2004L0017 — ET — 01.01.2009 — 007.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (EÜT L 134, 30.4.2004, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1874/2004, 28. oktoober 2004,	L 326	17	29.10.2004
►M2	KOMISJONI DIREKTIIV 2005/51/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 2005,	L 257	127	1.10.2005
M3	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005,	L 333	28	20.12.2005
M4	NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/97/EÜ, 20. november 2006,	L 363	107	20.12.2006
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2007, 4. detsember 2007,	L 317	34	5.12.2007
►M6	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 213/2008, 28. november 2007,	L 74	1	15.3.2008
►M7	KOMISJONI OTSUS, 9. detsember 2008,	L 349	1	24.12.2008

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/17/EÜ,

31. märts 2004,

millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused

SISUKORD
I JAOTIS	Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted
I peatükk	Põhitingimused
Artikkel 1	Mõisted
II peatükk	Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine
1. jagu	Subjektid
Artikkel 2	Ostjad
2. jagu	Tegevused
Artikkel 3	Gaas, soojusenergia ja elektrienergia
Artikkel 4	Vesi
Artikkel 5	Transporditeenused
Artikkel 6	Postiteenused
Artikkel 7	Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad
Artikkel 8	Ostjate loendid
Artikkel 9	Mitut tegevust hõlmavad lepingud
III peatükk	Üldpõhimõtted
Artikkel 10	Lepingute sõlmimise põhimõtted
II JAOTIS	Lepingute puhul kehtivad eeskirjad
I peatükk	Üldsätted
Artikkel 11	Ettevõtjad
Artikkel 12	Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused
Artikkel 13	Konfidentsiaalsus
Artikkel 14	Raamlepingud
Artikkel 15	Dünaamilised hankesüsteemid
II peatükk	Künnised ja kõrvaldamissätted
1. jagu	Künnised
Artikkel 16	Lepingukünnised
Artikkel 17	Meetodid lepingute, raamkokkulepete ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks
2. jagu	Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud
1. alajagu
Artikkel 18	Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele
2. alajagu	Kõigi ostjate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid
Artikkel 19	Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele
Artikkel 20	Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandal maal
Artikkel 21	Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid
Artikkel 22	Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud
Artikkel 23	Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava ostjaga sõlmitavad lepingud
3. alajagu	Kõigile ostjaile, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid
Artikkel 24	Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta
Artikkel 25	Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud
4. alajagu	Ainult teatavatele ostjatele kohaldatavad erandid
Artikkel 26	Lepingud, mis teatavad ostjad sõlmivad vee hankimiseks ja energia või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks
5. alajagu	Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted tellivate keskorganite kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes
Artikkel 27	Erikorra alusel sõlmitavad lepingud
Artikkel 28	Reserveeritud lepingud
Artikkel 29	Tellivate keskorganite sõlmitavad lepingud ja raamlepingud
Artikkel 30	Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus
III peatükk	Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad
Artikkel 31	XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud
Artikkel 32	XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud
Artikkel 33	Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta
IV peatükk	Konkreetsed reeglid spetsifikatsioonide ja lepingudokumentide kohta
Artikkel 34	Tehnilised kirjeldused
Artikkel 35	Tehniliste kirjelduste edastamine
Artikkel 36	Variandid
Artikkel 37	Allhanked
Artikkel 38	Lepingute täitmise tingimused
Artikkel 39	Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused
V peatükk	Menetlused
Artikkel 40	Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine
VI peatükk	Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta
1. jagu	Teadete avaldamine
Artikkel 41	Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta
Artikkel 42	Hankekuulutusena kasutatavad teated
Artikkel 43	Lepingu sõlmimise teated
Artikkel 44	Teadete vorm ja avaldamisviis
2. jagu	Tähtajad
Artikkel 45	Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad
Artikkel 46	Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave
Artikkel 47	Kutse esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi
3. jagu	Teatamine ja teave
Artikkel 48	Teatamise kohta kehtivad eeskirjad
Artikkel 49	Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave
Artikkel 50	Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave
VII peatükk	Menetluse läbiviimine
Artikkel 51	Üldsätted
1. jagu	Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik
Artikkel 52	Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine
Artikkel 53	Kvalifitseerimissüsteemid
Artikkel 54	Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid
2. jagu	Lepingu sõlmimine
Artikkel 55	Lepingu sõlmimise kriteeriumid
Artikkel 56	Elektrooniliste oksjonite kasutamine
Artikkel 57	Ebanormaalselt madalad pakkumised
3. jagu	Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega
Artikkel 58	Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised
Artikkel 59	Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal
III JAOTIS	Ideekonkursside korraldamise eeskirjad
Artikkel 60	Üldsätted
Artikkel 61	Künnised
Artikkel 62	Väljajäetud ideekonkursid
Artikkel 63	Eeskirjad teatamise ja läbipaistvuse kohta
Artikkel 64	Teatamisvahendid
Artikkel 65	Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad
Artikkel 66	Žürii otsused
IV JAOTIS	Statistikaalased kohustused, täitevvolitused ja lõppsätted
Artikkel 67	Statistikaalased kohustused
Artikkel 68	Komitee töökord
Artikkel 69	Künniste läbivaatamine
Artikkel 70	Muudatused
Artikkel 71	Käesoleva direktiivi rakendamine
Artikkel 72	Järelevalvemehhanismid
Artikkel 73	Kehtetuks tunnistamine
Artikkel 74	Jõustumine
Artikkel 75	Adressaadid
I lisa	Ostjad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites
II lisa	Ostjad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites
III lisa	Ostjad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites
IV lisa	Raudteeteeninduse sektori ostjad
V lisa	Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori ostjad
VI lisa	Ostjad postiteenuste sektoris
VII lisa	Ostjad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites
VIII lisa	Ostjad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites
IX lisa	Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori ostjad
X lisa	Lennujaamaseadmete valdkonna ostjad
XI lisa	Artikli 30 lõikes 3 viidatud ühenduse õigusaktide loend
XII lisa	Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend
XIII lisa	Hanketeates avaldatav teave A. Avatud menetlus B. Piiratud menetlus C. Läbirääkimistega menetlus D. Dünaamilise hankesüsteemi puhul kasutatav lihtsustatud hanketeade
XIV lisa	Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust
XV A lisa	Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates
XV B lisa	Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta ostjaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena
XVI lisa	Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates
XVII A lisa	Teenused artikli 31 tähenduses
XVII B lisa	Teenused artikli 32 tähenduses
XVIII lisa	Ideekonkursi teates avaldatav teave
XIX lisa	Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta
XX lisa	Avaldamist puudutav teave
XXI lisa	Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused
XXII lisa	Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel
XXIII lisa	Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted
XXIV lisa	Pakkumiste, osalemistaotluste, kvalifikatsioonitaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmetele esitatavad nõuded
XXV lisa	Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad
XXVI lisa	Vastavustabel

I JAOTIS

LEPINGUTELE JA IDEEKONKURSSIDELE RAKENDATAVAD ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Põhitingimused

Artikkel 1

Mõisted

1.  Direktiivis kasutatakse käesolevas artiklis toodud mõisteid.

2.  

3.  

4.  Raamleping – leping artikli 2 lõikes 2 viidatud ühe või enama ostja ja ühe või enama ettevõtja vahel, mille eesmärgiks on kehtestada tingimused teatavas ajavahemikus sõlmitavate lepingute jaoks, eelkõige hindade ja vajadusel koguste osas;

5.  Dünaamiline hankesüsteem – täielikult elektrooniline menetlus selleks, et hankida tavaliselt kasutatavaid tooteid või teenuseid, mis – nagu neid üldiselt turul pakutakse – vastavad ostja nõuetele; see menetlus on piiratud kestusega ja kogu oma kestusajal avatud igale ettevõtjale, kes rahuldab valikukriteeriume ja on esitanud spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise.

6.  Elektrooniline oksjon – on korduvmenetlus, mis sisaldab elektroonilist vahendit uute, allapoole parandatud hindade ja/või pakkumise teatavate komponentide uute väärtuste esitamiseks; seda tehakse pärast pakkumiste esialgset täielikku hindamist automaatsete hindamismeetoditega, millega pakkumised seatakse järjekorda. Järelikult ei saa elektrooniliste oksjonite objektiks olla teatavad teenuste ja ehitustööde hankelepingud, mille sisuks on intellektuaalse töö teostamine, näiteks ehitustööde projekteerimine.

7.  Töövõtja, tarnija või teenuseosutaja – füüsiline või juriidiline isik või ostja artikli 2 lõike 2 punkti a või b tähenduses või selliste isikute grupp ja/või ettevõtjad, kes pakuvad turul vastavalt kas ehitustööde teostamist ja/või tööd, tooteid või teenuseid.

Termin ettevõtja katab võrdselt mõisteid töövõtja, tarnija ja teenusepakkuja. Seda kasutatakse üksnes lihtsustamise huvides.

Pakkuja on ettevõtja, kes esitab pakkumise, ning kandidaat on isik, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses osalemiseks.

8.  Hankiv keskorgan – telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses või telliv asutus direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses, kes:

9.  Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetlused – ostjate kohaldatavad hankemenetlused, mille käigus:

10.  Ideekonkursid – menetlused, mis võimaldavad ostjal omandada kavandi või projekti, mille valib välja žürii nende hulgast, mis on esitatud auhindadega või auhindadeta konkursile peamiselt linna või maakoha planeerimise, arhitektuuri, tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas.

11.  Kirjalik või kirjalikult – iga sõnadest või numbritest koosnev väljend, mida saab lugeda, reprodutseerida ja hiljem teatada. See võib sisaldada elektrooniliste vahenditega edastatavat ja säilitatavat teavet.

12.  Elektroonilised vahendid – elektroonikaseadmete kasutamine selleks, et töödelda (sh digitaalselt tihendada) ja säilitada andmeid, mida antakse üle, edastatakse ja võetakse vastu juhtmete või raadio teel, optiliste või muude elektromagnetiliste vahendite abil.

13.  Ühtne riigihangete klassifikaator (CPV) – teatmenomenklatuur, nii nagu see on kinnitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 26 ) ühtse riigihangete klassifikaatori (CVP) kohta, mida rakendatakse riiklike lepingute puhul, tagades ekvivalentsuse teiste olemasolevate nomenklatuuridega.

Käesoleva direktiivi reguleerimisala erineval tõlgendamisel XII lisas loetletud CPV ja NACE nomenklatuuride võimalike erinevuste tõttu või XVII lisas loetletud CPV ja CPC (esialgse versiooni) võimalike erinevuste tõttu on ülimuslikud vastavalt NACE või CPC versioon.

II PEATÜKK

Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine

1. jagu

Subjektid

Artikkel 2

Ostjad

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

Tellivad asutused riik, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused. Avalik-õiguslik isik – iga isik: — mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega, — mis on juriidiline isik ja — mida põhiliselt finantseerivad riik, piirkondlikud või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;

b)

riigi osalusega äriühingud kõik institutsioonid, mille suhtes tellivad asutused võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtjaid reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju. Eeldatakse, et tellivatel asutustel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt: — omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist või — kontrollivad enamust äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest või — võivad määrata rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorganist.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ostjate suhtes, kes:

3.  Käesolevas direktiivis tähendavad eri- või ainuõigused õigusi, mis asjaomase liikmesriigi pädev asutus on seadus-, regulatiiv- või haldusaktiga andnud ja mille toime seisneb artiklites 3–7 määratletud tegevuste reserveerimises ühele või mitmele ettevõtjale ning mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi sel alal tegutseda.

2. jagu

Tegevused

Artikkel 3

Gaas, soojusenergia ja elektrienergia

1.  Gaasi ja soojusenergia puhul kehtib käesolev direktiiv järgmistele tegevustele:

2.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei loeta seda lõike 1 punktis a hõlmatud tegevuseks, kui:

3.  Elektrienergia puhul kehtib käesolev direktiiv järgmistele tegevustele:

4.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke elektrienergiaga, ei loeta seda lõikega 3 hõlmatud tegevuseks, kui:

Artikkel 4

Vesi

1.  Käesolev direktiiv kehtib järgmistele tegevustele:

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka selliste lepingute või ideekonkursside suhtes, mida sõlmivad või korraldavad ostjad, kes tegutsevad lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas ja mis:

3.  Kui muu ostja kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogiveega, ei loeta seda lõikega 1 hõlmatud tegevuseks, kui:

Artikkel 5

Transporditeenused

1.  Käesolevat direktiivi rakendatakse tegevustele, mis on seotud niisuguste võrkude pakkumise või käitamisega, mis pakuvad elanikkonnale teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.

Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, pakutavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata elanikkonnale bussitransporditeenuseid pakkuvatele ettevõtetele, mis olid direktiivi 93/38/EMÜ reguleerimisalast välja jäetud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 4 põhjal.

Artikkel 6

Postiteenused

1.  Käesolev direktiiv kehtib tegevustele, mis on seotud postiteenuste või lõike 2 punktis c toodud tingimustel muude teenuste osutamisega.

2.  Piiramata direktiivi 97/67/EÜ kohaldamist, kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

a)

postisaadetis : igasuguse kaaluga adresseeritud saadetis valmiskujul, milles teda edasi toimetatakse. Lisaks kirjasaadetistele võivad postisaadetiste hulka kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja igasuguse kaaluga postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või väärtuseta kaupu;

b)

postiteenused : teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest. Nende teenuste hulka kuuluvad —  reserveeritud postiteenused – postiteenused, mis on reserveeritud või mida võib reserveerida direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 alusel; —  muud postiteenused – postiteenused, mida ei või reserveerida direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 alusel, ning

c)

muud teenused peale postiteenuste : teenused järgmistes valdkondades — postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, nagu postiruumi töö korraldamise teenused); — lisandväärtusega teenused, mis on seotud ja mida täielikult teostatakse elektrooniliste vahenditega (sealhulgas šifreeritud dokumentide turvaline edastamine elektrooniliste vahenditega, aadressihalduse teenused ja tähitud elektroonilise posti edastamine); — postisaadetistega seotud teenused, mida pole lülitatud punkti a alla, nagu otsepostitused, millel pole aadressi; — finantsteenused, nagu määratletud XVII A lisa kategooria 6 all ja artikli 24 punktis c ja mis hõlmavad konkreetselt postirahakaarte ja posti žiiroülekandeid; — filateeliateenused ning — logistikateenused (teenused, milles on ühendatud füüsiline kättetoimetamine ja/või ladustamine ning teised postiga mitteseotud funktsioonid), tingimusel, et selliseid teenuseid pakub ettevõtja, kes pakub ka postiteenuseid punkti b esimese või teise taande tähenduses, ja et artikli 30 lõikes 1 toodud tingimused pole täidetud nonde taanete alla kuuluvate teenuste puhul.

Artikkel 7

Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad

Käesolev direktiiv kehtib tegevustele, mis on seotud geograafilise piirkonna kasutamisega:

Artikkel 8

Ostjate loendid

I–X lisas on toodud mitteammendavad loendid ostjatest käesoleva direktiivi tähenduses. Liikmesriigid teatavad komisjonile perioodiliselt kõigist muudatustest nendes loendites.

Artikkel 9

Mitut tegevust hõlmavad lepingud

1.  Mitut tegevust hõlmav leping vastab eeskirjadele, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul.

Ent valikut, kas sõlmida üks leping või mitu eraldi lepingut, ei tohi teha eesmärgiga viia leping välja käesoleva direktiivi või direktiivi 2004/18/EÜ, kus see on asjakohane, reguleerimisalast.

2.  Kui ühte tegevust, milleks leping on mõeldud, reguleerib käesolev direktiiv ja teist ülalnimetatud direktiiv 2004/18/EÜ ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt ülalnimetatud direktiivile 2004/18/EÜ.

3.  Kui ühte tegevust, milleks leping on mõeldud, reguleerib käesolev direktiiv ja teist ei reguleeri ei käesolev direktiiv ega ülalnimetatud direktiiv 2004/18/EÜ ja kui on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, milliseks tegevuseks leping on peamiselt mõeldud, siis sõlmitakse leping vastavalt käesolevale direktiivile.

III PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 10

Lepingute sõlmimise põhimõtted

Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning toimivad läbipaistval viisil.

II JAOTIS

LEPINGUTE PUHUL KEHTIVAD EESKIRJADI

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 11

Ettevõtjad

1.  Kandidaate või pakkujaid, kellel on nende asukohaliikmesriigi seaduste alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi seaduste alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Ent teenuste, ehitustööde ning asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad lisaks ka kohaletoomis- ja paigaldamistöid, võidakse juriidilistelt isikutelt nõuda, et nad näitaksid oma pakkumises või osalemistaotluses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes vastutavad kõnealuse lepingu täitmise eest.

2.  Ettevõtjate rühmad võivad esitada pakkumisi või esitada end kandidaatideks. Ostjad ei või nõuda, et need rühmad võtaksid pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks mingi konkreetse juriidilise vormi; ent välja valitud rühmalt võidakse seda nõuda, kui temaga on sõlmitud leping, ja sel määral, kuivõrd see vormi muutmine on vajalik lepingu rahuldavaks täitmiseks.

Artikkel 12

Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused

Kui ostjad sõlmivad lepinguid, siis rakendavad liikmesriigid oma suhetes sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad võimaldavad kolmandate maade ettevõtjatele kokkuleppe täitmiseks. Selleks konsulteerivad liikmesriigid üksteisega riigihankelepingute nõuandekomitees meetmete suhtes, mida tuleb võtta kokkuleppe järgi.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

1.  Huvitatud ettevõtjatele tehniliste kirjelduste esitamisel, ettevõtjate kvalifitseerimisel ja valimisel ning lepingute sõlmimisel võivad ostjad esitada nõudeid nende avaldatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

2.  Piiramata käesoleva direktiivi sätteid, eriti neid, mis puudutavad sõlmitud lepingute avaldamise ja kandidaatidele ning pakkujatele teabe andmisega seotud kohustusi, mis on toodud artiklites 43 ja 49, ja vastavalt selle riigi seadustele, millele allub ostja, ei avalda telliv riigiasutus temale antud teavet, mida kandidaadid ja pakkujad on tunnistanud konfidentsiaalseks; sellise teabe hulka kuuluvad eriti tehnilised või ärisaladused ja pakkumiste konfidentsiaalsed aspektid.

Artikkel 14

Raamlepingud

1.  Ostjad võivad raamlepingut käsitada lepinguna artikli 1 lõike 2 tähenduses ja sõlmida selle käesoleva direktiivi kohaselt.

2.  Kui ostjad on sõlminud raamlepingu käesoleva direktiivi kohaselt, võivad nad sellel raamlepingul põhineva lepingu sõlmimiseks kohaldada artikli 40 lõike 3 punkti i sätteid.

3.  Kui raamleping ei ole sõlmitud käesoleva direktiivi kohaselt, ei või ostjad lepingu sõlmimisel kohaldada artikli 40 lõike 3 punkti i sätteid.

4.  Ostjad ei või raamlepingut kuritarvitada konkurentsi takistamiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Artikkel 15

Dünaamilised hankesüsteemid

1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et ostjad võivad kasutada dünaamilisi hankesüsteeme.

2.  Ostjad järgivad dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmisel avatud menetluse eeskirju selle kõigis faasides kuni süsteemi raames toimuva lepingute sõlmimiseni. Kõigile pakkujaile, kes täidavad valikukriteeriume ja on esitanud spetsifikatsioonile vastava näidispakkumise ning nõutavad lisadokumendid, võimaldatakse juurdepääs süsteemile; näidispakkumisi võib igal ajal täiendada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad spetsifikatsioonile. Selle süsteemi sisseseadmisel ja lepingute sõlmimisel selle süsteemi abil kasutavad ostjad ainuüksi elektroonilisi vahendeid vastavalt artikli 48 lõigetele 2–5.

3.  Dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmisel ostjad:

4.  Ostjad võimaldavad kogu dünaamilise hankesüsteemi töö jooksul igal ettevõtjal esitada näidispakkumise ja saada juurdepääsu süsteemile lõikes 2 viidatud tingimustel. Nad lõpetavad näidispakkumise hindamise 15 päeva jooksul, arvates selle esitamise kuupäevast. Ent nad võivad pikendada hindamisperioodi tingimusel, et vahepeal ei anta välja pakkumiskutset.

Ostjad teavitavad esimeses lõigus viidatud pakkujat esimesel võimalusel talle juurdepääsu võimaldamisest dünaamilisele hankesüsteemile või tema näidispakkumise tagasilükkamisest.

5.  Iga konkreetne leping peab olema sõlmitud pakkumiskutse alusel. Enne pakkumiskutse väljaandmist avaldavad ostjad lihtsustatud hanketeate, milles kutsuvad kõiki huvitatud ettevõtjaid esitama näidispakkumist lõike 4 alusel ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva, arvates lihtsustatud hanketeate saatmise kuupäevast. Ostjaid ei tohi pakkumismenetlust jätkata enne, kui nad on lõpetanud kõigi tolle ajavahemiku jooksul saadud näidispakkumiste hindamise.

6.  Ostjad kutsuvad kõiki pakkujaid, kellele on antud juurdepääs süsteemile, üles esitama pakkumist iga selle süsteemi abil sõlmitava konkreetse lepingu saamiseks. Selleks kehtestavad nad ajavahemiku pakkumiste esitamiseks.

Nad sõlmivad lepingu parima pakkumise teinud pakkujaga, lähtudes lepingu sõlmimise kriteeriumidest, mis on toodud ära hanketeates dünaamilise hankesüsteemi sisseseadmise kohta. Vajadusel võib need kriteeriumid täpsemini sõnastada esimeses lõigus viidatud kutses.

7.  Dünaamiline hankesüsteem ei tohi kesta kauem kui neli aastat, välja arvatud põhjendatud erandjuhud.

Ostjad ei tohi kasutada seda süsteemi konkurentsi ärahoidmiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatelt või süsteemi osapooltelt ei tohi nõuda tasu.

II PEATÜKK

Künnised ja kõrvaldamissätted

1. jagu

Künnised

Artikkel 16

Lepingukünnised

Välja arvatud juhud, kus künnised on välistatud artiklite 19–26 või artikli 30 põhjal, mis puudutab kõnealuse tegevuse sooritamist, kehtib käesolev direktiiv lepingutele, mille väärtus käibemaksuta on eeldatavalt mitte allpool järgmisi künniseid:

Artikkel 17

Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks

1.  Lepingu eeldatava väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta, nagu ostja hindab selle olevat. See arvutus arvestab eeldatavat kogusummat, sealhulgas kõiki vabalt valitavaid võimalusi ja lepingu pikendamisi.

Kui ostja näeb ette preemiaid või makseid kandidaatidele või pakkujatele, siis võtab ta need arvesse lepingu eeldatava väärtuse arvutamisel.

2.  Ostjad ei tohi käesolevast direktiivist mööda minna ehitustööde projektide või materjalide ja/või teenuste kavandatavate hankekoguste jaotamisega mitmeks osaks või erimeetodite kasutamisega lepingute eeldatava väärtuse arvutamiseks.

3.  Raamlepingu ja dünaamiliste hankesüsteemide puhul on arvestatavaks eeldatavaks väärtuseks raamlepingu kogu kehtivusaja või hankesüsteemi kogu kasutusaja jooksul sõlmitavate kõigi lepingute suurim eeldatav kogusumma ilma käibemaksuta.

4.  Artikli 16 kohaldamisel arvestavad ostjad ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse sisse ehitustööde kulud ja kõigi nende töövõtjale kättesaadavaks tehtavate asjade ning teenuste maksumuse, mis on vajalikud lepingute täitmiseks.

5.  Selliste asjade või teenuste maksumust, mis ei ole vajalikud konkreetse ehitustööde hankelepingu täitmiseks, ei tohi lisada ehitustööde hankelepingu maksumusele, kui niimoodi toimimise tulemuseks oleks nende materjalide või teenuste hankimise väljaviimine käesoleva direktiivi reguleerimisalast.

6.  

7.  Korduvate või teatava ajavahemiku järel uuendatavate asjade või teenuste hankelepingute puhul võetakse lepingu eeldatava maksumuse aluseks:

8.  Nii asjade kui ka teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse aluseks tarnete ja teenuste eeldatav kogumaksumus, olenemata nende osade maksumuste suhtest. Arvestus sisaldab kohaletoomis- ja paigaldamistoimingute maksumust.

9.  Asjade hankelepingute puhul, mis on seotud toodete liisimise, rentimise, laenutamise või ostuga järelmaksu teel, võetakse lepingu eeldatava väärtuse arvutamisel aluseks:

10.  Teenuste hankelepingute eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse võimalusel arvesse järgmisi summasid:

11.  Teenuste hankelepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

2. jagu

Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud

1. ALAJAGU

Artikkel 18

Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele

Käesolevat direktiivi ei kohaldata ehitustööde ja teenuste kontsessioonidele, mis sõlmitakse ostjate poolt, kes tegutsevad ühel artiklites 3–7 viidatud aladest, kui need kontsessioonid sõlmitakse kõnealuste tegevuste sooritamiseks.

2. ALAJAGU

Kõigi ostjate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid

Artikkel 19

Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümise või rentimise eesmärgil, tingimusel, et ostjal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigusi ja teistel ettevõtjatel on õigus müüa või rentida ostjaga samadel tingimustel.

2.  Komisjoni nõudel teatavad ostjad talle kõik toodete või tegevuste kategooriad, mida nad peavad väljajäetuks lõike 1 alusel. Komisjon võib teavitamiseks aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loendid toodete ja tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 20

Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mille ostjad sõlmivad muu kui artiklites 3–7 kirjeldatud tegevuse eesmärgil, või niisuguseks tegevuseks kolmandas riigis, mille tingimuste hulka ei kuulu ühenduses asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine.

2.  Komisjoni nõudel teatavad ostjad talle kõik tegevused, mida nad peavad väljajäetuks lõike 1 alusel. Komisjon võib teavitamiseks aeg-ajalt avaldada Euroopa Liidu Teatajas loendid tegevuste kategooriatest, mida ta peab sel alusel väljajäetuks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on seda teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 21

Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis liikmesriik on salajaseks kuulutanud või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, või kui seda on vaja riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

Artikkel 22

Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mida reguleeritakse eri menetluskordadega ja mis sõlmitakse:

Artikkel 23

Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava ostjaga sõlmitavad lepingud

1.  Käesolevas artiklis tähendab sidusettevõte mis tahes ettevõtet, mille raamatupidamise aastaaruanne on ühendatud ostja aastaaruannetega vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid ( 27 ) ( 28 ) nõuetele, või ettevõtete puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, mis tahes ettevõtet, mille suhtes ostjal on otseselt või kaudselt valitsev mõju käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses, või mis võib kasutada valitsevat mõju ostja suhtes, või mille suhtes koos ostjaga võib valitsevat mõju kasutada teine ettevõte tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest.

2.  Eeldades, et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi lepingutele:

3.  Lõiget 2 rakendatakse:

Kui sidusettevõtte loomise või tegevuse alustamise aja tõttu eelneva kolme aasta käivet ei ole olemas, siis piisab sellest, kui ettevõte näitab, eriti äritegevuse perspektiivhinnangute abil, et punktides a, b või c viidatud käive on usaldusväärne.

Kui mitu ostjaga seotud sidusettevõtet osutavad ühesuguseid või sarnaseid teenuseid või teostavad ühesuguseid või sarnaseid tarneid või ehitustöid, siis arvutatakse ülalmainitud protsendimäärad, arvestades kogukäivet, mis kõnealused sidusettevõtted on teenuste osutamisest või tarnete või ehitustööde teostamisest saanud.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingutele:

5.  Komisjoni nõudmisel teatavad ostjad talle järgmised lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisega seotud andmed:

3. ALAJAGU

Kõigile ostjaile, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid

Artikkel 24

Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste hankelepingutele:

Artikkel 25

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste hankelepingute suhtes, mis sõlmitakse ettevõtjaga, kes on ise telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, või tellivate asutuste ühendusega ainuõiguse alusel, mis on neile antud asutamislepingule vastava avaldatud seaduse, määruse või haldussättega.

4. ALAJAGU

Ainult teatavatele ostjatele kohaldatavad erandid

Artikkel 26

Lepingud, mis teatavad ostjad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

5. ALAJAGU

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted tellivate keskorganite kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes

Artikkel 27

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

Piiramata artikli 30 kohaldamist, tagavad Madalmaade Kuningriik, Ühendkuningriik, Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik volitamistingimuste ja muude sobivate meetmetega, et iga ettevõte, mis tegutseb otsustes 93/676/EMÜ, 97/367/EMÜ, 2002/205/EÜ ja 2004/73/EÜ viidatud sektorites:

Artikkel 28

Reserveeritud lepingud

Liikmesriigid võivad reserveerida lepingute sõlmimise menetluses osalemise õiguse kaitstud töökodadele või näha ette, et selliseid lepinguid täidetakse kaitstud tööhõive programmide kaudu, kus enamik asjaomaseid töötajaid on puuetega inimesed, kes oma puude laadi või raskusastme tõttu ei saa töötada tavalistel tingimustel.

Sellises hankekuulutuses viidatakse käesolevale artiklile.

Artikkel 29

Tellivate keskorganite sõlmitavad lepingud ja raamlepingud

1.  Liikmesriigid võivad ette kirjutada, et ostjad võivad hankida ehitustöid, asju ja/või teenuseid tellivalt keskorganilt või selle kaudu.

2.  Ostjaid, kes hangivad ehitustöid, asju ja/või teenuseid tellivalt keskorganilt või selle kaudu juhtudel, mis on toodud ära artikli 1 lõikes 8, loetakse täitvat käesolevat direktiivi, kui telliv keskorgan täidab käesolevat direktiivi või direktiivi 2004/18/EÜ.

Artikkel 30

Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus

1.  Lepingutele artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamiseks ei kohaldata käesolevat direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

2.  Küsimus, kas lõike 1 kohaldamisel on tegevus otse avatud konkurentsile, lahendatakse kriteeriumide põhjal, mis vastavad konkurentsi puudutavatele asutamislepingu sätetele nagu asjaomaste kaupade või teenuste omadused, alternatiivsete kaupade või teenuste olemasolu, hinnad ja mitme kõnealuseid kaupu või teenuseid pakkuva tarnija tegelik või võimalik kohalolek turul.

3.  Lõike 1 kohaldamisel loetakse juurdepääsu turule mittepiiratuks, kui liikmesriik on ellu viinud ja rakendanud XI lisas mainitud ühenduse õigusaktide sätted.

Kui esimese lõigu põhjal ei saa eeldada, et juurdepääs antud turule on vaba, siis on vaja tõendada, et juurdepääs kõnealusele turule on vaba nii de facto kui ka de jure.

4.  Kui liikmesriik arvab, et lõigete 2 ja 3 järgi saab antud tegevusele kohaldada lõiget 1, siis teavitab ta sellest komisjoni ja teatab talle kõik asjakohased faktid ja eriti kõik seadused, määrused, haldussätted või kokkulepped lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, võimalusel koos asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohaga.

Kõnealuse tegevuse võimaldamiseks mõeldud lepingutele ei kohaldata enam käesolevat direktiivi, kui komisjon:

Ent kui lõike 3 esimese lõigu alusel eeldatakse vaba juurdepääsu olemasolu antud turule ja kui asjaomase tegevuse suhtes pädev sõltumatu riigiasutus on leidnud, et lõige 1 on kohaldatav, siis kõnealuse tegevuse võimaldamiseks mõeldud lepingutele ei kohaldata enam käesolevat direktiivi, juhul kui komisjon ei ole lõike 6 alusel võtnud vastu otsust lõike 1 mittekohaldatavuse kohta otsuses ettenähtud ajavahemikus.

5.  Ostjad võivad paluda, et komisjon teeks lõike 6 alusel otsuse lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, kui seda näevad ette asjaomase liikmesriigi seadused. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamatult asjaomast liikmesriiki.

Liikmesriik teavitab, arvestades lõikeid 2 ja 3, komisjoni kõigist asjakohastest faktidest ja eriti kõigist seadustest, määrustest, haldussätetest või kokkulepetest lõikes 1 esitatud tingimuste täitmise kohta, võimalusel koos asjaomase tegevuse suhtes pädeva sõltumatu riigiasutuse seisukohaga.

Komisjon võib ka omal initsiatiivil algatada menetluse otsuse vastuvõtmiseks, et kehtestada lõike 1 kohaldatavus antud tegevusele. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamatult asjaomast liikmesriiki.

Kui lõikes 6 toodud ajavahemiku lõpuks ei ole komisjon võtnud vastu otsust lõike 1 kohaldatavuse kohta antud tegevusele, siis loetakse lõige 1 kohaldatavaks.

6.  Käesolevas artiklis ettenähtud otsuse vastuvõtmiseks artikli 68 lõike 2 menetlusega on komisjonil aega kolm kuud, arvates esimesest tööpäevast, mis järgneb teate või taotluse saamise kuupäevale. Ent põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni kolme kuu võrra, eriti kui teates või taotluses või lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed sisuliselt muutuvad. See pikendus on piiratud ühe kuuga, kui asjaomase tegevuse suhtes pädev sõltumatu riigiasutus on leidnud lõike 1 olevat kohaldatava lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud juhtudel.

Kui tegevusele antud liikmesriigis juba kohaldatakse käesoleva artikli menetlust, siis edasisi taotlusi sama tegevuse suhtes samas liikmesriigis, mis esitatakse enne esimese taotlusega alanud ajavahemiku lõppu, ei käsitleta uute menetlustena ja need lahendatakse esimese taotluse kontekstis.

Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamiseks artikli 68 lõike 2 menetlusega.

Need eeskirjad hõlmavad vähemalt järgmist:

III PEATÜKK

Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 31

XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepingud, mille objektiks on XVII A lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 34–59.

Artikkel 32

XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud

Lepinguid, mille objektiks on XVII B lisas loetletud teenused, reguleeritakse üksnes artiklitega 34 ja 43.

Artikkel 33

Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta

Lepingud, mille sisuks on nii XVII A lisas kui ka XVII B lisas loetletud teenuste osutamine, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 34–59, kui XVII A lisas loetletud teenuste väärtus on suurem kui XVII B lisas loetletud teenuste väärtus. Muudel juhtudel sõlmitakse lepingud kooskõlas artiklitega 34 ja 43.

IV PEATÜKK

Konkreetsed reeglid spetsifikatsioonide ja lepingudokumentide kohta

Artikkel 34

Tehnilised kirjeldused

1.  XXI lisa punktis 1 määratletud tehnilised kirjeldused tuuakse ära riigihangete kohta käivas dokumentatsioonis, nagu hanketeated, lepingudokumendid või lisadokumendid. Ostjad peaksid neid tehnilisi kirjeldusi määratledes igal võimalusel arvesse võtma ka puuetega inimeste juurdepääsu või kõigile kasutajatele mõeldud kujunduse kriteeriume.

2.  Tehnilised kirjeldused tagavad võrdse juurdepääsu kõigile pakkujatele ja ei püstita alusetuid tõkkeid riigihanke avamiseks konkurentsile.

3.  Piiramata asjaomase riigi seadustes nõutud tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on kooskõlas ühenduse õigusega, formuleeritakse tehnilised kirjeldused:

4.  Kui ostja kasutab lõike 3 punktis a mainitud spetsifikatsioonidele viitamise võimalust, siis ei saa ta pakkumist tagasi lükata põhjusel, et pakutavad tooted või teenused ei vasta tema poolt viidatud spetsifikatsioonidele, kui pakkuja tõendab oma pakkumises ostja jaoks veenvalt, kasutades mis tahes sobivaid vahendeid, et tema pakutavad lahendused rahuldavad tehnilistes kirjeldustes määratletud nõudeid samaväärsel viisil.

Sobivaks vahendiks võib olla tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

5.  Kui ostja kasutab lõikes 3 ettenähtud ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete püstitamise võimalust, siis ei saa ta lükata tagasi toodete, teenuste või ehitustööde pakkumist, mis vastab Euroopa standardit ülevõtvale riiklikule standardile, Euroopa tehnilisele kinnitusele, ühtsele tehnilisele kirjeldusele, rahvusvahelisele standardile või tehnilisele etalonsüsteemile, mille on kehtestanud Euroopa standardimisorgan, kui need spetsifikatsioonid on tema poolt püstitatud ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kohta.

Oma pakkumises tõendab pakkuja ostja jaoks veenvalt, kasutades mis tahes sobivaid vahendeid, et tema pakutav toode, teenus või ehitustöö rahuldab standardikohaselt ostja püstitatud ekspluatatsioonilisi või funktsionaalseid nõudeid.

Sobivaks vahendiks võib olla tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

6.  Kui ostjad püstitavad ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete hulgas keskkonnakaitselisi nõudeid, nagu on viidatud artikli 3 lõikes b, siis võivad nad kasutada üksikasjalikke spetsifikatsioone või, vajadusel, nende osi, nagu need on määratletud Euroopa või riiklikes või riikidevahelistes ökomärgistes või mis tahes muudes ökomärgistes, tingimusel, et:

Ostjad võivad teatada, et ökomärgisega tooteid ja teenuseid eeldatakse vastavat lepingudokumentides toodud tehnilistele kirjeldustele; nad peavad aktsepteerima iga muud sobivat tõendusvahendit, nagu tootja tehniliste dokumentide kogumik või tunnustatud asutuse ettekanne katsetuste tulemuse kohta.

7.  Käesolevas artiklis tähendavad tunnustatud asutused katsetus- ja kalibreerimislaboreid ning sertifitseerimis- ja järelevalveorganeid, mis vastavad kohaldatavatele Euroopa standarditele.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide tunnustatud asutuste tõendeid.

8.  Kui lepingu sisu seda ei õigusta, siis tehnilised kirjeldused ei viita konkreetsele firmale või allikale või konkreetsele tootmisviisile või kaubamärgile, patendile, tüübile või konkreetsele päritolule või tehasele, millega soodustataks teatavaid ettevõtteid või tooteid või välistataks teised. Erandkorras lubatakse sellist viitamist, kui lepingu sisu pole lõigete 3 või 4 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada; sellisele viitele peavad järgnema sõnad „või samaväärne”;

Artikkel 35

Tehniliste kirjelduste edastamine

1.  Ostjad teevad lepingu sõlmimisest huvitatud ettevõtjate taotlusel neile kättesaadavaks need tehnilised kirjeldused, millele nende asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingutes regulaarselt viidatakse, või need tehnilised kirjeldused, mida nad kavatsevad kohaldada lepingutele, mille kohta avaldatakse perioodilisi eelteateid artikli 41 lõike 1 tähenduses.

2.  Kui kõnealused tehnilised kirjeldused põhinevad ettevõtjatele kättesaadavatel dokumentidel, piisab viitest nimetatud dokumentidele.

Artikkel 36

Variandid

1.  Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad ostjad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad ostjate kirjeldatud miinimumnõuetele.

Ostjad näitavad spetsifikatsioonis ära, kas nad lubavad variantide esitamist või mitte, ja nende lubamisel toovad ära variantidele esitatavad miinimumnõuded ning konkreetsed nõuded nende esitamise kohta.

2.  Asjade või teenuste hankelepingute sõlmimise menetluses ei tohi ostjad, kes on lubanud variantide esitamist lõike 1 kohaselt, lükata varianti tagasi ainult sel põhjusel, et selle edukaks osutumisel viiks see teenuste hankelepingu sõlmimiseni asjade hankelepingu asemel või asjade hankelepingu sõlmimiseni teenuste hankelepingu asemel.

Artikkel 37

Allhanked

Hankedokumentides võib ostja paluda või liikmesriik nõuda, et ostja paluks näidata pakkujail oma pakkumistes ära lepingu kõik osad, mis nad kavatsevad lasta teha allhankena kolmandatel osapooltel, ja kõik eeldatavad allhangete täitjad. Kõnealuse teabe esitamine ei piira peamise töövõtja vastutust.

Artikkel 38

Lepingute täitmise tingimused

Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisele eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ja on ära toodud hankekuulutusena kasutatud teates või spetsifikatsioonides. Lepingu täitmist reguleerivad tingimused võivad konkreetselt olla määratud sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste kaalutlustega.

Artikkel 39

Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused

1.  Ostja võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib ostjalt nõuda, et see nimetaks asutuse või asutused, kellelt kandidaat või pakkuja võib saada teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustöö teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate maksude, keskkonnakaitsenõuete, kaitset puudutavate sätete ja töötingimustega seotud kohustuste kohta, mida kohaldatakse lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes.

2.  Lõikes 1 nimetatud teavet andev ostja palub pakkujatel või lepingu sõlmimise menetluses osalejatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse teenuse osutamise kohas kehtivaid töökaitse- ja töötingimustealaseid sätteid.

Esimene lõik ei piira artikli 57 kohaldamist.

V PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 40

Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine

1.  Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute sõlmimisel kasutavad ostjad käesoleva direktiivi eesmärkidele kohandatud menetlusi.

2.  Ostjad võivad valida ükskõik millise artikli 1 lõike 9 punktides a, b või c kirjeldatud menetluse tingimusel, et hankekuulutus on esitatud vastavalt artiklile 42, arvestades lõike 3 sätteid.

3.  Ostjad võivad kasutada menetlust, mille puhul eelnevat hankekuulutust ei esitata, järgmistel juhtudel:

VI PEATÜKK

Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta

1. jagu

Teadete avaldamine

Artikkel 41

Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta

1.  Ostjad teevad vähemalt kord aastas XV A lisas viidatud perioodilise eelteatega, mille avaldab komisjon või nemad ise, teatavaks oma ostjaprofiili, nagu seda on kirjeldatud XX lisa punkti 2 alapunktis b:

Punktides a ja b viidatud teated saadetakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust.

Punktis c viidatud teade saadetakse komisjonile või avaldatakse ostjaprofiilis võimalikult kiiresti pärast otsust, millega kinnitatakse ostjate poolt kavakohaselt sõlmitavate ehitustööde lepingute või raamlepingute plaan.

Ostjad, kes avaldavad perioodilise eelteate oma ostjaprofiilides, saadavad komisjonile elektroonilisel teel teate perioodilise eelteate avaldamisest oma ostjaprofiilis sellises vormis ja järgides sellist teadete elektroonilise edastamise korda, nagu on näidatud XX lisa punktis 3.

Punktides a, b ja c viidatud teadete avaldamine on kohustuslik ainult siis, kui ostjad kasutavad võimalust pakkumiste saamise ajavahemiku lühendamiseks artikli 45 lõike 4 alusel.

Käesolevat lõiget ei kohaldata menetlustele ilma eelneva hankekuulutuseta.

2.  Ostjad võivad avaldada või lasta komisjonil avaldada eelkõige suuremaid projekte käsitlevaid perioodilisi eelteateid nii, et eelnevas perioodilises eelteates sisaldunud teavet ei korrata, kui on selgesti märgitud, et tegemist on täiendavate teadetega.

3.  Kui ostjad otsustavad sisse seada kvalifitseerimissüsteemi vastavalt artiklile 53, siis tuleb selle süsteemi kohta avaldada XIV lisas viidatud teade, milles näidatakse ära kvalifitseerimissüsteemi eesmärk ning juhatatakse, kust leida selle toimimise reeglid. Kui selle süsteemi kehtivusaeg on pikem kui kolm aastat, avaldatakse asjaomane teade igal aastal. Kui süsteemi kehtivusaeg on lühem, piisab ühest teatest.

Artikkel 42

Hankekuulutusena kasutatavad teated

1.  Asjade, ehitustööde või teenuste hankelepingute puhul võib hankekuulutuse esitada:

2.  Dünaamilise hankesüsteemi puhul esitatakse süsteemi hankekuulutus lõike 1 punktis c viidatud hanketeatena, samas kui sellise süsteemi kasutamisel hankekuulutused lepingute sõlmimiseks on XIII D lisas viidatud lihtsustatud hanketeated.

3.  Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena, siis:

Artikkel 43

Lepingu sõlmimise teated

1.  Ostjad, kes on sõlminud lepingu või raamlepingu, saadavad kahe kuu jooksul lepingu või raamlepingu sõlmimisest XVI lisas viidatud lepingu sõlmimise teate tingimustel, mille komisjon kehtestab artikli 68 lõikes 2 viidatud korra alusel.

Artikli 14 lõike 2 tähenduses raamlepingu alusel sõlmitud lepingute puhul ei pea ostjad saatma iga kõnealuse raamlepingu alusel sõlmitud lepinguga seoses teadet sõlmimismenetluse tulemuste kohta.

Dünaamilisel hankesüsteemil põhineva lepingute sõlmimise puhul saadavad ostjad lepingu sõlmimise teate kahe kuu jooksul pärast iga lepingu sõlmimist. Nad võivad aga koguda selliseid teateid ja saata need kord kvartalis. Sel juhul saadavad nad kogutud teated kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu.

2.  XVI lisa alusel esitatud avaldamiseks mõeldud teave avaldatakse vastavalt XX lisa sätetele. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad on kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtinud, nagu saadud pakkumiste arv, ettevõtjate isikud või hinnad.

3.  Kui ostjad sõlmivad uurimis- ja arendusteenuste lepingu (uurimis-arendusleping) menetlusega ilma hankekuulutuseta vastavalt artikli 40 lõike 3 punktile b, siis võivad nad XVI lisa järgi teabe andmisel osutatavate teenuste laadi ja hulga kohta piirduda viitega „uurimis- ja arendusteenused”.

Kui ostjad sõlmivad uurimis-arenduslepingu, mida ei saa sõlmida ilma hankekuulutuseta menetlusega vastavalt artikli 40 lõike 3 punktile b, siis võivad nad XVI lisa järgi teabe andmisel osutatavate teenuste laadi ja hulga kohta piirata teabe andmist ärialase konfidentsiaalsuse huvides.

Sel juhul tagavad ostjad, et käesolevas lõikes ettenähtud teabe avaldamisel ei oleks see vähem üksikasjalik kui teave, mis oli vastavalt artikli 42 lõikele 1 avaldatud hankekuulutuse teates.

Kvalifikatsioonisüsteemi kasutamisel tagavad ostjad, et see teave ei oleks vähem üksikasjalik kui artikli 53 lõike 7 alusel koostatud kvalifitseeritud teenusepakkujate loendis viidatud kategooria.

4.  XVII B lisas loetletud teenustele sõlmitavate lepingute puhul näitavad ostjad teates ära, kas nad on avaldamisega nõus.

5.  Vastavalt XVI lisale esitatud teave, mis on märgistatud avaldamiseks mittemõelduna, avaldatakse üksnes lihtsustatud kujul vastavalt XX lisale, et seda kasutada statistika tegemiseks.

Artikkel 44

Teadete vorm ja avaldamisviis

1.  Teadetes tuuakse ära XIII, XIV, XV A, XV B ja XVI lisas mainitud teave ning vajadusel ka igasugune muu teave, mida ostjad peavad kasulikuks, ja teate vorm vastab standardvormile, mille komisjon on kinnitanud artikli 68 lõikes 2 viidatud korras.

2.  Ostjad saadavad teated komisjonile elektrooniliste vahenditega XX lisa punktis 3 näidatud vormis ja korras või muude vahenditega.

Artiklites 41, 42 ja 43 viidatud teated avaldatakse vastavalt XX lisa punkti 1 lõikudes a ja b toodud avaldamise tehnilistele näitajatele.

3.  Elektroonilised teated, mis on elektrooniliste vahenditega koostatud ja edastatud vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamise korrale, avaldatakse mitte hiljem kui viie päeva jooksul, arvates nende saatmisest.

Teated, mis ei ole edastatud vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamise korrale, avaldatakse mitte hiljem kui 12 päeva jooksul, arvates nende saatmisest. Ent erandjuhtudel avaldatakse artikli 42 lõike 1 punktis c viidatud hanketeated ostja nõudel viie päeva jooksul, kui teade on saadetud faksiga.

4.  Hanketeated avaldatakse täies ulatuses ostja valikul ühes ühenduse ametlikest keeltest ja see lähtekeelne versioon on teate ainus autentne tekst. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ühenduse ametlikes keeltes.

Kulud, mis on seotud teadete avaldamisega komisjoni poolt, kannab ühendus.

5.  Teateid ja nende sisu ei tohi avaldada riigi tasandil enne seda kuupäeva, mil need saadetakse komisjonile.

Riigi tasandil avaldatavad teated ei sisalda muud teavet kui see, mis saadeti komisjonile või avaldati ostjaprofiilis vastavalt artikli 41 lõike 1 esimesele lõigule, kuid seal näidatakse ära kuupäev, mil teade saadeti komisjonile või avaldati ostjaprofiilis.

Perioodilisi eelteateid ei tohi avaldada ostjaprofiilis enne teate saatmist komisjonile, et need avaldatakse sellisel kujul; neis märgitakse ära sellise teate saatmise kuupäev.

6.  Ostjad tagavad, et nad saaksid esitada tõendid teadete saatmise kuupäevade kohta.

7.  Komisjon annab ostjale kinnituse saadetud teabe avaldamise kohta, märkides ära avaldamise kuupäeva. Selline kinnitus on tõendiks avaldamise kohta.

8.  Ostjad võivad lõigete 1–7 alusel avaldada hanketeateid, millele ei laiene käesolevas direktiivis toodud avaldamisnõuded.

2. jagu

Tähtajad

Artikkel 45

Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtajad

1.  Osalemistaotluste ja pakkumiste vastuvõtmise tähtaegade määramisel võtavad ostjad eriti arvesse lepingu keerulisust ja pakkumise koostamiseks vajalikku aega, piiramata sealjuures käesolevas artiklis toodud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2.  Avatud menetluse puhul on pakkumiste vastuvõtmise minimaalne tähtaeg 52 päeva, arvates hanketeate väljasaatmise päevast.

3.  Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, mille kohta on avaldatud eelnev hankekuulutus, kohaldatakse järgmist korda:

4.  Kui ostjad on XX lisa alusel avaldanud artikli 41 lõikes 1 viidatud perioodilise eelteate, siis on pakkumiste saamise minimaalne tähtaeg avatud menetluse korral üldreeglina mitte vähem kui 36 päeva ja ei saa mingil juhul olla alla 22 päeva teate saatmise päevast.

Sellised lühendatud tähtajad on lubatud tingimusel, et perioodilises eelteates sisaldub lisaks XV A lisa I osas nõutud teabele kogu XV A lisa II osas nõutud teave, kuivõrd viimane on kättesaadav teate avaldamise ajal, ja et teade on saadetud avaldamiseks ajavahemikus 52 päevast kuni 12 kuuni enne artikli 42 lõike 1 punktis c viidatud hanketeate saatmise kuupäeva.

5.  Kui teated koostatakse ja saadetakse elektrooniliste vahenditega vastavalt XX lisa punktis 3 toodud vormile ja edastamiskorrale, siis võib osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaegu läbirääkimistega menetluse korral piirata ning pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu avatud menetluse korral lühendada seitsme päeva võrra.

6.  Välja arvatud juhul, kus tähtajad kehtestatakse lõike 3 punkti b alusel vastastikusel kokkuleppel, võib pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse puhul veel lühendada viie päeva võrra, kui ostja võimaldab elektrooniliste vahenditega piiramatu ja täieliku otsese juurdepääsu hankedokumentidele ja kõigile lisadokumentidele, arvates kuupäevast, mil XX lisa alusel avaldatakse hankekuulutusena kasutatud teade. Teates peab olema toodud Interneti-aadress, kus see dokumentatsioon on kättesaadav.

7.  Avatud menetlusel ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni alla 15 päeva, arvates hanketeate saatmise kuupäevast.

Ent kui hanketeade ei ole edastatud faksi või elektrooniliste vahenditega, siis ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni avatud menetlusel alla 22 päeva, arvates hanketeate edastamise kuupäevast.

8.  Artikli 42 lõike 1 punkti c alusel avaldatud hanketeate või artikli 47 lõike 5 alusel ostjate saadetud kutse vastusena saadetud osalemistaotluste vastuvõtmisel ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul viia tähtaja lühendamiseni alla 15 päeva, arvates hanketeate või kutse saatmise kuupäevast.

Piiratud ja läbirääkimistega menetluse puhul ei tohi lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud lühendamiste summaarne mõju mingil juhul, välja arvatud pakkumiste esitamise tähtaja kehtestamine vastastikusel kokkuleppel lõike 3 punkti b järgi, viia pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lühendamiseni alla 10 päeva, arvates pakkumiskutse kuupäevast.

9.  Kui hankedokumendid ja lisadokumendid või täiendav teave ei ole mis tahes põhjusel esitatud artiklites 46 ja 47 toodud tähtajaks, kuigi neid nõuti aegsasti, või kui pakkumist saab teha ainult pärast kohalesõitmist või hankedokumente toetavate lisadokumentide kohapealset läbivaatamist, siis pikendatakse pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu sellele vastavalt, välja arvatud juhul, kus pakkumiste esitamise tähtaeg kehtestatakse vastastikusel kokkuleppel lõike 3 punkti b järgi, nii et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid olla kursis kogu pakkumise ettevalmistamiseks vajaliku teabega.

10.  XXII lisas on toodud käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegade kokkuvõtlik tabel.

Artikkel 46

Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave

1.  Avatud menetlusel, kus ostjad ei paku elektrooniliste vahenditega piiramatut ja täielikku otsest juurdepääsu tehnilistele kirjeldustele ja kõikidele lisadokumentidele artikli 45 lõike 6 alusel, saadetakse tehnilised kirjeldused ja lisadokumendid ettevõtjaile kuue päeva jooksul, arvates nõude saamisest, eeldades, et nõue esitati aegsasti enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu.

2.  Tingimusel, et tehniliste kirjeldustega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, esitavad ostjad või pädevad osakonnad selle hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtaega.

Artikkel 47

Kutse esitada pakkumine või alustada läbirääkimisi

1.  Piiratud ja läbirääkimisega menetluse korral saadavad ostjad valitud kandidaatidele üheaegselt kirjaliku kutse esitada oma pakkumised või alustada läbirääkimisi. Kutse kandidaatidele sisaldab kas:

2.  Kui tehnilised kirjeldused ja/või mis tahes lisadokumendid on mõne muu asutuse valduses peale ostjate, kes vastutavad lepingu sõlmimise menetluse eest, siis näidatakse kutses ära aadress, kust neid tehnilisi kirjeldusi ja dokumente võib nõuda, ja vajadusel ka selliste dokumentide taotlemise viimane kuupäev, rahasumma, mis tuleb maksta nende saamiseks, ja maksmise kord. Pädev osakond saadab dokumendid ettevõtjale viivitamatult pärast nõude saamist.

3.  Täiendavat teavet tehniliste kirjelduste või lisadokumentide kohta saadab ostja või pädev osakond mitte hiljem kui kuus päeva enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu, kui seda teavet on nõutud aegsasti.

4.  Lisaks sellele peab kutse sisaldama vähemalt järgmist:

5.  Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena, siis kutsuvad ostjad hiljem, enne pakkujate või läbirääkimistes osalejate väljavalimist, kõiki kandidaate üles kinnitama asjaomase lepingu kohta avaldatava üksikasjaliku teabe alusel oma huvitatust.

See üleskutse sisaldab vähemalt järgmist teavet:

3. jagu

Teatamine ja teave

Artikkel 48

Teatamise kohta kehtivad eeskirjad

1.  Kogu käesolevas jaotises viidatud teatamine ja teabevahetus võib toimuda posti, faksi, elektrooniliste vahenditega lõigete 4 ja 5 alusel, telefoniga juhtudel ja asjaoludel, millele on viidatud lõikes 6, või nende vahendite kombineerimisega ostja valikul.

2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja seega mitte piirama ettevõtjate juurdepääsu pakkumismenetlusele.

3.  Teatamine ja teabe vahetamine ning salvestamine toimub nii, et oleks tagatud andmete terviklikkuse ning pakkumiste ja osalustaotluste konfidentsiaalsuse säilimine ning pakkumiste sisu ja osalemistaotluste kättesaadavus ostjaile tutvumiseks alles pärast seda, kui nende esitamise tähtaeg on möödas.

4.  Elektrooniliseks sidepidamiseks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused peavad olema mittediskrimineerivad, üldkättesaadavad ja üldkasutatavate info- ja sidetehnoloogia toodetega ühilduvad.

5.  Pakkumiste elektroonilise edastamise ja vastuvõtmise ning osalemistaotluste vastuvõtmise vahenditele kohaldatakse järgmisi eeskirju:

6.  Osalemistaotluste edastamisel kehtivad järgmised eeskirjad:

Artikkel 49

Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave

1.  Ostjad teavitavad asjaomaseid ettevõtjaid võimalikult kiiresti raamlepingu või lepingu sõlmimise või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta tehtud otsustest ja ka põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida raamlepingut või lepingut, milleks oli välja kuulutatud pakkumiste konkurss, otsustati menetlust uuesti alustada või dünaamilist hankesüsteemi mitte sisse seada; see teave esitatakse kirjalikult, kui ostjailt seda palutakse.

2.  Asjaomase osapoole nõudel teavitavad ostjad võimalikult kiiresti:

Selleks kuluv aeg ei tohi mingil juhul olla pikem kui 15 päeva kirjaliku järelepärimise saamisest.

Ent ostjad võivad otsustada, et teatavaid andmeid lepingu või raamleping sõlmimise või dünaamilisse hankesüsteemi lubamise kohta, millele on viidatud lõikes 1, tuleb mitte avaldada, kui sellise teabe avaldamine takistaks seaduste jõustamist või poleks muul põhjusel kooskõlas üldsuse huvidega või kahjustaks mõne konkreetse avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtja, sealhulgas lepingu sõlminud ettevõtja seaduslikke huve või segaks ettevõtjate ausat konkureerimist.

3.  Ostjad, kes seavad sisse kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, teavitavad taotlejaid oma otsusest kvalifitseerimise kohta kuue kuu jooksul.

Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli kuud taotluse esitamisest, teatab ostja taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja.

4.  Taotlejaid, kelle kvalifikatsioon tunnistati ebapiisavaks, teavitatakse sellest otsusest ja põhjustest võimalikult kiiresti ja mitte mingil juhul hiljem kui 15 päeva jooksul, arvates otsuse kuupäevast. Põhjenduste aluseks on artikli 53 lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumid.

5.  Ostjad, kes seavad sisse kvalifitseerimissüsteemi ja rakendavad seda, võivad mõne ettevõtja diskvalifitseerida ainult artikli 53 lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumide alusel. Kavatsusest ettevõtjat diskvalifitseerida teatatakse talle kirjalikult ette vähemalt 15 päeva enne diskvalifitseerimise jõustumise kuupäeva, näidates ära selle sammu põhjuse või põhjused.

Artikkel 50

Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave

1.  Ostjad säilitavad iga lepingu kohta piisavat teavet, et võimaldada neil hiljem põhjendada otsuseid, mis on seotud:

Ostjad võtavad vajalikud meetmed, et dokumenteerida elektrooniliste vahenditega toimuva lepingute sõlmimise menetluse käik.

2.  Nimetatud teavet säilitatakse vähemalt neli aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, nii et ostjal on selle ajavahemiku jooksul võimalik esitada komisjonile vajalikku teavet, kui viimane seda nõuab.

VII PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

Artikkel 51

Üldsätted

1.  Osalejate väljavalimiseks lepingute sõlmimise menetluses:

2.  Kui hankekuulutusena kasutatakse teadet kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, siis lepingute sõlmimise menetluses nende osalejate väljavalimiseks, kellega sõlmida konkreetsed, hanke väljakuulutamise eesmärgiks olnud lepingud, ostjad:

3.  Ostjad kontrollivad, et väljavalitud pakkujate esitatud pakkumised vastaksid pakkumiste eeskirjadele ja nõuetele ja sõlmivad lepingu artiklites 55 ja 57 toodud kriteeriumide alusel.

1. jagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 52

Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine

1.  Osalejate väljavalimisel piiratud ja läbirääkimistega menetluse jaoks ei tohi ostjad oma kvalifitseerimisotsustuse tegemisel või kriteeriumide ja eeskirjade ajakohastamisel:

2.  Kui ostjad nõuavad sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist ettevõtja vastavuse kohta teatavatele kvaliteedi tagamise standarditele, viitavad nad asjakohastele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis põhinevad Euroopa standardite seeriatel, mida on sertifitseerinud Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Nad aktsepteerivad ka ettevõtjate teisi tõendeid samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.

3.  Ehitustööde ja teenuste hankelepingute puhul ja üksnes sobivatel juhtudel võivad ostjad nõuda ettevõtjate tehnilise võimekuse kontrollimiseks ülevaadet keskkonnameetmetest, mida ettevõtja suudab lepingu täitmisel rakendada. Sellistel juhtudel, kui ostjad nõuavad sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist ettevõtja vastavuse kohta teatavatele keskkonnajuhtimise standarditele, viitavad nad keskkonnajuhtimise skeemidele (EMAS) või asjakohastele keskkonnajuhtimise standarditele, mis põhinevad asjaomastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel, mida on sertifitseerinud ühenduse õigusele või asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele sertifitseerimisstandarditele vastavad asutused.

Ostjad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Nad aktsepteerivad ka ettevõtjate teisi tõendeid samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

Artikkel 53

Kvalifitseerimissüsteemid

1.  Ostjad võivad soovi korral seada sisse ettevõtjate kvalifitseerimissüsteemi ja rakendada seda.

Kvalifitseerimissüsteemi kehtestavad või rakendavad ostjad tagavad, et ettevõtjail oleks igal ajal võimalik taotleda kvalifitseerimist.

2.  Lõikes 1 ettenähtud süsteemil võivad olla erinevad kvalifitseerimisetapid.

Seda rakendatakse objektiivsete kvalifitseerimiskriteeriumide ja -eeskirjade alusel, mille kehtestab ostja.

Kui need kriteeriumid ja eeskirjad hõlmavad tehnilisi kirjeldusi, siis rakendatakse artikli 34 sätteid. Kriteeriume ja eeskirju võib vastavalt vajadusele ajakohastada.

3.  Lõikes 2 viidatud kvalifitseerimise kriteeriumid ja eeskirjad võivad sisaldada ka välistamiskriteeriume, mis on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 45 ja mida rakendatakse sealsamas toodud tingimustel.

Kui ostja on telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, siis sisaldavad need kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume.

4.  Kui lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja rahandussuutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel viidata teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nonde ettevõtjate vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtimise jooksul, kõnealustelt ettevõtjatelt saadud sellekohase kohustuse esitamisel.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtjate grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtjate suutlikkusele.

5.  Kui lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel viidata teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu kvalifitseerimissüsteemi kehtimise jooksul, näiteks kõnealustelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.

6.  Ettevõtja nõudel teatatakse talle lõikes 2 viidatud kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad. Nende kriteeriumide ja eeskirjade uuendamisest teatatakse huvitatud ettevõtjatele.

Kui ostja leiab, et teatavate teiste isikute või asutuste kvalifitseerimissüsteem vastab tema nõuetele, siis teatab ta huvitatud ettevõtjatele niisuguste teiste isikute või asutuste nimed.

7.  Kvalifitseeritud ettevõtjate kohta peetakse kirjalikku registrit, mille võib jagada kategooriateks vastavalt lepingute tüüpidele, mille puhul kvalifitseerimine kehtib.

8.  Kvalifitseerimissüsteemi siseseadmisel või rakendamisel järgivad ostjad eriti artikli 41 lõike 3 sätteid kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teadete kohta, artikli 49 lõigete 3, 4 ja 5 sätteid kvalifitseerimistaotluse esitanud ettevõtjatele antava teabe kohta, artikli 51 lõike 2 sätteid osalejate väljavalimise kohta, kui hankekuulutusena kasutatakse teadet kvalifitseerimissüsteemi olemasolust, ja ka artikli 52 sätteid haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikuse tunnustamise kohta.

9.  Kui hankekuulutus on esitatud teatena kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta, valitakse piiratud pakkumismenetluse pakkujad või läbirääkimistega menetlustes osalejad kvalifitseerunud kandidaatide hulgast kõnealuse süsteemi kohaselt.

Artikkel 54

Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid

1.  Avatud menetluse jaoks valikukriteeriumide kehtestamisel toimivad ostjad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.

2.  Ostjad, kes valivad kandidaate piiratud ja läbirääkimistega menetluste jaoks, toimivad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis nad on kehtestanud ja mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.

3.  Piiratud ja läbirääkimistega menetlustel võib kriteeriumide aluseks olla ostja objektiivne vajadus vähendada kandidaatide arvu tasemeni, mis oleks õigustatud lepingu sõlmimise menetluse konkreetsete näitajate ja selle täitmiseks vajalike vahendite tasakaalustamise seisukohast. Valitud kandidaatide arvu puhul võetakse siiski arvesse piisava konkurentsi tagamise vajadust.

4.  Lõigetes 1 ja 2 toodud kriteeriumid võivad sisaldada ka välistamiskriteeriume, mis on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 45 ja mida rakendatakse sealsamas toodud tingimustele.

Kui ostja on telliv asutus artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, siis sisaldavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid ja eeskirjad direktiivi 2004/…/EÜ artikli 45 lõikes 1 loetletud välistamiskriteeriume.

5.  Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja majandus- ja rahandussuutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja nende ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul tõendab ettevõtja ostjale, et vajalikud vahendid on tema käsutuses, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud sellekohase kohustuse esitamisel.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete suutlikkusele.

6.  Kui lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajadusel ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja kõnealuste ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu lepingu täitmise aja vältel, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.

2. jagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 55

Lepingu sõlmimise kriteeriumid

1.  Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, on ostja poolt lepingu sõlmimisel aluseks võetud kriteeriumideks:

2.  Mõjutamata kolmanda punkti sätteid, määrab ostja lõike 1 punktis a viidatud juhul suhtelise kaalukuse, mille ta omistab igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise leidmiseks.

Nimetatud kaalukus võib väljenduda selles, et nähakse ette sobiv maksimaalse ulatusega mõõteskaala.

Kui ostja arvates ei ole kaalumine veenvatel põhjustel võimalik, siis järjestab ostja kriteeriumid nende tähtsuse vähenemise järjekorras.

Suhtelise kaalukuse või tähtsuse järjestus tuuakse vajadusel ära hankekuulutusena kasutatavas teates või artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses kinnitada oma huvitatust, pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi või tehnilistes kirjeldustes.

Artikkel 56

Elektrooniliste oksjonite kasutamine

1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et ostjad võivad kasutada elektroonilisi oksjoneid.

2.  Avatud, piiratud ja eelneva hankekuulutusega läbirääkimistega menetlusel võivad ostjad otsustada, et kui lepingu tehnilisi kirjeldusi on võimalik täpselt kindlaks määrata, siis eelneb lepingu sõlmimisele elektrooniline oksjon.

Samadel asjaoludel võib elektroonilise oksjoni pidada pakkumiste konkursi avamiseks lepingute sõlmimisel artiklis 15 viidatud dünaamilise hankesüsteemi kasutamisega.

Elektrooniline oksjon põhineb:

3.  Ostjad, kes otsustavad korraldada elektroonilise oksjoni, märgivad selle asjaolu ära hankekuulutusena kasutatavas teates.

Tehnilistes kirjeldustes tuuakse muu hulgas ära järgmised üksikasjad:

4.  Enne elektroonilise oksjoni juurde asumist teevad ostjad pakkumiste esialgse täieliku hindamise lepingu sõlmimise kriteeriumi või kriteeriumide ja neile omistatud kaalukuse alusel.

Kõiki pakkujaid, kes on esitanud vastuvõetavad pakkumised, kutsutakse üheaegselt üles esitama elektrooniliste vahenditega uusi hindu ja/või uusi väärtusi; selles üleskutses tuuakse ära kogu asjakohane teave, kuidas igaüks saab ühendada end kasutatava elektroonilise varustusega, ja teatatakse elektroonilise oksjoni alguse kuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitmes järjestikuses etapis. Elektrooniline oksjon ei tohi alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete väljasaatmise kuupäeva.

5.  Kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumise alusel, siis lisatakse kutsele asjaomase pakkumise täieliku hindamise tulemus, mis saadi artikli 55 lõike 2 esimeses lõigus viidatud kaalukuste kasutamisega.

Kutses tuuakse ära ka matemaatiline võrrand, mida kasutatakse elektroonilisel oksjonil pakkumiste automaatseks ümberjärjestamiseks esitatavate uute hindade ja/või uute väärtuste alusel. See võrrand sisaldab kõigi majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramiseks esitatud kriteeriumide kaalumist, nagu oli näidatud hankekuulutusena kasutatud teates või tehnilistes kirjeldustes; selleks aga vähendatakse eelnevalt kõiki väärtuste vahemikke kindlaksmääratud väärtusteni.

Variantide lubamisel tuuakse ära eraldi võrrand iga variandi jaoks.

6.  Elektroonilise oksjoni iga etapi vältel saadavad ostjad kõikidele pakkujatele kohe piisavat teavet, mis võimaldab neil endil määrata mis tahes hetkel oma pakkumise koha pakkumiste järjestuses. Nad võivad saata ka muud teavet teiste esitatud hindade või väärtuste kohta tingimusel, et see on ette nähtud tehnilises kirjelduses. Nad võivad igal ajal teatada ka osalejate arvu oksjoni käesolevas etapis. Mingil juhul ei tohi nad aga elektroonilise oksjoni mis tahes etapis avaldada pakkujate nimesid.

7.  Ostjad lõpetavad elektroonilise oksjoni ühel või mitmel alljärgneval viisil:

Kui ostjad on otsustanud sulgeda elektroonilise oksjoni punkti c alusel, võib-olla kasutades ka punktis b toodud korraldust, siis kutses oksjonist osavõtuks näidatakse oksjoni kõigi etappide toimumise ajad.

8.  Pärast elektroonilise oksjoni sulgemist sõlmivad ostjad elektroonilise oksjoni tulemuste alusel ning artikli 55 põhjal lepingu.

9.  Ostjad ei tohi elektroonilisi oksjoneid võtta ette ebaausal eesmärgil ega kasutada neid konkurentsi kõrvaldamiseks, piiramiseks või moonutamiseks ja nad ei tohi muuta lepingu eesmärki, mis on välja kuulutatud hankekuulutusena kasutatud teates ja tehnilises kirjelduses.

Artikkel 57

Ebanormaalselt madalad pakkumised

1.  Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad kaupade, ehitustööde või teenustega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab ostja pakkumise koostisosade kohta enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi, mida ta asjakohaseks peab.

Need täpsustused võivad konkreetselt puudutada:

2.  Ostja kontrollib neid koostisosi pakkuja küsitlemisega, võttes arvesse esitatavaid tõendeid.

3.  Kui ostja teeb kindlaks, et pakkumine on ebaharilikult madala hinnaga, kuna pakkuja on saanud abi riigilt, siis võib sellise pakkumise sel põhjusel tagasi lükata üksnes pärast vestlust pakkujaga, kui pakkuja ei suuda ostja määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealust abi oli antud seaduslikul alusel. Kui ostja lükkab neil asjaoludel pakkumise tagasi, siis teavitab ta sellest komisjoni.

3. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 58

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse pakkumistele, mis hõlmavad tooteid kolmandatest riikidest, millega ühendus ei ole mitmepoolselt ega kahepoolselt sõlminud kokkulepet, mis tagaks ühenduse ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide turgudele. See ei piira ühenduse ja ühenduse liikmesriikide kohustusi kolmandate riikide suhtes.

2.  Asjade hankelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumise võib tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal, mille päritolu on kindlaks määratud vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 30 ), ületab 50 % pakkumises sisalduvate toodete kogumaksumusest. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara tootena.

3.  Kui teisest lõigust ei tulene teisiti, siis kahe või enama pakkumise korral, mis on artiklis 55 sätestatud kriteeriumide seisukohast samaväärsed, eelistatakse pakkumisi, mida ei või lõike 2 alusel tagasi lükata. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse selliste pakkumiste hindu võrdsetena, kui hinnaerinevus ei ole suurem kui 3 %.

Pakkumist ei eelistata teisele, nagu on sätestatud esimeses lõigus, kui selle vastuvõtmine sunniks ostjat hankima olemasolevatest seadmetest erinevate tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse, tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel või ebaproportsionaalselt suured kulud.

4.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta kolmandatest riikidest pärit toodete osakaalu kindlaksmääramisel lõike 2 alusel arvesse neid kolmandaid riike, kelle suhtes nõukogu otsusega kohaldatakse lõike 1 alusel käesoleva direktiivi sätteid.

5.  Komisjon esitab nõukogule aastaaruande, alustades käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva esimese aasta teisest poolaastast, mis kajastab mitmepoolsetel või kahepoolsetel läbirääkimistel tehtud edusamme ühenduse ettevõtjate juurdepääsu tagamisel kolmandate riikide turgudele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades, kõnealuste läbirääkimiste tulemusi ja kõigi sõlmitud kokkulepete praktilist rakendamist.

Nõukogu võib nimetatud edusamme silmas pidades komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva artikli sätteid muuta.

Artikkel 59

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist üldistest õigusalastest või praktilistest raskustest, mida nende ettevõtjad teenuste hankelepingute sõlmimisel kolmandates riikides kogevad ja millest need neile ette kannavad.

2.  Komisjon teatab nõukogule enne 31. detsembrit 2005 ja seejärel kindlate ajavahemike järel kolmandates riikides sõlmitavatest teenuste hankelepingutest ja nende riikidega selleteemalistel läbirääkimistel, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames saavutatud edusammudest.

3.  Komisjon püüab pöördumisega asjaomase kolmanda riigi poole parandada olukorda kõikjal, kus ta lõikes 2 viidatud ettekannete või muu teabe põhjal leiab, et teenuste hankelepingute sõlmimise kontekstis kolmas riik:

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist õigusalastest või praktilistest raskustest, mida nende ettevõtjad lepinguid sõlmida püüdes kogevad kolmandates riikides XXIII lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumise tõttu, millest ettevõtjad neile ette kannavad.

5.  Lõigetes 3 ja 4 viidatud asjaoludel võib komisjon igal ajal teha ettepaneku, et nõukogu otsustaks katkestada või piirata otsuses nimetatud ajavahemikuks teenuste hankelepingute sõlmimise:

Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega niipea kui võimalik.

Komisjon võib teha ettepaneku kõnealuste meetmete kohta omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

6.  Käesolev artikkel ei mõjuta ühenduse kohustuste täitmist kolmandate maade suhtes, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest riigihangete kohta, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

III JAOTIS

IDEEKONKURSSIDE KORRALDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 60

Üldsätted

1.  Ideekonkursi korraldamise eeskirjad kehtestatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 ning artiklite 61 ja 63–66 nõuetega ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

2.  Ideekonkursil osalemist ei piirata:

Artikkel 61

Künnised

1.  Käesolevat jaotist kohaldatakse ideekonkurssidele, mis korraldatakse osana teenuste hankimise menetlusest, kus hanke eeldatav väärtus ilma käibemaksuta on ►M5  412 000 eurot ◄ või suurem.Käesolevas lõikes tähendab künnis teenuste hankelepingu eeldatavat väärtust ilma käibemaksuta, kuid koos kõikvõimalike preemiate ja/või maksetega osavõtjaile.

2.  Käesolev jaotis kehtib kõikidele ideekonkurssidele, kus konkursi preemiate ja osavõtjatele tehtavate maksete summa on ►M5  412 000 eurot ◄ või suurem.

Käesolevas lõikes tähendab künnis auhindade ja maksete kogusummat koos selle teenuste hankelepingu eeldatava väärtusega ilma käibemaksuta, mis võidakse hiljem sõlmida artikli 40 lõike 3 järgi, kui ostja ei välista sellist sõlmimist konkursikutses.

Artikkel 62

Väljajäetud ideekonkursid

Käesolevat jaotist ei kohaldata:

Artikkel 63

Eeskirjad teatamise ja läbipaistvuse kohta

1.  Ostjad, kes soovivad korraldada ideekonkurssi, kuulutavad konkursi välja konkursiteate avaldamisega. Ostjad, kes on korraldanud ideekonkursi, avaldavad selle tulemuste kohta teate. Konkursiteade sisaldab XVIII lisas viidatud teavet ja teade ideekonkursi tulemuste kohta sisaldab XIX lisas viidatud teavet vormis, mis vastab komisjoni poolt artikli 68 lõikes 2 viidatud korras vastuvõetavale standardvormile.

Teade ideekonkursi tulemuste kohta edastatakse komisjonile kahe kuu jooksul pärast konkursi lõppu tingimustel, mis komisjon kehtestab artikli 68 lõikes 2 viidatud korras. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele ostjad võivad kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtida, nagu saadud projektide või plaanide arv, ettevõtjate isikud ja pakutud hinnad.

2.  Artikli 44 lõiked 2–8 kehtivad ka teadetele ideekonkursside kohta.

Artikkel 64

Teatamisvahendid

1.  Kõikidele konkursside kohta avaldatavatele teadetele kehtivad artikli 48 lõiked 1, 2 ja 4.

2.  Sidevahendid, teabevahetus ja salvestamine on sellised, et oleks tagatud kogu konkursist osavõtjatele edastatud teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning et žürii tutvuks plaanide ja projektide sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja lõppu.

3.  Plaanide ja projektide elektroonilise vastuvõtu seadmetele kehtivad järgmised eeskirjad:

Artikkel 65

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate ning žürii valimise eeskirjad

1.  Ideekonkursside korraldamisel rakendavad ostjad käesoleva direktiivi sätetele kohandatud eeskirju.

2.  Kui ideekonkursist saab osa võtta piiratud arv osalejaid, kehtestavad ostjad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

3.  Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on konkursil osalejatest sõltumatud. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Artikkel 66

Žürii otsused

1.  Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu.

2.  Ta tutvub kandidaatide anonüümselt esitatud plaanide ja projektidega ning teeb otsuse ainult konkursiteates näidatud kriteeriumide alusel.

3.  Ta esitab projektide järjestuse ettekandes, millele žürii liikmed kirjutavad alla; žürii arvestab iga projekti väärtusi ja teeb oma märkused ning toob välja selgitamist vajavad punktid.

4.  Anonüümsust tuleb säilitada niikaua, kuni žürii on kokku leppinud oma arvamuse või otsuse suhtes.

5.  Vajadusel võib lasta kandidaatidel vastata žürii protokolli kantud küsimustele projektide mis tahes külgede selgitamiseks.

6.  Žüriiliikmete ja kandidaatide dialoogi kohta koostatakse täielik protokoll.

IV JAOTIS

STATISTIKAALASED KOHUSTUSED, TÄITEVVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

Statistikaalased kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras võetavatele meetmetele saab komisjon igal aastal statistilise aruande, mis käsitleb liikmesriikide ja I–X lisas nimetatud tegevusliikide lõikes nende lepingute kogumaksumust, mis on sõlmitud väiksema summa ulatuses kui artiklis 16 nimetatud künnis, kuid mille suhtes kohaldataks käesolevat direktiivi juhul, kui künniseid poleks.

2.  Mis puudutab II, III, V, IX ja X lisas viidatud tegevuste kategooriaid, siis tagavad liikmesriigid, et komisjon saab hiljemalt 31. oktoobriks 2004 statistilise aruande lepingutest, mis on sõlmitud eelmisel aastal, ja enne iga aasta 31. oktoobrit iga järgneva aasta lepingutest, vastavalt artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras võetavatele meetmetele. Statistilises aruandes peab olema toodud teave, mis on vajalik kokkuleppe õige rakendamise kontrollimiseks.

Esimeses lõigus nõutud teave ei sisalda teavet XVII A lisa 8. kategoorias loetletud uurimis-arendusteenuste, XVII A lisa 5. kategoorias loetletud telekommunikatsiooniteenuste, mille ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) numbrid vastavad CPC viitenumbritele 7524, 7525 ja 7526, või XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingute kohta.

3.  Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kord kehtestatakse nii, et oleks tagatud, et:

Artikkel 68

Komitee töökord

1.  Komisjoni abistab nõukogu otsuse 71/306/EMÜ ( 31 ) artikli 1 alusel asutatud riigihankelepingute nõuandekomitee, edaspidi komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 69

Künniste läbivaatamine

1.  Komisjon kontrollib artiklis 16 sätestatud künniseid iga kahe aasta tagant, alates 30. aprillist 2004, ja muudab neid vajadusel, pidades silmas teist lõiku, artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras.

Künniste summa arvutamisel võetakse aluseks riikide vääringute keskmine päevakurss SDRides 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale künnise muutmisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Niimoodi muudetud künniste väärtus ümardatakse vajadusel allapoole lähima tuhande euroni, et tagada kokkuleppes SDRides ettenähtud künniste kehtivatest väärtustest kinnipidamine.

2.  Koos lõike 1 alusel toimuva künniste muutmisega kohandab komisjon artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras ka artiklis 61 (ideekonkursid) sätestatud künnised vastavaks teenuste hankelepingute puhul kehtivatele muudetud künnistele.

Lõike 1 alusel kehtestatud künniste väärtusi, mis on väljendatud valuutaliidus mitteosalevate liikmesriikide vääringus, muudetakse põhimõtteliselt iga kahe aasta tagant, alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Nende väärtuste arvutamisel võetakse aluseks riikide vääringute keskmine päevakurss eurodes 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale künnise muutmisele eelneva augustikuu viimasel päeval.

3.  Lõikes 1 viidatud muudetud künnised, nende väärtused riikide vääringutes ja lõikes 2 viidatud kohandatud künnised avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas novembrikuu alguses pärast nende muutmist.

Artikkel 70

Muudatused

Komisjon võib muuta artikli 68 lõikes 2 sätestatud korras:

Artikkel 71

Käesoleva direktiivi rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Käesoleva direktiivi artikli 6 elluviimiseks vajalike sätete rakendamiseks võivad liikmesriigid kasutada lisaaega kuni 35 kuud pärast esimeses lõigus ettenähtud tähtaja lõppu.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikli 30 sätteid kohaldatakse alates 30. aprillist 2004.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Järelevalvemehhanismid

Vastavalt 25. veebruari 1992. aasta nõukogu direktiivile 92/13/EMÜ vee-, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta ( 32 ) tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi elluviimise tõhusate, avalikkusele kättesaadavate ja läbipaistvate mehhanismidega.

Selleks võivad nad muu hulgas nimetada või luua sõltumatu organi.

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/38/EMÜ, piiramata liikmesriikide kohustusi XXV lisas toodud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade suhtes.

Viiteid tühistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt XXVI lisas toodud vastavustabelile.

Artikkel 74

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 75

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M7

---

I LISA

Ostjad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites

Belgia

Bulgaaria

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 soojusenergia tootmiseks või transportimiseks litsentsitud üksused:

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 gaasi transportimiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid gaasi ja soojusenergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punktide a ja b alusel.

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad energiat teistele ettevõtetele või haldavad energiavõrku või kellel on omandiõiguse alusel energiavõrgu käsutusõigus 24. aprilli 1998. aasta seaduse „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. novembril 2006), artikli 3 lõike 18 alusel.

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Austria

Poola

Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, muu hulgas:

Portugal

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi järgmiste õigusaktide alusel:

Rumeenia

Sloveenia

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt õigusaktile „Energetski zakon (Uradni list RS, 79/99)” ja üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat omavalitsuste otsuse alusel:

Slovakkia

Soome

Riiklikud või muud üksused, mis haldavad gaasi transpordivõrku ja transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „Maakaasumarkkinalaki/naturgasmarknadslagen (508/2000)” peatüki 3(1) või peatüki 6(1) kohaselt välja antud litsentsi alusel ning omavalitsuste üksused või riiklikud ettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad soojusenergiat või tarnivad soojusenergiat võrkudesse.

Rootsi

Ühendkuningriik

---

II LISA

Ostjad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites

Belgia

Bulgaaria

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid elektrienergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti c alusel.

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad energiat teistele ettevõtetele või haldavad energiavõrku või kellel on omandiõiguse alusel energiavõrgu käsutusõigus 24. aprilli 1998. aasta seaduse „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel.

Eesti

Iirimaa

Kreeka

„Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού Α.Ε.”, mis on moodustatud seadusega nr 1468/1950 „περί ιδρύσεως της ΔΕΗ” ja mis tegutseb seaduse nr 2773/1999 ja presidendi dekreedi nr 333/1999 alusel.

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Muud isikud, üksused ja ettevõtted, kes tegelevad direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 3 loetletud tegevusega ja kes tegutsevad õigusakti „περί Ρύθμισης της αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου του 2003 {Ν. 122(Ι)/2003}” artikli 34 kohaselt antud tegevusloa alusel.

Läti

VAS „Latvenergo” ja muud ettevõtted, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat ning mis teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel.

Leedu

Luksemburg

Ungari

Üksused, mis toodavad, kannavad üle või jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2007. évi LXXXVI. törvény a villamos energiáról”.

Malta

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation)

Madalmaad

Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud provintsivalitsused õigusakti „Provinciewet” alusel. Näiteks:

Austria

Üksused, mis haldavad ülekande- või jaotusvõrku õigusakti „Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz, BGBl I” nr 143/1998 (muudetud redaktsioon) alusel või üheksa liidumaa õigusakti „Elektrizitätswirtschafts(wesen)gesetze” alusel.

Poola

Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, muu hulgas:

Portugal

(1)   Elektrienergia tootmine

Üksused, mis toodavad elektrienergiat vastavalt järgmistele õigusaktidele:

(2)   Elektrienergia ülekanne

Üksused, mis kannavad elektrienergiat üle vastavalt järgmiste õigusaktidele:

(3)   Elektrienergia jaotus

Rumeenia

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktile „Energetski zakon (Uradni list RS, 79/99)”.

Slovakkia

Üksused, mis tegelevad seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt välja antud tegevusloa alusel elektrienergia tootmise ja ülekandmisega põhivõrgu kaudu ning elektrienergia jaotamise ja elanikkonnale tarnimisega jaotusvõrgu kaudu.

Näiteks:

Soome

Elektrienergiat tootvad omavalitsuste üksused ja riiklikud ettevõtted ning üksused, mis vastutavad elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude ning elektri ülekande ja elektrisüsteemide eest õigusakti „Sähkömarkkinalaki/elmarknadslagen (386/1995)” artiklite 4 või 16 kohaselt välja antud litsentsi alusel ja õigusakti „Laki vesi- ja energiahuollon, liikenteen ja postipalvelujen alalla toimivien yksiköiden hankinnoista (349/2007)/lag om upphandling inom sektorerna vatten, energi, transporter och posttjänster (349/2007)” alusel.

Rootsi

Üksused, mis kannavad üle või jaotavad elektrit seaduse „Ellagen (1997:857)” alusel välja antud kontsessiooni alusel.

Ühendkuningriik

---

III LISA

Ostjad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid veemajandamise sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Sb. artikli 4 lõike 1 punktide d ja e alusel.

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett õigusakti „Local Government [Sanitary Services] Act 1878 to 1964” alusel.

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud kohalikud asutused, mis toodavad või jaotavad joogivett.

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Waterleidingwet”.

Austria

Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt üheksa liidumaa õigusakti „Wasserversorgungsgesetze” sätetele.

Poola

Seaduse „Ustawa z dnia 7 czerwca 2001 r., o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków” tähenduses vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, kes tegelevad majandustegevusega elanikkonnale veega varustamise või reovee ärajuhtimisega seotud teenuste pakkumisel, muu hulgas:

Portugal

Rumeenia

Departamente ale Autorităților locale și Companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste osakonnad ja vett tootvad, transportivad ja jaotavad ettevõtted). Näiteks:

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „Zakon o varstvu okolja (Uradni list RS, 32/93, 1/96)” alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsuste otsustele.

Slovakkia

Näiteks:

Soome

Rootsi

Kohalikud omavalitsused ja munitsipaalettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett õigusakti „Lagen (2006:412) om allmänna vattentjänster” alusel.

Ühendkuningriik

---

IV LISA

Raudteeteeninduse sektori ostjad

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid raudteeteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel.

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Raudteeteenuseid hankivad asutused. Näiteks:

Austria

Poola

Üksused, mis osutavad raudteetranspordi teenuseid vastavalt õigusaktile „Ustawa o komercjalizacji, restrukturyzacji i prywatyzacji przedsiębiorstwa państwowego „Polskie Koleje Państwowe” z dnia 8 września 2000 r.”, muu hulgas:

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

Näiteks:

Soome

VR Osakeyhtiö//VR Aktiebolag

Rootsi

Ühendkuningriik

---

V LISA

Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori ostjad

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel.

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale lähitransporditeenust tegevusloa alusel vastavalt 21. märtsi 1961. aasta seadusele „Personenbeförderungsgesetz”, mida on viimati muudetud 31. oktoobril 2006.

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudtee-, automaatsüsteemi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuseid või juhivad asjaomaseid infrastruktuure riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Nende hulka kuuluvad näiteks:

Küpros

Läti

Riiklikud üksused ja eraõiguslikud üksused, mis osutavad reisijate bussi-, trollibussi- ja/või trammiveoteenust vähemalt järgmistes linnades: Riia, Jurmala Liepaja, Daugavpils, Jelgava, Rezekne ja Ventspils

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid õigusakti „Wet Personenvervoer” II peatüki („Openbaar Vervoer”) alusel. Näiteks:

Austria

Poola

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Ettevõtted, mis osutavad bussitransporditeenuseid õigusakti „Zakon o prevozih v cestnem prometu (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99)” alusel.

Slovakkia

Soome

Üksused, mis osutavad regulaarse bussiühenduse teenuseid eri- või ainuõiguslitsentsi alusel seaduse „Laki luvanvaraisesta henkilöliikenteestä tiellälagen om tillståndspliktig persontrafik på väg (343/1991)” alusel, ja munitsipaaltranspordi asutused ning riiklikud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale bussi-, raudtee- ja metrootransporditeenuseid või haldavad teenindusvõrku selliste transporditeenuste osutamiseks.

Rootsi

Ühendkuningriik

---

VI LISA

Ostjad postiteenuste sektoris

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis osutavad teenuseid postiteenuste sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punktide g ja h alusel.

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Austria

Poola

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

Üksused, millel on ainuõigus teatavate postiteenuste osutamiseks vastavalt tegevusloale, mis on välja antud seaduse nr 507/2001 Coll. alusel.

Näiteks:

Soome

Itella Oyj

Rootsi

Ühendkuningriik

The Royal Mail Group Ltd.

---

VII LISA

Ostjad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

Belgia

Bulgaaria

Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega seaduste „Закона за подземните богатства (обн., ДВ, бр.23/12.3.1999)” või „Закона за концесиите (обн., ДВ, бр. 36/2.5.2006)” alusel:

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida nafta- või gaasileiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

Taani

Üksused, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel:

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Üksused, millele on antud tegevusluba, luba, litsents või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või kaevandamiseks või maagaasi maa-aluseks ladustamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

Küpros

Läti

Kõik ettevõtted, kellel on nõuetekohane litsents ja kes on alustanud nafta või gaasi leiukohtade uurimist või kaevandamist.

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Austria

Poola

Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega seaduse „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, muu hulgas:

Portugal

Üksused, millel on tegevusluba, litsents või kes on sõlminud kontsessioonilepingu nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

Rumeenia

Sloveenia

Üksused, mis tegutsevad nafta leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu (Uradni list RS, 56/99)” alusel.

Slovakkia

Soome

Rootsi

Üksused, millel on kontsessioon nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks seaduse „Minerallagen (1991:45)” alusel või millele on antud tegevusluba seaduse „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel.

Ühendkuningriik

---

VIII LISA

Ostjad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites

Belgia

Bulgaaria

Üksused, mis tegelevad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega seaduste „Закона за подземните богатства (обн., ДВ, бр.23/12.3.1999)” või „Закона за концесиите (обн., ДВ, бр. 36/2.5.2006)” alusel:

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Austria

Poola

Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega seaduse „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, muu hulgas:

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Üksused, mis tegutsevad kivisöe leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu (Uradni list RS, 56/99)” alusel.

Slovakkia

Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid kivisöe leiukohtade otsimiseks või kivisöe kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel.

Soome

Üksused, millel on erikontsessioon tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks seaduse „Laki oikeudesta luovuttaa valtion kiinteistövarallisuutta/lagen om rätt att överlåta statlig fastighetsförmögenhet (973/2002)” alusel.

Rootsi

Üksused, millel on kontsessioon kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks seaduse „Minerallagen (1991:45)” või „Lagen (1985:620) om vissa torvfyndigheter” alusel või millele on antud tegevusluba seaduse „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel.

Ühendkuningriik

---

IX LISA

Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori ostjad

Belgia

Bulgaaria

ДП „Пристанищна инфраструктура”

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguste alusel sadamaid või osa neist riikliku tähtsusega ühistranspordiks, mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 1:

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguse alusel sadamaid või osa neist piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks ja mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 2:

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga osutada meresadama- või siseveesadama teenuseid või muid terminaliteenuseid vedajatele, mis osutavad õhu-, mere- või siseveeveo teenuseid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

„Η Αρχή Λιμένων Κύπρου”, mis on asutatud „περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973” alusel.

Läti

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele „Likums par ostām”:

Muud asutused, mis teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel ja mis haldavad sadamaid kooskõlas seadusega „Likumu par ostām”.

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Ostjad meresadama- või siseveesadama või muu terminalivarustuse valdkonnas. Näiteks:

Austria

Poola

Üksused, mis on asutatud õigusakti „Ustawa z dnia 20 grudnia 1996 r. o portach i przystaniach morskich” alusel, muu hulgas:

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Osaliselt või täielikult riigile kuuluvad meresadamad, mis osutavad avalikke majandusteenuseid seaduse „Pomorski Zakonik (Uradni list RS, 56/99)” alusel.

Slovakkia

Üksused, mis käitavad avalikkusele suletuid siseveesadamaid jõeveoteenuste pakkumiseks vedajate poolt, kellel on riigiasutuse antud nõusolek, või riigiasutuse asutatud üksused, mis käitavad avalikke jõesadamaid vastavalt seadusele nr 338/2000 Coll., mida on muudetud seadustega nr 57/2001 Coll. ja 580/2003 Coll.

Soome

Rootsi

Sadamad ja terminaliteenindus õigusaktide „Lagen (1983:293) om inrättande, utvidgning och avlysning av allmän farled och allmän hamn” ja „Förordningen (1983:744) om trafiken på Göta kanal” alusel.

Ühendkuningriik

---

X LISA

Lennujaamaseadmete valdkonna ostjad

Belgia

Bulgaaria

Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация”

ДП „Ръководство на въздушното движение”

Ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad vastavalt õigusakti „Закона на гражданското въздухоплаване (обн., ДВ, бр.94/01.12.1972)” artikli 43 lõikele 3:

Tšehhi Vabariik

Kõik ostjad, mis kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda lennujaamade käitamiseks (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel).

Näiteks:

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Küpros

Läti

Leedu

Luksemburg

Ungari

Malta

Madalmaad

Lennujaamad, mis tegutsevad „Luchtvaartwet” artikli 18 ja järgnevate artiklite alusel. Näiteks:

Austria

Poola

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Avalikud tsiviillennujaamad, mis tegutsevad õigusakti „Zakon o letalstvu (Uradni list RS, 18/01)” alusel.

Slovakkia

Üksused, mis käitavad lennujaamu riigiasutuse antud nõusoleku alusel ja üksused, mis osutavad õhu kaudu osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid vastavalt seadusele nr 143/1998 Coll., mida on muudetud seadustega 57/2001 Coll., 37/2002 Coll., 136/2004 Coll. ja 544/2004 Coll.

Näiteks:

Soome

Lennujaamad, mida haldab „Ilmailulaitos Finavia/Luftfartsverket Finavia” või munitsipaal- või riiklik ettevõte seaduste „Ilmailulaki/luftfartslagen (1242/2005)” ja „Laki Ilmailulaitoksesta/lag om Luftfartsverket (1245/2005)” alusel.

Rootsi

Ühendkuningriik

▼B

---

XI LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 3 VIIDATUD ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE LOEND

A.   GAASI VÕI SOOJUSENERGIA TRANSPORTIMINE VÕI JAOTAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ( 33 )

B.   ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, ÜLEKANDMINE VÕI JAOTAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsember 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta, ( 34 )

C.   JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORTIMINE JA JAOTAMINE

—

D.   RAUDTEETEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

—

E.   LINNARONGI-, TRAMMI- TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

—

F.   POSTITEENINDUSE VALDKONNA OSTJAD

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsember 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ( 35 ),

G.   NAFTA VÕI GAASI LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994.a direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta ( 36 ),

H.   KIVISÖE VÕI MUUDE TAHKEKÜTUSTE LEIUKOHTADE UURINGUD JA KAEVANDAMINE

—

I.   MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUU TERMINALIVARUSTUSE VALDKONNA OSTJAD

—

J.   LENNUVÄLJASEADMETE VALDKONNA OSTJAD

—

---

XII LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b TOODUD TEGEVUSTE LOEND ( 37 )

▼M6

▼B

---

XIII LISA

HANKETEATES AVALDATAV TEAVE

A.   AVATUD MENETLUS

1.	Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.	Vajadusel märkida, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping, vajadusel märkida, et tegemist on raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemiga). Teenuse liik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid). Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.	Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul: a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul teatatakse võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg; b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osade ja/või kõikide nõutud kaupade kohta. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta; c) ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul: a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg; b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja; c) viide asjakohasele õigusnormile; d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni; e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.	Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.	Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.	a) Aadress, kust võib taotleda lepingudokumente ja täiendavaid dokumente; b) vajadusel nende dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused.

10.	a) Pakkumiste või, dünaamilise hankesüsteemi sisseviimisel näidispakkumiste laekumise tähtaeg; b) aadress, kuhu need tuleks saata; c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.	a) Vajadusel pakkumiste avamisel osalema volitatud isikud; b) avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

12.	Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

13.	Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

14.	Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

15.	Pakkumismenetluse võitnud ettevõtjale esitatavad majanduslikud ja tehnilised miinimumnõuded.

16.	Tähtaeg, mille jooksul pakkumine peab jõus olema.

17.	Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

18.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole toodud spetsifikatsioonides, siis tuuakse ära majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks kasutatavad kriteeriumid koos nende kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

19.	Vajadusel, märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

20.	Kaebusi läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle osakonna nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

21.	Teate väljasaatmise kuupäev.

22.	Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

23.	Muu asjassepuutuv teave.

B.   PIIRATUD MENETLUS

1.	Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.	Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; vajadusel märge, et see on raamleping). Teenuseliik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid). Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.	Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul: a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg; b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa ja/või kõikide nõutud kaupade kohta. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta; c) teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul: a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg; b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja; c) viide asjakohasele õigusnormile; d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni; e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.	Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.	Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.	Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

10.	a) Osalemistaotluste laekumise tähtaeg; b) aadress, kuhu need tuleks saata; c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.	Pakkumiskutsete lähetamise lõppkuupäev.

12.	Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

13.	Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

14.	Teave ettevõtja olukorra ja minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma.

15.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või ei avaldata pakkumiskutses, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

16.	Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

17.	Vajadusel märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

18.	Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

19.	Teate väljasaatmise kuupäev.

20.	Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

21.	Muu asjassepuutuv teave.

C.   LÄBIRÄÄKIMISTEGA MENETLUS

1.	Ostja nimi, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.	Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõive programmide kontekstis.

3.

Lepingu liik (asjade, ehitustööde või teenuste hankeleping; vajadusel märge, et see on raamleping). Teenuseliik XVII A või XVII B lisa tähenduses ja kirjeldus (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid). Vajadusel märkida, kas pakkumisi taotletakse ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombineerimise eesmärgil.

4.	Tarne, ehitustööde või teenuse osutamise koht.

5.

Tarnete ja ehitustööde puhul: a) tarnitavate toodete laad ja kogus (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul võimaluse korral ka järgnevate hankekuulutuste, milles käsitletakse tarnitavaid kaupu või osutatavate teenuste ulatust ja laadi ning ehitustööde üldist laadi (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid), eeldatav avaldamisaeg; b) märge selle kohta, kas tarnijad võivad teha pakkumisi osa ja/või kõikide nõutud kaupade kohta. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on ehitustööd või leping jaotatud mitmeks osaks, siis eri osade suurus ja võimalus teha pakkumine ühe osa, mitme osa või kõikide osade kohta; c) ehitustööde hankelepingute puhul: teave ehitustööde või lepingu eesmärgi kohta, juhul kui leping sisaldab ka projekteerimist.

6.

Teenuste puhul: a) tarnitavate toodete laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja, kui võimalik, siis eeldatav aeg, millal neid võimalusi kasutatakse, ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul, kui võimalik, hangitavaid teenuseid käsitlevate järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg; b) märge selle kohta, kas õigusnormiga on ette nähtud, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja; c) viide asjakohasele õigusnormile; d) märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuste osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni; e) märge selle kohta, kas teenuse osutajad võivad teha pakkumisi kõnealuste teenuste osa kohta.

7.	Kui on teada, siis märge selle kohta, kas lubatakse esitada pakkumiste variante.

8.	Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus, ja võimaluse korral alguskuupäev.

9.	Vajadusel õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud ettevõtjate grupilt nõutakse.

10.	a) Osalemistaotluste laekumise tähtaeg; b) aadress, kuhu need tuleks saata; c) keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11.	Vajadusel nõutavad tagatised ja garantiid.

12.	Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited sätetele, kus need on esitatud.

13.	Teave ettevõtja olukorra ja minimaalsete majandus- ja tehniliste tingimuste kohta, mida ta peab täitma.

14.

Artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või neid ei avaldata kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

15.	Vajadusel ostja poolt juba välja valitud ettevõtjate nimed ja aadressid.

16.	Vajadusel eelnev(ad) Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev(ad).

17.	Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

18.	Vajadusel märge perioodilise eelteate avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas või märge selle teate avaldamisest ostjaprofiilis, millele viidatakse lepingus.

19.	Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning, vajadusel, vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

20.	Teate väljasaatmise kuupäev.

21.	Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

22.	Muu asjassepuutuv teave.

D.   DÜNAAMILISE HANKESÜSTEEMI PUHUL KASUTATAV LIHTSUSTATUD HANKETEADE ( 38 )

1.	Ostja asukohamaa.

2.	Ostja nimi ja meiliaadress.

3.	Viide dünaamilise hankesüsteemi hanketeate avaldamisele.

4.	Meiliaadress, kust võib saada dünaamilise hankesüsteemi kohta käivaid lepingudokumente ja täiendavaid dokumente.

5.	Lepingu sisu: sõlmitava lepingu kirjeldus, milles tuuakse ära CPV-nomenklatuuri viitenumber (-numbrid), lepingus ettenähtud kogus või lepingu ulatus.

6.	Ajavahemik näidispakkumiste esitamiseks.

---

XIV LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES KVALIFITSEERIMISSÜSTEEMI OLEMASOLUST

---

XV A LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE PERIOODILISES EELTEATES

I.   KOHUSTUSLIKULT ESITATAVAD ANDMED

1.	Ostja või täiendavat dokumentatsiooni andva talituse nimetus, aadress, telegraafiaadress, elektrooniline aadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2.

a) Asjade hankelepingute puhul: tarnitava kauba või osutatavate teenuste liik (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid) ja kogus või maksumus. b) ehitustööde hankelepingute puhul: osutatavate teenuste laad ja ulatus, ehitustööde põhiandmed või ehitustööde osade põhiandmed, lähtudes ehitustöödest (nomenklatuuri viitenumber või viitenumbrid); c) teenuste hankelepingute puhul: plaanitava riigihanke kogumaksumus igas XVI A lisas loetletud teenuseliigis (nomenklatuuri viitenumber või -numbrid).

3.	Kuupäev, mil saadeti välja teade või teade selle teate avaldamisest ostjaprofiilis.

4.	Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev (annab nimetatud talitus).

5.	Muu asjassepuutuv teave.

II.   ANDMED, MIS TULEB ESITADA, KUI TEADET KASUTATAKSE HANKEKUULUTUSENA VÕI KUI SELLE ALUSEL VÕIB LÜHENDADA PAKKUMISTE VASTUVÕTMISE TÄHTAEGU

6.	Märge selle kohta, et huvitatud tarnijad peavad ostjale teatama oma huvist lepingu või lepingute suhtes.

7.	Vajadusel teatatakse, et leping on reserveeritud kaitstud töökodadele või et selle täitmine toimub kaitstud tööhõiveprogrammide kontekstis.

8.	Tähtaeg, mille jooksul võetakse vastu taotlusi kutse saamiseks teha pakkumine või alustada läbirääkimisi.

9.

Tarnitavate kaupade liik ja kogus või ehitustööde üldine laad või teenuseliik XVII A lisa tähenduses ja kirjeldus, märkides ära, kas kavandatakse raamlepinguid, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja eeldatav aeg nende võimaluste kasutamiseks ning kas ja mitu korda kavatsetakse lepingut pikendada. Uuendatavate lepingute puhul ka järgnevate hankekuulutuste eeldatav avaldamisaeg.

10.	Märkida, kas tegemist on ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombinatsiooniga.

11.	Tarnetähtaeg, lepingu täitmistähtaeg või teenuste hankelepingu kestus ning võimaluse korral alguskuupäev.

12.	Aadress, kuhu asjast huvitatud ettevõtjad peavad oma huvist kirjalikult teatama. Huvi kinnitavate teadete vastuvõtmise tähtaeg. Keel või keeled, milles on lubatud esitada kandidatuure või pakkumisi.

13.	Tarnijatele seatud majanduslikud ja tehnilised tingimused ning neilt nõutavad tehnilised ja finantstagatised.

14.	a) Lepingu või lepingute sõlmimise menetluste ettenähtud alguskuupäev (kui see on teada). b) menetluse liik (piiratud menetlus või läbirääkimistega menetlus); c) konsultatsiooniga seotud dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused.

15.	Vajadusel eritingimused, mida tuleb arvestada lepingu täitmisel.

16.	Apellatsioone läbivaatava organi nimi ja aadress ning vajadusel vahendamise kord. Täpne teave kaebuse esitamise tähtaegade kohta või vajadusel selle talituse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning meiliaadress, kust sellist teavet võib saada.

17.

Kui on teada, siis artiklis 55 viidatud kriteeriumid lepingu sõlmimiseks: „madalaim hind” või „majanduslikult kõige soodsam pakkumine”. Kui neid pole avaldatud spetsifikatsioonides või kui neid ei avaldata artikli 47 lõikes 5 viidatud üleskutses kinnitada oma huvitatust, pakkumiskutses või kutses alustada läbirääkimisi, siis tuuakse ära kriteeriumid majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljavalimiseks koos neile omistatavate kaaludega või, kus vaja, tähtsusjärjestusega.

---

XV B LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES PERIOODILISE EELTEATE AVALDAMISE KOHTA OSTJAPROFIILIS, MIDA EI KASUTATA HANKEKUULUTUSENA

---

XVI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE LEPINGU SÕLMIMISE TEATES

I.   Teave avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas ( 39 )

II.   Teave, mis pole mõeldud avaldamiseks

---

XVII A LISA ( 40 )

TEENUSED ARTIKLI 31 TÄHENDUSES

▼M6

▼B

---

XVII B LISA

TEENUSED ARTIKLI 32 TÄHENDUSES

▼M6

▼B

---

XVIII LISA

IDEEKONKURSI TEATES AVALDATAV TEAVE

---

XIX LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES IDEEKONKURSI TULEMUSTE KOHTA

---

XX LISA

AVALDAMIST PUUDUTAV TEAVE

1.   Teadete avaldamine

2.   Täiendava või lisateabe avaldamine

3.   Teadete elektroonilisel edastamisel kasutatav vorm ja edastamise kord

Teadete elektroonilise edastamise vormi ja korra võib leida Interneti-aadressilhttp://simap.eu.int.

---

XXI LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

---

XXII LISA

ARTIKLIS 45 TOODUD TÄHTAEGADE KOONDTABEL

---

XXIII LISA

ARTIKLI 59 LÕIKES 4 VIIDATUD RAHVUSVAHELISE TÖÖÕIGUSE SÄTTED

---

XXIV LISA

PAKKUMISTE, OSALEMISTAOTLUSTE, KVALIFIKATSIOONITAOTLUSTE JA KONKURSSIDEL PLAANIDE NING PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS MÕELDUD SEADMETELE ESITATAVAD NÕUDED

Pakkumiste, osalemistaotluste, kvalifikatsioonitaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks mõeldud seadmed tagavad tehniliste vahendite ja sobivate menetlusviiside rakendamisel vähemalt järgmist:

---

XXV LISA

ÜLEVÕTMIS- JA KOHALDAMISTÄHTAJAD

---

XXVI LISA

VASTAVUSTABEL ( 42 )

---

( 1 ) EÜT C 29E, 30.1.2001, lk 112 ja EÜT C 203E, 27.8.2002, lk 183.

( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 1.

( 3 ) EÜT C 144, 16.5.2001, lk 23.

( 4 ) Euroopa Parlamendi arvamus, 17. jaanuar 2002 (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 64), nõukogu ühine seisukoht, 20. märts 2003 (ELT C 147 E, 24.6.2003, lk 137) ja Euroopa Parlamendi seisukoht, 2. juuli 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004.aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004.aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

( 6 ) EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

( 7 ) EÜT L 374, 31.12.1987, lk 9. Määrust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 8 ) EÜT C 156, 3.6.1999, lk 3.

( 9 ) EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 94/22/EÜ (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3).

( 10 ) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

( 11 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

( 12 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 13 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

( 14 ) EÜT L 316, 17.12.1993, lk 41.

( 15 ) EÜT L 156, 13.6.1997, lk 55.

( 16 ) EÜT L 68, 12.3.2002, lk 31.

( 17 ) ELT L 16, 23.1.2004, lk 57.

( 18 ) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

( 19 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

( 20 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

( 22 ) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

( 23 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

( 24 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

( 25 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 26 ) EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

( 27 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

( 28 ) Toimetaja märkus: Direktiivi pealkirja on muudetud, et võtta arvesse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12. Esialgne viide oli asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktile g.

( 29 ) EÜT L 129, 27.5.1993, lk 25.

( 30 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

( 31 ) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

( 32 ) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga (EÜT L 241, 29.8.1994, lk 228).

( 33 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1.

( 34 ) EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

( 35 ) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21).

( 36 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

( 37 )  ►M6  Juhul kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE nomenklatuuri. ◄

( 38 ) Süsteemiga liitumise lubamiseks, et saada hiljem osaleda pakkumisel konkreetse lepingu sõlmimiseks.

( 39 ) Punktides 6, 9 ja 11 nimetatud teavet käsitletakse avaldamisele mittekuuluva teabena, kui ostja leiab, et selle avaldamine võib kahjustada tundlikke ärihuve.

( 40 )  ►M6  Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri. ◄

( 41 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

( 42 ) „Kohandatud” näitab, et sõnastust on muudetud, kuid tühistatud direktiivi teksti mõtet ei ole muudetud. Tühistatud direktiivi sätete mõtte muutmist märgib sõna „muudetud”.