This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004R2006-20160109
Regulation (EC) No 2006/2004 of the European Parliament and of the Council of 27 October 2004 on cooperation between national authorities responsible for the enforcement of consumer protection laws (the Regulation on consumer protection cooperation) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004 27. oktoober 2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004 27. oktoober 2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (EMPs kohaldatav tekst)
- Date of document:
- 09/01/2016
- Date of effect:
- 09/01/2016
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32015L2302
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32004R2006
02004R2006 — ET — 09.01.2016 — 008.002
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2006/2004 27. oktoober 2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (ELT L 364 9.12.2004, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/29/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 11. mai 2005, |
L 149 |
22 |
11.6.2005 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/65/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 11. detsember 2007, |
L 332 |
27 |
18.12.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/136/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 25. november 2009, |
L 337 |
11 |
18.12.2009 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, |
L 334 |
1 |
17.12.2010 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 181/2011, 16. veebruar 2011, |
L 55 |
1 |
28.2.2011 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 954/2011, 14. september 2011, |
L 259 |
1 |
4.10.2011 |
|
|
L 165 |
63 |
18.6.2013 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 524/2013, 21. mai 2013, |
L 165 |
1 |
18.6.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2302, 25. november 2015, |
L 326 |
1 |
11.12.2015 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2006/2004
27. oktoober 2004
tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
SISSEJUHATAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutavaks määratud liikmesriikide pädevad asutused teevad üksteisega ja komisjoniga koostööd, et tagada kõnealuste õigusaktide täitmine ja siseturu tõrgeteta toimimine ning tõhustada tarbijate majandushuvide kaitset.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. II ja III peatükis kehtestatud vastastikuse abi sätted hõlmavad ühendusesiseseid rikkumisi.
2. Käesolev määrus ei piira ühenduse rahvusvahelist eraõigust käsitlevaid eeskirju, eelkõige kohtualluvuse ning kohaldatava õigusega seotud eeskirju.
3. Käesolev määrus ei piira õigusalase koostööga kriminaal- ja tsiviilasjades seotud meetmete kohaldamist liikmesriikides, eelkõige Euroopa kohtute võrgu toimimist.
4. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide nende lisakohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abiga tarbijate kollektiivsete majandushuvide kaitsmisel, sealhulgas kriminaalasjades, ning mis tulenevad muudest õigusaktidest, kaasa arvatud kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest.
5. Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ (tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta) ( 1 ) kohaldamist.
6. Käesolev määrus ei piira ühenduse siseturgu käsitlevat õigust, eelkõige sätteid, mis käsitlevad kaupade ja teenuste vaba liikumist.
7. Käesolev määrus ei piira ühenduse õigust, mis käsitleb teleringhäälingu teenuseid.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) tarbijate huve kaitsvad õigusaktid – lisas loetletud direktiivid, nagu need on liikmesriikide siseriiklikku õiguskorda üle võetud, ning määrused;
b) ühendusesisene rikkumine – punktis a määratletud tarbijate huve kaitsvate õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis kahjustab või võib kahjustada nende tarbijate kollektiivseid huve, kes elavad muus liikmesriigis või muudes liikmesriikides kui see, kus tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus või kus on müüja või teenuse osutaja registreeritud asukoht või kus võib leida selle tegevusega või tegevusetusega seotud tõendeid või varasid;
c) pädev asutus – riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil asutatud asutus, kellel on konkreetne kohustus jõustada tarbijate huve kaitsvaid õigusakte;
d) ühtne kontaktasutus – igas liikmesriigis määratud asutus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamise koordineerimise eest selles liikmesriigis;
e) pädev ametnik – pädevas asutuses töötav ametnik, kes on määratud vastutama käesoleva määruse kohaldamise eest;
f) taotleja asutus – pädev asutus, kes esitab vastastikuse abi taotluse;
g) vastuvõttev asutus – pädev asutus, kellele esitatakse vastastikuse abi taotlus;
h) müüja või teenuse osutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes tarbijate huve kaitsvate õigusaktide raames tegutseb eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevusega;
i) turujärelevalve toimingud – pädeva asutuse meetmed, mis on kavandatud tema territooriumil toimunud ühendusesiseste rikkumiste avastamiseks;
j) tarbijakaebus – asjakohaste tõenditega varustatud avaldus selle kohta, et müüja või teenuse osutaja on rikkunud või tõenäoliselt rikub tarbijate huve kaitsvaid õigusakte;
k) tarbijate kollektiivsed huvid – mitmete tarbijate huvid, mida on kahjustatud või võidakse kahjustada rikkumise tõttu.
Artikkel 4
Pädevad asutused
1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad pädevad asutused ja ühtse kontaktasutuse.
2. Iga liikmesriik võib määrata muid asutusi, kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Liikmesriigid võivad määrata ka organeid, kelle õigustatud huvides on ühendusesiseste rikkumiste lõpetamine või keelustamine kooskõlas artikli 8 lõikega 3.
3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, on igal pädeval asutusel käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud uurimis- ja täidesaatvad volitused ning ta kasutab neid kooskõlas siseriikliku õigusega.
4. Pädevad asutused võivad lõikes 3 osutatud volitusi kasutada kooskõlas siseriikliku õigusega kas:
a) otse omal vastutusel või õigusasutuste järelevalve all või
b) pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajalikku otsust, esitades vajaduse korral apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.
5. Kui pädevad asutused kasutavad oma volitusi pöörduda kohtusse kooskõlas lõike 4 punktiga b, on nimetatud kohtud pädevad tegema vajalikke otsuseid.
6. Lõikes 3 osutatud volitusi kasutatakse ainult juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et ühendusesisene rikkumine on toimunud, ning need volitused hõlmavad vähemalt õigust:
a) saada kätte kõik ühendusesisese rikkumisega seotud asjakohased dokumendid mis tahes kujul;
b) taotleda ühendusesisese rikkumisega seotud asjakohase teabe esitamist mis tahes isiku poolt;
c) teostada kohapeal vajalikku kontrolli;
d) taotleda kirjalikult, et asjassepuutuv müüja või teenuse osutaja lõpetaks ühendusesisese rikkumise;
e) nõuda ühendusesisese rikkumise eest vastutavalt müüjalt või teenuse osutajalt kinnitust ühendusesisese rikkumise lõpetamise kohta ning vajadusel avaldada saadud kinnitus;
f) nõuda ühendusesisese rikkumise lõpetamist või keelustamist ning vajadusel avaldada sellest tulenevad otsused;
g) nõuda, et otsuse täitmata jätmise korral teeks kaotanud kostja vajalikud maksed riigikassasse või mõnele muule siseriiklikes õigusaktides või nende alusel määratud soodustatud isikule.
7. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on käesoleva määruse kohaldamiseks piisavad vajalikud vahendid. Pädevad ametnikud järgivad ametialaseid standardeid ning nende suhtes kohaldatakse asjaomaseid sisekorra- või menetluseeskirju, mis tagavad eelkõige üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel, õiglase menetlemise ning konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate artikli 13 sätete nõuetekohase järgimise.
8. Iga pädev asutus teavitab avalikkust käesoleva määruse alusel talle antud õigustest ja kohustustest ning nimetab pädevad ametnikud.
Artikkel 5
Nimekirjad
1. Iga liikmesriik teatab komisjonile ning teistele liikmesriikidele pädevad asutused, muud asutused ning organid, kelle õigustatud huvides on ühendusesiseste rikkumiste lõpetamine või keelustamine, ning ühtse kontaktasutuse.
2. Komisjon avaldab ühtsete kontaktasutuste ja pädevate asutuste nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning ajakohastab seda.
II PEATÜKK
VASTASTIKUNE ABI
Artikkel 6
Teabevahetus taotluse alusel
1. Vastuvõttev asutus edastab taotleja asutuse nõudmisel kooskõlas artikliga 4 viivitamata asjakohase teabe, mis on vajalik, et teha kindlaks, kas ühendusesisene rikkumine on toimunud või kas esineb põhjendatud kahtlus, et selline rikkumine võib toimuda.
2. Vajaliku teabe kogumiseks viib vastuvõttev asutus, vajadusel teiste asutuste abiga, läbi asjakohased uurimistoimingud või võtab muid vajalikke või asjakohaseid meetmeid kooskõlas artikliga 4.
3. Taotleja asutuse taotlusel võib vastuvõttev asutus lubada taotleja asutuse pädeval ametnikul viibida vastuvõtva asutuse ametnike tehtava uurimistoimingu juures.
4. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 7
Teabevahetus ilma taotluseta
1. Kui pädev asutus saab teada ühendusesisesest rikkumisest või tal on põhjendatud kahtlus, et selline rikkumine võib toimuda, teavitab ta viivitamata teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni, edastades kogu vajaliku teabe.
2. Kui pädev asutus võtab täiendavaid täitemeetmeid või saab vastastikuse abi taotlusi seoses ühendusesisese rikkumisega, teavitab ta teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni.
3. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 8
Täitemeetmete taotlused
1. Vastuvõttev asutus võtab taotleja asutuse nõudmisel viivitamata kõik vajalikud meetmed ühendusesisese rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks.
2. Oma kohustuste täitmiseks lõike 1 alusel kasutab vastuvõttev asutus artikli 4 lõikes 6 sätestatud volitusi ja talle siseriikliku õiguse alusel antud lisavolitusi. Vastuvõttev asutus määrab, vajadusel teiste asutuste abiga, täitemeetmed, mis tuleb võtta ühendusesisese rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks proportsionaalsel, tulemuslikul ja tõhusal viisil.
3. Vastuvõttev asutus võib ka täita oma lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, andes korralduse artikli 4 lõike 2 teise lause alusel määratud ühendusesisese rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks õigustatud huvi omavale organile võtta kõik siseriiklike õigusaktide alusel tema käsutuses olevad täitemeetmed ühendusesisese rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks vastuvõtva asutuse nimel. Kui see organ ei saavuta ühendusesisese rikkumise viivitamatut lõpetamist või keelustamist, jäävad vastuvõtva asutuse kohustused lõigete 1 ja 2 alusel jõusse.
4. Vastuvõttev asutus võib võtta lõikes 3 sätestatud meetmeid ainult juhul, kui pärast konsulteerimist taotleja asutusega nende meetmete kasutamise üle jõuavad nii taotleja kui ka vastuvõttev asutus kokkuleppele, et:
— lõikes 3 sätestatud meetmete kasutamise korral lõpetatakse või keelustatakse ühendusesisene rikkumine tõenäoliselt vähemalt niisama tulemuslikult ja tõhusalt kui vastuvõtva asutuse tegevuse korral
— ja
— korralduse andmine siseriikliku õiguse alusel määratud organile ei põhjusta artikli 13 alusel kaitstud teabe avalikustamist sellele organile.
5. Kui taotleja asutus on arvamusel, et lõikes 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitab ta vastuvõtvat asutust kirjalikult, põhjendades oma arvamust. Kui taotleja asutus ja vastuvõttev asutus omavahel kokkuleppele ei jõua, võib vastuvõttev asutus suunata küsimuse komisjonile, kes esitab arvamuse artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
6. Vastuvõttev asutus võib lõigetes 1 ja 2 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotleja asutusega. Vastuvõttev asutus teavitab viivitamata taotleja asutust, teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni võetud meetmetest ja nende mõjust ühendusesisesele rikkumisele, sealhulgas sellest, kas rikkumine on lõppenud.
7. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 9
Turujärelevalve ja täitetoimingute koordineerimine
1. Pädevad asutused koordineerivad oma turujärelevalvet ja täitetoiminguid. Nad vahetavad selle saavutamiseks vajalikku teavet.
2. Kui pädevad asutused saavad teada, et ühendusesisene rikkumine tekitab kahju rohkem kui kahe liikmesriigi tarbijatele, koordineerivad asjaomased pädevad asutused oma täitetoiminguid ja vastastikuse abi taotlusi ühtse kontaktasutuse kaudu. Eelkõige püüavad nad üheaegselt teha uurimistoiminguid ja kohaldada täitemeetmeid.
3. Pädevad asutused teavitavad komisjoni eelnevalt kõnealusest koordineerimisest ning nad võivad kutsuda selles osalema komisjoni volitatud ametnikke ja teisi abistavaid isikuid.
4. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 10
Andmebaas
1. Komisjon peab elektroonilist andmebaasi, milles säilitatakse ja töödeldakse artiklite 7, 8 ja 9 alusel saadud teavet. Andmebaasile saavad konsultatsioonideks juurdepääsu ainult pädevad asutused. Seoses oma kohustustega esitada teavet andmebaasi salvestamiseks ja sellega kaasneva isikuandmete töötlemisega loetakse pädevad asutused vastutavateks töötlejateks kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 lõikega d. Seoses oma käesolevast artiklist tulenevate kohustustega ja sellega kaasneva isikuandmete töötlemisega loetakse komisjon vastutavaks töötlejaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 lõikega d.
2. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et vastavalt artiklile 7 toimunud teavitamine ühendusesisesest rikkumisest osutus hiljem alusetuks, võtab ta teatise tagasi ning komisjon eemaldab viivitamata vastava teabe andmebaasist. Kui vastuvõttev asutus teavitab komisjoni vastavalt artikli 8 lõikele 6 ühendusesisese rikkumise lõpetamisest, kustutatakse selle ühendusesisese rikkumise kohta salvestatud andmed viie aasta pärast arvates teatamisest.
3. Käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
III PEATÜKK
VASTASTIKUST ABI REGULEERIVAD TINGIMUSED
Artikkel 11
Üldised kohustused
1. Pädevad asutused täidavad oma kohustusi käesoleva määruse alusel, nagu nad tegutseksid oma riigi tarbijate nimel omal vastutusel või mõne muu pädeva asutuse taotlusel.
2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende määratud pädevad asutused, muud asutused, organid, kellel on õigustatud huvi ühendusesiseste rikkumiste lõpetamise või keelustamise vastu, ning pädevad kohtud koordineerivad tõhusalt ühtse kontaktasutuse kaudu käesoleva määruse kohaldamist.
3. Liikmesriigid julgustavad koostööd pädevate asutuste ja muude organite vahel, kellel on liikmesriigi õiguse alusel õigustatud huvi ühendusesiseste rikkumiste lõpetamise või keelustamise vastu, et tagada pädevate asutuste viivitamatu teavitamine võimalikest ühendusesisestest rikkumistest.
Artikkel 12
Vastastikuse abi taotlemise ja teabevahetuse kord
1. Taotleja asutus tagab, et kõik vastastikuse abi taotlused sisaldavad piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada ainult taotleja asutuse territooriumil, et võimaldada vastuvõtval asutusel taotlus rahuldada.
2. Taotleja asutus saadab taotluse oma ühtse kontaktasutuse kaudu vastuvõtva asutuse ühtsele kontaktasutusele. Vastuvõtva asutuse ühtne kontaktasutus edastab taotlused viivitamata asjakohasele pädevale asutusele.
3. Abitaotlused ja kogu edastatav teave esitatakse kirjalikult standardkujul ja edastatakse elektrooniliselt artikli 10 kohaselt loodud andmebaasi kaudu.
4. Kõnealused pädevad asutused lepivad taotluste ja edastatava teabe puhul kasutatavad keeled kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleja asutuse liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused vastuvõtva asutuse liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).
5. Taotluse põhjal edastatav teave edastatakse otse taotleja asutusele ning samal ajal nii taotleja kui ka vastuvõtva asutuse ühtsetele kontaktasutustele.
6. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 13
Teabe kasutamine ja isikuandmete ning ameti- ja ärisaladuse kaitse
1. Edastatud teavet võib kasutada üksnes tarbijate huve kaitsvate õigusaktide täitmise tagamiseks.
2. Pädevad asutused võivad esitada tõenditena edastatud teavet, dokumente, järeldusi, avaldusi, tõestatud koopiaid või teadaandeid samadel alustel kui nende oma riigist saadud samalaadseid dokumente.
3. Pädevates asutustes, kohtutes, muudes asutustes ja komisjonis töötavatele isikutele igasugusel kujul edastatud teave, sealhulgas komisjonile edastatud ja artiklis 10 osutatud andmebaasis salvestatud teave, mille avalikustamine kahjustaks:
— eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega
— füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit
— kohtumenetlust ja õigusnõustamist
— või
— kontrollimis- või uurimistoimingute eesmärki,
on konfidentsiaalne ja selle kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, välja arvatud juhul, kui selle avalikustamine on vajalik ühendusesisese rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks ja teavet edastav asutus nõustub selle avalikustamisega.
4. Käesoleva määruse kohaldamiseks võtavad liikmesriigid direktiivi 95/46/EÜ artiklite 10, 11 ja 12 alusel vastu õiguste ja kohustuste piiramiseks vajalikud seadusandlikud meetmed, mis on vajalikud nimetatud direktiivi artikli 13 lõike 1 punktides d ja f osutatud huvide kaitseks. Komisjon võib piirata õigusi ja kohustusi määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1, artikli 11, artikli 12 lõike 1, artiklite 13–17 ja artikli 37 lõike 1 alusel, juhul kui nimetatud piirang kujutab endast nimetatud määruse artikli 20 lõike 1 punktides a ja e osutatud huvide kaitsmiseks vajalikku meedet.
5. Käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 14
Teabevahetus kolmandate riikidega
1. Kui pädev asutus saab teavet kolmanda riigi asutuselt, edastab ta selle teabe teiste liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele, kui seda on lubatud teha vastavalt kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsetele abistamiskokkulepetele ning kooskõlas ühenduse õigusaktidega, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.
2. Pädev asutus võib käesoleva määruse alusel edastatud teabe edastada ka kolmanda riigi asutusele kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse abistamiskokkuleppe alusel tingimusel, et selleks on saadud luba algselt teabe edastanud pädevalt asutuselt, ning kooskõlas ühenduse õigusaktidega, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.
Artikkel 15
Tingimused
1. Liikmesriigid loobuvad kõigist käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest. Taotleja asutuse liikmesriik vastutab siiski vastuvõtva asutuse liikmesriigi ees kulude ja kahjude eest, mis on tekkinud meetmete tõttu, mis kohtus on ühendusesisese rikkumise suhtes alusetuks tunnistatud.
2. Vastuvõttev asutus võib keelduda artikli 8 kohaste täitemeetmete taotluse rahuldamisest pärast konsulteerimist taotleja asutusega juhul, kui:
a) samade ühendusesiseste rikkumiste ja samade müüjate või teenuse osutajate suhtes on vastuvõtva või taotleja asutuse liikmesriigi õigusasutustes juba algatatud kohtumenetlus või tehtud lõplik kohtuotsus;
b) pärast vastuvõtva asutuse läbi viidud asjakohaseid uurimistoiminguid on see asutus arvamusel, et ühendusesisest rikkumist ei ole toimunud,
või
c) tema arvates ei ole taotleja asutus andnud piisavalt teavet kooskõlas artikli 12 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui vastuvõttev asutus on sama ühendusesisese rikkumise suhtes juba keeldunud taotluse rahuldamisest käesoleva artikli lõike 3 punkti c alusel.
3. Vastuvõttev asutus võib keelduda teabe andmisest artikli 6 alusel juhul, kui:
a) pärast konsulteerimist taotleja asutusega ei ole tema arvates taotletud teave taotleja asutusele vajalik ühendusesisese rikkumise või selle toimumise võimalikkuse põhjendatud kahtluse kindlakstegemiseks;
b) kui taotleja asutus ei nõustu, et sellele teabele kohaldatakse artikli 13 lõike 3 konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevaid sätteid,
või
c) samade ühendusesiseste rikkumiste ja samade müüjate või teenuse osutajate suhtes on vastuvõtva või taotleja asutuse liikmesriigi õigusasutustes juba algatatud eeluurimine või kohtumenetlus või tehtud lõplik kohtuotsus.
4. Vastuvõttev asutus võib otsustada artiklis 7 sätestatud kohustusi mitte täita kui samade ühendusesiseste rikkumiste ja samade müüjate või teenuse osutajate suhtes on vastuvõtva või taotleja asutuse liikmesriigi õigusasutustes juba algatatud eeluurimine või kohtumenetlus või tehtud lõplik kohtuotsus.
5. Vastuvõttev asutus teatab taotleja asutusele ja komisjonile abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Taotleja asutus võib küsimuse suunata komisjonile, kes esitab arvamuse artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
6. Käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
IV PEATÜKK
ÜHENDUSE TEGEVUS
Artikkel 16
Täitmise koordineerimine
1. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses teavitavad liikmesriigid üksteist ja komisjoni oma tegevusest ühenduse huvides järgmistes valdkondades:
a) oma tarbijakaitse järelevalveametnike koolitus, sealhulgas keeleõpe ja koolitusseminaride korraldamine;
b) tarbijakaebuste kogumine ja liigitamine;
c) pädevate ametnike valdkonnaspetsiifiliste võrgustike arendamine;
d) info- ja sidevahendite arendamine;
e) tarbijakaitse järelevalveametnikele standardite, meetodite ja suuniste väljatöötamine;
f) ametnike vahetus.
Liikmesriigid võivad koostöös komisjoniga korraldada ühist tegevust käesoleva lõike punktides a–f nimetatud valdkondades. Liikmesriigid töötavad koostöös komisjoniga välja ühise tarbijakaebuste liigitamise raamistiku.
2. Pädevad asutused võivad koostöö parandamiseks pädevaid ametnikke vahetada. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada pädevatel vahetusametnikel pädeva asutuse tegevuses tõhusalt osaleda. Sel eesmärgil antakse vahetusametnikele õigus täita neid vastuvõtva pädeva asutuse poolt neile usaldatud ülesandeid kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega.
3. Pädeva ametniku tsiviil- ja kriminaalvastutust käsitletakse ametnike vahetuse ajal samaväärselt vastuvõtva pädeva asutuse ametnike vastutusega. Ametnike vahetuses osalevad pädevad ametnikud järgivad ametialaseid standardeid ja neile kohaldatakse asjaomaseid vastuvõtva pädeva asutuse siseseid tegutsemiseeskirju, mis tagavad eelkõige üksikisiku kaitse isikuandmete töötlemisel, õiglase menetlemise ja artiklis 13 kehtestatud konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate sätete nõuetekohase järgimise.
4. Käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud ühenduse meetmed, sealhulgas ühise tegevuse rakenduskord võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 17
Halduskoostöö
1. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses teavitavad liikmesriigid üksteist ja komisjoni oma tegevusest ühenduse huvides järgmistes valdkondades:
a) tarbijate teavitamine ja nõustamine;
b) tarbijate esindajate tegevuse toetamine;
c) tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate organite tegevuse toetamine;
d) tarbijate õiguskaitse kättesaadavuse toetamine;
e) tarbijate käitumise, hoiakute ja nende tegevuse väljunditega seotud statistiliste andmete, uurimistulemuste ja muu teabe kogumine.
Liikmesriigid võivad koostöös komisjoniga korraldada ühist tegevust käesoleva lõike punktides a–e nimetatud valdkondades. Liikmesriigid töötavad koostöös komisjoniga välja ühise raamistiku punktis e osutatud tegevuseks.
2. Käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud ühenduse meetmed, sealhulgas ühise tegevuse rakenduskord võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 18
Rahvusvahelised lepingud
Ühendus teeb käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tõhustada tarbijate majandushuvide kaitset. Koostöö korraldust, sealhulgas vastastikuse abi kokkulepete kehtestamist, võib reguleerida ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste lepingutega.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 20
Komitee ülesanded
1. Komitee võib uurida kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mille on tõstatanud komitee esimees kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.
2. Komitee uurib ja hindab eelkõige seda, kuidas käesolevas määruses ettenähtud koostöö korraldus toimib.
Artikkel 21
Aruanded
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavates küsimustes nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide või sõlmitavate lepingute tekstid, välja arvatud üksikjuhtumeid puudutavate õigusnormide ja lepingute tekstid.
2. Iga kahe aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjon teeb need aruanded avalikkusele kättesaadavaks.
3. Aruanded sisaldavad:
a) uut teavet pädevate asutuste korralduse, volituste, vahendite või kohustuste kohta;
b) teavet ühendusesiseste rikkumiste toimepanemise suundumuste, vahendite või meetodite kohta, eelkõige teavet, mis näitab käesoleva määruse või tarbijate huve kaitsvate õigusaktide puudujääke või lünki;
c) teavet tõhusaks osutunud määruse jõustamisviiside kohta;
d) koondstatistikat pädevate asutuste tegevuse, näiteks käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse, saadud kaebuste, täitemeetmete ja kohtuotsuste kohta;
e) kokkuvõtteid tarbijate huve kaitsvaid õigusakte tõlgendavatest olulistest siseriiklikest kohtuotsustest;
f) muud käesoleva määruse kohaldamist käsitlevat teavet.
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikide aruannete alusel.
Artikkel 21a
Läbivaatamine
Komisjon esitab 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kõnealuse määruse tulemuslikkust ja toimimismehhanisme ning uuritakse põhjalikult võimalust lisada selle lisasse täiendavad õigusaktid, millega kaitstakse tarbijate huve. Aruanne põhineb välishindamisel ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega põhjalikul konsulteerimisel ning vajaduse korral tuleb see esitada koos seadusandliku ettepanekuga.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 29. detsembrist 2005.
II ja III peatükis kehtestatud vastastikuse abi sätteid kohaldatakse alates 29. detsembrist 2006.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Artikli 3 punktis a osutatud direktiivide ja määruste nimekiri ( 2 )
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21): artikkel 1, artikli 2 punkt c ning artiklid 4–8.
2. Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 31).
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1): artiklid 9, 10, 11 ja 19–26.
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302 ( 3 ).
6. Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.2.2009, lk 10).
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2002/65/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).
▼M6 —————
10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).
11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12).
12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67), artiklid 86–100. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 34).
14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust.
15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).
16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv): artikkel 13 (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ( 4 ).
19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ( 5 ).
20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63), artikkel 13.
21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1), artikkel 14.
( 1 ) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/65/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).
( 2 ) ►M6 Direktiivid nr 6, 8 ja 13 sisaldavad erisätteid. ◄
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, 25. november 2015, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).
( 4 ) ELT L 334, 17. detsember 2010, lk. 1.
( 5 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 1.
