hoiused

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3

Geo 3

 

Pikaajalised

Geo 3

Geo 3

 

Laenud

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3, IMF

Geo 3, IMF

 

Pikaajalised

Geo 3, IMF

Geo 3, IMF

 

Kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3

Geo 3

 

Kaubanduskrediidid ja ettemaksed

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3

Geo 3

 

Pikaajalised

Geo 3

Geo 3

 

Muud saada-/makstaolevad arved

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3

Geo 3

 

Pikaajalised

Geo 3

Geo 3

 

SDRid

 

Geo 1

 

Reservvarad

Geo 3

 

 

D.  Tasakaalustavad kirjed

Kaupade ja teenuste saldo

 

 

Geo 4

Jooksevkonto saldo

 

 

Geo 1

Neto laenuandmine (+) / neto laenuvõtmine (–) (jooksevkonto ja kapitalikonto saldo)

 

 

Geo 1

Neto laenuandmine (+) / neto laenuvõtmine (–) (finantskonto saldo)

 

 

Geo 1

Statistiline viga, neto

 

 

Geo 1



 

Nõuded

Kohustused

 

Positsioonid

Vahetuskursside muutusest tulenevad ümberhindlused

Muudest hinnamuutustest tulenevad ümberhindlused

Positsioonid

Vahetuskursside muutusest tulenevad ümberhindlused

Muudest hinnamuutustest tulenevad ümberhindlused

E.  Rahvusvaheline investeerimispositsioon

Finantskonto

Geo 1

 

 

Geo 1

 

 

Otseinvesteeringud

Geo 4 (3)

 

 

Geo 4 (3)

 

 

Omakapital

Geo 4 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 4 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Otseinvesteeringu ettevõtetes

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Otseinvestoris (pöördinvesteering)

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Sõsarettevõtete vahel

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Noteeritud

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Noteerimata

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Muu (nt kinnisvara)

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Võlainstrumendid

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 4 (3)

Geo (1)

Geo 2 (1)

Otseinvesteeringu ettevõtetes

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Otseinvestoris (pöördinvesteering)

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Sõsarettevõtete vahel

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

 

Portfelliinvesteeringud

Geo 4 (3)

 

 

Geo 1

 

 

Omakapital ja investeerimisfondide aktsiad

Geo 4 (3)

 

 

Geo 1

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3 (3)

 

 

Geo 1 (4)

 

 

Noteeritud

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Noteerimata

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

 

 

 

Noteeritud

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

 

 

Noteerimata

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad

 

 

 

 

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

 

 

Võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised

Geo 4 (3)

 

 

Geo 1

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3 (3)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (4)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

 

 

Vääringu kaupa:

 

 

 

 

 

 

Euro

Geo 2 (1)

 

 

Geo 1 (1)

 

 

USA dollar

Geo 2 (1)

 

 

Geo 1 (1)

 

 

Muud vääringud

Geo 2 (1)

 

 

Geo 1 (1)

 

 

Pikaajalised

Geo 4 (3)

 

 

Geo 1

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3 (3)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 1 (4)

Geo 1 (1)

Geo 1 (1)

Lunastamistähtajaga kuni üks aasta

 

 

 

Geo 1 (1)

 

 

Lunastamistähtajaga üle ühe aasta

 

 

 

Geo 1 (1)

 

 

Tehingupoolest emitendi sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

 

 

Lunastamistähtajaga kuni üks aasta

Geo 2 (1)

 

 

 

 

 

Lunastamistähtajaga üle ühe aasta

Geo 2 (1)

 

 

 

 

 

Vääringu kaupa:

 

 

 

 

 

 

Euro

Geo 2 (1)

 

 

Geo 1 (1)

 

 

USA dollar

Geo 2 (1)

 

 

Geo 1 (1)

 

 

Muud vääringud

Geo 2 (1)

 

 

Geo 1 (1)

 

 

▼M6

Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

Geo 2 (1)

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

 

 

 

▼M4

Muud investeeringud

Geo 4 (3)

 

 

Geo 4 (3)

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 1)

Geo 4 (3)

 

 

Geo 4 (3)

 

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Muu omakapital

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Sularaha ja hoiused

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

 

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

Pikaajalised

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

Laenud

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

 

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3 (3), IMF

 

 

Geo 3 (3), IMF

 

 

Pikaajalised

Geo 3 (3), IMF

 

 

Geo 3 (3), IMF

 

 

Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid

 

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

 

Geo 2 (1)

Geo 2 (1)

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

Kaubanduskrediidid ja ettemaksed

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

 

Geo 4 (3)

Geo 2 (1)

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

Pikaajalised

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

Muud saada-/makstaolevad arved

 

Geo 2 (1)

 

 

Geo 2 (1)

 

Residentide sektori kaupa (Sektor 2)

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

Pikaajalised

Geo 3 (3)

 

 

Geo 3 (3)

 

 

SDRid

 

 

 

Geo 1

Geo 1 (1)

 

(1)   Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(2)    ►M6  Üleminek tähtpäevale T + 82 ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu. ◄

(3)   Geograafiline jaotus on alates 2019. aastast kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

(4)   Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi tase 1 (sektori 1), v.a sektor 2, on kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.



Tabel 3

Rahvusvaheline teenuskaubandus

 

Kreedit

Deebet

Saldo

Tööjõutulu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Isiklikud ülekanded

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Töötajate rahaülekanded

Geo 5

Geo 5

Geo 5

TEENUSED

Geo 6

Geo 6

Geo 6

Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Veoteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Meretransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Meretranspordi reisijatevedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Meretranspordi kaubavedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu veoteenus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Õhutransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Õhutranspordi reisijatevedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Õhutranspordi kaubavedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu veoteenus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu transport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Reisijatevedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kaubavedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu veoteenus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu transpordi laiendatud liigitus

Kosmosetransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Raudteetransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Raudteetranspordi reisijatevedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Raudteetranspordi kaubavedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu veoteenus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Maanteetransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Maanteetranspordi reisijatevedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Maanteetranspordi kaubavedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu veoteenus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Siseveetransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Siseveetranspordi reisijatevedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Siseveetranspordi kaubavedu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu veoteenus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Torutransport

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Elektrienergia ülekandmine

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud transpordi tugi- ja lisateenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Posti- ja kullerteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Reisiteenused

Ärireisid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud ärireisid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Erareisid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Tervishoiuga seotud kulutused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Õpingutega seotud kulutused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Ehitus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Ehitus välismaal

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Ehitus koostavas riigis

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kindlustus- ja pensioniteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otsekindlustus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Elukindlustus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Veosekindlustus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud otsekindlustusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Edasikindlustus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud kindlustuse abiteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Pensioni- ja standardsed tagatisteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Pensioniteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Standardsed tagatisteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Finantsteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

Geo 3

Geo 3

Geo 3

Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Telekommunikatsiooniteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Arvutiteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Infoteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Uudisteagentuuride teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud infoteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud äriteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Teadus- ja arendusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muu

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Õigusabiteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldus

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Arhitektuurialased teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Projekteerimisteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Teadus- ja muud tehnilised teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Jäätmekäitlus-, reostuse kõrvaldamise, põllumajandus- ja mäetööstuse teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kasutusrent

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kaubandusega seotud teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud äriteenused, mida ei ole mujal kajastatud

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Tervishoiuteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Haridusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud isikuteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja -teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Saatkonna- ja konsulaarteenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Sõjaväeüksuste ja -esinduste teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Muud valitsemissektori kaubad ja -teenused

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Tabel 4

Välismaised otseinvesteerimistehingud (sh tulu)



Tabel 4.1  Otseinvesteerimise finantstehingud

 

Neto

Finantsvara netosoetus

Neto kohustuste võtmine

KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED

▼M6

Otseinvesteeringud välismaal – Tehingud

Geo 6

Geo 6 (2)

Geo 6 (2)

▼M4

Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital reinvesteeritud tuluta

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital reinvesteeritud tuluta (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital sõsarettevõtete vahel, reinvesteeritud tuluta (kõrgeim kontrolliv üksus on resident koostavas riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Tulu reinvesteerimine

Geo 5

Geo 5

 

Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident koostavas riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

▼M6

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tehingud

Geo 6

Geo 6 (2)

Geo 6 (2)

▼M4

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital reinvesteeritud tuluta

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital reinvesteeritud tuluta (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital sõsarettevõtete vahel, reinvesteeritud tuluta (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident koostavas riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi

Geo 5

 

 

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu reinvesteerimine

Geo 5

 

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi

Geo 5

 

 

RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal – Tehingud (1)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tehingud (1)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

(1)   Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015

(2)   Geo 6: Geo 6 paksus kirjas: kohustuslik alates 2015. aastast.



Tabel 4.2  Tulu otseinvesteeringutelt

 

Saldo

Kreedit

Deebet

KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED

▼M6

Otseinvesteeringud välismaal – Tulu

Geo 6

Geo 6 (2)

Geo 6 (2)

▼M4

Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid (välja arvatud dividendid sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Dividendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Reinvesteeritud tulu

Geo 5

Geo 5

 

Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt (välja arvatud tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

▼M6

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu

Geo 6

Geo 6 (2)

Geo 6 (2)

▼M4

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid (välja arvatud dividendid sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Dividendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi

Geo 5

 

 

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Reinvesteeritud tulu

Geo 5

 

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt (välja arvatud tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu võlgadelt sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi

Geo 5

 

 

RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal – Tulu (1)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Tulu (1)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

(1)   Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015

(2)   Geo 6: Geo 6 paksus kirjas: kohustuslik alates 2015. aastast.



Tabel 4.3  Jaotus tegevusvaldkonna järgi ja geograafiline jaotus

 

Andmete liik

Geograafiline jaotus

Jaotus tegevusvaldkonna järgi

NACE REV2

KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal

Neto

Geo 5

Tase 1

Geo 4

Tase 2

Otseinvesteeringud koostavas riigis

Neto

Geo 5

Tase 1

Geo 4

Tase 2

Tulu otseinvesteeringutelt

Kreedit, deebet, saldo

Geo 5

Tase 1

Geo 4

Tase 2

RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal (1)

Neto

Geo 5

Tase 1

Otseinvesteeringud koostavas riigis (1)

Neto

Geo 5

Tase 1

Tulu otseinvesteeringutelt (1)

Kreedit, deebet, saldo

Geo 5

Tase 1

(1)   Kohustuslik alates vaatlusaastast 2015

Tabel 5

Välismaiste Otseinvesteeringute positsioonid



Tabel 5.1  Otseinvesteeringute positsioonid

▼M6

▼M4

 

Neto

Nõuded

Kohustused

KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED

▼M6

Otseinvesteeringud välismaal

Geo 6

Geo 6 (1)

Geo 6 (1)

▼M4

Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Omakapital sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud välismaal – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus on resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

▼M6

Otseinvesteeringud koostavas riigis

Geo 6

Geo 6 (1)

Geo 6 (1)

▼M4

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital (välja arvatud omakapital sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Omakapital sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi

Geo 5

 

 

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid (välja arvatud võlg sõsarettevõtete vahel)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis – Võlainstrumendid sõsarettevõtete vahel (kõrgeim kontrolliv üksus ei ole resident andmeesitaja riigis)

Geo 5

Geo 5

Geo 5

millest: kõrgeim kontrolliv üksus on muu euroala riigi resident

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on ELi resident, kuid väljaspool euroala

Geo 5

 

 

kõrgeim kontrolliv üksus on resident väljaspool ELi

Geo 5

 

 

RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal

Geo 5

Geo 5

Geo 5

Otseinvesteeringud koostavas riigis

Geo 5

Geo 5

Geo 5

(1)   Geo 6: Geo 6 paksus kirjas: kohustuslik alates 2015. aastast.



Tabel 5.2  Otseinvesteeringute positsioonid Jaotus tegevusvaldkonna järgi ja geograafiline jaotus

 

Andmete liik

Geograafiline jaotus

Jaotus tegevusvaldkonna järgi, NACE REV2

KÕIK RESIDENDIST ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal

Neto positsioonid

Geo 5

Tase 1

Geo 4

Tase 2

Otseinvesteeringud koostavas riigis

Neto positsioonid

Geo 5

Tase 1

Geo 4

Tase 2

RESIDENDIST ERIOTSTARBELISED ÜKSUSED

Otseinvesteeringud välismaal

Neto positsioonid

Geo 5

Tase 1

Otseinvesteeringud koostavas riigis

Neto positsioonid

Geo 5

Tase 1

Tabel 6

▼M7

Geograafilise jaotuse tasemed



GEO 1

GEO 2

GEO 3

VÄLISMAAILM

VÄLISMAAILM

VÄLISMAAILM

 

Euroalasisene

LIIDUSISENE

 

Euroalaväline

LIIDUVÄLINE

 

 

Euroalasisene

 

 

Euroalaväline



GEO 4

GEO 5

GEO 6

VÄLISMAAILM

VÄLISMAAILM

VÄLISMAAILM

 

EUROOPA

EUROOPA

Euroalavälised liidu liikmesriigid (1)

Belgia

Belgia

 

Bulgaaria

Bulgaaria

 

Tšehhi Vabariik

Tšehhi Vabariik

 

Taani

Taani

 

Saksamaa

Saksamaa

 

Eesti

Eesti

 

Iirimaa

Iirimaa

 

Kreeka

Kreeka

 

Hispaania

Hispaania

 

Prantsusmaa

Prantsusmaa

 

Horvaatia

Horvaatia

 

Itaalia

Itaalia

 

Küpros

Küpros

 

Läti

Läti

 

Leedu

Leedu

 

Luksemburg

Luksemburg

 

Ungari

Ungari

 

Malta

Malta

 

Madalmaad

Madalmaad

 

Austria

Austria

 

Poola

Poola

 

Portugal

Portugal

 

Rumeenia

Rumeenia

 

Sloveenia

Sloveenia

 

Slovakkia

Slovakkia

 

Soome

Soome

 

Rootsi

Rootsi

 

Island

Island

 

Liechtenstein

Liechtenstein

 

Norra

Norra

Šveits

Šveits

Šveits

 

MUUD EUROOPA RIIGID

MUUD EUROOPA RIIGID

 

 

Albaania

 

 

Andorra

 

 

Valgevene

 

 

Bosnia ja Hertsegoviina

 

 

Fääri saared

 

 

Gibraltar

 

 

Guernesey

 

 

Vatikan

 

 

Mani saar

 

 

Jersey

 

 

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

 

 

Moldova

 

 

Montenegro

Venemaa

Venemaa

Venemaa

 

 

Serbia

 

 

San Marino

 

Türgi

Türgi

 

 

Ukraina

Ühendkuningriik

Ühendkuningriik

Ühendkuningriik

 

AAFRIKA

AAFRIKA

 

PÕHJA-AAFRIKA

PÕHJA-AAFRIKA

 

 

Alžeeria

 

Egiptus

Egiptus

 

 

Liibüa

 

Maroko

Maroko

 

 

Tuneesia

 

MUUD AAFRIKA RIIGID

MUUD AAFRIKA RIIGID

 

 

Angola

 

 

Benin

 

 

Botswana

 

 

Briti India ookeani ala

 

 

Burkina Faso

 

 

Burundi

 

 

Kamerun

 

 

Roheneemesaared

 

 

Kesk-Aafrika Vabariik

 

 

Tšaad

 

 

Komoorid

 

 

Kongo

 

 

Côte d'Ivoire

 

 

Kongo Demokraatlik Vabariik

 

 

Djibouti

 

 

Ekvatoriaal-Guinea

 

 

Eritrea

 

 

Etioopia

 

 

Gabon

 

 

Gambia

 

 

Ghana

 

 

Guinea

 

 

Guinea-Bissau

 

 

Keenia

 

 

Lesotho

 

 

Libeeria

 

 

Madagaskar

 

 

Malawi

 

 

Mali

 

 

Mauritaania

 

 

Mauritius

 

 

Mosambiik

 

 

Namiibia

 

 

Niger

 

Nigeeria

Nigeeria

 

Lõuna-Aafrika

Lõuna-Aafrika

 

 

Rwanda

 

 

Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha

 

 

São Tomé ja Príncipe

 

 

Senegal

 

 

Seišellid

 

 

Sierra Leone

 

 

Somaalia

 

 

Sudaan

 

 

Lõuna-Sudaan

 

 

Svaasimaa

 

 

Tansaania

 

 

Togo

 

 

Uganda

 

 

Sambia

 

 

Zimbabwe

 

AMEERIKA

AMEERIKA

 

PÕHJA-AMEERIKA RIIGID

PÕHJA-AMEERIKA RIIGID

Kanada

Kanada

Kanada

 

 

Gröönimaa

Ühendriigid

Ühendriigid

Ühendriigid

 

KESK-AMEERIKA RIIGID

KESK-AMEERIKA RIIGID

 

 

Anguilla

 

 

Antigua ja Barbuda

 

 

Aruba

 

 

Bahama

 

 

Barbados

 

 

Belize

 

 

Bermuda

 

 

Bonaire, Sint Eustatius ja Saba

 

 

Neitsisaared, Briti

 

 

Kaimani saared

 

 

Costa Rica

 

 

Kuuba

 

 

Curaçao

 

 

Dominica

 

 

Dominikaani Vabariik

 

 

El Salvador

 

 

Grenada

 

 

Guatemala

 

 

Haiti

 

 

Honduras

 

 

Jamaica

 

Mehhiko

Mehhiko

 

 

Montserrat

 

 

Nicaragua

 

 

Panama

 

 

Saint Kitts ja Nevis

 

 

Saint Lucia

 

 

St. Maarten

 

 

Saint Vincent ja Grenadiinid

 

 

Trinidad ja Tobago

 

 

Turks ja Caicos

 

 

Neitsisaared, USA

 

LÕUNA-AMEERIKA RIIGID

LÕUNA-AMEERIKA RIIGID

 

Argentina

Argentina

 

 

Boliivia

Brasiilia

Brasiilia

Brasiilia

 

Tšiili

Tšiili

 

 

Colombia

 

 

Ecuador

 

 

Falklandi saared

 

 

Guajaana

 

 

Paraguay

 

 

Peruu

 

 

Suriname

 

Uruguay

Uruguay

 

Venezuela

Venezuela

 

AASIA

AASIA

 

LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID

LÄHIS- JA KESK-IDA RIIGID

 

PÄRSIA LAHE RIIGID

PÄRSIA LAHE RIIGID

 

 

Bahrein

 

 

Iraak

 

 

Kuveit

 

 

Omaan

 

 

Katar

 

 

Saudi Araabia

 

 

Araabia Ühendemiraadid

 

 

Jeemen

 

MUUD LÄHIS-IDA RIIGID

MUUD LÄHIS-IDA RIIGID

 

 

Armeenia

 

 

Aserbaidžaan

 

 

Gruusia

 

 

Iisrael

 

 

Jordaania

 

 

Liibanon

 

 

Palestiina territoorium

 

 

Süüria

 

MUUD AASIA RIIGID

MUUD AASIA RIIGID

 

 

Afganistan

 

 

Bangladesh

 

 

Bhutan

 

 

Brunei

 

 

Birma/Myanmar

 

 

Kambodža

Hiina

Hiina

Hiina

Hongkong

Hongkong

Hongkong

India

India

India

 

Indoneesia

Indoneesia

 

 

Iraan

Jaapan

Jaapan

Jaapan

 

 

Kasahstan

 

 

Kõrgõzstan

 

 

Laos

 

 

Macau

 

Malaisia

Malaisia

 

 

Maldiivid

 

 

Mongoolia

 

 

Nepal

 

 

Põhja-Korea

 

 

Pakistan

 

Filipiinid

Filipiinid

 

Singapur

Singapur

 

Lõuna-Korea

Lõuna-Korea

 

 

Sri Lanka

 

Taiwan

Taiwan

 

 

Tadžikistan

 

Tai

Tai

 

 

Ida-Timor

 

 

Türkmenistan

 

 

Usbekistan

 

 

Vietnam

 

OKEAANIA JA POLAARALAD

OKEAANIA JA POLAARALAD

 

 

Ameerika Samoa

 

 

Guam

 

 

Ühendriikide hajasaared

 

Austraalia

Austraalia

 

 

Kookossaared (Keelingi saared)

 

 

Jõulusaar

 

 

Heard ja McDonald

 

 

Norfolk

 

 

Fidži

 

 

Prantsuse Polüneesia

 

 

Kiribati

 

 

Marshalli saared

 

 

Mikroneesia

 

 

Nauru

 

 

Uus-Kaledoonia

 

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa

 

 

Cooki saared

 

 

Niue

 

 

Tokelau

 

 

Põhja-Mariaanid

 

 

Palau

 

 

Paapua Uus-Guinea

 

 

Pitcairn

 

 

Antarktika

 

 

Bouvet' saar

 

 

Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared

 

 

Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad

 

 

Saalomoni saared

 

 

Tonga

 

 

Tuvalu

 

 

Vanuatu

 

 

Samoa

 

 

Wallis ja Futuna

LIIDUSISENE

LIIDUSISENE

LIIDUSISENE

LIIDUVÄLINE

LIIDUVÄLINE

LIIDUVÄLINE

Euroalasisene

Euroalasisene

Euroalasisene

Euroalaväline

Euroalaväline

Euroalaväline

Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP)

Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP)

Liidu institutsioonid (välja arvatud EKP)

Euroopa Investeerimispank

Euroopa Investeerimispank

Euroopa Investeerimispank

 

Euroopa Keskpank (EKP)

Euroopa Keskpank (EKP)

 

LIIDUSISENE (JAOTAMATA)

LIIDUSISENE (JAOTAMATA)

 

LIIDUVÄLINE (JAOTAMATA)

LIIDUVÄLINE (JAOTAMATA)

Offshore-finantskeskused

Offshore-finantskeskused

Offshore-finantskeskused

Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid)

Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid)

Rahvusvahelised organisatsioonid (välja arvatud liidu institutsioonid)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

(1)   Euroalavälised liidu liikmesriigid: nõutav jaotus riikide kaupa.

▼M4



Tabel 7

Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi

Sektor 1

Sektor 2

Keskpank (S.121)

Keskpank (S.121)

Muud rahaloomeasutused (RAd)

Muud rahaloomeasutused (RAd)

Hoiuettevõtted, v.a. keskpank (S. 122)

Hoiuettevõtted, v.a. keskpank (S. 122)

Rahaturufondid (S.123)

Rahaturufondid (S.123)

Valitsemissektor (S.13)

Valitsemissektor (S.13)

Muud sektorid

Muud sektorid

 

Muud finantsinstitutsioonid kui RAd (S.124+S.125+S.126+S.127+S.128+S.129)

 

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.11+S.14+S.15)



Tabel 8

Tegevusvaldkonna järgi jaotamise tasemed

Tase 1

Tase 2

NACE rev. 2

 

PÕLLUMAJANDUS, METSANDUS JA KALANDUS

A jagu

MÄETÖÖSTUS

MÄETÖÖSTUS

B jagu

 

Toornafta ja maagasi tootmine ning kaevandamist abistavad tegevusalad

osad 06, 09

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

C jagu

 

Toiduainete, jookide ja tubaka tootmine

osad 10, 11, 12

 

Tekstiili ja puidutootmine KOKKU

osad 13, 14, 16, 17, 18

 

Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine

osad 13, 14

 

Puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja paberitoodete tootmine; kirjastamine ja trükkimine

osad 16, 17, 18

Nafta-, keemia-, farmaatsia-, kummi-, plasttoodete tootmine

Naftatoodete, kemikaalide, farmaatsia-, kummi-, plasttoodete tootmine KOKKU

osa 19, 20, 21, 22

 

Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

osa 19

 

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

osa 20

 

Kummi- ja plasttoodete tootmine

osa 22

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Metalli- ja masinaehituse tootmine KOKKU

osad 24, 25, 26, 28

 

Metalli ja metalltoodete tootmine

osad 24, 25

 

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

osa 26

 

Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

osa 28

Sõidukite, muude transpordivahendite tootmine

Sõidukite ja muude transpordivahendite tootmine KOKKU

osad 29, 30

 

Sõidukite ja muude transpordivahendite tootmine

osa 29

 

Muude transpordivahendite tootmine

osa 30

 

Muu tootmine KOKKU

osad 15, 23, 27, 31, 32, 33

ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE

ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE

jagu D

VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

jagu E

 

Veekogumine, -töötlus ja -varustus

osa 36

 

Kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

osad 37, 38, 39

EHITUS

EHITUS

jagu F

TEENUSED KOKKU

TEENUSED KOKKU

jaod G, H, I, J, K, L, M, N O, P, Q, R, S, T, U

HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT

HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT

jagu G

 

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

osa 45

 

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;

osa 46

 

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;

osa 47

VEONDUS JA LAONDUS

VEONDUS JA LAONDUS

jagu H

 

Veondus ja laondus KOKKU

osad 49, 50, 51, 52

 

Maismaaveondus ja torutransport

osa 49

 

Veetransport

osa 50

 

Õhutransport

osa 51

 

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

osa 52

 

Posti- ja kulleriteenistus

osa 53

MAJUTUS JA TOITLUSTUS

MAJUTUS JA TOITLUSTUS

jagu I

TEAVE JA TEABEVAHETUS

TEAVE JA TEABEVAHETUS

jagu J

 

Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, muu meelelahutustegevus

osad 59, 60

 

Telekommunikatsioon

osa 61

 

Muu info- ja sidetegevus

osad 58, 62, 63

FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS

FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS

jagu K

 

Finantsvahendus, v.a kindlustus ja pensionifondid

osa 64

 

Valdusfirmade tegevus

rühm 64.2

 

Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus

osa 65

 

Muu finantstegevus

osa 66

 

KINNISVARAALANE TEGEVUS

jagu L

KUTSE-, TEADUS JA TEHNIKAALANE TEGEVUS

KUTSE-, TEADUS JA TEHNIKAALANE TEGEVUS

jagu M

 

Õigusabi ja raamatupidamine

osa 69

 

Õigusabi

rühm 69.1

 

Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine

rühm 69.2

 

Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine

osa 70

 

Peakontorite tegevus

rühm 70.1

 

Juhtimisalane nõustamine

rühm 70.2

 

Arhitektuurialane tegevus ja projekteerimine; teimimine ja analüüs

osa 71

Teadus- ja arendustegevus

Teadus- ja arendustegevus

osa 72

 

Reklaamiteenused ja turu-uuringud

osa 73

 

Reklaamiteenused

rühm 73.1

 

Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

rühm 73.2

 

Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veterinaaria

osad 74, 75

 

HALDUS- JA ABITEGEVUSED

jagu N

 

Rentimine ja kasutusrent

osa 77

 

Muud haldus- ja abitegevused

osad 78, 79, 80, 81, 82

 

HARIDUS

jagu P

 

TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

jagu Q

KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

jagu R

 

Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus

osa 90

 

Raamatukogude, arhiivide, muuseumide, muude kultuuriasutuste tegevus

osa 91

 

Spordi- ja muud vaba aja tegevused; hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

osad 92, 93

 

MUU TEENINDUS

jagu S

 

Organisatsioonide tegevus

osa 94

 

Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus, muu teenindus

osad 95, 96

 

Jaotamata

 

 

Eraisikute kinnisvaramüük ja -ost

 

KOKKU

KOKKU

 




II LISA

MÄÄRATLUSED (artiklis 10 nimetatud)

Järgmised määratlused põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatu kuuendal taastrükil (edaspidi „BPM6”), Euroopa arvepidamise süsteemil, rahvusvahelise teenuskaubanduse statistika kogumist käsitleval 2010. aasta käsiraamatul, OECD välismaiste otseinvesteeringute standardil (edaspidi „BD4”).

A.   JOOKSEVKONTO

Jooksevkonto kajastab residentide ja mitteresidentide vahelisi kaupade ja teenuste ning esmase ja teisese tulu vooge.

1.    KAUBAD

Maksebilansi jooksevkonto kaupade konto hõlmab vallasvarana kaupu, mille puhul toimub omandiõiguse üleminek residentide ja mitteresidentide vahel.

1.1    Üldkaubad maksebilansi alusel

„Üldkaubad maksebilansi alusel” all kajastatakse kaupu, mille osas toimub omandiõiguse üleminek residendi ja mitteresidendi vahel ning mis ei ole hõlmatud muude kirjetega, nagu kaubandusteenuse raames omandatud ja müüdud kaubad (vt 1.2) ja mitterahaline kuld (vt 1.3), või mis on osa teenuse osutamisest. Üldkaupu hinnatakse turuväärtuses FOB-hinna (franko laeva pardal) alusel. Riigi andmete edastamisel liidu koondnäitajate koostamiseks esitatakse andmed kaupade impordi ja ekspordi kohta kaudtransiidis; liidusisese kaubavahetuse puhul tuleb määratleda partnerriik vastavalt saatjariigi põhimõttele.

1.2    Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames

Kaubandusteenuseks nimetatakse residendi poolt kaupade ostmist mitteresidendilt ning nende järgnevat edasimüümist teisele mitteresidendile ilma, et kaubad siseneksid koostava riigi territooriumile. Kaupade netoeksport kaubandusteenuse raames on vahendatavate kaupade müügihinna ja ostuhinna vahe. See kirje hõlmab vahendajate marginaale, kapitalikasumeid ja -kahjumeid ning muutusi vahendatavate kaupade varudes.

1.2.1

Kaubandusteenuse raames omandatud kaubad kajastatakse kaubandusettevõtja riigi negatiivse ekspordi/kreeditina.

1.2.2

Kaupade müük esitatakse kirje „Kaubandusteenuse raames müüdud kaubad” all kaubandusettevõtja riigi positiivse ekspordi/krediidina.

1.3    Mitterahaline kuld

Mitterahalise kulla all kajastatakse kogu kuld, mis ei ole rahaline kuld. Rahaline kuld kuulub rahandusasutustele ning seda hoitakse reservvarana (vt 6.5.1). Mitterahaline kuld võib olla füüsiline kuld (s.t. mündid, valuplokid või kangid, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000 st, k.a. isikupärastatud kullakontodel hoitav kuld), kullapulber ja muu töötlemata kujul või pooltöödeldud kujul hoitav kuld.

1.4    Bränding – kaudtransiidi korrigeerimine

Kaudtransiidi all mõistetakse kaupu, mille on liikmesriiki importinud ning tollis liidusiseseks vabaks ringluseks (ja impordimaksu kohaldamiseks) vormistanud üksus, keda ei käsitleta residendist institutsionaalsete üksustena, ning mis on seejärel saadetud teise liikmesriiki. Bränding registreeritakse kaudtransiidi poolt mõjutatud liikmesriigis eesmärgiga koguda andmeid algselt kolmandast riigist imporditud ja tollis deklareeritud üldkauba väärtuse erinevuse kohta teise liikmesriiki saadetud kauba väärtusest. Geograafiline jaotus koostatakse koostavas riigis asjaomaste kaupadega seonduvaid tolliprotseduure teostavat ettevõtet kontrolliva emaettevõtte asukohamaa alusel.

2.    TEENUSED

Teenused on tarbivate üksuste tingimusi muutva, või toodete või finantsvarade vahetustehinguid soodustava tootmistegevuse tulemus. Teenused ei ole tavaliselt eraldi objektid, mille osas rakendatakse omandiõigust, ning neid ei saa enamasti eristada nende tootmisest.

2.1    Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused

Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused hõlmavad kaupade töötlemist, komplekteerimist, markeerimist, pakendamist jne ettevõtte poolt, kes ei ole vastavate kaupade omanik. Kaupu töötleb üksus, kellele kaupade omanik maksab selle eest tasu. Kuivõrd kaupade omandiõigus ei muutu, ei registreerita töötleja ja omaniku vahel ka kauba ostu-müügi tehingut. Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise eest makstav tasu ei pea vastama töötlusse antud kaupade väärtuse ja töödeldud kaupade väärtuse vahele. Siia ei kuulu kasutamisvalmis osade kokkupanemine (kajastatakse kirje ehitus all) ning markeerimine ja pakendamine transpordi (kajastatakse kirje veoteenused all) eesmärgil.

2.2    Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused

„Mujal kajastamata hooldus- ja remonditeenused” all kajastatakse mitteresidentide omandis olevate kaupade hooldamist ja remonti residentide poolt (ning vastupidi). Remonti võib teha remonditöid teostava ettevõtte asukohas või mujal. Hooldus- ja remonditööde hind sisaldab remonditööde teostaja poolt tarnitud ja teenustasus sisalduvate osade ja materjalide maksumust. Osad ja materjalid, mille eest võetakse eraldi tasu, kajastatakse üldkauba all. Siia kuuluvad ka laevade, õhusõidukite ja muude transpordivahendite hooldus- ja remonditööd. Siia ei kuulu transpordivahendite puhastamine, mis kajastatakse veoteenuste all. Siia ei kuulu ehituse hooldus- ja remonditööd, mis kajastatakse ehituse all. Siia ei kuulu ka arvutite hooldus- ja remonditööd, mis kajastatakse arvutiteenuste all.

2.3    Veoteenused

Veoteenuste all kajastatakse inimeste ja kaupade transporti ning seonduvaid tugi- ja lisateenuseid. Veoteenused hõlmavad ka posti- ja kullerteenuseid. Veoteenused kajastatakse maksebilansis, kui teenuseid osutatakse ühe riigi residendi poolt teise riigi residendile. Veoteenused saab liigitada:

a) 

transpordiliigi järgi, s.t mere-, õhu- või muu transport. Muu transpordi laiendatud liigitus võib hõlmata veel raudtee-, maantee-, sisevee-, toru- ja kosmosetransporti, aga ka elektrienergia edastamist;

b) 

selle järgi, mida veetakse, s.t reisijate- või kaubavedu või muu (siia alla kuuluvad tugi- ja lisateenused, nagu konteinerite täitmine ja tühjendamine, laondus, pakendamine ja uuestipakendamine, sadamas ja lennujaamas transpordivahendite puhastamine).

2.3.1    Meretransport

Hõlmab kõiki merega seotud veoteenuseid. Meretransport peab jagunema reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks.

2.3.2    Õhutransport

Hõlmab kõiki õhuveoga seotud veoteenuseid. Õhutransport peab jagunema reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks.

2.3.3    Muu transport

Hõlmab kõiki veoteenuseid, v.a mere- ja õhuveoga seotud teenused. Muu transport jaguneb reisijateveoks, kaubaveoks ja muuks veoteenuseks. Muu transpordi laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist:

2.3.3.1 

Kosmosetransport, mis hõlmab ettevõtjate poolt satelliitide väljasaatmise teenust satelliitide omanikele (näiteks telekommunikatsiooniettevõtted) ja muud kosmosetehnikaoperaatorite teenust, näiteks kaupade ja inimeste vedu teadusuuringuteks. Siia kuulub ka reisijatevedu kosmoses ja ühe riigi maksed teisele riigile tema residentide poolt sooritatud kosmosereiside eest.

2.3.3.2 

Raudteetransport, mis hõlmab veoteenuseid raudteel. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.

2.3.3.3 

Maanteetransport, mis hõlmab veoteenuseid veoautode, busside jmt veoteenuseid. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.

2.3.3.4 

Siseveetransport on seotud rahvusvaheliste veoteenustega jõgedel, kanalitel, järvedel jmt. Siia kuuluvad ühe riigi siseveeteed ja sellised veeteed, mis on ühised kahele või mitmele riigile. Laiendatud liigitus peab hõlmama veel järgmist: reisijatevedu, kaubavedu ja muu veoteenus.

2.3.3.5 

Torutransport hõlmab selliste kaupade, nagu nafta ja naftatooted, vesi ja gaas, rahvusvahelist transporti torude kaudu. Siin ei kirjendata jaotusteenuseid tarbijale, tavaliselt alajaamade kaudu, (need kajastatakse muude äriteenuste all) ja transporditavate toodete maksumust (kajastatakse üldkaupade all).

2.3.3.6 

Elektrienergia ülekanne hõlmab teenuseid elektrienergia ülekandmiseks kõrgpingel omavahel ühendatud liinide võrgu ja nendega seotud seadmete kaudu toitepunktide ja nende punktide vahel, kus toimub muutmine madalpingeks tarbijatele edastamiseks või edastamiseks muudesse elektrisüsteemidesse. Siia kuuluvad elektrienergia ülekandetasud, kui need on eristatavad elektri tootmise ja jaotamise maksumusest. Elektrienergia enese maksumus siia alla ei kuulu. Samuti ei kirjendata siin elektrienergia jaotusteenuseid (need kajastatakse muude äriteenuste ja mujal kajastamata muude äriteenuste all).

2.3.3.7 

Muud transpordi tugi- ja lisateenused hõlmavad kõiki muid veoteenuseid, mida ei saa liigitada ühegi eespool kirjeldatud veoteenuse liigi alla.

2.3.4    Posti- ja kullerteenused

Posti- ja kullerteenused hõlmavad kirjade, ajalehtede, ajakirjade, brošüüride ja muude trükiste ning pakkide kogumist saatja juurest, nende vedu ja kättetoimetamist saajale, sealhulgas postkontori letiteenused ja postkastide rentimise teenused.

2.4    Reisiteenused

Reisiteenuste kreedit hõlmab riigi külastamisel mitteresidendi poolt oma tarbeks või kingituseks asjaomasest riigist omandatud kaupu ja teenuseid. Reisiteenuste deebet hõlmab teise riigi külastamisel residendi poolt oma tarbeks või kingituseks asjaomasest riigist omandatud kaupu ja teenuseid Reisiteenustena kajastatakse kohalikku transporti (s.t. külastatavas riigis residendi poolt mitteresidendile osutatud veoteenused), kuid mitte rahvusvahelist transporti (kajastatakse reisijateveo all). Samuti jäävad välja reisija poolt ostetud kaubad edasimüügiks reisija kodu- või mõnes teises riigis. Reisiteenused jagunevad kahte peamisse alarühma: ärireisid ja erareisid.

2.4.1    Ärireisid

Ärireisid hõlmavad kaupade ja teenuste omandamist ärireisijate poolt. See hõlmab ka kaupade ja teenuste omandamist isiklikuks kasutamiseks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad. Ärireisid on lisaks jaotatud kahte rühma: kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt ning muud ärireisid.

2.4.1.1

Kirje „Kaupade ja teenuste omandamine piiriala-, hooaja- ja teiste lühiajaliste töötajate poolt” alla kuulub kaupade ja teenuste omandamine isiklikeks vajadusteks hooajatöötajate, piirialatöötajate ja teiste töötajate poolt, kes ei ole selle riigi residendid, kus nad töötavad ja kelle tööandja on kõnealuse riigi resident.

2.4.1.2

Muude ärireiside alla kuuluvad kõik ärireisi kulud, mida ei ole kandnud piiriala- ja hooajatöötajad või teised lühiajalised töötajad.

2.4.2    Erareisid

Erareisid hõlmavad kaupu ja teenuseid, mida omandavad reisijad, kes külastavad välisriiki muudel eesmärkidel kui äritegevus, näiteks puhkus, meelelahutus ja kultuuriüritustel osalemine, sõprade ja sugulaste külastamine, palverännak ning hariduse ja tervisega seotud eesmärkidel. Erareisid jagunevad kolme peamisse alarühma: tervishoiuga seotud kulutused, õpingutega seotud kulutused ja muud erareisid.

2.4.2.1

Tervishoiuga seotud kulutused hõlmab ravi eesmärgil reisivate isikute kogukulutusi.

2.4.2.2

Õpingutega seotud kulutused hõlmab õppurite kogukulutusi.

2.4.2.3

Muud erareisid hõlmavad kõiki erareisiteenuseid, mis ei kajastu tervishoiuga seotud kulutuste ega õpingutega seotud kulutuste all.

2.5    Ehitus

Ehituse all kajastatakse põhivarana arvele võetud ehitiste, inseneritehniliste maaparanduste ja muude rajatiste (k.a. teed, sillad, tammid jne) rajamist, renoveerimist, remontimist ja laiendamist. Siia kuuluvad kõik seonduvad paigaldus- ja monteerimistööd, ehitusplatsi ettevalmistus- ja üldehitustööd, eriteenused (maalri-, toru- ja lammutustööd) ning ehitusprojektide juhtimine. Rahvusvahelise teenuskaubanduse ehituslepingud on tavaliselt lühiajalised. Mastaapseid ehitusprojekte, mille hankijaks on mitteresidendist ettevõte ning mille valmimiseks kulub vähemalt aasta, käsitletakse tavaliselt residendi projektidena.

Ehituse saab lisaks jaotada järgmiselt: ehitus välismaal ja ehitus koostavas riigis.

2.5.1    Ehitus välismaal

„Ehitus välismaal” hõlmab mitteresidentidele osutatud ehitusteenuseid koostava riigi residentidest ettevõtjate poolt (kreedit/eksport) ja nende poolt vastuvõtvas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (deebet/import).

2.5.2    Ehitus koostavas riigis

„Ehitus koostavas riigis” hõlmab mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostava riigi residentidele osutatavaid ehitusteenuseid (deebet) ja mitteresidentidest ehitusettevõtjate poolt koostavas riigis ostetud kaupu ja teenuseid (kreedit).

2.6    Kindlustus- ja pensioniteenused

Kindlustus- ja pensioniteenused: otsekindlustus, edasikindlustus, muud kindlustuse abiteenused,, pensioni- ja standardsed tagatisteenused. Otsekindlustus jaotatakse üksikasjalikumalt elukindlustuseks, veosekindlustuseks ja muudeks otsekindlustusteenusteks. Pensioni- ja standardsed tagatisteenused jaotatakse üksikasjalikumalt pensioniteenusteks ja standardseteks tagatisteenusteks. Neid teenuseid hinnatakse või nende väärtust määratakse pigem kogu kindlustuspreemias sisalduva teenustasu alusel kui kindluspreemia kogusumma alusel.

2.6.1    Elukindlustus

Elukindlustuspoliisi omanikud maksavad kindlustusandjale regulaarseid kindlustusmakseid (võib olla ka ainult ühekordne makse), mille eest kindlustusandja garanteerib kindlustusvõtjale kokkulepitud minimaalse summa või annuiteetmaksete tasumise kindlaksmääratud kuupäeval või kindlustusvõtja surma korral, kui see on varasem. Tähtajalist elukindlustust, mille puhul hüvitist makstakse ainult surma korral, siin ei kajastata (kajastatakse muu otsekindlustuse all).

2.6.2    Veosekindlustus

Veosekindlustusteenused on seotud eksporditavate või imporditavate kaupade kindlustusega arvestades kaupade FOB-hinda ja veokulusid.

2.6.3    Muud otsekindlustusteenused

Muud otsekindlustusteenused hõlmavad kõiki muid kahjukindlustusliike. Siia kuuluvad tähtajaline elukindlustus; õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus (kui seda ei osuta riik sotsiaalkindlustussüsteemi osana); mere-, õhu- ja muu transpordikindlustus; tulekindlustus ja muu kindlustus varalise kahju vastu; rahalise kahju kindlustus; tsiviilvastutuskindlustus ja muud kindlustustegevuse liigid, näiteks reisikindlustus ning laenu- ja krediitkaartidega seonduv kindlustus.

2.6.4    Edasikindlustus

Edasikindlustus on kindlustusriski osaline edasikandmine edasikindlustusega tegelevale ettevõtjale kindlustuspreemiaga saadava tulu proportsionaalse osa eest. Edasikindlustustehingud võivad olla seotud erinevaid riskiliike ühendatavate pakettidega.

2.6.5    Muud kindlustuse abiteenused

Muud kindlustuse abiteenused hõlmavad kindlustus- ja pensionifondide tegevusega tihedalt seotud tehinguid. Siia kuuluvad agentide vahendustasud, kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi teenused, kindlustuse- ja pensionialased konsultatsiooniteenused, hindamis- ja korrigeerimisteenused, aktuaari teenused, päästetööde juhtimisteenused, hüvitistega seotud reguleerivad ja järelevalveteenused, võlgnevuste sissenõudmise teenused.

2.6.6    Pensioniteenused

Pensioniteenused hõlmavad selliste fondide teenuseid, mis on valitsuse poolt või töötajate nimel kindlustusettevõtte poolt asutatud konkreetsetele töötajate rühmadele, et tagada pensionipõlves sissetulek ja toetused surma või puude korral.

2.6.7    Standardsed tagatisteenused

Standardsed tagatisteenused on standardsete tagatisskeemidega seotud teenused. Need on kokkulepped, mille kohaselt üks pool (käendaja) võtab kohustuse kanda laenuandja kahju, juhul kui laenuvõtja ei täida oma kohustusi. Siia kuuluvad muuhulgas ekspordikrediit ja õppelaenu tagatised.

2.7    Finantsteenused

Finantsteenuste hulka kuuluvad vahendus- ja lisateenused, välja arvatud kindlustus- ja pensionifonditeenused, mida tavaliselt osutavad pangad või muud finantsinstitutsioonid.

2.7.1    Otsese tasu eest osutatavad ja muud finantsteenused

Paljude finantsteenuste puhul võetakse teenuse osutamise eest otseselt tasu ning eriarvutused ei ole vajalikud. Nimetatud tasude hulka kuuluvad deposiidi- ja laenutasud, ühekordse tagatise tasud, ennetähtaegse tagasimaksmise tasud ja viivistrahvid, akreditiivide tasud, krediitkaardi teenustasud ning kapitalirendi, faktooringu, emissiooni ja maksete arveldamisega seonduvad vahendustasud ja tasud. Siia kuuluvad ka finantsnõustamisteenused, finantsvarade või investeerimiskulla hoidmine, finantsvarahaldus, järelevalveteenused, likviidsuse lisamise teenused, riskide ülevõtmise teenused (v.a. kindlustus), ühinemiste ja ülevõtmiste teenused, krediidireitinguteenused, börsiteenused ja usaldushoiuteenused. Finantsinstrumentide vahendajad võivad oma teenuste eest võtta täielikult või osaliselt tasu ostu- ja müügihinna marginaali arvelt. Ostu- ja müügitehingute marginaalid sisalduvad otsese tasu eest osutatavate ja muude finantsteenuste hinnas.

2.7.2    Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

Tegelik intress sisaldab nii sissetuleku elementi kui ka teenustasu. Laenuandjate ja hoiusevõtjate tegevus põhineb laenuvõtjate intressist madalama intressiga hoiuste pakkumisel. Finantsinstitutsioonid kasutavad teenitud intressimarginaali kulude katmiseks ja tegevuse ülejäägi tootmiseks. Tavapäraselt rakendatakse nimetatud kaudseid tasusid intressi näol vaid laenudele ja hoiustele, ning vaid juhul, kui asjaomaseid laene ja hoiuseid väljastavad või hoiustavad finantsinstitutsioonid.

2.8    Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud

Mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud hõlmavad:

a) 

tasud varaliste õiguste kasutamise eest (näiteks patendid, kaubamärgid, autoriõigused, tööstustehnoloogia ja tööstusdisainlahendused, k.a. ärisaladused ja frantsiisid). Nimetatud õigused võivad tekkida teadus- ja arendustegevusest ning turustamisest; ja

b) 

litsentsitasud originaalteoste või prototüüpide (näiteks raamatute ja käsikirjade, arvutitarkvara, filmikunstiteoste ja helisalvestiste autoriõigused) reprodutseerimise või levitamise eest ning seonduvate õiguste eest (näiteks elavettekanded ja televisiooni-, kaabli- või satelliitülekanded).

2.9    Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused

Arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused määratletakse teenuse olemuse, mitte osutamismeetodi järgi.

2.9.1    Telekommunikatsiooniteenused

Telekommunikatsiooniteenuste all kajastatakse heli, kujutise või muu teabe edastamist telefoni, teleksi, telegrammi, raadio, televisioonikaabli, ringhäälingu, satelliidi või elektronposti, faksi teel jne, sealhulgas äritegevusega seonduvaid võrguteenuseid, telekonverentsi- ja tugiteenuseid. Telekommunikatsiooniteenuste all ei kajastata edastatava teabe maksumust. Siia kuuluvad ka mobiilse telekommunikatsiooni teenused, interneti tuumvõrgu ja kasutamise teenuseid, sealhulgas juurdepääsu tasud. Siia ei kuulu telefonivõrgu seadmete paigaldusteenus, mis kajastatakse ehituse all, ning andmebaasidega seonduvad teenused, mis kajastatakse infoteenuste all.

2.9.2    Arvutiteenused

Arvutiteenuste all kajastatakse riistvara ja/või tarkvaraga seonduvaid teenuseid ning andmetöötlusteenuseid. Siia kuuluvad ka riist- ja tarkvara ning nende rakendamist käsitlevad konsultatsioonid; arvutite ja välisseadmete hooldus ja remont; avariijärgsed taasteteenused; nõustamine ja abi osutamine arvuti ressursi juhtimise küsimustes; kasutusvalmis süsteemide analüüs, projekteerimine ja programmeerimine (muu hulgas kodulehekülgede väljatöötamine ja kujundamine) ja tarkvara käsitlevad tehnilised konsultatsioonid; kohandamata tarkvara kasutuslitsentsid; kohandatud tarkvara arendamine, tootmine, tarnimine ja dokumenteerimine, sealhulgas tellimuse alusel konkreetsele kasutajale tehtud operatsioonisüsteemid; süsteemi hooldus- ja muud tugiteenused, näiteks konsultatsiooni osana pakutav koolitus; andmetöötlusteenuseid, näiteks andmete sisestamine, tabelite vormistamine ja ajajaotusel põhinev töötlemine; kodulehekülje majutusteenused (st internetis klientide kodulehekülgede hoidmiseks serveriruumi võimaldamine) ja arvutuskeskuste haldamine. Siia ei kuulu tarkvara reprodutseerimise ja/või levitamise litsentsid, mis kajastatakse intellektuaalomandi kasutamise tasude all. Arvuti rentimine ilma operaatorita kajastatakse kasutusrendi all.

2.9.3    Infoteenused

Hõlmab uudisteagentuuride teenuseid ja muid infoteenuseid.

2.9.3.1

Uudisteagentuuride teenused hõlmavad järgmist: meedia varustamine uudiste, fotode ja spetsiaalsete temaatiliste artiklitega.

2.9.3.2

Muude infoteenuste all kajastatakse andmebaasidega seonduvad teenused (andmebaaside loomine, andmete säilitamine ning andmete ja andmebaaside (sealhulgas kataloogide ja elektronikirjade aadresside) levitamine nii internetis kui ka magnet- või optiliste salvestuste või trükimeedia kaudu ning veebi otsinguportaalid (otsingumootori teenused internetiaadresside leidmiseks kliendi poolt võtmesõnapäringu sisestamisel). Siin kajastatakse ka ajalehtede ja perioodiliste väljaannete eraviisilised otsetellimused, mis esitatakse kas postiga, elektrooniliselt või muul viisil, muud veebi sisuteenused ning raamatukogude ja arhiivide teenused. Ajalehtede ja perioodiliste väljaannete suurtellimused kajastatakse üldkaupade all. Infoteenused hõlmavad allalaaditud materjali, välja arvatud tarkvara (mis kajastatakse arvutiteenuste all) või audio ja video (mis kajastatakse audiovisuaalsete ja nendega seotud teenuste all).

2.10    Muud äriteenused

Muude äriteenuste all kajastatakse: teadus- ja arendusteenused, ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused, tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused.

2.10.1    Teadus- ja arendusteenused

Teadus- ja arendusteenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud alusuuringutega, rakendusuuringutega ning uute toodete ja tehnoloogiliste protsesside katselise väljatöötamisega. Üldjuhul kuuluvad nimetatud kategooria alla tehnoloogilised saavutused loodusteadustes, sotsiaalteadustes ja humanitaarteadustes, sealhulgas operatsioonisüsteemide väljatöötamine. Samuti kuuluvad siia kaubandusuuringud elektroonika, ravimpreparaatide ja biotehnoloogia valdkonnas.

Teadus- ja arendusteenused hõlmavad järgmist: 1) süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka ja 2) muud teadus- ja arendusteenused.

2.10.1.1

Kirje „Süstemaatiline tegevus selleks, et suurendada teadmiste hulka” hõlmab järgmist: a) kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused ja b) teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine.

2.10.1.1.a 

Kirje „Kohandatud ja üldised teadus- ja arendusteenused” hõlmab tellimuse peale teadus- ja arendusteenuste osutamist (kohandatud teenused) ning üldiste teadus- ja arendusteenuste väljatöötamist, välja arvatud varaliste õiguste müümine (mis kajastatakse kirje 2.10.1.1.b all) ning reprodutseerimis- või kasutuslitsentsidega seotud müük (mis kajastatakse intellektuaalomandi kasutamise tasude all).

2.10.1.1.b 

Kirje „Teadus- ja arendustegevusest tulenevate varaliste õiguste müümine” hõlmab järgmist: patendid, teadus- ja arendustegevusest tulenevad autoriõigused, tööstustehnoloogia või tööstusdisainilahendused (sh ärisaladus).

2.10.1.2

Muud teadus- ja arendusteenused hõlmavad muid toodete/protsesside väljatöötamisteenuseid.

2.10.2    Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused

Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused hõlmavad järgmist: 1) õigusabiteenused, raamatupidamine, juhtimiskonsultatsioonid, juhtimisteenused ja suhtekorraldusteenused ning 2) reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused.

2.10.2.1

Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldus hõlmab järgmist:

a) õigusabiteenused; b) arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid; c) äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldusteenused.

2.10.2.1.a 

Õigusabiteenused hõlmavad juriidilist konsultatsiooni ja esindamisteenuseid juriidilistes, kohtu- või põhikirjajärgsetes menetlustes, juriidiliste dokumentide koostamise teenuseid, notariaalse tõestamise alast nõustamist, pärandvara valitsemise teenuseid ning vahekohtu- ja lepitusteenuseid.

2.10.2.1.b 

Arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid hõlmab majandustehingute registreerimist, raamatupidamisdokumentide ja -aruannete kontrollimist, maksude planeerimist ja maksukonsultatsioone; maksudokumentide koostamist.

2.10.2.1.c 

Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid ning suhtekorraldus hõlmab ettevõtjatele osutatud konsultatsiooni- ja juhendamisteenuseid organisatsiooni majandustegevuse põhimõtete ja strateegia ning üldise planeerimise, korraldamise ja kontrolli vallas. Siia kuuluvad juhtimistasud, tulemusaudit; turunduse ja inimressursside korraldamine, tootmis- ja projektijuhtimise alased konsultatsioonid; konsultatsiooni- ja juhendamisteenused klientide maine kujundamisel ja suhtekorraldusel avalikkuse ja muude institutsioonidega.

2.10.2.2

Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused hõlmab järgmist: reklaamibüroode poolt reklaami kavandamist, loomist ja turustamist, reklaami meediasse paigutamist, sealhulgas reklaamikoha ostmine ja müük, messide poolt osutatavad esitlusteenused, toodete turustamine välismaal, turu-uuringud, teleturustus, avaliku arvamuse küsitlused mitmesugustel teemadel.

2.10.3    Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused

Siia kuuluvad: 1) arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused, 2) jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine, põllumajandus- ja mäetööstusteenused, 3) kasutusrent, 4) kaubandusega seotud teenused, ja 5) mujal kajastamata muud äriteenused.

2.10.3.1    Arhitektuurialased, projekteerimis-, teadus- ja muud tehnilised teenused

Hõlmavad järgmist: a) arhitektuurialased teenused, b) projekteerimisteenused, c) teadus- ja muud tehnilised teenused.

2.10.3.1.a 

Arhitektuurialased teenused hõlmavad tehinguid, mis on seotud ehitiste projekteerimisega.

2.10.3.1.b 

Projekteerimisteenused hõlmavad masinate, materjalide, instrumentide, struktuuride, protsesside ja süsteemide kavandamist, arendamist ja kasutamist. Sedalaadi teenused hõlmavad projekteerimisega seotud kavandite, plaanide ja uuringute tegemist. Siia alla ei kuulu mäetööstuses tehtavad projekteerimistööd (need kajastatakse kirje „Mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused” all).

2.10.3.1.c 

Teadus- ja muud tehnilised teenused hõlmavad järgmist: mõõdistustööd, kartograafia, toodete katsetamine ja sertifitseerimine ja tehnilise kontrolli teenused.

2.10.3.2    Jäätmekäitlus-, reostuse kõrvaldamise, põllumajandus- ja mäetööstuse teenused

Hõlmavad järgmist: a) jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine, b) põllumajandusliku tegevuse, metsanduse ja kalandusega kaasnevad teenused, c) mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused.

2.10.3.2.a 

Jäätmekäitlus ja reostuse kõrvaldamine hõlmab järgmist: jäätmekogumine, ja -kõrvaldus, saastekäitlus, kanalisatsioon ja muud keskkonnakaitseteenused. Siia alla kuuluvad ka keskkonnateenused, nagu süsinikdioksiidi kompensatsioon või süsinikdioksiidi sidumine, mida ei ole liigitatud muude erikategooriate alla.

2.10.3.2.b 

Põllumajandusliku tegevuse, metsanduse ja kalandusega kaasnevad teenused hõlmavad järgmist: näiteks põllumajandusmasinate mehitamine, saagi koristamine ja töötlemine, kahjurite tõrje, lemmikloomade pidamisega seotud teenused, loomade eest hoolitsemise ja aretamise teenused. Siia kuuluvad ka jahi- ja püügiteenused, metsandus-, metsaraie ja kalandusteenused ning veterinaarteenused.

2.10.3.2.c 

Mäetööstuse ning nafta ja gaasi tootmisega kaasnevad teenused hõlmavad järgmist: nafta- ja gaasileiukohtades osutatavad kaevandamisteenused, sealhulgas puurimine, puurtornide ehitamine, remondi ja demonteerimisteenused ning nafta- ja gaasipuurkaevude mantlite tsementeerimine. Siia kuuluvad ka maavarade geoloogilise luure ja uurimistegevusega, samuti projekteerimistööde ja geoloogilise mõõdistamisega kaasnevad teenused;

2.10.3.3    Kasutusrent

Kasutusrendi all mõistetakse toodetud vara rendile andmist selliste kokkulepete alusel, mis näevad ette materiaalse põhivara kasutusõiguse andmist rentnikule ilma, et talle läheks üle oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest. Kasutusrenti võib nimetada rentimiseks kui hõlmatud on sellised objektid nagu ehitised või seadmed. Kasutusrenditeenused hõlmavad laevade, õhusõidukite ja muude transpordiseadmete üürimist (rentimist) või prahtimist meeskonnata. Hõlmatud on ka rendimaksed, mis on seotud muude seadmetega ilma teenindava personalita, sealhulgas arvutid ja telekommunikatsiooniseadmed. Litsentsitasud immateriaalse põhivara, nagu tarkvara, intellektuaalomand jne kasutamise eest on kasutusrendi asemel hõlmatud pigem muude kirjetega (arvutiteenused, mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasud jne). Kasutusrent ei hõlma telekommunikatsiooniliine või -võimsust (kajastatakse telekommunikatsiooniteenuste all), laevade ja õhusõidukite rentimist ilma meeskonnata (kajastatakse veoteenuste all) ja reisiteenustega kaasnevat rentimist (kajastatakse reisiteenuste all).

2.10.3.4    Kaubandusega seotud teenused

Kaubandusega seotud teenused hõlmavad komisjonitasusid kaupade ja teenuste vahendamise eest kaupmeestele, kaubamaakleritele, vahendajatele või komisjonäridele. Kaubandusega seotud teenused ei hõlma frantsiisitasusid (kajastatakse mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasude all), finantsinstrumentidega seotud maakleriteenuseid (kajastatakse muude kindlustuse abiteenuste all) ja veoteenustega seonduvaid tasusid, nagu komisjonitasud (kajastatakse veoteenuste all).

2.10.3.5    Muud äriteenused, mis ei ole mujal kajastatud

Muud äriteenused hõlmavad vee, auru, gaasi või muude naftatoodete jaotusega seotud teenuseid ning konditsioneeritud õhuga varustamist, kui need on eristatud edastamisteenustest, personali komplekteerimise, turva- ja uurimisteenuseid, kirjalikku ja suulist tõlget, fotograafiateenuseid, kirjastamisteenuseid, hoonete koristustöid ja kinnisvarateenuseid.

2.11    Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Hõlmab audiovisuaalsed ja nendega seotud teenuseid ja muid isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenuseid.

2.11.1    Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused

Need teenused saab üksikasjalikumalt liigitada audiovisuaalseteks teenusteks ja kunstivaldkonna teenusteks. Hõlmab teenuseid ja vastavaid honorare, mis on seotud filmide (filmi- või videolindil), raadio- ja televisioonisaadete (otsesaadete või lindistuste) ja muusikasalvestuste tootmisega. Hõlmatud on audiovisuaalsete teoste ja nendega seotud toodete laenutus ja tasu juurdepääsu eest kodeeritud signaaliga telekanalitele (näiteks kaabellevi või satelliiditeenused), masstoodetud audiovisuaalsed tooted, mis on ostetud või müüdud alaliseks kasutamiseks ja mis tarnitakse elektrooniliselt (allalaaditavad tooted), esinejate (näitlejate, muusikute, tantsijate), autorite, heliloojate jne honorarid. Audiovisuaalsed ja nendega seotud teenused ei hõlma tasusid või litsentse audivisuaalsete teoste reprodutseerimise ja/või levitamise eest (kajastatakse mujal kajastamata intellektuaalomandi kasutamise tasude all).

2.11.2    Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Hõlmavad järgmist: a) haridusteenused, b) tervishoiuteenused, c) kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused ja d) muud isikuteenused.

2.11.2.a 

Haridusteenused hõlmavad teenuseid, mida residentide ja mitteresidentide vahel osutatakse seoses haridusega, näiteks kaugõppekursused, õpingud televisiooni või Interneti vahendusel, samuti lektoritasusid, mida saadakse võõrustaja riigis.

2.11.2.b 

Tervishoiuteenused hõlmavad arstide, õdede, parameedikute ja samalaadsete spetsialistide teenuseid, laboriteenuseid või muid sarnaseid teenuseid, mida osutatakse kas kaugmeetodil või kohapeal. Siin ei kajastata reisijate kulutusi tervisele ja õpingutele (need kajastatakse reisiteenuste all).

2.11.2.c 

Kultuuripärandiga seotud ja meelelahutusteenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud muuseumide ja muude kultuuri-, spordi-, hasartmängu- ja meelelahutusüritustega, välja arvatud need teenused, mida tarbivad isikud väljaspool oma elukohariiki (kajastatakse reisiteenuste all).

2.11.2.d 

Muud isikuteenused hõlmavad sotsiaalteenuseid, majapidamisteenuseid jne.

2.12    Mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja teenused

Siin kajastatakse valitsemissektori ülejäänud tehinguid (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide tehinguid) kaupade ja teenustega, mida ei ole võimalik kajastada teiste kirjete all. Siia kuuluvad kõik enklaavide – näiteks saatkondade, konsulaatide, sõjaväebaaside ja rahvusvaheliste organisatsioonide – tehingud (nii kaupade kui teenustega) selle riigi residentidega, kus enklaav asub. Siia ei kuulu enklaavide tehingud koduriigi residentidega. Olenevalt sellest, milline valitsusüksus tehingut teostab, saab selle kirje jaotada saatkondade ja konsulaatide teenusteks, sõjaväeüksuste ja -esinduste teenusteks ja muudeks valitsemissektori kaupadeks ja teenusteks (mujal kajastamata).

3.    ESMANE TULU

Esmane tulu koosneb laekumistest institutsionaalsetele üksustele tootmisprotsessi panustamise või muudele institutsionaalsetele üksustele finantsvarade tarnimise või loodusressursside rentimise eest. Siia kuuluvad tööjõutulu, investeerimistulu ja muu esmane tulu.

3.1    Tööjõutulu (D1)

Tööjõutulu kajastatakse juhul, kui tööandja (tootmisüksus) ja töötaja on erinevate riikide residendid. Tootmisüksuse residentriigis koosneb tööjõutulu rahalisest või mitterahalisest töötasust (sealhulgas tööandjate sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi või erakindlustus- ja pensionifondidesse), mis makstakse residendist ettevõtjate poolt mitteresidendist töötajatele arvestusperioodil tehtud töö eest. Töötajate residentriigis koosneb tööjõutulu rahalisest või mitterahalisest töötasust, mis makstakse mitteresidendist ettevõtjate poolt töötajatele arvestusperioodil tehtud töö eest. Oluline on tuvastada töösuhte olemasolu. Töösuhte puudumisel kajastatakse makse teenuste ostutehingute all.

3.2    Investeerimistulu

Investeerimistulu on residendi omandis olevatest välisfinantsvaradest (kreedit) tulenev tulu ja, vastupidi, mitteresidendi omandis olevatest kodumaistest finantsvaradest tulenev tulu (deebet). Investeerimistulu hõlmab tulu omakapitalilt (dividendid, kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad, reinvesteeritud tulu) ja tulu võlgadelt (intress), ning kindlustus- pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu.

Maksebilansis liigitatakse investeerimistulu samuti vastavalt alusinvesteeringu funktsioonile otseinvesteeringuteks, portfelliinvesteeringuteks, muudeks investeeringuteks või reservvaradeks ning klassifitseeritakse vastavalt investeeringu tüübile. Investeeringute määratlus funktsiooniti on toodud finantskonto all.

Kui (kapitali)osaluselt saadav kasum ja kahjum on eristatavad, ei liigitata neid investeerimistuluna, vaid investeeringu väärtuse muutusena turuhinna muutuse tõttu. Intressimäära tuletisinstrumentidega seotud netorahavood kajastatakse siiski tuletisinstrumentide all finantskontol.

3.2.1    Intress (D41)

Intress on investeerimistulu komponent, mida makstakse teatud tüüpi finantsvara – hoiuste (AF2), võlaväärtpaberite (AF3), laenude (AF4) ja muude saadaolevate arvete (AF8) – omanikele finantsvara muu institutsionaalse üksuse kasutusse andmise eest. Intress hõlmab ka tulu eriarveldusühikute (special drawing rights – SDR) positsioonidelt ja SDRide eraldamiselt. Esmase tulu kontol kajastatakse „puhasintressi”, lahutades „tegelikust intressist” kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

3.2.2    Ettevõtete jaotatud tulu (D42)

3.2.2.1    Dividendid (D421)

Dividendid on kapitaliaktsiate (AF5) omanikele jaotatud tulu rahaliste vahendite ettevõtte kasutusse andmise eest. Dividendid kajastatakse pärast dividendinimekirja sulgemist.

3.2.2.2    Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D422)

Kvaasikorporatiivsete ettevõtete (juriidilise isiku õiguseta ettevõtted, mis käituvad ettevõtetena, s.t. filiaalid, mitteresidentide omandis oleva maa ja muude loodusressursside tinglikud residentidest üksused, ühisettevõtted, usaldusfondid, jne) tuludest väljavõetud summad on kvaasikorporatiivsete ettevõtete omanike poolt neile kuuluvate kvaasikorporatiivsete ettevõtete teenitud kasumist oma tarbeks väljavõetavad summad. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad kajastatakse nende väljavõtmisel.

3.2.3    Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D43)

Reinvesteeritud tulu näitab otseinvestori osa talle kuuluvast omakapitalist, mida välismaised tütar- ja sõsarettevõtjad ja filiaalid ei jaga dividendidena. See on määratletud otseinvestori osana otseinvesteeringuettevõtte teenitud konsolideeritud kogukasumist antud vaatlusperioodil (pärast maksude, intressi ja väärtuse languse arvestamist) miinus vaatlusperioodil väljamaksmisele kuuluvad dividendid, isegi kui dividendid on seotud eelmistel perioodidel teenitud kasumiga.

Reinvesteeritud tulu kajastatakse perioodil, mil see teenitakse.

3.2.4    Tulu investeerimisfondide aktsiatelt (D443)

Kollektiivsete investeerimisfondide (sealhulgas investeerimisühingud ja usaldusfondid) aktsionäride investeerimistulu koosneb kahest komponendist: dividendid (D4431) ja reinvesteeritud tulu (D4432)

Investeerimisfondidest teenitud tulu võib käsitleda tuluna, mis kantakse üle aktsionäridele (või osakuomanikele), kuivõrd tulu teenitakse investeerimistuluna omakapitalilt. Investeerimisfondid teenivad tulu aktsionäridelt saadud rahaliste vahendite investeerimiselt. Aktsionäride tulu investeerimisfondidelt on määratletud kui fondi investeerimisportfellist teenitud investeerimistulu, millest on maha arvatud tegevuskulud. Investeerimisfondide netotulu pärast tegevuskulude maha arvamist kuulub aktsionäridele. Kui aktsionäridele jaotatakse dividendidena vaid osa netotuludest, käsitletakse jaotamata kasumit kui aktsionäridele jaotatud ning seejärel reinvesteeritud tuludena.

3.2.5    Kindlustus-, pensioni- ja standardsetes tagatisskeemides osalejate investeerimistulu

Selle jaotise määratlemiseks vaadeldakse eraldi selle komponente, mis ei sisaldu maksbilansi andmetaotlustes.

3.2.5.1

Kindlustusskeemides osalejate investeerimistulu (D441) vastab kindlustustehniliste eraldiste investeerimisest teenitud esmasele kogutulule. Eraldiste puhul tunnistab kindlustusselts vastavat kohustust kindlustuspoliisi omaniku ees.

3.2.5.2

Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu (D442)

Pensioniõigused tekivad kas määratud sissemaksetega või määratud hüvitistega skeemidest.

3.3    Muu esmane tulu

Muu esmane tulu liigitatakse vastavalt koostava riigi institutsionaalsele sektorile (valitsemissektor või muud sektorid) ja koosneb järgmistest komponentidest: tootmis- ja impordimaksud, subsiidiumid ja rent.

3.3.1    Tootmis- ja impordimaksud (D2)

Koosnevad järgmistest komponentidest:

3.3.1.1 

Tootemaksud (D21), mida makstakse kauba või teenuse piiriülese tootmise või kauplemise eest kauba või teenuse ühiku kohta. See hõlmab näiteks käibemaksu, impordimaksu, aktsiisimaksu ja tarbimismaksu.

3.3.1.2 

Muud tootmismaksud (D29), mis koosnevad muudest tootmistegevusega seonduvatest maksudest, sealhulgas äri- ja erialaste litsentside maksud.

3.3.2    Subsiidiumid (D3)

Koosnevad järgmistest komponentidest:

3.3.2.1 

Tootesubsiidiumid (D31), mida makstakse ostetud kauba või teenuse ühiku pealt.

3.3.2.2 

Muud tootmissubsiidiumid (D39) koosnevad subsiidiumitest, v.a. tootesubsiidiumid, mida makstakse residendist tootjale tootmistegevuse eest.

3.3.3    Rent (D45)

Rent koosneb tuludest, mis saadakse loodusressursside kasutada andmise eest mitteresidendist institutsionaalsele üksusele. Siia kuuluvad näiteks tasud maa, maardlate ja muude maavarade kasutamise eest ning kalapüügi-, metsamajandus- ja karjatamisõiguste eest. Loodusressursside (näiteks maavarade) rentnike regulaarseid makseid peetakse sageli kasutusmaksuks, ent nad kirjendatakse rendi all.

4.    TEISENE TULU

Teisese tulu konto näitab residentide ja mitteresidentide vahelisi jooksevülekandeid. Ülekanne on kanne, mille puhul üks institutsionaalne üksus annab teisele institutsionaalsele üksusele kauba, teenuse, finantsvara või muu mittetoodetud vara, saamata selle eest vastu majandusliku väärtusega kompensatsiooni. Kõik ülekanded, mis ei ole kapitalisiirded, on jooksevülekanded.

Jooksevülekandeid liigitatakse vastavalt ülekande saaja või tegija riigi institutsionaalsele sektorile (valitsemissektor või muud sektorid).

Valitsemissektori jooksevülekannete all kajastatakse jooksvaid tulumakse, omandimakse jne, sotsiaalmakseid, sotsiaaltoetusi, rahvusvahelist koostööd, mitmesuguseid jooksevülekandeid, käibemaksu- ja kogurahvatulupõhiseid liidu omavahendeid.
Muude sektorite jooksevülekannete all kajastatakse jooksvaid tulumakse, omandimakse jne, sotsiaalmakseid, sotsiaaltoetusi, mitmesuguseid jooksevülekandeid, kahjukindlustuse netopreemiaid ja korrigeerimist seoses muutusega pensioniõigustes. Mitmesugused jooksevülekanded (D75) koosnevad isiklikest ülekannetest residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel (sellest: töötajate rahaülekanded).

4.1    Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D5)

Rahvusvaheliste kontode jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne koosnevad peamiselt maksudest, mida kohaldatakse mitteresidendi töötasudele või finantsvaradelt teenitud tuludele. Siia kuuluvad ka maksud, mida kohaldatakse kapitalituludele mitteresidentide varadelt. Maksude puhul, mida kohaldatakse tuludele ja kapitalituludele finantsvaradelt, on maksjaks muud sektorid (üksikisikud, ettevõtted ja kasumitaotluseta institutsioonid) ja saajaks valitsemissektor.

4.2    Sotsiaalmaksed (D61)

Sotsiaalmaksed on kodumajapidamiste poolt sotsiaalkindlustussüsteemi tulevaste sotsiaaltoetuste eraldiseks tegelikult või arvestuslikult tehtud sissemaksed.

4.3    Sotsiaaltoetused (D62+D63)

Sotsiaaltoetused koosnevad sotsiaalkindlustuse ja pensioniskeemide raames makstavatest hüvitistest. Siia kuuluvad pensionihüvitised ja muud hüvitised (näiteks haigushüvitis, töötuskindlustus, eluasemetoetus ja haridushüvitis) nii rahalised kui ka mitterahalised.

4.4    Kahjukindlustuse netopreemiad (D71)

Kahjukindlustuse netopreemiad koosnevad nii brutopreemiatest, mida kindlustusvõtjad maksavad kindlustuse saamiseks aruandeperioodil (teenitud kindlustuspreemiad) kui ka kindlustusmakse lisadest, mida makstakse kindlustusvõtjatele omistatavast investeerimistulust pärast kindlustust korraldavate kindlustusseltside teenustasude lahutamist. Teenustasu koosneb kindlustusvõtjate poolt ostetud teenustest, mida kajastatakse kindlustusteenuste all. Siia kuuluvad ka standardsete tagatiste netopreemiad.

4.5    Kahjukindlustuse nõuded (D72)

Kahjukindlustuse nõuded on jooksval arveldusperioodil sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks makstavad summad. Nõuded muutuvad sissenõutavaks nõude aluseks oleva sündmuse toimumise hetkel. Siia kuuluvad ka standardsete tagatiste alusel makstavad nõuded.

4.6    Rahvusvaheline koostöö (D74)

Rahvusvahelise koostöö all kajastatakse erinevate riikide valitsuste või valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisi rahalisi või mitterahalisi jooksevülekandeid. Koostöö liidu institutsioonidega moodustab rahvusvahelise koostöö osa.

4.7    Mitmesugused jooksevülekanded (D75)

Mitmesugused jooksevülekanded, rahalised või mitterahalised, koosnevad järgmisest: jooksevülekanded kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele (D751), kodumajapidamiste vahelised jooksevülekanded (D752), mitmesugused muud jooksevülekanded (D759), sealhulgas trahvid ja viivised, loteriipiletite ja hasartmängumaksud, hüvitismaksed jms.

4.7.1    Isiklikud ülekanded (residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel)

Isiklikud ülekanded residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel koosnevad residendist kodumajapidamiste poolt mitteresidendist kodumajapidamistele tehtud või mitteresidendist kodumajapidamistelt saadud rahalistest või mitterahalistest jooksevülekannetest. Isiklike ülekannete hulka kuuluvad ka töötajate rahaülekanded.

4.7.1.1    Töötajate rahaülekanded

Töötajate rahaülekanded koosnevad riigi residentidest võõrtööliste poolt mitteresidentidest kodumajapidamistele tehtud isiklikest ülekannetest. Võõrtöötajaid, kes töötavad ja elavad riigis vähem kui üks aasta, käsitletakse mitteresidentidena ning nende töötasu kajastatakse tööjõutulu all.

4.8    Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu omavahendid (D76)

Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised liidu kolmanda ja neljanda astme omavahendid koosnevad iga liikmesriigi valitsemissektori poolt liidu institutsioonidele tehtud jooksevülekannetest.

4.9    Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes (D8)

Korrigeerimine seoses muutusega pensioniõigustes on vajalik selleks, et viia pensionite kirjendamine jooksevülekannete all vastavusse pensioniõiguste kirjendamisega finantsvara all. Pärast korrigeerimist on jooksevkonto saldo sama kui see oleks olnud ilma sotsiaalmaksete ja vastuvõetud pensionihüvitiste kajastamiseta jooksevülekannete all.

B.   KAPITALIKONTO

Kapitalikonto hõlmab järgmist: mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised ja kapitalisiirded.

5.1    Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised, bruto

Mittetoodetud mittefinantsvarad koosnevad järgmisest: a) loodusressursid, b) lepingud, rendi-/liisinglepingud ja litsentsid, ja c) turundusvarad (ärinimed, kaubamärgid) ja firmaväärtus. Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamised/realiseerimised kajastatakse eraldi bruto-, mitte netosummana. Kapitalikonto selle kirje all kajastatakse üksnes selliste varade ost/müük, mitte nende kasutus.

5.2    Kapitalisiirded (D9)

Kapitalisiirete koosseisu kuuluvad i) põhivara omandiõiguse ülekanded; ii) põhivara soetamise või realiseerimisega seotud või sellest tingitud kapitali ülekanded ja iii) võlausaldajate poolt kohustuste tühistamine ilma tasu vastu saamata. Kapitalisiirded võivad olla rahalised või mitterahalised (näiteks võlgade kustutamine). Jooksevülekannete ja kapitalisiirete vaheline praktiline erinevus põhineb ülekande kasutamisel saajariigis. Kapitalisiirded liigitatakse vastavalt sellele institutsionaalsele sektorile, mis saab või teeb koostavas riigis ülekande (valitsemissektor või muud sektorid).

Kapitalisiirded koosnevad kapitalimaksudest, investeerimistoetustest ja muudest kapitalisiiretest.

5.2.1    Kapitalimaksud (D91)

Kapitalimaksud koosnevad institutsionaalsete üksuste omandis olevate varade väärtusele või netoväärtusele või institutsionaalsete üksuste vahel võõrandatud varade väärtusele juhuti kohaldatavatest maksudest. Siia kuuluvad soodustatud isiku kapitali suhtes kohaldatavad pärandimaksud ja kinkemaksud.

5.2.2    Investeerimistoetused (D92)

Investeerimistoetused koosnevad põhivara soetamise kulude täielikuks või osaliseks katmiseks tehtud rahalistest või mitterahalistest kapitalisiiretest. Ülekande saaja on kohustatud saadud rahalist investeerimistoetust kasutama kapitali kogumahutuseks põhivarasse ning toetused on sageli seotud konkreetsete investeerimisprojektidega, näiteks mahukate ehitusprojektidega.

5.2.3    Muud kapitalisiirded (D99)

Siia kuuluvad ühekordsed suurmaksed mahukate kahjunõuete ja tõsiste vigastuste tekitamise eest, mida kindlustuspoliis ei kata, samuti kingitused, pärandused ja annetused, sealhulgas kasumitaotluseta institutsioonidele. Selle kirje all kajastatakse ka võlgade kustutamine.

5.2.3.1    Võlgade kustutamine

Võlgade kustutamine on võlausaldaja ja võlgniku vahelise lepingulise võlakohustuse osaline või täielik vabatahtlik tühistamine.

C.   FINANTSKONTO JA RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON

Tavapäraselt kajastatakse finantskontol kõiki residentide ja mitteresidentide vahelisi finantsvarade või -kohustustega seotud tehinguid. Finantskontol kajastatakse tehinguid netosummas: finantsvarade netosoetuse arvutamiseks lahutatakse soetatud varadest varade vähenemine.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab riigi residentide finantsvara väärtust iga kvartali lõpul – nõuded mitteresidentide vastu, riigi residentide kohustused mitteresidentide ees ning füüsiline kuld, mis kajastatakse reservvarade all. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni netopositsioon on varade ja kohustuste vahe – netonõue välismaailma vastu või netokohustus välismaailma ees.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni väärtus perioodi lõpul sõltub eelmise perioodi lõpu positsioonidest, jooksva perioodi tehingutest ning muudest muutustest, mis ei ole tingitud residentide ja mitteresidentide vahelistest tehingutest ning on seotud vahetuskursside või hindade muutusest tulenevate muutustega mahus või ümberhindamistes.

Funktsiooni järgi liigitatakse piiriülesed finantstehingud ja positsioonid järgmiselt: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid, muud investeeringud ja reservvarad. Piiriülesed finantstehingud ja positsioonid klassifitseeritakse vastavalt instrumendi liigile ja institutsionaalsele sektorile, nagu on määratletud tabelis 7.

Tehinguid ja positsioone hinnatakse turuhinna põhjal. Mittekaubeldavate instrumentide (laenud, hoiused ja muud saada-/makstaolevad arved) positsioone hinnatakse nominaalväärtuses. Tehinguid nimetatud instrumentidega kajastatakse aga turuhindades. Tehingute turuväärtusest ja positsioonide nominaalväärtusest tulenevate mittevastavuste korrigeerimiseks kirjendab müüja müügitehingu perioodil muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindluse, mis vastab nominaalväärtuse ja tehingu väärtuse erinevusele, samas kui ostja kirjendab vastassuunalise summa muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindlusena.

Maksebilansi finantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon sisaldab ka vastaskirjeid tekkepõhise tulu jaoks funktsiooni alusel liigitatud instrumentidelt.

6.1    Otseinvesteeringud

Otseinvesteeringud on seotud ühe riigi residendiga (otseinvestor), kes omab kontrolli või olulist mõju teise riigi residendist ettevõtte (otseinvesteeringu ettevõte) juhtimise üle. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on otseinvesteeringusuhe tuvastatud juhul, kui ühe riigi residendist investorile kuulub teise riigi residendist ettevõttes vähemalt 10%-ne otsene või kaudne hääleõigus. Selle kriteeriumi alusel saab esineda otseinvesteeringusuhe mitme seotud ettevõtte vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringu ettevõtte tütarettevõtetele, alltütarettevõtetele ja sõsarettevõtetele. Kui otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel/suhtes otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena.

Omakapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sõsarettevõtjate aktsiaid ja osasid. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sõsarettevõtted ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei maksta otseinvestorile ja mis kajastatakse investeerimistulu all (vt punkt 3.2.3).

Omakapitali ja võlakapitali otseinvesteeringud liigitatakse omakorda vastavalt ettevõtete omavahelistele suhetele ja investeeringu suunale. Otseinvesteerimise suhted võib jagada kolmeks:

a) 

otseinvestori investeering otseinvesteeringu ettevõttesse. See kategooria hõlmab otseinvestori poolt otseinvesteeringu ettevõttesse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone) (sõltumata sellest, kas ettevõtte üle omatakse otseselt või kaudselt kontrolli või olulist mõju);

b) 

pöördinvesteering. Sellist tüüpi suhe hõlmab otseinvesteeringu ettevõtte poolt otseinvestorisse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone).

c) 

sõsarettevõtete vahel. See hõlmab investeerimisvoogusid (ja -positsioone) ettevõtete vahel, kes ei oma teineteise üle kontrolli või olulist mõju, vaid kelle üle on kontroll või oluline mõju samal otseinvestoril.

6.2    Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringud koosnevad võlaväärtpaberite ja omandiväärtpaberite tehingutest ja positsioonidest, mida ei kajastata otseinvesteeringute või reservvarade all. Portfelliinvesteeringud hõlmavad omandiväärtpabereid, investeerimisfondide aktsiaid ja võlaväärtpabereid, kui neid ei liigitata otseinvesteeringuteks või reservvaradeks. Tagasiostulepingud ja väärtpaberite väljalaenud ei kuulu portfelliinvesteeringute hulka.

6.2.1    Omandiväärtpaberid (F51/AF51)

Omakapital koosneb kõikidest instrumentidest, mis esindavad nõudeid kapitaliettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte jääkväärtuse vastu pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist. Erinevalt võlakohustustest ei anna omakapital omanikule õigust kindlaks määratud summale või kindla valemi kohaselt arvutatavale summale. Omandiväärtpaberid koosnevad noteeritud ja noteerimata aktsiatest.

Noteeritud aktsiad (F511/AF511) on tunnustatud börsi või muus vormis järelturu nimekirja kantud omandiväärtpaberid. Noteerimata aktsiad (F512/AF512) on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid.

6.2.2    Investeerimisfondide aktsiad (F52/AF52)

Investeerimisfondide aktsiate emitendiks on investeerimisfondid. Usaldusfondi puhul nimetatakse aktsiaid „osakuteks”. Investeerimisfondid on eurofondid, mis võimaldavad investoritel koondada vahendeid finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse investeerimiseks. Investeerimisfondide aktsiad mängivad finantsvahenduses erilist rolli, pakkudes ühisinvesteerimise võimalust muudesse varadesse, seega kajastatakse investeerimisfonde muudest aktsiatest eraldi. Lisaks erineb ka tulude käsitlus, kuna arvesse võetakse ka reinvesteeritud tulud.

6.2.3    Võlaväärtpaberid (F3/AF3)

Võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad instrumendid. Võlaväärtpaberid on võlakirjad, vekslid, kaubeldavad hoiusertifikaadid, kommertspaberid, varaga tagatud väärtpaberid, rahaturuinstrumendid ja sarnased instrumendid, millega kaubeldakse tavapäraselt finantsturgudel. Võlaväärtpaberite tehingud ja positsioonid jagatakse esialgse tähtaja järgi lühiajalisteks ja pikaajalisteks võlaväärtpaberiteks.

6.2.3.1    Lühiajalised võlaväärtpaberid (F31/AF31)

Lühiajalised võlaväärtpaberid kuuluvad tasumisele nõudmisel või emiteeritakse esialgse tähtajaga mitte üle ühe aasta. Üldiselt annavad nad valdajale tingimusteta õiguse saada määratud, kindla rahasumma kindlaksmääratud kuupäeval. Nende instrumentidega kaubeldakse tavaliselt alakursiga, organiseeritud turgudel; alakurss sõltub intressimäärast ja kustutuspäevani jäänud ajast.

6.2.3.2    Pikaajalised võlaväärtpaberid (F32/AF32)

Pikaajalised võlaväärtpaberid emiteeritakse esialgse tähtajaga üle ühe aasta või tähtajatult (v.a nõudmiseni võlaväärtpaberid, mis kajastatakse lühiajaliste väärtpaberite all). Tavaliselt annavad need valdajale: a) tingimusteta õiguse kindlale rahalisele tulule või lepinguga kindlaksmääratud muutuvale rahalisele tulule (intressi maksmine ei sõltu võlgniku tulust); ja b) tingimusteta õiguse kindlale summale põhiosa tagasimaksmisel kindlaksmääratud kuupäeval või kuupäevadel.

Maksebilansitehingute kajastamine toimub perioodil, mil võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Tehingud kajastatakse saadud või makstud tegelikus hinnas, millest on maha arvatud teenustasud ja kulud. Seega võetakse kupongväärtpaberite puhul arvesse intress, mis on kogunenud alates viimasest intressimaksest, ning alakursiga emiteeritud väärtpaberite puhul intress, mis on kogunenud alates emiteerimisest. Kogunenud intressi arvutamine on nõutav nii maksebilansi finantskonto kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul; nendel kirjetel peavad olema vastaskirjed vastavatel tulukontodel.

6.3    Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid (F7/AF7)

Tuletisinstrumentide leping on finantsinstrument, mis on seotud teise konkreetse finantsinstrumendi või indikaatori või kaubaga ja mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskidega (näiteks intressirisk, välisvääringu risk, aktsia- ja kaubahinna risk, krediidirisk jne). Kategooria kirjendatakse eraldi, kuna see seondub riski ülekandmisega, mitte rahaliste vahendite või muude ressursside võimaldamisega. Erinevalt teistest funktsionaalsetest kategooriatest ei teki tuletisinstrumentidelt esmast tulu. Intressimäära tuletisinstrumentide netorahavood kajastatakse tuletisinstrumentidena ja mitte investeerimistuluna. Tuletisinstrumentide tehinguid ja positsioone käsitletakse eraldi alusvarade väärtusest, millega nad on seotud. Optsioonide puhul kajastatakse kogu preemia (st optsioonide ostu-/müügihind ja seotud teenustasud). Marginaaltagatismaksed koosnevad rahast või muust tagatisest, mis on deponeeritud tehingupoole kaitsmiseks kohustuste täitmata jätmise riski eest. Need kajastatakse hoiustena muude investeeringute all (kui võlgniku kohustused sisalduvad laiemas rahaagregaadis) või muude saada-/makstaolevate arvete all. Tagastamatud tagatismaksed (ehk kõikumisvahemik) vähendavad tuletisinstrumendi kaudu tekkinud finantskohustusi; seetõttu liigitatakse need tuletisinstrumentidega tehinguteks.

Töötajate aktsiaoptsioonid on ettevõtte töötajatele töötasu osana pakutav võimalus osta ettevõtte aktsiaid. Töötajatele antud aktsiaoptsioon liigitatakse tuletisinstrumendiks, kui sellega on võimalik finantsturgudel vabalt kaubelda.

6.4    Muud investeeringud

Muude investeeringute all kajastatakse kõik ülejäänud finantstehingud ning see kirje hõlmab kõiki positsioone ja tehinguid, mis ei kuulu otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute, tuletisinstrumentide, töötajate aktsiaoptsioonide ega reservvarade kategooria alla Kui alltoodud finantsvarasid ja -kohustusi ei kajastata otseinvesteeringute või reservvarade all, kirjendatakse muude investeeringute all: a) muu omakapital, b) sularaha ja hoiused, c) laenud (sealhulgas IMFi krediidi kasutamine ja IMFi laenud), d) kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid, e) kaubanduskrediit ja -ettemaksed, f) muud saada-/makstaolevad arved, ja g) SDRide eraldamised (SDRi positsioonid kajastatakse reservvaradena).

Finantskontol kirjendatud diskonteerituna müüdud laenude, hoiuste ja muude saada-/makstaolevate arvete tehinguväärtus võib erineda rahvusvahelise investeerimispositsiooni all kajastatud nominaalväärtusest. Nimetatud erinevused kajastatakse muudest hinnamuutustest tuleneva ümberhindluse all.

6.4.1    Muu omakapital (F519/AF519)

Muu omakapital koosneb omakapitalist, mis ei ole väärtpaberite kujul ning mida ei kajastata seetõttu portfelliinvesteeringute all. Osalus rahvusvahelise organisatsiooni kapitalis ei ole väärtpaberite kujul, mistõttu liigitatakse see muuks omakapitaliks.

6.4.2    Sularaha ja hoiused (F2/AF2)

Sularaha ja hoiused koosnevad ringluses olevast sularahast ja hoiustest. Hoiused on sellised mittekaubeldavad tüüplepingud, mida pakuvad hoiustavad ettevõtted ning mis võimaldavad võlausaldajal paigutada erinevaid summasid ning need hiljem välja võtta. Tavaliselt annab võlgnik investorile hoiuse osas garantii põhisumma tagastamise kohta.

Laenude ja sularaha ja hoiuste eristamine sõltub laenusaaja olemusest. See viitab, et varade poolel tuleb raha hoidva residendist sektori poolt mitteresidendist pankadele raha andmist liigitada hoiusteks ja raha hoidva residendist sektori poolt mitteresidendist mittepankadele (s.o institutsionaalsed üksused, mis ei ole pangad) raha andmist liigitada laenudeks. Kohustuste poolel tuleb residendist mittepankade – s.o mitterahaloomeasutused (mitte-RAd) – poolt võetud raha alati liigitada laenuks. Lõpuks viitab see vahetegu, et kõiki residendist RAsid ja mitteresidendist panku puudutavad tehingud tuleb liigitada hoiusteks.

6.4.3    Laenud (F4/AF4)

Laenud on finantsvara, mis a) tekib rahaliste vahendite otsese väljalaenamisega võlausaldaja poolt võlgnikule, ja b) on kinnitatud dokumentidega, mis ei ole kaubeldavad. Selle kategooria alla kuuluvad kõik laenud, sealhulgas hüpoteeklaenud, kapitalirent ja repo-tüüpi tehingud. Kõiki repo-tüüpi tehinguid, st tagasiostulepinguid, müügi/tagasiostu tehinguid ja väärtpaberite väljalaene (sularaha tagatisel), käsitletakse tagatud laenuna, mitte väärtpaberite suunatud ostuna/müügina, ja kajastatakse muude investeeringutena tehingu teinud residendi sektori all. See käsitlus, mis on ühtlasi kooskõlas pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamistavaga, kajastab eeldatavalt täpsemini nende finantsinstrumentide majanduslikku põhjendust.

6.4.4    Kindlustus, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (F6/AF6)

Siia kuuluvad järgmised komponendid: a) kahjukindlustuse tehnilised eraldised (F61), b) elukindlustuse ja annuiteedi õigused (F62), (c) pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, ja õigused mittepensionifondidele (F63+F64+F65) ning (d) reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (F66).

6.4.5    Kaubanduskrediit ja -ettemaksed (F81/AF81)

Kaubanduskrediit ja -ettemaksed on finantsnõuded, mis tekivad kauba või teenuse pakkuja poolt oma klientidele krediidi otsesest pikendamisest ning ettemaksetest töö eest, mis pole lõpetatud või mida alles alustatakse, kliendipoolse ettemakse vormis veel tarnimata kauba ja teenuse eest. Kaubanduskrediidi ja -ettemaksetega on tegemist siis, kui kauba või teenuse eest maksmine ei toimu samaaegselt kauba omandiõiguse muutumise või teenuse osutamisega.

6.4.6    Muud saada-/makstaolevad arved (F89/AF89)

See kategooria hõlmab saada-/makstaolevaid arveid, mida ei kajastata kaubanduskrediidi ja -ettemaksete või muude instrumentide all. Siia kuuluvad finantsvarad ja -kohustused, mis tekivad tehingute ja nendele vastavate maksete teostamise vahelisest ajalisest erinevusest. Siia kuuluvad tekkepõhiselt arvestatud, kuid väljamaksmata maksukohustused, väärtpaberi ostu- ja müügitehingud, väärtpaberite väljalaenamise tasud, kullalaenu tasud, palgad, dividendid ja sotsiaalmaksed.

6.4.7    SDRide eraldamised (F12/AF12)

SDRide eraldamised IMFi liikmesriikidele kajastatakse saaja kohustusena SDRide all kirjel muud investeeringud; vastav summa kajastatakse ka SDRide all kirjel reservvarad.

6.5    Reservvarad

Reservvarad on välisvarad, mis on rahandusasutuste kontrolli all ning neile koheselt kättesaadavad maksebilansi finantseerimisvajaduste katmiseks, valuutakursside juhtimiseks valuutaturgudele sekkumiseks ning muudel sarnastel eesmärkidel (näiteks vääringu ja majanduse usaldusväärsuse tagamiseks või välislaenudeks). Reservvarad peavad olema tegelikult olemasolevad välisvaluutavarad, nõuded mitteresidentide vastu ja muud varad. Siia ei kuulu potentsiaalsed varad. Reservvarade aluspõhimõtteks on rahandusasutuste „kontroll” ja reservvarade „kasutamiseks kättesaadavus”.

6.5.1    Rahaline kuld (F11/AF11)

Rahaline kuld on kuld, millele on õigus rahandusasutustel (või teistel, kes on rahandusasutuste tõhusa kontrolli all) ja mida hoitakse reservvaradena. See hõlmab füüsilist kulda ja isikupäratuid kullakontosid mitteresidentide juures, mis annavad õiguse nõuda kulla üleandmist.

6.5.1.1

Füüsiline kuld esineb müntide, valuplokkide või kangidena, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000 st, k.a. isikupärastatutel kullakontodel hoitav kuld.

6.5.1.2

Isikupäratud kullakontod kajastavad nõuet kontohalduri vastu kulla üleandmiseks. Nende kontode puhul on konto väljastajal õigus füüsilisele isikupärastatud kulla reservibaasile; konto omanikele väljastatakse kullas vääringustatud nõuded. Isikupäratud kullakontod, mida ei liigitata rahalise kulla alla, kajastatakse sularaha ja hoiustena muude investeeringute all.

6.5.2    SDRid (F12/AF12)

SDRid on IMFi loodud rahvusvahelised reservvarad, mis on eraldatud IMFi liikmesriikidele neile kuuluva rahvusvahelise reservvara täiendusena. SDRe hoiavad üksnes IMFi liikmesriikide rahandusasutused ja teatud rahvusvahelised finantseerimisasutused, kes on volitatud depositaarid.

6.5.3    Reservpositsioon IMFis

See on järgmise summa: a) reservkvoot ehk välisvaluutasummad, sealhulgas SDR, mida liikmesriik võib IMFist lühikese etteteatamisega välja võtta ning b) muud laenulepingulised nõuded IMFi vastu üldiste vahendite kontol, mis on liikmesriigile koheselt kättesaadavad.

6.5.4    Muud reservvarad

Siia kuuluvad sularaha ja hoiused, väärtpaberid, tuletisinstrumendid ja muud nõuded. Hoiused koosnevad nõudmiseni hoiustest. Väärtpaberid koosnevad mitteresidentide emiteeritud likviidsetest ja turukõlblikest omandiväärtpaberitest ja võlaväärtpaberitest, sealhulgas investeerimisfondide aktsiatest või osakutest. Tuletisinstrumendid kajastatakse reservvaradena vaid juhul, kui reservvarade juhtimisega seonduvad tuletisinstrumendid mängivad varade hindamisel olulist rolli. Muud nõuded koosnevad laenudest mitteresidendist mittepankadele, pikaajalistest laenudest IMFi usalduskontole ja muudest finantsvaradest, mida varem reservvaradena ei kajastatud ent mis vastavad reservvarade määratlusele.



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

( 3 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 5 ) Nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsus 2006/856/EÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee (ELT L 332, 30.11.2006, lk 21).

( 6 ) Ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

( 7 ►M6  Üleminek tähtpäevale T + 82 ei ole kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu. ◄

( 8 ) Geograafiline jaotus on alates 2019. aastast kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

( 9 ) Jaotus institutsionaalsete sektorite järgi tase 1 (sektori 1), v.a sektor 2, on kohustuslik liikmesriikidele, kes ei kuulu rahaliitu.

Top