This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02004D0277-20100907
Commission Decision of 29 December 2003 laying down rules for the implementation of Council Decision 2001/792/EC, Euratom establishing a Community mechanism to facilitate reinforced cooperation in civil protection assistance interventions (notified under document number C(2003) 5185) (Text with EEA relevance) (2004/277/EC, Euratom)
Consolidated text: Komisjoni otsus, 29. detsember 2003, milles kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel) rakendamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2003) 5185 all) (EMPs kohaldatav tekst) (2004/277/EÜ, Euratom)
Komisjoni otsus, 29. detsember 2003, milles kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel) rakendamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2003) 5185 all) (EMPs kohaldatav tekst) (2004/277/EÜ, Euratom)
No longer in force
- Date of document:
- 07/09/2010
- Date of effect:
- 07/09/2010
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32010D0481
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32004D0277
2004D0277 — ET — 07.09.2010 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI OTSUS, 29. detsember 2003, milles kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel) rakendamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2003) 5185 all) (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 087, 25.3.2004, p.20) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 20 |
23 |
24.1.2008 |
||
|
L 236 |
5 |
7.9.2010 |
||
KOMISJONI OTSUS,
29. detsember 2003,
milles kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel) rakendamiseks
(teatavaks tehtud numbri K(2003) 5185 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2004/277/EÜ, Euratom)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsust 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, ( 1 ) eriti selle artikli 8 lõike 2 punkte a–e ja g,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Otsusega 2001/792/EÜ kehtestatud ühenduse mehhanism (edaspidi „mehhanism”) on ette nähtud selleks, et anda toetust suurõnnetuste korral, mis võivad nõuda viivitamatut reageerimist, kaasa arvatud suurõnnetuste korral, mis juhtuvad Euroopa Liidu lepingu V jaotises viidatud kriisiohjamise kontekstis. Viimasel juhul võetakse arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotises viidatud nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni ühenduse kodanikukaitse mehhanismi kasutamise kohta kriiside ohjamisel. |
|
(2) |
Mehhanismi eesmärk on aidata tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse suurõnnetuste, sealhulgas tahtmatu merereostuse korral, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuses nr 2850/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas. ( 2 ) |
|
(3) |
Ühenduse mehhanismis võivad osaleda liikmesriigid, aga EMP ühiskomitee 27. septembri 2002 otsuse nr 135/2002, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust, ( 3 ) valguses võiksid osaleda ka Norra, Island ja Liechtenstein. Kandidaatriikide osas võiksid osaleda need riigid, kes on komisjoniga allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi. |
|
(4) |
Et soodustada hädaolukorras abimissioonide päästemeeskondade, ekspertide ja muude vahendite mobiliseerimist ja tagada nende vahendite parem kasutamine, tuleb kehtestada erinevate abimissioonide mehhanismis osalevate riikide käsutuses olevate vahendite ajakohastatud teabe andmise kord. |
|
(5) |
Mehhanismis osalevate riikide ja komisjoni teenindamiseks tuleb asutada järelevalve- ja teabekeskus, mis oleks ööpäevaringselt kättesaadav ja valmis viivitamata reageerima. |
|
(6) |
Järelevalve- ja teabekeskus on mehhanismi põhielement, kuna selle kaudu tagatakse katkematu ühendus mehhanismis osalevate riikide kodanikukaitse kontaktpunktidega. Järelevalve- ja teabekeskus peab hädaolukorras võimaldama viivitamatu juurdepääsu ekspertide, päästemeeskondade ja muu päästeabi teabele. |
|
(7) |
Järelevalve- ja teabekeskuse ning määratud kontaktpunktide vahelise teabevahetuse ja teabe jagamise võimaldamiseks tuleb luua ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS). |
|
(8) |
CESIS on mehhanismi põhielement, kuna sellega peaks olema tagatud osalevate liikmesriikide vahel vahetatud teabe autentsus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus nii rutiinsetes tingimustes kui ka hädaolukordades. |
|
(9) |
CESIS tuleb luua üldise tegevuskava (GIP) alusel, haldusasutustevahelise andmevahetuse (IDA) raames läbi viidud ja rahastatud PROCIV-NET projekti osana, nagu sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999 otsus nr 1719/1999/EÜ haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta, ( 4 ) mida viimati muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999 otsustega 2046/2002/EÜ ( 5 ) ja 1720/1999/EÜ, millega võeti vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks, ( 6 ) mida viimati muudeti otsusega 2045/2002/EÜ. ( 7 ) |
|
(10) |
Päästemeeskondade korraldamise ja koordineerimise võimega ekspertide olemasolu on ühenduse mehhanismi oluline element. Vajalike ekspertide tõhusa valiku tagamiseks on oluline leppida kokku ühistes valikukriteeriumides. |
|
(11) |
Tuleb määratleda ekspertide ülesanded ja nende kohalesaatmise kord. |
|
(12) |
Tuleb välja töötada koolitusprogramm, et tõhustada kodanikukaitse abimissioonide koordineerimist tagades abimissiooni päästemeeskondade kokkusobivust ja vastastikust täiendavust ning suurendades ekspertide pädevust. Programmi peaksid kuuluma ühiskursused ja -harjutused ning vahetuskava, kombineerituna iga tegevuse sisuga sobivate loengute, juhtumiuuringute, töögruppide, simulatsioonide ja praktiliste harjutustega. Sellise koolitusprogrammi väljatöötamine on kooskõlas ka nõukogu 28. jaanuari resolutsiooniga nr 2002/C 43/01 kodanikukaitse koostöö alase koolituse tugevdamise kohta. ( 8 ) |
|
(13) |
Ühenduse mehhanismi raames on hädaolukorras tõhusa abi tagamiseks oluline selgelt määratleda abimissiooni eeskirjad. |
|
(14) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse nr 99/847/EÜ ( 9 ) artikli 4 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Käesoleva otsusega kehtestatakse eeskirjad nõukogu otsuse 2001/792/EÜ, Euratom rakendamiseks järgmiste tegevuste osas:
1. teave kodanikukaitse abimissiooni kasutada olevate asjakohaste vastavate vahendite kohta;
2. järelevalve- ja teabekeskuse loomine;
3. ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (edaspidi CECIS) loomine;
4. hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad, kaasa arvatud ekspertide valimise kriteeriumide väljatöötamine;
5. koolitusprogrammi väljatöötamine;
6. abimissioonid ühenduse territooriumil ja väljaspool.
Artikkel 2
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) osalevad riigid – liikmesriigid, komisjoniga vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastanud kandidaatriigid ja Norra, Island ja Liechtenstein;
b) kolmandad riigid – mehhanismis mitteosalevad riigid;
c) missioonimeeskonnad – inim- ja materiaalsed ressursid, sealhulgas (artiklites 3a, 3b ja 3c osutatud) kodanikukaitsemoodulid, mille liikmesriigid on ette valmistanud kodanikukaitse missioonideks;
d) tehnilise abi üksused – inim- ja materiaalsed ressursid, mille liikmesriigid on ette valmistanud toetusülesannete täitmiseks.
II PEATÜKK
KASUTADA OLEVAD VAHENDID
Artikkel 3
1. Osalevad riigid esitavad komisjonile kodanikukaitse abimissioonideks kasutada olevate vahendite kohta järgmist teavet:
a) vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktile a määratud abimissiooni päästemeeskonnad, eriti
i) päästemeeskonna suurus ja eeldatav mobiliseerimise aeg,
ii) nende valmisolek osaleda abimissioonil osalevates riikides ja kolmandates riikides,
iii) nende valmisolek osaleda lühi-, keskmise pikkusega ja pikaajalistel abimissioonidel,
iv nende transpordivahendid ja ise toimetulemise määr,
v) kogu muu asjakohane teave;
b) vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktile b valitud eksperdid.
2. Lõikes 1 märgitud teavet uuendatakse regulaarselt.
3. Vastavalt artiklile 4 loodud järelevalve- ja teabekeskus sisestab käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teabe ja teeb selle vastavalt artiklile 7 loodud CECISes kättesaadavaks.
4. Lõikes 1 viidatud teave põhineb päästemissiooni stsenaariumil osalevates riikides ja nendest riikidest väljaspool.
Artikkel 3a
1. Kodanikukaitsemoodulid vastavad II lisas loetletud üldnõuetele, ilma et see piiraks uute moodulite väljatöötamist.
2. Tehnilise abi üksused vastavad III lisas loetletud üldnõuetele.
3. Nii kodanikukaitsemoodulid kui ka tehnilise abi üksused võivad koosneda ühe või mitme liikmesriigi vahenditest.
4. Kui kodanikukaitsemoodul või tehnilise abi üksus koosneb rohkem kui ühest komponendist, võib missioonile lähetada üksnes kodanikukaitsemooduli või tehnilise abi üksuse need komponendid, mis on konkreetsel missioonil vajalikud.
Artikkel 3b
1. II lisas kirjeldatud konkreetsete kodanikukaitsemoodulite puhul kehtivad isevarustumuse nõuded järgmistele elementidele:
a) ilmastikutingimuste jaoks sobiv varjualune;
b) operatsioonibaasi ning missiooni läbiviimisel kasutatavate seadmete toimimiseks vajalik elektrienergia tootmine ja valgustus;
c) mooduli personali jaoks ette nähtud sanitaar- ja hügieeniseadmed;
d) mooduli personali jaoks vajalik toit ja vesi;
e) mooduli personali jaoks ette nähtud meedikud ja parameedikud, meditsiiniseadmed ja -varustus;
f) mooduli seadmete säilitamiseks ja hoolduseks vajalikud seadmed;
g) seadmed sidepidamiseks asjakohaste partneritega, eelkõige nendega, kes vastutavad tegevuskohas koordineerimise eest;
h) kohapealne transport;
i) logistika, seadmed ja töötajad operatsioonibaasi rajamiseks ja missiooni alustamiseks viivitamata pärast sündmuskohale saabumist.
2. Et tagada isevarustumuse nõuete täitmine, võtab abi pakkuv liikmesriik ühe või mitu järgmistest meedetest:
a) kaasab kodanikukaitsemoodulisse vajalikud töötajad, seadmed ja tarbekaubad;
b) teeb tegevuskohas vajalikud korraldused;
c) võtab eelnevalt vajalikud meetmed, et täiendada vajaduse korral tehnilise abi üksusega missioonimeeskonna isevarustumuse taset selliselt, et see vastaks artiklis 3c osutatud nõuetele enne asjaomase kodanikukaitsemooduli kohta andmete esitamist vastavalt artikli 3 lõikele 1.
3. Missiooni alustades tuleb tagada isevarustumus vähemalt:
a) 96 tunniks või
b) konkreetsele kodanikukaitsemoodulile II lisas ette nähtud ajavahemikuks.
Artikkel 3c
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste nõuete täitmine:
a) kodanikukaitsemoodulid suudavad töötada koos teiste kodanikukaitsemoodulitega;
b) tehnilise abi üksused suudavad töötada koos teiste tehnilise abi üksuste ja kodanikukaitsemoodulitega;
c) kodanikukaitsemoodulite komponendid suudavad koos töötada ühe kodanikukaitsemoodulina;
d) tehnilise abi üksuse komponendid suudavad koos töötada ühe tehnilise abi üksusena;
e) EList väljapoole lähetatavad kodanikukaitsemoodulid ja tehnilise abi üksused suudavad töötada koos kannatanud riiki abistavate rahvusvaheliste katastroofiabi organisatsioonidega;
f) kodanikukaitsemoodulite ja tehnilise abi üksuste juhid, juhtide asetäitjad ja sideametnikud osalevad komisjoni korraldatavates asjakohastes koolitusprogrammides ja õppustel vastavalt otsuse 2007/779/EÜ, Euratom artikli 5 lõikele 5.
III PEATÜKK
JÄRELEVALVE- JA TEABEKESKUS
Artikkel 4
Käesolevaga luuakse komisjoni ruumides kättesaadav ja viivitamata reageerida suutev ööpäevaringne järelevalve- ja teabekeskus.
Artikkel 5
Järelevalve- ja teabekeskuse igapäevased ülesanded sisaldavad peamiselt järgmist:
1. regulaarselt osalevate riikide poolt esitatud teabe uuendamine vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktidele a ja b identifitseeritud ja valitud abimissiooni päästemeeskondade ja ekspertide kohta, aga ka potentsiaalselt abimissiooni käsutuses olevate abi- ja meditsiiniliste vahendite kohta;
2. teabe koondamine liikmesriikide võime kohta tagada seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmine ning varud, mida missioonil oleks suurõnnetuse korral võimalik kasutada, ja selle teabe sisestamine infosüsteemi;
3. regulaarne töökorralduse ja hädaolukorra puhul kasutatava korra uuendamine;
4. vajadusel suurõnnetuse aruande koostamise eesmärgil ühenduse võtmine osalevate riikide kontaktpunktidega;
5. osalemine programmis „Saadud kogemused” ja selle tulemuste levitamine;
6. osalemine koolitusprogrammide koostamisel, korraldamisel ja jätkukontrollis;
7. osalemine väli- ja siseharjutuste koostamisel, korraldamisel ja jätkukontrollis.
Artikkel 6
Suurõnnetuse korral tegutseb järelevalve- ja teabekeskus vastavalt VII peatükis kehtestatud sätetele.
IV PEATÜKK
ÜHINE HÄDAOLUKORDADE SIDE- JA INFOSÜSTEEM
Artikkel 7
Käesolevaga luuakse ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS).
Artikkel 8
CECIS koosneb kolmest järgmisest osast:
a) võrgutasand, mis koosneb osalevate riikide pädevaid asutusi ja kontaktpunkte järelevalve- ja teabekeskusega ühendavast füüsilisest võrgust;
b) rakendustasand, mis koosneb kodanikukaitse abimissioonide toimimiseks vajalikest andmebaasidest ja muudest teabesüsteemidest, eriti nendest, mis on vajalikud:
i) teadete edastamiseks;
ii) osalevate riikide pädevate asutuste ja kontaktpunktide ja järelevalve- ja teabekeskuse vahelise infovahetuse ja teabe jagamise tagamiseks;
iii) seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmise ning varude andmete sisestamiseks;
iv) abimissioonidel saadud kogemuste levitamiseks;
c) turvatasand, mis koosneb süsteemide, eeskirjade ja protseduuride kogumist, mis on vajalikud CECISes säilitatavate ja selle kaudu vahetatavate andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks.
Artikkel 9
1. CECIS luuakse ja toimib vastavalt otsusele 1719/1999/EÜ ja otsusele 1720/1999/EÜ.
2. Võrgutasand töötab üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (TESTA) ja otsuse 1720/1999/EÜ artiklis 4 kehtestatud IDA üldteenuse kaudu.
3. Rakendustasand on veebipõhine mitmekeelne andmebaas, millele on juurdepääs TESTA kaudu tavalise SMTP elektronposti rakenduse abil.
4. Turvatasand põhineb piiratud kasutajagruppidele mõeldud avatud võtmega süsteemil (IDA PKI-CUG), mis on otsuse 1720/1999/EÜ artiklis 4 kehtestatud IDA üldteenus.
Artikkel 10
Kuni piiranguni „ELi piiratud kasutusega” liigitatud dokumentide, andmebaaside ja infosüsteemide käsitlemine CESISes vastab nõukogu otsuses 2001/264/EÜ ( 10 ) ja komisjoni otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom ( 11 ) sätestatule.
„ELi piiratud kasutusega” või veelgi rangema piiranguga dokumendid ja teave edastatakse vastavalt saatja ja saaja(te) vahelistele konkreetsetele tingimustele.
CECISe turvaklasse uuendatakse vastavalt vajadusele.
Artikkel 11
1. Osalevad riigid esitavad komisjonile vastava teabe kasutades ►M1 I lisas ◄ kehtestatud „Riigi kaardi vormi”.
2. Osalevad riigid esitavad teabe kodanikukaitse kontaktpunktide kohta ja kui vajalik muude loodus-, tehnoloogilisi, radioloogilisi või keskkonna õnnetusi, kaasa arvatud meresaastet, katvate teenistuste kohta.
3. Osalevad riigid teatavad komisjonile viivitamata igast lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muutusest.
Artikkel 12
Luuakse osalevad riikide poolt nimetatud esindajatest koosnev kasutajate grupp. See aitab komisjonil CECISt valideerida ja katsetada.
Artikkel 13
1. Käesolevaga kehtestatakse CECISe rakendamise üldine tegevuskava (GIP). GIPi kohaselt komisjon:
a) sõlmib võrgu- ja turvatasandite rakendamiseks vastava IDA kontekstis konkreetsed raamlepingud;
b) sõlmib avaliku pakkumiskutse põhjal rakendustasandi arendamise ja valideerimise ja ka teostatavuse uuringu lepingud;
c) tagab, et kõik arendus- ja valideerimisfaasi ja ka järgneva teostatavuse uuringuga seotud isikud saavad asjassepuutuvad õigused otsusega 2001/264/EÜ ja komisjoni otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sätestatud vähemalt „ELi piiratud kasutusega” teabe käsitlemiseks;
d) tagab projekti haldamise CECISe lõpliku installeerimise eesmärgiga. Selles osas esitab ja uuendab komisjon üldist plaani ja koordineerib arendus-, valideerimis- ja rakendamise faasid osalevate riikidega ja valitud tööettevõtja(te)ga. Komisjon arvestab ka osalevate riikide vajaduste ja nõuetega;
e) jälgib, valideerib ja testib kasutajagrupi abil erinevaid tasandeid ja valminud CECIS süsteemi;
f) tagab koolitajate koolitamise ja osalevate riikide pideva informeerituse projekti edenemisest;
g) tagab projekti turvalisuse põhiliselt tundliku teabe omavolilise levitamise mittelubamise teel;
h) tagab komisjoni teabekeskuse kaudu, et server on sobivalt TESTAga ühendatud ja kättesaadav vähemalt samal teenindamise tasemel kui ülejäänud võrk;
i) tagab PKI rakendamise telekommunikatsiooni kaudu;
j) osutab projekti rakendusfaasis igakülgset vajalikku abi ja tagab seejärel vajaliku hoolduse ja toe.
2. Osalevad riigid tagavad riigi kaardi vormi kontekstis võetud kohustuste täitmise vastavalt kinnitatud kavale, näiteks ühendus TESTA II võrguga, sobivate veebibrauserite ja elektronposti klientide olemasolu ja PKI protseduuride rakendamine.
V PEATÜKK
HINDAMIS- JA/VÕI KOORDINEERIMISMEESKONNAD, SEALHULGAS EKSPERTIDE VALIMISE KRITEERIUMID
Artikkel 14
Osalevad riigid esitavad ja uuendavad regulaarselt teavet vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 3 punktile b valitud ekspertide kohta.
Artikkel 15
Eksperdid jagatakse järgmistesse kategooriatesse:
a) tehnilised eksperdid;
b) hindamiseksperdid;
c) koordineerimismeeskonna eksperdid;
d) koordinatsioonijuht.
Artikkel 16
1. Tehnilised eksperdid on suutelised andma nõu konkreetsetes, eriti tehnilistes küsimustes ja kaasnevates riskides ja on valmis missioonile minema.
2. Hindamiseksperdid on suutelised andma olukorrale hinnangu ja nõu sobiva tegevuse kohta ja on valmis missioonile minema.
3. Koordineerimismeeskonna eksperdid võivad hõlmata koordineerimise juhti, logistika ja kommunikatsiooni eest vastutavaid isikuid ja vajadusel muid isikuid. Nõudmisel võib tehnilised eksperdid ja hindamiseksperdid lülitada koordineerimismeeskonna koosseisu koordineerimise juhi abistamiseks kogu missiooni kestel.
4. Koordinatsioonijuht vastutab hindamis- ja koordineerimismeeskonna juhtimise eest abimissiooni jooksul. Ta astub kohasesse kontakti mõjutatud riigi ametiasutustega, järelevalve- ja teabekeskusega, muude rahvusvaheliste organisatsioonidega ja, kui kodanikukaitse abimissioon toimub väljaspool osalevaid riike, ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaliikmesriigi või selle esindajaga ja komisjoni delegatsiooniga selles riigis ja Euroopa Humanitaarabi Ameti (ECHO) ametliku esindajaga selles riigis.
Artikkel 17
Komisjon sisestab ekspertide kohta käiva teabe ekspertide andmebaasi ja teeb selle kättesaadavaks CECIS süsteemi kaudu.
Artikkel 18
Eksperdid läbivad vajadusel vastavalt artiklile 21 koostatud koolitusprogrammi.
Artikkel 19
Abipalve korral vastutavad osalevad riigid nende käsutuses olevate ekspertide kaasamise eest ja loovad neile ühenduse järelevalve- ja teabekeskusega.
Artikkel 20
1. Järelevalve- ja teabekeskus on võimeline määratud eksperdid mobiliseerima ja lähetama väga lühikese etteteatamisega pärast seda, kui osalevad riigid on need eksperdid kaasanud.
2. Järelevalve- ja teabekeskus järgib komisjoni poolt hädaolukordades ekspertide lähetamiseks kasutatavat missiooni kinnitamisel põhinevat lähetamise korda, mis hõlmab järgmisi elemente:
a) missiooni kirjalik kinnitus;
b) missiooni eesmärgid;
c) missiooni eeldatav kestus;
d) kohaliku kontaktisiku andmed;
e) kindlustuskate;
f) päevaraha kulude katmiseks;
g) maksetingimused;
h) suunised tehnilistele ekspertidele, hindamisekspertidele, koordineerimisekspertidele ja -juhtidele.
VI PEATÜKK
KOOLITUSPROGRAMM
Artikkel 21
1. Koostatakse kodanikukaitse abimissiooni koolitusprogramm. Programm sisaldab üldiseid ja üksikasjalikke kursusi, harjutusi ja ekspertide vahetamise süsteemi. Programm peab olema suunatud lõikes 22 sätestatud sihtrühmadele.
2. Komisjon vastutab koolitusprogrammi koordineerimise ja korraldamise eest ja koolitusprogrammi sisu ja ajakava määratlemise eest.
Artikkel 22
Koolitusprogrammi sihtgrupp on:
a) osalevate riikide abimissiooni päästemeeskonnad;
b) osalevate riikide abimissiooni päästemeeskondade juhid, nende asetäitjad ja sidet pidavad ametnikud;
c) artiklis 15 määratletud osalevate riikide eksperdid;
d) riikliku kontaktpunkti ametnikud;
e) ühenduse institutsioonide ametnikud.
Artikkel 23
Üldised ja üksikasjalikud kursused on suunatud artikli 22 punktides b–e määratletud erinevatele sihtgruppidele.
Artikkel 24
Harjutuste eesmärk, eriti artikli 22 punktis a määratletud sihtgrupi puhul, on:
a) kodanikukaitse abimissioonidel osalemise kriteeriumeid täitvate meeskondade vastutegevusvõime täiustamine ja vajaliku praktika andmine;
b) korra täiustamine ja kontrollimine ja kodanikukaitse abimissioonide koordineerimiseks ühise keele kehtestamine ja suurõnnetuste korral reageerimiskiiruse vähendamine;
c) operatiivkoostöö tõhustamine osalevate riikide kodanikukaitse teenistuste vahel;
d) saadud kogemuste jagamine;
e) kodanikukaitsemoodulite koostalitlusvõime parandamine.
Artikkel 25
Vahetussüsteem hõlmab osalevate riikide ja/või komisjoni vahel ekspertide vahetamist eesmärgiga võimaldada ekspertidel:
1. saada kogemust teistes valdkondades;
2. tutvuda erinevate kasutatavate tehnikate ja tegevuskordadega;
3. uurida teiste osalevate riikide hädaabi teenistuste ja ametiasutuste kasutatavaid lähenemisi.
Artikkel 26
Vajadusel võimaldatakse kodanikukaitse abimissioonide ladusa ja tõhusa läbiviimise vajaduste rahuldamiseks täiendavaid koolitusvõimalusi.
Artikkel 27
1. Komisjon tagab koolituse taseme ja selle sisu vastavuse.
2. Osalevad riigid ja komisjon määravad igale treeningkursusele oma osalejad.
3. Komisjon korraldab läbiviidud koolitustegevuste vastava hindamissüsteemi.
VII PEATÜKK
ABIMISSIOONID ÜHENDUSE TERRITOORIUMIL JA VÄLJASPOOL
Artikkel 28
Häireseisund
1. Kui osalevates riikides toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju on või võib olla piiriülene või tingida järelevalve- ja teabekeskuse kaudu ühe või mitme riigi abipalve, tuleb riigi, kus suurõnnetus ähvardab toimuda või toimus, pädeval asutusel ja/või kontaktpunktil viivitamata sellest järelevalve- ja teabekeskust kehtestatud kommunikatsioonikanalite kaudu teavitada.
2. Kui komisjoni on teavitatud kolmandas riigis toimunud suurõnnetusest, kus võib olla vaja kodanikukaitse abi, võtab järelevalve- ja teabekeskus olukorrast teavitamise eesmärgil ühendust Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi pädevate asutustega ja muude komisjoni vastavate teenistustega.
3. Järelevalve- ja teabekeskus kogub varajaste hoiatamiste põhilise teabe ja edastab selle kehtestatud kommunikatsioonikanalite kaudu kõigi osalevate riikide kodanikukaitse teenistustele ja/või nende kontaktpunktidele.
4. Kui esinevad piiriüleste tagajärgede riskid, siis hoiab suurõnnetusest mõjutatud osalev riik järelevalve- ja teabekeskust olukorra arengutega kursis. Järelevalve- ja teabekeskus teavitab seejärel osalevaid riike ja vastavaid komisjoni teenistusi ning täiendab regulaarselt oma teavet olukorra arengutest.
Artikkel 29
Abipalved
1. Kui suurõnnetuse läbi mõjutatud osalev riik või kolmas riik vajab ühenduse mehhanismi kaudu abi, siis esitab ta järelevalve- ja teabekeskusele ametliku kodanikukaitse abipalve.
2. Kui kolmandas riigis on juhtunud suurõnnetus, mis võib vajada kodanikukaitse abi, siis võib komisjon vajadusel omal initsiatiivil otsustada teavitada kolmandat riiki võimalikust ühenduse abist. Järelevalve- ja teabekeskus hoiab Euroopa Liidu eesistujaliikmesriiki regulaarselt olukorra arengutega kursis.
3. Abi paluv riik esitab järelevalve- ja teabekeskusele olukorra kohta kogu olulise teabe ja eriti erivajaduste, soovitud abi ja asukoha kohta.
Kui palutakse ekspertide ja/või abimissiooni päästemeeskondade ja vahendite abi, siis teavitab abi taotlev riik järelevalve- ja teabekeskust abi saabumise ajast ja kohast ja hädaolukorda kohapeal koordineerivast operatsiooni kontaktpunktist.
4. Pärast järelevalve- ja teabekeskuse ja abi taotleva riigi koordineerimist saadab järelevalve- ja teabekeskus osalevatele riikidele abipalve ja konsulteerib vajadusel vahendite andmebaasi ja teavitab vastavaid komisjoni teenistusi. Kõik muutused abi taotleva riigi esialgses abipalves edastatakse viivitamata kõigile osalevatele riikidele.
5. Pärast ametlikku abipalvet teavitavad osalevad riigid viivitamata järelevalve- ja teabekeskust oma hetke abiandmise võimalustest, märkides selle ulatuse ja tingimused.
6. Järelevalve- ja teabekeskus sisestab ja edastab viivitamata lõikes 5 viidatud teabe abi taotlevale riigile ja teistele osalevatele riikidele.
7. Abi taotlev riik teavitab järelevalve- ja teabekeskust, millised abimissiooni päästemeeskonnad ja vahendid ta on valinud.
8. Abimissiooni päästemeeskondade ja vahendite taotluste osas teavitab järelevalve- ja teabekeskus osalevaid riike abi taotlenud riigi valikust. Abi andvad osalevad riigid teavitavad järelevalve- ja teabekeskust regulaarselt abimissiooni päästemeeskondade ja vahendite saatmisest.
9. Ekspertide taotluse puhul järelevalve- ja teabekeskus:
a) võtab vastavalt artiklile 17 loodud „ekspertide andmebaasi” kasutades ühendust osalevate riikidega ja uurib, millised eksperdid on valmis vajadusel kolme tunni jooksul pärast nende määramist missioonile minema;
b) pärast abi taotleva riigiga konsulteerimist teeb valmis olevate ekspertide seast valiku ja teavitab sellest osalevaid riike;
c) võtab viivitamata ekspertidega ühendust ja lähetab nad vastavalt artikli 20 lõikes 2 sätestatud lähetamise korrale;
d) abi taotleva riigi poolt koostatud viimase aruande põhjal koostab järelevalve- ja teabekeskus ekspertidele ja abimissiooni päästemeeskondade juhtidele enne lähetust briifingu.
10. Kolmandas riigis toimunud suurõnnetuse korral töötab järelevalve- ja teabekeskus tihedas koostöös Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigiga ja komisjoni vastavate teenistustega.
11. Abi taotlev riik käivitab oma korra, mis võimaldab lähetatud abi riiklikul või piirkondlikul tasemel koordineerida. Abi taotlev riik võimaldab abimissioonidele piiriületuse ja tagab logistilise toe.
Artikkel 30
Abimissioonide juhtimine
1. Ühenduses toimunud suurõnnetuse korral juhib abi taotlenud riik abimissiooni vastavalt otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artikli 5 lõikudele 3 ja 4.
2. Ühendusest väljaspool toimunud suurõnnetuse korral täidavad hindamis- ja koordineerimismeeskonnad oma ülesandeid vastavalt artiklile 16. Koordineerimise tagab Euroopa Liidu eesistujaliikmesriik või tema volitatud esindaja.
Artikkel 31
Abimissioonid kolmandates riikides
Kolmandates riikides võib ühenduse abimissiooni läbi viia kas iseseisva operatsioonina mõjutatud kolmanda riigi ja järelevalve- ja teabekeskuse ja Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi esindaja vahel või panusena ELi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt juhitavasse abimissiooni.
Artikkel 32
Ekspertmissioonid
1. Lähetatud eksperdid täidavad artiklis 16 sätestatud kohustusi. Nad annavad regulaarselt aru abi taotleva riigi ametiasutustele ja järelevalve- ja teabekeskusele.
2. Järelevalve- ja teabekeskus hoiab osalevaid riike ekspertide missiooni käiguga kursis.
3. Ekspertide missiooni käiguga kolmandates riikides hoiab järelevalve- ja teabekeskus kursis komisjoni delegatsiooni vastavas riigis ja Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi esindajat ja ka komisjoni vastavaid teenistusi.
4. Abi taotlev riik teavitab järelevalve- ja teabekeskust regulaarselt käimasolevate tegevuste arengust hädaolukorra kohas.
5. Kolmandates riikides toimuvate abimissioonide puhul teavitab koordineerimise juht regulaarselt järelevalve- ja teabekeskust käimasolevate tegevuste arengust hädaolukorra kohas.
6. Järelevalve- ja teabekeskus sisestab ja edastab kogu saadud teabe abi osalevate riikide kontaktpunktidele ja pädevatele asutustele.
Artikkel 33
Päästeoperatsiooni lõpetamine
1. Abi taotlev riik või mis tahes abi andev osalev riik teavitab järelevalve- ja teabekeskust ja lähetatud ühenduse eksperte ja abimissiooni päästemeeskondi, kui nende abi enam ei vajata või ei ole seda enam võimalik anda. Päästemissiooni tõhusa lõpetamise korraldavad sobival moel abi taotlev riik ja osalevad riigid; järelevalve- ja teabekeskust hoitakse sellega kursis.
2. Kolmandates riikides teavitab koordineerimise juht järelevalve- ja teabekeskust, kui abi enam ei vajata või ei ole seda enam võimalik anda. Järelevalve- ja teabekeskus edastab teabe selles riigis asuvale komisjoni delegatsioonile ja Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi esindajale ja ka vastavatele komisjoni teenistustele. Järelevalve- ja teabekeskus koos Euroopa Liidu eesistujaliikmesriigi ja abi taotleva riigiga tagavad päästeoperatsiooni tõhusa lõpetamise.
Artikkel 34
Aruandlus ja saadud kogemused
1. Abi taotlenud riigi ja abi andnud osalevate riikide pädevad asutused ja ka lähetatud ühenduse eksperdid esitavad järelevalve- ja teabekeskusele abimissiooni kõigi asjaolude kohta oma järeldused. Seejärel koostab järelevalve- ja teabekeskus antud abi kohta koondaruande.
2. Järelevalve- ja teabekeskus levitab saadud kogemusi kodanikukaitse abimissioonide hindamiseks ja täiustamiseks.
Artikkel 35
Kulud
1. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis kannab osalevate riikide antud abiga seonduvad kulud abi taotlev riik.
2. Osalev riik võib, lähtudes hädaolukorra konkreetsest iseloomust ja kahju ulatusest, pakkuda abi täielikult või osaliselt tasuta. Ühtlasi võib riik igal ajal loobuda kõigi või osade kulude sissenõudmisest.
3. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis majutab ja toidab osalevate riikide päästemeeskonnad abimissiooni kestel abi taotlev riik ja, kui nende varud otsa lõppevad, täiendab neid omal kulul. Sellest olenemata on abi andvad päästemeeskonnad esialgu põhjendatud aja jooksul logistiliselt iseseisvad ja isemajandavad olenevalt kasutatud varadest ja teavitavad sellest järelevalve- ja teabekeskust.
4. Ühenduse ekspertide lähetamise kulud kaetakse vastavalt artiklile 20. Need kulud kannab komisjon.
Artikkel 36
Kahju hüvitamine
1. Abi taotlev riik hoidub osalevatele riikidele kahjunõuete esitamisest kahju eest nende varale või teenistujatele, kui see kahju on tekitatud käesoleva otsuse alusel osutatud abimissiooni tagajärjel, välja arvatud siis, kui on tõestatud, et see on pettuse või tõsise väärkäitumise tagajärg.
2. Kui abimissiooni tulemusel on kahju kannatanud kolmandad isikud, siis teevad abi taotlev riik ja abi andev osalev riik sellise kahju kompenseerimisele kaasaaitamiseks koostööd.
Artikkel 37
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
II LISA
Euroopa kodanikukaitsemoodulite üldnõuded ( 12 )
1. Suure võimsusega pumbad
|
Ülesanded |
— Pumpamine: —— üleujutatud aladel; — tule kustutamisel veega varustamiseks. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Pumpamine mobiilsete keskmise ja suure võimsusega pumpadega, mille —— üldvõimsus on vähemalt 1 000 m3/h ning — tõstekõrgus vähendatud võimsuse korral 40 meetrit. — Pumbaga on võimalik: —— töötada raskesti juurdepääsetavatel aladel ja maastikul; — pumbata mudast vett, mis sisaldab üle 5 % tahket materjali osakeste läbimõõduga kuni 40 mm; — pumbata pika aja jooksul vett temperatuuriga kuni 40 °C; — tagada veevarustus 1 000 meetri ulatuses. |
|
Põhikomponendid |
— Keskmise ja suure võimsusega pumbad. — Erinevatele standarditele, sealhulgas Storzi standardile vastavad voolikud ja ühendused. — Piisav personal ülesande täitmiseks, vajadusel katkematult. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Võimalik lähetada kuni 21 päevaks. |
2. Vee puhastamine
|
Ülesanded |
— Pinnaveest joogiveega varustamine kooskõlas kehtivate standarditega ning vähemalt WHO standardite tasemel. — Veekvaliteedi kontrollimine puhastusseadme väljalaskepunktis. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Puhastada 225 000 liitrit vett päevas. — Poole päeva toodangule vastav ladustamisvõimsus. |
|
Põhikomponendid |
— Teisaldatav veepuhastusseade. — Teisaldatav veemahuti. — Teisaldatav välilabor. — Erinevatele standarditele, sealhulgas Storzi standardile vastavad ühendused. — Piisav personal ülesande täitmiseks, vajadusel katkematult. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Võimalik lähetada kuni 12 nädalaks. |
3. Keskmise raskusastmega otsingu- ja päästetööd linnas
|
Ülesanded |
— Rusude alt (näiteks kokkuvarisenud hooned ja liiklusõnnetused) ohvrite (1) otsimine, nende asukoha kindlakstegemine ja päästmine. — Esmaabi andmine vastavalt vajadusele kuni edasiseks raviks üleandmiseni. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Moodul peab suutma täita järgmisi ülesandeid, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi suuniseid, näiteks rahvusvahelise otsingute ja pääste nõuanderühma (INSARAG) suuniseid: —— otsimine päästekoerte ja/või tehniliste otsinguseadmetega, — päästetööd, sealhulgas tõstetööd, — betooni lõikamine, — päästmine köiega, — lihtne toestamine, — ohtlike või saastavate ainete tuvastamine ja isoleerimine (2), — spetsiaalsed elustamisvõtted (3). — Võime töötada ühes tegevuskohas 24 tundi päevas 7 päeva jooksul. |
|
Põhikomponendid |
— Juhtimine (käskude andmine, side/koordineerimine, plaanimine, meedia/aruandlus, hindamine/analüüs, turvalisus/julgeolek). — Otsimine (tehniline ja/või koertega otsimine, ohtlike või saastavate ainete tuvastamine ja isoleerimine). — Päästmine (purustamine ja läbistamine, lõikamine, tõstmine ja teisaldamine, toestamine, päästmine köiega). — Arstiabi, sealhulgas patsientide ning meeskonna töötajate ja päästekoerte ravi. |
|
Isevarustumus |
— Vähemalt 7 operatsioonipäeva. — Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Kannatanud riigis tööks valmis 32 tunni jooksul. |
|
(1) Kannatanud. (2) Põhinõue; ulatuslikumad nõuded on esitatud keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumasaaste tuvastamise ning proovide võtmise moodulis. (3) Patsiendile arstiabi andmine (esmaabi ja olukorra stabiliseerimine) alates ohvrile juurdepääsemise hetkest kuni tema üleandmiseni. |
|
4. Kõrge raskusastmega otsingu- ja päästetööd linnas
|
Ülesanded |
— Rusude alt (näiteks kokkuvarisenud hooned ja liiklusõnnetused) ohvrite (1) otsimine, asukoha kindlakstegemine ja päästmine. — Esmaabi andmine vastavalt vajadusele kuni edasiseks raviks üleandmiseni. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Moodul peab suutma täita järgmisi ülesandeid, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi suuniseid, näiteks INSARAG-i suuniseid: —— otsimine päästekoerte ja/või tehnilise otsinguvarustusega, — päästetööd, sealhulgas suurte raskuste tõstmine, — raudbetooni ja teraskarkasside lõikamine, — päästmine köiega, — lihtne toestamine, — ohtlike või saastavate ainete tuvastamine ja isoleerimine (2), — spetsiaalsed elustamisvõtted (3). — Võime töötada rohkem kui ühes tegevuskohas 24 tundi päevas 10 päeva jooksul. |
|
Põhikomponendid |
— Juhtimine (käskude andmine, side/koordineerimine, plaanimine, meedia/aruandlus, hindamine/analüüs, turvalisus/julgeolek). — Otsimine (tehniline otsimine, koertega otsimine, ohtlike või saastavate ainete tuvastamine ja isoleerimine). — Päästmine (purustamine ja läbistamine, lõikamine, tõstmine ja teisaldamine, toestamine, päästmine köiega). — Arstiabi, sealhulgas patsientide ning meeskonna töötajate ja päästekoerte ravi (4). |
|
Isevarustumus |
— Vähemalt 10 operatsioonipäeva. — Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Kannatanud riigis tööks valmis 48 tunni jooksul. |
|
(1) Kannatanud. (2) Põhinõue; ulatuslikumad nõuded on esitatud keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumasaaste tuvastamise ning proovide võtmise moodulis. (3) Patsiendile arstiabi andmine (esmaabi ja olukorra stabiliseerimine) alates ohvrile juurdepääsemise hetkest kuni tema üleandmiseni. (4) Sõltub arsti- või loomaarstiõigustest. |
|
5. Helikopteritega metsatulekahjude kustutamise moodul
|
Ülesanded |
— Toetada suurte metsa- ja taimetulekahjude kustutamist õhust. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Kolm helikopterit, igaüks veomahuga 1 000 liitrit. — Pidev töötamise võime. |
|
Põhikomponendid |
— Kolm helikopterit koos meeskonnaga, et tagada vähemalt kahe helikopteri pidev töövalmidus. — Tehniline personal. — 4 veeämbrit või 3 kustutusmahutit. — 1 hoolduskomplekt. — 1 varuosade komplekt. — 2 päästetõstukit. — Sideseadmed. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte f ja g. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 3 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
6. Lennukitega metsatulekahjude kustutamise moodul
|
Ülesanded |
— Toetada suurte metsa- ja taimetulekahjude kustutamist õhust. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Kaks lennukit, igaüks veomahuga 3 000 liitrit. — Pideva töötamise võime. |
|
Põhikomponendid |
— Kaks lennukit. — Vähemalt neli meeskonda. — Tehniline personal. — Kohapealseteks hooldetöödeks vajalik hooldekomplekt. — Sideseadmed. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte f ja g. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 3 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
7. Täiustatud meditsiinipunkt
|
Ülesanded |
— Ravieesmärgiline selektsioon (triaaž) õnnetuskohal. — Stabiliseerida patsiendi seisund ja valmistada ta ette veoks kõige sobivamasse tervishoiuasutusse lõppravile. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Triaaž vähemalt 20 patsienti tunnis. — Meditsiinipersonal suudab kahes vahetuses töötades 24 tunni jooksul stabiliseerida 50 patsienti. — Olemas vahendid 100 kergelt vigastatud patsiendi raviks 24 tunni jooksul. |
|
Põhikomponendid |
— Meditsiinipersonal 12-tunnise vahetuse kohta: —— triaaž: 1 õde ja/või 1 arst, — intensiivravi: 1 arst ja 1 õde, — rasked, kuid mitte eluohtlikud vigastused: 1 arst ja 2 õde, — evakueerimine: 1 õde, — erialane abipersonal: 4. — Telgid: —— omavahel ühendatud triaaži-, ravi- ja evakueerimisaladega telk/telgid, — personali telk/telgid. — Juhtimispunkt. — Logistika- ja meditsiinivahendite ladu. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Töövalmidus ühe tunni jooksul alates õnnetuskohale jõudmisest. |
8. Täiustatud meditsiinipunkt kirurgilise ravi võimalusega
|
Ülesanded |
— Ravieesmärgiline selektsioon (triaaž) õnnetuskohal. — Teostada kirurgilisi operatsioone eluspüsimise tagamiseks. — Stabiliseerida patsiendi seisund ja valmistada ta ette veoks kõige sobivamasse tervishoiuasutusse lõppravile. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Triaaž vähemalt 20 patsienti tunnis. — Meditsiinipersonal suudab kahes vahetuses töötades 24 tunni jooksul stabiliseerida 50 patsienti. — Operatsioonimeeskond suudab kahes vahetuses töötades 24 tunni jooksul sooritada elupäästmiseoperatsioone 12 patsiendil. — Olemas vahendid 100 kergelt vigastatud patsiendi raviks 24 tunni jooksul. |
|
Põhikomponendid |
— Meditsiinipersonal 12-tunnise vahetuse kohta: —— triaaž: 1 õde ja/või 1 arst, — intensiivravi: 1 arst ja 1 õde, — kirurgia: 3 kirurgi, 2 operatsiooniõde, 1 anestesioloog, 1 anestesioloogiaõde, — rasked, kuid mitte eluohtlikud vigastused: 1 arst ja 2 õde, — evakueerimine: 1 õde, — erialane abipersonal: 4. — Telgid: —— omavahel ühendatud triaaži-, ravi- ja evakueerimisaladega telk/telgid, — operatsioonitelk/-telgid, — personali telk/telgid. — Juhtimispunkt. — Logistika- ja meditsiinivahendite ladu. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Töövalmidus ühe tunni jooksul alates õnnetuskohale jõudmisest. |
9. Välihaiglad
|
Ülesanded |
— Anda esmast ja/või järelravi vigastatutele ja arstiabi vajajatele, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi standardeid seoses välihaiglate kasutamisega välismaal, näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni või Punase Risti suuniseid. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— 10 voodikohta raskete traumadega patsientidele, võimalus voodikohtade arvu suurendada. |
|
Põhikomponendid |
— Meditsiinipersonal, kelle tegevusvaldkond on: —— triaaž, — intensiivravi, — kirurgia, — rasked, kuid mitte eluohtlikud vigastused, — evakueerimine, — erialane abipersonal, — ja kelle meeskonda kuuluvad vähemalt: üldarst, kiirabiarstid, ortopeed, pediaater, anestesioloog, farmatseut, sünnitusabi osutaja, tervishoiuküsimustega tegelev isik, laboritehnik, röntgenitehnik. — Telgid: —— meditsiinitegevuseks sobivad telgid, — personali telgid. — Juhtimispunkt. — Logistika- ja meditsiinivahendite ladu. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 7 päeva pärast taotluse saamist. — Töövalmidus 12 tundi alates õnnetuskohale saabumisest. — Võime töötada vähemalt 15 päeva. |
10. Katastroofiohvrite meditsiiniline õhuevakuatsioon
|
Ülesanded |
— Vedada katastroofiohvreid raviks tervishoiuasutustesse. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Võime vedada 24 tunni jooksul 50 patsienti. — Suutlikkus lennata päeval ja öösel. |
|
Põhikomponendid |
— Kanderaamidega helikopterid/lennukid. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte f ja g. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
11. Ajutine varjupaik hädaolukorras
|
Ülesanded |
— Pakkuda hädaolukorras ajutist varjupaika ja elutähtsaid teenuseid, eelkõige katastroofi esimestel etappidel, kooskõlastatuna olemasolevate struktuuride, kohaliku omavalitsuse ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kuni kohalikule omavalitsusele või humanitaarorganisatsioonidele üleandmiseni, juhul kui vajadus on pikemaajaline. — Üleandmise korral koolitada enne mooduli väljaviimist vastavat personali (kohalikku ja/või rahvusvahelist). |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Telklaager koos varustusega kuni 250 inimese jaoks. |
|
Põhikomponendid |
— Võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi suuniseid, näiteks SPHERE suuniseid: —— küttega telgid (talvetingimustes) ja välivoodid koos magamiskoti ja/või tekiga, — elektrigeneraatorid ja valgustusseadmed, — sanitaar- ja hügieenivarustus, — joogivee jagamine vastavalt WHO standardile, — varjualune sotsiaalseteks põhitegevusteks (kogunemisvõimalus). |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Missioon peaks üldjuhul kestma kuni 4 nädalat, mille möödumisel peaks vajadusel olema alanud üleandmine. |
12. Keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumasaaste tuvastamine ning proovide võtmine (CBRN)
|
Ülesanded |
— Teostada/kontrollida esmaseid hinnanguid, sealhulgas: —— kirjeldada ohte või riske, — määrata kindlaks saastatud ala, — hinnata või kontrollida juba võetud kaitsemeetmeid. — Võtta proove vastavalt kehtivatele normidele. — Tähistada saastatud ala. — Prognoosida olukorda, teostada seiret, teha dünaamiline riskianalüüs, anda sealhulgas soovitusi hoiatus- ja muude meetmete võtmiseks. — Toetada riskide kiiret vähendamist. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Keemilise ohu tuvastamine ning kiirgusohu avastamine käsiseadmete, teisaldatavate seadmete ja laboriseadmete abil: —— suutlikkus avastada alfa-, beeta- ja gammakiirgus ning määrata kindlaks harilikke isotoope, — suutlikkus määrata kindlaks harilikke mürgiseid tööstuskemikaale ja teadaolevaid keemilisi ründeaineid ning teha võimaluse korral nende poolkvantitatiivseid analüüse. — Suutlikkus koguda, käidelda ja ette valmistada bioloogilisi, keemilisi ja radioloogilisi proove mujal tehtava täiendava analüüsi jaoks (1). — Suutlikkus kasutada asjakohast teaduslikku mudelit ohtude prognoosimiseks ning kontrollida mudelit pideva seire abil. — Anda tuge riskide kiireks vähendamiseks: —— ohtude isoleerimine, — ohtude neutraliseerimine, — teistele meeskondadele või üksustele tehnilise abi andmine. |
|
Põhikomponendid |
— Teisaldatav keemia- ja radioloogialabor välitöödeks. — Käsi- või teisaldatavad tuvastusseadmed. — Proovivõtmise vahendid välitöödeks. — Saaste hajumise modelleerimise süsteemid. — Teisaldatav meteoroloogiajaam. — Märgistusmaterjal. — Viitedokumentatsioon ja juurdepääs ettenähtud erialastele allikatele. — Proovide ja jäätmete turvaline ja ohutu isoleerimine. — Vahendid personali puhastamiseks saastest. — Asjakohane personal ja kaitsevahendid tegutsemiseks saastatud ja/või hapnikupuudusega keskkonnas, sealhulgas vajaduse korral gaasikindlad ülikonnad. — Ohtude isoleerimiseks ja neutraliseerimiseks vajalike tehniliste vahendite varu. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
|
(1) Selles protsessis peaks võtma võimaluse korral arvesse taotleva riigi täpsemaid nõudmisi. |
|
13. Otsingu- ja päästetööd keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumasaaste tingimustes
|
Ülesanded |
— Otsingud ja päästetööd eritingimustes, kasutades kaitseülikondi. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Kaitseülikondi kasutades otsingu- ja päästetööde teostamine eritingimustes vastavalt linnapiirkondade keskmise või kõrge raskusastmega otsingu- ja päästetööde moodulite nõuetele. — Saastatud alal kolm üheaegselt töötavat inimest. — Katkestusteta 24-tunnine missioon. |
|
Põhikomponendid |
— Märgistusmaterjal. — Jäätmete turvaline ja ohutu isoleerimine. — Vahendid personali ja päästetud ohvrite puhastamiseks saastest. — Asjakohane personal ja kaitsevarustus otsingu- ja päästetöödeks saastatud keskkonnas vastavalt asjakohastele linnapiirkondade keskmise või kõrge raskusastmega otsingu- ja päästetööde moodulite nõuetele. — Ohtude isoleerimiseks ja neutraliseerimiseks vajalike tehniliste vahendite varu. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
14. Maapinnalt metsatulekahjude kustutamine
|
Ülesanded |
— Suurte metsa- ja taimetulekahjude kustutamise toetamine maapealsete vahenditega. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Piisavad inimressursid pidevaks töötamiseks 7 päeva jooksul. — Võime töötada piiratud juurdepääsuga aladel. — Võime paigaldada pikki, vähemalt 2 km pikkuseid, pumpadega voolikutrasse ja/või rajada katkematult tõkestusribasid. |
|
Põhikomponendid |
— Eespool nimetatud ülesannete täitmiseks vajaliku koolitusega tuletõrjujad, kes on läbinud ka täiendava turvalisus- ja julgeolekualase koolituse, võttes arvesse erinevaid tulekahjuliike, mille puhul moodulit võidakse kasutada. — Tõkestusribade rajamisel kasutatavad käsitööriistad. — Trassi rajamiseks vajalikud voolikud, teisaldatavad paagid ja pumbad. — Voolikute ühendusadapterid, sealhulgas Storzi standardile vastavad adapterid. — Seljas kantavad veepaagid. — Helikopterist võimalusel köie või vintsiga alla laaditav varustus. — Tuletõrjujate evakueerimine tuleb korraldada koostöös vastuvõtva riigiga. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 6 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Võime töötada pidevalt 7 päeva. |
15. Sõidukite abil maapinnalt metsatulekahjude kustutamine
|
Ülesanded |
— Suurte metsa- ja taimetulekahjude kustutamise toetamine sõidukite abil. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Piisavad inimressursid ja sõidukid pidevaks töötamiseks vähemalt 20 tuletõrjujaga igal ajahetkel. |
|
Põhikomponendid |
— Eespool nimetatud ülesannete täitmiseks vajaliku koolitusega tuletõrjujad. — 4 maastikul sõitmiseks sobilikku sõidukit. — Iga auto paagi mahutavus on vähemalt 2 000 liitrit. — Voolikute ühendusadapterid, sealhulgas Storzi standardile vastavad adapterid. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 6 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Võime töötada pidevalt 7 päeva. — Kasutuselevõtt maitsi või meritsi. Kasutuselevõtt õhuteed pidi on ette nähtud vaid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. |
16. Üleujutuste ohjamine
|
Ülesanded |
— Olemasolevate struktuuride tugevdamine ja uute kaitsevallide ehitamine tõusva veetasemega jõgede, vesikondade ja veeteede edasiste üleujutuste peatamiseks. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Võime tammistada vesi vähemalt 80 cm kõrgusele, kasutades selleks: —— materjale, mis võimaldavad ehitada kuni 1 000 meetri pikkuseid kaitsevalle, — muid kohapeal kättesaadavaid materjale. — Võime tugevdada olemasolevaid tulvatõrjetamme. — Võime töötada samal ajal vähemalt 3 kohas, kuhu pääseb veoautoga. — Tegutsemisvalmidus 24 tundi päevas 7 päeva jooksul. — Kaitsevallide ja tammide järelevalve ja hooldus. — Võime töötada kohaliku personaliga. |
|
Põhikomponendid |
— Materjalid kokku 1 000 meetri pikkuste veekindlate kaitsevallide ehitamiseks (liiva peaksid andma kohalikud ametiasutused). — Kile/plastlehed (olemasoleva kaitsevalli veekindlaks muutmiseks, sõltub kaitsevalli ülesehitusest). — Liivakottide täitmise masin. |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Kasutuselevõtt maitsi või meritsi. Kasutuselevõtt õhuteed pidi on ette nähtud vaid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. — Võime töötada vähemalt 10 päeva. |
17. Laevadega päästetööd üleujutuste korral
|
Ülesanded |
— Otsingu- ja päästetööd vees ning üleujutustes lõksu jäänud inimeste aitamine laevadega. — Esmaabi andmine ja vajaduse korral elutähtsate kaupade transport. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Võime otsida inimesi linna- ja maapiirkondades. — Võime päästa inimesi üleujutatud piirkondades, sealhulgas esmaabi osutamine. — Võime teha koostööd õhus tegutsevate päästemeeskondadega (helikopterid ja lennukid). — Võime transportida üleujutatud piirkondades elutähtsaid kaupu ja vahendeid: —— arstide, ravimite jne transport, — toit ja vesi. — Moodul peab sisaldama vähemalt 5 laeva ja võimet transportida kokku 50 inimest (ei hõlma mooduli personali). — Laevad peaksid olema ette nähtud kasutamiseks külmas kliimas ning suutma sõita vastu vähemalt 10 sõlme tugevust vastuvoolu. — Tegutsemisvalmidus 24 tundi päevas 7 päeva jooksul. |
|
Põhikomponendid |
— Laevadele seatud tingimused: —— kasutatavad madalas vees (> 0,5 m), — kasutatavad tuulistes tingimustes, — kasutatavad päeval ja öösel, — peaksid olema varustatud vastavalt rahvusvahelistele turvaeeskirjadele (sealhulgas päästevestid reisijatele). — Kiirevoolulises veekogus päästetöödeks koolitatud isikud. (Ilma sukeldumiseta, ainult pinnalt päästmine). |
|
Isevarustumus |
— Kohaldatakse artikli 3b lõike 1 punkte a–i. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Kasutuselevõtt maitsi või meritsi. Kasutuselevõtt õhuteed pidi on ette nähtud vaid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. — Võime töötada vähemalt 10 päeva. |
III LISA
Tehnilise abi üksuste üldnõuded
|
Ülesanded |
— Osutada või korraldada —— kontoriteenuseid; — telekommunikatsiooniteenuseid; — majutus- ja toiduabi; — transporditeenuseid sündmuskohal. |
|
Tehnilised või muud nõuded |
— Võimeline abistama hindamis- ja/või koordineerimismeeskonda, kohapealse tegevuse koordineerimise keskusest iseseisvalt või kaasatuna kodanikukaitsemoodulisse vastavalt artikli 3b lõike 2 punktile c. |
|
Põhi komponendid |
— Järgmised toetuskomponendid, mis võimaldavad täita kõiki kohapealse tegevuse koordineerimiskeskuse ülesandeid vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele suunistele, näiteks ÜRO suunistele: —— kontoriseadmed; — telekommunikatsiooniseadmed; — majutus- ja toiduabi osutamiseks vajalik varustus; — transporditeenused sündmuskohal. |
|
Valmidus |
— Lähetamisvalmidus hiljemalt 12 tundi pärast taotluse saamist. |
( 1 ) EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.
( 2 ) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.
( 3 ) EÜT L 336, 12.12.2002, lk 36.
( 4 ) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1.
( 5 ) EÜT L 316, 20.11.2002, lk 4.
( 6 ) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9.
( 7 ) EÜT L 316, 20.11.2002, lk 1.
( 8 ) EÜT C 43, 16.2.2002, lk 1.
( 9 ) EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53.
( 10 ) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.
( 11 ) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.
( 12 ) Käesoleva otsusega kehtestatud kodanikukaitsemoodulite ja nendega seotud nõuete loetelu võib muuta, et lisada muid kodanikukaitsemooduleid, milles võetakse arvesse mehhanismi raames saadud kogemusi.
