2003L0085 — ET — 08.01.2011 — 007.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/85/EÜ, 29. september 2003, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 306, 22.11.2003, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	Komisjoni otsus, 16. august 2005,	L 213	14	18.8.2005
►M2	Komisjoni otsus, 3. august 2006,	L 217	29	8.8.2006
M3	Nõukogu direktiiv 2006/104/EÜ, 20. november 2006,	L 363	352	20.12.2006
►M4	Komisjoni otsus, 25. aprill 2008,	L 115	39	29.4.2008
►M5	Komisjoni otsus, 27. november 2009,	L 315	8	2.12.2009
►M6	Komisjoni otsus, 9. august 2010,	L 209	18	10.8.2010
►M7	Komisjoni otsus, 7. jaanuar 2011,	L 5	27	8.1.2011

---

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/85/EÜ,

29. september 2003,

ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  See direktiiv sätestab:

2.  Liikmesriikidele jääb õigus rakendada käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas rangemaid meetmeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

II PEATÜKK

SUU- JA SÕRATAUDIPUHANGUTE TÕRJE

1. JAGU

TEATAMINE

Artikkel 3

Suu- ja sõrataudist teatamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et:

2.  Ilma, et see piiraks loomahaiguste puhangutest teatamist käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, teatab liikmesriik, kelle territooriumil on tuvastatud suu- ja sõrataudipuhang või suu- ja sõrataudi esmane juhtum metsloomadel, haigusest ja edastab vastavalt II lisale teavet ja kirjalikke ettekandeid komisjonile ning teistele liikmesriikidele.

2. JAGU

SUU- JA SÕRATAUDIPUHANGU KAHTLUSE KORRAL VÕETAVAD MEETMED

Artikkel 4

Suu- ja sõrataudipuhangu kahtluse korral võetavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmeid võetakse, kui ettevõttes on üks või rohkem nakkuskahtlast või kontaktset looma.

2.  Pädev asutus käivitab otsekohe oma järelevalve all ametliku uurimise, et kinnitada või välistada suu- ja sõrataudi olemasolu ning eelkõige saada vajalikud proovid laboratoorsete uuringute jaoks, mis on vastavalt I lisas toodud haiguspuhangu definitsioonile nõutavad haiguspuhangu kinnitamiseks.

3.  Kohe, kui nakkuskahtlusest on teatatud, allutab pädev asutus lõikes 1 osutatud ettevõtte ametlikule järelevalvele ning tagab eelkõige, et:

Artikkel 5

Liikumine ettevõttesse ja ettevõttest suu- ja sõrataudipuhangu kahtluse korral

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et lisaks artiklis 4 sätestatud meetmetele keelataks suu- ja sõrataudipuhangu korral kogu liikumine ettevõttesse ja ettevõttest. Seda keeldu kohaldatakse eelkõige:

2.  Erandina lõike 1 punkti a keelust võib pädev asutus piima ladustamise raskuste korral ettevõttes nõuda, et piim hävitataks ettevõttes või lubada transportida piima veterinaarjärelevalve all ning üksnes selliselt varustatud transpordivahendiga, mis välistab suu- ja sõrataudiviiruse levimise ohu, lähimasse võimalikku kohta, kus see kõrvaldatakse või seda töödeldakse viisil, mis tagab suu- ja sõrataudiviiruse hävitamise.

3.  Erandina lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud keeldudest võib pädev asutus lubada liikumisi ettevõttesse ja ettevõttest, kui täidetakse kõiki tingimusi, mis on vajalikud vältimaks suu- ja sõrataudiviiruse levikut.

Artikkel 6

Meetmete laiendamine teistele ettevõtetele

1.  Pädev asutus laiendab artiklites 4 ja 5 sätestatud meetmeid teistele ettevõtetele, kui nende asukoht, ehitusviis ja planeering või kokkupuuted artiklis 4 osutatud loomadega annavad põhjust kahtlustada saastumist.

2.  Kui vastuvõtlike loomade olemasolu annab põhjust kahtlustada nakatumist või saastumist suu- ja sõrataudiviirusega, kohaldab pädev asutus artiklis 16 osutatud hoonetele ja transpordivahenditele vähemalt artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 7

Ajutine kontrolltsoon

1.  Kui epidemioloogiline olukord, eelkõige vastuvõtlike loomade suur asustustihedus, vastuvõtlike loomadega kokku puutuvate loomade või isikute tihe liikumine, viivitused kahtlastest juhtudest teatamisel või puudulik teave suu- ja sõrataudiviiruse võimaliku päritolu ja sissetoomise kanalite kohta seda nõuab, võib pädev asutus kehtestada ajutise kontrolltsooni.

2.  Ajutise kontrolltsooni ettevõtetele, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, tuleb kohaldada vähemalt artikli 4 lõikes 2 ja lõike 3 punktides a, b ja d ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

3.  Lisaks ajutises kontrolltsoonis kohaldatud meetmetele võib kohaldada kõigi loomade ajutist liikumiskeeldu suuremal alal või kogu liikmesriigi territooriumil. Suu- ja sõrataudile mittevastuvõtlike loomade liikumiskeeld ei tohiks siiski olla pikem kui 72 tundi, v.a juhul, kui seda õigustavad erakorralised asjaolud.

Artikkel 8

Ennetav haigustõrjeprogramm

1.  Kui epidemioloogiline või muu teave osutab sellisele vajadusele, võib pädev asutus rakendada ennetavat haigustõrjeprogrammi, mis hõlmab tõenäoliselt kontaktsete vastuvõtlike loomade ning vajadusel ka epidemioloogiliselt seotud tootmisüksuste ja naaberettevõtete loomade ennetavat hukkamist.

2.  Sel juhul viiakse vastuvõtlikelt loomadelt proovide võtmine ja kliinilised uuringud läbi vähemalt vastavalt III lisa punktile 2.1.1.1.

3.  Pädev asutus teavitab komisjoni enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete rakendamist.

Artikkel 9

Meetmete säilitamine

Liikmesriigid ei tühista artiklites 4–7 sätestatud meetmeid, kuni pole ametlikult tühistatud suu- ja sõrataudi kahtlust.

3. JAGU

MEETMED KINNITUSE KORRAL

Artikkel 10

Meetmed suu- ja sõrataudipuhangu kinnituse korral

1.  Niipea kui suu- ja sõrataudipuhang on leidnud kinnitust, tagavad liikmesriigid, et lisaks artiklites 4–6 sätestatud meetmetele kohaldatakse ettevõttele viivitamatult ka järgmisi meetmeid:

2.  Pärast vastuvõtlike loomade hukkamist ja töötlemist ning lõike 1 punktis d sätestatud meetmete lõpuleviimist tagavad liikmesriigid, et:

Artikkel 11

Puhastamine ja desinfitseerimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et puhastus- ja desinfitseerimistoimingud, mis on käesolevas direktiivis sätestatud meetmete lahutamatuks osaks, dokumenteeritakse nõuetekohaselt ning viiakse läbi ametliku järelevalve all vastavalt riikliku veterinaararsti juhtnööridele, et tagada suu- ja sõrataudiviiruse hävitamine, kasutades selleks vastavas kontsentratsioonis desinfektsioonivahendeid, mis on direktiivi 98/8/EÜ kohaselt pädeva asutuse poolt ametlikult lubatud ja registreeritud turuleviimiseks kui loomade hügieeniks kasutatavad biotsiidid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et puhastus- ja desinfitseerimistoimingud, mis hõlmavad ka kahjuritõrjet, viiakse läbi viisil, mis viib miinimumini sellistest toimingutes tuleneda võiva negatiivse keskkonnamõju.

3.  Liikmesriigid püüavad tagada, et igal kasutatud desinfektsioonivahendil oleks vastavalt parimale olemasolevale tehnoloogiale lisaks efektiivsele desinfektsioonivõimele ka minimaalne kahjulik mõju keskkonnale ning rahvatervisele.

4.  Liikmesriigid tagavad, et puhastamine ja desinfitseerimine toimub vastavalt IV lisale.

Artikkel 12

Suu- ja sõrataudipunkti loomadelt saadud või nendega kokku puutuda võinud toodete ja materjalide kindlakstegemine ja töötlemine

Liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõike 3 punktis c osutatud tooted ja materjalid, mis on kogutud vastuvõtlikelt loomadelt ettevõttes, kus suu- ja sõrataudipuhang leidis kinnitust ning selles ettevõttes haiguse arvatava sissetoomise ja ametlike meetmete rakendamise vahelisel perioodil viibinud vastuvõtlike loomade sperma, munarakud ja embrüod tehakse kindlaks ning töödeldakse või, teiste materjalide puhul kui sperma, munarakud ja embrüod, käsitletakse ametliku järelevalve all viisil, mis tagab suu- ja sõrataudiviiruse hävitamise ja välistab selle edasise leviku.

Artikkel 13

Epidemioloogiline uurimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et suu- ja sõrataudipuhangute epidemioloogilisi uuringuid viivad läbi eriettevalmistusega veterinaararstid vastavalt küsimustikele, mis on koostatud artiklis 72 sätestatud situatsioonplaanide raames, et kindlustada uuringute standardiseeritus, kiirus ja sihipärasus. Need uuringud hõlmavad vähemalt:

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike regulaarselt epidemioloogiliste uuringute tulemustest ning suu- ja sõrataudiviiruse levikust.

Artikkel 14

Lisameetmed suu- ja sõrataudipuhangute kinnituse korral

1.  Pädev asutus võib nõuda, et lisaks vastuvõtlikele loomadele hukataks ja töödeldaks viisil, mis tagab suu- ja sõrataudiviiruse levimise ohu vältimise ka suu- ja sõrataudile mittevastuvõtlikest liikidest loomad ettevõttes, kus leidis kinnitust suu- ja sõrataudipuhang.

Esimest lõiget ei kohaldata suu- ja sõrataudile mittevastuvõtlike loomade suhtes, keda on võimalik isoleerida, tõhusalt puhastada ja desinfitseerida, eeldusel et nad on individuaalselt identifitseeritud (hobuslaste puhul vastavalt ühenduse õigusaktidele), nii et see võimaldab kontrollida nende liikumist.

2.  Pädev asutus võib kohaldada artikli 10 lõike 1 punktis a sätestatud meetmeid epidemioloogiliselt seotud tootmisüksustele ja naaberettevõtetele, kui epidemioloogiline või muu teave annab põhjust kahtlustada nende ettevõtete võimalikku saastumist. Kavatsusest rakendada neid sätteid tuleb teavitada komisjoni, võimaluse korral enne nende rakendamist. Sel juhul võetakse loomadelt proovide võtmist ja kliinilisi uuringuid käsitlevaid meetmeid vähemalt vastavalt III lisa punktile 2.1.1.1.

3.  Pädev asutus valmistab vahetult pärast esimese suu- ja sõrataudipuhangu kinnitamist ette kõik vähemalt vastavalt artiklile 21 moodustatud järelevalvetsooni suurusel alal erakorraliseks vaktsineerimiseks vajalikud abinõud.

4.  Pädev asutus võib kohaldada artiklites 7 ja 8 sätestatud meetmeid.

4. JAGU

ERIJUHTUDEL KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 15

Meetmed, mida kohaldatakse suu- ja sõrataudipuhangu korral teatavates eriruumides, kus peetakse ajutiselt või pidevalt vastuvõtlikke loomi, või nende läheduses

1.  Kui on oht, et suu- ja sõrataudipuhang võib nakatada vastuvõtlikke loomi laboris, loomaaias, loomapargis, tarastatud alal või vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 lõikele 2 heakskiidetud asutuses, instituudis või keskuses, kus loomi peetakse teaduslikel eesmärkidel või liikide säilitamise või põllumajandusloomade geneetiliste ressursside säilitamisega seotud eesmärkidel, tagab asjaomane liikmesriik, et nende loomade kaitsmiseks nakatumise eest võetakse asjakohaseid bio-ohutuse meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata piiratud juurdepääsu avalikele asutustele või selle juurdepääsu võimaldamist eritingimustel.

2.  Kui suu- ja sõrataudipuhang on leidnud kinnitust ühes lõikes 1 osutatud ruumis, võib asjaomane liikmesriik otsustada teha erandi artikli 10 lõike 1 punktist a, kui ühenduse üldised huvid, eelkõige teiste liikmesriikide loomade tervislik seisund, ei ole ohus ning võetud on kõik vajalikud meetmed suu- ja sõrataudiviiruse levimise ohu vältimiseks.

3.  Lõikes 2 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamatult komisjoni. Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside puhul peab teade viitama vastavalt artikli 77 lõike 2 punktile f koostatud ruumide nimekirjale, mille alusel pädev asutus on need ruumid eelnevalt märgistanud kui vastuvõtlike loomade tuumikkarja, mis on hädavajalik tõu säilimiseks.

Artikkel 16

Tapamajades, piiripunktides ja transpordivahendites kohaldatavad meetmed

1.  Kui suu- ja sõrataudijuhtum on leidnud kinnitust tapamajas, vastavalt direktiivile 91/496/EMÜ loodud piiripunktis või transpordivahendis, tagab pädev asutus järgmiste meetmete elluviimise nakkusega ruumide ja transpordivahendite suhtes:

2.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 19 sätestatud meetmeid kohaldatakse kontaktsetes ettevõtetes.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud ruumidesse ega transpordivahenditesse ei tooda vähemalt 24 tunni jooksul pärast lõike 1 punktis e osutatud puhastus- ja desinfitseerimistoiminguid uuesti sisse loomi tapmiseks, kontrollimiseks või transpordiks.

4.  Kui epidemioloogiline olukord nõuab, eelkõige kui on kahtlus, et lõikes 1 osutatud ruumide ja transpordivahenditega piirnevate ettevõtete vastuvõtlikud loomad on kokku puutunud viirusega, tagavad liikmesriigid, et erandina artikli 2 punkti b teisest lausest, teatatakse haiguspuhangust lõikes 1 osutatud ruumides või transpordivahendites ning kohaldatakse artiklites 10 ja 21 sätestatud meetmeid.

Artikkel 17

Meetmete läbivaatamine

Komisjon vaatab artiklis 15 osutatud erijuhtumeid käsitleva olukorra läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees esimesel võimalusel. Suu- ja sõrataudiviiruse leviku ärahoidmiseks võetakse artikli 89 lõikes 3 osutatud korras vastu vajalikud meetmed, eelkõige piirkondadeks jaotamist käsitlevad meetmed vastavalt artiklile 45 ja erakorralist vaktsineerimist käsitlevad meetmed vastavalt artiklile 52.

5. JAGU

ERINEVATE EPIDEMIOLOOGILISTE TOOTMISÜKSUSTEGA ETTEVÕTTED JA KONTAKTETTEVÕTTED

Artikkel 18

Erinevate epidemioloogiliste tootmisüksustega ettevõtted

1.  Ettevõtetes, milles on kaks või enam eraldi tootmisüksust, võib pädev asutus erandjuhtudel ning pärast riskide hindamist nende ettevõtete suu- ja sõrataudiga nakatumata tootmisüksuste puhul teha erandi artikli 10 lõike 1 punktist a.

2.  Lõikes 1 sätestatud erand tehakse üksnes pärast riikliku veterinaararsti artikli 4 lõikes 2 osutatud ametliku uurimise ajal antud kinnitust, et vähemalt kahe peiteaja jooksul enne suu- ja sõrataudipuhangu tuvastamist ettevõttes on täidetud järgmisi lõikes 1 osutatud tootmisüksuste vahelisi suu- ja sõrataudiviiruse leviku ärahoidmise tingimusi:

3.  Piimatootmisettevõttele võib teha erandi artikli 10 lõike 1 punktis d eeldusel, et:

4.  Kui tehakse erand vastavalt lõikele 1, kehtestavad liikmesriigid eelnevalt üksikasjalikud eeskirjad sellise erandi kohaldamiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni erandist ning sätestavad võetud meetmete üksikasjad.

Artikkel 19

Kontaktettevõtted

1.  Ettevõtteid loetakse kontaktettevõteteks, kui riiklik veterinaararst tuvastab või järeldab kinnitatud andmete põhjal, et isikute, loomade, loomsete saaduste, sõidukite liikumise tulemusel või mõnel muul viisil on suu- ja sõrataudiviirus võidud teistest ettevõtetest sisse tuua artikli 4 lõikes 1 või artikli 10 lõikes 1 nimetatud ettevõttesse või artikli 4 lõikes 1 või artikli 10 lõikes 1 nimetatud ettevõttest teistesse ettevõtetesse.

2.  Kontaktettevõtete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 5 sätestatud meetmeid ning neid meetmeid kohaldatakse kuni on ametlikult tühistatud suu- ja sõrataudi nakkuskahtlus selles kontaktettevõttes vastavalt I lisa definitsioonile ning III lisa punktis 2.1.1.1 sätestatud vaatlusnõuetele.

3.  Pädev asutus keelab kõikide loomade väljaviimise kontaktettevõtetest ajavahemikul, mis vastab asjaomaste liikide artikli 2 punktis h määratletud peiteajale. Pädev asutus võib erandina artikli 4 lõike 3 punktist d lubada vastuvõtlike loomade transporti ametliku järelevalve all lähimasse määratud tapamajja hädatapmiseks.

Enne sellise erandi tegemist peab riiklik veterinaararst tegema vähemalt III lisa punktis 1 sätestatud kliinilised uuringud.

4.  Kui pädeva asutuse arvates epidemioloogiline olukord seda lubab, võib ta lõikes 1 sätestatud kontaktettevõtteks lugeda üksnes ettevõtte ühe tuvastatud epidemioloogilise tootmisüksuse ja selle loomad, eeldusel, et see epidemioloogiline tootmisüksus vastab artikli 18 tingimustele.

5.  Kui pole võimalik välistada epidemioloogilist seost suu- ja sõrataudipuhangu ning artiklites 15 ja 16 osutatud ruumide või transpordivahendite vahel, tagavad liikmesriigid, et nende ruumide või transpordivahendite suhtes kohaldatakse artikli 4 lõigetes 2 ja 3 ja artiklis 5 sätestatud meetmeid. Pädev asutus võib otsustada kohaldada artiklis 8 sätestatud meetmeid.

Artikkel 20

Meetmete kooskõlastamine

Komisjon võib artiklites 18 ja 19 osutatud ettevõtete olukorra üle vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees, et kooskõlas artikli 89 lõikes 3 osutatud korraga vastu võtta liikmesriikide poolt vastavalt artiklitele 18 ja 19 rakendatavate meetmete kooskõlastamise tagamiseks vajalikud meetmed.

6. JAGU

OHUSTATUD TSOONID JA JÄRELEVALVETSOONID

Artikkel 21

Ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide kehtestamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et olenemata artiklis 7 sätestatud meetmetest võetakse vahetult pärast suu- ja sõrataudipuhangu kinnitamist vähemalt alljärgnevates lõigetes 2, 3 ja 4 kehtestatud meetmeid.

2.  Pädev asutus kehtestab ohustatud tsooni, mille raadius on vähemalt 3 km ja järelevalvetsooni, mille raadius on vähemalt 10 km lõikes 1 osutatud suu- ja sõrataudipuhangu keskusest. Nende tsoonide geograafilisel määratlemisel võetakse arvesse halduspiire, looduslikke tõkkeid, kontrollivahendeid ja tehnoloogia arengut, mis võimaldab ette näha suu- ja sõrataudiviiruse tõenäolist levikut õhu kaudu või mõnal muul viisil. Seda määratlust tuleb vajaduse korral nimetatud asjaolusid silmas pidades muuta.

3.  Pädev asutus tagab, et ohustatud ja järelevalvetsoonide sissesõiduteed on tähistatud piisava suurusega viitadega.

4.  Et tagada nii kiiresti kui võimalik kõigi suu- ja sõrataudi likvideerimiseks vajalike meetmete täielik kooskõlastamine, moodustatakse vastavalt artiklitele 74 ja 76 riiklikud ning kohalikud loomatauditõrje komisjonid. Artiklis 13 sätestatud epidemioloogilise uuringu läbiviimisel abistab komisjone artiklis 78 sätestatud ekspertide rühm.

5.  Liikmesriigid teevad viivitamatult kindlaks vähemalt 21 päeva jooksul enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsoonist lähetatud loomad ning teavitavad teiste riikide pädevaid asutusi ja komisjoni oma loomade kindlakstegemise tulemustest.

6.  Liikmesriigid teevad koostööd, et selgitada välja ohustatud tsooni vastuvõtlikelt loomadelt saadud liha, lihatooted, toorpiim ja toorpiimatooted, mis on toodetud ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomisest kuni lõikes 2 sätestatud meetmete jõustumiseni. Sellist värsket liha, lihatooteid, toorpiima ja toorpiimatooteid töödeldakse vastavalt artiklitele 25, 26 ja 27 või peetakse kinni, kuni on ametlikult välistatud võimalik saastumine suu- ja sõrataudiviirusega.

Artikkel 22

Ohustatud tsooni ettevõtetele kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et ohustatud tsoonis kohaldatakse viivitamatult vähemalt järgmisi meetmeid:

2.  Erandina lõike 1 punktist c võib vastuvõtlikke loomi transportida ametliku järelevalve all hädatapmiseks otse samas ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja või, kui selles tsoonis ei ole tapamaja, pädeva asutuse poolt määratud väljaspool tsooni asuvasse tapamajja transpordivahendis, mis puhastatakse ja desinfitseeritakse ametliku järelevalve all pärast iga transporditoimingut.

Esimeses lõigus osutatud liikumist lubatakse ainult juhul, kui pädev asutus on vastavalt III lisa punktile 1 riikliku veterinaararsti poolt kõigi ettevõtte vastuvõtlike loomade osas läbi viidud kliinilise uurimise põhjal ning pärast epidemioloogiliste asjaolude hindamist kindlaks teinud, et ettevõttes ei ole nakatunud või kontaktseid loomi. Nende loomade liha suhtes kohaldatakse artiklis 25 sätestatud meetmeid.

Artikkel 23

Loomade ja loomsete saaduste liikumine ja transport ohustatud tsoonis

Liikmesriigid tagavad, et ohustatud tsoonis keelatakse järgmised tegevused:

Artikkel 24

Lisameetmed ja erandid

1.  Pädev asutus võib laiendada artikli 23 keelde:

2.  Pädevad asutused võivad lubada:

Artikkel 25

Ohustatud tsoonis toodetud värskele lihale kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud värske liha, hakkliha ja lihavalmististe turuletoomine.

2.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonis asuvates ettevõtetes toodetud vastuvõtlike loomade värske liha, hakkliha ja lihavalmististe turuletoomine.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõigus 1 osutatud värske liha, hakkliha ja lihavalmistised märgistatakse vastavalt direktiivile 2002/99/EÜ ning transporditakse seejärel pitseeritud konteinerites ettevõttesse, mis on pädeva asutuse poolt määratud lihatoodete ümbertöötlemiseks käesoleva direktiivi VII lisa A osa punktis 1 määratud viisil.

4.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu värskele lihale, hakklihale ja lihavalmististele, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest ladustatud ja transporditud eraldi lihast, mis on toodetud pärast seda kuupäeva. Selline liha peab olema vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud selge märgistuse abil kergesti eristatav väljapoole ohustatud tsooni tarnimiseks kõlbmatust lihast.

5.  Erandina ei kohaldata lõikes 2 sätestatud keeldu värskele lihale, hakklihale ja lihavalmististele, mis toodeti ohustatud tsooni ettevõtetes, järgmistel tingimustel:

6.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud värske liha, hakkliha ja lihavalmististe vastavust lõike 5 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohaliku veterinaarasutuse poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle ta on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

7.  Lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandeid artikli 89 lõikes 3 osutatud korras vastu võetud eritingimustel, eelkõige tervisemärgi andmisel lihale, mis on toodetud ohustatud tsooni vastuvõtlikest loomadest, keda on säilitatud 30 päeva.

Artikkel 26

Ohustatud tsoonis toodetud lihatoodetele kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud lihatoodete turuletoomine.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu lihatoodetele, mida on töödeldud ühel VII lisa A osa punktis 1 sätestatud viisil või mis on toodetud artikli 25 lõigus 4 osutatud lihast.

Artikkel 27

Ohustatud tsoonis toodetud piimale ja piimatoodetele kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud piima ja sellest piimast saadud piimatoodete turuletoomine.

2.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonis asuvates ettevõtetes toodetud vastuvõtlike loomade piima ja piimatoodete turuletoomine.

3.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlike loomade piimale ja piimatoodetele, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest ladustatud ja transporditud eraldi piimast ja piimatoodetest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva.

4.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlike loomade piimale ja sellest piimast valmistatud piimasaadustele, mida on sõltuvalt piima või piimatoodete kasutusest töödeldud ühel IX lisa A või B osas sätestatud viisil. Töötlemine toimub lõikes 5 osutatud ettevõtetes lõikes 6 sätestatud tingimustel või, kui ohustatud tsoonis pole vastavat ettevõtet, väljaspool ohustatud tsooni asuvas ettevõttes lõikes 8 sätestatud tingimustel.

5.  Erandina ei kohaldata lõikes 2 sätestatud keeldu piimale ja piimatoodetele, mis toodeti ohustatud tsooni ettevõtetes lõikes 6 sätestatud tingimustel.

6.  Lõigetes 4 ja 5 osutatud ettevõtted peavad vastama järgmistele tingimustele:

7.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud piima vastavust lõike 6 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohaliku veterinaarasutuse poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle ta on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

8.  Ohustatud tsoonis asuvate ettevõtete toorpiima transport väljaspool ohustatud tsooni asuvatesse ettevõtetesse ning selle piima töötlemine toimub järgmistel tingimustel:

9.  Ohustatud tsooni ettevõtete vastuvõtlikelt loomadelt pärit toorpiima proovide võtmine ja transport muudesse kui suu- ja sõrataudi määramiseks heakskiidetud veterinaardiagnostika laboritesse ning piima töötlemine sellistes laborites on keelatud.

Artikkel 28

Ohustatud tsoonis vastuvõtlikelt loomadelt kogutud sperma, munarakkude ja embrüote suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud sperma, munarakkude ja embrüote turuletoomine.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu külmutatud spermale, munarakkudele ja embrüotele, mis on kogutud ja ladustatud vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima suu- ja sõrataudiviiruse nakkuse ilmnemist tsooni ettevõttes.

3.  Külmutatud sperma, mis on kogutud kooskõlas ühenduse õigusaktidega lõikes 2 osutatud nakatumiskuupäevast hiljem, ladustatakse eraldi ning antakse vabaks alles pärast seda, kui:

Artikkel 29

Ohustatud tsooni vastuvõtlike loomade toodetud sõnniku ja virtsa transport ning jaotamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ohustatud tsoonis keelatakse sõnniku ja virtsa transport ja jaotamine artiklis 16 osutatud ettevõtetest ja ruumidest või transpordivahenditest, mis asuvad ohustatud tsoonis, kus peetakse vastuvõtlikke loomi.

2.  Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võib pädev asutus lubada vastuvõtlike loomade sõnniku saatmist ohustatud tsooni ettevõttest määratud ettevõttesse töötlemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa III peatüki A osa II jaotise punktile 5 või vaheladustamiseks.

3.  Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võib pädev asutus lubada vastuvõtlike loomade sõnniku saatmist ohustatud tsooni ettevõtetest, mille suhtes ei kohaldata artiklis 4 või 10 sätestatud meetmeid, määratud põldudele laotamiseks järgmistel tingimustel:

4.  Liikmesriigid tagavad, et iga vastuvõtlikke loomi pidavast ettevõttest sõnniku või virtsa eemaldamise loa suhtes kohaldatakse rangeid meetmeid suu- ja sõrataudiviiruse levikut vältimiseks, tagades eelkõige lekkimiskindlate transpordivahendite puhastamise ja desinfitseerimise pärast laadimist ning enne ettevõttest lahkumist.

Artikkel 30

Ohustatud tsooni vastuvõtlike loomade toornahkade suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlike loomade toornahkade turuletoomine.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu toornahkadele, mis:

Artikkel 31

Ohustatud tsoonis toodetud lambavilla, mäletsejaliste karvade ja seaharjaste suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit lambavilla, mäletsejaliste karvade ja seaharjaste turuletoomine.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu töötlemata villale, karvadele ja harjastele, mis:

Artikkel 32

Muude ohustatud tsoonis toodetud loomsete saaduste suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud artiklites 25–31 nimetamata loomsete saaduste turuletoomine.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu lõikes 1 osutatud toodetele, mis:

Artikkel 33

Ohustatud tsoonis toodetud sööda, kuivsööda, heina ja õlgede suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonist pärit sööda, kuivsööda, heina ja õlgede turuletoomine.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu söödale, kuivsöödale, heinale ja õlgedele, mis:

3.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu kuivsöödale ja õlgedele, mis on toodetud vastuvõtlikke loomi pidavates ettevõtetes, mis vastavad VII lisa B osa punkti 1 nõuetele.

Artikkel 34

Erandite tegemine ja täiendav tõendamine

1.  Iga erand artiklites 24–33 sätestatud keeldudest tehakse pädeva asutuse poolt eriotsuse alusel alles pärast seda, kui ta on veendunud, et asjakohaseid nõudeid on täidetud piisava ajavahemiku jooksul enne toodete väljaviimist ohustatud tsoonist ja et puudub suu- ja sõrataudiviiruse leviku oht.

2.  Iga erandi puhul artiklites 25–33 sätestatud keeldudest on ühendusesisese kaubanduse korral nõutav täiendav tõendamine pädeva asutuse poolt.

3.  Lõikes 2 sätestatud meetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 89 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 35

Liikmesriikide poolt ohustatud tsoonis kohaldatavad lisameetmed

Lisaks vastavalt käesolevale direktiivile ohustatud tsoonis kohaldatavatele meetmetele võivad liikmesriigid võtta täiendavaid riiklikke meetmeid, mida peetakse vajalikuks ja asjakohaseks suu- ja sõrataudiviiruse tõkestamisel, võttes arvesse valitsevaid epidemioloogilisi, loomakasvatus-, kaubandus- ja sotsiaalseid tingimusi nakatunud piirkonnas. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele nendest lisameetmetest.

Artikkel 36

Meetmete lõpetamine ohustatud tsoonis

1.  Liikmesriigid tagavad, et ohustatud tsoonis kasutuselevõetud abinõud jäävad kehtima kuni on täidetud järgmised tingimused:

2.  Pärast ohustatud tsoonis kohaldatavate erimeetmete lõpetamist kohaldatakse vähemalt 15 päeva jooksul artiklites 37–42 sätestatud järelevalvetsoonis kohaldatavaid meetmeid enne, kui need vastavalt artiklile 44 lõpetatakse.

3.  Viiakse läbi lõike 1 punktis b osutatud uurimine vähemalt vastavalt III lisa punkti 1 kriteeriumidele, et tõestada nakkuse puudumist, kusjuures uurimine hõlmab ka III lisa punktis 2.3 sätestatud meetmeid, mis põhinevad III lisa punktides 2.1.1 ja 2.1.3 sätestatud kriteeriumidel.

Artikkel 37

Järelevalvetsooni ettevõtetele kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 22 lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse järelevalvetsoonis.

2.  Erandina artikli 22 lõike 1 punktis c sätestatud keelust ning juhul, kui järelevalvetsoonis puuduvad võimalused või pole piisavalt võimalusi loomade tapmiseks, võivad pädevad asutused lubada vastuvõtlike loomade transportimist järelevalvetsooni ettevõtetest otse ja ametliku järelevalve all tapmiseks väljastpoolt järelevalvetsooni asuvasse tapamajja järgmistel tingimustel:

Artikkel 38

Vastuvõtlike loomade liikumine järelevalvetsoonis

1.  Liikmesriigid tagavad, et järelevalvetsooni ettevõtetest ei viida välja vastuvõtlikke loomi.

2.  Erandina ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu loomade liikumisele ühel järgmistest eesmärkidest:

3.  Lõike 2 punktis a sätestatud loomade liikumiseks annab pädev asutus loa alles seejärel, kui pärast kõigi ettevõtte vastuvõtlike loomade kontrollimist riikliku veterinaararsti poolt (k.a vastavalt III lisa punktile 2.2 võetavad proovid) on välistatud nakkus- või saastumiskahtlaste loomade olemasolu.

4.  Lõike 2 punktis b sätestatud loomade liikumiseks annab pädev asutus loa alles seejärel, kui artikli 37 lõike 2 punktides a ja b sätestatud meetmed on andnud rahuldavaid tulemusi.

5.  Liikmesriigid teevad viivitamatult kindlaks vähemalt 21 päeva jooksul enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist järelevalvetsoonist lähetatud vastuvõtlikud loomad ning teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi oma loomade kindlakstegemise tulemustest.

Artikkel 39

Järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlike loomade liha ja sellest lihast toodetud lihatoodete suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud värske liha, hakkliha ja lihavalmististe ning sellisest lihast toodetud lihatoodete turuletoomine.

2.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse ohustatud tsoonis asuvates ettevõtetes toodetud vastuvõtlike loomade värske liha, hakkliha ja lihavalmististe ning sellisest lihast toodetud lihatoodete turuletoomine.

3.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu värskele lihale, hakklihale ja lihavalmististele, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist vastava ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest ladustatud ja transporditud eraldi lihast, mis on toodetud pärast seda kuupäeva. Selline liha peab olema vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud selge märgistuse abil kergesti eristatav väljapoole järelevalvetsooni tarnimiseks kõlbmatust lihast.

4.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu värskele lihale, hakklihale ja lihavalmististele, mis toodeti loomadest, keda transporditi tapamajja vähemalt sama rangetel tingimustel, kui artikli 37 lõike 2 punktides a–e sätestatud, tingimusel, et liha suhtes kohaldatakse lõikes 5 sätestatud meetmeid.

5.  Erandina ei kohaldata lõikes 2 sätestatud keeldu värskele lihale, hakklihale ja lihavalmististele, mis toodeti järelevalvetsooni ettevõtetes, järgmistel tingimustel:

6.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu lihatoodetele, mis on toodetud järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlike loomade värskest lihast, mis on märgistatud direktiivis 2002/99/EÜ sätestatud tervisemärgiga ning transporditud ametliku järelevalve all määratud ettevõttesse töötlemiseks vastavalt VII lisa A osa punktile 1.

7.  Erandina ei kohaldata lõikes 2 sätestatud keeldu järelevalvetsoonis asuvates ettevõtetes toodetavatele lihatoodetele, mis vastavad lõike 6 sätetele või on toodetud lihast, mis vastab lõike 5 sätetele.

8.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud värske liha, hakkliha ja lihavalmististe vastavust lõigete 5 ja 7 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohaliku veterinaarasutuse poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle ta on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

9.  Erandit lõikes 1 sätestatud keelust võib lubada vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korras vastu võetud eritingimustele, eelkõige järelevalvetsoonis üle 30 päeva hoitud vastuvõtlikest loomadest toodetud liha tervisemärgistamise suhtes.

Artikkel 40

Järelevalvetsoonis toodetud vastuvõtlike loomade piima ja piimatoodete suhtes kohaldatavad meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud piima ja sellest piimast saadud piimatoodete turuletoomine.

2.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse järelevalvetsoonis asuvates ettevõtetes toodetud vastuvõtlike loomade piima ja piimatoodete turuletoomine.

3.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlike loomade piimale ja piimatoodetele, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist vastava ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest ladustatud ja transporditud eraldi piimast ja piimatoodetest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva.

4.  Erandina ei kohaldata lõigus 1 sätestatud keeldu järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlike loomade piimale ja sellest piimast valmistatud piimasaadustele, mida on sõltuvalt piima või piimatoodete kasutusest töödeldud ühel IX lisa A või B osas sätestatud viisil. Töötlemine toimub lõikes 5 osutatud ettevõtetes lõikes 6 sätestatud tingimustel või, kui järelevalvetsoonis pole vastavat ettevõtet, väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni asuvas, pädeva asutuse poolt määratud ettevõttes.

5.  Erandina ei kohaldata lõikes 2 sätestatud keeldu piimale ja piimatoodetele, mis toodeti järelevalvetsooni ettevõtetes lõikes 6 sätestatud tingimustel.

6.  Lõigetes 4 ja 5 osutatud ettevõtted peavad vastama järgmistele tingimustele:

7.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud piima vastavust lõike 6 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohaliku veterinaarasutuse poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle ta on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

8.  Järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete toorpiima transport väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni asuvatesse ettevõtetesse ning selle piima töötlemine toimub järgmistel tingimustel:

9.  Järelevalvetsooni ettevõtete vastuvõtlikelt loomadelt pärit toorpiima proovide võtmine ja transport muudesse kui suu- ja sõrataudi määramiseks heakskiidetud veterinaardiagnostika laboritesse ning piima töötlemine sellistes laborites toimub ametliku loa alusel ja vastavalt meetmetele, mis aitavad vältida võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse levikut.

Artikkel 41

Järelevalvetsooni vastuvõtlike loomade toodetud sõnniku ja virtsa transport ning jaotamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelatakse järelevalvetsooni ettevõtetest ja muudest ruumidest (nt artiklis 16 osutatud), kus peetakse vastuvõtlikke loomi, pärineva sõnniku ja virtsa transport ja jaotamine tsoonis ja sellest väljaspool.

2.  Erandina lõikes 1 kehtestatud keelust võivad pädevad asutused erandkorras lubada sõnniku ja virtsa transporti transpordivahendites, mis puhastatakse ja desinfitseeritakse põhjalikult enne ja pärast sõnniku laotamist järelevalvetsooni määratud piirkondades ning piisavalt kaugel ettevõtetest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, järgmistel tingimustel:

Artikkel 42

Muude järelevalvetsoonis toodetud loomsete saaduste suhtes kohaldatavad meetmed

Liikmesriigid tagavad, et muude kui artiklites 39–41 nimetatud loomsete saaduste turuletoomine vastab artiklites 28 ja 30–32 sätestatud tingimustele.

Artikkel 43

Liikmesriikide poolt järelevalvetsoonis kohaldatavad lisameetmed

Lisaks artiklites 37–42 sätestatud meetmetele võivad liikmesriigid võtta täiendavaid riiklikke meetmeid, mida peetakse vajalikuks ja asjakohaseks suu- ja sõrataudiviiruse tõkestamisel, võttes arvesse valitsevaid epidemioloogilisi, loomakasvatus-, kaubandus- ja sotsiaalseid tingimusi nakatunud piirkonnas. Kui peetakse vajalikuks erimeetmeid hobuslaste liikumise piiramiseks, peab arvesse võtma VI lisas sätestatud meetmeid.

Artikkel 44

Meetmete lõpetamine järelevalvetsoonis

1.  Liikmesriigid tagavad, et järelevalvetsoonis kasutuselevõetud abinõud jäävad kehtima kuni on täidetud järgmised tingimused:

2.  Viiakse läbi lõike 1 punktis c osutatud uurimine vastavalt III lisa punkti 1 kriteeriumidele, et tõestada nakkuse puudumist järelevalvetsoonis, kusjuures vaatlus hõlmab ka III lisa punktis 2.4 sätestatud meetmeid, mis põhinevad III lisa punktis 2.1 sätestatud kriteeriumidel.

7. JAGU

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, LIIKUMISE KONTROLL JA MÄRGISTAMINE

Artikkel 45

Piirkondadeks jaotamine

1.  Ilma, et see piiraks direktiivi 90/425/EÜ ja eelkõige selle artikli 10 kohaldamist, tagavad liikmesriigid suu- ja sõrataudiviiruse levimisel hoolimata vastavalt sellele direktiivile võetud meetmetest ning episootia muutumisel laiaulatuslikuks ning iga kord, kui on vajalik erakorraline vaktsineerimine, et nende territoorium jagatakse üheks või mitmeks kitsendustega ja vabaks piirkonnaks.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamatult kitsendustega piirkondades rakendatavate meetmete üksikasjadest ning komisjon vaatab üle ja vajadusel muudab ning kinnitab need kooskõlas artikli 89 lõikes 3 osutatud korraga.

3.  Olenemata liikmesriikide lõikes 1 osutatud piirkondadeks jaotamise kohustusest, võib piirkondadeks jaotamise ja kitsendustega piirkondades kohaldatavate meetmete kohta otsuse teha artikli 89 lõikes 3 osutatud korras. See otsus võib avaldada mõju naaberliikmesriikidele, mis ei ole võetud meetmete ajaks nakatunud.

4.  Enne kitsendustega piirkonna piiritlemist tuleb teha olukorra põhjalik epidemioloogiline hindamine, eelkõige suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise võimaliku aja ja arvatava koha, võimaliku leviku ning likvideerimiseks vajamineva eeldatava ajavahemiku suhtes.

5.  Kui võimalik, tuleks kitsendustega piirkond piiritleda, tuginedes halduspiiridele ja geograafilistele tõketele. Piirkondadeks jaotamise lähtepunktiks on pigem suuremad haldusüksused kui piirkonnad. Kitsendustega piirkonda võib artiklis 13 sätestatud epidemioloogilise uurimise tulemuste põhjal vähendada alani, mis hõlmab vähemalt allpiirkonna suuruse ala ja vajadusel seda ümbritsevad allpiirkonnad. Suu- ja sõrataudiviiruse leviku korral laiendatakse kitsendustega piirkonda, hõlmates täiendavaid piirkondi või allpiirkondi.

Artikkel 46

Liikmesriigi kitsendustega piirkonnas kohaldatavad meetmed

1.  Kui kohaldatakse piirkondadeks jaotamist, tagavad liikmesriigid, et võetakse vähemalt järgmisi meetmeid:

2.  Kui kohaldatakse piirkondadeks jaotamist, tagavad liikmesriigid, et tehakse kindlaks vähemalt need vastuvõtlikud loomad, kes on lähetatud kitsendustega piirkonnast teistesse liikmesriikidesse ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise kuupäevast kuupäevani, mil rakendati piirkondadeks jaotamist, ja et sellised loomad isoleeritakse riikliku veterinaararsti järelevalve all võimaliku nakkuse või saastumise ametliku välistamiseni.

3.  Liikmesriigid teevad koostööd kitsendustega piirkonnas ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise kuupäevast piirkondadeks jaotamise rakendamise kuupäevani vastuvõtlikelt loomadelt saadud värske liha ja toorpiima ning toorpiimatoodete kindlakstegemisel. Sellist värsket liha töödeldakse vastavalt VII lisa A osa punktile 1 ja toorpiima ning piimatooteid töödeldakse sõltuvalt kasutusest vastavalt IX lisa A või B osale või peetakse kinni võimaliku suu- ja sõrataudiviirusega saastumise ametliku välistamiseni.

4.  Kooskõlas direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõikega 3 võib eelkõige kitsendustega piirkonnast pärit vastuvõtlikelt loomadelt saadud ja väljaspool kitsendustega piirkonda turuletoomiseks mitte mõeldud toodete tervisemärgistamise suhtes kohaldada erimeetmeid.

Artikkel 47

Vastuvõtlike loomade märgistamine

1.  Ilma, et see piiraks ühenduse koduveiste, -lammaste, -kitsede ja -sigade märgistamist käsitlevate õigusaktide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et suu- ja sõrataudipuhangu korral lahkuvad vastuvõtlikud loomad ettevõttest, kus neid peetakse, üksnes siis, kui nad on märgistatud viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel kiiresti kindlaks teha nende liikumised ning nende päritoluettevõtted või mistahes ettevõtte, kust nad on saabunud. Artikli 15 lõikes 1 ja 16 lõikes 1 toodud erijuhtudel võivad pädevad asutused teatavatel asjaoludel ja loomatervishoiu olukorda silmas pidades lubada muid meetodeid nende loomade liikumise ja nende päritoluettevõtte või ettevõtte, kust nad on saabunud, kindlakstegemiseks. Selliste loomade märgistamise või nende päritoluettevõtete kindlakstegemise kord määratakse pädeva asutuse poolt ja sellest teatatakse komisjonile.

2.  Meetmeid, mida liikmesriigid võtavad loomade täiendavaks, püsivaks ja kustutamatuks märgistamiseks spetsiaalselt suu- ja sõrataudi tõrje eesmärgil ning eelkõige vastavalt artiklitele 52 ja 53 tehtava vaktsineerimise korral, võib muuta vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale.

Artikkel 48

Liikumise kontroll suu- ja sõrataudipuhangu korral

1.  Liikmesriigid tagavad, et suu- ja sõrataudipuhangu korral nende territooriumil kohaldatakse vastavalt artiklile 45 loodud kitsendustega piirkondades vastuvõtlike loomade liikumise kontrollimiseks järgmisi meetmeid:

2.  Liikmesriigid võivad mõnesid või kõiki lõikes 1 sätestatud meetmeid laiendada kogu vabale piirkonnale või osale sellest.

8. JAGU

VAKTSINEERIMINE

Artikkel 49

Suu- ja sõrataudivaktsiinide kasutamine, tootmine, müük ja kontroll

Liikmesriigid tagavad, et:

Artikkel 50

Otsus erakorralise vaktsineerimise läbiviimise kohta

1.  Otsus erakorralise vaktsineerimise kohta võidakse teha, kui kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:

2.  Kui tehakse otsus erakorralise vaktsineerimise läbiviimise kohta, võetakse arvesse artiklis 15 sätestatud meetmeid ja X lisas loetletud kriteeriume.

3.  Otsus erakorralise vaktsineerimise läbiviimise kohta tehakse artikli 89 lõikes 3 sätestatud korras.

4.  Lõikes 3 osutatud otsust erakorralise vaktsineerimise läbiviimise kohta oma territooriumil võib taotleda:

5.  Erandina lõikest 3 võib asjaomane liikmesriik ise teha otsuse erakorralise vaktsineerimise läbiviimiseks ja rakendada seda vastavalt käesolevale direktiivile, olles eelnevalt edastanud komisjonile kirjalikult artiklis 51 sätestatud teabe.

6.  Kui liikmesriik viib läbi erakorralise vaktsineerimise vastavalt lõikele 5, vaatab selle otsuse viivitamatult üle toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ning vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale kohaldatakse ühenduse meetmeid.

7.  Kui kehtivad lõike 1 punkti a ja lõike 1 punkti b tingimused, võib erandina lõikest 4 otsuse erakorralise vaktsineerimise läbiviimiseks lõike 1 punktis a osutatud liikmesriigis teha kooskõlastatult nakatunud liikmesriigiga vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale komisjoni initsiatiivil.

Artikkel 51

Erakorralise vaktsineerimise läbiviimise tingimused

1.  Otsuse korral viia läbi erakorraline vaktsineerimine vastavalt artikli 50 lõigetele 3 ja 4 määratletakse, millistel tingimustel see vaktsineerimine läbi viiakse; määratletakse vähemalt järgmised tingimused:

2.  Lõikes 1 sätestatud erakorralise vaktsineerimise tingimused tagavad, et vaktsineerimine viiakse läbi kooskõlas artikliga 52 sõltumata sellest, kas vaktsineeritud loomad tapetakse järgnevalt või jäävad ellu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et seatakse sisse teabevahetusprogramm, teavitamaks avalikkust vaktsineeritud loomadelt pärit inimtarbimiseks ettenähtud liha, piima ja piimasaaduste ohutusest.

Artikkel 52

Kaitsevaktsineerimine

1.  Kaitsevaktsineerimist kohaldavad liikmesriigid tagavad, et:

2.  Liikmesriigid, kes kohaldavad erakorralist vaktsineerimist, tagavad et vaktsineerimispiirkonda ümbritseb vähemalt 10 km laiune järelevalvepiirkond (järelevalvetsoon rahvusvahelise episootiaameti määratluses):

Artikkel 53

Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine

1.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad otsustavad kooskõlas artikliga 50 ja arvestades kõiki vastavaid asjaolusid läbi viia taudi tõkestava vaktsineerimise ning sätestavad võetavate tõrjemeetmete üksikasjad, mis peavad hõlmama vähemalt artiklis 21 kehtestatuid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et taudi tõkestav vaktsineerimine viiakse läbi:

Logistilistel põhjustel ja erandina artikli 10 lõike 1 punktist a võib nende ettevõtete loomade tapmisega viivitada nii kaua, kuni on täidetud direktiivi 93/119/EMÜ ja käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 1 punkti c nõuded.

Artikkel 54

Vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul erakorralise vaktsineerimise alustamisest kuni vähemalt 30 päeva möödumiseni vaktsineerimise lõpetamisest kohaldatavad meetmed (etapp 1)

1.  Liikmesriigid tagavad, et vaktsineerimispiirkonnas kohaldatakse lõigetes 2–6 sätestatud meetmeid ajavahemikul erakorralise vaktsineerimise alustamisest kuni vähemalt 30 päeva möödumiseni vaktsineerimise lõpetamisest.

2.  Vastuvõtlike elusloomade liikumine vaktsineerimispiirkonna ettevõtete vahel ja piirkonnast väljapoole on keelatud.

Erandina esimeses lõikes sätestatud keelust ning pärast nende loomade või nende päritolukarjade või karjade, kuhu nad lähetatakse, kliinilist uurimist võivad pädevad asutused lubada nende otsest transportimist vahetuks tapmiseks pädeva asutuse poolt määratud ja vaktsineerimispiirkonnas asuvasse või, erandkorras, väljaspool seda piirkonda asuvasse tapamajja.

3.  Lõikes 1 osutatud ajavahemikul tapetud vaktsineeritud loomade värske liha:

4.  Vaktsineeritud loomadelt saadud piima ja piimatooteid võib turule viia vaktsineerimispiirkonnas või väljaspool seda, eeldusel, et sõltuvalt sellest, kas see on ette nähtud lõppkasutuseks inimtoiduna või mitte, on seda töödeldud vähemalt ühel IX lisa A ja B osas osutatud viisil. Töötlemine toimub vaktsineerimispiirkonnas asuvates ettevõtetes lõikes 5 sätestatud tingimustel või, kui selles piirkonnas pole vastavat ettevõtet, väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvates ettevõtetes, kuhu toorpiim transporditakse, lõikes 7 sätestatud tingimustel.

5.  Lõikes 4 osutatud ettevõtted peavad vastama järgmistele tingimustele:

6.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud piima vastavust lõike 5 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohaliku veterinaarasutuse poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle ta on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

7.  Vaktsineerimispiirkonnas asuvate ettevõtete toorpiima transport väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvatesse ettevõtetesse ning selle piima töötlemine toimub järgmistel tingimustel:

8.  Vaktsineerimispiirkonna ettevõtete vastuvõtlikelt loomadelt pärit toorpiima proovide võtmine ja transport muudesse kui suu- ja sõrataudi määramiseks heakskiidetud veterinaardiagnostika laboritesse ning piima töötlemine sellistes laborites on keelatud.

9.  Kunstlikuks seemendamiseks mõeldud sperma kogumine vastuvõtlike liikide doonorloomadelt, keda peetakse vaktsineerimispiirkonnas asuvates seemendusjaamades, peatatakse.

Erandina esimeses lõikes sätestatud keelust võivad pädevad asutused lubada sperma kogumist vaktsineerimispiirkonnas asuvates seemendusjaamades külmutatud sperma tootmiseks järgmistel tingimustel:

10.  Munarakkude ja embrüote kogumine doonorloomadelt keelatakse.

11.  Muude, kui artiklites 9 ja 10 nimetatud loomsete saaduste turuleviimine vastab artiklites 30, 31, 32 ja 41 sätestatud tingimustele.

Artikkel 55

Vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul erakorralisest vaktsineerimisest kuni ettevõtete uurimise ja liigitamise lõpetamiseni kohaldatavad meetmed (etapp 2)

1.  Liikmesriigid tagavad, et vaktsineerimispiirkonnas kohaldatakse lõigetes 2–5 sätestatud meetmeid ajavahemikul, mis algab vähemalt 30 päeva möödumisel erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest ning lõppeb artiklites 56 ja 57 sätestatud meetmete lõpetamisega.

2.  Vastuvõtlike loomade liikumine vaktsineerimispiirkonna ettevõtete vahel ja piirkonnast väljapoole on keelatud.

3.  Erandina lõikes 2 sätestatud keelust võib pädev asutus lubada artikli 57 lõikes 5 osutatud ettevõtetest pärit vastuvõtlike loomade otsest transportimist kohe tapmiseks vaktsineerimispiirkonnas või väljaspool seda asuvasse tapamajja järgmistel tingimustel:

4.  Vaktsineeritud suur- ja väikemäletsejalistelt lõikes 1 osutatud perioodil saadud värske liha (v.a rups) turuleviimine vaktsineerimispiirkonnas ja väljaspool seda on lubatud järgmistel tingimustel:

5.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud värske liha vastavust lõike 4 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohalike veterinaarasutuste poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle ta on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

6.  Lõikes 1 osutatud ajavahemikul tapetud vaktsineeritud sigadelt saadud värske liha kannab direktiivis 2002/99/EÜ sätestatud tervisemärki ning ladustatakse ja transporditakse eraldi lihast, mis ei kanna seda märki ja transporditakse seejärel pitseeritud konteinerites pädeva asutuse poolt määratud ettevõttesse töötlemiseks vastavalt VII lisa A osa punktile 1.

7.  Vaktsineeritud loomadelt saadud piima ja piimatooteid võib turule viia vaktsineerimispiirkonnas või väljaspool seda, eeldusel, et sõltuvalt sellest, kas see on ette nähtud lõppkasutuseks inimtoiduna või mitte, on seda töödeldud vähemalt ühel IX lisa A ja B osas osutatud viisil. See töötlemine toimub vaktsineerimispiirkonnas või väljaspool seda asuvas ettevõttes kooskõlas artikli 54 lõigete 4–8 sätetega.

8.  Vastuvõtlike loomade sperma, munarakkude ja embrüote kogumise suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 54 lõigetes 9 ja 10 sätestatud meetmeid.

9.  Muude kui artiklites 4, 6, 7 ja 8 nimetatud loomsete saaduste turuleviimine vastab artiklites 30, 31, 32 ja 41 sätestatud tingimustele.

Artikkel 56

Kliiniline ja seroloogiline uurimine vaktsineerimispiirkonnas (etapp 2-A)

1.  Liikmesriigid tagavad, et vaktsineerimispiirkonnas kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmeid ajavahemikul, mis algab vähemalt 30 päeva möödumisel erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest ning lõppeb kliinilise ja seroloogilise uurimise lõpetamisega.

2.  Uurimise läbiviimise eesmärgiks on selliste vastuvõtlike loomade karjade kindlakstegemine, kes on suu- ja sõrataudiviirusega kokku puutunud, kuid kellel ei täheldata ilmseid suu- ja sõrataudi kliinilisi tunnuseid. See uurimine hõlmab kõigi vaktsineerimispiirkonna karjade kõigi vastuvõtlike loomade kliinilist ja laboratoorset kontrolli vastavalt lõikele 3.

3.  Laboratoorne kontroll toimub katsete abil, mis vastavad XIII lisas sätestatud diagnostiliste katsete kriteeriumidele ning on heaks kiidetud vastavalt artikli 89 lõikes 2 osutatud korrale, ning vastab ühele järgmistest tingimustest:

Artikkel 57

Karjade liigitamine vaktsineerimispiirkonnas (etapp 2-B)

1.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtted, kus on vastuvõtlikke loomi:

2.  Ettevõttes, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane loom ja kus suu- ja sõrataudiviiruse olemasolu on kinnitatud vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele, kohaldatakse artiklites 10 ja 21 sätestatud meetmeid.

3.  Ettevõtetes, kus on vähemalt üks vastuvõtlik loom, kes on nakkuskahtlane eelneva kokkupuute tõttu suu- ja sõrataudiviirusega, kuid kus edasine kõiki ettevõtte vastuvõtlikke loomi hõlmav uurimine pole suutnud tuvastada esinevat suu- ja sõrataudiviirust, kohaldatakse vähemalt järgmisi meetmeid:

4.  Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtlikelt loomadelt saadud ja artikli 56 lõikes 1 osutatud ajavahemikul toodetud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

5.  Ettevõtetes, kus vastavalt artikli 56 lõikele 3 on ametlikult välistatud varasem või olemasolev suu- ja sõrataudiviiruse nakkus, võib loomade suhtes kohaldada artiklis 58 sätestatud meetmeid.

Artikkel 58

Vaktsineerimispiirkonnas uurimise ja ettevõtete liigitamise lõpetamisest kuni suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse kehtestamiseni kohaldatavad meetmed (etapp 3)

1.  Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklis 57 sätestatud meetmete lõpetamist ning suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse kehtestamist vastavalt artiklile 59 kohaldatakse vaktsineerimispiirkonnas lõigetes 2–6 sätestatud meetmeid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtlike loomade liikumine vaktsineerimispiirkonna ettevõtete vahel toimub loa alusel.

3.  Vastuvõtlike loomade liikumine vaktsineerimispiirkonnast väljapoole on keelatud. Erandina sellest keelust võib lubada vastuvõtlike loomade transportimist tapamajja kohe tapmiseks artikli 55 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

4.  Erandina lõike 2 keelust võivad pädevad asutused lubada vaktsineerimata vastuvõtlike loomade transporti vastavalt järgmistele tingimustele:

5.  Vaktsineeritud emade vaktsineerimata järglaste väljaviimine päritoluettevõttes on keelatud, v.a juhul, kui neid transporditakse:

6.  Vaktsineerimata vastuvõtlikelt loomadelt saadud värsket liha võib viia turule vaktsineerimispiirkonnas ja väljaspool seda järgmistel tingimustel:

7.  Lõikes 1 osutatud ajavahemikul tapetud vaktsineeritud vastuvõtlikelt loomadelt või vaktsineeritud emade vaktsineerimata seropositiivsetelt järglastelt saadud värske liha kannab direktiivis 2002/99/EÜ sätestatud tervisemärki ning ladustatakse ja transporditakse eraldi lihast, mis ei kanna seda märki ja transporditakse seejärel pitseeritud konteinerites pädeva asutuse poolt määratud ettevõttesse töötlemiseks vastavalt VII lisa A osa punktile 1.

8.  Erandina lõikest 7 on vaktsineeritud suur- ja väikemäletsejalistelt või nende vaktsineerimata seropositiivsetelt järglastelt saadud värske liha ja trimmitud rupsi turuleviimine vaktsineerimispiirkonnas ja väljaspool seda lubatud järgmistel tingimustel:

9.  Erandina lõikest 7 võib vaktsineeritud sigadelt ja nende vaktsineerimata seropositiivsetelt järglastelt saadud värske liha, mis on toodetud ajavahemikul uurimise algusest kuni artiklis 57 sätestatud meetmete lõpetamiseni kogu vaktsineerimispiirkonnas ja kuni on möödunud vähemalt 3 kuud viimasest selles piirkonnas registreeritud haiguspuhangust, viia turule ainult päritoluliikmesriigi siseriiklikule turule vaktsineerimispiirkonnas ja väljaspool seda alljärgnevatel tingimustel:

10.  Mõni muu liikmesriik kui lõikes 9 osutatud liikmesriik võib vastavalt artikli 89 lõikes 3 sätestatud korrale nõuda lõikes 9 osutatud liha turustamise laiendamist oma territooriumile või osale sellest tingimustel, mis sätestatakse vastavalt samale korrale.

11.  Eeskirjad vaktsineeritud sigade värske liha, mis on toodetud lõikes 9 nimetatud ajavahemiku lõpust kuni taudivaba staatuse taastamiseni vastavalt artiklile 61, lähetamise kohta vaktsineerimispiirkonnast kehtestatakse kooskõlas artikli 89 lõikes 3 sätestatud korraga.

12.  Pädev asutus kinnitab ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud värske liha vastavust lõike 6, lõike 8 ja, kui kohaldatav, lõike 10 tingimustele. Pädev asutus teostab järelevalvet kohalike veterinaarasutuste poolt tehtava vastavuskontrolli üle ning edastab ühendusesisese kaubanduse puhul teistele liikmesriikidele ja komisjonile nimekirja ettevõtetest, kelle nad on tunnistanud neile tingimustele vastavaks.

13.  Erandina lõikest 8 võib mäletsejaliste värsket liha, mida ei töödelda vastavalt VIII lisa A osale, ja sellisest lihast toodetud hakkliha ja lihavalmistisi, mis on mõeldud turule viimiseks päritoluliikmesriigi teatud piirkonnas, märgistada tervisemärgiga, mida ei ole võimalik segi ajada lõike 8 punktis c ja lõike 9 punktis c osutatud tervisemärgiga.

14.  Vaktsineeritud loomadelt saadud piima ja piimatooteid võib turule viia vaktsineerimispiirkonnas ja väljaspool seda, eeldusel, et sõltuvalt sellest, kas see on ette nähtud lõppkasutuseks inimtoiduna või mitte, on seda töödeldud vähemalt ühel IX lisa A ja B osas osutatud viisil. See töötlemine toimub vaktsineerimispiirkonnas asuvas ettevõttes või kooskõlas artikli 54 lõigete 4–7 sätetega.

15.  Järelevalvetsooni ettevõtete vastuvõtlikelt loomadelt pärit toorpiima proovide võtmine ja transport muudesse kui suu- ja sõrataudi määramiseks heakskiidetud veterinaardiagnostika laboritesse ning piima töötlemine sellistes laborites toimub ametliku loa alusel ja vastavalt asjakohastele meetmetele, mis aitavad vältida võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse levikut.

16.  Muude kui artiklites 6–11, ja 13–15 nimetatud loomsete saaduste turuleviimine vastab artiklites 30, 31, 32 ja 42 sätestatud tingimustele.

9. JAGU

SUU- JA SÕRATAUDIVABA JA NAKKUSVABA STAATUSE TAASTAMINE

Artikkel 59

Suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamine

Liikmesriigi või selle piirkonna suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatus taastatakse vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale, pidades silmas artiklites 60 ja 61 osutatud tingimusi.

Artikkel 60

Staatuse taastamine pärast suu- ja sõrataudi likvideerimist erakorralise vaktsineerimiseta

1.  Liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna, mis on loodud vastavalt artiklis 45 sätestatud piirkondadeks jaotamisele, suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamine pärast ühe või mitme suu- ja sõrataudipuhangu tõrjet ja likvideerimist ilma vaktsineerimiseta toimub järgmistel tingimustel:

2.  Suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamist käsitlevad otsused võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale.

Artikkel 61

Staatuse taastamine pärast suu- ja sõrataudi likvideerimist vaktsineerimise abil

1.  Liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna, mis on loodud vastavalt artiklis 45 sätestatud piirkondadeks jaotamisele, suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamine pärast ühe või mitme suu- ja sõrataudipuhangu tõrjet ja likvideerimist vaktsineerimise abil toimub järgmistel tingimustel:

2.  Suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamist käsitlevad otsused võetakse vastu vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale.

Artikkel 62

Suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamiseks kohaldatavate meetmete muutmine

1.  Erandina artiklist 60 võidakse kooskõlas artikli 89 lõikes 3 osutatud korraga otsustada vastavalt käesolevale direktiivile kohaldatud piirangud kõrvaldada, kui artiklites 36 ja 44 sätestatud nõuded on täidetud ja kliiniline ja seroloogiline uurimine on lõpetatud ning kinnitanud suu- ja sõrataudinakkuse puudumist.

2.  Erandina artiklist 61 võidakse kooskõlas artikli 89 lõikes 3 osutatud korraga otsustada vastavalt käesolevale direktiivile kohaldatud piirangud kõrvaldada, kui artiklis 56 sätestatud kliiniline ja seroloogiline uurimine ning artiklis 57 sätestatud meetmed on lõpetatud ning kinnitanud suu- ja sõrataudinakkuse puudumist.

3.  Ilma, et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võidakse kooskõlas artikli 89 lõikes 3 osutatud korraga otsustada, et keelatakse vastuvõtlike loomade viimine liikmesriigi territooriumilt või piirkonnast, kus suu- ja sõrataud on puhkenud, teise liikmesriiki, kuni pole taastatud suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatus vastavalt rahvusvahelise episootiaameti loomatervishoiu eeskirja tingimustele, v.a juhul, kui need loomad:

4.  Ilma, et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võidakse kooskõlas artikli 89 lõikes 3 osutatud korraga otsustada, et kuni suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamiseni vastavalt rahvusvahelise episootiaameti loomatervishoiu eeskirja tingimustele, vähendatakse artiklis 57 sätestatud meetmete rahuldavate tulemustega lõpetamise korral artikli 52 lõikes 2 osutatud vaktsineerimispiirkonda ümbritsevat järelevalvetsooni.

Artikkel 63

Tõendite andmine ühendusesiseseks kauplemiseks vastuvõtlike loomadega ja sellistelt loomadelt saadud toodetega

Liikmesriigid tagavad, et jätkatakse vastavalt käesolevale direktiivile nõutavate täiendavate tõendite väljaandmist ühendusesiseseks kauplemiseks vastuvõtlike loomadega ja sellistelt loomadelt saadud toodetega, kuni on taastatud liikmesriigi või liikmesriigi osa suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatus vastavalt artiklitele 60 ja 61.

Artikkel 64

Vaktsineeritud vastuvõtlike loomade liikumine pärast suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamist

1.  Suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud vastuvõtlike loomade lähetamine ühest liikmesriigist teise on keelatud.

2.  Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võidakse kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga otsustada vastavalt rahvusvahelise episootiaameti loomatervishoiu eeskirja asjakohastele sätetele võtta vastu erimeetmeid vaktsineeritud vastuvõtlike loomade suhtes, keda peetakse loomaaedades või kes kuuluvad metsloomade liikide säilitamise programmidesse või keda peetakse põllumajandusloomade geneetiliste ressursside säilitamiseks, mis on pädevate asutuste nimekirjas tõuaretuse tuumikkarjana, mis koosneb loomadest, kes on tõu säilimiseks hädavajalikud.

III PEATÜKK

ENNETUSMEETMED

10. JAGU

SUU- JA SÕRATAUDIVIIRUST KÄSITLEVAD LABORID JA ETTEVÕTTED

Artikkel 65

Elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevad laborid ja ettevõtted

Liikmesriigid tagavad, et:

Artikkel 66

Elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevate laborite ja ettevõtete kontrollimine

Komisjoni veterinaareksperdid teevad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega kohapealseid kontrolle, veendumaks, kas XI lisa A ja B osas nimetatud ettevõtetes ja laborites kohaldatavad turvasüsteemid vastavad XII lisas sätestatud bio-ohutuse standarditele.

Artikkel 67

Elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevate heakskiidetud laborite ja ettevõtete nimekirja muutmine

1.  XI lisa A ja B osas toodud ettevõtete ja laborite nimekirja võib artiklis 66 sätestatud kohapealsete kontrollide põhjal muuta vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale.

2.  XI lisa A ja B osas toodud ettevõtete ja laborite nimekirja uuendatakse korrapäraselt liikmesriikide poolt vastavalt artikli 89 lõikes 2 osutatud korrale esitatud kirjaliku teabe põhjal.

Artikkel 68

Riiklikud laborid

1.  Liikmesriigid tagavad, et:

2.  Lõike 1 punktis c osutatud ühe liikmesriigi tugilabor võib osutada riigi tugilabori teenuseid ühele või mitmele ülejäänud liikmesriigile. Liikmesriik, kelle territooriumil pole riigi tugilaborit, võib kasutada ühe või mitme ülejäänud liikmesriigi tugilabori teenuseid.

See koostöö vormistatakse vastastikuse kokkuleppena asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning sellest teatatakse komisjonile. Need koostööjuhtumid loetletakse XI lisa A osa tabeli eraldi veerus.

3.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga sätestatud laboratoorseid uuringuid tehakse eelkõige suu- ja sõrataudi kinnitamiseks või välistamiseks või teiste vesikulaarhaiguste välistamiseks.

Kui suu- ja sõrataudipuhang on leidnud kinnitust ja viiruse serotüüp on tuvastatud, määratakse vaktsiini referenttüvede põhjal viiruse antigeen, kasutades vajadusel ühenduse tugilabori abi.

Vesikulaarhaiguse tunnustega koduloomadelt võetud proovid, mis on negatiivsed suu- ja sõrataudiviiruse suhtes ja, kui asjakohane, sigade veskilaarhaiguse suhtes, saadetakse edasiseks uurimiseks ühenduse tugilaborisse.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asuv riigi tugilabor on asjakohaselt varustatud seadmete ja piisava arvu koolitatud töötajatega, et viia läbi käesolevas direktiivis nõutud laboratoorseid uuringuid.

Artikkel 69

Ühenduse tugilabor

1.  Ühenduse tugilabor määratakse asjaomase labori nõusolekul ja kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga ajavahemikuks, mis määratakse nimetatud korra alusel.

2.  Ühenduse tugilaborit määrates peab esmajoones võtma arvesse labori teaduslik-tehnilist pädevust, samuti tema teaduslik-tehniliste töötajate erialateadmisi ja tipptaset.

3.  Komisjon vaatab ühenduse tugilaboriks olemiseks määratud tegevusaja lõpul või varem üle, kas labor täidab XVI lisas määratletud ühenduse tugilabori funktsioone ja kohustusi.

Artikkel 70

Turvanõuded, juhtnöörid uurimiseks ja käitumisjuhend elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitlevatele heakskiidetud laboritele ja ettevõtetele

1.  Kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga võib vastu võtta suu- ja sõrataudiviirusega in vitro ja in vivo töötavate laborite miinimumnõuete käsiraamatu.

2.  Kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga võib vastu võtta suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamiseks nõutavate uuringute juhtnöörid.

3.  Kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga võib vastu võtta ühtse eeskirja XI lisa A ja B osas loetletud ettevõtetes ja laborites kohaldatavate turvasüsteemide kasutamiseks.

11. JAGU

SUU- JA SÕRATAUDI DIAGNOOSIMINE

Artikkel 71

Standardid ja katsed suu- ja sõrataudi diagnostikaks ja muude vesikulaarhaiguste eristusdiagnostikaks

1.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikud laborid kasutavad diagnostikaks XIII lisas sätestatud katseid ja standardeid.

2.  Artikli 89 lõikes 2 osutatud korras võib vastu võtta otsuse asjakohaste meetmete kohta riiklikele laboritele piisava koguse spetsiifiliste reaktiivide ja diagnostikatestide ostuks, ladustamiseks ja tarnimiseks hädaolukorras, võttes eelkõige arvesse artikli 56 lõikes 3 sätestatud meetmeid.

3.  Kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga võib vastu võtta käsiraamatu suu- ja sõrataudi diagnostikaks ja muude vesikulaarhaiguste kui sigade vesikulaarhaiguse diferentsiaaldiagnostikaks.

12. JAGU

SITUATSIOONPLAANID JA REAALAJAS ÕPPUSED

Artikkel 72

Situatsioonplaanid

1.  Liikmesriigid koostavad situatsioonplaani, kus määratletakse riiklikud meetmed, mis on nõutavad kõrge teadlikkuse ja valmisoleku säilitamiseks suu- ja sõrataudi suhtes ning keskkonnakaitseks ja mida rakendatakse suu- ja sõrataudipuhangu korral.

2.  Situatsioonplaan sätestab juurdepääsu kõigile vahenditele, seadmetele, töötajatele ja muudele asjakohastele haiguse kiireks ja tõhusaks likvideerimiseks vajalikele materjalidele; see tagab koostöö naaberliikmesriikidega ning soodustab koostööd kolmandate naaberriikidega.

3.  Situatsioonplaan sätestab meetmed, mida tuleb rakendada XVII lisa punktis 12 osutatud halvimal juhul ning esitab järgmised andmed:

4.  Situatsioonplaan tagab, et haiguspuhangu korral tehakse kõik vajalik iga välditava keskkonnakahjustuse ennetamiseks, tagades samal ajal kõrgeima tauditõrje taseme ning minimeeritakse iga haiguspuhangu tulemusena tekkivaid kahjustusi, eelkõige kui on vajalik surnud või hukatud loomade korjuste matmine või põletamine kohapeal.

5.  Situatsioonplaani koostamise kriteeriumid ja nõuded on sätestatud XVII lisas. Kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga võib neid kriteeriume ja nõudeid muuta, võttes arvesse suu- ja sõrataudi erilist iseloomu ning tauditõrje ja keskkonnakaitse arengu alal tehtud edusamme.

6.  Komisjon vaatab situatsioonplaanid läbi, et veenduda, kas need võimaldavad saavutada lõikes 1 soovitud eesmärke, ning teeb asjaomasele liikmesriigile ettepanekud vajalike muudatuste kohta, millega tagatakse, et plaanid on kooskõlas teiste liikmesriikide plaanidega.

7.  Situatsioonplaanid kiidetakse heaks artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

8.  Liikmesriigid tagavad, et komisjoni teavitatakse viivitamatult olulistest muudatustest nende heakskiidetud situatsioonplaanides.

9.  Üle vaadatud situatsioonplaanid võib seejärel heaks kiita artikli 89 lõikes 2 osutatud korras, võttes arvesse olukorra arengut.

10.  Igal juhul peavad kõik liikmesriigid iga viie aasta tagant ajakohastama oma situatsioonplaane, eelkõige arvestades artiklis 73 osutatud reaalajas õppusi, ning esitama need komisjonile heakskiitmiseks artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 73

Reaalajas õppused

1.  Liikmesriigid tagavad, et reaalajas õppused viiakse läbi kooskõlas nende heakskiidetud situatsioonplaanidega ja XVII lisaga.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui see on võimalik ja praktiline, viiakse reaalajas õppused läbi tihedas koostöös naaberliikmesriikide või kolmandate naaberriikide pädevate asutustega.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni reaalajas õppuste olulisematest tulemustest. Teave esitatakse komisjonile osana direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 8 nõutavast teabest.

13. JAGU

LOOMATAUDITÕRJE KOMISJONID JA EKSPERTRÜHMAD

Artikkel 74

Riiklikud/kesksed loomatauditõrje komisjonid – funktsioonid ja ülesanded

1.  Liikmesriigid tagavad, et suu- ja sõrataudipuhangu korral oleks võimalik viivitamatult luua täielikult toimiv riiklik/keskne loomatauditõrje komisjon.

2.  Riiklik/keskne loomatauditõrje komisjon suunab ja kontrollib eelkõige kohalike loomatauditõrje komisjonide tegevust vastavalt artiklile 76. Teatavad funktsioonid, mis olid algselt riikliku/keskse loomatauditõrje komisjoni omad, võib seejärel üle kanda direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis p sätestatud haldustasandil võis sellest kõrgemal tasandil tegutsevale kohalikule loomatauditõrje komisjonile, kui see ei ohusta riikliku loomatauditõrje komisjoni ülesandeid.

3.  Riiklik/keskne loomatauditõrje komisjon vastutab vähemalt:

Artikkel 75

Riiklikud/kesksed loomatauditõrje komisjonid – tehnilised nõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikel/kesksetel loomatauditõrje komisjonidel on kõik vajalikud vahendid tõhusa likvideerimiskampaania korraldamiseks, k.a töötajad, seadmed ja vahendid.

2.  Lõikes 1 nimetatud vahendid peavad hõlmama vähemalt järgnevat:

Artikkel 76

Kohalikud loomatauditõrje komisjonid – loomine, funktsioonid ja ülesanded

1.  Liikmesriigid tagavad, et suu- ja sõrataudipuhangu korral oleks võimalik viivitamatult luua täielikult toimiv kohalik loomatauditõrje komisjon.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende situatsioonplaanide raames on esitatud andmed kohalike loomatauditõrje komisjonide võimalike asukohtade, nende organisatsiooni, töötajate, nende majutamise, seadmete ja vahendite, haldussüsteemide, sideliinide ja teabekanalite kohta.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kohalikud loomatauditõrje komisjonid tegutsevad tihedas kooskõlas ja koostöös riiklike/kesksete loomatauditõrje komisjonidega, eelkõige artikli 74 lõike 3 punktis b sätestatud meetmete osas.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kohalikud loomatauditõrje komisjonid on organiseeritud nii, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud, suu- ja sõrataudipuhangu korral kohaldatavate meetmete kiire rakendamine.

Artikkel 77

Kohalikud loomatauditõrje komisjonid – tehnilised nõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohalikel loomatauditõrje komisjonidel oleks vajalikud töötajad, seadmed ja vahendid ning selgelt struktureeritud ja tõhus haldussüsteem, et tagada epidemioloogiline uurimine, keskkonnakaitse, nakatunud karjade korjuste töötlemine, tsoonide ametlik järelevalve, loomade päritolu kindlakstegemine, tapmine loomade heaolu huvides ja hädatapmine, puhastamist ja desinfitseerimist käsitlevate meetmete ja muude hügieenimeetmete, erakorralise vaktsineerimise ja kõigi muude strateegiliste otsuste kiire rakendamine.

2.  Kohalikel loomatauditõrje komisjonidel on vähemalt:

Artikkel 78

Ekspertrühm

1.  Liikmesriigid loovad pidevalt tegutseva ekspertrühma, mis koosneb tasakaalustatud suhtes epidemioloogidest, veterinaarteadlastest ja viroloogidest, et hankida teadmisi, mis aitaks pädeval asutusel tagada valmisolekut suu- ja sõrataudi puhkemisel.

Erandina lõikest 1 võivad piiratud vastuvõtlike loomade arvuga liikmesriigid ekspertrühma osas sõlmida ametliku vastastikuse abi kokkuleppe teiste liikmesriikidega. Need kokkulepped määratletakse üksikasjalikult artiklis 72 osutatud situatsioonplaanides.

2.  Suu- ja sõrataudipuhangu kahtluse korral ekspertrühm vähemalt:

3.  Suu- ja sõrataudipuhangu korral ekspertrühm vähemalt:

14. JAGU

ANTIGEENI- JA VAKTSIINIPANGAD

Artikkel 79

Riiklikud antigeeni- ja vaktsiinipangad

1.  Liikmesriigid võivad situatsioonplaanide raames asutada ja pidada riiklikke antigeeni- ja vaktsiinipanku vastavalt direktiivile 2001/82/EÜ lubatud erakorraliseks vaktsineerimiseks mõeldud antigeeni- ja vaktsiinivarude ladustamiseks.

2.  Liikmesriigid võivad teha ettevõtetele ülesandeks erakorralisel vaktsineerimisel kasutatavate vaktsiinide pakendamise ja ladustamise.

3.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikes antigeeni- ja vaktsiinipankades olevad antigeenid ja formuleeritud vaktsiinid vastavad ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangale kehtestatud miinimumstandarditele ohutuse, steriilsuse ja struktuuriväliste valkude sisalduse osas.

4.  Riiklikku antigeeni- ja vaktsiinipanka pidavad liikmesriigid peavad teavitama komisjoni säilitatavatest antigeeni- ja vaktsiinivarudest. See teave esitatakse komisjonile iga 12 kuu tagant osana direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 8 nõutavast teabest. Teave riiklikus antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatavate antigeenide või lubatud vaktsiinide koguste ja alatüüpide kohta on konfidentsiaalne ja ei kuulu avalikustamisele.

Artikkel 80

Ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipank

1.  Ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipank asutatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

2.  Komisjon tagab, et suu- ja sõrataudivaktsiinide tootmiseks vajalike kontsentreeritud inaktiveeritud antigeenide varusid hoitakse ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangas. Seetõttu otsustatakse ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatavate dooside arv ja suu- ja sõrataudiviiruse antigeeni tüvede ja alatüüpide ja vajadusel ka vastavalt direktiivile 2001/82/EÜ lubatud vaktsiinide mitmekesisus kooskõlas artikli 89 lõikes 2 osutatud korraga, võttes arvesse artiklis 72 sätestatud situatsioonplaanide hinnangulisi vajadusi ja epidemioloogilist olukorda, olles vajadusel eelnevalt konsulteerinud ühenduse tugilaboriga.

3.  Teave ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatavate antigeenide või lubatud vaktsiinide koguste ja alatüüpide kohta on konfidentsiaalne ja ei kuulu avalikustamisele.

4.  Tingimused ühenduse antigeeni- ja lubatud vaktsiinide varude loomise ja pidamise kohta eelistatult vähemalt kahes tootmisettevõttes sätestatakse komisjoni ja tootmisettevõtete vahel sõlmitavates lepingutes. Lepingud sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

5.  Lõike 4 punktides a–c osutatud tingimusi ja tagatisi võib muuta artikli 89 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 81

Kontsentreeritud inaktiveeritud antigeeni tarnimine ja ladustamine

Komisjon tagab, et ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangale tarnitava kontsentreeritud inaktiveeritud antigeeni lepinguline tootja tagab suu- ja sõrataudiviiruse kontsentreeritud inaktiveeritud antigeenile vähemalt samaväärsed tarne- ja ladustamistingimused kui XIV lisa punktis 1 kehtestatud.

Artikkel 82

Vaktsiini valmistamine, tootmine, villimine, sildistamine ja jaotamine

1.  Komisjon tagab, et ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangale tarnitava kontsentreeritud inaktiveeritud antigeeni lepinguline tootja tagab artiklis 81 osutatud antigeenidest saadud vaktsiinidele vähemalt samaväärsed valmistamis-, tootmis-, villimis-, sildistamis- ja jaotamistingimused kui XIV lisa punktis 2 kehtestatud.

2.  Eriolukorras, võttes hoolikalt arvesse epidemioloogilist olukorda, lubatakse komisjonil korraldada igast sobivast antigeenist saadud vajalike vaktsiinikoguste vahetut tootmist, villimist, sildistamist ja jaotamist.

Artikkel 83

Juurdepääs ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangale

1.  Liikmesriikidel on pärast taotluse esitamist komisjonile juurdepääs ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangale

Komisjon korraldab ühenduse antigeeni- ja vaktsiinivarude piires viivitamatult vajalike vaktsiinikoguste ja -alatüüpide valmistamise, tootmise, villimise, sildistamise ja jaotamise, kohaldades eelkõige artiklit 51.

2.  Liikmesriikidel, kes peavad riiklikku antigeeni- ja vaktsiinipanka või liikmesriikidel, kes on ühinenud mõne rahvusvahelise antigeeni- ja vaktsiinipangaga, on samad õigused ja kohustused ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipanga suhtes kui liikmesriikidel, kellel sellised varud puuduvad.

3.  Kui see on ühenduse huvides, võib komisjon ühenduse varudest pärit antigeene või nendest antigeenidest saadud vaktsiine tarnida või laenata kolmandatele riikidele.

Ilma, et see mõjutaks ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, lubatakse kolmandatele riikidele juurdepääsu ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangale artikli 89 lõikes 2 osutatud korras, silmas pidades nimetatud korras vastu võetavat komisjoni ja kolmanda riigi vahelise rahandusalase ja tehnilise koostöö üksikasjalikku korda.

4.  Pärast antigeenide või formuleeritud vaktsiinide kasutamist ühenduse varudest peab komisjon tagama, et kasutatud antigeen või vaktsiin asendatakse nii kiiresti kui võimalik vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.

Artikkel 84

Suu- ja sõrataudivaktsiinide kontrollimine

1.  Komisjon vastutab ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatavatest antigeenidest saadud vaktsiinide ning muudest antigeenidest saadud ja vastavalt artikli 82 lõikele 2 ja artikli 83 lõikele 3 ühenduse suu- ja sõrataudi tõrjeks kolmandatele riikidele osutatava abi raames kasutamiseks mõeldud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse sõltumatu kontrolli korraldamise eest.

2.  Lõikes 1 osutatud kontrollimiseks võib komisjon kasutada ühenduse sõltumatu koordineerimisinstituudi teenuseid.

Vajadusel määratakse ühenduse koordineerimisinstituut ja võetakse vastu selle funktsioone, vastutust ja ühenduse rahalist toetust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

3.  Ilma, et see mõjutaks ühenduse õigusaktides sätestatud tõhususe, ohutuse ja tootmisprotseduuride standardeid, peavad ühenduse antigeeni- ja vaktsiinipangas ladustatavast antigeenist saadud vaktsiinid vastama vähemalt Euroopa farmakopöas ja rahvusvahelise episootiaameti käsiraamatu vastavates sätetes kehtestatud tõhususe, ohutuse ja tootmisprotseduuride miinimumstandarditele.

15. JAGU

SUU- JA SÕRATAUD TEISTEL LIIKIDEL

Artikkel 85

Lisameetmed suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja tõrjeks

1.  Ilma, et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 1774/2002 ja vastavate rakendusaktide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kooskõlas ühenduse ja siseriiklike õigusaktidega keelatakse kõigi loomade söötmine vedelate toidujäätmetega, sõltumata sellest, milleks neid loomi kasutatakse või kus neid peetakse. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide poolt kohaldatavate tõrjemeetmete kohta võib vastu võtta artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

2.  Üksikasjalikud eeskirjad suu- ja sõrataudi tõrjeks artikli 2 punkti a teises lauses osutatud loomadel võib vastu võtta artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

3.  Vahetult pärast seda, kui liikmesriigi pädev asutus on saanud teavet suu- ja sõrataudi nakkuskahtluse kohta metsloomadel, peab ta võtma asjakohaseid meetmeid, et kinnitada või välistada haiguse olemasolu kõigi lastud või surnult leitud vastuvõtlikest liikidest metsloomade uurimise teel (k.a laboratoorne uurimine). Kahtluse korral teavitab ta sellest vastuvõtlike loomade omanikke ja jahimehi.

4.  Niipea, kui liikmesriigi pädev asutus on kinnitanud suu- ja sõrataudi esmase juhtumi metsloomadel, kohaldab ta viivitamatult XVIII lisa A osas sätestatud meetmeid, et piirata haiguse levikut ning koostab vastavalt XVIII lisa B osale suu- ja sõrataudi likvideerimise kava. Kinnitatud juhtumi korral teavitab ta sellest vastuvõtlike loomade omanikke ja jahimehi.

IV PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED

Artikkel 86

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt artikli 93 lõikes 1 kindlaksmääratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 87

Teatavate artiklite rakendamise ja käesoleva direktiivi rakendamiseks ning lisade muutmiseks vajalike täiendavate üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmise kord

1.  Artikli 75 lõike 2 ja artikli 77 lõike 2 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib võtta vastu artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

2.  Täiendavad käesoleva direktiivi üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib võtta vastu artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

3.  Käesoleva direktiivi lisasid võib muuta artikli 89 lõikes 2 osutatud korras või, XI lisa puhul, artikli 89 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 88

Ad hoc epidemioloogiliste meetmete vastuvõtmise kord

Kui liikmesriik määrab käesoleva direktiivi sätete rakendamise korral, et mõnda meedet ei kohandata epidemioloogilise olukorra suhtes või kui suu- ja sõrataudiviirus levib hoolimata kooskõlas käesoleva direktiiviga võetud meetmetest, võib artikli 89 lõikes 3 osutatud korras vastu võtta ad hoc otsuse lubada sellel liikmesriigil rakendada alternatiivseid meetmeid, mille epidemioloogiline mõju epidemioloogilisele olukorrale vastaval ajavahemikul on samaväärne.

Artikkel 89

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaselt moodustatud alaline toiduahela- ja loomatervishoiukomitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Selle otsuse artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.

4.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 90

Direktiivi 92/46/EMÜ muudatus

Nõukogu direktiivi 92/46/EMÜ A lisa I peatüki punkt 4 alapunkti b teine lõik kustutatakse.

Artikkel 91

Kehtetukstunnistamised

1.  Käesolevaga kuulutatakse alates artiklis 93 osutatud kuupäevast kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ, ilma, et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIX lisas sätestatud ülevõtmis- ja kohaldamistähtaegadega, samuti selle rakendamiseks 25. septembril 1989. aastal vastu võetud otsus 89/531/EMÜ, millega määratakse tugilabor suu- ja sõrataudiviiruse identifitseerimiseks ning määratakse kindlaks selle labori funktsioonid ( 40 ) ja 11. detsembri 1991. aasta otsus 91/665/EMÜ, millega määratakse ühenduse suu- ja sõrataudivaktsiini koordineerimisinstituut ja sätestatakse selle funktsioonid. ( 41 )

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 85/511/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XX lisa vastavustabelile.

Artikkel 92

Üleminekusätted

1.  Üleminekusätted võib vastu võtta artikli 89 lõikes 2 osutatud korras viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise päevast.

2.  Viie kuu jooksul pärast artiklis 94 osutatud tähtpäeva esitavad liikmesriigid komisjonile muudetud situatsioonplaanid, et vastata artikli 72 sätetele.

Komisjon vaatab situatsioonplaanid läbi, pidades silmas käesoleva direktiivi eesmärke ja teeb asjaomastele liikmesriikidele ettepaneku vajalike muudatuste tegemiseks, eelkõige, et tagada plaanide vastavus teiste liikmesriikide omadega.

Muudetud situatsioonplaanid kiidetakse heaks artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 93

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2004. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid õigusnorme 1. juulist 2004.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 94

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 95

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

HAIGUSPUHANGU MÄÄRATLUS

Haiguspuhangust teatatakse, kui ettevõte vastab ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest.

---

II LISA

HAIGUSEST TEATAMINE JA EPIDEMIOLOOGILINE LISATEAVE, MIDA LIIKMESRIIK, KUS SUU- JA SÕRATAUDI ESINEMIST ON KINNITATUD, PEAB EDASTAMA

---

III LISA

UURIMINE

1.   Kliiniline läbivaatus

2.   Proovide võtmise kord

2.1.   Üldsätted

2.1.1.

Seroloogilised proovid võetakse: 2.1.1.1. vastavalt artiklis 78 osutatud ekspertrühma siseselt loodud epidemioloogiarühma soovitustele ja 2.1.1.2. toetamaks nakkuse päritolu kindlakstegemist ja, silmas pidades ka I lisa määratlust, tõendamaks eelneva nakkuse puudumist.

2.1.2.

Kui proovid võetakse haiguseseire raames pärast haiguspuhangut, ei alustata tegevust enne kui vähemalt 21 päeva möödumisel vastuvõtlike loomade kõrvaldamisest nakatunud ettevõttest/ettevõtetest ning esialgset puhastamist ja desinfitseerimist, v.a juhul, kui käesolev lisa sätestab teisiti.

2.1.3.

Proovide võtmine vastuvõtlikelt loomadelt vastavalt käesoleva lisa sätetele viiakse läbi iga kord, kui haiguspuhanguga on seotud lambad, kitsed või teised vastuvõtlikud loomad, kellel ei esine selgeid kliinilisi haigustunnuseid ja eelkõige siis, kui neid loomi on hoitud eraldi veistest ja sigadest.

2.2.   Proovide võtmine ettevõtetes

Ettevõtetes, kus kahtlustatakse suu- ja sõrataudi, kui puuduvad kliinilised tunnused, kontrollitakse lambaid ja kitsi (epidemioloogiameeskonna soovitusel ka teisi vastuvõtlikke loomi) vastavalt proovivõtuprotokollile, mis võimaldab 5 % haiguse levimust kindlaks teha 95 % usaldusväärsusega.

2.3.   Proovide võtmine ohustatud tsoonides

Kui taotletakse artiklites 21–35 sätestatud meetmete kehtetukstunnistamist vastavalt artiklile 36, kontrollitakse kõiki ohustatud tsoonis asuvaid ettevõtteid, mille lambad ja kitsed pole vähemalt 21 päeva jooksul enne proovide võtmist otseselt ja lähedalt kokku puutunud veistega, vastavalt proovivõtuprotokollile, mis võimaldab 5 % haiguse levimust kindlaks teha 95 % usaldusväärsusega.

Kui epidemioloogiline olukord lubab ja eelkõige artikli 36 lõike 1 punkti b kohaldamisel võivad pädevad asutused lubada, et proove võetakse vähemalt 14 päeva möödumisel vastuvõtlike loomade likvideerimisest nakatunud ettevõttes/ettevõtetes ning puhastamisest ja desinfitseerimisest, tingimusel, et proove võetakse vastavalt punktile 2.3, kasutades statistilisi parameetreid, mis võimaldavad 2 % haiguse levimust karjas kindlaks teha 95 % usaldusväärsusega.

2.4.   Proovide võtmine järelevalvetsoonides

Kui taotletakse artiklites 37–43 sätestatud meetmete kehtetukstunnistamist vastavalt artiklile 44, kontrollitakse kõiki järelevalvetsoonis asuvaid ettevõtteid (eelkõige lamba- ja kitsekasvatusettevõtteid), kus hoolimata kliiniliste tunnuste puudumisest kahtlustatakse suu- ja sõrataudi. Selle uurimise läbiviimiseks piisab mitmeastmelise valiku mudelist, eeldusel et proovid võetakse:

2.5.   Proovide võtmine kontrolliks

3.	Vastavalt lõigete 2.2, 2.3 ja 2.4 nõuetele arvestatud proovide hulka suurendatakse, et võtta arvesse katse kindlaksmääratud diagnostilist tundlikkust.

---

IV LISA

PUHASTAMISE JA DESINFITSEERIMISE PÕHIMÕTTED JA KORD

1.   Üldised põhimõtted ja kord

1.1.	Artiklis 11 osutatud puhastamine ja desinfitseerimine toimub ametliku järelevalve all ning kooskõlas ametliku veterinaararsti poolt antud juhtnööridega.

1.2.	Kasutatavad desinfektsioonivahendid ja nende kontsentratsioonid peavad olema ametlikult heakskiidetud pädeva asutuse poolt, et tagada suu- ja sõrataudiviiruse hävitamine.

1.3.	Desinfektsioonivahendite mõju ei tohi pikaajalisel ladustamisel väheneda.

1.4.	Desinfektsioonivahendite ja -protseduuride valikul tuleb arvesse võtta käsitletavate hoonete, sõidukite ja esemete laadi.

1.5.

Tuleb tagada, et rasvatustamisaineid ja desinfektsioonivahendeid kasutatakse nii, et see ei vähenda nende tõhusust. Eriti tuleb järgida tootja kehtestatud tehnilisi parameetreid nagu rõhk, miinimumtemperatuur ja nõutav kokkupuuteaeg. Desinfektsioonivahendi mõju ei tohi ohustada nende koosmõju kaudu teiste ainetega, nt rasvatustamisainetega.

1.6.

Sõltumata kasutatud desinfektsioonivahendist kohaldatakse järgmisi üldeeskirju: 1.6.1. allapanu ja väljaheited immutatakse põhjalikult desinfektsioonivahendiga; 1.6.2. kui kõik tõhusat puhastamist ja desinfitseerimist segavad seadmed ja rajatised on võimaluse korral eemaldatud või demonteeritud, pestakse ja puhastatakse hoolikalt harjates ja küürides tõenäoliselt saastunud pinnad, eelkõige põrandad, laed, rambid ja seinad; 1.6.3. seejärel kantakse taas pindadele desinfektsioonivahend tootja poolt soovitatud minimaalseks kokkupuuteajaks; 1.6.4. puhastamiseks kasutatud vesi tuleb kõrvaldada vastavalt ametliku veterinaararsti juhtnööridele nii, et vältida igasugust suu- ja sõrataudiviiruse leviku ohtu.

1.7.	Kui pestakse rõhu all olevate vedelikega ja sellele järgneb desinfitseerimine, tuleb vältida eelnevalt puhastatud või desinfitseeritud osade teisest saastumist.

1.8.	Saastuda võinud seadmed, rajatised, esemed või boksid tuleb pesta, desinfitseerida või hävitada.

1.9.	Käesoleva direktiivi raames nõutud puhastus- ja desinfitseerimistööd tuleb fikseerida põllumajandusettevõtte registris või, sõidukite puhul, sõidupäevikus; kui on nõutav ametlik heakskiit, tuleb need kinnitada ametliku veterinaararsti järelevalve all.

2.   Erisätted nakatunud ettevõtete puhastamiseks ja desinfitseerimiseks

2.1.   Esialgne puhastamine ja desinfitseerimine

2.2.   Lõplik puhastamine ja desinfitseerimine

3.   Saastunud allapanu, sõnniku ja läga desinfitseerimine

4.   Erijuhud

---

V LISA

ETTEVÕTETE TAASASUSTAMINE

1.   Üldpõhimõtted

1.1.	Taasasustamine ei tohi alata enne 21 päeva möödumist ettevõtte lõplikust desinfitseerimisest.

1.2.

Taasasustamiseks mõeldud loomi tohib sisse tuua ainult järgmistel tingimustel: 1.2.1. loomi ei tooda piirkondadest, mille suhtes rakendatakse suu- ja sõrataudiga seotud kitsendusi; 1.2.2. pädevad asutused peavad veenduma, et taasasustamiseks mõeldud loomadel on võimalik kindlaks teha iga võimalik säilinud suu- ja sõrataudiviirus, veiste ja sigade puhul kliiniliste tunnuste alusel ning muude suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlike liikide puhul lõikes 1.3 määratletud vaatlusaja lõpus läbi viidud laboratoorsete uuringute teel; 1.2.3. taasasustamiseks mõeldud loomade lõikes 1.2.2 osutatud immuunsusreaktsiooni tagamiseks peavad loomad: 1.2.3.1. pärinema ja tulema ettevõttest, mis asub piirkonnas, millest vähemalt 10 km raadiuses ei ole vähemalt 30 päeva jooksul esinenud suu- ja sõrataudipuhanguid või 1.2.3.2. loomadelt enne ettevõttesse toomist XIII lisas kirjeldatud suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade tuvastamise analüüsiks võetud proovide tulemused on negatiivsed.

1.3.

Olenemata ettevõttes viljeldavast põllumajandustootmise viisist peab taasasustamine vastama järgmisele korrale: 1.3.1. loomad tuleb tuua kõigisse kõnealuse ettevõtte üksustesse ja hoonetesse; 1.3.2. kui ettevõte koosneb rohkem kui ühest üksusest või hoonest, ei pea loomi tooma kõigisse üksustesse või hoonetesse üheaegselt; Ükski suu- ja sõrataudile vastuvõtlik loom ei tohi lahkuda ettevõttest enne, kui kõik sissetoodud loomad kõigis üksustes ja hoonetes on läbinud kõik taasasustamise protseduurid. 1.3.3. 14 esimese loomade sissetoomisele järgneva päeva jooksul tuleb loomi kliiniliselt kontrollida iga 3 päeva tagant; 1.3.4. 15. ja 28. päeva vahelisel perioodil pärast sissetoomist tuleb loomi kliiniliselt kontrollida üks kord nädalas; 1.3.5. vähemalt 28 päeva möödumisel viimasest sissetoomisest tuleb loomi kliiniliselt uurida ja vastavalt III lisa punkti 2.2 nõuetele võtta proovid suu- ja sõrataudiviiruse vastase antikeha esinemise kontrollimiseks.

1.4.	Taasasustamine loetakse lõpetatuks, kui punktis 1.3.5 sätestatud meetmed on lõpetatud negatiivsete tulemustega.

2.   Meetmete ja erandite laiendamine

2.1.   Pädev asutus võib kehtestada:

2.2.	Pädevad asutused võivad käesoleva lisa punktides 1.3.2–1.3.4 sätestatud meetmetest kõrvale kalduda, kui taasasustamine viiakse läbi pärast 3 kuu möödumist viimasest haiguspuhangust 10 km raadiuses ettevõttest, mida taasasustatakse.

3.   Erakorralise vaktsineerimisega seotud taasasustamine

3.1.	Taasasustamine vastavalt artiklile 52 loodud vaktsineerimispiirkonnas toimub vastavalt käesoleva lisa lõigetele 1 ja 2 või artikli 58 lõikele 2 või lõike 4 punktidele a, c ja d.

3.2.

Pädevad asutused võivad lubada väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvate ettevõtete taasasustamist vaktsineeritud loomadega, kui on lõpetatud artiklis 61 sätestatud meetmed ning järgmistel tingimustel: 3.2.1. taasasustamiseks kasutatud vaktsineeritud loomade osakaal on üle 75 %: sel juhul kontrollitakse vaktsineeritud loomi pisteliselt mitte enne kui 28 päeva möödumisel viimasest vastuvõtlike loomade sissetoomisest struktuuriväliste valkude vastaste antikehade tuvastamiseks III lisa punktis 2.2 sätestatud statistiliste parameetrite alusel ning vaktsineerimata loomade suhtes kohaldatakse lõike 1 sätteid; või 3.2.2. taasasustamiseks kasutatud vaktsineeritud loomade osakaal on kuni 75 %: sel juhul loetakse vaktsineerimata loomi sentinell-loomadeks ja kohaldatakse lõike 1 sätteid.

---

VI LISA

HOBUSLASTE LIIKUMISELE KOHALDATAVAD PIIRANGUD

1.   Miinimummeetmed

Kui on kinnitatud vähemalt üks suu- ja sõrataudipuhang vastavalt artiklile 10, tagavad liikmesriigid, et hobuslasi lähetatakse teistesse liikmesriikidesse ainult siis, kui neil on lisaks otsustes 93/623/EMÜ või 2000/68/EÜ sätestatud identifitseerimisdokumendile kaasas ka direktiivi 90/426/EMÜ C lisas sätestatud veterinaartõend.

2.   Soovitatud lisameetmed

2.1.   Meetmed liikumiskeelu ajal

Kui pädevad asutused kohaldavad artikli 7 lõikes 3 sätestatud täielikku liikumiskeeldu, võib lubada transportida artiklites 4 ja 10 sätestatud kitsendustega ettevõtetest hobuslasi, kes vajavad eriveterinaarravi, kohtadesse, kus ei ole vastuvõtlikke loomi, järgmistel tingimustel:

2.2.   Hobuslaste kontroll seoses ohustatud ja järelevalvetsooniga

2.2.1.

Hobuslaste liikumisele väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni kohaldatakse ainult direktiivi 90/426/EMÜ tingimusi.

2.2.2.

Hobuslaste liikumine vastavalt artiklile 21 loodud ohustatud ja järelevalvetsoonides toimub vastavalt järgmistele tingimustele: 2.2.2.1. lubatud on ohustatud ja järelevalvetsooni vastuvõtlikke loomi mitte pidavates ettevõtetest pärit hobuslaste kasutamine ohustatud tsoonis, kui võetakse tarvituslele vajalikke puhastamis- ja desinfitseerimismeeteid ning nende kasutamist järelevalvetsoonis ei piirata; 2.2.2.2. hobuslasi võib piiranguteta transportida neile mõeldud transpordivahendites ettevõttesse, kus ei peeta vastuvõtlikke loomi; 2.2.2.3. pädevad asutused võivad erandjuhtudel lubada hobuslaste transportimist selleks mõeldud või registreeritud sõidukites vastuvõtlikke loomi mitte pidavast ettevõttest ohustatud tsooni vastuvõtlikke loomi pidavasse ettevõttesse, kui transpordivahend puhastatakse ja desinfitseeritakse enne loomade pealelaadimist ja enne sihtettevõttest lahkumist; 2.2.2.4. hobuslaste liikumist võib lubada avalikult kasutatavatel teedel, vastuvõtlikke loomi mitte pidavate ettevõtete karjamaadel ja harjutusruumides.

2.2.3.

Hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüote kogumist doonorloomadelt ohustatud ja järelevalvetsooni vastuvõtlikke loomi mitte pidavates ettevõtetes ja hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüote transportimist vastuvõtlikke loomi mitte pidavate ettevõtete retsipientloomadele ei piirata.

2.2.4.

Hobuslaste omanike, veterinaarkirurgi, seemendaja ja hobuserautaja käigud järelevalvetsooni vastuvõtlikke loomi pidavatesse ettevõtetesse, millele ei kohaldata artiklites 4 ja 10 sätestatud piiranguid, toimuvad vastavalt järgmistele tingimustele: 2.2.4.1. hobuslasi peetakse vastuvõtlikest loomadest eraldi ja eelpool nimetatud isikute juurdepääs vastuvõtlikele loomadele on tõhusalt välistatud; 2.2.4.2. kõik külastajad tuleb registreerida; 2.2.4.3. transpordivahendid ja külastajate jalanõud tuleb puhastada ja desinfitseerida.

---

VII LISA

TOODETE TÖÖTLEMINE SUU- JA SÕRATAUDIVIIRUSE HÄVITAMISE TAGAMISEKS

A OSA

Loomsed saadused

B OSA

Mitteloomsed saadused

---

VIII LISA

A OSA

Värske liha töötlemine

1.   Konditustatud värske liha:

direktiivi 64/433/EMÜ artikli 2 punktis a kirjeldatud liha koos vahelihastega, kuid ilma rupsita ning mille küljest on eemaldatud kondid ja peamised ligipääsetavad lümfisõlmed.

2.   Trimmitud rups:

3.   Laagerdumine:

4.	Tuleb rakendada tõhusaid meetmeid ristsaastumise vältimiseks.

B OSA

Järelevalvetsoonist pärit vastuvõtlike loomade värske liha tootmise suhtes kohaldatavad lisameetmed

---

IX LISA

PIIMA TÖÖTLEMINE SUU- JA SÕRATAUDIVIIRUSE HÄVITAMISE TAGAMISEKS

A OSA

Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted

Järgmised töötlemisviisid on tunnustatud suu- ja sõrataudiviiruse hävitamise tagamiseks inimtoiduks ettenähtud piimas ja piimatoodetes. Tuleb võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida piima ja piimatoodete kokkupuudet võimalike suu- ja sõrataudiviiruse allikatega pärast töötlemist.

1.

Inimtoiduks ettenähtud piima tuleb töödelda vähemalt ühel järgmisel viisil: 1.1. steriliseerimine vähemalt tasemel F03; 1.2. UHT ( 42 ) töötlemine; 1.3. piima, mille pH tase on 7,0 ja enam, kahekordne HTST ( 43 ) töötlemine; 1.4. alla 7,0 pH tasemega piima HTST töötlemine; 1.5. HTST koos muu füüsilise töötlemisega, nagu: 1.5.1. pH taseme alandamine alla 6 vähemalt üheks tunniks või 1.5.2. täiendav kuumutamine temperatuurini 72 °C või enam, kombineerituna kuivatamisega.

2.	Piimatooteid tuleb töödelda ühel eespool nimetatud viisil või toota neid vastavalt lõikele 1 töödeldud piimast.

3.	Mistahes muu töötlemisviisi kohta tehakse otsus artikli 89 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige pika laagerdumisajaga (hõlmab ka pH alandamist alla 6) toorpiimasaaduste suhtes.

B OSA

Piim ja piimatooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks ning loomatoiduks ettenähtud piim ja piimatooted

Järgmised töötlemisviisid on tunnustatud suu- ja sõrataudiviiruse hävitamise tagamiseks piimas ja piimatoodetes, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks ning loomatoiduks ettenähtud piimas ja piimatoodetes. Tuleb võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida piima ja piimatoodete kokkupuudet võimalike suu- ja sõrataudiviiruse allikatega pärast töötlemist.

1.

Piima, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks ning loomatoiduks ettenähtud piima tuleb töödelda vähemalt ühel järgmisel viisil: 1.1. steriliseerimine vähemalt tasemel F03; 1.2. UHT ( 44 ) töötlemine koos mõne muu lõikes 1.4.1 või 1.4.2 osutatud füüsilise töötlemisega; 1.3. kahekordne HTST ( 45 ) töötlemine; 1.4. HTST koos muu füüsilise töötlemisega, nagu: 1.4.1. pH taseme alandamine alla 6 vähemalt üheks tunniks või 1.4.2. täiendav kuumutamine temperatuurini 72 °C või enam, kombineerituna kuivatamisega.

2.	Piimatooteid tuleb töödelda ühel eespool nimetatud viisil või toota neid vastavalt lõikele 1 töödeldud piimast.

3.	Vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt lõikele 1 töödeldud piimast toodetud vadak kogutakse pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja selle pH peab olema enne transportimist seakasvatusettevõtetesse < 6,0.

---

X LISA

KRITEERIUMID KAITSEVAKTSINEERIMISE KOHALDAMISE OTSUSTAMISEKS JA SUUNISED ERAKORRALISE VAKTSINEERIMISE PROGRAMMIDE JAOKS

1.   Kriteeriumid kaitsevaktsineerimise kohaldamise otsustamiseks ( 46 )

2.   Lisakriteeriumid erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsustamiseks

3.   Tiheda asustusega karjakasvatuspiirkondade määratlus

3.1.

Kui tehakse otsus käesoleva direktiivi kohaldamisel võetavate meetmete kohta, eelkõige artikli 52 lõikes 2 sätestatud meetmete kohta, võtavad liikmesriigid lisaks põhjalikule epidemioloogilisele hinnangule arvesse ka punktis 3.2 ja vajaduse korral direktiivi 2001/89/EÜ artikli 2 punktis u sätestatud tiheda asustusega karjakasvatuspiirkondade määratlusi ning kasutavad määratlust, mis on rangem. Määratlust võib uue teadusliku tõendusmaterjali põhjal muute artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

3.2

Vastuvõtlikud loomad Vastuvõtlike loomade puhul on tiheda asustusega karjakasvatuspiirkond 10 km raadiusega geograafiline piirkond, mis ümbritseb ettevõtet, kus peetakse suu- ja sõrataudi nakatunud või nakkuskahtlasi vastuvõtlikke loomi, kui vastuvõtlike loomade asustustihedus on suurem kui 1 000 looma km2 kohta. Kõnealune ettevõte peab asuma artikli 2 punktis s määratletud alapiirkonnas, kui vastuvõtlike loomade asustustihedus on üle 450 looma km2 kohta, või vähem kui 20 km kaugusel sellest alapiirkonnast.

---

XI LISA

▼M4

A   OSA

Riiklikud laborid, millel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudi viirust

▼B

B OSA

▼M2

Laborid, kellel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust vaktsiinide tootmiseks

▼B

---

XII LISA

BIO-OHUTUSE STANDARDID ELUSAT SUU- JA SÕRATAUDIVIIRUST KÄSITLEVATELE LABORITELE JA ETTEVÕTETELE

▼M5

▼B

---

XIII LISA

DIAGNOSTILISED KATSED JA STANDARDID SUU- JA SÕRATAUDI TUVASTAMISEKS JA TEISTE VESIKULAARSETE VIIRUSHAIGUSTE DIFERENTSIAALDIAGNOOSIKS

Käesoleva lisa kontekstis tähistab „katse” laboratoor-diagnostilist menetlust ja „standard” võrdlusreaktiivi, mis on mitmes erinevas laboris läbi viidud võrdluskatsete käigus kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud standardiks.

A OSA

Diagnostilised katsed

1.   Soovitatavad meetodid

Rahvusvahelise episootiaameti käsiraamatus (edaspidi „OIE käsiraamat”) rahvusvahelise kaubanduse „Kohustuslike katsetena” kirjeldatud diagnostilised katsed on ühendusesisesed etalonkatsed vesikulaarhaiguse diagnoosiks. Riiklikud laborid peavad vähemalt sama ranged standardid ja katsed kui OIE käsiraamatud määratletud.

Komisjon võib artikli 89 lõikes 2 osutatud korras otsustada vastu võtta rangemad katsemeetodid kui OIE käsiraamatus määratletud.

2.   Alternatiivmeetodid

OIE käsiraamatus „Alternatiivkatsetena” määratletud või teiste, OIE käsiraamatust puuduvate katsete kasutamine on lubatud, eeldusel, et testi tulemused vastavad OIE käsiraamatus või ühenduse õigusaktide lisade (olenevalt sellest, kummad on rangemad) tundlikkuse ja spetsiifilisuse parameetritele või ületavad neid.

Riiklikud laborid, kes teevad katseid riigisisese, ühendusesisese või rahvusvahelise kaubanduse jaoks, peavad looma ja säilitama vajaliku dokumentatsiooni, mis näitab nende katsemeetodite vastavust asjakohastele OIE või ühenduse nõuetele.

3.   Standardid ja kvaliteedikontroll

Riiklikud laborid võtavad korrapäraselt osa ühenduse tugilabori poolt organiseeritud standardimis- ja välistest kvaliteeditagamisprogrammidest.

Nende programmide raames võib ühenduse tugilabor arvesse võtta sellise riikliku labori poolt saavutatud tulemusi, kes on mõistliku aja jooksul osalenud ühe viiruslike vesikulaarhaiguste diagnoosi välise kvaliteedi tagamise eest vastutava rahvusvahelise organisatsiooni (nt OIE, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) või Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri) poolt organiseeritud kvaliteeditagamisprogrammis.

Riiklikud laborid viivad läbi sisemisi kvaliteeditagamisprogramme. Nende programmide täpsema määratluse võib sätestada artikli 89 lõikes 2 osutatud korras. Kuni üksikasjalike sätete vastuvõtmiseni kohaldatakse OIE laborikvaliteedi hindamise juhtnööre (OIE standardikomisjon, september 1995).

Kvaliteeditagamise osana peavad riiklikud laborid tõestama igapäevaselt kasutatavate katsete vastavust OIE käsiraamatus või käesoleva direktiivi XIV lisas määratletud tundlikkuse ja spetsiifilisuse nõuetele (olenevalt sellest, kummad on rangemad).

4.   Viiruslike vesikulaarhaiguste diagnostika katsete ja standardite vastuvõtmise ja ülevaatamise kord

Viiruslike vesikulaarhaiguste diagnostika katsed ja standardid võetakse vastu artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

Komisjon võib arvesse võtta ühenduse tugilabori poolt korraldatud riiklike laborite koosolekutel välja töötatud teaduslikke hinnanguid.

5.   Vastavuskontrolli kord

Ühenduse tugilabori poolt korraldatud standardimis- ja väliste kvaliteeditagamisprogrammide andmeid hinnatakse riiklike laborite aastakoosolekutel ja need edastatakse komisjonile XI lisa A osas sätestatud riiklike laborite nimekirja ülevaatamiseks.

Laboritelt, mille katsed ei vasta ettenähtud tundlikkuse ja spetsiifilisuse nõuetele, nõuab komisjon nende meetodite kohandamist asjakohase ajavahemiku jooksul, et tagada nende nõuete täitmine. Kui nõutava ajavahemiku jooksul ei suudeta tõestada nõutavat asjatundlikkuse taset, ei tunnustata ühenduses ühegi pärast nimetatud kuupäeva sooritatud katse tulemust.

6.   Proovide valimine ja transport

Proovimaterjali alikvoot saadetakse ühte XI lisa A osas loetletud laboritest. Kui proovimaterjali pole või see ei sobi transportimiseks, võib kasutada ka samalt peremeesliigilt saadud tüvikultuuri materjali või vähestest passaažidest saadud rakukultuuri materjali.

Tüvikultuuri või rakukultuuri taust tuleb teatavaks teha.

Viirusliku vesikulaarhaiguse diagnostikaks mõeldud proove võib transportida temperatuuril 40C, kui eeldatav laborisse veoaeg on alla 24 tunni.

Kõri-neelu kraapemeetodil võetud proovide puhul soovitatakse transportimist tahkel süsinikdioksiidil või vedelas lämmastikus, eriti kui pole välistatud viivitused lennujaamades.

Suu- ja sõrataudikahtlase materjali ohutuks transportimiseks riigisiseselt ja riikidevaheliselt tuleb tarvitusele võtta erilised ettevaatusabinõud pakkimisel. Need eeskirjad on peamiselt kavandatud mahutite purunemise või lekkimise ja saastumisohu vältimiseks, kuid samuti on oluline tagada näidiste kohalejõudmine rahuldavas seisukorras. Jää asemel eelistatakse jääkotte, et välistada vee lekkimist pakendist.

Enne proovide lähetamist peab neid vastuvõttev labor saama sellekohase eelteate ja andma nõusoleku nende vastuvõtmiseks.

Tuleb tagada vastavus asjaomaste liikmesriikide impordi- ja ekspordieeskirjadele.

B OSA

Standardid

OIE käsiraamatus kindlaksmääratud protokollid sätestavad võrdlusmeetodid vesikulaarhaiguste viiruste isolatsiooniks, antigeenide ja antikehade avastamiseks.

1.   Suu- ja sõrataud

1.1.   Antigeeni avastamine

Suu- ja sõrataudiviiruse antigeeni avastamise standardid kehtestatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras pärast konsulteerimist ühenduse tugilaboriga.

Kõigi seitsme serotüübi standarditud, inaktiveeritud antigeenid on kättesaadavad OIE/FAO ülemaailmses suu- ja sõrataudi tugilaboris.

Riiklikud laborid peaksid tagama, et nende antigeeni avastamise süsteem vastab neile miinimumstandarditele. Vajaduse korral soovitab ühenduse tugilabor, milliseid antigeenide lahjendusi kasutada tugevalt ja nõrgalt positiivseteks kontrollideks.

1.2.   Viiruse isolatsioon

Suu- ja sõrataudiviiruse avastamise standardid kehtestatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras pärast konsulteerimist ühenduse tugilaboriga.

Suu- ja sõrataudiviiruse isolaadid on kättesaadavad OIE/FAO ülemaailmses suu- ja sõrataudi tugilaboris.

Riiklikud laborid tagavad, et suu- ja sõrataudiviiruse isolatsiooniks kasutatavad koekultuurisüsteemid on tundlikud kõigi serotüüpide ja tüvede suhtes, mille diagnoosimiseks labor on võimeline.

1.3.   Nukleiinhappe avastamise meetodid

Suu- ja sõrataudi viirusliku RNA avastamise standardid kehtestatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras pärast konsulteerimist ühenduse tugilaboriga.

Komisjon võib tulevase standardimise huvides korraldada, et riiklike laborite vahel viiakse läbi RNA avastamise meetodite tundlikkuse võrdluskatsed.

Võttes arvesse praktilisi raskusi nukleiinhapete pikaajalisel ladustamisel, võib komisjon korraldada, et suu- ja sõrataudi viirusliku RNA avastamiseks vajalikud standarditud, kvaliteeti tagavad reaktiivid on kättesaadavad ühenduse tugilaboris.

1.4.   Antikeha avastamine (struktuursed valgud)

Suu- ja sõrataudiviiruse antikeha avastamise standardid kehtestatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras pärast konsulteerimist ühenduse tugilaboriga.

Suu- ja sõratudiviiruse tüüpide O1-Manisa, A22-Iraq ja C-Noville standarditud antiseerumid on määratletud 1998. aastal „FAO Phase XV Standardisation Exercise in foot-and-mouth disease antibody detection” raames.

Komisjon võib korraldada, et ühenduse tugilabori ja riiklike laborite vaheliste standardimisprogrammide tulemusena võetakse kasutusele standarditud võrdlusseerumid kõigi suu- ja sõrataudiviiruse põhiliste antigeenivariantide jaoks. Need võrdlusseerumid võetakse kasutusele ühenduse riiklike laborite standarditena.

1.5.   Antikeha avastamine (struktuurivälised valgud)

Suu- ja sõrataudiviiruse antikeha avastamise standardid kehtestatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras pärast konsulteerimist ühenduse tugilaboriga.

Komisjon võib korraldada, et ühenduse tugilabori ja riiklike laborite vaheliste standardiseerimisprogrammide tulemusena võetakse kasutusele standarditud võrdlusseerumid. Need võrdlusseerumid võetakse kasutusele ühenduse riiklike laborite standarditena.

2.   Sigade vesikulaarhaigus

Sigade vesikulaarhaigust tuleb diagnoosida vastavalt otsusele 2000/428/EÜ.

3.   Muud vesikulaarhaigused

Vajadusel võib komisjon korraldada, et standardid vesikulaarse stomatiidi või sigade vesikulaareksanteemi diagnostikaks kehtestatakse artikli 89 lõikes 2 osutatud korras.

Liikmesriigid võivad säilitada laborivarustust, mis on vajalik muude viiruslike vesikulaarhaiguste kui suu- ja sõrataudi ning sigade vesikulaarhaiguse, st vesikulaarse stomatiide ja sigade vesikulaareksanteemi, diagnostikaks.

Riiklikud laborid, kes soovivad jätkata nende viiruste diagnoosimist, võivad võrdlusreaktiive saada ülemaailmsest suu- ja sõrataudi tugilaborist Pirbright’is või asjaomasest OIE tugilaborist.

---

XIV LISA

ÜHENDUSE ANTIGEENI- JA VAKTSIINIPANK

---

XV LISA

RIIKLIKE LABORITE FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED

Artiklis 68 osutatud riiklike laborite funktsioonid ja kohustused suu- ja sõrataudi ning ülejäänud vesikulaarhaiguste puhul on järgmised.

▼M5

▼B

---

XVI LISA

ÜHENDUSE SUU- JA SÕRATAUDI TUGILABORI FUNKTSIOONID JA KOHUSTUSED

Artiklis 69 osutatud ühenduse suu- ja sõrataudi tugilabori funktsioonid ja kohustused on järgmised.

1.   Tagada koostöö liikmesriikide riiklike laborite vahel ning sätestada igale liikmesriigile eraldi optimaalsed meetodid suu- ja sõrataudi diagnostikaks kariloomadel ning vajaduse korral eristusdiagnostikaks teiste viiruslike vesikulaarhaiguste puhul eelkõige järgmiselt:

2.   Toetada riiklike laborite tegevust eelkõige järgmiselt:

3.   Edastada teavet ja viia läbi täiendkoolitust, eelkõige järgmiselt:

4.	Konsulteerides komisjoniga, valmistada ette eksperimente ja välikatseid suu- ja sõrataudi tõhusamaks tõrjeks.

5.	Vaadata riigi tugilaborite aastakoosoleku raames üle XIII lisa, mis määratleb suu- ja sõrataudi diagnostika katsed ja standardid Euroopa Liidus.

6.	Teha kooskõlas käesoleva lisaga koostööd kandidaatriikide riigi tugilaboritega.

▼M5

7.	Ühenduse tugilaborite tegevus peab vastama vähemalt XII lisa punktis 1 osutatud bioohutuse standarditele.

▼B

8.	Kui nõutav, osutab ühenduse tugilabor komisjonile abi riiklike laborite poolt suu- ja sõrataudi diagnoosimisel taudi suhtes võetavate turvameetmete osas.

---

XVII LISA

SITUATSIOONIPLAANIDE KRITEERIUMID JA NÕUDED

Liikmesriigid tagavad, et situatsioonplaanid vastavad vähemalt järgmistele kriteeriumidele.

1.	Tuleb kehtestada sätted situatsiooniplaanide rakendamiseks vajaliku õigusvõime tagamiseks ja kiire ja eduka likvideerimiskampaania võimaldamiseks.

2.	Tuleb kehtestada sätted juurdepääsuks kriisifondidele, eelarvevahenditele ja rahalistele vahenditele, et hõlmata kõiki suu- ja sõrataudiepisootia vastase võitluse aspekte.

3.	Luuakse käsuliin, mis tagab, et otsuste tegemine suu- ja sõrataudiepisootia korral toimub kiiresti ja tõhusalt. Keskne otsustusüksus vastutab tõrjestrateegiate üldise suunamise eest ja veterinaarameti juhataja on selle üksuse liige.

4.	Iga liikmesriik peab haiguspuhangu korral olema valmis koheselt looma toimiva riikliku loomatauditõrje komisjoni, mis kooskõlastab kõigi keskses otsustusüksuses vastu võetud otsuste rakendamist. Keskuse kiireks sisseseadmise tagamiseks määratakse pidevalt tegutsev koordinaator.

5.	Liikmesriikidel peavad olema üksikasjalikud plaanid, et tagada suu- ja sõrataudipuhangu korral valmisolek kohaliku loomatauditõrje komisjonide koheseks loomiseks, kes rakendavad haigustõrje- ja keskkonnakaitsemeetmeid kohalikul tasandil.

6.	Liikmesriigis tagavad, et riikliku loomatauditõrje komisjoni, kohalike loomatauditõrje komisjonide ja pädevate keskkonnaasutuste ja -organite vahel veterinaar- ja keskkonnaohutuse tagamiseks tehtav koostöö on asjakohaselt kooskõlastatud.

7.	Luuakse pidevalt tegutsev ekspertrühm (vajadusel koostöös teiste liikmesriikidega), et säilitada teadmisi ja abistada asjaomast asutust, et see oleks haigusjuhtumi puhul hästi ette valmistatud.

8.	Tuleb sätestada piisavad vahendid kiire ja tõhusa kampaania tagamiseks, sh töötajad, seadmed ja laborivarustus.

9.	Olemas peab olema ajakohastatud tegutsemisjuhend. See kirjeldab üksikasjalikult, terviklikult ja praktiliselt kõiki suu- ja sõrataudipuhangu puhul rakendatavaid tegevusi, juhiseid ja tõrjemeetmeid.

10.	Olemas peavad olema üksikasjalikud kavad erakorraliseks vaktsineerimiseks.

11.

Töötajaid osalevad korrapäraselt: 11.1. kliiniliste tunnuste, epidemioloogilise uurimise ja episootiliste haiguste tõrje alasel koolitusel; 11.2. reaalajas õppustel, mis toimuvad järgmiselt: 11.2.1. kaks korda viie aasta jooksul, kusjuures esimene õppus ei tohiks toimuda hiljem kui 3 aastat pärast plaani heakskiitmist; või 11.2.2. viie aasta jooksul pärast seda, kui raske episootilise haiguse puhang on tõhusalt tõrjutud ja likvideeritud; või 11.2.3. üks punktis 11.2.1 osutatud õppus asendatakse mõne teise maismaaloomade raske episootilise haiguse situatsioonplaani raames nõutava reaalajas õppusega; või 11.2.4. erandina punktist 11.2.1 ja vastavalt situatsioonplaani asjakohastele sätetele korraldavad piiratud arvul vastuvõtlikke loomi omavad liikmesriigid osavõttu naaberliikmesriikides toimuvatest reaalajas õppustest ning osalevad neis; vastavalt direktiivi 2001/89/EÜ VII lisa lõike g punktile ii viiakse kõigi suu- ja sõrataudile vastuvõtlike loomade suhtes läbi häireõppused. 11.3. suhtlemistreeningutel haiguse teadvustamise kampaaniate läbiviimiseks asutustes, talupidajate ja veterinaararstide hulgas.

12.

Situatsioonplaanid valmistatakse ette, võttes arvesse paljude lühikese aja jooksul puhkevate, mitmetele antigeenidele vastupanuvõimelistest serotüüpidest ja tüvedest põhjustatud haiguspuhangute tõrjeks vajalikke ressursse (mis võib olla vajalik muu hulgas ka suu- ja sõrataudiviiruse tahtlikul keskkonda viimisel).

13.

Ilma, et see mõjutaks veterinaarnõuete kohaldamist, tuleb situatsioonplaanid ette valmistada nii, et suu- ja sõrataudipuhangu puhul oleks tagatud loomakorjuste ja loomsete jäätmete massiline kõrvaldamine inimeste tervist kahjustamata ja kasutades protsesse või meetodeid, mis ennetavad iga välditavat keskkonnakahjustust, eelkõige: i) kujutavad minimaalset ohtu pinnasele, õhule, pinna- ja põhjaveele, taimedele ja loomadele; ii) tekitavad minimaalseid mürast või haisust põhjustatud häiringuid; iii) mõjuvad minimaalselt kahjulikult maakohtadele ja huviväärsetele kohtadele.

14.	Need plaanid hõlmavad haiguspuhangu korral loomakorjuste ja loomsete jäätmete töötlemiseks ja kõrvaldamiseks sobivate kohtade ja ettevõtete andmeid.

15.	Liikmesriik tagab, et teavitatakse talupidajaid, maapiirkonna elanikke ja kogu rahvast. Nakatunud piirkondade elanikele luuakse lisaks riiklikes ja piirkondlikes massiteabevahendites edastatavale teabele ka otsene ja ligipääsetav kontaktivõimalus (muu hulgas ka nõustamistelefonid).

---

XVIII LISA

A OSA

Meetmed suu- ja sõrataudi kinnituse korral metsloomadel

B OSA

Suu- ja sõrataudi likvideerimiskavad metsloomade puhul

1.

Olenemata A osas sätestatud meetmetest edastavad liikmesriigid komisjonile 90 päeva jooksul alates esmase suu- ja sõrataudijuhtumi kinnitamisest metsloomadel kirjaliku kava nakatunud piirkonnas haiguse likvideerimiseks võetavatest meetmetest ning meetmetest, mida kohaldatakse selles piirkonnas asuvate ettevõte suhtes.

2.

Komisjon vaatab kava läbi, et kindlaks teha, kas see võimaldab saavutada soovitud eesmärki. Kava, mida on vajadusel muudetud, kiidetakse heaks vastavalt artikli 89 lõikes 3 osutatud korrale. Hiljem võib kava olukorra arenguid silmas pidades muuta või täiendada. Kui muudatused nõuavad nakatunud piirkonna uuesti määratlemist, tagavad liikmesriigid, et teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike neist muudatustest viivitamatult. Kui muudatused puudutavad teisi kava sätteid, edastavad liikmesriigid muudetud kava komisjonile läbivaatamiseks ning võimalikuks heakskiitmiseks vastavalt artikli 89 lõikes 3 sätestatud korrale.

3.	Kui lõikes 1 nimetatud kavas sätestatud meetmed on heaks kiidetud, asendavad need A osas sätestatud meetmeid alates kuupäevast, mis määratakse kava heakskiitmisel.

4.

Lõikes 1 nimetatud kava sisaldab järgmist teavet: a) epidemioloogiliste uuringute ja kooskõlas A osaga läbi viidud kontrollide tulemused ning haiguse geograafiline levik; b) asjaomase liikmesriigi territooriumil asuv määratletud nakatunud piirkond. Nakatunud piirkonna defineerimisel peab pädev asutus arvesse võtma: i) läbiviidud epidemioloogiliste uuringute tulemusi ja haiguse geograafilist levikut; ii) piirkonna metsloomapopulatsioone; iii) suuremaid looduslikke või tehislikke takistusi loomade liikumisele; c) metsloomi uurivate bioloogide, jahimeeste, jahiorganisatsioonide, metsloomade kaitsega tegelevate teenistuste ja veterinaarteenistuste (loomatervishoid ja rahvatervis) vahelise tiheda koostöö organiseerimine; d) infokampaania jahimeeste teadlikkuse tõstmiseks nende poolt likvideerimiskava raames kohaldatavate meetmete osas; e) konkreetsed pingutused, mida on tehtud, et määratleda teiste metsloomade rühmadega piiratult kokku puutuvate metsloomade rühmade arv ja asukoht nakatunud piirkonnas ja selle ümbruses; f) punktis e osutatud metsloomade rühmade ligikaudne arv ja nende suurus nakatunud piirkonnas ja selle ümbruses; g) konkreetsed pingutused, mida on tehtud, et määratleda nakkuse ulatust metsloomade seas, uurides jahimeeste poolt lastud või surnult leitud metsloomi ja tehes laboratoorseid uuringuid, k.a epidemioloogilisi uuringuid vanusegruppide lõikes; h) meetmed, mida on kohaldatud, et vähendada metsloomade liikumisest ning/või metsloomade rühmade vahelistest kontaktidest põhjustatud haiguse levikut; need meetmed võivad hõlmata jahipidamise keelamist; i) meetmed, mida on kohaldatud vastuvõtlikest liikidest metsloomade populatsiooni, eriti noorloomade, vähendamiseks metsloomade populatsioonis; j) nõuded, mida jahimehed peavad järgima, et vältida haiguse levikut; k) surnult leitud või lastud metsloomade kõrvaldamise meetodid, mis põhinevad: i) töötlemisel ametliku järelevalve all või ii) riikliku veterinaararsti kontrollil ja XIII lisas sätestatud laboratoorsetel uuringutel. Kõigi suu- ja sõrataudi suhtes positiivsete metsloomade korjused töödeldakse ametliku järelevalve all. Kui uuringu tulemus on suu- ja sõrataudi suhtes negatiivne, kohaldavad liikmesriigid direktiivi 92/45/EMÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud meetmeid. Osad, mis pole ettenähtud inimtoiduks, töödeldakse ametliku järelevalve all; l) iga lastud või surnult leitud vastuvõtliku metslooma epidemioloogiline uurimine. Selle uuringu puhul täidetakse ka ankeet, mis annab teavet järgneva kohta: i) geograafiline piirkond, kust surnud loom leiti või kus loom lasti, ii) kuupäev, millal surnud loom leiti või looma lasti, iii) isik, kes leidis või lasi looma, iv) looma vanus ja sugu, v) laskmise korral: sümptomid enne laskmist, vi) surnud looma puhul: korjuse seisund, vii) laboratoorsed leiud; m) järelevalveprogrammid ja ennetusmeetmed, mida kohaldatakse määratletud nakatunud piirkonnas ning vajadusel ka selle ümbruses vastuvõtlikke loomi pidavate ettevõtete suhtes, ning mis hõlmavad ka transporti ja vastuvõtlike loomade liikumist selles piirkonnas, sellest piirkonnast ja sellesse piirkonda; need meetmed peavad hõlmama vähemalt vastuvõtlike loomade, nende sperma, embrüote ja munarakkude liikumise keeldu nakatunud piirkonnast ühendusesiseseks kauplemiseks; n) muud kriteeriumid, mida kohaldatakse määratletud piikonnas haiguse likvideerimiseks võetud meetmete ja piirkonna ettevõtetele kohaldatavate meetmete kaotamiseks; o) kava rakendavate asutuste järelevalve ja koordineerimise eest vastutav asutus; p) süsteem, mis võimaldab vastavalt A osa punktile 1.b loodud ekspertrühmal korrapäraselt üle vaadata haigustõrjeprogrammi tulemusi; q) haiguse jälgimismeetmed, mis kehtestatakse pärast vähemalt 12 kuu möödumist viimasest kinnitatud suu- ja sõrataudijuhtumist metsloomadel määratletud nakatunud piirkonnas; need jälgimismeetmed kehtivad vähemalt 12 kuud ja hõlmavad vähemalt vastavalt punktidele g, k ja l juba kehtestatud meetmeid.

5.	Komisjonile ja teistele liikmesriikidele edastatakse iga 6 kuu järel aruanne määratletud piirkonna epidemioloogilise olukorra ja haigustõrjeprogrammi tulemuste kohta.

6.	Kooskõlas artikli 89 lõikega 3 võib vastu võtta üksikasjalikumaid eeskirju metsloomade suu- ja sõrataudi tõrjeprogrammi kavade loomiseks.

---

XIX LISA

SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTPÄEVADE LOETELU

---

XX LISA

VASTAVUSTABEL

---

( 1 ) 18. detsembri 2002 ettepanek.

( 2 ) Arvamus on esitatud 15. mail 2003 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) Arvamus on esitatud 14. mail 2003 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 4 ) Arvamus on esitatud 2. juulil 2003 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 5 ) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/556/EÜ (EÜT L 235, 19.9.2000, lk 27).

( 6 ) EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 7 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13.

( 8 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/43/EÜ (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 1).

( 9 ) EÜT L 373, 31.12.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/43/EÜ (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 1).

( 10 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 149).

( 11 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

( 12 ) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 339.

( 13 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

( 14 ) EÜT L 167, 7.7.2000, lk 22.

( 15 ) EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21.

( 16 ) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 808/2003 (EÜT L 117, 13.5.2003, lk 1).

( 17 ) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

( 18 ) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

( 19 ) EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 20 ) EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 94/113/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1994, lk 23).

( 21 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1282/2002 (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 13).

( 22 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2002/160/EÜ (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 37).

( 23 ) EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/23/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 7).

( 24 ) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 85. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/76/EÜ (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 25).

( 25 ) EÜT L 47, 21.2.1980, lk 4. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 26 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 41. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/65/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10).

( 27 ) EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10.

( 28 ) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 29 ) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

( 30 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/71/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 33).

( 31 ) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2003/42/EÜ (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 24).

( 32 ) EÜT L 326, 22.12.2000, lk 80. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/807/EÜ (EÜT L 279, 17.10.2002, lk 50).

( 33 ) EÜT L 368, 21.12.1991, lk 21. Otsust on viimati muudetud otsusega 2001/181/EÜ (EÜT L 66, 8.3.2001, lk 39).

( 34 ) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

( 35 ) EÜT L 213, 24.8.1993, lk 20. Otsust on viimati muudetud otsusega 2001/96/EÜ (EÜT L 35, 6.2.2001, lk 52).

( 36 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2001/572/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 16).

( 37 ) EÜT L 38, 12.2.1998, lk 10.

( 38 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 39 ) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

( 40 ) EÜT L 279, 28.9.1989, lk 32.

( 41 ) EÜT L 368, 31.12.1991, lk 19.

( 42 ) 

UHT = kõrgkuumutamine 132 °C juures vähemalt üheks sekundiks.

( 43 ) 

HTST = lühiajaline kõrgpastöriseerimine 72 °C juures vähemalt 15 sekundiks või samaväärse mõjuga pastöriseerimine, mis tagab fosfataastesti negatiivse tulemuse.

( 46 ) Vastavalt loomade tervishoiu teaduskomitee 1999. aasta aruandele