This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004R0794-20160317
Commission Regulation (EC) No 794/2004 of 21 April 2004 implementing Council Regulation (EU) 2015/1589 laying down detailed rules for the application of Article 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004 , millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks
Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004 , millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks
- Date of document:
- 17/03/2016
- Date of effect:
- 17/03/2016
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32016R0246
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32004R0794
2004R0794 — ET — 17.03.2016 — 009.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, (ELT L 140 30.4.2004, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 302 |
10 |
1.11.2006 |
||
|
L 407 |
1 |
30.12.2006 |
||
|
L 82 |
1 |
25.3.2008 |
||
|
L 313 |
1 |
22.11.2008 |
||
|
L 81 |
15 |
27.3.2009 |
||
|
L 308 |
5 |
24.11.2009 |
||
|
L 109 |
14 |
12.4.2014 |
||
|
L 325 |
1 |
10.12.2015 |
||
|
L 51 |
1 |
26.2.2016 |
||
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 794/2004,
21. aprill 2004,
millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, ( 1 ) eriti selle artiklit 27,
pärast konsulteerimist riigiabi nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Selleks, et hõlbustada riigiabi käsitlevate teadete koostamist liikmesriikide poolt ja nende hindamist komisjoni poolt, on soovitav kehtestada kohustuslik teatevorm. Nimetatud vorm peab olema võimalikult terviklik. |
|
(2) |
Nii teate tüüpvorm kui ka kokkuvõtliku teabe leht ja täiendava teabe lehed peaksid hõlmama kõiki olemasolevaid suuniseid ja raamistikke riigiabivaldkonnas. Neid tuleks muuta või asendada vastavalt nimetatud tekstide täiustamisele. |
|
(3) |
Tuleks sätestada lihtsustatud teatamissüsteem olemasoleva abi teatavate muudatuste puhul. Selline lihtsustatud kord tuleks heaks kiita üksnes siis, kui komisjoni on korrapäraselt teavitatud kõnealuse olemasoleva abi rakendamisest. |
|
(4) |
Õiguskindluse huvides on vajalik selgitada, et väikestest suurenemistest kuni 20 % toetusprogrammi algsest eelarvest, eelkõige inflatsioonimõjude arvessevõtmiseks, ei oleks vaja komisjoni teavitada, kuna need tõenäoliselt ei mõjuta komisjoni algset hinnangut programmile vastavuse kohta, tingimusel et toetusprogrammi muud tingimused jäävad muutmata. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 21 nõutakse liikmesriikidelt kõiki olemasolevaid toetusprogramme või väljaspool heakskiidetud toetusprogrammi antud üksiktoetusi käsitlevate aastaaruannete esitamist komisjonile, mille suhtes ei ole tingimusliku otsusega kehtestatud mingeid konkreetseid aruandmiskohustusi. |
|
(6) |
Et komisjon oleks võimeline täitma oma kohustusi toetuse kontrollimisel, peavad liikmesriigid talle edastama täpsed andmed sellise toetuse liikide ja summade kohta, mida nad on andnud olemasolevate toetusprogrammide alusel. On võimalik lihtsustada ja parandada riigiabist komisjonile teatamise korda, mida on hetkel kirjeldatud EÜ asutamislepingu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingu kohases ühises aruandmis- ja teatamismenetluses, mis sätestati komisjoni 2. augusti 1995. aasta kirjas liikmesriikidele. Käesolev määrus ei hõlma seda osa nimetatud ühisest menetlusest, mis käsitleb WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 ja GATT 1994 artikli XVI kohaste subsiidiume käsitlevate teadetega seotud liikmesriikide aruandmiskohustusi. |
|
(7) |
Aastaaruannetes nõutud teabe eesmärk on võimaldada komisjonil jälgida üldisi toetusmäärasid ja kujundada üldpilt erinevat liiki toetuse mõjudest konkurentsile. Selleks võib komisjon samuti paluda liikmesriikidel esitada ajutiselt lisaandmeid valitud teemade kohta. Teema valikut tuleks eelnevalt arutada liikmesriikidega. |
|
(8) |
Iga-aastased aruandmised ei hõlma teavet, mis võib olla vajalik selle tõendamiseks, et konkreetsed toetusmeetmed vastavad ühenduse õigusele. Komisjon peaks seetõttu säilitama õiguse paluda liikmesriikidelt kohustuste võtmist või liita otsustele tingimused lisateabe nõudmiseks. |
|
(9) |
Tuleks täpsustada, et määruse (EÜ) nr 659/1999 kohased tähtajad tuleks arvutada vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, ( 2 ) mida on täiendatud käesolevas määruses sätestatud erieeskirjadega. On vajalik eelkõige kindlaks teha sündmused, mis määravad riigiabimenetlustele kohaldatava tähtaja alguse. Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada varem kehtinud tähtaegade suhtes, mis kehtivad jätkuvalt pärast käesoleva määruse jõustumist. |
|
(10) |
Tagasinõudmise eesmärk on uuesti taastada see olukord, mis valitses enne seda, kui toetust anti ebaseaduslikult. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks soodustusi hinnata objektiivselt alates sellest hetkest, mil toetus on toetusesaaja ettevõttele kättesaadav, sõltumata nimetatud ettevõtte hiljem tehtud äriotsustest. |
|
(11) |
Üldiste finantstavade kohaselt on asjakohane fikseerida tagasinõudmise intressimäär aastase protsendimäärana. |
|
(12) |
Pankadevaheliste ülekannete mahu ja sageduse tulemuseks on intressimäär, mis on järjekindlalt mõõdetav ja statistiliselt oluline ning oleks seetõttu aluseks tagasinõudmise intressimäärale. Pankadevahelist valuutatehingute vahetuskurssi (swap-kurss) tuleks siiski kohandada nii, et see kajastaks pangandussektorist väljaspool valitseva suurenenud äririski üldiseid määrasid. Pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskurssi käsitleva teabe põhjal peaks komisjon kehtestama ühtse tagasinõudmise intressimäära iga liikmesriigi kohta. Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise huvides on asjakohane kinnitada täpne meetod, mille alusel intressimäär tuleks arvutada, ja avaldada nii antud hetkel kohaldatav tagasinõudmise intressimäär kui ka eelnevalt kohaldatud asjaomased määrad. |
|
(13) |
Riigiabi võib pidada toetusesaaja ettevõtte keskmise tähtajaga rahastamisvajaduste vähendajaks. Neil eesmärkidel ja kooskõlas üldiste finantstavadega võib määrata keskmiseks tähtajaks viis aastat. Tagasinõudmise intressimäär peaks seetõttu vastama viieks aastaks fikseeritud aastasele protsendimäärale. |
|
(14) |
Arvestades eesmärki taastada olukord, mis kehtis enne toetuse ebaseaduslikku andmist, ja kooskõlas üldiste finantstavadega, tuleks komisjoni poolt fikseeritavale tagasinõudmise intressimäärale igal aastal liita intress. Samadel põhjustel tuleks kohaldada esimesel viiel tagasinõudmise aastal tagasinõudmise intressimäära, mida kohaldatakse esimesel tagasinõudmise aastal, ja järgneval viiel aastal tuleks kohaldada kuuendal tagasinõudmise aastal kohaldatavat tagasinõudmise intressimäära. |
|
(15) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva teatatud tagasinõudmisotsuste suhtes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
OBJEKT JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Objekt ja reguleerimisala
1. Käesolev määrus sätestab üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 659/1999 osutatud teadete ja aastaaruannete vormi, sisu ja muid üksikasju. Selles sätestatakse samuti kõikides riigiabimenetlustes kohaldatavate tähtaegade ja ebaseadusliku toetuse tagasinõudmise intressimäärade arvutamist käsitlevad sätted.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse toetuste suhtes kõikides sektorites.
II PEATÜKK
TEATED
Artikkel 2
Teadete vormid
Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi teatada riigiabist kivisöesektoris komisjoni otsuse 2002/871/EÜ ( 3 ) kohaselt, tuleks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 2 lõike 1 kohased uusi toetusi käsitlevad teated esitada käesoleva määruse I lisa I osas sätestatud teatevormil muude kui artikli 4 lõikes 2 nimetatud teadete puhul.
Meetme hindamisel määruste, suuniste, raamistike ja muude riigiabi suhtes kohaldatavate tekstide kohaselt vajaminev täiendav teave esitatakse I lisa III osas sätestatud täiendava teabe lehtedel.
Kui asjaomaseid suuniseid või raamistikke muudetakse või asendatakse, kohandab komisjon vastavaid vorme ja teabelehti.
Artikkel 3
Teatiste edastamine
1. Teatise edastab komisjonile liikmesriigi määratud isik elektroonilise kinnituse kaudu. Sellist kinnitatud teatist käsitletakse alalise esindaja saadetuna.
2. Komisjon saadab oma kirjavahetuse kõnealuse liikmesriigi alalisele esindajale või mis tahes muule nimetatud liikmesriigi määratud aadressile.
3. Alates 1. juulist edastatakse teatised elektrooniliselt veebirakenduse interaktiivne riigiabist teatamise süsteem (SANI) kaudu.
Kogu teatisega seotud kirjavahetus edastatakse avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) turvatud e-posti süsteemi kaudu.
4. Erandjuhtudel ning komisjoni ja asjaomase liikmesriigi kokkuleppel võib kasutada teatise või sellega seotud kirjavahetuse esitamiseks muud kokkulepitud sidekanalit kui need, millele on viidatud lõikes 3.
Sellise kokkuleppe puudumisel ei käsitleta teatist või sellega seotud kirjavahetust komisjonile esitatuna, kui liikmesriik on selle komisjonile esitanud muu sidekanali kui lõikes 3 nimetatute kaudu.
5. Kui teatis või sellega seotud kirjavahetus sisaldab konfidentsiaalset teavet, määratleb asjaomane liikmesriik sellise teabe selgelt ning esitab selle konfidentsiaalseks liigitamise põhjused.
6. Liikmesriigid viitavad lõplikule abisaajale antava iga abimeetme korral riigiabi identifitseerimisnumbrile, mille komisjon on abikavale andnud.
Esimest lõiget ei kohaldata maksumeetmete vormis antava abi suhtes.
Artikkel 4
Teatavate olemasolevate toetuste muudatusi käsitlev lihtsustatud teatamismenetlus
1. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 lõike c kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20 % võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.
2. Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse II lisas sätestatud lihtsustatud teatevormil:
a) heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20 %;
b) olemasoleva heakskiidetud toetusprogrammi kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;
c) heakskiidetud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine.
Komisjon annab endast parima, et võtta vastu lihtsustatud teatevormis teatatud toetust käsitlev otsus ühe kuu jooksul.
3. Lihtsustatud teatamismenetlust ei kasutata selliste toetusprogrammide muutustest teatamiseks, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaseid aastaaruandeid, välja arvatud juhul, kui aastaaruanded aastate kohta, mil toetust on antud, esitatakse teatega koos.
III PEATÜKK
AASTAARUANDED
Artikkel 5
Aastaaruannete vorm ja sisu
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli teise ja kolmanda lõigu ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõike 4 kohaselt vastu võetud tingimuslikus otsuses kehtestatud konkreetset aruandlust käsitlevate lisanõuete kohaldamist või kõnealuse liikmesriigi toetuse heakskiitmisotsusega seoses võetud kohustuste järgimist, koostavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 21 lõikes 1 nimetatud aastaaruanded olemasolevate toetusprogrammide kohta IIIA lisas sätestatud aruandluse standardvormi kohaselt iga kalendriaasta või selle osa suhtes, mil programmi kohaldatakse.
IIIB lisas sätestatakse vorm aastaaruannete jaoks, mis koostatakse asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud olemasolevate toetusprogrammide kohta.
IIIC lisas sätestatakse vorm aastaaruannete jaoks, mis koostatakse asutamislepingu I lisas loetletud kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud olemasolevate riigiabiprogrammide kohta.
2. Komisjon võib paluda liikmesriikidel esitada lisaandmeid valitud teemade kohta, mida eelnevalt liikmesriikides arutatakse.
Artikkel 6
Aastaaruannete edastamine ja avaldamine
1. Iga liikmesriik edastab oma aastaaruande komisjonile elektroonilisel kujul hiljemalt selle aasta 30. juuniks, mis järgneb aruandes käsitletud aastale.
Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid esitada hinnanguid, tingimusel et tegelikud andmed edastatakse hiljemalt järgmist aastat käsitlevate andmetega koos.
2. Igal aastal avaldab komisjon riigiabi käsitleva kokkuvõtte, mis sisaldab eelmisel aastal esitatud aastaaruannetes sisalduva teabe sünteesi.
Artikkel 7
Aastaaruannete staatus
Aastaaruannete edastamist ei käsitata toetusmeetmete teatamiskohustuse täitmisena enne, kui need meetmed jõustatakse vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3, ning selline edastamine ei piira mingil viisil määruse (EÜ) nr 659/1999 III peatükis sätestatud menetluse kohaselt tehtud väidetavalt ebaseadusliku toetust käsitleva uurimise tulemust.
IV PEATÜKK
TÄHTAJAD
Artikkel 8
Tähtaegade arvutamine
1. Määruses (EÜ) nr 659/1999 ja käesolevas määruses sätestatud või komisjoni poolt asutamislepingu artikli 108 kohaselt kindlaks määratud tähtajad arvutatakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 ja käesoleva artikli lõigetes 2–5b sätestatud erieeskirjade kohaselt. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.
2. Tähtajad määratakse kuudes või tööpäevades.
3. Komisjoni toimingute tähtaegade arvutamisel loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud sündmuseks käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 ja artikli 3 lõike 3 kohaselt esitatud teatise või järgneva kirjavahetuse vastuvõtmine.
4. Liikmesriikide toimingute tähtaegade arvutamisel loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõikes 1 ette nähtud sündmuseks käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt esitatud komisjoni teatise või kirjavahetuse vastuvõtmine.
5. Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel pärast määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1 nimetatud ametliku uurimismenetluse algatamist kolmandate osapoolte ja nende liikmesriikide, kes ei ole otseselt seotud menetlusega, arvamuste esitamise tähtaeg algab Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamisest.
5a. Seoses määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 6 kohaselt kolmandatelt isikutelt nõutava teabe esitamise tähtajaga loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel asjakohaseks sündmuseks teabenõude kättesaamist.
5b. Seoses määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 7 kohaselt kolmandatelt isikutelt nõutava teabe esitamise tähtajaga loetakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõike 1 kohaldamisel asjakohaseks sündmuseks otsusest teatamist.
6. Kõiki tähtaja pikendamise taotlusi põhjendatakse nõuetekohaselt, ja need saadetakse kirjalikult tähtaega kinnitava osapoole määratud aadressile vähemalt kaks tööpäeva enne tähtaja lõppu.
V PEATÜKK
TAGASINÕUTAVA EBASEADUSLIKU TOETUSE INTRESSIMÄÄR
Artikkel 9
Intressimäära fikseerimise meetod
1. Kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, on asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus antud riigiabi tagasinõudmisel kasutatavaks intressimääraks aastane protsendimäär, mille määrab kindlaks komisjon enne kalendriaasta algust.
2. Intressimäär arvutatakse rahaturu üheaastasele intressimäärale 100 baaspunkti liitmise kaudu. Kui kõnealune määr ei ole kättesaadav, siis kasutatakse rahaturu kolmekuulisi intressimäärasid, või nende puudumisel riigi võlakirjade intressimäärasid.
3. Usaldusväärsete rahaturu või riigi võlakirjade intressimäärade või võrdväärsete andmete puudumisel või erandjuhtudel võib komisjon tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga fikseerida riigiabi tagasinõudmise intressimäära erineva meetodi ja talle kättesaadava teabe alusel.
4. Riigiabi tagasinõudmise intressimäär vaadatakse läbi üks kord aastas. Baasmäär arvutatakse vastava aasta septembris, oktoobris ja novembris kehtinud rahaturu üheaastase intressimäära alusel. Sel viisil arvutatud määra kohaldatakse kogu järgmise aasta jooksul.
5. Võttes lisaks arvesse märkimisväärseid ja äkilisi kõikumisi, ajakohastatakse baasmäära alati siis, kui kolme eelneva kuu alusel arvutatud keskmine määr erineb kehtivast määrast rohkem kui 15 %. Selline uus määr kehtib alates arvutuses kasutatud kuudele järgneva teise kuu esimesest päevast.
Artikkel 10
Avaldamine
Komisjon avaldab kehtivad ja asjaomased varasemad riigiabi tagasinõudmise intressimäärad Euroopa Liidu Teatajas ja teadmiseks Internetis.
Artikkel 11
Intressi kohaldamise meetod
1. Kohaldatavaks intressimääraks on määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil ebaseaduslik toetus anti esimest korda toetuse saaja käsutusse.
2. Intressimäärale kohaldatakse intressi kuni toetuse tagasinõudmise kuupäevani. Eelneval aastal kogunenud intressile kohaldatakse intressi igal järgneval aastal.
3. Lõikes 1 nimetatud intressimäära kohaldatakse kogu perioodi jooksul kuni tagastamise kuupäevani. Kui ebaseadusliku abi abisaajale esmakordse andmise kuupäev ja abi tagastamise kuupäev on enam kui aastase ajavahega, arvutatakse intressimäär ümber üheaastase intervalliga, võttes aluseks ümberarvutuse ajal kehtiva määra.
Va PEATÜKK
KAEBUSTE KÄSITLEMINE
Artikkel 11a
Kaebuste vastuvõetavus
1. Isik, kes esitab kaebuse vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõikele 1 ja artikli 20 lõikele 2, tõendab, et ta on huvitatud pool kõnealuse määruse artikli 1 punkti h tähenduses.
2. Huvitatud pooled täidavad nõuetekohaselt IV lisas sätestatud vormi ja esitavad kogu seal nõutava kohustusliku teabe. Huvitatud poole põhjendatud taotluse korral võib komisjon ta vabastada kohustusest esitada teatavat vormis nõutavat teavet.
3. Kaebused esitatakse ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Vb PEATÜKK
KONFIDENTSIAALSE TEABE IDENTIFITSEERIMINE JA KAITSE
Artikkel 11b
Ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse
Isik, kes esitab teavet vastavalt määrusele (EÜ) nr 659/1999, märgib selgelt ära, millist teavet ta peab konfidentsiaalseks ja miks, ning esitab komisjonile teabest eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni. Kui teave tuleb esitada teatava tähtaja jooksul, kohaldatakse sama tähtaega mittekonfidentsiaalse versiooni esitamise suhtes.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Läbivaatamine
Komisjon vaatab liikmesriikidega nõu pidades läbi käesoleva määruse kohaldamise nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
II peatükki kohaldatakse üksnes nende teadete suhtes, mis on komisjonile edastatud rohkem kui viis kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
III peatükki kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2003 antud toetust.
IV peatükki kohaldatakse mis tahes tähtaja suhtes, mis on fikseeritud, kuid mis ei ole veel lõppenud käesoleva määruse jõustumise päeval.
Artikleid 9 ja 11 kohaldatakse kõikide tagasinõudmisotsuste suhtes, millest teavitatakse pärast käesoleva määruse jõustumispäeva.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
STANDARDVORM RIIGIABIST TEATAMISEKS VASTAVALT EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKELE 3 JA EBASEADUSLIKKU TOETUST KÄSITLEVA TEABE ESITAMISEKS
Käesolevat vormi kasutavad liikmesriigid uutest toetusprogrammidest ja üksiktoetustest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatamiseks. Seda kasutatakse samuti siis, kui komisjoni teavitatakse õiguskindluse huvides meetmest, mis ei ole toetus.
Liikmesriikidel palutakse samuti kasutada käesolevat vormi, kui komisjon taotleb põhjalikku teavet väidetavalt ebaseadusliku toetuse kohta.
Käesolev vorm on kolmeosaline:
I. Üldteave: täidetakse alati
II. Kokkuvõtlik teave Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks
III. Lisateabeleht sõltuvalt toetuse liigist
Palun pange tähele, et kui käesolevat vormi ei täideta korrektselt, võidakse puudulikult täidetud vorm tagasi saata. Täidetud vormi edastab komisjonile kõnealuse liikmesriigi alaline esindaja. See adresseeritakse komisjoni peasekretärile.
Kui liikmesriik soovib juhinduda määrustes, suunistes, raamistikes ja muudes riigiabi suhtes kohaldatavates tekstides sätestatud erimenetlusest, saadetakse teate koopia komisjoni vastutava talituse peadirektorile.
I OSA
ÜLDTEAVE
1. Teatise staatus
Kas käesolevas vormis edastatud teave käsitleb:
a) □ eelteatist? Kui jah, siis ei pea te selles etapis kogu vormi täitma, vaid leppima komisjoni talitustega kokku, millist teavet on vaja kavandatava meetme esialgseks hindamiseks.
b) □ teatist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3?
c) □ määruse (EÜ) nr 794/2004 ( 4 ) artikli 4 lõike 2 kohast lihtsustatud teatamist? Kui jah, siis täitke palun ainult II lisas esitatud lihtsustatud teatise vorm.
d) □ meedet, mis ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, vaid sellest teatatakse komisjonile õiguskindluse huvides?
Kui valisite variandi d, märkige palun allpool põhjused, miks teavitav liikmesriik leiab, et meede ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Esitage palun täielik hinnang meetme kohta, pidades silmas kõiki järgmist nelja kriteeriumi, rõhutades eelkõige kriteeriume, mida teie arvates kavandatava meetme puhul ei täideta:
Kas teatatud meede tähendab riigi vahendite ülekandmist või on see seostatav riigiga?
…
Kas teatatud meede annab eelise ettevõtjatele?
…
Kas meetme suhtes kehtib kaalutlusõigus, see on kättesaadav vaid piiratud arvule ettevõtjatele, hõlmab piiratud arvu majandussektoreid või sisaldab mis tahes territoriaalsed piirangud?
…
Kas meede mõjutab konkurentsi siseturul või ähvardab kahjustada ühendusesisest kaubandust?
…
2. Abi andja andmed
Asjaomane liikmesriik:
…
Liikmesriigi piirkond (piirkonnad) (NUTS 2. tasand); lisage teave regionaalabi staatuse kohta:
…
Kontaktisik(ud):
Nimi: …
Aadress: …
Telefoninumber: …
E-post: …
Märkige abi andva asutuse nimi, aadress (koos veebiaadressiga) ja e-posti aadress:
Nimi: …
Aadress: …
Veebileht: …
E-post: …
Vastutav kontaktisik alalise esinduse juures:
Nimi: …
Telefoninumber: …
E-post: …
Kui soovite, et komisjoni poolt liikmesriigile saadetud kirjadest saadetaks koopia ka teistele riigiasutustele, märkige palun nende nimi, aadress (koos veebiaadressiga) ja e-posti aadress:
Nimi: …
Aadress: …
Veebileht: …
E-post: …
3. Abisaajad
|
3.1. |
Abisaaja(te) asukoht: a) □ abi mittesaavas piirkonnas: … b) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 2. tasandil): … c) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 3. või madalamal tasandil): … |
|
3.2. |
Vajaduse korral projekti(de) asukoht a) □ abi mittesaavas piirkonnas: … b) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 2. tasandil): … c) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 3. või madalamal tasandil): … |
|
3.3. |
Sektor(id), mida abimeede mõjutab (st sektorid, kus abisaajad tegutsevad): a) □ Avatud kõigile sektoritele b) □ Sektoripõhine. Palun täpsustage sektor(id) NACE rühma tasandil ( 5 ): … |
|
3.4. |
Abikava korral palutakse lisada järgmine teave:
|
|
3.5. |
Üksikabi puhul, mis on antud kas abikava raames või sihtotstarbelise üksikabina, palun täpsustada:
|
|
3.6. |
Kas abisaaja on raskustes olev ettevõtja ( 8 )?
|
|
3.7. |
Täitmata tagasinõudekorraldused
|
4. Siseriiklik õiguslik alus
|
4.1. |
Palun nimetage abimeetme siseriiklik õiguslik alus, kaasa arvatud rakendussätted ja viited allikatele: Siseriiklik õiguslik alus: … … Rakendussätted (vajaduse korral): … … Viited (vajaduse korral): … |
|
4.2. |
Palun lisage käesolevale teatisele üks järgevatest: a) □ koopia õigusliku aluse lõppteksti(de) asjakohastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink) b) □ koopia õigusliku aluse eelnõu teksti(de) asjakohastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink) |
|
4.3. |
Kui tegu on lõpptekstiga, siis kas see sisaldab meetmete rakendamiskeeldu, mille kohaselt saab abiandev asutus abi anda alles pärast seda, kui komisjon on abi kinnitanud? □ jah □ ei: kas eelnõu teksti on lisatud sellekohane säte? □ jah □ ei palun selgitage, miks õigusliku aluse tekstis sellist sätet ei ole. … |
|
4.4. |
Kui õigusliku aluse tekstis sisaldub meetmete rakendamiskeeld, palun näidake, kas abi andmise kuupäev on: □ komisjonipoolse heakskiidu kuupäev □ kuupäev, mil riiklikud asutused kohustusid sõltuvalt komisjoni heakskiidust abi andma … |
5. Andmed abi kohta, selle eesmärk ja kestus
5.1. Abimeetme nimetus (üksikabi puhul abisaaja nimi)
…
5.2. Abi eesmärgi lühikirjeldus
…
5.3. Kas meede hõlmab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ( 9 ) projekti kaasrahastamist?
□ ei
□ jah: palun lisage teavitusvormile Euroopa Investeerimispanga taotlusvorm
5.4. Abi liik
|
5.4.1. |
Kas teatis on seotud abikavaga? □ ei □ jah: Kui jah, kas kavaga muudetakse olemasolevat abikava? □ ei □ jah: Kui jah, kas määruse (EÜ) nr 794/2004 artikli 4 lõike 2 kohase lihtsustatud teatamismenetluse tingimused on täidetud? □ jah: Palun täitke II lisas esitatud lihtsustatud teatise vorm. □ ei: Palun jätkake käesoleva vormi täitmist ja täpsustage, kas algsest kavast, mida kavatsetakse muuta, on komisjonile teatatud. □ jah: palun täpsustage: Abi number: ( 10 ) … Komisjoni heakskiidu kuupäev (viide komisjoni kirjale) või vabastusnumber:.…/…./…; … Algse kava kestus: … Palun täpsustage, milliseid tingimusi seoses algse kavaga muudetakse ja miks: … □ ei: palun täpsustage, millal kava rakendati: … |
|
5.4.2. |
Kas teatis on seotud üksikabiga ( 11 )? □ ei □ jah: palun märkige, kas: □ abi põhineb heakskiidetud/grupierandiga hõlmatud kaval, millest tuleb eraldi teatada. Palun esitage viide heakskiidetud või grupierandiga hõlmatud kavale: Nimetus: … Abi number: (11) … Komisjoni heakskiitmiskiri (vajaduse korral): … □ üksikabi ei põhine kaval |
|
5.4.3. |
Kas rahastamissüsteem on abimeetme lahutamatu osa (näiteks maksutaolised lõivud, et saada vajalikke rahalisi vahendeid, võimaldamaks abi andmist)? □ ei □ jah: kui jah, tuleks ka rahastamissüsteemist teatada. |
5.5. Kestus
□ Kava
Märkige viimane kavandatud kuupäev, milleni kõnealuse kava alusel võib abi anda. Kui kestus ületab kuut aastat, märkige palun, miks on pikem ajavahemik kava eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.
…
□ Üksikabi
Märkige kavandatud kuupäev, millest alates võib abi anda: ( 12 ) …
Kui abi makstakse välja osamaksetena, märkige iga osamakse kavandatud kuupäev(ad) …
6. Abi kokkusobivus
Üldised hindamispõhimõtted
(punkte 6.2–6.7 ei kohaldata põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi suhtes ( 13 ))
|
6.1. |
Palun märkige ühist huvi pakkuv põhieesmärk ja vajaduse korral lisaeesmärk, mida abi aitab saavutada:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
6.2. |
Palun selgitage, miks on vaja riigi sekkumist. Riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: abi peab võimaldama kõrvaldada selgelt kindlaks tehtud turutõrget. … … |
|
6.3. |
Palun märkige, miks abi on asjakohane vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks, nagu on määratletud punktis 6.1. Juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui konkurentsi vähem moonutavad meetmed võimaldavad saavutada sama positiivset panust. … … |
|
6.4. |
Palun märkige, kas abil on ergutav mõju (st kas abi muudab ettevõtja käitumist nii, et see hakkab tegelema lisategevusalaga, millega ta ilma abita ei tegeleks või tegeleks piiratud või teistsugusel viisil).
Palun märkige, kas tegevused, mida on alustatud enne abitaotluse esitamist, on abikõlblikud.
Kui on abikõlblikud, siis palun selgitage, kuidas on ergutava mõju nõue on täidetud. … … |
|
6.5. |
Palun näidake, kas antav abi on proportsionaalne: kas see vastab investeeringute või tegevuse ergutamiseks vajalikule miinimumsummale. … … |
|
6.6. |
Palun näidake ära abi võimalik negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele ning selgitage, mil määral positiivne mõju selle üles kaalub. … … |
|
6.7. |
Palun märkige kooskõlas läbipaistvuse teatisega, ( 14 ) kas järgmine teave avaldatakse ühel riiklikul või piirkondlikul veebisaidil: heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele; abi andva(te) asutus(t)e andmed; individuaalsete abisaaja(te) andmed, abimeede ( 15 ) ja abisumma iga abisaaja kohta; abi eesmärk, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE, suurettevõtja); komisjoni poolt abimeetmele antud viitenumber; piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil) ja põhiline majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE 2 rühma tasandil) ( 16 ).
|
7. Abimeede, abisumma, abi osakaal ja rahastamisvahendid
7.1. Abimeede ja abisumma
Täpsustage, mis vormis abisaajale abi antakse ja abisumma ( 17 ) (vajaduse korral iga meetme kohta):
|
Abimeede |
Abisumma või eelarveeraldis (1) |
|
|
Üldist |
Aastaandmed |
|
|
□ Toetused (või toetusesarnane abi) a) □ Otsetoetus b) □ Intressitoetus c) □ Võla kustutamine |
|
|
|
□ Laenud (või laenusarnane abi) a) □ Sooduslaen (kaasa arvatud üksikasjad laenu tagamise ja tähtaja kohta) b) □ Tagasimakstavad ettemaksed c) □ Maksutähtaja pikendamine |
|
|
|
□ Garantii Vajaduse korral viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod teave laenu või mõne muu garantiiga hõlmatud finantstehingu, nõutava tagatise ja makstava preemia, kestuse jne kohta)… |
|
|
|
□ Mis tahes omakapitali või kvaasiomakapitali sekkumine … |
|
|
|
□ Maksusoodustus või maksuvabastus a) □ Maksusoodustus b) □ Maksubaasi vähendamine c) □ Maksumäära vähendamine d) □ Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine e) □ Muu (täpsustada) … |
|
|
|
□ Muu (täpsustada) … Märkige palun abimeede, millele see mõju poolest üldjoontes sarnaneb … |
|
|
|
(1) Abisummade ja eelarve puhul käesoleva vormi ja lisavormide mis tahes osas tuleb täissumma väljendada riigivääringus. |
||
Garantiide puhul näidake tagatavate laenude (maksimaalne) summa: …
Laenude puhul näidake antava laenu maksimaalne (nominaal)summa: …
7.2. Abimeetme kirjeldus
Iga punktis 7.1 esitatud nimekirjast valitud abimeetme puhul palun kirjeldage abi kohaldamise tingimusi (näiteks maksustamist, kas abi antakse teatavate objektiivsete kriteeriumide alusel automaatselt või toimub see abi andva ametiasutuse äranägemisel):
…
…
7.3. Rahastamisallikas
|
7.3.1. |
Täpsustage abimeetme rahastamine: a) □ Riigi/piirkonna/kohalik üldeelarve b) □ Maksutaoliste lõivude või maksude kaudu, mida abisaajale makstakse. Palun esitage kõik üksikasjalikud andmed maksude ja toodete/tegevuste kohta, millelt neid makse makstakse (täpsustage eelkõige, kas teistest liikmesriikidest imporditud toodetelt peab makse maksma). Võimaluse korral palun lisage rahastamise õigusliku aluse koopia. … … c) □ Kogunenud reserv d) □ Riigi osalusega äriühingud e) □ Kaasfinantseerimine struktuurifondidest f) □ Muu (täpsustada) … … |
|
7.3.2. |
Kas eelarve võetakse vastu igal aastal? □ Jah □ Ei. Täpsustage palun, millist ajavahemikku see hõlmab: … |
|
7.3.3. |
Kui teatis käsitleb olemasoleva kava muutmist, märkige palun iga abimeetme kohta kavas tehtavate teatatud muudatuste mõju: üldeelarvele … aastaeelarvele ( 18 ) … |
7.4. Kumuleerimine
Kas abi võib kumuleerida abi või vähese tähtsusega abiga, ( 19 ) mis saadakse muudest kohalikest, piirkondlikest või riiklikest allikatest ( 20 ) samade abikõlblike kulude katmiseks?
□ jah. Võimaluse korral esitage abi nimetus ja eesmärk.
…
…
Palun kirjeldage, milline mehhanism on võetud kasutusele kumuleerimist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks:
…
…
□ ei
8. Hindamine
|
8.1. |
Kas kava kavatsetakse hinnata ( 21 )? □ ei Kui abikava ei kavatseta hinnata, palun selgitage, miks te arvate, et hindamise kriteeriumid ei ole täidetud. … □ jah Milliste kriteeriumide alusel on kava kavatsetud järelhinnata: a) □ Suure eelarvega abikava; b) □ Uudseid omadusi sisaldav abikava; c) □ Abikava, mis võib kaasa tuua märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õiguslikus raamistikus; d) □ Abikava, mida on kavas hinnata isegi juhul, kui muud selles punktis nimetatud kriteeriumid ei ole täidetud. Kui mõni käesolevas punktis osutatud kriteerium on täidetud, siis märkige palun hindamisperiood ja täitke hindamiskavast teatamiseks kasutatav täiendava teabe leht (1. lisa, osa III.8) ( 22 ). … |
|
8.2. |
Palun märkige, kas mõnda sarnast abikava on juba hinnatud (kui jah, siis lisage viide ja link asjakohastele veebilehtedele). … |
9. Aruandlus ja järelevalve
Selleks et komisjon saaks kontrollida abikava ja üksikabi, kohustub teavitav liikmesriik:
□ Esitama igal aastal komisjonile aruanded, mis on ette nähtud nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse ((EL) 2015/1589, ( 23 ) artikliga 26.
□ Säilitama vähemalt 10 aastat alates abi (nii üksikabi kui ka abikava alusel antud abi) andmise kuupäevast üksikasjalikud andmed, mis sisaldavad vajalikku teavet ja dokumente selleks, et näidata kõigi kokkusobivuse tingimuste täitmist, ja esitama need vastava kirjaliku taotluse korral komisjonile 20 tööpäeva jooksul või sellise pikema perioodi vältel, nagu on kindlaks määratud.
Maksualaste abikavade puhul:
□ Kavade puhul, mille raames antakse maksualast abi abisaajate deklaratsioonide alusel automaatselt ning mille puhul ei toimu eelkontrolli, et kõik kokkusobivuse tingimused on iga abisaaja puhul täidetud, kohustub liikmesriik võtma kasutusele asjakohase kontrollimehhanismi, millega ta kontrollib regulaarselt (nt igal majandusaastal) vähemalt tagantjärele ja valimi põhjal, et kõik kokkusobivuse tingimused on täidetud, ja kehtestama sanktsioonid pettuse korral. Selleks et komisjon saaks teostada järelevalvet maksualaste abikavade üle, kohustub teavitav liikmesriik säilitama kõnealuste kontrollide üksikasjalikke protokolle vähemalt 10 aastat alates kontrolli toimumise kuupäevast ning esitama need kirjaliku taotluse korral komisjonile 20 tööpäeva jooksul või sellise pikema perioodi vältel, nagu on kindlaks määratud.
10. Konfidentsiaalsus
Kas teatis sisaldab ametisaladust, ( 24 ) mida ei tohiks avaldada kolmandatele osapooltele?
□ jah. Palun märkige, milline osa vormil esitatud teabest on konfidentsiaalne ja esitage konfidentsiaalsuse põhjus.
…
□ ei
11. Muu teave
Vajaduse korral märkige mis tahes muu teave, mis on abi hindamiseks oluline.
…
…
12. Lisatud dokumendid
Palun loetlege siin kõik teatisele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage asjaomased internetiaadressid.
…
…
13. Kinnitus
Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja teatisele lisatud dokumentides esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik.
Allkirjastamise kuupäev ja koht: …
Allkiri: …
Allkirjastanud isiku nimi ja ametikoht: …
14. Täiendava teabe leht
|
14.1. |
Valige üldise teabe vormil esitatud teabe alusel täiendava teabe leht, mis tule täita: a) □ Täiendava teabe leht regionaalabi kohta 1. □ investeerimisabi 2. □ tegevusabi 3. □ ümberkorraldusabi b) □ Täiendava teabe leht teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta c) □ Täiendava teabe lehed raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta 1. □ päästmisabi 2. □ üksikabi 3. □ abikavad d) □ Täiendava teabe leht audiovisuaalsete toodete tootmiseks antava abi kohta e) □ Täiendava teabe leht lairibataristule antava abi kohta f) □ Täiendava teabe leht keskkonna- ja energeetikaabi kohta g) □ Täiendava teabe leht riskifinantseerimisabi kohta h) □ Täiendava teabe leht transpordisektorile antava abi kohta 1. □ investeerimisabi lennujaamadele 2. □ tegevusabi lennujaamadele 3. □ stardiabi lennuettevõtjatele 4. □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti a kohane sotsiaalabi 5. □ meretranspordile antav abi i) □ Täiendava teabe leht hindamiskavast teatamiseks j) □ Täiendava teabe leht riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades k) □ Täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi kohta |
|
14.2. |
Abi puhul, mis ei ole hõlmatud ühegi eespool nimetatud täiendava teabe lehega, palun valige Euroopa Liidu toimimise lepingu, suunise või muud riigiabi suhtes kohaldatava dokumendi asjakohane säte: a) □ Lühiajaline ekspordikrediit ( 25 ) b) □ Heitkogustega kauplemise süsteem ( 26 ) c) □ Pangandusteatis ( 27 ) d) □ Üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev teatis ( 28 ) e) □ Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (ELi toimimise lepingu artikli 106 lõige 2 ( 29 )) f) □ ELi toimimise lepingu artikkel 93 g) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt a h) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt b i) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a j) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b k) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c l) □ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt d m) □ Muu, palun täpsustage … Palun põhjendage selles punktis valitud kategooriatesse kuuluva abi kokkusobivust: … … Praktilistel kaalutlustel on soovitatav lisana esitatud dokumendid nummerdada ja viidata nimetatud dokumendi numbritele täiendava teabe lehtede asjaomastes punktides. |
▼M3 —————
III OSA
LISATEABELEHED
Täidetakse vajaduse korral sõltuvalt kõnealuse abi liigist:
1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi
2. Koolitusabi
3. Tööhõivealane abi
4. Piirkondlik abi
5. Mitut valdkonda hõlmava raamistiku alla kuuluv abi
6. Uurimis- ja arendustegevusalane abi
a) programmi puhul:
b) üksiktoetuse puhul:
7. Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks
a) programmi puhul:
b) üksiktoetuse puhul:
8. Abi raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks
a) programmi puhul:
b) üksiktoetuse puhul:
9. Abi audiovisuaalsete toodete tootmiseks
10. Keskkonnakaitsealane abi
11. Riskikapitaliabi
12. Põllumajandussektori abi
a) Põllumajandusabi
i. Investeeringutoetused põllumajandusettevõtetele
ii. Investeeringutoetused seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega
b) Põllumajanduse keskkonnatoetus
c) Abi ebasoodsamates piirkondades esinevate puuduste korvamiseks
d) Abi noortele talupidajatele tegevuse alustamiseks
e) Abi ennetähtaegselt pensionile jäämiseks või põllumajandustegevuse lõpetamiseks
f) Abi tootmis-, töötlemis- ja turustamisvõimsuse lõpetamiseks
g) Abi tootjarühmadele
h) Abi põllumajandustoodangule või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekitatud kahju korvamiseks
i) Abi maa ümberkruntimiseks
j) Abi kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmiseks ja turustamiseks
k) Abi tehnilise toetuse andmiseks põllumajandussektoris
l) Loomakasvatussektori abi
m) Äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere saarte abi
n) Subsideeritud laenude vormis antav abi
o) Abi põllumajandustoodete ja teatavate muude kui põllumajandustoodete müügiedenduseks ja reklaamiks
p) Abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
q) Abi transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) katsete tegemiseks; surnud loomad ja tapamajade jäätmed
13. Transpordisektori abi
a) Üksiktoetus lennundussektori raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamiseks
b) Transpordi infrastruktuuri abi
c) Meretranspordi abi
d) Kombineeritud transpordi abi
14. Laevaehitusalane abi (täita)
III OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHED
OSA III.1. A
Regionaalabi raames investeeringuteks ettenähtud üksikabi kohta esitatava täiendava teabe leht
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega ( 30 )(edaspidi „RAG”) hõlmatud, investeerimiseks antavast üksikabist teatamiseks. Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, esitatakse asjaomane teave iga abisaaja kohta.
1. Kohaldamisala
|
1.1. |
Meetmest teatamise põhjused: a) □ Teatises käsitletakse üksikabi, mida antakse abikava raames, ja kõigist allikatest saadava abi summa ületab teatamiskünnist. Palun esitage viited riigiabile, mida antakse heakskiidetud abikava või üldise grupierandi määruse kohase abikava alusel: b) □ Teatises käsitletakse üksikabi, mida antakse väljaspool abikava (sihtotstarbeline üksikabi). c) □ Teatises käsitletakse abi, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal ( 31 ) kaks aastat enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast abi saanud investeeringu lõpuleviimist. d) □ Teatises käsitletakse investeeringut, mille suurettevõtja teeb punkti c alal asuva olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks uutele tooteturgudele ja/või protsessiinnovatsiooni toetamiseks. [Pange tähele, et regionaalabi punkti a ja c alad on määratletud vastavalt regionaalabi kaardile. Vt RAG p 145] e) □ Muu. Palun selgitage, milline on: … … |
|
1.2. |
Teatatud abimeetme kohaldamisala
|
2. Täiendav teave abisaaja, investeerimisprojekti ja abi kohta
2.1. Abisaaja
|
2.1.1. |
Abisaaja(d): … |
|
2.1.2. |
Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või tegelikult abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, kirjeldage palun asjaomaseid erinevusi. … … |
|
2.1.3. |
Kirjeldage üksikasjalikult, kuidas on abisaaja seotud kontserniga, kuhu ta kuulub, ja muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega: … … |
2.2. Investeerimisprojekt
|
2.2.1. |
Palun esitage teatatud investeerimisprojekti kohta järgmine teave:
|
|
2.2.2. |
Kui teatis hõlmab punkti a aladel tehtud investeeringut või ühe või mitme VKE poolt tehtud investeeringuid ( 35 ) punkti c aladel (RAG punkt 34), siis täpsustage palun teatamisel märgitud alginvesteeringu kategooria(d) (RAG punkti 20 alapunkt h): a) □ uue ettevõtte rajamine b) □ olemasoleva ettevõtte suutlikkuse laiendamine c) □ ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega d) □ olemasoleva ettevõtte tootmisprotsessi põhjalik muutus e) □ sellise vara omandamine, mis on otseselt seotud ettevõttega, eeldusel et ettevõte on suletud või oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor ( 36 ) |
|
2.2.3. |
Juhul, kui teatis hõlmab suurettevõtjate poolt tehtud investeeringut punkti c aladel, siis täpsustage palun teatamisel märgitud alginvesteeringu kategooria (i) (RAG punkt 15 ja punkti 20 alapunkt i): a) □ uue ettevõtte rajamine b) □ ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala ( 37 ) c) □ olemasoleva ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega d) □ olemasoleva ettevõtte protsessiinnovatsioon e) □ vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist? |
|
2.2.4. |
Palun kirjeldage lühidalt investeeringut ja selgitage, kuidas asjaomane projekt on seotud eespool märgitud alginvesteeringu ühe või mitme kategooriaga: … … |
2.3. Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud
|
2.3.1. |
Palun esitage investeerimisprojekti abikõlblike kogukulude jaotumine nominaal-ja diskonteeritud väärtuses:
|
||||||||||||||||||||||||
|
2.3.2. |
Palun kinnitage, et omandatud varad on uued (RAG punkt 94) ( 38 ).
|
|
2.3.3. |
Palun tõendage, et VKEde puhul on abikõlblike kulude hulka arvestatud investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kuludest mitte rohkem kui 50 % (RAG punkt 95). … |
|
2.3.4. |
Palun tõendage, et tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral ületavad abikõlblikud kulud ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul (RAG punkt 96). … |
|
2.3.5. |
Palun esitage viide õiguslikule alusele või selgitage, kuidas on tagatud see, et olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul ületavad abikõlblikud kulud vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (RAG punkt 97). Vajaduse korral esitage dokumendid, milles need arvandmed on esitatud. … |
|
2.3.6. |
Materiaalse vara rentimise korral esitage palun viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et arvesse tuleb võtta järgmisi tingimusi (RAG punkt 98), või selgitage, kuidas nende tingimuste täitmist saab muul moel kindlaks teha. — maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatud kuupäeva; — … — seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. — … |
|
2.3.7. |
Regionaalabi suuniste punktis 99 on ette nähtud, et ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele. Kui teatatud juhtum on seotud eelmainituga, siis selgitage palun, kuidas neid tingimusi on arvesse võetud ja esitage selle kinnituseks dokumendid. … |
|
2.3.8. |
Kui investeerimisprojekti abikõlblikud kulud sisaldavad immateriaalset vara, siis selgitage palun, kuidas on tagatud, et regionaalabi suuniste punktides 101–102 ( 39 ) sätestatud tingimusi arvesse võetakse. Sellistel juhtudel esitage palun täpne viide õigusliku aluse vastavale sättele. … |
2.4. Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud
Palun selgitage
— kuidas palgakulude alusel määrati kindlaks abikõlblikud kulud (RAG punkt 103);
— kuidas määrati loodud töökohtade arv (viitega RAG punkti 20 alapunktile k);
— kuidas määrati tööle võetud isikute palgakulud (viitega RAG punkti 20 alapunktile z) ning
— esitage vastavad arvutused ja dokumendid, mis kinnitavad neid arve.
…
2.5. Abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse ja abisumma arvutamine
|
2.5.1. |
Palun märkige alljärgnevas tabelis kogu investeerimisprojekti kestel kantavate abikõlblike kulude üksikasjad abikõlblike kulude liigi kaupa:
Palun märkige kuupäev, mille suhtes summad diskonteeriti, ja ka see, millist diskontomäära kasutati ( 40 ): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2.5.2. |
Palun märkige alljärgnevas tabelis investeerimisprojektile antud (antava) abi üksikasjad kohaldatavate abiliikide kaupa:
Palun märkige kuupäev, mille suhtes summad diskonteeriti, ja ka see, millist diskontomäära kasutati: … Märkige palun iga punktis 2.5.2 esitatud tabelis nimetatud abiliigi puhul, kuidas arvutati toetuse ekvivalent: Sooduslaen: … Garantii: … Maksuvähendus: … Muu: … |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2.5.3. |
Kui mõni projektile antavast abimeetmest ei ole veel kindlaks määratud, siis palun märkige see ära ja selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et abi ülemmäärast kinni peetakse (RAG punktid 82 ja 83): … |
|
2.5.4. |
Kas projekti kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui see on nii, siis palun märkige, milliste rakenduskavade raames võib ESI fondide vahendeid saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadavad summad. … |
|
2.5.5. |
Kui abisaaja (kontserni tasandil) on saanud abi ühe (või mitme) alginvesteeringu raames, mida ta alustas samas NUTS 3 piirkonnas teatatud investeeringuprojekti tööde alustamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul (RAG punkti 20 alapunkt t), siis esitage palun andmed abimeetme kohta iga eelnevalt abi saanud alginvesteeringu kaupa (sealhulgas investeerimisprojekti lühikirjeldus, abitaotluse esitamise kuupäev, abi andmise kuupäev, tööde alustamise kuupäev, abisummad ja abikõlblikud kulud) ( 41 ).
|
|
2.5.6. |
Palun kinnitage, et algsele investeerimisprojektile antav abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära (mis on sätestatud RAG punkti 20 alapunktis m), võttes arvesse abi ülemmäära suurendamist VKEde puhul (vastavalt RAG punktile 177) ja vajaduse korral kohandatud abisummat (vastavalt RAG punkti 20 alapunktile c). Esitage asjakohased tõendavad dokumendid ja arvutused. … |
|
2.5.7. |
Juhul kui investeerimisprojektile antakse abi mitme regionaalabi kava alusel või kui abi kumuleeritakse sihtotstarbelise üksikabiga, siis kinnitage palun, et esimene abi andev asutus on võimaliku abi ülemmäära projekti kohta eelnevalt välja arvutanud, ja märkige abi ülemmäär. Selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et abi ülemmäära arvesse võetakse (RAG punkt 92). … |
|
2.5.8. |
Kui alginvesteering on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektiga, siis palun selgitage, viidates regionaalabi suuniste punkti 93 sätetele, kuidas määratakse kindlaks projekti puhul kohaldatava abi ülemmäär ja erinevad abisaajad. … |
3. Meetme kokkusobivuse hindamine
3.1. Panus piirkondliku eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus
|
3.1.1. |
Palun — märkige abi saava projekti täpne asukoht (st kohanimi ja see, kas koht kuulub NUTS 2. või 3. tasandi piirkonda); — esitage andmed projekti regionaalabi staatuse kohta kehtival regionaalabi kaardil (st kas projekti teostatakse piirkonnas, kus regionaalabi andmine on lubatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a või c alusel) ning — esitage abi ülemmäär, mida kohaldatakse suurettevõtjate suhtes. … |
|
3.1.2. |
Palun selgitage, kuidas abi aitab kaasa piirkonna arengule ( 42 ). … |
|
3.1.3. |
Kui teatises käsitletakse üksikabi taotlust abikava raames, siis palun selgitage, kuidas projekt toetab kava eesmärkide saavutamist, ning esitage seda tõendavad dokumendid (RAG punkt 35). … |
|
3.1.4. |
Kui teatises käsitletakse sihtotstarbelist üksikabi, siis palun selgitage, kuidas projekt toetab asjaomase piirkonna arengustrateegia elluviimist, ning esitage seda tõendavad dokumendid (RAG punkt 42). … |
|
3.1.5. |
Palun selgitage, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et investeeringut peab asjaomases piirkonnas säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 36). Palun esitage viide õigusliku aluse (nt abi andmise leping) vastavale sättele. … |
|
3.1.6. |
Kui teatatud kava raames antavat abi arvutatakse palgakulude alusel, selgitage palun, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist luuakse uusi ametikohti ja et selle investeeringuga loodud iga töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist (RAG punkt 37). Palun esitage viide õigusliku aluse (nt abi andmise leping) vastavale sättele. … |
|
3.1.7. |
Palun esitage viide õiguslikule alusele või tõendage, et abisaajad peavad omavahenditest või välise rahastamise kaudu rahastama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning tegema seda ilma igasuguse riikliku finantstoetuseta ( 43 ) (RAG punkt 38). … |
|
3.1.8. |
Kas viisite läbi või kohustute läbi viima investeeringu keskkonnamõju hinnangu? (RAG punkt 39).
Kui ei, siis selgitage, miks ei ole selle projekti puhul keskkonnamõju hinnangut nõutud. … |
3.2. Meetme asjakohasus
|
3.2.1. |
Kui teatises käsitletakse sihtotstarbelise üksikabi andmist, siis tõendage palun, kuidas selline abi aitab asjaomase piirkonna arengule paremini kaasa kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed (RAG punkt 55): … |
|
3.2.2. |
Juhul kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, ( 44 ) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel ( 45 ) (RAG punkt 57): … |
3.3. Ergutav mõju ja meetme proportsionaalsus
|
3.3.1. |
Palun kinnitage, et teatatud konkreetse investeerimisprojekti raames alustati töid alles pärast abitaotluse esitamist (RAG punkt 64). Palun esitage abisaaja poolt abi andvale asutusele saadetud abitaotluse koopia ja tööde alustamise kuupäeva kinnitav tõend. … |
|
3.3.2. |
Palun kirjeldage abi ergutava mõju selgitamiseks vastupidist stsenaariumi, viidates ühele regionaalabi suuniste punktis 61 sätestatud kahest stsenaariumist. … |
|
3.3.3. |
1. stsenaariumi (st RAG p 61 kohase investeerimisotsuse) puhul esitage palun järgmine teave (või viidake esitatud vastupidise stsenaariumi asjakohastele osadele) (RAG punkt 104): — investeeringu sisemise tulumäära arvutused abi saamise ja abist ilmajäämise korral ( 46 ): — … — äriühingu asjakohased näitajad (nt tavapärane kasumlikkus, mida abisaaja sarnaste projektide puhul eeldab, ettevõtja kapitalikulud kokku, sektori võrdlusnäitajad): — … — eelnevaid kriteeriume arvesse võttes esitage selgitused, miks abi on projekti piisava kasumlikkuse saavutamiseks vajalik miinimum (RAG punkt 79): — … |
|
3.3.4. |
2. stsenaariumi (st RAG p 61 kohase asukoha valiku) puhul esitage palun järgmine teave (või viidake esitatud vastupidise stsenaariumi asjakohastele osadele) (RAG punkt 105): — sihtpiirkonnas tehtava investeeringu ja muus asukohas tehtava investeeringu nüüdispuhasväärtuste erinevuse arvutused ( 47 ): — … — Kõik sihtpiirkonnas tehtava investeeringu ja muus asukohas tehtava investeeringu nüüdispuhasväärtuste erinevuse arvutamiseks kasutatud parameetrid (sealhulgas asjaomane ajavahemik, kasutatud diskontomäär jne): — … — selgitused, miks esimeses kahes alapunktis osutatud teabe põhjal ei ületa abisumma sihtpiirkonnas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet (vt RAG punkt 80): — … |
|
3.3.5. |
Kui regionaalabi antakse ESI fondide vahendusel punkti a aladel investeeringutele, mida on vaja ELi õigusaktides kehtestatud normatiivide saavutamiseks, selgitage palun järgmist (ja esitage tõendavad dokumendid): — millist normatiivi silmas peetakse? — miks on investeering normatiivi saavutamiseks vajalik? — miks abisaajal ei oleks abi puudumisel võimalik teha piisavalt tulusat investeeringut asjaomases piirkonnas (mis viiks omakorda olemasoleva ettevõtte sulgemiseni kõnealuses piirkonnas) (RAG punkt 63)? … |
3.4. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine
|
3.4.1. |
Palun esitage alljärgnev teave, mille põhjal saab teha kindlaks asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad (RAG punktid 129 ja 130): — Märkige kõik tooted, mida abi saanud tootmisrajatises pärast investeeringu lõpuleviimist tootma hakatakse, ning lisage vastav NACE või PRODCOMi kood või teenusesektori projektide puhul CPA kood ( 48 ). — … — Kas projektiga kavandatav toode asendab abisaaja mõnda muud toodet (kontserni tasandil)? Millist toodet või tooteid uus toode asendab? Kui asendatavat toodet/asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkige nende praegune tootmiskoht. Milline on seos asendatava toote tootmise ja käesoleva investeeringu vahel? Esitage asendamise ajakava. — … — Millist muud toodet/milliseid muid tooteid saab valmistada samas uues tootmisrajatises (lähtuvalt abisaaja tootmisrajatiste paindlikkusest) väheste lisakuludega või lisakuludeta? — … — Selgitage, kas projekt hõlmab vahetoodet ning kas suur osa toodangust müüakse muul viisil kui turutingimuste alusel. Lähtuvalt esitatud selgitusest ning selleks, et arvutada turuosa ja võimsuse suurenemist selles sektoris, märkige palun, kas asjaomane toode on projektis kavandatud toode või on tegemist tootmisahela järgmise etapi tootega. — … — Palun märkige asjaomase toote asjaomased tooteturud ning võimaluse korral esitage tõendusmaterjali sõltumatult kolmandalt isikult. Asjaomane tooteturg hõlmab turgu, kus müüakse kõnealust toodet ja nõudluspoolseid asendustooteid, st tooteid, mida tarbijad käsitavad asendustootena (kas toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal), või pakkumispoolseid asendustooteid, st tooteid, mida tootjad peavad asendustoodeteks (lähtuvalt abisaaja ja tema konkurentide tootmisseadmete paindlikkusest) — … |
|
3.4.2. |
Palun esitage teave ja seda kinnitavad tõendusmaterjalid abisaaja asjakohase geograafilise turu kohta: … |
|
3.4.3. |
Palun esitage alljärgnev teave abisaaja turupositsiooni kohta (enne abi saamist ja investeeringu lõppedes eeldatavasti saavutatav turupositsioon): — abisaaja poolt asjaomasel turul (kontserni tasandil) teostatav hinnanguline müük kokku (rahaline väärtus ja mahud). — … — kõigi tootjate poolt asjaomasel turul teostatav hinnanguline müük kokku (rahaline väärtus ja mahud). Võimaluse korral lisage avalike ja/või sõltumatute allikate koostatud statistika. — … |
|
3.4.4. |
Esitage asjaomase turu struktuuri kohta hinnang, milles käsitletakse näiteks turu kontsentratsiooni taset, võimalikke takistusi turule sisenemisel, tarbijate ostujõudu ning takistusi laienemisel või turult lahkumisel. Palun esitage võimaluse korral sõltumatu kolmanda isiku tõendeid, et kinnitada selles küsimuses tehtud järeldusi. … |
|
3.4.5. |
Märkige hinnanguline investeeringuga loodav täiendav tootmisvõimsus (rahaline väärtus ja maht): … |
|
3.4.6. |
1. stsenaariumi puhul esitage palun asjaomase tooteturu kohta järgmine teave ja seda kinnitavad tõendid ( 49 ): — Kas asjaomane turg on pikaajalises perspektiivis strukturaalses languses (st sel on negatiivne kasvumäär) (RAG punkt 135). — … — Kas asjaomane turg on suhtelises languses (st selle kasvumäär on positiivne, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära)? (RAG punkt 135). — … 2. stsenaariumi puhul märkige palun, kas ilma abita oleks investeering paigutatud mõnda teise piirkonda, kus regionaalabi osakaal on kõrgem kui sihtpiirkonnas või samal tasemel (RAG punkt 139)? Palun esitage tõendid. … |
|
3.4.7. |
Palun kinnitage, kas abisaaja on esitanud avalduse, kus ta kinnitab, et ei ole (kontserni tasandil) sulgenud EMPs kahe aasta jooksul enne abi taotlemise kuupäeva sama või sarnast tegevust või et tal ei ole abi taotlemise hetkel kavatsust sellist tegevust kusagil mujal EMPs sulgeda kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 23). Kui selline avaldus on esitatud, palun lisage teatisele selle koopia, kui ei, siis palun selgitage, miks seda ei ole esitatud. … |
|
3.4.8. |
Kui abisaaja (kontserni tasandil) on lõpetanud sama või sarnase tegevuse EMP muus piirkonnas kahe aasta jooksul enne abi taotlemist või kui ta kavatseb seda teha kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist, ning kui ta on viinud selle tegevuse üle sihtpiirkonda või kavatseb seda teha, siis selgitage, miks ta arvab, et abi ja tegevuse üleviimise vahel ei ole põhjuslikku seost (RAG punkt 122). … |
|
3.4.9. |
Palun selgitage, kas riigiabi otsese tagajärjena võiks EMPs kaduda märkimisväärne arv töökohti asukohtades, kus need praegu on. Kui nii, siis palun märkige kaotatud töökohtade arv ja protsent asukoha töötajate koguarvust. … |
4. Muu teave
Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel:
…
OSA III.1.B
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade kohta esitatava täiendava teabe leht
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega ( 50 )(edaspidi „RAG”) hõlmatud investeerimisabi kavadest teatamiseks.
1. Kohaldamisala
|
1.1. |
Põhjused, miks kavast teatatakse ja miks seda ei rakendata üldise grupierandi määruse ( 51 ) või vähese tähtsusega abi määruse ( 52 ) alusel. a) □ Kas teatis esitatakse valdkondliku kava kohta? Kui jah, siis märkige palun kavaga hõlmatud sektor (NACE kood): b) □ Teatis esitatakse üldise kava kohta, mis hõlmab ka laevaehitussektorit. c) □ Muu. Täpsustage: … |
|
1.2. |
Teatatud kava kohaldamisala
|
||||||||||||||||||||||||||||
2. Alginvesteering, abikõlblikud kulud ja abi
2.1. Alginvesteeringute liigid, mida kava hõlmab
|
2.1.1. |
Juhul, kui kava hõlmab VKEde või suurettevõtjate poolt tehtud investeeringuid ( 55 ) punkti a aladel või VKEde poolt tehtud investeeringuid punkti c aladel (RAG punkt 34), siis täpsustage palun teatatava alginvesteeringu kategooria (RAG punkti 20 alapunkt h): a) □ uue ettevõtte rajamine b) □ olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse laiendamine c) □ ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega d) □ olemasoleva ettevõtte tootmisprotsessi põhjalik muutus e) □ sellise vara omandamisega, mis on otseselt seotud ettevõttega, eeldusel et ettevõte on suletud või suletaks, kui sellist vara ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor ( 56 ) |
|
2.1.2. |
Juhul, kui kava hõlmab suurettevõtjate poolt tehtud investeeringuid punkti c aladel, siis täpsustage palun teatatava alginvesteeringu kategooria (RAG punkt 15 ja punkti 20 alapunkt i): a) □ uue ettevõtte rajamine b) □ ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala ( 57 ) c) □ olemasoleva ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega d) □ olemasoleva ettevõtte protsessiinnovatsioon e) □ sellise vara soetamine, mis kuulub ettevõttele, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist |
|
2.1.3. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on sätestatud, et komisjonile peab teatama mis tahes üksikabist, mida antakse kava koostamise õigusliku aluse alusel punkti c aladel tegutsevatele suurettevõtjatele (RAG punktid 24 ja 34): a) olemasoleva ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega; b) olemasoleva ettevõtte protsessiinnovatsioon. … |
|
2.1.4. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on sätestatud, et komisjonile peab teatama mis tahes üksikabist, mida antakse kava koostamise õigusliku aluse alusel ja mis viiks teatamiskünnise ületamiseni ( 58 ) (RAG punkt 23). … |
2.2. Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud
|
2.2.1. |
Kavaga hõlmatud abikõlblikud kulud on seotud materiaalse varaga (RAG punkti 20 alapunkt x): kas sel juhul on investeeringute väärtus arvutatud protsendina maa, hoonete ning masinate ja seadmete väärtusest ( 59 )?: a) □ maa b) □ hooned c) □ masinad/seadmed? Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele osadele:. … |
|
2.2.2. |
Palun esitage viide õigusliku aluse asjaomasele sättele, milles on ette nähtud, et omandatud vara peab olema uus ( 60 )? (RAG punkt 94). … … |
|
2.2.3. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et VKEde puhul on abikõlblikud kuni 50 % investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kuludest (RAG punkt 95). … … |
|
2.2.4. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul (RAG punkt 96). … … |
|
2.2.5. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (RAG punkt 97). … … |
|
2.2.6. |
Materiaalse vara rentimise korral esitage palun viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et arvesse tuleb võtta järgmisi tingimusi (RAG punkt 98): — maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatud kuupäeva; — … — seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. — … |
|
2.2.7. |
Regionaalabi suuniste punktis 99 on ette nähtud, et ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele. Kui see on teatatava kava puhul oluline, esitage palun viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et selles punktis esitatud tingimusi tuleb arvesse võtta. … |
|
2.2.8. |
Kui kavaga hõlmatud abikõlblikud kulud on seotud immateriaalse varaga (RAG punkti 20 alapunkt j), siis kas investeeringu väärtus on arvutatud kulude põhjal, mis sisaldavad patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamist tehnosiirde käigus? a) □ patendiõigused b) □ litsentsid c) □ oskusteave d) □ patenteerimata tehnilised teadmised? Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele osadele:. … |
|
2.2.9. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest (RAG punkt 100). … |
|
2.2.10. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et regionaalabi suuniste punktides 101–102 ( 61 ) sätestatud tingimusi tuleb arvesse võtta. … |
2.3. Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on sätestatud, kuidas määrata abikõlblikke kulusid palgakulude alusel (RAG punkt 103), kuidas määrata loodud töökohtade arvu (RAG punkti 20 alapunkt k) ja kuidas määrata tööle võetud isikute palgakulusid (RAG punkti 20 alapunkt z).
…
2.4. Abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse arvutamine
|
2.4.1. |
Palun märkige, millist liiki abi on kava alusel lubatud: a) □ toetused. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … b) □ sooduslaenud. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … c) □ tagatised. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … d) □ maksumeetmed. Palun märkige, mis liiki maksusoodustusi kasutatakse ja kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … e) □ muu. Palun täpsustage ja märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … |
|
2.4.2. |
Kas abikava võib kaasrahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui jah, palun märkige, milliste rakenduskavade alusel võib ESI fondidest rahastamist saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadavad summad, kui need on juba teada. … |
|
2.4.3. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et riigiabi andev asutus peab enne teatatud kava raames üksikabi andmist kindlaks tegema, kas abisaaja (kontserni tasandil) on saanud abi ühe (või mitme) alginvesteeringu raames, mida ta alustas kolm aastat enne samas NUTS 3 piirkonnas investeeringuprojekti tööde alustamist. … |
|
2.4.4. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et kava raames antava abi kogusumma mis tahes alginvesteeringuprojekti puhul ei ületa abi ülemmäära (mis on sätestatud regionaalabi suuniste punkti 20 alapunktis m) ja et vajaduse korral on arvesse võetud abi ülemmäära suurendamist VKEde puhul (mis on kehtestatud regionaalabi suuniste punkti 177 järgi) või et on kasutatud kohandatud abisumma valemit (RAG punkti 20 alapunkt c). … |
|
2.4.5. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et juhul, kui üksikabi antakse mitme regionaalabi kava alusel või kui abi kumuleeritakse sihtotstarbelise üksikabi andmisega, siis ei ületa abi lubatud ülemmäär projekti kohta summat, mille on esimene abi andev ametiasutus eelnevalt välja arvutanud (RAG punkt 92). … |
|
2.4.6. |
Kui abikava raames antakse abi alginvesteeringuteks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega, siis palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele (viidates regionaalabi suuniste punktile 93), milles on sätestatud, kuidas määratakse kindlaks projekti ja erinevate abisaajate puhul kohaldatava abi ülemmäär. … |
3. Regionaalabi kava kokkusobivuse hindamine
3.1. Panus piirkondliku eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus
Kas kava on rakenduskava osa ( 62 ) (RAG punkt 32)?
□ Jah. Palun esitage viide asjaomasele rakenduskavale:
…
□ Ei. Palun selgitage, kuidas sobib abikava kokku asjaomase piirkonna arengustrateegiaga ning aitab saavutada selle eesmärke (RAG punkt 33):
…
|
3.1.1. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on nõutud, et enne projektile abi andmist tuleb hinnata asjaomase investeeringu keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud (RAG punkt 39). … |
|
3.1.2. |
Palun selgitage, kuidas abi andvad ametiasutused seavad prioriteete ja valivad investeerimisprojekte abikava eesmärkide kohaselt (nt ametlikku hindamist kasutava lähenemise alusel (RAG punkt 33). Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele või muudele asjakohastele haldusaktidele. … |
|
3.1.3. |
Palun selgitage, kuidas peab teatatud kava alusel individuaalsetele investeerimisprojektidele abi andev asutus välja selgitama, kas valitud projekt toetab kava eesmärkide saavutamist ning seega asjaomase piirkonna arengustrateegiat (RAG punkt 35). … |
|
3.1.4. |
Palun selgitage, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et teatatud kava raames toetatud investeeringut peab asjaomasel alal säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 36). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele. … |
|
3.1.5. |
Kui teatatud kava raames antavat abi arvutatakse palgakulude alusel, selgitage palun, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist luuakse uusi ametikohti ja et selle investeeringuga loodud iga töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist (RAG punkt 37). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele. … |
|
3.1.6. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on ette nähtud, et abisaajad peavad omavahenditest või välise rahastamise kaudu rahastama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning tegema seda nii, et igasugune riiklik finantstoetus on välistatud ( 63 ) (RAG punkt 38). … |
|
3.1.7. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on näidatud, et kava peaks järgima abi andmise ajal kehtiva regionaalabi kaardiga määratletud abi ülemmäärasid (RAG punkt 81). Palun esitage viide ka komisjoni otsusele, millega asjaomane regionaalabi kaart heaks kiideti. … |
3.2. Kava asjakohasus
|
3.2.1. |
Juhul kui kõnealune regionaalabi kava ei ole mõne rakenduskava raames abikõlblik, siis selgitage palun, miks on regionaalabi asjakohane vahend ühise võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks ( 64 ) (RAG punkt 52). … |
|
3.2.2. |
Kui kava puhul on tegemist valdkondliku abikavaga ja seda ei saa kaasrahastada struktuurifondide vahenditest, näidake palun, mis eelised on sellisel vahendil võrreldes mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikutega (RAG punkt 53). … |
|
3.2.3. |
Kas teatatud abikava raames antavat üksikabi antakse: □ automaatselt, kui kavale esitatud tingimused on täidetud või □ ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal? Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … Kui abi antakse ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal, esitage palun järgitud kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia abi andvas ametiasutuses kehtivatest haldusnormidest, mida see asutus abi andmisel kohaldas. … |
|
3.2.4. |
Juhul kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, ( 65 ) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel ( 66 ) (RAG punkt 57): … |
3.3. Ergutav mõju ja kava proportsionaalsus
|
3.3.1. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et abitaotlus tuleb alati esitada enne, kui alustatakse töid konkreetse investeerimisprojekti raames (RAG punkt 64). … |
|
3.3.2. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et need, kes teatatud kava raames abi taotlevad, peavad esitama standardse abitaotluse vormi, mille nad saavad abi andva ametiasutuse käest ja kus nad peavad selgitama vastupidise stsenaariumi kaudu, mis juhtuks juhul, kui nad abi ei saa, ja märkima, kumba stsenaariumi (1. stsenaarium– investeerimisotsus või 2. stsenaarium– asukoha valik) nad kohaldavad (RAG punktid 66 ja 61). Kui kõnealune abitaotluse vorm erineb regionaalabi suuniste V lisas esitatud näidisest, siis esitage palun vormi koopia. … |
|
3.3.3. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et teatatud kava raames abi taotlevad suurettevõtjad peavad esitama dokumentaalsed tõendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi kohta (RAG punkt 67). Palun selgitage, mis liiki dokumente nõutakse. … |
|
3.3.4. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et abi andev ametiasutus peab üksikabi taotluste hindamisel kontrollima vastupidise stsenaariumi tõenäosust ning seda, et regionaalabil on nõutav ergutav mõju, mis vastab 1. või 2. stsenaariumile ( 67 ) (RAG punkt 68). … |
|
3.3.5. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et teatatud kava raames suurettevõtjatele antava üksikabi abisumma ei tohi olla suurem kui investeeringu rakendamise täiendavad netokulud asjaomases piirkonnas oleksid olnud olukorras, kui abi ei antaks (abisumma arvutamisel kasutatakse punktides 79 ja 80 selgitatud meetodeid) (RAG punkt 88). … |
3.4. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine
|
3.4.1. |
Palun selgitage, kuidas teatatud abikava põhjustatavaid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi piiratakse miinimumini (RAG punkt 125) ( 68 ): … |
|
3.4.2. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et kui kava raames antakse abi üksikutele projektidele, siis peab abi andev asutus kontrollima ja kinnitama, et kui abi ei anta, siis oleks investeering paigutatud piirkonda, kus regionaalabi osakaal on kõrgem või samal tasemel mis sihtpiirkonnas (RAG punkt 126). … |
|
3.4.3. |
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et kui kava raames antakse abi üksikutele projektidele, siis peab abi andev asutus teatama üksikabist, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal kaks aastat enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast toetatava investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 122). … |
4. Muu teave
Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel:
…
OSA III.1.C
Regionaalse tegevusabi kavade kohta esitatava täiendava teabe leht
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega ( 69 )(edaspidi „RAG”) hõlmatud tegevusabi kavadest teatamiseks.
1. Kohaldamisala
a) Palun täpsustage, mis liiki tegevusabi antakse:
i) □ punkti a aladel tegutsevate VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud tegevusabi
ii) □ äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi
iii) □ väga hõreda asustusega alade elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi
iv) □ muu. Täpsustage:
…
…
b) Kas teatatud abikavas on sätestatud, et tegevusabi ei anta allpool loetletud kategooriatesse kuuluvatele äriühingutele ja sektoritele? Palun nimetage iga kategooria juures kava õigusliku aluse vastav säte.
|
Äriühingute ja sektorite kategooriad, mida kava ei hõlma |
Raskustes olevad äriühingud (1) |
Kava õigusliku aluse vastav säte |
|
Terasesektor (2) |
□ jah |
|
|
Sünteeskiusektor (2) |
□ jah |
|
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmine |
□ Jah |
|
|
ELi toimimise lepingu I lisas (3) loetletud põllumajandustoodete töötlemine ja/või turustamine (et saada I lisas loetletud tooteid). |
□ jah |
|
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmine, töötlemine ja/või turustamine. |
□ Jah |
|
|
Transpordisektor |
□ Jah |
|
|
Energiasektor |
□ Jah |
|
|
Majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE Rev. 2 jao K (finants- ja kindlustustegevus) alla kuuluv tegevusala |
□ Jah |
|
|
NACE gruppide 70 10 (peakontorite tegevus) või 70 22 (äri- ja muu juhtimisalane nõustamine) alla kuuluv tegevusala |
□ Jah |
|
|
(1) Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1). (2) Nagu on määratletud dokumendi „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” IV lisas. (3) Regionaalabi suuniseid kohaldatakse abikavade suhtes, millega toetatakse tegevust, mis jääb ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalast välja, kuid on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005), ning mida kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade riikliku lisafinantseerimise raames, ning mida kaasrahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade, kui valdkondlike eeskirjadega pole ette nähtud teisiti. |
||
2. Kava põhielemendid
|
2.1. |
Palun kirjeldage kava põhielemente ja kava eesmärke: … |
|
2.2. |
Palun märkige, millist liiki abi on kava alusel lubatud: a) □ Toetused. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … b) □ Sooduslaenud. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … c) □ Garantiid. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … d) □ Maksusoodustused. Täpsustage maksusoodustusi ja märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … e) □ Muu. Palun täpsustage ja märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … |
|
2.3. |
Teatatud abikava raames antakse üksikabi: a) □ automaatselt, kui regionaalabi kava tingimused on täidetud b) □ ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal. Kui abi antakse iga üksikjuhtumi korral eraldi, esitage palun kohaldatavate kriteeriumide lühikirjeldus. Kui on olemas abitaotluse hindamise haldussuunised, lisage palun koopia: … |
|
2.4. |
Kas abikava kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui see on nii, siis palun märkige, milliste rakenduskavade raames võib ESI fondide vahendeid saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadav summa. … |
3. Abi kokkusobivus siseturuga
|
3.1. |
Piirkondlike eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine ja ergutav mõju:
|
|
3.2. |
Kava asjakohasus Palun märkige, miks kavandatud abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks. Palun selgitage eelkõige seda, miks muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid ei ole asjakohased, et saavutada regionaalarengu seisukohast sama positiivset tulemust (RAG punktid 50, 56, 57, 58): … |
|
3.3. |
Kava proportsionaalsus
|
|
3.4. |
Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine Palun põhjendage, miks on ebatõenäoline, et kava raames antav abi võiks turul oluliselt konkurentsi moonutada (RAG punkt 140): … |
4. Muu teave
Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel:
…
OSA III.2
Täiendava teabe leht teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada igasugusest abist (nii abikavad kui ka üksikabi) teatamiseks, mida antakse vastavalt ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (edaspidi „TAI raamistik”) ( 72 ).
Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, esitatakse asjakohane teave iga abisaaja kohta.
1. Teatatud abimeetme tunnusjooned
1.1. Abikavad
A) Kavast teatamise põhjused:
a) □ kava hõlmab abi, mis ei ole läbipaistev üldise grupierandi määruse ( 73 ) artikli 5 tähenduses;
b) □ muud põhjused.
Täpsustage:
…
…
B) Teatatud kava valdkondlik ulatus:
…
…
C) Kinnitage kastikese märgistamisega, et teatatud abikava raames antud mis tahes abist teatatakse eraldi, kui see ületab üldise grupierandi määruse artiklis 4 sätestatud piirmäärasid:
□
1.2. Üksikabi
A) Kui abi põhineb heakskiidetud abikaval, esitage selle kava kohta teavet, lisades avaldamisviite (veebiaadressi) ja riigiabi registrinumbri:
…
…
B) Vajadusel märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul:
…
…
1.3. Üldine teave
A) Palun täpsustage abi liik:
a) □ teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi;
b) □ teostatavusuuringuteks antav abi;
c) □ teadustaristu rajamiseks ja ajakohastamiseks antav abi;
d) □ VKEdele antav innovatsiooniabi;
e) □ protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi;
f) □ innovatsiooniklastritele antav abi.
B) Kas teatatud meede hõlmab liidu rahalisi vahendeid, mida keskselt haldavad liidu institutsioonid, asutused, ühisettevõtjad või muud liidu organid, mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriikide kontrolli all?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
C) Kas teatatud meede hõlmab raskustes olevaid ettevõtjaid, nagu need on määratletud riigiabi suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ( 74 )?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
D) Kas teatatud meede hõlmab ettevõtjaid, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun täpsustage ja märkige veel sissenõudmata summad:
…
…
E) Kas teatatud meede hõlmab teadusorganisatsioone või teadmiste levitamise organisatsioone (edaspidi „teadusasutused”) ja teadusuuringute taristut, nagu on määratletud TAI raamistiku punktides 15 (EE) ja (FF)?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
F) Kas teatatud meede hõlmab teadus- ja arendusteenuste avalikke hankeid?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
G) Kas teatatud meetme raames antud abi võib kombineerida muu abiga?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
H) Vajaduse korral kinnitage kastikese märgistamisega, et abisaajad vastavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlusele, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse I lisas, ja üksikabi puhul esitavad asjakohase teabe ja tõendid:
□
…
…
2. Teadusasutused ja teadustaristud
A) Kas teatatud abimeetmega seotud teadusasutus või teadustaristu teostab mõnd majandustegevust, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul?
|
□ jah |
□ ei |
Palun esitage üksikasjalik selgitu:
…
…
B) Kui sama üksuse tegevus hõlmab nii majanduslikku kui ka mittemajanduslikku tegevust, kas siis on võimalik kahte liiki tegevust ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid selgelt eristada?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
C) Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, kas avaliku sektori vahendite summa on teatava arvestusperioodi jooksul piiratud samal perioodil seoses mittemajandustegevusega kantud kuludega?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
D) Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, kas abi kasutatakse selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks, st tegevuseks, mis on otseselt seotud taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud peamise mittemajandusliku tegevusega, ning kas tegevuse ulatus on piiratud?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun täpsustage ja märkige, kui suurt osa abist igal aastal selliseks majandustegevuseks kasutatakse või kavatsetakse hinnanguliselt kasutada:
…
…
E) Kui avaliku sektori rahastamine on ette nähtud teadusasutuste või teadustaristu majandustegevuseks, mis ei ole kõrvaltegevus, kas on võimalik näidata, et nii avaliku sektori rahastamine kui ka selle kaudu saadud mis tahes eelis kandub täielikult edasi lõplikele abisaajatele, näiteks madalamate hindade kaudu, ning et vahendaja ei saa mingeid täiendavaid eeliseid?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
3. Ettevõtjatele teadusasutuste ja teadustaristu kaudu antav kaudne riigiabi
3.1. Ettevõtjate nimel toimuv teadustegevus
A) Kas teatatud abimeetmega seotud teadusasutus või teadustaristu teeb lepingulisi teadusuuringuid või osutab teadusteenuseid ettevõtjatele?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
B) Kui teadusasutus või teadustaristu teeb lepingulisi teadusuuringuid või osutab teadusteenuseid ettevõtjatele, kas selliseid teenuseid osutatakse turuhinnaga?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
C) Juhul kui teadusasutus või teadustaristu teeb lepingulisi teadusuuringuid või osutab teadusteenuseid ettevõtjate ja turuhinda ei ole, kas nad osutavad sellist teenust hinnaga, mis kajastab teenuse kogukulusid ja sisaldab üldjuhul marginaali, mille kehtestamisel lähtutakse asjaomases sektoris tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kohaldatavast marginaalist, või lepitakse selles kokku teadusasutuse või teadustaristuga turutingimustel peetud läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada maksimaalne majanduslik kasu lepingu sõlmimise hetkel ja katta vähemalt piirkulu?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
3.2. Koostöö ettevõtjaga
A) Kas teatatud abimeetmega seotud teadusasutus või teadustaristu teevad ettevõtjatega tõhusat koostööd, et ühiselt ellu viia konkreetseid projekte?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
B) Juhul kui teadusasutus või teadustaristu teevad ettevõtjatega tõhusat koostööd, märkige palun, kas järgmised tingimused on täidetud:
a) osalevad ettevõtjad kannavad kõik projekti kulud
|
□ jah |
□ ei |
b) koostöö tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada ning teadusasutuse või teadustaristu tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused kuuluvad täielikult nendele asutustele
|
□ jah |
□ ei |
c) kõik projekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused kuuluvad eri koostööpartneritele viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tööpakette, sissemakseid ja huve
|
□ jah |
□ ei |
Kui vastus mõnele küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad:
…
…
C) Juhul kui teadusasutus või teadustaristu teevad ettevõtjatega tõhusat koostööd ja küsimusele B ei antud ühtegi jaatavat vastust, palun märkige, kas järgmised tingimused on täidetud:
a) teadusasutusele või teadustaristule makstakse tasu, mille summa on kindlaks määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;
|
□ jah |
□ ei |
b) teadusasutusele või teadustaristule makstakse tasu, mille summa on sõltumatu eksperdi hinnangu kohaselt turuhinnaga vähemalt võrdne;
|
□ jah |
□ ei |
c) teadusasutus või teadustaristu saab tõendada, et nad on pidanud tasu üle läbirääkimisi turutingimustel, et saada maksimaalne majanduslik kasu lepingu sõlmimise hetkel;
|
□ jah |
□ ei |
d) juhtudel, kui koostööleping annab koostöös osalevale ettevõtjale koostöös osaleva teadusasutuse või teadustaristu tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes ostueesõiguse, on teadusasutusel või teadustaristul vastastikune õigus küsida kolmandatelt isikutelt majanduslikult soodsamaid pakkumisi, nii et koostöös osalev ettevõtja peab oma pakkumist vastavalt kohandama.
|
□ jah |
□ ei |
Kui vastus mõnele selles punktis esitatud küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad:
…
…
4. Teadus- ja arendusteenuste avalikud hanked
A) Kas juhul, kui teatatud meede hõlmab teadus- ja arendusteenuste avalikke hankeid, valitakse tarnija avatud pakkumismenetluse korras, mis viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele direktiividele ( 75 )?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun täpsustage:
…
…
B) Kõikidel muudel juhtudel, kui teatatud meede hõlmab teadus- ja arendusteenuste avalikke hankeid, sh kommertskasutusele eelnevaid hankeid, märkige palun, kas järgmised tingimused on täidetud:
a) valikumenetlus on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning põhineb objektiivsetel valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidel, mis on kindlaks määratud enne pakkumismenetlust
|
□ jah |
□ ei |
Kui ei, siis palun täpsustage, kas toimus konkurentsipõhine, läbipaistev ja mittediskrimineeriv menetlus kooskõlas kohaldatavate direktiividega (näiteks konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, innovatsioonipartnerlus, võistlev dialoog).
b) kavandatud lepingud, milles kirjeldatakse kõiki poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas seoses intellektuaalomandi õigustega, tehakse enne pakkumismenetlust kättesaadavaks kõigile huvitatud pakkujatele
|
□ jah |
□ ei |
Palun esitage üksikasjalik selgitus:
…
…
c) hankemenetlus ei taga ühelegi osalevale pakkujale eeliskohtlemist asjaomases liikmesriigis lõpptoodete või -teenuste kaubanduslikus mahus pakkumisel avaliku sektori hankijale ( 76 ) ja üks järgnevatest tingimustest on täidetud:
— kõiki tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid korrata, ja kõik intellektuaalomandi õigused antakse täielikult üle avaliku sektori hankijale või
— iga teenuseosutaja, kellele kuuluvad tulemused, millega kaasnevad intellektuaalomandi õigused, on kohustatud andma avaliku sektori hankijale neile tulemustele tasuta piiramatu juurdepääsu ning andma kolmandatele isikutele neile tulemustele juurdepääsu turutingimustel.
|
□ jah |
□ ei |
Palun esitage üksikasjalik selgitus:
…
…
5. Teatatud abimeetme kirjeldus
5.1. Teadus- ja arendusprojektidele antav abi
A) Milliseid teadus- ja arendustegevuse etappe teatatud abimeetme raames toetatakse?
a) □ alusuuringud;
b) □ rakendusuuringud;
c) □ tootearendus.
B) Kui projekt hõlmab erinevat liiki teadustegevust, siis loetlege ja liigitage ülesanded alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse kategooriate kaupa.
…
…
C) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
|
|
Alusuuringud |
Rakendusuuringud |
Tootearendus |
|
Tööjõukulud |
|
|
|
|
Vahendite ja varustuse kulud |
|
|
|
|
Hoonete ja maa kulud |
|
|
|
|
Lepinguliste uuringute, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud |
|
|
|
|
Otse projektiga seotud täiendavad üldkulud |
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
D) Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad:
|
|
Väikeettevõtja |
Keskmise suurusega ettevõtja |
Suurettevõtja |
|
Alusuuringud |
|||
|
Rakendusuuringud |
|||
|
— ettevõtjate tõhusa koostöö korral (suurettevõtjate piiriülene koostöö või koostöö vähemalt ühe VKEga) või ettevõtja ja teadusasutuse koostöö või — olenevalt tulemuste laialdasest levitamisest |
|
|
|
|
Tootearendus |
|||
|
— ettevõtjate tõhusa koostöö korral (suurettevõtjate piiriülene koostöö või koostöö vähemalt ühe VKEga) või ettevõtja ja teadusasutuse koostöö või — olenevalt tulemuste laialdasest levitamisest |
|
|
|
5.2. Teostatavusuuringuteks antav abi
A) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
…
…
B) Palun täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad, sealhulgas ülemmäära suurendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul (edaspidi „VKde boonus”):
…
…
5.3. Teadustaristu rajamiseks ja ajakohastamiseks antav abi
A) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
…
…
B) Täpsustage kohaldatav abi ülemmäär:
…
…
C) Kui teadustaristu tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, kinnitage kastikese märgistamisega, et iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestatakse eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel:
□
Esitage üksikabi puhul asjakohane teave ja tõendid:
…
…
D) Kui teadustaristu saab avaliku sektori toetust nii majanduslikule kui ka mittemajanduslikule tegevusele, kinnitage kastikese märgistamisega, et on kehtestatud järelevalve- ja tagasimaksemehhanism, millega tagatakse, et kohaldatavat maksimaalset abi osatähtsust ei ületata:
□
Esitage asjakohane teave ja tõendid:
…
…
E) Kas taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu vastab turuhindadele?
|
□ jah |
□ ei |
Täpsustage:
…
…
F) Kas juurdepääs teadustaristule on avatud mitmele kasutajale läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel?
|
□ jah |
□ ei |
Kui mõnele ettevõtjale võimaldatakse eelisjuurdepääsu, esitage üksikasjad ja märkige selliste ettevõtjate kantav osa investeeringukuludest:
…
…
5.4. VKEdele antav innovatsiooniabi
A) Märkige, millist tegevust teatatud abimeetme raames toetatakse:
a) □ patentide ja muu immateriaalse vara omandamine, valideerimine ja kaitsmine;
b) □ kõrge kvalifikatsiooniga töötajate lähetamine;
c) □ innovatsioonialase nõustamise ja innovatsiooni toetavate teenuste kasutamine.
B) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
…
…
C) Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad:
…
…
5.5. Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi
A) Märkige, millist tegevust teatatud abimeetme raames toetatakse:
□ protsessiinnovatsioon;
□ organisatsiooniinnovatsioon.
B) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
|
Tööjõukulud |
|
|
Vahendite ja seadmete kulud (sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks) |
|
|
Hoonete ja maaga seotud kulud (sellises ulatuses ja sellisel ajavahemikul, mil neid kasutatakse projekti jaoks) |
|
|
Lepinguliste uuringute, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud |
|
|
Otseselt uurimisprojektist tulenevad täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud |
|
C) Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad:
…
…
D) Kui abi antakse suurettevõtjatele, kinnitage kastikese märgistamisega, et nad teevad toetatavas tegevuses koostööd VKEdega, kusjuures koostööd tegevad VKEd kannavad vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest:
□
Esitage üksikabi puhul asjakohane teave ja tõendid:
…
…
5.6. Innovatsiooniklastritele antav abi
A) Kinnitage kastikese märgistamisega, et abi antakse üksnes innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule:
□
Üksikabi puhul esitage üksikasjad:
…
…
B) Kas klastri vahendite kasutamise ja klastri tegevuses osalemise eest küsitav tasu vastab turuhinnale või peegeldab nendega seotud kulusid?
|
□ jah |
□ ei |
Täpsustage:
…
…
C) Kas juurdepääs klastri territooriumile, käitistele ja tegevusele on avatud mitmele kasutajale läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel?
|
□ jah |
□ ei |
Kui mõnele ettevõtjale võimaldatakse eelisjuurdepääsu, esitage üksikasjad ja märkige selliste ettevõtjate kantav osa investeeringukuludest:
…
…
D) Üksikabi puhul esitage teave innovatsiooniklastri kavandatud või eeldatava spetsialiseerumise, olemasoleva piirkondliku potentsiaali ning liidus asuvate sarnase eesmärgiga klastrite kohta:
…
…
5.6.1. Investeerimisabi
A) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
…
…
B) Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad, sealhulgas artikli 107 lõike 3 punktidele a ja c vastavates abi saavates piirkondades asuvate klastrite puhul kohaldatav ülemmäära suurendamine (edaspidi „boonused”):
…
…
5.6.2. Tegevusabi
A) Märkige, millist tegevust teatatud abimeetme raames toetatakse:
a) □ klastri arendamine;
b) □ klastri turundamine;
c) □ klastri vahendite haldamine;
d) □ koolitusprogrammide, seminaride ja konverentside korraldamine.
B) Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:
…
…
C) Palun täpsustage kohaldatav abi ülemmäär ja abi kestus:
…
…
6. Teatatud abimeetme kokkusobivuse hindamine
Üksikabi puhul esitage abi saava projekti või tegevuse üksikasjalik kirjeldus:
…
…
6.1. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse
A) Palun määratlege täpselt eesmärk ning selgitage, kuidas kavatsetakse teatatud meetmega edendada liidus teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni:
…
…
B) Kas abikava on osa ulatuslikust programmist või tegevuskavast teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni või aruka spetsialiseerumise strateegiate edendamiseks?
|
□ jah |
□ ei |
Palun täpsustage, lisades vajaduse korral viite varasemate samalaadsete abimeetmete hindamisele:
…
…
A) Kas teatatud meetme tõttu projekti maht suureneb?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun täpsustage suurenemise laadi ning esitage asjakohased tõendid:
a) □ projekti kogukulude suurenemine (ilma et abisaaja kulud väheneksid, võrreldes olukorraga, kui abi ei antaks);
b) □ teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud töötajate arvu suurenemine;
c) □ muu suurenemine.
…
…
B) Kas teatatud meetme tõttu projekti maht suureneb?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun täpsustage suurenemise laadi ning esitage asjakohased tõendid:
a) □ projekti eeldatavate väljundite arvu suurenemine;
b) □ projektile kõrgemate eesmärkide seadmine, mida näitab kaasatud partnerite suurem arv, teadusliku või tehnoloogilise läbimurde suurem tõenäosus või suurem ebaõnnestumise oht (mis on seotud eelkõige projekti pikaajalisuse või projekti tulemuste ebakindlusega);
c) □ muu suurenemine.
…
…
C) Kas teatatud meede kiirendab projekti elluviimist?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun esitage asjakohased tõendid:
…
…
D) Kas teatatud meetme tõttu suureneb projektile kuluv kogusumma?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun täpsustage suurenemise laadi ning esitage asjakohased tõendid:
a) □ abisaaja poolt teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kulutatava kogusumma suurenemine kas absoluutsummas või suhtena kogukäibesse;
b) □ muutused projekti eelarves (ilma et teiste projektide eelarved vastavalt väheneksid).
c) □ muu suurenemine.
…
…
E) Kas teatatud meetme suhtes korraldatakse ühiste huvide saavutamisse antud panuse järelhindamine, mille tulemused avalikustatakse?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun täpsustage:
…
…
6.2. Riigi sekkumise vajadus
A) Milline turutõrge takistab käesoleval juhul teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning põhjendab riigiabi andmise vajadust? Esitage tõendavad dokumendid:
a) □ positiivne välismõju/teadmiste levik;
b) □ puudulik ja moondunud teave;
c) □ kooskõlastamise ja võrgustikuga seotud tõrked.
…
…
B) Palun selgitage, kuidas on teatatud meetmega võimalik tõhusalt leevendada turutõrkeid, mis on seotud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisega ilma abita
…
…
6.2.1. Üksikabi
A) Palun selgitage, kas abi aitab kõrvaldada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud üldist turutõrget liidus või konkreetset turutõrget, mis on seotud näiteks teatava majandussektori või tegevusharuga:
…
…
B) Palun esitage võimaluse korral valdkondlikud võrdlused ja muud väidetava turutõrke analüüsi toetavad uuringud:
…
…
C) Võimaluse korral esitada palun teave mis tahes teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni projektide või tegevuse kohta, mis tehnoloogilise sisu, riskitaseme ja ulatuse poolest sarnanevad teatatud meetmega seotud projektidega, ning selgitage, miks on abi käesoleval juhul vajalik:
…
…
6.3. Abimeetme asjakohasus
A) Palun selgitage, kuidas on kindlaks tehtud riigiabi kui valikulise poliitikavahendi eelised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel ning esitage sellega seotud mõjuhinnangud ja tõendavad dokumendid:
…
…
B) Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude või muude kohustuslike tasudega või soodushinnaga saadud maa, tooted või teenused), siis esitage muude võimaluste analüüs ning selgitage, miks või kuidas muud liiki abi ei ole kindlaks tehtud turutõrgete kõrvaldamiseks nii sobiv:
…
…
6.4. Ergutav mõju
A) Kinnitage kastikese märgistamisega, et teatatud meetme alusel abi andes tagatakse, et asjaomane teadus-, arendus- või innovatsioonitegevus ei alanud enne seda, kui abisaaja esitas abitaotluse riigi ametiasutustele ( 77 ) ning märkige üksikabi puhul asjaomased kuupäevad:
□
…
…
B) Palun kinnitage kastikese märgistamisega, et abitaotlus sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtja suurust, projekti kirjeldust (sh asukoht ning algus- ja lõppkuupäev), projekti teostamiseks vajalikku avaliku sektori toetuse summat ja abikõlblike kulude loetelu:
□
…
…
C) Kui abi antakse maksualaste abimeetmete kaudu, esitage üksikasjad ja mahupõhiste meetmete puhul nende ergutava mõju hinnang:
…
…
6.4.1. Üksikabi
A) Palun kirjeldage vastupidise stsenaariumi abil abisaaja käitumist juhul, kui abi ei anta, ning täpsustage kavandatud muutuse ulatust:
…
…
B) Palun esitage teatatud meetme puhul olulisi andmeid ja esitage tõendavad dokumendid: juhatuse dokumendid, riskianalüüs, finantsaruanded, äriplaanid, eksperdiarvamused ja muud hinnatava projektiga seotud uuringud:
a) □ kasumlikkus;
b) □ investeeringu summa ja rahavoogude ajakava;
c) □ kaasnev riskitase.
…
…
C) Märkige võimaluse korral majandussektorit käsitlev teave, mis tõendab, et abisaaja vastupidine stsenaarium, nõutav kasumlikkus ja oodatavad rahavood on põhjendatud:
…
…
6.5. Abi proportsionaalsus
A) Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida väljendatakse brutoekvivalendina, esitage üksikasjalikud andmed brutoekvivalendi arvutamiseks kasutatud metoodika kohta ja selle aluseks olevad tõendatavad andmed, ning üksikabi puhul täpsustage, millise heakskiidetud abikava alusel on abi antud:
…
…
Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ja see ületab kuni 10 protsendipunkti võrra TAI-raamistikus sätestatud abi ülemmäärasid, kinnitage palun, et:
a) □ projekti edukuse korral tagatakse teatatud meetmega, et ettemakse tagasimaksmisel ei ole intressimäär väiksem diskontomäärast, mida kohaldatakse vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta ( 78 );
b) □ kui teadustegevus on eduka teadustegevuse määratlusest veelgi tulemuslikum, nõuab asjaomane liikmesriik ettemakstud summa tagasimaksest suuremaid makseid ja kohaldatavale diskontomäärale vastavat intressi;
c) □ ebaõnnestumise või osalise edu korral peaks tagasimakse olema proportsionaalne saavutatud eduga.
Esitage ettemakse tagasimakse üksikasjad ja määratlege mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel selgelt, millisel juhul loetakse toetatavat tegevust edukaks:
…
…
B) Kui abi antakse maksumeetmena, selgitage, kuidas on arvutatud abi osakaal, ning esitage kõik asjakohased üksikasjad:
□ individuaalsete projektide alusel;
□ ettevõtja tasandil kogu maksuvähenduse ja mitte rohkem kui kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul tekkinud kõikide abikõlblike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude summa suhtena.
…
…
6.5.1. Üksikabi
A) Palun esitage abi saava projekti põhjalik äriplaan (koos abiga ja ilma abita), sh kõik asjakohased eeldatavad kulud ja tulud:
…
…
Kui abisaaja peab tegema valiku abi saava projekti või alternatiivse ilma abita projekti vahel, esitage ka vastupidise stsenaariumi projekti põhjalik äriplaan:
…
…
B) Alternatiivse projekti puudumisel selgitage, et abisumma ei ületa abi saava projekti piisavat kasumlikkust tagavat miinimumi, võimaldades näiteks saavutada projekti sisemise tulumäära, mis vastab sektori või asjaomase ettevõtja vastavale võrdlusnäitajale:
…
…
C) Kui abisaaja peab tegema valiku abi saava projekti või alternatiivse ilma abita projekti vahel, selgitage, et abi piirdub miinimumiga, mis on vajalik abi saava projekti täiendavate netokulude katmiseks võrreldes vastupidise stsenaariumi projektiga, võttes vajaduse korral arvesse eri äristsenaariumide tõenäosust:
…
…
Palun esitage mis tahes tõendavad dokumendid, nt äriühingu sisedokumendid, mis näitavad, et vastupidine projekt on selgelt määratletud ja piisavalt prognoositav alternatiivne projekt, mida abisaaja on ettevõttesisesel otsustamisel kaalunud:
…
…
D) Palun selgitage, kuidas abisumma on kindlaks määratud ja esitage tõendavad dokumendid:
…
…
E) Kas juhul, kui abi saava tegevuse teostamiseks on mitu kandidaati, antakse abi läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel?
|
□ jah |
□ ei |
Palun esitage üksikasjalik selgitu:
…
…
F) Kui abi antakse rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste kõrvaldamiseks, esitage tõendid, mis näitavad, et konkurendid väljaspool Euroopa Liitu on saanud (tavajuhul viimase kolme aasta jooksul) või saavad kas kaudselt või otseselt samaväärse osakaaluga abi samalaadsete projektide jaoks:
…
…
Võimaluse korral esitage piisavalt teavet, et hinnata vajadust võtta arvesse kolmanda riigi konkurendi konkurentsieelist:
…
…
6.6. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine
Palun märkige, kas:
a) abi andmise tingimusena peab abisaaja asukoht või peamine tegevuskoht asuma asjaomases liikmesriigis:
|
□ jah |
□ ei |
b) abi andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama teatavas riigis toodetud või pakutavaid kaupu või teenuseid:
|
□ jah |
□ ei |
c) abimeetmega piiratakse võimalust, et abisaaja kasutab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi muudes liikmesriikides:
|
□ jah |
□ ei |
d) abimeetmega pannakse abisaajale mis tahes muu kohustus:
|
□ jah |
□ ei |
Kui vastus mõnele selles punktis esitatud küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad:
…
…
6.6.1. Abikava
Abikavade puhul näidake, kuidas tagatakse, et igasugune negatiivne mõju piirdub miinimumiga (võttes arvesse näiteks asjaomaste projektide suurust, üksikabi ja kumulatiivse abi summasid, eeldatavate abisaajate arvu ning asjaomaste sektorite omadusi) ning esitage varasemate sarnaste kavade mõjuhinnangud või järelhindamised.
…
…
6.6.2. Üksikabi
A) Kirjeldage, milline on abi tõenäoline mõju konkurentsile ja innovatsiooniprotsessile:
…
…
B) Täpsustage, milliseid tooteturge võib abi tõenäoliselt mõjutada ja abisaaja praegust turuosa igal asjaomasel turul, samuti abi saavast tegevusest tulenevat muutust nendes turuosades:
…
…
C) Nimetage abisaaja peamised konkurendid igal asjaomasel tooteturul ja märkige nende turuosa:
…
…
Võimaluse korral esitage asjakohane Herfindahli-Hirschmani indeks (HHI):
…
…
D) Palun esitage teavet iga asjaomase tooteturu klientide või tarbijate kohta, keda abi saavad tegevused mõjutavad:
…
…
E) Kirjeldage asjaomaste turgude struktuuri ja dünaamikat:
a) hiljutised arengud ja majanduskasvu väljavaated:
…
…
b) peamiste turuosaliste poolt sarnastele projektidele kulutatud summa:
…
…
c) takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel:
…
…
d) tasakaalustava ostujõu olemasolu:
…
…
e) tulevikuturu pärast konkureerimise stiimulid:
…
…
f) toodete eristamine ja konkurentsi tihedus:
…
…
g) muud omadused, mis võivad mõjutada konkurente, kliente või tarbijaid.
…
…
F) Kas abisaaja saab mõjutada valikuprotsessi näiteks soovitades ettevõtjaid või mõjutades teadustegevuse kava?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun esitage üksikasjad:
…
…
G) Kas abi on antud liigse tootmisvõimsusega turgudele või taandarenevale majandussektorile?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun esitage üksikasjad:
…
…
H) Kas abisaaja on kaalunud abi saava tegevuse jaoks alternatiivseid asukohti?
|
□ jah |
□ ei |
Palun esitage üksikasjalik selgitu:
…
…
7. Muu teave
Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks TAI-raamistikus:
…
…
OSA III.3.A
Täiendava teabe leht raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks antava abi kohta: üksikabi
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellisest päästmisest antavast üksiktoetusest teatamiseks, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ( 79 )(edaspidi „suunised”).
1. Kõlblikkuskriteeriumid
1.1. Raskustes olev ettevõtja
A) Kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, ( 80 ) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist ( 81 )?
|
□ jah |
□ ei |
B) Kas tegemist on äriühinguga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ( 82 ) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?
|
□ jah |
□ ei |
C) Kas asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kas ettevõtja vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil?
|
□ jah |
□ ei |
D) Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE:
— kas ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on kahe viimase aasta kohta olnud suurem kui 7,5
— ja
— kas ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on viimasel kahel aastal olnud alla 1,0?
|
□ jah |
□ ei |
E) Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-d esitatud küsimustest, põhjendage palun vastust, viidates vastuses lisas esitatud tõendusmaterjalile või dokumentidele (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu suhtes kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või tõendid selle kohta, et võlausaldajate taotlusel maksujõuetusmenetluse algatamise kriteeriumid on riigisisese äriühinguõiguse kohaselt täidetud jne).
1.2. Tungiva likviidsusvajadusega ettevõtja puhul:
Kui leiate, et abisaaja on kõlblik saama päästmisabi, kuigi teda ei saa käsitada raskustes oleva äriühinguna, palun selgitage, miks olete seisukohal, et ettevõtjal on tungiv likviidsusvajadus erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu, lisades viited tõendusmaterjalile või dokumentidele (nt rahavooprognoosid).
1.3. Vastasutatud ettevõtja/suurem kontsern:
A) Millal ettevõtja asutati?
…
B) Mis ajast on ettevõtja tegutsenud?
…
C) Kas ettevõtja kuulub suuremasse kontserni?
|
□ jah |
□ ei |
D) Kui vastus punktile c on jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline struktuur liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kulude meelevaldsest organisatsioonisisesest jaotamisest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.
1.4. Valdkondlik ulatus:
Kas ettevõtja tegutseb:
|
A) söesektor: (1) |
□ jah |
□ ei |
|
B) terasesektor: (2) |
□ jah |
□ ei |
|
C) sektoris, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erisätteid : (3) |
□ jah |
□ ei |
|
(1) Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses. (2) Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas. (3) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1). |
||
2. Kokkusobivus siseturuga
2.1. Abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki:
A) Kas abisaaja asub piirkonnas või piirkondades (NUTS II tasandil), kus töötuse määr on kas:
— ELi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades või
— riigi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades?
|
□ jah |
□ ei |
B) Kas tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul)?
|
□ jah |
□ ei |
C) Kas ettevõtjal on konkreetses piirkonnas või sektoris oluline süsteemne roll? Kas tema väljumisel turult võib olla negatiivseid tagajärgi (näiteks olulise sisendi tarnija puhul)?
|
□ jah |
□ ei |
D) Kas on olemas üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse katkemise oht?
|
□ jah |
□ ei |
E) Kas krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti?
|
□ jah |
□ ei |
F) Kas asjaomase ettevõtja turult lahkumine tooks kaasa olulise tehnilise teabe või oskusteabe korvamatut kao?
|
□ jah |
□ ei |
G) Kas abisaaja pankrot põhjustaks mõne eespool loetlemata, kuid samalaadse tõsise raskuse?
|
□ jah |
□ ei |
H) Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-g esitatud küsimustest, siis põhjendage vastust igakülgselt, lisades viite lisas esitatud täiendavale tõendusmaterjalile või dokumentidele.
…
…
2.2. Asjakohasus/Abi vorm
A) Kas abi antakse laenugarantii või laenu kujul?
|
□ jah |
□ ei |
B) Kui vastus on jaatav, kirjeldage palun laenu või garantii tingimusi ja lisage asjaomased dokumendid (nt laenu- või garantiilepingu projekt).
…
…
C) Kas laenu intressimäär (või garantiiga tagatud laenu kogu finantskulu, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole madalam kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises ( 83 ) tavalisi tagatisi pakkuva, madala reitingukategooriaga ettevõtja puhul?
|
□ jah |
□ ei |
D) Palun selgitage, kuidas päästmisabi kasutatakse; kas päästmisabi kasutatakse selleks, et rahastada struktuurimeetmeid, näiteks oluliste ettevõtjate või varade omandamist, kui abisaaja ei vaja neid päästmisperioodil ellujäämiseks?
|
□ jah |
□ ei |
E) Kui jah, palun selgitage.
…
…
F) Kas laen makstakse tagasi maksta ja garantii lõppeb mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist abisaajale?
|
□ jah |
□ ei |
G) Kas te kohustute mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast päästmisabimeetme heakskiitmist esitama komisjonile ühe järgnevatest, kas:
— tõendid, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või garantii on lõpetatud, või
— ümberkorraldusplaani või
— likvideerimiskava, milles on koos põhjendustega ära näidatud etapid, mis viivad täiendava abita ja mõistliku aja jooksul abisaaja likvideerimiseni?
|
□ jah |
□ ei |
2.3. Abi proportsionaalsus/abi piiramine miinimumiga
Kas päästmisabi summa määratakse kindlaks vastavalt suuniste I lisas sätestatud valemile?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun kirjeldage päästmisabi summa arvutamist valemi kohaselt.
Kui päästmisabi summa ületab I lisas sätestatud valemi kohaselt tehtud arvutusi, esitage palun nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul.
…
…
2.4. Negatiivne mõju – ühekordse abi põhimõte
Kas ettevõtja (või kontsern, millesse ta kuulub) on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust ( 84 ) ja/või teatamata abi?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide komisjoni varasemale otsusele jne) ( 85 ).
…
…
3. Muu teave
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks suuniste alusel:
…
…
OSA III.3.B
Täiendava teabe leht raskustes olevate mittefinantsettevõtjate ümberkorraldamiseks antava abi kohta: üksikabi
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellisest ümberkorraldamiseks antavast üksiktoetusest teatamiseks, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ( 86 )(edaspidi „suunised”).
1. Kõlblikkuskriteeriumid
1.1. Raskustes olev ettevõtja
A) Kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, ( 87 ) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist ( 88 )?
|
□ jah |
□ ei |
B) Kas tegemist on äriühinguga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ( 89 ) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?
|
□ jah |
□ ei |
C) Kas asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kas ettevõtja vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil?
|
□ jah |
□ ei |
D) Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE:
— kas ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud viimasel kahel aastal suurem kui 7,5
— ja
— kas ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud viimasel kahel aastal alla 1,0?
|
□ jah |
□ ei |
E) Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-d esitatud küsimustest, põhjendage palun vastust, viidates vastuses lisas esitatud tõendusmaterjalile või dokumentidele (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu suhtes kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või tõendid selle kohta, et võlausaldajate taotlusel maksujõuetusmenetluse algatamise kriteeriumid on riigisisese äriühinguõiguse kohaselt täidetud jne).
1.2. Vastasutatud ettevõtja või suurem kontsern
A) Millal ettevõtja asutati? …
B) Mis ajast on ettevõtja tegutsenud? …
C) Kas ettevõtja kuulub suuremasse kontserni?
|
□ jah |
□ ei |
D) Kui vastus on jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline struktuur liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kulude meelevaldsest organisatsioonisisesest jaotamisest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.
1.3. Valdkondlik ulatus
Kas ettevõtja tegutseb:
|
A) söesektoris: (1) |
□ jah |
□ ei |
|
B) terasesektoris: (2) |
□ jah |
□ ei |
|
C) sektoris, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erisätteid : (3) |
□ jah |
□ ei |
|
(1) Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses. (2) Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas. (3) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1). |
||
1.4. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad
A) Kas ettevõtja pakub üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid?
|
□ jah |
□ ei |
B) Kui vastus punktile a on jaatav, siis palun kirjeldage üldist majandushuvi pakkuvat teenust ja esitage ülesande andmise akti koopia.
…
…
C) Kui vastus punktile a on jaatav, siis palun märkige ettevõtjale avaliku teenuse eest makstava hüvitise summa, kirjeldage hüvitise arvutamise metoodikat ja esitage avaliku teenuse hüvitise arvutamise meetodi kindlaksmääramise õiguslik alus.
…
…
2. Kokkusobivus siseturuga
2.1. Abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki:
A) Kas abisaaja asub piirkonnas või piirkondades (NUTS 2. tasandil), kus töötuse määr on kas:
— ELi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades või
— riigi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades.
|
□ jah |
□ ei |
B) Kas tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul)?
|
□ jah |
□ ei |
C) Kas ettevõtjal on konkreetses piirkonnas või sektoris oluline süsteemne roll? Kas tema väljumisel turult võib olla negatiivseid tagajärgi (näiteks olulise sisendi tarnija puhul)?
|
□ jah |
□ ei |
D) Kas on olemas üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse katkemise oht?
|
□ jah |
□ ei |
E) Kas krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti?
|
□ jah |
□ ei |
F) Kas asjaomase ettevõtja turult lahkumine tooks kaasa olulise tehnilise teabe või oskusteabe korvamatut kao?
|
□ jah |
□ ei |
G) Kas abisaaja pankrot põhjustaks mõne eespool loetlemata, kuid samalaadse tõsise raskuse?
|
□ jah |
□ ei |
H) Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-g esitatud küsimustest, siis põhjendage vastust igakülgselt, lisades viite lisas esitatud täiendavale tõendusmaterjalile või dokumentidele.
…
…
2.2. Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine
Palun esitage ümberkorralduskava, ( 90 ) mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus ( 91 ) mõistliku aja jooksul koos turu-uuringu ja tundlikkusanalüüsiga, milles määratakse kindlaks toetusesaaja tegevust enim mõjutavad parameetrid ja peamised edaspidised riskifaktorid (palun järgige nii palju kui võimalik suuniste II lisas sätestatud soovituslikku ümberkorraldamiskava).
3. Vajadus riigi sekkumise järele/ergutav mõju
|
3.1. |
Palun võrrelge ümberkorralduskavas sätestatud meetmeid riigiabi mittehõlmava usaldusväärse alternatiivse stsenaariumiga, ( 92 ) näidates, et alternatiivse stsenaariumi korral punktis 2.1 kirjeldatud eesmärki või eesmärke ei saavutataks või need saavutataks piiratumas ulatuses. |
|
3.2. |
Palun tõendage, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele (punkt 2.1); |
4. Asjakohasus
|
4.1. |
Palun kirjeldage lühidalt valitud riigiabi meetmed, sealhulgas nende liiki, summat ja rahastamist ( 93 ): … … |
|
4.2. |
Palun selgitage, kas abisaaja probleemid on tingitud likviidsus- ja/või maksevõimeprobleemidest või mõlemast: … … |
|
4.3. |
Palun tõendage, et valitud riigiabi meetmed on asjakohased, et lahendada punktis 4.2 kirjeldatud probleeme (st likviidsus- või maksevõimeprobleeme). … … |
5. Abi proportsionaalsus/abi piiramine miinimumini
5.1. Omapanus
B) Palun kirjeldage ümberkorralduskulude iga kategooriat ja kategooriasse kuuluvate kulude summat, esitage ümberkorralduskulude kogusumma ja näidake, kui suur osa ümberkorraldamiskuludest kaetakse omapanusega:
…
…
C) Palun kirjeldage, milline ja kui suur on abisaaja, tema osanike ja võlausaldajate, kontserni või uute investorite vahenditest saadav omapanus ümberkorralduskulude katmisse alates omavahendite abisaaja, selle osanike või kreeditoride või seda hõlmava kontserni või uutelt investoritelt.
…
…
D) Palun selgitage, miks seda saab pidada tegelikuks omapanuseks, mis ei sisalda abi:
…
…
E) Palun tõendage, et omapanus avaldab ettevõtja maksevõimele või likviidsusele mõju, mis on võrreldav antud abiga, ( 95 ) ning kui see nii ei ole, siis selgitage, miks, viidates vajaduse korral täiendavatele dokumentidele (nt bilanss, rahavoogude aruanded):
…
…
5.2. Kulude jagamine
A) Kas abisaaja kahjud on täielikult arvesse võetud ja jagatud olemasolevate osanike ja/või allutatud võlakirjade omanike vahel ning nende poolt kantud?
|
□ jah |
□ ei |
B) Kui vastus punktile a on jaatav, siis esitage selle kohta abisaaja bilansi ajakohasel analüüsil põhinevad tõendid.
…
…
C) Kas abisaaja sularaha väljavoolu omakapitaliinstrumentide ja/või allutatud võla omanikele kavatsetakse ümberkorraldusperioodil takistada?
|
□ jah |
□ ei |
D) Kui vastus punktile c on eitav, siis palun selgitage põhjusi.
…
…
E) Kas riik saab mõistliku osa abisaaja väärtuse tulevasest suurenemisest, arvestades riigi omakapitalisüsti suurust võrreldes ettevõtja ülejäänud omakapitaliga pärast seda, kui kahjud on arvesse võetud?
|
□ jah |
□ ei |
F) Kui vastus punktile e on jaatav, palun põhjendage vastust ja esitage tõendid.
…
…
G) Kui abisaaja kahjud ei ole täies ulatuses kantud (vt eespool punkt a) ja/või abisaaja sularaha väljavoolu omakapitaliinstrumentide ja/või allutatud laenu omanikele ümberkorraldusperioodil ei takistata (vt eespool punkt c), siis selgitage palun põhjusi, eelkõige seda, miks nende tingimuste täielik rakendamine tooks kaasa ebaproportsionaalseid tulemusi:
…
…
H) Kas kõrgema nõudeõiguse järguga võla omanikud aitavad taastada abisaaja omakapitaliseisundit?
|
□ jah |
□ ei |
I) Kui vastus punktile h on jaatav, palun selgitage, millisel viisil see aitamine toimub.
…
…
6. Negatiivne mõju
6.1. Ühekordse abi põhimõte
Kas ettevõtja (või kontsern, millesse ta kuulub) on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust ( 97 ) ja/või teatamata abi?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide komisjoni varasemale otsusele jne) ( 98 ).
…
…
6.2. Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed:
A) Palun kirjeldage varade võõrandamist, tootmisvõimsuse või turuosa vähendamist, milleks on kohustus võetud. Näidake, et kohustustega hõlmatud võõrandamine, mahakandmine ja kahjumliku tegevuse lõpetamine ei ole abisaaja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks vajalik. Märkige palun ka turud, kus võõrandamine toimub, ja selle ajakava ( 99 ). Märkige, kas abisaaja hõlbustab võõrandamist, näiteks tegevuste eraldamise kaudu ning lubades mitte üle meelitada võõrandatava ettevõtte kliente.
…
…
B) Kui struktuursed meetmed võivad erakorraliselt seisneda üksnes vara loovutamises ning ei ole vaja luua elujõulist üksust, kes suudaks turul konkureerida, palun tõendage, et muud liiki struktuurimeetmed ei oleks asjakohased või et muud struktuurimeetmed võiksid tõsiselt ohustada ettevõtja elujõulisust:
…
…
C) Kas abisaaja lubab ümberkorraldusperioodil hoiduda mis tahes äriühingu aktsiate omandamisest, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik selleks, et tagada oma pikaajaline elujõulisus, ning siis ainult juhul, kui komisjoni on teavitatud ja temalt nõusolek saadud?
|
□ jah |
□ ei |
D) Kas abisaaja lubab oma tooteid ja teenuseid turundades vältida riigi toetuse reklaamimist konkurentsieelisena?
|
□ jah |
□ ei |
E) Kas kavandatakse muid käitumuslikke meetmeid?
|
□ jah |
□ ei |
…
…
F) Kas riiklikud ametiasutused või abisaaja võtavad meetmeid, mille eesmärk on edendada avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge, näiteks soodustades turule tulekut ja turult väljumist ( 100 )?
|
□ jah |
□ ei |
G) Kui vastus punktile f on jaatav, kirjeldage palun, mis meetmed need on ja millistel turgudel neid võetakse, näidates, kuidas meetmed on otseselt või kaudselt seotud abisaaja tegevusega:
…
…
I) Kui vastus punktile h on jaatav, palun täpsustage.
…
…
7. Muu teave
|
7.1. |
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks suuniste alusel: (nt meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, või abi uue töökoha leidmisel): … … |
OSA III.3.C
Täiendava teabe leht päästmisabi, ümberkorraldusabi ja/või ajutise ümberkorraldustoetuse kohta: abikavad
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellise päästmisabi, ümberkorraldusabi ja/või ajutise ümberkorraldustoetuse kohta, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ( 102 )(„edaspidi „suunised””).
1. Kava ulatus
|
1.1. |
Kas abikava hõlmab:
|
2. Kõlblikkuskriteeriumid
|
2.1. |
Kas abikava piirdub raskustes olevate VKEde ( 103 ) ja väiksemate riigi osalusega ettevõtjatega ( 104 ) (edaspidi koos „VKEd”, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti)?
|
|
2.2. |
Kas kava kohaldatakse ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes täidavad ühte järgmistest kõlblikkuskriteeriumidest: a) Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, ( 105 ) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist ( 106 )?
b) Tegemist on VKEga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ( 107 ) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?
c) Tegemist on VKEga, kelle suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kes vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil.
d) Väiksemad riigi osalusega ettevõtjad — ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7.5 ja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on viimase kahe aasta jooksul alla 1.0
|
|
2.3. |
Kas kavaga on ette nähtud, et päästmisabi või ajutist ümberkorraldusabi või mõlemat võib anda VKEdele, kes ei vasta raskustes olevate ettevõtjate kriteeriumidele, kuid kellel on erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu tungiv likviidsusvajadus?
|
|
2.4. |
Kui vastus punktile 2.3 on jah, selgitage palun, kuidas hinnatakse VKE tungivat likviidsusvajadust ning milliseid asjaolusid peetakse erandlikeks ja ettenägematuteks. … … |
|
2.5. |
Kas kava kohaldatakse vastloodud VKEde suhtes?
|
|
2.6. |
Kas kava kohaldatakse VKEde suhtes, kes tegutsevad järgmistes sektorites:
|
||||||||||||
3. Abi ülemmäär
|
3.1. |
Kas maksimaalne abisumma, mis VKE-le kava raames antakse, on piiratud maksimaalselt 10 miljonit euroga, sh muudest allikatest või muude kavade raames saadud abi?
|
|
3.2. |
Palun märkige VKE-le kava alusel antava abi maksimaalne summa: … … |
4. Kokkusobivus siseturuga
|
4.1. |
Ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmine: a) Kas kava kohaldatakse ainult juhtudel, kui abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa sotsiaalprobleeme või turutõrkeid, eelkõige: — innovaatilise VKE või suurte kasvuvõimalustega VKE turult lahkumisel võib olla negatiivseid tagajärgi; —
— teiste kohalike või piirkondlike VKEdega tihedalt seotud VKE turust väljumisel võib olla negatiivseid tagajärgi; —
— krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti või —
— võiks tekkida muid sarnaseid raskusi, mida abisaaja peab nõuetekohaselt põhjendama. —
b) Kui vastus mis tahes küsimusele alapunktis a on jaatav, palun esitage vastuse täielik põhjendus ja selgitage kriteeriume, mille alusel siseriiklikud ametiasutused peavad hindama panust ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisse. … … |
4.2. Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine
Kas seoses ümberkorraldusabi andmisega tuleb esitada ümberkorralduskava, ( 108 ) mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus ( 109 ) mõistliku aja jooksul (vt esialgne ümberkorraldamiskava suuniste II lisas)?
|
□ jah |
□ ei |
5. Vajadus riigi sekkumise järele ja ergutav mõju
|
5.1. |
Kas ümberkorraldusabi andmisel on kavaga ette nähtud, et riiklikud ametiasutused võrdlevad ümberkorralduskavas esitatud meetmeid riigiabi mittehõlmava usaldusväärse alternatiivse stsenaariumiga, ( 110 ) näidates, et alternatiivse stsenaariumi korral punktis 4.1 kirjeldatud eesmärki või eesmärke ei saavutataks või need saavutataks piiratumas ulatuses? Eelkõige näidake, kas kavas nõutakse tõendamist, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.1.
|
|
5.2. |
Kui vastus punktile 5.1 on jaatav, siis palun selgitage, milliste kriteeriumide alusel riiklikud ametiasutused seda hindavad. … … |
6. Asjakohasus
|
6.1. |
Kas kava alusel antav abi piirdub laenugarantiide või laenudega?
|
|
6.2. |
Kas kavaga nõutakse, et laenu rahastamiskulud (või laenugarantii puhul garanteeritud laenu rahastamiskulud kokku, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole väiksemad kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises ( 111 ) tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja puhul?
|
|
6.3. |
Kas kavas on ette nähtud, et päästmisabi antakse kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida abisaaja seisundit?
|
|
6.4. |
Kas kavaga on ette nähtud, et kuue kuu jooksul pärast päästmisabi andmist makstakse laen tagasi või garantii lõpetatakse, kui enne seda tähtaega: a) ei ole riiklikud ametiasutused ümberkorralduskava või likvideerimiskava heaks kiitnud või b) ei ole abisaaja esitanud lihtsustatud ümberkorralduskava ( 112 ) (ajutise ümberkorraldustoetuse puhul)?
|
|
6.5. |
Kas kavaga on ette nähtud, et päästmisabi ei tohi kasutada selleks, et rahastada struktuurimeetmeid, näiteks oluliste ettevõtjate või varade omandamist, kui abisaaja ei vaja neid päästmisperioodil ellujäämiseks?
|
|
6.6. |
Selgitage palun, milliste kriteeriumide alusel hindavad riiklikud ametiasutused, mil määral abisaaja probleem seondub likviidsuse või maksevõime või mõlemaga, ja kuidas nad valivad riigiabi vahendid, mille abil lahendada tuvastatud probleeme kõige asjakohasemal viisil: … … |
|
6.7. |
Kas kava alusel antav ajutine ümberkorraldustoetus piirdub laenugarantiide või laenudega?
|
|
6.8. |
Kas kavaga nõutakse, et laenu rahastamiskulud (või laenugarantii puhul garanteeritud laenu rahastamiskulud kokku, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole väiksemad kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja puhul?
|
|
6.9. |
Kas kavaga on ette nähtud, et ajutise ümberkorraldustoetuse eest nõutavat tasu suurendatakse vähemalt 50 baaspunkti võrra 12 kuud pärast esimese väljamakse tegemist abisaajale (millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood)?
|
|
6.10. |
Kas kavaga on ette nähtud, et ajutist ümberkorraldustoetust antakse kõige rohkem 18 kuuks, millest arvatakse maha vahetult eelnenud päästmisabi perioodi?
|
|
6.11. |
Kas kavaga on ette nähtud, et hiljemalt kuus kuud pärast ajutise ümberkorraldustoetuse esimese väljamakse tegemist, millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood, kiidavad riiklikud ametiasutused heaks lihtsustatud ümberkorralduskava?
|
|
6.12. |
Kas kavaga on ette nähtud, et 18 kuu jooksul pärast ajutise ümberkorraldustoetuse andmist, millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood, tuleb laen tagastada või garantii lõpetada, välja arvatud juhul, kui enne seda tähtaega esitatakse abisaaja ümberkorraldus- või likvideerimiskava, ning riiklikud ametiasutused on selle heaks kiitnud?
|
7. Abi proportsionaalsus või abi piiramine miinimumini
7.1. Abisumma
a) Kas kavaga on ette nähtud, et abisumma ei ületa suuniste I lisas esitatud valemi põhjal tehtud arvutuse tulemust?
|
□ jah |
□ ei |
b) Kui vastus punktile a on eitav, kas kavaga nõutakse, et tuleb koostada likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul (18 kuud ajutise ümberkorraldustoetuse puhul)?
|
□ jah |
□ ei |
c) Kui vastus punktile b on jaatav, palun selgitage, mis alustest ja teabest lähtuvalt riiklikud ametiasutused uurivad, kas likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul (18 kuud ajutise ümberkorraldustoetuse puhul), on põhjendatud:
…
…
7.2. Omapanus
a) Kas kavaga nõutakse, et abisaaja, tema osanike ja võlausaldajate, kontserni või uute investorite vahenditest saadav tegelik omapanus (mis ei sisalda abi) ümberkorralduskulude katmisse oleks vähemalt 40 % ümberkorralduskuludest keskmise suurusega ettevõtja puhul ja 25 % ümberkorralduskuludest väikeettevõtja puhul?
|
□ jah |
□ ei |
b) Kui vastus punktile a on jaatav, palun selgitage, millest lähtudes riiklikud ametiasutused hindavad, kas abisaaja omapanus on tegelik ja ei sisalda abi.
…
…
c) Kas kavaga on ette nähtud, et omapanus avaldab ettevõtja maksevõimele või likviidsusele mõju, mis on võrreldav antud abiga ( 113 )?
|
□ jah |
□ ei |
d) Kui vastus punktile c on jaatav, palun selgitage, kuidas riiklikud ametiasutused seda hindavad:
…
…
7.3. Kulude jagamine
Täita juhul, kui kavaga on ette nähtud, et riigiabi saab anda viisil, mis tugevdab abisaaja omakapitali ( 114 ):
a) Kas kavaga on ette nähtud, et riik võib sekkuda alles pärast seda, kui kahjum on täielikult arvesse võetud ja jagatud olemasolevate osanike ja/või allutatud võlakirjade omanike vahel.
|
□ jah |
□ ei |
b) Kas abisaaja sularaha väljavoolu omakapitaliinstrumentide ja/või allutatud võla omanikele kavatsetakse ümberkorraldusperioodil kõigi võimalike seaduslike vahenditega takistada?
|
□ jah |
□ ei |
c) Kui vastus punktile b on eitav, selgitage palun, milliste kriteeriumide alusel liikmesriikide ametiasutused hindavad, kas selline raha väljavool mõjutab ebaproportsionaalselt neid, kes on lisanud uut omakapitali.
…
…
d) Kas riiklikud ametiasutused lubavad erandeid punktides a ja b kirjeldatud tingimustest?
□ ei
□ jah. Kui jah, palun selgitage.
…
e) Kas riik saab mõistliku osa abisaaja väärtuse tulevasest suurenemisest, arvestades riigi omakapitalisüsti suurust võrreldes ettevõtja ülejäänud omakapitaliga pärast seda, kui kahjum on arvesse võetud?
|
□ jah |
□ ei |
8. Negatiivne mõju
|
8.1. |
Ühekordse abi põhimõte Kas abikava välistab ( 115 ) mis tahes abi andmine VKEdele, kes on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust ( 116 ) ja/või teatamata abi?
|
|
8.2. |
Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed ( 117 ): a) Kas kavaga nõutakse abisaajatelt vara võõrandamist ja tootmisvõimsuse või turuosa vähendamist ( 118 ) koos teabega asjaomaste turgude ( 119 ) ja võõrandamise ajakava kohta ( 120 )?
b) Kas kavaga on ette nähtud, et struktuurimeetmed peaksid olema üldiselt võõrandamised tegevuse jätkuvuse põhimõttel, et ettevõtjad saaksid sobiva ostja korral elujõulisena jätkata ning tõhusalt konkureerida pikas perspektiivis?
c) Kui vastus punktile b on eitav, kas kavaga on ette nähtud, et kui sellist üksust ei ole, võib abisaaja eraldada ja seejärel võõrandada olemasoleva ja asjakohaselt rahastatud tegevuse, luues uue ja elujõulise majandusüksuse, mis peaks olema suuteline konkureerima turul?
d) Kui kava võimaldab võtta struktuurseid meetmeid üksnes vara loovutamise kujul ning ei ole vaja luua elujõulist üksust, kes suudaks turul konkureerida, kas nõutakse tõendamist, et muud liiki struktuurimeetmed ei oleks asjakohased või et muud struktuurimeetmed võiksid tõsiselt ohustada ettevõtja elujõulisust?
e) Kas kavaga on ette nähtud, et abisaajad peavad ümberkorralduste läbiviimise ajal vältima mis tahes äriühingu aktsiate omandamist, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik abisaaja pikaajalise elujõulisuse tagamiseks?
f) Kas kavaga on ette nähtud, et abisaaja lubab oma tooteid ja teenuseid turundades vältida riigi toetuse reklaamimist konkurentsieelisena?
g) Kas kavaga nõutakse abisaajalt sellise äritegevuse vältimist, mille eesmärk on kasvatada kiiresti oma turuosa konkreetsel toote- või geograafilistel turgudel, pakkudes tingimusi (näiteks hinnad ja muud äritingimused), mida ei saa lubada riigiabi mittesaavad konkurendid?
h) Kui vastus punktile g on jaatav, palun täpsustage asjaolusid. Palun selgitage: … i) Kas kavaga on ette nähtud muid käitumuslikke meetmeid? □ ei □ jah. Kui jah, siis palun kirjeldage. … j) Kas abikava võimaldab võtta riiklikel ametiasutustel või abisaajal meetmeid, mille eesmärk on edendada avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge, näiteks soodustades turule tulekut ja turult väljumist ( 121 )?
k) Kui vastus punktile j on jaatav, palun kirjeldage. … … |
9. Üldsätted
|
9.1. |
Kas kava kohaldatakse VKEde suhtes abi saavates piirkondades?
|
|
9.2. |
Kas VKEde suhtes abikava raames abi saavates piirkondades kohaldatakse erisätteid?
|
|
9.3. |
Kui vastus punktile 9.2 on jaatav, palun selgitage, milliseid erisätteid kohaldatakse ja miks on nende kohaldamine õigustatud. … … |
|
9.4. |
Kas riiklikud ametiasutused kavatsevad lubada panust, mis on vähem kui 40 % ümberkorralduskuludest keskmise suurusega ettevõtjate puhul või vähem kui 25 % ümberkorralduskuludest väikeettevõtja puhul?
|
|
9.5. |
Kui vastus punktile 9.4 on jah, selgitage palun, kuidas riiklikud asutused kohaldavad konkurentsimoonutuste piiramise meetmetega seotud nõudeid, et piirata negatiivset süsteemset mõju piirkonnale: … … |
10. Muu teave
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks teatatud meetme hindamiseks suuniste alusel (nt meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, või abi uue töökoha leidmisel):
…
OSA III.4
Täiendava teabe leht filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava abi kohta
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada sellisest abist teatamiseks, mis on hõlmatud komisjoni teatisega filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta ( 122 ).
1. Teatatud abimeetme tunnusjooned
|
1.1. |
Palun kirjeldage võimalikult täpselt abi eesmärki ja kohaldamisala, vajaduse korral iga meetme kohta. … … |
|
1.2. |
Kirjeldage iga meetme ulatust:
|
|
1.3. |
Kas toetatav tegevus on juhul, kui abikava hõlmab transmeedia projektide toetusmeedet, otseselt seotud filmitootmisega?
|
|
1.4. |
Palun märkige, milliste sätetega tagatakse, et abil on kultuuriline eesmärk: … … |
2. Abikõlblikkuse tingimused
|
2.1. |
Palun märkige kavandatava abimeetme raames toetatavate tegevuste või tööde abikõlblikkuse tingimused: … … |
|
2.2. |
Palun märkige kavandatava abimeetme raames toetatavate abisaajate abikõlblikkuse tingimused: — Kas kavas eristatakse abisaajaid kodakondsuse või elukoha järgi? — … — … — Kas abisaajad peavad vastama ka mõnele muule tingimusele lisaks sellele, et neid peab abi maksmise ajal esindama püsiv esindus? — … — … — — Kas juhul, kui abi hõlmab maksuelementi, tuleb abisaajal täita muid kohustusi ja tingimusi lisaks sellele, et maksustatav kasum peab asuma liikmesriigi territooriumil? — … — … — Muud tingimused: — … — … |
3. Kohustuslikud territoriaalsed kulutused
|
3.1. |
Palun märkige, kas meede sisaldab sätteid, milles nõutakse, et tootja kulutab tootmiseelarve vahendid täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil või selle ühes osas:
|
|
3.2. |
Kas kohustuslike territoriaalsete kulutuste tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes? … … |
|
3.3. |
Kui abikõlblikuks tunnistamiseks on vaja järgida kohustuslike territoriaalsete kulutuste miinimumtaset, kirjeldage palun kõnealuste nõuete laadi:
|
|
3.4. |
Kui abi andmine on seotud kohustuslike territoriaalsete kulutuste tingimusega, palun selgitage::
|
4. Abikõlblikud kulud
Täpsustage kulud, mida abi summa määramisel võib arvesse võtta.
…
…
5. Abi osakaal
|
5.1. |
Palun märkige, kas kava võimaldab abi osakaalu, mis ületab 50 % tootmiseelarvest? Kui jah, palun täpsustage asjaomaste tööde liiki ja abi osakaalu ülemmäära. … … |
|
5.2. |
Kui kasutatakse „keerulise audiovisuaalteose” mõistet, palun märkige, mis liiki töid see mõiste hõlmab (st näidake, millist määratlust on kasutatud). … … |
|
5.3. |
Kui kava raames võib abi anda stsenaariumi kirjutamiseks või filmiarenduseks: kas stsenaariumi kirjutamise ja filmiarenduskulud on hõlmatud tootmiseelarvega ning neid võetakse audiovisuaalteose abi osakaalu arvutamisel arvesse? … … |
|
5.4. |
Kui kava raames toetatakse levitamist ja reklaami: milline abi osakaal on kava raames lubatud? … … |
6. Filmipärand
Kui see on kohaldatav, palun esitage teavet filmipärandiga seotud abimeetmete kohta.
…
…
7. Kokkusobivus siseturuga
|
7.1. |
Palun tõendage abi kokkusobivust, lähtudes põhimõtetest, mis on esitatud komisjoni teatises filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta. … … |
|
7.2. |
Kui abikava hõlmab abi kinodele, palun tõendage abi kokkusobivust siseturuga kultuuri edendamiseks antava abina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõik 3 tähenduses, eriti abi vajalikkuse, asjakohasuse ja proportsionaalsuse seisukohast. … … |
8. Muu teave
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel, lähtudes teatisest filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta.
…
OSA III.5
Täiendava teabe leht lairibaühendusele antava riigiabi kohta
Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada sellisest abist teatamisel, mida käsitletakse ELi suunistes riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga ( 123 )(edaspidi „lairibasuunised”).
1. Teatatud abimeetme tunnusjooned
|
1.1. |
Palun kirjeldage abimeetme eesmärki. … … |
|
1.2. |
Palun selgitage, kuidas abimeede on kooskõlas riikliku lairibaühenduse strateegiaga ja liidu eesmärkidega (sh strateegiaga „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskavaga) ( 124 ). … … |
|
1.3. |
Palun esitage riikliku sekkumise põhjendus ja selgitage abimeetmest eeldatavat kasu (nt majanduslik ja sotsiaalne kasu, lairibaühenduse ja interneti kiirem levik jne). … … |
|
1.4. |
Millist liiki võrku abimeetmega toetatakse? □ tuumvõrgud (või magistraalvõrgud); □ tagasiühenduse võrgud (või piirkondlikud võrgud); □ juurdepääsuvõrgud (viimase miili võrgud). |
|
1.5. |
Milliseid võrguelemente abimeetmega toetatakse? □ Passiivne infrastruktuur; □ Aktiivne infrastruktuur. |
|
1.6. |
Millist liiki lairibavõrke abimeetmega toetatakse? □ lairibaühenduse põhivõrgud (allalaadimise kiirus vähemalt 2 Mbit/s); □ järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud ( 125 ); □ ülikiired lairibavõrgud ( 126 ). |
|
1.7. |
Mis võrgupiirkondadele on abimeede suunatud? Liigitage sihtpiirkonnad toetatava võrgu segmendi ja liigi alusel ning põhjendage liigitust kontrollitavate andmetega.
|
|
1.8. |
Palun esitada mis tahes muu asjakohane teave, et selgitada abimeetme üldist tausta. … … |
|
1.9. |
Millist investeerimis- ja ärimudelit kasutatakse ( 127 )? … … |
2. Protsess ja abi andmine
|
2.1. |
Kui suur on abimeetme territoriaalne ulatus? |
|
2.2. |
Palun esitage teave, sealhulgas kuupäev, ja sihtpiirkondade kindlakstegemiseks tehtud üksikasjaliku kaardistamise ja katvuse analüüsi tulemused. … … |
|
2.3. |
Palun kirjeldage avatud ja läbipaistva avaliku konsultatsiooni protsessi ja tulemusi, näidates, et kõikidele huvitatud isikutele oli antud võimalus esitada märkusi kavandatava abimeetme kohta. Palun esitage internetilingid, kus on avaldatud teave meetme kohta. … … |
|
2.4. |
Kui subsideeritud võrku käitab või kasutab kolmandast isikust operaator, palun kinnitage, et viiakse läbi konkurentsipõhine valikumenetlus kooskõlas ELi riigihankedirektiividega ( 128 ). Palun esitage selle kohta kogu asjakohane teave. … … |
|
2.5. |
Palun esitage teave selle kohta, kuidas valitakse majanduslikult kõige soodsam pakkumine (sealhulgas lepingu sõlmimise kriteeriumid ja igale valitud kriteeriumile antud suhteline kaal), võttes arvesse kvalitatiivseid kriteeriume (nt ulatust, tehnoloogilise lähenemisviisi jätkusuutlikkust ja lahenduse mõju konkurentsile) ning hinda. … … |
|
2.6. |
Kas on kehtestatud minimaalsed teenusenõuded, millele subsideeritud võrk peab vastama (nt minimaalne ribalaius, pidevad teenused, minimaalne geograafiline ulatus jne)?
|
|
2.7. |
Kui vastus on jaatav, palun kirjeldage neid nõudeid. … … |
|
2.8. |
Kas abimeede on tehnoloogiliselt neutraalne?
|
|
2.9. |
Kui vastus punktis 2.8 on jaatav, kirjeldage, kuidas on tagatud selle põhimõtte järgimine. … … |
|
2.10. |
Palun esitage kaart, millel on kujutatud olemasolev taristu asjaomases riigis või piirkonnas, sealhulgas ettevõtjate poolt lähitulevikus (kolme aasta jooksul). … … |
|
2.11. |
Selgitage, kuidas on tagatud, et ettevõtjad, kes soovivad osaleda valikumenetluses, esitavad kogu asjakohase teabe sihtpiirkonnas nende omanduses või kontrolli all oleva taristu kohta. … … |
|
2.12. |
Selgitage, mis laadi „hulgimüügitasandi juurdepääsuga” seotud kohustused on subsideeritud võrgu suhtes kehtestatud (sealhulgas juurdepääs passiivsele ja aktiivsele infrastruktuurile, õigus kasutada kaablikanalisatsiooni ja maste, pimedaid kiude või kaablikappe), ja kui kaua juurdepääsukohustus kehtib. … … |
|
2.13. |
Palun selgitage, mis on juurdepääsuhinna võrdlusalus. … … |
|
2.14. |
Kas abimeetme suhtes kohaldatakse tagasinõudmise mehhanismi?
|
|
2.15. |
Kui vastus punktis 2.14 on jaatav, palun kirjeldage seda mehhanismi, selle omadusi ja kestust. … … |
|
2.16. |
Palun selgitage, kuidas korraldatakse abimeetme järelevalve: — milline ametiasutus teostab järelevalvet? — milliste meetme osade suhtes järelevalvet tehakse? — milliseid tulemuslikkuse kriteeriume analüüsitakse? — milline on järelevalve ajakava? |
|
2.17. |
Palun kirjeldage riigi reguleeriva asutuse ülesandeid eelkõige seoses järgmisega: sihtpiirkondade kindlakstegemine, hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujundus, sealhulgas võrdlusuuringud, vaidluste lahendamine jne. … … |
|
2.18. |
Palun märkige riigi reguleeriva asutuse seisukoht kavandatud sekkumise suhtes ja võimaluse korral riigi konkurentsiasutuse arvamus. … … |
3. Vastavuskriteeriumid
Palun selgitage, kuidas teatatud abimeede vastab lairibasuuniste punktis 2.5 kirjeldatud tingimustele, eelkõige seoses järgmisega:
…
…
a) Kas abimeede on suunatud täpselt määratletud ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks?
|
□ jah |
□ ei |
b) Kui vastus punktile a on jaatav, siis kirjeldage palun ühist huvi pakkuvaid eesmärke, mida abi aitab saavutada.
c) Kas abimeede aitab kõrvaldada turutõrget või olulist ebavõrdsust, mis takistab lairibateenuste kättesaadavust?
|
□ jah |
□ ei |
d) Kui vastus punktile c on jaatav, kirjeldage palun turutõrget ja andke ülevaade lairibaühenduse turust asjaomases riigis või piirkonnas ja piirkondadest, millele abimeede on suunatud.
Ülevaade peaks sisaldama teavet lairibaühenduse ja interneti kättesaadavuse kohta (internetiühendusega kodumajapidamiste ja ettevõtjate arv), ülevaadet teenuste kättesaadavusest tehnoloogiate kaupa, teavet peamiste suundumuste kohta (riigi või piirkonna) lairibaühenduse turul ning lairibaühenduse leviala kohta linnas ja maal, jaehindade võrdlust hindadega, mida küsitakse riigi sarnastes, kuid konkurentsivõimelisemates piirkondades, teavet olemasolevate tehniliste lahenduste kohta lairibaühenduse arendamise valdkonnas ja ühenduvusteenuste kohta, ülevaadet elektroonilise side turu konkurentsiolukorrast (turu struktuur ja dünaamika), riiklikust reguleerivast raamistikust ja elektrooniliste sideteenuste pakkujate regulatiivsetest kohustustest.
…
…
e) Palun kirjeldage abimeetme asjakohasust.
…
…
f) Kas juba on rakendatud muid alternatiivseid (vähem moonutavaid) meetmeid, et suurendada lairibateenuste pakkumist ja parandada lairibaühendust, sealhulgas eelnevat reguleerimist või nõudluse stimuleerimist?
|
□ jah |
□ ei |
g) Kui vastus punktile f on jaatav, siis palun kirjeldage neid algatusi ning selgitage, miks neid peeti soovitud lairibaühenduse arendamise eesmärkide saavutamisel ebapiisavaks.
…
…
h) Kas olemasolevad võrguoperaatorid on teinud viimase kolme aasta jooksul sihtpiirkondades erainvesteeringuid?
|
□ jah |
□ ei |
i) Kui vastus punktile h on jaatav, siis palun kirjeldage neid investeeringuid ja selgitage, miks olemasolevast lairibataristust ei piisa kodanike ja ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks ja miks on vaja riigiabi.
…
…
j) Palun kirjeldage abimeetme loodetavat positiivset mõju.
…
…
k) Kas abimeetmega kaasneb hüppeline muutus lairibaühenduse kättesaadavuse osas?
|
□ jah |
□ ei |
l) Kui vastus punktile k on jaatav, palun tõendage seda, võrreldes võrkude praegust ja kavandatavat kasutuselevõttu (st enne ja pärast kavandatud sekkumist). Eelkõige kirjeldage üksikasjalikult, kas ja mil määral tehakse märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku ja turul pakutavaid uusi võimalusi seoses lairibaühenduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.
…
…
m) Palun selgitage, millised on eeldatavad muutused abisaaja(te) käitumises.
…
…
n) Palun tõendage, et sarnaseid investeeringuid lairibavõrku ei oleks sama ajavahemiku jooksul ja/või samadel tingimustel tehtud, kui riigiabi ei oleks antud.
…
…
o) Palun selgitage, kuidas on tagatud, et abi piirdub minimaalselt vajalikuga.
…
…
p) Palun selgitage, milline on abimeetme võimalik negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele (näiteks: abi võib põhjustada erainvesteeringute väljatõrjumist või tugevdada turgu valitsevat seisundit) ja kuidas loodetakse meetme kavandamisega ( 129 ) kõnealuseid riske minimeerida.
…
…
4. Muu teave
Palun märkige siia muu teave, mida peate vajalikuks meetme hindamisel vastavalt „ELi suunistele riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”, või mis tahes muu teave, mis on oluline ELi konkurentsi- ja siseturueeskirjade täitmise seisukohast ( 130 ).
…
OSA III.6
Täiendava teabe leht keskkonna- ja energiaalase riigiabi kohta
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste 2014–2020 (edaspidi „keskkonnaabi suunised”) ( 131 )kohasest mis tahes abist teatamiseks.
Kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud. Viited nendele dokumentidele tuleb märkida käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastes punktides.
Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, tuleb asjakohane teave esitada iga abisaaja kohta.
Täiendava teabe vorm tuleb täita lisaks vormile „I osa. Üldteave”.
Reguleerimisala
Enne käesoleva teatisevormi kasutamist peaksite kaaluma, kas seda meedet saab rakendada komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldine grupierandi määrus) ( 132 ) alusel ning eelkõige selle 7. osa III peatüki alusel (keskkonna alane riigiabi).
Kas abi saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel?
|
□ jah |
□ ei |
Kui abi saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel, selgitage palun, miks meetmest teatatakse.
…
…
Enne käesoleva teatisevormi kasutamist peaksite kaaluma, kas seda meedet saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel ( 133 ):
Kas abi saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel?
|
□ jah |
□ ei |
Kui abi saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel, selgitage palun, miks meetmest teatatakse.
…
…
Käesolev vorm tuleb täita ainult sellisest riigiabist teatamise puhul, mis kavatsetakse rakendada EEAG alusel. Täitke teatise vormi asjakohased osad, mis iseloomustavad kõige paremini kõnealust meedet.
A osa: Üldine teave keskkonna- ja energeetikaalaste abimeetmete kohta
1. Täpsustage abi liik ja seejärel täitke asjaomase täiendava teabe lehe vormi B osa („Üldine siseturuga kokkusobivuse hindamine”): Kui abikava alusel antakse rohkem kui üht liiki allpool loetletud abi, täitke B osa iga märgitud kasti kohta.
Kui abi on keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antav abi, ( 134 ) palun täitke vormi C osa („Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antava abi kokkusobivuse hindamine”).
a) □ Abi ettevõtjatele, kes teevad ühenduse normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel;
b) □ Abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel;
c) □ Abi tulevaste liidu normatiivide ennetähtaegseks kasutuselevõtuks;
d) □ Taastuvate energiaallikate kasutamiseks antav abi;
— Kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, nagu see on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõigetes 11 ja 5.
— …
— …
— Biokütuste puhul kinnitage palun, et meetmega toetatakse üksnes säästvaid biokütuseid, nagu need on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 9.
— …
— …
e) □ Energiatõhususe meetmetele antav abi;
— Palun kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes tõhususmeetmeid, nagu need on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 2.
— …
— …
f) □ Abi energiatõhusaks kaugkütteks või- jahutuseks;
— Palun kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes energiatõhusat kaugkütet või -jahutust, nagu see on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 14.
— …
— …
g) □ Abi suure tõhususega koostootmiseks;
— Palun kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes suure tõhususega koostootmist, nagu see on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 13.
— …
— …
h) □ Jäätmekäitluseks antav abi;
i) □ Keskkonnauuringuteks antav abi;
j) □ Saastatud alade puhastamiseks antav abi;
k) □ Ettevõtjate ümberpaigutamiseks antav abi;
l) □ Kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi;
m) □ Abi energiataristule;
n) □ Süsinikdioksiidi kogumiseks, transpordiks ja säilitamiseks antav abi;
o) □ Abi tootmise piisavuse tagamiseks;
p) □ Keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis antav abi;
q) □ Abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamise vähendamise vormis.
2. Palun kirjeldage üksikasjalikult teatatud meetme põhiomadusi (eesmärk, abi oletatav mõju, abimeede, abi osakaal, abisaajad, eelarve, tingimused jne).
3. Kas abi võib kombineerida teiste abikavadega?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun selgitage ja täitke B osas kumuleerimise ja proportsionaalsuse osa.
…
…
4. Kui teatatud meede on seotud abikavaga, kinnitage kastikese märgistamisega, et teatatud abikava raames antud mis tahes abist teatatakse eraldi, kui see ületab EEAG artiklis 20 sätestatud piirmäärasid:
□ jah
5. Juhul kui teatatud üksikabi antakse vastavalt heakskiidetud abikavale, esitage abikavaga seotud üksikasjalik teave (juhtumi number, abikava nimetus, komisjoni heakskiidu kuupäev):
…
…
6. Vajadusel märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul.
…
…
7. Palun märkige, kas tingimused on seotud meetmega (sh selle rahastamise meetod, kui see on meetme lahutamatu osa), mis võib kaasa tuua liidu õiguse rikkumise, (EEAG punkt 29).
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, selgitage palun, kuidas tagatakse kooskõla liidu õigusega.
…
…
B osa: Siseturuga kokkusobivuse üldine hindamine
1. Abi teenib ühistes huvides olevat eesmärki
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.1 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10
1. Loetlege teatatud meetme keskkonna- või energiaalased eesmärgid, võttes arvesse EEAG ühist huvi pakkuvaid eesmärke ( 135 ). Esitage teatatud meetme alusel antava iga konkreetse abi liigi üksikasjalik kirjeldus:
…
…
2. Kas teatatud meedet on juba varem kohaldatud?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, märkige selle keskkonnakaitsega seotud tulemused või energiasüsteemi parendused, asjaomased juhtuminumbrid ja komisjoni heakskiidu kuupäevad ning võimaluse korral lisage meetme riiklikud hindamisaruanded:
…
…
3. Kui tegemist on uue meetmega, märkige oodatavad tulemused ja ajavahemik, mille jooksul tulemused saavutatakse, samuti see, kuidas tulemused aitavad saavutada eesmärki:
…
…
4. Palun selgitage, kuidas te tagate, et tootmise piisavusse investeerimine ei lähe vastuollu eesmärgiga kaotada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused, sh toetused fossiilkütustele, kooskõlas EEAG punktiga 220. Kuidas võetakse näiteks arvesse nõudluse juhtimist ning ülekandevõimsust? Kas näiteks eelistatakse võrdse tehnilise taseme puhul madala süsinikusisaldusega tootmisvõimuse pakkujaid?
…
…
5. Kui tegemist on tootmise piisavuse meetmetega, palun selgitage täpselt eeldatavasti tekkivat tootmise piisavuse probleemi ning kooskõla regulaarselt teostatava ENTSO-E ( 136 ) tootmise piisavuse analüüsiga. Palun esitage oma vastuses üksikasjad, pidades silmas EEAG punktis 221 sätestatud kaalutlusi.
…
…
6. Jäätmekäitluse puhul kinnitage palun, et järgmised tingimused on täidetud:
a) □ jäätmehierarhia põhimõtet on järgitud; Vt EEAG punkt 118
b) □ investeeringu eesmärk on vähendada muude ettevõtjate (saastajad) tekitatud saastet ja see ei hõlma abisaaja tekitatud saastet; Vt EEAG punkti 158 alapunkt a
c) □ abiga ei vabastata saastajaid kaudselt koormast, mida nad peaksid vastavalt liidu õigusele kandma, ega koormast, mida saab pidada saastaja puhul tavaliseks ettevõttega seotud kuluks; Vt EEAG punkti 158 alapunkt b
d) □ investeering peab arendama tehnoloogiat; Vt EEAG punkti 158 alapunkt c
e) □ muudel juhtudel kõrvaldataks või käideldaks töödeldud materjale vähem keskkonnasäästlikult; Vt EEAG punkti 158 alapunkt d
f) □ investeeringu eesmärk ei ole ainult suurendada nõudlust materjalide taaskasutamiseks, ilma et suureneks materjalide kogumine. Vt EEAG punkt 158
Lisaks esitage üksikasjad ja tõendid, kuidas eespool nimetatud tingimused on täidetud:
…
…
7. Kaubeldavate lubade puhul kirjeldage üksikasjalikult süsteemi, sealhulgas eesmärke, abiandmise metoodikat, süsteemis osalevaid ametiasutusi/üksusi, riigi rolli, abisaajaid ning menetluslikke aspekte:
…
…
Selgitage, kuidas:
a) □ kaubeldavate lubade süsteem on loodud nii, et selle abil saaks saavutada keskkonnaalaseid eesmärke, mis ületavad kõnealustele ettevõtjatele kohustuslikes ühenduse normatiivides sätestatud eesmärke:
…
…
b) □ kvoote jagatakse läbipaistvalt, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid ja kvaliteetseimad kättesaadavad teabeallikad:
…
…
c) □ igale ettevõtjale turuväärtusest madalama hinnaga eraldatavate kaubeldavate lubade või kvootide kogusumma ei ole suurem kui ettevõtja eeldatav vajadus vastavalt hinnangule, mis antakse olukorrale kaubeldavate lubade süsteemi puudumisel:
…
…
d) □ kvootide eraldamise meetodid ei eelista teatavaid ettevõtjaid ega teatavat sektorit.
…
…
Kui kvootide eraldamise meetodid eelistavad teatavaid ettevõtjaid või teatavaid sektoreid, selgitage, kuidas õigustab seda süsteemi enda keskkonnaalane loogika või miks see on vajalik keskkonnapoliitikaga kooskõla tagamiseks:
…
…
e) □ uued turule tulijad ei saa üldiselt lube või kvoote soodsamatel tingimustel kui samal turul juba tegutsevad ettevõtjad:
…
…
f) □ suuremate kvootide eraldamine olemasolevatele ettevõtjatele võrreldes uutele turule tulijatega ei too kaasa põhjendamatuid turuletuleku tõkkeid:
…
…
Palun esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid eespool nimetatud tingimuste täitmise kohta:
…
…
8. Kui abi on tehtud kättesaadavaks ettevõtjatele, esitage võimalikult palju mõõdetavat teavet, et näidata teatatud meetme panust asjaomase ühise eemärgi puhul.
…
…
2. Vajadus riigiabi järele
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.2 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
1. Palun märkige turutõrked, mis takistavad keskkonnakaitset või hästi toimivat, kindlat, taskukohast ja säästvat energiaturgu (vt EEAG punkt 35):
…
…
2. Kui turutõrke kõrvaldamiseks on juba kasutatud muid poliitikavahendeid või meetmeid, siis esitage tõendid, et teatatud meede on suunatud järelejäänud turutõrkele (vt EEAG punkt 36).
…
…
3. Palun esitage üksikasjalik teave selle kohta, mis on meetme laad, ja põhjused, miks teatatud meede on vajalik:
…
…
4. Kui tegemist on investeeringutega energiataristusse, palun selgitage (vt EEAG punktid 206–208):
a) Mil määral aitab meede ühist huvi pakkuvaid projekte, nagu need on määratletud määruses (EL) nr 347/2013, arukaid võrke või taristut abi saavates piirkondades?
…
…
b) Mil määral põhjustab turutõrge vajaliku taristu optimaalsest väiksema pakkumise?
…
…
c) Mil määral on kolmandatel isikutel taristule juurdepääs ja kohaldatakse tariifide reguleerimist?
…
…
5. Tootmise piisavuse meetme puhul esitage palun teave, mis on sätestatud EEAG punktides 222–224.
a) Mitmel allikal, sealhulgas naabersüsteemidel põhineva tootmise mõju hindamine.
…
…
b) Tarbijate osalemise mõju hindamine, sealhulgas nõudluse juhtimise soodustamise meetmete kirjeldus.
…
…
c) Võrkudevaheliste ühenduste tegeliku või võimaliku olemasolu hindamine, sealhulgas pooleliolevate ja kavandatavate projektide kirjeldus.
…
…
d) Muude elementide hindamine, mis võivad põhjustada või süvendada tootmise piisavuse probleemi, nagu regulatiivsed või turutõrked, sealhulgas näiteks hulgihinna piirangud.
…
…
6. Kui abi on tehtud kättesaadavaks ettevõtjatele, esitage palun selged tõendid selle kohta, et iga ettevõtja on tegelikult silmitsi turutõrgetega või eespool määratletud järelejäänud turutõrgetega (vt EEAG punktid 38 ja 39).
…
…
7. Niivõrd kui see on asjakohane, esitage konkreetne teave:
a) kas turutõrke lahendamiseks on võetud juba piisavalt muid poliitilisi meetmeid, nagu eelkõige liidu keskkonnakaitsealased või muud normatiivid, liidu heitkogustega kauplemise süsteem või keskkonnamaksud;
…
…
b) kas riigi sekkumine on vajalik, võttes arvesse riiklike normatiivide rakendamise kulusid abisaajale juhul, kui abi ei anta, võrreldes nende normatiivide rakendamise kuludega või nende kulude puudumisega abisaaja peamiste konkurentide puhul;
…
…
c) kooskõlastamisprobleemide puhul nende ettevõtjate arv, kellega tuleb teha koostööd, koostööpartnerite erinevaid huve ja praktilisi probleeme koostöö kooskõlastamisel, nagu keeleprobleemid, tundlik teave ja ühtlustamata normatiivid.
…
…
3. Abi asjakohasus
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.3 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
1. Palun selgitage, miks riigiabi on sobivam vahend kui muud (riigiabi mittekasutavad) poliitikavahendid, või tõendage „saastaja maksab” põhimõtte ( 137 ) täielikku kohaldamist (vt EEAG punktid 41–44).
…
…
2. Selgitage, miks valitud riigiabimeedet peetakse kõige sobivamaks riigiabimeetmeks asjaomase poliitilise eesmärgi täitmiseks ja miks toob see tõenäoliselt kaasa kõige vähem moonutusi kaubanduses ja konkurentsis võrreldes muude riigiabimeetmetega (vt EEAG punktid 45–48).
…
…
3. Tootmise piisavuse puhul kinnitage ja selgitage, et abi on üksnes tasu kättesaadavuse eest vastavalt EEAG punktile 225. Palun kirjeldage, kuidas meede annab piisavaid stiimuleid nii olemasolevatele kui ka tulevastele elektritootjatele ja ettevõtjatele, kes kasutavad asendatavaid tehnoloogiaid, nagu nõudluspoolse reageeringu või ladustamise lahendused (nt erinevate etteteatamisaegade lubamine, et võimaldada erinevaid tehnoloogiaid) vastavalt EEAG punktile 226. Selgitage, mil määral võiks ülekandevõimsus lahendada võimalikku tootmise piisavuse probleemi (nagu on sätestatud EEAG punktis 226).
…
…
4. Ergutav mõju
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.4 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
1. Kas abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse alusel?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:
…
2. Kas abi andmisel teatatud meetme alusel on tagatud, et projekti ei ole alustatud enne, kui abisaaja esitab abitaotluse riiklikule ametiasutusele? Kas on tagatud et toetust ei maksta mingil juhul ja seda ei ole juba makstud, kui abi saav projekt on juba alanud enne, kui abisaaja esitab abitaotluse riiklikule ametiasutusele ( 138 )?
|
□ jah |
□ ei |
3. Kas abitaotlus sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtja puhul suurust, projekti kirjeldust (sh asukoht ning algus- ja lõppkuupäev), projekti teostamiseks vajaliku riikliku toetuse summat ja abikõlblike kulude loetelu?
|
□ jah |
□ ei |
4. Kirjeldage näiteid tuues usaldusväärsuse kontrolle, mis viiakse läbi tagamaks, et abi tulemuseks on soovitud ergutav mõju
…
…
5. Kui abi eesmärk on aidata kohaneda tulevaste liidu normatiividega või teha liidu normatiivides nõutust rohkem, siis palun kirjeldage üksikasjalikult, millest abi koosneb ning milliste normatiividega kohanetakse ja millal või millistest normatiividest tehakse rohkem (vt EEAG punktid 53–55).
…
…
6. Kui abi antakse maantee-, raudtee-, sisevee- ja mereveole, siis esitage palun üksikasjad, mis on seotud liidu normatiivide kohaldamisega (sealhulgas vajaduse korral geograafiline ulatus) ja eelkõige nende tagasiulatuva kohaldamisega (vt EEAG punkti 54 alapunkt a või b).
Kas liidu normatiive kohaldati?
|
□ jah |
□ ei |
…
7. Kui vastus 6. küsimusele on „jah”, siis palun kinnitage, kas see on jõustunud. Kui see ei ole veel jõustunud, siis millal see jõustub?
|
□ jah |
□ ei |
…
8. Kui vastus 6. küsimusele on „jah”, kas investeering rakendatakse ja viiakse lõpule vähemalt üks aasta enne liidu normatiivi jõustumist?
|
□ jah |
□ ei |
Palun selgitage, mis kuupäevaks on investeering lõpule viidud.
…
9. Kui abi antakse suurettevõtete energiaaudititeks, kas saate kinnitada, et abiga ei tasuta energiaauditi eest, mida abisaaja on kohustatud tegema vastavalt energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL ( 139 )?
|
□ jah |
□ ei |
10. Kui abi kavatsetakse teha kättesaadavaks individuaalsetele ettevõtjatele, esitage selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab positiivselt investeerimisotsust ning et see muudab abisaaja käitumist, mille tulemuseks on kas tõhusam keskkonnakaitse või ELi energiaturu toimimise paranemine. (Vt EEAG punkt 3.2.4.2)
…
…
11. Palun selgitage, milliseid eeliseid annab toetatav projekt abisaajale, eelkõige tootmise eeliseid (nt mõju võimsusele ja toote kvaliteedile). (vt EEAG punkt 59)
…
…
12. Esitage asjaomase ettevõtja kohta vastupidine stsenaarium ning selgitage ja põhjendage seda. (vt EEAG punkt 60)
…
…
13. Palun esitage asjaomase projekti kasumlikkus ja tavapärane tulumäär, mida ettevõtja aktsepteeriks teiste sarnaste investeeringute puhul. Palun esitage esitatud teabe kohta tõendid. (vt EEAG punktid 61–65)
…
…
14. Liidu normatiivide puhul, mida kohaldatakse või hakatakse kohaldama, esitage tõendid, sealhulgas kvantitatiivne teave, et kõnealune normatiiv ei takista abi ergutavat mõju. (vt EEAG punktid 66–68)
…
…
5. Proportsionaalsus
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.5 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
Kui meede hõlmab üksnes investeerimisabi, täitke palun ainult käesoleva jao teine osa. Kui meede hõlmab tegevusabi, täitke palun ainult käesoleva jao teine osa. Kui meede koosneb nii investeeringuteks ettenähtud abist kui ka tegevusabist, tuleb täita mõlemad jaod.
5.1. Riigiabikavad
5.1.1. Investeeringuteks ettenähtud abi kavad
Abisumma abisaaja kohta peab piirduma miinimumiga, mis on vajalik selleks, et saavutada asjaomane keskkonnakaitse- või energiaeesmärk. Üldiselt loetakse abi minimaalselt vajalikuks, kui abisumma vastab eesmärgi saavutamiseks vajalikule (neto)lisakulule võrreldes vastupidise stsenaariumiga abi puudumisel (vt EEAG punkt 3.2.5 alapunkt 70).
Energiatõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks antava abi puhul on see jagu kohaldatav üksnes tootmisjaama suhtes. Taristu puhul tuleks kasutada energiataristu rahastamispuudujäägi lähenemisviisi (vt punkt 5.1.2 tegevusabi kavad) (EEAG punkt 76).
5.1.1.1. Abikõlblikud kulud: ( 140 ) palun esitage vajaduse korral abikõlblike kulude üksikasjad.
(1) Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mida on vaja, et saavutada ühist huvi pakkuv eesmärk, ning need ei ületa 100 % abi osakaalu:
□ jah
(2) Palun kinnitage järgnev, tehes märke vastavasse lahtrisse ja esitades selgitused:
□ keskkonnakaitsega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav
või
□ täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga ( 141 ).
…
(3) Vastupidist stsenaariumi võib olla raske kindlaks määrata integreeritud projektide puhul, nagu energiatõhususe integreeritud meetmed või biogaasiprojektid. Kui vastupidist stsenaariumi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib komisjon alternatiivina kaaluda projekti kogukulusid; sellisel juhul võib abikõlblike kulude erinev arvutusviis vähendada abi osakaalu (vt EEAG punkt 75).
Juhul, kui soovite kasutada seda lähenemisviisi, palun selgitage üksikasjalikult, miks, ja esitage andmed arvutuskäigu kohta, eelkõige selle kohta, kuidas abi ülemmäära on vastavalt kohandatud.
…
…
(4) Palun esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:
…
…
(5) Milline on abikõlblike kulude vorm?
a) □ investeeringud materiaalsesse varasse
b) □ investeeringud immateriaalsesse varasse
Kui investeering on seotud materiaalse varaga, täitke punkt 6; kui investeering on seotud immateriaalse varaga, täitke punkt 7; Kui investeeringuid on seotud nii materiaalse kui ka immateriaalse varaga, tuleb täita punktid 6 ja 7.
(6) Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):
a) □ maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;
b) □ hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;
c) □ tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;
d) □ investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.
(7) Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:
a) □ seda loetakse amortiseeruvaks varaks;
b) □ see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;
c) □ see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat ( 142 ).
Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse esimese viie aasta jooksul, siis:
□ arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha
ning
□ abisumma makstakse vajadusel täielikult või osaliselt tagasi.
Kui investeering on seotud liidu normatiividega, täitke punkt 8.
(8) Juhul kui meetme eesmärk on saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase, kui liidu normatiivides ette nähtud, kinnitage vastavad väited, ( 143 ) tehes kastikesse märke:
a) □ kui ettevõtja kohandab oma tegevust riiklike normatiividega, mis on vastu võetud liidu normatiivide puudumisel, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida riiklikes normatiivides nõutud keskkonnakaitse saavutamine eeldab;
b) □ kui ettevõtja kohandab oma tegevust ühenduse normatiividega või nendest rangemate asjaomaste riiklike normatiividega või kohustub täitma ühenduse normatiividest rangemaid nõudmisi, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida on vaja ühenduse normatiivides ettenähtud keskkonnakaitsest kõrgema kaitse saavutamiseks ( 144 );
c) □ kui normatiivid puuduvad, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimiskuludest, mida tuleb kanda, et saavutada kõrgem keskkonnakaitse kui see, mida kõnealune ettevõtja või ettevõtjad saavutaksid ilma keskkonnakaitseks antava abita.
5.1.1.2. Abi osakaal ja lisatoetused
Abi osakaalud, mida on lubatud kasutada erinevate meetmete puhul, leiate EEAG 1. lisast.
(9) Milline on teatatud meetme suhtes kohaldatav abi osakaalu baasmäär (lisatoetuse puudumisel vt allpool punkt 10)?
…
…
(10) Lisatoetused:
a) Kas on ette nähtud lisatoetus seetõttu, et investeering toimub abistatavas piirkonnas ( 145 )?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus (protsendina abikõlblikest kuludest): …
b) Kinnitage, et kui abi või lisatoetust antakse artikli 107 lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkondades, on abi- või toetuskõlblikud üksnes abisaajad, mis asuvad piirkondades, millele on osutatud artikli 107 lõike 3 punktis a, nagu see on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 46:
□ jah
c) Kinnitage, et kui abi või lisatoetust antakse artikli 107 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades, on abi- või toetuskõlblikud üksnes abisaajad, mis asuvad piirkondades, millele on osutatud artikli 107 lõike 3 punktis c, nagu see on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 46:
□ jah
d) Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust ( 146 )?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus (protsendina abikõlblikest kuludest): …
e) Kinnitage, et abi või toetuse andmise korral väikeettevõtjatele vastavad abisaajad EEAG punkti 19 lõikes 17 sätestatud väikeettevõtja määratlusele:
□ jah
f) Kinnitage, et abi või toetuse andmise korral keskmise suurusega ettevõtjatele vastavad abisaajad EEAG punkti 19 lõikes 17 sätestatud keskmise suurusega ettevõtja määratlusele:
□ jah
h) Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ja selgitage, kuidas on täidetud EEAG punkti 78 alapunti c lõigetes i–iii sätestatud konkreetsed nõuded:
…
…
i) Kas abi antakse täielikult konkureeriva pakkumismenetluse alusel ( 148 )?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis esitage konkureeriva pakkumismenetluse üksikasjad ning tõendage vastavust EEAG punkti 19 lõikele 43. Palun lisage menetluse väljakuulutamise teate või selle kavandi koopia:
…
…
(11) Milline on teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi osakaal kokku protsendina (võttes arvesse abi osakaalu baasmäära ja lisatoetusi)?
…
…
5.1.1.3. Kumuleerimine (Vt EEAG punkt 3.2.5.2)
(12) Kas teatatud meetme kohast abi kombineeritakse muu abiga?
|
□ jah |
□ ei |
(13) Kui vastus punktile 12 on jah, siis kirjeldage kumuleerimise eeskirju, mida kohaldatakse teatatud abimeetme suhtes (vt EEAG punktid 81 ja 82):
…
…
(14) Palun täpsustage, kas teatatud abimeetme puhul kontrollitakse kohaldatavatest kumuleerimise eeskirjadest kinnipidamist:
…
…
5.1.2. Tegevusabi kavad
5.1.2.1. Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud energiale
1. Täpsustage, milliseid taastuvaid energiaallikaid teatatud meetmega toetatakse ning esitage üksikasjalikud andmed.
Biokütuste tootmiseks antav investeerimisabi või tegevusabi on lubatud ainult säästvate biokütuste puhul. Investeerimisabi ei või anda seoses toidukultuuripõhiste biokütustega, tegevusabi võib anda ainult 2020. aasta lõpuni, välja arvatud juhul, kui jaam on juba amortiseerunud. Palun kinnitage, et need tingimused on täidetud (vt EEAG punkt 113).
…
…
3. Kui toetatakse jäätmekäitlust, kinnitage, et jäätmehierarhiast peetakse kinni.
|
□ jah |
□ ei |
4. Selgitage, kas abi antakse toidukultuuripõhistele biokütustele, ja kui antakse, siis millistel tingimustel (vt EEAG punkt 113).
…
…
5. Kui meetmega soodustatakse biokütuseid, siis kinnitage, et kõik järgmised tingimused seoses toidukultuuripõhiste biokütustega on täidetud:
a) Tegevusabi toidukultuuripõhistele biokütustele antakse ainult kuni aastani 2020:
|
□ jah |
□ ei |
b) Toidukultuuripõhistele biokütustele antakse tegevusabi antakse üksnes jaamade puhul, mis alustasid tegevust enne 31. detsembrit 2013:
|
□ jah |
□ ei |
ning
c) Toidukultuuripõhistele biokütustele antav tegevusabi on piiratud üksnes jaamadega, mis ei ole täielikult amortiseerunud:
|
□ jah |
□ ei |
6. Täpsustage, kas eksisteerib biokütuste tarne- või segamiskohustus, või kas see on ette nähtud.
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis selgitage ja esitage tõendid, et abi saavate biokütuste suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustust. Palun selgitage, kas abi saavad biokütused on kallimad kui biokütused, mis võivad turule tulla üksnes kohustusega (ja ilma abita). Täpsema teabe saamiseks vt EEAG punkt 114.
…
…
7. Palun täpsustage, kas on olemas koostööleping.
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, palun selgitage ja esitage üksikasjad koostöölepingu kohta (vt EEAG punkt 122).
…
…
5.1.2.1.1. Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale (kuni jaama amortiseerumiseni)
8. Palun kinnitage, et abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud, ning esitage vastavad selgitused.
|
□ jah |
□ ei |
…
9. Palun kinnitage, et varem saadud investeerimisabi arvatakse tegevusabist maha, ning esitage vastavad selgitused.
|
□ jah |
□ ei |
…
Selleks et stimuleerida turgude integreerimist, on oluline, et abisaajad müüvad elektrit turul ja peavad täitma turukohustusi (vt EEAG punktid 124 ja 125).
10. Palun kinnitage, et abi antakse lisaks turuhinnale, mida küsivad otse turul müüvad elektritootjad (vt EEAG punkt 124 lõige a).
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun selgitage üksikasjalikult, kuidas seda tingimust praktikas rakendatakse.
…
…
11. Palun kinnitage, et abisaajad on kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi.
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun selgitage üksikasjalikult taastuvenergia tootjate suhtes kohaldatavaid tasakaalustamiskohustusi ja teiste tootjate suhtes kohaldatavaid kohustusi (vt EEAG punkt 124 lõige b).
…
…
Kui ei, siis kas arvate, et teie riigis ei ole likviidset päevasisest turgu?
|
□ jah |
□ ei |
Kui ei, siis palun selgitage üksikasjalikult ja põhjendage, miks ei ole kohaldata tasakaalustamiskohustust taastuvenergia tootjate suhtes.
…
…
12. Palun kinnitage, et on olemas meetmed tagamaks, et tootjatel ei oleks stiimulit toota elektrit negatiivsete hindadega (vt EEAG punkt 124 lõige c).
|
□ jah |
□ ei |
Selgitage üksikasjalikult, kuidas seda praktikas tagatakse.
…
…
13. Kas kavas on ette nähtud toetus jaamadele (välja arvatud tuuleenergiapargid) mille installeeritud elektrivõimsus on alla 500 kW?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas EEAG punktis 124 sätestatud tingimusi kohaldatakse kõnealuste parkide suhtes.
…
…
14. Kas kavas on ette nähtud toetus näidisprojektidele, nagu on määratletud EEAGs? (vt EEAG punkt 127)
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis esitage üksikasjad ja tõendid selle kohta, et sellised projektid vastavad EEAG määratluse kõigile tingimustele (EEAG punkti 19 lõige 45)
…
…
Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas EEAG punktis 124 sätestatud tingimusi kohaldatakse näidisprojektide suhtes.
…
…
15. Kas kavas on ette nähtud toetus tuuleenergiaparkidele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 3 MW või 3 tootmisüksust? (vt EEAG punkt 125)
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis täpsustage palun asjaomased pargid, mis on selle sättega hõlmatud.
…
…
Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas EEAG punktis 124 sätestatud tingimusi kohaldatakse kõnealuste parkide suhtes.
…
…
Üleminekufaasis aastatel 2015 ja 2016 tuleks konkureeriva pakkumismenetluse alusel abi anda vähemalt 5 %–le kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest, lähtudes selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest (vt EEAG punktid 124 ja 125).
16. Palun kinnitage, et abi vähemalt 5 %-le kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest antakse konkureeriva pakkumismenetluse raames.
|
□ jah |
□ ei |
17. Selgitage üksikasjalikult, kuidas käesolevas punktis sätestatud tingimusi rakendatakse praktikas, sealhulgas arvutuskäik 5 % miinimumi puhul nii 2015. kui ka 2016. aasta kohta.
…
…
18. Alates 1. jaanuarist 2017 antakse tegevusabi põhimõtteliselt konkureeriva pakkumismenetluse käigus ning võttes aluseks selged, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, välja arvatud erandite puhul (vt EEAG punkt 126). Palun kinnitage, et abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse raames.
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun selgitage üksikasjalikult pakkumismenetlust.
…
…
Kui ei, siis selgitage, kas kehtib üks järgmistest põhjustest:
a) □ abikõlblike projektide väga väike arv;
b) □ pakkumismenetluse korral kasvaks toetuste tase;
c) □ kaasneks madal projektide elluviimise määr (projektide väljaehitamine);
19. Palun kirjeldage, põhjendage ja selgitage üksikasjalikult põhjuseid, miks ei kasutata konkureerivat pakkumismenetlust. Palun esitage kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõendid, et sellised asjaolud tegelikult esineksid.
…
…
Kui vastus on ei, siis palun täitke punkt 5.1.2.1.2 „Tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri jaoks (kuni jaama amortiseerumiseni)”.
20. Märkige, kas konkureerivad pakkumismenetlused on avatud kõigile elektritootjatele, kes toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest.
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis palun selgitage pakkumismenetluse avatust.
…
…
Kui ei, siis selgitage, kas kehtib üks järgmistest põhjustest:
a) □ uue innovaatilise tehnoloogia pikaajaline potentsiaal;
b) □ mitmekesistamisvajadus;
c) □ võrkude piirangud ja stabiilsus;
d) □ süsteemi (integratsiooni)kulud;
e) □ biomass: vajadus vältida moonutusi toorainete turul;
21. Palun kirjeldage, põhjendage ja selgitage üksikasjalikult põhjuseid, miks tehakse erand kõigile tootjatele avatud konkureerivast pakkumismenetlusest. Palun esitage kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõendid selle kohta, et tegelikult tekiks olukord, kus esineb üks punktis 20 loetletud põhjus.
…
…
22. Palun kirjeldage, põhjendage ja selgitage üksikasjalikult, miks erandi kohaldamise põhjuseid ei saa arvesse võtta hankemenetluse ettevalmistamisel (vt EEAG punkt 124).
…
…
23. Kas kavas on ette nähtud toetus jaamadele (välja arvatud tuuleenergiapargid) mille installeeritud elektrivõimsus on alla 1 MW?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas kõnealusele rajatisele antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse raames.
…
…
24. Kas kavas on ette nähtud toetus näidisprojektidele, nagu on määratletud EEAGs?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas kõnealusele rajatisele antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse raames.
…
…
25. Kas kavas on ette nähtud toetus tuuleenergiaparkidele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 6 MW või 6 tootmisüksust?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis esitage üksikasjad asjaomaste rajatiste kohta, mis on selle sättega hõlmatud.
…
…
Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas kõnealusele rajatisele antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse raames.
…
…
5.1.2.1.2. Tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri jaoks (kuni jaama amortiseerumiseni).
26. Esitage teave, mis näitab, et tegevusabi energiaühiku kohta ei ületa erinevust teatud tehnoloogia abil energiatootmise tasandatud kogukulude ja asjaomase energialiigi turuhinna vahel:
— üksikasjalik analüüs kulude kohta, mis tekivad energia tootmisel asjaomastest taastuvatest allikatest energiatootmise tasandatud kogukulude vormis ( 151 ):
— …
— …
— üksikasjalik analüüs asjaomase energialiigi turuhinna kohta:
— …
— …
27. Esitage tõendid, et abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseerunud, ning esitage üksikasjalik analüüs amortisatsiooni kohta keskkonnakaitsesse tehtava igat liiki investeeringu kohta: Vt EEAG punkti 131 alapunkt d
…
…
28. Abikavade puhul täpsustage, kuidas tagatakse EEAG punktis 131 alapunktis d nimetatud tingimuse täitmine:
…
…
29. Tegevusabi suuruse määramisel näidake, kuidas tootmiskuludest arvatakse maha kogu investeerimisabi, mida kõnealune ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga:
…
…
30. Kas abi hõlmab ka tavalist kapitalitasuvust?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis esitage üksikasjad ja teave/arvutused, mis näitavad tavalise tasuvuse määra, ning tõendage valitud määra asjakohasus:
…
…
31. Kas tootmiskulusid ajakohastatakse korrapäraselt ja vähemalt korra aastas?
|
□ jah |
□ ei |
Esitage üksikasjalikud selgitused:
…
…
5.1.2.1.3. Tegevusabi olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele pärast käitise amortiseerimist
Biomassi kasutavale käitisele pärast amortiseerimist antav tegevusabi võib olla siseturuga kokkusobiv, kui liikmesriik tõendab, et tegevuskulud, mida abisaaja kannab pärast jaama amortiseerimist, on siiski suuremad kui asjaomase energia turuhind (EEAG punkt 133).
32. Palun kinnitage, et abi antakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alusel.
…
…
33. Esitage järgmine teave:
— üksikasjalik analüüs biomassist toodetava energia tootmiskulu kohta pärast käitise amortiseerumist:
— …
— …
— üksikasjalik analüüs asjaomase energialiigi turuhinna kohta:
— …
— …
— meetme üksikasjalik analüüs, mis näitab, et meetme eesmärk on hüvitada vaid erinevus pärast käitise amortiseerimist esinevate tegevuskulude ja selle energialiigi turuhinna vahel:
— …
— …
34. Kas on olemas järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas abisaaja kantavad tegevuskulud on endiselt suuremad kui energia turuhind.
|
□ jah |
□ ei |
Kas kõnealust järelevalvemehhanismi ajakohastatakse vähemalt kord aastas?
|
□ jah |
□ ei |
Palun kirjeldage üksikasjalikult järelevalvemehhanismi.
…
…
Biomassi kasutavale käitisele pärast amortiseerimist antavat tegevusabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriik tõendab, et hoolimata asjaomase energia turuhinnast on fossiilkütuste kasutamine sisendina majanduslikult soodsam kui biomassi kasutamine (EEAG punkt 134).
35. Palun kinnitage, et abi antakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alusel.
…
…
36. Esitage järgmine teave:
— üksikasjalik analüüs biomassist toodetava energia tootmiskulu kohta pärast käitise amortiseerumist:
— …
— …
— üksikasjalik analüüs fossiilkütustest toodetava energia tootmiskulu kohta pärast käitise amortiseerumist:
— …
— …
— meetme üksikasjalik analüüs, mis näitab, et meetme eesmärk on hüvitada vaid erinevus pärast käitise amortiseerimist esinevate tegevuskulude ning biomassi ja asjaomase fossiilkütuse kasutamise vahel.
— …
— …
37. Esitage tõendid, et ilma abita toimuks samas käitises üleminek biomassi kasutamiselt fossiilkütuste kasutamisele.
…
…
38. Kas on olemas järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas tegevuskulud seoses biomassi kasutamisega on endiselt suuremad kui tegevuskulud asjaomase fossiilkütuse kasutamisel?
|
□ jah |
□ ei |
39. Kas kõnealust järelevalvemehhanismi ajakohastatakse vähemalt kord aastas?
|
□ jah |
□ ei |
Palun kirjeldage üksikasjalikult järelevalvemehhanismi.
…
…
5.1.2.1.4. Sertifikaatidena antav tegevusabi.
40. Esitage rohelise sertifikaadi või hankesüsteemi üksikasjalik kirjeldus (sealhulgas teave otsustusõiguse ulatuse, haldaja ülesannete, hinnamääramismehhanismi, rahastamismehhanismi, karistusmehhanismi ja ümberjaotusmehhanismi kohta):
…
…
42. Esitage andmed või arvutused, mis näitavad, et abi on vaja taastuvate energiaallikate elujõulisuse tagamiseks.
…
…
43. Esitage andmed või arvutused, mis näitavad, et abi tervikuna ei too kaasa taastuvenergia kasutamise ülemäärast hüvitamist.
…
…
44. Esitage teave või arvutused, mis näitavad, et abi ei pane taastuvenergia tootjaid loobuma püüdlusest tõsta oma konkurentsivõimet.
…
…
45. Palun esitage teave, mida on nõutud punktis 5.1.2.1.1 „Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale (kuni jaama amortiseerumiseni)”
…
…
46. Kui tehnilistel põhjustel ei saa EEAG punkte 124 ja 125 kohaldada, siis esitage vastavad andmed või arvutused.
…
…
5.1.2.2. Tegevusabi suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisjaamadele.
47. Palun märkige punktis 5.1.2.1 nõutud teave, niivõrd kui vastavat alapunkti kohaldatakse:
— Abi koostootmisel saadud elektrienergiale kuni jaama amortiseerimiseni, punkt 5.1.2.1.1.
— Abi koostootmisel saadud soojusele kuni jaama amortiseerimiseni, punkt 5.1.2.1.2.
— Abi koostootmisel saadud soojusele või elektrienergiale kuni jaama amortiseerimiseni, punkt 5.1.2.1.3.
— Abi sertifikaatidena, punkt 5.1.2.1.4.
48. Kinnitage, et tegevusabi suure tõhususega koostootmiseks antakse ainult:
□ soojus- ja elektrienergiat üldiseks tarbimiseks jagavatele ettevõtjatele juhul, kui kõnealuse elektri- või soojusenergia tootmiskulud ületavad selle turuhinna ( 153 );
□ koostoodetud elektri- ja soojusenergia tööstuslikuks kasutamiseks, kui tõendatakse, et sel viisil toodetud ühe energiaühiku tootmiskulud on suuremad kui tavapärasel viisil toodetud energiaühiku turuhind ( 154 ).
Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, et kõnealune (kõnealused) tingimus (tingimused) on täidetud:
…
…
5.1.2.3. Tegevusabi energiatõhususe meetmetele.
49. Esitage teave või arvutused, mis tõendavad, et abi piirdub investeeringust tulenevate täiendavate tootmiskulude hüvitamisega, võttes arvesse energiatõhususest tulenevat tulu ( 155 ):
…
…
50. Milline on tegevusabi kestus ( 156 )?
…
5.1.2.4. Tegevusabi energiataristule ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks.
51. Esitage teave ja arvutused, mis tõendavad, et abi piirdub investeeringust tulenevate täiendavate tootmiskulude hüvitamisega, võttes arvesse projekti kulusid ja tulusid:
…
Esitage üksikasjalik rahavoogude ülevaade projekti kestusaja kohta.
…
Esitage selgitus kasutatud diskonto- ja tulumäärade kohta.
…
Palun kirjeldage vastupidist stsenaariumi või põhjendage selle puudumist.
…
52. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise puhul esitage üksikasjad, mis tõendavad, et abi ei lähe CO2 õhku paiskavale käitisele.
…
53. Energiataristu puhul on abikõlblikud kulud rahastamispuudujääk. Tõendage, et abi ei ületa rahastamispuudujääki, esitades kasutatud andmete üksikasjalikud arvutused ja põhjendused, nt tulumäär. Vt EEAG punkt 211
…
54. Milline on tegevusabi kestus?
…
5.1.2.5. Tegevusabi tootmise piisavuse tagamiseks.
55. Kirjeldage meetmeid, mis on võetud juhusliku kasumi vältimiseks.
…
…
56. Kirjeldage süsteemi, mille puhul hind makstakse tagasi, kui tootmisvõimsus eeldatavasti vastab nõudlusele. Vt EEAG punkt 231
…
…
57. Kas kava aluseks on konkureeriv pakkumismenetlus? Esitage üksikasjalikud selgitused. Vt EEAG punkt 229
…
…
58. Palun kirjeldage kava alusel abi saajate eeldatavat tulumäära.
…
…
5.1.2.6. Tegevusabi kaubeldavate lubadena. Vt EEAG punkt 235
59. Kinnitage, et abikava vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
a) □ abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras;
b) □ täielik enampakkumine toob kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsete abisaajate kategooriatele;
c) □ kaubeldavate lubade süsteem toob kaasa kulude suurenemise, mida ei saa tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks;
d) □ abi taseme määratlemisel kasutati Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat.
Esitage üksikasjad käesolevas punktis nimetatud kriteeriumide kohaldamise kohta:
…
…
5.2. Eraldi teatatav abi – täiendav teave
60. Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:
…
…
61. Palun esitage üksikasjalik kirjeldus iga meetme kohta, millest eraldi teatatakse. Teave ei tohiks olla üldist laadi, nt sektoripõhine, vaid käsitlema üksikut abisaajat.
…
…
6. Negatiivse mõju vältimine
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.6 ning kus täpsustatud, konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
6.1. Riigiabikavad
1. Palun selgitage, kuidas teatatud abikava põhjustatavaid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi piiratakse miinimumini (vt EEAG punkt 3.2.6):
…
…
2. Kas meede toetab tõhusamaid keskkonnaalaseid tulemusi tõhusamate ja innovaatilisemate tootjate kaudu?
|
□ jah |
□ ei |
Kui ei, palun selgitage, miks.
…
…
3. Kas abil on moonutav mõju, sest see suurendab või säilitab abisaaja turuvõimu?
…
…
4. Kas abi on kavandatud viisil, mis võimaldab asjaomastel isikutel juurdepääsu meetmele? Palun selgitage, milliseid meetmeid on võetud, et tagada asjakohane juurdepääs.
…
…
5. Palun selgitage, kuidas meede on kooskõlas EEAG punktiga 233
…
…
6. Selgitage, kuidas võimaldab meede võimsust, mis saaks tõhusalt lahendada tootmise piisavuse probleemi (vt EEAG punkt 232).
…
…
6.2. Eraldi teatatav abi – täiendav teave
7. Kui abi on tehtud kättesaadavaks ettevõtjatele, esitage selged tõendid negatiivse mõju kohta ettevõtte tasandil. (Vt EEAG punkt 3.2.4.2)
…
…
7. Läbipaistvus
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.7 ning kus täpsustatud, konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
1. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et abi andev asutus peab avaldama kesksel veebisaidil või mitme veebisaidi andmeid koondaval ühel veebisaidil (näiteks piirkondlikud veebisaidid) teatamisele kuuluvate riigiabikavade kohta vähemalt järgmise teabe: heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele, abi andva(te) asutus(t)e nimi, individuaalsete abisaajata nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub ja põhiline majandussektor, milles ettevõtja tegutseb. Vt EEAG punkt 3.2.7.
…
…
2. Esitage ühtse veebisaidi link
…
C osa: Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamiste kaudu antava abi kokkusobivuse hindamine
Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt eelkõige EEAG punkti 3.2.7.
Palun täitke punkt C1 meetmete puhul, mis puudutavad keskkonnamaksu vähendusi, ja punkt C2 vajaduse korral koos punktiga C3 meetmete puhul, mis puudutavad taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamist.
Palun täitke B osa punkt 7 läbipaistvuse kohta.
C1 osa: Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise kaudu antav abi ( 157 )
1. Selgitage, kuidas maksuvähendus või -vabastus aitab kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele, ning põhjendage, miks maksuvähendus või -vabastus ei õõnesta taotletavat üldist eesmärki:
…
…
2. Kinnitage liidu tasandil ühtlustatud maksude vähenduste ja nendest vabastuste puhul, et:
a) □ abi antakse maksimaalselt 10 aastaks;
ning
b) □ abisaajate valik põhineb objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumide;
ning
c) □ abi antakse kõigile pakkujatele ühes sektoris põhimõtteliselt ühtemoodi, kui nad on sarnases faktilises olukorras;
ning
d) □ abisaajad maksavad vähemalt asjaomases kohaldatavas direktiivis sätestatud liidu madalaima maksustamistasemega võrdse summa ( 158 ).
Esitage iga abisaajate kategooria puhul tõendid madalaima maksutaseme kohta (tegelikult makstud summa soovitavalt eurodes ja samades ühikutes kui kohaldatavas liidu õigusaktis):
…
…
e) □ vähendused või vabastused vastavad asjakohastele kohaldatavatele liidu õigusaktidele ning kõnealustes õigusaktides sätestatud piirangutele ja tingimustele.
Viidake asjaomastele sätetele ning esitage asjaomased tõendid:
…
…
3. Kui punktis 2 sätestatud tingimused, mida on nimetatud eespool, on kinnitatud ja nõuetekohaselt põhjendatud, siis ei ole vaja täita käesolevat punkti, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole täidetud kogu meetme puhul.
4. Selliste keskkonnamaksude vähendamiste või nendest vabastuste puhul, mida ei ole ühtlustatud või mis on ühtlustatud, kuid mille puhul maksavad abisaajad liidu tasandi maksust madalamat maksu, kinnitage, et abi antakse maksimaalselt kümneks aastaks:
|
□ jah |
□ ei |
Lisaks esitage järgmised andmed:
— vabastusega hõlmatud sektori(te) üksikasjalik kirjeldus:
— …
— …
— 20 suurimat maksu vähendamiste või vabastamistega hõlmatud abisaajat ning üksikasjalik kirjeldus nende olukorra kohta, eelkõige nende käive, turuosa ja maksubaasi suurus:
— …
— …
5. Kinnitage, et:
a) □ abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras;
ning
b) □ vähenduseta keskkonnamaks tooks kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsete abisaajate kategooriatele
ning
c) □ kui abi ei anta, kantaks oluliselt suuremad tootmiskulud üle tarbijatele ning selle tagajärjel väheneks müük märkimisväärselt ( 159 ).
6. Palun esitage kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendid, mis on seotud punktis 2 sätestatud tingimustega, mida on nimetatud eespool:
…
…
7. Palun selgitage, kuidas antakse maksuvähendus või -vabastus (EEAG punkt 174).
…
…
8. Täpsustage, milline järgmistest tingimustest on täidetud.
a) Kas abisaajad maksavad riiklikust maksust vähemalt 20 %?
|
□ jah |
□ ei |
Kui ei, siis põhjendage, kuidas on madalam määr õigustatud, arvestades piiratud konkurentsimoonutust:
…
…
b) Kas maksusid vähendatakse või ettevõtjaid vabastatakse maksudest tingimusel, et asjaomane liikmesriik ja abi saavad ettevõtjad või ettevõtjate liidud sõlmivad omavahel lepingud?
|
□ jah |
□ ei |
Kui jah, siis esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, mis näitavad, et ettevõtjad või ettevõtjate liidud kohustuvad saavutama keskkonnakaitse eesmärke, millel on samasugune mõju kui i) 20 %-lisel riikliku maksumäära või ii) liidu madalaima maksumäära kohaldamisel:
…
…
Lisaks kinnitage, et:
a) □ liikmesriigid pidasid lepingute sisu üle läbirääkimisi, millega täpsustatakse konkreetsed eesmärgid ja kindel ajakava eesmärkide saavutamiseks;
b) □ liikmesriik tagab kõnealuste lepingutega võetud kohustuste sõltumatu ja õigeaegse järelevalve;
c) □ kõnealuseid lepinguid vaadatakse korrapäraselt läbi tehnoloogilise ja muu arengu valguses ning nendes sätestatakse tõhus karistuskord, mida kohaldatakse juhul, kui kohustusi ei täideta.
Täpsustage sektorite kaupa eesmärgid ja ajakava ning kirjeldage järelevalve- ja läbivaatamismehhanisme (näiteks kes järelevalvet ja läbivaatusi teostab ja millise intervalliga), samuti karistusmehhanisme:
…
…
9. Juhul kui elektri tootmiseks kasutatavatele energiatoodetele on kehtestatud süsinikdioksiidimaks ning ette on nähtud kompensatsioon kasutatud elektri eest (EEAG punkt 179), siis esitage palun järgmine teave:
a) Otsene seos heitkogustega kauplemise süsteemi kvoodihinnaga
…
…
b) Abi ülemmäär aja jooksul ja kuidas see vastab osakaaludele, mis on sätestatud liidu heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi eeskirjades ( 160 )
…
…
c) Abisaajate loetelu ja kas nad on abikõlblikud liidu heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi eeskirjade kohaselt
…
…
d) Palun täpsustage, kuidas on ühekordne makse tehtud.
…
…
C2 osa: Abi, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel
1. Palun selgitage, millised on täiendavad kulud, ( 161 ) mis tulenevad taastuvenergia rahastamisest, ja kuidas need kajastuvad kehtestatud elektrihindades. Palun täpsustage.
…
…
2. Palun kinnitage, et meetmega on hõlmatud ainult vähendused taastuvenergia toetuste rahastamisel ja muud kulud ei ole hõlmatud. Palun täpsustage. Need lisakulud ei tohi ületada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamist.
…
…
3. Esitage ülevaade meetme kaudu abi saajatest ja määratlege, millises ulatuses tegelevad abisaajad EEAG 3. lisas osutatud sektorites.
…
…
4. Selles ulatuses, mil abisaajad ei tegele EEAG 3. lisas osutatud sektorites, palun märkige, millises ulatuses tegelevad abisaajad EEAG 5. lisas osutatud sektorites.
…
…
5. Käesolevas punktis osutatud abisaajate puhul tõendage ettevõtjate elektritarbimise intensiivsust (vt EEAG punkt 186). Kasutage võimaluse korral standardseid elektrienergia tarbimise võrdlusaluseid.
…
…
6. Kui abisaajad tegutsevad EEAG 3. lisas või 5. lisas osutatud sektorites:
— Tõendage ettevõtjate elektritarbimise intensiivsust. Kasutage võimaluse korral standardseid elektrienergia tarbimise võrdlusaluseid.
— …
— …
— Kirjeldage ettevõtjate kaubavahetuse intensiivsust ELi tasandil.
— …
— …
7. Kinnitage, esitades asjakohased tõendid, et abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras;
…
…
8. Kinnitage, et abisaajad maksavad täielikult vähemalt 15 % lisakuludest.
…
…
9. Palun kinnitage, kas elektrienergiamahukate ettevõtjate maksimaalsed kohustused on piiratud.
□ 4 % kogulisandväärtusest
□ 0,5 % kogulisandväärtusest (ettevõtjad, kellel elektritarbimise intensiivsus vähemalt 20 %)
Kui jah,
a) kirjeldage, kuidas on maksimumtase ja kogulisandväärtus arvutatud (vt EEAG 4. lisa).
…
…
b) Selgitage, kas arvutustes on tehtud muudatusi, et katta kõik tööjõukulud (EEAG punkt 191)
…
…
c) Palun selgitage, kuidas sellist piirmäära kohaldatakse kõigi abikõlblike ettevõtjate suhtes.
…
…
C3 osa: Üleminekueeskirjad abi puhul, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel
Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes siis, kui kava esitati komisjonile enne 1. juulit 2015.
1. Palun selgitage, kas taastuvenergia toetuse vähendamine või nendest erandite tegemine oli juba kinnitatud enne 1. juulit 2014.
…
…
Kui jah, näidake palun, kas pärast 1. juulit 2014 on kavaga ühinenud uued abisaajad.
…
…
2. Esitage ülevaade abisaajatest, kes said meetmest kasu enne 1. juulit 2014.
…
…
3. Palun jagage kõnealused abisaajad kahte rühma: need, kes võivad abi saada EEAG alusel (1. rühm) need, kes ei või abi saada EEAG alusel (2. rühm)
…
…
4. Esitage kohandamiskava, et viia abi järk-järgult kooskõlla abikõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidega, mis on sätestatud C2 osas.
a) Kirjeldage, kuidas nähakse kavaga ette vähemalt 15 % omaosalus 2019. aastaks punktis 3 osutatud 1. rühma puhul.
…
…
b) Kirjeldage, kuidas nähakse kavaga ette vähemalt 20 % omaosalus 2019. aastaks punktis 3 osutatud 2. rühma puhul.
…
…
OSA III.7
Täiendava teabe leht riskifinantseerimisabi kohta
Palun täitke käesolev täiendava teabe leht lisaks üldteabe vormile, et teatada mis tahes abikavast, mis on hõlmatud riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi suunistega (edaspidi „RFG”) ( 162 ).
Mõisted leiate RFG punktist 52.
1. Kohaldamisala
|
1.1. |
Kavast teatamise põhjused: a) □ Kava ei vasta üldisele grupierandi määrusele ( 163 ). Palun nimetage kava õigusliku aluse sellised sätted, mis lähevad kaugemale üldisest grupierandi määrusest, ja märkige, millistest üldise grupierandi määruse sätetest kaugemale minnakse: … b) □ Kava ei vasta vähese tähtsusega abi määrusele ( 164 ). Palun nimetage põhjused … c) □ Kava ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise põhimõttele ühel või mitmel tasandil (investorite, finantsvahendajate ja nende valitsejate ja ettevõtete tasandil, millesse investeering tehakse) (Vt RFG punkt 2.1; laenude puhul osutatakse viitemäärasid käsitlevale teatisele ( 165 ) ja garantiide puhul garantiisid käsitlevale teatisele) ( 166 ). Palun nimetage põhjused: … d) □ Kava ei sisalda abi ja sellest teatatakse õiguskindluse huvides. |
|
1.2. |
Teatatud kava reguleerimisala: Kinnitamiseks märgistage vastav kast: a) □ Teatatud abikava võetakse kasutusele finantsvahendajate või alternatiivsete kauplemisplatvormide kaudu, välja arvatud fiskaalstiimulid abikõlblikesse ettevõtjatesse tehtavate otseinvesteeringute puhul (RFG punkt 20). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … b) □ Teatatud abikava välistab suurettevõtjad, välja arvatud väikesed või innovaatilised keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (RFG punkt 21). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … c) □ Teatatud abikava ei hõlma riskifinantseerimisabi väärtpaberibörsi ametlikus nimekirjas või reguleeritud turu nimekirjas loetletud ettevõtjatele (RFG punkt 22). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … d) □ Riskifinantseerimiskava hõlmab erainvestoreid (RFG punkt 23). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … e) □ Riskifinantseerimiskavas on sätestatud, et asümmeetrilise riski-tulu jagamise riigi ja erasektori investorite vahel võtavad erainvestorid märkimisväärse riski või saab riik oma investeeringu eest tasu (RFG punkt 24). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … f) □ Riskifinantseerimiskava ei saa kasutada väljaostmise toetamiseks (RFG punkt 25). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … g) □ Riskifinantseerimiskavas on sätestatud, et riskifinantseerimisabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud RFGs. (Pange tähele, et RFGs ei loeta raskustes olevateks ettevõtjateks seitsme aasta jooksul pärast nende esimest äritegevuse raames toimunud müüki, VKEsid, kes pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse täitmist kvalifitseeruvad riskifinantseerimisinvesteeringuteks, välja arvatud juhul, kui nende suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus või kui nende puhul on täidetud siseriiklikes õigusnormides sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt võib võlausaldajate taotluse alusel algatada kollektiivse maksejõuetusmenetluse). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … h) □ Riskifinantseerimiskava ei hõlma abi ettevõtjatele, kes on saanud ebaseaduslikku riigiabi, mida ei ole veel täielikult tagasi makstud (RFG punkt 26). i) □ Riskifinantseerimiskava ei kohaldata abi suhtes, mida antakse kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse toimuva ekspordiga seotud tegevuse toetamiseks, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega, jaotusvõrgu loomise ja toimimisega või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ega abi suhtes, mille saamise tingimuseks on omamaiste toodete eelistamine importtoodetele (RFG punkt 27). j) □ Riskifinantseerimiskavast abi saamise tingimuseks ei ole see, et kasutatakse riigisiseselt toodetud kaupu või riigisiseselt osutatavaid teenuseid; kava ei riku asutamisvabadust, kus abi suhtes on kehtestatud kohustus, et finantsvahendajate, nende valitsejate või lõplike abisaajate peakontor peab olema asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle peab sinna kolima. |
2. Kava kirjeldus
|
2.1. |
Kava eelarve: — Milline on riskifinantseerimisinvesteeringute summa (sealhulgas nii avaliku kui ka erasektori osa) sihtrühma kuuluva ettevõtja kohta, kogu investeerimistsükli jooksul iga kava alusel abi saava ettevõtja puhul, st mitte aasta kohta? Täpsustage: — … — Kui suur on kava aastaeelarve? — Kui suur on abimeetme üldeelarve kogu selle kestuse jooksul? Täpsustage: — … — Kui suur(ed) on kava alusel loodud investeerimisfond(id)? — Kas kava kaasrahastatakse liidu vahenditest (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, muud allikad)? Täpsustage: — … |
|
2.2. |
Kava kestus: a) Milline on kava kestus? (Palun märkige selle jõustumise ja lõppemise kuupäev) … b) Milline on investeerimisperioodi kavandatav kestus? … c) Milline on hoidmisperioodi kavandatav kestus? … |
|
2.3. |
Ettevõtjad, kes on lõplikud abisaajad: Eelhindamine näitab, ( 167 ) et kava on vaja suunata järgmistele ettevõtjatele kui lõplikele abisaajatele (RFG punkt 63–79) (palun täpsustage): … … a) □ väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad i), kellel on kuni 499 töötajat ning ii) kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot). Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … … b) □ Innovaatilised keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, kelle töötajate arv ei ületa 1 500 ja kelle teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga seotud kulud, nagu on määratletud üldises grupierandi määruses, moodustavad a) vähemalt 15 % tema kõigist tegevuskuludest vähemalt ühel aastal esimesele riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule eelnenud kolme aasta jooksul või b) vähemalt 10 % aastas tema kõigist tegevuskuludest esimesele riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule eelnenud kolme aasta jooksul; Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … … c) □ Ettevõtjad, kes saavad algse riskifinantseerimisinvesteeringu hiljem kui seitse aastat pärast nende esimest äritegevuse käigus toimunud müüki. Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … … d) □ Ettevõtjad, kes vajavad riskifinantseerimisinvesteeringut (sealhulgas avalikke ja erainvesteeringuid) üle 15 miljoni euro, mis on grupierandi määruses sätestatud ülemmäär; Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … … e) □ Alternatiivsed kauplemisplatvormid, mis ei vasta üldise grupierandi määruse artiklis 23 sätestatud tingimustele; Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … … f) □ Muu: Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … … |
|
2.4. |
Finantsinstrumendid: Eelhindamine näitab vajadust järgmiste ülesehituse parameetrite järele, mis ei vasta üldisele grupierandi määrusele (RFG punktid 80–86): a) □ Sõltumatute erainvestorite osalus on väiksem üldise grupierandi määruse artikli 21 lõikes 10 nõutud määradest (RFG punktid 80–81). Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused, miks on määrad väiksemad üldises grupierandi määruses sätestatutest: … b) □ Finantsinstrumendid, mille ülesehituse parameetrid ületavad üldises grupierandi määruses sätestatud künniseid st riikliku investori risk on suurem, kui lubatud üldise grupierandi määrusega (RFG punktid 82–83). Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused, miks ületavad ülesehituse parameetrid üldises grupierandi määruses sätestatuid: … c) □ Muud finantsinstrumendid peale garantiide, mille puhul valitakse investoreid, finantsvahendajaid ja nende valitsejaid nii, et eelistatakse langusriski kaitset asümmeetrilisele kasumi jagamisele Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … d) □ Muu: … Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … |
|
2.5. |
Fiskaalinstrumendid: eelhindamine näitab vajadust järgmiste ülesehituse parameetrite järele, mis ei vasta üldisele grupierandi määrusele: a) □ fiskaalstiimulid juriidilisest isikust investoritele, sealhulgas kaasinvestoritena tegutsevatele finantsvahendajatele või nende valitsejatele. Esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … b) □ Fiskaalstiimulid juriidilisest isikust investoritele, et investeerida VKEdesse alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu. Esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … c) □ Muu: … Esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused: … |
|
2.6. |
Meetmes osalevad erainvestorid omakapitali, laenude või garantiidega: a) Kirjeldage erainvestoreid (nt juriidilisest isikust investorid, füüsilised isikud jne): … … b) Kas erainvestorid pakuvad omakapitali, laene või garantiisid finantsvahendaja tasandil (nt fondifondid) või lõplike abisaajate tasandil? Täpsustage: … … c) Kas kava rakendavad finantsvahendajad kaasinvesteerivad (ja seetõttu võib neid käsitada erainvestoritena)? □ jah Kui jah, palun täpsustage. □ ei |
|
2.7. |
Kava rakendavad finantsvahendajad: (Vt RFG punktis 52 esitatud laia määratlust; see hõlmab nii juriidilise isiku staatusega kui ka staatuseta fonde) a) Täpsustage kava rakendavate finantsvahendajate laad: … b) Kas meetme rakendamisega on seotud „volitatud üksus” (nagu see on määratletud RFG punkti 52 alapunktis v)? □ jah Kui jah, siis palun täpsustage: … □ ei c) Kas volitatud üksus investeerib koos liikmesriigiga omavahenditest? □ jah Kui jah, esitage viide õiguslikule alusele, mis lubab volitatud asutusel sellist kaasinvesteeringut teha: … □ Ei. Kui ei, siis selgitage meetodit, mille abil arvutatakse hüvitis meetme rakendamise eest, et välistada ülemäärase hüvitise maksmine: … d) Kas volitatud üksus on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse abil või on otse määratud? Täpsustage: … e) Kas volitatud üksus valitseb fondi või fonde, mille kaudu rahastatakse riskifinantseerimiskava?
f) Meetme rakendamise eest vastutava fondivalitseja tunnused finantsvahendaja tasandil: … g) Kui kavasse on kaasatud mitu finantsvahendajat (sealhulgas fondifondi), siis esitage kogu asjakohane teave iga finantsvahendaja tasandi kohta: … |
|
2.8. |
Kas peale abi andva ametiasutuse, abi saavate ettevõtjate, eespool nimetatud kava rakendavate finantsvahendajate ja kavaga seotud erainvestorite on kavasse kaasatud muud osalised? □ jah Kui jah, palun täpsustage □ ei |
|
2.9. |
Instrumentide üksikasjalik kirjeldus: Märkus: Parema arusaadavuse huvides lisage joonis, mis kirjeldab programmi struktuuri ja selle instrumente, märkides kõik osalised ja nende kaasatuse taseme, ning vajaduse korral ka lisa, milles võetakse kokku teatatud abikava üldine ülesehitus. Kirjeldage ülesehituse parameetreid, mida olete kasutanud, et mõjutada potentsiaalseid finantsvahendajaid väljendama oma huvi riskifinantseerimiskavas osalemiseks, vastates käesolevas punktis esitatud üksikasjalikele küsimustele. 2.9.1. Finantsinstrumendid Riskifinantseerimisabi meetmed rahastamisvahendite kujul tuleb kasutusele võtta finantsvahendajate kaudu (RFG punkt 20). Kõnealused meetmed koosnevad vähemalt riigi sekkumisest finantsvahendajate kasuks ja finantsvahendajate riskifinantseerimisinvesteeringutest lõplikusse abisaajasse. 2.9.1.1. Sekkumine finantsvahendajate tasandil A) Riigi sekkumine finantsvahendajate tasandil Riik annab finantsvahendajatele järgmist (palun märkida ja täita vastavalt vajadusele): □ RIIGIPOOLSED OMAKAPITALI (SEALHULGAS KVAASIKAPITALI) SÜSTID FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL 1. Esitage järgmine teave: — Kapitalisüsti tingimused (lisage ka kapitalisüsti võrdlus turutingimustega): — … — Finantsvahendaja liik: … — Finantsvahendaja rahastamisstruktuuri liik (nt investeerimisfond koos avaliku ja erasektori protsentidega; mitmetasandiline fondifond, millel on spetsiaalsed allfondid; tehingupõhine avalik kaasrahastamine koos erainvestoritega) (Palun kirjeldage üksikasjalikult): — … 2. Kvaasikapitali puhul kirjeldage palun üksikasjalikult kavandatud instrumendi liiki: … … 3. Kui on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti koos riigiga omakapitali finantsvahendajale): — Märkige avaliku ja erasektori investorite osaluse määr: — … — Märkige osalevate erainvestorite jaoks ette nähtud sooduskohtlemise liik, nagu on kirjeldatud osalemiskutses (palun täpsustage): — … — □ Kasumile suunatud stiimulid: □ Langusriski kaitse: — Kui ei järgita kahjumi jagamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ja meetmed ulatuvad kaugemale üldises grupierandi määruses sätestatud piiridest, esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused, osutades eelhinnangule (RFG punkt 110): — … — Kui see on asjakohane, märkige palun, kas esimese järjekoha kahjul, mida kannab riiklik investor, on ülemmäär (RFG punkt 110): — □ jah Palun täpsustage, kuidas on ülemmäär kindlaks määratud: … □ ei Palun selgitage: … 4. Milline on riikliku investori strateegia? … Selgitage, kuidas valitud instrument toetab riikliku investori soovitavate poliitiliste eesmärkide saavutamist: … 5. Kirjeldage, kuidas on instrument kavandatud, et tagada finantsvahendaja investeerimisstrateegiast ja riigi poliitilistest eesmärkidest tulenevate huvide ühtsus: … 6. Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia omakapitaliinvesteeringutest ja selgitage, kuidas on strateegiliselt planeeritud riikliku investori väljumine: … 7. Muu asjakohane teave: … □ RAHASTATUD VÕLAINSTRUMENDID: LAENUINSTRUMENDID (EDASPIDI „LAENUD”) FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL 1. Esitage järgmine teave: — Laenude liik (nt allutatud laen, portfelli riskijagamine): esitage üksikasjalikud selgitused: — Meetmega seotud laenude tingimused (lisage ka laenude võrdlus turutingimustega): — — Laenu maksimaalne suurus: — Laenu maksimaalne kestus: — Tagatis või muud nõuded: — Muu asjakohane teave: 2. Esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, mis keelavad abi olemasolevate laenude refinantseerimiseks (RFG punkt 115): … … 3. Kui kõnealusel tasandil on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti koos riigiga laenu finantsvahendajale): — Märkige avaliku ja erasektori investorite/laenuandjate osaluse määr: — … — … — Eelkõige portfelli riskijagamislaenude puhul, milline on valitud finantsvahendaja kaasinvesteerimise määr? Pange tähele, et see ei tohiks olla madalam kui 30 % aluseks oleva laenuportfelli väärtusest (RFG punkt 114)? … % — Palun kirjeldage riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite või laenuandjate vahel: — … — Kui riiklik investor eeldab esimese järjekoha kahju, siis milline on selle ülemmäär? (Pange tähele, et on soovitav, et selline ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 113)) Ülemmäär … %. — Kui riiklik investor/laenuandja eeldab esimese järjekoha kahju, mis ületab üldises grupierandi määruses sätestatud ülemmäära (25 %), tuleb seda põhjendada, osutades tõsisele turutõrkele, mis on tuvastatud eelhindamisega (RFG punkt 113). Palun esitage kokkuvõte kõnealusest põhjendusest: — … — … — Kui on muid riskide vähendamise mehhanisme erasektori investorite/laenuandjate jaoks, palun selgitage: — … — … 4. Milline on edasikandmise mehhanism (nagu on nõutud RFG punktis 104), millega tagatakse, et finantsvahendaja kannab kõik riigilt saadud eelised üle lõplikule abisaajale? Milliseid nõudeid peab finantsvahendaja kohaldama (nt intressimäär, tagatis, riskiklass) lõplike abisaajate suhtes (esitage konkreetsed üksikasjad)? Samuti täpsustage, mil määral läheb meetme alusel koostatav portfell kaugemale finantsvahendaja standardsest krediidiriski poliitikast. … … 5. Milline on riikliku investori strateegia? … … Selgitage, kuidas valitud instrument toetab riikliku investori soovitavate poliitiliste eesmärkide saavutamist: … 6. Kirjeldage, kuidas on instrument kavandatud, et tagada finantsvahendaja investeerimisstrateegiast ja riigi poliitilistest eesmärkidest tulenevate huvide ühtsus: … 7. Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia laenuinstrumendist ja selgitage, kuidas on strateegiliselt planeeritud riikliku investori väljumine: … 8. Muu asjakohane teave: … □ RAHASTAMATA VÕLAINSTRUMENDID: RIIKLIKUD GARANTIID FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL LÕPLIKE ABISAAJATEGA TEHTAVATE TEHINGUTE JAOKS 1. Esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles nõutakse, et garantiiga hõlmatud abikõlblikud tehingud peavad olema riski finantseerimiseks algatatud uued abikõlblikud laenutehingud, sealhulgas liisinguinstrumendid, samuti kvaasiomakapitali investeerimisinstrumendid, välja arvatud omakapitaliinstrumendid (RFG punkt 116): 2. Kas finantsvahendajatele antavad garantiid katavad aluseks olevate tehingute portfelli ja mitte ühte tehingut?
3. Garantii liik: □ Ülemmäär: garantii ülemmäär on … % (Pange tähele, et sellist ülemmäära kohaldatakse finantsvahendajate valduses olevate portfellide suhtes ning on soovitav, et ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 118); Põhjendage kõnealust määra: Lisaks märkige täpsustamiseks, kas: a) □ Ülemmäär hõlmab ainult oodatavat kahjumit; või b) □ Ülemmäär hõlmab ka ettenägematut kahjumit; Sellisel juhul näidake, kuidas garantii hind kajastab seda täiendavat riskikatet: □ Ülemmäärata; Sellisel juhul põhjendage vajadust ja näidake, kuidas garantii hind kajastab seda täiendavat riskikatet: … □ Vastugarantii (garantii garantiiasutusele) □ Muu: täpsustage: 4. Garantiimäär (riikliku investori kahjumi katmise protsent iga aluseks oleva tehingu puhul (vt määratlust RFG punkti 52 alapunktis xvi ja pange tähele, et garantiimäär ei tohi ületada 90 % (RFG punkt 117)): … %; Palun põhjendage sellist kaetuse määra: 5. Aluseks olevate tehingud, mis on garantiiga kaetud: — Aluseks olevate tehingute laad: — Aluseks olevate tehingute nimiväärtus kokku (eurodes): — Aluseks oleva tehingu maksimaalne nimiväärtus lõpliku abisaaja kohta: — Aluseks olevate tehingute kestus: — Aluseks oleva tehingu muud olulised omadused (riskitase, muu): 6. Palun kirjeldage garantii muid omadusi (lisage ka kõnealuse garantii võrdlus turutingimustega): — Garantii maksimaalne kestus: (Pange tähele, et see ei tohiks tavaliselt olla pikem kui 10 aastat (RFG punkt 119) — Esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, millega on ette nähtud, et garantiid vähendatakse, kui finantsvahendaja ei lisa portfelli minimaalset investeeringut konkreetse perioodi jooksul; ja et kasutamata summade eest nõutakse tasu: — Kas on ette nähtud garantiitasu? —
Täpsustage, milline pool peab maksma garantiitasu: … Palun kirjeldage üksikasjalikult hinna kujunemist: … Muu: 7. Milline on edasikandmise mehhanism (nagu on nõutud RFG punktis 104), millega tagatakse, et finantsvahendaja kannab kõik riigilt saadud eelised üle lõplikule abisaajale? Milliseid nõudeid peab finantsvahendaja kohaldama (nt intressimäär, tagatis, riskiklass) lõplike abisaajate suhtes (esitage konkreetsed üksikasjad)? Samuti täpsustage, mil määral läheb meetme alusel koostatav portfell kaugemale finantsvahendaja standardsest krediidiriski poliitikast. … … 8. Milline on riikliku investori strateegia? … … Selgitage, kuidas valitud instrument toetab riikliku investori soovitavate poliitiliste eesmärkide saavutamist: … … 9. Kirjeldage, kuidas on instrument kavandatud, et tagada finantsvahendaja investeerimisstrateegiast ja riigi poliitilistest eesmärkidest tulenevate huvide ühtsus: … … 10. Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia laenuinstrumendist ja selgitage, kuidas on strateegiliselt planeeritud riikliku investori väljumine: … … 11. Muu asjakohane teave: … … □ MUUD FINANTSINSTRUMENDID Palun kirjeldage meetmega koos rakendatavat finantsinstrumenti ja kirjeldage üksikasjalikult kõiki eespool punktis 2.9.1.1 esitatud elemente niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad valitud finantsinstrumendi puhul: … B) Finantsvahendajate sekkumine finantsvahendajate järgmistesse tasanditesse Võib esineda olukordi (sh fondifondide puhul), kui riik annab omakapitali, laenusid või garantiisid finantsvahendajatele, kes omakorda annavad omakapitali, laenusid või garantiisid järgmistele finantsvahendajatele, kes lõpuks teevad riskifinantseerimisinvesteeringu lõplikesse abisaajatesse. Sellistel juhtudel, kui kavas osaleb kaks või rohkem finantsvahendajate tasandit, esitage kogu punktis 2.9.1.1.A nõutud asjakohane teave omakapitali/laenude/garantiide/muude finantsinstrumentide kohta iga täiendava finantsvahendaja tasandil, kui see on asjakohane: … 2.9.1.2. Finantsvahendajate riskifinantseerimisinvesteeringud lõplikesse abisaajatesse Riskifinantseerimisinvesteeringud lõplikesse abisaajatesse esinevad järgmisel kujul (palun märkige ja täitke vastavalt vajadusele): □ FINANTSVAHENDAJATE OMAKAPITALI (SH KVAASIKAPITALI) INVESTEERINGUD LÕPLIKESSE ABISAAJATESSE a) Kvaasikapitali puhul kirjeldage palun üksikasjalikult kavandatud instrumendi liiki: … b) Kirjeldage üksikasjalikult omakapitaliinvesteeringu tingimusi (lisage ka omakapitaliinvesteeringu võrdlus turutingimustega): … c) Kirjeldage finantsvahendaja tehtavate investeeringute kõiki üksikasju, sealhulgas nõudeid, millele rahastamiskõlbliku finantsvahendaja investeerimisstrateegia peab vastama: … d) Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia omakapitaliinvesteeringust: … e) Kui on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti omakapitali lõplikule abisaajale): — Palun märkige erasektori osaluse määr: — Märkige osalevate erainvestorite jaoks ette nähtud sooduskohtlemise liik, nagu on kirjeldatud osalemiskutses (palun täpsustage): — … — □ Kasumile suunatud stiimulid: □ Langusriski kaitse: — Kui ei järgita kahjumi jagamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ja meetmed ulatuvad kaugemale üldises grupierandi määruses sätestatud piiridest, esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused, osutades eelhinnangule (RFG punkt 110):… — … — Kui see on asjakohane, märkige palun, kas esimese järjekoha kahjul, mida kannab riiklik investor, on ülemmäär (RFG punkt 110): — □ jah. Palun täpsustage, kuidas on ülemmäär kindlaks määratud: … □ ei. Palun selgitage: … □ RAHASTATUD VÕLAINSTRUMENDID: FINANTSVAHENDAJATE LAENUD LÕPLIKELE ABISAAJATELE — Laenude liik: esitage üksikasjalikud selgitused: — … — Meetmega seotud laenude tingimused (lisage ka laenude võrdlus turutingimustega): — … — Laenu maksimaalne suurus abisaaja kohta: … — … — Laenude maksimaalne kestus: … — … — Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia laenuinstrumendist: — … — Lõplike abisaajate riskitase: … — … — Tagatis või muud nõuded: … — … — Muu asjakohane teave: … — … — Kui kõnealusel tasandil on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti laenu lõplikule abisaajale): Palun märkige erasektori osaluse määr: … Palun kirjeldage riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite vahel: … Kui riiklik investor eeldab esimese järjekoha kahju, siis milline on selle ülemmäär? Ülemmäär … %. (Pange tähele, et on soovitav, et selline ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 113)) Kui riiklik investor/laenuandja eeldab esimese järjekoha kahju, mis ületab üldises grupierandi määruses sätestatud ülemmäära (25 %), põhjendage, osutades tõsisele turutõrkele, mis on tuvastatud eelhindamisega (RFG punkt 113) ning esitage põhjenduse kokkuvõte Kui on muid riskide vähendamise mehhanisme erasektori investorite/laenuandjate jaoks, palun selgitage: □ RAHASTAMATA VÕLAINSTRUMENDID: FINANTSVAHENDAJATE GARANTIID LÕPLIKELE ABISAAJATELE 1. Palun kirjeldage üksikasjalikult garantii laadi ja tingimusi (lisage ka kõnealuse garantii võrdlus turutingimustega): … … 2. Esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles nõutakse, et garantiiga hõlmatud abikõlblikud tehingud peavad olema riski finantseerimiseks algatatud uued abikõlblikud laenutehingud, sealhulgas liisinguinstrumendid, samuti kvaasiomakapitali investeerimisinstrumendid, välja arvatud omakapitaliinstrumendid (RFG punkt 116): … … 3. Märkige aluseks olevate tehingute laad ja tingimused: … … □ MUUD FINANTSINSTRUMENDID Palun kirjeldage finantsinstrumenti, mida meetmega soovitakse rakendada, ja kirjeldage üksikasjalikult kõiki eespool punktis 2.9.1.2 esitatud elemente niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad valitud finantsinstrumendi puhul: … …
|
3. Lisateave abikava siseturuga kokkusobivuse hindamise kohta
3.1. Panus ühise eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus (RFG osad 3.2 ja 3.3)
Riskifinantseerimiskava on põhjendatud ainult siis, kui sellega soovitakse kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid, kui on olemas rahastamisvajak, mis mõjutab teatavaid ettevõtjaid konkreetses arenguetapis, geograafilises piirkonnas ja vajaduse korral majandussektoris.
Palun esitage koos käesoleva teatisega põhjalik eelhinnang, milles tõendatakse konkreetset turutõrget.
|
3.1.1. |
Teave eelhinnangu kohta (RFG punktid 65–66): Eelhindamise kuupäev: … Hindamise viis läbi: □ Sõltumatu üksus; või □ järgmise ametiasutusega seotud üksus: … Andmed, millel hinnang põhineb: … Palun kinnitage, et eelhindamine põhineb andmetel, mis hõlmavad 5 aastat enne riskifinantseerimismeetmest teatamist: □ Riskifinantseerimiskava rahastatakse osaliselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning hinnang on koostatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määruse) ( 168 ) artikli 37 lõikele 2: □ |
|
3.1.2. |
Riskifinantseerimiskava eelhindamisel kindlaks tehtud konkreetsed poliitilised eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad (RFG punktid 58–59): Loetlege konkreetsed poliitilised eesmärgid ja osutage eelhinnangu asjakohasele punktile: … … Loetlege määratletud tulemusnäitajad (vt näiteid RFG punktis 58) ja osutage eelhinnangu asjakohasele punktile: … … |
|
3.1.3. |
Eelhinnangus esitatud majanduslikud tõendid ja põhjendused selle kohta, miks on vaja riigi sekkumist (RFG punkt 3.3): vt käesoleva vormi punktid 2.3, 2.4 ja 2.5. |
3.2. Riskifinantseerimiskava asjakohasus ja ergutav mõju (RFG punktid 3.4 ja 3.5)
|
3.2.1. |
Üldine: A) Osutades eelhinnangule, selgitage palun, miks olemasolevad ja kavandatavad riiklikud ja liidu poliitikameetmed, mille eesmärk on samade kindlaksmääratud turutõrgete kõrvaldamine, ei suuda turutõrkeid piisavalt kõrvaldada (RFG punktid 90–91): … … B) Selgitage, miks kavandatav riigiabimeede on kõige asjakohasem, et tagada tõhus rahastamisstruktuur (RFG punktid 92–93): … … |
|
3.2.2. |
Finantsinstrumentide puhul kohaldatavad tingimused (RFG 3.4.2): 1. Erasektori investeeringu miinimummäärad (RFG punktid 95–97): — Milline on minimaalne erasektori sõltumatu osaluse kogumäär (st kokku, kõigil tasanditel), lõplikusse abisaajasse tehtavas riskifinantseerimisinvesteeringus? … % lõplikule abisaajale antavast (avaliku ja erasektori) riskifinantseeringust. — Kui sõltumatute erainvestorite osalus on väiksem üldises grupierandi määruses ette nähtud määradest, tehke kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja esitage üksikasjalik põhjendus kõnealuse määra kohta (RFG punkt 95), osutades eelhinnangule: — … — … — Kas eelhindamine näitab, et kava tõmbab ligi täiendavaid erasektori vahendeid, mida ei oleks vastasel juhul pakutud või oleks neid pakutud erineval kujul, muus summas või teistsugustel tingimustel? Palun selgitage: — … — … — Kas erasektori osalemine mittesõltumatut laadi riskifinantseerimiskavas on aktsepteeritav (RFG punkt 96)? — □ jah Kui jah, siis esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused: … … □ ei — Milliseid asjakohaseid piiranguid sisaldab kava ettevõtjate puhul, kes saavad algse riskifinantseerimisinvesteeringu hiljem kui seitse aastat pärast nende esimest äritegevuse käigus toimunud müüki? …Kas erasektori osaluse määr on vähemalt 60 %? — □ jah □ ei (RFG punkt 97) 2. Riskide ja tulude jagamine riiklike ja erainvestorite vahel (RFG punktid 98–100): Selgitage, miks riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite vahel, nagu on kirjeldatud eespool asjaomaseid finantsinstrumente käsitlevates punktides, võib pidada tasakaalustatuks (RFG punkt 98): … … 3. Stiimulite laad, mis määratakse kindlaks finantsvahendajate, samuti fondivalitsejate või investorite valimisel (RFG punktid 101–102) Kinnitage, tehes märke vastavasse lahtrisse: A) Kava rakendavate finantsvahendajate valimine: a) □ Finantsvahendajad valitakse avatud ja mittediskrimineerival viisil, mille käigus määratakse kindlaks stiimulite konkreetne laad. — Kui ei, esitage põhjus (selgitades investorite valimist): — Kirjeldage konkurentsiprotsessi ja seda, kuidas valikumenetlus vastab nõuetele: — … — … — Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on esitatud RFG nõuded, valikumenetluse peab olema avatud ja mittediskrimineeriv. — … — … — Palun loetlege valikukriteeriumid, nagu need on esitatud osalemiskutses: — … — … — Esitage koos käesoleva teatisega hindamisskeem, mida kasutati valikumenetluses finantsvahendajate hindamiseks. — Kirjeldage valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse täitmise protsessi: — … — … — Palun kirjeldage, kuidas on tagatud ärijuhtimise ja kasumi teenimisele orienteeritud otsustusprotsessi tingimuste täitmine, mis on sätestatud üldise grupierandi määruses (artikli 21 lõiked 14 ja 15) (RFG punkt 160): — … — … — Palun esitage tõendid ja viide õiguslikule alusele: — … — … b) □ Valikuprotsessi käigus peavad finantsvahendajad näitama, kuidas nende kavandatud investeerimisstrateegia aitab saavutada poliitikaeesmärgid ja sihid (tuginedes tulemuslikkuse näitajatele, mis on kindlaks määratud eelhinnangus) — Iga valitud finantsvahendaja kohta esitage koos käesoleva teatisega finantsvahendaja dokumendid, kus on üksikasjalikult kirjeldatud investeerimisstrateegiat, sealhulgas hinnapoliitikat, ja seda, kuidas see aitab kaasa iga eesmärgi ja sihi saavutamisele. — Kirjeldage üksikasjalikult riskifinantseerimiskavas sätestatud mehhanismi, mille abil liikmesriik tagab, et vahendajate investeerimisstrateegia on alati kooskõlas kokkulepitud poliitikaeesmärkidega (nt järelevalve, aruandlus, osalemine nõukogudes) ning et investeerimisstrateegia oluliseks muutmiseks on vaja liikmesriigi eelnevat nõusolekut. — Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. — … — … c) □ Iga valitud finantsvahendaja valitakse konkursi alusel, võttes arvesse tema hinnapoliitikat riskifinantseerimiskava finantsinstrumentide puhul (sealhulgas rahastamiskulud, krediidiriski preemiad, haldus- ja kõik muud tasud). Esitage selle kohta tõendid iga valitud finantsvahendaja puhul. d) □ Finantsvahendaja valitseja või haldusettevõtja (valitseja) on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse abil või valitseja tasu peegeldab täiel määral hetkel turul makstavaid tasusid. — Kui ei, esitage põhjus (sealhulgas selgitus investorite valimise kohta): — … — … — Kirjeldage konkurentsiprotsessi ja seda, kuidas valikumenetlus vastab kõnealuse punkti nõuetele: — Palun esitage viide kõnealuseid nõudeid sisaldava õigusliku aluse vastavatele sätetele. — … — … e) □ Fondifondide valitsejad võtavad oma investeerimisvolituse osana õigusliku kohustuse määrata võistleva protsessi raames kindlaks eelistingimused, mida võidakse kohaldada allfondide tasandil (RFG punkt 101). B) Erainvestorite valimine □ Erainvestorid valitakse avatud ja mittediskrimineerival viisil, mille käigus määratakse kindlaks stiimulite konkreetne laad (RFG punkt 101). Palun kirjeldage erainvestorite väljaselgitamise ja valimise korda: … … 4. Kaasinvesteeriv finantsvahendaja või fondivalitseja investeerib vähemalt 10 % ulatuses esimese järjekoha kahju osasse (RFG punkt 103) — Kui finantsvahendaja või fondivalitseja kaasinvesteerib koos liikmesriigiga, tuleks vältida võimalikke huvide konflikte ning nad peavad investeerima vähemalt 10 % ulatuses esimese järjekoha kahju osasse (RFG punkt 103). Palun kinnitage, et see nii on (vajaduse korral): — … — … 5. Edasikandmised võlainstrumentide puhul (laenud või garantiid) (RFG punkt 104): a) □ Riskifinantseerimiskavaga on ette nähtud edasikandmise mehhanism (nagu on kirjeldatud RFG punktis 2.9.1.1.A), millega tagatakse, et finantsvahendaja kannab kõik riigilt saadud eelised üle lõplikule abisaajale. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … … b) □ Edasikandmise mehhanism hõlmab järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi. Palun kirjeldage ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele. … … |
|
3.2.3. |
Fiskaalinstrumentide puhul kohaldatavad asjakohasuse tingimused (RFG 3.4.3): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.2. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks asjakohasuse tingimuste osas: … … |
|
3.2.4. |
Asjakohasuse tingimused alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavate meetmete puhul (RFG 3.4.4): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.3. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks asjakohasuse tingimuste osas: … … |
3.3. Abi proportsionaalsus (RFG 3.6)
|
3.3.1. |
Proportsionaalsus seoses tuvastatud turutõrkega: — Kirjeldage ja kvantifitseerige sihtrühma kuuluvatele ettevõtjatele kättesaadavaid rahastamisallikaid, nagu on analüüsitud eelhinnangus (vt RFG punkt 65): — … — … — Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõttev kirjeldus rahastamislünga laadi ja suuruse kohta, millega ettevõtja iga kategooria eelhinnangu andmetel silmitsi seisab (st ettevõtja finantsvajadus, mida ei kata rahastamisallikad, mida on kirjeldatud eespool punktis 3.3.1; täpsustage, kuidas on rahastamislünk arvutatud): — … — … — Kirjeldage, kuidas riskifinantseerimismeetme kohaselt ette nähtud sündikaatrahastamise (avaliku ja erasektori rahalised vahendid) kogusumma piirdub eelhinnangus kindlaks määratud rahastamislünga suurusega. (RFG punkt 134): — … — … — Palun selgitage, osutades eelhinnangule, kuidas erainvestorite sooduskohtlemine piirdub miinimumiga, mis on vajalik, et saavutada kavaga nõutav erakapitali osaluse miinimummäär (RFG punkt 134): — … — … — Rahastamislünga kestus ettevõtja iga kategooria puhul eelhinnangu alusel: — … — … — Palun esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest: — Eelhinnangus on tõendeid punktis 3.3.1 osutatud turutõrke kohta järgmistes sektorites: … ja järgmises geograafilises piirkonnas: — … — … — Palun esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest: … |
|
3.3.2. |
Finantsinstrumentide puhul kohaldatavad proportsionaalsuse tingimused (RFG 3.6.1): 1. Seoses finantsvahendajate või fondivalitsejatega: Kas stiimulite konkreetne väärtus on kindlaks määratud finantsvahendajate ja fondivalitsejate valikuprotsessi käigus (RFG punkt 136)?
Esitage palun järgmine teave seoses finantsvahendajate või fondivalitsejate töötasuga (RFG punkt 143): — Kas see hõlmab iga-aastast valitsemistasu vastavalt RFG-le (RFG punkt 143)? —
— Kas see hõlmab tulemuspõhiseid stiimuleid, sh rahalisi stiimuleid ja poliitikaga seotud stiimuleid vastavalt RFG-le (RFG punkt 144)? —
— Palun täpsustage, millised karistused on ette nähtud juhul, kui poliitika eesmärke ei täideta. — … — … — Palun täpsustage tulemustasu ja võrrelge seda turu tavaga (RFG punkt 145): — … — … — Palun täpsustage valitsemistasu kokku ja võrrelge seda turu tavaga (RFG punkt 146): — … — … — Kas üldist tasustruktuuri on hinnatud selle valikuprotsessi kohase punktiarvestuse osana ning maksimaalne tasu summa on kindlaks määratud sellise valiku tulemusel (RFG punkt 147)? —
Kui finantsvahendaja ja tema valitseja on avalik-õiguslikud üksused ning neid ei valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse abil, tehke märge ja esitage tõendid järgneva kohta (RFG punkt 41): a) □ Nende haldustasule on kehtestatud ülempiir ja nende üldine tasustamine peegeldab tavapäraseid turutingimusi ja on seotud tulemustega. … … b) □ Avalik-õiguslikke finantsvahendajaid hallatakse ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ning nende valitsejad peavad investeerimisotsuseid vastu võtma kasumile orienteeritud viisil ja riigist sõltumatult. Selgitage eelkõige mehhanisme, mis on kehtestatud, et välistada mis tahes võimalik riigipoolne sekkumine fondi igapäevasesse haldamisse: … … c) □ Erainvestorid on valitud tehingupõhiselt ning avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikuprotsessi kaudu. Kui volitatud üksus on otse määratud, siis milline on selle aastane haldustasu, välja arvatud tulemuspõhised stiimulid?: … % üksuse kaasatavast kapitalist. Pange tähele, et see ei tohiks ületada 3 % (RFG punkt 148) 2. Seoses erainvestoritega: Juhul kui avalik-õiguslik fond kaasinvesteerib koos tehingupõhiselt osalevate erainvestoritega, kas iga tehinguga seoses valitakse erainvestorid eraldi võistleva protsessi raames, et selgitada ka välja õiglane tulumäär (RFG punkt 137)? □ jah Kui jah, siis esitage tõendid. □ ei Kui erainvestoreid ei valita sellise menetlusega, kas siis õiglase tulumäära määrab kindlaks sõltumatu ekspert, tuginedes turu võrdlusnäitajatele ja tururiskile ning kasutades diskonteeritud rahavoogude väärtuse hindamise meetodit ja minimaalse õiglase taseme arvutamisel asjakohast riskimarginaali (RFG punkt 138), ning kas kõik RFG punkti 139 tingimused on täidetud? □ ei □ jah Kui jah, esitage hinnangut sisaldav aruanne, nimetage ekspert, kirjeldage, millised on tema ametissenimetamise eeskirjad, ning esitage asjakohased tõendid: … … Kinnitage, et sama sõltumatut eksperti ei tohi teist korda kasutada sama 3aastase ajavahemiku jooksul Palun selgitage, kuidas riskiga kohandatud tulu on erainvestori puhul piiratud õiglase tulumääraga (RFG punkt 140): … … Selgitage eelhindamise alusel konkreetsete finantsparameetrite majanduslikku õigustust vastava meetme puhul: … … |
||||||||||||||||
|
3.3.3. |
Fiskaalinstrumentide puhul kohaldatavad proportsionaalsuse tingimused (RFG 3.6.2): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.2. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks proportsionaalsuse tingimuste osas:… |
|
3.3.4. |
Proportsionaalsuse tingimused alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavate meetmete puhul (RFG 3.6.3): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.3. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks proportsionaalsuse tingimuste osas:… |
3.4. Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine (RFG 3.7)
— Esitage eelhinnangu osana teave riskifinantseerimiskava võimalike kahjulike mõjude kohta. See peaks hõlmama võimalikku negatiivset mõju kõigil kolmel tasandil, st riskifinantseerimise pakkumise (nt erasektori investorite väljatõrjumise risk), finantsvahendajate ja nende valitsejate ning lõplike abisaajate tasandil (sealhulgas turgudel, kus abisaajad tegutsevad).
— Kas riskifinantseerimiskava tagab, et riigiabi riskifinantseeringu kujul saavad ainult ettevõtjad, mis on potentsiaalselt elujõulised?
—
|
□ jah |
□ ei |
— Kui vastus on jaatav, kirjeldage palun, kuidas see on tagatud ja osutage õigusliku aluse vastavatele sätetele:
— …
— Kas riskifinantseerimiskava on geograafiliselt ja piirkondlikult piiratud?
—
|
□ jah |
□ ei |
— Kui jah, palun täpsustage
— Kas riskifinantseerimiskava on õiguslikus aluses de jure piiratud teatavate sektoritega?
—
|
□ jah |
□ ei |
— Kui jah, palun täpsustage
— Kas riskifinantseerimiskava on praktikas suunatud teatavatele sektoritele?
—
|
□ jah |
□ ei |
— Kui jah, palun täpsustage
— Kuidas on negatiivset mõju võimalikult palju vähendatud?
— …
— …
4. Abi kumuleerimine (RFG 3.9)
Riskifinantseerimisabi võib kumuleerida muude riigiabimeetmetega, mille puhul ei ole abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha, või vähese tähtsusega abiga kuni kogufinantseerimise kõrgeima asjakohase ülemmäärani, mis on iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kindlaks määratud grupierandi määrusega või komisjoni vastu võetud otsusega (RFG punkt 168).
— Palun tehke märge, et kinnitada vastavust käesoleva eeskirjaga: □
— Palun esitage viide õiguslikule alusele:
— …
— Palun selgitage, kuidas on saavutatud vastavus kumuleerimise eeskirjadele:
— …
5. Muu teave
Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks RFG alusel:
…
…
OSA III.8
Täiendava teabe leht hindamiskavast teatamiseks
Liikmesriigid peavad seda täiendava teabe lehte kasutama hindamiskavast teatamiseks vastavalt määruse (EL) nr 651/2014 ( 169 )artikli 1 lõike 2 punktile a ja teatatud abikava hindamise puhul, nagu on sätestatud asjakohastes komisjoni suunistes.
Vt komisjoni talituste töödokumenti „Riigiabi hindamise ühine metoodika”, ( 170 )et saada juhiseid hindamiskava koostamise kohta.
1. Hinnatava abikava määratlemine
(1) Abikava nimetus:
…
(2) Kas hindamiskava puudutab järgmist:
a) □ kava, mida hinnatakse määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 2 punkti a alusel
b) □ kava, millest on komisjonile teatatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt
(3) Abikava viitenumber (täidab komisjon):
…
(4) Nimetage mis tahes olemasolevad eelhindamised, mõju hindamised, järelhindamised või uuringud, mida on varem tehtud eelneva abikava või sarnaste kavade puhul. Iga uuringu kohta esitage palun järgmine teave: a) uuringu eesmärkide, metoodika, tulemuste ja järelduste lühikirjeldus ning b) konkreetsed probleemid, mis võisid esineda seoses hindamiste ja uuringute metoodikaga (nt andmete kättesaadavus), mis on asjakohased käesoleva hindamiskava puhul. Kui see on asjakohane, märkige asjaomased valdkonnad või teemad, mis ei ole hõlmatud eelmiste hindamiskavadega, kuid peaksid olema praeguse hindamise teemaks. Esitage lisana kõnealuste hindamiste ja uuringute kokkuvõtted või võimaluse korral lingid asjaomastele dokumentidele:
…
2. Hinnatava abikava eesmärgid ( 171 )
|
2.1. |
Palun kirjeldage abikava, täpsustades vajadused ja probleemid, mida kavaga soovitakse lahendada, ning abisaajate kategooriad (nt suurus, sektorid, asukoht, ligikaudne arv): … |
|
2.2. |
Märkige abikava eesmärgid ja oodatav mõju nii abisaajate tasandil kui ka niivõrd, kuivõrd see puudutab ühist huvi pakkuvat eesmärki: … |
|
2.3. |
Märkige abisaajale või majandusele laiemalt avalduv võimalik negatiivne mõju, mis võib otseselt või kaudselt olla seotud abikavaga ( 172 ): … |
|
2.4. |
Märkige a) abikava raames kavandatud aastane eelarve, b) kava kestus, ( 173 ) c) abimeede või -meetmed ja d) abikõlblikud kulud: … |
|
2.5. |
Esitage kokkuvõte abikõlblikkuse kriteeriumidest ja abisaajate valimise meetoditest. Eelkõige kirjeldage järgmist: a) abisaajate valiku meetod (nt hinnete andmine), b) olemasolev ligilähedane eelarve iga abisaajate rühma kohta c) eelarve ammendumise tõenäosus teatavate abisaajate rühmade puhul d) võimalikud hinnete andmise eeskirjad, kui neid kava puhul kasutatakse e) abi osakaalu künnised ning f) kriteeriumid, mida abi andva asutus võtab arvesse taotluste hindamisel: … |
|
2.6. |
Nimetage konkreetsed piirangud ja riskid, mis võivad mõjutada kava rakendamist, selle eeldatavat mõju ja selle eesmärkide saavutamist: … |
3. Hindamisküsimused
|
3.1. |
Märkige konkreetsed küsimused, mida tuleks hindamisel käsitleda, esitades kvantitatiivsed tõendid abi mõju kohta. Palun tehke vahet a) küsimustel, mis on seotud otsese mõjuga abisaajatele, b) küsimustel, mis on seotud kaudse mõjuga ning c) küsimustel, mis on seotud abi proportsionaalsuse ja asjakohasusega. Selgitage, kuidas on hindamisküsimused seotud abikava eesmärkidega: … |
4. Tulemusnäitajad
|
4.1. |
Märkige, kuidas kava tulemusi hinnatakse, milliseid näitajaid kasutatakse, asjaomased kontrollnäitajad, sealhulgas andmete allikad, ja kuidas tulemusnäitajad vastavad hindamisküsimustele. Palun märkige eelkõige a) asjakohane hindamisküsimus, b) näitaja, c) andmeallikas d) andmete kogumise sagedus (nt aasta, kuu jne), e) tasand, millel andmeid kogutakse (nt firma tasandil, ettevõtja tasandil, piirkondlikul tasandil jne), f) üldkogum, mida andmeallikas katab (näiteks abisaajad, abi mittesaajad, kõik ettevõtted jne):
Selgitage, miks valitud näitajad on kõige sobivamad kava oodatava mõju mõõtmiseks: … |
5. Kavandatud meetodid hindamise korraldamiseks
|
5.1. |
Hindamisküsimusi silmas pidades esitage teave kavandatud meetodite kohta, mida hindamisel kasutatakse, et teha kindlaks abi põhjuslik mõju abisaajale ja hinnata kaudset mõju. Eelkõige selgitage kõnealuste meetodite valimise põhjusi ning teiste meetodite kõrvalejätmise põhjuseid (näiteks seoses kava ülesehitusega) ( 174 ): … |
|
5.2. |
Kirjeldage täpselt abi põhjusliku mõju kindlaksmääramise strateegiat ja eeldusi, millel kõnealune strateegia põhineb. Palun kirjeldage üksikasjalikult kontrollrühma koosseisu ja olulisust: … |
|
5.3. |
Palun selgitage, kuidas kavandatud meetodid mõjutavad valiku kallutatust. Kas võib piisava kindlusega väita, et abisaajate tulemuste erinevus tuleneb abist? … |
|
5.4. |
Kui see on asjakohane, selgitage, kuidas kavandatud meetoditega kavatsetakse käsitleda konkreetseid probleeme, mis on seotud keerukate kavadega, mida rakendatakse näiteks erineval viisil piirkondlikul tasandil, ja kavadega, mis kasutavad mitmeid abimeetmeid: … |
6. Andmete kogumine
|
6.1. |
Esitage teave mehhanismide ning andmete kogumise ja töötlemise allikate kohta abisaajate ja kavandatud võrdlusaluste puhul ( 175 ). Kirjeldage kogu asjakohast teavet, mis on seotud valikuetapiga: abitaotlejate kohta kogutud andmed, taotlejate esitatud andmeid ja valiku tulemused. Palun selgitage ka mis tahes võimalikke probleeme seoses andmete kättesaadavusega: … |
|
6.2. |
Palun esitage teave hindamise seisukohast oluliste andmete kogumise sageduse kohta. Kas on tähelepanekuid piisavalt eristatud tasandil, st et üksikute ettevõtjate tasandil? … |
|
6.3. |
Palun märkige, kas juurdepääsu vajalikele andmetele hindamise läbiviimiseks võib takistada õigusnormidega, mis reguleerivad andmete konfidentsiaalsust, ja kuidas need küsimused lahendatakse. Nimetage muud võimalikud probleemid, mis on seotud andmete kogumisega, ja kirjeldage, kuidas need probleemid ületada: … |
|
6.4. |
Märkige, kas on ette nähtud uuringud abisaajate või teiste ettevõtjate kohta ja kas kavatsetakse kasutada täiendavaid teabeallikaid: … |
7. Hindamise kavandatud ajakava
|
7.1. |
Märkige kavandatud ajakava, sh andmete kogumise, vahearuannete ja sidusrühmade kaasamise tähtajad. Kui see on asjakohane, esitage kavandatud ajakava lisas: … |
|
7.2. |
Palun märkige kuupäev, mil lõplik hindamisaruanne esitatakse komisjonile: … |
|
7.3. |
Märkige tegurid, mis võivad mõjutada kavandatud ajakava: … |
8. Hindamisasutus
|
8.1. |
Esitage konkreetset teavet hindamisasutuse kohta või juhul, kui see ei ole veel valitud, valimise ajakava, menetluse ja kriteeriumide kohta: … |
|
8.2. |
Esitage teave hindamisasutuse sõltumatuse ja selle kohta, kuidas valikuprotsessi ajal välditakse võimalikke huvide konflikte või tagatakse menetlusest välistamine: … |
|
8.3. |
Kirjeldage hindamisasutuse kogemusi ja oskusi või seda, kuidas need oskused on tagatud valikuprotsessi käigus: … |
|
8.4. |
Palun märkige, milliseid menetlusi abi andev ametiasutus kasutab hindamise läbiviimiseks ja järelevalveks: … |
|
8.5. |
Palun esitage teave, isegi kui see on vaid ligilähedane, hindamise läbiviimiseks vajalike inim- ja finantsressursside kohta: … |
9. Hindamise avalikustamine
|
9.1. |
Esitage teave selle kohta, kuidas hindamine avalikustatakse, st et hindamiskava ja lõpphinnang avaldatakse veebisaidil: … |
|
9.2. |
Märkige, kuidas tagatakse sidusrühmade kaasamine. Palun märkige, kas on ette nähtud avalik arutelu või hindamisega seotud üritused: … |
|
9.3. |
Täpsustage, kuidas kavatsevad abi andev asutus ja muud asutused hindamise tulemusi kasutada, nt järglaskavade või sarnaste kavade loomisel: … |
|
9.4. |
Märkige, kas ja millistel tingimustel hindamiseks kogutud andmeid kasutatakse või need tehakse kättesaadavaks täiendavate uuringute ja analüüside jaoks: … |
|
9.5. |
Palun märkige, kas hindamiskava sisaldab konfidentsiaalset teavet, mida komisjon ei tohiks avalikustada: … |
10. Muu teave
|
10.1. |
Palun märkige siia muu teave, mida peate hindamiskava hindamisel asjakohaseks: … |
|
10.2. |
Palun loetlege kõik teatele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage otselingid asjaomastele dokumentidele: … |
OSA III.12
ÜLDTEABELEHT ELI SUUNISTE KOHTA SEOSES RIIGIABIGA PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSSEKTORIS NING MAAPIIRKONDADES
Juhime tähelepanu asjaolule, et käesolev riigiabist teatamise üldteabeleht kehtib kõigis sektorites, mis on hõlmatud Euroopa Liidu riigiabi käsitlevate suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 ( 176 ) (edaspidi „suunised”). Lisaks tuleb suunistega hõlmatud kõigi meetmete kohta täita ka asjakohane täiendav teabeleht.
0. ÜHISED HINDAMISPÕHIMÕTTED
1. Kas riigiabimeede vastab järgmistele ühistele hindamispõhimõtetele?
|
|
meetmega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele; |
|
|
vajadus riikliku sekkumise järele: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada selgelt kindlaks tehtud turutõrget; |
|
|
abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks; |
|
|
ergutav mõju: abi peab muutma asjaomase ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil; |
|
|
abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi tuleb viia miinimumini, mis on vajalik tegevuse ergutamiseks asjaomases valdkonnas; |
|
|
liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju on piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne; |
|
|
abi läbipaistvus: liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele. |
2. Kas riigiabimeetmega kaasneks paratamatult Euroopa Liidu õiguse rikkumine, eelkõige seoses järgnevaga:
|
|
abisaaja peakontor peab asuma asjaomases liikmesriigis või abisaaja peab tegutsema peamiselt asjaomases liikmesriigis ( 177 ); |
|
|
abisaaja peab kasutama riigis toodetud kaupa või siseriiklikke teenuseid; |
|
|
abisaaja ei või kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis; |
|
|
mõni muu Euroopa Liidu õiguse mitteeristatav rikkumine. |
Kui ühele neist punktidest on vastatud jaatavalt, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 41 ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
1. PANUS ÜHISE EESMÄRGI SAAVUTAMISSE
1.1. Kas abi tagab elujõulise toidutööstuse ning edendab tõhusat ja säästvat ressursikasutust, et saavutada arukas ja jätkusuutlik majanduskasv?
|
|
jah |
|
ei |
1.2. Kas abi on tihedalt seotud ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) ja kooskõlas käesolevate suuniste punktis 10 osutatud maaelu arengu eesmärkidega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 44 ei saa kõnealust abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.3. Kas seoses põllumajandustoodetega vastab abi põllumajandustoodete ühise turukorralduse eeskirjadele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 44 ei saa kõnealust abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
Maaelu arengu eesmärgid
1.4. Kas liikmesriik saab seoses maaelu arengu meetmega sarnaste meetmetega tõendada, mil viisil sobib abi kokku ja on kooskõlas vastava maaelu arengukavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, peab selline dokumentatsioon olema lisatud käesolevale teatisele.
Kava alusel antavat ja eraldi teatamisele kuuluvat investeerimisabi käsitlevad lisatingimused
1.5. Kui kava alusel antakse abi eraldi teatamisele kuuluvatele investeerimisprojektidele, kas abi andev ametiasutus saab kinnitada, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning seega põllumajandus- ja metsandussektorile ning maapiirkondadele antava abi eesmärke? Selleks võib liikmesriik toetuda teabele, mille taotleja on esitanud ning mis sisaldab kirjeldust investeeringu positiivsest mõjust.
|
|
jah |
|
ei |
Keskkonnaalased eesmärgid
1.6. Kas riigiabiteatis sisaldab hinnangut selle kohta, kas abi saanud tegevusvaldkonnal on võimalik keskkonnamõju või mitte?
|
|
jah |
|
ei |
1.7. Kas abi avaldab mõju keskkonnale?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, peab liikmesriik teatisega koos esitama tõendusmaterjali selle kohta, et abimeetmega ei kaasne kehtivate liidu keskkonnakaitseseaduste rikkumine.
1.8. Kui teatatakse riigiabist, mis kuulub maaelu arengukava kohaldamisalasse, kas siis riigiabimeetme suhtes kehtib sama keskkonnanõue, mis kehtib maaelu arengu meetme suhtes?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 52 ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. ABI ASJAKOHASUS
2.1. Kas teatatud abi on samal ajal ette nähtud asjaomase maaelu arengukavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas liikmesriik saaks tõendada sellise riikliku abivahendi eeliseid maaelu arengukava meetme ees?
…
…
…
2.2. Kas seoses investeerimisabiga, mis maaelu arengukava osana või maaelu arengu meetme täiendava rahastamisena ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 ( 178 ) kohaldamisalasse, antakse abi vormis, mis annab otsese varalise kasu (näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega jms)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, peab liikmesriik tõendama, miks on vähem asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed või abivormid, mis põhinevad võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel).
…
…
2.3. Kas abi kuulub metsandussektorile ökoloogilise, kaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel abi andmise raamistikku, millele on osutatud suuniste II osa 2. peatüki jaos 2.8?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, peab liikmesriik tõendama, et seatud ökoloogilisi, kaitse- ja vaba aja veetmisega seotud eesmärke ei saa saavutada suuniste II osa 2. peatüki jagude 2.1–2.7 kohase maaelu arengu meetmega sarnaste metsandusmeetmetega.
…
…
…
2.4. Kas meede kuulub ühe järgmise abiliigi alla?
|
|
abi turu-uuringute kulude katmiseks, toote väljatöötamiseks ja projekteerimiseks ning taotluste ettevalmistamiseks kvaliteedikavade tunnustamise eesmärgil |
|
|
abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks |
|
|
abi nõustamisteenusteks |
|
|
abi põllumajanduslike majapidamiste asendusteenuste jaoks |
|
|
abi müügiedendusmeetmeteks |
|
|
abi loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise ja likvideerimisega seotud kulude hüvitamiseks |
|
|
abi loomakasvatussektorile |
Pange tähele, et abi tuleb lõppabisaajatele anda kaudselt, toetatud teenuste kujul mitterahalises vormis. Nendel juhtudel makstakse abi asjaomase teenuse osutajale või tegevuse teostajale.
3. ERGUTAV MÕJU
3.1. Kas abisaaja esitab liikmesriigile enne projekti või tegevuse algust abitaotluse, mis sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtte suurust, projekti või tegevuse kirjeldust, sealhulgas selle asukohta ning algus- ja lõppkuupäeva, projekti läbiviimiseks vajalikku abisummat ja rahastamiskõlblikke kulusid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 70 ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui abi kuulub käesoleva üldteabelehe ühe küsimuses 3.6 loetletud kategooria alla.
3.2. Kas abi antakse suurettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, peavad abisaajad taotluses selgitama, mis oleks juhtunud siis, kui abi ei oleks antud (st vastupidine stsenaarium), ja esitama tõendavad dokumendid taotluses kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks.
|
|
jah |
|
ei |
3.3. Kas tegemist on suurettevõtjatele antava investeerimisabiga standardite täitmiseks vastavalt suuniste punkti 148 alapunktile c?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas siis asjaomane ettevõtja peab tõendama, et ilma abita võib tekkida olukord, et tal tuleb tegevus lõpetada?
|
|
jah |
|
ei |
3.4. Kui abi antakse suurettevõtjale, kas abi andev ametiasutus kontrollib vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ja kinnitab, et abil on soovitud ergutav mõju?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 73 kohaselt on vastupidine stsenaarium usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb asjaomase projekti või tegevuse kohta otsuse.
3.5. Kas tegemist on maksusoodustuse kujul antava abiga, mida antakse VKEdele, ja kas on täidetud järgmised tingimused:
a) abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning
b) abimeede on vastu võetud ja jõus enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks ettenähtud töö alustamist ( 179 )?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–73 ei kohaldata.
3.6. Kas abi kuulub ühe järgmise suuniste abiliigi alla?
a) Põllumajandusmaa ja metsamaa korralduse abikavad kooskõlas suuniste II osa jagudega 1.3.4 ja 2.9.2 ja metsandussektori abikavad keskkonna-, looduskaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.8, kui:
i) abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada;
ii) abikava on vastu võetud ja jõus enne, kui abisaaja on kandnud suuniste II osa jagude 1.3.4, 2.9.2 ja 2.8 kohased rahastamiskõlblikud kulud ning
iii) abikava hõlmab üksnes VKEsid.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
b) Natura 2000 aladega seotud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) ( 180 ) tulenevate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks VKEdele antav abi kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.1.6.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
c) Abi looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.1.7.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
d) Abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.1.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
e) Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.2.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
f) Loomahaiguste ja taimekahjurite vältimise, kontrolli ja likvideerimisega seotud kulude korvamiseks antav abi ning kõnealuste loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antav abi kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.3.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
g) Abi hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.4.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
h) Abi kaitse all olevate loomade tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.5.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
i) Abi õigusaktides reguleeritud loomade metsades tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.8.5.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
j) Investeerimisabi standardite täitmiseks vastavalt suuniste punkti 148 alapunktidele a ja b.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
k) VKEdele antav investeerimisabi standardite täitmiseks vastavalt suuniste punkti 148 alapunktile c.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
l) Abi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.1.1.2, välja arvatud üksikabi, mille suurus ületab 500 000 eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
m) Abi müügiedendusmeetmetele vastavalt suuniste punkti 464 alapunktidele b, c ja d.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
n) Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris kooskõlas suuniste II osa jagudega 1.3.6 ja 2.9.1.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
o) Abi külade, loodusmaastike ja kõrge loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks, taastamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks vastavalt suuniste punkti 644 alapunktile e, välja arvatud külade, maapiirkondade ja suure loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandiga seotud investeerimisabi, mis ületab suuniste punkti 37 alapunktis c sätestatud teatamiskünnist.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
p) Abi maapiirkondade omavalitsuste ja külade arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamiseks ja ajakohastamiseks vastavalt suuniste punkti 644 alapunktile a.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
q) Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, kahjuritest, loomahaigustest, katastroofidest ja kliimamuutustega seotud sündmustest tingitud metsakahjustuste kõrvaldamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.1.3.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
r) Abi kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamine kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.8.1.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.
Eraldi teatamisele kuuluv investeerimisabi
3.7. Kas eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi puhul peab liikmesriik esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab reaalselt investeeringu valikut?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täpsustage palun abi sellist mõju:
…
…
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 76 kohaselt peab liikmesriik põhjaliku hindamise võimaldamiseks esitama lisaks abi saavat projekti käsitlevale teabele ka põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mis põhineb eeldusel, et abisaaja ei saa abi üheltki avaliku sektori asutuselt.
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 76 ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
Kui puudub konkreetne vastupidine stsenaarium, võib ergutava mõju olemasolu eeldada rahastamispuudujäägi korral, st kui eelnevalt koostatud äriplaani alusel ületavad investeerimiskulud investeeringu oodatava tegevuskasumi nüüdispuhasväärtust.
4. ABI PROPORTSIONAALSUS JA KUMULATSIOON
4.1. Kas abisumma ületab rahastamiskõlblikke kulusid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 82 ei saa sellist abi pidada proportsionaalseks ja seega anda.
4.2. Kas abi antakse suuniste II osa jagude 1.1.3 ja 1.2.2 alusel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 82 ei kohaldata.
4.3. Kas abi ülemmäära ja abisumma arvutab abi andev ametiasutus abi andmise ajal?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et selline tingimus on sätestatud suuniste punktis 85.
4.4. Kas rahastamiskõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste tõenditega?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et abi osakaalu ja rahastamiskõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Pange ka tähele, et käibemaks ei ole rahastamiskõlblik, välja arvatud juhul, kui seda ei tagastata riigi käibemaksuseaduste alusel.
4.5. Kas abi antakse muus vormis kui toetus?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas abisumma on abi brutotoetusekvivalent?
|
|
jah |
|
ei |
4.6. Kas abi makstakse mitmes osas?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas abi väärtus diskonteeritakse abi andmise aja väärtuseni?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et rahastamiskõlblike kulude väärtus diskonteeritakse abi andmise aja väärtuseni. Lisaks kasutatakse diskonteerimisel intressimäärana abi andmise kuupäeval kohaldatavat diskontomäära.
4.7. Kas abi antakse maksusoodustuste näol?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas abi osad diskonteeritakse diskontomäärade alusel, mis kehtivad maksusoodustuse kasutamise eri aegadel?
|
|
jah |
|
ei |
4.8. Kas tegemist on maapiirkondadele eraldatava investeerimisabiga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suurte investeerimisprojektide abi ülemmäära tuleb vähendada kuni kohandatud abisummani, nagu on määratletud suuniste punkti 35 alapunktis 31. Lisaks ei saa suuremahuliste investeerimisprojektide puhul kasutada VKEdele mõeldud suuremaid abi ülemmäärasid.
4.9. Seoses suuniste II osa jagudes 1.1.5.1, 1.1.8, 2.3 ja 3.4 nimetatud kulukohustustega, kui need on väljendatud määruse (EL) nr 1305/2013 II lisas sätestatutest erinevates ühikutes, võivad liikmesriigid arvutada maksed kõnealuste teiste ühikute alusel. Kas sellisel juhul tagab liikmesriik aastapõhiste suurimate summade järgimise?
|
|
jah |
|
ei |
4.10. Tekkinud lisakulusid ja saamata jäänud tulu käsitlevate tavaprognooside põhjal võivad liikmesriigid kindlaks määrata abisumma suuniste II osa jagudes 1.1.5, 1.1.6, 1.1.7, 1.1.8, 2.2, 2.3, 3.4 ja 3.5 osutatud meetmeteks või tegevusvaldkondadeks. Sellisel juhul peab liikmesriik tagama, et arvutused ja vastav abi:
|
|
sisaldavad ainult kontrollitavaid andmeid; |
|
|
põhinevad asjakohaste teadmiste ja oskustega määratud arvandmetel; |
|
|
viitavad selgelt kasutatud arvandmete allikale; |
|
|
on diferentseeritud, et võtta vajaduse korral arvesse piirkondlikke või kohalikke asukohatingimusi ja tegelikku maakasutust |
|
|
ei sisalda investeerimiskuludega seotud elemente. |
Eraldi teatamisele kuuluvat investeerimisabi ja teatatud abikavade alusel suurettevõtjatele antud investeerimisabi käsitlevad lisatingimused
4.11. Kas eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi puhul vastab abisumma toetatavas piirkonnas investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et üldreeglina peetakse eraldi teatamisele kuuluvat investeerimisabi piiratuks miinimumini.
4.12. Kas suurettevõtjatele antakse investeerimisabi teatatud kavade alusel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas liikmesriik tagab, et täiendavate netokulude meetodi kohaselt piirdub abisumma miinimumiga?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et abisumma ei tohiks ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi, näiteks ei tohi see tõsta taset, mis on vajalik selleks, et projekti sisemine tulumäär ületaks tavapärast tulumäära, mida asjaomane ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes, või selliste määrade puudumisel, et sisemine tulumäär ületaks äriühingu kapitalikulusid tervikuna või asjaomases sektoris tavapäraselt täheldatud tulumäärasid.
4.13. Kui vastus küsimusele 4.12 on jah, kas liikmesriik tagab, et abisumma vastab toetatavas piirkonnas investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta?
|
|
jah |
|
ei |
Suuniste punktis 96 selgitatud meetodi kasutamine on piiratud abi ülemmääradega.
4.14. Kas tegemist on eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabiga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon teeb suuniste punktis 96 esitatud meetodit kasutades kindlaks, kas abisumma ületab projekti piisava kasumlikkuse tagamiseks vajalikku miinimumi. Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks.
4.15. Palun tõendage proportsionaalsust dokumentide, nt suuniste punktis 77 osutatud dokumentide alusel. Nimetatud nõue ei kehti põllumajandustoodete esmatootmisega seotud investeerimisabi suhtes.
…
…
…
Abi kumulatsioon
4.16. Kas teatatud abi antakse samaaegselt mitme abikava alusel või koos sihtotstarbelise üksikabiga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas projektile või tegevusele eraldatud riigiabi kogusumma ületab suunistes kehtestatud abi ülemmäärasid tegevuse või projekti kohta?
|
|
jah |
|
ei |
4.17. Kas teatatud abil on kindlaksmääratavad rahastamiskõlblikud kulud?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas kõnealust abi kumuleeritakse mis tahes muu riigiabiga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui jah, kas asjaomased meetmed hõlmavad erinevaid kindlaksmääratavaid rahastamiskõlblikke kulusid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 100 kumuleeritakse kindlaksmääratavate rahastamiskõlblike kulude põhjal antud abi mis tahes muu riigiabiga, mis on seotud samade rahastamiskõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad. Kas sellise kumulatsiooni tulemusel ületatakse abi ülemmäära või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse?
|
|
jah |
|
ei |
4.18. Kas suuniste kohaselt lubatud abi kumuleeritakse mis tahes vähese tähtsusega abiga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui jah, kas sel juhul kumuleeritakse abi samade rahastamiskõlblike kulude puhul ja kas sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abi osakaal või abisumma käesolevates suunistes sätestatud määra?
|
|
jah |
|
ei |
4.19. Kas põllumajandussektoris antav riigiabi kumuleeritakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 81 lõikes 2 ja artiklis 82 osutatud toetustega samade rahastamiskõlblike kulude puhul juhul, kui sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abi osakaal või abisumma käesolevates suunistes sätestatud määra?
|
|
jah |
|
ei |
4.20. Kas abi koos riigiabi andmisega toimub liidu institutsioonide, asutuste, ühisettevõtjate või muude organite poolt keskselt hallatavatest liidu vahenditest?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, siis otseselt või kaudselt liikmesriigi kontrolli all mitteolevate liidu vahendite korral võetakse arvesse ainult riigiabi, et määrata kindlaks, kas teavitamise künniseid ja abi ülemmäära või abi ülempiire on järgitud, eeldusel et avalikust sektorist saadud toetuse kogusumma, mida antakse samade rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ei ületa kõige soodsamat rahastamise määra, mis on sätestatud liidu õigusaktidega kehtestatud eeskirjades.
4.21. Kas tegemist on investeerimisabiga põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis e?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et seda ei kumuleerita abiga, mida antakse suuniste II osa jagudes 1.2.1.1, 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 osutatud varalise kahju hüvitamiseks.
Pange tähele, et välistada tuleks suuniste II osa jagudes 1.1.5.1, 1.1.6, 1.1.8 ja 3.5 käsitletud kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ( 181 ) artiklis 43 osutatud sarnase tegevuse topeltrahastamine. Suuniste punktis 724 ette nähtud läbivaatamisklausel peab samuti tagama topeltrahastamise ärahoidmise.
4.22. Kas tegemist on stardiabiga põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, millele on osutatud suuniste II osa jaos 1.1.4?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et seda ei tohiks kumuleerida määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 27 ette nähtud abiga tootjarühmade ja -organisatsioonide loomiseks põllumajandussektoris.
4.23. Kas tegemist on stardiabiga noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks, millele on osutatud suuniste II osa jaos 1.1.2?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et kõnealust abi ei tohiks kumuleerida määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iii osutatud noorte põllumajandustootjate stardiabiga ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks antava abiga, kui sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abisumma suunistes sätestatud määra.
5. MÕJU KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE
5.1. Kas seoses investeerimisabi kavadega, mis käsitlevad põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, metsandussektorit ja maapiirkondi, saab liikmesriik tõendada, et kõiki negatiivseid mõjusid piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks asjakohaste projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi?
…
…
…
…
5.2. Kas seoses investeerimisabi kavadega, mis käsitlevad põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, metsandussektorit ja maapiirkondi, on liikmesriik esitanud temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised selleks, et komisjon saaks hinnata abikava tõenäolisi negatiivseid mõjusid?
|
|
jah |
|
ei |
5.3. Kas seoses eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabiga, mida antakse põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ja maapiirkondades, ja selle negatiivsete mõjudega ning selleks, et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, on liikmesriik esitanud tõendid, mis võimaldavad komisjonil teha kindlaks asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning teha kindlaks mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, palun täpsustage.
…
…
…
…
6. LÄBIPAISTVUS
6.1. Kas liikmesriik tagab järgmise teabe avaldamise ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil?
|
|
abikava täielik tekst ja selle rakendussätted või üksikabi juriidiline alus või link sellele; |
|
|
abi andva(te) asutus(t)e nimi (nimed); |
|
|
individuaalsete abisaajate nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS 2. tasandil) ja põhiline majandussektor, milles ettevõtja tegutseb (NACE rühma tasandil). Nimetatud nõudest võib loobuda üksikabi andmisel, mis ei ületa järgmisi künniseid: i. 60 000 eurot põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate abisaajate puhul; ii. põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, metsandussektori või aluslepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate tegevusaladega tegelevate abisaajate puhul 500 000 eurot. |
6.2. Palun kinnitage, et maksusoodustusena antava abi korral on teave üksikabi summade kohta esitatud järgmistes vahemikes (miljonites eurodes):
|
|
0,06–0,5 üksnes põllumajandustoodete esmatootmise puhul |
|
|
0,5–1 |
|
|
1–2 |
|
|
2–5 |
|
|
5–10 |
|
|
10–30 |
|
|
30 ja rohkem |
6.3. Palun kinnitage, et:
|
|
selline teave avaldatakse pärast seda, kui on tehtud otsus abi andmise kohta |
|
|
teavet säilitatakse vähemalt kümme aastat |
|
|
teave on üldsusele piiranguteta kättesaadav ( 182 ) |
Liikmesriikidelt ei nõuta sellise teabe avaldamist enne 1. juulit 2016 ( 183 ).
6.4. Kas üksikabi andmise korral avaldab liikmesriik sellise abi andmise suuniste punktis 128 osutatud riigiabi veebisaidil?
|
|
jah |
|
ei |
6.5. Kui vastus on ei, ei ole üksikabi andmine avaldatud järgmisel põhjusel:
|
|
see kuulub määruse (EL) nr 1305/2013 kohaldamisalasse; |
|
|
seda kaasrahastatakse EAFRDst või mis eraldatakse selliselt kaasrahastatud meetmete täiendava riikliku rahastamisena; |
|
|
üksikabi andmine on juba avaldatud kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 ( 184 ) artiklitega 111, 112 ja 113. |
Sel juhul peaks liikmesriik suuniste punktis 128 osutatud ühtsel riigiabi veebisaidil viitama määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 111 osutatud veebisaidile.
7. MUUD KÜSIMUSED
7.1. Kas tegemist on abimeetmega kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse suunatud ekspordiga seotud tegevusele, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega, või abiga, mille andmise tingimus on kodumaiste kaupade eelistamine imporditud kaupadele, või abiga jaotusvõrgu loomiseks ja toimimiseks või abiga muudele eksporditegevusega seotud jooksvatele kuludele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et selline abi ei ole lubatud.
Pange tähele, et abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või juba olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei loeta üldjuhul ekspordiabiks.
7.2. Kas rahastamissüsteem, sealhulgas parafiskaalsed maksed, on abimeetme lahutamatu osa?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, tuleb rahastamissüsteemist teatada.
8. ABI LIIK
Suunistega hõlmatud abiliikide loetelu:
1. Abi põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele
1.1. Maaelu arengu meetmed
1.1.1. Investeerimisabi
1.1.1.1. Abi põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslike majapidamiste materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks
1.1.1.2. Investeerimisabi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks
1.1.1.3. Investeerimisabi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks
1.1.1.4. Abi põllumajandustoodete töötlemisse ja turustamisse investeerimiseks
1.1.2. Stardiabi noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks
1.1.3. Abi põllumajanduslike majapidamiste üleandmiseks
1.1.4. Stardiabi põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele
1.1.5. Abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimavaldkonna ning loomade heaolu valdkonna kohustuste täitmiseks
1.1.5.1. Abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks
1.1.5.2. Abi loomade heaolu valdkonnas võetud kohustuste täitmiseks
1.1.6. Abi Natura 2000 aladega seotud ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks
1.1.7. Abi looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele
1.1.8. Abi mahepõllumajandusele
1.1.9. Abi põllumajandustoodete tootjate osalemiseks kvaliteedikavades
1.1.10. Abi tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris
1.1.10.1. Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks
1.1.10.2. Abi nõustamisteenusteks
1.1.10.3. Abi põllumajanduslike majapidamiste asendusteenuste jaoks
1.1.11. Abi põllumajanduskoostööks
1.2. Riskijuhtimine ja kriisiohjamine
1.2.1. Abi põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekkinud kahju hüvitamiseks ja vältimiseks
1.2.1.1. Abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks
1.2.1.2. Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju hüvitamiseks
1.2.1.3. Abi loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjude hüvitamiseks
1.2.1.4. Hukkunud loomade eest makstav abi
1.2.1.5. Abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks
1.2.1.6. Abi kindlustusmaksete tasumiseks
1.2.1.7. Ühisfondidele rahalise toetusena antav abi
1.2.2. Abi tootmistegevuse peatamiseks
1.2.2.1. Tootmistegevuse peatamine looma-, taime- või inimeste tervise huvides, tervishoiu-, eetilistel või keskkonnakaalutlustel
1.2.2.2. Tootmistegevuse peatamine muudel põhjustel
1.3. Muud põllumajandussektori abiliigid
1.3.1. Abi loomakasvatussektorile
1.3.2. Abi põllumajandustoodete müügiedendusmeetmete jaoks
1.3.3. Abi äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele
1.3.4. Abi põllumajandusmaa korralduseks
1.3.5. Abi raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
1.3.6. Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandussektoris
2. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) või täiendava riikliku rahastamisena kaasrahastatud meetmetena või üksnes riigiabina antav abi metsandussektorile
2.1. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse
2.1.1. Abi metsastamiseks ja metsamaa loomiseks
2.1.2. Abi agrometsandussüsteemide rajamiseks
2.1.3. Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks
2.1.4. Investeerimisabi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks
2.1.5. Abi metsandustehnikasse ning metsasaaduste töötlemisse, varumisse ja turustamisse investeerimiseks
2.1.6. Abi metsanduse arendamise, moderniseerimise või kohandamisega seotud taristusse investeerimiseks
2.2. Abi Natura 2000 metsaaladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks
2.3. Abi metsanduse keskkonna- ja kliimateenuste ja metsakaitse jaoks
2.4. Abi teadmussiirdele ja teabemeetmetele metsandussektoris
2.5. Nõustamisteenuste jaoks antav abi metsandussektoris
2.6. Abi koostööks metsandussektoris
2.7. Stardiabi metsandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele
2.8. Metsandussektorile muu abi andmine ökoloogilise, kaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel
2.8.1. Abi konkreetsetele metsandusmeetmetele ja metsandusalastele sekkumismeetmetele, mille esmane eesmärk on säilitada või taastada metsa ökosüsteemi ja elurikkust või traditsioonilist maastikku
2.8.2. Abi mullastiku kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning puude tasakaalustatud ja elujõulise kasvu tagamiseks metsandussektoris
2.8.3. Looduslike teeradade, maastikuelementide, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamine ja hooldamine metsandussektoris
2.8.4. Abi teede hoolduseks, et hoida ära metsatulekahjusid
2.8.5. Abi õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate loomade tekitatud kahju korvamiseks
2.8.6. Abi metsamajandamiskava koostamiseks
2.9. Põllumajanduse abimeetmetega ühtlustatud abi metsandussektorile
2.9.1. Abi teadus- ja arendustegevuseks metsandussektoris
2.9.2. Abi metsandusmaa korralduseks
3. Maapiirkondadele antav abi, mida kaasrahastab EAFRD või mis eraldatakse selliselt kaasrahastatud meetmete täiendava riikliku rahastamisena
3.1. Abi investeerimiseks põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemisse või puuvilla tootmisesse või mittepõllumajandusliku tegevuse loomisesse ja arendamisse
3.2. Abi põhiteenuste ja külauuenduse edendamiseks maapiirkondades
3.3. Stardiabi põllumajandusega mitteseotud ettevõtluseks maapiirkondades
3.4. Abi sellistele maapiirkondade maahaldajatele ja äriühingutele põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks, kes ei tegutse põllumajandussektoris
3.5. Abi Natura 2000 aladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks muudele maahaldajatele
3.6. Abi teadmussiirde ja teabemeetmete edendamiseks maapiirkondades
3.7. Abi maapiirkondade nõustamisteenustele
3.8. Abi aktiivsetele põllumajandustootjatele puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega liitumiseks
3.9. Abi kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks
3.10. Abi koostööks maapiirkondades
3.11. Abi ühisfondide moodustamiseks
1.1.1.1. TÄIENDAV TEABELEHT INVESTEERIMISABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOODETE ESMATOOTMISEGA TEGELEVATELE ETTEVÕTJATELE
Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslike majapidamiste materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.1.
1. ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
1.1. Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.2. Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. ABI PÕLLUMAJANDUSLIKU ESMATOOTMISEGA SEOTUD PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MATERIAALSESSE VARASSE JA IMMATERIAALSESSE VARASSE INVESTEERIMISEKS
2.1. Kas põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslike majapidamiste materiaalsesse varasse ja immateriaalsesse varasse teeb investeeringu üks või mitu abisaajat?
|
|
jah |
|
ei |
2.2. Kui vastus on ei, kas investeering on seotud ühe või mitme abisaaja kasutatava materiaalse vara või mittemateriaalse varaga?
|
|
jah |
|
ei |
2.3. Kas abi on suunatud materiaalsesse varasse ja immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest energia tootmisega või biokütuste tootmisega põllumajanduslikes majapidamistes?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, ärge vastake küsimustele 2.4–2.17.
2.4. Kas investeering tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ ( 185 ) kohasesse biokütuste tootmisesse?
|
|
jah |
|
ei |
2.5. Kui vastus küsimusele 2.4 on jah, kas rahastamiskõlblike taastuvenergiat tootvate tootmisrajatiste maksimaalne tootmisvõimsus vastab põllumajandusliku majapidamise keskmisele transpordikütuse tarbimisele aastas?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.6. Kas toodetud biokütust müüakse turul?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.7. Kas investeering on tehtud põllumajanduslikus majapidamises taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia ja/või elektri tootmisse?
|
|
jah |
|
ei |
2.8. Kui vastus küsimusele 2.7 on jah:
a) kas rahastamiskõlblike taastuvenergiat tootvate tootmisrajatiste eesmärk on rahuldada põllumajandusliku majapidamise enda energiavajadust?
|
|
jah |
|
ei |
ning
b) kas rahastamiskõlblike taastuvenergiat tootvate tootmisrajatiste maksimaalne tootmisvõimsus vastab põllumajandusliku majapidamise soojus- ja elektrienergia keskmisele tarbimisele aastas?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus kas punkti a või b küsimusele on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.9. Kas seoses elektriga peetakse kinni oma tarbeks kasutamise aastalimiidist?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.10. Mida loetakse keskmiseks aastaseks tarbimiseks, kui taastuvatest energiaallikatest energia ja biokütuse tootmisesse investeerib mitu põllumajanduslikku majapidamist?
…
2.11. Kas energiat tarbivate või tootvate investeeringute suhtes kehtivad energiatõhususe miinimumstandardid riigi tasandil?
|
|
jah |
|
ei |
2.12. Kui vastus küsimusele 2.11 on jah, kas liikmesriigis kehtib nõue järgida punktis 2.11 osutatud miinimumstandardeid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.13. Kas abi on suunatud eelkõige investeeringuteks rajatistesse, mille esmafunktsioon on elektri tootmine biomassist?
|
|
jah |
|
ei |
2.14. Kui vastus küsimusele 2.13 on jah, kas need rajatised kasutavad toodetud soojusenergia minimaalset protsendimäära, mille on kehtestanud liikmesriik?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.15. Kas liikmesriigis on kehtestanud eri rajatiseliikide jaoks bioenergia, sealhulgas biokütuste tootmiseks kasutatavad maksimaalsed teravilja-, muude tärkliserohkete kultuuride ning suhkru- ja õlikultuuride kogused?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.16. Kas abi bioenergia investeerimisprojektidele piirdub bioenergiaga, mis vastab liidu õigusaktides, sh direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.17. Kas rajatise tootmisvõimsus on suurem kui abisaaja(te) aasta keskmine tarbimine?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peavad järgima tingimusi, mis on kehtestatud keskkonna- ja energeetikaalastes riigiabi suunistes 2014–2020, ( 186 ) välja arvatud juhul, kui selline abi on teatamiskohustusest vabastatud (nt üldise grupierandi määruse ( 187 ) kohaselt).
2.18. Milliste järgmiste eesmärkide saavutamisele on investeering suunatud?
|
a) |
põllumajandusliku majapidamise üldise tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse parandamine, eelkõige tootmiskulude vähendamise või tootmise täiustamise ja ümberpaigutamise abil; |
|
b) |
looduskeskkonna, hügieeni või loomade heaolu standardite parandamine, kui investeeringuga soovitakse saavutada kehtivates liidu normatiivides sätestatust paremaid tulemusi; |
|
c) |
põllumajanduse arendamise, kohandamise ja moderniseerimisega seotud taristu loomine ja parandamine, sealhulgas põllumaale juurdepääs, maakorraldus ja -parandus, energia- ja veevarustus ning energia ja vee säästmine; Palun täpsustage, kui mõni muu tegevus on selle eesmärgiga kaetud: … |
|
d) |
põllumajanduslike keskkonnaeesmärkide, sealhulgas liikide ja elupaikade elurikkuse kaitsestaatuse saavutamine või Natura 2000 ala või muude kõrge loodusliku väärtusega süsteemide üldkasutusväärtuse suurendamine tingimusel, et investeeringud on mittetootlikud; Palun täpsustage, kui mõni muu tegevus on selle eesmärgiga kaetud: … |
|
e) |
loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste või loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite või kaitsealuste loomade põhjustatud kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamine ja nimetatud sündmustest ja teguritest tingitud kahju ennetamine ja riskide maandamine; Palun täpsustage, kui mõni muu tegevus on selle eesmärgiga kaetud: … |
|
f) |
esimest korda põllumajandusliku majapidamise juhina tegutsema asuvatele noortele põllumajandustootjatele, investeeringute tegemiseks, et vastata põllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavatele liidu nõuetele, sealhulgas tööohutusnõuetele; Pange tähele, et seoses kõnealuse eesmärgiga võib investeerimisabi anda maksimaalselt 24 kuud alates juhina tööleasumise kuupäevast. Kas sellest tähtajast on kinni peetud?
|
|
g) |
nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ ( 188 ) (nitraadidirektiiv) rakendamine Horvaatias kõige rohkem nelja aasta jooksul alates ühinemisest, vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõikele 2 ja artikli 5 lõikele 1; |
|
h) |
põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liidu õigusaktidega ette nähtud uute nõuete järgmiseks; Pange tähele, et seoses kõnealuse eesmärgiga võib investeerimisabi anda maksimaalselt 12 kuud alates kuupäevast, kui liidu õigusega kehtestatud uued nõuded muutusid asjaomase ettevõtja jaoks kohustuslikuks. Kas sellest tähtajast on kinni peetud?
|
|
i) |
muu (palun täpsustage): … … Kui investeeringul on muud eesmärgid, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajanduslikule majapidamisele ei ole lubatud anda abi investeeringuteks, mis ei täida punktides a–h loetletud eesmärke. |
2.19. Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised?
|
a) |
Kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parendamine. Kas ostetud maa maksumus on kuni 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest?
Kui vastus on ei, kas toiming on seotud keskkonnakaitsega?
Kui vastus on jah, võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel lubada määrata kõrgema protsendimäära. Palun esitage teave seoses nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudega, et komisjon saaks asjaomast juhtu hinnata. … … |
|
b) |
Masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni. |
|
c) |
Punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Teostatavusuuringud võivad jääda rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktides a ja b osutatud kulusid ei teki. |
|
d) |
Arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine. |
|
e) |
Suuniste punkti 143 alapunktis d osutatud eesmärkide saavutamiseks tehtavate mittetootlike investeeringute kulud. |
|
f) |
Loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite ja kaitsealuste loomade tegevuse tagajärjel kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks tehtava investeeringu korral võivad rahastamiskõlblikud kulud hõlmata kulusid, mida tehakse tootmispotentsiaali taastamiseks enne nende nähtuste esinemist valitsenud tasemeni. |
|
e) |
Loodusõnnetuste, erandlike juhtumite või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite ja kaitsealuste loomade tõttu tekkida võiva kahju ennetamiseks tehtava investeeringu korral võivad rahastamiskõlblikud kulud hõlmata ennetusmeetmete kulusid, mille eesmärk on vähendada selliste võimalike sündmuste tagajärgi. |
|
h) |
Muu (palun täpsustage): … … |
2.20. Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised:
|
a) |
tootmisõiguste, toetusõiguste ja üheaastaste taimede ostmine; |
|
b) |
üheaastaste taimede istutamine; |
|
c) |
loomade ostmine, välja arvatud investeeringuteks, mis on tehtud: i) loomade ostmiseks suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud eesmärgil ning ii) aretusloomade ostmiseks karja geneetilise kvaliteedi parandamise eesmärgil; sellise erandi korral peaksid käesoleva täiendava teabelehe küsimuses 2.23 esitatud tingimused olema täidetud; |
|
d) |
kehtivate liidu normatiivide täitmiseks tehtavad investeeringud, välja arvatud suuniste punktis 148 osutatud erandjuhud; |
|
e) |
liisingulepingutega seotud muud kui suuniste punktis 144 osutatud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud; |
|
f) |
käibekapital. |
Kui mõni neist punktides a–f osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.21. Kas rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud eesmärgil tehtavaid investeeringuid?
|
|
jah |
|
ei |
2.22. Kas rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad aretusloomade ostmist karja geneetilise kvaliteedi parandamise eesmärgil?
|
|
jah |
|
ei |
2.23. Kui vastus küsimusele 2.22 on jah, kas on täidetud järgmised tingimused?
|
a) |
abi võib anda ainult aretusloomade ostmiseks veiste, lammaste ja kitsede geneetilise kvaliteedi parandamise eesmärgil; |
|
b) |
rahastamiskõlblikud on üksnes investeeringud, mille eesmärk on loomade geneetilise kvaliteedi parandamine tõuraamatutes registreeritud kvaliteetsete (isaste ja emaste) aretusloomade ostmise kaudu; |
|
c) |
olemasolevate aretusloomade asendamise korral võib abi anda ainult tõuraamatus registreerimata loomade asendamiseks; |
|
d) |
üksnes aktiivsed põllumajandustootjad vastavad abi saamise tingimustele; |
|
e) |
ostetakse ainult loomi, kes tagavad teatud perioodiks optimaalse paljunemispotentsiaali; seepärast on rahastamiskõlblikud ainult emasloomad, kes ostetakse enne esimeste järglaste saamist; |
|
f) |
ostetud loomi tuleb karjas pidada vähemalt neli aastat. |
Pange tähele, et punktides a–f osutatud tingimused peavad olema kumulatiivselt täidetud selleks, et kõnealusel erijuhul antav investeerimisabi oleks siseturuga kokkusobiv.
2.24. Kas seoses uute ja olemasolevate niisutatud alade niisutamisega on täidetud järgmised tingimused?
|
a) |
veepoliitika raamdirektiivi kohaselt nõutavast veemajanduskavast on komisjonile teatatud kogu ala puhul, millel investeerimine toimub, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeerimine mõjutada; |
|
b) |
veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvad meetmed, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, on täpsustatud asjaomases meetmeprogrammis; |
|
c) |
on tehtud veemõõtmine, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tehakse selline mõõtmine võimalikuks investeeringu osana; |
|
d) |
olemasoleva niisutusrajatise või taristuelemendi parandamiseks tehtav investeering on rahastamiskõlblik üksnes siis, kui eelnevalt on hinnatud, et see annab vähemalt 5–25 % potentsiaalse veekokkuhoiu vastavalt olemasoleva rajatise või taristu tehnilistele parameetritele; |
|
e) |
kui investeering mõjutab põhja- või pinnaveekogumeid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea:
|
|
f) |
ühtegi punkti e tingimust ei tohiks kohaldada olemasolevasse rajatisse tehtud investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtud investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutatud vee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogu; |
|
g) |
investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala kogupind, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogu:
Pange tähele, et punktides i ja ii osutatud mõlemad kriteeriumid peavad olema kumulatiivselt täidetud selleks, et kõnealusel erijuhul antav investeerimisabi oleks siseturuga kokkusobiv; |
|
h) |
punkti g alapunktis i osutatud tingimust ei kohaldata selliste investeeringute suhtes, mille tulemusel suureneb niisutatud ala kogupind, kui
Pange tähele, et käesoleva punkti alapunktides i ja ii osutatud mõlemad kaks tingimust peavad olema täidetud selleks, et punkti g alapunktis i osutatud tingimust ei kohaldataks; |
|
i) |
punkti g alapunktis i osutatud tingimust investeeringute suhtes, mis tehakse uutesse niisutusrajatistesse, mida varustatakse veega olemasolevast veehoidlast, mille pädevad asutused on heaks kiitnud enne 31. oktoobrit 2013, kui on täidetud järgmised tingimused:
Pange tähele, et käesoleva punkti alapunktides i–iv osutatud neli tingimust peavad olema kumulatiivselt täidetud selleks, et punkti g alapunktis i osutatud tingimust ei kohaldataks. |
2.25. Kas liikmesriigi kehtestatud ja põhjendatud alasid, mida ei ole niisutatud, kuid millel hiljuti oli kasutusel niisutusrajatis, käsitatakse niisutatud ala netopinna suurenemise kindlaksmääramise eesmärgil niisutatud aladena?
|
|
jah |
|
ei |
2.26. Kas alates 1. jaanuarist 2017 saab liikmesriik seoses niisutamisega tagada valglapiirkonnas, kus investeering tehakse, eri veekasutusviiside panuse veeteenuste kulude katmisel põllumajandussektorite kaupa kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 lõike 1 esimese taandega, võttes vajaduse korral arvesse kulude katmise sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku mõju ning asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.27. Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:
a) …rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades;
b) …rahastamiskõlblike kulude summast Egeuse mere väikesaartel;
c) …Horvaatias tehtavate rahastamiskõlblike investeeringute summast, et rakendada nitraadidirektiivi kooskõlas suuniste punkti 148 alapunktiga b;
d) …rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;
e) …rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades;
f) …rahastamiskõlblike kulude summast aretusloomade ostmiseks, millele on osutatud suuniste punktis 147.
2.28. Kui käesoleva täiendava teabelehe küsimuses 2.27 osutatud abi osakaalu määrad on suuniste punktis 152 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra:
|
a) |
noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist; |
|
b) |
ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või toodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed; |
|
c) |
investeeringud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 32 osutatud looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel; |
|
d) |
Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames rahastatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldavad katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisviise; |
|
e) |
investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolustandardite parandamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis b; sellisel juhul kohaldatakse selles punktis ette nähtud abi suuremat osakaalu ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu normatiivides sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene; |
|
f) |
investeeringud põllumajandusliku majapidamise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis a, mis on seotud suuniste II osa jagude 1.1.5.1 ja 1.1.8 kohaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajandusega. |
Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.
2.29. Erandina suuniste punktides 152 ja 153 sätestatud rahastamiskõlblike kulude ülemmääradest märkige palun abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest suuniste punkti 143 alapunktis d osutatud mittetootlike investeeringute korral ja suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud tootmispotentsiaali taastamiseks tehtavate investeeringute korral:
…rahastamiskõlblike kulude summast.
Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
2.30. Erandina suuniste punktides 152 ja 153 sätestatud rahastamiskõlblike kulude ülemmääradest märkige palun abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud ennetava eesmärgiga investeeringute korral:
…rahastamiskõlblike kulude summast.
Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest, v.a ühe erandi puhul, mis on esitatud küsimustes 2.31 ja 2.32.
2.31. Kas ennetava eesmärgiga investeeringu on teinud ühiselt mitu abisaajat?
|
|
jah |
|
ei |
2.32. Kui vastus küsimusele 2.31 on jah, märkige palun abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.
…rahastamiskõlblike kulude summast.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.1.2. TÄIENDAV TEABELEHT INVESTEERIMISABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISE TERRITOORIUMIL ASUVA KULTUURI- JA LOODUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS
Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamisega seotud investeeringuteks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.2.
1. ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
1.1. Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.2. Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. INVESTEERIMISABI PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISE TERRITOORIUMIL ASUVA KULTUURI- JA LOODUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS
2.1. Kas abi antakse loodusmaastikest ja hoonetest moodustuva kultuuri- ja looduspärandi jaoks, mille liikmesriigi pädevad asutused on ametlikult tunnistanud kultuuri- või looduspärandiks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.2. Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised?
|
a) |
investeeringud materiaalsesse varasse; |
|
b) |
kapitaaltööd; |
|
c) |
muu (palun täpsustage): … … |
Kui rahastamiskõlblike kulude puhul on tegemist mõne muu kui punktides a ja b märgitud kuludega, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.3. Palun märkige abi ülemmäär, protsendina rahastamiskõlblikust investeeringust ja punkti f puhul märkige summa eurodes aasta kohta:
a) põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva tootmisega seotud kultuuripärandi säilitamiseks tehtavate investeeringute korral tingimusel, et investeeringuga ei kaasne tootmisvõimsuse kasvu:
i) …tegelike kulude summast looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 32;
ii) …tegelike kulude summast vähem arenenud piirkondades;
iii) …tegelike kulude summast muudes piirkondades;
b) tootmisvõimsuse suurenemise korral:
i) …rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades;
ii) …rahastamiskõlblike kulude summast Egeuse mere väikesaartel;
iii) …Horvaatias tehtavate rahastamiskõlblike investeeringute summast, et rakendada nitraadidirektiivi kooskõlas suuniste punkti 148 alapunktiga b;
iv) …rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;
v) …rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades;
vi) …rahastamiskõlblike kulude summast aretusloomade ostmiseks, millele on osutatud suuniste punktis 147.
Kui käesoleva küsimuse punktides i–vi osutatud abi osakaalu määrad on suuniste punktis 152 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra:
|
a) |
noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist; |
|
b) |
ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või toodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed; |
|
c) |
investeeringud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 32 osutatud looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel; |
|
d) |
Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames rahastatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldavad katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisviise; |
|
e) |
investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolustandardite parandamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis b; sellisel juhul kohaldatakse selles punktis ette nähtud abi suuremat osakaalu ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu normatiivides sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene; |
|
f) |
investeeringud põllumajandusliku majapidamise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis a, mis on seotud suuniste II osa jagude 1.1.5.1 ja 1.1.8 kohaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajandusega. |
Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.
c) …rahastamiskõlblike kulude summast täiendavaks toetuseks, et katta lisakulusid, mis tekivad põllumajanduslikes majapidamistes ehitiste pärandväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest;
d) …rahastamiskõlblike kulude summast punktides a, b ja c osutatud abi korral, kui investeering on seotud väikeste taristuobjektidega;
e) …kantud kulude summast investeeringute jaoks põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega mitteseotud kultuuripärandi (arheoloogilised või ajaloolised objektid) säilitamiseks;
f) …eurot aastas kapitalitöödeks.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.1.3. TÄIENDAV TEABELEHT INVESTEERIMISABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE ÜMBERPAIGUTAMISEKS
Käesolev teabeleht esitatakse põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamisega seotud investeeringuteks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.3.
1. ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
1.1. Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.2. Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. INVESTEERIMISABI PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE ÜMBERPAIGUTAMISEKS
2.1. Kas tootmishoone ümberpaigutamine on avaliku huvi eesmärgil, nagu on täpsustatud asjaomase liikmesriigi vastavates õigusakti sätetes?
|
|
jah |
|
ei |
Juhime tähelepanu asjaolule, et liikmesriigi asjaomaste sätetega ettenähtud abi õiguslikus aluses peab olema selgitatud, milline on ümberpaigutamisega seotud üldine huvi.
2.2. Kas rahastamiskõlblikud kulud seoses ümberpaigutamisega hõlmavad järgmisi kulusid?
|
a) |
olemasolevate rajatiste demonteerimise, teisaldamise ja taaspüstitamisega seotud tegelikud kulud; |
|
b) |
lisaks punktis a osutatud kuludele ka rajatiste ajakohastamisega seotud kulud; |
|
c) |
lisaks punktis a osutatud kuludele ka tootmisvõimsuse suurendamisega seotud kulud; |
|
d) |
maapiirkonna asulate läheduses toimuva tegevusega seotud kulud, et parandada asula elukvaliteeti ja keskkonnatoimet, ning see on seotud väikeste taristuobjektidega; |
|
e) |
muu (palun täpsustage): … … |
Kui mõni neist punktides a–d osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.3. Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:
a) olemasolevate rajatiste demonteerimise, teisaldamise ja taaspüstitamisega seotud tegelike kulude summast;
b) kui põllumajandusliku tootmishoone ümberpaigutamisega kaasneb lisaks punktis a osutatud kuludele rajatiste ajakohastamine ( 189 ) või tootmisvõimsuse suurenemine:
i) rajatiste ajakohastamise või tootmisvõimsuse suurenemisega seotud kulude („asjaomased kulud”) summast äärepoolseimates piirkondades;
ii) asjaomaste kulude summast Egeuse mere väikesaartel;
iii) Horvaatias tehtavate asjaomaste kulude summast, mille eesmärk on rakendada nitraadidirektiivi kooskõlas suuniste punkti 148 alapunktiga b;
iv) asjaomastest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;
v) asjaomaste kulude summast muudes piirkondades.
Kui punktides i–v osutatud abi osakaalu määrad on suuniste punktis 152 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra:
|
|
noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist; |
|
|
ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või toodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed; |
|
|
investeeringud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 32 osutatud looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel; |
|
|
Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames rahastatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldavad katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisviise; |
|
|
investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolustandardite parandamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis b; sellisel juhul kohaldatakse selles punktis ette nähtud abi suuremat osakaalu ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu normatiivides sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene; |
|
|
investeeringud põllumajandusliku majapidamise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis a, mis on seotud suuniste II osa jagude 1.1.5.1 ja 1.1.8 kohaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajandusega. |
Pange tähele, et selliste erandite kohaldamise tulemusel ei või punktides i–v osutatud abi osakaal ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.
c) …rahastamiskõlblike kulude summast ümberpaigutamistegevuse jaoks maapiirkonna asulate läheduses, et parandada asula elukvaliteeti ja keskkonnanäitajaid, ning see on seotud väikeste taristuobjektidega.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.1.4. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOODETE TÖÖTLEMISSE JA PÕLLUMAJANDUSTOODETE TURUSTAMISSE INVESTEERIMISEKS
Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandustoodete töötlemise ( 190 ) ja põllumajandustoodete turustamisega ( 191 ) seotud investeeringuteks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.4.
1. Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. Kas abi antakse toidukultuuripõhise biokütuse jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui eesmärk on soodustada üleminekut täiustatumatele biokütuse liikidele, nagu on ette nähtud horisontaalse keskkonna- ja energeetikaalase riigiabi eeskirjadega.
3. Kas abi on antud materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, millele on osutatud suuniste punkti 35 alapunktis 11 ja punkti 35 alapunktis 12.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
4. Liikmesriigid võivad anda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeerimisabi, kui täidetud on vähemalt ühe järgmise õigusvahendi kõik tingimused: Palun täpsustage, millise õigusakti kohaselt kõnealust abi antakse:
|
|
komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ( 192 ); |
|
|
regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 ( 193 ); |
|
|
suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.4 sätestatud tingimused. |
5. Kui abi antakse määruse (EL) nr 651/2014 (GBER) alusel:
Palun märkige põhjused, miks pädev asutus soovib siiski suuniste kohaselt abist teatada. Sel juhul täitke palun üldise teatamisvormi asjakohane osa, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 794/2004 ( 194 ) I lisa I osas, ja konkreetne vorm, mis on esitatud kõnealuse määruse I lisa III osas, või seda asendavates sätetes.
6. Kui abi antakse 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste alusel:
Kas abi vastab 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste tingimustele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, ei saa abi vastavalt suuniste punkti 168 alapunktile b pidada siseturuga kokkusobivaks.
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et sellise abi vajadust hinnatakse 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste alusel. Palun täitke üldise teatamisvormi asjakohane osa (esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1627/2006 ( 195 ) lisas).
7. Kui abi antakse suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.4 kohaselt, kas siis rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad järgmist?
|
a) |
kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parendamine; Kas ostetud maa maksumus on kuni 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest?
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et maa ost ei ole rahastamiskõlblik. |
|
b) |
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; |
|
c) |
punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Pange tähele, et teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktides a ja b osutatud kulusid ei teki; |
|
d) |
arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine. |
|
|
muu (palun täpsustage): … |
Kui investeeringul on mõni muu kui punktides a–d osutatud eesmärkidest, juhime tähelepanu asjaolule, et abi võib anda üksnes põllumajandustoodete töötlemise ja põllumajandustoodete turustamisega seotud investeeringuteks, mis täidavad kõnealustes punktides loetletud eesmärke.
8. Kas rahastamiskõlblikena käsitatakse järgmisi kulusid?
|
a) |
liisingulepingutega seotud muud kui küsimuses 6 (vt suuniste punkt 169) osutatud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud; |
|
b) |
käibekapital; |
|
c) |
kehtivate liidu normatiivide täitmiseks tehtavate investeeringutega seotud kulud. |
Kui mõni neist punktis a, b või c osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
9. Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:
a) …rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades;
b) …rahastamiskõlblike kulude summast Egeuse mere väikesaartel;
c) …rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;
d) …rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades.
10. Kui küsimuses 8 osutatud abimäärad on suuniste punktis 171 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra selliste tegevuste jaoks,
|
a) |
mis on seotud tootjaorganisatsioonide ühinemisega, |
|
b) |
mida toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerluse raames. |
Kui ühte neist eranditest kohaldatakse, esitage palun tõendavad dokumendid siinkohal või käesoleva täiendava teabelehe lisas:
…
Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.
11. Kui suur on rahastamiskõlblike kulude summa (eurodes) eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi korral põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks?
eurot …
Kui kõnealune summa ületab 25 miljonit eurot (vt suuniste punkti 37 alapunkt a), tuleb komisjonile üksikabist eraldi teatada kooskõlas aluslepingu artikli 108 lõikega 3.
12. Kui suur on brutotoetusekvivalent (eurodes) eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi korral põllumajandustoodete töötlemiseks ja põllumajandustoodete turustamiseks?
eurot …
Kui kõnealune summa ületab 12 miljonit eurot (vt suuniste punkti 37 alapunkt a), tuleb komisjonile üksikabist eraldi teatada kooskõlas aluslepingu artikli 108 lõikega 3.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.2. TÄIENDAV TEABELEHT STARDIABI KOHTA NOORTELE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE JA VÄIKESTE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE ARENDAMISEKS
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks antava stardiabiga, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.2.
1. Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. Kas abi antakse käesolevate suuniste punkti 35 alapunkti 29 tähenduses noortele põllumajandustootjatele, kes on mikro- või väikeettevõtjad?
|
|
jah |
|
ei |
3. Kas abi antakse väikestele põllumajandusettevõtetele, kes on mikro- või väikeettevõtjad?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kui vastus küsimusele 3 on jah, märkige palun kriteeriumid, mille põhjal on abisaajateks väikesed põllumajandusettevõtted. Arvestage, et sellised kriteeriumid peavad olema objektiivsed.
…
…
5. Kas noorte põllumajandustootjate stardiabile ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks mõeldud abile juurdepääsuks on määratud ülemine ja alumine künnis põllumajandusliku majapidamise tootmispotentsiaali põhjal, mida mõõdetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 ( 196 ) artikli 5b ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/220 ( 197 ) artikli 6 kohaselt standardtoodanguna või mõne samaväärse määratlusena?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
6. Palun märkige noorte põllumajandustootjate stardiabile ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks mõeldud abile juurdepääsuks ülemine ja alumine künnis.
|
|
Noored põllumajandustootjad |
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine |
|
Ülemine künnis |
|
|
|
Alumine künnis |
|
|
Pange tähele, et noorte põllumajandustootjate stardiabi saamise alumine künnis on kõrgem kui ülemine künnis väikeste põllumajandusettevõtete arenguabi saamiseks.
7. Kas stardiabi saav noor põllumajandustootja, kes alustab tegevust põllumajandusettevõtjana, on juriidiline isik?
|
|
jah |
|
ei |
8. Kui vastus küsimusele 7 on jah, kas kõnealune noor põllumajandustootja teostab juriidilise isiku juhtimise, tulude ja finantsriskidega seotud otsuste üle tegelikku ja püsivat kontrolli?
|
|
jah |
|
ei |
Märkige, kuidas sellist kontrolli kindlaks tehakse: …
…
9. Kui vastus küsimusele 8 on jah ja kui mitu füüsilist isikut, sh isikud, kes ei ole noored põllumajandustootjad, osalevad juriidilise isiku kapitalis või juhtimises, siis kas noor põllumajandustootja teeb sellist tegelikku ja püsivat kontrolli kas üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega?
|
|
jah |
|
ei |
Märkige, kuidas see kindlaks tehakse. …
…
10. Kui vastus küsimusele 8 on jah ja kui asjaomast juriidilist isikut kontrollib üksinda või ühiselt juriidiline isik, kes ei ole noor põllumajandustootja, siis kas noor põllumajandustootja teeb sellist tegelikku ja püsivat kontrolli kas üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega kõnealuse teise juriidilise isiku üle?
|
|
jah |
|
ei |
Märkige, kuidas see kindlaks tehakse. …
…
11. Kas abi andmise tingimuseks on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele äriplaani esitamine?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
12. Kas äriplaani rakendamine algab üheksa kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
13. Kas noorte põllumajandustootjate stardiabi puhul on äriplaanis sätestatud, et abisaaja peab vastama määruse (EÜ) nr 1307/2013 artiklis 9 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele 18 kuu jooksul alates tegutsema asumise kuupäevast?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
14. Kui abi antakse noortele põllumajandustootjatele, kellel ei ole vastavaid ametialaseid oskusi ega pädevust, kas siis äriplaanis on ette nähtud, et nad kohustuvad omandama kõnealused oskused 36 kuu jooksul alates abi andmise otsuse kuupäevast?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
15. Kas seoses stardiabiga noortele põllumajandustootjatele sisaldab äriplaan järgmist kirjeldust?
|
a) |
põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord; |
|
b) |
vahe-eesmärgid ja eesmärgid põllumajandusliku majapidamise arendamisel; |
|
c) |
põllumajandusliku majapidamise tegevuse arendamiseks vajalike meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, nõustamine või mis tahes muu tegevus. |
Pange tähele, et punktides a, b ja c osutatud eeltingimused peavad olema kumulatiivselt täidetud.
16. Kas seoses stardiabiga väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks sisaldab äriplaan järgmist kirjeldust?
|
a) |
põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord; |
|
b) |
majandusliku elujõulisuse saavutamist toetavate meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, koostöö või mis tahes muu tegevus. |
Pange tähele, et punktides a ja b osutatud eeltingimused peavad olema kumulatiivselt täidetud.
17. Millal abi antakse?
|
a) |
aastapõhiselt; |
|
b) |
vähemalt kahes osas viie aasta jooksul. |
Palun esitage konkreetsed üksikasjad: …
18. Kas noore põllumajandustootja stardiabi puhul makstakse abisumma viimane osa tingimusel, et suuniste punktis 179 osutatud äriplaan on nõuetekohaselt täidetud?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
19. Mis on abi ülemmäär eurodes?
a) noore põllumajandustootja kohta: …eurot
b) väikese põllumajandusettevõtte kohta: …eurot
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.3. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ÜLEANDMISEKS
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks põllumajanduslike majapidamiste üleandmiseks antava abi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.3.
Kas abi antakse vaid juhul, kui on järgitud kõiki küsimustes 1–7 loetletud eeskirju:
1. Abi antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes annavad oma põllumajandusliku majapidamise jäädavalt üle teisele põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjale
|
|
jah |
|
ei |
2. Abi antakse ettevõtjatele, kes sobivad osalema määruse (EL) nr 1307/2013 V jaotise kohases väikepõllumajandustootjate kavas
|
|
jah |
|
ei |
3. Abi antakse ettevõtjatele, kes on abitaotluse esitamise ajal osalenud nimetatud kavas vähemalt ühe aasta
|
|
jah |
|
ei |
4. Abi antakse ettevõtjatele, kes kohustuvad andma kogu oma põllumajandusliku majapidamise ning vastavad toetusõigused jäädavalt üle põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale teisele ettevõtjale
|
|
jah |
|
ei |
5. Abi makstakse järgmiselt:
|
|
iga-aastane makse |
|
ühekordne makse |
(Pange tähele, et suuniste punkti 188 kohaselt tuleb abi maksta kas iga-aastase maksena või ühekordse maksena.)
6. Abi makstakse alates põllumajandusliku majapidamise üleandmise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2020
|
|
jah |
|
ei |
7. Abi suurus on 120 % iga-aastasest toetusest, mille jaoks on abisaaja väikepõllumajandustootjate kava kohaselt rahastamiskõlblik
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.4. TÄIENDAV TEABELEHT STARDIABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSSEKTORI TOOTJARÜHMADELE JA -ORGANISATSIOONIDELE
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele antava stardiabiga, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.4.
1. ABI LIIK
1.1. Kas abi kujutab endast stardiabi vastloodud tootjarühmadele ja -organisatsioonidele?
|
|
jah |
|
ei |
1.2. Kas asjaomase liikmesriigi pädev asutus on tootjarühmi ja -organisatsioone esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud?
|
|
jah |
|
ei |
1.3. Kas abi antakse pärast seda, kui liikmesriigid on kontrollinud, et äriplaani eesmärgid saavutatakse viie aasta jooksul alates tootjarühma või -organisatsiooni ametlikust tunnustamisest?
|
|
jah |
|
ei |
1.4. Kas abi antakse muudele tootjaorganisatsioonidele (üksused või asutused), nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusliku majapidamise haldamine ning kes seetõttu on käsitatavad üksikute tootjatena?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.4 kohaselt neid organisatsioone, üksusi või asutusi toetada ei saa.
1.5. Kas abi antakse muudele põllumajandusühistutele, kes täidavad selliseid ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused ja oma liikmete põllumajanduslike majapidamiste haldamine, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetele kohandamisse?
|
|
jah |
|
ei |
Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.4 kohaselt neid ühistuid toetada ei saa.
1.6. Kas tootjarühmadele või -ühendustele antakse abi kulude katmiseks, mis ei ole seotud stardiabiga, näiteks investeeringud ja müügiedendusmeetmed?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, siis hinnatakse abi vastavalt sellist abi käsitlevatele erieeskirjadele. Palun täitke teatamisvormi asjakohased jaod.
2. ABISAAJA
2.1. Kas stardiabi antakse ainult tootjarühmadele või -organisatsioonidele, kes kuuluvad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ( 198 ) määratluse alla?
|
|
jah |
|
ei |
2.2. Kas abikava peab vastama tingimustele, mis nõuavad, et seda tuleb kohandada mis tahes muudatustega põllumajandustoodete turgude ühist korraldust reguleerivates määrustes?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.4 kohaselt ei saa komisjon sellist abikava heaks kiita.
3. ABI OSAKAAL JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD
3.1. Palun kinnitage, et tootjarühmale või -organisatsioonile antava abi kogusumma ei ületa 500 000 eurot.
|
|
jah |
|
ei |
3.2. Kas abikava välistab selgelt, et abi antakse nende kulude hüvitamiseks, mis tekivad viie aasta möödumisel pärast tootjarühma või -organisatsiooni ametlikku tunnustamist pädeva asutuse poolt?
|
|
jah |
|
ei |
3.3. Kas rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad üksnes järgmisi kulusid:
|
a) |
sobivate ruumide rentimine; |
|
b) |
kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistvara ja tarkvara ostmine; |
|
c) |
bürootöötajate kulud; |
|
d) |
üldkulud; |
|
e) |
õigus- ja halduskulud? |
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, vaadake palun rahastamiskõlblike kulude loetelu suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1.4
3.4. Kas abi makstakse kindlamääralise summana iga-aastaste kahanevate osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus on tootjarühma või -organisatsiooni ametlikult tema äriplaani alusel tunnustanud?
|
|
jah |
|
ei |
3.5. Kas liikmesriik maksab viimase osa välja alles pärast seda, kui on kontrollitud, kas äriplaan on nõuetekohaselt rakendatud?
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.5.1. TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNA- JA KLIIMAKOHUSTUSTE TÄITMISEKS
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses põllumajanduslike tootmismeetoditega, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ja säilitada maaelu (põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused) ja mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.5.1.
1. Kas abi on seotud ainult keskkonnaalaste investeeringutega (suuniste jagu 1.1.1)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.1.4 abi kohta põllumajandustoodete töötlemisse ja põllumajandustoodete turustamisse investeerimiseks.
2. Kas põllumajanduse keskkonnakaitseks antaval abil on muid eesmärke, nt koolitus- ja nõustamisteenused põllumajandustootjate abistamiseks (suuniste jagu 1.1.10)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.10 „Abi tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris”.
3. Muud?
Palun esitage meetme(te) täielik kirjeldus …
4. Kas dokumendid tõendavad, et abi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et sellised dokumendid peavad vastama suuniste punktile 47.
1. MEETME EESMÄRK
1.1. Palun kinnitage, et abimeetme eesmärk on keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et selline nõue on sätestatud suuniste punktis 209.
1.2. Millist järgmist eesmärki abimeetmega taotletakse?
|
a) |
põllumajandusmaa kasutamine kooskõlas keskkonna, maastiku ja selle elementide, loodusvarade, mullastiku ja geneetilise mitmekesisuse kaitsmise ja parandamise nõuetega; tootmiskulude vähendamine; |
|
b) |
põllumajandustootmise keskkonnasäästlik laiendamine ning ekstensiivne karjamajandus, tootmise täiustamine ja ümberkorraldamine; |
|
c) |
suure loodusliku väärtusega ohustatud põllumajanduskeskkonna säilitamine, kvaliteedi tõstmine; |
|
d) |
põllumajandusmaa maastiku ja ajalooliste iseloomulike vormide säilitamine; |
|
e) |
keskkonnaplaneerimise kasutamine põllumajanduses. |
Kui ükski punktides a–e loetletuist ei ole käesoleva meetme eesmärk, märkige palun, millised on keskkonnakaitsealased eesmärgid? Palun esitage üksikasjalik kirjeldus.
…
…
Kui kõnealust meedet on varem juba kasutatud, siis milliseid tulemusi saavutati seoses keskkonnakaitsega?
…
…
2. RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
2.1. Kas abi antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused viieks kuni seitsmeks aastaks?
|
|
jah |
|
ei |
2.2. Kas kõigi või teatavat liiki kohustuste täitmiseks oleks vajalik pikem või lühem ajavahemik?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah põhjendage palun selle ajavahemiku vajalikkust:
…
…
2.3. Palun kinnitage, et abi hõlmab selliseid põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud muud asjaomased kohustused, vastavad minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 210 kohaselt ei saa anda abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks, kui need ei hõlma enamat kui kõnealuste kohustuslike standardite ja nõuete rakendamine.
2.4. Palun kirjeldage, millised on küsimuses 2.3 osutatud kohustuslikud standardid ja nõuded ning selgitage, kuidas põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused neid ületavad:
…
…
2.5. Liikmesriigid peavad käesoleva meetme kohaseid toiminguid teostavatele ettevõtjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad vabatahtlikult põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused, tagama nende kohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja teabe andmise, näiteks kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või seavad käesoleva meetme kohase abi saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise. Palun kinnitage, et see kohustus on täidetud ja kirjeldage kuidas seda on tehtud.
|
|
jah |
|
ei |
…
…
2.6. Kui on asjakohane, kinnitage palun, et tagatakse kooskõla määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 47 sätestatud pindalatoetuste eeskirjadega ja mis tahes delegeeritud õigusaktiga, mis on vastu võetud kõnealuse sätte kohaselt.
|
|
jah |
|
ei |
3. ABISUMMA
3.1. Palun märkige maksimaalne abisumma vastavalt põllumajandusliku majapidamise tegevusvaldkonnale, milles põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustusi rakendatakse:
|
a) |
mitmeaastaste erikultuuride eest …(kuni 900 eurot hektari kohta aastas); |
|
b) |
üheaastaste kultuuride eest …(kuni 600 eurot hektari kohta aastas); |
|
c) |
muuks maakasutuseks …(kuni 450 eurot hektari kohta aastas); |
|
d) |
põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude kasvatamiseks …(200 eurot loomühiku kohta aastas); |
|
e) |
muud: … |
Kui käesoleva küsimuse punktides a–e osutatud maksimaalset abisummat ületatakse, tõendage palun, et abi on kooskõlas suuniste jao 1.1.5.1 nõuetega.
3.2. Kas abi antakse aastapõhiselt?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, põhjendage palun muu ajavahemiku vajalikkust:
…
…
3.3. Kas aastase toetuse maht on arvutatud järgmise põhjal:
|
a) |
saamata jäänud tulu, |
|
b) |
asjaomaste kohustuste tõttu tekkinud lisakulud, |
|
c) |
vajaduse korral tehingukulude hüvitamise vajadus? |
|
|
jah |
|
ei |
Selgitage aastase toetuse suuruse määramiseks kasutatud arvutusmetoodikat ning täpsustage saamata jäänud tulu, lisakulud ja tehingukulud:
…
3.4. Kas saamata jäänud tulu ja kohustustest tekkinud lisakulude arvutamise kontrolltase on kooskõlas küsimuses 2.3 osutatud kohustuslike standardite ja nõuetega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, selgitage palun, millist kontrolltaset arvestati:
…
…
3.5. Kas maksed on tehtud toodanguühiku kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, selgitage palun selle meetodi valikut ja algatusi, millega tagatakse, et kinni on peetud suuniste punktis 228 ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalsetest liidu rahastamiskõlblikest kogustest aasta kohta.
…
…
3.6. Kas liikmesriik kavatseb anda abi seoses tehingukuludega, mis on seotud varasemalt võetud põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmise jätkamisega?
|
|
jah |
|
ei |
3.7. Kui vastus on jah, tõendage palun, et sellised kulud tekivad jätkuvalt või et kantakse uusi tehingukulusid.
…
4. LÄBIVAATAMISKLAUSEL
4.1. Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud selle sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste jaos 1.5.1.1 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.
4.2. Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.5.2. TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA LOOMADE HEAOLU VALDKONNAS VÕETUD KOHUSTUSTE TÄITMISEKS
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses põllumajanduslike tootmismeetoditega, mille eesmärk on parandada loomade heaolu, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.5.2.
1. Kas abi on seotud ainult keskkonnaalaste investeeringutega (suuniste jagu 1.1.1)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.1.4 abi kohta põllumajandustoodete töötlemisse ja põllumajandustoodete turustamisse investeerimiseks
2. Kas keskkonnakaitseks antaval abil on muid eesmärke, nt koolitus- ja nõustamisteenused põllumajandustootjate abistamiseks (suuniste jagu 1.1.10)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.10 „Abi tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris”.
3. Muud?
Palun esitage meetme(te) täielik kirjeldus …
4. Kas dokumendid tõendavad, et riigiabi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.
…
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et sellised dokumendid peavad vastama suuniste punktile 47.
1. MEETME EESMÄRK
1.1. Millises järgnevas valdkonnas toovad loomade heaoluga seotud kohustused kaasa kõrgemad standardid?
|
a) |
vesi, sööt ja loomade hooldamine kooskõlas loomapidamise loomulike vajadustega; |
|
b) |
pidamistingimused, suurem ruum, põrandapinnad, mitmekesistamismaterjalid, loomulik valgus; |
|
c) |
väljapääsuvõimalus; |
|
d) |
tavad, mille korral välditakse loomade moonutamist ja/või kastreerimist või kui erijuhtudel peetakse loomade moonutamist või kastreerimist vajalikuks, võimaldatakse tuimastite, valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamist või immunokastreerimist. |
Palun esitage üksikasjalik kirjeldus:
…
…
Kui kõnealust meedet on varem juba kasutatud, siis milliseid tulemusi saavutati seoses loomade heaoluga?
…
2. RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
2.1. Kas abi antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes vastavad mõistele „aktiivne põllumajandustootja” määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 232 võib abi anda üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes vastavad mõistele „aktiivne põllumajandustootja”.
2.2. Palun kinnitage, et abi hõlmab üksnes selliseid loomade heaolu parandamise kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ja muud asjaomased kohustuslikud nõuded.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 233 kohaselt ei saa anda abi loomade heaolu parandamisega seotud kohustuste täitmiseks, kui need ei hõlma enamat kui kõnealuste kohustuslike standardite ja nõuete rakendamine.
2.3. Palun kirjeldage, millised on küsimuses 2.2 osutatud kohustuslikud standardid ja nõuded ning selgitage, kuidas loomade heaolu parandamise kohustused neid ületavad:
…
…
2.4. Kas abi antakse ainult neile põllumajandustootjatele, kes võtavad loomade heaoluga seotud kohustused ühe kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada?
|
|
jah |
|
ei |
2.5. Kas lepingu pikendamine on automaatne?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 236 kohaselt tuleb lepingu pikendamise asjaolu lepingus kirjeldada ja lepingu pikendamise kord edastatakse komisjonile osana riigiabi teatisest.
3. ABISUMMA
3.1. Palun täpsustage loomade heaoluga seotud abi maksimaalne suurus:
…(ülemmäär 500 eurot loomühiku kohta)
Kui summa ületab 500 eurot loomühiku kohta, tõendage palun (sealhulgas üksikasjalik jaotus), et see on kooskõlas suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.5.2 sätetega.
3.2. Kas abi antakse aastapõhiselt?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, põhjendage palun muu ajavahemiku vajalikkust:
…
…
3.3. Kas aastase toetuse maht on arvutatud järgmise põhjal:
|
a) |
saamata jäänud tulu, |
|
b) |
asjaomaste kohustuste tõttu tekkinud lisakulud, |
|
c) |
vajaduse korral tehingukulude hüvitamise vajadus? |
|
|
jah |
|
ei |
Selgitage meetmele ette nähtud aastase abisumma määramiseks kasutatud arvutusmetoodikat ning täpsustage saamata jäänud tulu, lisakulud ja võimalikud tehingukulud.
…
…
3.4. Kas saamata jäänud tulu ja kohustustest tekkinud lisakulude arvutamise kontrolltase on kooskõlas küsimuses 2.2 osutatud kohustuslike standardite ja nõuetega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, selgitage palun, millist kontrolltaset arvestati:
…
…
3.5. Kas maksed on tehtud loomühiku kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, selgitage palun selle meetodi valikut ja algatusi, millega tagatakse, et kinni on peetud suuniste punktis 240 ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalsest summast aasta kohta.
3.6. Kas liikmesriik kavatseb anda abi seoses loomade heaoluga seotud kohustuste võtmisest tulenevate tehingukuludega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, tõendage palun selliseid tehingukulusid, näiteks esitades kulude võrdluse ettevõtjatega, kes ei ole selliseid loomadega seotud kohustusi võtnud.
3.7. Kas liikmesriik kavatseb anda abi seoses tehingukuludega, mis on seotud varasemalt võetud loomade heaolu parandamisega seotud kohustuste täitmise jätkamisega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, tõendage palun, et sellised tehingukulud tekivad edaspidigi või et kantakse uusi tehingukulusid.
3.8. Kas tehingukulud on arvutatud keskmiste kulude ja/või keskmiste põllumajanduslike majapidamiste alusel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, tõendage palun suuniste punkti 239 kohaselt, et ülemäärane hüvitis on eelkõige suurtele põllumajandusettevõtjatele välistatud.
4. LÄBIVAATAMISKLAUSEL
4.1. Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.5.1.2 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.
4.2. Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.6. TÄIENDAV TEABELEHT NATURA 2000 JA VEEPOLIITIKA RAAMDIREKTIIVI KOHASTE TOETUSTE KOHTA
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada Natura 2000 aladega seotud ja veepoliitika raamdirektiivist ( 199 ) tulenevate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.6.
1. MEETME EESMÄRK
1.1. Kas meede hõlmab hüvitisi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele või hüvitisi muudele maahaldajatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui meede hõlmab ka muid maahaldajaid, esitage palun üksikasjalik põhjendus vastavalt suuniste punktile 243.
…
1.2. Kas meetme eesmärk on hüvitada põllumajandustootjatele kantud kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses direktiivide 92/43/EMÜ ( 200 ) (elupaikade direktiiv), 2009/147/EÜ (linnukaitse direktiiv) ( 201 ) ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 244 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad elupaikade direktiivi, linnukaitse direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud ebasoodsatest tingimustest.
1.3. Kas elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiiviga seotud abi antakse üksnes selliste ebasoodsate asjaolude puhul, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 94 ja II lisas sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudest ning määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud asjaomastest kriteeriumidest ja minimaalsest tegevusest?
|
|
jah |
|
ei |
1.4. Kas veepoliitika raamdirektiiviga seotud abi antakse üksnes seoses suuniste punktis 246 osutatud erinõuetega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 246 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad kõnealuse punktiga kehtestatud erinõuetest.
2. RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
2.1. Kas kantud kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel, on seotud elupaikade direktiivi, linnukaitse direktiivi ning veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega?
|
|
jah |
|
ei |
2.1.1. Kui vastus on jah, esitage palun kõik direktiivi(de) asjakohaste sätetega seotud asjaolud
…
…
2.1.2. Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 244 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad elupaikade direktiivi, linnukaitse direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud ebasoodsatest tingimustest.
2.2. Kas abi antakse üksnes seoses veepoliitika raamdirektiiviga kehtestatud erinõuetega, mis on kooskõlas veemajanduskava käsitlevate meetmeprogrammidega, et saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid, ja mis on rangemad veekaitset käsitlevate muude ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest meetmetest?
|
|
jah |
|
ei |
2.2.1. Kui vastus on ei, tõendage palun, et abi vastab suuniste jaole 1.1.6.
…
…
2.3. Kas abi antakse üksnes seoses erinõuetega, mis on rangemad kui veepoliitika raamdirektiivi vastuvõtmise ajal liidus kehtinud õigusega ettenähtud kaitsetase, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 9 ning millega kehtestatakse maakasutusviisi olulised muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb märkimisväärselt?
|
|
jah |
|
ei |
2.3.1. Kui vastus on ei, esitage palun kõik elemendid, mis tõendavad abi kokkusobivust suuniste jaoga 1.1.6.
…
…
3. ABISUMMA
3.1. Palun täpsustage suurim abisumma kasutatava põllumajandusmaa kohta:
|
a) |
…(esialgne Natura 2000 toetuse ülemmäär maksimaalselt viieks aastaks on 500 eurot hektari kohta) |
|
b) |
…(tavaline Natura 2000 toetuse ülemmäär on 200 eurot hektari kohta) |
|
c) |
…(miinimumsumma on 50 eurot hektari kohta seoses veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega). |
3.2. Selgitage palun, milliste meetmetega tagatakse, et kehtestatud toetustasemega ei kaasne ülemäärast hüvitamist:
…
4. MUU TEAVE
4.1. Kas dokumendid tõendavad, et riigiabi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et sellised dokumendid peavad vastama suuniste punktile 47.
4.2. Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.7. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOODUSLIKUST VÕI MUUST ERIPÄRAST TINGITUD PIIRANGUTEGA ALADELE
Käesolevat vormi tuleb kasutada, selleks et teatada looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks antavast riigiabist, mida käsitletakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.7. Käesolev jagu kehtib põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate ettevõtjate suhtes.
1. Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega ala tuleb määrata kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 32. Täpsustage palun artikli 32 lõige, mille alusel ala määratakse ja kirjeldage asjaomast piirangut.
…
…
…
2. Arvutage toetused (lisakulud ja saamata jäänud tulu) võrreldes aladega, mida ei mõjuta looduslikust või muust eripärast tingitud piirangud, võttes arvesse määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 4. peatüki kohaseid toetusi.
…
…
…
3. Kas liikmesriigid teevad lisakulude ja saamata jäänud tulu arvutamisel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vahet abi tasemel, võttes arvesse põllumajandustegevust mõjutava tuvastatud püsiva loodusliku piirangu kaalukust ja põllumajandusliku tootmise süsteemi?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kas abi antakse iga-aastase toetusena põllumajandusmaa hektari kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 257 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
5. Kui suur on minimaalne ja maksimaalne abisumma hektari kohta aastas abisaaja maa-ala kohta keskmiselt?
Miinimum: …Maksimum: …
Arvestage, et väljamaksete suurus määratakse kindlaks järgmiste miinimum- ja maksimumsummade vahemikus: vähemalt 25 eurot hektari kohta aastas abisaaja maa-ala kohta keskmiselt; kõige rohkem 250 eurot hektari kohta aastas; suurim summa võib ulatuda 450 euroni hektari kohta aastas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõikes 2 määratletud mägialadel.
6. Kui maksimumsummad on suuremad kui lubatud maksimum, palume liikmesriigil põhjendada sellega seotud eriasjaolusid.
…
…
…
7. Liikmesriigid peavad sätestama abi järkjärgulise vähenemise sellise osa suhtes, mis ületab põllumajandusliku majapidamise suhtes kehtestatud lävendit, mis tuleb määratleda, välja arvatud juhul, kui abi hõlmab ainult miinimumsummat hektari kohta aastas, nagu on sätestatud suuniste punktis 258. Sellega seoses palume liikmesriigil täpsustada sellist abi saavate põllumajanduslike majapidamiste suurust.
…
8. Kas lisaks kõnealuse kavaga ette nähtud abile võib liikmesriik käesoleva meetme alusel anda abi majapidamistele aladel, mis olid rahastamiskõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 202 ) artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kas abisaajate puhul nendel aladel, mis ei ole enam rahastamiskõlblikud pärast määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõikes 3 osutatud uut alade piiritlemist, väheneb kõnealune toetus järk-järgult maksimaalselt nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane alade piiritlemine on lõpetatud, ja hiljemalt 2018. aastal ei ole abimäär suurem kui 80 % keskmisest abisummast, mis on kindlaks määratud maaelu arengu programmiperioodiks 2007–2013 või asjaomases riigiabi käsitlevas otsuses määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt, kui meedet rahastatakse eranditult riiklikest vahenditest, ning lõpuks kõige hiljem 2020. aastal ei ole abimäär suurem kui 20 % keskmisest abisummast?
|
|
jah |
|
ei |
Täpsustage abi summad:
…
Kui abi tase jõuab järkjärgulise vähenemise tulemusel 25 euroni, võib liikmesriik jätkata maksetega sellel tasemel kuni ajani, millal järkjärgulise vähenemise periood on läbi.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.8. TÄIENDAV TEABELEHT MAHEPÕLLUMAJANDUSELE ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks mahepõllumajandusele antava abi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.8.
1. ÜLDTINGIMUSED JA KOHALDAMISALA
1.1. Kas abi on ette nähtud üksnes põllumajanduslikuks esmatootmiseks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes põllumajandustoodete esmatootmise korral.
1.2. Kas abi antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 ( 203 ) määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või need säilitavad ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.
2. KOHUSTUSED
2.1. Kas abi antakse üksnes kohustusteks, mis on rangemad kui järgmised standardid ja nõuded:
a) määruse (EÜ) nr 1306/2013 VI jaotise 1. peatükis kehtestatud asjaomased kohustuslikud nõuded;
b) määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud asjaomased kriteeriumid ja minimaalne tegevus;
c) asjaomased minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise nõuded;
d) muud riigisisese õigusega kehtestatud asjakohased kohustuslikud nõuded?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need kohustused on rangemad kui kõnealused standardid ja nõuded.
2.2. Kas kohustused tuleb täita viie- kuni seitsmeaastase algperioodi jooksul?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui kõnealusest algperioodist peetakse kinni, võttes arvesse konkreetseid erandeid ja pikendamisi, millele on osutatud küsimustes 2.3, 2.4 ja 2.5.
2.3. Kui abi antakse mahepõllumajandusele üleminekuks, kas on ette nähtud küsimuses 2.2 osutatud lühem algperiood, mis vastab üleminekuperioodile?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kui pikk on kõnealune ajavahemik?
…aastat
2.4. Kui abi antakse mahepõllumajanduse säilitamiseks, kas on ette nähtud iga-aastane pikendamine pärast küsimuses 2.2 osutatud algperioodi lõppemist?
|
|
jah |
|
ei |
2.5. Kas uute, säilitamise suhtes võetud kohustuste jaoks, mis võetakse kohe pärast küsimuses 2.2 osutatud algperioodil täidetud kohustust, on ette nähtud lühem ajavahemik?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kui pikk on kõnealune ajavahemik?
…aastat
2.6. Vajaduse korral selgitage palun, kuidas tagatakse kooskõla määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 47 sätestatud pindalatoetuste eeskirjadega ja mis tahes delegeeritud õigusaktiga, mis on vastu võetud kõnealuse sätte kohaselt:
…
3. KOOSTAMISSAGEDUS JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD
3.1. Kas abi hõlmab järgmisi kulusid:
a) osa kohustuste tõttu tekkinud lisakuludest ja saamata jäänud tulust;
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kui suur osa kuludest: … %
b) kõik kohustuste tõttu tekkinud lisakulud ja saamata jäänud tulu;
|
|
jah |
|
ei |
c) tehingukulud kuni 20 % ulatuses kohustuse eest makstavast abist;
|
|
jah |
|
ei |
d) tehingukulud kuni 30 % ulatuses põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste eest makstavast abist?
|
|
jah |
|
ei |
3.2. Kas küsimustes 3.1.c ja 3.1.d nimetatud abi makstakse aastapõhiselt?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes aastapõhiselt.
3.3. Kui on vaja teatada mahepõllumajandusliku tootmisega seotud kohustuste võtmisest tulenevatest tehingukuludest, põhjendage palun selliseid kulusid veenvalt, näiteks esitades kulude võrdluse põllumajandusettevõtjatega, kes ei ole sarnaseid kohustusi võtnud.
…
3.4. Kas on kavas anda riigiabi seoses tehingukuludega, mis on seotud varasemalt võetud mahepõllumajandusliku tootmisega seotud kohustuste täitmise jätkamisega?
|
|
jah |
|
ei |
3.5. Kui vastus on jah, tõendage palun, et sellised kulud tekivad jätkuvalt või et kantakse uusi tehingukulusid:
…
3.6. Kui tehingukulud on arvutatud keskmiste kulude ja/või keskmiste põllumajanduslike majapidamiste alusel, tõendage palun, et eelkõige suured põllumajandusettevõtjad ei saa ülemäärast hüvitist.
…
3.7. Kas võite kinnitada, et abi ei anta põllumajanduse keskkonna- või kliimameetmega hõlmatud kohustusteks ega sellisteks kuludeks, mida hõlmab kvaliteedikavades osalemise soodustamiseks antav abi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt ei anta abi mahepõllumajandusele põllumajanduse keskkonna- või kliimameetmega hõlmatud kohustusteks ega sellisteks kuludeks, mida hõlmab kvaliteedikavades osalemise soodustamiseks antav abi.
3.8. Kas on kavas anda investeerimisabi seoses esmatootmisega ning mahetoodete töötlemise ja turustamisega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täitke palun vastav täiendav teabeleht 1.1.1.1 või 1.1.1.4.
4. ABI LIIK JA SUMMA
4.1. Millist liiki abi on kavas anda?
|
a) |
abi hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride eest; |
|
b) |
abi hektari kohta aastas eriotstarbeliste mitmeaastaste kultuuride eest; |
|
c) |
abi hektari kohta aastas muu maakasutuse eest. |
4.2. Palun täpsustage kavandatava abi summa:
a) üheaastaste kultuuride eest: … eurot hektari kohta (kuni 600 eurot hektari kohta);
b) mitmeaastaste erikultuuride eest: … eurot hektari kohta (kuni 900 eurot hektari kohta);
c) muu maakasutuse eest: … eurot hektari kohta (kuni 450 eurot hektari kohta).
4.3. Kas kavandatava abi liikidele kehtestatud ülemmäärasid ületatakse?
|
|
jah |
|
ei |
4.4. Kui vastus on jah, märkige palun kavandatava abi summa, selgitage kavandatava abi summa ületamist põhjendavat eriolukorda ja esitage kavandatav summa numbritega:
…
5. LÄBIVAATAMISKLAUSEL
5.1. Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste jaos 1.1.8 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.
5.2. Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.9. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOOTJATE LIITUMISEKS KVALITEEDIKAVADEGA
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on edendada põllumajandustoodete tootjate liitumist kvaliteedikavadega, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.9.
1. ÜLDTINGIMUSED JA KOHALDAMISALA
1.1. Kas abi on ette nähtud üksnes põllumajandustoodete tootjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui see tingimus on täidetud.
1.2. Kas suuniste punkti 280 alapunktis a osutatud abi saavad üksnes aktiivsed põllumajandustootjad?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui see tingimus on täidetud.
2. RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD
2.1. Kas seoses käesolevate suuniste punktis 282 osutatud kvaliteedikavadega hõlmab abi vähemalt ühte järgmistest kuludest?
|
a) |
kulud uutes kvaliteedikavades osalemiseks; |
|
b) |
kulud seoses kvaliteedikavadega seotud kohustuslike kontrollimeetmetega, mida on võtnud pädevad asutused või võetakse nende nimel vastavalt liidu või riigi õigusaktidele; |
|
c) |
turu-uuringute, toote väljatöötamise ja projekteerimise ning taotluste ettevalmistamise kulud, mille eesmärk on kvaliteedikavade tunnustamine. |
2.2. Palun kinnitage, et abi ei anta abisaaja enda võetud kontrollimeetmete kulude hüvitamiseks või juhul, kui liidu õigusaktides on nähtud ette põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate rühmade poolne kontrollikulude katmine ning täpsustatud ei ole tegelikku kulutaset.
|
|
Kinnitatud |
3. KAVA LIIK JA JUURDEPÄÄS KAVALE
Millist liiki kava alusel antakse abi uutele osalejatele?
|
|
Järgmiste määruste ja sätete kohaselt kehtestatud kvaliteedikavad: iii) määrus (EÜ) nr 834/2007;
|
|
|
Põllumajandustoodete kvaliteedikavad, sealhulgas sertifitseerimiskavad, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele: a) kõnealuse kvaliteedikava kohase lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse: i) toote eritunnused või ii) eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või iii) lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega; b) kvaliteedikava peab olema avatud kõigile tootjatele; c) kvaliteedikava peab sisaldama siduvaid lõpptoote spetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu kontrolliasutus; d) kvaliteedikava peab olema läbipaistev ja tagama põllumajandustoodete täieliku jälgitavuse. |
|
|
Põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud komisjoni teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta” ( 208 ). |
4. JUURDEPÄÄS KAVALE
Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui see tingimus on täidetud.
5. KOOSTAMISSAGEDUS
Kas suuniste punkti 280 alapunktis a osutatud abi antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt kvaliteedikavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele, ja abi maksimaalne kestus on viis aastat?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.
6. ABI SUMMA/OSAKAAL JA ABI MAKSMISE TINGIMUSED
6.1. Kui suur on suuniste punkti 280 alapunktis a osutatud abi summa, mida antakse abisaaja kohta aastas?
…
Pange tähele, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt on abi suurus kuni 3 000 eurot abisaaja kohta aastas.
6.2. Kui suur on suuniste punkti 280 alapunktides b ja c osutatud abi osakaal?
…% tegelikest kuludest.
Pange tähele, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi osakaal olla kuni 100 % tegelikest kuludest.
6.3. Palun kinnitage, et suuniste punkti 280 alapunktides b ja c osutatud abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele ja see makstakse kontrollimeetmete eest vastutavale organisatsioonile, uurimistöö- või nõustamisteenuste pakkujale.
|
|
Kinnitatud |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.10. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA TEHNILISE ABI OSUTAMISEKS PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on tehnilise abi osutamine põllumajandussektoris, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.10.
1. ÜLDSÄTTED (Palun täitke käesolev jagu ja riigiabi eesmärgile vastav jagu allpool)
1.1. Kas abi kohaldatakse põllumajandussektori, sealhulgas põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise suhtes?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et abi põllumajandusettevõtja asendusteenuste osutamiseks võib anda üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.
1.2. Kes on abisaajad?
|
a) |
põllumajandustootjad; |
|
b) |
tootjarühmad; |
|
c) |
muu (palun täpsustage): … |
1.3. Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.4. Kui tehnilist abi pakuvad tootjarühmad või organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimuseks on sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.5. Kas muude kui tootjarühma liikmete osalemine küsimuses 1.4 osutatud asjaomase tootjarühma või -organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. ABI TEADMUSSIIRDEKS JA TEABEMEETMETEKS (jagu 1.1.10.1)
2.1. Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abikava või üksikmeetmete raames?
|
a) |
kutsealase õppe ja oskuste omandamine, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine; |
|
b) |
tutvustustegevus; |
|
c) |
teabemeetmed; |
|
d) |
abi põllumajandusliku majapidamise juhtkonna liikmete lühiajalisteks vastastikusteks vahetusteks ja põllumajandusliku majapidamise külastamiseks. |
2.2. Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid meede hõlmab?
|
a) |
kutseõppe, oskuste omandamise meetmete, tutvustustegevuste või teabemeetmete korralduskulud; |
|
b) |
osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad; |
|
c) |
osalejate äraoleku ajal asendusteenuste osutamise kulud; |
|
d) |
tutvustusprojektidega seotud kulud. |
2.3. Kas tutvustusprojektide puhul hõlmavad rahastamiskulud järgmist?
|
a) |
kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest; |
|
b) |
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; |
|
c) |
suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktides i ja ii osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; |
|
d) |
arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine; |
|
e) |
väikesemahulistele tutvustusprojektiga seotud lisakulud ja saamata jäänud tulu. |
Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 293 loetletud kulud.
2.4. Kas teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktide i ja ii kohaseid kulutusi ei tehta?
|
|
jah |
|
ei |
2.5. Kui on kavas anda abi väikesemahuliste tutvustusprojektiga seotud lisakulude ja saamata jäänud tulu eest, palun põhjendage.
…
…
2.6. Kas suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktides i–iv osutatud kulud on rahastamiskõlblikud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse tutvustusprojekti jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
2.7. Kas teadmussiirde ja teabevahenduse teenuseid osutavatel asutustel on kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol?
|
|
jah |
|
ei |
2.8. Kas abi eraldatakse:
|
a) |
toetatud teenustena; |
|
b) |
rahaliste otsemaksetena tootjatele üksnes tegelike kulude hüvitamise põhjal? |
Pange tähele, et suuniste punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele.
2.9. Kas erandina küsimusele 2.8 on suuniste punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi saaja teadmussiirde ja teabemeetmete osutaja?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et suuniste punkti 293 alapunktis c osutatud asendusteenuste osutamise kulude abi võib alternatiivina maksta otse asendusteenuste osutajale ja et suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktides i kuni iv osutatud abi väikesemahulistele tutvustusprojektidele võib maksta otse abisaajatele.
2.10. Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 2.9 on ei.
…
…
2.11. Kas suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktis v osutatud abi makstakse otse abisaajatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.12. Palun täpsustage abi ülemmäär: (kuni 100 %):…
2.13. Kas suuniste punkti 293 alapunktis d osutatud rahastamiskõlblike kulude puhul on suurim abisumma kolme majandusaasta jooksul 100 000 eurot?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
3. ABI NÕUSTAMISTEENUSTEKS (jagu 1.1.10.2.)
3.1. Kas abi eesmärk on aidata põllumajandussektoris tegutsevatel ettevõtjatel ja noortel põllumajandustootjatel kasutada nõustamisteenuseid oma põllumajandusliku majapidamise või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
3.2. Nõustamine käsitleb vähemalt ühte järgmistest aspektidest:
|
a) |
määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ja/või maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudest tulenevad kohustused; |
|
b) |
määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmine; |
|
c) |
põllumajandusettevõte moderniseerimise, konkurentsi ülesehitamise, valdkondliku integratsiooni, turu orienteerimise ning ettevõtluse edendamise meetmed; |
|
d) |
liikmesriikide määratletud nõuded veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 rakendamiseks; |
|
e) |
liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 ( 209 ) artikli 55 rakendamiseks ning eelkõige integreeritud kahjuritõrje üldpõhimõtete järgimine, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide direktiiv) ( 210 ) artiklis 14; |
|
f) |
tööohutusnõuded või põllumajandusettevõttega seotud ohutusnõuded; |
|
g) |
spetsiifiline nõustamine esmakordselt tegevust alustavatele põllumajandustootjatele, sealhulgas keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alane nõustamine. |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
3.3. Kas nõustamine eespool küsimuses 3.2 loetletud ühe või enama valdkonna suhtes on seotud vähemalt ühe liidu maaelu arengu prioriteediga?
|
|
jah |
|
ei |
Esitage üksikasjalikud selgitused:
…
…
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
3.4. Missuguseid järgmistest nõustamisliikidest võib rahastada abiprogrammi või üksikmeetmete raames?
|
a) |
kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse ja veekaitsega seotud teave vastavalt määruse 1306/2013 I lisas sätestatule; |
|
b) |
küsimused, mis on seotud põllumajandusliku majapidamise majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusega, sealhulgas konkurentsivõime aspektid; |
|
c) |
nõustamine lühikeste tarneahelate väljaarendamiseks, seoses mahepõllumajanduse ja loomapidamise tervishoiuaspektidega; |
|
d) |
nõustamine muudes küsimustes. |
Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:
…
…
…
…
3.5. Abi makstakse nõustamisteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele:
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
3.6. Kas asutustel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, on piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
3.7. Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.
3.8. Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 3.7 on jah.
…
…
3.9. Kas abisumma on kuni 1 500 eurot nõustamisjuhu kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
3.10. Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
4. ABI PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ASENDUSTEENUSTE JAOKS (Jagu 1.1.10.3)
4.1. Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
4.2. Abi makstakse põllumajandusettevõttele asendusteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid põllumajandustootjatele:
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
4.3. Kas abi antakse põllumajandustootja, põllumajandusliku majapidamise liikmeks oleva füüsilise isiku või põllumajandusliku majapidamise töötaja haiguse, sh selliste isikute lapse haiguse, puhkuse, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse ajal, kohustusliku sõjaväeteenistuse või surma korral tema asendamise tegelike kulude katteks?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 310 loetletud kulud.
4.4. Kas asendamise kogukestus piirdub kuni kolme kuuga abisaaja kohta aastas, välja arvatud sünnituspuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning kohustuslik sõjaväeteenistus?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asendamise kogukestus hõlmata pikemat ajavahemikku.
4.5. Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 4.4 on ei.
…
…
4.6. Kas asendamise kogukestus on sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse korral kuni kuus kuud iga juhtumi puhul?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse korral lubada asendamiseks pikemat ajavahemikku.
4.7. Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 4.6 on ei.
…
…
4.8. Kas asendamise kogukestus piirdub kohustusliku sõjaväeteenistuse korral teenistuse kestusega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
4.9. Palun täpsustage abi ülemmäär (kuni 100 %): …
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.1.11. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KOOSTÖÖ EDENDAMISEKS PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on koostöö edendamine põllumajandussektoris, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.11.
1. ABI LIIGID
1.1. Kas tegemist on koostööga põllumajandussektoris, sealhulgas seoses põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja põllumajandustoodete turustamisega?
|
|
jah |
|
ei |
1.2. Koostöö hõlmab vähemalt kaht üksust, näiteks:
|
a) |
koostöövormid põllumajandussektori ja toiduahela eri ettevõtjate (üksnes siis, kui töötlemise tulemus on põllumajandustoode) ja muude osalejate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengu poliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, sealhulgas tootjarühmad, tootjate ühendused ja tootmisharudevahelised organisatsioonid; |
|
b) |
rühmitiste ja võrkude loomine põllumajandussektoris; |
|
c) |
põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade loomine ja tegevus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56. |
2. RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD JA ABI OSAKAAL
2.1. Abi antakse järgmiste tegevustega seotud koostööle:
|
a) |
katseprojektid; |
|
b) |
põllumajandus- ja toiduainesektoris (põllumajandustoodete valdkonna) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogia arendamine; |
|
c) |
koostöö põllumajandussektori väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse; |
|
d) |
horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge; |
|
c) |
kohaliku tasandi müügiedendustegevus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks; |
|
f) |
kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks võetud ühismeetmed; |
|
g) |
keskkonnaprojektide ja kasutuselolevate keskkonnatavade ühine käsitlus, sealhulgas tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine ( 211 ) ja põllumajandusmaastiku säilitamine; |
|
h) |
tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete tootmiseks kasutatava biomassi säästval tootmisel ja oma tarbeks kasutatava energia tootmisel; |
|
i) |
ühe või mitme maaelu arengut käsitleva liidu prioriteediga seotud muude kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 212 ) artikli 2 punktis 19 osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamine, eelkõige muude kui kõnealuse määruse artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute partnerite rühmade poolt; |
2.2. Kas abi klastrite ja võrgustike loomiseks antakse üksnes hiljuti moodustatud või enda jaoks uut tegevust alustavatele klastritele ja võrgustikele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 317 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
2.3. Abi katseprojektidele ning põllumajandus- ja toiduainesektoris (üksnes põllumajandustoodete puhul) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks võib anda ka üksikettevõtjaile. Kas üksikosalejatele abi andmise korral levitatakse toetatud projekti või tegevuse tulemusi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 318 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
2.4. Kas suuniste punkti 316 alapunktides d ja e osutatud lühikeste tarneahelate loomise ja arendamise toetus hõlmab ainult selliseid tarneahelaid, milles põllumajandustootja ja tarbija vahel on üks vahendaja?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 319 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
2.5. Kas abi on kooskõlas konkurentsiõiguse asjaomaste sätetega, eelkõige aluslepingu artiklitega 101 ja 102?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 320 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
Kui vastus on jah, selgitage palun, kuidas selline kooskõla on tagatud.
2.6. Abi võib anda järgmiste rahastamiskõlblike kulude katmiseks, kui need on seotud põllumajandustegevusega:
|
a) |
asjaomase piirkonna uuringud ja teostatavusuuringud ning äriplaani või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamine; |
|
b) |
asjaomase ala elavdamine, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti või projekti, mille peab läbi viima põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56. Klastrite puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevaheliste võrgustike loomist ning uute liikmete värbamist; |
|
c) |
koostööga seotud jooksvad kulud, nagu näiteks koordinaatori töötasu; |
|
d) |
äriplaani või keskkonnakava rakendamisega või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooniga, sealhulgas testimise arendamisega seotud otsesed kulud; investeeringutega seotud otsesed kulud piiratakse investeerimisabi rahastamiskõlblike kuludega, nagu on osutatud suuniste II osa jaos 1.1.1.1 investeerimisabi kohta; |
|
e) |
müügiedendustegevuse kulud. |
2.7. Kas abi andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel?
|
|
jah |
|
ei |
Palun põhjendage abi andmist sellistele kollektiivsetele keskkonnaprojektidele, mis kestavad kauem kui seitse aastat:
…
…
…
2.8. Abi ülemmäär on: …% rahastamiskõlblikest kuludest.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.1. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOODUSÕNNETUSTE JA ERAKORRALISTE SÜNDMUSTE TEKITATUD KAHJU KORVAMISEKS
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on hüvitada põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.1.
1. Milline loodusõnnetus või erakorraline sündmus põhjustas (või ex ante abikava raamistiku ( 213 ) korral võiks põhjustada) hüvitamisele kuuluvad kahjud?
…
2. Millal leidis aset küsimuses 1 täpsustatud sündmus?
…
3. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.
…
4. Kas liikmesriigi pädev ametiasutus on loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse toimumist ametlikult kinnitanud?
|
|
jah |
|
ei |
5. Palun tõendage otsest seost loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse ning põllumajandusliku esmatootmisega ja põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale tekkinud kahju vahel.
…
6. Kellele abi makstakse? Kas abi makstakse otse asjaomasele põllumajandusettevõtjale, tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige põllumajandusettevõtja on?
…
7. Kui abi makstakse tootjarühmale või -organisatsioonile, kuidas tagatakse, et abisumma ei ole suurem kui rahastamiskõlblik summa, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus?
…
8. Palun esitage võimalikult täpne hinnang võimalike abisaajate kantavate kahjude kohta.
…
9. Kas rahastamiskõlblikud on üksnes loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse otsesel tagajärjel tekkinud kahju kulud?
|
|
jah |
|
ei |
10. Kas küsimuses 9 osutatud otsest tagajärge hindab riigiasutus, abi andva riigiasutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, palun täpsustage milline asutus. …
11. Millist liiki hüvitist abi hõlmab (võib märkida mitu vastust)?
|
a) |
hüvitis hoonetele, varustusele, masinatele, varudele ja tootmisvahenditele; |
|
b) |
hüvitis põllumajandustoodangu ja põllumajandusliku esmatootmise vahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jäänud tulu eest. |
12. Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?
|
|
jah |
|
ei |
13. Kui tegemist on küsimuses 11 täpsustatud materiaalse kahjuga, kas sellise materiaalse kahju arvutamisel võetakse aluseks kahjustatud vara taastamise kulu või majanduslik väärtus enne loodusõnnetust või erakorralist sündmust?
|
|
jah |
|
ei |
14. Kas abisaaja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid?
|
|
jah |
|
ei |
15. Kui vastus küsimusele 14 on jah, kas kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata iga üksiku abisaaja tegeliku kahju asjaomasel aastal?
|
|
jah |
|
ei |
16. Kas põhjustatud kahju ulatuse arvutust kohandatakse vastavalt iga tooteliigi eripärale, kasutades:
|
a) |
bioloogilisi indekseid (biomassi koguseline kadu) või samaväärseid saagi kao indekseid, mis on kehtestatud põllumajandusettevõtte, kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil, või |
|
b) |
ilmastiku indekseid (sealhulgas sademete kogus ja temperatuur), mis on kehtestatud kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil? |
|
|
jah |
|
ei |
17. Kui vastus küsimuse 16 punktile a või b on jah, kuidas liikmesriik tagab, et vastavad arvutused on tüüpilised ega põhine ebaharilikult suurtel saakidel ega põhjusta liigsete hüvitiste maksmist ühelegi abisaajale?
…
18. Kas loodusõnnetus või erakordne sündmus on ühtmoodi mõjutanud laialdast maa-ala?
|
|
jah |
|
ei |
19. Kui vastus küsimusele 18 on jah, kas abimaksed põhinevad keskmistel kahjudel?
|
|
jah |
|
ei |
20. Kui vastus küsimusele 19 on jah, kuidas liikmesriik tagab, et küsimuses 19 osutatud keskmised kahjud on tüüpilised ega põhjusta märkimisväärset liigsete hüvitiste maksmist ühelegi abisaajale?
…
21. Kas rahastamiskõlblike kulude kogusummast on lahutatud kõik muud saadud väljamaksed, mis on tehtud näiteks kindlustuslepingu alusel?
|
|
jah |
|
ei |
22. Kuidas liikmesriik tagab, et rahastamiskõlblike kulude kogusummast lahutatakse kõik muud kulud, mis ei tekkinud loodusõnnetusest ega erakordsest sündmusest?
…
23. Palun märkige abi maksimaalne koguosakaal protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.
…
Järgmisele küsimusele tuleb vastata juhul, kui on teatatud ex ante abikava raamistikust loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks:
24. Palun kirjeldage täpselt tingimusi, mille alusel hüvitatakse maavärina, laviini, maalihke ja üleujutuse, aga ka keeristormi, orkaani, vulkaanipurske või looduslikult alguse saanud metsapõlengu tekitatud kahjud.
…
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.2. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOODUSÕNNETUSEGA VÕRRELDAVATEST EBASOODSATEST ILMASTIKUTINGIMUSTEST TINGITUD KAHJU HÜVITAMISEKS
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on hüvitada põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.2.
1. Millised loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused õigustavad abi andmist?
…
2. Millal leidsid aset küsimuses 1 osutatud loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused?
…
3. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.
…
4. Palun tõendage, et tegemist on loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimustega?
…
5. Kas abi antakse üksnes seoses põllumajandusliku esmatootmisega?
|
|
jah |
|
ei |
6. Kas asjaomase liikmesriigi pädev asutus on loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist ametlikult kinnitanud?
|
|
jah |
|
ei |
7. Palun tõendage, et loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste ja põllumajandusliku esmatootmisega tegelevale põllumajandustootjale tekkinud kahju vahel on otsene seos.
…
8. Kas on kehtestatud ennetavalt tingimused, mille alusel loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi ametlikult kinnitatakse?
|
|
jah |
|
ei |
9. Palun esitage asjakohane tõendav meteoroloogiline teave seoses kõnealuste loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimustega.
…
10. Kas abi makstakse otse?
|
a) |
asjaomasele põllumajandusliku esmatootmisega tegelevale põllumajandustootjale või |
|
b) |
tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liikmed punktis a osutatud ettevõtjad on. |
11. Kui vastus küsimusele 10 on b, selgitage palun, kuidas tagatakse, et abisumma ei ületa abisummat, millele igal vastaval põllumajandustootjal on õigus?
…
12. Palun märkige rahastamiskõlblikud kulud:
|
a) |
hüvitis suuniste punkti 354 alapunktis b osutatud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustoodete ja tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu müügist saamata jäänud tulu eest; |
|
b) |
hüvitis loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud materiaalse kahju eest põllumajandushoonetele, -varustusele ja -masinatele, varudele ja tootmisvahenditele, nagu on osutatud suuniste punkti 354 alapunktis a. |
13. Kui vastus küsimusele 12 on punkt a, kas saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud põllumajandustoodangu hulga ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis eelneval kolmel aastal toodetud põllumajandustoodangu keskmise aastakoguse või eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest?
|
|
jah |
|
ei |
14. Kui vastus küsimusele 13 on jah, kas saamata jäänud tulu arvutamisel saadud summale võib liita muud kulud, mis tekkisid abisaajal loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel?
|
|
jah |
|
ei |
15. Kui vastus küsimusele 13 on jah, kas saamata jäänud tulu arvutamisel saadud summast võib lahutada kindlustuskava raames saadud summad ja kulud, mis ei tekkinud ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu (nt ärajäänud saagikoristuse tõttu)?
|
|
jah |
|
ei |
16. Kas abisaaja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid?
|
|
jah |
|
ei |
17. Kui vastus küsimusele 16 on jah, kas kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata iga üksiku abisaaja tegeliku kahju asjaomasel aastal?
|
|
jah |
|
ei |
18. Kas põhjustatud kahju ulatuse arvutusmeetodit kohandatakse vastavalt iga põllumajandustoote liigi eripärale, kasutades:
a) bioloogilisi indekseid (st biomassi koguseline kadu) või samaväärseid saagi kao indekseid, mis on kehtestatud põllumajandusettevõtte, kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil, või
b) ilmastiku indekseid (sealhulgas sademete kogus ja temperatuur), mis on kehtestatud kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil?
|
|
jah |
|
ei |
19. Kas loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused on ühtmoodi mõjutanud laialdast maa-ala?
|
|
jah |
|
ei |
20. Kui vastus küsimusele 19 on jah, kas abimaksed põhinevad keskmistel kahjudel?
|
|
jah |
|
ei |
21. Kui vastus küsimusele 20 on jah, kuidas tagatakse, et need küsimuses 20 osutatud keskmised kahjud on tüüpilised ega põhine ebaharilikult suurtel saakidel ega põhjusta liigsete hüvitiste maksmist ühelegi abisaajale?
…
22. Kas abi arvutatakse kahjustatud vara taastamise kulu või enne loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi eksisteerinud majandusliku väärtuse alusel?
|
|
jah |
|
ei |
23. Kas kahjusumma arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?
|
|
jah |
|
ei |
24. Palun märkige abi maksimaalne koguosakaal protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.
…
25. Kas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid mõjutavad loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused?
|
|
jah |
|
ei |
26. Kas eraldatud toetust vähendatakse 50 %, kui ajaomane põllumajandustootja ei ole teinud kindlustuslepingut, mis katab vähemalt 50 % tema keskmisest aastatoodangust ja toodanguga seotud tulust ja milles võetakse arvesse asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevaid ilmastikuga seotud riske?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et erandid sellest tingimusest on võimalikud üksnes juhul, kui liikmesriik tõendab veenvalt, et kõigist mõistlikest jõupingutustest hoolimata ei olnud kahjukannatajal kahju tekkimise ajal võimalik end mõistlikul määral asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevate kliimariskide vastu kindlustada.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.3. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOOMAHAIGUSTE JA TAIMEKAHJURITEGA VÕITLEMISEKS
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest seoses loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrje kuludega ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjude hüvitamiseks antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.3.
1. Millise loomahaiguse või taimekahjuriga on tegemist?
…
2. Kas abi antakse üksnes põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
3. Abi makstakse üksnes:
|
a) |
seoses loomahaiguste või taimekahjuritega, mille kohta on olemas liidu või riiklikud eeskirjad, mis on kehtestatud seaduse, määruse või haldusaktiga |
|
b) |
ning see moodustab osa: i) asjaomase loomahaiguse või taimekahjuri leviku ennetamiseks, kontrolliks või tõrjumiseks ette nähtud programmist liidu, riigi või piirkonna tasandil või ii) pädeva avaliku sektori asutuse kehtestatud erakorralistest meetmetest või iii) nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ ( 214 ) kohastest meetmetest taimekahjurite likvideerimiseks või nende leviku piiramiseks. |
4. Palun lisage teatisele asjaomaste ennetus-, kontrolli- ja tõrjemeetmete kirjeldus.
5. Kas seoses taimekahjurite tekitatud kahjuga on liikmesriik rakendanud pestitsiidide direktiivi ( 215 ) artikli 14 lõiget 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 ( 216 ) artiklit 55?
|
|
jah |
|
ei |
6. Kas abi on seotud loomahaigusega või taimekahjuritega, mille puhul on liidu õigusaktidega ette nähtud, et võetud meetmete kulud kannab abisaaja?
|
|
jah |
|
ei |
7. Kas loomahaiguse või taimekahjuritega saastumise põhjustas tahtlikult või ettevaatamatusest abisaaja?
|
|
jah |
|
ei |
8. Kui tegemist on loomahaigusega, vastake palun, kas kõnealune haigus on esitatud maailma loomatervishoiu organisatsiooni koostatud loomahaiguste loetelus või loomahaiguste ja zoonooside puhul loetletud määruse (EL) nr 652/2014 ( 217 ) I ja II lisas.
|
|
jah |
|
ei |
9. Millal tekkis loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju või kulu?
…
10. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.
…
11. Kas rahastamiskõlblik on kulu, mis ei ole põhjustatud otseselt loomahaigusest või taimekahjuritest ning mis oleks ilmselt tekkinud muul, abisaajaga seotud põhjusel?
|
|
jah |
|
ei |
12. Ennetusmeetmete (st meetmed, mis on seotud loomahaiguse või taimekahjuritega, mida ei ole veel esinenud) korral märkige palun, millised kulud on rahastamiskõlblikud:
|
a) |
tervisekontrollid; |
|
b) |
analüüsid; |
|
c) |
testid ja muud kontrollimeetmed; |
|
d) |
vaktsiini, ravimite, loomade raviks vajalike ainete ja taimekaitsevahendite ostmise, säilitamise, kasutamise ja jaotamise kulud; |
|
e) |
loomade ennetav hukkamine või tapmine või loomsete ja taimsete saaduste hävitamine ning põllumajandusettevõtte ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine. |
13. Kontrolli- ja tõrjemeetmete (st loomahaigustega seotud meetmed, mille puhul pädev asutus on ametlikult kinnitanud haiguspuhangut või taimekahjurit, mille olemasolu on pädev asutus ametlikult kinnitanud) korral märkige palun, millised kulud on rahastamiskõlblikud:
|
a) |
loomahaiguste testid ja muud kontrollimeetmed, sh transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) ja veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) testid; |
|
b) |
vaktsiini, ravimite, loomade raviks vajalike ainete ja taimekaitsevahendite ostmise, säilitamise, kasutamise ja jaotamise kulud; |
|
c) |
loomade tapmine ja hävitamine ning loomsete saaduste ja taimede hävitamine, sealhulgas vaktsineerimise või muude pädeva asutuse käsul võetud meetmete tagajärjel surnud loomad või hävitatud saak, ning põllumajandusliku majapidamise ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine. |
14. Palun täpsustage abi andmise vorm:
|
a) |
mitterahalise abina; |
|
b) |
abisaajale hüvitatakse tegelikud kulud. |
15. Kui vastus küsimusele 14 on punkt b, vastake palun, kas suuniste punkti 374 alapunktis d ja punkti 375 alapunktis b osutatud kulud on rahastamiskõlblikud.
|
|
jah |
|
ei |
16. Kui vastus küsimusele 15 on ei, kas abi hõlmab taimi?
|
|
jah |
|
ei |
17. Kui vastus küsimusele 16 on jah, vastake palun, kas suuniste punkti 374 alapunktis e ja punkti 375 alapunktis c osutatud kulud on rahastamiskõlblikud.
|
|
jah |
|
ei |
18. Kas loomahaiguste või taimekahjurite tekitatud kahju hüvitamiseks makstava abi summa arvutatakse seoses järgmisega:
a) tapetud või hukatud või surnud loomade või loomsete saaduste või hävinenud taimede turuväärtus, kui loomad tapeti või saak hävitati loomahaiguse või taimekahjuri tõttu või suuniste punkti 366 alapunktis b osutatud riikliku programmi või meetme osana?
|
|
jah |
|
ei |
b) karantiinikohustuste tõttu, loomakarjade või kõlvikute taastamisel esinenud raskuste tõttu või kohustusliku külvikorra kehtestamise tõttu saamata jäänud tulu põhjal?
|
|
jah |
|
ei |
19. Kas abi piirdub ainult nende loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjudega, mille kohta on pädev asutus:
|
a) |
on ametlikult registreerinud loomahaiguse puhangu või |
|
b) |
on ametlikult kinnitanud taimekahjurite levikut? |
20. Kas liikmesriik kinnitab, et abi ja abisaaja muud võimalikud saadavad maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused samade rahastamiskõlblike kulude eest, ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.4. Täiendav teabeleht Hukkunud loomade eest makstava abi kohta
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest seoses hukkunud loomade eest makstava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.4.
1. Kas abi antakse üksnes põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
2. Palun märkige rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad abi osakaalud:
|
a) |
kulud hukkunud loomade kõrvaldamise eest: … % |
|
b) |
kulud hukkunud loomade hävitamise eest: … % |
|
c) |
hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulud, kui kõnealust abi rahastatakse lõivudest või kohustuslikest maksetest, mis on ette nähtud hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise rahastamiseks, kui sellised lõivud või maksed hõlmavad ainult lihasektorit ja on otse sellele määratud: … % |
|
d) |
hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulud, kui TSE testid tuleb teha asjaomastele hukkunud loomadele või maailma loomatervishoiu organisatsiooni koostatud loetelus märgitud loomahaiguse puhangu korral või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 ( 218 ) I ja II lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside korral: … % |
3. Kas abi sõltub sellest, kas liikmesriigil on olemas järjepidev järelevalveprogramm kõigi hukkunud loomade ohutu kõrvaldamise tagamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kas abi hõlmab rahalisi otsemakseid loomapidamissektoris tegutsevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
5. Kas abi makstakse ettevõtjatele, kes tegutsevad loomakasvatussektorile järgneval turul ning kes osutavad hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud teenuseid?
|
|
jah |
|
ei |
6. Kas abi antakse tapamaja jäätmete kõrvaldamisega seotud kulude jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
7. Kas abi antakse tapamaja jäätmete kõrvaldamisega seotud investeeringuteks?
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.5. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KAITSEALUSTE LOOMADE TEKITATUD KAHJU KORVAMISEKS
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest seoses kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks antava abiga, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.5.
1. Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. Kas abisaajad peavad võtma mõistlikud ennetusmeetmed, mis on proportsionaalsed kaitsealuste loomade rünnakuohuga asjaomases piirkonnas?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi saab pidada siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui on esitatud selged tõendid selle kohta, et ennetavaid meetmeid ei ole võimalik võtta.
3. Kui vastus küsimusele 2 on jah, märkige palun, mis liiki ennetusmeetmed olid nõutud (nt ohutustarad, kus võimalik; karjakoerad).
…
4. Milline kaitsealune loom põhjustas hüvitamisele kuuluvad kahjud?
…
5. Milline on saadud kahju?
…
6. Palun tõendage, et põllumajandusliku esmatootmisega tegelevale põllumajandustootjale tekkinud kahju ja kaitsealuse looma käitumise vahel on otsene seos.
…
7. Kas abi makstakse otse asjaomasele põllumajandustootjale või tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige kõnealune ettevõtja on?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8. Kui abi makstakse tootjarühmale või -organisatsioonile, kas abisumma ületab rahastamiskõlblikku summat, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
9. Millal leidis aset kahju põhjustanud sündmus?
…
Pange tähele, et abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu või kahju tekkimise kuupäeva.
10. Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.
…
Pange tähele, et abi tuleb maksta nelja aasta jooksul pärast kulu või kahju tekkimise kuupäeva.
11. Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
12. Millist liiki hüvitist abi hõlmab (võib märkida mitu vastust)?
|
a) |
hüvitis tapetud loomade või hävinud taimede eest; |
|
b) |
hüvitis tekkinud kaudsete kulude eest; |
|
c) |
hüvitis materiaalse kahju eest põllumajandushoonetele, -varustusele ja –masinatele ning varudele. |
Pange tähele, et kaitsealuste loomade põhjustatud kahjude ennetamise meetmetega seotud investeeringuid võib toetada suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.1 tingimustel, mitte aga suuniste jao 1.2.1.5 tingimustel.
13. Kui vastus küsimusele 12 on punkt a, kas rahastamiskõlblikud kulud arvutatakse tapetud loomade või hävitatud taimede turuväärtuse alusel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
14. Kui vastus küsimusele 12 on punkt b, märkige palun kõik hüvitamisele kuuluvad kaudsed kulud (nt haavatud loomade ravimise veterinaarkulud ja kadunud looma otsimiseks tehtud töö kulud).
…
15. Kui vastus küsimusele 12 on punkt c, kas materiaalse kahju arvutamisel võetakse aluseks kahjustatud vara taastamise kulu või majanduslik väärtus enne kahju põhjustanud õnnetuse toimumist?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
16. Kui vastus küsimusele 12 on punkt c, kas abi ületab remondikulusid või õiglase turuväärtuse õnnetusest põhjustatud vähenemist, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast õnnetuse toimumist?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
17. Kas abi on piiratud kahju põhjustanud sündmuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
18. Millised järgmised asutused vastutavad rahastamiskõlblike kulude hindamise eest?
|
a) |
avalik-õiguslik asutus; |
|
b) |
abi andva riigiasutuse tunnustatud sõltumatu ekspert; |
|
c) |
kindlustusandja. |
Pange tähele, et kulud on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui neid on hinnanud üks punktides a, b ja c loetletud asutusest.
19. Kas rahastamiskõlblike kulude kogusummast on lahutatud kõik muud saadud väljamaksed, mis on tehtud näiteks kindlustuslepingu alusel?
|
|
jah |
|
ei |
20. Kas abisummast lahutatakse kulud, mis ei ole otseselt seotud kahju põhjustanud õnnetusega ja mida abisaaja oleks kandnud ka muul juhul?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
21. Kuidas on kavas tagada, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite kombineerimisest?
…
22. Palun märkige abi koguosakaal protsendina otsestest rahastamiskõlblikest kuludest.
…
23. Palun märkige abi koguosakaal protsendina kaudsetest rahastamiskõlblikest kuludest.
…
Pange tähele, et hüvitis tekkinud kaudsete kulude eest ei või ületada 80 % kaudsetest rahastamiskõlblikest kuludest.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.6. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KINDLUSTUSMAKSETE TASUMISEKS
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses kindlustusmaksete tasumiseks antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.6.
1. Kas abimeetmetega nähakse ette kindlustusmaksete tasumine põllumajandustooteid töötlevatele ja turustavatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 406 kohaselt lubab komisjon abi kindlustusmaksete tasumiseks üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.
2. Täpsustage palun, millise kahju jaoks on ette nähtud kindlustus, mille makseid teatatud abimeetmega tahetakse osaliselt hüvitada:
|
|
suuniste jagudes 1.2.1.1–1.2.1.5 osutatud loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest, hukkunud loomade kõrvaldamisest ja hävitamisest ning kaitsealuste loomade põhjustatud kahjude või muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevad kahjud; |
|
|
keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju. |
3. Kas seoses kindlustusmaksetega keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju hüvitamiseks on asjaomase liikmesriigi pädev asutus keskkonnakahjustuse esinemist ametlikult kinnitanud?
|
|
jah |
|
ei |
3.1. Kui vastus on jah, kas liikmesriik on kehtestatud ennetavalt tingimused, mille alusel kõnealune ametlik kinnitus antakse?
|
|
jah |
|
ei |
3.2. Kas abisaaja aastatoodangu ja kahju ulatuse arvutamiseks on kasutatud indekseid?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kas abi piirdub üheainsa kindlustusandja või -grupi pakutava kindlustusega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 407 kohaselt ei luba komisjon abi kindlustusmaksete tasumiseks, kui abi piirdub üheainsa kindlustusandja või kindlustusandjate rühma pakutava kindlustusega
5. Kas abi andmise tingimuseks on kindlustuslepingu sõlmimine asjaomases liikmesriigis asuva kindlustusandjaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 407 kohaselt ei luba komisjon selliste kindlustusmaksete hüvitamist, mis takistavad kindlustusteenuste siseturu toimimist.
6. Kas abi hõlmab edasikindlustuskavu?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun kogu vajalik teave, et komisjonil oleks võimalik kontrollida abi võimalikke koostisosi erinevatel asjaomastel tasanditel (st kindlustusandja/edasikindlustusandja tasandil) ning taotletava abi vastavust siseturu eeskirjadele. Eelkõige esitage palun piisavalt teavet, et komisjonil oleks võimalik kontrollida, kas abist saadud lõplik kasu antakse edasi põllumajandustootjale.
7. Millised on rahastamiskõlblikud kulud?
|
a) |
kindlustusmakse kulud, mis on ette nähtud küsimuses 2 osutatud sündmustest tulenevate kahjude hüvitamiseks; |
|
b) |
edasikindlustuskavadega seotud kulud. Palun täpsustage: |
…
8. Kui suur on kavandatava abi maksimummäär? (protsentides)
…
Pange tähele, et abi koguosakaal ei tohi ületada 65 % kindlustusmakse maksumusest, välja arvatud abi hukkunud loomade kõrvaldamiseks ja hävitamiseks, mille puhul ei tohi see ületada 100 % kindlustusmakse maksumusest hukkunud loomade kõrvaldamise ning 75 % kindlustusmakse maksumusest hukkunud loomade hävitamise puhul.
9. Kas ülemmäärasid kohaldades on piiratud kindlustusmakse summat, mille ulatuses võib abi anda?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, mis on ülemmäär? …
10. Kas kindlustusmakseid on piiratud selliselt, et nendega hüvitatakse vaid küsimuses 2 osutatud sündmuste põhjustatud kahju hüvitamiseks ettenähtud kulud?
|
|
jah |
|
ei |
11. Kas kindlustusmaksetega nõutakse või määratakse kindlaks tulevase tootmise liik või maht?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et suuniste punkti 410 kohaselt hüvitatakse kindlustusmaksetega vaid küsimuses 2 osutatud sündmuste põhjustatud kahjuga seotud kulud ja nendega ei nõuta ega määrata kindlaks tulevase tootmise liiki ega mahtu.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.1.7. TÄIENDAV TEABELEHT ÜHISFONDIDELE RAHALISE TOETUSENA ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabikavadest, mille raames makstakse ühisfondidele rahalist toetust ja mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.7.
1. Kas abimeetmetega nähakse ette ühisfondidele rahaline toetus, millega toetatakse suurettevõtjaid ja/või põllumajandustooteid töötlevaid ja turustavaid ettevõtjaid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 415 kohaselt lubab komisjon üksnes sellist ühisfondidele rahalise toetusena antavat abi, mis on ette nähtud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.
2. Täpsustage palun, millist kahju katab ühisfond, mille makseid teatatud abimeetmega tahetakse osaliselt hüvitada:
|
|
suuniste II osa 1. peatüki jagudes 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 osutatud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest põhjustatud kahjud; |
|
|
keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju. |
3. Kas seoses ühisfondidele rahalise toetusena antava abiga, millega hüvitatakse keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju, on asjaomase liikmesriigi pädev asutus keskkonnajuhtumi esinemist ametlikult kinnitanud?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 419 peab liikmesriigi pädev asutus keskkonnajuhtumi esinemist ametlikult kinnitama.
3.1. Kui vastus on jah, kas liikmesriik on kehtestanud ennetavalt tingimused, mille alusel kõnealune ametlik kinnitus antakse?
|
|
jah |
|
ei |
3.2. Kas abisaaja aastatoodangu ja kahju ulatuse arvutamiseks on kasutatud indekseid?
|
|
jah |
|
ei |
4. Millised on rahastamiskõlblikud kulud?
|
|
ühisfondidele rahalise toetusena antav abi, et hüvitada põllumajandustootjatele küsimuses 2 nimetatud kahjustusi, mis on seotud selliste summadega, mis ühisfond on põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele maksnud rahalise hüvitisena. |
Arvestage, et muid rahastamiskõlblikke kulusid ei ole.
5. Kui suur on kavandatava abi määr? (protsentides)
…
Arvestage, et abi ülemmäär on 65 % rahastamiskõlblikest kuludest.
6. Kas rahastamiskõlblike kulude summa on piiratud?
|
|
jah |
|
ei |
6.1. Kui vastus on jah, kuidas see on piiratud?
|
|
Ülemmäär fondi kohta: … |
|
|
Künnised, mis on sobivad liikme/sidusrühma kohta. … |
7. Kas fond on pädeva ametiasutuse poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele?
|
|
jah |
|
ei |
8. Kas fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvus on tagatud?
|
|
jah |
|
ei |
9. Kas ühisfondil on selged eeskirjad mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et suuniste punkti 416 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi heaks kiita, vastata täiendava teabelehe küsimustele 7, 8 ja 9 jaatavalt.
10. Kas on kindlaks määratud ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige hüvitiste maksmise ning kõnealuste eeskirjade haldamise ja järgimise järelevalve kohta?
|
|
jah |
|
ei |
11. Kas ühisfondi rahastamiskorras nähakse ette karistused põllumajandusettevõtja poolse hooletuse juhtudel?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et suuniste punkti 417 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi heaks kiita, vastata täiendava teabelehe küsimustele 10 ja 11 jaatavalt.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.2.2. TÄIENDAV TEABELEHT TOOTMISTEGEVUSE PEATAMISEKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabikavadest, mille raames toetatakse tootmistegevuse peatamist looma-, taime- või inimeste tervise huvides, tervishoiu-, eetilistel või keskkonnakaalutlustel, ja mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.2.
Kas kavandatud meetmega tagatakse, et
a) abisaaja peab andma vastutasu;
b) meedet ei kohaldata raskustes olevate ettevõtjate suhtes;
c) varade kapitaliväärtuse vähenemise eest ei maksta ülemäärast hüvitist?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.2.2 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.
1. TOOTMISTEGEVUSE PEATAMINE LOOMA-, TAIME- VÕI INIMESTE TERVISE HUVIDES, TERVISHOIU-, EETILISTEL VÕI KESKKONNAKAALUTLUSTEL
1.1. Mis on tootmistegevuse lõpetamise põhjus?
|
a) |
loomatervis; |
|
b) |
taimetervis; |
|
c) |
inimeste tervis; |
|
d) |
tervishoiukaalutlused; |
|
e) |
eetilised kaalutlused; |
|
f) |
keskkonnakaalutlused. |
Palun esitage täielik põhjus:
1.2. Kas tegemist on abikava või üksikabiga?
|
a) |
abikava; |
|
b) |
üksikabi. |
1.2.1. Kui tegemist on abikavaga, kas sellele on juurdepääs kõigil abikõlblikel ettevõtjatel, kes on sarnases olukorras?
|
|
jah |
|
ei |
1.3. Palun kirjeldage abikava või üksikabi, sh põhjendused ja meetme vajalikkus.
1.4. Vastutasu abi saajatelt.
1.4.1. Millises ulatuses asjaomase ettevõtja tootmistegevus peatatakse:
|
a) |
tootmistegevuse täielik peatamine; |
|
b) |
tootmistegevuse osaline peatamine. |
Osalise peatamise korral, põhjendage palun:
1.4.2. Kas abisaaja on võtnud õiguslikult siduva kohustuse selle kohta, et tootmistegevuse peatamine on lõplik ja pöördumatu ja et abisaaja ei alusta sama tegevust mujal ning kas need kohustused on siduvad ka asjaomase maa või rajatise tulevasele ostjale?
|
|
jah |
|
ei |
1.4.3. Rahastamiskõlblikud on üksnes põllumajandusettevõtjad, kes on tegelikult tegelenud tootmisega, ja üksnes tootmistegevus, mis on tegelikult ja pidevalt toimunud viimased viis aastat enne tootmistegevuse peatamist. Kas see kehtib käesoleva meetme raames abi saajate kohta?
|
|
jah |
|
ei |
1.5. Kas rahastamiskõlblikud on üksnes liidu nõudeid täitvad ettevõtjad?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et abi ei tohi anda ettevõtjatele, kes liidu õigusnorme ei täida ja on nagunii kohustatud tegevuse lõpetama.
1.6. Kahjulik mõju keskkonnale
1.6.1. Et vältida erosiooni ja muud kahjulikku mõju keskkonnale, peab tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa omanik võtma ühe järgmistest punktis a, b või c loetletud kohustustest. Millise kohustuse on meetme raames abi saaja võtnud?
|
a) |
metsastada tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa kahe aasta jooksul nii, et välditakse kahjulikku mõju keskkonnale; |
|
b) |
hoida maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 ( 219 ) I peatüki VI jaotisele ja asjaomastele rakenduseeskirjadele ning nii, et põllumaad võiks uuesti kasutada pärast 20 aasta möödumist tootmistegevuse tegelikust peatamisest. |
|
c) |
tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/75/EL ( 220 ) hõlmatud käitised suletakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 11 ja 22, millega nõutakse, et võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda. |
Palun kirjeldage, kuidas abisaaja täidab kohustust:
1.7. Rahastamiskõlblikud kulud.
1.7.1. Millised on rahastamiskõlblikud kulud?
|
a) |
varade väärtuse vähenemine – mõõdetakse varade jooksva müügiväärtuse abil; |
|
b) |
tootmistegevuse peatamiseks keskkonnakaalutlustel võib teha stimuleeriva makse, mis ei tohi ületada 20 % varade väärtusest; |
|
c) |
tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulud; |
|
d) |
peatamisotsuse rakendamisest tulenevad kohustuslikud sotsiaalkulud. |
Pange tähele, et muud kulud kui punktides a–d osutatud kulud ei ole käesoleva meetme raames rahastamiskõlblikud.
Metsastamiseks ja maa loodusalaks muutmiseks antakse abi vastavalt suuniste II osa 1. peatüki jagudes 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud eeskirjadele ning suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.1 kehtestatud eeskirjadele mittetootlike investeeringute kohta.
1.8. Abi osakaal.
1.8.1. Milline on abi osakaal?
|
a) |
varade väärtuse vähenemise eest (kuni 120 %, kui tootmistegevus peatatakse keskkonnakaalutulustel; kuni 100 % muudel eespool küsimuses 1.1 loetletud põhjustel); |
|
b) |
hüvitis tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulude katteks (kuni 100 %); |
|
c) |
peatamisotsuse rakendamisest tulenevate kohustuslike sotsiaalkulude tasakaalustamiseks (kuni 100 %). |
2. TOOTMISTEGEVUSE PEATAMINE MUUDEL PÕHJUSTEL
2.1. Mis on tootmistegevuse lõpetamise põhjus?
|
a) |
valdkonna ümberkorraldamine; |
|
b) |
mitmekesistamine; |
|
c) |
varajane pensionileminek. |
2.2. Kas meetme puhul on tegemist abikavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et tootmistegevuse peatamiseks võetavad meetmed eespool küsimuses 2.1 osutatud põhjustel peavad olema abikavaga hõlmatud.
2.3. Kas on tagatud, et ei anta niisugust abi, mis võib häirida põllumajandustoodete ühise turukorralduse mehhanisme?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 440 ei või anda niisugust abi, mis võib häirida põllumajandustoodete ühise turukorralduse mehhanisme.
2.4. Missugust valdkonda või missuguseid valdkondi kava hõlmab?
2.5. Kas küsimuses 2.4 osutatud valdkonnas või valdkondades on kehtestatud tootmispiiranguid või kvoote?
|
|
jah |
|
ei |
Kui jah, palun kirjeldage seda…
…
Pange tähele, et abikavasid, mida kohaldatakse tegevusvaldkondades, kus kehtivad tootmise piirangud või piirnormid, hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi.
2.6. Kas võib öelda, et piirkonna või riigi tasandil on küsimuses 2.4 osutatud valdkonnal või valdkondadel ülemäärane tootmisvõimsus?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, palun kirjeldage seda…
2.7. Kas abi on osa ümberkorralduskavast, millel on kindlaksmääratud eesmärgid ja ajakava sektori ümberkorraldamiseks, mitmekesistamiseks või varajaseks pensionileminekuks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, palun kirjeldage kava:…
2.8. Kui kaua kavandatud abikava kestab?
Pange tähele, et suuniste punkti 442 kohaselt võib komisjon lubada üksnes sellist abi, millel on piiratud kestus. Käesoleva täiendava teabelehe küsimuses 2.1 osutatud mis tahes põhjustel ülemäärase tootmisvõimsuse vähendamiseks koostatud abikavade kestuseks on tavaliselt ette nähtud kõige rohkem kuus kuud osalemistaotluste esitamiseks ja seejärel veel 12 kuud tegevuse tegelikuks lõpetamiseks.
Kui kava kestab eespool kirjeldatust kauem, põhjendage palun seda.
Pange tähele, et komisjon ei luba pikemaid kui kolmeaastaseid abikavasid, kuna kogemused näitavad, et selliste abikavade tõttu võivad vajalikud muudatused edasi lükkuda.
2.9. Kas abikava kehtib kõigile asjaomase valdkonna ettevõtjatele ühesugustel tingimustel ja kasutusel on selge konkursikutsete süsteem, mis avalikult kutsuks kõiki võimalikke huvitatud ettevõtjaid osalema?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 443 ei kiida komisjon abikava heaks, kui kõnealune tingimus ei ole täidetud.
2.10. Kas kava juhitakse nii, et see ei eelda ega soodusta konkurentsivastaseid kokkuleppeid ega kooskõlastatud tegevust asjaomaste ettevõtjate seas?
|
|
jah |
|
ei |
Kuidas seda tagatakse?
2.11. Vastutasu abi saajalt.
2.11.1. Millises ulatuses asjaomase ettevõtja tootmistegevus peatatakse:
|
a) |
tootmistegevuse täielik peatamine; |
|
b) |
tootmistegevuse osaline peatamine. |
Osalise peatamise korral, põhjendage palun seda:
2.11.2. Kas abisaaja on võtnud õiguslikult siduva kohustuse selle kohta, et tootmistegevuse peatamine on lõplik ja pöördumatu ja et abisaaja ei alusta sama tegevust mujal ning kas see kohustus on siduv ka asjaomase maa või rajatise tulevasele ostjale?
|
|
jah |
|
ei |
2.11.3. Rahastamiskõlblikud on üksnes põllumajandusettevõtjad, kes on tegelikult tegelenud tootmisega, ja üksnes tootmistegevus, mis on tegelikult ja pidevalt toimunud viimased viis aastat enne tootmistegevuse peatamist. Kas see kehtib käesoleva meetme raames abi saajate kohta?
|
|
jah |
|
ei |
2.12. Kas rahastamiskõlblikud on üksnes liidu nõudeid täitvad ettevõtjad?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et abi ei tohi anda ettevõtjatele, kes liidu õigusnorme ei täida ja on nagunii kohustatud tegevuse lõpetama.
2.13. Kahjulik mõju keskkonnale
2.13.1. Et vältida erosiooni ja muud kahjulikku mõju keskkonnale, peab tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa omanik võtma ühe järgmistest punktis a, b või c loetletud kohustustest. Millise kohustuse on sellise abi saaja võtnud?
|
a) |
metsastada tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa kahe aasta jooksul nii, et välditakse kahjulikku mõju keskkonnale; |
|
b) |
hoida maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 I peatüki VI jaotisele ja asjaomastele rakenduseeskirjadele ning nii, et põllumaad võiks uuesti kasutada pärast 20 aasta möödumist tootmistegevuse tegelikust peatamisest; |
|
c) |
tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitised suletakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 11 ja 22, millega nõutakse, et võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda. |
Palun kirjeldage, kuidas abisaaja täidab kohustust:
2.14. Millised on rahastamiskõlblikud kulud?
|
a) |
varade väärtuse vähenemine – mõõdetakse varade jooksva müügiväärtuse abil; |
|
b) |
tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulud; |
|
c) |
peatamisotsuse rakendamisest tulenevad kohustuslikud sotsiaalkulud. |
Pange tähele, et muud kulud kui punktides a, b ja c osutatud kulud ei ole käesoleva meetme raames rahastamiskõlblikud.
Metsastamiseks ja maa loodusalaks muutmiseks antakse abi vastavalt suuniste II osa 1. peatüki jagudes 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud eeskirjadele ning suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.1 kehtestatud eeskirjadele mittetootlike investeeringute kohta.
2.15. Abi osakaal.
2.15.1. Milline on abi osakaal?
|
a) |
varade väärtuse vähenemise eest (kuni 100 %); |
|
b) |
hüvitis tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulude katteks (kuni 100 %); |
|
c) |
peatamisotsuse rakendamisest tulenevate kohustuslike sotsiaalkulude tasakaalustamiseks (kuni 100 %). |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.3.1. TÄIENDAV TEABELEHT LOOMAKASVATUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses loomakasvatussektorile antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.1.
1. RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD
1.1. Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid abimeede hõlmab?
|
a) |
tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulud; |
|
b) |
karja geneetilist kvaliteeti või tootlikkust määravate testide kulud (kolmanda isiku või tema nimel tehtavad testid). |
Karja omaniku poolsed kontrollid ja regulaarsed piima kvaliteedi kontrollid ei ole rahastamiskõlblikud.
2. ABISUMMA
2.1. Palun täpsustage riigiabi ülemmäär, väljendatuna protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:
|
a) |
… et katta tõuraamatute sisseseadmise ja pidamisega seotud halduskulud (kuni 100 %); |
|
b) |
… karja geneetilise kvaliteedi või tootlikkuse määramise katsetega seotud kulud (kuni 70 %). |
2.2. Milliseid meetmeid on võetud abisaajale liigsete hüvitiste maksmise vältimiseks ja küsimuses 2.1 osutatud abi osakaalu vastavuse kontrollimiseks?
…
…
2.3. Palun kirjeldage abiga kaetavaid rahastamiskõlblikke kulusid:
…
…
Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 449 loetletud kulud.
Pange tähele, et abi antakse mitterahalises vormis ja see ei tohiks hõlmata otsetoetusi abisaajatele vastavalt suuniste punktile 447.
3. ABISAAJAD
3.1. Kas abi antakse üksnes ettevõtjatele, kes kuuluvad liidu VKE määratluse alla?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 446 kohaselt ei tohi sellist abi anda suurettevõtjatele.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.3.2. TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETE MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSEKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolevat vormi tuleb kasutada selleks, et teatada põllumajandustoodete müügiedendustegevuseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.2.
1. Kus meedet teostatakse?
|
a) |
teise liikmesriigi turul; |
|
b) |
siseturul; |
|
c) |
kolmandas riigis. |
2. Kes korraldab kampaania?
|
|
tootjarühmad või muud organisatsioonid sõltumata nende suurusest; |
|
|
muud (palun täpsustage): … |
3. Kas liikmesriik saab esitada komisjonile reklaamimaterjali näidised või maketid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, selgitage palun miks.
…
4. Kui küsimuses 3 osutatud reklaammaterjal ei ole teatise esitamise ajal kättesaadav, kas liikmesriik kohustub saatma kõnealuse materjali hiljem ning igal juhul enne reklaamikampaania algatamist?
|
|
jah |
|
ei |
5. Palun esitage rahastamiskõlblike kulude täielik nimekiri.
…
6. Kes on abisaajad?
|
a) |
põllumajandustootjad; |
|
b) |
tootjarühmad ja/või tootjaorganisatsioonid; |
|
c) |
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad; |
|
d) |
muu (palun täpsustage): |
…
7. Kas konkursside, messide või näituste korraldamiseks antakse abi üksnes VKEdele?
|
|
jah |
|
ei |
8. Kui müügiedendusmeetme on võtnud tootjarühmad või -organisatsioonid, kas osalemise tingimuseks on sellise tootjarühma või -organisatsiooni liikmeks olemine?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 459 kohaselt ei tohi sellisteks reklaamikampaaniaks abi anda.
9. Kas reklaamikampaaniaid kasutatakse selliste kvaliteettoodete reklaamimiseks, mis on hõlmatud suuniste punktiga 282?
|
|
jah |
|
ei |
10. Kui vastus on ei, kas liikmesriik tagab, et reklaamikampaania on üldist laadi ja toob kasu kõigile asjaomase toote tootjatele?
|
|
jah |
|
ei |
11. Kas müügiedenduskampaania vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi määruse (EL) nr 1169/2011 ( 221 ) artikli 2 sätetele ja, kui see on asjakohane, mitmete toodete jaoks kehtestatud märgistamist käsitlevatele erieeskirjadele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 456 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.
12. Kas müügiedenduskampaania aastaeelarve ületab 5 miljonit eurot?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 458 kohaselt tuleb reklaamikampaaniatest eraldi teatada.
13. Abi antakse:
|
a) |
mitterahalise abina või |
|
b) |
mitterahalise abina või abisaaja tegelike kulude hüvitamise põhjal. |
14. Suuniste punkti 461 kohaselt tohib abi reklaamikampaaniaks anda üksnes mitterahalises vormis. Kas abi antakse üksnes toetatud teenuste kujul?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 461 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.
15. Kui abi antakse mitterahalises vormis, kas abi hõlmab otsemakseid abisaajatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 462 makstakse abi üksnes müügiedendusmeetmete pakkujatele.
16. Kas reklaamikampaania hõlmab müügiedendusmeetmeid seoses teadustulemuste ja faktilise teabe levitamisega kvaliteedisüsteemide kohta või üldiste põllumajandustoodete ja nende toitumisalase kasulikkuse ning nende soovituslike kasutusviiside kohta või meedias, või on tegemist jaemüügikohtades korraldatud ja tarbijale suunatud reklaamikampaaniatega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 465 ei ole lubatud nimetada ühtegi konkreetset ettevõtjat, kaubamärki ega kindlat päritolu.
17. Kas meedias või jaemüügikohtades korraldatud ja tarbijale suunatud reklaamikampaaniaid kasutatakse ühe või mitme kindla ettevõtte toote reklaamimiseks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 465 kohaselt ei ole selline reklaamimine lubatud.
18. Kui vastus küsimusele 17 on jah, kas reklaamikampaania on ette nähtud ELi poolt tunnustatud nimetuste jaoks, milles viidatakse toodete päritolule?
|
|
jah |
|
ei |
19. Kui vastus küsimusele 18 on jah, kas viited toodete päritolule vastavad täpselt ELis registreeritud viidetele?
|
|
jah |
|
ei |
20. Kas reklaamikampaania on ette nähtud toodete jaoks, mis on hõlmatud muude kui liidu tunnustatud tootenimetusi hõlmavate kvaliteedikavadega?
|
|
jah |
|
ei |
21. Kas märgil viidatakse asjaomase toote omamaisele päritolule?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, peab liikmesriik tõendama, et viide toote päritolule on teates teisejärguline.
22. Kas reklaamikampaania on üldist laadi ja toob kasu kõigile asjaomase toote tootjatele?
|
|
jah |
|
ei |
23. Kui vastus küsimusele 22 on jah, kas reklaamikampaania viiakse läbi ilma toodete päritolule viitamata?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.3.2 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.
24. Kas reklaamikampaania on otseselt seotud konkreetsete ettevõtjate või kaubamärkidega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.3.2 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.
25. Abi osakaal seoses konkursside, näituste ja messide korraldamise ja nendel osalemisega on järgmine:
|
|
kuni 100 % (märkida täpne määr: … %) |
26. Abi osakaal müügiedenduskampaaniate korral on järgmine:
|
|
kuni 50 % (märkida täpne määr: ….%) kvaliteettoodetele suunatud reklaamikampaaniate eest, kuna sektor rahastab ülejäänud kampaaniat ise; |
|
|
kuni 80 % (märkida täpne määr: … %) kvaliteettoodetele suunatud reklaamikampaaniate eest kolmandates riikides; |
|
|
kuni 100 % (märkida täpne määr: …%), kui sektor katab vähemalt 50 % kuludest, olenemata toetusvormist; |
|
|
kuni 100 % (märkida täpne määr: …%), kuna reklaamikampaania on üldist laadi ja toob kasu kõigile asjaomase toote tootjatele. |
27. Kas reklaamikampaania on seotud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud müügiedendusmeetmetega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, pange tähele, et suuniste punkti 470 kohaselt peab komisjon riiklikke toetusi siseturuga kokkusobivaks, kui need vastavad käesolevate suuniste ühistele hindamispõhimõtetele ja edendamismeetmeteks antava abi eeskirjadele, mis on sätestatud suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.3.2.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.3.3. TÄIENDAV TEABELEHT ÄÄREPOOLSEIMATELE PIIRKONDADELE JA EGEUSE MERE VÄIKESAARTELE ANTAVA ABI KOHTA
Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele antavast riigiabist, millele on osutatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.3.
1. Kas kavandatud riigiabi äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele on seotud muude suunistes sätestatud toetustega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht vastavalt teatatud abi liigile.
Kui vastus on ei, täitke palun käesolev täiendav teabeleht.
2. Kas meede sisaldab tegevusabi andmist?
|
|
jah |
|
ei |
3. Kas äärepoolseimate piirkondade toetuse eesmärk on leevendada põllumajanduspiiranguid, mis tulenevad ääremaade eraldatusest, saarelisest asendist ja kaugest asukohast?
|
|
jah |
|
ei |
3.1. Kui vastus küsimusele 3 on jah, määrake palun kindlaks nendest piirangutest tulenevad lisakulud ja selgitage arvutusmeetodit:
…
…
…
…
…
…
3.2. Mille põhjal saab liikmesriik otsustada, et küsimuses 3.1 osutatud lisakulud on seotud konkreetseid piiranguid põhjustavate asjaoludega?
…
…
…
…
4. Kas Egeuse mere väikesaartele antava abi eesmärk on leevendada põllumajanduspiiranguid, mis tulenevad saarelisest asendist, väiksusest, mägimaastikust ja kliimast, majanduslikust sõltuvusest vähesest arvust toodetest ja turgude kaugusest?
|
|
jah |
|
ei |
4.1. Kui vastus küsimusele 4 on jah, määrake palun kindlaks nendest piirangutest tulenevad lisakulud ja selgitage arvutusmeetodit:
…
…
…
…
…
…
4.2. Mille põhjal saab liikmesriik otsustada, et küsimuses 4.1 osutatud lisakulud on seotud konkreetseid piiranguid põhjustavate asjaoludega?
…
…
…
…
5. Kas abi on kavandatud äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel toodetud põllumajandustoodete täiendavate transpordikulude osaliseks hüvitamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
5.1. Kui vastus küsimusele 5 on jah, kas abi vastab punktides a–d sätestatud tingimustele?
|
a) |
abisaajate tootmistegevus toimub äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel; |
|
b) |
abi on eelnevalt objektiivselt kindlaks määratav kindlaksmääratud summa või tonn/kilomeetri suhte või muu asjakohase ühiku alusel; |
|
c) |
täiendavad transpordikulud arvutatakse toodete teekonna alusel asjaomase liikmesriigi piirides, kasutades abisaajale kõige vähem kulusid tekitavat transpordivahendit ja võttes arvesse keskkonnaga seotud väliskulusid; |
|
d) |
äärepoolseimate piirkondade puhul võivad rahastamiskõlblikud täiendavad transpordikulud hõlmata põllumajandustoodete transportimise kulusid nende tootmiskohast sellistesse äärepoolseimate piirkondade kohtadesse, kus neid edasi töödeldakse. |
5.2. Kui abi on kavandatud täiendavate põllumajandustoodete transpordikulude osaliseks hüvitamiseks, esitage palun tõendid kõnealuste lisakulude olemasolu kohta ja täiendavate transpordikulude summa kindlaksmääramiseks kasutatud arvutusmeetodi kohta ( 222 ):
…
…
…
…
5.3. Märkige ka, kui suur on abi ülemmäär (võttes aluseks kas toetuse kilomeetri kohta või toetuse kilomeetri ja kaaluühiku kohta) ja täiendavate kulude protsent, mille ulatuses abi antakse:
…
…
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.3.4. TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSMAA KORRALDUSEKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, millega kaetakse maakorraldusega seotud kulud ja mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.4.
1. Kas abimeede kuulub liikmesriigi õigusaktides sätestatud korra kohaselt rakendatud põllumajandusmaa korralduse üldprogrammi?
|
|
jah |
|
ei |
2. Kas rahastamiskõlblikud kulud sisaldavad ainult maakorraldusega seotud õigus-, haldus- ja mõõdistamiskulusid?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 480 loetletud kulud.
3. Milline on kavandatav abi ülemmäär (kuni 100 %)? …
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
1.3.6. TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada põllumajandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.6.
1. Kas abi hõlmab aluslepingu I lisas loetletud tooteid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, täpsustage, milliseid põllumajandustooteid:
…
…
2. Kas toetatav projekt vastab kõigi asjaomases sektoris või allsektoris tegutsevate põllumajandusettevõtjate huvidele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, tõendage palun:
…
…
3. Kas enne abi saava projekti alustamist avaldatakse internetis järgmised andmed:
a) abi saava projekti teostamise fakt;
|
|
jah |
|
ei |
b) abi saava projekti eesmärgid;
|
|
jah |
|
ei |
c) abi saava projekti tulemuste avaldamise eeldatav kuupäev;
|
|
jah |
|
ei |
d) abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise koht internetis;
|
|
jah |
|
ei |
e) viide, et tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses põllumajandussektoris või allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus punktidele a, b, c, d või e on jah, tõendage palun ja teatage internetiaadress:
…
…
4. Kas toetatava projekti tulemused:
a) on tehtud kättesaadavaks internetis projekti lõppkuupäeval või kuupäeval, mil neid tulemusi käsitlev teave antakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele, olenevalt sellest, kumb on varasem;
|
|
jah |
|
ei |
b) on internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava projekti lõppkuupäeva?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus punktile a või b on jah, tõendage palun:
…
…
5. Kas abi antakse otse teadus- ja teadmiste levitamisega tegelevatele organisatsioonidele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, tõendage palun:
…
…
6. Ka meede sisaldab põllumajandustoodetega seotud hinnatoetust põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, tõendage palun:
…
…
7. Täpsustage abi osakaal (%): …
8. Kas rahastamiskõlblikena käsitatakse järgmisi kulusid:
a) personalikulud seoses teadlaste, tehnikute ja muude asjaomases projektis vajalike töötajatega;
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:
…
…
b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. (Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.);
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:
…
…
c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. (Ehitise puhul peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on rahastamiskõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud.);
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:
…
…
d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:
…
…
e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:
…
…
MUUD ELEMENDID
9. Kas abi võib kombineerida muude abikavadega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, kirjeldage teatatud abimeetme suhtes kohaldatavaid kumulatsioonieeskirju:
…
…
…
…
Palun täpsustage, kuidas kontrollitakse teatatud abikava suhtes kohaldatavate kumulatsioonieeskirjade järgimist:
…
…
…
…
10. Kas teadus- ja arendustegevuse projektidele antakse abi tagasimakstavate ettemaksete vormis?
|
|
jah |
|
ei |
11. Kui vastus küsimusele 10 on jah, kas teatatud abikava raames tagasimakstavate ettemaksete vormis antav abi on väljendatud brutoekvivalendina?
|
|
jah |
|
ei |
Lisaks kirjeldage üksikasjalikult kasutatud metoodikat ja kriipsutage alla andmed, mida on võimalik kontrollida ning millele metoodika tugineb:
…
…
12. Kas teatamisele kuuluvate abikavade alusel toetatavatele teadus- ja arendusprojektidele antakse abi maksusoodustuste kaudu?
|
|
jah |
|
ei |
13. Kui vastus küsimusele 12 on jah, täpsustage palun, kuidas on abi osakaal arvutatud:
…
…
Kirjeldage üksikasjalikult kasutatud arvutusmeetodit:
…
…
…
…
…
…
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2. TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest ( 223 )teatamiseks seoses metsandussektorile antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 2. peatükis.
Lisaks käesolevale vormile täitke palun põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antavast riigiabist teatamise üldteabeleht (osa III 12), mis tõendab vastavust üldistele riigiabi saamise tingimustele, ja metsandusabi vormid 2.1–2.9 sõltuvalt konkreetsest abiliigist.
Palun esitage teave seoses riikliku õigusliku alusega või selle eelnõuga, mis annab siseriiklikus õiguses õigusliku aluse, ja kõik lisadokumendid (arvutusmeetod, eksperdiarvamus jne), milles on riigiabimeedet üksikasjalikumalt kirjeldatud.
Kui metsandussektorile antakse abi liidu õigusnormide alusel, mis on ühised kõigile sektoritele või mis puudutavad konkreetselt kaubandus- ja tööstussektorit, siis kasutage palun konkurentsi peadirektoraadile riigiabimeetmest teatamiseks kõnealustes sektorites kehtivat teatamisvormi.
1. ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
1.1. Kas abi vastab kõigile eesmärkidele ja tingimustele, sealhulgas abi saajaid käsitlevatele tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1305/2013 ( 224 ) ning selle kohaselt vastu võetud mis tahes rakendus- ja delegeeritud aktides?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon tunnistab metsandussektorile antava riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui abi vastab määruses (EL) nr 1305/2013 kehtestatud tingimustele (v.a suuniste II osa 2. peatüki jagude 2.8 ja 2.9 kohaste meetmete puhul).
1.2. Kas abi on kavas anda investeeringuteks energiasäästu ja taastuvenergiasse?
|
|
jah |
|
ei |
1.2.1. Kui vastus on jah, kas tegemist on abiga energiasäästu ja taastuvenergiasse tehtavateks investeeringuteks, mis on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana ja piirduvad tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega ( 225 )?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et suuniste punkti 495 kohaselt ei kuulu mis tahes muu abi peale abi sellisteks energiasäästu ja taastuvenergiasse tehtavateks investeeringuteks suuniste II osa 2. peatüki kohaldamisalasse, kuna selline abi peab vastama keskkonna- ja energeetikaalastele riigiabi suunistele 2014–2020, ( 226 ) välja arvatud juhul, kui selline abi on teatamiskohustusest vabastatud.
1.3. Palun kinnitage, et abi ei anta metsatööstusettevõtetele.
|
|
jah |
|
ei |
2. ABI LIIK
2.1.
|
|
Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse |
Palun täitke vorm 2.1
2.2.
|
|
Abi Natura 2000 metsaaladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks |
Palun täitke vorm 2.2
2.3.
|
|
Abi metsanduse keskkonna- ja kliimateenuste ja metsakaitse jaoks |
Palun täitke vorm 2.3
2.4.
|
|
Abi teadmussiirdele ja teabemeetmetele metsandussektoris |
Palun täitke vorm 2.4
2.5.
|
|
Nõustamisteenuste jaoks antav abi metsandussektoris |
Palun täitke vorm 2.5
2.6.
|
|
Abi koostööks metsandussektoris |
Palun täitke vorm 2.6
2.7.
|
|
Stardiabi metsandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele |
Palun täitke vorm 2.7
2.8.
|
|
Metsandussektorile muu abi andmine ökoloogilise, kaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel |
Palun täitke vorm 2.8
2.9.
|
|
Põllumajanduse abimeetmetega ühtlustatud abi metsandussektorile |
Palun täitke vorm 2.9.1 või 2.9.2
3. RAHASTAMISE NÕUETELE VASTAVAD ABISAAJAD
3.1. Kas abi hõlmab EAFRDst kaasrahastatavat maaelu arengu meedet?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi saamise tingimustele vastavad üksnes abisaajad, kes on loetletud määruses (EL) nr 1305/2013 seoses vastava maaelu arengu meetmega. Palun kirjeldage rahastamise nõuetele vastavaid abisaajaid:
…
3.2. Seoses abimeetmetega, mida ei kaasrahastata EAFRDst, vaid rahastatakse üksnes riigi vahenditest, kirjeldage palun rahastamise nõuetele vastavaid abisaajaid:
…
3.3. Seoses suuniste II osa 2. peatüki jaoga 2.1.5 või jaoga 2.7 hõlmatud abimeetmetega, kinnitage palun, kas abisaajad on üksnes VKEd:
|
|
jah |
|
ei |
Suuniste II osa 2. peatüki jaoga 2.1.5 hõlmatud meetmete puhul võib abi anda ka eraõiguslikest isikutest metsamaa valdajatele, omavalitsustele ja nende ühendustele.
2.1. INVESTEERINGUD METSAALA ARENGUSSE JA METSADE ELUJÕULISUSE PARANDAMISSE
1.1. Kas abi saamise tingimus on määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi esitamine, kui tegemist on abiga, mida kaasrahastab EAFRD ja mis sisaldub maaelu arengukavas?
|
|
jah |
|
ei |
1.2. Kui vastus on jah, kirjeldage palun seda nõuet üksikasjalikult, nt millal tuleb kava esitada, metsamajandusettevõtte suurus, maaelu arengukava kirjeldus:
…
2. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
kulud kinnisvara ehitamiseks, soetamiseks, sealhulgas liisinguga soetamiseks, või parandamiseks, kui maaga seotud tehingu maksumus ei ületa 10 % rahastamiskõlblikest kogukuludest; nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral lubada määrata kõrgema piirmäära; |
|
b) |
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; |
|
c) |
punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Need jäävad rahastamiskõlblikuks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulusid ei teki; |
|
d) |
arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine; |
|
e) |
metsamajandamiskava ja samaväärse dokumendi koostamise kulud; |
|
f) |
muud kulud seoses konkreetsete metsandusmeetmetega (nt ühekordsed sekkumised), mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 nõuetega. Palun kirjeldage kõnealuseid muid kulusid ja põhjendage nende seotust asjaomaste metsandusmeetmete eesmärkide ja olemusega: |
…
…
3. Palun kinnitage, et abi ei anta seoses järgnevaga:
|
a) |
käibekapital; |
|
b) |
liisingulepingutega seotud muud kulud (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud). |
4. Palun märkige, kas abi antakse seoses järgmisega:
4.1
Abi metsastamiseks ja metsamaa loomiseks
(suuniste jagu 2.1.1)
4.1.1. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
metsamaa rajamine
|
|
b) |
iga-aastane hektaritoetus, et katta saamata jäänud põllumajanduslik tulu ja hooldusega seotud kulud, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie kulud kuni 12 aasta jooksul. |
Palun esitage lisateavet seoses abisummade ja arvutusmeetoditega:
…
…
4.1.2. Kas EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abi puhul on sellise abi saajad avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest metsamaa valdajad ja nende ühendused?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, võib abi anda rajamiskulude katteks ja iga-aastase toetusena.
4.1.3. Kas liikmesriik saab kinnitada, et abiga kaetakse üksnes rajamiskulud:
|
a) |
avaliku sektori asutuste omandisse kuuluva maa metsastamiseks või |
|
b) |
kiirekasvuliste puude jaoks? |
4.1.4. Kas liikmesriik saab kinnitada, et riigi omandis oleva maa puhul võib abi anda üksnes juhul, kui sellist maad haldab eraõiguslik isik või omavalitsusüksus?
|
|
jah |
|
ei |
4.1.5. Kui abi saavad muud kui määruses (EL) nr 1305/2013 loetletud abisaajad, kas liikmesriik saab kinnitada, et abi ei kaasrahastata EAFRDst, vaid rahastatakse üksnes riigi vahenditest?
|
|
jah |
|
ei |
4.1.6. Palun kinnitage, et abi ei anta lühikese raieringiga puude, jõulupuude või energia tootmiseks kasutatavate kiirekasvuliste puude istutamiseks:
|
|
jah |
|
ei |
4.1.7. Palun kinnitage, et istutatud liigid on kohastunud piirkonna keskkonna- ja kliimatingimustega ning nende puhul täidetakse minimaalseid keskkonnanõudeid.
|
|
jah |
|
ei |
4.1.8. Palun kinnitage ja esitage täiendav kirjeldus või teave, et abi vastab järgmistele minimaalsetele keskkonnanõuetele:
|
a) |
istutatavate liikide, alade ja kasutatavate meetodite valimisel tuleb vältida selliste tundlike elupaikade nagu turbaalade ja märgalade mittenõuetekohast metsastamist ning negatiivset mõju suure ökoloogilise väärtusega aladele, sh aladele, kus arendatakse suure loodusväärtusega põllumajandust. Elupaikade direktiivi ning linnukaitse direktiivi alusel määratud Natura 2000 alade metsastamist lubatakse üksnes juhul, kui see on kooskõlas asjaomaste alade halduslike eesmärkidega ning selleks on andnud nõusoleku Natura 2000 elluviimise eest vastutav liikmesriigi ametiasutus; |
|
b) |
puude liikide, sortide, ökotüüpide ja päritolu valimisel võetakse arvesse asjaomase maa-ala vastupidavust kliimamuutusele ja loodusõnnetustele ning mullastiku- ja hüdroloogilisi tingimusi, samuti liikide võimalikku invasiivsust kohalikes tingimustes. Abisaaja on kohustatud metsa kaitsma ja selle eest hoolt kandma vähemalt selle aja vältel, mille eest on makstud abi saamata jäänud põllumajandusliku tulu ja hoolduskulude hüvitamiseks. See hõlmab metsa kasvatamist, harvendamist või maa karjamaana kasutamist vastavalt vajadusele metsa tulevase arengu huvides, rohtumise reguleerimist ja tuleohtliku alustaimestiku kogunemise ärahoidmist. Kiirekasvuliste liikide korral määravad liikmesriigid minimaalse ja maksimaalse raievanuse. Minimaalne raievanus ei tohi olla alla kaheksa aasta ja maksimaalne raievanus ei tohi ületada 20 aastat; |
|
c) |
kui mitmeaastaste puittaimeliikide istutamine ei võimalda karmide mullastiku- ja kliimatingimuste, sealhulgas keskkonnaseisundi halvenemise tõttu tõenäoliselt metsa taastumist riigi seadustes ette nähtud viisil, võib liikmesriik lubada abisaajal võtta kasutusele muu puittaimestiku. Sel juhul tagab abisaaja samaväärse hooldamise ja kaitse taseme mis metsa puhul; |
|
d) |
kui metsastamise puhul rajatakse mets, mis on ulatuslikum kui liikmesriikide määratav teatav künnis, tuleb toimida järgmiselt: i) istutatakse eranditult selliseid ökoloogiliselt kohastunud ja/või asjaomase biogeograafilise ala kliimamuutustele vastupidavaid liike, mis mõjuhinnangu kohaselt ei ohusta bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid või millel puudub negatiivne mõju inimeste tervisele või ii) istutatakse segapuistu, mis sisaldab vähemalt 10 % laialehelist metsa asjaomase ala kohta või vähemalt kolme puuliiki või -sorti, kus kõige vähem esindatud liik/sort moodustab asjaomasest alast vähemalt 10 %. |
4.1.9. Palun kinnitage, et piirkondades, kus metsastamine on karmide mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib abi anda kohalike tingimustega sobivate muude mitmeaastaste puittaimeliikide, näiteks põõsaste ja põõsastike istutamiseks.
…
…
…
4.1.10. Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
4.2.
Abi agrometsandussüsteemide rajamiseks
(suuniste jagu 2.1.2)
4.2.1. Palun kinnitage, et abi võib anda maakasutussüsteemide rajamiseks, mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis põllumajandusliku tegevusega, nagu on määratletud suuniste punkti 35 alapunktis 65.
|
|
jah |
|
ei |
Palun kirjeldage abimeedet:
…
4.2.2. Palun kinnitage, et EAFRDst kaasrahastatavat ja maaelu arengukavas sisalduvat abi võib anda üksnes eraõiguslikest isikutest maavaldajatele, omavalitsustele ja nende liitudele.
|
|
jah |
|
ei |
4.2.3. Kui abi saamise tingimustele vastavad muud kui küsimuses 4.2.2 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et abimeedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:
|
|
jah |
|
ei |
4.2.4. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
agrometsandussüsteemi rajamine Kui vastus on jah, kas abi on kuni 80 % agrometsandussüsteemide rajamise rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest?
|
|
b) |
iga-aastane hektaritoetus hoolduskulude hüvitamiseks. Kui vastus on jah, kas abi on kuni 100 % iga-aastasest toetusest?
|
4.2.5. Palun määratlege abi andmise maksimumkestus (kuni viis aastat):
…
4.2.6. Palun märkige hektarile istutatavate puude miinimum- ja maksimumarv ja tõendage, et on võetud arvesse kohalikke mullastiku-, kliima- ja keskkonnatingimusi, metsataimede liike ning vajadust tagada maa säästev põllumajanduslik kasutamine.
…
…
…
4.3.
Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks
(suuniste jagu 2.1.3)
4.3.1. Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga kinnitage palun, kas abi võib anda üksnes eraõiguslikest ja avalik-õiguslikest isikutest metsamaa valdajatele ning teistele eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele isikutele ja nende ühendustele.
|
|
jah |
|
ei |
4.3.2. Kui peale küsimuses 4.3.1 osutatud abisaajate on ka muid abisaajaid, kinnitage palun, et abimeedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:
|
|
jah |
|
ei |
4.3.3. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
kaitseotstarbelise taristu loomine (tuletõkestusvööndite puhul võib abi katta ka hoolduskulusid); Palun kinnitage, et abi ei anta põllumajandusega seotud tegevusele põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustega hõlmatud aladel
|
|
b) |
metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed, sealhulgas loomade karjatamine; |
|
c) |
metsapõlengute, kahjurite leviku ja haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimine ja täiustamine; |
|
d) |
metsapõlengute, loodusõnnetuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, muude ebasoodsate ilmastikutingimuste, taimekahjurite, katastroofide ja kliimamuutusega seotud sündmuste tõttu kahjustatud metsamajandusliku potentsiaali taastamine. |
4.3.4. Palun kinnitage, et pädev ametiasutus on ametlikult kinnitanud küsimuse 4.3.3 punktis d osutatud sündmuse toimumist ja et see sündmus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed kahjulike organismide vastu võitlemiseks, nende kõrvaldamiseks või leviku tõkestamiseks on hävitanud vähemalt 20 % vastavast metsamajanduslikust potentsiaalist.
|
|
jah |
|
ei |
4.3.5. Taimekahjuritest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks antava abi korral esitage palun taimekahjurite ohu võimalikkuse kohta teaduslikud tõendid ja riikliku teadusorganisatsiooni kinnitus. Vajaduse korral esitage palun selliste kahjulike organismiliikide loetelu, mis võivad põhjustada taimekahjurite leviku.
…
4.3.6. Palun kinnitage, et rahastamiskõlblik tegevus on kooskõlas liikmesriigi kehtestatud metsakaitsekavaga ja eelkõige selles kavas sätestatud ennetus- ja taastamismeetmetega.
|
|
jah |
|
ei |
4.3.7. Kas asjaomane ala on liikmesriigi kehtestatud metsakaitsekavades liigitatud keskmise või suure põlenguriskiga alaks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, võib asjaomasele alale anda metsatulekahjude ennetamise abi.
4.3.8. Palun kinnitage, et abi ei anta seoses saamata jäänud tuluga, mille põhjuseks on metsapõlengud, loodusõnnetused, loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused, muud ebasoodsad ilmastikutingimused, taimekahjurid, katastroofid ja kliimamuutusega seotud sündmused.
|
|
jah |
|
ei |
4.3.9. Kas abi on ette nähtud taimekahjurite tekitatud kahju kõrvaldamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
4.3.10. Kui vastus küsimusele 4.3.9 on jah, kas liikmesriik on rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) artikli 14 lõiget 1 ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artiklit 55?
|
|
jah |
|
ei |
4.3.11. Kas abi küsimuses 4.3.3 osutatud kulude eest on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
4.3.12. Palun kirjeldage, milliseid meetmeid on kavas võtta ülemäärase hüvitamise vältimiseks, eelkõige selliseid, millega tagatakse, et rahastamiskõlblike kulude eest antav abi ja abisaaja muud võimalikud saadavad maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused samade rahastamiskõlblike kulude eest, ei ületa 100 %.
…
4.4.
Investeerimisabi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks
(suuniste jagu 2.1.4)
4.4.1. Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga kinnitage palun, kas abi võib anda üksnes eraõiguslikest ja avalik-õiguslikest füüsilistest isikutest metsamaa valdajatele ning teistele eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele isikutele ja nende ühendustele.
|
|
jah |
|
ei |
4.4.2. Kui abi saavad muud kui küsimuses 4.4.1 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:
|
|
jah |
|
ei |
4.4.3. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine või ökosüsteemi teenuste osutamine; |
|
b) |
asjaomase piirkonna metsa ja metsaala üldkasutusväärtuse suurendamine; |
|
c) |
ökosüsteemidele omase kliimamuutuse leevendamise potentsiaali tõhustamine? |
Pikaajalises perspektiivis majanduskasu saamise võimaluse korral kirjeldage palun seda:
…
4.4.4. Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
4.5.
Abi metsandustehnikasse ning metsasaaduste töötlemisse, varumisse ja turustamisse investeerimiseks
(suuniste jagu 2.1.5)
4.5.1. Palun kinnitage energiat tarbiva või tootva taastuvenergia taristu valdkonnas abi saanud investeeringute vastavust energiatõhususe miinimumstandarditele, kui sellised standardid riigi või rahvusvahelisel tasandil kehtivad.
|
|
jah |
|
ei |
Palun kirjeldage kõiki selliseid nõudeid ja nende kohaldamist meetme suhtes:
…
4.5.2. Kui tegemist on investeeringutega rajatistesse, mille esmafunktsioon on elektri tootmine biomassist, kinnitage palun, et kasutatakse toodetud soojusenergia minimaalset protsendimäära.
|
|
jah |
|
ei |
Palun kirjeldage selliseid nõudeid seoses soojusenergia minimaalse protsendimäära kasutamisega ja selle kohaldamist meetme suhtes:
…
4.5.3. Kas abi bioenergia investeerimisprojektidele piirdub bioenergiaga, mis vastab liidu õigusaktides, sh direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–6, sätestatud kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele?
|
|
jah |
|
ei |
Palun kirjeldage kõiki selliseid nõudeid ja nende kohaldamist meetme suhtes:
…
4.5.4. Palun kinnitage, et abi võib anda üksnes eraõiguslikest isikutest metsamaa valdajatele, omavalitsustele ja nende ühendustele ning VKEdele või et Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EL) nr 229/2013 ( 227 ) tähenduses Egeuse mere väikesaarte ning Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumidel võib abi anda ka muudele ettevõtjatele kui VKEd.
|
|
jah |
|
ei |
4.5.5. Palun kirjeldage rahastamise nõuetele vastavaid abisaajaid:
…
4.5.6. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
investeeringud, millega suurendatakse metsanduse potentsiaali:
|
|
b) |
metsasaaduste lisaväärtust suurendav töötlemine, mobiliseerimine ja turustamine. |
4.5.7. Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:
…
4.5.8. Kui investeeringud on seotud metsade majandusliku väärtuse suurendamisega, põhjendage palun oodatavat kasu metsadele ühes või mitmes metsandusettevõttes ja täpsustage, kas investeeringud mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse on kaasatud:
…
4.5.9. Kui investeeringud on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana, kas need investeeringud piirduvad tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega?
|
|
jah |
|
ei |
4.5.10. Palun märkige, kas abi osakaal on järgmine:
a) Kas abi on kuni 75 % rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel?
|
|
jah |
|
ei |
b) Kas abi on kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst?
|
|
jah |
|
ei |
c) Kas abi on kuni 40 % rahastamiskõlblikest kuludest muudes piirkondades?
|
|
jah |
|
ei |
4.6.
Abi metsanduse arendamise, moderniseerimise või kohandamisega seotud taristusse investeerimiseks
(suuniste jagu 2.1.6)
4.6.1. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
a) investeeringud:
|
i) |
materiaalsesse varasse ja/või |
|
ii) |
immateriaalsesse varasse. |
b) taristu seoses järgnevaga:
|
i) |
metsanduse arendamine; |
|
ii) |
metsanduse moderniseerimine; |
|
iii) |
metsanduse kohandamine. |
c) investeeringud hõlmavad:
|
i) |
metsamaale juurdepääsu; |
|
ii) |
maakorraldust ja -parandust; |
|
iii) |
energia- ja veevarustust ning energia ja vee säästmist. |
4.6.2. Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:
…
4.6.3. Palun märkige, kas abi osakaal on järgmine:
a) Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest järgneva puhul?
|
i) |
mittetootlikud investeeringud; |
|
ii) |
investeeringud, mille ainus eesmärk on parandada metsade keskkonnaalast väärtust, |
|
iii) |
investeeringud metsateedesse, mis on üldsusele avatud tasuta ja mis on seotud metsade mitmekülgse kasutuse aspektidega? |
|
|
jah |
|
ei |
b) Kas metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral on abi osakaal kuni 75 % rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel?
|
|
jah |
|
ei |
c) Kas metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral on abi osakaal kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst?
|
|
jah |
|
ei |
d) Kas metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral on abi osakaal kuni 40 % rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades?
|
|
jah |
|
ei |
e) Kui abi antakse metsamaale juurdepääsuga seotud investeeringuteks, märkige palun metsaradade/-teede keskmine tihedus (m/ha) asjaomasel alal enne ja pärast investeeringut.…
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.2. ABI NATURA 2000 METSAALADEGA SEOTUD EBASOODSATE TINGIMUSTE HÜVITAMISEKS
1.1. Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva meetmega kinnitage palun, et abi võib anda üksnes erasektori metsamaa valdajatele ja/või erasektori metsamaa valdajate liitudele.
|
|
jah |
|
ei |
1.2. Kui rahastamise nõuetele vastavad abisaajad on muud kui küsimuses 1.1 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:
|
|
jah |
|
ei |
2. Kas abi antakse aastapõhiselt ja metsamaa hektari kohta?
|
|
jah |
|
ei |
3. Palun märkige alad, mis on seotud järgnevaga:
|
a) |
elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi kohaselt määratud Natura 2000 metsaalad; |
|
b) |
muud piiritletud looduskaitsealad, millel metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses elupaikade direktiivi artikli 10 rakendamisega; EAFRDst maaelu arengu meetmena kaasrahastatava meetme korral ei tohi kõnealuste alade pindala ületada 5 % abiga hõlmatud territooriumile jäävatest Natura 2000 aladest maaelu arengukava kohta; üksnes riigi vahenditest rahastatavate abimeetmete puhul see pindalapiirang ei kehti. |
4. Palun märkige rahastamiskõlblikud kulud:
|
a) |
elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamisest tulenevad lisakulud, |
|
b) |
saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel. |
Palun kirjeldage arvutusmeetodit:
…
…
…
5. Palun märkige summa hektari kohta aastas:
…
Pange tähele, et käesoleva meetme raames on abi kuni 500 eurot hektari kohta aastas esialgsel perioodil, mis ei ületa viit aastat; pärast seda kuni 200 eurot hektari kohta aastas. Kui maksimumsummad on suuremad, põhjendage palun selliseid suuremaid abisummasid, võttes arvesse ja kirjeldades eriasjaolusid, nagu neid on kirjeldatud maaelu arengukavas või muul viisil (kui meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest):
…
…
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.3. ABI METSANDUSE KESKKONNA- JA KLIIMATEENUSTE JA METSAKAITSE JAOKS
1. ÜHISSÄTTED
1.1. Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga kinnitage palun, et abi võib anda üksnes eraõiguslikest ja avalik-õiguslikest isikutest metsamaa valdajatele ning teistele eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele isikutele ja nende ühendustele ning et riigi omandis oleva metsa puhul võib abi anda üksnes juhul, kui sellist metsa majandav asutus on eraõiguslik asutus või omavalitsusüksus:
|
|
jah |
|
ei |
1.1.1. Kui rahastamise nõuetele vastavad abisaajad on muud kui küsimuses 1.1 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:
|
|
jah |
|
ei |
1.1.2. Seoses abiga metsa geneetiliste ressursside säilitamiseks ja edendamiseks täpsustage palun abisaajad:
|
|
a) avaliku sektori üksused, |
|
b) erasektori üksused. |
Palun esitage rohkem teavet rahastamise nõuetele vastavate abisaajate kohta:
…
1.2. Palun kirjeldage võetavaid vabatahtlikke kohustusi ja märkige, kes need on rangemad kui riigi metsandusseaduse või muude asjakohaste siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.
…
…
…
…
Palun märkige:
|
a) |
maaelu arengu meetme puhul asjakohased kohustuslikud nõuded, nagu on kindlaks määratud maaelu arengukavas: … … |
|
b) |
üksnes riigi vahenditest rahastatavate abimeetmete puhul asjakohased kohustuslikud nõuded ja kirjeldage neid üksikasjalikumalt teatises või lisatud dokumentides: … … … … |
c) Palun märkige võetud kohustuste kestus (viis kuni seitse aastat): …
d) Kui kohustus on võetud pikemaks ajaks, põhjendage palun kohustuse konkreetse liigi puhul selle vajalikkust.
…
…
…
…
1.3. Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevate maksetega:
|
a) |
abisaajatele vabatahtlike kohustuste tõttu tekkinud lisakulude (täies mahus või osaliselt) hüvitamine; Palun täpsustage summa: |
|
b) |
abisaajatele vabatahtlike kohustuste tõttu tekkinud saamata jäänud tulu hüvitamine; Palun täpsustage summa: |
|
c) |
tehingukulud kuni 20 % ulatuses metsanduse vabatahtliku keskkonnakohustuse eest makstavast abist. Palun märkige sellise vajaduse põhjused: … … … |
|
d) |
keskkonnakaitsega seotud toimingud, sel juhul võib abi anda puude ja metsade kommertskasutusest loobumise kohustuste eest üksuse kohta kindlasummalise või ühekordse toetusena, mis arvutatakse tekkinud lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal. |
Palun kirjeldage arvutusmeetodit:
…
…
1.4. Kas abi antakse metsamaa hektari kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kas seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga on abi saamise tingimus metsamajandamiskava või metsamajandamiskavaga samaväärse dokumendi esitamine?
|
|
jah |
|
ei |
Palun esitage asjakohane teave metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi kohta kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõttega, mis määratleti Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal ( 228 ).
…
…
…
1.5. Kas suurim abisumma on kuni 200 eurot hektari kohta aastas (v.a küsimuses 1.6 kirjeldatud abi korral)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui summa on suurem kui 200 eurot hektari kohta aastas, põhjendage palun selliseid suuremaid abisummasid, võttes arvesse eriasjaolusid, nagu neid on kirjeldatud maaelu arengukavas (kui meedet rahastatakse maaelu arengukava raames) või muul viisil käesolevas teatises.
…
…
…
1.6. Kas abi antakse metsa geneetiliste ressursside säilitamisega seotud tegevuseks?
|
|
jah |
|
ei |
Palun kinnitage, kas kõnealune tegevus hõlmab järgmist:
|
a) |
sihipärane tegevus: metsa geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendav tegevus, sh praegu in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loetelud, k.a metsamajandusettevõttes säilitamine ning ex situ kogud ja andmebaasid; |
|
b) |
kooskõlastatud tegevus: tegevus, millega edendatakse liidu metsa geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel; |
|
c) |
kaasnevad meetmed: teavitamis-, levitamis- ja nõuandetegevused, millesse kaasatakse valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning mis sisaldavad koolitusi ja tehniliste aruannete koostamist. |
Palun kirjeldage üksikasjalikumalt punktides a, b ja c osutatud metsa geneetiliste ressursside säilitamiseks ja edendamiseks tehtavaid toiminguid:
…
…
…
…
1.7. Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
2. LÄBIVAATAMISKLAUSEL
2.1. Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste II osa 2. peatüki jaos 2.3 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.
2.2. Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.4. TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORIS TEADMUSSIIRDELE JA TEABEMEETMETELE ANTAVA ABI KOHTA
1. ÜHISSÄTTED
1.1. Palun täpsustage, kes on abisaajad:
…
1.2. Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.3. Kui teadmussiirde ja teabemeetmetega seotud teenust osutavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimus on sellesse tootjarühma või -organisatsiooni kuulumine?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.4. Kas muude kui rühma liikmete osalemine tootjarühma või -organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. ABI TEADMUSSIIRDEKS JA TEABEMEETMETEKS
2.1. Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abikava või üksikmeetmete raames?
|
a) |
kutsealase õppe ja oskuste omandamine, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine; |
|
b) |
tutvustustegevus; |
|
c) |
teabemeetmed; |
|
d) |
abi metsamajandamise juhtide lühiajalistele vastastikustele vahetustele ja metsakülastustele. |
2.2. Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid abimeede hõlmab?
|
a) |
kutseõppe, oskuste omandamise meetmete, tutvustustegevuste või teabemeetmete korralduskulud; |
|
b) |
osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad; |
|
c) |
osalejate äraoleku ajal asendusteenuste osutamise kulud; |
|
d) |
tutvustusprojektidega seotud kulud. |
2.3. Kas tutvustusprojektide puhul hõlmavad rahastamiskõlblikud investeerimiskulud järgmist?
|
a) |
kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest; |
|
b) |
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; |
|
c) |
punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud; |
|
d) |
arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine. |
Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktides 293 ja 565 loetletud kulud.
2.4. Kas teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktide i ja ii kohaseid kulutusi ei tehta?
|
|
jah |
|
ei |
2.5. Kas lühiajaliste vahetuskavade ja metsamajandusettevõtete külastuste kestus ja sisu on kindlaks määratud?
|
|
jah |
|
ei |
Palun esitage üksikasjad kas:
|
|
maaelu arengukavast: … |
|
|
või käesolevast teatamisvormist: … |
2.6. Millele vahetuskavade ja külastuste puhul keskendutakse?
|
a) |
säästvad metsandusmeetmed ja/või -tehnoloogiad |
|
b) |
uute ärivõimaluste väljaarendamine |
|
c) |
uue tehnoloogia väljatöötamine |
|
d) |
metsade vastupanuvõime suurendamine |
|
e) |
muu, palun täpsustage: |
…
2.7. Kas teadmussiirde ja teabevahenduse teenuseid osutavatel asutustel on kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol?
|
|
jah |
|
ei |
2.8. Kas abi antakse:
|
a) |
toetatud teenuste kujul; |
|
b) |
rahaliste otsemaksetena abisaajatele, hüvitades osalejate üksnes reisi- ja majutuskulud ning päevarahad? |
Pange tähele, et suuniste punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele.
2.9. Kas suuniste punkti 293 alapunktis a ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi saaja on teadmussiirde ja teabemeetmete osutaja?
|
|
jah |
|
ei |
2.10. Palun täpsustage abi ülemmäär: (kuni 100 %): …
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.5. TÄIENDAV TEABELEHT NÕUSTAMISTEENUSTE JAOKS ANTAVA ABI KOHTA METSANDUSSEKTORIS
1. ÜHISSÄTTED
1.1. Kes on abisaajad, palun täpsustage:
…
1.2. Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.3. Kui nõustamisteenust osutavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimus on sellesse rühma või organisatsiooni kuulumine?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.4. Kas muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. ABI NÕUSTAMISTEENUSTEKS
2.1. Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abikava/üksikmeetmete raames ( 229 )?
|
a) |
aidata metsandussektoris tegutsevatel ettevõtjatel ja noortel põllumajandustootjatel kasutada nõustamisteenuseid oma põllumajandusliku majapidamise, ettevõtte või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks; |
|
b) |
nõustamine muudes küsimustes. |
Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:
…
…
…
2.2. Abi metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele hõlmab vähemalt ühte järgmistest aspektidest:
|
a) |
asjakohased kohustused seoses
|
|
b) |
metsamajandusettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimused |
|
c) |
muud küsimused, näiteks: |
…
2.3. Abi makstakse nõustamisteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele (abisaajad):
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.4. Kas asutustel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, on piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.5. Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?
|
|
jah |
|
ei |
Palun põhjendage osaliselt rühmiti nõustamist, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda:
…
…
2.6. Kas abisumma on kuni 1 500 eurot nõustamisjuhu kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2.7. Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.6. TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORIS KOOSTÖÖ EDENDAMISEKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses metsandussektoris koostöö edendamiseks antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) jaos 2.6. Seoses abiga metsandussektori koostööks, mis sisaldab ka tarneahelas osalejate vahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd energia tootmisel ning tööstuslikus töötlemises ja maaturismis kasutatava biomassi säästval tootmisel, tuleb täita suuniste II osa jagu 3.10.
1. ABI LIIGID
1.1. Koostöö hõlmab vähemalt:
|
|
kaht üksust metsandussektoris; |
|
|
ühte üksust metsandussektoris ja ühte üksust põllumajandussektoris. |
1.2. Abi antakse metsandussektorile kasulike koostöövormide soodustamiseks ja see hõlmab eelkõige järgmist:
|
a) |
koostöövormid metsandussektori eri ettevõtjate ja muude selliste metsandussektoris tegutsevate ettevõtjate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengu poliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, sealhulgas tootjarühmad, tootjate ühendused ja tootmisharudevahelised organisatsioonid; |
|
b) |
klastrite ja võrgustike loomine metsandussektoris; |
|
c) |
metsanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade loomine ja tegevus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56. |
2. RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD JA ABI OSAKAAL
2.1. Abi antakse järgmiste tegevustega seotud koostööle:
|
a) |
katseprojektid; |
|
b) |
toiduainesektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine; metsandussektor; |
|
c) |
koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse; |
|
d) |
horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge; |
|
c) |
kohaliku tasandi müügiedendustegevus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks; |
|
f) |
kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks võetud ühismeetmed; |
|
g) |
keskkonnaprojektide ja kasutuselolevate keskkonnatavade ühine käsitlus, sealhulgas tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine ja põllumajandusmaastiku säilitamine; |
|
h) |
tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö metsandustoodete tootmiseks kasutatava biomassi säästval tootmisel ja oma tarbeks kasutatava energia tootmisel; |
|
i) |
metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamine; |
|
j) |
liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 lõikes 19 osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamine, eelkõige muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerite rühmade poolt. |
2.2. Kas abi klastrite ja võrgustike loomiseks antakse üksnes hiljuti moodustatud või enda jaoks uut tegevust alustavatele klastritele ja võrgustikele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste kohaselt ei ole lubatud kõnealust abi anda.
2.3. Abi katseprojektidele ning metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks võib anda ka üksikettevõtjatele. Kas üksikettevõtjatele abi andmise korral levitatakse toetatud projekti või tegevuse tulemusi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste kohaselt ei ole lubatud kõnealust abi anda.
2.4. Kas abi on kooskõlas konkurentsiõiguse asjaomaste sätetega, eelkõige aluslepingu artiklitega 101 ja 102?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 706 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
Kui vastus on jah, selgitage palun, kuidas selline kooskõla on tagatud.
2.5. Abi võib anda järgmiste rahastamiskõlblike kulude katmiseks, kui need on seotud metsandussektori tegevusega:
|
a) |
asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või metsamajanduskava või samaväärse kava või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud; |
|
b) |
asjaomase ala elavdamise kulud, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti või projekti, mille peab läbi viima määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56 osutatud metsanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm; klastrite puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevaheliste võrgustike loomist ning uute liikmete värbamist; |
|
c) |
koostööga seotud jooksvad kulud, nagu näiteks koordinaatori töötasu; |
|
d) |
otsesed kulud, mis on seotud konkreetse äriplaani, keskkonnakava või metsamajandamiskava või muu sarnase kava või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia rakendamisega või muu innovatsioonile orienteeritud tegevusega, sealhulgas testimine; investeeringutega seotud otsesed kulud on piiratud metsandussektori investeerimisabi rahastamiskõlblike kulude ja abi ülemmääradega, nagu on osutatud suuniste II osa jaos 2.1 investeerimisabi kohta; |
|
e) |
müügiedendustegevuse kulud. |
2.6. Kas abi andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel?
|
|
jah |
|
ei |
Palun põhjendage abi andmist sellistele kollektiivsetele keskkonnaprojektidele, mis kestavad kauem kui seitse aastat:
…
…
…
2.7. Abi ülemmäär on: … % rahastamiskõlblikest kuludest (kuni 100 %, v.a otsesed kulud).
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.7. STARDIABI METSANDUSSEKTORI TOOTJARÜHMADELE JA -ORGANISATSIOONIDELE
1. Palun kinnitage, et abi antakse üksnes tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, kes on VKEd, ning abi ei anta 1) tootjaorganisatsioonidele, üksustele või asutustele, nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme metsandusettevõtte haldamine ning kes seetõttu on käsitatavad üksiktootjatena; või 2) muudele metsaühistutele, kes täidavad selliseid ülesandeid nagu vastastikune abi ja metsanduse majandamisteenused oma liikmete ettevõtetes, ilma et nad oleksid kaasatud ühisesse toodangu turunõuetele kohandamisse.
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et komisjon ei luba suuniste II osa jao 2.7 kohaselt abi suurettevõtjatele.
2. Palun kinnitage, et tootjarühma või -organisatsiooni raames sõlmitud kokkulepped, tehtud otsused või kooskõlastatud tavad vastavad konkurentsiseaduse asjaomastele sätetele, eriti aluslepingu artiklitele 101 ja 102.
|
|
jah |
|
ei |
3. Kas abi saavad taotleda ainult tootjarühmad või -organisatsioonid, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kas liikmesriik on kohustatud kontrollima, et äriplaani eesmärgid on saavutatud viie aasta jooksul alates tootjarühma või -organisatsiooni ametlikust tunnustamisest?
|
|
jah |
|
ei |
5. Kui abi rahastatakse eranditult riiklikest vahenditest, märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:
|
a) |
sobivate ruumide rentimine, |
|
b) |
kontoriinventari, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara ostmine, bürootöötajate kulud, üldkulud ning õigus- ja halduskulud. |
6. Kas küsimuses 5 osutatud ruumide ostmisel piirduvad kulud turuhindadele vastavate rendikuludega?
|
|
jah |
|
ei |
7. Kas abi rahastamisel eranditult riiklikest vahenditest on kulud tekkinud viie aasta möödumisel pärast tootjarühma või -organisatsiooni tunnustamist pädeva asutuse äriplaani alusel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et käesolevate suuniste kohaselt ei saa sellist abi anda.
8. Kui abi antakse maaelu arengu programmi osana või kui on tegemist maaelu arengu meetme täiendava riikliku rahastamisega, kas siis abi suurus arvutatakse tootjarühma või organisatsiooni turustatud toodangu keskmise alusel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui tootjarühma või organisatsiooni turustatud toodangu andmed puuduvad, arvutatakse esimesel aastal makstav toetus tootjarühma või -organisatsiooni liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.
9. Kui abi antakse maaelu arengu programmi osana või kui on tegemist maaelu arengu meetme täiendava riikliku rahastamisega, kas siis abi makstakse kindlamääralise summana iga-aastaste osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus on tootjarühma või -organisatsiooni ametlikult tema äriplaani alusel tunnustanud, ja see väheneb järk-järgult?
|
|
jah |
|
ei |
10. Kui abi makstakse iga-aastaste osadena, kas siis liikmesriigid maksavad abi viimase osa välja alles pärast seda, kui nad on kontrollinud äriplaani nõuetekohast rakendamist?
|
|
jah |
|
ei |
11. Kas abi ülemmäär on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
12. Palun kinnitage, et abi kogusumma on kuni 500 000 eurot.
|
|
jah |
|
ei |
13. Kui abi antakse otse tootjatele, et hüvitada tema osa rühma või organisatsiooni juhtimisega seotud kulutustest, mis on tehtud esimese viie aasta jooksul alates rühma või organisatsiooni moodustamisest, kas saate kinnitada, et abi võib anda kuni sama suure abisumma ulatuses?
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.8. METSANDUSSEKTORILE MUU ABI ANDMINE ÖKOLOOGILISE, KAITSE- JA VABAAJATEGEVUSE EESMÄRKIDEL
1. ÜHISSÄTTED
1.1. Palun kirjeldage, kuidas aitab meede kaasa metsa säilimisele, taastamisele ja ökoloogilise, kaitse- ja vaba aja veetmisega seotud funktsiooni edendamisele ning elurikkusele ja tervele metsaökosüsteemile. Kõnealused eesmärgid peavad olema abimeetme esmaeesmärgid.
…
…
…
…
1.2. Palun kinnitage, et abi ei anta metsatööstusettevõtetele või kaubanduslikult tasuvaks metsamaterjali väljaveoks ja transpordiks või puidu või muude metsaressursside töötlemiseks, mille eesmärk on toodete või energia tootmine.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste II osa jaole 2.8 ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.3. Palun kinnitage, et abi ei anta langetamiseks, mille peamine eesmärk on puidu saamine majandusliku tasuvuse pärast, või taasmetsastamiseks, kui langetatud puud asendatakse.
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste II osa jaole 2.8 ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.
1.4. Kas abi antakse metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
1.5. Palun selgitage, miks suuniste II osa jao 2.8 alla kuuluvate meetmete ökoloogilisi, kaitse- ja vaba aja veetmisega seotud eesmärke ei saa saavutada suuniste II osa jagude 2.1–2.7 kohase maaelu arengu meetmega sarnaste metsandusmeetmetega (suuniste punkt 63):
…
…
…
2. ERISÄTTED
2.1. Palun kinnitage, et abi vastab ühistele hindamispõhimõtetele ja suuniste II osa jao 2.8 suhtes kehtivatele üldsätetele.
|
|
jah |
|
ei |
3. JAGU 2.8.1.
|
|
Abi konkreetseteks metsandusmeetmeteks ja sekkumisteks, mille esmaeesmärk on aidata kaasa metsaökosüsteemi ja elurikkuse või traditsioonilise maastiku säilimisele või taastamisele. |
3.1. Palun kinnitage, et esmaeesmärk seoses abiga puude ja muu taimestiku istutamiseks, kärpimiseks, harvendamiseks ja langetamiseks olemasolevates metsades, mahalangenud puude kõrvaldamiseks ja kõnealuste meetmete kulude kavandamiseks ja seoses abiga kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamiseks, on aidata kaasa metsaökosüsteemi ja elurikkuse või traditsioonilise maastiku säilimisele või taastamisele.
|
|
jah |
|
ei |
3.2. Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:
…
…
3.3. Kas abi kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamiseks hõlmab järgmisi kulusid?
|
a) |
ennetus- ja heastamismeetmed, sealhulgas pinnase ettevalmistamine taasistutamiseks ning tooted, seadmed ja materjalid, mis on kõnealuste meetmete jaoks vajalikud. Bioloogilisi, füüsikalisi ja muid keemiavabu mehaanilisi ennetus- ja heastamismeetodeid tuleb keemilistele meetoditele eelistada, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et sellised meetodid ei ole piisavad, et tagada nõuetekohast kontrolli kõnealuse haiguse või kahjurite üle; |
|
b) |
varude hävimisest ja nende taastamisest tulenevad kulud kuni nende varude turuväärtuseni, mis hävitati ametiasutuste käsul võitluses kõnealuse haiguse või kahjuriga. Juurdekasvu kaotusega seotud kahjude arvutamisel võidakse arvesse võtta hävitatud varude võimaliku juurdekasvu tavapärast raievanust. |
3.4. Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).
4. JAGU 2.8.2.
|
|
Abi mullastiku kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning puude tasakaalustatud ja elujõulise kasvu tagamiseks metsandussektoris. |
4.1. Kas abi antakse mullastiku kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks metsades ning puude tasakaalustatud ja elujõulise kasvu tagamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
4.2. Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:
…
4.3. Kas meetmed hõlmavad melioratsiooni väetamise või muu töötluse abil, et parandada mullastiku looduslikku tasakaalu, vähendada taimkatte liigset tihedust ja tagada piisav mulla veesiduvusvõime ja õige kuivendamine, sealhulgas selliste meetmete projekteerimiskulusid?
|
|
jah |
|
ei |
4.4. Palun selgitage, kuidas on tagatud, et kõnealused meetmed ei vähenda elurikkust, ei põhjusta toitainete leostumist ega kahjusta looduslikke veeökosüsteeme või veekaitsealasid.
…
4.5. Kas kavandatavad kulud on hõlmatud?
|
|
jah |
|
ei |
4.6. Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).
5. JAGU 2.8.3.
|
|
Abi looduslike teeradade, maastikuelementide, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks metsandussektoris. |
5.1. Kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud looduslike teeradade, maastikuelementide, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamise ja hooldamisega, sealhulgas projekteerimiskuludega?
|
|
jah |
|
ei |
5.2. Palun kirjeldage meedet ja rahastamiskõlblikke kulusid üksikasjalikumalt:
…
…
5.3. Palun kinnitage, et elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamiseks võetud meetmed ei kuulu asjaomase abi liigi alla (nendest tuleb teatada jaos 2.2 osutatud vormi abil).
|
|
jah |
|
ei |
5.4. Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).
6. JAGU 2.8.4.
|
|
Abi teede hoolduseks, et hoida ära metsatulekahjusid. |
6.1. Palun kirjeldage abimeedet:
…
…
…
6.2. Palun kirjeldage seost abi eesmärgi (metsatulekahjude ärahoidmine) ja teede hooldamise vahel.
…
…
…
6.3. Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).
7. JAGU 2.8.5.
|
|
Abi õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate loomade tekitatud kahju korvamiseks. |
7.1. Kas kahju tekitanud loomad on:
|
a) |
kaitsealused loomad vastavalt suuniste punkti 35 alapunkti 28 määratlusele; |
|
b) |
siseriiklike õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvad liigid. |
Kui vastus on punkt b, tõendage palun elujõuliste populatsioonide kaitsega seotud huve:
…
…
7.2. Kas on võetud mõistlikke ennetusmeetmeid, mis on proportsionaalsed kaitsealuste loomade rünnakuohuga asjaomases metsapiirkonnas?
|
|
jah |
|
ei |
Kui ennetavaid meetmeid ei ole võimalik võtta, esitage palun selged tõendid selle kohta:
…
…
7.3. Kas kantud kahju ja looma käitumise vahel on otsene põhjuslik seos?
|
|
jah |
|
ei |
7.4. Palun kinnitage, et abikava on kehtestatud kolme aasta jooksul pärast kahju põhjustanud sündmuse toimumist ja et abi makstakse nelja aasta jooksul pärast juhtumi kuupäeva.
|
|
jah |
|
ei |
7.5. Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?
|
|
jah |
|
ei |
7.6. Kas otseselt kahju põhjustanud sündmusega seotud kulude kohta on andnud hinnangu riigiasutus või sõltumatu ekspert, keda on tunnustanud abi andev riigiasutus või kindlustusandja?
|
|
jah |
|
ei |
7.7. Palun märkige saadud kahju:
|
a) |
eluspuudele tekitatud kahju. Abi võib anda kaitsealuste loomade põhjustatud varude kadude hüvitamiseks ja hävinenud varude taastamiskulude hüvitamiseks turuväärtuse ulatuses. Juurdekasvu kaotusega seotud kahjude turuväärtuse arvutamisel võidakse arvesse võtta hävitatud varude võimaliku juurdekasvu tavapärast raievanust. |
|
b) |
muud kahju põhjustanud sündmuse tõttu abisaajal tekkinud kulud, nagu töötlemismeetmed, sealhulgas pinnase ettevalmistamine taasistutamiseks ning sellisteks toiminguteks vajalikud tooted, seadmed ja materjalid. |
|
c) |
materiaalne kahju järgmistele varadele: metsandusseadmed, masinad ja hooned. Materiaalse kahju arvutamine peab põhinema remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulusid või õiglase turuväärtuse õnnetusest põhjustatud vähenemist, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast õnnetuse toimumist. |
7.8. Kas seda summat on vähendatud mis tahes kulude võrra, mis ei ole otseselt seotud kahju põhjustanud õnnetusega, mida abisaaja oleks kandnud ka muul juhul?
|
|
jah |
|
ei |
7.9. Abi osakaal on kuni … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest)
7.10. Kas abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas riiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitised, on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
8. JAGU 2.8.6.
|
|
Abi metsamajandamiskava koostamiseks. |
8.1. Kas abi vastab ühistele hindamispõhimõtetele?
|
|
jah |
|
ei |
8.2. Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8.3. Kui tehnilist abi pakuvad tootjarühmad või organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimuseks on sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8.4. Kas muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8.5. Abi makstakse teenusepakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele (abisaajad):
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8.6. Kas asutustel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, on piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8.7. Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?
|
|
jah |
|
ei |
Palun põhjendage osaliselt rühmiti nõustamist, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda:
…
…
8.8. Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?
|
|
jah |
|
ei |
8.9. Kas teenuse osutaja on asutus, kes kehtestab metsa majandamise kava?
|
|
jah |
|
ei |
8.10. Abi osakaal on kuni … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest)
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.9.1. ABI TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS METSANDUSSEKTORIS
1. Kas abi osakaal on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
2. Kas abi saav projekt vastab kõigi asjaomases metsandussektoris või allsektoris tegutsevate ettevõtjate huvidele?
|
|
jah |
|
ei |
3. Kas enne abi saava projekti alustamist avaldatakse internetis järgmised andmed?
a) abi saava projekti teostamise fakt;
b) abi saava projekti eesmärgid;
c) abi saava projekti oodatavate tulemuste avaldamise eeldatav kuupäev;
d) abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise koht internetis;
e) viide, et abi saava projekti tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses metsandussektoris või asjaomases allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele.
|
|
jah |
|
ei |
4. Palun kinnitage, et abi saava projekti tulemused:
|
a) |
on tehtud kättesaadavaks internetis projekti lõppkuupäeval või kuupäeval, mil neid tulemusi käsitlev teave antakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning |
|
b) |
on internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul pärast abi saava projekti lõppkuupäeva. |
5. Palun kinnitage, et abi antakse otse teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegelevale organisatsioonile ning see ei sisalda metsandustoodete hinnal põhinevat abi metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele.
|
|
jah |
|
ei |
6. Palun märkige abiga kaetavad kulud:
|
a) |
personalikulud seoses teadlaste, tehnikute ja muude asjaomases projektis vajalike töötajatega; |
|
b) |
vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt; |
|
c) |
ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on rahastamiskõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; |
|
d) |
turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; |
|
e) |
täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. |
Arvestage, et abi peab piirduma vaid punktides a–e osutatud kuludega.
7. Palun märkige abi osakaal: … (kuni 100 %).
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
2.9.2. ABI METSANDUSMAA KORRALDUSEKS
1. Kas abi osakaal on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?
|
|
jah |
|
ei |
2. Palun kirjeldage meedet, et tõendada selle eesmärki seoses metsandusmaa korraldusega:
…
3. Kas abi antakse üksnes tegelike õigus-, haldus- ja mõõdistamiskulude katteks?
|
|
jah |
|
ei |
4. Palun kirjeldage abimeetmega kaetud kulusid:
…
5. Palun märkige abi osakaal: … (kuni 100 %).
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3. Täiendav teabeleht Maapiirkondadele antava abi kohta
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses maapiirkondadele antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatükis.
Lisaks käesolevale vormile täitke palun põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antavast riigiabist teatamise üldteabeleht (osa III 12), mis tõendab vastavust üldistele riigiabi saamise tingimustele, ja metsandusabi vormid 3.1–3.11 sõltuvalt konkreetsest abiliigist.
Palun esitage teave seoses riikliku õigusliku alusega või selle eelnõuga, mis annab siseriiklikus õiguses õigusliku aluse, ja kõik lisadokumendid (arvutusmeetod, eksperdiarvamus jne), milles on riigiabimeedet üksikasjalikumalt kirjeldatud.
Kui maapiirkondadele antakse abi liidu õigusnormide alusel, mis on ühised kõigile sektoritele või kaubandus- ja tööstussektorile, kasutage palun konkurentsi peadirektoraadile riigiabimeetmest teatamiseks kõnealustes sektorites kehtivat teatamisvormi.
1. ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID
1. Kas abi antakse maaelu arengukava raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
2. Palun märkige asjaomane maaelu arengukava ja meede, mille alusel abi antakse:
|
Maaelu arengukava: |
: |
… |
|
Meede: |
: |
… |
3. Kas seda kaasrahastatakse EAFRDst või täiendava riikliku rahastamise vormis?
|
a) |
kaasrahastatakse EAFRDst |
|
b) |
täiendava riikliku rahastamise vormis |
4. Kas investeering tehakse energiasäästu ja taastuvenergiasse?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et selline abi ei kuulu suuniste II osa 3. peatüki kohaldamisalasse. Selline abi peab olema kooskõlas keskkonna- ja energeetikaalase riigiabi suunistega 2014–2020, välja arvatud juhul, kui selline abi on teatamiskohustusest vabastatud.
5. Kas rahastamiskõlblikena käsitatakse järgmisi kulusid:
|
a) |
kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parendamine; i) Kas ostetud maa maksumus on kuni 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest?
ii) Kui ostetud maa maksumus on suurem kui 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest, kas selline toiming on seotud keskkonnakaitsega?
Kui vastus on jah, võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel lubada määrata kõrgema protsendimäära. Palun täpsustage, et komisjon saaks kõnealust juhtu hinnata. … … |
|
b) |
masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; |
|
c) |
punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Pange tähele, et teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulusid ei teki; |
|
d) |
järgmised investeeringud immateriaalsesse varasse: arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine. |
|
e) |
muu (palun täpsustage): … … |
Arvestage, et punktides a–d osutatud rahastamiskõlblike kulude loetelu on täielik.
6. Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised?
|
a) |
liisingulepingutega seotud muud kui küsimuses 5 (suuniste punkt 635) osutatud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud; |
|
b) |
käibekapital. |
Kui mõni neist punktides a ja b osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
7. Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:
a) vähem arenenud piirkondades:
i) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;
ii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;
iii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;
b) äärepoolseimates piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 75 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne:
i) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;
ii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;
iii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;
c) äärepoolseimates piirkondades:
i) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;
ii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;
iii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;
d) punkti c aladel:
i) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast hõredalt asustatud aladel ja NUTS 3 piirkondades või NUTS 3 piirkondade osades, millel on maismaapiir riigiga, mis ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) või Euroopa Vabakaubandusühendusse (EFTA);
ii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel;
iii) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast endistel punkti a aladel üksnes ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2017;
iv) …% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast NUTS 3. tasandi piirkondades või NUTS 3 piirkondade osades sellel punkti c alal, mis külgneb punkti a alaga.
Mille poolest erinevad nende mõlema ala abi osakaalud?
…
e) Kas abi antakse suurte investeerimisprojektide jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, siis suuniste punkti 638 alapunktides a–c sätestatud abi ülemmäärasid ei tohi suurendada kümne protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate ning 20 protsendipunkti võrra mikro- ja väikeettevõtjate puhul.
f) Kõigis muudes kui käesoleva küsimuse punktides a–d osutatud piirkondades:
… % rahastamiskõlblike kulude summast
g) Suurtele investeerimisprojektidele antava abi korral:
Palun märkige kohandatud abisumma suuniste punkti 35 alapunktis 31 kirjeldatud valemi põhjal (suurim abisumma = R × (50 + 0,50 × B + 0,34 × C), kus R on abi ülemmäär, mida asjaomases piirkonnas kohaldatakse, välja arvatud suurendatud abi ülemmäär VKEde puhul. B on rahastamiskõlblike kulude see osa, mis jääb vahemikku 50–100 miljonit eurot. C on rahastamiskõlblike kulude see osa, mis ületab 100 miljonit eurot):
…
8. Kas liikmesriik on aluslepingu artikli 108 lõike 3 alusel kohustatud teatama eraldi teatamisele kuuluvast investeerimisabist, mida antakse teatatud kava raames, kui abi kokku ületab suuniste punkti 37 alapunktis c sätestatud teatamiskünnist?
|
|
jah |
|
ei |
3.1. TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETE MITTEPÕLLUMAJANDUSTOODETEKS ÜMBERTÖÖTLEMISSE VÕI PUUVILLA TOOTMISESSE VÕI MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE LOOMISESSE JA ARENDAMISSE INVESTEERIMISEKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemisse või puuvilla tootmisesse või mittepõllumajandusliku tegevuse loomisesse ja arendamisse investeerimiseks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.1.
1. Kas abi hõlmab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse?
|
|
jah |
|
ei |
2. Milleks abi antakse?
|
a) |
põllumajandustoodete töötlemiseks, kus töötlusprotsessi tulemus on mittepõllumajanduslik toode; |
|
b) |
puuvilla tootmiseks, sealhulgas lõugutamine; |
|
c) |
investeeringuteks mittepõllumajanduslikku tegevusse, mida antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajandusliku tegevusega, samuti maapiirkondade mikro- ja väikeettevõtjatele ning füüsilistele isikutele. |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.2. TÄIENDAV TEABELEHT PÕHITEENUSTE JA KÜLAUUENDUSE EDENDAMISEKS MAAPIIRKONDADES ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev teabeleht esitatakse põhiteenuste ja külauuenduse edendamiseks maapiirkondades antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.2.
1. Kas abi hõlmab maapiirkondade omavalitsuste ja külade arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamist ja ajakohastamist?
|
|
jah |
|
ei |
2. Kas abi hõlmab investeeringud igat liiki väiketaristute loomisse, tõhustamisse või laiendamisse, millele on osutatud suuniste punkti 35 alapunktis 48, v.a investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse, energia säästmisse ja lairibataristusse?
|
|
jah |
|
ei |
3. Kas abi hõlmab investeeringuid maaelanikkonnale ettenähtud kohalike põhiteenuste (sealhulgas vaba aja tegevus ja kultuur) loomisesse, tõhustamisse või laiendamisse ning nendega seotud taristusse?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kas abi hõlmab investeeringuid puhkemajanduse taristu avalikku kasutusse, turismiteabesse ja väikesemahulisse turismitaristusse?
|
|
jah |
|
ei |
5. Kas abi hõlmab uuringuid ja investeeringuid, mis on seotud külade, loodusmaastike ja kõrge loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaal-majanduslikud aspektid, samuti keskkonnateadlikkusega seotud tegevusi?
|
|
jah |
|
ei |
6. Kas abi hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on maapiirkonna asulate sees või läheduses toimuva tegevuse ümberpaigutamine ning nende piirkondade sees või läheduses asuvate hoonete või teiste rajatiste ümberehitamine, et parandada asula elukvaliteeti ja parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust?
|
|
jah |
|
ei |
7. Kas asjaomane investeerimistegevus on kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste ja külade arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega, kui sellised kavad on olemas?
|
|
jah |
|
ei |
8. Kas selline investeerimistegevus on kooskõlas asjaomase kohaliku arengustrateegiaga?
|
|
jah |
|
ei |
9. Kas suuniste punkti 644 alapunktis e osutatud abi antakse pärandi jaoks, mille liikmesriigi pädevad asutused on ametlikult tunnistanud kultuuri- või looduspärandiks?
|
|
jah |
|
ei |
RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD
10. Kulud on rahastamiskõlblikud, kui need hõlmavad järgmist:
|
a) |
kulud seoses maapiirkondade arengut ja nende põhiteenuseid ja kõrge loodusliku väärtusega alasid käsitlevate kavade koostamise ja ajakohastamisega; |
|
b) |
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimise kulud; |
|
c) |
kulud seoses kultuuri- ja looduspärandi, loodusmaastiku ja kõrge loodusliku väärtusega alade säilitamist käsitlevate uuringute koostamisega; |
|
d) |
kulud seoses keskkonnateadlikkusega seotud tegevustega; |
|
e) |
kapitaaltööd võivad samuti olla rahastamiskõlblikud punkti 644 alapunkti e kohaselt. |
Abi osakaal
11. Palun kinnitage, et abi osakaal suuniste punkti 644 alapunktides a ja b osutatud tegevuseks ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
|
|
jah |
|
ei |
12. Palun kinnitage, et abi osakaal suuniste punkti 644 alapunktides c, d ja e osutatud tegevuseks ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et netotulu tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõude mehhanismi kaudu.
13. Palun kinnitage, et abi osakaal suuniste punkti 644 alapunktis f osutatud tegevuseks ei ületa järgmisi summasid:
|
a) |
kui tegevuse ümberpaigutamine või hoonete või muude rajatiste ümberehitamine sisaldab olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist: 100 % sellise tegevuse tegelikest kuludest; |
|
b) |
kui tegevuse ümberpaigutamise või hoonete või muude rajatiste ümberehitamisega kaasneb lisaks suuniste punkti 650 alapunktis a osutatud olemasolevate rajatiste demonteerimisele, teisaldamisele ja taaspüstitamisele rajatiste ajakohastamine või tootmisvõimsuse suurenemine, tuleb kohaldada suuniste punktis 638 ette nähtud investeerimisabi osakaalusid vastavalt rajatiste ajakohastamise või tootmisvõimsuse suurendamise kuludele. |
Pange tähele, et suuniste punkti 650 alapunkti b tähenduses ei peeta ajakohastamisega seotuks olemasoleva hoone või olemasolevate rajatiste lihtsat asendamist uue ajakohastatud hoone või rajatistega ilma tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.3. TÄIENDAV TEABELEHT STARDIABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSEGA MITTESEOTUD ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS MAAPIIRKONDADES
Käesolev teabeleht esitatakse maapiirkondades põllumajandusega mitteseotud ettevõtlustegevuseks antava riikliku stardiabi kohta, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.3.
1. Abi antakse:
|
a) |
põllumajandustootjatele; |
|
b) |
põllumajandustootja majapidamise liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajandusliku tegevusega; |
|
c) |
mikro- ja väikeettevõtjatele; |
|
d) |
maapiirkondade füüsilistele isikutele; |
|
e) |
maapiirkondade keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele. |
Kui abisaajateks on maapiirkondade keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad, võib abi anda üksnes eesmärgiga soodustada ettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste, samuti metsandusalaste nõustamisteenuste loomist, sealhulgas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 12–14 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi loomist.
2. Palun kinnitage, et äriplaan esitatakse.
|
|
jah |
|
ei |
3. Palun kinnitage, et äriplaani rakendamine algab üheksa kuu jooksul alates abi andmist käsitleva otsuse kuupäevast.
|
|
jah |
|
ei |
4. Palun kinnitage, et äriplaanis kirjeldatakse vähemalt järgmist:
|
a) |
abitaotleja algne majanduslik olukord; |
|
b) |
abisaaja uue tegevuse arendamise vahe-eesmärgid ja eesmärgid; |
|
c) |
abisaaja tegevuse arendamiseks vajalike meetmete (investeeringud, koolitused, nõustamine või muu tegevus) üksikasjalik kirjeldus. |
5. Kas abi makstakse välja vähemalt kahes osas maksimaalselt viie aasta jooksul?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
6. Kas abi makstakse kahanevate osadena?
|
|
jah |
|
ei |
7. Kas abisumma viimase osa maksmine sõltub äriplaani nõuetekohasest rakendamisest?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8. Kas liikmesriik võtab abisumma kindlaksmääramisel arvesse programmitöö piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda?
|
|
jah |
|
ei |
9. Palun kinnitage, et abisumma on kuni 70 000 eurot ettevõtja kohta.
|
|
jah |
|
ei |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.4. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA SELLISTELE MAAPIIRKONDADE MAAHALDAJATELE JA ÄRIÜHINGUTELE PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNA- JA KLIIMAKOHUSTUSTE TÄITMISEKS, KES EI TEGUTSE PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS
1. ÜHISSÄTTED
1.1. Kas abi antakse kooskõlas suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1.5.1 sätestatud asjaomaste kehtivate tingimustega?
|
|
jah |
|
ei |
1.2. Kas abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks antakse sellistele maapiirkondade ettevõtjatele, kes ei tegutse põllumajandussektoris, ja muudele maahaldajatele?
|
|
jah |
|
ei |
1.3. Kui vastus küsimusele 1.2 on jah, kas küsimuses 1.2 osutatud rühmad viljelevad vabatahtlikult tegevusi, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal?
|
|
jah |
|
ei |
Arvestage, et põllumajandusmaa, sealhulgas, kuid mitte ainult, suuniste punkti 35 alapunktis 50 määratletud põllumajandusmaa, määravad kindlaks liikmesriigid.
1.4. Kas abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks antakse suuniste punkti 35 alapunkti 51 kohaselt määratletud muudele maahaldajatele või muude maahaldajate rühmadele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, palun tõendage sellist abi kooskõlas suuniste punktiga 662.
…
1.5. Kas abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks antakse sellistele maapiirkondade ettevõtjatele, kes ei tegutse põllumajandussektoris?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et sel juhul võib abi anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate toimingute jaoks, mis ei kuulu suuniste II osa jao 1.1.5.1 punktide 208–219 alla.
2. LÄBIVAATAMISKLAUSEL
2.1. Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste II osa 3. peatüki jaos 3.4 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.
2.2. Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.5. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA NATURA 2000 ALADEGA SEOTUD EBASOODSATE TINGIMUSTE HÜVITAMISEKS MUUDELE MAAHALDAJATELE
1. Palun põhjendage abi andmist muudele maahaldajatele:
…
…
2. Palun kinnitage, et järgmised tingimused on täidetud:
|
a) |
abi antakse selleks, et hüvitada muude maahaldajate kantud lisakulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamisega; |
|
b) |
rahastamiskõlblikud on üksnes järgmiste maa-alade suhtes võetud meetmed: i) elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandusmaa; ii) muud piiritletud looduskaitsealad, millel põllumajandustootmisele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses elupaikade direktiivi artikli 10 rakendamisega. |
|
c) |
abi antakse vaid kuni suuniste punktis 668 sätestatud summade ulatuses: i) kõige rohkem 500 eurot hektari kohta aastas esialgsel perioodil, mis ei ületa viit aastat; ii) pärast seda kõige rohkem 200 eurot hektari kohta aastas. |
|
d) |
kui liikmesriik suurendab erandjuhtudel kõnealust 500 eurost ja 200 eurost maksimumsummat, palume liikmesriigil põhjendada sellega seotud eriasjaolusid? … |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.6. TÄIENDAV TEABELEHT MAAPIIRKONDADES TEADMUSSIIRDELE JA TEABEMEETMETELE ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada maapiirkondades teadmussiirdele ja teabemeetmele antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.6.
1. Milliseid järgmisi abiliike rahastatakse?
|
a) |
kutsealase õppe ja oskuste omandamine, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine; |
|
b) |
tutvustustegevus; |
|
c) |
teabemeetmed; |
|
d) |
abi suuniste II osa jaos 1.1.10.2 ja jagudes 2.5 ja 3.7 osutatud nõustamisteenustega seotud nõustajate koolitamiseks. |
2. Kas abi antakse toidusektoris tegutsevatele isikutele, muudele maahaldajatele kui põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ja VKEdele maapiirkondades?
|
|
jah |
|
ei |
3. Palun märkige abi ülemmäär: …?
Pange tähele, et abi osakaal peab olema kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest suurettevõtjate puhul, kuni 60 % keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja kuni 70 % mikro- ja väikeettevõtjate puhul.
4. Kas nõustajate koolitamiseks antakse abi suurettevõtjatele?
|
|
jah |
|
ei |
5. Kas nõustajate koolituse puhul on abi ülemmäär 200 000 eurot kolme aasta kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
6. Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid toetusmeede hõlmab?
|
a) |
teadmussiirde või teabemeetme korraldamise ja läbiviimise kulud; |
|
b) |
tutvustusprojektide puhul asjaomased investeerimiskulud; |
|
c) |
osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad. |
7. Kas abi eraldatakse:
|
a) |
toetatud teenustena; |
|
b) |
rahaliste otsemaksetena tootjatele üksnes tegelike kulude hüvitamise põhjal? |
Pange tähele, et suuniste punkti 672 alapunktides a ja b osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele.
8. Kas suuniste punkti 672 alapunktides a ja b osutatud abi saaja on koolitusteenuse pakkuja või muu teadmussiirde ja teabemeetmetega seotud teenuse osutaja?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
9. Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomases maapiirkonnas aktiivsetele abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
10. Kas teadmussiirde ja teabevahenduse teenuseid osutavatel asutustel on kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.7. TÄIENDAV TEABELEHT MAAPIIRKONDADES NÕUSTAMISTEENUSTE JAOKS ANTAVA ABI KOHTA
Käesolevat vormi tuleb kasutada selleks, et teatada maapiirkondades nõustamisteenuste jaoks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.7.
1. Kas abi eesmärk on aidata muudel maapiirkondade maahaldajatel ning VKEdel kasutada nõustamisteenuseid oma ettevõtte ja/või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse ning kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
2. Nõustamine käsitleb vähemalt ühte järgmistest aspektidest:
|
a) |
määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ja/või maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudest tulenevad kohustused; |
|
b) |
määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmine; |
|
c) |
põllumajandusettevõte moderniseerimise, konkurentsi ülesehitamise, valdkondliku integratsiooni, turu orienteerimise ning ettevõtluse edendamise meetmed; |
|
d) |
liikmesriikide määratletud nõuded veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 rakendamiseks; |
|
e) |
liikmesriikide kindlaks määratud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 ( 230 ) artikli 55 rakendamiseks ja eelkõige integreeritud kahjuritõrje üldpõhimõtete järgimine, nagu on osutatud pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi ( 231 ) artiklis 14; |
|
f) |
tööohutusnõuded või põllumajandusettevõttega seotud ohutusnõuded; |
|
g) |
spetsiifiline nõustamine esmakordselt tegevust alustavatele põllumajandustootjatele, sealhulgas keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alane nõustamine. |
3. Missuguseid järgmistest abiliikidest rahastatakse abikava/üksikmeetmete raames?
|
a) |
maapiirkondade VKEde nõustamine, mis on seotud abisaaja majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega; |
|
b) |
kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse ja veekaitsega seotud teave vastavalt määruse 1306/2013 I lisas sätestatule; |
|
c) |
küsimused, mis on seotud põllumajandusliku majapidamise majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusega, sealhulgas konkurentsivõime aspektid; |
|
d) |
nõustamine lühikeste tarneahelate väljaarendamiseks, seoses mahepõllumajanduse ja loomapidamise tervishoiuaspektidega; |
|
e) |
nõustamine muudes küsimustes. |
Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:
…
…
…
…
4. Abi makstakse nõustamisteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid tootjatele:
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
5. Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?
|
|
jah |
|
ei |
Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.
6. Põhjendage palun rühmiti nõustamist, kui vastus küsimusele 5 on jah.
…
…
…
7. Kas abisumma on kuni 1 500 eurot nõustamisjuhu kohta?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
8. Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.8. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA AKTIIVSETELE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE PUUVILLA VÕI TOIDUAINETE KVALITEEDIKAVADEGA LIITUMISEKS
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on edendada aktiivsete põllumajandustootjate liitumist puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega ja mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.8.
1. Millist liiki kava alusel antakse abi uutele osalejatele?
|
a) |
liidu õigusaktidega kehtestatud puuvilla või toiduainete kvaliteedikava; |
|
b) |
puuvilla või toiduainete kvaliteedikavad, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele: i) kõnealuse kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse: — toote eritunnused või — eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või — lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega; ii) kava on avatud kõigile tootjatele; iii) kava sisaldab siduvaid lõpptoote spetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu kontrolliasutus; iv) kava on läbipaistev ja tagab põllumajandustoodete täieliku jälgitavuse. |
|
c) |
põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud liidu suunistes põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta. |
2. Kas abi antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt kvaliteedikavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele ja toetuse maksimaalne kestus on viis aastat?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 3. peatüki jao 3.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.
3. Kui suur on abi summa, mida antakse abisaaja kohta aastas?
…
Pange tähele, et suuniste II osa 3. peatüki jao 3.8 kohaselt on abi suurus kuni 3 000 eurot abisaaja kohta aastas.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.9. TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KVALITEEDIKAVAGA HÕLMATUD PUUVILLA JA TOIDUAINETE TEAVITAMIS- JA MÜÜGIEDENDUSMEETMETE JAOKS
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks antavast abist, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.9.
1. Kas abi antakse suuniste II osa jao 3.8 alusel abi saanud kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 691 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.
2. Kas abi antakse teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid rakendavatele tootjarühmadele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 692 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.
3. Kas abi katab järgmiste tunnustega tegevuse kulud:
a) tegevus, millega ärgitatakse tarbijaid ostma kvaliteedikavaga hõlmatud toiduaineid või puuvilla;
b) tegevus, millega juhitakse tähelepanu toiduainete või puuvilla erilistele omadustele või eelistele, eelkõige kvaliteedile, erilisele tootmismeetodile, kõrgetele loomade heaolu standarditele ja keskkonnahoidlikkusele ning see on seotud asjaomase kvaliteedikavaga?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 693 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.
4. Kas abikavaga hõlmatud tegevus ärgitab tarbijaid ostma toiduainet või puuvilla selle päritolu pärast?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 694 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda, välja arvatud juhul, kui on tegemist määruse (EL) nr 1151/2012 II jaotises sätestatud kvaliteedikava alla kuuluva toiduaine või puuvillaga.
5. Kas toiduaine või puuvilla päritolu on seoses abikava raames toimuva tegevusega ära märgitud?
|
|
jah |
|
ei |
6. Kui vastus küsimusele 5 on jah, kas toiduaine või puuvilla päritolu on põhisõnumist vähem rõhutatud?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 695 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.
7. Kas teavitamis- ja müügiedendustegevus on seotud konkreetsete ettevõtjate või kaubamärkidega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 696 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.
8. Kas teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid rakendatakse üksnes siseturul?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 697 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.
9. Abi määr teavitamis- ja müügiedenduskampaaniate korral on järgmine:
|
|
kuni 70 % (märkida täpne määr: … %) |
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.10. TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA KOOSTÖÖ EDENDAMISEKS MAAPIIRKONDADES
Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada maapiirkondades koostöö edendamiseks antavast abist, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.10.
1. Kas abi antakse selleks, et edendada koostöövorme põllumajandussektoris tegutsevate ettevõtjate, toidutarneahelas aktiivsete ettevõtjate ning muude põllumajanduspoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele kaasa aitavate osaliste vahel, sealhulgas tootjarühmad, kooperatiivid ja kutsealadevahelised organisatsioonid?
|
|
jah |
|
ei |
2. Kui vastus küsimusele 1 on jah, kas koostöö edendab maaelu arengut?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 700 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
3. Kas koostöös osaleb vähemalt kaks üksust?
|
|
jah |
|
ei |
4. Kas koostöö hõlmab järgmist?
|
a) |
koostööalased lähenemisviisid; |
|
b) |
klastrite ja võrgustike loomine; |
|
c) |
põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade loomine ja tegevus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56. |
5. Abi antakse järgmiste tegevustega seotud koostööle:
|
a) |
katseprojektid; |
|
b) |
toiduainesektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine; |
|
c) |
koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse ning jagada vahendeid ja ressursse, ning maaturismiga seotud turismiteenuste arendamine ja/või turustamine; |
|
d) |
horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude loomiseks ja arendamiseks; |
|
e) |
kohaliku tasandi müügiedendustegevus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks; |
|
f) |
kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks võetud ühismeetmed; |
|
g) |
keskkonnaprojektide ja kasutuselolevate keskkonnatavade ühine käsitlus, sealhulgas tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine ja põllumajandusmaastiku säilitamine; |
|
h) |
tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete ja energia tootmises ning tööstuslikus töötlemises kasutatava biomassi säästval kättesaadavaks tegemisel; |
|
i) |
liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 lõikes 19 osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamine, eelkõige muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerite rühmade poolt; |
|
j) |
põllumajandustegevuse mitmekesistamine tervishoiu, sotsiaalse lõimumise, kogukonna toetatud põllumajanduse ning keskkonna- ja toitumisalase haridusega seotud tegevuse kaudu. |
6. Kas abi klastrite ja võrgustike loomiseks antakse üksnes hiljuti moodustatud või enda jaoks uut tegevust alustavatele klastritele ja võrgustikele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 703 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
7. Kas abi katseprojektideks ja uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks toiduainesektoris, antakse ka üksikettevõtjaile, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu arengukavas?
|
|
jah |
|
ei |
8. Kui vastus küsimusele 7 on jah, kas selliste katseprojektide ja üksikosalejate tegevuse tulemusi levitatakse?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 704 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
9. Kas abi lühikeste tarneahelate loomiseks ja arendamiseks hõlmab kõige rohkem ühte vahendajat põllumajandustootja ja tarbija vahel?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 705 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
10. Kas abi on kooskõlas konkurentsiõiguse asjaomaste sätetega, eelkõige aluslepingu artiklitega 101 ja 102?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 706 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
Kui vastus on jah, selgitage palun, kuidas selline kooskõla on tagatud.
11. Kas abi andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel?
|
|
jah |
|
ei |
Palun põhjendage abi andmist sellistele kollektiivsetele keskkonnaprojektidele, mis kestavad kauem kui seitse aastat:
…
…
…
12. Kas abi antakse järgmiste rahastamiskõlblike kulude katmiseks?
|
a) |
asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud; |
|
b) |
asjaomase ala elavdamine, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti või projekti, mille peab läbi viima määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm; klastrite puhul võib elavdamine hõlmata ka võrgustike loomist liikmete vahel ning uute liikmete värbamist; |
|
c) |
koostööga seotud jooksvad kulud, nagu näiteks koordinaatori töötasu; |
|
d) |
äriplaani või keskkonnakava rakendamisega või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooniga, sealhulgas testimise arendamisega seotud otsesed kulud; |
|
e) |
müügiedendustegevuse kulud. |
Suuniste punkti 708 kohaselt võib abi anda üksnes selliste rahastamiskõlblike kulude katmiseks.
13. Kas otsesed kulud on piiratud investeerimisabi rahastamiskõlblike kuludega, nagu on täpsustatud suuniste punktides 635 ja 636 osutatud ning vastavad suuniste punkti 634 eritingimustele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 709 kohaselt ei tohi sellist abi anda.
14. Palun märkige abi osakaal protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.
…
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
3.11. TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA ÜHISFONDIDE MOODUSTAMISEKS
Käesolevat vormi tuleb kasutada selleks, et teatada ühisfondide moodustamiseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.11.
1. Täpsustage palun, millist kahju katab ühisfond, mille makseid teatatud abimeetmega tahetakse osaliselt hüvitada:
|
a) |
suuniste II osa 1. peatüki jagudes 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 täpsustatud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest põhjustatud kahjude hüvitamine; |
|
b) |
keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju. |
2. Millised on rahastamiskõlblikud kulud?
|
|
ühisfondi moodustamisega seotud halduskulude katmine, jaotatuna maksimaalselt kolme aasta peale ning järk-järgult vähenevas summas. |
Arvestage, et muid rahastamiskõlblikke kulusid ei ole. Algne aktsiakapital rahastamiskõlblik kulu ei ole.
3. Kui suur on kavandatava abi määr? (protsentides)
…
Arvestage, et abi ülemmäär on 65 % rahastamiskõlblikest kuludest.
4. Kas rahastamiskõlblike kulude summa on piiratud?
|
|
jah |
|
ei |
4.1. Kui vastus on jah, kuidas see summa on piiratud?
|
|
Ülemmäär fondi kohta: … |
5. Kas fond on pädeva ametiasutuse poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele?
|
|
jah |
|
ei |
6. Kas ühisfondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvus on tagatud?
|
|
jah |
|
ei |
7. Kas ühisfondil on selged eeskirjad mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes?
|
|
jah |
|
ei |
Suuniste punkti 714 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi pidada siseturuga kokkusobivaks, vastata küsimustele 5, 6 ja 7 jaatavalt.
8. Kas on kindlaks määratud ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige hüvitiste maksmise ning kõnealuste eeskirjade haldamise ja järgimise järelevalve kohta?
|
|
jah |
|
ei |
9. Kas ühisfondi rahastamiskorras nähakse ette karistused põllumajandusettevõtja poolse hooletuse juhtudel?
|
|
jah |
|
ei |
Suuniste punkti 715 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi pidada siseturuga kokkusobivaks, vastata küsimustele 8 ja 9 jaatavalt.
MUU TEAVE
Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.
…
III.12.R OSA
TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETELE JA TEATAVATELE MITTEPÕLLUMAJANDUSTOODETLE ANTAVA ABI KOHTA
Käesolevat teatise vormi tuleb kasutada EÜ asutamislepingu I lisas loetletud ja teatavate I lisas loetlemata toodete reklaamimiseks antava riigiabi puhul.
Palun pöörake tähelepanu sellele, et reklaamina ei käsitata müügiedendusmeetmeid, mis on määratletud kui teaduslike teadmiste levitamine üldsusele, messide või näituste korraldamine ja nendel osalemine ning samalaadne suhtekorralduslik tegevus, sealhulgas küsitlused ja turu-uuringud. Selliseks müügiedenduseks laiemas mõttes antava riigiabi suhtes kohaldatakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste 2007–2013 ( 232 ) punkte IV.j ja IV.k.
1. Reklaamikampaania ühenduses
1.1. Kus meedet teostatakse?
|
|
Teise liikmesriigi turul |
|
|
Siseturul |
Kes korraldab reklaamikampaania?
|
|
Tootjarühmad või muud organisatsioonid sõltumata nende suurusest |
|
|
Muud (selgitage palun): |
1.2. Kas asutused saavad esitada komisjonile reklaamitava materjali näidised või maketid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, selgitage palun, miks.
1.3. Palun esitage abikõlblike kulude täielik nimekiri.
1.4. Kes on abisaajad?
|
|
põllumajandusettevõtjad |
|
|
tootjarühmad ja/või tootjaorganisatsioonid |
|
|
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted |
|
|
muu (täpsustage) |
1.5. Kas asutused saavad tagada, et kõik asjaomaste toodete tootjad saavad abist samaväärset kasu (reklaamimise suuniste punktid 53 ja 56)?
|
|
jah |
|
ei |
1.6. Kas reklaamikampaania on ette nähtud kvaliteettoodete jaoks ehk toodete jaoks, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 233 ) artikli 32 kohaselt määratavatele nõuetele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
1.7. Kas reklaamikampaania on ette nähtud ELi poolt tunnustatud nimetuste jaoks, milles viidatakse toodete päritolule?
|
|
jah |
|
ei |
1.8. Kui märgite „jah”, siis kas kõnealused viited vastavad täpselt ühenduses registreeritud viidetele?
|
|
jah |
|
ei |
1.9. Kas reklaamikampaania on ette nähtud riiklike või piirkondlike kvaliteedimärkidega toodete jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
1.10. Kas märgil viidatakse asjaomase toote omamaisele päritolule?
|
|
jah |
|
ei |
1.11. Kui märgite „jah”, näidake palun, et viide toote päritolule on teates teisejärguline.
1.12. Kas reklaamikampaania on üldine ja mõeldud kõikidele asjaomast liiki toote tootjatele?
|
|
jah |
|
ei |
1.13. Kui märgite „jah”, siis kas reklaamikampaania viiakse läbi ilma toote päritolule viitamata?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
1.14. Kas reklaamikampaania on otseselt seotud konkreetse äriühingu toodetega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
1.15. Kas reklaamikampaania vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 2 sätetele ja, kui see on asjakohane, mitmete toodete jaoks (vein, piimatooted, munad ja kodulinnud) kehtestatud märgistamist käsitlevatele erieeskirjadele ( 234 )?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
1.16. Abi määr on järgmine:
|
|
kuni 50 % (märkige täpne määr: … %), kuna sektor rahastab ülejäänud kampaaniat ise; |
|
|
kuni 100 % (märkige täpne määr: … %), kuna sektor rahastab ülejäänud kampaaniat maksutaoliste lõivude ja kohustuslike maksete abil; |
|
|
kuni 100 % (märkige täpne määr: … %), kuna reklaamikampaania on üldine ja mõeldud kõikidele asjaomast liiki toote tootjatele. |
2. Reklaamikampaania kolmandates riikides
2.1. Kas reklaamikampaania on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 ( 235 ) põhimõtetega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
Kui märgite „jah”, nimetage elemendid, mis kinnitavad, et reklaamikampaania on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 põhimõtetega.
2.2. Kas reklaamikampaania on mõeldud konkreetsete ettevõtete jaoks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
2.3. Kas reklaamikampaania ohustab teiste liikmesriikide toodete müüki või halvustab neid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, arvestage palun, et suuniste punkti VI.D kohaselt ei tohi selliste kampaaniate jaoks abi anda.
III.12.S OSA
TÄIENDAV TEABELEHT DIREKTIIVI 2003/96/EÜ KOHASTE MAKSUVABASUSTEGA SEOTUD ABI KOHTA
Käesolev vorm on ette nähtud kõigist direktiivi 2003/96/EÜ ( 236 ) kohaste maksuvabastustega seotud riigiabi meetmetest teavitamiseks.
1. Milline meede on kavandatud?
|
|
Maksuvähendus põllumajanduslikus esmatootmises kasutatavate mootorikütuste puhul |
|
|
Maksuvähendus põllumajanduslikus esmatootmises kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia puhul |
2. Milline on kavandatud vähenduse ulatus?
3. Millise nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikli alusel soovite käesolevat vabastust kohaldada?
4. Kas asjaomase sektori siseselt on vabastuse ulatus erinev?
|
|
jah |
|
ei |
5. Kui nõukogu tühistab võimaluse kohaldada kuni nullini vähendatud maksustamistaset energiatoodete ja põllumajanduses kasutatava elektrienergia suhtes, siis kas kavandatud vabastus vastab direktiivi asjakohastele sätetele, ilma kõnealuse sektori sisese maksudiferentseerimiseta?
|
|
jah |
|
ei |
Palun märkige, milliseid direktiivi artikleid kohaldatakse.
III.12.T OSA
TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA
Käesolev vorm on teavitamiseks metsandussektorile ettenähtud riigiabist, mida käsitletakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniste ( 237 ) peatükis VII.
1. Meetme eesmärk
1.1. Kas meede aitab kaasa metsade ökoloogiliste, kaitse- ja puhkefunktsioonide, bioloogilise mitmekesisuse ja metsa tervisliku ökosüsteemi säilitamisele või taastamisele, või on see seotud suuniste VII peatüki punktides 175–181 nimetatud abikõlblike kuludega?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et selle peatüki raames on lubatud ainult niisugused meetmed, mis käsitlevad vähemalt üht nimetatud eesmärkidest või abikõlblikest kuludest.
2. Abikõlblikkuse kriteeriumid
2.1. Kas meede välistab abi andmise metsatööstusettevõtetele või kaubanduslikult tasuvaks metsamaterjali väljaveoks ja transpordiks või puidu või muude metsaressursside töötlemiseks, mille eesmärk on toodete või energia tootmine?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et eespool nimetatud eesmärkideks abi andmine ei kuulu käesoleva peatüki raamesse. Niisuguse abi jaoks on ette nähtud muud riigiabi eeskirjad.
3. Abi liik
3.1. Kas meede sisaldab abi puude ja muude taimede istutamiseks, langetamiseks, hõrendamiseks ja pügamiseks (peatükk VII.C punkt a)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastate „jah”, märkige palun, kas abikõlblikud kulud on ette nähtud:
|
|
istutamiseks, langetamiseks ja kärpimiseks üldiselt |
|
|
langenud puude eemaldamiseks |
|
|
õhusaaste, loomade, tormi, üleujutuse, tulekahju vms tõttu kahjustatud metsa taastamiseks |
Kui märgite ära mõne eespool nimetatutest, kirjeldage palun meetmeid ja kinnitage, et meetme peamine eesmärk on metsa ökosüsteemi, bioloogilise mitmekesisuse ja pärandmaastiku säilitamine ja taastamine ning abi ei anta langetamiseks, mille peamine eesmärk on kaubanduslikult tasuv metsamaterjali väljavedu, või asendusistutamiseks, kui langetatud puud asendatakse samaväärsetega.
|
|
metsastamiseks, mille eesmärk on metsaga kaetuse suurendamine |
Kirjeldage palun keskkonnakaitselisi põhjusi, mis õigustavad metsastamist metsaga kaetuse suurendamiseks, ja kinnitage, et abi ei anta metsastamiseks kiirekasvuliste puuliikidega.
|
|
metsastamiseks, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse soodustamine |
Kirjeldage palun meetmeid ja nimetage asjaomased piirkonnad.
|
|
metsastamiseks puhkealade loomise eesmärgil |
Kas niisugused puhkevõimalusteks mõeldud metsaalad on kõigile tasuta kasutamiseks? Kui märgite „ei”, siis kas juurdepääs on piiratud tundlike alade kaitsmiseks?
|
|
metsastamiseks erosiooni ja kõrbestumise vältimiseks või metsa samalaadse kaitsva funktsiooni edendamiseks |
Kirjeldage palun kavandatud meetmeid, täpsustades hõlmatud piirkondi, kavandatud kaitsvaid funktsioone, istutatavaid puuliike ning kõiki kaasnevaid ja hooldusmeetmeid.
|
|
muuks (palun selgitage) |
3.2. Kas meede sisaldab abi mullastiku kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning puude tasakaalustatud ja/või jõudsa kasvu tagamiseks (peatüki VII.C punkt b)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastate „jah”, märkige palun, kas abikõlblikud kulud on ette nähtud:
|
|
väetamiseks |
|
|
muuks pinnasetöötluseks |
Täpsustage palun väetamise ja/või pinnasetöötluse liik.
|
|
taimede harvendamiseks |
|
|
piisava niiskuse ja drenaaži tagamiseks |
Kinnitage palun, et eespool nimetatud meetmed ei vähenda bioloogilist mitmekesisust, ei põhjusta toitainete leostumist ega häiri loodusvete ökosüsteeme või veekaitsevööndit, ning kirjeldage, kuidas seda kontrollitakse.
3.3. Kas meede sisaldab abi kahjurite, kahjurite tekitatud kahju ja puuhaiguste ennetamiseks, tõrjeks ja ravimiseks või loomade tekitatud kahju ennetamiseks ja ravimiseks või sihtmeetmeid metsatulekahjude ennetamiseks (peatüki VII.C punkt c)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui vastate „jah”, märkige palun, kas abikõlblikud kulud on ette nähtud:
|
|
kahjurite, kahjurite tekitatud kahju ja puuhaiguste või loomade tekitatud kahju ennetamiseks ja ravimiseks |
Märkige palun, missuguseid kahjureid ja haigusi või loomi silmas peetakse.
Kirjeldage palun ennetus- ja ravimeetodeid ning nimetage kõik kasutatavad tooted, seadmed ja materjalid. Kas abi eraldamisel eelistatakse bioloogilisi ja mehaanilisi ennetus- ja ravimeetodeid? Kui mitte, tõendage palun, et need ei ole piisavad kõnealuste haiguste raviks või kahjurite tõrjeks.
|
|
metsatulekahjude ennetamise sihtmeetmeteks |
Kirjeldage palun meetmeid.
Kas abi antakse nende varude väärtuse hüvitamiseks, mis hävitati loomade poolt või asutuste käsul kõnealuse haiguse või kahjuriga võitlemiseks?
|
|
jah |
|
ei |
Kirjeldage palun, kuidas arvutatakse varude väärtust, ja kinnitage, et hüvitamine piirdub kirjeldatud viisil kindlaks määratud väärtusega. Kinnitage palun, et abi ei anta muu kahju hüvitamiseks.
3.4. Kas meede sisaldab abi looduslike teeradade, maastikuosade, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamiseks ja säilitamiseks (peatükk VII.C punkt d)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meetmeid.
3.5. Kas meede sisaldab abi metsateede ja/või külalistele vajaliku infrastruktuuri ehitamiseks, parandamiseks ja hooldamiseks (peatükk VII.C punkt e)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meetmeid.
Kas metsad ja infrastruktuur on kõigile puhkevõimalusteks tasuta kättesaadav?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, siis kas juurdepääs on piiratud tundlike alade kaitsmiseks või infrastruktuuri õigeks ja ohutuks kasutamiseks? Kirjeldage palun piiranguid ja nende kehtestamise põhjusi.
3.6. Kas meede sisaldab abi teabematerjalide ja teavitustegevuse kulude hüvitamiseks (peatükk VII.C punkt f)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage meetmeid ja kinnitage, et toetatavate tegevuste ja materjalidega levitatakse üldist teavet metsade kohta ning need ei sisalda viiteid toodetele või tootjatele ega reklaami omamaiseid tooteid.
3.7. Kas meede sisaldab abi looduskaitse eesmärkidel metsamaa ostmise kuludeks (peatükk VII.C punkt c)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun üksikasjalikult kõnealuse metsamaa looduskaitsealast kasutust ja kinnitage, et selle maa looduskaitse on tagatud lepingulise või seadusjärgse kohustusega.
3.8. Kas meede sisaldab abi põllumajandusliku või mittepõllumajandusliku maa metsastamiseks, põllumajanduslikul maal agrometsandussüsteemide rajamiseks, Natura 2000 toetusteks, metsanduse keskkonnatoetusteks, metsapotentsiaali taastamiseks ja ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks ning tootlikeks investeeringuteks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1698/2005 ( 238 ) artiklitele 43–49 või neid asendavatele õigusaktidele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, tõendage palun, et meetme puhul on täidetud komisjoni määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 43-49 või neid asendavate õigusaktide tingimused.
3.9. Kas meede sisaldab abi keskkonnasõbraliku metsatehnoloogia kasutamisest tulenevate lisakulude ja saamatajäänud tulu hüvitamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun üksikasjalikult kasutatud tehnoloogiat ja kinnitage, et see ületab vastavaid kohustuslikke nõudeid.
Kas hüvitist makstakse vabatahtliku kohustuse alusel, mille metsaomanik on võtnud ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 47 või seda asendavate õigusaktide tingimustele?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „ei”, arvestage palun, et abi ei ole suuniste peatüki VII alusel lubatud. Kui märgite „jah”, kirjeldage palun kohustusi.
3.10. Kas meede sisaldab abi metsamaa ostmise kulude hüvitamiseks (muu kui looduskaitse eesmärkidel ostetud metsamaa, vt punkt 3.7)?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meedet ja märkige abi määr.
3.11. Kas meede sisaldab abi koolituse ja selliste nõustamisteenuste nagu äriplaanide või metsamajandamiskavade koostamise, teostatavusuuringute läbiviimise ning samuti konkurssidel, näitustel ja messidel osalemise kulude hüvitamiseks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, tõendage palun, et meede vastab erandimääruse artikli 15 tingimustele.
3.12. Kas meede sisaldab abi metsaühistute loomiseks?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, tõendage palun, et meede vastab erandimääruse artikli 9 tingimustele.
3.13. Kas meede sisaldab abi uute meetodite populariseerimiseks, nagu põhjendatud, väikese ulatusega katse- või näidisprojektid?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun meetmeid ja tõendage, et need vastavad suuniste punkti 107 tingimustele.
4. Abi suurus
4.1. Kas punktides 3.1–3.7 esitatud abimeetmed piirduvad 100 % ulatuses abikõlblike kuludega ning ülemäärane hüvitamine on välistatud?
|
|
jah |
|
ei |
Kirjeldage palun, kuidas kontrollitakse, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud.
4.2. Kas punktis 3.8 esitatud abimeetmete ülemmäär või suurus vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 või seda asendavate õigusaktide tingimustele?
|
|
jah |
|
ei |
Kas punktis 3.8 esitatud meetmeid kaasrahastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 või seda asendavatele õigusaktidele või kas selline kaasrahastamine on kavas või võimalik?
|
|
jah |
|
ei |
Kui märgite „jah”, kirjeldage palun, kuidas on välistatud topeltrahastamisest tulenev ülemäärane hüvitamine.
4.3. Kas punktis 3.9 nimetatud meetmete jaoks ettenähtud hüvitist saab anda rohkem kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud artikli 47 kohase abi ülemmäär, kuid mitte mingil juhul rohkem kui näidatud lisakulud ja saamatajäänud tulu?
|
|
jah |
|
ei |
Mõlemal juhul märkige palun abi summa ja kirjeldage, kuidas see on arvutatud. Kui vastate „jah”, kirjeldage eriasjaolusid ja meetme mõju keskkonnale ning esitage arvutused, mis näitavad, et täiendavad abisummad piirduvad tõendatud lisakulude ja/või saamatajäänud tuludega.
4.4. Kas abi punktis 3.10 nimetatud meetmete jaoks piirdub erandimääruse artiklis 4 põllumajandusmaa ostmiseks sätestatud abi ülemmääraga?
|
|
jah |
|
ei |
Kirjeldage palun, kuidas kontrollitakse, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud.
4.5. Kas abi punktides 3.11–3.13 esitatud meetmete jaoks piirdub erandimääruse või suuniste kohaldatavates eeskirjades sätestatud ülemmääradega?
|
|
jah |
|
ei |
Kirjeldage palun, kuidas kontrollitakse, et ülemäärane hüvitamine oleks välistatud.
OSA III.13.A
Täiendava teabe leht lennujaamadele antav investeerimisabi kohta
Lisaks üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes investeerimisabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega ( 239 ).
1. Täiendav teave abisaaja, investeerimisprojekti ja abi kohta
1.1. Abisaaja
|
1.1.1. |
Kas abi antakse otse lennujaama omanikule?
|
|
1.1.2. |
Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral i) juriidilisi isikuid kes abi saavad, ii) juriidilisi isikuid, kes vahendavad abi vaheüksusele või investeerimisprojekti teostavale lennujaamale. … … |
|
1.1.3. |
Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage palun, kuidas riiklikud ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel. … … |
|
1.1.4. |
Üksiktoetuse puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted i) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; ii) tema tütarettevõtjatega; iii) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab eespool loetletud õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid. … … |
|
1.1.5. |
Märkige, kas abisaaja on ka taristu käitaja.
|
|
1.1.6. |
Kui vastus eelnevale küsimusele on „ei” kirjeldage palun i) menetlust, millega valitakse või on valitud taristu käitaja ja ii) valikukriteeriume. … … |
|
1.1.7. |
Kui lennujaama/lennujaamasid kasutavad riigi relvajõud, politsei, mittemajanduslikud lennupäästeteenistused või seda/neid kasutatakse mis tahes muudeks mittemajanduslikku laadi lennuteenusteks, siis täpsustage, milline on a) teenus(t)e laad ja b) lennujaama läbilaskevõime kasutamine (nt lennuradade ja muude lennujaama rajatiste kasutamine, väljendatuna protsendina aastasest lennuliiklusest). … … |
|
1.1.8. |
Esitage abi saava(te) lennujaama(de) reisijateveo kohta järgmised andmed: a) Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud rohkem kui kaks majandusaastat: Tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal. b) Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud vähem kui kaks majandusaastat: prognoositav keskmine reisijate arv aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal. c) Kõikide lennujaamade puhul: prognoositav keskmine reisijate arv aastas toetatava taristu prognoositava majandusliku eluea jooksul. Palun esitage andmed iga lennujaama kohta tabeli kujul, nagu on näidatud järgmises tabelis.
Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul; nt lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada iga lennujaama kohta eraldi. |
1.2. Investeerimisprojekt
|
1.2.1. |
Kirjeldage investeerimisprojekti ja selle aluseks olevad hinnanguid ning esitage projekti aluseks olev eelnev äriplaan (Exceli tabeli kujul). Äriplaan peaks hõlmama investeeringu majanduslikku eluiga. Kõik hinnangud peaksid põhinema usaldusväärsetel nõudluse prognoosidel. Selgitage, kas ja mil määral on kõnealused hinnangud arvesse võetud abi saava lennujaama äriplaanis. … … |
|
1.2.2. |
Palun esitage investeerimisprojekti kohta järgmine teave:
|
|
1.2.3. |
Palun esitage ühes tabelis kõigi tehtavate tööde üksikasjalik jaotus, nende rahastamise allikas, kavandatud kestus, seotud kuluartiklid ja kavandatav projekti käivitamise kuupäev. Märkige iga kuluartikkel ning kas ja miks tuleks seda käsitada investeerimiskuluna, i) mis on otseselt seotud mittemajanduslikku laadi taristuga, mis kuulub riigi pädevusse (nt turvalisus, lennujuhtimine ja mis tahes muud ülesanded, mis on osa liikmesriigi avaliku võimu teostamise kohustusest), või ii) mis on seotud majanduslikku laadi lennundusalase lennujaamataristuga (nt lennurajad, maapealse teeninduse taristu) või iii) mis on seotud majanduslikku laadi lennundusvälise tegevuse taristuga (nt parklad, hotellid).
|
|
1.2.4. |
Esitage ülevaade i) majanduslikku laadi abikõlblike investeerimiskulude ( 240 ) kogusummast ja ii) mittemajanduslikku laadi abikõlblike kulude kogusummast. Kulud peavad olema diskonteeritud; näidata tuleb ka diskontomäär. Palun märkige ülevaates, millise osaga teatatud abist toetatakse kategooriasse i ja millisega kategooriasse ii kuuluvaid investeeringuid. … … |
|
1.2.5. |
Kui riigiabist rahastatakse ka lennundusvälise tegevuse majanduslikku laadi investeerimiskulusid, siis: selgitage, mille alusel leiavad teie ametiasutused, et selline abi on siseturuga kokkusobiv. … … |
|
1.2.6. |
Kas viisite läbi või kohustute läbi viima investeeringu keskkonnamõju hinnangu? (ELi suunised lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta – punkt 20)?
Kui ei, siis selgitage, miks ei ole selle projekti puhul nõutud keskkonnamõju hindamist? … … |
1.3. Mittemajanduslikku laadi tegevus, mis kuulub avaliku korra valdkonda
|
1.3.1. |
Kinnitage, kas investeering hõlmab tegevusi, mis kuuluvad riigi pädevusse seoses avaliku võimu teostamisega (nt lennujuhtimine, politsei, toll, tuletõrje, meetmed, mis on vajalikud tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest). Kõnealuste toimingute teostamiseks vajalikke taristu ja seadmetega seotud investeeringuid peetakse üldiselt mittemajanduslikeks ning seega ei kuulu need riigiabi eeskirjade reguleerimisalasse. Sisestage asjaomased investeeringud punktis 1.2.3. esitatud tabelisse.
|
|
1.3.2. |
Palun esitage riiklik, piirkondlik või mis tahes muu õigusakt, mis puudutab avaliku korra valdkonda kuuluva tegevuse mõistet ja selle tegevuse rahastamist. Sellise õigusakti puudumisel selgitage, kuidas asjaomased asutused neid tegevusi tavaliselt rahastavad. … … |
|
1.3.3. |
Esitage tõendeid selle kohta, et mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamisega ei kaasne põhjendamatu diskrimineerimine lennujaamade vahel. Diskrimineerimine tekib siis, kui asjaomase õiguskorra kohaselt peavad tsiviillennujaamad tavaliselt kandma teatud kulusid, mis on seotud mittemajandusliku tegevusega, kuid teatavad lennujaamad seda tegema ei pea. Täpsustage siseriiklike eeskirjade sisuline reguleerimisala ja territoriaalne kohaldatavus seoses lennujaamase mittemajandusliku tegevuse rahastamisega ja, kui see on asjakohane, piirkondlik pädevus kõnealuses küsimuses. … … |
|
1.3.4. |
Kinnitage, esitades vastavad tõendid, et mittemajandusliku tegevusega seotud kulude hüvitamine piirneb üksnes nende kuludega ning et majandustegevuse ristsubsideerimise kõnealuste hüvitistega on täielikult välistatud. … … |
|
1.3.5. |
Kinnitage, et lennujaamas on eraldi kuluarvestus majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse jaoks. … … |
2. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine
2.1. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse
|
2.1.1. |
Kas investeerimisabi: a) □ suurendab ELi kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi, luues juurdepääsupunkte ELi-sisestele lendudele? … … b) □ vähendab lennutranspordi ülekoormatust liidu suurtes sõlmlennujaamades? … … c) □ aitab kaasa regionaalarengule? … … Täpsustage, kuidas aitab abi kaasa iga valitud eesmärgi puhul. |
|
2.1.2. |
Kas investeeringu eesmärk on suurendada lennujaama läbilaskevõimet?
|
|
2.1.3. |
Kui vastus küsimusele 2.1.2 on „jah”, tõendage eelnevalt koostatud äriplaani alusel, millele on osutatud punktis 1.2 „Investeerimisprojekt”, et uus taristu vastab keskpika ajavahemiku jooksul lennujaama teeninduspiirkonna lennuettevõtjate, reisijate ja ekspediitorite prognoositavale nõudlusele. |
|
2.1.4. |
Üksiku investeerimisabi puhul: Kas abi saav lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas ( 241 ) kui teine lennujaam, mis ei tööta täisvõimsusel ega selle lähedal?
Kui jah, esitage järgmine teave: a) teeninduspiirkonna suurus ja kuju; b) vahemaa ja sõiduaeg abi saava lennujaama ja muude samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade vahel; c) samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade reisijatevedu 5 teatamisele eelnenud aasta jooksul; d) abi saava lennujaama teeninduspiirkonna eeldatav kogunõudlus ja koguvõimsus vähemalt järgmise kümne aasta äriplaani kohaselt (baasstsenaariumi ning halvima ja parima stsenaariumi puhul). … … |
|
2.1.5. |
Abikava puhul Märkige a) abikõlblike lennujaamade asukoht ja teeninduspiirkond abikava territoriaalsel kohaldamisalal; b) vahemaa ja sõiduaeg abikõlblike lennujaamade ja muude samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade vahel; c) meetod ja kriteeriumid, mida riiklikud asutused kasutavad teeninduspiirkondade suuruse ja kuju määramisel, ning sama teeninduspiirkonna lennujaamade läbilaskevõime kasutusaste. … … |
|
2.1.6. |
Üksiku investeerimisabi puhul: Kui vastus küsimusele 2.1.4 on „jah”, siis esitage andmed investeeringu tõenäolise mõju kohta olemasoleva taristu kasutamisele samas teeninduspiirkonnas. See teave peab näitama kasutamise väljavaateid keskpikas ajavahemikus, peab põhinema adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel ning see tuleb lisada abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaanile. … … |
|
2.1.7. |
Üksiku investeerimisabi puhul: Kui vastus küsimusele 2.1.4 on „jah”, siis esitage reisijate arvu prognoos baasstsenaariumi ning halvima ja parima stsenaariumi kohaselt ja selgitage, miks Teie arvates sellised prognoosid õigustavad investeerimisabi täiendava läbilaskevõime loomiseks või olemasoleva säilitamiseks. … … |
2.2. Riigi sekkumise vajadus
|
2.2.1. |
Üksiku investeerimisabi puhul: selgitage lennujaama äriplaani alusel, kuivõrd sõltub lennujaama suutlikkus katta kapitalikulud lennujaama suurusest aastase reisijateveo osas. … … |
|
2.2.2. |
Üksiku investeerimisabi puhul: selgitage, miks lennujaam ei suutnud hankida piisavalt erainvesteeringuid. … … |
|
2.2.3. |
Abikava puhul a) kinnitage, et abi andev asutus kontrollib riigi sekkumise vajadust iga üksiku juhtumi puhul, võttes aluseks i) lennujaama suuruse; ( 242 ) ii) lennujaama suutlikkuse meelitada ligi erasektori rahastamist. … … |
2.3. Meetme asjakohasus
|
2.3.1. |
Näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata või et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate abivahenditega ning et kõnealune abi on asjakohane poliitikavahend. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, ( 243 ) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel ( 244 ): … … |
2.4. Abi ergutav mõju
|
2.4.1. |
Üksiku investeerimisabi puhul: Palun kinnitage, et teatatud konkreetse investeerimisprojekti raames alustati töid alles pärast seda, kui abitaotlus oli abi andvale asutusele esitatud. Palun esitage abi andvale asutusele abisaaja poolt saadetud abitaotluse koopia ja tööde alustamise kuupäeva kinnitav tõend. … … |
|
2.4.2. |
Abikava puhul: Palun kinnitage, et abikõlblike investeerimisprojektide raames alustati töid alles pärast seda, kui üksikabi taotlus oli abi andvale asutusele esitatud. … … |
|
2.4.3. |
Üksiku investeerimisabi puhul: kirjeldage kavandatava tegevuse ulatust abi hõlmava stsenaariumi puhul ja vastupidise (ilma abita) stsenaariumi puhul. Esitage tõendid, näiteks sisedokumendid, mis on seotud alternatiivsete tegevustega, mida abi saav lennujaam kaalus sisemise otsusetegemise puhul. … … |
|
2.4.4. |
Üksiku investeerimisabi puhul: kui on olemas alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium, võrrelge mõlemat stsenaariumi, et määrata kindlaks täiendav tegevus, mida tehtaks üksnes abi korral (võrdlusanalüüs). Üksiku investeerimisabi puhul: kui alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium puudub, märkige kapitalikulude rahastamisvajak, mis põhineb abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaanil. Kapitalikulude rahastamisvajak on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses. … … |
|
2.4.5. |
Abikava puhul: kinnitage, et a) abi andev asutus annab abikava raames üksikabi alles pärast seda, kui ta on kontrollinud, et ergutav mõju on olemas, võrreldes kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita (võrdlusanalüüs), või ilma abita teostatavate alternatiivsete tegevuste puudumisel, määrates kindlaks kapitalikulude rahastamisvajaku abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaani alusel; ( 245 ) b) kirjeldage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi, mida abi andev asutus hindab ergutava mõju analüüsi korral. … … |
2.5. Abi proportsionaalsus
|
2.5.1. |
Üksiku investeerimisabi puhul: kui on olemas alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium a) esitage Exceli tabelitena eelnevalt koostatud äriplaanid abi hõlmava stsenaariumi korral ja vastupidise (ilma abita) stsenaariumi korral; b) selle põhjal määrake kindlaks täiendavad netokulud ja täiendavad netotulud, mis tulenevad toetatud projektist või tegevusest, mitte alternatiivsest projektist või tegevusest; c) selgitage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi. Äriplaan peaks hõlmama investeeringu majanduslikku eluiga. … … |
|
2.5.2. |
Üksiku investeerimisabi puhul: kui alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium puudub, a) esitage Exceli tabelina abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaan; b) märkige selle põhjal kapitalikulude rahastamisvajak, mis on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses; c) selgitage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi. … … |
|
2.5.3. |
Abikava puhul: kinnitage, et a) iga juhtumi puhul uuritakse eelnevalt koostatud äriplaani alusel vastupidist (ilma abita) stsenaariumi; b) alternatiivsete tegevustega vastupidise stsenaariumi olemasolu korral määratakse kindlaks täiendavad netokulud ja täiendavad netotulud, mis tulenevad toetatud projektist või tegevusest, mitte alternatiivsest projektist või tegevusest; c) juhtudel, kui alternatiivseid tegevusi ei toimunuks, määratakse kindlaks kapitalikulude rahastamisvajak, mis on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses. Kirjeldage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi, mida abi andev asutus hindab uurimise ja analüüsi käigus. … … |
|
2.5.4. |
Abi osakaal: Märkige palun abikõlblike kulude maksimaalne määr, mida investeeringuteks ettenähtud abiga kaetakse („abi osakaal”); sealhulgas mis tahes lisatoetused, mis lisanduvad abi osakaalu baasmäärale: … … Kui abikava kohaldatakse erineva suurusega lennujaamade suhtes, märkige kohaldatav abi ülemmäär järgmiste lennujaamade rühmade puhul:
|
2.6. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine
|
2.6.1. |
Kinnitage, et lennujaam, sealhulgas kogu taristu ja seadmed, mille jaoks abi antakse, on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, mitte ühele konkreetsele kasutajale. … … |
|
2.6.2. |
Täpsustage sätteid, mis tagavad, et lennujaamade läbilaskevõime jaotatakse kasutajatele asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. … … |
2.7. Üksikabist teatamine investeeringuteks ettenähtud abikava raames
|
2.7.1. |
Järgmistest üksikabimeetmetest investeeringuteks ettenähtud abikava raames teatatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3: a) investeerimisabi lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas ületab kolm miljonit; b) 75 %-list abi osakaalu ületav investeerimisabi aastas vähem kui ühe miljoni reisijaga lennujaamale, välja arvatud kaugetes piirkondades asuvatele lennujaamadele; c) lennujaamade ümberkolimiseks antav investeerimisabi; d) investeerimisabi reisi- ja kaubalende teenindavale lennujaamale, mis käitles abi teatamisele eelnenud kahe majandusaasta jooksul üle 200 000 tonni kaupa; e) investeerimisabi uue reisilennujaama rajamiseks (sealhulgas olemasoleva lennuvälja ümberehitamiseks reisilennujaamaks); f) investeerimisabi olemasolevast lennujaamast 100 km vahemaa või ühetunnise sõidu (auto, bussi, rongi või kiirrongiga) kaugusel asuva lennujaama rajamiseks või arendamiseks. |
OSA III.13.B
Täiendava teabe leht – lennujaamadele antav tegevusabi
Lisaks üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes üksikust tegevusabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega ( 246 ).
1. Lisateave abi saaja ja tema tegevuse kohta
1.1. Abisaaja
|
1.1.1. |
Kas abi antakse otse lennujaama käitajale?
|
|
1.1.2. |
Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral i) juriidilisi isikuid, kes abi saavad ja ii) juriidilisi isikuid, kes vahendavad abi vaheüksusena abikõlblikke teenuseid osutavale lennujaamale. … … |
|
1.1.3. |
Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage palun, kuidas ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel. … … |
|
1.1.4. |
Kas abi saaja on ka lennujaama omanik?
|
|
1.1.5. |
Kui vastus punktile 1.1.4 on „ei”: Palun täpsustage, kes on lennujaama omanik ja kirjeldage omandistruktuuri. … … |
|
1.1.6. |
Üksiktoetuse puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted i) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; ii) tema tütarettevõtjatega; iii) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab eespool punktides 1.1.1.–1.1.5 loetletud õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid. … … |
1.2. Üldine teave lennujaama käitaja kohta
|
1.2.1. |
Kui lennujaama või lennujaamasid kasutavad riigi relvajõud, politsei, mittemajanduslikud lennupäästeteenistused või seda/neid kasutatakse mis tahes muudeks mittemajanduslikku laadi lennuteenusteks, siis täpsustage, milline on a) teenus(t)e laad ja b) lennujaama läbilaskevõime kasutamine (nt lennuradade ja muude lennujaama rajatiste kasutamine, väljendatuna protsendina aastasest lennuliiklusest). … … |
|
1.2.2. |
Esitage abi saava(te) lennujaama(de) reisijateveo kohta järgmised andmed: a) Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud rohkem kui kaks majandusaastat: tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal. b) Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud vähem kui kaks majandusaastat: prognoositav keskmine reisijate arv aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal. Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:
Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul. Näiteks: lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada iga lennujaama kohta eraldi. |
|
1.2.3. |
Üksiku tegevusabi puhul: esitage äriplaan, mida abisaaja on ajavahemikul 2009–2013 rakendanud ja mida ta kavatseb rakendada järgmise 10 aasta jooksul kuni 4. aprillini 2024. Kirjeldage eeldusi kõnealuse 10-aastase perioodi jooksul. Äriplaan peab sisaldama teavet lennuliikluse ja selle prognooside kohta; kulusid ja kulude prognoosi; finantsandmeid ja finantsprognoose seoses kasumlikkuse ja rahavoogudega (osutades metoodikale, mida lennujaam on tõendatavalt kasutanud, nt kasutades meetodeid, et hinnata investeeringu nüüdispuhasväärtust (NPV), sisemist tasuvusläve (IRR) või investeeritud kapitali keskmist tootlust (ROCE); äriplaan peab olema Exceli vormingus ning sisaldama selgitusi kõikide valemite kohta. Abikava puhul: Täpsustage üksikasjalikult a) vormilised ja sisulised kriteeriumid, millele abikõlblike lennujaamade äripaanid peavad vastama; b) meetod, mida riiklikud ametiasutused kasutavad äriplaanide hindamiseks. … … |
|
1.2.4. |
Üksiku tegevusabi puhul esitage ülevaade abisaaja tegevuskahjumist ( 247 ) ajavahemikus 2009–2013, samuti oodatav tegevuskahjum kuni 4. aprillini 2024. Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:
Abikavade puhul täpsustage, milline on meetod, mida ametiasutused kasutavad abikõlblike lennujaamade tegevuskahjumi kindlaksmääramiseks. |
|
1.2.5. |
Üksiku tegevusabi puhul lisage abikõlblike lennujaamade finantsaruannete koopiad ( 248 ) 5 tegevusabi taotlemisele eelnenud aasta kohta. Abikavade puhul lisage eespool kirjeldatud finantsaruanded üksikabi hinnangule. … … |
|
1.2.6. |
Täpsustage sätteid, millega välditakse ülemäärast hüvitamist ja tagatakse ülemääraste summade abisaajalt tagasinõudmine. … … |
1.3. Lennujaamateenused
|
1.3.1. |
Täpsustage abikõlblikud lennujaamateenused ( 249 ) ja abikõlblike tegevuskulude kategooriad ( 250 ) seoses kõnealuste teenuste osutamisega. … … |
1.4. Riigi pädevusse kuuluv tegevus
|
1.4.1. |
Kas tegevusabi hõlmab tegevusi, mis kuuluvad riigi pädevusse seoses avaliku võimu teostamisega (nt lennujuhtimine, politsei, toll, tuletõrje, meetmed, mis on vajalikud tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest)? Kõnealuste toimingute teostamiseks vajalikke taristu ja seadmetega seotud tegevuskulusid peetakse üldiselt mittemajanduslikeks ning seega ei kuulu need riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse.
|
|
1.4.2. |
Palun esitage asjaomane riiklik, piirkondlik või mis tahes muu õigusakt, mis puudutab avaliku korra valdkonda kuuluva tegevuse mõistet ja selle tegevuse rahastamist. Sellise õigusakti puudumisel selgitage, kuidas asjaomased asutused neid tegevusi tavaliselt rahastavad. … … |
|
1.4.3. |
Esitage tõendeid selle kohta, et mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamisega ei kaasne põhjendamatu diskrimineerimine lennujaamade vahel. Diskrimineerimine tekib siis, kui asjaomase õiguskorra kohaselt peavad tsiviillennujaamad tavaliselt kandma teatud kulusid, mis on seotud mittemajandusliku tegevusega, kuid teatavad lennujaamad seda tegema ei pea. Täpsustage siseriiklike eeskirjade sisuline reguleerimisala ja territoriaalne kohaldatavus seoses lennujaamase mittemajandusliku tegevuse rahastamisega ja, kui see on asjakohane, piirkondlik pädevus kõnealuses küsimuses. … … |
|
1.4.4. |
Kinnitage, esitades vastavad tõendid, et mittemajandusliku tegevusega seotud kulude hüvitamine piirneb üksnes nende kuludega ning et majandustegevuse ristsubsideerimise kõnealuste hüvitistega on täielikult välistatud. … … |
|
1.4.5. |
Kinnitage, et lennujaamas on eraldi kuluarvestus majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse jaoks. … … |
2. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine
2.1. Kas abi anti enne 4. aprilli 2014?
|
□ jah |
□ ei |
2.2. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse
|
2.2.1. |
Kas tegevusabi: a) □ suurendab ELi kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi, luues juurdepääsupunkte ELi-sisestele lendudele? b) □ vähendab lennutranspordi ülekoormatust liidu suurtes sõlmlennujaamades? c) □ aitab kaasa regionaalarengule? Täpsustage, kuidas aitab tegevusabi kaasa valitud eesmärgi puhul. … … |
|
2.2.2. |
Kas teatatud meede on seotud uue lennujaama käitajaga?
|
|
2.2.3. |
Üksiku tegevusabi puhul: Kas lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas ( 251 ) kui teine kasutamata läbilaskevõimega lennujaam?
|
|
2.2.4. |
Üksiku tegevusabi puhul: Kui vastus punktile 2.2.3 on „jah”: Palun täpsustage teeninduspiirkonna suurus ja kuju. Esitage teave, milles kirjeldatakse eeldatavat mõju kõnealuses teeninduspiirkonnas asuvate teiste lennujaamade lennuliiklusele; Kõnealune teave peaks olema osa abi saava lennujaama äriplaanist ning põhinema adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel. Abikava puhul: a) kinnitage, et ametiasutused kohustuvad hindama eeldatavat mõju kõnealuses teeninduspiirkonnas asuvate teiste lennujaamade lennuliiklusele teabe põhjal, mis on abi saava lennujaama äriplaani osa ning põhineb adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel; b) selgitage meetodit ja kriteeriume, mida riiklikud ametiasutused kasutavad, et hinnata tõenäolist mõju kõnealuste teiste lennujaamade liiklusele. … … |
2.3. Riigi sekkumise vajadus
|
2.3.1. |
Kinnitage, et kõnealuse lennujaama või abikõlblike lennujaamade aastane reisijate arv ei ületa 3 miljonit reisijat (vt ka eespool küsimus nr 1.2.2). … |
2.4. Meetme asjakohasus
|
2.4.1. |
Näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata või et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, ( 252 ) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel ( 253 ): … … |
|
2.4.2. |
Üksiku tegevusabi puhul: Kas abisumma on eelnevalt kindlaks määratud kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku abisaaja äriplaani alusel, 10aastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab 4. aprillil 2014?
Kui jah, siis esitage asjakohane teave äriplaanis. |
|
2.4.3. |
Abikava puhul: Kas abisumma iga juhtumi puhul on eelnevalt kindlaks määratud kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku abisaaja äriplaani alusel, 10aastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab 4. aprillil 2014?
Kui jah, peaks abisaaja andma asjakohast teavet äriplaanis. |
|
2.4.4. |
Kui vastus punktidele 2.4.2 ja 2.4.3 on „ei”, siis täpsustage: a) kulude ja tulude prognoosi määramatuse aste, b) mis tahes teabe asümmeetria, mis takistab riiklikel asutustel abisumma arvutamist eelnevalt äriplaani alusel. … … |
|
2.4.5. |
Kui vastus küsimusele nr 2.4.2 ja 2.4.3 on „ei”, siis kinnitage, et siseturuga kokkusobiva tegevusabi maksimumsumma oli/on määratud mudeli alusel, mis põhineb tegevuse rahastamisvajakul ( 254 ) viie aasta jooksul ajavahemikul 2009-2013. |
|
2.4.6. |
Kas saate kinnitada, et tegevusabi ei suurendata tagantjärele?
|
|
2.4.7. |
Kui vastus eelnevale küsimusele on „ei”, selgitage, miks teie arvates võimalus abi tagantjärele suurendada ei vähendaks motivatsiooni juhtida lennujaama tõhusalt. … … |
2.5. Abi ergutav mõju ja abi proportsionaalsus
|
2.5.1. |
Üksiku tegevusabi puhul kirjeldage, miks on abi puudumise korral tõenäoline, et asjaomase lennujaama majandustegevus väheneb märkimisväärselt. Esitage vajalik teave äriplaani alusel (vt ka punkt 1.2.3), milles võrreldakse kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita (vastupidine stsenaarium), ja võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja lennuliikluse taset. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, mida abi andev asutus kasutas äriplaanide hindamiseks, samuti tõenäosust, et abi puudumise korral oleks majandustegevus asjaomases lennujaamas märkimisväärselt vähenenud, võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja lennuliikluse taset. … … |
|
2.5.2. |
Üksiku tegevusabi puhul tõendage, et lennujaama äriplaani kohaselt on tegevuskulu täielikult kaetud 4. aprilliks 2024. Palun täpsustage äriplaani asjakohaseid põhiparameetreid. Abikavade puhul kinnitage, et abi andev asutus annab üksikut tegevusabi ainult juhul, kui ta on jõudnud järeldusele, et abi saava lennujaama äriplaan näeb ette tegevuskulude täielikku katmist 4. aprilliks 2024. Palun täpsustage, milliseid äriplaani põhiparameetreid abi andev asutus hindab, et iga juhtumi puhul järeldusele jõuda. … … |
|
2.5.3. |
Palun märkige: Üksiku tegevusabi puhul: Abi saava lennujaama esialgne rahastamisvajak 10 aasta jooksul, alustades tegevuskulude katmisest 4. aprillil 2014. üleminekuperioodi alguses ja jõudes tegevuskulu täieliku katmise saavutamiseni 4. aprillil 2024 üleminekuperioodi lõpus. Abikava puhul: kinnitage, et a) abikõlblike lennujaamade rahastamisvajak määratakse kindlaks punktis 2.5.2 kirjeldatud meetodil; b) abikõlblikud lennujaamad peavad näitama, et tegevuskulude täielik katmine saavutatakse 4. aprilliks 2024. … … Maksimaalne lubatav abisumma: … … Rahastamisvajak, mis tegevusabiga kaetakse: … … Ajavahemik, mille jooksul tegevusabi antakse: … … |
2.6. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine
|
2.6.1. |
Palun tõendage, et kõik samas teeninduspiirkonnas asuvad abikõlblikud lennujaamad on võimelised saavutama tegevuskulude täieliku katmise 4. aprilliks 2024. … … |
|
2.6.2. |
Kinnitage, et lennujaam või lennujaamad, sealhulgas kõik investeeringud, mille jaoks abi antakse, on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, mitte ühele konkreetsele kasutajale.
|
|
2.6.3. |
Täpsustage sätteid, mis tagavad, et lennujaamade läbilaskevõime jaotatakse kasutajatele asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. … … |
OSA III.13.C
Täiendava teabe leht – lennuettevõtjatele antav stardiabi
Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes stardiabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega ( 255 ).
Käesolev vorm kehtib nii abikavadest kui ka üksikabist teatamise puhul.
1. Täiendav teave abisaaja, projekti ja abi kohta
1.1. Abisaaja
|
1.1.1. |
Kas abi antakse otse lennuettevõtjale, kes käitab uut lennuliini?
|
|
1.1.2. |
Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral juriidilisi isikut või isikuid, i) kes abi saavad; b) kes vahendavad abi vaheüksusele seoses uut liini käitava lennuettevõtjaga. … … |
|
1.1.3. |
Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage, kuidas riiklikud ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel. … … |
|
1.1.4. |
Üksikabi puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted a) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; b) tema tütarettevõtjatega; c) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid. … … |
|
1.1.5. |
Abisaaja valimine: Palun kirjeldage a) menetlust, millega abisaaja valitakse või on valitud; b) valikumenetluses kasutatud teabevahendi ja avalikustamise taset; c) abikõlblikkuse tingimusi; d) käitamisnõudeid; e) valikukriteeriume. … … |
2. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine
2.1. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse
|
2.1.1. |
Kas stardiabi: a) suurendab uue liini käivitamisega liidu kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi? b) aitab kaasa kaugete piirkondade regionaalarengule? Selgitage, kuidas aitab abi kaasa valitud eesmärgi puhul. … … |
|
2.1.2. |
Kui tegemist on üksikabiga, tõendage, et abiga hõlmatud liin või liinid ei ole juba kaetud kiirrongiteenusega ( 256 ) või sama teeninduspiirkonna teise lennujaama teenustega ( 257 ) võrreldavatel tingimustel. Kui tingimused ei ole võrreldavad, palun selgitage, miks. Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et käesolevas punktis nimetatud tingimus on täidetud iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … |
2.2. Riigi sekkumise vajadus
|
2.2.1. |
Palun märkige, kas stardiabi hõlmab: a) liine, mis ühendavad aastas vähem kui 3 miljoni reisijaga lennujaama ( 258 ) Euroopa ühise lennunduspiirkonna teise lennujaamaga ( 259 ); b) Liine, mis ühendavad kauges piirkonnas asuvat lennujaama teise lennujaamaga (Euroopa ühise lennunduspiirkonna territooriumil või väljaspool seda sõltumata asjaomaste lennujaamade suurusest; c) Liine, mis ühendavad lennujaama, kus on rohkem kui 3 miljonit reisijat aastas ja vähem kui 5 miljonit reisijat aastas ja mis ei asu kaugetes piirkondades. Kõnealuse juhtumi puhul esitage nõuetekohaselt põhjendatud konkreetsed asjaolud; d) muu (täpsustage). … … |
|
2.2.2. |
Üksikabi puhul märkige abikõlblike uute liinidega seotud lennujaamade asukoht. … … |
|
2.2.3. |
Kui üksikabi korral antakse stardiabi lennuliinidele, mis ühendavad lennujaama, mis ei asu kauges piirkonnas, teise lennujaamaga, esitage järgmised reisijateveo andmed seoses uu(t)e liini(de)ga ühendatud lennujaamadega: a) lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud rohkem kui kaks majandusaastat: tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal. b) lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud vähem kui kaks majandusaastat: prognoositav keskmine reisijate arv aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal. Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:
Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul; nt lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada lennujaama kohta eraldi. |
|
2.2.4. |
Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus hindab lennujaama asukoha, reisijateveo andmete ja liinide alusel, kas on vaja riigi sekkumist iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … … |
2.3. Meetme asjakohasus
|
2.3.1. |
Üksikabi puhul: näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata ja et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, ( 260 ) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (260) : … … |
|
2.3.2. |
Üksikabi korral, kui toetusesaaja on eelnevalt koostatud äriplaani abi saava lennuliini kohta: esitage äriplaan. Äriplaanis peab olema märgitud, kas kõnealune lennuliin evib väljavaadet muutuda lennuettevõtja jaoks ilma riigi vahenditeta kasumlikuks pärast kolme aastat. … … |
|
2.3.3. |
Kui üksikabi puhul ei ole eelnevalt koostatud äriplaani, siis: esitage dokument, mis näitab, et lennuettevõtja on pöördumatult võtnud kohustuse käitada liini vähemalt ajavahemikul, mis on sama pikk kui stardiabi saamise aeg. … … |
|
2.3.4. |
Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus hindab meetme kohasust iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … … |
2.4. Ergutav mõju ja meetme proportsionaalsus
|
2.4.1. |
Üksikabi puhul kirjeldage (võimaluse korral äriplaani alusel), miks on abi puudumise korral tõenäoline, et kõnealuse lennuettevõtja majandustegevus asjaomases lennujaamas ei laiene. … Abikavade puhul kirjeldage, millist meetodit abi andev asutus kohaldab, et hinnata abi puudumise korral tõenäosust, et kõnealuse lennuettevõtja majandustegevus asjaomases lennujaamas ei laiene. … … |
|
2.4.2. |
Üksikabi puhul kinnitage, et uus liin alustab või alustas tegevust alles pärast abitaotluse esitamist abi andvale asutusele ja esitage järgmised dokumendid: a) abitaotluse koopia, mille abisaaja saatis abi andvale asutusele; b) dokumentaalsed tõendid uute liinide tegevuse alustamise kohta. Abikava puhul kinnitage, et uus liin alustab tegevust alles pärast abitaotluse esitamist abi andvale asutusele. … |
|
2.4.3. |
Kinnitage, et abi antakse iga liini puhul maksimaalselt kolm aastat. … … |
|
2.4.4. |
Täpsustage abi osakaal, mis on abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest ( 261 ). Mõlemad arvud tuleb väljendada nüüdispuhasväärtuses abi andmise hetkel ning enne maksu või muude kulude mahaarvamist. … … |
|
2.4.5. |
Täpsustage sätteid, millega välditakse ülemäärast hüvitamist ja tagatakse ülemääraste summade tagasinõudmine abi saavalt lennuettevõtjalt. … … |
|
2.4.6. |
Palun täpsustage, millised meetmed on võetud, et vältida abi saava lennuettevõtja muude kõnealus(t)est lennujaama(de)st lähtuvate ja sinna suunduvate liinide ristsubsideerimist. … … |
2.5. Põhjendamatu negatiivse mõju vältimine konkurentsile ja kaubandusele
|
2.5.1. |
Üksikabi puhul: kinnitage, et ühendus (näiteks linnadevaheline), mille jaoks soovitakse uus liin avada, ei ole juba kaetud kiirrongiliiniga või sama teeninduspiirkonna teise lennujaamaga võrreldavatel tingimustel, eelkõige reisi pikkust silmas pidades. Vt ka punkt 2.1.2. Abikava puhul: selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et käesolevas punktis nimetatud tingimus on täidetud iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … … |
|
2.5.2. |
Esitage tõendid, et kavatsedes anda mõnele lennuettevõtjale stardiabi uue liini avamiseks (olenemata sellest, kas seda tehakse lennujaama kaudu), on riiklik ametiasutus teatanud või teatab oma plaanidest piisava aja jooksul ja asjakohaselt avalikustades, et kõik huvitatud lennuettevõtjad saaksid oma teenuseid pakkuda. … … |
|
2.5.3. |
Kinnitage, et kõnealust stardiabi ei saa ühendada muu riigiabiga, mis on antud sama liini käitamiseks. … … |
OSA III.13.D
Täiendava teabe leht – sotsiaalset laadi abi õhutranspordi teenustele aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti a alusel
Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes sotsiaalsest abist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega ( 262 ).
1. Teave abisaaja(te), projekti ja abi kohta
|
1.1. |
Selgitage teatatava meetme sotsiaalset eesmärki või eesmärke ja miks olete seisukohal, et meede saavutab selle eesmärgi või need eesmärgid. … … |
|
1.2. |
Kavandatud abi üksikasjad
|
OSA III.13.E
Täiendava teabe leht meretranspordile antava abi kohta
Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes meetmest, mis on hõlmatud ühenduse suunistega meretranspordile antava riigiabi kohta ( 265 )(edaspidi „suunised”).
1. Kava liik
Kas kava hõlmab järgmisi meetmeid:
a) tonnaažimaksuga maksustamine
b) sotsiaalmaksude vähendamine
c) kohalike maksude vähendamine
d) registreerimistasude vähendamine
e) koolitusabi
f) veoautode maanteedelt mereteedele viimise abi
g) avalike teenuste leping või selle sõlmimine
h) sotsiaalset laadi abi
i) muu (palun kirjeldage):
…
2. Teave abikõlblikkuse kohta
Punkti 1 kategooriate a, b, c, d, e, ja f puhul vastake punktidele 2.2 – 2.7:
2.1. Millised on äriühingute abikõlblikkuse nõuded?
…
…
2.2. Millised on laevade abikõlblikkuse nõuded? Eelkõige, kas on lipuga seotud kohustusi? Millised on laevastiku lipuga seotud kohustused ettevõtjate puhul, kes kasutavad tonnaaži alusel maksustamise kava pärast 17. jaanuari 2004? Kas lipuga seotud kohustusi kohaldatakse kogu abisaava ettevõtja laevastiku kohta või üksnes talle kuuluva laevastiku ja laevapereta prahitud laevastiku puhul?
…
…
2.3. Millised on abikõlblikkuse tingimused laevapereta prahitud laevastiku puhul?
…
…
2.4. Millised on abikõlblikkuse tingimused aja või reiside alusel prahitud laevastiku puhul?
…
…
2.5. Kui see on asjakohane, kirjeldage, millised on meremeeste suhtes kohaldatavad abikõlblikkuse nõuded.
…
…
2.6. Kirjeldage abikõlblike tegevuste loetelu. Kas kord käsitleb:
|
pukseerimist? |
□ süvendamist? |
Üldisemalt, kas abikava hõlmab muid tegevusi kui kaupade ja reisijate merevedu?
…
…
2.7. Millised on kaitsemeetmed, et vältida abi ülekandumist sama äriühingu muudele tegevustele?
…
…
Punkti 1 kategooria g puhul:
2.8. millised on avalike teenuste osutajate kohustused, hüvitiste arvutamise meetod, pakkumismenetluses esitatud erinevad pakkumised ning määratud äriühingu valimise põhjused?
…
…
Punkti 1 kategooria h puhul:
2.9. millised on asjaomased marsruudid, kasutajate arv ja üksiktoetuste andmise tingimused?
…
…
3. Teave abi osakaalu kohta
|
3.1. |
Millised on mehhanismid, et tagada kinnipidamine abi ülemmäärast, mis on määratletud juhendi 11. peatükis? Kuidas asjaomaseid andmeid dokumenteeritakse? … … |
Punkti 1 kategooria a puhul palun vastake punktidele 3.2 – 3.7:
3.2. Milliste määrade põhjal arvutatakse maksustatav tulu 100 netotonni kohta?
Kuni 1 000 netotonni …
1 001 kuni 10 000 netotonni …
10 001 kuni 20 000 netotonni …
Rohkem kui 20 001 netotonni …
3.3. Kas äriühingute abikõlblike ja abikõlbmatute tegevuste kohta kehtib eraldi raamatupidamise nõue?
…
…
3.4. Kuidas koheldakse kontserne ja kontsernisiseseid tehinguid?
…
…
3.5. Mil määral on tulud abitegevustest hõlmatud tonnaažimaksu kavaga?
…
…
3.6. Kas on olemas maksustamise erieeskirjad laevade puhul, mida hakatakse tonnaaži alusel maksustama, olukorras, kus nende turuväärtus ületab nende maksude väärtust?
…
…
3.7. Kas laevandusettevõtjate direktorite ja osanike tulude suhtes kohaldatakse liikmesriigi üldiste maksueeskirjade tavalist maksustamise taset?
…
…
Punkti 1 kategooriate b, c, ja d puhul palun vastake punktidele 3.8 – 3.10:
3.8. Kui suur on abi osakaal arvutatuna sotsiaalmaksude, riigimaksude, maksude või tasude põhjal, mida meremees või laevaomanik oleks tavapäraselt pidanud maksma?
…
…
3.9. Millise kõrgeima tasemega on punktis 3.8 nimetatud maksed, tasud või maksud piiratud?
…
…
3.10. Kas puksiiride ja süvenduslaevade puhul on abi rangelt piiritletud meretranspordialase tegevuse osas?
…
…
3.11. Punkti 1 kategooria e puhul: kui suur on abi osatähtsus koolituskulude või koolitatava palgakulude põhjal?
…
…
3.12. Punkti 1 kategooria f puhul: kui suur on abi määr tonnkilomeetri kohta?
…
…
3.13. Punkti 1 kategooria h puhul: kui suur on üksiktoetuste määr?
…
…
III.14 OSA
KALANDUS- JA VESIVILJELUSSEKTORILE ANTAVA ABI LISATEABELEHT
Käesolevat lisateabelehte tuleb kasutada kõikidest abikavadest või üksiktoetustest teatamiseks, mida käsitletakse suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris (edaspidi „suunised”).
ABIKAVA või ÜKSIKABI EESMÄRGID (märkige sobivad ristiga ja lisage nõutav teave):
Käesolevas osas järgitakse suuniste punkti 4 alapunktide järjekorda: „Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks”.
Suuniste punkt 4.1. Abi, mida antakse grupierandi määrusega hõlmatud meetmeliikide puhul
Kehtivad kaks grupierandi määrust: komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008, ( 266 ) mida kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelussektoris, ja komisjoni üldine grupierandi määrus (EÜ) nr 800/2008, ( 267 ) mida kohaldatakse kõigis sektorites.
Seepärast ei tuleks sellisest abist põhimõtteliselt teatada.
Määruse (EÜ) nr 736/2008 põhjenduse 6 ja määruse (EÜ) nr 800/2008 põhjenduse 7 kohaselt ei tohiks need määrused siiski piirata liikmesriikide võimalust teatada riigiabist, mille eesmärgid vastavad kõnealuste määrustega hõlmatud eesmärkidele.
Lisaks ei tohi järgmist liiki abi suhtes kohaldada määrustega (EÜ) nr 736/2008 ja (EÜ) nr 800/2008 ette nähtud vabastust: abi, mis ületab määruse (EÜ) nr 736/2008 artikli 1 lõikes 3 või määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklis 6 osutatud künniseid või millel on teatavad omadused, eelkõige abi, mida antakse muudele kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, abi raskustes olevatele ettevõtjatele, mitteläbipaistev abi, abi ettevõtjale, kellel on täitmata komisjoni varasema otsuse alusel abi tagasimaksmiseks esitatud korraldus, millega abi on tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks.
|
|
Sama liiki abi kui määruse (EÜ) nr 736/2008 alusel antav abi. |
|
|
Sama liiki abi kui määruse (EÜ) nr 800/2008 alusel antav abi. |
|
|
Abi, mis ületab kindlaksmääratud ülempiiri. |
|
|
Abi, mida antakse muudele kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. |
|
|
Abi, mis ei ole läbipaistev. |
|
|
Abi ettevõtjale, kelle suhtes kehtiv korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. |
|
|
Muud iseloomustavad tunnused: täpsustage. |
Liikmesriikidel palutakse esitada üksikasjalik ja põhjendatud selgitus, miks seda abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks.
Suuniste punkt 4.2. Teatavate horisontaalsuuniste reguleerimisalasse kuuluv abi
Liikmesriigil palutakse osutada asjakohastele suunistele, mida peetakse võimalikuks kohaldada asjaomaste abimeetmete suhtes, ning samuti üksikasjalik ja põhjendatud selgitus, miks seda abi saab pidada kõnealuste suunistega kokkusobivaks.
Liikmesriigil palutakse täita ka muud asjaomased kokkuvõtliku teabe lehed, mis on lisatud käesolevale määrusele.
— Koolitusabi – leht III.2 osas;
— tööhõivealane abi – leht III.3 osas;
— uurimis- ja arendustegevusalane abi – leht III.6.A või III.6.B osas, vastavalt vajadusele;
— abi raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks – leht III.7 või III.8 osas, vastavalt vajadusele;
— keskkonnaalane abi – leht III.10 osas.
Suuniste punkt 4.3. Abi kalalaevade pardal tehtavateks investeeringuteks
Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) ( 268 ) artikli 25 lõigetes 2 ja 6 sätestatud tingimustele..
Samuti palutakse esitada põhjendus, miks seda abi ei käsitata kõnealusest fondist kaasrahastatava rakenduskava osana.
Suuniste punkt 4.4. Loodusõnnetuse, erakorraliste sündmuste või eripäraste ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi
Liikmesriigil palutakse esitada järgmine teave, mis tõendab abi vastavust nõuetele:
— üksikasjalik teave loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse toimumise kohta, sh tehnilised ja/või teaduslikud aruanded;
— juhtumi ja kahjude vahelise põhjusliku seose tõendus;
— kahjude arvutamise meetod;
— muud tõendusvahendid.
Suuniste punkt 4.5. Maksuvabastus ja tööjõuga seotud kulud väljaspool ühendust tegutsevate ühenduse kalalaevade puhul
Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust suuniste punkti 4.5 tingimustele.
Kõnealune teave peab eelkõige hõlmama üksikasju, mis kinnitavad kavaga seotud laevade kalalaevade registrist kustutamise ohtu.
Suuniste punkt 4.6. Maksutaolistest lõivudest rahastatav abi
Liikmesriigil palutakse:
— näidata, kuidas maksutaolistest lõivudest saadud summasid kasutatakse ja
— näidata, kuidas ja millisel alusel on nende kasutamine kokkusobiv riigiabi eeskirjadega.
Lisaks tuleb liikmesriigil näidata, kuidas kõnealuseid kavasid kohaldatakse nii omamaiste kui ka importtoodete suhtes.
Suuniste punkt 4.7. Äärepoolseimate piirkondade kalandustoodete turustamiseks antav abi
Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust kõnealuse punkti tingimustele ja nõukogu 21. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 791/2007 (millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava) ( 269 ) asjakohastele tingimustele.
Suuniste punkt 4.8. Äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikele antav abi
Liikmesriigil palutakse esitada teave, mis tõendab abi vastavust kõnealuse punkti tingimustele ning nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 639/2004 (ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta) ( 270 ) ja nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) ( 271 ) asjakohastele tingimustele.
Suuniste punkt 4.9. Muudeks meetmeteks antav abi
Liikmesriigil palutakse väga täpselt kirjeldada abi liiki ja eesmärke.
Lisaks palutakse esitada üksikasjalik ja põhjendatud selgitus abi vastavuse kohta suuniste punkti 3 tingimustele ning põhjendada, kuidas see abi vastab ühise kalanduspoliitika eesmärkidele.
ÜLDPÕHIMÕTTED
Liikmesriigil palutakse kinnitada, et abi ei anta tegevusele, mida abisaaja on juba alustanud, ega tegevusele, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes.
Liikmesriigil palutakse kinnitada, et abi ei anta juhtudel, kus ei peeta kinni ühenduse õigusaktidest ega eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest.
Sellega seoses palutakse liikmesriigil kinnitada, et abimeetmes on selgelt sätestatud, et abi andmise jooksul vastavad abisaajad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele ning juhul, kui abi andmise jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusega.
Liikmesriigil palutakse kinnitada, et abi kestus on maksimaalselt kümme aastat või vastasel korral, et ta kohustub abist uuesti teatama hiljemalt kaks kuud enne seda, kui möödub kümme aastat selle jõustumisest.
MUUD NÕUDED
Liikmesriigil palutakse esitada koos teatisega esitatud täiendavate dokumentide (nt sotsiaal-majandusandmed abi saavate piirkondade kohta, teaduslikud ja majanduslikud põhjendused) nimekiri ja sisukokkuvõte.
Liikmesriigil palutakse märkida, et kõnealune abi ei kumuleeru muu abiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks või kahjude kompenseerimiseks.
Kui kumuleerub, palutakse liikmesriigil esitada viited abile (abikava või üksikabi), millega kõnealune abi kumuleerub, ja näidata, et kogu antud abi on kooskõlas asjaomaste eeskirjadega. Seepärast peab liikmesriik arvesse võtma igasuguse riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi.
II LISA
LIHTSUSTATUD TEATISE VORM
III.A LISA
(olemasoleva riigiabi standardne aruandevorm)
(Käesolev vorm hõlmab kõiki sektoreid peale põllumajanduse)
Selleks et veelgi lihtsustada ja parandada riigiabi iga-aastast aruandlust, edastab komisjon liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks eelvormindatud interneti- ja juurdepääsupõhise platvormi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi olemasolevate abikavade ja üksikabi kohta. Liikmesriigid peavad kontrollima teavet ja esitama selle sama aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t ( 272 ) riigiabi andmed aasta t – 1 kohta.
Suurema osa platvormis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t – 1) kulutused.
Andmed, näiteks abi eesmärk ja sektor, millele abi on suunatud, peavad osutama abi kinnitamise ajale ning olema seotud õigusaktiga, mis on abi andmise aluseks.
Lisada tuleb järgmine teave:
1) Nimetus
2) Abi number
3) Eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu)
4) Sektor
Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l ( 273 ) (kolmenumbrilisel tasandil).
5) Eesmärk
6) Piirkond või piirkonnad
Abi võib selle heakskiitmise ajal eraldada ainult konkreetsele piirkonnale või piirkondade rühmale vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a või c.
7) Abimeetme(te) kategooria
Eristada tuleb erinevaid kategooriaid (toetus, subsideeritud teenused, intressitoetus, laen, garantii, maksusoodustus, tagasimakstavad ettemaksed, aktsiakapitalis osalemine, muu)
8) Abi liik
Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksikabi (sihtotstarbeline üksikabi).
9) Kulud
Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksusoodustuste korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta tuleb esitada eraldi arvulised näitajad, nt toetused ja laenud. Arvulised näitajad tuleks esitada liikmesriigis aruandlusperioodil kehtinud vääringus. Kulutused esitatakse perioodide t – 1, t – 2, t – 3, t – 4 ja t – 5 kohta.
III.B LISA
Olemasoleva riigiabi standardne aruandevorm
(Käesolev vorm hõlmab põllumajandussektorit)
Selleks et veelgi lihtsustada ja parandada riigiabi iga-aastast aruandlust, edastab komisjon liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks eelvormindatud interneti- ja juurdepääsupõhise platvormi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi olemasolevate abikavade ja üksikabi kohta. Liikmesriigid peavad kontrollima teavet ja esitama selle sama aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t ( 274 ) riigiabi andmed aasta t – 1 kohta.
Suurema osa platvormis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksikabi andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t – 1) kulutused.
Andmed, näiteks abi eesmärk ja sektor, millele abi on suunatud, peavad osutama abi kinnitamise ajale ning olema seotud õigusaktiga, mis on abi andmise aluseks.
Lisada tuleb järgmine teave:
1) Nimetus
2) Abi number
3) Eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu)
4) Sektor
Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l ( 275 ) (kolmenumbrilisel tasandil).
5) Eesmärk
6) Piirkond või piirkonnad
Abi võib selle heakskiitmise ajal eraldada ainult konkreetsele piirkonnale või piirkondade rühmale vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a või c.
7) Abimeetme(te) kategooria
Eristada tuleb erinevaid kategooriaid (toetus, subsideeritud teenused, intressitoetus, laen, garantii, maksusoodustus, tagasimakstavad ettemaksed, aktsiakapitalis osalemine, muu)
8) Abi liik
Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksikabi (sihtotstarbeline üksikabi).
9) Kulud
Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksusoodustuste korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Kui maksed ei ole kättesaadavad esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta tuleb esitada eraldi arvulised näitajad, nt toetused ja laenud. Arvulised näitajad tuleks esitada liikmesriigis aruandlusperioodil kehtinud vääringus. Kulutused esitatakse perioodide t – 1, t – 2, t – 3, t – 4 ja t – 5 kohta.
10) Abi määrad ja saajad
Liikmesriikidel tuleb näidata:
— abi liikide ja piirkondade lõikes tegelikult antava abi määr;
— abisaajate arv;
— keskmine abi summa saaja kohta.
III C LISA
ANDMED, MIS PEAVAD SISALDUMA KOMISJONILE ESITATAVAS ARUANDES
Aruanded esitatakse elektroonilises vormis. Aruanded sisaldavad järgmisi andmeid:
|
1. |
Abikava pealkiri, komisjoni abi number ning viide komisjoni otsusele. |
|
2. |
Kulutused. Arvulised näitajad tuleb esitada eurodes või asjakohasel juhul riigi vääringus. Maksukulude korral tuleb esitada iga-aastane saamata jäänud maksutulu. Kui täpsed näitajad ei ole saadaval, tuleb esitada hinnangulised saamata jäänud tulud. Näidake aruandeaastal kava iga abimeetme (nt toetus, sooduslaen, garantii jms) kohta eraldi: |
|
2.1. |
uute abiprojektide kohustused, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- või muu tulu, andmed garantiide jms kohta. Garantiiskeemide korral tuleb esitada antud uute garantiide koguarv; |
|
2.2. |
uute ja käimasolevate projektide tegelikud maksed, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- ja muu tulu, andmed garantiide jm kohta. Garantiiskeemide korral tuleb esitada järgmised andmed: vabastamata garantiide kogusumma, preemiatest saadud tulu, tagasinõudmised, makstud hüvitised, kava töötulemus vaadeldaval aastal; |
|
2.3. |
abistatud projektide ja/või ettevõtete arv; |
|
2.4. |
järgmised hinnangulised kogusummad: — kalalaevade kolmandatele riikidele üleandmise teel nende alaliseks kasutuselt kõrvaldamiseks antud abi; — kalastustegevuse ajutiseks peatamiseks antud abi; — kalalaevade uuendamiseks antud abi; — kalalaevade moderniseerimiseks antud abi; — kasutatud laevade ostmiseks antud abi; — sotsiaal-majanduslikeks meetmeteks antud abi; — loodusõnnetuste või erandlike juhtumite põhjustatud kahju hüvitamiseks antud abi; — äärepoolseimatele piirkondadele antud abi; — maksutaoliste lõivude kaudu antud abi; |
|
2.5. |
punktis 2.1 loetletud summade piirkondlik jagunemine sihtala 1 piirkondadena määratletud ning muude alade lõikes; |
|
3. |
Muud andmed ja märkused. |
IV LISA
( 1 ) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
( 2 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
( 3 ) EÜT L 300, 5.11.2002, lk 42.
( 4 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
( 5 ) NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktid, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Liidu majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
( 6 ) Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( 7 ) Partner- ja seotud ettevõtjate puhul palun pange tähele, et abisaaja kohta teatatud arvudes tuleb arvestada seotud ettevõtjate ja/või partnerettevõtjate töötajate arvu ja finantsandmeid
( 8 ) Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
( 10 ) Loa saanud või grupierandiga hõlmatud kavale komisjoni poolt antud registreerimisnumber.
( 11 ) Vastavalt nõukogu 13. juuli 2015 aasta määruse (EL) 2015/1589, (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9)) artikli 1 punktile e tähendab üksikabi sellist abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antavat abi, millest tuleb teatada.
( 12 ) Abi andmiseks õiguslikult siduva kohustuse võtmise kuupäev.
( 13 ) Põllumajandussektorile ning kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi puhul nõutakse teavet ühiste hindamispõhimõtete täitmise kohta punktis III.12 (täiendava teabe leht riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades) ja punktis III.14 (täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi kohta).
( 14 ) Komisjoni teatis, millega muudetakse järgmisi komisjoni teatisi: ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, regionaalabi suunised aastateks 2014-2020 filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta, suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta ning suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 198, 27.6.2014, lk 13).
( 15 ) Toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, riskifinantseerimine, muu (palun täpsustage). Kui abi antakse mitme meetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.
( 16 ) Kõnealusest nõudest võib vabastada alla 500 000 euro suuruse üksikabi puhul. Maksusoodustusena antava abi korral võidakse teave üksikabi summade kohta esitada järgmiste järkude kujul (miljonites eurodes): [0,5–1 miljonit]; [1–2 miljonit]; [2–5 miljonit]; [5–10 miljonit]; [10–30 miljonit]; [30 ja enam miljonit].
( 17 ) Kavandatud abi kogusumma, mis on väljendatud riigivääringus täissummana. Maksumeetmete puhul hinnanguline üldine tulu vähenemine maksusoodustuste tõttu. Kui keskmine riigiabi abikava aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, täita hindamist käsitlev osa [vt joonealust märkust nr 18].
( 18 ) Kui keskmine aastane riigiabi eelarve ületab 150 miljonit eurot, täitke palun selle kohta teatise punkt, mis käsitleb hindamist. Hindamise nõue ei kehti abikavade puhul, mida on käsitletud täiendava teabe lehel põllumajandusliku abi kohta.
( 19 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) ning komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, 27. juuni 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).
( 20 ) Komisjoni poolt keskselt hallatav liidu toetus, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Kui selline liidu toetus on kombineeritud muu riikliku toetusega, siis võetakse teavitamiskünnistest ja abi ülemmäärast kinnipidamise kontrollimisel arvesse ainult riigiabi, tingimusel et riikliku rahastamise kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei tohi olla suurem kui kohaldatavate ELi eeskirjadega sätestatud maksimaalne rahastamise määr.
( 21 ) Hindamise nõue ei kehti abikavade puhul, mida on käsitletud täiendava teabe lehel põllumajandusliku abi kohta.
( 22 ) Suuniste saamiseks vt komisjoni talituste töödokument „Riigiabi hindamise ühine metoodika”, SWD (2014) 179 final, 28.5.2014, http://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/state_aid_evaluation_methodology_en.pdf.
( 23 ) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus ((EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.)
( 24 ) Vt ELi toimimise lepingu artikkel 339, mille osutatakse „informatsioonile, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente”. Euroopa kohtud on „ärisaladust” üldiselt määratlenud kui teavet, „mille avaldamine mitte ainult avalikkusele, vaid ka mõnele muule isikule kui teabe esitaja, võib teabe esitaja huve tõsiselt kahjustada”, vt otsus kohtuasjas T-353/94, Postbank vs. komisjon, ECLI:EU:T:1996:119 p 87
( 25 ) Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes (ELT C 392, 19.12.2012, lk 1).
( 26 ) Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT C 158, 5.6.2012, lk 4).
( 27 ) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).
( 28 ) Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4).
( 29 ) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8, 11.1.2012, lk 4).
( 30 ) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.
( 31 ) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
( 32 ) Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).
( 33 ) ELT C 25, 26.1.2013, lk 1.
( 34 ) Määratletud nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruses (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).
( 35 ) VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.
( 36 ) Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks;
( 37 ) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
( 38 ) RAG p 94 ei kohaldata VKEde puhul ja ettevõtete omandamise korral.
( 39 ) Regionaalabi suuniste punktiga 101 on ette nähtud, et abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abistatava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:
— seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
— vara peab olema amortiseeritav;
— see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt.
Regionaalabi suuniste punktis 102 on ette nähtud, et immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
( 40 ) Meetodi kohta vt komisjoni teatis 25 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuar 2007 (ELT C 317, 23.12.2006, lk 2) ja komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).
( 41 ) Abisumma(d) ja abikõlblikud kulud tuleks esitada nii nominaal- kui ka diskonteeritud väärtuses.
( 42 ) Selleks võite viidata RAG punktis 40 loetletud kriteeriumidele ja/või abisaaja äriplaanile.
( 43 ) Seda punkti ei kohaldata subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või riigiosaluse korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi eeskirja alusel antud riikliku toetuse korral.
( 44 ) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
( 45 ) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised, aktsiate ostmine või mõnel muul viisil kapitali andmine soodsatel tingimustel.
( 46 ) Sisemise tulumäära arvutamise aluseks olev ajavahemik peaks vastama ajaarvestusele, mida tööstus sarnaste projektide korral tavaliselt arvestab.
( 47 ) Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kasusid, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning ka palgaerinevusi. Kui muu asukoht paikneb EMPs, siis ei võeta arvesse selles kohas antud toetusi.
( 48 ) Üksikasjad kõigi klassifikaatorite kohta on kättesaadavad Eurostati klassifikaatorite andmebaasis, mis praegu asub aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/data/classifications.
( 49 ) Turu ebatõhusust mõõdetakse tavaliselt võrdluses EMP SKPga viimasel kolmel aastal enne projekti algust (võrdlusmäär); selle saab määrata ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla asjaomaste turgude prognoositav kasv ja eeldatav tootmisvõimsuse rakendamise aste, samuti tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali kaudu.
( 50 ) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).
( 51 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 52 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
( 53 ) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
( 54 ) Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).
( 55 ) VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.
( 56 ) Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks.
( 57 ) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
( 58 ) Teatamiskünnis on määratletud RAGi punkti 20 alapunktis n.
( 59 ) Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringu puhul abikõlblikud.
( 60 ) Seda sätet ei pea kohaldama VKEde puhul ja ettevõtte omandamise korral.
( 61 ) Regionaalabi suuniste punktiga 101 on ette nähtud, et abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abistatava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:
— seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
— vara peab olema amortiseeritav;
— see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt.
Regionaalabi suuniste punktis 102 on ette nähtud, et immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
( 62 ) Rakenduskava (või maaelu arengu programm) on määratletud seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF).
( 63 ) Seda punkti ei kohaldata subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või riigiosaluse korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi eeskirja alusel antud riikliku toetuse korral.
( 64 ) Siin võib viidata muu hulgas kavandatud abikava mõjuhindamistele või sarnaste abikavade järelhindamistele.
( 65 ) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
( 66 ) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
( 67 ) Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.
( 68 ) Selleks, et komisjon saaks hinnata tõenäolisi negatiivseid mõjusid, võib liikmesriik esitada mis tahes temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised (RAG punkt 125).
( 69 ) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.
( 70 ) VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.
( 71 ) Arvestage palun sellega, et tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kauba transpordi lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi tohib anda ainult kooskõlas abi andmise ajal kehtiva üldise grupierandi määrusega.
( 72 ) ELT C 198, 27.6.2014, lk 1.
( 73 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 74 ) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
( 75 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
( 76 ) Ilma et see piiraks ainulaadsete või spetsialiseeritud toodete või teenuste väljatöötamisel ja hilisemal ostmisel kohaldavat korda.
( 77 ) Kui abitaotlus hõlmab abi teadus- ja arendusprojekti jaoks, ei välista see tingimus potentsiaalse abisaaja eelnevaid teostatavusuuringuid, mida abitaotlus ei hõlma.
( 78 ) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.
( 79 ) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
( 80 ) See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.
( 81 ) Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
( 82 ) See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.
( 83 ) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) või mis tahes tulevane teatis, mis seda asendab.
( 84 ) Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.
( 85 ) Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.
( 86 ) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
( 87 ) See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.
( 88 ) Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
( 89 ) See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.
( 90 ) Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstidega ja võla vähendamisega olemasolevate võlausaldajate poolt.
( 91 ) Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.
( 92 ) Alternatiivne stsenaarium võib hõlmata näiteks järgmist: võlgade ümberkorraldamine, varade võõrandamine, erakapitali kaasamine, müük konkurendile või osadeks jaotamine, igal juhul kas maksejõuetus-, ümberkorraldamis- või muu menetluse raames.
( 93 ) Vt ka suuniste punkt 56.
( 94 ) Vt ka suuniste punkt 64.
( 95 ) Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel.
( 96 ) Näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu.
( 97 ) Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.
( 98 ) Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.
( 99 ) Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.
( 100 ) See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad abisaaja tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ELi ettevõtjatele, järgides ELi õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.
( 101 ) Vt suuniste punktid 32–35 meetmete liikide kohta, mis on hõlmatud mõistega „ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi”.
( 102 ) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
( 103 ) Määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/6/EÜ, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( 104 ) „väiksem riigi osalusega ettevõtja” on sõltumatu otsustusõigusega majandusüksus, mis ei kvalifitseeru soovituse 2003/361/EÜ kohaselt väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks ainuüksi asjaolu tõttu, et 25 % või enamat selle kapitalist või hääleõigustest kontrollivad kas otse või kaudselt, üksi või ühiselt üks või mitu avaliku sektori asutust.
( 105 ) See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.
( 106 ) Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
( 107 ) See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.
( 108 ) Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstidega ja võla vähendamisega olemasolevate võlausaldajate poolt.
( 109 ) Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.
( 110 ) Alternatiivne stsenaarium ei tohiks hõlmata riigiabi. See võib hõlmata näiteks järgmist: võlgade ümberkorraldamine, varade võõrandamine, erakapitali kaasamine, müük konkurendile või osadeks jaotamine, igal juhul kas maksejõuetus-, ümberkorraldamis- või muu menetluse raames.
( 111 ) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) või mis tahes tulevane teatis, mis seda asendab.
( 112 ) Kooskõlas suuniste punkti 115 alapunktiga e ei pea kõnealune kava sisaldama kõiki elemente, mis on sätestatud suuniste punktides 47–52, kuid selles tuleb kindlaks määrata vähemalt meetmed, mida abisaaja peab võtma oma pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ilma riigi toetuseta.
( 113 ) Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel.
( 114 ) Näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu.
( 115 ) Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.
( 116 ) Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.
( 117 ) Liikmesriikidel ei ole kohustust nõuda selliseid meetmeid väikeettevõtjatelt, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades ei ole konkreetses sektoris ette nähtud teisiti. Väikeettevõtjad ei tohiks oma tegevusmahtu ümberkorraldamise käigus üldjuhul siiski suurendada.
( 118 ) Võõrandamisi, mahakandmisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks, ei peeta üldjuhul piisavaks.
( 119 ) Sellised meetmed peaksid toimuma turul või turgudel, kus abisaajal on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turupositsioon, eelkõige märkimisväärse ülevõimsusega turgudel.
( 120 ) Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.
( 121 ) See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad abisaaja tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ELi ettevõtjatele, järgides ELi õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.
( 122 ) Komisjoni teatis filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (ELT C 332, 15.11.2013, lk 1).
( 123 ) Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).
( 124 ) „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010) 2020).
( 125 ) Üksikasjalikku teavet vt lairibasuuniste punktid 56–60.
( 126 ) Üksikasjalikku teavet vt lairibasuuniste punktid 82–85.
( 127 ) Vt näiteks komisjoni suunised kiire lairibaühenduse investeeringute kohta (http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/broadband2011/broadband2011_en.pdf)
( 128 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
( 129 ) Näiteks valitud investeerimis- ja ärimudelit, geograafilise sekkumispiirkonna suurust ja tunnuseid ning projektikulude piiramise meetmeid.
( 130 ) Loetelu komisjoni otsustest lairibaühendusele antava riigiabi kohta on kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi kodulehel: http://ec.europa.eu/competition/sectors/telecommunications/broadband_decisions.pdf.
( 131 ) ELT C 200, 28.6.2014, lk 1. Teatav teave käesoleva täiendava teabe lehe kasutamise kohta põllumajandus ning kalandus- ja vesiviljelussektoris on esitatud EEAG punktis 14.
( 132 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 133 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
( 134 ) Vt EEAG punkt 3.7 keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antav abi.
( 135 ) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatava meetme puhul võivad liikmesriigid tugineda keskkonna- või energiapoliitika eesmärkide määratlemisel asjaomastes rakenduskavades kasutatud arutluskäigule.
( 136 ) Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik
( 137 ) Kavade asjakohasuse tõendamiseks võib liikmesriik toetuda ka varasemate hindamiste tulemustele, nagu on kirjeldatud EEAG peatükis 4.
( 138 ) „Tööde algus” on määratletud EEAG punkti 19 lõikes 44.
( 139 ) Seda nõuet ei kohaldata VKEde puhul ja see ei piira ergutava mõju hindamist riigiabi puhul, mida antakse energiatõhususe meetmetele, mis on ette nähtud või ellu viidud energiaauditi tulemusel või mis tulenevad muudest vahenditest (vt EEAG punktid 56 ja 57).
( 140 ) Täpsema teabe saamiseks vt EEAG punktid 72–76.
( 141 ) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase (mis vastab kehtivatele liidu kohustuslikele normatiividele), mida on võimalik teha ilma abita. Vt EEAG punkti 73 alapunkt b. Näiteks vt EEAG 2. lisas esitatud loetelu. Kui võrdlusinvesteering ei ole loetletud 2. lisas, siis palun selgitage ja põhjendage selle asjakohasust.
( 142 ) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
( 143 ) (Vt EEAG 2. lisa) Täiendavad investeerimiskulud koosnevad investeerimise lisakuludest, mis on vajalikud liidu normatiividega nõutud keskkonnakaitse taseme ületamiseks.
( 144 ) Liidu normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse saavutamiseks vajalike investeeringute kulud ei ole abikõlblikud.
( 145 ) Vt EEAG punkti 78 alapunkt a
( 146 ) Vt EEAG punkti 78 alapunkt b.
( 147 ) Vt EEAG punkti 78 alapunkt c „Keskkonnahoidlik innovatsioon” on määratletud EEAG punkti 19 lõikes 4.
( 148 ) Konkureeriva pakkumismenetluse üksikasjad on esitatud EEAG punkti 19 lõikes 43.
( 149 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
( 150 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
( 151 ) Abikavade puhul võib teabe esitada tüüpilise arvutusnäite vormis (või mitme näitena).
( 152 ) Komisjon võib sellise teatatud meetme kestuseks lubada kümneaastase ajavahemiku.
( 153 ) Otsustamisel, kas abi on vajalik või mitte, võetakse arvesse elektri- ja soojusenergia tootmisest ja müügist tulenevad kulud ja tulud.
( 154 ) Tootmiskulud võivad sisaldada jaama tavalist kapitalitasuvust, kuid soojusenergia tootmisel saadud tulu tuleb tootmiskuludest maha arvata.
( 155 ) Tootmiskuludest tuleb maha arvata kogu investeerimisabi, mida ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga.
( 156 ) Abi kestus tohib olla maksimaalselt 5 aastat.
( 157 ) Vt EEAG punkt 3.7.1.
( 158 ) Nagu on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 16 on „liidu madalaim maksustamistase” liidu õiguses sätestatud madalaim maksustamistase. Energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
( 159 ) Siinkohal võivad liikmesriigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul ning hinnangu asjaomase sektori/kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või tulude kohta.
( 160 ) Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT C 154, 5.6.2012, lk 4).
( 161 ) Kõige otsesem viis tõendada põhjuslikku seost on viide elektri hinnale lisandunud tasule või maksule, mis on mõeldud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia rahastamiseks. Kaudne viis lisakulusid tõendada oleks arvutada välja rohelistest sertifikaatidest tulenevate suuremate puhaskulude mõju elektritarnijatele ja arvutada välja mõju elektri hinnale, eeldusel et tarnija kannab suuremad puhaskulud üle.
( 162 ) Komisjoni teatis: suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4).
( 163 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 164 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
( 165 ) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).
( 166 ) Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10).
( 167 ) RFGs (punktid 46–49) nõutakse, et kõigi teatavate riskifinantseerimismeetmete kohta tuleb korraldada ja esitada eelhindamine.
( 168 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320);
( 169 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 170 ) SWD(2014)179 (final), 28.5.2014.
( 171 ) Lisaks kava eesmärkide ja abikõlblikkuse eeskirjade üldisele kirjeldusele on käesoleva punkti eesmärk hinnata, kuidas kava abikõlblikkuse ja menetlusest kõrvalejätmise eeskirju võib kasutada mõju kindlakstegemiseks. Mõnel juhul ei tohi täpsed abikõlblikkuse eeskirjad olla eelnevalt teada. Sellistel juhtudel tuleks ette näha parimad võimalikud ootused.
( 172 ) Negatiivse mõju näideteks on abikava piirkondlik ja sektoripõhine kallutatus või erainvesteeringute väljatõrjumine.
( 173 ) Määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud abikavad jäetakse kohaldamisalast välja kuus kuud pärast nende jõustumist. Pärast hindamiskava hindamist võib komisjon otsustada laiendada selliste kavade suhtes kõnealuse määruse kohaldamist pikemaks ajavahemikuks. Liikmesriike kutsutakse üles täpselt näitama kavandatud abikava kestust.
( 174 ) Palun viidake dokumendile SWD(2014)179 (final), 28.5.2014.
( 175 ) Pange tähele, et hindamisel võib nõuda nii varasemaid andmeid kui ka andmeid, mis muutuvad järk-järgult kättesaadavaks abikava kasutuselevõtu jooksul. Märkige mõlemat liiki teabe allikad. Võimaluse korral tuleks mõlemat liiki andmeid koguda samast allikast, et tagada andmete järjepidevus aja jooksul.
( 176 ) ELT C 204, 1.7.2014, lk 1, muudetud ELT C 390, 24.11.2015, lk 4.
( 177 ) Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal.
( 178 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
( 179 ) Juhime tähelepanu asjaolule, et seda teist nõuet ei kohaldata maksumeetme kava järglaskavade puhul, kui tegevus oli juba eelmiste maksusoodustuskavadega kaetud.
( 180 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1) (veepoliitika raamdirektiiv).
( 181 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
( 182 ) Kõnealune teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast (või maksusoodustuse kujul antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast). Ebaseadusliku abi korral nõutakse, et liikmesriigid tagaksid kõnealuse teabe avaldamise tagantjärele hiljemalt kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Teave peab olema kättesaadav vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus.
( 183 ) Teavet ei pea avaldama abi kohta, mis anti enne 1. juulit 2016, ega maksualase riigiabi kohta, mida taotleti või mis anti enne 1. juulit 2016.
( 184 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
( 185 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
( 186 ) ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.
( 187 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 188 ) Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
( 189 ) Käesoleva punkti tähenduses ei peeta ajakohastamisega seotuks olemasoleva hoone või olemasolevate rajatiste lihtsat asendamist uue ajakohastatud hoone või rajatistega ilma tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata.
( 190 ) „Põllumajandustoodete töötlemine” – põllumajandustoodete töötlemine, mille puhul töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse toote ettevalmistamiseks esmamüügiks;
( 191 ) „Põllumajandustoodete turustamine” – toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse. Kui esmatootja müüb toodet lõpptarbijale selleks ettenähtud kohas, käsitatakse seda tegevust turustamisena.
( 192 ) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
( 193 ) ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.
( 194 ) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
( 195 ) ELT L 302, 1.11.2006, lk 10.
( 196 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).
( 197 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT L 46, 19.2.2015, lk 1).
( 198 ) Vt VKEde mõiste suuniste punkti 35 alapunktis 13.
( 199 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
( 200 ) Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
( 201 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
( 202 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).
( 203 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).
( 204 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
( 205 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
( 206 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).
( 207 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).
( 208 ) ELT C 341, 16.12.2010, lk 5.
( 209 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
( 210 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).
( 211 ) See kehtib ka koostööle, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest energia tootmisega või biokütuste tootmisega põllumajanduslikes majapidamistes, tingimusel et täidetud on suuniste II osa jaos 1.1.1.1 sätestatud tingimused.
( 212 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
( 213 ) Ex ante abikava raamistiku puhul ei ole vaja vastata küsimustele 2, 3, 4 ja 8.
( 214 ) Nõukogu direktiiv 2000/8/EÜ, 29. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).
( 215 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).
( 216 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
( 217 ) ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.
( 218 ) ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.
( 219 ) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
( 220 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
( 221 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
( 222 ) Kirjelduses peab kajastuma see, kuidas liikmesriik kavatseb tagada, et abi antakse üksnes kaupade riigisisesel veol esinevate täiendavate veokulude korral, et seda arvutatakse kõige säästlikuma veoliigi ning põllumajandustoodete tootmis- või töötlemiskoha ja turustamiskoha vahelise lühima vahemaa põhjal ning et seda ei saa anda selliste ettevõtete põllumajandustoodete veokulude katteks, millel on alternatiivne asukoht.
( 223 ) Pange tähele, et teatada tuleb üksnes meetmetest, mis vastavad riigiabi määratlusele ja selle tõlgendusele komisjoni teatises abi mõiste kohta. Kui puudub selgus selle kohta, kas meede vastab riigiabi saamise tingimustele, võib sellekohase hindamise teha Euroopa Komisjon. Määruses (EL) nr 1305/2013 sisalduvad metsandusmeetmed on üldjuhul vastavuses kõigi riigiabi saamise kriteeriumidega.
( 224 ) Määrus (EL) nr 1305/2013, 17.12.2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
( 225 ) Vastavalt suuniste punktile 495 on kõnealune erand hõlmatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 lõike 5 punktiga c, artikli 21 lõike 1 punktiga e ja artikliga 26.
( 226 ) Komisjoni teatis – Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1).
( 227 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41–50).
( 228 ) 16. ja 17. juunil 1993. aastal Helsingis Soomes toimunud teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, „Resolutsioon H1 – Üldjuhend Euroopa metsade säästvaks majandamiseks”.
( 229 ) Seoses abiga nõustamisteenuste loomiseks ja nõustajate koolitamiseks maapiirkondades, täitke palun suuniste II osa jaod 3.3 ja 3.6.
( 230 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
( 231 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).
( 232 ) ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.
( 233 ) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).
( 234 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
( 235 ) Nõukogu 14. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2702/1999 põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7).
( 236 ) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
( 237 ) ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.
( 238 ) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).
( 239 ) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
( 240 ) Abikõlblikud kulud on lennujaamataristusse, maapealse teeninduse taristusse (näiteks pagasilindid jne) ja lennujaamavarustusse tehtava investeeringu kulud, sealhulgas projekteerimiskulud. Lennundusvälise tegevusega (eelkõige parklad, hotellid, restoranid ja kontorid) seonduvad investeerimiskulud ei ole rahastamiskõlblikud. Kui need ei kuulu maapealse teeninduse taristu hulka, ei ole maapealseks teenindamiseks tehtavate investeeringute (nt bussid, sõidukid jne) kulud rahastamiskõlblikud.
( 241 ) „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;
( 242 ) Palun kasutage järgmisi suuruskategooriaid: lennujaamad, mille reisijate arv on aastas kuni 200 000 ; lennujaamad, mille reisijate arv aastas on 200 000 – 1 miljon; lennujaamad, mille reisijate arv aastas on 1–3 miljonit.
( 243 ) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
( 244 ) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
( 245 ) Kapitalikulude rahastamisvajak on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses.
( 246 ) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
( 247 ) „Tegevuse rahastamisvajak” on kapitali hinna põhjaldiskonteeritud tegevuskahjum, mida lennujaam on asjaomasel perioodil kandnud, ehk lennujaama tulude ja tegevuskulude vahe (nüüdispuhasväärtusena).
( 248 ) Bilanss, kasumiaruanne, vannutatud audiitori või audiitorühingu kinnitus.
( 249 ) Teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealset teenindamist ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumist.
( 250 ) Lennujaama kulud, mis on seotud lennujaamateenuste osutamisega, sh sellised kulukategooriad nagu personalikulud, sisseostetud teenused, sideteenused, jäätme-, energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulud, kuid nende hulka ei kuulu kapitalikulud, lennujaama poolt lennuettevõtjatele antav turundustoetus või muud stimuleerivad maksed ning riigi pädevusse kuuluvate ülesannetega seonduvad kulud.
( 251 ) „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;
( 252 ) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
( 253 ) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
( 254 ) „Tegevuse rahastamisvajak” on kapitali hinna põhjaldiskonteeritud tegevuskahjum, mida lennujaam on asjaomasel perioodil kandnud, ehk lennujaama tulude ja tegevuskulude vahe (nüüdispuhasväärtusena).
( 255 ) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
( 256 ) „Kiirrongiteenus” on teenus, mida osutatakse rongidega, mis võivad sõita kiirusega üle 200 km/h.
( 257 ) „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;
( 258 ) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate otsus 2006/682/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist, ELT L 285, 16.10.2006, lk 1.
( 259 ) Tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või mitteteatatava abi tegelikule andmisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal. Hiljuti avatud reisilennujaama puhul tuleks arvesse võtta prognoositavat keskmist reisijate arvu aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal. Nende lävendite puhul loendatakse ühes suunas reisijaid. See tähendab, et reisija, kes lendab näiteks lennujaamast välja ja sinna tagasi, loendatakse kaks korda; see kehtib eraldi lennuliinide puhul.
( 260 ) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
( 261 ) Abikõlblikud kulud on lennuliiniga seotud lennujaamatasud.
( 262 ) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
( 263 ) Kui on tegemist kaugeid piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, saari või hõredalt asustatud piirkondi ühendava liiniga, võib abi hõlmata kõnealuse piirkonna kogu elanikkonda.
( 264 ) Äärepoolseimad piirkonnad, saared ja hõredalt asustatud piirkonnad.
( 265 ) Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3).
( 266 ) ELT L 201, 30.7.2008, lk 16.
( 267 ) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.
( 268 ) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.
( 269 ) ELT L 176, 6.7.2007, lk 1.
( 270 ) ELT L 102, 7.4.2004, lk 9.
( 271 ) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10.
( 272 ) t on aasta, millal andmeid nõutakse.
( 273 ) NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktid, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Liidu majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.)
( 274 ) t on aasta, millal andmeid nõutakse.
( 275 ) NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktis, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2, ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.
