2005R0027 — ET — 29.11.2005 — 003.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 27/2005, 22. detsembri 2004, millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (EÜT L 012, 14.1.2005, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 860/2005, 30. mai 2005,	L 144	1	8.6.2005
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) NR 1262/2005, 1. august 2005,	L 201	23	2.8.2005
►M3	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 1300/2005, 3. august 2005,	L 207	1	10.8.2005
►M4	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 1936/2005, 21. november 2005,	L 311	1	26.11.2005

Parandatud:

►C1	Parandus, EÜT L 281, 25.10.2005, lk 1  (27/05)

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 27/2005,

22. detsembri 2004,

millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2005. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused siiski kindlaks IF lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi vööndite määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused ja nende jaotamine

1.  Ühenduse laevade kalapüügivõimalused ühenduse vetes või teatavates ühenduse vetest väljajäävates vetes ning nende kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel sätestatakse I lisas.

▼M1

2.  Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel ning vastavalt artiklites 9, 16 ja 17 kehtestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndi alla.

▼B

3.  Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moivapüügi võimalused kalastusvööndites V, XIV (Gröönimaa veed) 7,7 % ulatuses moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

4.  Komisjon võib suurendada põhjaputassuu püügi võimalusi kalastusvööndites I–XIV (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) ja heeringapüügi võimalusi vööndites I ja II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras, kui kolmandad riigid ei majanda kõnealuseid varusid vastutustundlikult.

Artikkel 6

Jaotamisega seotud erisätted

I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

Artikkel 7

Kvoodisüsteemi paindlikkus

Käesoleva määruse I lisaga määratakse 2005. aastaks kindlaks:

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimistingimused

1.  Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalavarusid, mille suhtes on kalapüügivõimalused kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui:

2.  Kõik lossitud kogused arvestatakse kvoodist maha, või kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha, välja arvatud lõike 1 punktidele c, d, e ja f vastav saak.

3.  Erandina lõikest 1, kui liikmesriigi heeringapüügi võimalused alapiirkonnas II (EÜ veed), alapiirkondades III ja IV ning alarajoonis VIId on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sorteerimata ja heeringat sisaldavaid saake.

4.  Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitele 4 ja 11 ning määruse (EÜ) nr 88/98 artiklitele 2 ja 3.

Artikkel 9

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni 4 miili kaugusel Norra lähtejoontest.

▼M1

Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

▼B

Artikkel 10

Sortimata saagi lossimisega seotud eritingimused alapiirkondades IIa (EÜ veed), III, IV ja VIId

Alapiirkondades IIa (EÜ veed), III, IV ja VIId püütud sortimata saagi lossimise suhtes kohaldatakse II lisas sätestatud meetmeid.

Artikkel 11

Muud tehnilised ja kontrollimeetmed

III lisas sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldatakse 2005. aastal lisaks tehnilistele meetmetele, mis on ette nähtud määrustega (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 1626/94 ja (EÜ) nr 973/2001.

III lisa punkti 10 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 12

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.  Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini 2005 kohaldatakse Kattegati, Põhjamere, La Manche’i idaosa, Skagerraki, Šotimaa läänerannikuvete ja Iiri mere tursavarude majandamise suhtes 19. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes ( 27 ) V lisa punktides 1 kuni 5, 6a, 6c, 6d, 6e ja 7 kuni 22 sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

2.  Ajavahemikul 1. veebruarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tursavarude majandamise suhtes IVa lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.  Alates 1. veebruarist 2005 kohaldatakse IVb lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi Biskaia lahe ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete püügipiirkondade majandamise suhtes.

4.  Alates 1. veebruarist 2005 kohaldatakse IVc lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi La Manche’i lääneosa hariliku merikeele varude majandamise suhtes.

5.  V lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi kohaldatakse Skagerraki ja Põhjamere tobiavarude majandamise suhtes.

6.  Komisjon kehtestab piirkondade IIa, IIIa ja IV tobia püügi lõplikud püügikoormused 2005. aastaks V lisa punktis 6 sätestatud eeskirjade põhjal.

7.  Kõigil laevadel, mis kasutavad vastavalt lisade IVa, IVb ja IVc punktis 4 nimetatud püügivahendeid ja mis kalastavad vastavalt lisade IVa, IVb ja IVc punktis 2 nimetatud piirkondades, peab olema eriotstarbeline püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7.

8.  Liikmesriigid tagavad, et 2005. aastal ei ületa süvamere kalapüügiluba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 90 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mille kõnealuse liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamere kalapüügiluba ja mille jooksul püüti nõukogu määruse (EMÜ) nr 2347/2002 I ja II lisas loetletud süvamereliike.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 13

Luba

Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all ning Fääri saartel registreeritud laevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud kvootide alusel ning artiklitega 14, 15, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

Kalastamine on lubatud:

Artikkel 15

Saagi ja kaaspüügi lossimistingimused

Kalaliike, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, ei tohi pardal hoida ega lossida, kui saaki ei ole püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ja kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 16

Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1.  Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalapüügilitsentside ja eriotstarbeliste püügilubade üldeeskirjadest, toimub kalapüük kolmandate riikide vetes kolmandate riikide asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

Esimene lõik ei kehti siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, mis kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

2.  Litsentside maksimaalne arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks VI lisa I osas. Litsentsitaotlustesse märgitakse kalapüügi liigid ning litsentsi taotlevate laevade nimed ja tunnused ning liikmesriikide ametiasutused esitavad kõnealused taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle VI lisa I osas nimetatud kalastuspiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased litsentsid ja teatada sellest komisjonile. VI lisa I osas sätestatud litsentside üldarvu kalastuspiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

3.  Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid kalastusvööndis kehtivaid tingimusi.

Artikkel 17

Fääri saared

Ühenduse laevad, millel on litsents ühe kalaliigi spetsialiseeritud püügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi spetsialiseeritud püügiga tegeleda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte asutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 18

Kohustus omada litsentsi ja eriotstarbeline püügiluba

1.  Olenemata määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklist 28b, on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest.

2.  Litsents ja eriotstarbeline püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud laevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.  Kolmandate riikide laevad, millel on püügiluba 31. detsembril 2004, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2005 kuni ajani, mil püügiloaga laevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 19

Litsentsi ja eriotstarbelise püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja eriotstarbelise püügiloa taotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

Artikkel 20

Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks VI lisa II osas.

Artikkel 21

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.  Litsentsid ja eriotstarbelised püügiload võib tühistada uute litsentside ja eriotstarbeliste püügilubade väljaandmisel. Tühistamine jõustub komisjoni poolt väljaantavate uute litsentside ja eriotstarbeliste püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja eriotstarbelised püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.  Litsentsid ja eriotstarbelised püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne kehtivusaja lõppu juhul, kui kõnealuse kalavaru I lisas sätestatud kvoodid on ammendatud.

3.  Litsentsid ja eriotstarbelised püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 22

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.  Laevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses ettenähtud kohustusi, ei anta litsentsi ega eriotstarbelist püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.  Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende laevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 23

Litsentsiomaniku kohustused

1.  Kolmanda riigi laevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja (EMÜ) nr 1381/87.

2.  Lõikes 1 nimetatud laevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse VII lisa I osas ettenähtud teave.

3.  Kolmanda riigi laevad, välja arvatud ICESi rajoonis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VIII lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 24

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.  Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.  Kui laeval on merikogerlaste või tuuni püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, peab laeva kapten esitama Prantsuse asutustele iga reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Kõnealune deklaratsioon peab vastama VI lisa III osas sätestatud näidisele. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse asutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 23 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid.

3.  Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad laevad peavad pidama VII lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse asutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul.

4.  Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet asjaomaselt laevalt, millel on püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.

VI PEATÜKK

NAFO TSOONIS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 25

Laevade loetelu

1.  Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT, millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud eriotstarbelist püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.

2.  Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on luba kalastada NAFO tsoonis. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.  Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist teavet:

4.  Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud) kohta edastatakse järgmine teave:

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 26

Võrgusilma suurus

1.  Käesoleva määruse IX lisas nimetatud põhjaliikide spetsialiseeritud püügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil võib võrgusilm olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille minimaalne silmasuurus on 40 mm.

Artikkel 27

Võrgutarindid

1.  Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis pole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.  Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.  Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma X lisas nimetatud kaitsetega.

4.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu on kirjeldatud III lisa 4. liites.

Artikkel 28

Kaaspüük

1.  Laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide spetsialiseeritud püügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirarvud. Kalaliigi püük on spetsialiseeritud, kui kõnealune liik massiprotsentides moodustab suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.  ID lisas nimetatud liikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi spetsialiseeritud püügil, ei tohi olla üle 2 500 kg iga pardal oleva liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. NAFO tsooni osas, kus teatavate liikide spetsialiseeritud püük on keelatud või kus “muud” kvoodid on täiel määral ära kasutatud, ei tohi ID lisas loetletud liikide kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.

3.  Kui kaaspüügi piirarvudega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab lõikes 2 nimetatud määrad, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügi piirarvudega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.

4.  Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad juhul, kui ID lisas loetletud liikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

5.  Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 29

Kalade alammõõt

NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta XI lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita. Kui püütud alamõõduliste kalade kogus teatavates kalastusvetes ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse minimaalse suuruse nõudeid ja mis on XI lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 30

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.  Töödeldud kala, mis on püütud NAFO tsoonis, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tooteliike. Märkida tuleb ka saagi pärinemine NAFO tsoonist.

2.  Püügirajoonis 3L püütud krevettide ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine konkreetselt alalt.

3.  Iga liigi saak paigutatakse selgelt eraldi teiste liikide saakidest. NAFO tsoonis püütud saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist.

Saagi võib paigutada mitmesse trümmi ossa, kuid igas trümmiosas eraldatakse see plasti, vineeri, võrgu vms abil selgelt teiste liikide saakidest.

Artikkel 31

Toodangu päevaraamat ja lastiplaan

1.  Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad täitma määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12 ettenähtud nõudeid, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XII lisas loetletud andmed.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XIII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.  Ühenduse laeva kapten peab ID lisas loetletud liikide saagi kohta:

4.  Lõikes 3 osutatud toodangu päevaraamatut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva suhtes, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.  Kapten osutab vajalikku abi päevaraamatus esitatud koguste ja pardal säilitatavate töödeldud toodete kontrollimisel.

Artikkel 32

Võrgud

IX lisas loetletud ühe või enama kalaliigi spetsialiseeritud püügi ajal ei tohi laevadel olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 26 sätestatust väiksem. Kalalaevadel, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võib niisuguseid võrke siiski olla, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada, see tähendab:

Artikkel 33

Ümberlaadimine

Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma pädevatelt asutustelt.

Artikkel 34

Püügikoormuse kontrollimine

1.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagamada artiklis 25 nimetatud laevade püügikoormuse vastavus liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsoonis püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2005 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muuhulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning kavandatud püügipäevade arv NAFO tsoonis.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav kogu püügikoormus kõnealuses püügipiirkonnas.

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembril 2005 komisjonile aruande oma püügikavade rakendamise kohta, sealhulgas püügipiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu ning püügipäevade üldarvu.

4. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 35

Hariliku süvameregarneeli püük

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

5. JAGU

Süvalesta taastamiskava suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 36

Süvalesta suhtes kohaldatav keeld

Ühenduse kalalaevadel on keelatud püüda süvalesta NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO ning hoida pardal, ümber laadida või lossida süvalesta, mis on püütud nimetatud piirkonnas, kui laeva pardal ei ole lipuliikmesriigis välja antud eriotstarbelist püügiluba.

Artikkel 37

Laevade loetelu

1.  Liikmesriik tagab, et laevad, millele antakse artiklis 36 osutatud eriotstarbeline püügiluba, kantakse loetellu, mis sisaldab laevade nimesid ja määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud sisenumbreid. Liikmesriigid väljastavad eriotstarbelised püügiload alles siis, kui laev on kantud NAFO laevaregistrisse.

2.  Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul lõikes 1 sätestatud loetelu ja kõik hilisemad muudatused.

3.  Muudatused lõikes 1 sätestatud loetelus edastatakse komisjonile vähemalt 5 päeva enne seda, kui kõnealusesse loetellu lisatud laev siseneb NAFO alapiirkonda 2 ning rajoonidesse 3KLMNO. Komisjon edastab loetelu muudatused viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada oma süvalestakvoot lõikes 1 osutatud loetellu kantud laevade vahel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvootide jaotusest 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 38

Aruanded

1.  Artikli 37 lõikes 2 nimetatud laevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise aruande:

2.  Liikmesriigid edastavad lõike 1 punktides a, c ja d sätestatud aruanded kohe pärast kättesaamist komisjonile.

3.  Kui leitakse, et lõike 2 kohaselt teatatud süvalestasaagid on ammendanud 70 % liikmesriikidele määratud kvoodist, edastavad kaptenid lõike 1 punktis b osutatud aruandeid kolme päeva tagant.

Artikkel 39

Määratud sadamad

1.  Süvalestakoguste lossimine on keelatud muudes kohtades kui NAFO lepinguosaliste määratud sadamates. Süvalesta lossimine on keelatud kolmandate riikide sadamates.

2.  Liikmesriigid määravad sadamad, kus võib süvalesta lossida, ning määravad kindlaks sellega seotud inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas süvalesta igal lossimisel lossitavate koguste registreerimise ja teatamise tingimused.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast määratud sadamate loetelu ning sellele järgneva 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud inspekteerimis- ja järelevalvekorra. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4.  Komisjon edastab lõikes 2 nimetatud määratud sadamate ning NAFO muude lepinguosaliste määratud sadamate loetelu viivitamata kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 40

Kontroll sadamas

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõiki laevu, mis sisenevad määratud sadamasse alapiirkonnast 2 või rajoonidest 3KLMNO püütud süvalesta lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks, kontrollitakse sadamas NAFO sadamate inspekteerimise kavas ettenähtud korras.

2.  Lõikes 1 nimetatud laevad ei tohi saaki lossida ja/või ümber laadida enne, kui inspektorid on kohal.

3.  Enne transportimist külmhoonesse või muusse sihtkohta kaalutakse kõik lossitud kogused liikide järgi.

4.  Liikmesriigid edastavad vastava inspekteerimisaruande NAFO sekretariaadile ning selle koopia komisjonile seitsme tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõppkuupäevast.

Artikkel 41

Lossimis- ja ümberlaadimiskeeld kolmanda riigi laevadele

Liikmesriigid tagavad, et süvamerelesta lossimised ja ümberlaadimised NAFO tsoonis kalastanud kolmanda riigi laevadelt on keelatud.

Artikkel 42

Järelevalve kalapüügi üle

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2005 komisjonile aruande artiklites 36 kuni 41 ettenähtud meetmete rakendamise kohta, kaasa arvatud püügipäevade üldarvu.

6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 43

Meriahvena püük

1.  NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

VII PEATÜKK

CCAMLR TSOONIS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 44

Keelud ja püügipiirangud

1.  XIV lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.  Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XV lisas sätestatud püügi ja kaaspüügi piirarvud kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 45

CCAMLRi tsooni püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1.  Lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõikele 2, edastavad liikmesriigid komisjonile alates 1. augustist 2005 kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

2.  Alates 1. augustist 2005 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, millel on püügiluba CCAMLRi tsoonis, võimaluse korral järgmise teabe:

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 46

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.  Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLR ile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkonnas 88.1, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riigi jurisdiktsiooni all olevaid alasid.

2.  Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks laev.

3.  Alapiirkonna 88.1 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi ja kaaspüügi piirarvud ning nende jaotus iga alapiirkonna väikeste uurimisüksuste (SSRU) vahel määratakse kindlaks XV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.  Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 47

Aruandlussüsteemid

Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade suhtes kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteemid:

Artikkel 48

Erinõuded

1.  Artiklis 46 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuses suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas ( 29 ) artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Peale nende meetmete on:

2.  Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkonnas 88.1, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

Artikkel 49

Loomuste mõiste

1.  Käesoleva jao tähenduses koosneb üks loomus ühes paigas asuvast ühest või mitmest õngejadast. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse kindlaks õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse püügikoguse ja -koormuse aruandluses.

2.  Loomus on uurimuslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 50

Teadusuuringute kavad

Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisüksustes (SSRU), mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kavad rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 51

Andmekogumiskavad

1.  Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisüksustes, mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.  Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga uurimusliku loomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva uurimusliku loomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 52

Märgistamisprogramm

Artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamisprogrammi järgmiselt:

Artikkel 53

Teadusvaatlejad

Iga artiklis 46 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Teaduslik seire

1.  Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

2.  Lõikes 1 nimetatud otstarbel püütud mereorganisme võib müüa, säilitada, välja panna ja müügiks pakkuda tingimusel, et:

Artikkel 55

Andmeedastus

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohaselt saadavad liikmesriigid püütud koguste lossimisandmed komisjonile elektroonilisel kujul, kasutades selleks iga liigi kohta esitatud tabelis ettenähtud kalaliikide koode.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Enne 1. jaanuari 2005 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 44 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

ÜHENDUSE KALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED EUROOPA ÜHENDUSE VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügipiiranguid käsitletakse kvootidena käesoleva määruse artikli 9 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklites 14 ja 15.

Kõigi püügipiirkondade kalavarude nimetused esitatakse ladina keeles liikide tähestikulises järjestuses. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist üldnimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavustabelit:

---

I A LISA

LÄÄNEMERI

Kõik selle piirkonna TACid, välja arvatud alarajoonide 25–32 atlandi merilesta ja tursa TAC, võetakse vastu IBSFC raames.

▼M4

▼B

---

IB LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, PÕHJAMERI JA ÜHENDUSE LÄÄNEPOOLSETE VETE

ICESi piirkonnad Vb (EÜ veed), VI, VII, VIII, IX, X, CECAF (EÜ veed) ja Prantsuse Guajaana

▼M3

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

▼B

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi rajoonis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide kõiki osi võib püüda ICESi rajoonis Vb (EÜ veed), alapiirkondades VI, VII, XII ja XIV (WHB/*5B-14).

▼M1

▼B

▼M1

▼B

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

▼M4

▼B

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

▼M3

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ning püüda tohib üksnes ajavahemikel 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

▼B

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

▼M3

▼B

▼M3

▼B

▼M1

▼B

▼M1

▼B

---

IC LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICESi piirkonnad I, II, IIIa, IV, V, XII, XIV ja NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed)

▼M1

▼B

▼M2

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

▼B

▼M1

▼B

▼M1

▼B

---

ID LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO tsoon

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

▼M1

▼B

---

IE LISA

SIIRDEKALAD

Kõik püügipiirkonnad

Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames, nagu on ICCAT ja IATTC.

---

IF LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi tsoon

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei jaotata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

---

II LISA

SORTIMATA LOSSIMISTEGA SEOTUD ERITINGIMUSED ALAPIIRKONDADES IIa (EÜ vetes), III, IV JA VIId

---

III LISA

TEHNILISED JA KONTROLLIALASED ÜLEMINEKUMEETMED

A OSA

LÄÄNEMERI

1. jagu

Tursapüük

1.   Tingimused teatud kalapüügivahenditele, mida on lubatud kasutada tursapüügil Läänemeres

1.1.   Veetavad püünised

1.1.1.   Selektiivakendeta püünised

Keelatakse selektiivaknata veetavad püünised.

1.1.2.   Selektiivakendega püünised

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 V lisa erilisi selekteerimisvahendeid käsitlevatest sätetest kohaldatakse järgmiste püügivahendite suhtes käesoleva lisa 1. liite sätteid.

1.1.3.   Ühe võrgu reegel

Kui kasutatakse selektiivakendeta veetavat võrku, ei tohi pardal hoida muid püügivahendeid.

1.2.   Nakkevõrgud

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 IV lisa sätetest on nakkevõrkude väikseim silmasuurus 110 mm.

Võrkude üldpikkus võib olla kuni 12 km laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit (kaasa arvatud).

Võrkude üldpikkus võib olla kuni 24 km laevadel, mille kogupikkus on üle 12 meetri.

Võrkude veesoleku aeg on kuni 48 tundi, alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud.

2.   Tursa kaaspüük Läänemerel

2.1.	Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 artikli 3 lõike 4 sätetest ei tohi pardale jätta alamõõdulist turska, välja arvatud punktis 2.2 sätestatud juhul.

2.2.	Erandina määruse (EÜ) nr 88/89 artikli 3 lõikest 5 võib siiski heeringa ja kilu püüdmisel võrguga, mille silmasuurus on kuni 32 mm, tursa kaaspüük olla kuni 3 % massist. Kõnealusest tursa kaaspüügist võib alamõõdulist turska pardale jätta kuni 5 %.

2.3.	Tursa kaaspüük ei tohi olla üle 10 % muude liikide kui heeringa ja kilu püügil muude kui punktis 1.1.2 nimetatud traalide ja ankurdatud põhjanootadega.

3.   Läänemerest püütava tursa miinimumsuurus

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 III lisa sätetest on tursa minimaalne suurus 38 cm.

4.   Läänemere tursa suvine püügikeeld

Tursapüük on keelatud alarajoonides 22–24 1. märtsist 2005 kuni 30. aprillini 2005 (kaasa arvatud) ning alarajoonides 25–32 1. maist 2005 kuni 15. septembrini 2005 (kaasa arvatud).

5.   Piirangud tursapüügile Läänemerel

Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on igasugune kalapüük keelatud:

Piirkond 1:

Piirkond 2:

Piirkond 3:

6.   Jälgimise, inspekteerimise ning järelevalve ajutised ja lisatingimused seoses Läänemere tursavarude taastamisega

6.1.   Üldsätted

6.1.1.

Läänemere tursavarude jälgimis-, inspekteerimis- ja järelevalveprogrammid sisaldavad järgmist: Eritingimused tursapüügile Läänemerel. Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Taani koostavad riiklikud kontrollimeetmete programmid. Jälgimise, kontrolli ja inspekteerimise lisameetmed. Ühine järelevalve ja inspektorite vahetus.

6.1.2.

Riiklik kontrollimeetmete programm tursavarude üle võidakse üle vaadata komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel.

6.2.   Eritingimused tursapüügile Läänemerel

6.2.1.

Läänemerel peavad kõik laevad, mille üldpikkus on vähemalt 8 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad mis tahes lubatud tursapüügi vahendeid, omama luba tursapüügiks Läänemerel.

6.2.2.

Iga liikmesriik kehtestab nimekirja laevadest, millel on luba tursapüügiks Läänemerel.

6.2.3.

Selle kalalaeva kapten, millele liikmesriik on välja andnud loa tursapüügiks Läänemerel, või tema esindaja täidab 2. liites sätestatud tingimusi.

6.3.   Riiklikud kontrollimeetmete programmid.

6.3.1.

Iga asjaomane liikmesriik töötab välja riikliku kontrollimeetmete programmi Läänemere osas.

6.3.2.

Komisjon kutsub 2005. aastal vähemalt korra kokku kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee koosoleku, et hinnata Läänemere tursavarude riikliku kontrollimeetmete programmi täitmist ja tulemusi.

6.4.   Liikmesriikidepoolne jälgimine, inspekteerimine ja järelevalve.

6.4.1.

Iga liikmesriik edastab komisjonile 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest määratud sadamate loetelu ning punktis 6.3.1 osutatud riikliku kontrolliprogrammi ja selle rakendamise ajakava. Komisjon edastab selle teabe kõigile teistele asjaomastele liikmesriikidele.

6.4.2.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõikest 4 peavad selliste ühenduse kalalaevade kaptenid, kellel on vastavalt punktile 6.2.1 Läänemeres tursa püüdmiseks eriotstarbeline püügiluba, laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 sätetele.

6.4.3.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 2807/83 artiklist 5 võivad sellised TACi alla kuuluvad pardale jäetud kalakogused kilogrammides erineda 8 % ulatuses.

6.4.4.

Tursa lossimisel määratud sadamas kaalutakse liikmesriikide poolt volitatud kontrolöride juuresolekul representatiivsed proovid, mis moodustavad vähemalt 20 % lossitavatest kogustest, enne kui need esmakordselt müügiks pakutakse ja müüakse. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutatava proovivõtukorraga seotud üksikasjalikud andmed.

6.4.5.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 19a lõike 1 punktist a kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 19e, 19f, 19g, 19h ja 19i ühenduse kalalaevade suhtes, kellel on Läänemeres tursa püüdmiseks eriotstarbeline püügiluba vastavalt punktile 6.2.1.

6.4.6.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2244/2003 artikli 13 sätetele tagavad liikmesriigid, et kooskõlas selle määruse artikliga 8, artikli 10 lõikega 1 ja artikli 11 lõikega 1 VMS-süsteemi kaudu saadud andmeid laevade kohta, millel on luba tursapüügiks Läänemerel, kasutatakse: a) iga sadamasse sisenemise ja väljumise registreerimiseks elektroonilisel kujul; b) iga Läänemere tursapüügi keelupiirkonda sisenemise ja väljumise registreerimiseks.

6.4.7.

Tagamaks punktis 6.4.5 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Niisugustest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

6.4.8.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele tursakogustele lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonist, mis käsitleb transporditavaid tursakoguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

6.4.9.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võivad Läänemere tursavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.

6.5.   Ühine järelevalve ja inspektorite vahetus.

6.5.1.

Asjaomased liikmesriigid teostavad ühist inspekteerimis- ja järelevalvetegevust ning kehtestavad selleks puhuks oma jälgimissõidukitele ühise tegutsemiskorra.

6.5.2.

30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kutsub eesistujariik kokku riikide pädevate inspekteerimisasutuste koosoleku ühise inspekteerimis- ja järelevalvetegevuse koordineerimiseks.

6.5.3.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et teiste asjaomaste liikmesriikide inspektorid kutsutakse osalema vähemalt ühises inspekteerimistegevuses.

6.5.4.

Komisjoni inspektorid võivad osaleda nii nendes vahetustes kui ka ühisinspekteerimises.

2. jagu

Liivi laht

7.   Erisätted Liivi lahel

7.1.   Eriotstarbeline püügiluba

7.1.1.

Kalastamiseks Liivi lahel peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud eriotstarbeline püügiluba.

7.1.2.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud eriotstarbelise püügiloaga laevad on kantud nimekirja, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registrinumber ning mille iga liikmesriik edastab komisjonile. Nimekirja kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele: a) laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 Liivi lahel ettenähtud mootorite koguvõimsust; b) laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW).

7.2.   Laevade või mootorite asendamine

7.2.1.

Iga punktis 7.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega tingimusel, et a) asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis punkti 7.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus; ja b) ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW.

7.2.2.

Iga punktis 7.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva mootori võib asendada tingimusel, et a) mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221kW; ja b) asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti 7.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

B OSA

SKAGERRAK JA KATTEGAT

8.   Tehnilised kaitsemeetmed Skagerrakis ja Kattegatis

Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisa sätetest kohaldatakse käesoleva lisa 3. liite sätteid.

C OSA

ICESI ALAPIIRKONNAD I–VII

▼M3

9.   Heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise kord

9.1.   Reguleerimisala

9.2.   Määratud sadamad

9.3.   Sadamasse saabumine

9.4.   Lossimine

9.5.   Püügipäevik

9.6.   Värske kala kaalumine

9.7.   Värske kala kaalumine pärast transporti

9.8.   Arve

9.9.   Külmutatud kala kaalumine

9.10.   Kaalukojad

9.11.   Pädevate asutuste juurdepääs

Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemile, kaalumispäevikutele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile hoonetele ja rajatistele, kus kala töödeldakse ja hoitakse.

9.12.   Ristkontroll

9.13.   Täielik kontroll

▼B

10.   Heeringapüük püügipiirkonnas IIa (EÜ veed)

Rajoonist IIa (EÜ veed) püütud heeringa lossimine ja pardal hoidmine on ajavahemikel 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini ja 16. maist kuni 31. detsembrini keelatud.

11.   Tehniliseks otstarbeks mõeldud heeringa lossimise tingimused

Erandina määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõike 1 sätetest kohaldatakse järgmisi sätteid:

Heeringat, mis on püütud väljaspool ICESi alapiirkondi III ja IV võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 32 mm, ei tohi pardal hoida ega lossida, kui nimetatud saak ei koosne heeringa ja teiste liikide segust ning ei ole sorteeritud ja kui heeringa osa on kuni 10 massiprotsenti heeringa ja teiste liikide kombineeritud kogumassist.

12.   Tuunipüügi piirangud

13.   Tobiapüügi keeluala.

Keelatud on lossida ja pardale jätta tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mida piiravad Inglismaa ja Šotimaa idarannik ja mis asuvad järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Lubatud on siiski piirangutega kalapüük püügipiirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

14.   Rockalli kilttursa ala

Igasugune püügitegevus, välja arvatud kalapüük õngejadadega, on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

15.   Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres

Nõukogu 12. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 254/2002 (millega kehtestatakse 2002. aastal kohaldatavad meetmed Iiri mere (ICES rajoon VIIa ) tursavarude taastamiseks) ( 32 ) artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud tehnilisi kaitsemeetmeid kohaldatakse ajutiselt 2005 aastal.

D OSA

ICESI ALAPIIRKONNAD VIII, IX JA X

16.   Traalpüügi keeld Assoore, Kanaari saari ja Madeirat ümbritsevates vetes

Laevadel on keelatud kasutada mis tahes põhjatraale või samalaadseid veetavaid püüniseid, mis puutuvad kokku merepõhjaga, liikmesriikide õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes piirkondades, mis on piiratud järgmisi koordinaate läbiva joonega:

E OSA

VAHEMERI

17.   Tehnilised kaitsemeetmed Vahemeres

Kalandustegevus, mis toimub praegu määruse (EÜ) nr 1626/94 artikli 3 lõigete 1 ja 1a ning artikli 6 lõigete 1 ja 1a alusel antud erandi kohaselt, võib 2005. aastal ajutiselt jätkuda.

F OSA

VAIKSE OOKEANI IDAOSA

18.   Seinnoodad Vaikse ookeani idaosas (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) reguleeritav tsoon)

1. augustist kuni 11. septembrini 2005 või 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2004 on kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:

Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni valitud keeluperioodist enne 1. juulit 2005. Kõik seinnootasid kasutavad asjaomaste liikmesriikide laevad peavad määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodaga kalastamise lõpetama.

Käesoleva määruse jõustumiskuupäevast alates jätavad Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritavas tsoonis kalastavad seinerid pardale ja seejärel lossivad kogu suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni saagi, välja arvatud kala, mis on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu. Ainus erand on reisi lõpuosa, kui pole piisavalt vaba lastiruumi kogu antud püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks.

Seinnoota kasutavad laevad lasevad niivõrd kui see on võimalik viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi meres elavad kilpkonnalised, haid, purikalalased, raid, kuldmakrellid ja muud liigid kui sihtliigid. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõik kõnealused kalaliigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

Haardnootadesse või nakkevõrkudesse jäänud meres elavate kilpkonnaliste suhtes võetakse järgmised meetmed:

G OSA

IDA-ATLAND JA VAHEMERI

19.   Hariliku tuuni alammõõt Atlandi idaosas ja Vahemeres

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artikli 6 ja IV lisa sätetest on hariliku tuuni alammõõt Vahemeres 10 kg või 80 cm.

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artikli 7 lõikest 1 ei lubata Atlandi idaosas ega Vahemeres püütud hariliku tuuni puhul mingit kõrvalekallet.

20.   Suursilm-tuuni alammõõt

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artikli 6 ja IV lisa sätetest on suursilm-tuuni alammõõt tühistatud.

21.   Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutuspiirangud

22.   Sport- ja harrastuskalapüüki käsitlevad meetmed Vahemerel.

23.   Hariliku tuuni valikuuringuprogramm

Erandina määruse (EÜ) nr 973/2001 artikliga 5a sätestatust kehtestab iga liikmesriik püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa valikuuringuprogrammi. selle kohaselt nõutakse, et valikuuringud peab teostama ühe valimi põhjal (= 100 isendit) iga 100 tonni eluskala kohta. Suuruse valim kogutakse püügi ajal ( 33 ) kasvandusest, vastavalt ICCAT Task II metoodikale. Valikuuringu peab teostama mis tahes püügi ajal, hõlmates kõiki sumpasid. Teostatud uuringu andmed tuleb edastada ICCATile järgmise aasta 31. juuliks.

24.   Ajutised meetmed ohustatud süvavee-elupaikade kaitsmiseks

Igasugune kalapüük põhjatraaliga ja passiivpüünistega, sealhulgas põhja- seisevvõrgud ja õngejadad piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud:

Hecate veealused mäed:

Faraday veealused mäed:

Osa Reykjane nõgu:

Altair’i veealused mäed:

Antialtair’i veealused mäed:

H OSA

SÜVAMERELIIGID

Erandina määrusest (EÜ) nr 2347/2002 kohaldatakse aastal 2005 järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatelt ja nende territooriumil registreeritud laevadelt, millega püütakse ja mille pardale jäetakse igal kalendriaastal rohkem kui 10 tonni süvamereliike ja süvalesta, nõutakse süvamere-kalapüügiluba.

Siiski on keelatud püüda ja pardale jätta, ümber laadida või lossida süvamereliikide ja süvalesta ühtekokku rohkem kui 100 kg iga püügireisi vältel, välja arvatud juhul, kui kõnealusel laeval on süvamere-kalapüügiluba.

▼M3

I OSA

ATLANDI KIRDEOSA

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

Laevad, mille Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) on kandnud nende laevade loendisse, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (IUU laevad), on loetletud 5. liites. Kõnealuste laevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

Komisjon muudab loendi vastavaks NEAFC loendile, niipea kui NEAFC võtab vastu uue loendi.

▼M4

J OSA

CECAF

Kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest ja CECAFi piirkonnas asuvatest merevetest pärit kaheksajala (Octopus vulgaris) alammõõt on 450 grammi (roogitult). Alla 450 grammi (roogitult) kaaluvaid kaheksajalgu ei tohi pardal hoida ega ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita.

▼B

---

III lisa 1. liide

Noodapära ülemise selektiivakna mudeli “BACOMA” spetsifikatsioonid

Vähemalt 105 mm võrgusilma suurusega traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete veetavate püüniste noodapära siseläbimõõdult 110 mm ruudukujulise avaga selektiivakna spetsifikatsioon.

Selektiivaken on täisnurkne võrguosa noodapäras. Selektiivaknaid on ainult üks. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

Noodapära, pikendava osa ja traali tagaosa mõõdud

Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse suurusega paneelist.

Keelatud on pardal hoida võrku, mille noodapära ümbermõõt, jättes välja liitekohad ja palistused, on ükskõik millises osas üle 100 rombikujulise võrgusilma.

Võrgujätku või pikendava osa mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud, ei või olla väiksem ega suurem kui noodapära stricto sensu esiotsa ja traali kokkutõmmatud tagaosa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud (joonis 1).

Selektiivakna asukoht

Selektiivaken asetatakse noodapära ülemisse paneeli. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 2).

Selektiivakna suurus

Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 3).

Selektiivakna pikkus on vähemalt 3,5 meetrit.

Selektiivakna võrk

Silmaava suurus peab olema vähemalt 110 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 4,9 millimeetrit.

Muud spetsifikatsioonid

Paigaldusspetsifikatsioonid on määratletud joonistel 4a, 4b ja 4c. Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt 4 m.

Joonis 1

Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks.

Traali kere on alati kokkutõmmatud osa, sageli 10 kuni 40 meetrit pikk. Pikendus on kokku tõmbamata, tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest 49,5 silma pikkusest võrguribast, mille pikkus laialitõmmatuna on 6 või 12 meetrit. Noodapära on samuti kokku tõmbamata osa, mis on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Noodapära pikkus on tavaliselt 49,5 võrgusilma, st umbes 6 meetrit, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka lühemaid (2-4 m) noodapärasid. Sulgurtropi alumist osa nimetatakse sulgurkotiks.

Joonis 2

Selektiivakna ja gaitani vaheline kaugus on 4 võrgusilma. Ülemises paneelis on 3,5 avatud rombikujulist võrgusilma ning üks 0,5 võrgusilma laiune käsitsi punutud gaitanirida.

Joonis 3

Ülemises paneelis võib säilitada 20 % rombikujulistest võrgusilmadest, mis asetsevad piki ühest õmblusest teiseni kulgevat risti asetsevat silmarida. Näiteks (joonis 3), kui ülemise paneeli laius on 30 avatud rombikujulist võrgusilma, siis sellest 20 % on 6 võrgusilma. Mõlemale selektiivakna küljele jääb siis kolm avatud võrgusilma. Järelikult on selektiivakna laius siis 12 silmavahet (30 - 6 = 24 rombikujulist võrgusilma, mis jagatakse kahega, saadakse 12 sõlmevahet).

Joonis 4a

Ülemine paneel

49,5 silmarea laiuse alumise paneeli ehitus

Joonis 4b

Ülemine paneel

(rombikujuliste võrgusilmadega küljeõmbluse ja ruudukujulise selektiivakna vahel)

Ülemise paneeli ehitus. Selektiivakna suurus ja asend, kui selektiivaken ulatub õmblusest õmbluseni

Joonis 4c

Ülumine paneel

(rombikujuliste võrgusilmadeta küljeõmbluse ja ruudukujuliste silmadega selektiivakna vahel)

Ülemise paneeli ehitus, kui 20 % ülemise paneeli rombikujulistest võrgusilmadest on säilitatud ja jaotatud võrdselt selektiivakna mõlemale küljele.

---

III lisa 2. liide

Eritingimused tursapüügile Läänemerel

---

III lisa 3. liide

Veetavad püünised: Skagerrak ja Kattegat

Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul

---

III lisa 4. liide

Krevetitraali kinnitusketid: NAFO piirkond

Kinnitusketid on ketid, köied või nende kombinatsioonid, mille abil kinnitatakse raskusselis eri pikkusega vahemike järel ülemise või rakendusselise külge. Mõisted ülemine selis ja rakendusselis on sünonüümid. Mõned laevad kasutavad vaid üht selist, teised kasutavad nii ülemist selist kui ka rakendusselist, nagu on näidatud joonisel. Kinnitusketi pikkust mõõdetakse raskusselist (raskusselise keskpunkti) läbiva ülemise selise alaosani ulatuva keti või trossi keskpunktist.

Lisatud joonisel on näidatud, kuidas kinnitusketi pikkust mõõta.

▼M3

---

III lisa 5. liide

NEAFC kinnituse kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelnud laevade loend

▼B

---

IVa LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA

Üldsätted

1.	Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

2.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi: Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa), Skagerrak ja Põhjameri (ICESi rajoonide IVa, b, c, IIIa põhjaosa ja IIa EÜ), Šotimaa lääneosa (ICESi rajoon VIa), La Manche’i idaosa (ICESi rajoonid VIId), Iiri meri (ICESi rajoon VIIa). Laevad, mille kohta on komisjonile teatatud, et nad on varustatud laevaseiresüsteemiga vastavalt määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklitele 5 ja 6, tähendab Šotimaa lääneosa järgmist piirkonda: ICESi rajoon VIa, välja arvatud see osa, mis asub järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavatest sirgjoontest lääne pool: 60o00′ N, 04o00′ W 59o45′ N, 05o00′ W 59o30′ N, 06o00′ W 59o00′ N, 07o00′ W 58o30′ N, 08o00′ W 58o00′ N, 08o00′ W 58o00′ N, 08o30′ W 56o00′ N, 08o30′ W 56o00′ N, 09o00′ W 55o00′ N, 09o00′ W 55o00′ N, 10o00′ W 54o30′ N, 10o00′ W.

3.

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev: a) ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest; või b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa. Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise päeva punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile enne 1. veebruari 2005 teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.

4.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite rühmi: a) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, välja arvatud piimtraalid, kõigis piirkondades peale Kattegati ja Skagerraki, kus võrgusilma suurus peab olema vähemalt 90 mm; b) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; c) seisvad põhjavõrgud, kaasa arvatud seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud; d) põhjaõngejadad; e) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on 70–99 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid, mille võrgusilma suurus on 80–99 mm, kõigis piirkondades peale Kattegati ja Skagerraki, kus võrgusilma suurus peab olema 70–89 mm; f) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on vahemikus 16–31 mm, välja arvatud piimtraalid.

Püügikoormus

5.	Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibib püügipiirkonnas ning ei ole sadamast ära rohkem päevi kui on kindlaks määratus punktis 6.

6.

a) Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis. Sadamast ära oldud ja käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonnas veedetud päev arvestatakse samuti maha IVc lisa punktis 2 määratletud piirkonnas sama kategooria püügivahendeid kasutava laeva lubatud päevade koguarvust. Kui laev liigub püügireisi ajal ühest piirkonnast teise, arvestatakse päev maha selle piirkonna jaoks eraldatud päevadest, kus veedeti suurem osa päevast. I tabel – Igas püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis 2: Püügivahendite rühm, mis on kindlaks määratud punktis: 4a 4b 4c 4d 4e 4f Kattegat, Põhjameri ja Skagerrak, La Manche'i idaosa, Šotimaa lääneosa ja Iiri meri 9 13 13 16 21 19 Siiski on maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida nimetatud alapiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on punkti 4 alapunktis a nimetatud püügivahendid, järgmine: i. Šotimaa lääneosa: 8 ii. Iiri meri: 10. b) Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni üheteistkümne kalendripäeva pikkuseks püügiperioodiks. c) Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks püügitegevuse alalise lõpetamise alates 1. jaanuarist 2002 vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 ( 34 ), millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord artiklile 7. Teatud püügivahendite kategooria laevadele eraldatud lisapäevade arv on otseses võrdelises seoses kõnealuseid püügivahendeid kasutavate tegevuse lõpetanud laevade 2001. aastal kasutatud püügikoormusega mõõdetuna kilovatt-päevades võrrelduna 2001. aastal kõigi antud püügivahendeid kasutavate laevade püügimahu võrreldava kogusega. Iga sellest arvestusest tulenev päeva osa ümardatakse järgmise täispäevani. Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruandega, milles esitatakse kõnealuste püügitegevuste alaliste lõpetamiste kohta üksikasjalikud andmed. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punktis a liikmesriigile määratud päevade arvu vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 30 sätestatud korrale. Liikmesriigile 2004. aastal vastavalt määruse (EÜ) 2287/2003 V lisa punkti 6 lõikele c komisjoni poolt eraldatud täiendav arv päevi jääb eraldatuks aastal 2005. d) Liikmesriigid võivad anda erandeid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga II tabelis esitatud tingimuste kohaselt. Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kõnealuseid lisapäevi, teatavad komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat lisapäevade andmist erandit kasutavate laevade andmed ja nende püügiregistrid. II tabel – Erandid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga ning sellega seotud tingimused Ala Punktis 4 määratletud püügivahendid Laeva püügiprotsent 2002. aastal (1) Päevad Punktis 2 määratletud piirkond 4a, 4e Alla 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest Päevapiirangut ei ole (2) Punktis 2 määratletud piirkond 4a, 4b Alla 5 % turska 100–120 mm kuni 13 päeva ≥ 120 mm kuni 14 päeva Kattegat ja Põhjameri 4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm Alla 5 % turska ja enam kui 5 % harilikku kammeljat ja merivarblast Kuni 15 päeva Kattegat ja Skagerrak 4a 120 mm ruudukujulise võrgusilmaga selektiivaknaga (3) puudub 12 päeva La Manche’i idaosa 4c abarad võrgusilma suurusega 110 mm või väiksem Sadamast kuni 24 tundi ära olnud laevad 19 päeva (1)   Vastavalt EÜ püügipäevikule – keskmine aasta lossitud kogus eluskaalu põhjal. (2)   Laev võib püügipiirkonnas viibida antud kuu kõigil päevadel. (3)   Laevad, mille suhtes kohaldatakse käesolevat erandit, peavad vastama käesoleva lisa 1. liites sätestatud tingimustele. Kui suurem arv päevi antakse laevale teatava liigi madala püügiprotsendi tõttu, ei tohi selle liigi protsendimäär laeva pardal olla ühelgi juhul suurem, kui on ette nähtud II tabelis, samuti ei tohi kala ►C1  teisele laevale ümber laadida. ◄ Kui laev ei täida kumbagi tingimust, kaotab ta viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse. e) Komisjon võib liikmesriigi palvel eraldada liikmesriigile ühe täiendava päeva, millal laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära hoides pardal punkti 4 alapunktis a osutatud püügivahendeid võrgusilma suurusega üle 120 mm tingimusel, et asjaomane liikmesriik on välja töötanud rikkumiste korral püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi. Püügiperioodi ajal, kui laev kohaldab seda sätet, ei tohi kõnealune laev mis tahes ajal hoida pardal mis tahes püügivahendeid võrgusilma suurusega kuni 120 mm. f) Tunnustades püügipiirkonna sulgemist Iiri meres kudeva kala kaitseks ning silmas pidades tursa oletatavalt püügist tulenevat suremust, eraldatakse üks lisapäev laevadele püügivahenditega 4a ja 4b, kes kalastavad üle poole nendele kõnealusel püügiperioodil eraldatud päevadest Iiri meres.

7.

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 2 määratletud piirkondades ühegi punktis 4 nimetatud püügivahendiga. Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab kahe punkti 4 kohaselt määratletud püügivahendi kasutamisest, tohib eeloleva püügiperioodi kestel kasutatavate päevade koguarv olla kuni pool päevade arvust, mida laeval on õigus kasutada kummagi püügivahendiga seoses, ümardatuna järgmise täispäevani. Laev ei tohi kumbagi asjaomastest püügivahenditest kasutada rohkem päevi, kui selle püügivahendiga seoses on I tabelis või asjaomase alapiirkonna kohta punkti 6 alapunkti a kolmandas lõigus ette nähtud. Võimalus kasutada kahte püügivahendit antakse ainult juhul, kui täidetakse järgmisi täiendavaid seirenõudeid: — antud püügireisi ajal võib laeva pardal olla ainult üks punktis 4 nimetatud püügivahend; — enne püügireisi edastab laeva kapten või tema esindaja pädevatele asutustele eelteate pardal olevate püügivahendite liigi kohta, välja arvatud juhul, kui püügivahendite tüüp on sama, millest teatati eelmise püügireisi puhul. — Pädevad asutused kohustuvad inspekteerima ja teostama järelevalvet merel, et kontrollida eespool nimetatud kahe nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et see ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab viivitamata kahe püügivahendi kasutamise õiguse. — Laeva, mis soovib kasutada üht või mitut punktis 4 nimetatud püügivahendit (kindlaksmääratud püügivahendid) koos mis tahes muu punktis 4 nimetamata püügivahendiga (kindlaksmääramata püügivahendid), ei tohi kindlaksmääramata püügivahendite kasutamisel takistada. Need laevad peavad kindlaksmääratud püügivahendite kasutamise korral esitama eelteate. Kui sellist teadet esitatud ei ole, ei tohi laeva pardal punktis 4 nimetatud püügivahendeid olla. Nendel laevadel peab olema luba alternatiivseks kalapüügiks ja nad peavad omama selleks vastavat varustust.

8.	Mis tahes punktis 2 määratletud piirkon asuv laev, mille pardal on ükskõik milline punktis 4 nimetatud püügivahenditest, ei tohi samal ajal pardal hoida ühtegi teist punktis 4 nimetatud püügivahenditest.

9.

a) Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamiseks on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või mis tahes punktis 2 nimetatud piirkonnast väljapoole, välja arvatud juhul, kui kasutatakse ainult kindlaksmääramata püügivahendeid vastavalt punktile 7. b) Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest, tingimusel et laev teavitab oma lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

10.

a) Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, mis võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja samas piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris. b) Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud keskmisest aastasest püügiregistrisse kantud päevade arvust antud piirkonnas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides. Kui doonorlaev kasutab punktis 2 määratletud Šotimaa lääneosa piirkonna kohta erinevat määratlust, siis tema püügiregister arvutatakse vastavalt sellele erinevale piirkonna määratlusele. c) Alapunktis a esitatud kirjelduse kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad sama rühma püügivahendeid ning püüavad kala punkti 6 alapunktis a nimetatud samades piirkondades. Liikmesriik võib lubada päevade ülekandmist, kui litsentsi omav doonorlaev on ilma riigiabita oma tegevuse ajutiselt lõpetanud. d) Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punkti 6 alapunktis d ja punktis 7 nimetatud lisapäevi. e) Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruande tehtud ülekandmiste kohta.

11.

Laeval, mis ei ole kalastanud ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, on lubatud nendest piirkondadest läbi sõita juhul, kui laev on kõnealusest kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Kui kõnealune laev on ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, peavad kõik laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

12.

Liikmesriik ei anna oma laevadele luba kalastada ühegi punktis 4 määratletud püügivahendiga punktis 2 määratletud piirkondades, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2001, 2002, 2003 või 2004 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealususes piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides. Siiski võib laev, mis on kalastanud punktis 4 nimetatud püügivahenditega, kasutada teisi punktis 4 kindlaks määratud püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

13.

Liikmesriik ei arvesta ükskõik millisele tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev oli sadamast ära, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev oli sadamast ära, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud meeskonnaliiget meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädevate asutuste tõendi hädaolukorra kohta.

Aruandekohustused

14.

Sadamast ära oldud ja käesolevas lisas määratletud piirkondades viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel edastavad liikmesriigid IV tabelis esitatud vormi kohaselt iga kalendriaasta kohta ühe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu komisjonile andmed eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas nimetatud piirkondades.

15.

Liikmesriigid edastavad punktis 14 nimetatud andmed komisjonile tabeli kujul, saates need ettenähtud e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele edastab. IV tabel – Aruandevorm Riik: CFR Pardatähis Kalastuspiirkond Püügiperioodi kestus Määratletud püügivahendi tüüp/tüübid Nimetatud püügivahendi/-te kasutamiseks ettenähtud päevad Päevade arv, mil kasutati püügivahendit 1 Päevade arv, mil kasutati püügivahendit 2 Ülekantud päevad (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) V tabel – Andmevorm Tsooni nimi Maksimaalne tähtede/numbrite arv Määratlus ja märkused (1) Riik 3 Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 kalalaevana registreeritud. Alati aruandev riik. (2) CFR 12 (Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number). Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. (3) Pardatähis 14 Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87. (4) Piirkond 1 ►C1  Märkida, kas laev on kalastanud käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonnas. ◄ (5) Püügiperioodi kestus 2 ►C1  Asjaomasele laevale eraldatud iga püügiperioodi kestus (1–11). Erinevad püügiperioodid, mille jooksul teatati ühe ja sama püügivahendite rühma või rühmade kombinatsiooni kasutamisest vastavalt käesoleva lisa punktile 7, võidakse kokku arvestada. ◄ (6) Määratletud püügivahendi tüüp/tüübid 2 ►C1  Loetelu käesoleva lisa punktis 4 nimetatud püügivahenditest 4a–4f. ◄ (7) Nimetatud püügivahendi/-te kasutamiseks ettenähtud päevad 3 Päevade arv, mille jooksul laeval on käesoleva lisa kohaselt õigus valida püügivahendeid ja teavitatud püügiperioodi pikkust. (8) Päevade arv, mil kasutati püügivahendit 1 3 Päevade arv, mil laev tegelikult sadamast ära oli ja viibis käesolevas lisas määratletud piirkonnas kasutades püügivahendit 1. (9) Päevade arv, mil kasutati püügivahendit 2 3 Päevade arv, mil laev tegelikult sadamast ära oli ja viibis käesolevas lisas määratletud piirkonnas kasutades püügivahendit 2, vajadusel korral. (10) Ülekantud päevad 3 Ülekantud päevade korral näidata “- ülekantud päevade arv”ja saadud päevade korral näidata “+ ülekantud päevade arv”.

---

IV a lisa 1. liide

---

IVb LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE UUSMEREMAA MERLUUSI JA MEREVÄHIVARUDE TAASTAMISEGA

Üldsätted

1.	Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

2.	Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi: Pürenee poolsaar, Atlandi rannik (ICESi rajoonid VIIIc ja IXa), välja arvatud Cįdizi laht.

3.

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev: a) ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib punktis 2 määratletud piirkonnas; või b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib punktis 2 määratletud piirkonnas, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa. Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.

4.	Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite rühmi: a) põhjatraalnoodad võrgusilma suurusega üle 55 mm; b) põhjaõngejadad; c) nakkevõrgud võrgusilma suurusega üle 60 mm; d) nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; e) traalnoodad võrgusilma suurusega 31 mm kuni 54 mm.

Püügikoormus

5.	Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibib püügipiirkonnas ega ole sadamas üksnes punktis 6 kindlaksmääratud arvu päevi.

6.

a) Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis. I tabel — Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis: Püügivahendite rühm, mis on kindlaks määratud punktis: 4a 4b 4c 4d 4e 4f 2  Pürenee poolsaar, Atlandi rannik (ICESi rajoonid VIIIc ja IXa) 22 22 22 22 22 22 b) Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni kaheteistkümne kalendripäeva pikkuseks püügiperioodiks. c) Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks püügitegevuse lõpliku lõpetamise alates 1. jaanuarist 2004 vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 7. Samuti võivad kõne alla tulla laevad, mille puhul on võimalik kindlalt tõestada, et nad on punktis 2 määratletud piirkonnas püügitegevuse lõpetanud. Lisapäevade arv, mis on eraldatud asjaomase kategooria püügivahendit pardal omavatele laevadele, on otseses võrdelises seoses 2003. aastal nimetatud püügivahendit pardal omavate püügitegevuse lõpetanud laevade püügikoormusega, mõõdetuna kilovatt-püügipäevades, võrrelduna 2003. aastal kõigi asjaomaseid püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuse võrreldava tasandiga. Iga päeva osa, mis tuleneb nimetatud kalkulatsioonist, ümardatakse järgmise täispäevani. Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruandega, milles esitatakse üksikasjad püügitegevuse lõplikku lõpetamise kohta. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punktis a liikmesriigile määratud päevade arvu vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 30 sätestatud korrale. d) Liikmesriigid võivad anda erandeid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga II tabelis esitatud tingimuste kohaselt. Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kõnealuseid lisapäevi, teatavad komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat lisapäevade andmist erandit kasutavate laevade andmed ja nende püügiregistrid. II tabel — Erandid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga ning seonduvad tingimused Punktis 2 määratletud piirkond Punktis 4 määratletud püügivahendid Laeva püügiprotsent 2001., 2002. ja 2003. aastal (1) Päevad 2 4(a)–4(f) Alla 5 tonni merluusi kõigil aastatel päevapiirangut ei ole (2) (1)   Vastavalt EÜ püügipäevikule – keskmine aastane lossitud kogus eluskaalu põhjal. (2)   Laev võib piirkonnas viibida antud kuu kõigil päevadel. Kui suurem arv päevi antakse laevale merluusi madala püügi tõttu, ei tohi sellelt laevalt 2005. aastal lossida enam kui 5 tonni merluusi (eluskaalus) ega sellelt kala teistele laevadele merel ümber lossida. Kui laev ei täida seda tingimust, kaotab laev viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

7.

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 2 määratletud piirkonnas ühegi punktis 4 nimetatud püügivahendiga. Laeva, mis soovib kasutada üht või mitut punktis 4 nimetatud püügivahendit (kindlaksmääratud püügivahendid) koos mis tahes muu punktis 4 nimetamata püügivahendiga (kindlaksmääramata püügivahendid), ei tohi kindlaksmääramata püügivahendite kasutamisel takistada. Need laevad peavad kindlaksmääratud püügivahendite kasutamise korral esitama eelteate. Kui sellist teadet esitatud ei ole, ei tohi laeva pardal punktis 4 nimetatud püügivahendeid olla. Nendel laevadel peab olema luba alternatiivseks kalapüügiks ja nad peavad omama selleks vastavat varustust.

8.

a) Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamiseks on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või punktis 2 nimetatud piirkonnast väljapoole, välja arvatud juhul, kui kasutatakse kindlaksmääramata püügivahendeid vastavalt punktile 7. b) Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest, tingimusel et laev teavitab lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

9.

a) Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, mis võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja asjaomases piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris. b) Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud asjaomase piirkonna püügiregistri keskmisest päevade arvust aastas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides. c) Alapunktis a esitatud kirjelduse kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad punkti 6 alapunktis a nimetatud rühma püügivahendeid. d) Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punkti 6 alapunktis d nimetatud lisapäevi. e) Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruande tehtud ülekandmiste kohta.

10.

Laeval, mis ei ole kalastanud punktis 2 määratletud piirkonnas, on lubatud asjaomasest piirkonnast läbi sõita juhul, kui tal ei ole nimetatud piirkonnas kalastamise luba ja laev on kõnealusest kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Kui kõnealune laev on punktis 2 määratletud piirkonnas, peavad kõik laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

11.

Liikmesriik ei anna oma laevadele luba kalastada punktis 4 määratletud püügivahendiga punktis 2 määratletud piirkonnas, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002, 2003 või 2004 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides. Siiski võib laev, mis on kalastanud punktis 4 nimetatud püügivahenditega, kasutada teisi punktis 4 kindlaks määratud püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

12.

Liikmesriik ei arvesta ükskõik millisele tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev oli sadamast ära, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev oli sadamast ära, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud meeskonnaliiget meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädevate asutuste tõendi hädaolukorra kohta.

Seire, inspekteerimine ja järelevalve

13.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19a, kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k laevade suhtes, mille pardal on punktis 4 määratletud püügivahendid ja mis tegutsevad punktis 2 määratletud piirkonnas. Teateedastusnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega, ega laevade suhtes, mis tegutsevad vastavalt punkti 3 alapunktis a määratletud päeva määratlusele.

14.

Tagamaks käesoleva lisa punktis 13 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Niisugustest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

15.

Ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, kes soovivad ümber laadida mis tahes pardal hoitavat kogust või lossida seda kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastavad lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist, merel toimuvat lossimist või kolmandas riigis toimuvat lossimist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b nimetatud andmed.

16.

Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad, punktis 14 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %. Juhul kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsiente sätestatud, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi poolt vastu võetud ümberarvestuskoefitsiente.

17.	Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et mis tahes suuremad kui 300 kg uusmeremaa merluusi kogused ja suuremad kui 150 kg norra salehomaari kogused, mis on püütud punktis 2 nimetatud piirkonnas, kaalutakse enne müüki enampakkumiskeskuse kaaludega.

18.

Kui laeva pardal on hoidlasse paigutatud suuremad merluusikogused kui 50 kg, on keelatud kalalaeva pardal hoida üheski konteineris uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari ja mis tahes muud liiki mereorganisme segamini. Ühenduse kalalaevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele asjakohast abi, mis võimaldaks teostada pardal oleva püügipäevikus deklareeritud uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari koguste ristkontrolli.

19.

Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik suuremad kui 300 kg uusmeremaa merluusi kogused või suuremad kui 150 kg norra salehomaari kogused, mis on püütud punktis 2 määratletud püügipiirkonnas ning mis kõigepealt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöri juuresolekul kaaluda.

20.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikidele, mille kogused on suuremad kui 50 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

▼C1

21.	Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c punktist 1 võib käesolevas lisas nimetatud uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari seire eriprogramm kesta kauem kui kaks aastat alates selle jõustumiskuupäevast.

▼B

Aruandekohustused

22.

Sadamast ära oldud ja käesolevas lisas määratletud piirkondades viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel edastavad liikmesriigid IV tabelis esitatud vormi kohaselt iga kalendriaasta kohta ühe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu komisjonile andmed eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas nimetatud piirkonnas.

23.

Liikmesriigid edastavad punktis 22 nimetatud andmed komisjonile tabeli kujul, saates need ettenähtud e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele edastab. IV tabel — Aruandevorm Riik CFR Pardatähis Kalastuspiirkond Püügiperioodi kestus Määratletud püügivahendi tüüp/tüübid Nimetatud püügivahendi kasutamiseks ettenähtud päevad Päevade arv, mil nimetatud püügivahendit kasutati Ülekantud päevad (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) V tabel — Andmevorm Vööndi nimi Maksimaalne tähtede/numbrite arv Määratlus ja märkused (1) Riik 3 Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 kalalaevana registreeritud. Alati aruandev riik. (2) CFR 12 (Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. (3) Pardatähis 14 Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87. (4) Piirkond 1 Märkida, kas laev on kalastanud käesoleva lisa punktidega 2 alapunktis a või b määratletud piirkonnas. (5) Püügiperioodi kestus 2 Asjaomasele laevale eraldatud iga püügiperioodi kestus (1–12) Erinevad püügiperioodid, mille jooksul teatati ühe ja sama püügivahendite rühma või rühmade kombinatsiooni kasutamisest vastavalt käesoleva lisa punktile 7, võidakse esitada koos. (6) Määratletud püügivahendi tüüp/tüübid 2 Loetelu käesoleva lisa punktis 4 nimetatud püügivahenditest 4a–4g. (7) Nimetatud püügivahendi kasutamiseks ettenähtud päevad 3 Päevade arv, mille jooksul laeval on käesoleva lisa kohaselt õigus valida püügivahendeid ja teavitatud püügiperioodi pikkust. (8) Päevade arv, mil nimetatud püügivahendit kasutati 3 Päevade arv, mil laev tegelikult sadamast ära oli ja viibis käesolevas lisas määratletud piirkonnas. (9) Ülekantud päevad 3 Ülekantud päevade korral näidata “– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata “+ ülekantud päevade arv”.

---

IVc LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES LA MANCHE'I LÄÄNEOSA MERIKEELEVARUDE TAASTAMISEGA

Üldsätted

1.	Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

2.	Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist geograafilist piirkonda: La Manche’i lääneosa (ICESi rajoon VIIe).

3.

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev: a) ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib punktis 2 määratletud piirkonnas; või b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkonnas, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa. Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise päeva punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile enne 1. veebruari 2005 teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.

4.	Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite rühmi: a) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm; b) seisvad põhjavõrgud, kaasa arvatud seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud.

Püügikoormus

5.	Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibib püügipiirkonnas ega ole sadamas maksimaalselt punktis 6 kindlaksmääratud arvu päevi.

6.

►M1   a) Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis. Kui laev liigub püügireisi ajal ühest püügipiirkonnast teise, arvestatakse päev maha selle piirkonna jaoks eraldatud päevadest, kus veedeti suurem osa päevast. Päevade arv, mil laev viibib üldpiirkonnas, mille moodustavad käesoleva lisa punktis 2 ja IVa lisa punktis 2 määratletud piirkonnad, ei tohi ületada käesoleva lisa I tabelis esitatud arvu. Siiski peab päevade arv, mil laev viibib IVa lisa punktis 2 määratletud piirkondades, vastama maksimaalsele päevade arvule, mis on määratud kindlaks kooskõlas IVa lisaga. I tabel – Igas püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis 2: Püügivahendite rühm, mis on kindlaks määratud punktis: 4a 4b 2.  La Manche’i lääneosa (ICESi VIIe rajoon). 20 20  ◄ b) Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni üheteistkümne kalendripäeva pikkuseks püügiperioodiks. c) Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks tegevuse lõpetamist käsitlevate programmide raames alates 1. jaanuarist 2004 vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 7 saavutatud tulemused. Lisapäevade arv on otseses võrdelises seoses 2003. aastal kulutatud püügimahuga mõõdetuna kõnealuseid püügivahendeid kasutavate püügitegevuse lõpetanud laevade kilovattpäevades võrrelduna kõigi 2003. aastal samu püügivahendeid kasutavate laevade püügimahu võrreldava tasemega. Selle arvutuse alusel saadud päeva osa ümardatakse lähima täispäevani. Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruandega, milles esitatakse tegevuse lõpetamist käsitlevate lõpuleviidud programmide üksikasjalikud andmed. Nimetatud taotluse alusel võib komisjon muuta punktis a liikmesriigile määratud päevade arvu vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 30 sätestatud korrale.

7.

Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb eeloleva püügiperioodi kestel kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi laev kalastada punktis 2 määratletud piirkonnas ühegi punktis 4 nimetatud püügivahendiga.

8.

▼C1 a) Laev, mis on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamiseks on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või punktis 2 nimetatud piirkonnast väljapoole, välja arvatud juhul, kui kasutatakse punktis 4 kirjeldatust erinevaid püügivahendeid (kindlaksmääramata püügivahendeid). ▼B b) Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest, tingimusel et laev teavitab oma lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnealuste laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

9.

a) Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, mis võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris. b) Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud keskmisest päevade arvust aastas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides. c) Alapunktis a esitatud kirjelduse kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad punkti 6 alapunktis a nimetatud sama rühma püügivahendeid. d) Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruande tehtud ülekandmiste kohta.

10.

Laeval, mis ei ole kalastanud punktis 2 määratletud piirkonnas, on lubatud sellest piirkonnast läbi sõita juhul, kui laev on kõnealusest kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Kui kõnealune laev on punktis 2 määratletud piirkonnas, peavad kõik laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

11.

Liikmesriik ei anna oma laevadele luba kalastada ühegi punktis 4 määratletud püügivahendiga punktis 2 määratletud piirkonnas, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002, 2003 või 2004 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides. Siiski võib laev, mis on kalastanud punktis 4 nimetatud püügivahenditega, kasutada teisi punktis 4 kindlaks määratud püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

12.

Liikmesriik ei arvesta ükskõik millisele tema laevale käesoleva lisa alusel eraldatud päevadest maha ühtki päeva, mil laev oli sadamast ära, kuid ei saanud kalastada, sest aitas teist hädaabi vajavat laeva, ega ühtki päeva, mil laev oli sadamast ära, kuid ei saanud kalastada, sest transportis vigastatud meeskonnaliiget meditsiinilist hädaabi saama. Liikmesriik esitab komisjonile ühe kuu jooksul selgituse kõigi sel põhjusel tehtud otsuste kohta, lisades pädevate asutuste tõendi hädaolukorra kohta.

Seire, inspekteerimine ja järelevalve

13.

Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19a, kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k laevade suhtes, mille pardal on punktis 4 määratletud püügivahendid ja mis tegutsevad punktis 2 määratletud piirkondades. Teateedastusnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega, ja laevade suhtes, mis tegutsevad vastavalt punkti 3 alapunktis a esitatud päeva määratlusele.

14.

Et tagada käesoleva lisa punktis 13 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Niisugustest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

15.

Ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja, kes soovivad ümber laadida mis tahes pardal hoitavad kogust või lossida seda kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastavad lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist merel või kolmandas riigis toimuvat lossimist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b nimetatud andmed.

16.

Olenemata komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõike 2 sätetest võivad sellised punktis 13 osutatud pardalhoitavad kalakogused erineda püügipäeviku andmetest kilogrammides 8 % ulatuses. Juhul kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsiente sätestatud, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi poolt vastu võetud ümberarvestuskoefitsiente.

17.

Kui laeva pardal on hoidlasse paigutatud suuremad merikeele kogused kui 50 kg, on keelatud kalalaeva pardal hoida üheski konteineris merikeele ja mis tahes muud liiki mereorganisme segamini. Ühenduse kalalaevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele asjakohast abi, mis võimaldaks teostada pardal oleva püügipäevikus deklareeritud merikeele koguste ristkontrolli.

18.	Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik suuremad kui 300 kg merikeele kogused, mis on püütud punktis 2 määratletud püügipiirkonnas, kaalutakse enne müüki enampakkumiskeskuse kaaludega.

19.	Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et mis tahes suuremad kui 300 kg merikeele kogused, mis on püütud punktis 2 määratletud püügipiirkonnas ning mida kõigepealt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöri juuresolekul kaaluda.

20.

Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikidele, mille kogused on suuremad kui 50 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

▼C1

21.	Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c punktist 1 võib käesolevas lisas nimetatud merikeele seire eriprogramm kesta kauem kui kaks aastat alates selle jõustumiskuupäevast.

▼B

Aruandekohustused

22.

Sadamast ära oldud ja käesolevas lisas määratletud piirkondades viibitud püügipäevade arvestamiseks kasutatavate andmete alusel edastavad liikmesriigid IV tabelis esitatud vormi kohaselt iga kalendriaasta kohta ühe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu komisjonile andmed eri püügivahendeid kasutavate laevade püügikoormuste kohta käesolevas lisas nimetatud piirkonnas.

23.

Liikmesriigid edastavad punktis 22 nimetatud andmed komisjonile tabeli kujul, saates need ettenähtud e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele edastab. IV tabel — Aruandevorm Riik CFR Pardatähis Kalastuspiirkond Püügiperioodi kestus Määratletud püügivahendi tüüp/tüübid Nimetatud püügivahendi kasutamiseks ettenähtud päevad Päevade arv, mil nimetatud püügivahendit kasutati Ülekantud päevad (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) V Tabel — Andmevorm Vööndi nimi Maksimaalne tähtede/numbrite arv Määratlus ja märkused (1) Riik 3 Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood), kus laev on vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 kalalaevana registreeritud. Alati aruandev riik. (2) CFR 12 (Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber. Liikmesriik (kolmetäheline ISO kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada. (3) Pardatähis 14 Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87. (4) Piirkond 1 Märkida, kas laev on kalastanud käesoleva lisa punktidega 2 alapunktis a või b määratletud piirkonnas. (5) Püügiperioodi kestus 2 Asjaomasele laevale eraldatud iga püügiperioodi kestus (1–12) Erinevad püügiperioodid, mille jooksul teatati ühe ja sama püügivahendite rühma või rühmade kombinatsiooni kasutamisest vastavalt käesoleva lisa punktile 7, võidakse esitada koos. (6) Määratletud püügivahendi tüüp/tüübid 2 Loetelu käesoleva lisa punktis 4 nimetatud püügivahenditest 4a–4g. (7) Nimetatud püügivahendi kasutamiseks ettenähtud päevad 3 Päevade arv, mille jooksul laeval on käesoleva lisa kohaselt õigus valida püügivahendeid ja teavitatud püügiperioodi pikkust. (8) Päevade arv, mil nimetatud püügivahendit kasutati 3 Päevade arv, mil laev tegelikult sadamast ära oli ja viibis käesolevas lisas määratletud piirkonnas. (9) Ülekantud päevad 3 Ülekantud päevade korral näidata “– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata “+ ülekantud päevade arv”.

---

V LISA

PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL PÕHJAMEREL JA SKAGERRAKIS

1.	Alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 kohaldatakse käesolevas lisas sätestatud tingimusi ühenduse kalalaevade suhtes, mis tegelevad kalapüügiga Põhjamerel ja Skagerrakis, kasutades põhjatraali ja -noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on väiksem kui 16 mm.

2.

Käesolevas artiklis on sadamast äraoleku päev: a) ühe kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, või b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäeva ja kellaaja vahel, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

3.

Iga asjaomane liikmesriik loob hiljemalt 1. märtsil 2005 andmebaasi, mis sisaldab Põhjamerel ja Skagerrakis 2002., 2003. ja 2004. aastal kalastanud iga selle liikmesriigi lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva kohta, mis on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on alla 16mm, järgmisi andmeid: a) laeva nimi ja sisenumber; b) laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 kohaselt; c) sadamast äraoleku päevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm; d) kilovatt-püügipäevad, mis saadakse sadamast äraoleku päevade korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides.

4.	Iga liikmesriik arvutab välja järgmised suurused: a) kilovatt-püügipäevade aastane koguarv, mis on lõike 3 punktis d arvutatud kilovatt-püügipäevade summa; b) kilovatt-püügipäevade keskmine ajavahemikul 2002–2004.

5.	Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud laevade kilovatt-püügipäevade arv 2005. aastal ei ületa 40 % lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud püügipäevade arvust 2004. aastal.

6.

Komisjon vaatab punktis 5 nimetatud kilovatt-püügipäevade maksimaalse arvu läbi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15. maiks 2005, võttes aluseks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi “STECF”) tobia 2004. aasta suurusklassi käsitlevad nõuanded järgmiste eeskirjadega ettenähtud korras: a) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2004. aasta suurusklass 500 000 miljonit kala või rohkem, ei kohaldata 2005. aasta ülejäänud osa jooksul kilovatt-püügipäevadega seotud piiranguid; b) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2004. aasta suurusklass vahemikus 300 000-500 000 miljonit kala, ei ületa kilovatt-püügipäevade arv punkti 4 punkti a kohaselt arvutatud 2003. aasta väärtust; c) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2004. aasta suurusklass vähem kui 300 000 miljonit kala, keelatakse ülejäänud 2005. aastaks püük põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Lubatud on siiski piirangutega kalapüük, et jälgida tobiavarusid Põhjameres ja Skagerrakis ning püügikeelu toimet. Selleks töötavad asjaomased liikmesriigid koostöös komisjoniga välja kalastuspiirkondade seirekava.

---

VI LISA

▼M1

I OSA

KOLMANDA RIIGI VETES KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE PÜÜGILITSENTSIDE JA -LUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

▼B

II OSA

ÜHENDUSE VETES KALASTAVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGILITSENTSIDE JA -LUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

III OSA

ARTIKLI 15 LÕIKE 2 KOHANE DEKLARATSIOON

---

VII LISA

I OSA

PÜÜGIPÄEVIKUSSE KANTAVAD ANDMED

Kui kalastamine toimub ühenduse liikmesriikide rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvas vööndis, kus kehtivad ühenduse kalapüügieeskirjad, tuleb kohe pärast järgmisi toiminguid püügipäevikusse kanda järgmised üksikasjalikud andmed:

Pärast iga loomuse võtmist:

1.1.	kõikide kalaliikide kogus (kilogrammides eluskaalu kohta);

1.2.	loomuse võtmise kuupäev ja kellaaeg;

1.3.	loomuse võtmise geograafiline asukoht;

1.4.	kalastusviis.

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

2.1.	märge “vastu võetud (milliselt laevalt)” või “ümber laaditud (millisele laevale)”;

2.2.	iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides);

2.3.	selle laeva nimi ja pardatähis, millelt või millele ümberlaadimine toimus;

2.4.	tursa ümberlaadimine ei ole lubatud.

Pärast iga lossimist ühenduse sadamas:

3.1.	sadama nimi;

3.2.	iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides).

Pärast iga infoedastust Euroopa Ühenduste Komisjonile:

4.1.	edastamise kuupäev ja kellaaeg;

4.2.	sõnumitüüp: IN, OUT, ICES, WKL või 2 WKL;

4.3.	raadioedastuse puhul: raadiojaama nimi.

II OSA

PÜÜGIPÄEVIKU NÄIDIS

---

VIII LISA

KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE SISU JA EDASTUSVIISID

Euroopa Ühenduste Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava on järgmine:

1.1.

Kõikidel juhtudel, kui laev siseneb ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis; c) kapteni kavandatava püügi alguskuupäev ja ICESi rajoon. Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab esmakordsel sisenemisel edastatud teatest.

1.2.

Kõikidel juhtudel, kui laev väljub punktis 1.1 nimetatud kalastusvööndist: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis; c) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest; d) ICESi rajoon, kus püük toimus; e) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates ümber laaditud teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt, ning selle laeva andmed, millele ümberlaadimine toimus; f) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates lossitud ühenduse sadamas. Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab viimasel väljumisel edastatud teatest.

1.3.

Heeringa- ja makrellipüügi puhul igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse ning kõikide muude liikide püügi puhul iga nädal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud vöönditesse: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest; c) ICESi rajoonid, kus püük toimus.

1.4.	Kõikidel juhtudel, kui laev liigub ühest ICESi rajoonist teise: a) punktis 1.5 märgitud teave; b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest; c) ICESi rajoon, kus püük toimus.

1.5.	a) Laeva nimi, kutsung, pardatähis ja kapteni nimi; b) litsentsi number, kui laev töötab litsentsi alusel; c) asjaomase reisiga seotud sõnumi järjekorranumber; d) sõnumi tüüp; e) kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht.

2.1.	Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis teleksiga (SAT COM C 420599543 FISH), elektronpostiga (FISHERIES-telecom@cec.eu.int) või ühe punktis 3 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 4 kindlaksmääratud vormis.

2.2.	Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu sõnumit edastada, võib kõnealuse laeva nimel selle edastada mõni teine laev.

3.	Raadiojaama nimi Raadiojaama kutsung Lyngby OXZ Land's End GLD Valentia EJK Malin Head EJM Torshavn OXJ Bergen LGN Farsund LGZ Florø LGL Rogaland LGQ Tjøme LGT Ålesund LGA Ørlandet LFO Bodø LPG Svalbard LGS Blåvand OXB Gryt GRYT RADIO Göteborg SOG Turku OFK

4.

Edastamise vorm Punktis 1 nimetatud teave peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjekorras: — laeva nimi; — kutsung; — pardatähis; — kõnealuse püügireisi kohta edastatava sõnumi järjekorranumber, — sõnumi tüüp vastavalt järgmisele koodile: —  — sõnum sisenemisel ühte punktis 1.1 nimetatud vöönditest: “IN”, — sõnum väljumisel ühest punktis 1.1 nimetatud vöönditest: “OUT”, — sõnum liikumisel ühest ICESi rajoonist teise: “ICES”, — nädalasõnum: “WKL”, — iga kolme päeva tagant edastatav sõnum: “2 WKL”; — kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht; — ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püüki kavatsetakse alustada; — kuupäev, millal püüki kavatsetakse alustada; — iga kalaliigi trümmis olev kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga; — pärast eelmise sõnumi edastamist püütud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga; — ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püük toimus; — pärast eelmise sõnumi edastamist teistele laevadele või teistelt laevadelt ümberlaaditud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides); — selle laeva nimi ja kutsung, millele ja/või millelt ümberlaadimine toimus; — pärast eelmise sõnumi edastamist ühenduse sadamas lossitud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides); — kapteni nimi.

5.

Teabe edastamiseks pardal olevate kalaliikide kohta punktis 1.4 märgitud vormis kasutatakse järgmisi koode: Limapead (Beryx spp.) ALF Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides) PLA Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ANE Merikuradid (Lophius spp.) MNZ Põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus) ARG Atlandi merilatikas (Brama brama) POA Hiidhai (Cetorhinus maximus) BSK Süsisaba (Aphanopus carbo) BSF Sinine molva (Molva dipterygia) BLI Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) WHB Tups-mõõkhännak (Xiphopenaeus kroyeri) BOB Tursk (Gadus morhua) COD Põhjamere garneel (Crangon crangon) CSH Ebakalmaarid (Loligo spp.) SQC Harilik ogahai (Squalus acanthias) DGS Niituimlutsud (Phycis spp.) FOR Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides) GHL Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) HAD Merluus (Merluccius merluccius) HKE Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus) HAL Harilik heeringas (Clupea harengus) HER Harilik stauriid (Trachurus trachurus) HOM Harilik molva (Molva molva) LIN Makrell (Scomber scombrus) MAC Kammellased (Lepidorhombus spp.) LEZ Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) PRA Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) NEP Tursik (Trisopterus esmarkii) NOP Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus) ORY Muud OTH Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) PLE Pollak (Pollachius pollachius) POL Harilik heeringahai (Lamma nasus) POR Meriahvenad (Sebastes spp.) RED Besuugo (Pagellus bogaraveo) SBR Kalju-tömppeakala (Coryphanoides rupestris) RNG Süsikas (Pollachius virens) POK Lõhe (Salmo salar) SAL Tobiad (Ammodytes spp.) SAN Sardiin (Sardina pilchardus) PIL Haid (Selachii, Pleurotremata) SKH Viburhännaklased (Penaeidae) PEZ Euroopa kilu (Sprattus sprattus) SPR Lühiuimkalmaar (Illex spp.) SQX Tuun (Thunnidae) TUN Meriluts (Brosme brosme) USK Merlang (Merlangus merlangus) WHG Ruske soomuslest (Limanda ferruginea) YEL

---

IX LISA

KALALIIKIDE LOETELU

---

X LISA

LUBATUD PÄRAÜLAKAITSED

1.   ICNAF-tüüpi päraülakaitse

ICNAF-tüüpi päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk, mis kinnitatakse kahjustuste vähendamiseks või ärahoidmiseks traalnooda pära ülaosa külge, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Mitmeosaline päraülakaitse (multiple flap)

Mitmeosalise päraülakaitse moodustavad võrgutükid, mille kõikides osades on võrgusilma mõõtmed nii märja kui ka kuiva võrgu puhul vähemalt sama suured kui noodapära võrgusilma mõõtmed, tingimusel et:

PÄRAÜLAKAITSE POOLA MUDEL

3.   Suuresilmaline päraülakaitse (muudetud Poola mudel)

Suuresilmaline päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk samast niidist kui noodapära või ühekordsest jämedast sõlmedeta niidist, mis on kinnitatud noodapära ülaosa tagumise osa külge niiviisi, et katab noodapära tervenisti või osaliselt, selle silmasuurus on märjalt mõõdetuna kõikides osades kaks korda suurem kui noodapära silmasuurus ja see on noodapära külge kinnitatud ainult esi-, külg- ja tagaservast nii, et iga võrgutüki silm katab täpselt neli noodapära võrgusilma.

---

XI LISA

---

XII LISA

SAAGI REGISTREERIMINE (PÜÜGIPÄEVIKU KANDED)

PÜÜGIPÄEVIKU KANDED

PÜÜGIVAHENDITE KOODID

KALALAEVADE KOODID

A.   Põhilised laevatüübid

B.   Laeva põhitegevus

---

XIII LISA

NAFO TSOON

Järgmine kalavarude loetelu on osaline ja sellest tuleb teada anda artikli 31 lõikega 2 ettenähtud korras.

---

XIV LISA

SPETSIALISEERITUD PÜÜGI KEELD CCAMLRI TSOONIS

---

XV LISA

PÜÜGI JA KAASPÜÜGI PIIRARVUD CCAMLRI TSOONI UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES KALASTUSAASTAL 2004/2005

I lisa leheküljel 57 lisatakse tabeli “Liigid: Harilik merikeel/Solea solea”, “vöönd VIIb, c” järele järgmised kaks tabelit:

---

( 1 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 2 ) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

( 3 ) ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

( 4 ) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

( 5 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

( 6 ) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

( 7 ) EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

( 8 ) EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

( 9 ) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

( 10 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

( 11 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

( 12 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 32).

( 13 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

( 14 ) ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

( 15 ) EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 812/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 12).

( 16 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 602/2004 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 30).

( 17 ) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

( 18 ) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

( 19 ) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

( 20 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

( 21 ) EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

( 22 ) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

( 23 ) ELT L 396, 31.12.2004, lk 4.

( 24 ) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 25 ) EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 26 ) EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 27 ) ELT L 344, 31.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1928/2004 (ELT L 332, 6.11.2004, lk 5).

( 28 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

( 29 ) ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

( 30 ) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 31 ) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

( 32 ) ELT L 41, 13.2.2002, lk 1.

( 33 )  Kalade puhul, mida kasvandatakse rohkem kui üks aasta, peab kehtestama täiendavad proovivõtumeetodid.

( 34 ) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10.