Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02004L0018-20080915

    Consolidated text: Nõukogu Direktiiv 2006/97/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/18/2008-09-15

    2004L0018 — ET — 15.09.2008 — 006.001


    Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

    ►B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/18/EÜ,

    31. märts 2004,

    ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta

    (EÜT L 134, 30.4.2004, p.114)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      No

    page

    date

     M1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004,

      L 326

    17

    29.10.2004

    ►M2

    KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005,

      L 257

    127

    1.10.2005

    ►M3

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/75/EÜ, 16. november 2005,

      L 323

    55

    9.12.2005

     M4

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005,

      L 333

    28

    20.12.2005

    ►M5

    NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ, 20. november 2006,

      L 363

    107

    20.12.2006

    ►M6

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2007, 4. detsember 2007,

      L 317

    34

    5.12.2007

    ►M7

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2008, 28. november 2007,

      L 74

    1

    15.3.2008




    ▼B

    NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ,

    20. november 2006,

    millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega



    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

    võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

    võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

    tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 ) vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Selleks, et täita lihtsustamis- ja ajakohastamisnõudeid, mis ostjad ja ettevõtjad on esitanud seoses komisjoni poolt 29. novembril 2000 vastu võetud rohelise raamatuga, on tehtud uusi muudatusi nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord), ( 5 ) nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse asjade riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 6 ) ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/37/EMÜ (millega kooskõlastatakse ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise kord) ( 7 ) ning seetõttu tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada. Käesolev direktiiv tugineb Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusele, eeskätt lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud kohtupraktikale, millest selguvad ostjate võimalused rahuldada asjaomase üldsuse, sealhulgas ka keskkonnakaitse- ja sotsiaalvaldkonna vajadusi, kui kõnealused kriteeriumid on lepingu objektiga seotud, ei anna ostjale piiramatut valikuvabadust, on selgesti sõnastatud ja kooskõlas põhjenduses 2 mainitud oluliste põhimõtetega.

    (2)

    Liikmesriikides tuleb lepingute sõlmimisel riigi nimel või piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute nimel kohaldada asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte. Teatavat maksumust ületavate riigihankelepingute puhul on siiski soovitav koostada lepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis tuginevad kõnealustele põhimõtetele, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse avatus konkurentsile. Kooskõlastavaid sätteid tuleks seepärast tõlgendada nii eespool nimetatud eeskirjade ja põhimõtete kui ka asutamislepingu muude eeskirjade kohaselt.

    (3)

    Kooskõlastavad sätted peaksid võimalikult ulatuslikult vastama igas liikmesriigis praegu kehtivatele hankemenetlustele ja -tavadele.

    (4)

    Liikmesriigid peaksid tagama, et avalik-õigusliku isiku osalemine pakkujana riigihankelepingu sõlmimise menetluses ei moonuta konkurentsi eraõiguslike pakkujate kahjuks.

    (5)

    Asutamislepingu artikli 6 alusel ning eelkõige säästva arengu soodustamist silmas pidades tuleb kõnealuse lepingu artiklis 3 nimetatud ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerida keskkonnakaitse nõuded. Käesolevas direktiivis selgitatakse seetõttu, kuidas ostjad saavad kaasa aidata keskkonnakaitsele ja säästva arengu soodustamisele ning samas tagada võimaluse saada lepingutega seotud kulutustele vastavat parimat tulu.

    (6)

    Käesolev direktiiv ei tohiks ühelgi viisil takistada selliste meetmete kehtestamist või elluviimist, mis on vajalikud avaliku korra, kõlbluse, julgeoleku, tervishoiu, inimeste ja loomade elu või taimede kaitse ning eelkõige säästva arengu seisukohalt, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga.

    (7)

    Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb nõukogu pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), ( 8 ) kiideti heaks eelkõige WTO riigihankeid käsitlev leping, edaspidi “GATTi leping”, mille eesmärk on luua riigihankelepingute suhtes mitmepoolne tasakaalustatud õiguste ja kohustuste raamistik, et liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust.

    Silmas pidades GATTi lepingu heakskiitmisest ühendusele tulenevaid rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi, tuleb lepingule alla kirjutanud kolmandatest riikidest pärit pakkujate ja toodete suhtes kohaldada GATTi lepingus määratletud korda. GATTi lepingul ei ole vahetut õigusmõju. GATTi lepingus käsitletud ostjaid, kes täidavad käesoleva direktiivi sätteid ja kes kohaldavad neid GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, tuleks seetõttu pidada GATTi lepingu nõuetele vastavateks. Samuti on asjakohane, et kooskõlastavad sätted tagaksid ühenduse ettevõtjatele sama soodsad riigihangetes osalemise tingimused, nagu on tagatud GATTi lepingule alla kirjutanud kolmandate riikide ettevõtjatele.

    (8)

    Enne lepingu sõlmimise menetluse algatamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga.

    (9)

    Silmas pidades ehitustööde riigihankelepingute mitmekesisust, peaks ostjatel olema võimalus ette näha, kas töö projekteerimis- ja teostamislepingud sõlmitakse eraldi või ühiselt. Käesoleva direktiiviga ei kavatseta sätestada ühiste või eraldi lepingute sõlmimist. Otsus, kas sõlmida eraldi või ühised lepingud, tuleb teha majanduslike ja kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis on määratletavad siseriiklike õigusaktidega.

    (10)

    Lepingut käsitletakse ehitustööde riigihankelepinguna ainult juhul, kui lepinguobjekt hõlmab konkreetselt I lisas loetletud töid, isegi juhul, kui lepinguga reguleeritakse kõnealusteks töödeks vajalike teenuste osutamist. Teenuste riigihankelepingud, eriti kinnisvarahaldusega seotud teenuste valdkonnas, võivad teatavatel tingimustel sisaldada ehitustöid. Asjaolu, et lepinguga hõlmatakse kõnealuseid ehitustöid, kuivõrd need on lepingu põhiobjektiga seotud või võivad sellest tuleneda või seda täiendada, ei anna siiski alust pidada lepingut ehitustööde riigihankelepinguks.

    (11)

    Tuleks sätestada raamlepinguid käsitlev ühenduse määratlus ning käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävaid lepinguid hõlmavate raamlepingute erieeskirjad. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid lepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja kõnealustele tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peab vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel ei tohiks raamlepingute kehtivusaeg olla pikem kui neli aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

    (12)

    Jätkuvalt töötatakse välja teatavaid uusi elektroonilisi ostumeetodeid. Need meetodid aitavad suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikke tellimusi eeskätt aja ja raha kokkuhoiu tõttu, mida nende kasutamine võimaldab. Elektroonilisi ostumeetodeid võivad kasutada ostjad, kes täidavad käesoleva direktiivi alusel koostatud eeskirju ning järgivad võrdse kohtlemise, diskrimineerimisest hoidumise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kui need tingimused on täidetud, võib pakkuja, eriti raamlepingu alusel uuesti väljakuulutatud konkursi või dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral, esitada pakkumise elektroonilise kataloogi kujul, kasutades ostja poolt artikliga 42 ettenähtud korras valitud kommunikatsioonivahendeid.

    (13)

    Elektrooniliste ostusüsteemide ülikiiret arengut silmas pidades tuleks praegu kehtestada asjakohased eeskirjad, mis võimaldavad ostjatel kõnealuste süsteemide kaudu avanevaid võimalusi täielikult ära kasutada. Sellest tulenevalt on vaja määratleda täielikult elektrooniline ja dünaamiline ostusüsteem tavapäraste ostutehingute jaoks ning sätestada süsteemi rajamise ja kasutamise erieeskirjad, et tagada kõigi süsteemis osaleda soovivate ettevõtjate õiglane kohtlemine. Kõik ettevõtjad, kes esitavad tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise ja vastavad valikukriteeriumidele, peaksid saama sellise süsteemiga liituda. Kõnealune ostusüsteem võimaldab ostjal, kes koostab juba valitud pakkujate nimekirja ning annab uutele pakkujatele osalemisvõimaluse, saada elektrooniliste vahendite abil eriti suures ulatuses pakkumisi ning järelikult kindlustada riiklike vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi tingimustes.

    (14)

    Kuna on tõenäoline, et elektroonilisi oksjoneid hakatakse üha rohkem kasutama, peaks ühendus sellised oksjonid määratlema, kusjuures need tuleks reguleerida erieeskirjadega, et tagada nende toimimine võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt. Selleks tuleks ette näha, et elektroonilised oksjonid hõlmaksid ainult neid ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid, mille puhul saab tehnilised nõuded täpselt kindlaks määrata. See võib eelkõige kehtida uuendatavate asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute suhtes. Samal eesmärgil peab elektroonilise oksjoni igas staadiumis olema võimalik ka pakkujad vastavalt järjestada. Elektrooniliste oksjonite kasutamine lubab ostjatel taotleda pakkujatelt uute, madalamate hindade esitamist ning juhul, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, muuta peale hindade paremaks ka pakkumise muud koostisosad. Tagamaks läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist, võivad elektroonilised oksjonid koosneda ainult sellistest osadest, mida saab ilma ostja sekkumise ja/või hinnanguteta automaatselt ja elektrooniliselt hinnata, see tähendab ainult neid koostisosi, mis on kvantifitseeritavad ning arvudes või protsentides väljendatavad. Elektrooniliste oksjonite objektiks ei tohiks olla pakkumiste need tahud, millega kaasneb kvantifitseerimatute koostisosade hindamine. Sellest tulenevalt ei tohiks elektroonilisi oksjoneid kasutada teatavate ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

    (15)

    Liikmesriikides on välja töötatud teatavad tsentraliseeritud ostumeetodid. Mitmed ostjad vastutavad omandamiste või riiklike lepingute/raamlepingute sõlmimise eest teiste ostjate jaoks. Ostetud koguste suurt mahtu silmas pidades aitavad sellised meetodid suurendada konkurentsi ja täiustada riiklikku tellimist. Seepärast tuleks ette näha ostjatega tegelevate tsentraliseeritud ostjate ühenduse määratlus. Samuti tuleks määratleda tingimused, mis võimaldavad kooskõlas mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõttega kindlaks teha, kas ehitustöid, tarneid ja/või teenuseid tsentraliseeritud ostja kaudu ostvad ostjad täidavad käesoleva direktiiviga ettenähtud nõudeid.

    (16)

    Arvesse võttes erinevaid tingimusi liikmesriikides, peaksid liikmesriigid saama valida, kas ostjad võivad kasutada raamlepinguid, tsentraliseeritud ostjaid, dünaamilisi ostusüsteeme, elektroonilisi oksjoneid või konkurentidevahelist dialoogi, nagu on määratletud ja reguleeritud käesoleva direktiiviga.

    (17)

    Mitmete piirmäärade korrutamine kooskõlastavate sätete kohaldamiseks muudab ostjate olukorra keerulisemaks. Peale selle tuleks sellised piirmäärad rahaliidu kontekstis kehtestades eurodes. Sellest tulenevalt tuleks piirmäärad kehtestada eurodes nii, et kõnealuste sätete kohaldamine muutuks lihtsamaks, tagades samal ajal GATTi lepingus Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud piirmääradest kinnipidamise. Sellega seoses tuleks samuti ette näha, et eurodes kehtestatud piirmäärad vaadatakse teatavate ajavahemike järel läbi ja kohandatakse vajaduse korral euro väärtuse võimaliku kõikumise võrra Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku suhtes.

    (18)

    Teenuste valdkonda on käesolevas direktiivis sätestatud menetluskorra kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele, ning esitades need kokkuvõtlikult II A ja II B lisas vastavalt sellele, milline kord nende suhtes kehtib. IIB lisas nimetatud teenuste puhul ei piira käesoleva direktiivi asjakohased sätted kõnealuseid teenuseid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.

    (19)

    Teenuste riigihankelepingute puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üleminekuperioodil täielikult üksnes selliste lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi. Muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust üleminekuperioodi jooksul jälgida. Sellega seoses tuleb määratleda järelevalvemehhanism. See mehhanism peaks samal ajal tagama huvitatud poolte juurdepääsu asjakohasele teabele.

    (20)

    Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste ala ostjate sõlmitud ning vastavate valdkondade reguleerimisalasse kuuluvaid riiklikke lepinguid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused ( 9 ). Ent ostjate lepingud mere-, rannavee- või jõetransporti teenindavatel tegevusaladel jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

    (21)

    Tõhusat konkurentsi telekommunikatsiooniturul pärast selle sektori liberaliseerimiseks kavandatud ühenduse eeskirjade rakendamist silmas pidades tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta selles valdkonnas sõlmitavad riigihankelepingud, kui need on mõeldud eeskätt selleks, et võimaldada ostjale teatavat tegevust telekommunikatsioonisektoris. Need tegevusalad määratletakse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) ( 10 ) artiklites 1, 2 ja 8 kasutatud määratluste kohaselt nii, et käesolevat direktiivi ei kohaldata nende lepingute suhtes, mis on direktiivi 93/38/EMÜ artikli 8 reguleerimisalast välja arvatud.

    (22)

    Tuleks sätestada juhud, mil kooskõlastusmeetmete võtmisest võib hoiduda riikliku julgeoleku või riigisaladusega seotud põhjustel, või erieeskirjade kohaldamise tõttu rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, sõjaväeüksuste paigutamisega seotud või rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsete lepingute sõlmimise suhtes.

    (23)

    Vastavalt asutamislepingu artiklile 163 võimaldab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse soodustamine ühenduse tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning teenustega seotud riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada. Käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda uurimis- ja arendusprogrammide kaasfinantseerimist, seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud lepinguid, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täielikult ostja.

    (24)

    Teenuste puhul erinevad kinnisvara omandamist või rentimist või sellega seotud õigusi käsitlevad lepingud tavapärastest lepingutest, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada.

    (25)

    Riigihankelepingute sõlmimisel seoses teatavate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas tuleks arvesse võtta kultuuriliselt või sotsiaalselt olulisi küsimusi, mistõttu riigihankelepingute sõlmimise eeskirju ei ole nende puhul asjakohane rakendada. Seepärast tuleb valmissaadete ostmise, väljatöötamise, tootmise või ühistootmise või muude ettevalmistavate teenuste, nagu näiteks saate tootmiseks vajalike käsikirjade ja kunstilise esitusega seotud teenuste ning saateaegade kohta sõlmitud lepingutega seoses teha erand. Seda erandit ei tohiks siiski kohaldada selliste saadete tootmiseks, ühistootmiseks ja eetrisse laskmiseks vajalike tehniliste seadmete tarnimise suhtes. Ringhäälingusaadete edastamist tuleks määratleda saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades.

    (26)

    Vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa riigihankelepingute sõlmimise eeskirjadega reguleerida.

    (27)

    GATTi lepingu kohaselt ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavate finantsteenuste hulka vahendid, mis on seotud raha, vahetuskursi, riigivõla ja reservide haldamise poliitikaga ning poliitikaga, mis hõlmab väärtpaberite või muude finantsdokumentidega seotud tehinguid, eelkõige neid, mis ostja teeb raha või kapitali kaasamiseks. Sellest tulenevalt ei reguleerita väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid. Samuti jäetakse reguleerimisalast välja keskpankade osutatavad teenused.

    (28)

    Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega ning toetab sotsiaalset integreerimist. Seega aitavad kaitstud õpikojad ja tööhõiveprogrammid tõhusalt kaasa puuetega inimeste tööjõuturule pääsemisele ja naasmisele. Ent sellistel õpikodadel ei pruugi olla võimalik sõlmida lepinguid tavapärastes konkursitingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad jätta sellistele õpikodadele õiguse osaleda riiklike lepingute sõlmimise menetlustes või näha ette lepingute täitmist kaitstud tööhõiveprogrammide raames.

    (29)

    Riiklike ostjate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama avada riigihanked konkurentsile. Selleks peab olema võimalik esitada erinevaid tehnilisi lahendusi kajastavaid pakkumisi. Sellest tulenevalt peab olema võimalik koostada tehnilised kirjeldused funktsionaalsest toimivusest ja nõuetest lähtuvalt ning juhtudel, kui viidatakse Euroopa standardile või siseriiklikule standardile, kui Euroopa standard puudub, peavad ostjad võtma arvesse ka samaväärsetel lahendustel põhinevaid pakkumisi, mis vastavad ostjate nõuetele ja on ohutuse seisukohast samaväärsed. Samaväärsuse tõestamiseks peaks pakkujatel olema lubatud kasutada mis tahes tõendeid. Ostjad peavad suutma põhjendada otsuseid, mille kohaselt samaväärsus konkreetsel juhul puudub. Ostjad, kes soovivad määratleda konkreetse lepingu tehnilise kirjeldusega seotud keskkonnanõuded, võivad sätestada keskkonnanäitajad, näiteks konkreetse tootmismeetodi ja/või toote- või teenuserühma eriomase mõju keskkonnale. Nad võivad soovi korral kasutada asjakohaseid kirjeldusi, mis on määratletud ökomärgistel, näiteks Euroopa ökomärgisel, rahvusvahelistel või siseriiklikel või muudel ökomärgistel, kui märgisel olevad nõuded on koostatud ja vastu võetud teadusinfo põhjal, kasutades menetlust, milles võivad osaleda huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, ning juhul, kui märgis on kõigile huvitatud pooltele kättesaadav. Võimalusel peaksid ostjad tehniliste kirjelduste koostamisel arvesse võtma kriteeriume, mis tagavad nende kättesaadavuse puuetega inimestele, või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada. Tehnilised nõuded peaksid olema selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida ostja kehtestatud nõuded hõlmavad.

    (30)

    Lisateave lepingute kohta tuleb esitada nii nagu liikmesriikides tavaks, kas iga lepingu lepingudokumentides või muus samaväärses dokumendis.

    (31)

    Eriti keerukaid projekte ellu viivatel ostjatel võib, ilma et nad ise selles süüdi oleksid, olla võimatu määrata objektiivselt kindlaks vahendid, mille abil oma vajadusi rahuldada või turul pakutavaid tehnilisi ja/või rahalisi/õiguslike lahendusi hinnata. Selline olukord võib tekkida eelkõige oluliste integreeritud transpordiinfrastruktuuride, ulatuslike arvutivõrkude või keerukat ja liigendatud rahastamist hõlmavate projektide puhul, mille rahalist ja õiguslikku ülesehitust ei ole võimalik eelnevalt määratleda. Ulatuses, milles avatud või piiratud menetlused ei võimalda selliste lepingute sõlmimist, tuleks ette näha paindlik menetlus, mille puhul säiliks lisaks ettevõtjatevahelisele konkurentsile ka ostja vajadus lepingu kõiki tahke iga kandidaadiga arutada. Ent sellist menetlust ei tohi kasutada konkurentsi piiraval või moonutaval viisil, kusjuures eelkõige ei tohi muuta pakkumiste põhielemente, kehtestada eduka pakkuja suhtes uusi olulisi nõudeid ega kaasata majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitanud pakkuja asemel muid pakkujaid.

    (32)

    Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihankelepingute turule kaasamise soodustamiseks on soovitav lisada allhankeid käsitlevad sätted.

    (33)

    Lepingu täitmise tingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga juhul, kui need ei ole otseselt ega kaudselt diskrimineerivad ning on esitatud hanketeates või lepingudokumentides. Esmajoones on nende abil võimalik soodustada kohapealset koolitust, eriti raskesti integreeruvate inimeste tööhõivet, tööpuudusevastast võitlust või keskkonnakaitsealast tegevust. Muu hulgas võib mainida näiteks nõudeid, mis kehtivad lepingu täitmise ajal ning mille kohaselt võetakse tööle pikka aega töötuid inimesi, rakendatakse töötute või noorte koolitusmeetmeid, täidetakse sisuliselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide sätteid, kui neid ei ole rakendatud siseriikliku õigusega, ning võetakse tööle suurem arv puuetega isikuid, kui on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.

    (34)

    Töötingimuste ja tööohutuse valdkonnas nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil kehtivaid õigusnorme ja kollektiivlepinguid kohaldatakse riikliku lepingu täitmise kestel tingimusel, et sellised eeskirjad ja nende kohaldamine on kooskõlas ühenduse õigusega. Piiriüleste olukordade suhtes, kui ühe liikmesriigi töötajad osutavad riikliku lepingu alusel teenuseid teises liikmesriigis, kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ( 11 ) sätestatud miinimumtingimused, mida asukohana peab lähetatud töötajate suhtes täitma. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad selliseid sätteid, võib nende kohustuste täitmata jätmist käsitleda raske eksimusena ametialaste käitumisreeglite vastu või asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglite rikkumisena, mille alusel võib kõnealuse ettevõtja riigihankelepingu sõlmimise menetlusest välja arvata.

    (35)

    Silmas pidades side- ja infotehnoloogia uusi arenguid ning lihtsustamist, mida elektroonilised vahendid võivad lepingute avalikustamise ning hankemenetluse tõhustamisel ja läbipaistvaks muutmisel pakkuda, tuleks elektroonilised vahendid võrdsustada tavapäraste side- ja teabevahetusvahenditega. Valitud vahendid ja tehnoloogiad peaksid võimalikult suures osas vastama muudes liikmesriikides kasutatavatele tehnoloogiatele.

    (36)

    Riigihankelepingute valdkonnas tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et liikmesriikide ostjate koostatud teated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses. Teadetes sisalduv teave peab võimaldama ühenduse ettevõtjatel otsustada, kas kõnealused lepingud pakuvad nendele huvi või mitte. Sel eesmärgil on vaja nendele pakkuda asjakohast teavet lepingu objekti ja sellega seotud tingimuste kohta. Seega tuleks tagada riigihanketeadete suurem nähtavus asjakohaste dokumentide, näiteks lepingute sõlmimise teadete tüüpvormide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 12 ) sätestatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) abil, mida kasutatakse riigihankelepingute kontrollnomenklatuurina. Eelkõige piiratud menetluse korral annab teavitamine liikmesriikide ettevõtjatele võimaluse taotleda ostjatelt pakkumiskutseid nõutavate tingimuste kohaselt ja väljendada sellega oma huvi lepingute vastu.

    (37)

    Käesoleva direktiiviga seoses tuleks teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta ( 13 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta). ( 14 ) Riigihankelepingute sõlmimise korra ja teenuste hankelepingute sõlmimise konkursside suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt peab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase olema kõrgem, kui on ette nähtud kõnealuste direktiividega. Sellest tulenevalt peaksid pakkumiste, osalemistaotluste ning kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama kindlatele täiendavatele nõuetele. Seetõttu tuleks võimalikult soodustada elektrooniliste allkirjade, eriti täiustatud elektrooniliste allkirjade kasutamist. Peale selle peaksid vabatahtlikud akrediteerimiskavad looma soodsa raamistiku selliste seadmete sertifitseerimisteenuse taseme tõstmiseks.

    (38)

    Elektrooniliste seadmete kasutamine hoiab kokku aega. Seetõttu tuleks ette näha, et elektrooniliste vahendite kasutamise puhul vähendatakse miinimumperioode, seades siiski tingimuseks, et need vastavad konkreetsele ühenduse tasandil ette nähtud andmeedastusviisile.

    (39)

    Tingimused, mille alusel kontrollitakse pakkujate sobivust avatud menetluse puhul, kandidaatide sobivust piiratud ja läbirääkimistega menetluste puhul, mille kohta on avaldatud lepinguteade, ning konkurentidega peetava dialoogi ja sellega seotud valiku puhul, peavad olema läbipaistvad. Selleks tuleb kindlaks määrata mittediskrimineerivad kriteeriumid, mida ostjad võivad kasutada pakkujate valimisel, ja vahendid, mida ettevõtjad saavad kasutada, et tõendada oma vastavust nendele kriteeriumidele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks samuti nõuda, et ostja esitaks niipea, kui leping läheb konkursile, oma valikukriteeriumid ning eripädevuse, mida ta võib ettevõtjatelt nõuda enne, kui annab loa riigihankelepingute sõlmimise menetluses osaleda.

    (40)

    Ostja võib piiratud ja pärast lepinguteate avaldamist toimuvate läbirääkimistega menetlusel ning konkurentidega peetavas dialoogis osalevate kandidaatide arvu piirata. Kandidaatide arvu vähendamine peaks toimuma objektiivsete, lepinguteates nimetatud kriteeriumide kohaselt. Need objektiivsed kriteeriumid ei tähenda tingimata eelisseisundi väljaselgitamist. Ettevõtjate isikliku olukorraga seotud kriteeriumide puhul piisab sellest, kui lepinguteates viidatakse artikliga 45 sätestatud olukordadele.

    (41)

    Konkurentidega peetava dialoogi ja lepinguteate avaldamisele järgnevate läbirääkimistega menetluste puhul peaks ettevõtjatel paindlikkuse vajadust ja kõnealuste hankeviisidega seotud suuri kulusid silmas pidades olema õigus korraldada menetlus järjestikuste etappidena, et eelnevalt kindlaks määratud lepingu sõlmimise kriteeriumide põhjal vähendada järk-järgult pakkujate arvu, kellega arutlusi või läbirääkimisi jätkatakse. Selline vähendamine peaks asjakohaste lahenduste või kandidaatide arvu korral tagama, et toimub tõeline konkurents.

    (42)

    Ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui riigihankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist.

    (43)

    Hoiduda tuleks riigihankelepingute sõlmimisest ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegeliku organisatsiooni tegevuses või keda on süüdistatud korruptsioonis või Euroopa Ühenduste finantshuve kahjustavas kelmuses või rahapesus. Vajadusel peaksid ostjad nõudma kandidaatidelt või pakkujatelt asjakohaste dokumentide esitamist ning juhul, kui kandidaadi või pakkuja isiklik olukord tekitab neis kahtlusi, tegema koostööd asjaomase liikmesriigi kompetentsete asutustega. Kõnesolevad ettevõtjad tuleks välja arvata niipea, kui ostja saab teada õigusrikkumiste kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt langetatud, res judicata jõu saanud kohtuotsusest. Kui siseriiklikes õigusaktides on vastavad sätted, võib selliste keskkonnakaitsealaste õigusaktide või riigihankelepingute valdkonnas sõlmitud ebaseaduslikke kokkuleppeid käsitlevate õigusaktide rikkumist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

    Töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate nõukogu direktiive 2000/78/EÜ ( 15 ) ja 76/207/EMÜ ( 16 ) rakendavate siseriiklike sätete täitmata jätmist, mille kohta on langetatud lõplik kohtuotsus või samaväärse mõjuga otsus, võib pidada asjaomase ettevõtja ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteoks või raskeks eksimiseks ametialaste käitumisreeglite vastu.

    (44)

    Asjakohastel juhtudel, kui ehitustööde ja/või teenuste laad õigustab keskkonnajuhtimismeetmete või -kavade rakendamist riigihankelepingu täitmise ajal, võib nõuda selliste meetmete või kavade rakendamist. Olenemata sellest, kas keskkonnajuhtimiskavad on registreeritud ühenduse dokumentide, näiteks määruse (EÜ) nr 761/2001 ( 17 ) (EMAS) alusel, võivad need tõendada, et ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud tehnilised võimalused. Keskkonnajuhtimise registreerimissüsteemide alternatiivina tuleks peale selle tõendina arvestada ka meetmete kirjeldust, mis ettevõtja on keskkonnakaitse samaväärse taseme tagamiseks rakendanud.

    (45)

    Käesoleva direktiiviga lubatakse liikmesriikidel luua töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või avalik- või eraõiguslike asutuste rakendatav sertifitseerimissüsteem ning ette näha sellise registreerimise või sertifitseerimise toime riigihankelepingute sõlmimisele teistes liikmesriikides. Heakskiidetud ettevõtjate ametlike nimekirjade puhul on oluline arvesse võtta ka neid Euroopa Kohtu pretsedente, kui teatavasse rühma kuuluv ettevõtja üritab oma registreerimistaotluse toetuseks kasutada rühma teiste ettevõtjate majanduslikke, rahalisi või tehnilisi võimalusi. Sel juhul peab ettevõtja tõestama, et kõnealused vahendid on talle kogu registreerimise kehtivusaja jooksul tõepoolest kättesaadavad. Liikmesriigid võivad seetõttu sellise registreerimisega seoses kindlaks määrata nõuete taseme, mida tuleb täita, ning näiteks juhul, kui ettevõtja nõuab rühma mõne teise ettevõtja varalise seisundi kasutamise õigust, võivad liikmesriigid eelkõige nõuda, et ettevõtja kannaks vastutust, mis vajadusel on solidaarne.

    (46)

    Lepingud tuleks sõlmida objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis tagavad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise ning pakkumiste hindamise tõelise konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt on asjakohane kasutada ainult kahte lepingute sõlmimise kriteeriumi ja need on “madalaim hind” ja “majanduslikult soodsaim pakkumine”.

    Kindlustamaks lepingute sõlmimist võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt, on asjakohane sätestada pretsedendiõigusega kehtestatud kohustus tagada vajalik läbipaistvus, mis annab kõigile pakkujatele võimaluse olla piisavalt teadlik kriteeriumidest ja korrast, mille alusel määratakse kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumine. Seepärast on ostjad kohustatud esitama lepingute sõlmimise kriteeriumid ja igale kriteeriumile omistatava suhtelise osakaalu piisavalt aegsasti, et pakkujad oleksid oma pakkumist koostades nendest teadlikud. Ostjad võivad nõuetekohaselt õigustatud juhtudel teha lepingute sõlmimise kriteeriumide suhtelise osakaalu määramisega seotud erandi, mida nad peavad suutma põhjendada, kui osakaalu ei ole esmajoones lepingu keerukuse tõttu võimalik ette kindlaks määrata. Sellistel juhtudel tuleb kriteeriumid esitada tähtsuse järjekorras.

    Kui ostjad otsustavad sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, hindavad nad pakkumisi parima hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Selleks määravad nad kindlaks majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise. Need kriteeriumid määratakse olenevalt lepingu objektist, sest need peavad võimaldama hinnata iga pakkumise toimivuse taset tehnilistes kirjeldustes määratletud lepingu objekti silmas pidades ning mõõta iga pakkumise hinna ja kvaliteedi suhet.

    Võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid lepingute sõlmimise kriteeriumid võimaldama pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata. Kui need tingimused on täidetud, võivad lepingu sõlmimise majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, näiteks keskkonnakaitsenõuete täitmine, võimaldada ostjal rahuldada üldsuse asjakohaseid vajadusi vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele. Ostja võib samade tingimuste kohaselt kasutada sotsiaalsete nõuete täitmiseks ettenähtud kriteeriume, et eelkõige vastavalt lepingu tehnilisele kirjeldusele rahuldada nende eriti ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, kelle jaoks lepingu objektiks olevad ehitustööd, tarned või teenused on ette nähtud või kes neid kasutavad.

    (47)

    Lepingute sõlmimise kriteeriumid ei tohi teenuste riigihankelepingute puhul mõjutada selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mis käsitlevad teatavate teenuste, näiteks arhitektide, inseneride või juristide osutatud teenuste tasustamist, ja asjade riigihankelepingute puhul nende siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse kooliraamatute fikseeritud hinnad.

    (48)

    Vastavalt tehniliste nõuete muutumisele tuleb vastu võtta teatavad tehnilised tingimused eelkõige seoses teadete ja statistiliste aruannete ning kasutatud nomenklatuuri ja nomenklatuurile viitamisega, ja teha neisse muudatusi. Samuti tuleb ajakohastada lisades esitatud ostjate loetelu. Selleks on vaja kehtestada paindlik ja kiire heakskiitmisprotseduur.

    (49)

    Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 18 )

    (50)

    Käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes on asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. ( 19 )

    (51)

    Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata XI lisas sätestatud tähtaegade kohaldamist, mille jooksul liikmesriigid peavad direktiivid 92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ ja93/37/EMÜ üle võtma ja need kohaldama,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



    SISUKORD

    I JAOTIS

    Mõisted ja üldpõhimõtted

    Artikkel 1

     Mõisted

    Artikkel 2

     Lepingute sõlmimise põhimõtted

    Artikkel 3

     Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

    II JAOTIS

    Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

    I PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 4

     Ettevõtjad

    Artikkel 5

     Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

    Artikkel 6

     Konfidentsiaalsus

    II PEATÜKK

    Reguleerimisala

    1. jagu — Piirmäärad

    Artikkel 7

     Riigihankelepingute piirmäärad

    Artikkel 8

     Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

    Artikkel 9

     Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

    2. jagu — Eriolukorrad

    Artikkel 10

     Sõjaväehanked

    Artikkel 11

     Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

    3. jagu — Reguleerimisalast välja jäetud lepingud

    Artikkel 12

     Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisidesektori lepingud

    Artikkel 13

     Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

    Artikkel 14

     Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

    Artikkel 15

     Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

    Artikkel 16

     Konkreetsed erandid

    Artikkel 17

     Teenuste kontsessioonid

    Artikkel 18

     Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

    4. jagu — Erikord

    Artikkel 19

     Reserveeritud lepingud

    III PEATÜKK

    Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

    Artikkel 20

     II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Artikkel 21

     II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Artikkel 22

     II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

    IV PEATÜKK

    Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

    Artikkel 23

     Tehnilised kirjeldused

    Artikkel 24

     Pakkumiste variandid

    Artikkel 25

     Allhanked

    Artikkel 26

     Lepingute täitmise tingimused

    Artikkel 27

     Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

    V PEATÜKK

    Menetlused

    Artikkel 28

     Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

    Artikkel 29

     Konkurentidega peetav dialoog

    Artikkel 30

     Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

    Artikkel 31

     Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

    Artikkel 32

     Raamlepingud

    Artikkel 33

     Dünaamilised ostusüsteemid

    Artikkel 34

     Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud eeskirjad

    VI PEATÜKK

    Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

    1. jagu — Teadete avaldamine

    Artikkel 35

     Teated

    Artikkel 36

     Teadete avaldamise vorm ja viis

    Artikkel 37

     Vabatahtlik avaldamine

    2. jagu — Tähtajad

    Artikkel 38

     Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

    Artikkel 39

     Avatud menetluse: kirjeldused, täiendavad dokumentatsioon ja teave

    3. jagu — Teabe sisu ja edastamisvahendid

    Artikkel 40

     Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

    Artikkel 41

     Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

    4. jagu — Teabevahetus

    Artikkel 42

     Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

    5. jagu — Aruanded

    Artikkel 43

     Aruannete sisu

    VII PEATÜKK

    Menetluse läbiviimine

    1. jagu — Üldsätted

    Artikkel 44

     Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

    2. jagu — Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

    Artikkel 45

     Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

    Artikkel 46

     Sobivus tegeleda kutsealase tööga

    Artikkel 47

     Finants- ja majanduslik seisund

    Artikkel 48

     Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

    Artikkel 49

     Kvaliteedi tagamise standardid

    Artikkel 50

     Keskkonnajuhtimise standardid

    Artikkel 51

     Täiendavad dokumendid ja teave

    Artikkel 52

     Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

    3. jagu — Lepingu sõlmimine

    Artikkel 53

     Lepingute sõlmimise kriteeriumid

    Artikkel 54

     Elektrooniliste oksjonite kasutamine

    Artikkel 55

     Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

    III JAOTIS

    Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad

    I PEATÜKK

    Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

    Artikkel 56

     Reguleerimisala

    Artikkel 57

     Erandid seoses reguleerimisalaga

    Artikkel 58

     Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

    Artikkel 59

     Tähtaeg

    Artikkel 60

     Allhanked

    Artikkel 61

     Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

    II PEATÜKK

    Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

    Artikkel 62

     Kohaldatavad eeskirjad

    III PEATÜKK

    Eeskirjad, seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

    Artikkel 63

     Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

    Artikkel 64

     Teate avaldamine

    Artikkel 65

     Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumis tähtajad

    IV JAOTIS

    Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

    Artikkel 66

     Üldsätted

    Artikkel 67

     Reguleerimisala

    Artikkel 68

     Erandid reguleerimisalast

    Artikkel 69

     Teated

    Artikkel 70

     Konkursiteadete avaldamise vorm ja viis

    Artikkel 71

     Teabeedastamise vahendid

    Artikkel 72

     Konkursil osalejate valik

    Artikkel 73

     Žürii koosseis

    Artikkel 74

     Žürii otsused

    V JAOTIS

    Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvõim ja lõppsätted

    Artikkel 75

     Statistiliste andmete esitamise kohustus

    Artikkel 76

     Statistiliste aruannete sisu

    Artikkel 77

     Nõuandekomitee

    Artikkel 78

     Piirmäärade läbivaatamine

    Artikkel 79

     Muudatused

    Artikkel 80

     Rakendamine

    Artikkel 81

     Järelevalvemehhanismid

    Artikkel 82

     Kehtetuks tunnistamine

    Artikkel 83

     Jõustumine

    Artikkel 84

     Adressaadid

    LISAD

    I lisa

     Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud tööde loetelu

    II lisa

     Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused

    II A lisa

    II B lisa

    III lisa

     Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute või isikute kategooriate loetelu

    IV lisa

     Keskvalitsusasutused

    V lisa

     Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas

    VI lisa

     Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

    VII lisa

     Teave, mis peab sisalduma teadetes

    VII A lisa

     Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes

    VII B lisa

     Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes

    VII C lisa

     Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole ostjad

    VII D lisa

     Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes

    VIII lisa

     Avaldamisega seotud tingimused

    IX lisa

     Registrid

    IX A lisa

     Ehitustööde riigihankelepingud

    IX B lisa

     Asjade riigihankelepingud

    IX C lisa

     Teenuste riigihankelepingud

    X lisa

     Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded

    XI lisa

     Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (artikkel 80)

    XII lisa

     Korrelatsioonitabel



    I

    JAOTIS

    MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED

    Artikkel 1

    Mõisted

    1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad lõigetes 2—15 esitatud mõisted.

    2.  

    a)  Riigihankelepingud — ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.

    b)  Ehitustööde riigihankelepingud — riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitus töö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele. Ehitustöö — ehitus- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid.

    c)  Asjade riigihankelepingud — muud kui punktis b nimetatud riigihankelepingud, mille objektiks on toodete ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma.

    Riigihankelepingut, mille objektiks on toodete tarnimine ja mis hõlmab lisaks sellele ka kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid, loetakse samuti asjade riigihankelepinguks.

    d)  Teenuste riigihankelepingud — muud riigihankelepingud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärgiks on II lisas nimetatud teenuste osutamine.

    Riigihankelepingut, mille objektiks on nii tooted kui ka teenused II lisa tähenduses, loetakse teenuste riigihankelepinguks juhul, kui asjaomaste teenuste maksumus ületab lepinguga hõlmatud toodete maksumuse.

    Riigihankelepingut, mille objektiks on teenused II lisa tähenduses ja mis hõlmab lisaks ka tegevusi I lisa tähenduses, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuste riigihankelepinguks.

    3.  Riiklike ehitustööde kontsessioon — sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga.

    4.  Teenuste kontsessioon — sama liiki leping kui teenuste riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga.

    5.  Raamleping — leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas.

    6.  Dünaamiline ostusüsteem — täielikult elektrooniline protsess tavapäraste ostude sooritamiseks, mis rahuldab ostja vajadusi turul üldkättesaadaval kujul, mille kasutamisaeg on piiratud ja mis on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumise.

    7.  Elektrooniline oksjon — uute hindade, madalamate hindadega pakkumiste ja/või pakkumise teatavate osadega seotud uute väärtuste esitamist võimaldavat elektroonilist seadet kasutav korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist ja võimaldab neid automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

    Sellest tulenevalt ei tohi elektroonilised oksjonid hõlmata teatavaid teenuste hankelepinguid ega teatavaid ehitustööde hankelepinguid, mille objektiks on intellektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.

    8.  Töövõtja, tarnija, teenuseosutaja — füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute ja/või organite rühm, kes pakub turul vastavalt ehitustööde ja/või ehitustöö teostamist, tooteid või teenuseid.

    Termin ettevõtja hõlmab võrdselt nii töövõtja, tarnija kui ka teenuseosutaja mõistet. Seda kasutatakse vaid lihtsustamise huvides.

    Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse pakkujaks. Ettevõtjat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses või konkurentidega peetavas dialoogis osalemiseks, nimetatakse kandidaadiks.

    9.  Ostja — riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

    Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

    a) mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega;

    b) mis on juriidiline isik ja

    c) mida põhiliselt rahastab riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud.

    Teise lõigu punktides a, b ja c nimetatud kriteeriumidele vastavate avalik-õiguslike isikute ja nende isikute kategooriate mittetäielikud nimekirjad on esitatud III lisas. Liikmesriigid teatavad komisjonile regulaarsete ajavahemike tagant kõigist avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate nimekirjades tehtud muudatustest.

    10.  Keskne ostja — ostja, kes:

     omandab ostjate jaoks ettenähtud tarneid ja/või teenuseid või

     sõlmib ostjate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste hankelepinguid või raamlepinguid.

    11.  

    a)  Avatud menetlus — menetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik huvitatud ettevõtjad.

    b)  Piiratud menetlus — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist, kuid pakkumise saavad esitada üksnes ostja määratud ettevõtjad.

    c)  Konkurentidega peetav dialoog — menetlus, mille puhul võivad kõik ettevõtjad taotleda osalemist ning ostja peab menetluses osalema valitud kandidaatidega dialoogis, et välja selgitada üks või mitu ostja nõuetele vastavat sobivat alternatiivi, kusjuures dialoogi tulemusena välja valitud kandidaatidel palutakse esitada pakkumine.

    Esimeses lõigus nimetatud menetluse kasutamisel käsitatakse riigihankelepingut “eriti keerukana” juhul, kui ostjad:

     ei suuda kooskõlas artikli 23 lõike 3 punktidega b, c või d objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid nende vajadusi või eesmärke rahuldada, ja/või

     ei suuda objektiivselt täpsustada projekti õiguslikku ja/või rahalist ülesehitust.

    d)  Läbirääkimistega menetlus — menetlus, mille puhul ostja konsulteerib enda valitud ettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes.

    e)  Ideekonkurss — menetlus, mille kaudu ostja peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkurssi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.

    12.  Kirjalik või kirjalikult — sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada. See võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet.

    13.  Elektrooniline vahend — elektrooniliste seadmete kasutamine kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks.

    14.  Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) — määrusega (EÜ) nr 2195/2002 vastu võetud kontrollnomenklatuur, mida kohaldatakse riigihankelepingute suhtes, kusjuures tagatakse vastavus muudele olemasolevatele nomenklatuuridele.

    Kui käesoleva direktiivi reguleerimisala tõlgendamisel tekib lahkarvamusi võimalike erinevuste tõttu I lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride vahel või II lisas loetletud CPV ja CPC (esialgne versioon) nomenklatuuride vahel, on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC nomenklatuurid.

    15.  Artikli 13, artikli 57 punkti a ja artikli 68 punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)  üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk — avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale kindlaksmääratud telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;

    b)  telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt — kõik füüsilised ühendused ja nende tehnilise juurdepääsu spetsifikatsioonid, mis moodustavad osa üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust ning on vajalikud sellele juurdepääsuks ja selle tõhusaks toimimiseks;

    c)  üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus — telekommunikatsiooniteenus, mille osutamise liikmesriigid on konkreetselt määranud eelkõige ühe või mitme telekommunikatsiooniorganisatsiooni ülesandeks;

    d)  telekommunikatsiooniteenus — teenus, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud ringhääling ja televisioon.

    Artikkel 2

    Lepingute sõlmimise põhimõtted

    Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.

    Artikkel 3

    Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel

    Kui ostja annab muule üksusele kui ostjale eri- või ainuõiguse osutada avalikke teenuseid, nähakse seda õigust andvas dokumendis ette, et oma tegevuse osana kolmandate isikutega asjade hankelepinguid sõlmides ei tohi asjaomane üksus neid riikkondsuse põhjal diskrimineerida.



    II

    JAOTIS

    RIIGIHANKELEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD



    I

    PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 4

    Ettevõtjad

    1.  Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

    Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse lepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.

    2.  Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

    Artikkel 5

    Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused

    Kui ostjad sõlmivad riiklikke lepinguid, peavad liikmesriigid nende suhetes kohaldama sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad annavad kolmandate riikide ettevõtjatele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud riigihankeid käsitleva lepingu (GATTi leping) rakendamisel. Sel eesmärgil arutavad liikmesriigid üksteisega artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomitees meetmeid, mis GATTi lepingu kohaselt tuleb võtta.

    Artikkel 6

    Konfidentsiaalsus

    Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 35 lõike 4 ja artikli 41 sätete kohaldamist, mis käsitlevad sõlmitud lepingutest teavitamise ning kandidaatide ja pakkujate teavitamisega seotud kohustusi, ning kooskõlas ostja suhtes kehtiva siseriikliku õigusega ei avalikusta ostja talle ettevõtja poolt edastatud konfidentsiaalset teavet; selline teavet hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumise konfidentsiaalseid aspekte.



    II

    PEATÜKK

    Reguleerimisala



    1.

    jagu

    Piirmäärad

    Artikkel 7

    Riigihankelepingute piirmäärad

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12—18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne järgmiste piirmääradega või nendest suurem:

    a)  ►M6  133 000 eurot ◄ asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis on sõlmitud IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjate poolt, välja arvatud punkti b kolmandas taandes käsitletud lepingud; riigikaitse valdkonna ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes lepingute suhtes, mis hõlmavad V lisas loetletud tooteid;

    b)  ►M6  206 000 eurot ◄ :

     muude kui IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul;

     riigikaitse valdkonnas tegutsevate IV lisas loetletud ostjate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad V lisas loetlemata tooteid;

     mis tahes ostja sõlmitud teenuste riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad II A lisa liigi 8 all nimetatud teenuseid, liigi 5 all nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid, mille CPV asetus on samaväärne CPC viitenumbritega 7524, 7525 ja 7526, ja/või IIB lisas loetletud teenuseid;

    c)  ►M6  5 150 000 eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul.

    Artikkel 8

    Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses ostja rahastatud

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste lepingute sõlmimise suhtes:

    a) lepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M6  5 150 000 eurot ◄ :

     kui need lepingud hõlmavad tsiviilehitustöid I lisa tähenduses;

     kui need lepingud hõlmavad haiglate, spordi-, puhke- ja vaba aja veetmise rajatiste, kooli- ja ülikoolihoonete ning haldushoonete ehitust;

    b) teenuste hankelepingud, mida ostjad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt ►M6  206 000 eurot ◄ ja mis on seotud ehitustööde hankelepinguga punkti a tähenduses.

    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliseid rahastamislepinguid sõlmivad ostjad tagavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise juhul, kui lepingu sõlmib üks või mitu ostjast erinevat üksust, või juhul, kui ostjad sõlmivad lepingu kõnealuste muude üksuste eest ja nimel.

    Artikkel 9

    Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid

    1.  Riigihankelepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks ostja hinnanguline väljamakstav kogusumma käibemaksuta. Arvutamisel võetakse arvesse hinnanguline kogusumma, sealhulgas mis tahes optsioonid ja lepingu uuendamised.

    Kui ostja näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid lepingu eeldatava kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

    2.  See kalkulatsioon peab kehtima teate saatmise ajal, nagu on sätestatud artikli 35 lõikega 2, või hetkel, mil ostja alustab lepingu sõlmimise menetlust, kui teate saatmist ei nõuta.

    3.  Ühtegi ehitustööprojekti ega tarnete ja/või teenuste teatavate koguste kavandatavat ostu ei tohi osadeks jaotada, eesmärgiga takistada selle kuulumist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

    4.  Ehitustööde riigihankelepingute puhul võetakse eeldatava maksumuse arvutamisel arvesse nii ehitustööde maksumus kui ka ostja poolt ehitustööde teostamiseks töövõtja käsutusse antud vahendite eeldatav kogumaksumus.

    5.  

    a) Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.

    Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

    Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro teenuste puhul või alla ühe miljoni euro ehitustööde puhul, kui selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

    b) Kui samalaadsete asjade hankeettepaneku tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse artikli 7 lõigete a ja b kohaldamise korral arvesse kõigi selliste osade eeldatav kogumaksumus.

    Kui osade kogumaksumus on võrdne artiklis 7 sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

    Ostjad võivad kõnealusest kohaldamisest siiski loobuda osade puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80 000 euro, kui osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

    6.  Toodete üürimise, rentimise või liisimisega seotud asjade riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel võtta aluseks järgmine väärtus:

    a) tähtajaliste hankelepingute puhul, kui tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul või, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, selle kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

    b) tähtajatute hankelepingute puhul või lepingute puhul, mille kehtivusaega ei ole võimalik määratleda, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

    7.  Asjade või teenuste riigihankelepingute puhul, mis on olemuselt regulaarsed või mida kavatsetakse teatava aja jooksul uuendada, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks:

    a) eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul toimuvatele muutustele koguses või maksumuses;

    b) või esimesele tarnele järgneva 12 kuu või eelarveaasta jooksul (kui see on pikem kui 12 kuud) sõlmitud järjestikuste lepingute eeldatav kogumaksumus.

    Riigihankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisviisi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kõnealune leping käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

    8.  Teenuste riigihankelepingute puhul tuleb lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel vajaduse korral aluseks võtta järgmine väärtus:

    a) järgmist liiki teenuste puhul:

    i) kindlustusteenused: makstav kindlustusmakse ja muud tasud;

    ii) panga- ja muud finantsteenused: teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud;

    iii) projekteerimislepingud: teenustasud, vahendustasud ja muud tasud;

    b) teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda:

    i) tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või vähem: kogumaksumus lepingu kehtivusaja jooksul;

    ii) tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu: kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

    9.  Raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi lepingute maksimaalne eeldatav maksumus käibemaksuta.



    2.

    jagu

    Eriolukorrad

    Artikkel 10

    Sõjaväehanked

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse teenuste riigihankelepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad riigikaitse valdkonnas, kui asutamislepingu artiklist 296 ei tulene teisiti.

    Artikkel 11

    Kesksete ostjate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud

    1.  Liikmesriigid võivad ette näha võimaluse, et ostjad ostavad ehitustöid, asju ja/või teenuseid keskselt ostjalt või keskse ostja kaudu.

    2.  Artikli 1 lõikes 10 sätestatud juhtudel keskse ostja kaudu ehitustöid, asju ja/või teenuseid ostvad ostjad loetakse käesoleva direktiivi nõuded täitnuteks niivõrd, kuivõrd neid täidab keskne ostja.



    3.

    jagu

    Reguleerimisalast väljajäetud lepingud

    Artikkel 12

    Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 2004/17/EÜ alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 3–7 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostjate poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, ega hankelepingute suhtes, mis on kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ning artiklite 19, 26 ja 30 alusel selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud.

    Ent käesolevat direktiivi kohaldatakse jätkuvalt hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 nimetatud tegevusalaga tegelevate ostja poolt ja nende tegevuste sooritamiseks, kui asjaomane liikmesriik kasutab kõnealuse direktiivi artikli 71 teises lõigus nimetatud võimalust direktiivi kohaldamine edasi lükata.

    Artikkel 13

    Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada ostjal pakkuda või kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut telekommunikatsiooniteenust.

    Artikkel 14

    Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on kuulutatud salajasteks või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi põhiliste huvide kaitseks.

    Artikkel 15

    Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis on sõlmitud:

    a) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid või ehitustöid, mille eesmärk on teatava ehitustöö ühine teostamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt, või teenuseid, mille eesmärk on teatava projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib nõu pidada artiklis 77 nimetatud riigihankelepingute nõuandekomiteega;

    b) sõjaväeüksuste paigutamisega seotud rahvusvahelise lepingu alusel ning on seotud mõne liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

    c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

    Artikkel 16

    Konkreetsed erandid

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis käsitlevad:

    a) maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga samaaegselt, enne või pärast seda;

    b) edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja saateajaga seotud lepinguid;

    c) vahekohtu- ja lepitusteenuseid;

    d) väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud finantsteenuseid, eriti ostjate tehinguid raha või kapitali kaasamiseks, ja keskpanga osutatavaid teenuseid;

    e) töölepinguid;

    f) uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuseid, välja arvatud juhul, kui neist tuleneb kasu üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus ostja.

    Artikkel 17

    Teenuste kontsessioonid

    Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi artikli 1 lõikes 4 määratletud teenuste kontsessioonide suhtes.

    Artikkel 18

    Ainuõiguse alusel sõlmitud teenuste hankelepingud

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste riigihankelepingute suhtes, mis ostja sõlmib teise ostja või ostjate ühendusega, kellel on ainuõigus vastavalt õigusnormidele, mis on kooskõlas asutamislepinguga.



    4.

    jagu

    Erikord

    Artikkel 19

    Reserveeritud lepingud

    Liikmesriigid võivad jätta riigihankelepingute sõlmimise menetluses õiguse osaleda kaitstud töökodadele või sätestada selliste lepingute täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, kui enamik töötajaid on puuetega isikud, kes puude laadi või raskuse tõttu ei saa töötada tavalistes tingimustes.

    Hanketeates viidatakse sellele sättele.



    III

    PEATÜKK

    Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord

    Artikkel 20

    II A lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Lepingud, mille objektiks on II A lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23-55.

    Artikkel 21

    II B lisas loetletud teenuste hankelepingud

    Lepingute suhtes, mille objektiks on II B lisas loetletud teenused, kehtivad üksnes artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 sätted.

    Artikkel 22

    II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud

    Lepingud, mille objektiks on nii II A lisas kui ka II B lisas loetletud teenused, sõlmitakse vastavalt artiklitele 23—55 juhul, kui II A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui II B lisas loetletud teenuste maksumus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud artikli 23 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt.



    IV

    PEATÜKK

    Kirjeldusi ja lepingudokumente reguleerivad erieeskirjad

    Artikkel 23

    Tehnilised kirjeldused

    1.  VI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse lepingu dokumentatsioonis, näiteks teadetes, lepingudokumentides või täiendavates dokumentides. Võimalusel tuleks tehniliste kirjelduste määratlemisel arvesse võtta nende kättesaadavust puuetega inimestele või kavandama need nii, et kõigil oleks võimalik neid kasutada.

    2.  Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile pakkujatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

    3.  Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratletakse tehnilised kirjeldused:

    a) tuginedes VI lisas määratletud tehnilistele kirjeldustele ja (tähtsuse järjekorras) Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganite kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele. Igale viitele lisatakse märge “või sellega samaväärne”;

    b) või kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid; viimased võivad sisaldada keskkonnanäitajaid. Sellised parameetrid peavad siiski olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu objekt ja et ostjad saaksid sõlmida lepingu;

    c) või kirjeldades punktis b nimetatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis a nimetatud kirjeldustele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile;

    d) või viidates teatavate näitajate puhul punktis a nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis b nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.

    4.  Ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

    Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja koostatud tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

    5.  Ostja, kes kasutab lõikes 3 sätestatud võimalust teha ettekirjutusi kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete osas, ei tohi tagasi lükata ehitustööde, toodete või teenuste pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühisele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorgani kehtestatud tehnilisele kontrollsüsteemile, kui need kirjeldused käsitlevad ostja kehtestatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.

    Pakkuja peab pakkumises ostjat rahuldaval viisil ja asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, toode või teenus on kooskõlas ostja kehtestatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega.

    Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

    6.  Kui ostjad seovad lõike 3 punktis a nimetatud kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuetega keskkonda mõjutavad tegurid, võivad nad kasutada Euroopa, siseriiklikel või riikidevahelistel ökomärgistel või muudel ökomärgistel määratletud üksikasjalikke nõudeid või vajaduse korral nende osi tingimusel, et:

     nõuded on kohased lepingu objektiks olevate asjade või teenuste omaduste määratlemisel;

     nõuded on koostatud teadusinfo põhjal;

     ökomärgiste vastuvõtmisel kasutatakse menetlust, milles võivad osaleda kõik huvirühmad, näiteks riigiasutused, tarbijad, tootjad, turustajad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid; ja

     need on kõigile huvitatud pooltele kättesaadavad.

    Ostjad võivad teatada, et käsitlevad ökomärgist kandvaid tooteid ja teenuseid lepingudokumentides ettenähtud tehnilistele kirjeldustele vastavatena; nad peavad tunnustama kõiki muid asjakohaseid tõendusmaterjale, näiteks tootja koostatud tehnilisi toimikuid või tunnustatud organi väljastatud katseprotokolle.

    7.  Käesolevas artiklis tähendavad “tunnustatud organid” kohaldatavatele Euroopa standarditele vastavaid katse- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutusi.

    Ostjad tunnustavad teistes liikmesriikides asutatud tunnustatud organite sertifikaate.

    8.  Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat marki ega ostuallikat, konkreetset valmistusviisi ega kaubamärke, patente, liike, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtteid või tooteid soosida või nende osaluse välistada, välja arvatud juhul, kui see on lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalik. Sellised viited on lubatud erandkorras, kui lepingu objekti ei ole võimalik punktide 3 ja 4 kohaselt piisavalt täpselt ja kõigile mõistetavalt kirjeldada; sellistele viidetele lisatakse märge “või sellega samaväärne”.

    Artikkel 24

    Pakkumiste variandid

    1.  Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, võivad ostjad lubada pakkujatel esitada pakkumiste variante.

    2.  Ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante; selle teabeta ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.

    3.  Pakkumiste variante lubavad ostjad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused.

    4.  Arvesse võetakse ainult need pakkumiste variandid, mis vastavad ostja kehtestatud miinimumnõuetele.

    Asjade või teenuste riigihankelepingute sõlmimisel ei tohi pakkumiste variantide esitamist lubanud ostjad pakkumise varianti tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimine tooks kaasa teenuste hankelepingu sõlmimise asjade riigihankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimise teenuste riigihankelepingu asemel.

    Artikkel 25

    Allhanked

    Ostja võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda või liikmesriik võib ostjat kohustada pakkujalt nõudma, et pakkumises oleks näidatud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepingud kolmandate isikutega, ning kõik kavandatavad alltöövõtjad.

    See teave ei piira peamise ettevõtja vastutust.

    Artikkel 26

    Lepingute täitmise tingimused

    Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisega seotud eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ning esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes. Lepingu täitmise tingimused võivad eelkõige olla seotud sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega.

    Artikkel 27

    Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

    1.  Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjat kohustada nimetama asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada asjakohast teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

    2.  Ostja, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub lepingute sõlmimise menetluses osalevatel pakkujatel või kandidaatidel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused.

    Esimene lõik ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 55 sätete kohaldamist.



    V

    PEATÜKK

    Menetlused

    Artikkel 28

    Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine

    Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

    Hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad avatud või piiratud menetlust. Artiklis 29 selgesõnaliselt sätestatud eriolukordades võivad ostjad lepinguid sõlmida konkurentidega peetavate dialoogide alusel. Artiklites 30 ja 31 selgesõnaliselt nimetatud erijuhtudel ja eriolukordades võivad ostjad kasutada kas väljakuulutamisega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

    Artikkel 29

    Konkurentidega peetav dialoog

    1.  Eriti keeruliste lepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada võimaluse, mille kohaselt ostjad võivad lepingu sõlmimisel kasutada konkurentidega peetavat dialoogi käesoleva artikliga ettenähtud korras, kui avatud või piiratud menetlus ei võimalda ostjate arvates lepingut sõlmida.

    Hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, mis on lepingu sõlmimise ainus kriteerium.

    2.  Ostjad avaldavad hanketeate ning määratlevad oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

    3.  Ostjad alustavad artiklite 44—52 asjakohaste sätete kohaselt valitud kandidaatidega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda ostjate vajadusi kõige paremini rahuldavad vahendid. Dialoogi ajal võivad ostjad väljavalitud kandidaatidega arutada kõiki lepingu tahke.

    Ostjad tagavad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Nad ei avalda teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

    Ostjad ei tohi avaldada dialoogis osaleva kandidaadi pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet teistele osalejatele ilma kõnesoleva kandidaadi nõusolekuta.

    4.  Ostjad võivad hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse. Hanketeates või kirjeldavas dokumendis on viide, et seda võimalust võidakse kasutada.

    5.  Ostja jätkab dialoogi, kuni on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d), vajaduse korral neid võrreldes.

    6.  Kui ostja on teatanud dialoogi lõpetamisest ja osalejaid sellest teavitanud, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Pakkumised sisaldavad kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

    Ostja taotluse korral võib neid pakkumisi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selgitamine, piiritlemine, täpsustamine või täiendav teave ei tohi muuta pakkumise või pakkumismenetluse põhielemente, mille muutumine tõenäoliselt moonutaks konkurentsi või avaldaks diskrimineerivat mõju.

    7.  Ostjad hindavad saadud pakkumisi hanketeates või kirjeldavas dokumendis sätestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal ja valivad majanduslikult soodsaima pakkumise artikliga 53 ettenähtud korras.

    Ostja taotluse korral võib paluda, et majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise tahke või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel, et see ei muuda lepingu olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.

    8.  Ostjad võivad täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.

    Artikkel 30

    Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine

    1.  Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

    a) kui avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas artiklitele 4, 24, 25 ja 27 ning VII peatükile vastavate siseriiklike sätetega, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta.

    Ostjad ei pea hanketeadet avaldama, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik sellised pakkujad ja ainult sellised pakkujad, kes vastavad artiklite 45—52 kriteeriumidele ning kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

    b) erandjuhtudel, kui ehitustööde, asjade või teenuste iseloom või nendega seotud ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust;

    c) teenuste puhul, muu hulgas II A lisa 6. liiki kuuluvate teenuste ja intellektuaalteenuste, nagu näiteks ehitustööde projekteerimist hõlmavate teenuste puhul, kuivõrd osutatavate teenuste laad ei võimalda lepingutingimusi määratleda piisavalt täpselt, et lepingu saaks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt;

    d) ehitustööde riigihankelepingute korral nende ehitustööde puhul, mis tehakse üksnes teadusuuringute, katsete või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi tagamiseks või teadusuuringute ja arendustööga seotud kulude katmiseks.

    2.  Lõikes 1 nimetatud juhtudel peavad ostjad pakkujatega läbirääkimisi, et kohandada esitatud pakkumised hanketeates, kirjeldustes ja võimalikes täiendavates dokumentides sätestatud nõuetele ning leida parim pakkumine artikli 53 lõikega 1 ettenähtud korras.

    3.  Läbirääkimiste ajal tagavad ostjad kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Eelkõige ei avalda nad teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele pakkujale teiste ees eelise.

    4.  Ostjad võivad hanketeates või kirjeldustes esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu. Hanketeates või kirjeldustes viidatakse selle võimaluse kasutamisele.

    Artikkel 31

    Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine

    Ostjad võivad hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel järgmistel juhtudel:

    1) ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

    a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist või ühtki taotlust, kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;

    b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse ettevõtjaga;

    c) äärmise vajaduse korral, kui ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu, mida asjaomased ostjad ei saanud ette näha, ei ole võimalik artiklis 30 nimetatud avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda ostjatest;

    2) asjade riigihankelepingute puhul:

    a) kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

    b) kui lepingud käsitlevad esialgse tarnija lisatarneid, mis on mõeldud tavaliste toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks ostjat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; selliste lepingute ja samuti uuendatavate lepingute kehtivusaeg ei tohi üldreeglina olla pikem kui kolm aastat;

    c) kui lepingud käsitlevad tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud tooteid;

    d) kui tarned ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

    3) teenuste riigihangete lepingute puhul: kui kõnealune leping sõlmitakse ideekonkursi alusel ja tuleb sõlmida vastavalt kehtivale korrale konkursi võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul tuleb läbirääkimistele osalema kutsuda kõik konkursi võitjad;

    4) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul:

    a) seoses täiendavate ehitustööde või lisateenustega, mida algselt kavandatud projekt või esialgselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid vajalikuks projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab või kõnealust teenust osutab:

     kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi,

     või

     kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest lepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.

    Täiendavate ehitustööde või lisateenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse lepingu maksumusest;

    b) uute ehitustööde või teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde või teenuste kordamises, mille kohta ostjad on ettevõtjaga esialgse lepingu sõlminud, tingimusel, et need ehitustööd või teenused vastavad avatud või piiratud menetluse alusel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile.

    Niipea, kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada selle menetluse kasutamise võimalusest ning ostjad peavad artikli 7 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde või teenuste eeldatavat kogumaksumust.

    Seda menetlust võib kasutada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

    Artikkel 32

    Raamlepingud

    1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad võivad sõlmida raamlepinguid.

    2.  Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 53 kohaselt kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel.

    Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.

    Raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

    Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

    Ostjad peavad raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.

    3.  Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse sellel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.

    Kõnealuste lepingute sõlmimisel võivad ostjad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

    4.  Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingute sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.

    Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid lepinguid võib sõlmida:

     raamlepingus kehtestatud tingimustel, kusjuures uut konkurssi välja ei kuulutata, või

     juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ja (vajaduse korral) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel, sõlmitakse kõnealused lepingud järgmise korra kohaselt:

     

    a) iga sõlmitava lepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega;

    b) ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;

    c) pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu jääb vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;

    d) ostjad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.

    Artikkel 33

    Dünaamilised ostusüsteemid

    1.  Liikmesriigid võivad sätestada, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi ostusüsteeme.

    2.  Dünaamilise ostusüsteemi loomisel täidavad ostjad avatud menetluse eeskirju igal etapil kuni lepingu sõlmimiseni kõnealuse süsteemi alusel. Süsteemi kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning on esitanud esialgse pakkumise, mis on kooskõlas tehniliste nõuete ja võimalike täiendavate dokumentidega; esialgseid pakkumisi võib igal ajal parandada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad kirjeldustele. Süsteemi loomisel ja kõnealuse süsteemi alusel lepingute sõlmimisel kasutavad ostjad elektroonilisi vahendeid üksnes artikli 42 lõigetega 2—5 ettenähtud korras.

    3.  Dünaamiliste ostusüsteemide loomisel ostjad:

    a) avaldavad hanketeate, milles märgitakse selgelt, et kasutusel on dünaamiline ostusüsteem;

    b) osutavad kirjeldustes muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemusele ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta;

    c) pakuvad teate avaldamisest kuni süsteemi kasutusaja lõpuni piiramatut, otsest ja täielikku elektroonilist juurdepääsu kirjeldusele ja kõigile täiendavatele dokumentidele ning esitavad teates Interneti-aadressi, kus dokumentidega saab tutvuda.

    4.  Ostjad võimaldavad kõigil ettevõtjatel kogu dünaamilise ostusüsteemi kasutusaja jooksul esitada esialgseid pakkumisi ja juurde pääseda süsteemile lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt. Nad lõpetavad hindamise kõige rohkem 15 päeva jooksul alates esialgse pakkumise esitamise kuupäevast. Nad võivad hindamisperioodi siiski pikendada tingimusel, et vahepeal ei anta välja ühtki pakkumiskutset.

    Ostja teatab esimeses lõigus osutatud pakkujale esimesel võimalusel pakkuja lülitamisest dünaamilisse ostusüsteemi või tema esialgse pakkumise tagasilükkamisest.

    5.  Iga konkreetse lepingu kohta tuleb esitada pakkumiskutse. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki ettevõtjaid vastavalt lõikele 4 esitama esialgset pakkumist tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. Ostjad ei tohi pakkumist jätkata enne, kui kõigi tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamine on lõpetatud.

    6.  Ostjad teevad kõigile süsteemi lülitatud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumine iga konkreetse lepingu kohta, mis selle süsteemi alusel sõlmitakse. Ostjad kehtestavad selleks pakkumiste esitamise tähtaja.

    Leping sõlmitakse pakkujaga, kes esitas dünaamilise ostusüsteemi loomise teates kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal parima pakkumise. Vajaduse korral võib neid kriteeriume esimeses lõigus nimetatud kutses täpsemalt sõnastada.

    7.  Dünaamilist ostusüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

    Ostjad ei tohi süsteemi kasutada konkurentsi tõkestamiseks, piiramiseks ega moonutamiseks.

    Huvitatud ettevõtjatele või süsteemi osapooltele ei tohi esitada ühegi kulutusega seotud arvet.

    Artikkel 34

    Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad

    Riigihankelepingute puhul, mis käsitlevad subsideeritud elamuehitusprojektide projekteerimist ja ehitamist, mille maht ja keerukus ning asjaomaste ehitustööde eeldatav kestus nõuavad, et planeerimine põhineks algusest peale ostjate, ekspertide ja tööde teostamise eest vastutava töövõtja esindajatest koosneva meeskonna tihedal koostööl, võib kehtestada eraldi lepingu sõlmimise menetluse, et välja valida meeskonda integreerumise seisukohast sobivaim töövõtja.

    Teates avaldavad ostjad eelkõige võimalikult täpse teostatavate ehitustööde kirjelduse, et huvitatud töövõtjatel oleks võimalik saada projektist põhjalik ettekujutus. Lisaks sellele kehtestavad ostjad kõnealuses teates artiklites 45—52 nimetatud kvalitatiivsete valikukriteeriumide kohaselt ka personaalsed, tehnilised ja finantsilised tingimused, mida kandidaadid täitma peavad.

    Kui selline menetlus on vastu võetud, kohaldavad ostjad artikleid 2, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 43 ja 45—52.



    VI

    PEATÜKK

    Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad



    1.

    jagu

    Teadete avaldamine

    Artikkel 35

    Teated

    1.  Ostjad teevad komisjoni või enda poolt avaldatavas eelteates, mis sisaldab VIII lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt “ostja profiili” kirjeldust, teatavaks:

    a) tarnete puhul eeldatava kogumaksumuse seoses iga tooteliigi kohta sõlmitavate lepingute või raamlepingutega, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem.

    Ostjad määratlevad tootevaldkonna CPV nomenklatuurile viidates;

    b) teenuste puhul niisuguste teenuste hankelepingute või raamlepingute eeldatava kogumaksumuse iga II A lisas loetletud teenuseliigi kohta, mis nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artikleid 7 ja 9 arvesse võttes 750 000 eurot või rohkem;

    c) ehitustööde puhul niisuguste lepingute või raamlepingute põhiomadused, mida ostjad kavatsevad sõlmida ja mille eeldatav maksumus on artiklit 9 arvesse võttes võrdne artikliga 7 täpsustatud piirmääraga või sellest suurem;

    Punktides a ja b nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

    Punktis c nimetatud teated edastatakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist nende ehitustöölepingute või raamlepingute kavandamise kohta, mida ostjad kavatsevad sõlmida.

    Ostjad, kes avaldavad eelteate ostjaprofiilides, edastavad komisjonile elektroonilise teate seoses eelteate avaldamisega ostjaprofiilis VIII lisa punktis 3 esitatud teadete saatmise vormi ja üksikasjaliku korra kohaselt.

    Punktides a, b ja c nimetatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult juhul, kui ostjad kasutavad artikli 38 lõikega 4 sätestatud võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu.

    Käesolevat lõiget ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse suhtes.

    2.  Ostjad, kes soovivad sõlmida hankelepingu või raamlepingu, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust artiklis 30 sätestatud tingimustel või konkurentidega peetavat dialoogi artiklis 29 sätestatud tingimustel, teatavad sellest hanketeatega.

    3.  Ostjad, kes soovivad luua dünaamilist ostusüsteemi, teatavad sellest hanketeatega.

    Ostjad, kes soovivad sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhinevaid lepinguid, teatavad sellest lihtsustatud hanketeatega.

    4.  Ostjad, kes on sõlminud hankelepingu või raamlepingu, saadavad teate lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta hiljemalt 48 päeva pärast lepingu või raamlepingu sõlmimist.

    Ostjad, kes on sõlminud raamlepingud artikli 32 kohaselt, ei ole kohustatud saatma lepingute sõlmimise menetluse tulemusi sisaldavat teadet iga kõnealusel raamlepingul põhineva lepingu kohta.

    Ostjad saadavad teate dünaamilisel ostusüsteemil põhineva lepingute sõlmimise menetluse tulemuste kohta 48 päeva jooksul alates iga lepingu sõlmimisest. Nad võivad sellised teated kvartalite kaupa rühmitada. Sel juhul edastavad nad teadete rühma 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

    II B lisas loetletud teenustega seotud hankelepingute puhul märgivad ostjad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus. Selliste teenuste hankelepingute puhul kehtestab komisjon eeskirjad statistiliste aruannete koostamiseks teadete põhjal ja nende aruannete avaldamiseks artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras.

    Teatavad andmed lepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.

    Artikkel 36

    Teadete avaldamise vorm ja viis

    1.  Teated sisaldavad VII A lisas nimetatud teavet ja vajaduse korral muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet ning esitatakse standardvormis, mille komisjon on artikli 77 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt vastu võtnud.

    2.  Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliselt VIII lisa lõikes 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt või muul viisil. Artikli 38 lõikega 8 sätestatud kiirendatud menetluse korral tuleb teated saata faksiga või elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt.

    Teated avaldatakse vastavalt VIII lisa punkti 1 alapunktides a ja b ette nähtud tehnilistele näitajatele.

    3.  Teated, mis on elektrooniliselt koostatud ja edastatud VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

    Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, avaldatakse hiljemalt 12 päeva jooksul pärast nende edastamist või, artikli 38 lõikes 8 nimetatud kiirendatud menetluse puhul hiljemalt viie päeva jooksul pärast nende edastamist.

    4.  Hanketeated avaldatakse tervikuna ühenduse ametlikus keeles, mille valib ostja, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ametlikes keeltes.

    Komisjoni kulud seoses teadete avaldamisega kannab ühendus.

    5.  Teateid ja nende sisu ei tohi enne komisjonile edastamise kuupäeva siseriiklikul tasandil avaldada.

    Siseriiklikul tasandil avaldatud teated sisaldavad üksnes sellist teavet, mis sisaldus artikli 35 lõike 1 esimese lõigu kohaselt komisjonile lähetatud või ostja profiilis avaldatud teateis, kuid nendesse märgitakse teate komisjonile lähetamise või ostja profiilis avaldamise kuupäev.

    Ostja profiilis ei tohi avaldada eelteateid enne, kui komisjonile on lähetatud teade nende kõnealuses vormis avaldamise kohta; nendes esitatakse lähetamise kuupäev.

    6.  Teated, mida ei edastata elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võivad sisaldada kuni 650 sõna.

    7.  Ostjad peavad suutma teadete lähetuskuupäeva tõendada.

    8.  Komisjon annab ostjale edastatud teabe avaldamist kinnitava teatise, milles on märgitud avaldamise kuupäev. Kinnitusteatis kehtib tõendina avaldamise kohta.

    Artikkel 37

    Vabatahtlik avaldamine

    Ostjad võivad kooskõlas artikliga 36 avaldada teateid seoses hankelepingutega, mille kohta käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.



    2.

    jagu

    Tähtajad

    Artikkel 38

    Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad

    1.  Pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates võtavad ostjad arvesse konkreetse lepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesoleva artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.

    2.  Avatud menetluse korral on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 52 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast.

    3.  Piiratud menetluse, artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetava dialoogi puhul:

    a) on osalemistaotluste laekumise miinimumtähtaeg 37 päeva alates hanketeate edastamise kuupäevast;

    b) piiratud menetluse puhul on pakkumiste laekumise miinimumtähtaeg 40 päeva alates kutse saatmise kuupäevast.

    4.  Kui ostja on avaldanud eelteate, võib lõike 2 ja lõike 3 punkti b kohast pakkumiste laekumise miinimumtähtaega üldreeglina lühendada 36 päevani, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui 22 päeva.

    Tähtaega hakatakse lugema hanketeate edastamise kuupäevast avatud menetluse puhul ja pakkumiskutse edastamise kuupäevast piiratud menetluse puhul.

    Esimeses lõigus nimetatud lühendatud tähtaegu võib kasutada juhul, kui eelteade sisaldab kogu VII A lisas hanketeadetega seoses nõutavat teavet, kuivõrd teave on teate avaldamise ajal kättesaadav, ning kui eelteade saadeti avaldamiseks 52 päeva kuni 12 kuud enne hanketeate edastamise kuupäeva.

    5.  Kui teated koostatakse ja edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 nimetatud edastusvormi ja -korra kohaselt, võib lõigetes 2 ja 4 nimetatud pakkumiste laekumistähtaegu avatud menetluse puhul ja lõike 3 punktis a nimetatud osalemistaotluste laekumistähtaega piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetava dialoogi puhul lühendada seitsme päeva võrra.

    6.  Kui ostja võimaldab lepingudokumentidele ja kõigile täiendavatele dokumentidele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu alates VIII lisa kohaselt avaldatud teate avaldamiskuupäevast ning esitab teate tekstis Interneti-aadressi, kus need dokumendid on kättesaadavad, võib lõikes 2 ja lõike 3 punktis b nimetatud pakkumiste laekumistähtaega lühendada viie päeva võrra.

    Selle lühendamise võib liita lõikes 5 nimetatud lühendamisega.

    7.  Kui kirjeldusi ja täiendavaid dokumente või lisateavet ei esitata mingil põhjusel artiklites 39 ja 40 sätestatud tähtaja jooksul, kuigi neid taotleti õigel ajal, või kui pakkumisi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse pakkumiste laekumistähtaegu nii, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid kätte kogu pakkumise esitamiseks vajaliku teabe.

    8.  Piiratud menetluse ja artiklis 30 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul, kui asja kiireloomulisuse tõttu on käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest võimatu kinni pidada, võivad ostjad määrata:

    a) osalemistaotluste laekumise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast või lühem kui 10 päeva, kui teade edastatakse elektrooniliselt VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt;

    b) ja piiratud menetluste puhul pakkumiste laekumistähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise kuupäevast.

    Artikkel 39

    Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave

    1.  Avatud menetluse puhul, kui ostjad ei paku kirjeldustele ja täiendavatele dokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist juurdepääsu vastavalt artikli 38 lõikele 6, saadetakse kirjeldused ja täiendavad dokumendid ettevõtjatele vähemalt kuus päeva enne osalemistaotluse laekumist, kusjuures taotlus peab olema esitatud tähtajaks.

    2.  Ostjad või pädevad talitused edastavad kirjeldused ja täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti.



    3.

    jagu

    Teabe sisu ja edastamisvahendid

    Artikkel 40

    Pakkumise esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed

    1.  Piiratud menetluste, konkurentidega peetavaid dialooge hõlmava menetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 tähenduses teevad ostjad kõigile väljavalitud kandidaatidele samaaegselt ja kirjalikult ettepaneku esitada oma pakkumised või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui kasutatakse konkurentidega peetavat dialoogi.

    2.  Kandidaatidele esitatav kutse sisaldab:

     kas kirjelduste või kirjeldavate dokumentide ja täiendavate dokumentide koopiat või

     viidet juurdepääsu kohta esimeses taandes nimetatud kirjeldustele ja muudele dokumentidele, kui need tehakse elektrooniliselt vahetult kättesaadavaks artikli 38 lõikega 6 ette nähtud korras.

    3.  Kui kirjeldused, kirjeldavad dokumendid ja/või täiendavad dokumendid on muu üksuse kui lepingut sõlmiva ostja käes, märgitakse kutses ära aadress, kust neid kirjeldusi, seda kirjeldavat dokumenti või neid täiendavaid dokumente saab taotleda, ning vajaduse korral dokumentide taotlemise tähtaeg, nende eest makstav summa ja maksekord. Pädev talitus edastab dokumendid ettevõtjale kohe pärast taotluse laekumist.

    4.  Ostja või pädev talitus edastab kirjeldused, kirjeldava dokumendi või täiendavate dokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumistähtaega tingimusel, et taotlus on esitatud aegsasti. Piiratud või kiirendatud menetluse puhul on see ajavahemik neli päeva.

    5.  Peale selle peab kutse esitada pakkumine või osaleda dialoogis või läbirääkimistel sisaldama vähemalt järgmist:

    a) viide avaldatud hanketeatele;

    b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu pakkumised tuleb saata, ning keel või keeled, milles pakkumised tuleb koostada;

    c) konkurentidega peetava dialoogi puhul konsultatsioonide alustamise kuupäev ja koht ning keel või keeled, mida kasutatakse;

    d) viide kõikvõimalikele dokumentidele, mis tuleb esitada pakkuja esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks artikli 44 kohaselt, või lisada kõnealuses artiklis nimetatud teabele artiklites 47 ja 48 sätestatud tingimuste kohaselt;

    e) lepingute sõlmimise kriteeriumide suhteline osakaal või vajadusel ka kriteeriumid tähtsuse järjekorras, kui see ei ole esitatud hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis.

    Artikliga 29 sätestatud eeskirjade kohaselt sõlmitavate lepingute puhul ei esitata punktis b nimetatud teavet siiski mitte dialoogis osalemise, vaid pakkumise esitamise kutses.

    Artikkel 41

    Kandidaatide ja pakkujate teavitamine

    1.  Ostjad teavitavad kandidaate ja pakkujaid võimalikult kiiresti raamlepingute sõlmimise, lepingute sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega seotud otsustest, sealhulgas põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, mille kohta on esitatud hankekuulutus, või alustada menetlust uuesti või rakendada dünaamilist ostusüsteemi; see teave esitatakse kirjalikult ostjale esitatud taotluse põhjal.

    2.  Asjaomase osapoole taotlusel teeb ostja võimalikult kiiresti teatavaks:

     väljajäetud kandidaatidele nende taotluse tagasilükkamise põhjused;

     edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused, sealhulgas artikli 23 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele;

     kõigile vastavaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujatele väljavalitud pakkumise sisu ja suhtelised eelised, samuti eduka pakkuja nime või raamlepingu osapoolte nimed.

    Selleks kuluv aeg ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 15 päeva alates kirjaliku taotluse laekumisest.

    3.  Ostjad võivad siiski otsustada jätta avaldamata teatavad 1. lõigus nimetatud andmed seoses lepingu või raamlepingu sõlmimise või dünaamilisse ostusüsteemi vastuvõtmisega, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.



    4.

    jagu

    Teabevahetus

    Artikkel 42

    Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

    1.  Kogu käesolevas jaotises käsitletav sidepidamine ja teabevahetus võib toimuda posti või faksi teel või elektrooniliselt lõigetega 4 ja 5 ettenähtud korras, telefoni teel lõikes 6 nimetatud juhtudel ja asjaolude korral või neid vahendeid kombineerides vastavalt ostja valikule.

    2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ega tohi seega piirata ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

    3.  Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalemistaotluste konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et ostjad tutvuvad pakkumiste ja osalemistaotluste sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

    4.  Elektroonilised teabevahetusvahendid, samuti nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldiselt kättesaadavad ja koostalitusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.

    5.  Pakkumiste elektrooniliste edastus- ja vastuvõtuseadmete ning osalemistaotluste elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

    a) huvitatud osapooltele on kättesaadav pakkumiste ja osalemistaotluste elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

    b) liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 1999/93/EÜ artikliga 5 nõuda, et elektrooniliste pakkumistega kaasneks kõnealuse artikli lõikele 1 vastav täiustatud elektrooniline allkiri;

    c) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil osutatava sertifitseerimisteenuse taset;

    d) kui artiklites 45—50 ja artiklis 52 osutatud dokumente, tõendeid ja avaldusi ei ole elektroonilisel kujul olemas, kohustuvad pakkujad või kandidaadid need esitama enne pakkumiste või osalemistaotluste esitamise tähtaja möödumist.

    6.  Osalemistaotluste edastamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:

    a) hankelepingute sõlmimise menetluses osalemise taotlused võib esitada kirjalikult või telefoni teel;

    b) kui osalemistaotlused esitatakse telefoni teel, tuleb enne taotluste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist saata selle kohta kirjalik kinnitus;

    c) ostjad võivad nõuda faksitud osalemistaotluste kinnitamist elektrooniliselt või posti teel, kui see on vajalik juriidiliseks tõendamiseks. Ostja peab hanketeates esitama kõik sellised nõuded koos kinnituse elektrooniliselt või posti teel saatmise tähtajaga.



    5.

    jagu

    Aruanded

    Artikkel 43

    Aruannete sisu

    Ostjad koostavad iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise ostusüsteemi kohta kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

    a) ostja nimi ja aadress, lepingu, raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi objekt ja maksumus;

    b) edukate kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

    c) tagasilükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused;

    d) ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste tagasilükkamise põhjused;

    e) eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, ka lepingu või raamlepingu osa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega;

    f) läbirääkimistega menetluse puhul artiklites 30 ja 31 osutatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

    g) konkurentidega peetava dialoogi puhul artiklis 29 sätestatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse;

    h) vajadusel põhjused, miks ostja otsustas lepingut või raamlepingut mitte sõlmida või dünaamilist ostusüsteemi mitte luua.

    Ostjad võtavad asjakohased meetmed, et dokumenteerida läbiviidud lepingute sõlmimise elektroonilise menetluse areng.

    Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.



    VII

    PEATÜKK

    Menetluse läbiviimine



    1.

    jagu

    Üldsätted

    Artikkel 44

    Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine

    1.  Lepingud sõlmitakse artiklites 53 ja 55 sätestatud kriteeriumide alusel ja artiklit 24 arvesse võttes pärast seda, kui ostja on artiklites 47—52 osutatud finants- ja majandusliku olukorra, kutsealaste või tehniliste teadmiste või suutlikkuse kriteeriumide kohaselt ning vajaduse korral ning vastavalt lõikes 3 nimetatud mittediskrimineerimist käsitlevatele eeskirjadele ja kriteeriumidele kontrollinud nende ettevõtjate sobivust, keda ei ole artiklite 45 ja 46 kohaselt välja jäetud.

    2.  Ostjad võivad nõuda, et kandidaadid ja pakkujad vastaksid artiklite 47 ja 48 kohasele minimaalse suutlikkuse tasemetele.

    Artiklites 47 ja 48 osutatud teabe ulatus ja konkreetse lepingu täitmiseks vajalikud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed.

    Miinimumtasemed esitatakse hanketeates.

    3.  Piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad ostjad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui on olemas piisav arv nõuetekohaseid kandidaate. Ostjad esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ja kutsutavate kandidaatide minimaalse ja maksimaalse arvu, kui see on asjakohane.

    Piiratud menetluse puhul on minimaalseks arvuks viis. Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi rakendava menetluse puhul on minimaalseks arvuks kolm. Igal juhul peab kutsutud kandidaatide arv olema piisav, et tagada tõelist konkurentsi.

    Ostjad kutsuvad osalema eelnevalt kehtestatud miinimumarvuga vähemalt võrdse arvu kandidaate. Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele suutlikkuse tasemele vastavate kandidaatide arv on miinimumarvust väiksem, võivad ostjad menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega kandidaadi(d). Sama menetlusega seoses ei tohi ostja kaasata ettevõtjaid, kes ei taotlenud osalemist, ega kandidaate, kes ei ole nõutaval määral suutlikud.

    4.  Ostjad, kes otsustavad kasutada artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 4 sätestatud võimalust vähendada arutatavate lahenduste arvu või pakkumiste arvu, mille üle peetakse läbirääkimisi, kohaldavad hanketeates, kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis märgitud lepingute sõlmimise kriteeriume. Kuivõrd on olemas piisav arv lahendusi või nõuetele vastavaid kandidaate, tagab kokkulepitud arv lõppjärgus tõelist konkurentsi.



    2.

    jagu

    Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

    Artikkel 45

    Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord

    1.  Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

    a) osalemine nõukogu ühismeetme 98/733/JSK ( 20 ) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus organisatsioonis;

    b) korruptsioon, nagu on vastavalt määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta akti ( 21 ) artiklis 3 ja nõukogu ühismeetme 98/742/JSK ( 22 ) artikli 3 lõikes 1;

    c) pettus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ( 23 ) artikli 1 tähenduses;

    d) rahapesu nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta ( 24 ) artiklis 1 määratletud tähenduses.

    Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.

    Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

    Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajadusel kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

    2.  Lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja:

    a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

    b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

    c) kes on vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

    d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada;

    e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

    f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele;

    g) kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.

    Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

    3.  Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, e või f täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:

    a) lõike 1 ja lõike 2 punktide a, b ja c puhul väljavõte karistusregistrist või selle puudumisel samaväärne dokument, mille on väljastanud isiku päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et need nõuded on täidetud;

    b) lõike 2 punktide e ja f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõend.

    Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega — või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega —, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.

    4.  Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõikes 3 osutatud dokumente, tõendeid või avaldusi väljastada, ning teatavad sellest komisjonile. Teavitamine ei piira andmekaitsenormide kohaldamist.

    Artikkel 46

    Sobivus tegeleda kutsealase tööga

    Igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale.

    Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist.

    Artikkel 47

    Finants- ja majanduslik seisund

    1.  Ettevõtja finants- ja majanduslikku seisundit võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

    a) asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend, kui see on asjakohane;

    b) bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on ettevõtja asukohariigi õiguse alusel nõutav;

    c) väljavõte ettevõtja kogukäibest ja, kui see on asjakohane, lepinguga seotud valdkonna käibest kõige rohkem viimase kolme majandusaasta jooksul, sõltuvalt ettevõtte asutamise või tema äritegevuse algusest, kuivõrd need andmed käibe kohta on olemas.

    2.  Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi, olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul peab ta ostjale tõendama, et tal on võimalus vajalikke vahendeid käsutada, esitades selleks näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud vastava kohustuse.

    3.  Samadel tingimustel võib artiklis 4 nimetatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

    4.  Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid nad välja valisid ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

    5.  Kui ettevõtja ei saa ostja nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada ostja poolt sobivaks peetud muude dokumentidega.

    Artikkel 48

    Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus

    1.  Ettevõtjate tehnilist ja/või kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

    2.  Ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt ehitustööde, tarnete või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada ühe või mitme järgmise vahendiga:

    a) 

    i) viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise kohta. Kõnealustes tõendites esitatakse ehitustööde maksumus, aeg ja koht ning täpsustatakse, kas tööd tehti ärieeskirjade kohaselt ja viidi nõuetekohaselt lõpule. Vajadusel esitab pädev asutus need tõendid otse ostjale;

    ii) põhiliste viimase kolme aasta jooksul kohaletoimetatud tarnete või osutatud teenuste nimekiri koos nende maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega. Tõendusmaterjalina kohaletoimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta esitatakse:

     kui saaja oli riiklik ostja: pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendid;

     kui saaja oli eraõiguslik ostja: ostja kinnitus või selle puudumisel lihtsalt ettevõtja avaldus;

    b) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekiri sõltumata sellest, kas nad kuuluvad vahetult asjaomase ettevõtte koosseisu või mitte, ning ehitustööde riigihankelepingute puhul nende isikute nimekiri, kelle poole töövõtja võib pöörduda tööde teostamiseks;

    c) tarnija või teenuseosutaja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus;

    d) kui tarnitavad tooted või osutatavad teenused on keerulised või erandjuhule vastavalt eriotstarbelised, kontrollib kas ostja või ostja nimel toimiv tarnija või teenuseosutaja asukohariigi pädev asutus kokkuleppe kohaselt tarnija tootmisvõimalusi või teenuseosutaja tehnilist pädevust ning vajaduse korral talle kättesaadavaid teadus- ja uurimistöövahendeid ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid meetmeid;

    e) teenuseosutaja või töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute haridus ja kutsekvalifikatsioon;

    f) ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab lepingu täitmise ajal rakendada;

    g) tõend teenuseosutaja või töövõtja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

    h) dokumendid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja või töövõtja saab lepingu täitmisel kasutada;

    i) tõend lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid;

    j) tarnitavate toodete puhul:

    i) näidised, kirjeldused ja/või fotod, mille autentsust tuleb ostja nõudmisel tõendada;

    ii) ametlike kontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgesti teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele.

    3.  Vajadusel võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul kasutada teiste üksuste võimalusi olenemata nendevaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sel juhul ta peab ostjale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, tuues esile näiteks kõnealuste üksuste poolt võetud kohustuse anda vajalikud vahendid ettevõtja käsutusse.

    4.  Samadel tingimustel võib artiklis 4 osutatud ettevõtjate ühendus kasutada ühenduse liikmete või muude üksuste võimalusi.

    5.  Selliste lepingute sõlmimise menetluses, mille objektiks on tarned, millega kaasneb kohaletoomine ja paigaldamine, teenused ja ehitustööd, võib hinnata ettevõtjate suulikkust teenust osutada või paigaldustöid teha, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

    6.  Ostjad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, milliseid dokumente nad lõike 2 alusel soovivad saada.

    Artikkel 49

    Kvaliteedi tagamise standardid

    Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

    Artikkel 50

    Keskkonnajuhtimise standardid

    Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

    Artikkel 51

    Täiendavad dokumendid ja teave

    Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45—50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.

    Artikkel 52

    Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

    1.  Liikmesriigid võivad kehtestada heakskiidetud töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate ametlikud nimekirjad või nende sertifitseerimise avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuse poolt.

    Liikmesriigid kohandavad nendesse nimekirjadesse kandmise ja sertifitseerimisasutuste poolt välja antavate tõendite väljastamise tingimused artikli 45 lõike 1, artikli 45 lõike 2 punktide a—d ja g, artikli 46, artikli 47 lõigete 1, 4 ja 5, artikli 48 lõigete 1, 2, 5 ja 6, artikli 49 ja (vajadusel) artikli 50 sätetele.

    Selliste ettevõtete ühendusse kuuluvate ettevõtete nimekirja kandmise taotluste puhul, kes saavad kasutada teiste ühendusse kuuluvate ettevõtete vahendeid, kohandavad liikmesriigid neid tingimusi ka artikli 47 lõikele 2 ja artikli 48 lõikele 3. Sel juhul peavad ettevõtjad ametlikku nimekirja koostavale asutusele tõendama, et vahendid on nende käsutuses kogu ametlikus nimekirjas registreerimist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning et sama aja jooksul vastavad kõnealused ettevõtted jätkuvalt teises lõigus nimetatud artiklites sätestatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumidele, millele ettevõtjate registreerimine tugineb.

    2.  Ametlikesse nimekirjadesse kantud või tõendit omavad ettevõtjad võivad iga lepingu puhul esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse väljaantud tõendi. Tõendites märgitakse dokumendid, mille alusel nad nimekirja kanti või neile tõend väljastati, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

    3.  Ettevõtjate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt või sertifitseerimisasutuse väljastatud tõend on teiste liikmesriikide ostjatele ettevõtja sobivuse eelduseks, välja arvatud juhtudel, mida reguleeritakse artikli 45 lõike 1 ja lõike 2 punktidega a—d ja punktiga g, artikliga 46, artikli 47 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktiga i ja punktidega b, e, g ja h töövõtjate puhul, lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega b, c, d, ja j tarnijate puhul ning lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja punktidega c—i teenuseosutajate puhul.

    4.  Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest või sertifitseerimisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud ettevõtjalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

    Muude liikmesriikide ostjad kohaldavad lõiget 3 ja käesoleva lõike esimest lõiku üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

    5.  Muude liikmesriikide ettevõtjate kandmisel ametlikku nimekirja või nende sertifitseerimisel lõikes 1 osutatud asutuste poolt ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikult ettevõtjalt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 45—49 ja artiklis 50, kui see on asjakohane.

    Ent teiste liikmesriikide ettevõtjad ei pruugi olla kohustatud lasta end hankelepingu sõlmimise menetluses osalemiseks nimekirja kanda või sertifitseerida. Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad samaväärseid tõendusmaterjale.

    6.  Ettevõtjad võivad igal ajal paluda enda ametlikku nimekirja kandmist või endale tõendi väljastamist. Nimekirja koostava asutuse või pädeva sertifitseerimisasutuse otsusest tuleb neile teatada piisavalt lühikese aja jooksul.

    7.  Lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutused on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

    8.  Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud ametlikud nimekirjad või sertifitseerimisasutused, kohustuvad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatama asutuse aadressi, kuhu tuleks saata vastavad avaldused.



    3.

    jagu

    Lepingu sõlmimine

    Artikkel 53

    Lepingute sõlmimise kriteeriumid

    1.  Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:

    a) kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg või

    b) üksnes madalaim hind.

    2.  Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.

    Need osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.

    Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.

    Artikkel 54

    Elektrooniliste oksjonite kasutamine

    1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjad kasutavad elektroonilisi oksjoneid.

    2.  Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse puhul artikli 30 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib ostja otsustada, et hankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

    Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel vastavalt artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taande sätetele ning artiklis 33 osutatud dünaamilise ostusüsteemi alusel sõlmitavate lepingute avamisel konkurentsile.

    Elektrooniline oksjon põhineb:

     üksnes hindadel, kui leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga;

     või hindadel ja/või kirjeldustes viidatud pakkumise osade uuel maksumusel, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise esitajaga.

    3.  Ostjad, kes otsustavad pidada elektroonilise oksjoni, esitavad selle asjaolu hanketeates.

    Kirjeldused hõlmavad muu hulgas järgmisi üksikasju:

    a) osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel, et kõnealused osad on kvantitatiivsed ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

    b) esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;

    c) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajadusel teabe andmise aeg;

    d) asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

    e) tingimused, mis võimaldavad pakkujatel pakkumised esitada, eelkõige minimaalsed erinevused, mis võivad pakkumiste tegemisel vajalikud olla;

    f) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

    4.  Enne elektroonilise oksjoni alustamist annavad ostjad pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule.

    Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete lähetamiskuupäeva.

    5.  Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, lisatakse kutsele asjakohase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud artikli 53 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud suhtelise osakaalu põhjal.

    Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

    Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

    6.  Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab ostja otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Ostjad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel, et kirjeldustes on vastav märge. Samuti võivad nad igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ent ühelgi juhul ega ühelgi oksjoni etapil ei tohi nad avalikustada pakkuja isikut.

    7.  Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

    a) oksjonil osalemise kutses nimetatakse eelnevalt kindlaksmääratud kuupäev ja aeg;

    b) kui enam ei esitata minimaalse erinevusega seotud nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi, märgivad ostjad oksjonil osalemise kutses aja, mille nad lasevad viimasest pakkumisest mööduda, enne kui elektrooniline oksjon lõpetatakse;

    c) oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

    Kui ostja otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt ning võimalik et rakendab seejuures lõigus b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.

    8.  Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 53.

    Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei tohi nad kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates üles seatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.

    Artikkel 55

    Ebaharilikult madalate hindadega pakkumised

    1.  Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta peab asjakohaseks.

    Need täpsustused võivad olla seotud esmajoones:

    a) ehitusmeetodi säästlikkusega, tootmisprotsessiga või osutatavate teenustega;

    b) valitud tehniliste lahendustega ja/või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale ehitustööde teostamiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

    c) pakkuja väljapakutud ehitustöö, tarnete või teenuste originaalsusega;

    d) ehitustöö teostamise, teenuse pakkumise või tarnimiskohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega;

    e) pakkuja võimalusega saada riigiabi.

    2.  Ostja kontrollib neid koostisosi, pidades nõu pakkujaga ja võttes arvesse esitatud tõendeid.

    3.  Kui ostja veendub, et pakkumishind on ebaharilikult madal seepärast, et pakkuja saab riigiabi, võib pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast nõupidamist pakkujaga, kui viimane ei suuda ostja määratud piisavalt pika tähtaja jooksul tõendada, et talle antud abi oli seaduslik. Kui ostja pakkumise sellistel asjaoludel tagasi lükkab, teatab ta sellest komisjonile.



    III

    JAOTIS

    RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONIDE KOHTA KEHTIVAD EESKIRJAD



    I

    PEATÜKK

    Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad

    Artikkel 56

    Reguleerimisala

    Käesolevat peatükki kohaldatakse ostjate sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, kui lepingute maksumus on ►M6  5 150 000 eurot ◄ või suurem.

    Maksumust arvutatakse artiklis 9 määratletud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kohaldatavate eeskirjadega ettenähtud korras.

    Artikkel 57

    Erandid seoses reguleerimisalaga

    Käesolevat jaotist ei kohaldata riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mis sõlmitakse:

    a) seoses ehitustööde riigihankelepingutega käesoleva direktiivi artiklites 13, 14 ja 15 osutatud juhtudel;

    b) ostjate poolt, kes tegelevad ühe või mitme direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 3—7 osutatud tegevusega, kui kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste kohta.

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, mille sõlmivad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud toimingut teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust direktiivi kohaldamist edasi lükata.

    Artikkel 58

    Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine

    1.  Ostjad, kes soovivad sõlmida riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.

    2.  Riiklike ehitustööde kontsessioonide teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajadusel muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.

    3.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

    4.  Teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37 kohaldatakse ka riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes.

    Artikkel 59

    Tähtaeg

    Kui ostjad kasutavad riiklikku ehitustööde kontsessiooni, ei tohi kontsessioonitaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva alates teate lähetamiskuupäevast, välja arvatud artikli 38 lõike 5 kohaldamise korral.

    Kohaldatakse artikli 38 lõiget 7.

    Artikkel 60

    Allhanked

    Ostja võib:

    a) nõuda, et kontsessionäär sõlmiks kolmandate isikutega lepinguid, mis hõlmavad vähemalt 30 % nende ehitustööde kogumaksumusest, mille kohta kontsessioonileping sõlmitakse, andes kandidaatidele samal ajal võimaluse seda määra suurendada, täpsustades alammäära kontsessioonilepingus, või

    b) taotleda kontsessioonilepingute kandidaatidelt, et nad määraksid oma pakkumises kindlaks nende tööde kogumaksumuse määra kontsessioonilepingust, kui see on olemas, mille nad kavatsevad üle anda kolmandatele isikutele.

    Artikkel 61

    Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga

    Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate ehitustööde suhtes, mida algselt kavandatud kontsessiooniprojekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:

     kui täiendavaid ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või

     kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et need on esialgsest lepingust eraldatavad, selle lõpuleviimiseks vältimatult vajalikud.

    Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 % esialgse ehitustööde kontsessioonilepingu maksumusest.



    II

    PEATÜKK

    Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on ostja

    Artikkel 62

    Kohaldatavad eeskirjad

    Kontsessionäär, kes on artikli 1 lõikes 9 nimetatud ostja, täidab kolmandate isikute teostatavate ehitustööde puhul käesoleva direktiivi ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevaid sätteid.



    III

    PEATÜKK

    Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole ostja

    Artikkel 63

    Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid

    1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, kohaldavad kolmandate isikutega ehitustöölepinguid sõlmides artiklis 64 määratletud teavitamiseeskirju, kui selliste lepingute maksumus on ►M6  5 150 000 eurot ◄ või suurem.

    Teavitamist ei nõuta siiski juhul, kui ehitustööleping vastab artiklis 31 loetletud tingimustele.

    Lepingute maksumus arvutatakse vastavalt artiklis 9 sätestatud ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivatele eeskirjadele.

    2.  Ettevõtjate ühendusi, mis on moodustatud kontsessioonilepingu saamiseks, või nendega seotud ettevõtjaid ei käsitleta kolmandate isikutena.

    Seotud ettevõtja on mis tahes ettevõtja, millele kontsessionäär võib otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju või mis võib avaldada valitsevat mõju kontsessionäärile või millele koos kontsessionääriga avaldab omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtteid reguleerivate eeskirjade alusel valitsevat mõju teine ettevõtja. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt:

    a) omab enamust ettevõtja kapitalist;

    b) kontrollib enamust ettevõtja väljalastud aktsiatega määratud häältest või

    c) võib nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

    Nende ettevõtjate täielik nimekiri lisatakse kontsessioonitaotlusele. Seda nimekirja ajakohastatakse iga järgneva ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel.

    Artikkel 64

    Teate avaldamine

    1.  Ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad ja kes soovivad sõlmida kolmandate isikutega ehitustöölepinguid, teatavad sellest asjakohase teatega.

    2.  Teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud ehitustööde kontsessionääri poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormile.

    3.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

    4.  Artiklit 37 kohaldatakse ka teadete vabatahtliku avaldamise suhtes.

    Artikkel 65

    Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad

    Ehitustöölepingute puhul, mille sõlmivad ehitustööde kontsessionäärid, kes ei ole ostjad, ei tohi kontsessionääride määratud osalemistaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva alates hanketeate lähetuskuupäevast ning pakkumiste laekumise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 40 päeva alates hanketeate või pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

    Kohaldatakse artikli 38 lõikeid 5, 6 ja 7.



    IV

    JAOTIS

    IDEEKONKURSSE REGULEERIVAD EESKIRJAD

    Artikkel 66

    Üldsätted

    1.  Ideekonkursi korraldamise eeskirjad vastavad artiklitele 66—74 ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

    2.  Ideekonkursil osalemist ei piirata:

    a) liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga;

    b) põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

    Artikkel 67

    Reguleerimisala

    1.  Käesolevale jaotise kohaselt korraldavad ideekonkursse:

    a) IV lisas keskvalitsusasutustena loetletud ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6  133 000 eurot ◄ või suurem;

    b) IV lisas loetlemata ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6  206 000 eurot ◄ või suurem;

    c) kõik ostjad alates piirmäärast, mis on ►M6  206 000 eurot ◄ või suurem, kui konkursid on seotud II A lisa 8. liigi teenuste, 5. liigi telekommunikatsiooniteenuste, mille CPV asend vastab viitenumbritele CPC 7524, 7525 ja 7526 ja/või IIB lisas loetletud teenustega.

    2.  Käesolevat jaotist kohaldatakse:

    a) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenuste riigihankeleping;

    b) auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid sisaldavate ideekonkursside suhtes.

    Punktis a osutatud juhtudel viitab piirmäär teenuste riigihankelepingu eeldatavale kogumaksumusele käibemaksuta, mis sisaldab ka võimalikke auhindu ja/või osalejatele makstavaid summasid.

    Punktis b osutatud juhtudel viitab piirmäär auhindade ja makstavate summade kogumaksumusele, kaasa arvatud teenuste riigihankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta, mille võib järgnevalt sõlmida artikli 31 lõike 3 alusel, kui ostja ei välista hanketeates sellise lepingu sõlmimist.

    Artikkel 68

    Erandid reguleerimisalast

    Käesolevat jaotist ei kohaldata:

    a) ideekonkursside suhtes direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses, mille korraldavad üht või mitut selle direktiivi artiklites 3—7 osutatud tegevust teostavad ostjad kõnealuste tegevuste teostamiseks; samuti ei kohaldata seda käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäetud konkursside suhtes.

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski jätkuvalt ideekonkursside suhtes, mille korraldavad üht või mitut direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 6 osutatud tegevust teostavad ostjad, kuivõrd asjaomane liikmesriik kasutab selle direktiivi artikli 71 teises lõigus osutatud võimalust selle kohaldamist edasi lükata.

    b) ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse samadel juhtudel, nagu on nimetatud käesoleva direktiivi teenuste riigihankelepinguid käsitlevates artiklites 13, 14 ja 15.

    Artikkel 69

    Teated

    1.  Ostjad, kes soovivad ideekonkurssi korraldada, teatavad sellest konkursikutsega.

    2.  Ideekonkursi korraldanud ostjad saadavad teate konkursi tulemustega vastavalt artiklile 36 ja peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

    Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellist teavet mitte avaldada.

    3.  Konkursside suhtes kohaldatakse ka teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37.

    Artikkel 70

    Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis

    1.  Artiklis 69 nimetatud teated sisaldavad VII D lisas nimetatud teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud standardvormidele.

    2.  Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2—8 ettenähtud korras.

    Artikkel 71

    Teabe edastamise vahendid

    1.  Konkurssidega seotud teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 42 lõikeid 1, 2 ja 4.

    2.  Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab kogu ideekonkursil osalejate poolt edastatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse säilitamise ning asjaolu, et žürii tutvub kavade ja projektide sisuga alles siis, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

    3.  Kavade ja projektide elektrooniliste vastuvõtuseadmete suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

    a) asjaomastele isikutele on kättesaadav kavade ja projektide elektrooniliseks esitamiseks vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimine. Lisaks sellele peavad kavade ja projektide elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama X lisa nõuetele;

    b) liikmesriigid võivad sisse seada või säilitada vabatahtlikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on parandada selliste seadmete abil pakutava sertifitseerimisteenuse taset.

    Artikkel 72

    Konkursil osalejate valik

    Kui ideekonkursist saab osa võtta vaid piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav tõelise konkurentsi tagamiseks.

    Artikkel 73

    Žürii koosseis

    Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes ei sõltu konkursil osalejatest. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žüriiliikmetest olema sama või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

    Artikkel 74

    Žürii otsused

    1.  Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

    2.  Žürii tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud kavade ja projektidega, toetudes seejuures üksnes konkursikutses nimetatud kriteeriumidele.

    3.  Žürii märgib žüriiliikmete allkirjastatud aruandes ära projektide järjestuse, mis on koostatud vastavalt iga projekti eelistele, ning lisab märkused ja kõik selgitamist vajavad punktid.

    4.  Anonüümsus tuleb tagada ajani, mil žürii on jõudnud arvamuse või otsuseni.

    5.  Vajadusel võib kutsuda kandidaate žürii poolt protokolli märgitud küsimustele vastama, et selgitada projektide mis tahes tahke.

    6.  Žürii liikmete ja kandidaatide vahelise dialoogi kohta koostatakse täiemahuline protokoll.



    V

    JAOTIS

    STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS, TÄITEVVÕIM JA LÕPPSÄTTED

    Artikkel 75

    Statistiliste andmete esitamise kohustus

    Hindamaks käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks artikli 76 kohaselt koostatud statistilise aruande, mis käsitleb ostjate poolt eelmisel aastal sõlmitud asjade, teenuste ja ehitustööde riigihankelepinguid eraldi.

    Artikkel 76

    Statistilise aruande sisu

    1.  Iga IV lisas loetletud ostja kohta esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

    a) käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate sõlmitud lepingute arv ja maksumus;

    b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute arv ja kogumaksumus.

    Võimaluse piires analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid:

    a) lepingute sõlmimise menetluse kaupa ja

    b) iga sellise menetluse puhul I lisas esitatud ehitustööde ja II lisas esitatud teenuste kaupa, määrates need kindlaks CPV nomenklatuuri kategooria järgi;

    c) selle ettevõtja kodakondsuse või riikkondsuse kaupa, kellega leping sõlmiti.

    Kui lepingud on sõlmitud läbirääkimistega menetluse teel, analüüsitakse esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ka artiklites 30 ja 31 nimetatud asjaolude kaupa ning täpsustatakse liikmesriikide ja kolmandate riikide edukate ettevõtjatega sõlmitud lepingute arv ja maksumus.

    2.  Iga ostjakategooria kohta, mida IV lisa ei sisalda, esitatakse statistilises aruandes vähemalt järgmised üksikasjalikud andmed:

    a) sõlmitud lepingute arv ja maksumus, mida analüüsitakse vastavalt lõike 1 teisele lõigule;

    b) GATTi lepinguga sätestatud erandite kohaselt sõlmitud lepingute kogumaksumus.

    3.  Statistilises aruandes esitatakse kõik muud GATTi lepingu alusel nõutavad statistilised andmed.

    Esimeses lõigus nimetatud andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 77 lõike 2 kohasele menetlusele.

    Artikkel 77

    Nõuandekomitee

    1.  Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud otsuse 71/306/EMÜ ( 25 ) artikliga 1 (edaspidi “komitee”).

    2.  Käesolevale lõigule viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 vastavalt selle otsuse artiklile 8.

    3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

    Artikkel 78

    Piirmäärade läbivaatamine

    1.  Komisjon kinnitab artiklis 7 kehtestatud piirmäärad iga kahe aasta tagant alates käesoleva direktiivi jõustumisest ja vaatab need vajaduse korral läbi artikli 77 lõikega 2 sätestatud korras.

    Kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Sel viisil läbivaadatud piirmäärade väärtus ümardatakse vajadusel lähima tuhande euroni allapoole, et tagada GATTi lepingus sätestatud kehtivate SDRis väljendatud piirmäärade järgimine.

    2.  Samaaegselt lõike 1 kohase läbivaatamisega ühtlustab komisjon artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras:

    a) artikli 8 esimese lõigu punktis a, artiklis 56 ja artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud piirmäärad ehitustööde riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

    ▼M3

    b) artikli 67 lõike 1 punktis a kehtestatud piirmäärad IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega;

    c) artikli 8 esimese lõigu punktis b ja artikli 67 lõike 1 punktides b ja c kehtestatud piirmäärad muude ostjate kui IV lisas osutatud ostjate sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes kehtivate läbivaadatud piirmääradega.

    ▼B

    3.  Lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärade väärtust rahaliidus mitte osalevate liikmesriikide vääringus tuleb alates 1. jaanuarist 2004 tavatingimustel kohandada iga kahe aasta tagant. Sellise väärtuse arvutamisel võetakse aluseks selliste eurodes väljendatud vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

    4.  Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud läbivaadatud piirmäärad ja nende vastavad väärtused lõikes 3 osutatud riikide vääringus Euroopa Liidu Teatajas nende läbivaatamisele järgneva novembrikuu alguses.

    Artikkel 79

    Muudatused

    1.  Artikli 77 lõikes 2 osutatud korras võib komisjon muuta:

    a) artikli 78 lõike 1 teises lõigus ja artikli 78 lõikes 3 sätestatud arvutusmeetodite tehnilist korda;

    b) artiklites 35, 58, 64 ja 69 osutatud teadete ning artikli 35 lõike 4 neljandas lõigus ning artiklites 75 ja 76 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, vastuvõtmise, tõlkimise, kogumise ja levitamise korda;

    c) konkreetse viitamise korda konkreetsetele CPV nomenklatuuri asetustele teadetes;

    d) avalik-õiguslike asutuste ja nende kategooriate loetelu III lisas, kui see on liikmesriikide teatiste põhjal vajalik;

    e) keskvalitsusasutuste loetelu IV lisas pärast GATTi lepingu jõustumiseks vajalikke kohandusi;

    f) I lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

    g) II lisas sätestatud klassifikatsiooni viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi mõjuala, ning kõnealuses lisas loetletud teenusekategooriate piires selle klassifikatsiooni konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

    h) VIII lisas osutatud andmete edastamise ja avaldamise korda tehnilise arengu alusel või halduspõhjustel;

    i) X lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.

    Artikkel 80

    Rakendamine

    1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

    Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

    Artikkel 81

    Järelevalvemehhanismid

    Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/665/EMÜ asjade ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 26 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamise tõhusate, kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismide abil.

    Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või moodustada sõltumatu organi.

    Artikkel 82

    Kehtetuks tunnistamine

    Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses XI lisas sätestatud ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega, tunnistatakse alates artiklis 80 esitatud kuupäevast kehtetuks direktiiv 92/50/EMÜ, välja arvatud selle artikkel 41, ning direktiivid 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XII lisas esitatud korrelatsioonitabelile.

    Artikkel 83

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    Artikkel 84

    Adressaadid

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




    I LISA

    ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b NIMETATUD TÖÖDE LOETELU ( 27 )

    ▼M7



    NACE (1)

    CPV kood

    JAGU F

    EHITUS

    Jaotis

    Rühm

    Klass

    Valdkond

    Märkused

    45

     
     

    Ehitus

    Käesolev jaotis hõlmab uute hoonete ehitamist ja seonduvaid töid, ennistamist ja remonttöid

    45000000

     

    45.1

     

    Objekti ettevalmistamine

     

    45100000

     
     

    45.11

    Hoonete lammutamine ja lõhkumine; pinnasetööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — hoonete ja muude rajatiste lammutamine

    — ehitusplatside puhastamine

    — pinnasetööd: kaevetööd, tagasitäide, ehitusplatsi tasandamine ja profileerimine, kraavide kaevamine, kivide eemaldamine, lõhkamine jne

    — ehitusplatsi ettevalmistamine kaevetöödeks:

    — 

    — kattekihi eemaldamine ja muud mineraalidega seotud ettevalmistustööd

    Käesolevasse klassi kuulub veel:

    — ehitusplatsi kuivendamine

    — põllumajandusmaa või metsa all oleva maa kuivendamine

    45110000

     
     

    45.12

    Katsepuurimine ja läbindamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — katsepuurimine, katseläbindamine ja südamikpuurimine ehituslikel, geofüüsikalistel, geoloogilistel või muudel sellistel eesmärkidel

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — nafta- ja gaasipuuraukude puurimine, vt 11.20

    — veekaevude puurimine, vt 45.25

    — šahtide süvistamine, vt 45.25

    — nafta- ja gaasiväljade uuring, geofüüsikaline, geoloogiline ja seismiline mõõdistamine, vt 74.20

    45120000

     

    45.2

     

    Hoonete või nende osade ehitamine; insener-tehnilised rajatised

     

    45200000

     
     

    45.21

    Hoonete üldehitus ja insenertehnilised tööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — iga tüüpi hoonete ehitamine; insenertehniliste rajatiste ehitamine

    — sillad, kaasa arvatud tõstetud maanteede sillad, viaduktid, tunnelid ja metrood

    — magistraaltorustikud, magistraalside- ja elektriülekandeliinid

    — linnatorustikud, linna side- ja elektriliinid

    — abitööd linnades

    — monteeritavate konstruktsioonide montaaž ja püstitamine objektil

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — nafta ja gaasi toomisega kaasnevad tegevused, vt 11.20

    — monteeritavate ehitiste püstitamine omavalmistatud osadest, mis pole betoonist, vt jaotised 20, 26 ja 28

    — staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine, vt 45.23

    — hoonete seadmestik, vt 45.3

    — hoonete viimistlus, vt 45.4

    — arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused, vt 74.20

    — ehitustööde projektijuhtimine, vt 74.20

    45210000

    välja arvatud:

    -45213316

    45220000

    45231000

    45232000

     
     

    45.22

    Katusekatete ja -sõrestike ehitamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — katuste tegemine

    — katusekatete paigaldamine

    — katuste hüdroisolatsioonitööd

    45261000

     
     

    45.23

    Maanteede, teede, lennuväljade ja spordirajatiste ehitamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — kiirteede, tänavate, maanteede ning teiste sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud teede ehitamine

    — raudteede ehitamine

    — lennuväljaradade ehitamine

    — staadionite, ujumisbasseinide, võimlate, tenniseväljakute ja muude spordirajatiste, välja arvatud vastavate hoonete ehitamine

    — tee- ja autoparklate katetele märgistuse tegemine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — eelnev pinnase teisaldamine, vt 45.11

    45212212 ja DA03

    45230000

    välja arvatud:

    -45231000

    -45232000

    -45234115

     
     

    45.24

    Vesiehitiste ehitamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — vundamentide rajamine veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate (marinade), lüüside jms ehitamine

    — paisude ja tammide rajamine

    — süvendustööd

    — veealused tööd

    45240000

     
     

    45.25

    Teised eritöid hõlmavad ehitustööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — eri tüüpi hoonete ja rajatiste ehitamisel ette tulevad eritööd, mis nõuavad erioskusi või -vahendeid:

    — 

    — vundamentide rajamine, kaasa arvatud vaiade rammimine

    — veekaevude puurimine ja ehitamine, šahtide süvistamine

    — tööstuslike teraselementide paigaldamine

    — terase painutamine

    — müüriladumine

    — tellingute ja töötasapindade paigaldamine ja lahtivõtmine koos rentimisega

    — korstnate ja tööstuslike ahjude ehitamine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — tellingute rentimine ilma paigalduse ja lahtivõtmiseta, vt 71.32

    45250000

    45262000

     

    45.3

     

    Hoonete seadmestik

     

    45300000

     
     

    45.31

    Elektrijuhtmestiku ja furnituuri paigaldamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    järgmiste süsteemide ja detailide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

    — elektrijuhtmestik ja furnituur

    — telekommunikatsioonisüsteemid

    — elektriküttesüsteemid

    — eraantennid

    — tulekahjualarmid

    — turvahäiresüsteemid

    — liftid ja eskalaatorid

    — piksevardad jms

    45213316

    45310000

    välja arvatud:

    -45316000

     
     

    45.32

    Isolatsioonitööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — soojus-, heli- ja vibratsiooniisolatsiooni paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse;

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22

    45320000

     
     

    45.33

    Hoone torustikud

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — järgmiste süsteemide ja seadmete paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

    — 

    — torustikud ja sanitaarseadmed

    — gaasiseadmed

    — kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- või kliimaseadmed ja lõõrid

    — sprinklersüsteemid

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — elektriküttesüsteemide paigaldus, vt 45.31

    45330000

     
     

    45.34

    Muud seadmestikud

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — teede, raudteede, lennuväljade ja sadamate valgustus- ja signalisatsioonisüsteemid;

    — abiseadmete ja -detailide jms paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse

    45234115

    45316000

    45340000

     

    45.4

     

    Hoonete viimistlus

     

    45400000

     
     

    45.41

    Krohvimine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — hoonete või muude rajatiste katmine seest ja väljast krohvi või stukk-krohviga ning krohvialusvõrgu paigaldamine

    45410000

     
     

    45.42

    Puitdetailide paigaldamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — puidust või teistest materjalidest valmisuste, akende ja nende raamide paigaldamine, sisseehitatud köökide, treppide, poesisseseade jms valmistamine

    — siseviimistlustööd, nagu lagede, puidust seinakatete, liigutatavate vaheseinte jms paigaldamine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — parketi ja teiste puidust põrandakatete paigaldamine, vt 45.43

    45420000

     
     

    45.43

    Põranda- ja seinakattematerjalide paigaldamine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — järgmiste materjalide paigaldamine hoonetesse ja teistesse rajatistesse:

    — 

    — keraamilised, betoonist või tahutud kivist seina- või põrandaplaadid

    — parkett ja teised puidust põrandakatted; vaibad ja linoleumpõrandakatted, kaasa arvatud kummist ja plastikust põrandakatted

    — terratso, marmorist, graniidist või kiltkivist põranda- või seinakatted

    — tapeet

    45430000

     
     

    45.44

    Värvimine ja klaasimine

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — hoonete värvimine seest ja väljast

    — insener-tehniliste rajatiste värvimine

    — klaasi, peeglite jms paigaldamine

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — akende paigaldamine, vt 45.42

    45440000

     
     

    45.45

    Muud viimistlustööd

    Käesolevasse klassi kuulub:

    — erabasseinide paigaldamine

    — hoonete välispindade puhastamine auru, liivapritsi vms

    — muud hoonete lõpetamis- või viimistlustööd

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — hoonete ja teiste rajatiste seest puhastamine, vt 74.70

    45212212 ja DA04

    45450000

     

    45.5

     

    Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

     

    45500000

     
     

    45.50

    Ehitus- ja lammutusseadmete rent koos operaatoriga

    Käesolevasse klassi ei kuulu:

    — ehitus- ja lammutusmasinate ja seadmete rent ilma operaatorita, vt 71.32

    45500000

    (1)   Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

    ▼B




    II LISA

    ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS d NIMETATUD TEENUSED




    II A LISA ( 28 )

    ▼M7



    Kategooria nr

    Valdkond

    CPC viitenumber (1)

    CPV viitenumber

    1

    Hooldus- ja remonditeenused

    6112, 6122, 633, 886

    50100000-6 – 50884000-5 (välja arvatud 50310000-1 – 50324200-4 ja 50116510-9, 50190000-3, 50229000-6, 50243000-0) ja 51000000-9 – 51900000-1

    2

    Maismaatransporditeenused, (2) kaasa arvatud soomusautoteenused, ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

    712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304

    60100000-9 – 60183000-4 (välja arvatud 60160000-7, 60161000-4, 60220000-6), ja 64120000-3 – 64121200-2

    3

    Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu

    73 (välja arvatud 7321)

    60410000-5 – 60424120-3

    (välja arvatud 60411000-2, 60421000-5), ja 60500000-3

    60440000-4 – 60445000-9

    4

    Postivedu: maismaa- ja õhutransport (2)

    71235, 7321

    60160000-7, 60161000-4

    60411000-2, 60421000-5

    5

    Telekommunikatsiooniteenused

    752

    64200000-8 – 64228200-2

    72318000-7 ja

    72700000-7 – 72720000-3

    6

    Finantsteenused:

    a)  kindlustusteenused

    b)  pangandus- ja investeerimisteenused välja arvatud (3)

    ex 81, 812, 814

    66100000-1 – 66720000-3 (3)

    7

    Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

    84

    50310000-1 – 50324200-4

    72000000-5 – 72920000-5

    (välja arvatud 72318000-7 ja 72700000-7 – 72720000-3), 79342410-4

    8

    Uurimis- ja arendusteenused (4)

    85

    73000000-2 – 73436000-7

    (välja arvatud 73200000-4, 73210000-7, 73220000-0

    9

    Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

    862

    79210000-9 – 79223000-3

    10

    Turuanalüüsi- ja avaliku arvamuse uurimise teenused

    864

    79300000-7 – 79330000-6 ja

    79342310-9, 79342311-6

    11

    Juhtimisnõustamisteenused (5) ja muud seotud teenused

    865, 866

    73200000-4 – 73220000-0

    79400000-8 – 79421200-3

    ja

    79342000-3, 79342100-4

    79342300-6, 79342320-2

    79342321-9, 79910000-6, 79991000-7

    98362000-8

    12

    Arhitektiteenused: inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; seotud teadusliku ja tehnilise konsultatsiooni teenused, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

    867

    71000000-8 – 71900000-7 (välja arvatud 71550000-8) ja 79994000-8

    13

    Reklaamiteenused

    871

    79341000-6 – 79342200-5

    (välja arvatud 79342000-3 ja 79342100-4

    14

    Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused

    874, 82201 – 82206

    70300000-4 – 70340000-6, ja

    90900000-6 – 90924000-0

    15

    Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel

    88442

    79800000-2 – 79824000-6

    79970000-6 – 79980000-7

    16

    Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused

    94

    90400000-1 – 90743200-9 (välja arvatud 90712200-3

    90910000-9 – 90920000-2 ja

    50190000-3, 50229000-6

    50243000-0

    (1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

    (2)   Välja arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtse tootenomenklatuuri (CPC Prov.) 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused.

    (3)   Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. Välja on arvatud ka lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes kujul ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda.

    (4)   Välja arvatud uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud peale selliste, millest tuleneb kasu üksnes tellijale ja/või ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija ja/või ostja.

    (5)   Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

    ▼B




    II B LISA ►M7   ( 29 ) ◄

    ▼M7



    Kategooria nr

    Valdkond

    CPC viitenumber (1)

    CPV viitenumber

    17

    Hotelli- ja restoraniteenused

    64

    55100000-1 – 55524000-9, ja 98340000-8 – 98341100-6

    18

    Raudteetransporditeenused

    711

    60200000-0 – 60220000-6

    19

    Veetransporditeenused

    72

    60600000-4 – 60653000-0, ja 63727000-1 – 63727200-3

    20

    Transpordi abi- ja lisateenused

    74

    63000000-9 – 63734000-3

    (välja arvatud 63711200-8, 63712700-0, 63712710-3, ja 63727000-1 – 63727200-3), ja

    98361000-1

    21

    Õigusteenused

    861

    79100000-5 – 79140000-7

    22

    Personali komplekteerimine ja otsing (2)

    872

    79600000-0 – 79635000-4

    (välja arvatud 79611000-0, 79632000-3, 79633000-0), ja 98500000-8 – 98514000-9

    23

    Uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomusautoteenus

    873 (välja arvatud 87304)

    79700000-1 – 79723000-8

    24

    Hariduse ja kutsehariduse teenused

    92

    80100000-5 – 80660000-8 (välja arvatud 80533000-9, 80533100-0, 80533200-1

    25

    Tervishoiu- ja sotsiaalteenused

    93

    79611000-0, ja 85000000-9 – 85323000-9 (välja arvatud 85321000-5 ja 85322000-2

    26

    Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (3)

    96

    79995000-5 – 79995200-7, ja 92000000-1 – 92700000-8

    (välja arvatud 92230000-2, 92231000-9, 92232000-6

    27

    Muud teenused

     
     

    (1)   CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ reguleerimisala määratlemiseks.

    (2)   Välja arvatud töölepingud.

    (3)   Välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.

    ▼B




    III LISA

    ARTIKLI 1 LÕIKE 9 TEISES LÕIGUS NIMETATUD AVALIK-ÕIGUSLIKE ISIKUTE JA NENDE KATEGOORIATE LOETELU

    I   — BELGIA

    Asutused

    A

     Agence fédérale pour l'Accueil des demandeurs d'AsileFederaal Agentschap voor Opvang van Asielzoekers

     Agence fédérale pour la Sécurité de la Chaîne alimentaireFederaal Agentschap voor de Veiligheid van de Voedselketen

     Agence fédérale de Contrôle nucléaireFederaal Agentschap voor nucleaire Controle

     Agence wallonne à l'Exportation

     Agence wallonne des Télécommunications

     Agence wallonne pour l'Intégration des Personnes handicapées

     Aquafin

     Arbeitsamt der Deutschsprachigen Gemeinschaft

     Archives générales du Royaume et Archives de l'Etat dans les ProvincesAlgemeen Rijksarchief en Rijksarchief in de Provinciën Astrid

    B

     Banque nationale de BelgiqueNationale Bank van België

     Belgisches Rundfunk- und Fernsehzentrum der Deutschsprachigen Gemeinschaft

     Berlaymont 2000

     Bibliothèque royale Albert Ier Koninklijke Bilbliotheek Albert I

     Bruxelles-Propreté - Agence régionale pour la PropretéNet–Brussel – Gewestelijke Agentschap voor Netheid

     Bureau d'Intervention et de Restitution belgeBelgisch Interventie – en Restitutiebureau

     Bureau fédéral du PlanFederaal Planbureau

    C

     Caisse auxiliaire de Paiement des Allocations de ChômageHulpkas voor Werkloosheidsuitkeringen

     Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-InvaliditéHulpkas voor Ziekte – en Invaliditeitsverzekeringen

     Caisse de Secours et de Prévoyance en Faveur des MarinsHulp – en Voorzorgskas voor Zeevarenden

     Caisse de Soins de Santé de la Société Nationale des Chemins de Fer BelgesKas der geneeskundige Verzorging van de Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen

     Caisse nationale des CalamitésNationale Kas voor Rampenschade

     Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de BatellerieBijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders der Ondernemingen voor Binnenscheepvaart

     Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales en Faveur des Travailleurs occupés dans les Entreprises de Chargement, Déchargement et Manutention de Marchandises dans les Ports, Débarcadères, Entrepôts et Stations (appelée habituellement “Caisse spéciale de Compensation pour Allocations familiales des Régions maritimes”)Bijzondere Verrekenkas voor Gezinsvergoedingen ten Bate van de Arbeiders gebezigd door Ladings — en Lossingsondernemingen en door de Stuwadoors in de Havens, Losplaatsen, Stapelplaatsen en Stations (gewoonlijk genoemd “Bijzondere Compensatiekas voor Kindertoeslagen van de Zeevaartgewesten”)

     Centre d'Etude de l'Energie nucléaireStudiecentrum voor Kernenergie

     Centre de recherches agronomiques de Gembloux

     Centre hospitalier de Mons

     Centre hospitalier de Tournai

     Centre hospitalier universitaire de Liège

     Centre informatique pour la Région de Bruxelles-CapitaleCentrum voor Informatica voor het Brusselse Gewest

     Centre pour l'Egalité des Chances et la Lutte contre le RacismeCentrum voor Gelijkheid van Kansen en voor Racismebestrijding

     Centre régional d'Aide aux Communes

     Centrum voor Bevolkings- en Gezinsstudiën

     Centrum voor landbouwkundig Onderzoek te Gent

     Comité de Contrôle de l'Electricité et du GazControlecomité voor Elekticiteit en Gas

     Comité national de l'EnergieNationaal Comité voor de Energie

     Commissariat général aux Relations internationales

     Commissariaat-Generaal voor de Bevordering van de lichamelijke Ontwikkeling, de Sport en de Openluchtrecreatie

     Commissariat général pour les Relations internationales de la Communauté française de Belgique

     Conseil central de l'EconomieCentrale Raad voor het Bedrijfsleven

     Conseil économique et social de la Région wallonne

     Conseil national du TravailNationale Arbeidsraad

     Conseil supérieur de la JusticeHoge Raad voor de Justitie

     Conseil supérieur des Indépendants et des petites et moyennes EntreprisesHoge Raad voor Zelfstandigen en de kleine en middelgrote Ondernemingen

     Conseil supérieur des Classes moyennes

     Coopération technique belgeBelgische technische Coöperatie

    D

     Dienststelle der Deutschprachigen Gemeinschaft für Personen mit einer Behinderung

     Dienst voor de Scheepvaart

     Dienst voor Infrastructuurwerken van het gesubsidieerd Onderwijs

     Domus Flandria

    E

     Entreprise publique des Technologies nouvelles de l'Information et de la Communication de la Communauté française

     Export Vlaanderen

    F

     Financieringsfonds voor Schuldafbouw en Eenmalige Investeringsuitgaven

     Financieringsinstrument voor de Vlaamse Visserij- en Aquicultuursector

     Fonds bijzondere Jeugdbijstand

     Fonds communautaire de Garantie des Bâtiments scolaires

     Fonds culturele Infrastructuur

     Fonds de Participation

     Fonds de Vieillissement—Zilverfonds

     Fonds d'Aide médicale urgenteFonds voor dringende geneeskundige Hulp

     Fonds de Construction d'Institutions hospitalières et médico-sociales de la Communauté française

     Fonds de Pension pour les Pensions de Retraite du Personnel statutaire de Belgacom—Pensioenfonds voor de Rustpensioenen van het statutair Personeel van Belgacom

     Fonds des Accidents du TravailFonds voor Arbeidsongevallen

     Fonds des Maladies professionnellesFonds voor Beroepsziekten

     Fonds d'Indemnisation des Travailleurs licenciés en cas de Fermeture d'EntreprisesFonds tot Vergoeding van de in geval van Sluiting van Ondernemingen ontslagen Werknemers

     Fonds du Logement des Familles nombreuses de la Région de Bruxelles-CapitaleWoningfonds van de grote Gezinnen van het Brusselse hoofdstedelijk Gewest

     Fonds du Logement des Familles nombreuses de Wallonie

     Fonds Film in Vlaanderen

     Fonds national de Garantie des Bâtiments scolairesNationaal Warborgfonds voor Schoolgebouwen

     Fonds national de Garantie pour la Réparation des Dégâts houillersNationaal Waarborgfonds inzake Kolenmijnenschade

     Fonds piscicole de Wallonie

     Fonds pour le Financement des Prêts à des Etats étrangersFonds voor Financiering van de Leningen aan Vreemde Staten

     Fonds pour la Rémunération des MoussesFonds voor Scheepsjongens

     Fonds régional bruxellois de Refinancement des Trésoreries communalesBrussels gewestelijk Herfinancieringsfonds van de gemeentelijke Thesaurieën

     Fonds voor flankerend economisch Beleid

     Fonds wallon d'Avances pour la Réparation des Dommages provoqués par des Pompages et des Prises d'Eau souterraine

    G

     Garantiefonds der Deutschsprachigen Gemeinschaft für Schulbauten

     Grindfonds

    H

     Herplaatsingfonds

     Het Gemeenschapsonderwijs

     Hulpfonds tot financieel Herstel van de Gemeenten

    I

     Institut belge de NormalisationBelgisch Instituut voor Normalisatie

     Institut belge des Services postaux et des TélécommunicationsBelgisch Instituut voor Postdiensten en Telecommunicatie

     Institut bruxellois francophone pour la Formation professionnelle

     Institut bruxellois pour la Gestion de l'EnvironnementBrussels Instituut voor Milieubeheer

     Institut d'Aéronomie spatialeInstituut voor Ruimte - aëronomie

     Institut de Formation permanente pour les Classes moyennes et les petites et moyennes Entreprises

     Institut des Comptes nationauxInstituut voor de nationale Rekeningen

     Institut d'Expertise vétérinaireInstituut voor veterinaire Keuring

     Institut du Patrimoine wallon

     Institut für Aus-und Weiterbildung im Mittelstand und in kleinen und mittleren Unternehmen

     Institut géographique nationaleNationaal geografisch Instituut

     Institution pour le Développement de la Gazéification souterraineInstelling voor de Ontwikkeling van -ondergrondse Vergassing-

     Institution royale de MessineKoninklijke Gesticht van Mesen

     Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté flamandeUniversitaire instellingen van publiek recht afangende van de Vlaamse Gemeenschap

     Institutions universitaires de droit public relevant de la Communauté françaiseUniversitaire instellingen van publiek recht afhangende van de Franse Gemeenschap

     Institut national d'Assurance Maladie-InvaliditéRijksinstituut voor Ziekte – en Invaliditeitsverzekering

     Institut national d'Assurances sociales pour Travailleurs indépendantsRijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen

     Institut national des Industries extractivesNationaal Instituut voor de Extractiebedrijven

     Institut national de Recherche sur les Conditions de TravailNationaal Onderzoeksinstituut voor Arbeidsomstandigheden

     Institut national des Invalides de Guerre, anciens Combattants et Victimes de GuerreNationaal Instituut voor Oorlogsinvaliden, Oudstrijders en Oorlogsslachtoffers

     Institut national des RadioélémentsNationaal Instituut voor Radio-Elementen

     Institut national pour la Criminalistique et la CriminologieNationaal Instituut voor Criminalistiek en Criminologie

     Institut pour l'Amélioration des Conditions de TravailInstituut voor Verbetering van de Arbeidsvoorwaarden

     Institut royal belge des Sciences naturellesKoninklijk Belgisch Instituut voor Natuurwetenschappen

     Institut royal du Patrimoine culturelKoninklijk Instituut voor het Kunstpatrimonium

     Institut royal météorologique de BelgiqueKoninklijk meteorologisch Instituut van België

     Institut scientifique de Service public en Région wallonne

     Institut scientifique de la Santé publique - Louis PasteurWetenschappelijk Instituut Volksgezondheid – Louis Pasteur

     Instituut voor de Aanmoediging van Innovatie door Wetenschap en Technologie in Vlaanderen

     Instituut voor Bosbouw en Wildbeheer

     Instituut voor het archeologisch Patrimonium

     Investeringsdienst voor de Vlaamse autonome Hogescholen

     Investeringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant

    J

     Jardin botanique national de BelgiqueNationale Plantentuin van België

    K

     Kind en Gezin

     Koninklijk Museum voor schone Kunsten te Antwerpen

    L

     Loterie nationaleNationale Loterij

    M

     Mémorial national du Fort de BreendonkNationaal Gedenkteken van het Fort van Breendonk

     Musée royal de l'Afrique centraleKoninklijk Museum voor Midden-Afrika

     Musées royaux d'Art et d'HistoireKoninklijke Musea voor Kunst en Geschiedenis

     Musées royaux des Beaux-Arts de BelgiqueKoninklijke Musea voor schone Kunsten van België

    O

     Observatoire royal de BelgiqueKoninklijke Sterrenwacht van België

     Office central d'Action sociale et culturelle du Ministère de la DéfenseCentrale Dienst voor sociale en culturele Actie van het Ministerie van Defensie

     Office communautaire et régional de la Formation professionnelle et de l'Emploi

     Office de Contrôle des AssurancesControledienst voor de Verzekeringen

     Office de Contrôle des Mutualités et des Unions nationales de MutualitésControledienst voor de Ziekenfondsen en de Landsbonden van Ziekenfondsen

     Office de la Naissance et de l'Enfance

     Office de Promotion du Tourisme

     Office de Sécurité sociale d'Outre-MerDienst voor de overzeese sociale Zekerheid

     Office for Foreign Investors in Wallonia

     Office national d'Allocations familiales pour Travailleurs salariésRijksdienst voor Kinderbijslag voor Werknemers

     Office national de l'EmploiRijksdienst voor Arbeidsvoorziening

     Office national de Sécurité socialeRijksdienst voor sociale Zekerheid

     Office national de Sécurité sociale des Administrations provinciales et localesRijksdienst voor sociale Zekerheid van de provinciale en plaatselijke Overheidsdiensten

     Office national des PensionsRijksdienst voor Pensioenen

     Office national des Vacances annuellesRijksdienst voor jaarlijkse Vakantie

     Office national du DucroireNationale Delcrederedienst

     Office régional bruxellois de l'EmploiBrusselse gewestelijke Dienst voor Arbeidsbemiddeling

     Office régional de Promotion de l'Agriculture et de l'Horticulture

     Office régional pour le Financement des Investissements communaux

     Office wallon de la Formation professionnelle et de l'Emploi

     Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Geel

     Openbaar psychiatrisch Ziekenhuis-Rekem

     Openbare Afvalstoffenmaatschappij voor het Vlaams Gewest

     Orchestre national de BelgiqueNationaal Orkest van België

     Organisme national des Déchets radioactifs et des Matières fissilesNationale Instelling voor radioactief Afval en Splijtstoffen

    P

     Palais des Beaux-ArtsPaleis voor schone Kunsten

     Participatiemaatschappij Vlaanderen

     Pool des Marins de la Marine marchandePool van de Zeelieden der Koopvaardij

    R

     Radio et Télévision belge de la Communauté française

     Régie des BâtimentsRegie der Gebouwen

     Reproductiefonds voor de Vlaamse Musea

    S

     Service d'Incendie et d'Aide médicale urgente de la Région de Bruxelles-CapitaleBrusselse hoofdstedelijk Dienst voor Brandweer en dringende medische Hulp

     Société belge d'Investissement pour les pays en développementBelgische Investeringsmaatschappij voor Ontwinkkelingslanden

     Société d'Assainissement et de Rénovation des Sites industriels dans l'Ouest du Brabant wallon

     Société de Garantie régionale

     Sociaal economische Raad voor Vlaanderen

     Société du Logement de la Région bruxelloise et sociétés agrééesBrusselse Gewestelijke Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

     Société publique d'Aide à la Qualité de l'Environnement

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires bruxellois

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Brabant wallon

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Hainaut

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Namur

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires de Liège

     Société publique d'Administration des Bâtiments scolaires du Luxembourg

     Société publique de Gestion de l'Eau

     Société wallonne du Logement et sociétés agréées

     Sofibail

     Sofibru

     Sofico

    T

     Théâtre national

     Théâtre royal de la MonnaieDe Koninklijke Muntschouwburg

     Toerisme Vlaanderen

     Tunnel Liefkenshoek

    U

     Universitair Ziekenhuis Gent

    V

     Vlaams Commissariaat voor de Media

     Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding

     Vlaams Egalisatie Rente Fonds

     Vlaamse Hogescholenraad

     Vlaamse Huisvestingsmaatschappij en erkende maatschappijen

     Vlaamse Instelling voor technologisch Onderzoek

     Vlaamse interuniversitaire Raad

     Vlaamse Landmaatschappij

     Vlaamse Milieuholding

     Vlaamse Milieumaatschappij

     Vlaamse Onderwijsraad

     Vlaamse Opera

     Vlaamse Radio - en Televisieomroep

     Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteit – en Gasmarkt

     Vlaamse Stichting voor Verkeerskunde

     Vlaams Fonds voor de Lastendelging

     Vlaams Fonds voor de Letteren

     Vlaams Fonds voor de sociale Integratie van Personen met een Handicap

     Vlaams Informatiecentrum over Land - en Tuinbouw

     Vlaams Infrastructuurfonds voor Persoonsgebonden Aangelegenheden

     Vlaams Instituut voor de Bevordering van het wetenschappelijk- en technologisch Onderzoek in de Industrie

     Vlaams Instituut voor Gezondheidspromotie

     Vlaams Instituut voor het Zelfstandig ondernemen

     Vlaams Landbouwinvesteringsfonds

     Vlaams Promotiecentrum voor Agro - en Visserijmarketing

     Vlaams Zorgfonds

     Vlaams Woningsfonds voor de grote Gezinnen

    II   — TAANI

    Asutused

    Danmarks Radio

    Det landsdækkende TV2

    Danmarks Nationalbank

    Sund og Bælt Holding A/S

    A/S Storebælt

    A/S Øresund

    Øresundskonsortiet

    Ørestadsselskabet I/S

    Byfornyelsesselskabet København

    Hovedstadsområdets Sygehusfællesskab

    Statens og Kommunernes Indkøbsservice

    Post Danmark

    Arbejdsmarkedets Tillægspension

    Arbejdsmarkedets Feriefond

    Lønmodtagernes Dyrtidsfond

    Naviair

    Kategooriad

     De Almene Boligorganisationer (sotsiaalkorteritega tegelevad organisatsioonid),

     Lokale kirkelige myndigheder (kohalikud kirikuvalitsused),

     Andre forvaltningssubjekter (muud haldusorganid).

    III   — SAKSAMAA

    1.   Kategooriad

    Avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted ja fondid, mille on rajanud keskvalitsus, liidumaa valitsus või kohalik omavalitsus eelkõige järgmistes valdkondades:

    1.1.   Asutused

     Wissenschaftliche Hochschulen und verfasste Studentenschaften (ülikoolid ja tunnustatud üliõpilasorganisatsioonid),

     berufsständige Vereinigungen (Rechtsanwalts-, Notar-, Steuerberater-, Wirtschaftsprüfer-, Architekten-, Ärzte- und Apothekerkammern)[juristide, notarite, maksunõunike, raamatupidajate, arhitektide, arstide ja farmatseutide kutseliidud],

     Wirtschaftsvereinigungen (Landwirtschafts-, Handwerks-, Industrie- und Handelskammern, Handwerksinnungen, Handwerkerschaften)[äri- ja kaubandusorganisatsioonid: põllumajandus- ja käsitööühingud, kaubandus- ja tööstuskojad, käsitööliste gildid, kaupmeeste ühingud],

     Sozialversicherungen (Krankenkassen, Unfall- und Rentenversicherungsträger)[sotsiaalkindlustusasutused: haigekassa-, õnnetus- ja pensionikindlustusfondid],

     kassenärztliche Vereinigungen (haigekassa arstide ühendused),

     Genossenschaften und Verbände (kooperatiivid ja muud liidud).

    1.2.   Ettevõtted ja fondid

    Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mitteärilised ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides, eelkõige järgmistes valdkondades:

     Rechtsfähige Bundesanstalten (õigus- ja teovõimelised keskvalitsused),

     Versorgungsanstalten und Studentenwerke (pensioniorganisatsioonid ja üliõpilasliidud),

     Kultur-, Wohlfahrts- und Hilfsstiftungen (kultuuri-, sotsiaal- ja abifondid).

    2.   Eraõiguslikud juriidilised isikud

    Riigi kontrolli all olevad mittetööstuslikud ja mitteärilised ettevõtted, mis tegutsevad üldsuse huvides (sealhulgas “kommunale Versorgungsunternehmen” – munitsipaal-kommunaalettevõtted), eelkõige järgmistes valdkondades:

     Gesundheitswesen (Krankenhäuser, Kurmittelbetriebe, medizinische Forschungseinrichtungen, Untersuchungs- und Tierkörperbeseitigungsanstalten)[tervishoid: haiglad, sanatooriumid, meditsiinilised uurimisinstituudid, katseettevõtted ja loomakerede hävitamise ettevõtted],

     Kultur (öffentliche Bühnen, Orchester, Museen, Bibliotheken, Archive, zoologische und botanische Gärten)[kultuur: teatrid, orkestrid, muuseumid, raamatukogud, arhiivid, zooloogia- ja botaanikaaiad],

     Soziales (Kindergärten, Kindertagesheime, Erholungseinrichtungen, Kinder- und Jugendheime, Freizeiteinrichtungen, Gemeinschafts- und Bürgerhäuser, Frauenhäuser, Altersheime, Obdachlosenunterkünfte)[sotsiaalhoolekanne: lasteaiad, lastepäevakodud, puhkeasutused, lastekodud, noortekodud, vaba aja keskused, sotsiaalkorterid, naiste turvakodud, vanadekodud, kodutute varjupaigad],

     Sport (Schwimmbäder, Sportanlagen und -einrichtungen)[sport: ujumisbasseinid, spordirajatised],

     Sicherheit (Feuerwehren, Rettungsdienste)[päästeteenistus: tuletõrje, muud päästetalitused],

     Bildung (Umschulungs-, Aus-, Fort- und Weiterbildungseinrichtungen, Volkshochschulen)[haridus: koolitus-, täiend- ja ümberkoolitusasutused, täiskasvanute õhtune koolitus],

     Wissenschaft, Forschung und Entwicklung (Großforschungseinrichtungen, wissenschaftliche Gesellschaften und Vereine, Wissenschaftsförderung)[teadus, uuringud ja areng: laia profiiliga uurimisasutused, teadusühingud ja -liidud, teaduse arendamisega tegelevad asutused],

     Entsorgung (Straßenreinigung, Abfall- und Abwasserbeseitigung)[jäätme- ja prügikäitlusteenused: tänavate puhastamine, reovee- ja jäätmekäitlus],

     Bauwesen und Wohnungswirtschaft (Stadtplanung, Stadtentwicklung, Wohnungsunternehmen soweit im Allgemeininteresse tätig, Wohnraumvermittlung)[ehitus ja elamumajandus: linnaplaneerimine, linnaarendus, elamuettevõtjad (kui nad tegutsevad üldsuse huvides), eluasemeteenused],

     Wirtschaft (Wirtschaftsförderungsgesellschaften) (majandus: majanduse arendamisega tegelevad organisatsioonid),

     Friedhofs- und Bestattungswesen (kalmistud ja matuseteenused),

     Zusammenarbeit mit den Entwicklungsländern (Finanzierung, technische Zusammenarbeit, Entwicklungshilfe, Ausbildung)[koostöö arengumaadega: rahastamine, tehniline koostöö, arenguabi, koolitus.]

    IV   — KREEKA

    Kategooriad

    a) Avalik-õiguslikud ettevõtted ja isikud

    b) Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on riigi omanduses või mis saavad kohaldatavate seaduste alusel korrapäraselt riigilt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest või kus riigi osalus on vähemalt 51 %.

    c) Eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mis tahes tasandi kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kreeka kohalike omavalitsuste keskliidu (Κ.Ε.Δ.Κ.Ε.), kommuunide (kohalike halduspiirkondade) kohalike liitude, avalik-õiguslike ettevõtete või isikute või punktis b viidatud juriidiliste isikute omanduses või mis saavad kohaldatavate seaduste või oma põhikirja alusel nimetatud juriidilistelt isikutelt korrapäraselt toetust vähemalt 50 % ulatuses oma eelarvest ning eespool nimetatud juriidilised isikud, mille osalus sellistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes on vähemalt 51 %.

    V   — HISPAANIA

    Kategooriad

     Avalik-õiguslikud asutused ja isikud, mis ei ole valitsusasutused (“Administración General del Estado Públicas”,) ja mille suhtes kohaldatakse riigihangete seadust [“Ley de Contratos de las Administraciones Públicas”]

     Avalik-õiguslikud asutused ja isikud, mis ei ole autonoomsete piirkondade sõltumatud asutused (l'Administración de las Comunidades Autónomas) ja mille suhtes kohaldatakse riigihangete seadust.

     Avalik-õiguslikud asutused ja isikud, mis ei ole kohalike omavalitsuste (Corporaciones Locales) asutused ja mille suhtes kohaldatakse riigihangete seadust.

     Tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused (Entidades Gestoras y los Servicios Comunes de la Seguridad Social)

    VI   — PRANTSUSMAA

    Asutused

     Collège de France

     Conservatoire national des arts et métiers

     Observatoire de Paris

     Institut national d'histoire de l'art (INHA)

     Centre national de la recherche scientifique (CNRS)

     Institut national de la recherche agronomique (INRA)

     Institut national de la santé et de la recherche médicale (INSERM)

     Institut de recherche pour le développement (IRD)

     Agence nationale pour l'emploi (ANPE)

     Caisse nationale des allocations familiales (CNAF)

     Caisse nationale d'assurance maladie des travailleurs salariés (CNAMTS)

     Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (CNAVTS)

     Compagnies et établissements consulaires: chambres de commerce et d'industrie (CCI), chambres des métiers et chambres d'agriculture

     Office national des anciens combattants et victimes de guerre (ONAC)

    Kategooriad

    1.   Avalik-õiguslikud isikud

     Agences de l'eau (veevarustusasutused)

     Écoles d'architecture (arhidektuurikoolid)

     Universités (ülikoolid)

     Instituts universitaires de formation des maîtres (IUFM) (kõrgemad õpetajakoolituse instituudid)

    2.   Regionaalide, departemangu ja kohaliku tasandi riiklikud haldusasutused

     collèges (gümnaasiumid)

     lycées (gümnaasiumid)

     établissements publics hospitaliers (riigihaiglad)

     offices publics d'habitations à loyer modéré (OPHLM) (sotsiaalkortereid pakkuvad asutused)

    3.   Territoriaalsete asutuste rühmad

     établissements publics de coopération intercommunale (kohalike omavalitsuste vahelise koostöö avalikud või avalikes huvides tegutsevad asutused)

     institutions interdépartementales et interrégionales (mitut departemangu hõlmavad institutsioonid ja regioonidevahelised institutsioonid).

    VII   — IIRIMAA

    Asutused

    Enterprise Ireland [turunduse, tehnoloogia ja ettevõtluse arendamine]

    Forfás [ettevõtlus-, kaubandus-, teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase poliitika ja nõuande organ]

    Industrial Development Authority

    Enterprise Ireland

    FÁS [tööstuskoolitus ja tööhõive]

    Health and Safety Authority

    Bord Fáilte Éireann[turismi edendamine]

    CERT [hotellindus-, toitlustus- ja turismialane koolitus]

    Irish Sports Council

    National Roads Authority

    Údarás na Gaeltachta[gaelikeelseid regioone ühendav asutus]

    Teagasc [põllumajandusalane uurimistegevus, koolitus ja areng]

    An Bord Bia[toiduainetetööstuse edendamine]

    An Bord Glas[aianduse kui majandusharu edendamine]

    Irish Horseracing Authority

    Bord na gCon[hurtade võiduajamiste toetamine ja edendamine]

    Marine Institute

    Bord Iascaigh Mhara[kalanduse edendamine]

    Equality Authority

    Legal Aid Board

    Kategooriad

    Regional Health Boards (regionaalsed tervisenõukogud)

    Hospitals and similar institutions of a public character (haiglad ja muud avalik-õiguslikud institutsioonid)

    Vocational Education Committees (kutsehariduskomiteed)

    Colleges and educational institutions of a public character (kolledžid ja muud avalik-õiguslikud haridusasutused)

    Central and Regional Fisheries Boards (kesk- ja regionaalsed kalandusnõukogud)

    Regional Tourism Organisations (regionaalsed turismiorganisatsioonid)

    National Regulatory and Appeals bodies (riiklikud regulatiiv- ja apellatsiooniorganid sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, energia, planeerimine jne)

    Asutused, mille eesmärgiks on täita konkreetseid ülesandeid või rahuldada vajadusi erinevates avalikes sektorites (näiteks Healthcare Materials Management Board, Health Sector Employers Agency, Local Government Computer Services Board, Environmental Protection Agency, National Safety Council, Institute of Public Administration, Economic and Social Research Institute, National Standards Authority jt)

    Teised avalik-õiguslikud isikud, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 7 antud määratlusele.

    VIII   — ITAALIA

    Asutused

    Società “Stretto di Messina”

    Ente autonomo mostra d'oltremare e del lavoro italiano nel mondo

    Ente nazionale per l'aviazione civile ΠENAC

    Ente nazionale per l'assistenza al volo - ENAV

    ANAS S.p.a

    Kategooriad

     Enti portuali e aeroportuali (sadama- ja lennujaamaasutused),

     Consorzi per le opere idrauliche (vesiehituse konsortsiumid),

     Università statali, gli istituti universitari statali, i consorzi per i lavori interessanti le università (riiklikud ülikoolid, riiklike ülikoolide instituudid, ülikoolide arendustöö konsortsiumid),

     Istituzioni pubbliche di assistenza e di beneficenza (riiklikud hoolekande- ja heategevusasutused),

     Istituti superiori scientifici e culturali, osservatori astronomici, astrofisici, geofisici o vulcanologici (kõrgemad teadus- ja kultuuriinstituudid, astronoomia-, astrofüüsika-, geofüüsika- ja vulkanoloogia observatooriumid),

     Enti di ricerca e sperimentazione (uurimis- ja katsetööga tegelevad asutused),

     Enti che gestiscono forme obbligatorie di previdenza e di assistenza (kohustuslikke sotsiaalkindlustus- ja hoolekandesüsteeme haldavad talitused),

     Consorzi di bonifica (maaparandusühistud),

     Enti di sviluppo e di irrigazione (arendustöö- või niisutusasutused),

     Consorzi per le aree industriali (tööstuspiirkondade ühendused),

     Comunità montane (mägipiirkondade kohalike omavalitsuste ühendused),

     Enti preposti a servizi di pubblico interesse (üldsuse huvides teenuseid osutavad asutused),

     Enti pubblici preposti ad attività di spettacolo, sportive, turistiche e del tempo libero (meelelahutuse, spordi, turismi ja vaba aja veetmise korraldamisega tegelevad riigiasutused),

     Enti culturali e di promozione artistica (kultuuri ja kunstilist tegevust edendavad asutused).

    IX   — LUKSEMBURG

    Kategooriad

     Établissements publics de l'État placés sous la surveillance d'un membre du gouvernement (avalik-õiguslikud asutused, mis on valitsuse liikme järelevalve all),

     Établissements publics placés sous la surveillance des communes (kommuunide (kohalike omavalitsusüksuste) järelevalve all olevad avalik-õiguslikud asutused),

     Syndicats de communes créés en vertu de la loi du 23 février 2001 concernant les syndicats de communes (kommuunide ühendused, mis on moodustatud 23. veebruari 2001. aasta seaduse alusel).

    X   — MADALMAAD

    Asutused

    Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

    (Sise- ja Kuningriigi Suhete Ministeerium)

     Nederlands Instituut voor Brandweer en rampenbestrijding (NIBRA) (Hollandi Tuletõrje ja Eriolukordade Ennetamise Instituut)

     Nederlands Bureau Brandweer Examens (NBBE) (Hollandi Tuletõrje Uurimisamet)

     Landelijk Selectie- en Opleidingsinstituut Politie (LSOP) (Politseinike Värbamise ja Koolitamise Riiklik Instituut)

     25 afzonderlijke politieregio's (25 iseseisvat politseipiirkonda)

     Stichting ICTU (Sihtasutus ICTU)

    Majandusministeerium

     Stichting Syntens (Syntens)

     Van Swinden Laboratorium B.V. (NM van Swindeni Laboratoorium)

     Nederlands Meetinstituut B.V. (NM Metroloogia ja Tehnoloogia Instituut)

     Instituut voor Vliegtuigontwikkeling en Ruimtevaart (NIVR) (Hollandi Kosmoseprogrammide Agentuur)

     Stichting Toerisme Recreatie Nederland (TRN) (Hollandi Turismiamet)

     Samenwerkingsverband Noord Nederland (SNN) (Põhja-Hollandi Provintsivalitsuste Koostööorgan)

     Gelderse Ontwikkelingsmaatschappij (GOM) (Gelderlandi Arenguagentuur)

     Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij (OOM) (Overijsseli Arenguagentuur)

     LIOF (Limburgi Investeerimisagentuur)

     Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij (NOM) (Põhja-Hollandi Investeerimisagentuur)

     Brabantse Ontwikkelingsmaatschappij (BOM) (Brabanti Arenguagentuur)

     Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (Sõltumatu Posti ja Telekommunikatsiooni Amet)

    Rahandusministeerium

     De Nederlandse Bank N.V. (Hollandi Keskpank)

     Autoriteit Financiële Markten (Hollandi Rahaturu Inspektsioon)

     Pensioen- & Verzekeringskamer (Hollandi Pensionide ja Kindlustuse Järelevalveinspektsioon)

    Justiitsministeerium

     Stichting Reclassering Nederland (SRN) (Hollandi Rehabilitatsiooniagentuur)

     Stichting VEDIVO (VEDIVO sihtasutus, (perekondade) eestkosteasutuste ühendus)

     Voogdij- en gezinsvoogdij instellingen (eestkosteasutused ja perekondade eestkosteasutused)

     Stichting Halt Nederland (SHN) (Hollandi alternatiivne sihtasutus Halt)

     Particuliere Internaten (erainternaadid)

     Particuliere Jeugdinrichtingen (alaealiste seaduserikkujate karistusasutused)

     Schadefonds Geweldsmisdrijven (Vägivallakuritegude Ohvrite Abistamise Fond)

     Centraal orgaan Opvang Asielzoekers (COA) (Varjupaigataotlejate Vastuvõtuagentuur)

     Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO) (Toetuste ja Elatusvahendite Tagamise Amet)

     Landelijke organisaties slachtofferhulp (ohvritele kompensatsiooni maksmisega tegelevad riiklikud organisatsioonid)

     College Bescherming Persoongegevens (Hollandi Andmekaitseinspektsioon)

     Stichting Studiecentrum Rechtspleging (SSR) (Kohtunike Koolituskeskus)

     Raden voor de Rechtsbijstand (õigusabi nõukogud)

     Stichting Rechtsbijstand Asiel (õigusabi keskused varjupaigataotlejatele)

     Stichtingen Rechtsbijstand (õigusabiagentuurid)

     Landelijk Bureau Racisme bestrijding (LBR) (Rassilise Diskrimineerimise Vastase Võitluse Amet)

     Clara Wichman Instituut(Clara Wichmani Instituut)

     Tolkencentra (tõlkekeskused)

    Põllumajandus-, Looduskorraldus- ja Kalandusministeerium

     Bureau Beheer Landbouwgronden (Maa-amet)

     Faunafonds(Fauna Fond)

     Staatsbosbeheer (Riiklik Metsaamet)

     Stichting Voorlichtingsbureau voor de Voeding (Hollandi Toidu- ja Toitumisharjumustealase Hariduse Talitus)

     Universiteit Wageningen (Wageningeni Ülikool ja Uurimiskeskus)

     Stichting DLO (Põllumajandusuuringute osakond)

     (Hoofd) productschappen (tarbekaupade ametid)

    Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium

    A.   Üldkirjeldus

     algharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid alghariduse seaduse (Wet op het primair onderwijs) tähenduses

     eri- ja keskeriharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad koolid ning eri- ja keskharidust andvad õppeasutused nõustamiskeskuste seaduse (Wet op de expertisecentra) tähenduses

     keskharidust andvad riigikoolid või riiklikult rahastatavad erakoolid ning keskharidust andvad asutused keskhariduse seaduse (Wet op het Voortgezet Onderwijs) tähenduses

     riigiasutused ja riigi poolt rahastatavad eraasutused haridus- ja kutseharidusseaduse (Wet Educatie en Beroepsonderwijs) tähenduses

     riigikoolid või riigi poolt rahastatavad erakoolid eksperimentaalharidusseaduse (Experimentenwet Onderwijs) tähenduses

     riigi poolt rahastatavad ülikoolid ja kõrgemad õppeasutused, avatud ülikoolid ning ülikoolikliinikumid kõrghariduse ja teadusuuringute seaduse (Wet op het hoger onderwijs en wetenschappelijk onderzoek) tähenduses ning rahvusvahelised haridusasutused, mis saavad rohkem kui 50 % oma eelarvest riiklikest vahenditest

     koolide nõustamisteenistused alghariduse seaduse (Wet op het primair onderwijs) ning nõustamiskeskuste seaduse (Wet op de expertisecentra) tähenduses

     riiklikud õpetajate keskused riikliku hariduse toetustegevuste doteerimise seaduse (Wet subsidiëring landelijke onderwijsondersteunende activiteiten) tähenduses

     ringhäälinguorganisatsioonid meediaseaduse (Mediawet) tähenduses

     sihtasutused kultuuriseaduse (Wet op het Specifiek Cultuurbeleid) tähenduses

     riiklikud kutseõppeasutused

     sihtasutused riiklike muuseumitalituste erastamise seaduse (Wet Verzelfstandiging Rijksmuseale Diensten) tähenduses

     muuseumid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeeriumilt

     muud hariduse, kultuuri ja teaduse vallas tegutsevad organisatsioonid ja institutsioonid, mis saavad rohkem kui 50 % oma vahenditest Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeeriumilt

    B.   Nimede loetelu

     Informatie Beheer Groep

     Stichting Participatiefonds voor het Onderwijs

     Stichting Uitvoering Kinderopvangregelingen/Kintent

     Stichting voor Vluchteling-Studenten UAF

     Koninklijke Nederlandse Academie van Wetenschappen

     Nederlandse organisatie voor internationale samenwerking in het hoger onderwijs (Nuffic)

     Stichting Nederlands Interdisciplinair Demografisch Instituut

     Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek

     Nederlandse Organisatie voor toegepast-natuurwetenschappelijk onderzoek

     College van Beroep voor het hoger Onderwijs

     Vereniging van openbare bibliotheken NBLC

     Koninklijke Bibliotheek

     Stichting Muziek Centrum van de Omroep

     Stichting Ether Reclame

     Stichting Radio Nederland Wereldomroep

     Nederlandse Programma Stichting

     Nederlandse Omroep Stichting

     Commissariaat voor de Media

     Stichting Stimuleringsfonds Nederlandse Culturele Omroepproducties

     Stichting Lezen

     Dienst Omroepbijdragen

     Centrum voor innovatie en opleidingen

     Bedrijfsfonds voor de Pers

     Centrum voor innovatie van opleidingen

     Instituut voor Toetsontwikkeling (Cito)

     Instituut voor Leerplanontwikkeling

     Landelijk Dienstverlenend Centrum voor Studie- en Beroepskeuzevoorlichting

     Max Goote Kenniscentrum voor Beroepsonderwijs en Volwasseneneducatie

     Stichting Vervangingsfonds en Bedrijfsgezondheidszorg voor het Onderwijs

     BVE-Raad

     Colo, Vereniging kenniscentra beroepsonderwijs bedrijfsleven

     Stichting kwaliteitscentrum examinering beroepsonderwijs

     Vereniging Jongerenorganisatie Beroepsonderwijs

     Combo Stichting Combinatie Onderwijsorganisatie

     Stichting Financiering Struktureel Vakbondsverlof Onderwijs

     Stichting Samenwerkende Centrales in het COPWO

     Stichting SoFoKles

     Europees Platform

     Stichting mobiliteitsfonds HBO

     Nederlands Audiovisueel Archiefcentrum

     Stichting minderheden Televisie Nederland

     Stichting omroep allochtonen

     Stichting multiculturele Activiteiten Utrecht

     School der Poëzie

     Nederlands Perscentrum

     Nederlands Letterkundig Museum en documentatiecentrum

     Bibliotheek voor varenden

     Christelijke bibliotheek voor blinden en slechtzienden

     Federatie van Nederlandse Blindenbibliotheken

     Nederlandse luister- en braillebibliotheek

     Federatie Slechtzienden- en Blindenbelang

     Bibliotheek Le Sage Ten Broek

     Doe Maar Dicht Maar

     ElHizjra

     Fonds Bijzondere Journalistieke Projecten

     Fund for Central and East European Book Projects

     Jongeren Onderwijs Media

    Sotsiaal- ja Tööhõiveministeerium

     Sociale Verzekeringsbank (Sotsiaalkindlustuspank)

     Arbeidsvoorzieningsorganisatie (Tööhõiveamet)

     Stichting Silicose Oud Mijnwerkers (Silikoosi All Kannatavate Endiste Kaevurite Sihtasutus)

     Stichting Pensioen- & Verzekeringskamer (Hollandi Pensionide ja Kindlustuse Järelevalveinspektsioon)

     Sociaal Economische Raad (SER) (Sotsiaal- ja Majandusnõukogu Hollandis)

     Raad voor Werk en Inkomen (RWI) (Töö- ja Sissetulekute Nõukogu)

     Centrale organisatie voor werk en inkomen (Töö- ja Sissetulekute Keskorganisatsioon)

     Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen (töötajate kindlustusskeeme rakendav asutus)

    Transpordi-, Kommunikatsiooni- ja Avalike Tööde Ministeerium

     RDW Voertuig informatie en toelating (sõidukite informatsiooni ja haldusteenistus)

     Luchtverkeersbeveiligingsorganisatie (LVB) (Lennuliiklusamet)

     Nederlandse Loodsencorporatie (NLC) (Hollandi Lootside Ühendus)

     Regionale Loodsencorporatie (RLC) (Regionaalne Lootside Ühendus)

    Elamumajandus-, Planeerimis- ja Keskkonnaministeerium

     Kadaster (Maakataster)

     Centraal Fonds voor de Volkshuisvesting (Elamumajanduse Keskfond)

     Stichting Bureau Architectenregister(Arhitektide Register)

    Tervishoiu-, Hoolekande- ja Spordiministeerium

     Commissie Algemene Oorlogsongevallenregeling Indonesië (COAR)

     College ter beoordeling van de Geneesmiddelen (CBG) (Ravimiamet)

     Commissies voor gebiedsaanwijzing

     College sanering Ziekenhuisvoorzieningen (Haiglate Saneerimise Riiklik Amet)

     Zorgonderzoek Nederland (ZON) (Terviseuuringute ja Arendustegevuse Nõukogu)

     kontrolliasutused meditsiinitehnika seaduse (Wet medische hulpmiddelen) tähenduses

     N.V. KEMA/Stichting TNO Certification (KEMA/TNO sertifitseerimine)

     College Bouw Ziekenhuisvoorzieningen (CBZ) (Haiglate Amet)

     College voor Zorgverzekeringen (CVZ) (Tervisekindlustusamet)

     Nationaal Comité 4 en 5 mei (Riiklik 4. ja 5. Mai Komitee)

     Pensioen- en Uitkeringsraad (PUR) (Pensioni- ja Toetuste Amet)

     College Tarieven Gezondheidszorg (CTG) (Tervishoiuteenuste Tariifide Komisjon)

     Stichting Uitvoering Omslagregeling Wet op de Toegang Ziektekostenverzekering (SUO)

     Stichting tot bevordering van de Volksgezondheid en Milieuhygiëne (SVM) (Rahvatervise ja Keskkonna Edendamise Sihtasutus)

     Stichting Facilitair Bureau Gemachtigden Bouw VWS

     Stichting Sanquin Bloedvoorziening (Sanquini Veredoonorluse Sihtasutus)

     College van Toezicht op de Zorgverzekeringen organen ex artikel 14, lid 2c, Wet BIG (raviasutuste registreerimisega tegelevate ravikindlustuskomisjonide järelevalvenõukogu)

     Ziekenfondsen (tervisekindlustusfondid)

     Nederlandse Transplantatiestichting (NTS) (Hollandi Transplantatsiooni Sihtasutus)

     Regionale Indicatieorganen (RIO's) (vajaduse hindamise regionaalsed asutused).

    XI   — AUSTRIA

    Kõik mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga isikud, kelle eelarvet kontrollib Rechnungshof (auditeerimisasutus).

    XII   — PORTUGAL

    Kategooriad

     Institutos públicos sem carácter comercial ou industrial (mittetulundusliku ja mittetööstusliku iseloomuga avalikud institutsioonid),

     Serviços públicos personalizados (juriidilistest isikutest koosnevad avalikud talitused)

     Fundações públicas (riiklikud fondid),

     Estabelecimentos públicos de ensino, investigação científica e saúde (avalikud haridus-, teadusuuringute- ja tervishoiuasutused),

    XIII   — SOOME

    Avalik-õiguslikud või avalikult kontrollitavad mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga üksused või ettevõtjad.

    XIV   — ROOTSI

    Kõik mittetulundusliku iseloomuga üksused, mille riigihankelepinguid kontrollib riigihankeamet.

    XV   — ÜHENDKUNINGRIIK

    Asutused

     Design Council

     Health and Safety Executive

     National Research Development Corporation

     Public Health Laboratory Service Board

     Advisory, Conciliation and Arbitration Service

     Commission for the New Towns

     National Blood Authority

     National Rivers Authority

     Scottish Enterprise

     Scottish Homes

     Welsh Development Agency

    Kategooriad

     Maintained schools (riigi toetusega koolid)

     Universities and colleges financed for the most part by other contracting authorities (ülikoolid ja kolledžid, mida suures osas rahastavad teised ostjad)

     National Museums and Galleries (riiklikud muuseumid ja galeriid)

     Research Councils (uurimisnõukogud)

     Fire Authorities (Tuletõrjeamet)

     National Health Service Strategic Health Authorities (Riigi Tervishoiuamet)

     Police Authorities (Politseiamet)

     New Town Development Corporations (uute linnade väljaarendamise korporatsioonid)

     Urban Development Corporations (linna arengu korporatsioonid)

    ▼M5

    XXVI   — BULGAARIA

    Asutused

     Икономически и социален съвет (Majandus- ja Sotsiaalnõukogu)

     Национален осигурителен институт (Riiklik Sotsiaalkindlustusinstituut)

     Национална здравноосигурителна каса (Riiklik Ravikindlustusfond)

     Български червен кръст (Bulgaaria Punane Rist)

     Българска академия на науките (Bulgaaria Teaduste Akadeemia)

     Национален център за аграрни науки (Riiklik Põllumajandusteaduste Keskus)

     Български институт за стандартизация (Bulgaaria Standardiinstituut)

     Българско национално радио (Bulgaaria Raadio)

     Българска национална телевизия (Bulgaaria Televisioon)

    Kategooriad

     Държавни предприятия по смисъла на чл.62, ал.3 от Търговския закон (обн., ДВ, бр.48/18.6.1991) (Riigiettevõtted äriseaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 48/18.6.1991) artikli 62 lõike 3 tähenduses)

     

     Национална компания “Железопътна инфраструктура”

     ДП “Пристанищна инфраструктура”

     ДП “Ръководство на въздушното движение”

     ДП “Строителство и възстановяване”

     ДП “Транспортно строителство и възстановяване”

     ДП “Съобщително строителство и възстановяване”

     ДП “Радиоактивни отпадъци”

     ДП “Предприятие за управление на дейностите по опазване на околната среда”

     ДП “Български спортен тотализатор”

     ДП “Държавна парично-предметна лотария”

     ДП “Кабиюк”, Шумен

     Държавни дивечовъдни станции (riiklikud jahiloomade kasvatusjaamad)

     Държавни висши училища, създадени в съответствие с чл.13 на Закона за висшето образование (обн., ДВ, бр.112/27.12.1995) (Vastavalt kõrghariduse seaduse (avaldatud ametlikus valjaandes nr 112/27.12.1995) artiklile 13 asutatud riiklikud ülikoolid).

     

     Аграрен университет — Пловдив (Põllumajandusülikool — Plovdiv)

     Академия за музикално, танцово и изобразително изкуство — Пловдив (Muusika-, Tantsu- ja Kunstiakadeemia — Plovdiv)

     Великотърновски университет “Св. св. Кирил и Методий” (Veliko Tarnovo Püha Kyrillose ja Püha Methodiuse nimeline Ülikool)

     Висше военноморско училище “Н. Й. Вапцаров” — Варна (N. J. Vaptsarovi nimeline Mereakadeemia — Varna)

     Висше строително училище “Любен Каравелов” — София (Ljuben Karavelovi nimeline Tsiviilehituse Kõrgem Kool — Sofia)

     Висше транспортно училище “Тодор Каблешков” — София (Todor Kableškovi nimeline Transpordi Kõrgem Kool — Sofia)

     Военна академия “Г. С. Раковски” — София (G.S. Rakovski nimeline Sõjaväeakadeemia — Sofia)

     Държавна музикална академия “Проф. Панчо Владигеров” — София (Prof. Pancho Vladigerovi nimeline Riiklik Muusikaakadeemia — Sofia)

     Икономически университет — Варна (Majandusülikool — Varna)

     Колеж по телекомуникации и пощи — София (Telekommunikatsiooni ja Posti Kolledž — Sofia)

     Лесотехнически университет — София (Metsandusülikool — Sofia)

     Медицински университет “Проф. д-р Параскев Иванов Стоянов” — Варна (Prof. D-r Paraskev Stojanovi nimeline Meditsiiniülikool — Varna)

     Медицински университет — Плевен (Meditsiiniülikool — Pleven)

     Медицински университет — Пловдив (Meditsiiniülikool — Plovdiv)

     Медицински университет — София (Meditsiiniülikool — Sofia)

     Минно-геоложки университет “Св. Иван Рилски” — София (Püha Ivan Rilski nimeline Kaevandus- ja Geoloogia Ülikool — Sofia)

     Национален военен университет “Васил Левски” — Велико Търново (Vasil Levski nimeline Riiklik Sõjaväeülikool — Veliko Tarnovo)

     Национална академия за театрално и филмово изкуство “Кръстьо Сарафов” — София (Krasjo Sarafovi nimeline Riiklik Teatri- ja Filmikunsti Akadeemia — Sofia)

     Национална спортна академия “Васил Левски” — София (Vasil Levski nimeline Riiklik Spordiakadeemia — Sofia)

     Национална художествена академия — София (Riiklik Kunstiakadeemia — Sofia)

     Пловдивски университет “Паисий Хилендарски” (Paisi Hilendarski nimeline Plovdivi Ülikool)

     Русенски университет “Ангел Кънчев” (Angel Kantševi nimeline Ruse Ülikool)

     Софийски университет “Св. Климент Охридски” (Püha Kliment Ohridski nimeline Sofia Ülikool)

     Специализирано висше училище по библиотекознание и информационни технологии — София (Raamatukogunduse ja Infotehnoloogia Kõrgem Kool — Sofia)

     Стопанска академия “Д. А. Ценов” — Свищов (D. A. Tsenovi nimeline Majandusakadeemia — Svishtov)

     Технически университет — Варна (Tehnikaülikool — Varna)

     Технически университет — Габрово (Tehnikaülikool — Gabrovo)

     Технически университет — София (Tehnikaülikool — Sofia)

     Тракийски университет — Стара Загора (Trakia Ülikool — Stara Zagora)

     Университет “Проф. д-р Асен Златаров” — Бургас (Prof. D-r Asen Zlatarovi nimeline Ülikool — Burgas)

     Университет за национално и световно стопанство — София (Rahva- ja Maailmamajanduse Ülikool — Sofia)

     Университет по архитектура, строителство и геодезия — София (Arhitektuuri, Tsiviilehituse ja Geodeesia Ülikool — Sofia)

     Университет по хранителни технологии — Пловдив (Toidutehnoloogia Ülikool — Plovdiv)

     Химико-технологичен и металургичен университет — София (Keemiatehnoloogia ja Metallurgia Ülikool — Sofia)

     Шуменски университет “Епископ Константин Преславски” (Konstantin Preslavski nimeline Šumeni Ülikool)

     Югозападен университет “Неофит Рилски” — Благоевград (Neofit Rilski nimeline Kagu Ülikool — Blagoevgrad)

     Културни институти по смисъла на Закона за закрила и развитие на културата (обн., ДВ, бр.50/1.6.1999) (Kultuuriinstituudid kultuurikaitse ja -arengu seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 50/1.6.1999) tähenduses).

     

     Народна библиотека “Св. св. Кирил и Методий” (Püha Kyrillose ja Püha Methodiuse nimeline Rahvusraamatukogu)

     Българска национална фонотека (Bulgaaria Riiklik Fonoteek)

     Българска национална филмотека (Bulgaaria Riiklik Filmiarhiiv)

     Национален фонд “Култура” (Riiklik Kultuurifond)

     Национален институт за паметниците на културата (Riiklik Kultuurimonumentide Instituut)

     Театри (Teatrid)

     Опери, филхармонии и ансамбли (poperid, filharmooniaorkestrid, ansamblid)

     Музеи и галерии (muuseumid ja galeriid)

     Училища по изкуствата и културата (kunsti- ja kultuurikoolid)

     Български културни институти в чужбина (Bulgaaria kultuuriinstituudid välismaal)

     Държавни или общински лечебни заведения по чл. 3, ал. 1 от Закона за лечебните заведения (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) (Tervishoiuasutuste seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 62/9.7.1999) artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud või munitsipaalsed tervishoiuasutused).

     Лечебни заведения по чл. 5, ал. 1 от Закона за лечебните заведения (обн., ДВ, бр.62/9.7.1999) (Tervishoiuasutuste seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 62/9.7.1999) artikli 5 lõikes 1 osutatud tervishoiuasutused).

     

     Домове за медико-социални грижи за деца (laste tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused)

     Лечебни заведения за стационарна психиатрична помощ (psühhiaatrilist ravi osutavad meditsiiniasutused)

     Центрове за спешна медицинска помощ (erakorralise meditsiiniabi keskused)

     Центрове за трансфузионна хематология (vereülekande keskused)

     Болница “Лозенец” (haigla “Lozenets”)

     Военномедицинска академия (Militaarmeditsiini Akadeemia)

     Медицински институт на Министерство на вътрешните работи (Siseministeeriumi Meditsiiniinstituut)

     Лечебни заведения към Министерството на правосъдието (Justiitsministeeriumi Meditsiiniinstituut)

     Лечебни заведения към Министерството на транспорта (Transpordiministeeriumi Meditsiiniinstituut)

     Юридически лица с нестопанска цел за осъществяване на общественополезна дейност по смисъла на Закона за юридическите лица с нестопанска цел (обн., ДВ, бр.81/6.10.2000), които отговарят на условията по §1, т.1 на Закона за обществените поръчки (обн., ДВ, бр. 28/6.4.2004) (Mittekaubanduslikku laadi juriidilised isikud, mis on asutatud üldistes huvides vastavalt mittekaubanduslikku laadi juriidiliste isikute seadusele (avaldatud ametlikus väljaandes nr 81/6.10.2000) ja mis vastavad riigihankeseaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 28/6.4.2004) §1 punkti 1 tingimustele).

    XXVII   — RUMEENIA

    Asutused

    1. Academia Română (Rumeenia Akadeemia)

    2. Biblioteca Națională (Rahvusraamatukogu)

    3. Institutul Cultural Român (Rumeenia Kultuuri Instituut)

    4. Institutul European din România (Rumeenia Euroopa Instituut)

    5. Institutul de Memorie Culturală (Kultuuripärandi Instituut)

    6. Agenția Națională “Socrates” (Riigiasutus Socrates)

    7. Centrul European UNESCO pentru Învățământul Superior (CEPES) (UNESCO Euroopa Kõrghariduskeskus)

    8. Comisia Națională a României pentru UNESCO (Rumeenia Riiklik UNESCO komisjon)

    9. Societatea Română de Radiodifuziune (Rumeenia Ringhäälinguettevõte)

    10. Societatea Română de Televiziune (Rumeenia Televisiooniettevõte)

    11. Societatea Națională pentru Radiocomunicații (Riiklik Raadiosideettevõte)

    12. Oficiul Național al Cinematografiei (Riiklik Kinematograafia Büroo)

    13. Studioul de Creație Cinematografică (Kinematograafia Stuudio)

    14. Arhiva Națională de Filme (Riiklik Filmiarhiiv)

    15. Oficiul Național pentru Documentare și Expoziții de Artă (Riiklik Dokumentide ja Kunstinäituste Amet)

    16. Corul Național de Cameră “Madrigal” (riiklik kammerkoor Madrigal)

    17. Inspectoratul muzicilor militare (Sõjaväemuusika Instituut)

    18. Palatul Național al Copiilor (Riiklik Lastepalee)

    19. Oficiul Național al Burselor de Studii în Străinătate (Välisstipendiumite Amet)

    20. Agenția Socială a Studenților (Õpilaste Sotsiaalamet)

    21. Comitetul Olimpic Român (Rumeenia Olümpiakomitee)

    22. Centrul Român pentru Promovarea Cooperării Europene în Domeniul Tineretului (EUROTIN) (Rumeenia Euroopa Noorte Koostöö Edendamise Amet)

    23. Centrul de Informare și Consultanță pentru Tineret (INFOTIN) (Noorte Teabe- ja Nõustamiskeskus)

    24. Centrul de Studii și Cercetări pentru Probleme de Tineret (CSCPT) (Noorsoouuringute Keskus)

    25. Centrul de Cercetări pentru Probleme de Sport (CCPS) (Spordiuuringute Keskus)

    26. Societatea Națională de Cruce Roșie (Rumeenia Riiklik Punase Risti Ühing)

    27. Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării (Riiklik Diskrimineerimise Vastase Võitluse Nõukogu)

    28. Secretariatul de Stat pentru Problemele Revoluționarilor din Decembrie 1989 (1989. aasta detsembri Revolutsionääride Küsimuste Ministeerium)

    29. Secretariatul de Stat pentru Culte (Usuasjade Ministeerium)

    30. Agenția Națională pentru Locuințe (Eluasemeamet)

    31. Casa Națională de Pensii și Alte Drepturi de Asigurări Sociale (Pensioni ja Sotsiaalkindlustusõiguste Amet)

    32. Casa Națională de Asigurări de Sănătate (Riiklik Tervisekindlustusamet)

    33. Inspecția Muncii (Tööinspektsioon)

    34. Oficiul Central de Stat pentru Probleme Speciale (Riiklik Eriküsimuste Keskamet)

    35. Inspectoratul General pentru Situații de Urgență (Eriolukordade Peainspektsioon)

    36. Agenția Națională de Consultanță Agricolă (Riiklik Põllumajandusnõustamisamet)

    37. Agenția Națională pentru Ameliorare și Reproducție în Zootehnie (Riiklik Zootehnilise Täiustamise ja Paljundamise Amet)

    38. Laboratorul Central pentru Carantină Fitosanitară (Fütosanitaarse Karantiini Kesklabor)

    39. Laboratorul Central pentru Controlul Calității Semințelor (Seemnete Kvaliteedikontrolli Kesklabor)

    40. Institutul pentru Controlul Produselor Biologice și Medicamentelor de Uz Veterinar (Veterinaarbiovalmististe ja -ravimite Kontrolliinstituut)

    41. Institutul de Igienă și Sănătate Publică și Veterinară (Rahvatervisega seotud Veterinaarmeetmete Tervishoiuinstituut)

    42. Institutul de Diagnostic și Sănătate Animală (Diagnostika ja Loomatervise Instituut)

    43. Institutul de Stat pentru Testarea și Înregistrarea Soiurilor (Riiklik Sordikatsete ja Registreerimise Instituut)

    44. Banca de Resurse Genetice Vegetale (Taimegeenide Varamu)

    45. Institutul Diplomatic Roman (Rumeenia Diplomaatiline Instituut)

    46. Administrația Națională a Rezervelor de Stat (Riigi Varude Haldamise Amet)

    47. Agenția Națională pentru Dezvoltarea și Implementarea Programelor de Reconstrucție a Zonelor Miniere (Riiklik Kaevanduspiirkondade Taastamisprogrammide Väljatöötamise ja Rakendamise Amet)

    48. Agenția Națională pentru Substanțe și Preparate Chimice Periculoase (Riiklik Ohtlike Keemiliste Ainete Amet)

    49. Agenția Națională de Control al Exporturilor Strategice și al Interzicerii Armelor Chimice (Riiklik Strateegilise Ekspordi Kontrollimise ja Keemiarelvade Keelamise Amet)

    50. Agenția Națională pentru Supravegherea Radioactivității Mediului (Riiklik Keskkonna Radioaktiivsuse Kontrollimise Amet)

    51. Administrația Rezervației Biosferei “Delta Dunării” Tulcea (Kaitseala “Doonau delta” — Tulcea Loomuliku Biosfääri Amet)

    52. Regia Națională a Pădurilor (ROMSILVA) (Riiklik Metsaamet)

    53. Administrația Națională Apele Române (Rumeenika Riiklik Veeteedeamet)

    54. Administratia Nationala de Meteorologie (Riiklik Meteoroloogiaamet)

    55. Comisia Națională pentru Reciclarea Materialelor (Riiklik Materjalide Taaskasutuse Komisjon)

    56. Comisia Națională pentru Controlul Activităților Nucleare (Riiklik Tuumaenergia Kontrollimise Komisjon)

    57. Agenția Națională pentru Știință, Tehnologie și Inovare (Riiklik Teadus-, Tehnoloogia- ja Innovatsiooniamet)

    58. Agenția Națională pentru Comunicații și Informatică (Riiklik Teavitamis- ja Informaatikaamet)

    59. Inspectoratul General pentru Comunicații și Tehnologia Informației (Teavitamis- ja Infotehnoloogia Peainspektsioon)

    60. Oficiul pentru Administrare și Operare al Infrastructurii de Comunicații (Andmeside Infrastruktuuri Haldamise ja Toimimise Tagamise Amet)

    61. Inspecția de Stat pentru Controlul Cazanelor, Recipientelor sub Presiune și Instalațiilor de Ridicat (Riiklik Katlate, Surveanumate ja Tõsteseadmete Kontrollimise Inspektsioon)

    62. Centrul Român pentru Pregătirea și Perfecționarea Personalului din Transporturi Navale — CERONAV (Meretranspordi Personali Juhendamis- ja Koolituskeskus Rumeenias)

    63. Inspectoratul Navigației Civile (INC) (Tsiviilnavigatsiooni Inspektsioon)

    64. Societatea de Servicii de Management Feroviar SMF SA (Raudtee Haldamise Ühing)

    65. Societatea de Administrare Active Feroviare SAAF SA (Raudteevarade Haldamise Ühing)

    66. Regia Autonomă Registrul Auto Român (autonoomne riigiettevõte Rumeenia Autoregister)

    67. Agenția Spațială Română (Rumeenia Kosmoseagentuur)

    68. Școala Superioară de Aviație Civilă (Tsiviillennunduse Kõrgem Kool)

    69. Aeroclubul României (Rumeenia Lennuklubi)

    70. Centrul de pregătire pentru Personalul din Industrie Bușteni (Koolituskeskus Busteni tööstuse töötajatele)

    71. Centrul Român de Comerț Exterior (Rumeenia Väliskaubanduskeskus)

    72. Centrul de Formare și Management pentru Comerț București (Bukaresti Kaubanduse Juhtimis- ja Väljaõppekeskus)

    73. Agenția de Cercetare pentru Tehnică și Tehnologii Militare (Sõjaväetehnika ja –tehnoloogia Uurimisagentuur)

    74. Asociația Română de Standardizare (ASRO) (Rumeenia Standardimisühendus)

    75. Asociația de Acreditare din România (RENAR) (Rumeenia Akrediteerimisühendus)

    76. Comisia Națională de Prognoză (CNP) (Riiklik Prognoosikomisjon)

    77. Institutul Național de Statistică (INS) (Riiklik Statistikainstituut)

    78. Consiliul Concurenței (CC) (Konkurentsinõukogu)

    79. Comisia Națională a Valorilor Mobiliare (CNVM) (Riiklik Vabalt Kaubeldavate Väärtpaberite Komisjon )

    80. Consiliul Economic și Social (CES) (Majandus- ja Sotsiaalnõukogu)

    81. Oficiul Participațiilor Statului și Privatizării în Industrie (Tööstuses Riigi Osaluse ja Tööstuse Erastamise Amet)

    82. Agenția Domeniilor Statului (Riigivaraamet)

    83. Oficiul Național al Registrului Comerțului (Riiklik Äriregistriamet)

    84. Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului (AVAS) (Riigivarade Taastamise Amet)

    85. Oficiul National de Prevenire și Combatere a Spălării Banilor (ONPCSB) (Riiklik Rahapesu Ärahoidmise ja Rahapesuga Võitlemise Amet)

    86. Consiliul Național pentru Studierea Arhivelor Securității (Riiklik Securitate Arhiivide Uurimise Nõukogu)

    87. Avocatul Poporului (Õiguskantsler)

    88. Autoritatea Electorala Permanenta (Alaline Valimisamet)

    89. Institutul Național de Administrație (INA) (Riiklik Haldusinstituut)

    90. Inspectoratul Național pentru Evidența Persoanelor (Riiklik Isikuandmeid Sisaldavate Registrite Inspektsioon)

    91. Oficiul de Stat pentru Invenții și Mărci (OSIM) (Riiklik Leiutiste ja Kaubamärkide Amet)

    92. Oficiul Român pentru Drepturile de Autor (ORDA) (Rumeenia Autoriõiguste Asutus)

    93. Oficiul Național pentru Protejarea Patrimoniului (Riiklik Pärandikaitse Amet)

    94. Agentia Nationala Antidrog (Riiklik Uimastivastane Büroo)

    95. Biroul Român de Metrologie Legală (Rumeenia Legaalmetroloogia Büroo)

    96. Inspecția de Stat în Construcții (Riiklik Ehitusjärelevalve Inspektsioon)

    97. Compania Națională de Investiții (Riiklik Investeerimisühing)

    98. Compania Națională de Autostrăzi și Drumuri Naționale (Rumeenia Riiklik Kiirteede ja Riigimaanteede Amet)

    99. Agentia Nationala de Cadastru si Publicitate Imobiliara (Riiklik Katastri ja Kinnisvarareklaami Büroo)

    100. Direcția topografică militară (Militaartopograafia Osakond)

    101. Administratia Nationala a Îmbunătățirilor Funciare (Riiklik Maaparandusamet)

    102. Garda Financiară (Finantsjärelevalveasutus)

    103. Garda Națională de Mediu (Riiklik Keskkonnajärelevalve Amet)

    104. Institutul Național de Expertize Criminalistice (Riiklik Kriminalistika Ekspertiisi Instituut)

    105. Institutul Național al Magistraturii (Riiklik Kohtusüsteemi Instituut)

    106. Institutul Național pentru Pregătirea și Perfecționarea Magistraților (Riiklik Kohtunike Kutsealakoolitusinstituut)

    107. Institutul Național de Criminologie (Riiklik Kriminoloogia Instituut)

    108. Centrul de Pregătire și Perfecționare a Grefierilor și a Celuilalt Personal Auxiliar de Specialitate (Kohtuametnike ja Teiste Tugiteenistujate Koolituskeskus)

    109. Direcția Generală a Penitenciarelor (Parandusasutuste Peadirektoraat)

    110. Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat (Riiklik Riigisaladuse Registribüroo)

    111. Autoritatea Nationala a Vămilor (Riiklik Tolliasutus)

    112. Regia Autonomă “Administrația Zonei Libere Constanța-Sud” (autonoomne riigiettevõte Lõuna-Constanța Vabatsooni Haldamine)

    113. Regia Autonomă “Administrația Zonei Libere Brăila” (autonoomne riigiettevõte Brăila Vabatsooni Haldamine)

    114. Regia Autonomă “Administrația Zonei Libere Galați” (autonoomne riigiettevõte Galați Vabatsooni Haldamine)

    115. Regia Autonomă “Administrația Zonei Libere Sulina” (autonoomne riigiettevõte Sulina Vabatsooni Haldamine)

    116. Regia Autonomă “Administrația Zonei Libere Giurgiu” (autonoomne riigiettevõte Giurgiu vabatsooni haldamine)

    117. Regia Autonomă “Administrația Zonei Libere Curtici” (autonoomne riigiettevõte Curtici Vabatsooni Haldamine)

    118. Banca Națională a României (Rumeenia Pank)

    119. Regia Autonomă “Monetăria Statului” (autonoomne riigiettevõte Rumeenia Riigiraha)

    120. Regia Autonomă “Imprimeria Băncii Naționale” (autonoomne riigiettevõte Riigipanga Trükikoda)

    121. Regia Autonomă “Imprimeria Națională” (autonoomne riigiettevõte Riiklik Trükikoda)

    122. Regia Autonomă “Monitorul Oficial” (autonoomne riigiettevõte Ametlik Väljaanne)

    123. Regia Autonomă “Rasirom” (autonoomne riigiettevõte Rasirom)

    124. Regia Autonomă “Unifarm” București (autonoomne riigiettevõte Unifarm București)

    125. Regia Autonomă “România Film” (autonoomne riigiettevõte Rumeenia Film)

    126. Compania Națională “Loteria Română” (riigiettevõte Rumeenia Loto)

    127. Compania Națională “Romtehnica” (riigiettevõte Romtehnica)

    128. Compania Națională “Romarm” (riigiettevõte Romarm)

    129. Regia Autonomă “Romavia” (autonoomne riigiettevõte Romavia)

    130. Agenția Națională de Presă ROMPRES (riiklik uudisteagentuur ROMPRES)

    131. Regia Autonomă “Editura Didactică și Pedagogică” (autonoomne riigiettevõte Didaktika ja Pedagoogika Trükikoda)

    132. Regia Autonomă “Administrația Patrimoniului Protocolului de Stat” (autonoomne riigiettevõte Riigipärandi ja Protokolli Haldamine)

    Kategooriad

    1. Institute și centre de cercetare (uurimisinstituudid ja -keskused)

    2. Instituții de învățământ de stat (riiklikud haridusinstituudid)

    3. Universități de stat (riiklikud ülikoolid)

    4. Muzee (muuseumid)

    5. Biblioteci de stat (riiklikud raamatukogud)

    6. Teatre de stat, opere, operete, filarmonica, centre și case de cultură (riiklikud teatrid, ooperid, filharmoonia orkestrid, kultuurimajad ja -keskused)

    7. Reviste (ajakirjad)

    8. Edituri (trükikojad)

    9. Inspectorate școlare, de cultură, de culte (hariduse, kultuuri ja usuasjade inspektsioonid)

    10. Complexuri, federații și cluburi sportive (spordiühingud ja -klubid)

    11. Spitale, sanatorii, policlinici, dispensare, centre medicale, institute medico-legale, stații ambulanță (haiglad, sanatooriumid, kliinikud, meditsiiniasutused, meditsiiniõiguse instituudid, erakorralise meditsiiniabi keskused)

    12. Unități de asistență socială (sotsiaalabi asutused)

    13. Tribunale (kohtud)

    14. Judecătorii (kohtud)

    15. Curți de apel (apellatsioonikohtud)

    16. Penitenciare (parandusasutused)

    17. Parchetele de pe lângă instanțele judecătorești (riigiprokuratuur)

    18. Unități militare (sõjaväeüksused)

    19. Instanțe militare (sõjaväekohtud)

    20. Inspectorate de Politie (politseiinspektsioonid)

    21. Centre de odihnă (puhkekodud);

    ▼B




    IV LISA

    KESKVALITSUSASUTUSED ( 30 )

    BELGIA



    —  l'Etat

    —  de Staat

    —  riik

    —  les communautés

    —  de gemeenschappen

    —  kogukonnad

    —  les commissions communautaires

    —  de gemeenschapscommissies

    —  kogukonna komisjonid

    —  les régions

    —  de gewesten

    —  regioonid

    —  les provinces

    —  de provincies

    —  provintsid

    —  les communes

    —  de gemeenten

    —  kommuunid

    —  les centres publics d'aide sociale

    —  de openbare centra voor maatschappelijk welzijn

    —  sotsiaalabikeskused

    —  les fabriques d'églises et les organismes chargés de la gestion du temporel des autres cultes reconnus

    —  de kerkfabrieken en de instellingen die belast zijn met het beheer van de temporalïen van de erkende erediensten

    —  kirikunõukogud ja teiste registreeritud usuorganisatsioonide varasid haldavad organisatsioonid

    —  les sociétés de développement régional

    —  de gewestelijke ontwikkelingsmaatschappijen

    —  regionaalarengu seltsid

    —  les polders et wateringues

    —  de polders en wateringen

    —  poldrite ja veetööde ametid

    —  les comités de remembrement des biens ruraux

    —  de ruilverkavelingscomités

    —  maakorralduskomiteed

    —  les zones de police

    —  de politiezones

    —  politseitsoonid

    —  les associations formées par plusieurs des pouvoirs adjudicateurs ci-dessus.

    —  de verenigingen gevormd door een of meerdere aanbestedende overheden hierboven.

    —  mitmete eespool nimetatud ostjate ühendused.

    ▼M5

    BULGAARIA

     Администрация на Народното събрание (Rahvusassamblee Kantselei)

     Администрация на Президента (Presidendi Kantselei)

     Администрация на Министерския съвет (Ministrite Nõukogu Kantselei)

     Конституционен съд (Konstitutsioonikohus)

     Българска народна банка (Bulgaaria Pank)

     Министерство на външните работи (Välisministeerium)

     Министерство на вътрешните работи (Siseministeerium)

     Министерство на държавната администрация и административната реформа (Riigihalduse ja Haldusreformi Ministeerium)

     Министерство на държавната политика при бедствия и аварии (Katastroofide ja Õnnetusjuhtumite Riikliku Poliitika Ministeerium)

     Министерство на земеделието и горите (Põllumajandus- ja Metsandusministeerium)

     Министерство на здравеопазването (Tervishoiuministeerium)

     Министерство на икономиката и енергетиката (Majandus- ja Energeetikaministeerium)

     Министерство на културата (Kultuuriministeerium)

     Министерство на образованието и науката (Haridus- ja Teadusministeerium)

     Министерство на околната среда и водите (Keskkonna- ja Veemajandusministeerium)

     Министерство на отбраната (Kaitseministeerium)

     Министерство на правосъдието (Justiitsministeerium)

     Министерство на регионалното развитие и благоустройството (Regionaalarengu ja Riiklike Tööde Ministeerium)

     Министерство на транспорта (Transpordiministeerium)

     Министерство на труда и социалната политика (Töö- ja Sotsiaalpoliitikaministeerium)

     Министерство на финансите (Rahandusministeerium)

     държавни агенции, държавни комисии, изпълнителни агенции и други държавни институции, създадени със закон или с постановление на Министерския съвет, които имат функции във връзка с осъществяването на изпълнителната власт (seaduse või Ministrite Nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega)

     

     Агенция за ядрено регулиране (Tuumavaldkonda Reguleeriv Amet)

     Държавна комисия за енергийно и водно регулиране (Riiklik Energeetikat ja Veemajandust Reguleeriv Komisjon)

     Държавна комисия по сигурността на информацията (Riiklik Teabeturbe Komisjon)

     Комисия за защита на конкуренцията (Konkurentsikaitse Komisjon)

     Комисия за защита на личните данни (Isikuandmetekaitse Komisjon)

     Комисия за защита от дискриминация (Diskrimineerimisvastane Komisjon)

     Комисия за регулиране на съобщенията (Teabeedastuse Reguleerimise Komisjon)

     Комисия за финансов надзор (Finantsjärelevalve Komisjon)

     Патентно ведомство на Република България (Bulgaaria Vabariigi Patendiamet)

     Сметна палата на Република България (Bulgaaria Vabariigi Riigikontroll)

     Агенция за приватизация (Erastamisamet)

     Агенция за следприватизационен контрол (Posti Erastamise Kontrolliamet)

     Български институт по метрология (Bulgaaria Metroloogia Instituut)

     Главно управление на архивите (Arhiivide Üldosakond)

     Държавна агенция “Държавен резерв и военновременни запаси” (riiklik amet Riigireserv ja sõjaaja varud)

     Държавна агенция за бежанците (Riiklik Põgenike Büroo)

     Държавна агенция за българите в чужбина (Riiklik Välismaal Elavate Bulgaarlaste Amet)

     Държавна агенция за закрила на детето (Riiklik Lastekaitseamet)

     Държавна агенция за информационни технологии и съобщения (Riiklik Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniamet)

     Държавна агенция за метрологичен и технически надзор (Riiklik Metroloogia ja Tehnilise Järelevalve Amet)

     Държавна агенция за младежта и спорта (Riiklik Noorte- ja Spordiamet)

     Държавна агенция по туризма (Riiklik Turismiamet)

     Държавна комисия по стоковите борси и тържища (Riiklik Kaubabörsi ja Tooraineteturu Komisjon)

     Институт по публична администрация и европейска интеграция (Avaliku Halduse ja Euroopaga Lõimumise Instituut)

     Национален статистически институт (Riiklik Statistikainstituut)

     Агенция “Митници” (Tolliamet)

     Агенция за държавна и финансова инспекция (Finantsinspektsiooni Amet)

     Агенция за държавни вземания (Riiginõuete Kogumise Amet)

     Агенция за социално подпомагане (Sotsiaalabiamet)

     Агенция за финансово разузнаване (Rahapesu Andmebüroo)

     Агенция за хората с увреждания (Puuetega Inimeste Amet)

     Агенция по вписванията (Registriamet)

     Агенция по енергийна ефективност (Energiatõhususe Amet)

     Агенция по заетостта (Tööhõiveamet)

     Агенция по кадастъра (Katastriamet)

     Агенция по обществени поръчки (Riigihangete Amet)

     Българска агенция за инвестиции (Bulgaaria Investeerimisamet)

     Главна дирекция “Гражданска въздухоплавателна администрация” (Tsiviillennunduse Juhtimise Peadirektoraat)

     Дирекция за национален строителен контрол (Riikliku Ehitusjärelevalve Direktoraat)

     Държавна комисия по хазарта (Riiklik Hasartmängukomisjon)

     Изпълнителна агенция “Автомобилна администрация” (Maanteeamet)

     Изпълнителна агенция “Борба с градушките” (amet Rahevastane võitlus)

     Изпълнителна агенция “Българска служба за акредитация” (amet Bulgaaria Akrediteerimise Talitus)

     Изпълнителна агенция “Главна инспекция по труда” (Tööinspektsioon)

     Изпълнителна агенция “Железопътна администрация” (Raudteeamet )

     Изпълнителна агенция “Морска администрация” (Veeteede Amet)

     Изпълнителна агенция “Национален филмов център” (amet Riiklik Filmikeskus)

     Изпълнителна агенция “Пристанищна администрация” (amet Sadamate haldamine)

     Изпълнителна агенция “Проучване и поддържане на река Дунав” (amet Doonau Jõe Kasutamine ja Säilitamine)

     Изпълнителна агенция “Пътища” (Teedeamet)

     Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози (Majandusanalüüsi ja -prognooside Amet)

     Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия (Väikese ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Edendamise Amet)

     Изпълнителна агенция по лекарствата (Ravimiamet)

     Изпълнителна агенция по лозата и виното (Veiniamet)

     Изпълнителна агенция по околна среда (Keskkonnaamet)

     Изпълнителна агенция по почвените ресурси (Maavarade Amet)

     Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури (Kalandus- ja Akvakultuuriamet)

     Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството (Loomakasvatuses Valiku ja Paljundamise Amet)

     Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол (Taimede Sordikatsete, Põldtunnustamise ja Seemnekontrolli Amet)

     Изпълнителна агенция по трансплантация (Siirdamisamet)

     Изпълнителна агенция по хидромелиорации (Niisutusamet)

     Комисията за защита на потребителите (Tarbijakaitseamet)

     Контролно-техническата инспекция (Tehnilise Kontrolli Inspektsioon)

     Национална агенция за приходите (Riiklik Maksuamet)

     Национална ветеринарномедицинска служба (Riiklik Veterinaarteenistus)

     Национална служба за растителна защита (Riiklik Taimekaitseteenistus)

     Национална служба по зърното и фуражите (Riiklik Teravilja- ja Söödateenistus)

     Национално управление по горите (Riiklik Metsaamet)

    ▼B

    TAANI



    1.  Folketinget — Taani Parlament

    Rigsrevisionen

    — Riigikontroll

    2.  Statsministeriet — Peaministri Kantselei

     

    3.  Udenrigsministeriet — Välisministeerium

     

    4.  Beskæftigelsesministeriet — Tööhõiveministeerium

    5 styrelser og institutioner

    — 5 ametit ja allasutust

    5.  Domstolsstyrelsen — Kohtuadministratsioon

     

    6.  Finansministeriet — Rahandusministeerium

    5 styrelser og institutioner

    — 5 ametit ja allasutust

    7.  Forsvarsministeriet — Kaitseministeerium

    Adskillige institutioner

    — mitu allasutust

    8.  Indenrigs- og Sundhedsministeriet — Sise- ja Tervishoiuministeerium

    Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut

    — mitu ametit ja allaasutust, kaasa arvatud Statens Serum Institut

    9.  Justitsministeriet — Justiitsministeerium

    Rigspolitichefen, 2 direktorater samt et antal styrelser

    — politseijuht, 2 direktoraati ja mitu ametit

    10.  Kirkeministeriet — Kirikuministeerium

    10 stiftsøvrigheder

    — 10 piiskopkondlikku asutust

    11.  Kulturministeriet — Kultuuriministeerium

    Departement samt et antal statsinstitutioner

    — üks osakond ja mitu allasutust

    12.  Miljøministeriet — Keskkonnaministeerium

    6 styrelser

    — 6 ametit

    13.  Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration — Pagulas-, Immigratsiooni- ja Integratsiooniasjade Ministeerium

    1 styrelse

    — 1 amet

    14.  Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri — Toiduainete-, Põllumajandus- ja Kalandusministeerium

    9 direktorater og institutioner

    — 9 direktoraati ja allasutust

    15.  Ministeriet for Videnskab, Teknologi og herunder Udvikling — Teaduse-, Tehnoloogia- ja Innovatsiooniministeerium

    Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger

    — mitu ametit ja allasutust, kaasa arvatud Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Uurimis- ja Hariduskeskus

    16.  Skatteministeriet — Maksuministeerium

    1 styrelse og institutioner

    — 1 amet ja mitu allasutust

    17.  Socialministeriet — Sotsiaalministeerium

    3 styreler og institutioner

    — 3 ametit ja mitu allasutust

    18.  Trafikministeriet — Transpordiministeerium

    12 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet

    — 12 ametit ja allasutust, kaasa arvatud Øresundsbrokonsortiet

    19.  Undervisningsministeriet — Haridusministeerium

    3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner

    — 3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni

    20.  Økonomi- og Erhvervsministeriet — Majandus- ja Ettevõtlusministeerium

    Adskillige styrelser og institutioner

    — mitu ametit ja allasutust

    SAKSAMAA



    Auswärtiges Amt

    Välisministeerium

    Bundesministerium des Innern (nur zivile Güter)

    Siseministeerium (ainult tsiviilasjad)

    Bundesministerium der Justiz

    Justiitsministeerium

    Bundesministerium der Finanzen

    Rahandusministeerium

    Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

    Majandus- ja Tööministeerium

    Bundesministerium für Verbraucherschutz, Ernährung und Landwirtschaft

    Tarbijakaitse-, Toiduainete- ja Põllumajandusministeerium

    Bundesministerium der Verteidigung (keine militärischen Güter)

    Kaitseministeerium (mittesõjalise otstarbega materjalid)

    Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend

    Perekonna-, Vanurite-, Naiste- ja Noorsooministeerium

    Bundesministerium für Gesundheit und Soziale Sicherheit

    Tervishoiu- ja Sotsiaalministeerium

    Bundesministerium für Verkehr, Bau- und Wohnungswesen

    Transpordi, Ehituse ja Elamumajanduse Ministeerium

    Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

    Keskkonna, Looduskaitse ja Tuumaohutuse Ministeerium

    Bundesministerium für Bildung und Forschung

    Haridus- ja Teadusministeerium

    Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung

    Majanduskoostöö ja Arengu Ministeerium

    KREEKA



    1.

    Υπουργείο Εσωτερικών, Δημόσιας Διοίκησης και Αποκέντρωσης

    Siseasjade, Avaliku Halduse ja Detsentraliseerimise Ministeerium

    2.

    Υπουργείο Εξωτερικών

    Välisministeerium

    3.

    Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών

    Majandus- ja Rahandusministeerium

    4.

    Υπουργείο Ανάπτυξης

    Arenguministeerium

    5.

    Υπουργείο Δικαιοσύνης

    Justiitsministeerium

    6.

    Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

    Haridus- ja Usuasjade Ministeerium

    7.

    Υπουργείο Πολιτισμού

    Kultuuriministeerium

    8.

    Υπουργείο Υγείας — Πρόνοιας

    Tervishoiu- ja Hoolekande Ministeerium

    9.

    Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων

    Keskkonna-, Füüsilise Planeerimise ja Avalike Tööde Ministeerium

    10.

    Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων

    Töö- ja Sotsiaalministeerium

    11.

    Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών

    Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium

    12.

    Υπουργείο Γεωργίας

    Põllumajandusministeerium

    13.

    Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας

    Merekaubanduse Ministeerium

    14.

    Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης

    Makedoonia ja Traakia Asjade Ministeerium

    15.

    Υπουργείο Αιγαίου

    Egeuse Asjade Ministeerium

    16.

    Υπουργείο Τύπου και Μέσων Μαζικής Ενημέρωσης

    Ajakirjandusministeerium

    17.

    Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς

    Noorsoo Peasekretariaat

    18.

    Γενική Γραμματεία Ισότητας

    Võrdõiguslikkuse Peasekretariaat

    19.

    Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων

    Sotsiaalse Kaitse Peasekretariaat

    20.

    Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού

    Välismaal Elavate Kreeklaste Peasekretariaat

    21.

    Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας

    Tööstuse Peasekretariaat

    22.

    Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας

    Teaduse ja Tehnoloogia Peasekretariaat

    23.

    Γενική Γραμματεία Αθλητισμού

    Spordi Peasekretariaat

    24.

    Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων

    Avalike Tööde Peasekretariaat

    25.

    Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος

    Riiklik Statistikaamet

    26.

    Εθνικός Οργανισμός Κοινωνικής Φροντίδας

    Riiklik Hoolekande Organisatsioon

    27.

    Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας

    Töötajate Majutusorganisatsioon

    28.

    Εθνικό Τυπογραφείο

    Riiklik Trükikoda

    29.

    Γενικό Χημείο του Κράτους

    Riiklik Pealaboratoorium

    30.

    Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας

    Kreeka Maanteede Fond

    31.

    Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών

    Ateena Ülikool

    32.

    Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης

    Thessaloniki Ülikool

    33.

    Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης

    Traakia Ülikool

    34.

    Πανεπιστήμιο Αιγαίου

    Egeuse Ülikool

    35.

    Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων

    Ioannina Ülikool

    36.

    Πανεπιστήμιο Πατρών

    Patrase Ülikool

    37.

    Πανεπιστήμιο Μακεδονίας

    Makedoonia Ülikool

    38.

    Πολυτεχνείο Κρήτης

    Kreeta Polütehnikum

    39.

    Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων

    Sivitanidiose Tehnikum

    40.

    Αιγινήτειο Νοσοκομείο

    Eginitio Haigla

    41.

    Αρεταίειο Νοσοκομείο

    Areteio Haigla

    42.

    Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης

    Riiklik Avaliku Halduse Keskus

    43.

    Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού Α.Ε.

    Avaliku Teabe Talitus

    44.

    Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων

    Talupidajate Kindlustusorganisatsioon

    45.

    Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων

    Koolide Ehitamise Organisatsioon

    46.

    Γενικό Επιτελείο Στρατού (1)

    Armee Kindralstaap

    47.

    Γενικό Επιτελείο Ναυτικού (1)

    Mereväe Kindralstaap

    48.

    Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας (1)

    Õhujõudude Kindralstaap

    49.

    Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας

    Kreeka Aatomienergia Komisjon

    50.

    Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων

    Täiendkoolituse Peasekretariaat

    (1)   lisas käsitletud muud kui sõjalise otstarbega materjalid.

    HISPAANIA



    Presidencia del Gobierno

    Peaministri Kantselei

    Ministerio de Asuntos Exteriores

    Välisministeerium

    Ministerio de Justicia

    Justiitsministeerium

    Ministerio de Defensa

    Kaitseministeerium

    Ministerio de Hacienda

    Rahandusministeerium

    Ministerio de Interior

    Siseministeerium

    Ministerio de Fomento

    Siseriikliku Arengu Ministeerium

    Ministerio de Educación, Cultura y Deportes

    Haridus-, Kultuuri- ja Spordiministeerium

    Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales

    Töö- ja Sotsiaalministeerium

    Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación

    Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduaineministeerium

    Ministerio de la Presidencia

    Peaministri Kantselei Ministeerium

    Ministerio de Administraciones Públicas

    Avaliku Halduse Ministeerium

    Ministerio de Sanidad y Consumo

    Tervishoiu- ja Tarbijakaitseministeerium

    Ministerio de Economía

    Majandusministeerium

    Ministerio de Medio Ambiente

    Keskkonnaministeerium

    Ministerio de Ciencia y Tecnología

    Teadus- ja tehnoloogiaministeerium

    PRANTSUSMAA

    1.   Ministeeriumid



    —  Services du Premier ministre

    —  Peaministri Kantselei

    —  Ministère des affaires étrangères

    —  Välisministeerium

    —  Ministère des affaires sociales, du travail et de la solidarité

    —  Sotsiaal-, Tööhõive- ja Solidaarsusministeerium

    —  Ministère de l'agriculture, de l'alimentation, de la pêche et des affaires rurales

    —  Põllumajandus-, Toidu-, Kalandus- ja Maaelu Ministeerium

    —  Ministère de la culture et de la communication

    —  Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium

    —  Ministère de la défense (1)

    —  Kaitseministeerium

    —  Ministère de l'écologie et du développement durable

    —  Ökoloogia ja Säästva Arengu Ministeerium

    —  Ministère de l'économie, des finances et de l'industrie

    —  Majandus-, Rahandus- ja Tööstusministeerium

    —  Ministère de l'équipement, des transports, du loge ment, du tourisme et de la mer

    —  Infrastruktuuri-, Transpordi-, Elamumajandus-, Turismi- ja Merendusministeerium

    —  Ministère de la fonction publique, de la réforme de l'Etat et de l'aménagement du territoire

    —  Avaliku Teenistuse, Riikliku Reformi ja Piirkondliku Planeerimise Ministeerium

    —  Ministère de l'intérieur, de la sécurité intérieure et des libertés locales

    —  Sise-, Sisejulgeoleku ja Kohalike Vabaduste Ministeerium

    —  Ministère de la justice

    —  Justiitsministeerium

    —  Ministère de la jeunesse, de l'éducation nationale et de la recherche

    —  Noorsoo-, Haridus- ja Teadusministeerium

    —  Ministère de l'outre-mer

    —  Ülemereterritooriumide Ministeerium

    —  Ministère de la santé, de la famille et des personnes handicapées

    —  Tervishoiu-, Pere-, ja Puuetega Isikute Ministeerium

    —  Ministère des sports

    —  Spordiministeerium

    (1)   Mittesõjalise otstarbega materjalid.

    2.   Riigiasutused



    —  Académie de France à Rome

    —  Prantsuse Akadeemia Roomas

    —  Académie de marine

    —  Mereakadeemia

    —  Académie des sciences d'outre-mer

    —  Ülemereterritooriumide Teaduste Akadeemia

    —  Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS)

    —  Sotsiaalkindlustusametite Keskagentuur

    —  Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)

    —  Riiklik Töötingimuste Parandamise Amet

    —  Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)

    —  Riiklik Keskkonnatingimuste Parandamise Amet

    —  Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)

    —  Riiklik Ülemeremaade Kodanike Hüvitusamet

    —  Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)

    —  Piirkondlike Põllumajanduskodade Alaline Kogu

    —  Bibliothèque nationale de France

    —  Prantsuse Rahvusraamatukogu

    —  Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg

    —  Riiklik ja Ülikooli Raamatukogu Strasbourgis

    —  Bibliothèque publique d'information

    —  Avaliku Teabe Raamatukogu

    —  Caisse des dépôts et consignations

    —  Riiklik Hoiukassa

    —  Caisse nationale des autoroutes (CNA)

    —  Riiklik Maanteede Fond

    —  Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)

    —  Riiklik Sõjaväelaste Sotsiaaltagatiste Fond

    —  Centre des monuments nationaux (CMN)

    —  Riiklik Monumendikeskus

    —  Caisse de garantie du logement locatif social

    —  Sotsiaalelamute Tagatisfond

    —  Casa de Velasquez

    —  Casa de Velázquez

    —  Centre d'enseignement zootechnique

    —  Zootehniliste Uuringute Keskus

    —  Centre d'études du milieu et de pédagogie appliquée du ministère de l'agriculture

    —  Põllumajandusministeeriumi Keskkonnauuringute ja Rakendusõppe Keskus

    —  Centre d'études supérieures de sécurité sociale

    —  Kõrgem Sotsiaalkindlustusuuringute Keskus

    —  Centreed de formation professionnelle agricole

    —  Põllumajanduslikud koolituskeskused

    —  Centre national d'art et de culture Georges Pompidou

    —  Georges Pompidou Riiklik Kunsti ja Kultuuri Keskus

    —  Centre national de la cinématographie

    —  Riiklik Kinematograafiakeskus

    —  Centre national d'études et de formation pour l'enfance inadaptée

    —  Kohanemisraskustega Laste Õpetajate Riiklik Õppe- ja Koolituskeskus

    —  Centre national d'études et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)

    —  Riiklik Põllumajandus- ja Keskkonnatehnika Instituut

    —  Centre national des lettres

    —  Riiklik Sõnakunstikeskus

    —  Centre national de documentation pédagogique

    —  Riiklik Õppematerjalikeskus

    —  Centre national des oeuvres universitaires et scolaires (CNOUS)

    —  Riiklik Õpilaste ja Üliõpilaste Tugikeskus

    —  Centre hospitalier des Quinze-Vingts

    —  Quinze-Vingtsi Haigla

    —  Centre national de promotion rurale de Marmilhat

    —  Marmilhat Riiklik Maaelu Arendamise Keskus

    —  Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)

    —  Täiskasvanute koolitus- ja spordikeskused

    —  Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)

    —  Regionaalsed üliõpilaste tugikeskused

    —  Centres régionaux de la propriété forestière

    —  Regionaalsed metsaomandi keskused

    —  Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants

    —  Võõrtööliste Sotsiaalabi Keskus

    —  Commission des opérations de bourse

    —  Börsikomitee

    —  Conseil supérieur de la pêche

    —  Kalandusnõukogu

    —  Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres

    —  Mere- ja Järverandade Kaitse Amet

    —  Conservatoire national supérieur de musique de Paris

    —  Pariisi Kõrgem Riiklik Konservatoorium

    —  Conservatoire national supérieur de musique de Lyon

    —  Lyoni Kõrgem Riiklik Konservatoorium

    —  Conservatoire national supérieur d'art dramatique

    —  Riiklik Draamakunsti Kool

    —  École centrale — Lyon

    —  Tehnikakõrgkool Lyonis

    —  École centrale des arts et manufactures

    —  Kunsttööstuskool Pariisis

    —  Ecole du Louvre

    —  Louvre'i Kunstikool

    —  École française d'archéologie d'Athènes

    —  Prantsuse Arheoloogiakeskus Ateenas

    —  École française d'Extrême-Orient

    —  Prantsuse Kaug-Ida Uuringute Kool

    —  École française de Rome

    —  Prantsuse Kool Roomas

    —  École des hautes études en sciences sociales

    —  Sotsiaalteaduste Kõrgkool

    —  École nationale d'administration

    —  Riiklik Avaliku Halduse Kõrgkool

    —  École nationale de l'aviation civile (ENAC)

    —  Riiklik Tsiviillennunduse Kõrgkool

    —  École nationale des Chartes

    —  Chartresi Riiklik Kõrgkool

    —  École nationale d'équitation

    —  Riiklik Ratsutamiskunsti Kõrgkool

    —  École nationale du génie rural des eaux et des forêts (ENGREF)

    —  Maaelu, Vee- ja Metsamajanduse Kõrgkool

    —  Écoles nationales d'ingénieurs

    —  Riiklikud tehnikakõrgkoolid

    —  École nationale d'ingénieurs des techniques des indus tries agricoles et alimentaires

    —  Riiklik Toiduainetetööstuse Kõrgkool

    —  Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles

    —  Põllumajandustehnika Kõrgkool

    —  Ecole nationale du génie de l'eau et de l'environnement de Strasbourg

    —  Strasbourgi Vee- ja Keskkonnatehnika Kõrgkool

    —  École nationale de la magistrature

    —  Riiklik Kohtunike Kõrgkool

    —  Écoles nationales de la marine marchande

    —  Riiklikud kaubalaevastiku kõrgkoolid

    —  École nationale de la santé publique (ENSP)

    —  Riiklik Rahvatervise Kõrgkool

    —  École nationale de ski et d'alpinisme

    —  Riiklik Suusatamis- ja Alpinismikõrgkool

    —  École nationale supérieure agronomique — Montpellier

    —  Montpellier “Riiklik Agronoomiakõrgkool”

    —  École nationale supérieure agronomique — Rennes

    —  Riiklik Agronoomiakõrgkool Rennesis

    —  École nationale supérieure des arts décoratifs

    —  Riiklik Dekoratiivkunsti Kõrgkool

    —  École nationale supérieure des arts et industries — Strasbourg

    —  Riiklik Kunsttööstuskõrgkool Strasbourgis

    —  École nationale supérieure des arts et industries textiles — Roubaix

    —  Riiklik Kunsti ja Tekstiilitööstuse Kõrgkool Roubaix's

    —  Écoles nationales supérieures d'arts et métiers

    —  Riiklikud tehnikakõrgkoolid

    —  École nationale supérieure des beaux-arts

    —  Riiklik Kunstikõrgkool

    —  École nationale supérieure des bibliothécaires

    —  Riiklik Raamatukogunduskõrgkool

    —  École nationale supérieure de céramique industrielle

    —  Riiklik Tööstuskeraamika Kõrgkool

    —  École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)

    —  Riiklik Elektroonika ja Elektrotehnika Kõrgkool

    —  École nationale supérieure des industries agricoles alimentaires

    —  Riiklik Toidutööstuse Kõrgkool

    —  École nationale supérieure du paysage

    —  Riiklik Maastikuarhitektuuri Kõrgkool

    —  Écoles nationales vétérinaires

    —  Riiklikud veterinaariakõrgkoolid

    —  École nationale de voile

    —  Riiklik Purjetamiskõrgkool

    —  Écoles normales nationales d'apprentissage

    —  Riiklikud pedagoogikakõrgkoolid

    —  Écoles normales supérieures

    —  Kõrgemad pedagoogikakõrgkoolid

    —  École polytechnique

    —  Polütehnikum

    —  École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)

    —  Meymaci Põllumajandus- ja Metsanduskõrgkool (Corrèze)

    —  École de sylviculture - Crogny (Aube)

    —  Crogny Metsanduskõrgkool (Aube)

    —  École de Viticulture et d'oenologie de la Tour-Blanche (Gironde)

    —  Tour Blanche'i Viinamarjakasvatuse ja Veininduse Kõrgkool (Gironde)

    —  École de Viticulture - Avize (Marne)

    —  Avize'i Viinamarjakasvatuse Kõrgkool (Marne)

    —  Hôpital national de Saint-Maurice

    —  Saint-Maurice'i Riiklik Haigla

    —  Établissement national des invalides de la marine (ENIM)

    —  Puuetega Merendustöötajate Riiklik Sotsiaalkindlustusamet

    —  Établissement national de bienfaisance Koenigswarter

    —  Koenigswarteri Riiklik Heategevusorganisatsioon

    —  Établissement de maîtrise d'ouvrage des travaux culturels (EMOC)

    —  Riigi Kultuuri ja Haridusotstarbeliste Ehitiste Inspektsioon

    —  Établissement public du musée et du domaine national de Versailles

    —  Riiklik Versailles “Muuseum”

    —  Fondation Carnegie

    —  Carnegie “Sihtasutus”

    —  Fondation Singer-Polignac

    —  Singer-Polignaci Sihtasutus

    —  Fonds d'action et de soutien pour l'intégration et la lutte contre les discriminations

    —  Tegevus- ja Tugifond Integratsiooni Toeks ja Diskrimineerimise Vastu

    —  Institut de l'élevage et de médecine vétérinaire des pays tropicaux (IEMVPT)

    —  Troopikariikide Karjakasvatus- ja Veterinaarinstituut

    —  Institut français d'archéologie orientale du Caire

    —  Prantsuse Orientaalarheoloogia Instituut Kairos

    —  Institut français de l'environnement

    —  Prantsuse Keskkonnainstituut

    —  Institut géographique national

    —  Riiklik Geograafiainstituut

    —  Institut industriel du Nord

    —  Põhjaregiooni Tööstusinstituut

    —  Institut national agronomique de Paris-Grignon

    —  Paris-Grignoni Riiklik Agronoomia Instituut,

    —  Institut national des appellations d'origine (INAO)

    —  Riiklik Päritolunimede Instituut

    —  Institut national d'astronomie et de géophysique (INAG)

    —  Riiklik Astronoomia ja Geofüüsika Instituut

    —  Institut national de la consommation (INC)

    —  Riiklik Tarbimisuuringute Instituut

    —  Institut national d'éducation populaire (INEP)

    —  Riiklik Täiskasvanukoolituse Instituut

    —  Institut national d'études démographiques (INED)

    —  Riiklik Demograafiliste Uuringute Instituut

    —  Institut national des jeunes aveugles —Paris

    —  Riiklik Noorte Pimedate Instituut, Pariis

    —  Institut national des jeunes sourds — Bordeaux

    —  Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Bordeaux

    —  Institut national des jeunes sourds — Chambéry

    —  Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Chambéry

    —  Institut national des jeunes sourds — Metz

    —  Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Metz

    —  Institut national des jeunes sourds — Paris

    —  Riiklik Noorte Kurtide Instituut, Paris

    —  Institut national du patrimoine

    —  Prantsuse Riiklik Kultuuripärandi Instituut

    —  Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N2.P3)

    —  Riiklik Tuuma- ja Elementaarosakeste Füüsika Instituut

    —  Institut national de la propriété industrielle

    —  Riiklik Intellektuaalomandi Instituut

    —  Institut national de recherches archéologiques préventives

    —  Riiklik Ennetavate Arheoloogiliste Uuringute Instituut

    —  Institut national de recherche pédagogique (INRP)

    —  Riiklik Pedagoogiliste Uuringute Instituut

    —  Institut national des sports et de l'éducation physique

    —  Riiklik Spordi ja Kehalise Kasvatuse Instituut

    —  Instituts nationaux polytechniques

    —  Riiklikud polütehnilised instituudid

    —  Instituts nationaux des sciences appliquées

    —  Riiklikud rakendusteaduste instituudid

    —  Institut national supérieur de chimie industrielle de Rouen

    —  Roueni Kõrgem Riiklik Tööstuskeemiainstituut

    —  Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)

    —  Riiklik Informaatika- ja Automaatikainstituut

    —  Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)

    —  Riiklik Transpordi ja Turvalisuse Uuringute Instituut

    —  Instituts régionaux d'administration

    —  Regionaalsed avaliku halduse instituudid

    —  Institut supérieur des matériaux et de la construction mécanique de Saint-Ouen

    —  Saint-Oueni Kõrgem Materjalide ja Tehnikainstituut

    —  Musée Auguste-Rodin

    —  Auguste Rodini Muuseum

    —  Musée de l'armée

    —  Sõjandusmuuseum

    —  Musée Gustave-Moreau

    —  Gustave Moreau “Muuseum”

    —  Musée du Louvre

    —  Louvre'i Muuseum

    —  Musée du quai Branly

    —  Quai Branly Muuseum

    —  Musée national de la marine

    —  Meremuuseum

    —  Musée national J.-J.-Henner

    —  Riiklik J. J. Henneri Muuseum

    —  Musée national de la Légion d'honneur

    —  Riiklik Auleegioni Muuseum

    —  Muséum national d'histoire naturelle

    —  Riiklik Loodusloo Muuseum

    —  Office de coopération et d'accueil universitaire

    —  Ülikoolide Koostöö- ja Vastuvõtubüroo

    —  Office français de protection des réfugiés et apatrides

    —  Prantsuse Põgenike ja Kodakondsuseta Isikute Kaitse Amet

    —  Office national de la chasse et de la faune sauvage

    —  Riiklik Jahi- ja Metsloomade Amet

    —  Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)

    —  Riiklik Kõrghariduse ja Karjääri Teabebüroo

    —  Office des migrations internationales (OMI)

    —  Migratsiooniamet

    —  Office universitaire et culturel français pour l'Algérie

    —  Prantsuse Alžeeria Ülikoolide ja Kultuuri Amet

    —  Palais de la découverte

    —  Teadusmuuseum

    —  Parcs nationaux

    —  Riiklik Parkide Amet

    —  Syndicat des transports parisiens d'Ile-de-France

    —  Ile-de-France'i ja Pariisi Transpordiamet

    —  Thermes nationaux - Aix-les-Bains

    —  Riiklikud Aix-les-Bains “Terviseveed”

    3.   Muud riigiasutused



    —  Union des groupements d'achats publics (UGAP)

    —  Riigihangete Amet

    IIRIMAA

    Presidendi Kantselei

    Oireachtas [Parlamendi] kojad ja Euroopa Parlament

    Taoiseach [Peaministri] Ministeerium

    Statistikaamet

    Rahandusministeerium

    Riigikontroll

    Maksuamet

    Infrastruktuuriamet

    Riigilabor

    Kohtuministri Kantselei

    Riigiprokuratuur

    Hindamisamet

    Avaliku Teenistuse Amet

    Ombudsmani Büroo

    Kõrgemate Õigusnõustajate Büroo

    Justiits-, Võrdsus- ja Õigusreformiministeerium

    Kohtute Amet

    Vanglate Amet

    Heategevuslike Annetuste ja Päranduste Usaldusisikute Büroo

    Keskkonna ja Kohaliku Omavalitsuse Ministeerium

    Haridus- ja Teadusministeerium

    Kommunikatsiooni- ning Mere- ja Loodusressursside Ministeerium

    Põllumajandus- ja Toiduministeerium

    Transpordiministeerium

    Tervishoiu- ja Lasteministeerium

    Ettevõtlus-, Kaubandus- ja Tööhõiveministeerium

    Kunsti-, Spordi- ja Turismiministeerium

    Kaitseministeerium

    Välisministeerium

    Sotsiaal- ja Pereministeerium

    Kogukonna-, Maaelu- ja Gaelikeelsete Piirkondade Ministeerium

    Kunstinõukogu

    Rahvusgalerii

    ITAALIA

    1.   Hankeid korraldavad asutused



    1.

    Presidenza del Consiglio dei Ministri

    Ministrite Nõukogu Presidentuur

    2.

    Ministero degli Affari Esteri

    Välisministeerium

    3.

    Ministero dell'Interno

    Siseministeerium

    4.

    Ministero della Giustizia

    Justiitsministeerium

    5.

    Ministero della Difesa

    Kaitseministeerium (1)

    6.

    Ministero dell'Economia e delle Finanze

    Majandus- ja Rahandusministeerium (endised Riigikassa ja Rahandusministeerium)

    7.

    Ministero delle Attività Produttive

    Tööstus- ja Kaubandusministeerium (endised Tööstus-, Kaubandus-, Käsitöö- ja Turismiministeerium ja Väliskaubandusministeerium)

    8.

    Ministero delle Comunicazioni

    Kommunikatsiooniministeerium (endine Posti- ja Telekommunikatsiooniministeerium)

    9.

    Ministero delle Politiche agricole e forestali

    Põllumajandus- ja Metsanduspoliitika Ministeerium (endine Põllumajandusressursside Ministeerium)

    10.

    Ministero dell'Ambiente e tutela del Territorio

    Keskkonna ja Territooriumi Kaitse Ministeerium (endine Keskkonnaministeerium)

    11.

    Ministero delle Infrastrutture e Transporti

    Infrastruktuuri- ja Transpordiministeerium (endised Transpordiministeerium ja Infrastruktuuriministeerium)

    12.

    Ministero del Lavoro e delle politiche sociali

    Tööhõive- ja Sotsiaalpoliitikaministeerium (endine Tööhõive- ja Sotsiaalkindlustusministeerium)

    13.

    Ministero della Salute

    Tervishoiuministeerium

    14.

    Ministero dell'Istruzione, Università e Ricerca

    Haridus-, Ülikoolide ja Teadusuuringute Ministeerium

    15.

    Ministero per i Beni e le attività culturali

    Kultuuri- ja Kultuuripärandiministeerium

    (1)   Mittesõjalise otstarbega materjalid.

    2.   Muud riigiasutused:



    CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici) (1)

    ONSIP SPA (Riiklik IT Tarnekeskus)

    (1)   Tegutseb raam- või kontsessioonilepingute alusel keskse tarneasutusena, mis teenindab kõiki ministeeriume ja vajadusel teisi riigiasustusi.

    LUKSEMBURG



    1.

    Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement rural: Administration des services techniques de l'agriculture.

    1.

    Põllumajandus-, Viinamarjakasvatus- ja Maaelu Arendamise Ministeerium: Põllumajanduse Tehnilise Teenistuse Osakondade Administratsioon

    2.

    Ministère des Affaires étrangères, du Commerce extérieur, de la Coopération et de la Défense: Armée.

    2.

    Välis-, Väliskaubandus-, Koostöö- ja Kaitseministeerium: kaitsevägi

    3.

    Ministère de l'Education nationale, de la Formation professionnelle et des Sports: Lycées d'enseignement secondaire et d'enseignement secondaire technique.

    3.

    Haridus-, Kutseharidus- ja Spordiministeerium: keskkoolid ja tehnikumid

    4.

    Ministère de l'Environnement: Administration de l'environnement.

    4.

    Keskkonnaministeerium: Keskkonnaamet

    5.

    Ministère d'Etat, département des Communications: Entreprise des P et T (Postes seulement).

    5.

    Riigiministeerium, Kommunikatsiooniosakond: Postiteenistus ja Telekommunikatsiooniettevõte (ainult postiteenistuse osakond)

    6.

    Ministère de la Famille, de la Solidarité sociale et de la Jeunesse: Maisons de retraite de l'Etat, Homes d'enfants.

    6.

    Pere-, Ühiskondliku Solidaarsuse ja Noorsooministeerium: riiklikud vanadekodud ja lastekodud

    7.

    Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Centre informatique de l'Etat, Service central des imprimés et des fournitures de bureau de l'Etat.

    7.

    Avaliku Teenistuse ja Haldusreformiministeerium: Riiklik Informaatikakeskus, Riiklik Trükimaterjalide ja Bürootarvete Keskus

    8.

    Ministère de la Justice: Etablissements pénitentiaires.

    8.

    Justiitsministeerium: karistusasutused

    9.

    Ministère de l'Intérieur: Police grand-ducale, Service national de la protection civile.

    9.

    Siseministeerium: Riiklik Politseiamet, Riiklik Tsiviilkaitseamet

    10.

    Ministère des Travaux publics: Administration des bâtiments publics; Administration des ponts et chaussées.

    10.

    Infrastruktuuriministeerium: Ehitiste Amet; Sildade ja Maanteede Amet

    MADALMAAD

    Ministerie van Algemene Zaken

    (Üldiste Asjade Ministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

     Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid (Valitsuse Poliitika Nõuandekogu)

     Rijksvoorlichtingsdienst: (Hollandi Valitsuse Informatsiooniteenistus)

    Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

    (Siseministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

     Agentschap Informatievoorziening Overheidspersoneel (IVOP) (Valitsuse Personali Teabekeskus)

     Centrale Archiefselectiedienst (CAS) (Arhiveerimiskeskus)

     Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) (Luure- ja Julgeolekuteenistus)

     Beheerorganisatie GBA (Personaliarvestuse ja Reisidokumentide Agentuur)

     Organisatie Informatie- en communicatietechnologie OOV (ITO) (Informatsiooni- ja Kommunikatsiooni tehnoloogia Organisatsioon)

     Korps Landelijke Politiediensten (Riiklik Politseiteenistuse Agentuur)

    Ministerie van Buitenlandse

    Zaken (Välisministeerium)

     Directoraat Generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) (Regionaapoliitika ja Konsulaarasjade Peadirektoraat)

     Directoraat Generaal Politieke Zaken (DGPZ) (Poliitika Peadirektoraat)

     Directoraat Generaal Internationale Samenwerking (DGIS) (Rahvusvahelise Koostöö Peadirektoraat)

     Directoraat Generaal Europese Samenwerking (DGES) (Euroopa-sisese Koostöö Peadirektoraat)

     Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) (Arengumaadest Impordi Edendamise Keskus)

     Centrale diensten ressorterend onder P/PlvS (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugiteenistused)

     Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) (erinevad välismissioonid)

    Ministerie van Defensie

    (Kaitseministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

     Staf Defensie Interservice Commando (DICO) (Tugiteenistuste Teenistustevaheline Staap)

     Defensie Telematica Organisatie (DTO) (Informaatikakeskus)

     Centrale directie van de Dienst Gebouwen, Werken en Terreinen (Kaitseinfrastruktuuri Agentuur, Peadirektoraat)

     De afzonderlijke regionale directies van de Dienst Gebouwen, Werken en Terreinen (Kaitseinfrastruktuuri Amet, Piirkondlikud Direktoraadid)

     Directie Materieel Koninklijke Marine (Hollandi Kuningliku Mereväe Varustuse Direktoraat)

     Directie Materieel Koninklijke Landmacht (Hollandi Kuningliku Maaväe Varustuse Direktoraat)

     Directie Materieel Koninklijke Luchtmacht (Hollandi Kuninglike Õhujõudude Varustuse Direktoraat)

     Landelijk Bevoorradingsbedrijf Koninklijke Landmacht (LBBKL) (Hollandi Kuningliku Kaitseväe Riiklik Varustusagentuur)

     Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) (Kaitse Organiseerimise Amet)

     Logistiek Centrum Koninklijke Luchtmacht (Hollandi Kuninglike Õhujõudude Logistikakeskus)

     Koninklijke Marine, Marinebedrijf (Hollandi Kuningliku Merevägi haldusüksus)

    Ministerie van Economische

    Zaken (Majandusministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

     Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS) (Hollandi Statistika Keskbüroo)

     Centraal Planbureau (CPB) (Planeerimiskeskus)

     Bureau voor de Industriële Eigendom (BIE) (Tööstusomandibüroo)

     Senter (Senter)

     Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) (Riiklik Kaevanduste Inspektsioon)

     Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) (Hollandi Konkurentsiamet)

     Economische Voorlichtingsdienst (EVD) (Hollandi Väliskaubandusagentuur)

     Nederlandse Onderneming voor Energie en Milieu BV (Novem) (Energia- ja Keskkonnaamet)

     Agentschap Telecom (Telekommunikatsiooniamet)

    Ministerie van Financiën

    (Rahandusministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

     Belastingdienst Automatiseringscentrum (Maksu- ja Tolliameti Arvuti- ja Tarkvarakeskus)

     Belastingdienst

    (Maksu- ja Tolliamet):

     

     de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (mitmed Maksu- ja Tolliameti osakonnad kogu Hollandis)

     Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (incl. Economische Controle dienst (ECD) (Rahandusteabe ja Uurimisteenistus (kaasa arvatud Majanduse Uurimisteenistus))

     Belastingdienst Opleidingen (Maksu- ja Tolliameti Koolituskeskus)

     Dienst der Domeinen (Riigivaraamet)

    Ministerie van Justitie

    (Justiitsministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

     Dienst Justitiële Inrichtingen (Parandusasutuste Amet)

     Raad voor de Kinderbescherming (Laste Kaitse- ja Hooldusamet)

     Centraal Justitie Incasso Bureau (Trahvide Kogumise Keskus)

     Openbaar Ministerie (Riigiprokuratuur)

     Immigratie en Naturalisatiedienst (Immigratsiooni- ja Naturalisatsiooniamet)

     Nederlands Forensisch Instituut (Hollandi Kohtumeditsiini Instituut)

     Raad voor de Rechtspraak (Kohtute Juhtimise ja Nõuande Kogu)

    Ministerie van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij

    (Põllumajanduse, Loodushoiu ja Kalandusministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

     Agentschap Landelijke Service bij Regelingen (LASER) (Õigusaktide Rakendamise Riiklik Teenistus (Agentuur))

     Agentschap Plantenziekte kundige Dienst (PD) (Taimekaitseamet)

     Algemene Inspectiedienst (AID) (Üldinspektsioon)

     De afzonderlijke Regionale Beleidsdirecties (Regionaalpoliitika osakonnad)

     Agentschap Bureau Heffingen (Maksubüroo (Agentuur))

     Dienst Landelijk Gebied (DLG) (Valitsuse Maaelu Jätkusuutliku Arendamise Teenistus)

     De afzonderlijke Regionale Beleidsdirecties

    Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen

    (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

     Inspectie van het Onderwijs (Haridusinspektsioon)

     Inspectie Cultuurbezit (Muinsuskaitseinspektsioon)

     Centrale Financiën Instellingen (Asutuste Rahastamiskeskus)

     Nationaal archief (Riigiarhiiv)

     Rijksdienst voor de archeologie (Riiklik Arheoloogiainspektsioon)

     Rijksarchiefinspectie (Riiklike Registrite Inspektsioon)

     Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid (Teadus- ja Tehnoloogiapoliitika Nõuandekogu)

     Onderwijsraad (Haridusnõukogu)

     Rijksinstituut voor Oorlogsdocumentatie

     Instituut Collectie Nederland (Hollandi Kultuuripärandi Instituut)

     Raad voor Cultuur (Kultuurinõukogu)

     Rijksdienst voor de Monumentenzorg (Hollandi Monumentide Restaureerimise Amet)

     Rijksdienst Oudheidkundig Bodemonderzoek (Arheoloogiapärandi Riiklik Teenistus)

    Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid

    (Sotsiaal- ja Tööministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

    Ministerie van Verkeer en Waterstaat

    (Transpordi-, Infrastruktuuri- ja Veemajandusministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

     Directoraat-Generaal Luchtvaart (Tsiviillennunduse Peadirektoraat)

     Directoraat-Generaal Goederenvervoer (Kaubatranspordi Peadirektoraat)

     Directoraat-Generaal Personenvervoer (Reisitranspordi Peadirektoraat)

     Directoraat-Generaal Rijkswaterstaat (Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peadirektoraat)

     Hoofdkantoor Directoraat-Generaal Rijks Waterstaat (Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peakorter)

     De afzonderlijke regionale directies van Rijkswaterstaat (Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peadirektoraadi kõik kohalikud osakonnad)

     De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (kõik Infrastruktuuri ja Veemajanduse Peadirektoraadi spetsialiseerunud teenistused)

     Directoraat-Generaal Water (Veeressursside Peadirektoraat)

     Inspecteur-Generaal, Inspectie Verkeer en Waterstaat (Peainspektor, Transpordi ja Veemajanduse Inspektsioon)

     Divisie Luchtvaart van de Inspecteur-Generaal, Inspectie Verkeer en Waterstaat (Peainspektorile alluv Tsiviillennundusamet, Transpordi ja Veemajanduse Inspektsioon)

     Divisie Vervoer van de Inspecteur-Generaal, Inspectie Verkeer en Waterstaat (Peainspektorile alluv Transpordiinspektsioon, Transpordi- ja Veemajanduse Inspektsioon)

     Divisie Scheepvaart van de Inspecteur-Generaal, Inspectie Verkeer en Waterstaat (Peainspektorile alluv Hollandi Transpordiinspektsioon, Transpordi ja Veemajanduse Inspektsioon)

     Centrale Diensten (Tsentraalsed teenistused)

     Koninklijk Nederlands Meteorologisch Instituut (KNMI) (Hollandi Kuninglik Meteoroloogiainstituut)

    Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer

    (Elamumajanduse-, Ruumilise Planeerimise ja Keskkonnaministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika- ja personaliosakonnad)

     Directoraat-Generaal Wonen (Elamumajanduse Peadirektoraat)

     Directoraat-Generaal Ruimte (Ruumilise Planeerimise Peadirektoraat)

     Directoraat General Milieubeheer (Keskkonnakaitse Peadirektoraat)

     Rijksgebouwendienst (Valitsuse Kinnisvarakeskus)

     VROM inspectie (Inspektsioon)

    Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

    (Tervishoiu-, Sotsiaal- ja Spordiministeerium)

     Bestuursdepartement (Kesksed poliitika ja personaliosakonnad)

     Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken (Tervisekaitse- ja Loomatervise Inspektsioon)

     Inspectie Gezondheidszorg (Tervishoiuinspektsioon)

     Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming (Noorsooteenistuste ja Noorte Kaitse Inspektsioon)

     Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) (Riiklik Keskkonna- ja Rahvatervise Instituut)

     Sociaal en Cultureel Planbureau (Sotsiaalse ja Kultuurilise Planeerimise Amet)

     Agentschap t.b.v. het Kõrgkoolter Beoordeling van Geneesmiddelen (Meditsiini Kvaliteedi Nõukogu)

    Tweede Kamer der Staten-

    Generaal (Parlamendi Alamkoda)

    Eerste Kamer der Staten-

    Generaal (Parlamendi Ülemkoda)

    Raad van State

    (Riiginõukogu)

    Algemene Rekenkamer

    (Hollandi Audiitorkoda)

    Nationale Ombudsman

    (Riiklik Ombudsman)

    Kanselarij der Nederlandse

    Orden (Hollandi Ordu Kantselei)

    Kabinet der Koningin

    (Kuninganna Kabinet)

    AUSTRIA



    1.

    Bundeskanzleramt

    Liidukantselei

    2.

    Bundesministerium für auswärtige Angelegenheiten

    Föderaalne Välisministeerium

    3.

    Bundesministerium für Bildung, Wissenschaft und Kultur

    Föderaalne Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeerium

    4.

    Bundesministerium für Finanzen

    Föderaalne Rahandusministeerium

    5.

    Bundesministerium für Gesundheit und Frauen

    Föderaalne Tervishoiu- ja Naisteministeerium

    6.

    Bundesministerium für Inneres

    Föderaalne Siseministeerium

    7.

    Bundesministerium für Justiz

    Föderaalne Justiitsministeerium

    8.

    Bundesministerium für Landesverteidigung

    Föderaalne Kaitseministeerium

    9.

    Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

    Föderaalne Põllumajandus- ja Metsandus-, Keskkonna- ja Veemajandusministeerium

    10.

    Bundesministerium für soziale Sicherheit, Generationen und

    KonsumentenschutzFöderaalne Sotsiaal-, Rahva- ja Tarbijakaitseministeerium

    11.

    Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie

    Föderaalne Transpordi-, Innovatsiooni- ja Tehnoloogiaministeerium

    12.

    Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

    Föderaalne Majandus- ja Tööhõiveministeerium

    13.

    Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen

    Föderaalne Kalibreerimise ja Mõõtmiste Büroo

    14.

    Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H

    Austria Uuringute ja Testikeskus Arsenal AS

    15.

    Bundesprüfanstalt für Kraftfahrzeuge

    Föderaalne Autode Testimisinstituut

    16.

    Bundesbeschaffung Ges. m.b.H

    Föderaalne Hangete AS

    17.

    Bundesrechenzentrum Ges. m.b.H

    Föderaalne Andmetöötluskeskus AS

    PORTUGAL



    —  Presidência do Conselho de Ministros;

    Ministrite Nõukogu Presidentuur

    —  Ministério das Finanças;

    Rahandusministeerium

    —  Ministério da Defesa Nacional; (1)

    Kaitseministeerium

    —  Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas;

    Välis- ja Portugali Kogukondade Ministeerium

    —  Ministério da Administração Interna;

    Siseministeerium

    —  Ministério da Justiça;

    Justiitsministeerium

    —  Ministério da Economia;

    Majandusministeerium

    —  Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Maaelu e Pescas;

    Põllumajandus-, Maaelu Arendamise ja Kalandusministeerium

    —  Ministério da Educação;

    Haridusministeerium

    —  Ministério da Ciência e do Ensino Superior;

    Teadus- ja Ülikooliharidusministeerium

    —  Ministério da Cultura;

    Kultuuriministeerium

    —  Ministério da Saúde;

    Tervishoiuministeerium

    —  Ministério da Segurança Sotsiaal e do Trabalho;

    Sotsiaal- ja Tööministeerium

    —  Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação;

    Infrastruktuuri-, Transpordi- ja Elamumajandusministeerium

    —  Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente.

    Linnade, Maa Planeerimise ja Keskkonnaministeerium

    (1)   Sõjandusega mitteseonduvaid materjale käsitleb V lisa.

    ▼M5

    RUMEENIA

    1. Administrația Prezidențială (Presidendi Kantselei)

    2. Senatul României (Rumeenia Senat)

    3. Camera Deputaților (Esindajate Koda)

    4. Înalta Curte de Casație și Justiție (Riigikohus)

    5. Curtea Constituțională (Konstitutsioonikohus)

    6. Consiliul Legislativ (Seadusandlik Nõukogu)

    7. Curtea de Conturi (Riigikontroll)

    8. Consiliul Superior al Magistraturii (Kohtunike Kõrgem Kogu)

    9. Parchetul General de pe langa Inalta Curte de Casatie si Justitie (Riigikohtuga seotud Riigiprokuratuur)

    10. Secretariatul General al Guvernului (Valitsuse Peasekretariaat)

    11. Cancelaria Primului-Ministru (Peaministri Kantselei)

    12. Ministerul Afacerilor Externe (Välisministeerium)

    13. Ministerul Integrării Europene (Euroopaga Lõimumise Ministeerium)

    14. Ministerul Finanțelor Publice (Rahandusministeerium)

    15. Ministerul Justiției (Justiitsministeerium)

    16. Ministerul Apărării Naționale (Kaitseministeerium)

    17. Ministerul Administrației și Internelor (Haldus- ja Siseministeerium)

    18. Ministerul Muncii, Solidarității Sociale și Familiei (Töö-, Sotsiaalse Solidaarsuse ja Perekonnaministeerium)

    19. Ministerul Economiei și Comerțului (Majandus- ja Kaubandusministeerium)

    20. Ministerul Agriculturii, Pădurii și Dezvoltării Rurale (Põllumajandus-, Metsandus- ja Maaelu Arengu Ministeerium)

    21. Ministerul Transporturilor, Construcțiilor și Turismului (Transpordi-, Ehitus- ja Turismiministeerium)

    22. Ministerul Educației și Cercetării (Haridus- ja Teadusministeerium)

    23. Ministerul Sănătății (Tervishoiuministeerium)

    24. Ministerul Culturii și Cultelor (Kultuuri- ja Usuasjade Ministeerium)

    25. Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informațiilor (Kommunikatsiooni- ja Infotehnoloogiaministeerium)

    26. Ministerul Mediului și Gospodăririi Apelor (Keskkonna- ja Veemajandusministeerium)

    27. Ministerul Public (Prokuratuur)

    28. Serviciul Român de Informații (Rumeenia Luureteenistus)

    29. Serviciul Român de Informații Externe (Rumeenia Välisluureteenistus)

    30. Serviciul de Protecție și Pază (Kaitse- ja Valveteenistus)

    31. Serviciul de Telecomunicații Speciale (Eriliste Telekommunikatsioonide Teenistus)

    32. Consiliul Național al Audiovizualului (Riiklik Audiovisuaalnõukogu)

    33. Direcția Națională Anticorupție (Riiklik Korruptsioonivastane Talitus)

    34. Inspectoratul General de Poliție (Politsei Peainspektsioon)

    35. Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice (Riigihangete Reguleerimise ja Järelevalve Amet)

    36. Autoritatea Națională de Reglementare în Comunicații (Riiklik Teabeedastuse Reguleerimise Amet)

    37. Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Publice de Gospodărie Comunală (Riiklik Avalikku Teenistust ja Maaelu Haldamist Reguleeriv Amet)

    38. Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor (Riiklik Sanitaar- ja Veterinaaramet)

    39. Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (Riiklik Tarbijakaitseamet)

    40. Autoritatea Navală Română (Rumeenia Mereväeamet)

    41. Autoritatea Feroviară Română (AFER) (Rumeenia Raudteeamet)

    42. Autoritatea Rutieră Română (ARR) (Rumeenia Maanteeamet)

    43. Autoritatea Națională pentru Protecția Copilului și Adopție (Riiklik Lastekaitse- ja Adopteerimisamet)

    44. Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap (Riiklik Puuetega Inimeste Amet)

    45. Autoritatea Națională pentru Turism (Riiklik Turismiamet)

    46. Agenția pentru Strategii Guvernamentale (Riigi Valitsuse Strateegiaamet)

    47. Agenția Națională a Medicamentului (Riiklik Ravimiamet)

    48. Agenția Națională pentru Sport (Riiklik Spordiamet)

    49. Agenția Națională pentru Ocuparea Fortei de Munca (Riiklik Tööhõiveamet)

    50. Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (Riiklik Energeetika Reguleerimise Amet)

    51. Agenția Română pentru Conservarea Energiei (Rumeenia Energeetika Säästamise Amet)

    52. Agenția Națională pentru Resurse Minerale (Riiklik Maavarade Amet)

    53. Agenția Română pentru Investiții Străine (Rumeenia Välisinvesteeringute Amet)

    54. Agenția Națională pentru Întreprinderi Mici și Mijlocii și Cooperație (Riiklik Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete ja Koostöö Amet)

    55. Agenția Națională a Funcționarilor Publici (Riiklik Avalike Teenistujate Amet)

    56. Agenția Națională de Administrare Fiscală (Riiklik Maksude Haldamise Amet).

    ▼B

    SOOME



    OIKEUSKANSLERINVIRASTO — USTITIEKANSLERSÄMBETET

    ÕIGUSKANTSLERI BÜROO

    KAUPPA- JA TEOLLISUUSMINISTERIÖ — HANDELS- OCH INDUSTRIMINISTERIET

    KAUBANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTEERIUM

    Kuluttajavirasto — Konsumentverket

    Soome Tarbijakaitseamet

    Kilpailuvirasto — Konkurrensverket

    Soome Konkurentsiamet

    Kuluttajavalituslautakunta — Konsumentklagonämnden

    Tarbijate Kaebuste Läbivaatamise Komisjon

    Patentti- ja rekisterihallitus — Patent- och registerstyrelsen

    Riiklik Patendi- ja Registreerimisvalitsus

    LIIKENNE- JA VIESTINTÄMINISTERIÖ — KOMMUNIKATIONSMINISTERIET

    TRANSPORDI- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

    Viestintävirasto — Kommunikationsverket

    Soome Kommunikatsiooniamet

    MAA- JA METSÄTALOUSMINISTERIÖ — JORD- OCH SKOGSBRUKSMINISTERIET

    PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSMINISTEERIUM

    Elintarvikevirasto — Livsmedelsverket

    Riiklik Toiduamet

    Maanmittauslaitos — Lantmäteriverket

    Riiklik Maamõõtmisamet

    OIKEUSMINISTERIÖ — JUSTITIEMINISTERIET

    JUSTIITSMINISTEERIUM

    Tietosuojavaltuutetun toimisto — Dataombudsmannens byrå

    Andmekaitse Ombudsmani Büroo

    Tuomioistuimet — domstolar

    Kohtud

    Korkein oikeus — Högsta domstolen

    Ülemkohus

    Korkein hallinto-oikeus — Högsta förvaltningsdomstolen

    Kõrgem Halduskohus

    Hovioikeudet — hovrätter

    Apellatsioonikohtud

    Käräjäoikeudet — tingsrätter

    Ringkonnakohtud

    Hallinto-oikeudet —förvaltningsdomstolar

    Halduskohtud

    Markkinaoikeus - Marknadsdomstolen

    Kaubanduskohus

    Työtuomioistuin — Arbetsdomstolen

    Töökohus

    Vakuutusoikeus — Försäkringsdomstolen

    Kindlustuskohus

    Vankeinhoitolaitos — Fångvårdsväsendet

    Vanglaamet

    OPETUSMINISTERIÖ — UNDERVISNINGSMINISTERIET

    HARIDUSMINISTEERIUM

    Opetushallitus — Utbildningsstyrelsen

    Riiklik Haridusamet

    Valtion elokuvatarkastamo — Statens filmgranskningsbyrå

    Soome Filmitsensuuri Nõukogu

    PUOLUSTUSMINISTERIÖ — FÖRSVARSMINISTERIET

    KAITSEMINISTEERIUM

    Puolustusvoimat— Försvarsmakten (1)

    Soome Kaitsejõud

    SISÄASIAINMINISTERIÖ — INRIKESMINISTERIET

    SISEMINISTEERIUM

    Väestörekisterikeskus —Befolkningsregistercentralen

    Rahvastikuregistri Keskus

    Keskusrikospoliisi — Centralkriminalpolisen

    Riiklik Keskkriminaalpolitsei

    Liikkuva poliisi — Rörliga polisen

    Riiklik Liikluspolitsei

    Rajavartiolaitos —Gränsbevakningsväsendet (1)

    Piirivalveamet

    SOSIAALI- JA TERVEYSMINISTERIÖ

    SOTSIAAL- JA TERVISHOIUMINISTEERIUM

    Työttömyysturvalautakunta — Arbetslöshetsnämnden

    Töötukomisjon

    Tarkastuslautakunta — Prövningsnämnden

    Apellatsioonikomisjon

    Lääkelaitos — Läkemedelsverket

    Riiklik Ravimiamet

    Terveydenhuollon oikeusturvakeskus — Rättsskyddscentralen för hälsovården

    Riiklik Meditsiinialase Õigusabi Keskus

    Tapaturmavirasto — Olycksfallsverket

    Õnnetusjuhtumite Kompenseerimise Amet

    Säteilyturvakeskus — Strålsäkerhetscentralen

    Kiirguskaitse Keskus

    TYÖMINISTERIÖ — ARBETSMINISTERIET

    TÖÖMINISTEERIUM

    Valtakunnansovittelijain toimisto — Riksförlikningsmännens byrå

    Riikliku Lepitaja Büroo

    Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset — Statliga förläggningar för asylsökande

    Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused

    Työneuvosto — Arbetsrådet i Soome

    Töökomisjon

    ULKOASIAINMINISTERIÖ — UTRIKESMINISTERIET

    VÄLISMINISTEERIUM

    VALTIOVARAINMINISTERIÖ — FINANSMINISTERIET

    RAHANDUSMINISTEERIUM

    Valtiontalouden tarkastusvirasto — Statens revisionsverk

    Riigikontroll

    Valtiokonttori — Statskontoret

    Riigikassa

    Valtion työmarkkinalaitos — Statens arbetsmarknadsverk

    Riiklik Tööturuamet

    Verohallinto — Skatteförvaltningen

    Maksuamet

    Tullilaitos — Tullverket

    Tolliamet

    Valtion vakuusrahasto — Statsgarantifonden

    Riiklik Tagatisfond

    YMPÄRISTÖMINISTERIÖ — MILJÖMINISTERIET

    KESKKONNAMINISTEERIUM

    (1)   Mittesõjalise otstarbega materjalid.

    ROOTSI

    A



    Akademien för de fria konsterna

    Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia

    Alkoholinspektionen

    Riiklik Alkoholiinspektsioon

    Alkoholsortimentsnämnden

    Alkohoolsete Jookide Sortimendi Nõukogu

    Allmänna pensionsfonden

    Rootsi Riiklik Pensionifond

    Allmänna reklamationsnämnd

    Riiklik Tarbijakaitseamet

    Ambassader

    Saatkonnad

    Arbetsdomstolen

    Töökohus

    Arbetsgivarverk, statens

    Riiklik Riigiteenistujate Amet

    Arbetslivsfonden

    Tööelu Fond

    Arbetslivsinstitutet

    Riiklik Tööelu Instituut

    Arbetsmarknadsstyrelsen

    Riiklik Tööturuamet

    Arbetsmiljöfonden

    Töökeskkonna Fond

    Arbetsmiljöinstitutet

    Riiklik Töötervishoiu Instituut

    Arbetsmiljönämnd, statens

    Riigiteenistujate Tööohutuse ja Töötervishoiu Nõukogu

    Arbetsmiljöverket

    Rootsi Töökeskkonna Amet

    Arkitekturmuseet

    Rootsi Arhitektuurimuuseum

    Arrendenämnder (12)

    Piirkondlikud üürivaidluskomisjonid (12)

    B



    Banverket

    Riiklik Raudteeamet

    Barnombudsmannen

    Laste Ombudsmani Büroo

    Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens

    Rootsi Tervishoiutehnika Hindamise Nõukogu

    Besvärsnämnden för rättshjälp

    Õigusabikomisjon

    Biografbyrå, statens

    Riiklik Filmitsensuuri Nõukogu

    Biografiskt lexikon, svenskt

    Rootsi biograafialeksikon

    Birgittaskolan

    Birgitta Kool

    Blekinge tekniska högskola

    Blekinge Tehnikainstituut

    Bokföringsnämnden

    Rootsi Raamatupidamisstandardite Nõukogu

    Bostadskreditnämnd, statens (BKN)

    Riiklik Elamumajanduse Krediidi Tagamise Amet

    Boverket

    Riiklik Elamumajanduse, Ehituse ja Planeerimisamet

    Brottsförebyggande rådet

    Riiklik Kriminaalpreventsiooni Nõukogu

    Brottsoffermyndigheten

    Kuriteoohvrite Toetamise Amet

    Brottsskadenämnden

    Kuriteokahju Kompenseerimise Komisjon

    Byggforskningsrådet

    Ehitusuuringute Nõukogu

    C



    Centrala försöksdjursnämnden

    Katseloomade Keskkomisjon

    Centrala studiestödsnämnden

    Riiklik Üliõpilaste Tugikomitee

    Centralnämnden för fastighetsdata

    Kinnistusamet

    D



    Danshögskolan

    Tantsukolledž

    Datainspektionen

    Andmekaitseinspektsioon

    Delegationen för utländska investeringar Sverige, ISA

    Välisinvesteeringute Agentuur

    Departementen

    Ministeeriumid (valitsuse struktuuriüksused)

    Domstolsverket

    Riiklik Kohtuamet

    Dramatiska institutet

    Filmi-, Raadio-, Televisiooni- ja Teatriinstituut

    E



    Ekeskolan

    Eke Kool

    Ekobrottsmyndigheten

    Majanduskuritegude Uurimise Büroo

    Ekonomistyrningsverket

    Riiklik Finantsamet

    Elsäkerhetsverket

    Riiklik Elektriohutuse Amet

    Energimyndigheten, statens

    Rootsi Riiklik Energiaadministratsioon

    EU/FoU-rådet

    Rootsi EL-uuringute ja Arengu Nõukogu

    Exportkreditnämnden

    Ekspordi Krediteerimise Amet

    Exportråd, Sveriges

    Rootsi Ekspordinõukogu

    F



    Fastighetsmäklarnämnden

    Kinnisvaramaaklerite Järelevalve Nõukogu

    Fastighetsverk, statens

    Riiklik Kinnisvaraamet

    Fideikommissnämnden

    Pärandinõukogu

    Finansinspektionen

    Finantsinspektsioon

    Fiskeriverket

    Riiklik Kalandusamet

    Flygmedicincentrum

    Lennumeditsiini Keskus

    Flygtekniska försöksanstalten

    Lennundusuuringute Instituut

    Folkhälsoinstitut,statens

    Rahvatervise Instituut

    Fonden för fukt- och mögelskador

    Riiklik Niiskus- ja Hallituskahju Fond

    Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas

    Rootsi Keskkonna-, Põllumajandus- ja Ruumilise Planeerimise Uurimise Nõukogu

    Fortifikationsverket

    Riiklik Kaitserajatiste Valitsus

    Förlikningsmannaexpedition, statens

    Riikliku Lepitaja Büroo

    Försvarets forskningsanstalt

    Riiklikud Kaitseuuringud

    Försvarets materielverk

    Sõjaväe Varustuse Valitsus

    Försvarets radioanstalt

    Riiklik Sõjasideamet

    Försvarshistoriska museer, statens

    Rootsi Riiklikud Sõjaajaloo Muuseumid

    Försvarshögskolan

    Riiklik Kaitsekolledž

    Försvarsmakten

    Rootsi Kaitsejõud

    Försäkringskassorna (21)

    Sotsiaalkindlustusosakonnad (21)

    G



    Gentekniknämnden

    Rootsi Geenitehnoloogia Nõukogu

    Geologiska undersökning, Sveriges

    Rootsi Geoloogiainstituut

    Geotekniska institut, statens

    Rootsi Geotehnoloogia Instituut

    Giftinformationscentralen

    Rootsi Mürkide Infokeskus

    Glesbygdsverket

    Riiklik Maaelu Arendamise Amet

    Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning

    Graafikainstituut ja Meediakõrgkool

    Granskningsnämnden för radio och TV

    Rootsi Ringhäälingu Nõukogu

    Göteborgs universitet

    Göteborgi Ülikool

    H



    Handelsflottans kultur- och fritidsråd

    Rootsi Kaubalaevastiku Kultuuri- ja Vaba Aja Teenistus

    Handelsflottans pensionsanstalt

    Kaubalaevastiku Pensioniamet

    Handikappombudsmannen

    Puuetega Inimeste Ombudsman

    Handikappråd, statens

    Riiklik Puuetega Inimeste Amet

    Haverikommission, statens

    Õnnetuste Uurimise Komisjon

    Historiska museer, statens

    Riiklikud Ajaloomuuseumid

    Hjälpmedelsinstitutet

    Rootsi Proteesiamet

    Hovrätterna (6)

    Apellatsioonikohtud (6)

    Hyresnämnder (12)

    Piirkondlikud üürivaidluskomisjonid (12)

    Häktena (30)

    Eeluurimisvanglad (30)

    Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd

    Tervishoiutöötajate Vastutuse Nõukogu

    Högskolan Dalarna

    Dalarna Kõrgkool

    Högskolan i Borås

    Boråsi Kõrgkool

    Högskolan i Gävle

    Gävle Kõrgkool

    Högskolan i Halmstad

    Halmstadi Kõrgkool

    Högskolan i Kalmar

    Kalmari Kõrgkool

    Högskolan i Karlskrona/Ronneby

    Karlskrona/Ronneby Kõrgkool

    Högskolan i Kristianstad

    Kristianstadi Kõrgkool

    Högskolan i Skövde

    Skövde Kõrgkool

    Högskolan i Trollhättan/Uddevalla

    Trollhättani/Uddevalla Kõrgkool

    Högskolan på Gotland

    Gotlandi Kõrgkool

    Högskoleverket

    Riiklik Kõrgkoolide Amet

    Högsta domstolen

    Ülemkohus

    I



    Idrottshögskolan i Stockholm

    Stockholmi Spordikõrgkool

    Inspektionen för strategiska produkter

    Strateegilise Toodangu Riiklik Inspektsioon

    Institut för byggnadsforskning, statens

    Ehitusuuringute Instituut

    Institut för ekologisk hållbarhet, statens

    Rootsi Ökoloogilise Jätkusuutlikkuse Instituut

    Institut för kommunikationsanalys, statens

    Rootsi Transpordi ja Kommunikatsiooni Instituut

    Institut för psykosocial miljömedicin, statens

    Riiklik Psühhosotsiaalse Meditsiini Instituut

    Institut för särskilt utbildningsstöd

    Rootsi Riiklik Hooldajate Instituut

    Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering

    Tööturupoliitika Hindamise Keksus

    Institutet för rymdfysik

    Rootsi Kosmosefüüsika Instituut

    Institutionsstyrelse, Statens

    Riiklik Hooldusasutuste Amet

    Insättnigsgarantinämnden

    Hoiuste Tagamise Nõukogu

    Integrationsverket

    Rootsi Integratsiooni Nõukogu

    Internationella adoptionsfrågor, Statens nämnd för

    Riiklik Rahvusvahelise Adopteerimise Komisjon

    Internationella programkontoret för utbildningsområdet

    Rahvusvaheliste Koolitusprogrammide Keskus

    J



    Jordbruksverk, statens

    Rootsi Põllumajandusamet

    Justitiekanslern

    Õiguskantsler

    Jämställdhetsombudsmannen

    Võrdsete Võimaluste Ombudsman

    K



    Kammarkollegiet

    Juriidiliste, Finants- ja Haldusteenuste Agentuur

    Kammarrätterna (4)

    Teise astme halduskohtud (4)

    Karlstads universitet

    Karlstadi Ülikool

    Karolinska Institutet

    Karolinska Instituut

    Kemikalieinspektionen

    Riiklik Kemikaalide Inspektsioon

    Kommerskollegium

    Riiklik Kommertskolleegium

    Koncessionsnämnden för miljöskydd

    Riiklik Keskkonnalubade Komisjon

    Konjunkturinstitutet

    Riiklik Majandusuuringute Instituut

    Konkurrensverket

    Rootsi Konkurentsiamet

    Konstfack

    Kunsttööstuskõrgkool

    Konsthögskolan

    Kunstikõrgkool

    Konstmuseer, statens

    Riiklikud Kunstimuuseumid

    Konstnärsnämnden

    Kunstistipendiumide Komitee

    Konstråd, statens

    Riiklik Kunstikomisjon

    Konsulat

    Konsulaadid

    Konsumentverket

    Rootsi Tarbijakaitseamet

    Kriminaltekniska laboratorium, statens

    Riiklik Kohtumeditsiini Labor

    Kriminalvårdens regionkanslier (4)

    Kinnipidamisasutuste piirkondlikud bürood (4)

    Kriminalvårdsanstalterna (35)

    Vanglad (35)

    Kriminalvårdsstyrelsen

    Riiklik Vanglate ja Kriminaalhooldusamet

    Kristinaskolan

    Kristina Kool

    Kronofogdemyndigheterna (10)

    Täitevametid (10)

    Kulturråd, statens

    Riiklik Kultuurinõukogu

    Kungl. Biblioteket

    Kuninglik Raamatukogu

    Kungl. Konsthögskolan

    Kuninglik Kunstikõrgkool

    Kungl. Musikhögskolan

    Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool

    Kungl. Tekniska högskolan

    Kuninglik Tehnikainstituut

    Kustbevakningen

    Rootsi Rannavalve

    Kvalitets- och kompetensråd, statens

    Riiklik Kvaliteedi- ja Arendusnõukogu

    Kärnkraftinspektion, statens

    Rootsi Tuumaenergiainspektsioon

    L



    Lagrådet

    Õigusloome Nõukogu

    Lantbruksuniveritet, Sveriges

    Rootsi Põllumajandusülikool

    Lantmäteriverket

    Riiklik Maamõõtmisamet

    Linköpings universitet

    Linköpingi Ülikool

    Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet

    Kuninglik Arsenal, Skoklosteri loss ja Hallwylska muuseum

    Livsmedelsverk, statens

    Riiklik Toiduamet

    Ljud- och bildarkiv, statens

    Riiklik Filmi- ja Heliarhiiv

    Lotteriinspektionen

    Riiklik Hasartmängunõukogu

    Luftfartsverket

    Lennuamet

    Luleå tekniska universitet

    Luleå Tehnikaülikool

    Lunds universitet

    Lundi Ülikool

    Läkemedelsverket

    Ravimiamet

    Länsarbetsnämnderna (20)

    Maakondlikud Tööbürood (20)

    Länsrätterna (23)

    Maakondlikud Halduskohtud (23)

    Länsstyrelserna (21)

    Maavalitsused (21)

    Lärarhögskolan i Stockholm

    Stockholmi Pedagoogikainstituut

    M



    Malmö högskola

    Malmö Ülikool

    Manillaskolan

    Manilla Kool, spetsiaalne kool kurtidele ja vaekuuljatele lastele

    Marknadsdomstolen

    Kommertskohus

    Medlingsinstitutet

    Riikliku Lepitaja Büroo

    Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges

    Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituut

    Migrationsverket

    Rootsi Migratsiooniamet

    Militärhögskolor

    Sõjanduskõrgkoolid

    Mitthögskolan

    Kesk-Rootsi Ülikool

    Moderna museet

    Kaasaegse Kunsti Muuseum

    Museer för världskultur, statens

    Riiklikud Maailmakultuuri Muuseumid

    Musiksamlingar, statens

    Rootsi Muusikaraamatukogu

    Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning

    Rootsi Ametialase Täiendkoolituse Amet

    Myndigheten för Sveriges nätuniversitet

    Rootsi Kaugõppe Agentuur

    Mälardalens högskola

    Mälardaleni Kõrgkool

    N



    Nationalmuseum

    Riiklik Kunstimuuseum

    Nationellt centrum för flexibelt lärande

    Riiklik Paindliku Õppe Keskus

    Naturhistoriska riksmuseet

    Loodusloomuuseum

    Naturvårdsverket

    Rootsi Keskkonnakaitseamet

    Nordiska Afrikainstitutet

    Põhja-Aafrika Instituut

    Notarienämnden

    Notarite Kogu

    Nämnden för offentlig upphandling

    Riiklik Avalike Hangete Amet

    O



    Ombudsmannen mot diskriminering på grundav sexuell läggning

    Seksuaalse Orientatsiooni Alusel Diskrimineerimise Ombudsman

    Ombudsmannen mot etnisk diskriminering

    Rahvusliku Diskrimineerimise Ombudsman

    Operahögskolan i Stockholm

    Stockholmi Ooperikõrgkool

    P



    Patent- och registreringsverket

    Patendi- ja Registreerimisamet

    Patentbesvärsrätten

    Teise Astme Patendikohus

    Pensionsverk, statens

    Riigiteenistujate Pensioniamet

    Person- och adressregisternämnd, statens

    Riiklik Rahvastikuregister

    Pliktverk, Totalförsvarets

    Kaitsejõudude Värbamisteenistus

    Polarforskningssekretariatet

    Rootsi Polaaruuringute Amet

    Polismyndigheter (21)

    Politseiasutused (21)

    Post- och telestyrelsen

    Riiklik Posti- ja Telekommunikatsiooniamet

    Premiepensionsmyndigheten

    Pensionikindlustusamet

    Presstödsnämnden

    Pressi Toetuste Nõukogu

    R



    Radio- och TV—verket

    Ringhäälinguamet

    Regeringskansliet

    Valitsus

    Regeringsrätten

    Kõrgem Halduskohus

    Revisorsnämnden

    Audiitorite Inspektsioon

    Riksantikvarieämbetet

    Riiklik Kultuuripärandi Amet

    Riksarkivet

    Riigiarhiivid

    Riksbanken

    Rootsi Pank

    Riksdagens förvaltningskontor

    Rootsi Parlamendi Kantselei

    Riksdagens ombudsmän

    Parlamendi ombudsmanid

    Riksdagens revisorer

    Parlamendi audiitorid

    Riksförsäkringsverket

    Riiklik Sotsiaalkindlustusamet

    Riksgäldskontoret

    Riiklik Krediidibüroo

    Rikspolisstyrelsen

    Riiklik Politseiamet

    Riksrevisionsverket

    Riigikontroll

    Riksskatteverket

    Maksuamet

    Rikstrafiken

    Riiklik Ühistranspordiamet

    Riksutställningar, Stiftelsen

    Kunstinäituste Sihtasutus

    Riksåklagaren

    Riigiprokuratuur

    Rymdstyrelsen

    Riiklik Kosmosenõukogu

    Råd för byggnadsforskning, statens

    Ehitusuuringute Nõukogu

    Rådet för grundläggande högskoleutbildning

    Kõrgkoolide Põhiõppe Nõukogu

    Räddningsverk, statens

    Rootsi Päästeamet

    Rättshjälpsmyndigheten

    Riiklik Õigusabikeskus

    Rättsmedicinalverket

    Riiklik Kohtumeditsiiniamet

    S



    Sameskolstyrelsen och sameskolor

    Saami Koolivalitsus ja Saami Koolid

    Sametinget

    Saami Parlament

    Sjöfartsverket

    Rootsi Meresõiduamet

    Sjöhistoriska museer, statens

    Riiklikud Meremuuseumid

    Skattemyndigheterna (10)

    Maksuameti bürood (10)

    Skogsstyrelsen

    Riiklik Metsandusnõukogu

    Skolverk, statens

    Riiklik Haridusamet

    Smittskyddsinstitutet

    Rootsi Nakkushaiguste Leviku Tõkestamise Instituut

    Socialstyrelsen

    Riiklik Sotsiaalabiamet

    Specialpedagogiska institutet

    Rootsi Eripedagoogikainstituut

    Specialskolemyndigheten

    Riiklik Erikoolide Amet

    Språk- och folkminnesinstitutet

    Keele- ja Folklooriinstituut

    Sprängämnesinspektionen

    Riiklik Lõhkeainete ja Kergestisüttivate Materjalide Inspektsioon

    Statens personregisternämnd, SPAR-nämnden

    Rootsi Rahvastikuregister

    Statistiska centralbyrån

    Rootsi Statistikaamet

    Statskontoret

    Rootsi Avaliku Halduse Amet

    Stockholms universitet

    Stockholmi Ülikool

    Strålskyddsinstitut, statens

    Rootsi Kiirguskaitse Keskus

    Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll

    Rootsi Akrediteerimise ja Tehnilise Kontrolli Keskus

    Styrelsen för internationell utvecklings- samarbete, SIDA

    Rootsi Rahvusvahelise Koostöö Arendamise Nõukogu

    Styrelsen för psykologiskt försvar

    Riiklik Psühholoogilise Kaitse Nõukogu

    Svenska institutet

    Rootsi Instituut

    Säkerhetspolisen

    Rootsi Julgeolekuteenistus

    Södertörns högskola

    Lõuna-Stockholmi Kõrgkool

    T



    Talboks- och punktskriftsbiblioteket

    Audioraamatute ja Braille Publikatsioonide Raamatukogu

    Teaterhögskolan

    Teatrikõrgkool

    Tekniska museet, stiftelsen

    Riiklik Teadus- ja Tehnikamuuseum

    Tingsrätterna (72)

    Maa- ja linnakohtud (72)

    Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet

    Kohtunike Nimetamise Komitee

    Totalförsvarets forskningsinstitut

    Rootsi Kaitseuuringute Keskus

    Transportforskningsberedningen

    Transpordiuuringute Amet

    Transportrådet

    Transpordiamet

    Tullverket

    Tolliamet

    Turistdelegationen

    Rootsi Turismiamet

    U



    Umeå universitet

    Umeå Ülikool

    Ungdomsstyrelsen

    Riiklik Noorsooamet

    Uppsala universitet

    Uppsala Ülikool

    Utlänningsnämnden

    Võõramaalaste Apellatsioonikomisjon

    Utsädeskontroll, statens

    Rootsi Seemnete Sertifitseerimise Instituut

    V



    Valmyndigheten

    Elektriamet

    Vatten- och avloppsnämnd, statens

    Riiklik Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Vahekohus

    Vattenöverdomstolen

    Veeõiguste Apellatsioonikohus

    Verket för högskoleservice (VHS)

    Riiklik Kõrgharidusamet

    Verket för innovationssystem (VINNOVA)

    Rootsi Innovatsioonikeskus

    Verket för näringslivsutveckling (NUTEK)

    Rootsi Ettevõtluse Arendamise Agentuur

    Vetenskapsrådet

    Rootsi Uuringute Nõukogu

    Veterinärmedicinska anstalt, statens

    Riiklik Veterinaariainstituut

    Vägverket

    Rootsi Riiklik Maanteeamet

    Vänerskolan

    Väneri Kool

    Växjö universitet

    Växjö Ülikool

    Växtsortnämnd, statens

    Riiklik Taimesortide Nõukogu

    Å



    Åklagarmyndigheterna

    Riigiprokuratuuri regionaalosakonnad (6)

    Åsbackaskolan

    Åsbacka Kool

    Ö



    Örebro universitet

    Örebro Ülikool

    Östervångsskolan

    Östervångi Kool

    Överbefälhavaren

    Kaitsejõudude Ülemjuhataja

    Överstyrelsen för civil beredskap

    Rootsi Eriolukordade Amet

    ÜHENDKUNINGRIIK

     Valitsus

     

    Avaliku Teenistuse Kolledž

    Parlamendi Õigusbüroo

     Keskne Teabeteenistus

     Heategevuskomisjon

     Riigiprokuratuur

     Riigi Kinnisvarakomisjon

     Tema Majesteedi Tolli- ja Aktsiisiamet

     Kultuuri, Meedia- ja Spordiministeerium

     

    Briti Raamatukogu

    Briti Muuseum

    Inglismaa Ajalooliste Hoonete ja Mälestusmärkide Komisjon (Inglise Kultuuripärand)

    Sõjamuuseum

    Muuseumide ja Galeriide Komisjon

    Rahvusgalerii

    Riiklik Meremuuseum

    Riiklik Portreemuuseum

    Loodusloomuuseum

    Kuninglik Vanade Käsikirjade Komisjon

    Kuninglik Inglise Ajalooliste Mälestusmärkide Komisjon

    Kuninglik Kunstikomisjon (Inglismaa)

    Teadusmuuseum

    Tate'i Galerii

    Victoria ja Alberti Muuseum

    Wallace'i Kunstikogu

     Haridus- ja Kutseharidusministeerium

     

    Inglismaa Kõrghariduse Finantseerimise Nõukogu

     Keskkonna-, Toidu- ja Maaeluministeerium

     

    Põllumajanduse elamumajanduse nõukogud

    Põllumajandusmaa vahekohtud

    Põllumajanduse Töötasude Nõukogu ja komiteed

    Karjakasvatuskeskus

    Maaelu Agentuur

    Taimesortide Õiguste Komitee

    Kuninglik Botaanikaaed, Kew

    Kuninglik Keskkonnakomisjon

     Tervishoiuministeerium

     

    Hariduse ja Sotsiaaltöö Koolituse Kesknõukogu

    Hambaravi Nõukogu

    Inglismaa Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

    Riiklikud tervisekaitseteenistuse strateegilised tervisekaitseametid ja -sihtasutused

    Retseptiravimite Hinnakomisjon

    Tervishoiuteenistuse Laborite Nõukogu

    Ühendkuningriigi Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

     Rahvusvahelise Arengu Ministeerium

     Riigi Hoiuste Ministeerium

     Transpordiministeerium

     

    Mere- ja Rannavalveamet

     Tööelu- ja Pensioniministeerium

     

    Puuetega Inimeste Abiraha Nõukogu

    Sõltumatu Vahekohtu Teenistus

    Meditsiininõukogud ja diagnoosivad ametnikud (Sõjaväepensionid)

    Ametialaste Pensionide Regulatiivasutus

    Regionaalne Meditsiiniteenistus

    Sotsiaalkindlustuse Nõukogu

     Riigikassa Juristi Büroo

     

    Õigusesindaja ja Peajuristi Sekretariaat

     Kaubandus- ja Tööstusministeerium

     

    Keskne Transpordi Konsultatiivkomitee

    Konkurentsiamet

    Elektrienergiakomiteed

    Töövaidluste Apellatsioonikomisjon

    Töövaidluskomisjonid

    Gaasitarbimise Nõukogu

    Riiklik Kaalude ja Mõõtude Labor

    Tööjõuökonoomika Büroo

    Patendiamet

     Ekspordi Krediiditagatiste Osakond

     Välis- ja Rahvaste Ühenduse Ministeerium

     

    Wilton Parki Konverentsikeskus

     Valitsuse Kindlustusstatistika Osakond

     Valitsuse Kommunikatsioonikeskus

     Siseministeerium

     

    Inglismaa Piirikomisjon

    Suurbritannia Hasartmängunõukogu

    Politsei

    Kriminaalhooldusnõukogu ja Kohalikud Komisjonid

     Parlamendi Alamkoda

     Parlamendi Ülemkoda

     Maksuamet

     Justiitsministeerium

     

    Väljasõidukohtunikud ja krooni-, maakonna- ja ühiskohtud (Inglismaa ja Wales)

    Maksukohus

    Vahekohtute Järelevalvenõukogu

    Teise Astme Kriminaalkohus

    Immigratsiooni Apellatsiooniametid

    Immigratsioonikohtud

    Immigratsiooni Apellatsioonikohtud

    Maaküsimuste Vahekohus

    Õiguskomisjon

    Õigusabi Fond (Inglismaa ja Wales)

    Sotsiaalkindlustusameti Büroo

    Pensioni apellatsioonivahekohtud

    Heategevusasutuste Amet

    Ülemkohus (Inglismaa ja Wales)

    Transpordi Vahekohus

     Kaitseministeerium

     

    Meteoroloogiateenistus

    Kaitseväehangete Amet

     Walesi Seadusandlik Kogu

     

    Walesi Kõrghariduse Rahastamise Nõukogu

    Valitsuse Piirikomisjon Walesi jaoks

    Kuninglik Ajalooliste Mälestusmärkide Komisjon Walesis

    Hindade Vahekohtud (Wales)

    Walesi tervishoiuametid ja sihtasutused

    Walesi Rendikomiteed

    Walesi Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

     Riigikontroll

     Riiklik Investeeringute ja Laenude Amet

     Põhja-Iirimaa Assamblee Komisjon

     Põhja-Iirimaa Kohtuteenistus

     

    Koroneri Kohtud

    Maakonnakohtud

    Apellatsioonikohus ja Põhja-Iirimaa Ülemkohus

    Krooni Kohus

    Kohtutäiturite Büroo

    Õigusabi Fond

    Magistraatide Kohtud

    Pensionide Apellatsiooni Vahekohtud

     Põhja-Iirimaa Tööhõive ja Koolitusministeerium

     Põhja-Iirimaa Regionaalarengu Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Sotsiaalarengu Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Põllumajanduse ja Maaelu Arendamise Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Kultuuri-, Kunsti- ja Vaba Aja Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Haridusministeerium

     Põhja-Iirimaa Ettevõtlus-, Kaubandus-, ja Investeeringute Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Keskkonnaministeerium

     Põhja-Iirimaa Rahandus- ja Personaliministeerium

     Põhja-Iirimaa Tervise, Sotsiaalteenuste ja Avaliku Julgeoleku Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Kõrgema Hariduse, Jätkukoolituse ja Tööhõive Ministeerium

     Põhja-Iirimaa Peaministri ja Asepeaministri Büroo

     Põhja-Iirimaa Siseministeerium

     

    Valitsuse Õigusnõustaja Büroo

    Põhja-Iirimaa Prokuratuur

    Põhja-Iirimaa Kohtumeditsiiniamet

    Põhja-Iirimaa Valimisametniku Büroo

    Põhja-Iirimaa Politseiamet

    Põhja-Iirimaa Kriminaalhooldusamet

    Patoloogiateenistus

     Konkurentsiamet

     Statistikaamet

     

    Riikliku Tervishoiuameti Keskregister

    Parlamendi Haldus- ja Tervishoiuvoliniku Büroo Erivolinikud

     Asepeaministri Büroo

     

    Rendikomisjonid

     Avaliku Teenistuse Palgabüroo

     Postiameti Tasuline Postiteenus

     Salanõukogu

     Rahvastikuregister

     Kuninglik Vanade Käsikirjade Komisjon

     Kuninglik Haigla, Chelsea

     Kuninglik Rahapada

     Maaelu Rahastamise Amet

     Šotimaa Riigikontrolör

     Šotimaa Peaprokuratuur

     Šotimaa Rahvastikuregister

     Šotimaa Riiklik Pärimisteenistus

     Šotimaa Šoti registrid

     Šoti Büroo

     Šoti täidesaatvad teenistused

     Šotimaa Haridusamet

     

    Šotimaa riiklikud kunstimuuseumid

    Šotimaa Riiklik Raamatukogu

    Šotimaa riiklikud muuseumid

    Šotimaa Kõrgema Hariduse Rahastamise Nõukogu

     Šotimaa Arendamise Amet

     Šotimaa Ettevõtluse ja Elukestva Õppe Amet

     Šotimaa Finantsamet

     Šotimaa Tervishoiuamet

     

    Kohalikud tervishoiunõukogud

    Šotimaa Hooldustöötajate ja Ämmaemandate Nõukogu

    Šotimaa Meedikute Internatuurinõukogu

    Šotimaa riiklikud terviseteenistused ja sihtasutused

     Šotimaa Justiitsamet

     

    Kohtute Büroo

    Ülemkohus

    Sessioonikohus

    Tema Majesteedi Politseiinspektsioon

    Šotimaa Maaküsimuste Vahekohus

    Šotimaa Kriminaalhooldusnõukogu ja Kohalikud Komisjonid

    Pensionide Apellatsiooni Vahekohtud

    Šotimaa Maakohus

    Šotimaa Õiguskomisjon

    Šerifi kohtud

    Šotimaa Karistusregister

    Šotimaa Politseijõud

    Šotimaa Tuletõrjeteenistus ja Treeningubaas

    Šotimaa Politseikolledž

    Sotsiaalabi Voliniku Büroo

     Šotimaa Maaeluamet

     

    Väiketalude Komisjon

    Punahirvede Komisjon

    Rendikomisjon ja Komiteed

    Kuninglik Botaanikaaed, Edinburgh

    Šotimaa Ajalooliste Kultuurimälestiste Kuninglik Komisjon

    Šotimaa Kuninglik Kunstikomisjon

     Šotimaa Valitsuse Sekretariaat

     Šotimaa Seadusandlik Assamblee

     Šotimaa Rahvastikuregister

     Tema Majesteedi Varakamber

     Valitsuse Kommertsbüroo

     Walesi Büroo (Walesi Asjade Riigiministri Büroo)




    V LISA

    ARTIKLIS 7 NIMETATUD TOODETE LOETELU SEOSES LEPINGUTE SÕLMIMISEGA RIIGIKAITSE VALDKONNAS ( 31 )



    Peatükk 25:

    Sool, väävel, pinnas ja kivid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

    Peatükk 26:

    Metallimaagid, šlakk ja tuhk

    Peatükk 27:

    Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenid, mineraalmäärded,

    välja arvatud:

    ex27.10: spetsiaalkütused

    Peatükk 28:

    Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, muldmetallide radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised komponendid,

    välja arvatud:

    ex28.09: lõhkeained

    ex28.13: lõhkeained

    ex28.14: pisargaas

    ex28.28: lõhkeained

    ex28.32: lõhkeained

    ex28.39: lõhkeained

    ex28.50: mürgised tooted

    ex28.51: mürgised tooted

    ex28.54: lõhkeained

    Peatükk 29:

    Orgaanilised kemikaalid

    välja arvatud:

    ex29.03: lõhkeained

    ex29.04: lõhkeained

    ex29.07: lõhkeained

    ex29.08: lõhkeained

    ex29.11: lõhkeained

    ex29.12: lõhkeained

    ex29.13: mürgised tooted

    ex29.14: mürgised tooted

    ex29.15: mürgised tooted

    ex29.21: mürgised tooted

    ex29.22: mürgised tooted

    ex29.23: mürgised tooted

    ex29.26: lõhkeained

    ex29.27: mürgised tooted

    ex29.29: lõhkeained

    Peatükk 30:

    Ravimid

    Peatükk 31:

    Väetised

    Peatükk 32:

    Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täite- ja tihendusmaterjalid, tindid

    Peatükk 33:

    Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

    Peatükk 34:

    Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

    Peatükk 35:

    Valkained, liimid, ensüümid

    Peatükk 37:

    Foto- ja kinokaubad

    Peatükk 38:

    Mitmesugused keemiatooted,

    väljaarvatud:

    ex38.19: mürgised tooted

    Peatükk 39:

    Kunstvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, eelnevatest valmistatud tooted,

    väljaarvatud:

    ex39.03: lõhkeained

    Peatükk 40:

    Kummi, sünteeskummi, factice ja neist valmistatud tooted,

    väljaarvatud:

    ex40.11: kuulikindlad rehvid

    Peatükk 41:

    Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

    Peatükk 42:

    Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidikiust)

    Peatükk 43:

    Karusnahad, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 44:

    Puit ja puittooted; puidusüsi

    Peatükk 45:

    Kork ja korgist tooted

    Peatükk 46:

    Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised

    Peatükk 47:

    Paberi toorained

    Peatükk 48:

    Paber ja papp, pabermassist, paberist või papist tooted

    Peatükk 49:

    Raamatud, ajalehed, pildid jm, trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid

    Peatükk 65:

    Peakatted ja nende osad

    Peatükk 66:

    Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad, nende osad

    Peatükk 67:

    Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; tehislilled; juustest tooted

    Peatükk 68:

    Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist, jms materjalidest tooted

    Peatükk 69:

    Keraamikatooted

    Peatükk 70:

    Klaas ja klaastooted

    Peatükk 71:

    Pärlid, vääris-ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja neist valmistatud tooted, juveeltoodete imitatsioonid

    Peatükk 73:

    Raud ja teras ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 74:

    Vask ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 75:

    Nikkel ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 76:

    Alumiinium ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 77:

    Magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 78:

    Plii ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 79:

    Tsink ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 80:

    Tina ja sellest valmistatud tooted

    Peatükk 81:

    Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted

    Peatükk 82:

    Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid, nende osad

    välja arvatud:

    ex82.05: tööriistad

    ex82.07: tööriistad, osad

    Peatükk 83:

    Mitmesugused mitteväärismetallidest tooted

    Peatükk 84:

    Katlad, masinad ja mehhaanilised seadmed, nende osad,

    välja arvatud:

    ex84.06: mootorid

    ex84.08: muud mootorid

    ex84.45: masinad

    ex84.53: automaatse andmetöötluse seadmed

    ex84.55: rubriiki No 84.53 kuuluvad masinaosad

    ex84.59: tuumareaktorid

    Peatükk 85:

    Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad,

    välja arvatud:

    ex85.13: telekommunikatsiooniseadmed

    ex85.15: ülekandeaparatuur

    Peatükk 86:

    Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad, raudteede või trammiteede relsid ja seadmed, nende osad, igasugused liikluse signalisatsiooniseadmed (mitte elektri jõul töötavad),

    välja arvatud:

    ex86.02: elektrilised soomusvedurid

    ex86.03: muud soomusvedurid

    ex86.05: soomusvagunid

    ex86.06: remondivagunid

    ex86.07: vagunid

    Peatükk 87:

    Transpordivahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid, nende osad,

    välja arvatud:

    ex87.08: tankid ja muud soomukid

    ex87.01: traktorid

    ex87.02: sõjaväesõidukid

    ex87.03: hooldeveokid

    ex87.09: mootorrattad

    ex87.14: järelkärud

    Peatükk 89:

    Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid,

    välja arvatud:

    ex89.01A: sõjalaevad

    Peatükk 90:

    Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid, nende osad

    välja arvatud:

    ex90.05: binoklid

    ex90.13: mitmesugused instrumendid, laserid

    ex90.14: kaugusemõõtjad

    ex90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid

    ex90.11: mikroskoobid

    ex90.17: meditsiinilised instrumendid

    ex90.18: mehhaanilised raviseadmed

    ex90.19: ortopeedilised seadmed

    ex90.20: röntgenaparatuur

    Peatükk 91:

    Kellad ja nende osad

    Peatükk 92:

    Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, televisioonikaamerad ja helisalvestusseadmed ning heli ja pildi esitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed

    Peatükk 94:

    Mööbel ja mööblidetailid, voodipõhjad, madratsid, padjad jms topitud sisustuselemendid,

    välja arvatud:

    ex94.01A: lennukiistmed

    Peatükk 95:

    Modelleeritud ja tahutud materjalidest tooted

    Peatükk 96:

    Luuad, harjad, puudritupsud ja sõelad

    Peatükk 98:

    Mitmesugused valmistatud tooted




    VI LISA

    TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

    Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1. 

    a) “tehniline kirjeldus” tähendab riiklike ehitustöölepingute puhul peamiselt hankedokumentides sisalduvaid tehniliste ettekirjutuste kogumit, millega määratletakse materjali, toote või objekti parameetrid nii, et see võimaldaks materjali, toodet või objekti kirjeldada sellisel viisil, et ostja saaks hinnata selle sobivust hanke eesmärkidega. Nimetatud parameetrid võivad hõlmata nõudeid keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemele, konstruktsioonilisi nõudeid (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, samuti nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele, kaasa arvatud kvaliteedi tagamise menetlusi, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähistamisele ning tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Ühtlasi sisaldavad nimetatud parameetrid ehitise kujunduse ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida ostja on võimeline kirjeldama vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde, materjali või koostisosadega;

    b) “tehniline kirjeldus” tähendab asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks kvaliteeditaset, keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, nõudeid konstruktsioonile (kaasa arvatud ligipääsetavuse nõue puuetega inimestele), vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, toote kasutusele, turvalisusele või mõõtudele, sealhulgas toote kaubamärgile vastavuse nõudeid, terminoloogiat, sümboleid, katsetamist ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi;

    2. “standard” tähendab tunnustatud standardiseerimisasutuse poolt heaks kiidetud, korduvaks ja pidevaks rakendumiseks mõeldud tehnilist kirjeldust, millele vastavuses olemine pole kohustuslik ja mis kuulub ühte alljärgnevatest liikidest:

    rahvusvaheline standard : mõne rahvusvahelise standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

    Euroopa standard : mõne Euroopa standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard,

    siseriiklik standard : mõne siseriikliku standardiseerimisasutuse poolt vastu võetud ja avaldatud standard;

    3. “Euroopa tehniline tunnustus” tähendab positiivset hinnangut selle kohta, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode mingit ettenähtud otstarvet täitma, kuna vastab oma omadustelt ehitustöödele esitatud peamistele nõuetele ja ettenähtud kasutustingimustele. Euroopa tehnilise tunnustuse väljastab liikmeriigi poolt selleks määratud tunnustusasutus;

    4. “ühtne tehniline kirjeldus” tähendab tehnilist kirjeldust, mis on kehtestatud vastavalt liikmesriigi tunnustatud menetlusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

    5. “etalon”: iga ametlikesse standarditesse mittekuuluv toode, mille Euroopa standardiseerimisasutused on turu vajadustest lähtuvalt väljastanud.




    VII LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA TEADETES




    VII A LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIGIHANKELEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES

    TEADE OSTJAT TUTVUSTAVA EELTEATE AVALDAMISE KOHTA

    1.

    Ostja asukohariik

    2.

    Ostja nimi

    3.

    Ostjat tutvustava materjali Interneti-aadress (URL)

    4.

    CPV nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid

    EELTEADE

    1.

    Ostja ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole ostja) nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress. Teenuste ja ehitustööde hankelepingute puhul tuleb teatada ametkond või koht, näiteks sellekohane valitsuse Interneti-lehekülg, kust saab teavet töödega seonduvate üldise maksu, keskkonnakaitse ja tööohutuse alaste õigusaktide ning töötingimuste kohta kohas, kus lepingujärgseid töid tuleb teostada.

    2.

    Vajadusel tuleb ära märkida, et riiklik leping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

    3.

    Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb kirjeldada töö iseloomu, mahtu ja asukohta; kui kogu tellimus jagatakse eraldi osadeks, siis eraldi osade iseloomustused ja nende suhe kogu tellimusse; kui on kättesaadav, siis tööde maksumuse ligikaudne prognoos; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

    Asjade riigihankelepingute korral tarnitavate toodete laad ja kogus või väärtus; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

    Teenuste riigihankelepingute korral plaanitava riigihanke kogumaksumus igas II A lisas loetletud teenuseliigis; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid.

    4.

    Teenuste riigihankelepingute korral pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev teenuseliigi kaupa.

    5.

    Vajadusel näidata, kas tegemist on raamlepingu sõlmimisega.

    6.

    Vajadusel esitada muud teavet.

    7.

    Teate edastamise kuupäev või ostja tutvustust sisaldava eelteate avaldamise kohta käiva teate edastamise kuupäev.

    8.

    Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.

    HANKETEATED

    Avatud ja piiratud menetlused, konkureerivad dialoogid, läbirääkimistega menetlus

    1. Ostja nimi, aadress, telefoni ja faksi number, e-posti aadress.

    2. Vajaduse korral tuleb ära märkida, et riiklik hankeleping on suunatud erivajadustega inimeste tööhõivekeskustele või selle raames tehtavad tööd on suunatud erivajadustega inimeste tööhõiveprogrammidele.

    3. 

    a) Valitud pakkumismenetlus;

    b) vajadusel kiirmenetluse rakendamise põhjused (piiratud ja läbirääkimistega menetluse korral);

    c) vajadusel näidata, et tegemist on raamlepinguga;

    d) vajadusel näidata, et kasutatakse dünaamilist ostusüsteemi;

    e) vajadusel näidata, et kasutatakse elektroonilist oksjonit (avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse korral artikli 30 lõike 1 punktis a kirjeldatud olukorras).

    4. Lepingu vorm.

    5. Tööde teostamise, toodete tarnimise või teenuse osutamise koht.

    6. 

    a) Ehitustööde riigihankelepingud:

     tööde iseloom ja maht ning objekti üldiseloomustus. Eraldi tuleb ära märkida võimalike lisatööde vajadus ja juhul, kui see on teada, siis lisatööde esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv. Kui töö või leping on jagatud osadeks, siis erinevate osade mahud; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,

     kui töö hõlmab ka projekteerimist, siis töö või lepingu otstarvet selgitav teave,

     raamlepingu puhul raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tööde hinnanguline väärtus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

    b) Asjade riigihankelepingud:

     tarnitavate toodete iseloomustus, näidates eraldi ära, kas tooteid soovitakse osta, järelmaksuga osta, üürida, rentida või liisida või kasutada nende kombinatsiooni; nomenklatuuri viitenumber. Tarnitavate toodete kogus, näidates eraldi ära võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalike lepingu pikendamiste arv; nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid,

     regulaarsete teenuste osutamise lepingute või pikendatavate lepingute puhul näidata, juhul kui see on teada, edaspidiste asjade hankelepingute sõlmimise ajakava,

     raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud tarnete hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

    c) Teenuste riigihankelepingud:

     teenuse liik ja kirjeldus. Nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid. Osutatavate teenuste hulk. Eraldi tuleb välja tuua võimalikud lisahanked ja juhul, kui see on teada, siis lisahangete esialgne ajakava ja võimalik lepingu pikendamiste arv. Mingi perioodi jooksul uuendatavate lepingute korral näidata, juhul kui see on teada, järgnevate teenuste hankelepingute sõlmimise ajakava.

     Raamlepingu korral raamlepingu planeeritud kestus, kõigi raamlepinguga hõlmatud teenuste hinnanguline maksumus ja võimalikult täpselt raamlepingu raames teostatavate hangete maht ja sagedus.

     Märge selle kohta, kas mõni õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.

     Viide asjakohasele õigusnormile.

     Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad esitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

    7. Kui leping on jagatud osadeks, siis teave võimaluste kohta kandideerida ühele, mitmetele või kõikidele osadele.

    8. Ehitustööde/tarnete/teenuste osutamise tähtajad või ehitustööde/asjade/teenuste hankelepingu kehtivuse tähtaeg; võimalusel tööde, tarnete või teenuste osutamise algustähtajad.

    9. Võimalus või keeld alternatiivsete variantide pakkumiseks.

    10. Lepingule seatud võimalikud eritingimused.

    11. Avatud menetluse puhul:

    a) lisateavet ja lisadokumente väljastava teenistuse nimi, aadress, telefoni ja faksi number ning Interneti-aadress;

    b) vajadusel tähtaeg, mille jooksul lisateavet saab nõuda;

    c) vajadusel lisadokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused.

    12. 

    a) Dünaamilise ostusüsteemi kasutamise korral tähtaeg, mille jooksul pakkumisi või esialgseid pakkumisi on võimalik teha (avatud menetlus);

    b) hankes osalemise taotlemise tähtaeg (piiratud ja läbirääkimistega menetlus);

    c) aadress, kuhu need saata;

    d) keel või keeled, milles need tuleb koostada.

    13. Avatud menetluse korral:

    a) isikud, kes tohivad viibida pakkumiste avamise juures;

    b) pakkumiste avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

    14. Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

    15. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited asjakohastele õigusaktidele.

    16. Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.

    17. Valikukriteeriumid, mille alusel võidakse pakkujad välistada nende isiklikust seisukorrast lähtudes, ja vajalik teave, mille alusel on võimalik otsustada, et nad ei kuulu välistamist võimaldavate juhtumite alla. Valikukriteeriumid ja teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused. Võimalikud minimaalsed nõuded.

    18. Raamlepingu korral: selles osalevate pakkujate arv ja vajadusel soovitav pakkujate arvu ülempiir, raamlepingu kehtivusperioodi pikkus, lisades vajadusel põhjendused, kui kehtivusperiood on pikem kui neli aastat.

    19. Konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos teate hanketeate avaldamisega tuleb vajadusel teatavaks teha menetlus, mille käigus järk-järgult vähendatakse lahendusi, mida arutada, või pakkumisi, mille üle läbirääkimisi pidada.

    20. Piiratud menetluse, konkureeriva dialoogiga menetluse või läbirääkimistega menetluse korral koos hanketeate avaldamisega, kui kasutatakse võimalust pakkujate või läbirääkimispartnerite arvu piiramiseks, tuleb teada pakkujate arvu alampiiri ja vajadusel ka ülempiiri ning selliseid objektiivseid kriteeriume, mille alusel otsustatakse, milliseid pakkijad selle ülempiiri raames kaasata.

    21. Tähtaeg, mille jooksul pakkumised peavad jõusse jääma (avatud menetlus).

    22. Vajadusel ostja poolt juba välja valitud pakkujate nimed ja aadressid (läbirääkimistega menetlus).

    23. Artiklis 53 osundatud kriteeriumid, mida tuleb kasutada pakkumise võitja valikul: “madalaim hind” või “majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Majanduslikult kõige soodsama pakkumise kriteeriumid, samuti mainitakse nende kaalumise menetlust juhul, kui neid pole tehnilises kirjelduses mainitud või kui kasutatakse konkureeriva dialoogiga menetlust, siis kirjeldavas dokumendis.

    24. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.

    25. Kooskõlas VIII lisas toodud tehniliste kirjeldustega avaldatud eelteate avaldamise kuupäev(ad) või märge selle kohta, et sellist teadet pole avaldatud.

    26. Teate lähetuskuupäev.

    27. Märge selle kohta, kas hanke suhtes kohandatakse WTO lepingut.

    DÜNAAMILISE OSTUSÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE

    1.

    Ostja asukohariik.

    2.

    Ostja nimi ja e-posti aadress.

    3.

    Viide hanketeate avaldamise kohta dünaamilise ostusüsteemi menetluse alustamiseks.

    4.

    E-posti aadress, mille kaudu on kättesaadavad tehniline kirjeldus ja dünaamilise ostusüsteemi menetlusega seonduvad lisadokumendid.

    5.

    Hanke objekt: “CPV” nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid ja hankelepingu maht või kogused.

    6.

    Esialgsete pakkumiste tegemise tähtaeg.

    TEADE LEPINGU SÕLMIMISE KOHTA

    1.

    Ostja nimi ja aadress.

    2.

    Valitud pakkumismenetlus. Eelneva teate avaldamiseta läbirääkimistega menetluse korral põhjendus (artikkel 28).

    3.

    Ehitustöölepingute puhul: hanke olemus ja ulatus, töö üldiseloomustus.

    Asjade hankelepingute puhul: tarnitavate toodete olemus ja kogus, vajadusel tarnijaid eraldi välja tuues; nomenklatuuri viitenumbrid.

    Teenuste hankelepingute puhul: teenuseliik ja kirjeldus; nomenklatuuri viitenumber; hangitavate teenuste hulk.

    4.

    Lepingu sõlmimise kuupäev.

    5.

    Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

    6.

    Saadud pakkumiste arv.

    7.

    Teenuse osutaja nimi ja aadress.

    8.

    Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum).

    9.

    Eduka pakkumise maksumus või lepingu sõlmimisel arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine.

    10.

    Vajadusel lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

    11.

    Kuupäev, mil hanketeade avaldati kooskõlas VIII lisas toodud avaldamist puudutava tehnilise kirjeldusega.

    12.

    Teate lähetuskuupäev.

    13.

    Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.




    VII B LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA RIIKLIKE EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONITEADETES

    1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.

    a) Lepingu täitmise asukoht.

    b) Kontsessiooniobjekt; teenuseliik ja maht.

    c) Avalduste esitamise tähtaeg.

    d) Aadress, kuhu need tuleb saata.

    e) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.

    4. Kandidaatidele seatavad isiklikud, tehnilised ja rahalised tingimused.

    5. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

    6. Vajaduse korral väikseid maht töödest, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

    7. Teate lähetuskuupäev

    8. Proteste menetleva ja vajadusel vahendusmenetlust teostava asutuse nimi ja aadress. Protestide esitamise täpsed tähtajad või vajadusel sellekohast teavet väljastava asutuse nimi, aadress, telefoni number, faksi number ja e-posti aadress.




    VII C LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA NENDE KONTSESSIONÄÄRIDE EHITUSTÖÖLEPINGUTE SÕLMIMISE TEADETES, KES EI OLE OSTJAD

    1. 

    a) Lepingu täitmise asukoht.

    b) Teenuste liik ja ulatus, tööde üldiseloomustus.

    2. Tööde lõpetamise tähtaeg.

    3. Tehnilisi kirjeldusi ja lisadokumente väljastava asutuse nimi ja aadress.

    4. 

    a) Osalemisavalduste või pakkumiste vastuvõtmise lõpptähtaeg.

    b) Aadress, kuhu need tuleb saata.

    c) Keel(ed), milles need peavad olema kirjutatud.

    5. Nõutavad tagatised ja garantiid.

    6. Pakkujale seatavad majanduslikud ja tehnilised tingimused.

    7. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

    8. Teate lähetuskuupäev.




    VII D LISA

    TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA IDEEKONKURSSIDE TEADETES

    KONKURSITEATED

    1. Ostja ja lisadokumente väljastava asutuse nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress.

    2. Projekti kirjeldus.

    3. Konkursi tüüp: avatud või piiratud.

    4. Avatud konkursi korral: projektide esitamise tähtaeg.

    5. Piiratud konkursi korral:

    a) kavandatav osalejate arv.

    b) juba kutsutud osalejate nimed, kui need on teada.

    c) osalejate kutsumise kriteeriumid.

    d) osalemistaotluste esitamise tähtaeg.

    6. Vajadusel märge selle kohta, et osalejad peavad esindama teatud elukutset.

    7. Projektide hindamise kriteeriumid.

    8. Juba väljavalitud žüriiliikmete nimed.

    9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on ostjale siduv.

    10. Võimalike auhindade arv ja väärtus.

    11. Kõigile osalejatele makstav tasu, kui see on ette nähtud.

    12. Märge selle kohta, kas konkursi võitja või võitjatega sõlmitakse või ei sõlmita mingi leping.

    13. Teate lähetuskuupäev.

    KONKURSI TULEMUSTE AVALDAMISE TEADE

    1. Ostja nimi, aadress, faksi number ja e-posti aadress

    2. Projekti kirjeldus

    3. Osalejate arv

    4. Välismaiste osalejate arv

    5. Konkursi võitja(d)

    6. Auhinnad, kui need on olemas

    7. Viide konkursi korraldamise teatele

    8. Teate lähetuskuupäev




    VIII LISA

    AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

    1.   Teadete avaldamine

    a)

    ►M2  Ostjad peavad saatma artiklites 41, 42, 43 ja 63 osutatud teated Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud menetlusele komisjoni vastuvõetud rakenduseeskirjadega kehtestatud vormis. ◄ Artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus mainitud ostjat tutvustavad eelteated, mida kirjeldatakse punktis 2 b, peavad järgima sama vormi, nagu ka teated selliste avaldamiste kohta.

    b)

    Artiklites 35, 58, 64 ja 69 osundatud teated avaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo või ostja, kui tegemist on ostjat tutvustava eelteatega vastavalt artikli 35 lõike 1 esimesele lõigule.

    Lisaks võivad ostjad ostjat tutvustava teabe avaldada Internetis vastavalt punktile 2 b.

    c)

    Euroopa Ühenduste Ametlike Publikatsioonide Büroo edastab ostjale artikli 36 lõikes 8 osundatud kinnituse.

    2.   Täiendava ja lisateabe avaldamine

    a)

    Ostjatel soovitatakse avaldada tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid täielikult Internetis.

    b)

    Ostjat tutvustav teave võib sisaldada artikli 35 lõikes 1 osundatud eelteadet, teavet kehtivate pakkumiskutsete kohta, hangete ajakavasid, sõlmitud lepinguid, tühistatud menetlusi ja igasugust muud kasulikku üldteavet, näiteks kontaktaadressi, telefoni ja a faksi numbrit, postiaadressi ja e-posti aadressi.

    3.   Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja menetlus

    Teate elektroonilisel teel saatmise vorm ja kord on kättesaadavad Internetis aadressil “http://simap.eu.int”.




    IX LISA

    REGISTRID




    IX A ( 32 ) LISA

    EHITUSTÖÖDE RIIGIHANKELEPINGUD

    Äriregistrid ja vastavad deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

     Belgias “Registre du commerce”/“Handelsregister”;

    ▼M5

     Bulgaarias “Търговски регистър”;

    ▼B

     Taanis “Erhvervs-og Selskabsstyrelsen”;

     Saksamaal “Handelsregister” ja “Handwerksrolle”;

     Kreekas Linna- ja Maaplaneeringute, Keskkonna ja Riiklike Ehitustööde Ministeeriumi (YΠΕΧΩΔΕ) register “Mητρώο Εργοληπτικών Επιχειρήσεων” – MEEΠ

     Hispaanias “Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;

     Prantsusmaal “Registre du commerce et des sociétés” ja “Répertoire des métiers”;

     Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

     Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”;

     Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;

     Hollandis “Handelsregister”;

     Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

     Portugalis “Instituto dos Mercados de Obras Públicas e Particulares e do Imobiliário” (IMOPPI)(CAEOPP);

    ▼M5

     Rumeenias “Registrul Comerțului”;

    ▼B

     Soomes “Kaupparekisteri” / “Handelsregistret”;

     Rootsis “aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”;

     Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all.




    IX B LISA

    ASJADE RIIGIHANKELEPINGUD

    Kutse- ja äriregistrid ning asjakohased deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

     Belgias “Registre du commerce/Handelsregister”;

    ▼M5

     Bulgaarias “Търговски регистър”;

    ▼B

     Taanis “Erhvers-og Selskabsstyrelsen”;

     Saksamaal “Handelsregister” ja “Handwerksrolle”;

     Kreekas “Βιοτεχνικό ή Εμπορικό ή Βιομηχανικό Επιμελητήριο”;

     Hispaanias “Registro Mercantil” või registrisse kandmata eraisikute puhul tunnistus, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal;

     Prantsusmaal “Registre du commerce et des sociétés” ja “Répertoire des métiers”;

     Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

     Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato” ja “Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato”;

     Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;

     Hollandis “Handelsregister”;

     Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

     Portugalis “Registo Nacional das Pessoas Colectivas”;

    ▼M5

     Rumeenias “Registrul Comerțului”;

    ▼B

     Soomes “Kaupparekisteri” ja “Handelsregistret”;

     Rootsis “aktiebolags-, handels-eller föreningsregistren”;

     Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;




    IX C LISA

    TEENUSTE RIIGIHANKELEPINGUD

    Kutse- ja äriregistrid ning deklaratsioonid ja tunnistused erinevates liikmesriikides on järgmised:

     Belgias “Registre du commerce/Handelsregister” ja “Ordres professionels/Beroepsorden”;

    ▼M5

     Bulgaarias “Търговски регистър”;

    ▼B

     Taanis “Erhvervs- og Selskabsstyrelsen”;

     Saksamaal “Handelsregister”, “Handwerksrolle”, “Vereinsregister”, “Partnerschaftsregister” ja “Mitgliedsverzeichnisse de Berufskammern der Ländern”;

     Kreekas võidakse teenuse pakkujalt nõuda, et ta esitaks notariaalselt kinnitatud tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal; I A lisas osundatud teadusuuringutealaste teenuste osutamisel siseriiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel kasutatakse kutseregistrit “Mητρώο Μελετητών” ja “Μητρώο Γραφείων Μελετών”;

     Hispaanias “Registro Oficial de Empresas Clasificadas del Ministerio de Hacienda”;

     Prantsusmaal “Registre du commerce” ja “Répertoire des métiers”;

     Iirimaal võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri või ühingute registri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;

     Itaalias “Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato”, “Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato” või “Consiglio nazionale degli ordini professionali”;

     Luksemburgis “Registre aux firmes” ja “Rôle de la chambre des métiers”;

     Hollandis “Handelsregister”;

     Austrias “Firmenbuch”, “Gewerberegister”, “Mitgliederverzeichnisse der Landeskammern”;

     Portugalis “Registo nacional das Pessoas Colectivas”;

    ▼M5

     Rumeenias “Registrul Comerțului”;

    ▼B

     Soomes “Kaupparekisteri” ja “Handelsregistret”;

     Rootsis “aktiebolags-, handels- eller föreningsregistren”.

     Ühendkuningriigis võidakse pakkujalt nõuda, et ta esitaks äriregistri tunnistuse või, kui see pole asjakohane, siis tunnistuse, mis näitab, et antud isik on vande all tunnistanud, et ta tegutseb kõnealusel kutsealal, selles riigis, kus ta on registreeritud, määratud kohas ja kindla ärinime all;




    X LISA

    PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE NING IDEEKONKURSSIDE KAVADE JA PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED

    Pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmete puhul tuleb tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste kaudu tagada vähemalt, et:

    a) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide elektroonilised allkirjad vastaksid direktiivi 1999/93/EÜ kohaselt sätestatud siseriiklike õigusnormide nõudele;

    b) pakkumiste, osalemistaotluste ning ideekonkursside plaanide ja projektide kättesaamise täpse aja ja kuupäeva saab kindlaks määrata;

    c) on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et enne kehtestatud tähtaega pole kellelgi ligipääsu vastavalt eelpool loetletud nõuetele edastatud andmetele;

    d) kui nimetaud ligipääsukeeldu rikutakse, siis on võimalik mõistliku kindlusega tagada, et rikkumine on selgelt tuvastatav;

    e) ainult volitatud isikutel on võimalik määrata ja muuta saabunud andmete avamise kuupäeva;

    f) pakkumiste menetlemise või konkursi erinevatel etappidel võib andmetele või osale andmetest ligi pääseda vaid volitatud isikute üheaegse tegevuse tulemusena;

    g) volitatud isikute üheaegne tegevus peab võimaldama andmetele ligipääsu alles pärast ettenähtud kuupäeva;

    h) eelpool esitatud nõuetega kooskõlas saabunud ja avatud andmed jäävad kättesaadavaks ainult selleks volitatud isikutele.




    XI LISA

    ÜLEMINEKU- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD (Artikkel 80)



    Direktiivid

    Ülemineku- ja kohaldamistähtajad

    92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1)

    Austria, Soome, Rootsi (1)

    1. juuli 1993.

    1. jaanuar 1995.

    93/36/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1)

    Austria, Soome, Rootsi (1)

    13. juuni 1994.

    1. jaanuar 1995.

    93/37/EMÜ (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54)

    direktiivide konsolideerimine:

     

    —  71/305/EMÜ (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5):

     

    —  EÜ 6 liikmesriiki

    30. juuli 1972

    —  DK, IRL, UK

    1. jaanuar 1973

    —  Kreeka

    1. jaanuar 1981

    —  Hispaania, Portugal

    1. jaanuar 1986

    —  Austria, Soome, Rootsi (1)

    1. jaanuar 1995

    —  89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1):

     

    —  EÜ 9 liikmesriiki

    19. juuli 1990

    —  Kreeka, Hispaania, Portugal

    1. märts 1992

    —  Austria, Soome, Rootsi (1)

    1. jaanuar 1995

    97/52/EÜ (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1)

    13. oktoober 1998

    (1)   EMP: 1. jaanuar 1994.




    XII LISA

    KORRELATSIOONITABEL ( 33 )



    Käesolev direktiiv

    Direktiiv 93/37/EMÜ

    Direktiiv 93/36/EMÜ

    Direktiiv 92/50/EMÜ

    Muud õigusaktid

     

    Artikkel 1, lõige 1

    Artikkel 1, esimene rida, parandatud

    Artikkel 1, esimene rida, parandatud

    Artikkel 1, esimene rida, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt a

    Artikkel 1, punkt a, lause esimene osa

    Artikkel 1, punkt a, esimese lause esimene ja viimane osa

    Artikkel 1, punkt a

     

    muudetud

    Artikkel 1, lõige 2, punkt b

    Artikkel 1, punkt a ja punkt c, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt c, esimene lõik

    Artikkel 1, punkt a, esimese lause teine osa ja teine lause, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt c, teine lõik

    Artikkel 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt d, esimene lõik

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 2, punkt d, teine lõik

    Artikkel 2, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 2, punkt d, kolmas lõik

    16. põhjendus parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 3

    Artikkel 1, punkt d

     
     

    Artikkel 1, lõige 4

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 5

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 6

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 7

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 8, esimene lõik

    Artikkel 1, punkt c, esimene lause parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 8, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 8, kolmas lõik

    Artikkel 1, punkt h

    Artikkel 1, punkt c

    Artikkel 1, punkt c, teine lause

     

    muudetud

    Artikkel 1, lõige 9

    Artikkel 1, punkt b, parandatud

    Artikkel 1 punkt b, parandatud

    Artikkel 1, punkt b, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 10

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 11, esimene lõik

    Artikkel 1, punkt e, parandatud

    Artikkel 1, punkt d, parandatud

    Artikkel 1, punkt d, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 11, teine lõik

    Artikkel 1, punkt f, parandatud

    Artikkel 1, punkt e, parandatud

    Artikkel 1, punkt e, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 11, kolmas lõik

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 11, neljas lõik

    Artikkel 1, punkt g, parandatud

    Artikkel 1, punkt f, parandatud

    Artikkel 1, punkt f, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 11, viies lõik

    Artikkel 1, punkt g, parandatud

     
     

    Artikkel 1, lõige 12

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 13

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 14

     

    uus

    Artikkel 1, lõige 15

     

    uus

    Artikkel 2

    Artikkel 6, lõige 6

    Artikkel 5, lõige 7

    Artikkel 3, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 3

    Artikkel 2, lõige 2

     
     

    Artikkel 4, lõige 1

    uus

    uus

    Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud

     
     

    Artikkel 4, lõige 2

    Artikkel 21 parandatud

    Artikkel 18 parandatud

    Artikkel 26, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 5

    Artikkel 33a parandatud

    Artikkel 28 parandatud

    Artikkel 38a parandatud

     
     

    Artikkel 6

    Artikkel 15, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 7, punktid a ja b

    Artikkel 5, lõige 1, punkt a, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 7, punkt c

    Artikkel 6, lõige 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 8

    Artikkel 2 ja Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud

    Artikkel 3, lõige 3 ja Artikkel 7, lõige 1, punkt a, parandatud

     
     

    Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

    Artikkel 5, lõige 5

    Artikkel 7, lõige 2 ja 7

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 1, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 9, lõige 2

    Artikkel 5, lõige 1, punkt b

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 3

    Artikkel 6, lõige 4

    Artikkel 5, lõige 6

    Artikkel 7, lõige 3, teine osalause

     
     

    Artikkel 9, lõige 4

    Artikkel 6, lõige 5, parandatud

     
     
     
     

    Artikkel9, lõige 5, punkt a

    Artikkel 6, lõige 3, parandatud

    Artikkel 7, lõige 4, kolmas lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 9, lõige 5, punkt b

    Artikkel 5, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 6

    Artikkel 5, lõige 2

     
     

    Artikkel 9, lõige 7

    Artikkel 5, lõige 3

    Artikkel 7, lõige 6

     
     

    Artikkel 9, lõige 8, punkt a

    Artikkel 7, lõige 4,

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 8, punkt b

    Artikkel 7, lõige 5,

     

    muudetud

    Artikkel 9, lõige 9

     

    uus

    Artikkel 10

    uus

    Artikkel 3 parandatud

    Artikkel 4, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 11

     

    uus

    Artikkel 12

    Artikkel 4, punkt a

    Artikkel 2, punkt a

    Artikkel 1, punkt a ii

     

    muudetud

    Artikkel 13

     

    uus

    Artikkel 14

    Artikkel 4, punkt b

    Artikkel 2, lõige 1, punkt b

    Artikkel 4, lõige 2

     
     

    Artikkel 15, punkt a

    Artikkel 5, punkt a parandatud

    Artikkel 4, punkt a parandatud

    Artikkel 5, punkt a parandatud

     
     

    Artikkel 15, punktid b ja c

    Artikkel 5, punktid b ja c

    Artikkel 4, punktid b ja c

    Artikkel 5, punktid b ja c

     
     

    Artikkel16

    Artikkel 1, punkt a, iii- ix, parandatud

     
     

    Artikkel 17

     

    uus

    Artikkel 18

    Artikkel 6

     

    muudetud

    Artikkel 19

     

    uus

    Artikkel 20

    Artikkel 8

     
     

    Artikkel 21

     
     

    Artikkel 9

     
     

    Artikkel 22

    Artikkel 10

     
     

    Artikkel 23

    Artikkel 10

    Artikkel 8

    Artikkel 14

     

    muudetud

    Artikkel 24, lõiked 1 - 4, esimene lõik

    Artikkel 19

    Artikkel 16, lõige 1,

    Artikkel 24, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 24, lõige 4, teine lõik

    Artikkel 16, lõige 2, parandatud

    Artikkel 24, lõige 2, parandatud

     
     

    Artikkel 25, esimene lõik

    Artikkel 20, esimene lõik

    Artikkel 17, esimene lõik

    Artikkel 25, esimene lõik

     

    muudetud

    Artikkel 25, teine lõik

    Artikkel 20, teine lõik

    Artikkel 17, teine lõik

    Artikkel 25, teine lõik

     
     

    Artikkel 26

     

    uus

    Artikkel 27, esimene lõik

    Artikkel 23, lõige 1

    Artikkel 28, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 27, teine ja kolmas lõik

    Artikkel 23, lõige 2

    Artikkel 28, lõige 2

     
     

    Artikkel 28, esimene lõik

    Artikkel 7, lõige 1 parandatud

    Artikkel 6, lõige 1 parandatud

    Artikkel 11, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 28, teine lõik

    Artikkel 7, lõige 4

    Artikkel 6, lõige 4

    Artikkel 11, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 29

     

    uus

    Artikkel 30, lõige 1, punkt a

    Artikkel 7, lõige 2, punkt a

    Artikkel 6, lõige 2

    Artikkel 11, lõige 2, punkt a

     
     

    Artikkel 30, lõige 1, punkt b

    Artikkel 7, lõige 2, punkt c

    uus

    Artikkel 11, lõige 2, punkt b

     
     

    Artikkel 30, lõige 1, punkt c

     

    Artikkel 11, lõige 2, punkt c

     
     

    Artikkel 30, lõige 1, punkt d

    Artikkel 7, lõige 2, punkt b

     
     

    Artikkel 30, lõiked 2, 3 ja 4

     

    uus

    Artikkel 31, punkt 1, punkt a

    Artikkel 7, lõige 3 punkt a

    Artikkel 6, lõige 3, punkt a

    Artikkel 11, lõige 3, punkt a

     
     

    Artikkel 31, punkt 1, punkt b

    Artikkel 7, lõige 3, punkt b

    Artikkel 6, lõige 3, punkt c

    Artikkel 11, lõige 3, punkt b

     
     

    Artikkel 31, punkt 1, punkt c

    Artikkel 7, lõige 3, punkt c

    Artikkel 6, lõige 3, punkt d

    Artikkel 11, lõige 3, punkt d

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt a

    Artikkel 6, lõige 3, punkt b

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt b

    Artikkel 6, lõige 3, punkt e

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt c

    uus

     
     

    Artikkel 31, punkt 2, punkt d

    uus

     
     

    Artikkel 31, punkt 3

    Artikkel 11, lõige 3, punkt c

     
     

    Artikkel 31, punkt 4, punkt a

    Artikkel 7, lõige 3, punkt d

    Artikkel 11, lõige 3, punkt e

     
     

    Artikkel 31, punkt 4, punkt b

    Artikkel 7, lõige 3, punkt e

    Artikkel 11, lõige 3, punkt f

     
     

    Artikkel 32

     

    uus

    Artikkel 33

     

    uus

    Artikkel 34, esimene ja teine lõik

    Artikkel 9, esimene ja teine lõik

     
     

    Artikkel 34, kolmas lõik

    Artikkel 9, kolmas lõik

     
     
     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, esimene lõik

    Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik

     
     

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt a, teine lõik

    Artikkel 9, lõige 1, teine lõik, esimene lause

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt b

    Artikkel 15, lõige 1

     
     

    Artikkel 35, lõige 1, esimene lõik, punkt c

    Artikkel 11, lõige 1

     
     

    Artikkel 35, lõige 1, teine lõik

    Artikkel 9, lõige 5, teine lõik

    Artikkel 17, lõige 2, teine lõik

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, kolmas lõik

    Artikkel 11, lõige 7, teine lõik

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 1, neljas, viies ja kuues lõik

     

    uus

    Artikkel 35, lõige 2

    Artikkel 11, lõige 2

    Artikkel 9, lõige 2

    Artikkel 15, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 3

     

    uus

    Artikkel 35, lõige 4, esimene lõik

    Artikkel 11, lõige 5, esimene lause

    Artikkel 9, lõige 3, esimene lause

    Artikkel 16, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 35, lõige 4, teine ja kolmas lõik

     

    uus

    Artikkel 35, lõige 4, neljas lõik

     
     

    Artikkel 16, lõiked 3 ja 4

     
     

    Artikkel 35, lõige 4, viies lõik

    Artikkel 11, lõige 5, teine lause

    Artikkel 9, lõige 3, teine lause

    Artikkel 16, lõige 5

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 1

    Artikkel 11, lõige 6, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 9, lõige 4, esimene lause, parandatud

    Artikkel 17, lõige 1, esimene lause, parandatud

     
     

    Artikkel 36, lõige 2, esimene lõik

    Artikkel 11, lõige 7, esimene lause

    Artikkel 9, lõige 5, esimene lõik

    Artikkel 17, lõige 2, esimene lõik

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 2, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 36, lõige 3

    Artikkel 11, lõige 10

    Artikkel 9, lõige 8

    Artikkel 17, lõige 5

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 4

    Artikkel 11, lõige 8 ja 13

    Artikkel 9, lõige 6 ja 11

    Artikkel 17, lõige 4 ja 8

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 5

    Artikkel 11, lõige 11, parandatud

    Artikkel 9, lõige 9, parandatud

    Artikkel 17, lõige 6, parandatud

     
     

    Artikkel 36, lõige 6

    Artikkel 11, lõige 13, teine lause

    Artikkel 9, lõige 11, teine lause

    Artikkel 17, lõige 8, teine lause

     

    muudetud

    Artikkel 36, lõige 7, esimene lõik

    Artikkel 11, lõige 12

    Artikkel 9, lõige 10

    Artikkel 17, lõige 7

     
     

    Artikkel 36, lõige 7, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 37

    Artikkel 17

    Artikkel 13

    Artikkel 21

     

    muudetud

    Artikkel 38, lõige 1

     

    uus

    Artikkel 38, lõige 2

    Artikkel 12, lõige 2, parandatud

    Artikkel 10, lõige 1, parandatud

    Artikkel 18, lõige 1, parandatud

     
     

    Artikkel 38, lõige 3

    Artikkel 13, lõige 1 ja 3, parandatud

    Artikkel 11, lõige 1 ja 3, parandatud

    Artikkel 19, lõige 1 ja 3, parandatud

     

    muudetud

    Artikkel 38, lõige 4

    Artikkel 12, lõige 2 ja Artikkel 13, lõige 4, parandatud

    Artikkel 10, lõige 1a ja Artikkel 11, lõige 3a, parandatud

    Artikkel 18, lõige 2 ja Artikkel 19, lõige 4, parandatud

     
     

    Artikkel 38, lõige 5 ja 6

     

    uus

    Artikkel 38, lõige 7

    Artikkel 12, lõige 5

    Artikkel 10, lõige 4

    Artikkel 18, lõige 5

     

    muudetud

    Artikkel 38, lõige 8

    Artikkel 14, lõige 1

    Artikkel 12, lõige 1

    Artikkel 20, lõige 1

     

    muudetud

    Artikkel 39

    Artikkel 12, lõige 3 ja 4, Artikkel 13, lõige 6, ja Artikkel 14, lõige 2 parandatud

    Artikkel 10, lõige 2 ja 3, Artikkel 11, lõige 5, ja Artikkel12, lõige 2 parandatud

    Artikkel 18, lõige 3 ja 4, Artikkel 19, lõige 6 ja Artikkel 20, lõige 2 parandatud

     
     

    Artikkel 40

    Artikkel 13, lõige 2, ja Artikkel 14, lõige 3

    Artikkel 11, lõige 2, ja Artikkel 12, lõige 3

    Artikkel 19, lõige 2, ja Artikkel 20, lõige 3

     

    muudetud

    Artikkel 41, lõige1

    Artikkel 8, lõige 2, esimene lause, parandatud

    Artikkel 7, lõige 2, esimene lause, parandatud

    Artikkel 12, lõige 2, esimene lause, parandatud

     
     

    Artikkel 41, lõige2

    Artikkel 8, lõige 1, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 12, lõige 1, esimene lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 41, lõige 3

    Artikkel 8, lõige 1, teine lõik, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, teine lõik, parandatud

    Artikkel 12, lõige 1, teine lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 8, lõige 2, viimane lause

    Artikkel 7, lõige 2, viimane lause

    Artikkel 12, lõige 2, viimane lause

     

    kustutatud

    Artikkel 42, lõige 1, 3 ja 6

    Artikkel 13, lõige 5, ja Artikkel 18, lõige 2

    Artikkel 11, lõige 4, ja Artikkel 15, lõige 3

    Artikkel 19, lõige 5, ja Artikkel 23, lõige 2

     

    muudetud

    Artikkel 42,lõige 2, 4 ja 5

     

    uus

    Artikkel 43

    Artikkel 8, lõige 3

    Artikkel 7, lõige 3

    Artikkel 12, lõige 3

     

    muudetud

    Artikkel 44, lõige 1

    Artikkel 18, lõige 1 parandatud

    Artikkel 15, lõige 1 parandatud

    Artikkel 23, lõige 1 parandatud

     

    muudetud

    Artikkel 44, lõige 2

     

    uus

    Artikkel 44, lõige 3

    Artikkel 22

    Artikkel 23, lõige 3

    Artikkel 32, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 44, lõige 4

     

    uus

    Artikkel 45, lõige 1

     

    uus

    Artikkel 45, lõige 2, esimene lõik

    Artikkel 24, esimene lõik, parandatud

    Artikkel 20, lõige 1, parandatud

    Artikkel 29, esimene lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 45, lõige 2, teine lõik

     

    uus

    Artikkel 45, lõige 3

    Artikkel 24, teine ja kolmas lõik, parandatud

    Artikkel 20, lõige 2 ja 3 parandatud

    Artikkel 29, teine ja kolmas lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 45, lõige 4

    Artikkel 24, neljas lõik

    Artikkel 20, lõige 4

    Artikkel 29, neljas lõik

     

    muudetud

    Artikkel 46, esimene lõik

    Artikkel 25, esimene lause muudetud

    Artikkel 21, lõige 1 ja lõige 2, esimene lause, parandatud

    Artikkel 30, lõige 1 ja 3, esimene lause, parandatud

     
     

    Artikkel 46, teine lõik

    Artikkel 30, lõige 2

     
     

    Artikkel 47, lõige 1, punktid a ja b

    Artikkel 26, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

    Artikkel 22, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

    Artikkel 31, lõige 1, punktid a ja b, parandatud

     
     

    Artikkel 47, lõige 1, punkt c

    Artikkel 26, lõige 1, punkt c

    Artikkel 22, lõige 1, punkt c

    Artikkel 31, lõige 1, punkt c

     

    muudetud

    Artikkel 47, lõige 2 ja 3

     

    uus

    Artikkel 47, lõige 4 ja 5

    Artikkel 26, lõige 2 ja 3, parandatud

    Artikkel 22, lõige 2 ja 3, parandatud

    Artikkel 31, lõige 2 ja 3, parandatud

     

    muudetud

    Artikkel 48, lõige 1 ja lõige 2, punktid a - e ja g - j

    Artikkel 27, lõige 1, parandatud

    Artikkel 23, lõige 1, parandatud

    Artikkel 32, lõige 2, parandatud

     
     

    Artikkel 48, lõige 2, punkt f

     

     

    uus

    Artikkel 48, lõige 3 ja 4

     

    uus

    Artikkel 48, lõige 5

    uus

    uus

    Artikkel 32, lõige 1, parandatud

     
     

    Artikkel 48, lõige 6

    Artikkel 27, lõige 2

    Artikkel 23, lõige 2

    Artikkel 32, lõige 3

     
     

    Artikkel 49

    uus

    uus

    Artikkel 33

     

    muudetud

    Artikkel 50

     

    uus

    Artikkel 51

    Artikkel 28

    Artikkel 24

    Artikkel 34

     
     

    Artikkel 52

    Artikkel 29

    Artikkel 25

    Artikkel 35

     

    muudetud

    Artikkel 53, lõige 1

    Artikkel 30, lõige 1 parandatud

    Artikkel 26, lõige 1 parandatud

    Artikkel 36, lõige 1 parandatud

     
     

    Artikkel 53, lõige 2

    Artikkel 30, lõige 2

    Artikkel 26, lõige 2

    Artikkel 36, lõige2

     

    muudetud

    Artikkel 30, lõige 3

     

    kustutatud

    Artikkel 54

     

    uus

    Artikkel 55

    Artikkel 30, lõige 4, esimene ja teine lõik

    Artikkel 27, esimene ja teine lõik

    Artikkel 37, esimene ja teine lõik

     

    muudetud

    Artikkel 30, lõige 4, kolmas lõik

    Artikkel 27, kolmas lõik

    Artikkel 37, kolmas lõik

     

    kustutatud

    Artikkel 30, lõige 4, neljas lõik

     

    kustutatud

    Artikkel 31

     

    kustutatud

    Artikkel 32

     

    Kustutatud

    Artikkel 56

    Artikkel 3, lõige 1, parandatud

     
     
     
     

    Artikkel 57

     
     
     

    uus

    Artikkel 58

    Artikkel 11 lõige 3, lõiked 6 - 11 ja lõige 13

     
     
     

    muudetud

    Artikkel 59

    Artikkel 15

     
     

    Artikkel 60

    Artikkel 3, lõige 2

     
     

    Artikkel 61

    uus

     
     

    Artikkel 62

    Artikkel 3, lõige 3

     
     
     
     

    Artikkel 63

    Artikkel 3, lõige 4

     
     
     

    muudetud

    Artikkel 64

    Artikkel 11, lõige 4, lõige 6, esimene lõik, lõige 7, esimene lõik, ja lõige 9

     

    muudetud

    Artikkel 65

    Artikkel 16

     
     
     
     

    Artikkel 66

    Artikkel 13, lõige 3 ja 4

     
     

    Artikkel 67, lõige 1

    Artikkel 13, lõige 1, esimene lõik ja lõige 2, esimene lõik

     
     

    Artikkel 67, lõige 2

     
     

    Artikkel 13, lõige 1, taanded 1 - 3 ja lõige 2, taanded 1 - 3

     

    muudetud

    Artikkel 68

    Uus

     
     

    Artikkel 69, lõige 1

    Artikkel 15, lõige 3

     
     

    Artikkel 69, lõige 2, esimene lõik

    Artikkel 16, lõige 1 ja lõige 2, teine taane

     

    muudetud

    Artikkel 69, lõige 2, teine lõik ja lõige 3

    uus

     
     

    Artikkel 70

    Artikkel 17, lõige 1, lõige 2, esimene ja kolmas lõik, lõiked 3 - 6 ja lõige 8

     

    muudetud

    Artikkel 71

    uus

     
     

    Artikkel 72

    Artikkel 13, lõige 5

     
     

    Artikkel 73

    Artikkel 13, lõige 6, esimene lõik

     
     

    Artikkel 74

    Artikkel 13, lõige 6, teine lõik

     

    muudetud

     

    Artikkel 33

    Artikkel 30

    Artikkel 38

     

    kustutatud

    Artikkel 75

    Artikkel 34, lõige 1, parandatud

    Artikkel 31, lõige 1, parandatud

    Artikkel 39, lõige 1, parandatud

     
     

    Artikkel 76

    Artikkel 34, lõige 2

    Artikkel 31, lõige 2

    Artikkel 39, lõige 2

     

    muudetud

     
     
     

    Artikkel 39, lõige 2, punkt d, teine lõik

     

    kustutatud

    Artikkel 77, lõige 1

    Artikkel 32, lõige 1

    Artikkel 40, lõige 1

     
     

    Artikkel 77, lõige 2

    Artikkel 35, lõige 3

    Artikkel 32, lõige 2

    Artikkel 40, lõige 3

     

    muudetud

    Artikkel 40, lõige 2

     

    kustutatud

    Artikkel 77, lõige 3

    Artikkel 32, lõige 3

    Artikkel 40, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 78, lõige 1 ja 2

     
     
     
     

    uus

    Artikkel 78, lõige 3 ja 4

    Artikkel 6, lõige 2, punkt a,

    Artikkel 5, lõige 1, punkt d

    Artikkel 7, lõige 1, punkt

     

    muudetud

    Artikkel 79, punkt a

    Artikkel 6, lõige 1, punkt b, parandatud

    Artikkel 5, lõige 1, punkt c, teine lõik, parandatud

    Artikkel 7, lõige 1, punkt b, teine lõik, parandatud

     
     

    Artikkel 79, punkt b

    Artikkel 35, lõige 2

    Artikkel 16, lõige 4

     

    muudetud

    Artikkel 79, punkt c

     

    uus

    Artikkel 79, punkt d

    Artikkel 35, lõige1, parandatud

     
     

    Artikkel 79, punkt e

     

    Artikkel 29, lõige 3, parandatud

     
     

    Artikkel 79, punkt f

    Artikkel 35, lõige 2 parandatud

     

    uus

    Artikkel 79, punkt g

     
     

    Artikkel 79, punktid h ja i

     

    uus

    Artikkel 80

     
     
     
     
     

    Artikkel 81

     
     
     
     
     

    Artikkel 82

     
     
     
     
     

    Artikkel 83

     
     
     
     
     

    Artikkel 84

     
     
     
     
     

    Lisa I

    Lisa II

     
     
     

    muudetud

    Lisad IIA ja IIB

    Lisad IA ja IB

     

    muudetud

    Lisa III

    Lisa I

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    Parandatud

    Lisa IV

    Lisa I

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    Parandatud

    Lisa V

    Lisa II

     

    muudetud

    Lisa VI

    Lisa III

    Lisa III

    Lisa II

     

    muudetud

    Lisa VII A, B, C ja D

    Lisad IV, V ja VI

    Lisa IV

    Lisad III ja IV

     

    muudetud

    Lisa VIII

     

    uus

    Lisa IX

     
     
     
     

    parandatud

    Lisa IX A

    Artikkel 21, lõige 2

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    parandatud

    Lisa IX B

    Artikkel 30, lõige 3

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    parandatud

    Lisa IX C

    Artikkel 25, parandatud

    Austria, Soome ja Rootsi ühinemislepingud

    parandatud

    Lisa X

     
     
     
     

    uus

    Lisa XI

     
     
     
     

    uus

    Lisa XII

     
     
     
     

    uus



    ( 1 ) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 11, ja EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 210.

    ( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 7.

    ( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

    ( 4 ) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2002. aasta arvamus (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 62), nõukogu 20. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (EÜT C 147 E, 24.6.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 2003. aasta seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.

    ( 5 ) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

    ( 6 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

    ( 7 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ.

    ( 8 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

    ( 9 ) ELT L 137, 30.4.2004, lk 1.

    ( 10 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

    ( 11 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

    ( 12 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

    ( 13 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

    ( 14 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

    ( 15 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

    ( 16 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

    ( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

    ( 18 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    ( 19 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

    ( 20 ) EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

    ( 21 ) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

    ( 22 ) EÜT L 358, 31.12.1998, lk 2.

    ( 23 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

    ( 24 ) EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

    ( 25 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

    ( 26 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ.

    ( 27 ) Juhul, kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri.

    ( 28 ) Juhul, kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri

    ( 29 ) Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri.

    ( 30 ) Käesoleva direktiivi tähenduses on “keskvalitsusasutused” käesolevas lisas loetletud asutused ning nende õigusjärglased, kui riiklikul tasandil on tehtud vastavaid parandusi ja muudatusi.

    ( 31 ) Ainus käesoleva direktiivi seisukohalt siduv tekst on see, mis sisaldub I lisa lepingu punktis 3.

    ( 32 ) Artikli 46 tähenduses on “kutse- ja äriregistrid” käesolevas lisas loetletud asutused ja kui siseriiklikul tasemel on tehtud muudatusi, siis asutused, millega siinloetletud on asendatud.

    ( 33 ) “Parandatud” (adapted) tähendab, et muudeti teksti sõnastust, nii et kehtetuks tunnistatud direktiivide mõte jäi samaks. Sõnaga “muudetud” (amended) tähistatakse muudatusi kehtetuks tunnistatud direktiivide sätete tähenduses. See termin esineb viimases tulbas juhtudel, kui muudatus seondub kõigi kolme kehtetuks tunnistatud direktiiviga. Kui muudatus puudutab ainult ühte neist direktiividest, siis asub sõna “muudetud” kõnealuse direktiivi tulbas.

    Top