This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004R2182-20090211
Council Regulation (EC) No 2182/2004 of 6 December 2004 concerning medals and tokens similar to euro coins
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 2182/2004, 6. detsember 2004, euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2182/2004, 6. detsember 2004, euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta
2004R2182 — ET — 11.02.2009 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2182/2004, 6. detsember 2004, euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (EÜT L 373, 21.12.2004, p.1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 17 |
5 |
22.1.2009 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2182/2004,
6. detsember 2004,
euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 123 lõike 4 kolmandat lauset,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, ( 1 )
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) ( 2 ) nõuetele sai euro 1. jaanuaril 1999. aastal osalevate liikmesriikide ja ühendusega euro kasutuselevõtu kohta kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide, nimelt Monaco, San Marino ja Vatikani, ametlikuks rahaühikuks. |
(2) |
Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 975/98 ringlusesse lastavate euro müntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta ( 3 ) on määratletud euro müntide põhijooned. Alates kasutuselevõtust 2002. aasta jaanuaris ringlevad euro mündid eurotsoonis ainsa seadusliku metallist maksevahendina. |
(3) |
Komisjoni 19. augusti 2002. aasta soovituses 2002/664/EÜ euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta ( 4 ) soovitatakse vältida teatavate visuaalsete tunnustega medalite ja märkide, mille suurus on ligilähedane euro müntidele, müüki ning müügiks või muul kaubanduslikul eesmärgil valmistamist, hoidmist, importi ja levitamist. |
(4) |
Komisjoni 23. juuli 1997. aasta teatises euro tähise kasutamise kohta kehtestati tähis (€) ning soovitati kõikidel vääringu kasutajatel kasutada kõnealust tähist euros vääringustatud rahasummade kirjeldamisel. |
(5) |
Komisjoni 22. oktoobri 2001. aasta teatises euro müntide ühise külje kujunduse autoriõiguse kaitse kohta ( 5 ) määratletakse euro müntide ühise külje kujunduse reprodutseerimise kord. |
(6) |
Komisjon avaldas euro müntide visuaalsed tunnusjooned 28. detsembril 2001. aastal. ( 6 ) |
(7) |
Kodanikele võib jääda mulje, et medalid ja märgid, millel on kiri „euro” või „euro sent”, euro tähis või mille kujundus sarnaneb euro müntide ühise või mis tahes euro mündi riiki tähistava külje kujundusega, on euro kasutusele võtnud mis tahes liikmesriigis või osalevas kolmandas riigis seaduslikuks maksevahendiks. |
(8) |
Suureneb oht, et euro müntidele sarnase suuruse ja metalliliste omadustega medaleid ja märke võidakse kasutada ebaseaduslikult euro müntide asemel. |
(9) |
Seetõttu on asjakohane, et medaleid ja märke, millel on euro müntidega sarnanevad visuaalsed tunnusjooned, ligilähedane suurus või sarnased metallilised omadused, ei tohiks müüa ega müügiks või muul kaubanduslikul eesmärgil valmistada, importida ega levitada. |
(10) |
Iga liikmesriik peab kehtestama rikkumiste korral kohaldatavad karistused eesmärgiga saavutada kogu ühenduses samaväärne euro kaitse sarnaste medalite ja märkide kasutamise vastu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) euro – määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 1 määratletud osalevate liikmesriikide seaduslik vääring ning nende osalevate kolmandate riikide seaduslik vääring, kes on ühendusega sõlminud kokkuleppe euro kasutuselevõtu kohta (edaspidi „osalevad kolmandad riigid”);
b) euro tähis – euro tähis (€), nagu on näidatud ja kirjeldatud lisas I;
c) medalid ja märgid – metallesemed, v.a toorikud müntide valmistamiseks, millel on münditaoline välimus ja/või tehnilised omadused, kuid mis ei ole emiteeritud osalevate riikide õigusnormide ega osalevate kolmandate riikide või muude välismaiste õigusnormide kohaselt, ning mis seetõttu ei ole seaduslikuks maksevahendiks;
d) kuld, hõbe ja plaatina – kulda, hõbedat ja plaatina sisaldavad sulamid minimaalse puhtusega vastavalt 375, 500 ja 850. Käesolev mõiste ei käsitle liikmesriikides kohaldatavaid proovimärgisega märgistamise tavasid;
e) Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (edaspidi „ETTK”) – komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta otsusega loodud üksus;
f) referentsvahemik – II lisa punktis 1 antud tähenduses.
Artikkel 2
Kaitsemeetmed
1. Kui artiklitest 3 ja 4 ei tulene teisiti, keelatakse medalite ja märkide valmistamine ja müük ning nende import ja levitamine müügiks või muul kaubanduslikul eemärgil järgmistel juhtudel:
a) kui nende pinnal on kiri „euro” või „euro sent” või euro tähis;
b) kui nende suurus jääb referentsvahemikku või
c) kui medalite ja märkide pinna kujundus on sarnane:
i) euro müntide pinna kujunduse ükskõik milliste elementide või nende osadega, eelkõige kirjaga „euro” või „euro sent”, Euroopa Liidu kaheteistkümne tähega, geograafilise kujundi ja numbritega sellistena, nagu neid kujutatakse euro müntidel;
ii) liikmesriikide riiklikku suveräänsust sümboliseerivate kujunditega, eelkõige riigipea kujutise, vapi, rahapaja tunnuse, rahapaja juhataja tunnuse ja liikmesriigi nimega sellistena, nagu neid kujutatakse euro müntidel;
iii) euro müntide serva kuju või kujundusega või
iv) euro tähisega.
2. Komisjon teeb teatavaks,
a) kas metalleset võib käsitleda medali või märgina artikli 1 punkti c tähenduses;
b) kas medali või märgi suhtes tuleks kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeldu.
Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võtab komisjon eelkõige arvesse toodetud medalite ja märkide kogust, müügihinda, pakendit, medalitel ja märkidel olevat teksti ja nende reklaami.
Artikkel 3
Erandid
1. Medalid ja märgid, millel on kiri „euro”, „euro sent” või euro tähis ilma asjaomase nimiväärtuseta, ei ole keelatud, kui nende suurus ei jää referentsvahemikku, välja arvatud juhul kui nende pinnal on mõne artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud elemendiga sarnane kujund.
2. Medalid ja märgid, mille suurus jääb sissepoole referentsvahemikku, ei ole keelatud kui:
a) nende keskele on tehtud üle 6 millimeetrine ava või kui need on kujult hulknurksed, kuid mitte enama kui kuue nurgaga, eeldusel et punkti c alapunktis ii) sätestatud tingimused on täidetud või
b) need on valmistatud kullast, hõbedast või plaatinast või
c) on täidetud järgmised tingimused:
i) medalite ja märkide läbimõõdu ja serva kõrguse kombinatsioonid jäävad järjepidevalt väljapoole II lisa punktis 2 määratletud konkreetseid vahemikke ja
ii) medalite ja märkide läbimõõdu ja metalli omaduste kombinatsioonid jäävad järjepidevalt väljapoole II lisa punktis 3 määratletud konkreetseid vahemikke.
Artikkel 4
Lubatavad erandid
Komisjon võib anda eriloa kirja „euro” või „euro sent” või euro tähise kasutamiseks medalite ja märkide pinnal kontrollitud kasutamistingimustel, kui puudub segiajamise oht. Sellisel juhul peab liikmesriigi asjaomane majandustegevuses osaleja olema selgelt identifitseeritav medali või märgi pinnal ja juhul, kui medalil või märgil on ka nimiväärtus, peab medali või märgi aversile või reversile olema kantud märge „ei ole seaduslik maksevahend”.
Artikkel 5
Olemasolevad medalid ja märgid
Enne käesoleva määruse jõustumist emiteeritud medaleid ja märke, mis ei vasta artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele, võib kasutada kõige kauem kuni 2009. aasta lõpuni, juhul kui neid ei ole võimalik kasutada euro müntide asemel. Kõnealused medalid ja märgid registreeritakse vajadusel vastavalt liikmesriikides kehtivale korrale ning teave edastatakse ETTK-le.
Artikkel 6
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Liikmesriigid võtavad käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud õigusnormid vastu 1. juuliks 2005. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Artikkel 7
Kohaldatavus
Käesolevat määrust kohaldatakse osalevates liikmesriikides, nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 974/98.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
I LISA
ARTIKLIS 1 NIMETATUD EURO TÄHIS
II LISA
1. Artiklis 1 osutatud referentsvahemiku määratlus
a) Medalite ja märkide suurune referentsvahemik on vastavalt läbimõõdu põhivahemikku ja serva kõrguse põhivahemikku jäävate läbimõõdu väärtuste ja serva kõrguse väärtuste omavaheliste kombinatsioonide hulk.
b) Läbimõõdu põhivahemik on 19,00–28,00 millimeetrit.
c) Serva kõrguse põhivahemik on 7,00–12,00 % igast läbimõõdu põhivahemikus olevast väärtusest.
2. Artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i) osutatud vahemikud
Määratletud vahemikud |
||
Läbimõõt (mm) |
Serva kõrgus (mm) |
|
1. |
19,45–20,05 |
1,63–2,23 |
2. |
21,95–22,55 |
1,84–2,44 |
3. |
22,95–23,55 |
2,03–2,63 |
4. |
23,95–24,55 |
2,08–2,68 |
5. |
25,45–26,05 |
1,90–2,50 |
3. Artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii) osutatud vahemikud
Läbimõõt (mm) |
Metalli omadused |
|
1. |
19,00–21,94 |
Elektrijuhtivus 14,00–18,00 % IACS |
2. |
21,95–24,55 |
Elektrijuhtivus: — 14,00–18,00 % IACS või — 4,50–6,50 % IACS, välja arvatud kui medal või märk on valmistatud ühest sulamist ja selle magnetmoment jääb väljapoole vahemikku 1,0–7,0 μVs.cm |
3. |
24,56–26,05 |
Elektrijuhtivus: — 15,00–18,00 % IACS või — 13,00–15,00 % IACS, välja arvatud kui medal või märk on valmistatud ühest sulamist ja selle magnetmoment jääb väljapoole vahemikku 1,0–7,0 μVs.cm |
4. |
26,06–28,00 |
Elektrijuhtivus 13,00–15,00 % IACS, välja arvatud kui medal või märk on valmistatud ühest sulamist ja selle magnetmoment jääb väljapoole vahemikku 1,0–7,0 μVs.cm |
4. Graafiline esitus
Järgnevas graafikus esitatakse käesoleva lisa määratlused illustreerivalt:
( 1 ) ELT C 134, 12.5.2004, lk 11
( 2 ) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2596/2000 (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 2).
( 3 ) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 423/1999 (EÜT L 52, 27.2.1999, lk 2).
( 4 ) EÜT L 225, 22.8.2002, lk 34.
( 5 ) EÜT C 318, 13.11.2001, lk 3.
( 6 ) EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1.