This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02002R1774-20100728
Regulation (EC) No 1774/2002 of the European Parliament and of the Council of 3 October 2002 laying down health rules concerning animal by-products not intended for human consumption
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002 , milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002 , milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
2002R1774 — ET — 28.07.2010 — 011.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, (EÜT L 273, 10.10.2002, p.1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 117 |
1 |
13.5.2003 |
||
L 112 |
1 |
19.4.2004 |
||
L 19 |
27 |
21.1.2005 |
||
L 19 |
34 |
21.1.2005 |
||
L 66 |
10 |
12.3.2005 |
||
L 29 |
31 |
2.2.2006 |
||
L 36 |
25 |
8.2.2006 |
||
L 379 |
98 |
28.12.2006 |
||
L 191 |
1 |
21.7.2007 |
||
L 320 |
13 |
6.12.2007 |
||
L 118 |
12 |
6.5.2008 |
||
L 132 |
7 |
22.5.2008 |
||
L 153 |
23 |
12.6.2008 |
||
L 207 |
9 |
5.8.2008 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
14 |
18.7.2009 |
|
L 173 |
1 |
8.7.2010 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1774/2002,
3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
olles nõu pidanud regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu ( 3 ) artiklis 251 sätestatud korras vastavalt lepituskomisjonis 12. septembril 2002 heakskiidetud ühistekstile
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiviga 90/667/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaareeskirjad loomsete jäätmete kõrvaldamise, ümbertöötamise ja turuleviimise kohta ning nakkusetekitajate vältimise kohta loomset päritolu või kalast valmistatud loomasöötades ning muudetakse direktiivi 90/425/EMÜ, ( 4 ) kehtestatakse põhimõte, et kõiki loomseid jäätmeid, olenemata nende päritolust, võib pärast asjakohast töötlust kasutada söödatooraine tootmiseks. |
(2) |
Juhtiv teaduskomitee on pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmist vastu võtnud hulga arvamusi. Põhijäreldus on, et veterinaarkontrolli kohaselt ei tohiks toiduahelasse jõuda inimtoiduks kõlbmatuid loomseid kõrvalsaadusi. |
(3) |
Neid teaduslikke arvamusi arvestades tuleks sõltuvalt kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste laadist vahet teha rakendatavate meetmete vahel. Tuleks piirata teatud loomsete toorainete võimalikku kasutamist. Tuleks sätestada eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks muul otstarbel kui söödaks ning eeskirjad nende kõrvaldamiseks. |
(4) |
Viimastel aastatel saadud kogemusi silmas pidades oleks asjakohane selgitada direktiivi 90/667/EMÜ ja ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide vahelist suhet. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada, ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist. |
(5) |
Komisjoni ja Euroopa Parlamendi korraldamisel 1. ja 2. juulil 1997 Brüsselis toimunud liha- ja kondijahu käsitleval rahvusvahelisel teaduskonverentsil algatati mõttevahetus liha- ja kondijahu tootmise ja söötmise üle. Konverents palus jätkuvat tagasisidet selle valdkonna edasise poliitika kohta. Vallandamaks võimalikult laiaulatuslikku avalikku arutelu ühenduse söödaalaste õigusaktide üle, esitas komisjon 1997. aasta novembris lõpliku nõuandva dokumendi liha- ja kondijahu kohta. Selle kohaselt on olemas üldtunnustatud vajadus direktiivi 90/667/EMÜ muutmiseks, et viia see vastavusse uute teaduslike andmetega. |
(6) |
Euroopa Parlament kutsus oma 16. novembri 2000. aasta resolutsioonis BSE ja loomatoidu kohta ( 5 ) üles kuni käesoleva määruse jõustumiseni keelama loomsete valkude kasutamine söödas. |
(7) |
Teadusuuringud näitavad, et loomaliikide toitmisel valkudega, mis on saadud sama loomaliigi kehadest või kehaosadest, on oht haiguste levikuks. Seetõttu tuleks niisugune tegevus ettevaatusabinõuna keelata. Tuleks vastu võtta rakenduseeskirjad, et tagada söödas kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste vajalik eraldamine kõigis töötlemis-, ladustamis- ja transpordietappides. Siiski peaks jääma reguleerimisala, et kehtestada sellest üldkeelust erandeid kalade ja karusloomade suhtes, kui see on teadusalaste nõuannetega põhjendatud. |
(8) |
Haiguste levikul võivad nakkusekandjaks olla ka loomse päritoluga saadusi sisaldavad toidujäätmed. Kõik rahvusvahelistel liinidel sõitvates transpordivahendites tekkinud toidujäätmed tuleks ohutult kõrvaldada. Ühenduses tekkinud toidujäätmeid ei tohiks kasutada muude põllumajandusloomade kui karusloomade toitmisel. |
(9) |
Alates 1996. aasta oktoobrist on komisjoni Veterinaar- ja Toiduamet teinud liikmesriikides mitmeid kontrollkäike, et hinnata peamiste riskitegurite esinemist ja nende haldamist ning järelevalveprotseduure BSE suhtes. Osa hinnangust hõlmab kaubanduslike jäätmete ümbertöötamissüsteemi ning ja muid loomsete jäätmete kõrvaldamise meetodeid. Pärast kõnealuseid kontrolle esitati üldised järeldused ja mitmed soovitused, pidades silmas eelkõige loomsete kõrvalsaaduste jälgitavust. |
(10) |
Nakkusetekitajate ja/või jääkide levikuohu vältimiseks tuleks loomseid kõrvalsaadusi töödelda, ladustada ja hoida eraldi asjaomase liikmesriigi poolt selleks määratud heakskiidetud ja järelevalve all olevas rajatises või need sobival viisil kõrvaldada. Teatavatel asjaoludel, eriti kui seda õigustavad vahemaa, veoks kuluv aeg või läbilaskevõime probleemid, võib selleks määratud töötlemis-, põletus- või koospõletusrajatis asuda teises liikmesriigis. |
(11) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta ( 6 ) ei kohaldata põletusrajatiste suhtes, kui töödeldavad jäätmed koosnevad üksnes loomakorjustest. Loomade ja inimeste tervise kaitseks on vaja kõnealustele põletusrajatistele kehtestada miinimumnõuded. Ühenduse nõuete kasutuselevõtmiseni võib liikmesriik võtta selliste rajatiste jaoks vastu keskkonnakaitsealased õigusaktid. Väikese võimsusega põletusrajatiste, näiteks põllumajandusettevõtetes ja lemmikloomade krematooriumides asuvate rajatiste suhtes kohaldatakse vähem rangeid nõudeid, et kajastada töödeldava materjali väiksemat riski ja vältida loomsete kõrvalsaaduste tarbetud vedamist. |
(12) |
Töötlemisettevõtete kontrollimiseks tuleks kehtestada erieeskirjad, pidades silmas eelkõige üksikasjalikke eeskirju töötlemisviiside valideerimiseks ja ettevõtete enda poolt tehtavaks kontrolliks. |
(13) |
Erandid loomsete kõrvalsaaduste kasutamise eeskirjadest võivad olla asjakohased, et toita loomi, kes ei ole ette nähtud inimtoiduks. Sellist kasutamist kontrollivad pädevad asutused. |
(14) |
Erandid võivad olla ka asjakohased, et kontrollitud asjaoludel lubada loomseid kõrvalsaadusi kohapeal kõrvaldada. Komisjon peaks saama vajalikku teavet, mis võimaldaks tal olukorda jälgida ja kehtestada vajadusel rakenduseeskirjad. |
(15) |
Tervishoiunõuete ühtse rakendamise tagamiseks tuleks liikmesriikides teha ühenduse kontrolle. Need kontrollid peaksid hõlmama ka auditeerimismenetlust. |
(16) |
Ühenduse tervishoidu käsitlevatel õigusaktidel on teaduslik alus. Sel eesmärgil tuleks vajaduse korral konsulteerida komisjoni otsustega 97/404/EÜ ( 7 ) ja 97/579/EÜ ( 8 ) kehtestatud asjakohaste teaduskomiteedega. Eelkõige on edasine teaduslik nõustamine vajalik loomse päritoluga saaduste kasutamisel orgaanilistes väetistes ja mullaparandusainetes. Sellist nõuannet arvestavate ühenduse eeskirjade vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid jätta jõusse või võtta vastu siseriiklikud eeskirjad, mis on käesolevas määruses ettenähtutest rangemad, tingimusel et kõnealused eeskirjad järgivad muid kohaldatavaid ühenduse õigusakte. |
(17) |
Liikmesriikides on palju eri lähenemisviise rahalisele toetusele loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks, kogumiseks, hoiustamiseks ja kõrvaldamiseks. Selleks, et mitte mõjutada põllumajandussaaduste ja -toodete vahelisi konkurentsitingimusi, on vaja koostada analüüs ning võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud ühenduse tasandil. |
(18) |
Eespool nimetatut silmas pidades on ilmselt vaja loomsete kõrvalsaaduste suhtes kohaldatavad ühenduse eeskirjad põhjalikult läbi vaadata. |
(19) |
Loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (eelkõige töödeldud loomne valk, sulatatud rasv, lemmikloomatoit, toornahad ja vill), kuuluvad asutamislepingu I lisa toodete hulka. Selliste toodete turustamine on osa põllumajandusega tegeleva elanikkonna jaoks oluline sissetulekuallikas. Selle sektori ratsionaalse arengu tagamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks tuleks kõnealuste toodete loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded sätestada ühenduse tasandil. Loomi ohustavate haiguste levimise märkimisväärset ohtu arvesse võttes tuleks teatavate loomsete kõrvalsaaduste turustamise suhtes kohaldada erinõudeid, eelkõige hea tervisliku seisundiga piirkondades. |
(20) |
Selle tagamiseks, et kolmandatest riikidest imporditud tooted vastaksid hügieenistandardile, mis on vähemalt võrdne või samaväärne ühenduses kohaldatava hügieenistandardiga, tuleks kolmandate riikide ja nende ettevõtete jaoks kehtestada tunnustamise süsteem koos ühenduse kontrollimenetlusega, et tagada kõnealuse tunnustamise tingimuste järgimine. Kolmandatest riikidest imporditud lemmikloomatoidu ja lemmikloomatoidu tooraine suhtes võib kohaldada tingimusi, mis erinevad ühenduses toodetud kõnealuse materjali suhtes kohaldatavatest tingimustest, eriti seoses tagatistega, mida nõutakse ainete jääkide puhul, mis on keelatud vastavalt nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivile 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beeta-agonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ. ( 9 ) Sellise lemmikloomatoidu ja tooraine üksnes ettenähtud eesmärgil kasutamise tagamiseks on vaja sätestada asjakohased kontrollimeetmed selliste eranditega hõlmatud ainete impordiks. |
(21) |
Loomsed kõrvalsaadused, mis läbivad ühenduse territooriumi transiidina, ning pärinedes seega ühendusest ja mis on ette nähtud ekspordiks, võivad kujutada ohtu loomade ja inimeste tervisele ühenduses. Seetõttu tuleb selliste vedude suhtes kohaldada teatavaid käesoleva määrusega sätestatud nõudeid. |
(22) |
Loomse päritoluga saadustega kaasas olev dokument on parim viis kinnitada sihtkoha pädevale asutusele, et saadetis vastab käesoleva direktiivi sätetele. Teatavate importtoodete sihtkoha kontrollimiseks tuleks säilitada terviseohutuse sertifikaat. |
(23) |
Eespool nimetatud eesmärkide saavutamist taotleb nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, milles sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis sätestatud nõudeid ning nakkusetekitajate puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid. ( 10 ) |
(24) |
Nõukogu ja komisjon on võtnud vastu mitu otsust direktiivide 90/667/EMÜ ja 92/118/EMÜ rakendamiseks. Lisaks sellele on direktiivi 92/118/EMÜ oluliselt muudetud ja muudatusi tehakse ka edaspidi. Sellest tulenevalt reguleerib loomsete kõrvalsaaduste sektorit praegu suur hulk ühenduse õigusakte ning on vaja lihtsustamist. |
(25) |
Selline lihtsustamine muudab läbipaistvamaks erieeskirjad, mis käsitlevad loomse päritoluga saadusi, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks. Spetsiifiliste tervishoidu käsitlevate õigusaktide lihtsustamine ei tohi kaasa tuua piirangute vähendamist. Seetõttu on inimeste ja loomade tervisekaitse tagamiseks tarvis säilitada ning tugevdada üksikasjalikke tervisekaitsealaseid eeskirju loomse päritoluga saaduste jaoks, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks. |
(26) |
Asjaomaste toodete suhtes tuleks kohaldada veterinaarkontrolle, sealhulgas ühenduse ekspertide tehtava kontrolli eeskirju ning kaitsemeetmeid, mis on sätestatud nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/425/EMÜ ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes kohaldatava veterinaar- ja zootehnilise kontrolli kohta seoses siseturu väljakujundamisega. ( 11 ) |
(27) |
Ühendusse imporditavaid tooteid tuleks tõhusalt kontrollida. Seda on võimalik saavutada, rakendades kontrolle, mis on sätestatud nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivis 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted. ( 12 ) |
(28) |
Seetõttu tuleks tunnistada kehtetuks direktiiv 90/667/EMÜ, nõukogu 22. juuni 1995. aasta otsus 95/348/EÜ (milles sätestatakse veterinaar- ja loomatervishoiunõuded, mida kohaldatakse Ühendkuningriigis ja Iirimaal teatavate loomade söödana kohalikul tasandil turustamiseks ettenähtud teatavat liiki jäätmete käitlemise suhtes) ( 13 ) ja nõukogu 19. juuli 1999. aasta otsus 1999/534/EÜ (millega kehtestatakse kaitseks transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vastu teatavate loomsete jäätmete ümbertöötamise suhtes kohaldatavad meetmed ning muudetakse komisjoni otsust 97/735/EÜ). ( 14 ) |
(29) |
Teaduse ja tehnika arengu arvesse võtmiseks tuleks tagada komisjoni ja liikmesriikide tihe ja tõhus koostöö alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mis on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. ( 15 ) |
(30) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. ( 16 ) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega sätestatakse loomade ja inimeste tervishoiu eeskirjad:
a) loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks, transpordiks, ladustamiseks, käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kõrvaldamiseks, et välistada kõnealustest toodetest tekkivat ohtu loomade või inimeste tervisele;
b) loomsete kõrvalsaaduste ning nendest saadud, VII ja VIII lisas osutatud toodete turustamiseks ning teatavateks määratletud ekspordi ja transiidi erijuhtudeks.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:
a) töötlemata lemmikloomatoit, mis on pärit jaemüügikauplustest või müügipunktidest, kui lõikamine ja ladustamine sooritatakse üksnes tarbijale kohapeal müümise jaoks;
b) joogipiim või ternespiim, mis on kõrvaldatud või kasutatud päritolupõllumajandusettevõttes;
c) selliste metsloomade terved kehad või nende osad, kelle puhul on välistatud kahtlus inimestele kanduvatesse haigustesse nakatumises, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud kala ja jahitrofeede valmistamiseks kasutatud metsloomade terved kehad või nende osad;
d) töötlemata lemmikloomatoit kohapeal kasutamiseks, mis kooskõlas siseriiklike õigusaktidega on saadud üksnes põllumajandusettevõtja ja tema perekonna poolt toiduks kasutatavatelt, päritolupõllumajandusettevõttes tapetud loomadelt;
e) toidujäätmed, kui need ei ole:
i) pärit rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest,
ii) ette nähtud loomatoiduks või
iii) ette nähtud biogaasi ettevõttes kasutamiseks või komposteerimiseks;
f) tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma; ning
g) transiitveod meritsi või õhuteed pidi.
3. Käesolev määrus ei mõjuta veterinaaria-alaseid õigusakte, mille eesmärk on teatavate haiguste kõrvaldamine ja vältimine.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
loomsed kõrvalsaadused : loomade terved kehad või nende osad või artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma; |
b) |
1. kategooria materjal : artiklis 4 osutatud loomsed kõrvalsaadused; |
c) |
2. kategooria materjal : artiklis 5 osutatud loomsed kõrvalsaadused; |
d) |
3. kategooria materjal : artiklis 6 osutatud loomsed kõrvalsaadused; |
e) |
loom : mistahes selgroogne või selgrootu loom (sh kalad, roomajad ja kahepaiksed); |
f) |
põllumajandusloom : mistahes loom, keda inimesed peavad, nuumavad või aretavad ning kasutavad toiduainete (sh liha, piima ja munade), villa, karusnaha, sulgede, nahkade või mistahes muu loomse päritoluga saaduse tootmiseks; |
g) |
metsloom : mistahes loom, keda inimesed ei pea; |
h) |
lemmikloom : mistahes loom, kes kuulub liiki, mida inimene tavaliselt peab ja toidab muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks, kuid kelle saadusi ta tavaliselt ei tarvita; |
i) |
pädev asutus : liikmesriigi keskasutus, mis on pädev tagama käesoleva määruse nõuete järgimist, või mõni muu asutus, millele see keskasutus on nimetatud pädevuse delegeerinud eelkõige sööda kontrollimiseks; see määratlus hõlmab vajaduse korral ka kolmanda riigi vastavat asutust; |
j) |
turustamine : iga toiming, mille eesmärk on müüa käesoleva määrusega hõlmatud loomseid saadusi või neist saadud tooteid ühenduses asuvale kolmandale isikule või varustada sellist kolmandat isikut muul viisil tasu eest või tasuta või ladustada neid kolmanda isiku varustamiseks; |
k) |
kaubandus : liikmesriikide vaheline kaubandus asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 esitatud tähenduses; |
l) |
transiit : liikumine läbi ühenduse territooriumi ühest mitteliikmesriigist teise; |
m) |
tootja : mistahes isik, kelle tegevus loomseid kõrvalsaadusi tekitab; |
n) |
TSEd : kõik transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad, v.a need, mis esinevad inimestel; |
o) |
määratletud riskiteguriga materjal : Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) ( 17 ) V lisas osutatud materjal. |
2. Kohaldatakse ka I lisas sätestatud erimääratlusi.
Artikkel 3
Üldkohustused
1. Loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid kogutakse, transporditakse, ladustatakse, käideldakse, töödeldakse, kõrvaldatakse, turustatakse, eksporditakse, veetakse transiidina ja kasutatakse vastavalt käesolevale määrusele.
2. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega reguleerida VII ja VIII lisas nimetamata toodete importi ja turustamist kuni otsuse vastuvõtmiseni komisjoni poolt. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Liikmesriigid teavitavad viivitamatult komisjoni nimetatud võimaluse kasutamisest.
3. Liikmesriigid tagavad kas eraldi või koos, et oleks olemas piisav kord ja et eksisteerib piisav infrastruktuur lõike 1 nõuete täitmiseks.
II PEATÜKK
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE LIIGITAMINE, KOGUMINE, TRANSPORT, KÕRVALDAMINE, TÖÖTLEMINE, KASUTAMINE JA VAHELADUSTAMINE
Artikkel 4
1. kategooria materjal
1. 1. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid mistahes materjale:
a) järgmiste loomade kõik kehaosad, sh toornahad:
i) TSE taudikahtlusega loomad vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001 või loomad, kellel TSE esinemine on ametlikult kinnitatud,
ii) TSE likvideerimise käigus tapetud loomad,
iii) muud kui põllumajandusloomad ja metsloomad, sealhulgas eelkõige lemmikloomad, loomaaialoomad ja tsirkuseloomad,
iv) katseloomad nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) ( 18 ) artiklis 2 määratletud tähenduses, ja
v) inimestele või loomadele nakkavate haiguste taudikahtlusega metsloomad;
i) määratletud riskiteguriga materjal ja
ii) määratletud riskiteguriga materjali sisaldavad surnud loomade terved kehad, kui määratletud riskiteguriga materjali ei ole jäätmete kõrvaldamise ajal eemaldatud;
c) tooted, mis on saadud loomadelt, kellele on antud direktiivi 96/22/EÜ alusel keelatud aineid, ning loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad keskkonna saasteainete ja muude nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) ( 19 ) I lisa B rühma 3. jaotises loetletud ainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega või, nende puudumisel, siseriiklike õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;
d) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit 1. kategooria töötlemisettevõtetest ja muudest rajatistest, milles hävitatakse määratletud riskiteguriga materjali, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal, välja arvatud juhul, kui kõnealune materjal ei sisalda määratletud riskiteguriga materjale või nende osi;
e) rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed; ning
f) 1. kategooria materjali segu 2. ja/või 3. kategooria materjali või nende mõlemaga, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 1. kategooria töötlemisettevõttes.
2. 1. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt artiklile 7 ning, kui artiklites 23 ja 24 ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldatakse järgmiselt:
a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;
b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises;
c) välja arvatud lõike 1 lõigu a punktides i ja ii osutatud materjal, töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, ladestades need heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivile 1999/31/EÜ jäätmeladestuskohtade kohta; ( 20 )
d) lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed hävitatakse jäätmetena, ladustades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse; või
e) teaduse arengut silmas pidades hävitatakse pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muude vahenditega, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Need vahendid võivad käesoleva lõike punktides a–d osutatud vahendeid täiendada või asendada.
3. 1. kategooria materjali vahekäitlemine või -ladustamine võib toimuda üksnes vastavalt artiklile 10 heaks kiidetud 1. kategooria vaheettevõtetes.
4. ►M15 1. kategooria materjali ei impordita ega ekspordita teisiti kui vastavalt käesolevale määrusele või komisjoni sätestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄ Siiski võib määratletud riskiteguriga materjali importida või eksportida üksnes vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 8 lõikele 1.
Artikkel 5
2. kategooria materjal
1. 2. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid mistahes materjale:
a) sõnnik ja seedetrakti sisu;
b) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit artikli 4 lõike 1 punktiga d hõlmatud tapamajadest või 2. kategooria töötlemisettevõtetest, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal;
c) loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 1. ja 2. jaotises loetletud veterinaarravimite ja saasteainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;
d) loomse päritoluga saadused (välja arvatud 1. kategooria materjal), mis on imporditud kolmandatest riikidest, kuid mille puhul ühenduse õigusaktidega ettenähtud kontrolli käigus leiti, et need ei vasta ühendusse importimise veterinaarnõuetele, välja arvatud juhul, kui need saadeti tagasi või kui nende import on lubatud ühenduse sätetes kehtestatud piirangutega;
e) loomad ja loomade osad, välja arvatud artiklis 4 osutatud, kes on surnud teisiti kui inimtoiduks tapetuna, sealhulgas loomad, kes on tapetud mõne episootilise haiguse likvideerimiseks;
f) 2. ja 3. kategooria materjali segud, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 2. kategooria töötlemisettevõttes; ning
g) muud loomsed kõrvalsaadused kui 1. või 3. kategooria materjal.
2. 2. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt artiklile 7 ning, kui artiklites 23 ja 24 ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldatakse järgmiselt:
a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;
b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlusviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:
i) hävitatakse jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises või
ii) sulatatud rasvade puhul töödeldakse edasi rasva derivaatideks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes kasutamiseks või muuks tehniliseks otstarbeks (v.a kosmeetika-, farmaatsia- ja meditsiinivahendites) vastavalt artiklile 14 heakskiidetud 2. kategooria õlikeemiaettevõtetes;
c) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:
i) kui tulemuseks saadi valkaine, kasutatakse seda pärast konsultatsiooni vastava teaduskomiteega orgaanilise väetise või mullaparandusainena vastavalt nõuetele (kui neid on), mille on sätestanud komisjon; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,
ii) kasutatakse vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes või
iii) hävitatakse jäätmetena, ladustades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladustuskohtadesse;
d) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt komisjoni vastu võetud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;
e) sõnnikut, seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piima ja ternespiima, kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb mõne tõsise edasikanduva haiguse levikuoht:
i) kasutatakse töötlemata toormaterjalina vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõtetes või töödeldakse vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes,
ii) kasutatakse maa väetamisel vastavalt käesolevale määrusele või
iii) kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;
f) inimestele või loomadele nakkavate haiguste nakkuskahtluseta metsloomade terveid kehasid või nende osi kasutatakse jahitrofeede valmistamiseks vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes; või
g) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada käesoleva lõike punktides a kuni f sätestatud vahendeid.
3. 2. kategooria materjali, välja arvatud sõnniku vahekäitlemine või -ladustamine võib toimuda üksnes vastavalt artiklile 10 heaks kiidetud 2. kategooria vaheettevõtetes.
4. 2. kategooria materjali ei turustata ega ekspordita teisiti kui vastavalt käesolevale määrusele või komisjoni sätestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 6
3. kategooria materjal
1. 3. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid mistahes materjale:
a) tapetud loomade osad, mis vastavalt ühenduse õigusaktidele on inimtoiduks kõlblikud, kuid ei ole kaubanduslikel põhjustel inimtoiduks ette nähtud;
b) tapetud loomade osad, mis on inimtoiduks kõlbmatuna tagasi lükatud, kuid millel pole inimestele või loomadele nakkavate haiguste tunnuseid ja mis on saadud vastavalt ühenduse õigusaktidele inimtoiduks kõlblikest rümpadest;
c) toornahad, kabjad ja sarved, seaharjased ning suled, mis on pärit tapamajas tapetud loomadelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmise tingimustele;
d) veri, mis on saadud muudelt tapamajas tapetud loomadelt kui mäletsejalistelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmiseks;
e) loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud toodete tootmisel, sealhulgas kondid ja kõrned;
f) endine loomne toit või endine toit, mis sisaldab loomse päritoluga tooteid (v.a toidujäätmed), mis ei ole kaubanduslikel põhjustel, tootmisprobleemide, pakendi defektide või muude defektide tõttu enam inimtoiduks ette nähtud ning mis ei kujuta ohtu inimestele või loomadele;
g) selliste loomade toorpiim, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;
h) kalajahu valmistamise eesmärgil avamerelt püütud kala või muud mereloomad, v.a mereimetajad;
i) kala värsked kõrvalsaadused, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud kalatooteid;
j) karploomade karbid, haudejaamade kõrvalsaadused ja koorepragudega munade kõrvalsaadused, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;
k) veri, toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid; ning
l) muud kui artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed.
2. 3. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt artiklile 7 ning, kui artiklites 23 ja 24 ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldatakse järgmiselt:
a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;
b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, kas põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises või ladustades vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladustuspaika;
c) töödeldakse vastavalt artiklile 17 heakskiidetud töötlemisettevõttes;
d) töödeldakse vastavalt artiklile 18 heakskiidetud tehnilises ettevõttes;
e) kasutatakse toormaterjalina vastavalt artiklile 18 heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes;
f) kasutatakse vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes;
g) lõike 1 punktis l osutatud toidujäätmed kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele või, kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;
h) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt komisjoni vastu võetud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, või
i) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada käesoleva lõike punktides a kuni h sätestatud vahendeid.
3. 3. kategooria materjali vahekäitlemine või -ladustamine võib toimuda üksnes vastavalt artiklile 10 heaks kiidetud 3. kategooria vaheettevõttes.
Artikkel 7
Kogumine, transport ja ladustamine
1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid, v.a 3. kategooria toidujäätmeid, kogutakse, tansporditakse ja määratletakse vastavalt II lisale.
2. Transpordi ajal on loomsetel kõrvalsaadustel ja töödeldud toodetel kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat. Äridokumendid ja terviseohutuse sertifikaadid vastavad nõuetele ja need säilitatakse II lisas määratletud ajaks. Eelkõige sisaldavad need teavet materjali koguse ja kirjelduse kohta ning selle märgistamise kohta.
3. Liikmesriigid tagavad piisavad meetmed, et garanteerida 1. ja 2. kategooria materjali kogumine ja transport vastavalt II lisale.
4. Vastavalt jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ ( 21 ) artiklile 4 võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada 3. kategooria jäätmete kogumine, transportimine ja kõrvaldamine nii, et see ei ohustaks inimeste tervist ega kahjustaks keskkonda.
5. Töödeldud tooteid ladustatakse üksnes vastavalt artiklile 11 heakskiidetud ladudes.
6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli sätteid sõnniku suhtes, mida veetakse samas põllumajandusettevõttes asuva kahe koha vahel või samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel.
Artikkel 8
Loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete lähetamine teistesse liikmesriikidesse
1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid lähetatakse teistesse liikmesriikidesse üksnes lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.
2. 1. ja 2. kategooria materjali, 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ning töödeldud loomse valgu sisseveoks peab olema sihtliikmesriigi luba. Liikmesriik võib loa andmisel teha tingimuseks töötlemisviisi 1 kasutamise.
3. Lõikes 2 osutatud loomsed kõrvalsaadused ja töödeldud tooted vastavad järgmistele nõuetele:
a) neil on kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat;
b) need veetakse otse sihtettevõttesse, mis peab olema heaks kiidetud vastavalt käesolevale määrusele.
4. Kui liikmesriik lähetab teise liikmesriiki 1. kategooria materjali, 2. kategooria materjali, 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud tooteid ning töödeldud loomset valku, teavitab lähtepunkti pädev asutus sihtkoha pädevat asutust igast saadetisest ANIMO süsteemi kaudu või muul omavahel kokkulepitud viisil. Sõnum sisaldab II lisa I peatüki lõikes 2 määratletud teavet.
5. Kui sihtkoha pädevale asutusele on vastavalt lõikele 4 saadetisest teatatud, teavitab sihtkoha pädev asutus lähtepunkti pädevat asutust iga saadetise saabumisest ANIMO süsteemi kaudu või muul omavahel kokkulepitud viisil.
6. Sihtliikmesriigid tagavad korrapäraste kontrollidega, et nende territooriumil asuvad määratud töötlemisettevõtted kasutavad partiisid üksnes lubatud eesmärgil, ning peavad täielikku registrit, mille alusel saab tõendada käesoleva määruse järgimist.
Artikkel 9
Registrid
1. Mistahes isik, kes lähetab, transpordib või võtab vastu loomseid kõrvalsaadusi, peab partiide registrit. Registrid sisaldavad teavet ja need säilitatakse II lisas määratletud ajaks.
2. Käesolevat artiklit ei kohaldata sõnniku suhtes, mida veetakse sama põllumajandusettevõtte kahe koha vahel või samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel.
III PEATÜKK
VAHEETTEVÕTETE, LADUDE, PÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSRAJATISTE, 1. JA 2. KATEGOORIA TÖÖTLEMISETTEVÕTETE, 2. JA 3. KATEGOORIA ÕLIKEEMIAETTEVÕTETE, BIOGAASI JA KOMPOSTEERIMISETTEVÕTETE TUNNUSTAMINE
Artikkel 10
Vaheettevõtete tunnustamine
1. 1., 2. ja 3. kategooria vaheettevõtteid peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad 1. või 2. kategooria vaheettevõtted:
a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;
b) käitlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki B osale;
c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning
d) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.
3. Tunnustuse saamiseks peavad 3. kategooria vaheettevõtted:
a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;
b) käitlema ja ladustama 3. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki A osale;
c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning
d) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.
Artikkel 11
Ladude tunnustamine
1. Ladusid peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad laod:
a) vastama III lisa III peatükis esitatud nõuetele; ning
b) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.
Artikkel 12
Põletus- ja koospõletusrajatiste tunnustamine
1. Töödeldud tooted põletatakse ja koospõletatakse vastavalt direktiivi 2000/76/EÜ sätetele. Loomsed kõrvalsaadused põletatakse ja koospõletatakse vastavalt direktiivi 2000/76/EÜ sätetele või, kui kõnealust direktiivi ei kohaldata, vastavalt käesoleva määruse sätetele. Põletus- ja koospõletusrajatisi tunnustatakse kõnealuse direktiivi kohaselt või vastavalt lõigetele 2 või 3.
2. Loomsete kõrvalsaaduste hävitamiseks pädeva asutuse tunnustuse saamiseks peab suure võimsusega põletus- või koospõletusrajatis, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ, vastama järgmistele tingimustele:
a) IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimused;
b) IV lisa II peatükis sätestatud tegutsemistingimused;
c) IV lisa III peatükis sätestatud nõuded heitvee väljutamise kohta;
d) IV lisa IV peatükis sätestatud nõuded jääkide kohta;
e) IV lisa V peatükis sätestatud temperatuuri mõõtmise nõuded; ning
f) IV lisa VI peatükis sätestatud tingimused ebaharilike käitamistingimuste kohta.
3. Loomsete kõrvalsaaduste hävitamiseks pädeva asutuse tunnustuse saamiseks peab väikese võimsusega põletus- või koospõletusrajatis, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ:
a) olema kasutuses ainult surnud lemmikloomade ja nende artikli 4 lõike 1 punktis b, artikli 5 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ;
b) kui see asub põllumajandusettevõttes, siis olema kasutuses üksnes selle konkreetse põllumajandusettevõtte materjali kõrvaldamiseks;
c) vastama IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimustele;
d) vastama IV lisa II peatükis sätestatud kohaldatavatele tegutsemistingimustele;
e) vastama IV lisa IV peatükis sätestatud nõuetele jääkide kohta;
f) vastama IV lisa V peatükis sätestatud kohaldatavatele temperatuuri mõõtmise nõuetele;
g) vastama IV lisa VI peatükis sätestatud ebaharilikele tegutsemistingimustele; ning
h) vastama IV lisa VII peatükis sätestatud tingimustele juhul, kui neid kasutatakse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks.
4. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.
5. Teaduse arengut silmas pidades võib lõigete 2 ja 3 nõudeid pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muuta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 13
1. ja 2. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamine
1. 1. ja 2. kategooria töötlemisettevõtteid peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad 1. ja 2. kategooria töötlemisettevõtted:
a) vastama V lisa I peatükis esitatud nõuetele;
b) käitlema, töötlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VI lisa I peatükile;
c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;
c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;
e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning
f) tagama, et pärast ümbertöötlemist vastavad saadused VI lisa I peatüki nõuetele.
3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.
Artikkel 14
2. ja 3. kategooria õlikeemiaettevõtete tunnustamine
1. Õlikeemiaettevõtted peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad 2. kategooria õlikeemiaettevõtted:
a) töötlema 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud standarditele;
b) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides kasutatava protsessi alusel;
c) pidama punkti b kohaselt saadud teabe kohta registrit pädevale asutusele esitamiseks; ning
d) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt.
3. Tunnustuse saamiseks peavad 3. kategooria õlikeemiaettevõtted töötlema üksnes 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu ning vastama lõikes 2 osutatud asjakohastele nõuetele.
4. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.
Artikkel 15
Biogaasi ja komposteerimisettevõtete tunnustamine
1. Biogaasi ja komposteerimisettevõtted peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad biogaasi ja komposteerimisettevõtted:
a) vastama IV lisa II peatüki A osas esitatud nõuetele;
b) käitlema ja töötlema loomseid kõrvalsaadusi vastavalt VI lisa II peatüki B ja C osale;
c) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt;
d) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides; ning
e) tagama, et lagundumissaadused ja kompost vastavad VI lisa II peatüki D osas sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.
3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.
IV PEATÜKK
TÖÖDELDUD LOOMSETE VALKUDE JA MUUDE SÖÖDATOORAINETENA KASUTATAVATE TÖÖDELDUD TOODETE, LEMMIKLOOMATOIDU, KOERTE NÄRIMISKONTIDE JA TEHNILISTE TOODETE TURUSTAMINE JA KASUTAMINE NING NENDE TOODETEGA SEOTUD ETTEVÕTETE TUNNUSTAMINE
Artikkel 16
Loomatervishoiu üldsätted
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud VII ja VIII lisas osutatud tooteid ei lähetata ühestki põllumajandusettevõttest, mis asub piirkonnas, mille suhtes on kohaldatud piiranguid haiguse ilmnemise tõttu, millele on vastuvõtlikud liigid, kellest asjaomane toode on saadud, või ühestki põllumajandusettevõttest või piirkonnast, kus loomade vedamine või nendega kauplemine võib kujutada ohtu loomade tervishoiule liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades, välja arvatud juhul, kui tooteid on käsitletud vastavalt käesolevale määrusele.
2. Lõikes 1 osutatud meetmetega tagatakse, et tooted on saadud loomadelt, kes:
a) on pärit põllumajandusettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, või akvakultuuritoodete puhul on pärit ettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, mille suhtes ei ole kohaldatud asjaomaste loomade ja toodete suhtes kohaldatavaid loomatervishoiuga seotud piiranguid, eelkõige piiranguid, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega haiguste tõrjemeetmetena või seoses mõne tõsise edasikanduva haigusega, mis on loetletud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse üldised meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega; ( 22 )
b) ei ole tapetud põllumajandusettevõttes, kus tapmise ajal oli loomi, kes olid nakatunud või kelle puhul kahtlustati nakatumist mõnda punktis a osutatud eeskirjadega hõlmatud haigusesse.
3. Tingimusel, et järgitakse lõike 2 punktis a osutatud tauditõrjemeetmeid, on lubatud turustada loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud VII ja VIII lisas osutatud saadusi, mis on pärit piirkonnast või piirkonna osast, kus kohaldatakse loomatervishoiuga seotud piiranguid, kuid mis ei ole nakatunud või nakkuskahtlusega, tingimusel et tooted:
a) on saadud, käideldud, transporditud ja ladustatud eraldi või erineval ajal toodetest, mis vastavad kõikidele loomatervishoiu nõuetele;
b) on läbinud asjaomase loomatervishoiu probleemi kõrvaldamiseks piisava töötluse vastavalt käesolevale määrusele selleks otstarbeks selle liikmesriigi poolt heakskiidetud ettevõttes, kus loomatervishoiu probleem ilmnes;
c) on nõuetekohaselt identifitseeritud;
d) vastavad VII ja VIII lisas sätestatud nõuetele või komisjoni kehtestatud üksikasjalistele eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
►M15 Esimeses lõigus osutatud tingimustest erinevaid tingimusi võib konkreetses olukorras sätestada komisjoni vastu võetud otsustega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust. ◄ Sellised otsused võtavad arvesse kõiki loomadega seotud meetmeid või nendega tehtavaid katseid ja asjaomaste liikide haiguste eriomadusi ning määratlevad meetmed, mis on vajalikud loomade tervise kaitse tagamiseks ühenduses.
Artikkel 17
3. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamine
1. 3. kategooria töötlemisettevõtted peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad 3. kategooria töötlemisettevõtted:
a) vastama V lisa I peatükis ja VII lisa I peatükis esitatud nõuetele;
b) käitlema, töötlema ja ladustama üksnes 3. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VII lisale;
c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;
d) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;
e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning
f) tagama, et pärast töötlemist vastavad saadused VII lisa I peatüki nõuetele.
3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.
Artikkel 18
Lemmikloomatoitu tootvate ettevõtete ja tehniliste ettevõtete tunnustamine
1. Lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted ja tehnilised ettevõtted peab tunnustama pädev asutus.
2. Tunnustuse saamiseks peavad lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted või tehnilised ettevõtted:
a) ettevõttes toodetavate toodete kohta VIII lisas sätestatud erinõuetest lähtudes kohustuma:
i) järgima käesolevas määruses sätestatud tootmise erinõudeid;
ii) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides kasutatava protsessi alusel;
iii) olenevalt toodetest võtma proove analüüsideks pädeva asutuse tunnustatud laboris, et kontrollida vastavust käesoleva määrusega kehtestatud standarditele;
iv) pidama punktide ii ja iii kohaselt saadud teabe kohta registrit pädevale asutusele esitamiseks. Kontrollide ja analüüside tulemusi tuleb säilitada vähemalt kaks aastat;
v) teavitama pädevat asutust, kui punktis iii osutatud laboriuuringu tulemus või muu neile kättesaadav teave peaks näitama loomade või inimeste tervist kahjustava tõsise teguri olemasolu; ning
b) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.
3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.
Artikkel 19
Töödeldud loomsete valkude ja muude söödatoorainena kasutatavate töödeldud toodete turustamine ja eksport
Liikmesriigid tagavad, et töödeldud loomseid valke ja muid söödatoorainena kasutatavaid töödeldud tooteid turustatakse ja eksporditakse üksnes siis, kui need:
a) on valmistatud 3. kategooria töötlemisettevõtetes, mis on heaks kiidetud ja mille suhtes kohaldatakse järelevalvet vastavalt artiklile 17;
b) on valmistatud eranditult 3. kategooria materjalist, nagu on määratletud VII lisas;
c) on käideldud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VII lisale ning viisil, mis tagab vastavuse artiklile 22; ning
d) vastavad VII lisas sätestatud erinõuetele.
Artikkel 20
Lemmikloomatoidu, koerte närimiskontide ja tehniliste toodete turustamine ja eksport
1. Liikmesriigid tagavad, et lemmikloomatoitu, koerte närimiskonte, tehnilisi tooteid (v.a lõigetes 2 ja 3 osutatuid) ning VIII lisas osutatud loomseid kõrvalsaadusi turustatakse ja eksporditakse üksnes siis, kui need:
a) vastavad kas:
i) VIII lisas sätestatud erinõuetele, või
ii) VII lisa asjakohases peatükis sätestatud erinõuetele, kui toodet on võimalik kasutada nii tehnilise toote kui söödatoorainena ja kui VIII lisas ei ole selle toote jaoks erinõudeid sätestatud; ning
b) on pärit vastavalt artiklile 18 heakskiidetud ja kontrollitud ettevõtetest või, VIII lisas osutatud loomsete kõrvalsaaduste puhul, teistest ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud ettevõtetest.
2. Liikmesriigid tagavad, et töödeldud toodetest valmistatud orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, v.a neid, mis on valmistatud sõnnikust ja seedetrakti sisust, turustatakse või eksporditakse üksnes siis, kui need vastavad nõuetele (kui neid on), mis pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega on kehtestanud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
3. Liikmesriigid tagavad, et 2. kategooria materjalist toodetud rasva derivaate turustatakse või eksporditakse üksnes siis, kui need:
a) on valmistatud vastavalt artiklile 14 heakskiidetud 2. kategooria õlikeemiaettevõttes sulatatud rasvast, mis on saadud 2. kategooria materjali töötlemisel vastavalt artiklile 13 heakskiidetud 2. kategooria töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5;
b) on käsitletud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VI lisale; ning
c) vastavad kõigile VIII lisas sätestatud erinõuetele.
Artikkel 21
Kaitsemeetmed
Käesoleva määruse VII ja VIII lisaga hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse direktiivi 90/425/EMÜ artiklit 10.
Artikkel 22
Kasutuspiirangud
1. Keelatud on loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete järgmised kasutusviisid:
a) loomaliikide toitmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;
b) muude põllumajandusloomade kui karusloomade toitmine toidujäätmetega või söödatoorainega, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest; ning
c) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete (v.a sõnnik) kasutamine karjamaal.
2. Komisjon kehtestab kontrollmeetmetega seotud eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muud käesoleva artikli rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Erandeid lõike 1 punktist a võib kalade ja karusloomade puhul lubada pärast konsulteerimist asjaomase teaduskomiteega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
V PEATÜKK
ERANDID
Artikkel 23
Erandid loomsete kõrvalsaaduste kasutamisel
1. Liikmesriigid võivad pädeva asutuse järelevalve all lubada:
a) kasutada loomseid kõrvalsaadusi diagnostika, haridustegevuse ja teadusuuringute eesmärgil; ning
b) kasutada loomseid kõrvalsaadusi taksidermilisel eesmärgil vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes.
2.
a) Liikmesriigid võivad lubada ka lõigus b määratletud loomsete kõrvalsaaduste kasutamist lõigus c määratletud loomade toitmiseks pädevate asutuste järelevalve all ja vastavalt IX lisas sätestatud eeskirjadele.
b) Punktis a osutatud loomsed kõrvalsaadused on:
i) 2. kategooria materjal, tingimusel et see on pärit loomadelt, kes ei ole tapetud ega surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, ja
ii) 3. kategooria materjal, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides a–j ning artikli 22 kohaldamisel artikli 6 lõike 1 punktis l.
c) Punktis a osutatud loomad on:
i) loomaaialoomad,
ii) tsirkuseloomad,
iii) roomajad ja röövlinnud, v.a loomaaia- või tsirkuseloomad,
iv) karusloomad,
v) metsloomad, kelle liha pole ette nähtud inimtoiduks,
vi) tunnustatud koerakasvanduste või jahikoerte karjade koerad ning
vii) tõugud kalasöödaks.
d) Lisaks võivad liikmesriigid pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga lubada pädevate asutuste järelevalve all kasutada artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks vastavalt komisjoni kehtestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) lõikes 2 osutatud erandite kasutamisest; ning
b) kehtestatud kontrollikorrast, et tagada asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste kasutamine üksnes lubatud eesmärkidel.
4. Iga liikmesriik koostab oma territooriumil asuvate ning lõike 2 punkti c alapunktide iv, vi ja vii kohaselt heakskiidetud ja registreeritud kasutajate ja kogumiskeskuste loetelu. Igale kasutajale ja kogumiskeskusele antakse ametlik number kontrolli eesmärgil ning selleks, et oleks võimalik välja selgitada asjaomaste toodete päritolu.
Pädev asutus teeb järelevalvet eelmises lõigus osutatud kasutajate tööruumides ja kogumiskestustes ning tal peab olema kogu aeg vaba juurdepääs kõnealuste tööruumide kõikidesse osadesse, et tagada lõikes 2 osutatud nõuete täitmist.
Kui selliste kontrollide tulemusel ilmneb, et neid nõudeid pole täidetud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed.
5. Kontrollimeetmete üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 24
Erandid loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamisel
1. Pädev asutus võib vajaduse korral otsustada, et:
a) surnud lemmikloomad tuleb kohe jäätmetena kõrvaldada, mattes need kohapeal;
b) järgmised kõrvalistest piirkondadest pärit loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal:
i) artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjal,
ii) 2. kategooria materjal ja
iii) 3. kategooria materjal; ning
c) loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal rahvusvahelise episootiaameti A nimekirjas nimetatud haiguse puhangu korral, kui pädev asutus keeldub neid transportimast lähimasse põletusrajatisse või töötlemisettevõttesse haiguse levimise ohu pärast või sellepärast, et laiaulatuslik episootilise haiguse puhang põhjustab kõnealuste töötlemisettevõtete võimsuste ületamise.
2. Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud 1. kategooria materjali puhul ei lubata mingeid erandeid.
3. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali põletada või matta vastavalt lõike 1 lõigule b või c üksnes siis, kui pädev asutus lubab ja kontrollib kasutatavat meetodit ning on kindlaks teinud, et sellega välistatakse TSEde edasikandumise oht.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) lõike 1 punktis b sätestatud võimaluste kasutamisest 1. ja 2. kategooria materjali osas; ning
b) piirkonnad, mille nad liigitavad kõrvalisteks piirkondadeks lõike 1 lõigu b kohaldamisel ning sellise liigitamise põhjused.
5. Pädev asutus võtab vajalikud meetmed:
a) tagamaks, et loomsete kõrvalsaaduste põletamine või matmine ei ohusta loomade või inimeste tervist; ning
b) välistamaks loomsete kõrvalsaaduste mahapanekut, vettejuhtimist või kontrollimatut kõrvaldamist.
6. Käesoleva artikli üksikasjaliku rakenduskorra võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.
VI PEATÜKK
KONTROLLID JA INSPEKTEERIMISED
Artikkel 25
Ettevõtete enesekontroll
1. Vahe- ja töötlemisettevõtete käitajad ja omanikud või nende esindajad võtavad kõik käesoleva määruse nõuete järgmiseks vajalikud meetmed. Nad kehtestavad, rakendavad ja hoiavad töös alalise korra, mis on kujunenud vastavalt ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi põhimõtetele (HACCP). Eelkõige:
a) määravad nad kindlaks ja kontrollivad kriitilisi kontrollipunkte ettevõttes;
b) seavad nad sisse ja rakendavad seire- ja kontrollimeetodeid sellistes kriitilistes kontrollipunktides;
c) võtavad nad töötlemisettevõtetes tüüpilisi proove vastavuskontrollideks:
i) igast töödeldud partiist käesoleva määrusega toodete jaoks kehtestatud standarditega, ja
ii) ühenduse õigusaktidega sätestatud füüsikalis-keemiliste jääkide lubatud piirmääraga;
d) protokollivad nad punktides b ja c osutatud kontrollide ja testide tulemused ning säilitavad neid vähemalt kahe aasta jooksul esitamiseks pädevatele asutustele;
e) kehtestavad nad süsteemi, mis tagab võimaluse jälgida iga lähetatud partiid.
2. Kui vastavalt lõike 1 lõigule c võetud proovidega tehtud katsete tulemused ei vasta käesoleva määruse sätetele, peab töötlemisettevõtte käitaja:
a) teatama pädevale asutusele viivitamata kõik üksikasjad proovi laadi ja partii kohta, millest proov on võetud;
b) tegema kindlaks nõuete täitmata jätmise põhjused;
c) töötama ümber või kõrvaldama saastunud partii pädeva asutuse järelevalve all;
d) tagama, et saastumiskahtlusega või saastunud materjali ei viidaks ettevõttest välja enne ümbertöötamist pädeva asutuse järelevalve all ning enne sellest ametlikult uute proovide võtmist, et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud standarditega, välja arvatud juhul, kui selline materjal ei ole määratud kõrvaldamiseks;
e) suurendama proovivõtmiste ja toodangu kontrollimise sagedust;
f) uurima toodetud loomsete kõrvalsaaduste proovidega seotud andmeid; ning
g) viima ettevõttes läbi asjakohased saaste likvideerimise ja puhastamise toimingud.
3. Komisjon võib kehtestada kontrollide sagedust ja mikrobioloogiliste analüüside standardmeetodeid käsitlevad eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kõik muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakendussätted võib kehtestada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 26
Ametlikud kontrollid ja heakskiidetud ettevõtete loetelud
1. Pädev asutus teeb vastavalt käesolevale määrusele heakskiidetud ettevõtetes korrapäraste ajavahemike järel kontrolle ja inspekteerimisi. Töötlemisettevõtteid kontrollitakse ja inspekteeritakse vastavalt V lisa IV peatükile.
2. Inspekteerimiste ja järelevalve sagedus sõltub ettevõtte suurusest, toodangu tüübist, riskianalüüsist ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi põhimõtete kohaselt esitatud tagatistest.
3. Kui pädeva asutuse tehtud kontrollimisel ilmneb, et üht või mitut käesoleva määruse nõuet ei ole täidetud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed.
4. Iga liikmesriik koostab tema territooriumil asuvate ning käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud ettevõtete loetelu. Liikmesriik määrab igale ettevõttele ametliku numbri, mis identifitseerib ettevõtet seoses tema tegevuste laadiga. Liikmesriigid saadavad loetelude ja nende ajakohastatud versioonide koopiad komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
5. Komisjon võib kehtestada kontrollide sagedust ja mikrobioloogiliste analüüside standardmeetodeid käsitlevad eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kõik muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakendussätted võib kehtestada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
VII PEATÜKK
ÜHENDUSE KONTROLLID
Artikkel 27
Ühenduse kontrollid liikmesriikides
1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks. Liikmesriik, mille territooriumil kontrollimine toimub, tagab ekspertidele kogu vajaliku abi nende ülesande täitmiseks. Komisjon teavitab pädevaid asutusi kontrollide tulemustest.
2. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad, eelkõige pädevate riigiasutustega koostööd reguleerivad eeskirjad, sätestatakse artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.
VIII PEATÜKK
TEATAVATE LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE TRANSIITVEO JA IMPORDI SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 28
Üldsätted
VII ja VIII lisas osutatud toodete kolmandatest riikidest importimise suhtes kohaldatavad sätted ei ole soodsamad või ebasoodsamad kui sätted, mida kohaldatakse nende toodete tootmise ja turustamise suhtes ühenduses.
Lemmikloomatoitu ja lemmikloomatoidu valmistamise toorainet, mis on saadud loomadelt, keda on ravitud teatavate ainetega, mis on keelatud vastavalt direktiivile 96/22/EÜ, lubatakse kolmandatest riikidest importida tingimusel, et kõnealune tooraine on püsivalt märgistatud ning import toimub komisjoni kehtestatud eritingimustel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 29
Keelud ja ühenduse eeskirjade järgimine
1. Loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete import ja transiit on keelatud, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva määruse kohaselt.
2. VII ja VIII lisas osutatud toodete import ühendusse ja transiit läbi ühenduse võib toimuda üksnes juhul, kui sellised tooted vastavad lõigetes 3–6 sätestatud nõuetele.
3. VII ja VIII lisas osutatud tooted, juhul kui nendes lisades ei ole sätestatud teisiti, on pärit kolmandast riigist või kolmandate riikide osadest, mis on kantud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras koostatavasse ja ajakohastatavasse loetellu.
See loetelu võib olla ühendatud teiste loeteludega, mis on koostatud inimeste ja loomade tervise kaitseks.
Loetelu koostamisel võetakse eriti arvesse:
a) kolmanda riigi õigusakte;
b) pädeva asutuse ja selle inspekteerimistalituste töökorraldust kolmandas riigis, nende talituste võimkonda, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;
c) ühendusse importimiseks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervishoiunõudeid;
d) kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervishoiunõuetele vastavuse kohta;
e) kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;
f) kõigi ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;
g) kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise tervisliku seisundi kõiki aspekte, mis võiksid ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses;
h) korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta tema territooriumil, eriti rahvusvahelise episootiaameti nimekirjades A ja B nimetatud haiguste kohta või akvakultuuriloomade puhul rahvusvahelise episootiaameti akvakultuuri loomatervishoiu eeskirjas nimetatud teatamiskohustuslike taudide kohta;
i) kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste vältimise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas teistest riikidest importimise eeskirju.
4. VII ja VIII lisas osutatud tooted, välja arvatud tehnilised tooted, peavad olema pärit ettevõtetest, mis on kantud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras koostatud ühenduse loetellu kolmanda riigi pädevate asutuste poolt komisjonile esitatud teabe põhjal, mis kinnitab, et ettevõte vastab ühenduse nõuetele ja et see on kolmanda riigi kontrolliasutuse ametliku järelevalve all.
Kinnitatud loetelusid muudetakse järgmiselt:
a) komisjon teatab liikmesriikidele asjaomase kolmanda riigi poolt ettevõtete loetelusse kavandatavatest muudatustest viie tööpäeva jooksul pärast muudatusettepanekute saamist;
b) liikmesriikidel on pärast punktis a osutatud ettevõtete loetelu muudatusettepanekute kättesaamist aega seitse tööpäeva, et saata komisjonile kirjalikud märkused;
c) kui vähemalt üks liikmesriik teeb kirjalikke märkusi, teatab komisjon sellest liikmesriikidele viie tööpäeva jooksul ning lisab vastava punkti toiduahela ja loomatervishoiu komitee järgmise istungi päevakorda otsuse tegemiseks artikli 33 lõikes 2 osutatud korras;
d) kui komisjon ei saa punktis b osutatud tähtaja jooksul liikmesriikidelt märkusi, loevad liikmesriigid muudatusettepanekud vastuvõetuks. Komisjon teavitab viie tööpäeva jooksul liikmesriike ning viis tööpäeva pärast kõnealuse teabe kättesaamist liikmesriikide poolt on lubatud nendest ettevõtetest importi alustada.
5. VIII lisas osutatud tehnilised tooted peavad olema pärit kolmandate riikide pädevate asutuste poolt tunnustatud ja registreeritud ettevõtetest.
6. Kui VII ja VIII lisas pole sätestatud teisiti, peab nendes lisades osutatud toodete partiidega olema kaasas X lisas sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat, mis tõendab, et tooted vastavad nendes lisades osutatud tingimustele ja on pärit selliseid tingimusi järgivatest ettevõtetest.
7. Lõikes 4 sätestatud loetelu koostamiseni ja lõikes 6 osutatud näidissertifikaatide vastuvõtmiseni võib liikmesriik säilitada direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud kontrollid ja olemasolevate siseriiklike eeskirjadega ettenähtud sertifikaadid.
Artikkel 30
Samaväärsus
1. Artikli 33 lõikes 2 osutatud korras võib teha otsuse, et kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna poolt VII ja VIII lisas osutatud ühe või mitme kategooria toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja transpordi suhtes kohaldatavad tervishoiumeetmed pakuvad ühenduses kohaldatavate meetmetega samaväärseid tagatisi, kui kolmas riik esitab selle kohta objektiivsed tõendid.
Otsuses sätestatakse sellest piirkonnast, riigist või riikide rühmast pärit loomsete kõrvalsaaduste importi ja/või transiiti reguleerivad tingimused.
2. Lõikes 1 osutatud tingimused hõlmavad:
a) tootega kaasas oleva terviseohutuse sertifikaadi laadi ja sisu;
b) tervishoiualaseid erinõudeid, mida kohaldatakse importimisel ühendusse ja/või transiidil läbi ühenduse; ning
c) vajadusel loetelude koostamise korda ning nende piirkondade või ettevõtete loetelude muutmise korda, millest impordi- ja transiiditoimingud on lubatud.
3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 31
Ühenduse kontrollid ja auditid
1. Komisjoni eksperdid, vajaduse korral koos liikmesriigi ekspertidega, võivad teha kohapealseid kontrolle, et:
a) koostada kolmandate riikide või nende osade loetelu ning määrata kindlaks impordi ja/või transiidi tingimused;
b) veenduda vastavuses:
i) kolmandate riikide loetelusse lisamise tingimustega,
ii) impordi- ja/või transiiditingimustega,
iii) meetmete samaväärsuse tunnistamise tingimustega,
iv) ühenduse õigusaktide alusel kohaldatavate mistahes erakorraliste meetmetega.
Kõnealuste kontrollide eest vastutavad liikmesriikide eksperdid määrab komisjon.
2. Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi ühenduse nimel, kes kannab sellega seoses tekkivad kulud.
3. Lõikes 1 osutatud kontrollide sageduse ja menetluskorra võib kindlaks määrata artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.
4. Kui lõikes 1 osutatud kontrolli käigus avastatakse sanitaareeskirjade raske rikkumine, palub komisjon kolmandal riigil viivitamata võtta kasutusele meetmed või peatab tootepartiide importimise ja teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele.
IX PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 32
Muudatused lisades ja üleminekumeetmed
1. Pärast konsultatsiooni vastava teaduskomiteega loomade või inimeste tervist mõjutada võivates küsimustes võib komisjon lisasid muuta või täiendada ning võtta vastu asjaomased üleminekumeetmed.
Üleminekumeetmed ning lisasid muutvad ja täiendavad meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, eelkõige käesoleva määruse sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.
Muid üleminekumeetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
2. Kui liikmesriikides on enne käesoleva määruse kohaldamist olemas asjakohane kontrollisüsteem, võetakse seoses artiklis 22 osutatud toidujäätmete söötmise keeluga vastavalt lõikele 1 vastu üleminekumeetmed, et lubada rangelt kontrollitud asjaoludel teatavat liiki toidujäätmete kasutamist loomatoiduna kõige rohkem nelja aasta jooksul alates 1. novembrist 2002. Need meetmed tagavad, et üleminekuajal puudub põhjendamatu oht loomade või inimeste tervisele.
Artikkel 33
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee, edaspidi „komitee”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse 15 päeva.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 34
Teaduskomiteedega konsulteerimine
Kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes, mis võivad mõjutada loomade või inimeste tervist, peetakse nõu asjaomaste teaduskomiteedega.
Artikkel 35
Siseriiklikud sätted
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
2. Eelkõige teatavad liikmesriigid komisjonile võetud meetmetest, et tagada käesoleva määruse täitmine ühe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Saadud teabe põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega.
3. Liikmesriigid võivad võtta vastu või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad, mis piiravad käesolevas määruses ettenähtust rangemalt orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamist, kuni ühendus on võtnud vastu eeskirjad nende kasutamiseks vastavalt artikli 20 lõikele 2. Liikmesriigid võivad võtta vastu või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad, mis käesolevas määruses ettenähtust rangemalt piiravad 2. kategooria materjalist saadud rasva derivaatide kasutamist, kuni ühendus on võtnud vastu eeskirjad nende kasutamiseks vastavalt artiklile 32.
Artikkel 36
Rahastamiskord
Komisjon koostab aruande loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, kogumise, ladustamise ja kõrvaldamise rahastamiskorra kohta liikmesriikides koos asjakohaste ettepanekutega.
Artikkel 37
Kehtetukstunnistamine
Direktiiv 90/667/EMÜ ning otsused 95/348/EÜ ja 1999/534/EÜ tunnistatakse kehtetuks 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Kõnealusest kuupäevast alates tõlgendatakse viiteid direktiivile 90/667/EMÜ viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 38
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolevat määrust hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle jõustumise kuupäeva. Siiski hakatakse artikli 12 lõiget 2 kohaldama direktiivi 2000/76/EÜ artiklis 20 sätestatud korras ning artikli 22 lõike 1 punkti b ja artiklit 32 alates 1. novembrist 2002.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ERIMÄÄRATLUSED
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. mesinduse kõrvaltooted – muuks kui inimtoiduks ettenähtud mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm;
2. partii – toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes (või mitu sellist ühikut, kui need on koos ladustatud) ja mida saab tagasitootmiseks ja ümbertöötlemiseks või kõrvaldamiseks identifitseerida, kui analüüsid näitavad, et see on vajalik;
3. biogaasi ettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine biogaasi tootmiseks ja kogumiseks anaeroobsetes tingimustes;
4. veretooted – verest või verefraktsioonidest saadud tooted, v.a verejahu; need sisaldavad kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud verd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;
5. veri – värske täisveri;
6. verejahu – verest või verefraktsioonidest kuumtöötlusega vastavalt VII lisa II peatükile saadud tooted, mis on ette nähtud loomatoiduks või orgaaniliseks väetiseks;
7. lemmikloomatoidu konservid – kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;
8. 1. või 2. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles käideldakse ja/või ajutiselt ladustatakse 1. või 2. kategooria materjali eesmärgiga see hiljem transportida lõppsihtkohta ja milles võivad toimuda teatavad esialgsed toimingud, nagu näiteks nahkade nülgimine ja tapajärgsete uuringute läbiviimine;
9. 1. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 1. kategooria materjali enne selle lõplikku kõrvaldamist;
10. 2. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud tingimustele;
11. 2. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 2. kategooria materjali enne selle lõpphoiustamist, edasist töötlemist või kasutamist;
12. 3. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles töötlemata 3. kategooria materjali sorteeritakse ja/või tükeldatakse ja/või jahutatakse ja/või sügavkülmutatakse plokkidena ja/või ladustatakse ajutiselt eesmärgiga transportida see hiljem lõppsihtkohta;
13. 3. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu;
14. 3. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles 3. kategooria materjali töödeldakse töödeldud loomseks valguks ja teisteks töödeldud toodeteks, mida saab kasutada söödatoorainena;
15. toidujäätmed – igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas ühisköögid ja kodumajapidamiste köögid;
16. koospõletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses;
17. koospõletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine koospõletusrajatises;
18. kogumiskeskused – tööruumid, milles kogutakse ja töödeldakse teatavaid loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c määratletud loomade toitmiseks;
19. komposteerimisettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine aeroobsetes tingimustes;
20. lagundumissaadused – loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasi ettevõttes tekkinud jäägid;
21. seedetrakti sisu – imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisaldus, seedetraktist eraldatud või eraldamata;
22. koerte närimiskondid – lemmikloomadele närimiseks ettenähtud parkimata tooted, mis on valmistatud kabiloomade toornahast või muust loomsest materjalist;
23. söödatooraine – loomse päritoluga söödatooraine direktiivis 96/25/EÜ ( 23 ) määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, kalaõli, rasva derivaadid, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted ja ternespiim;
24. kalajahu – töödeldud loomne valk, mis on saadud mereloomadest, v.a mereimetajatest;
25. karusloomad – loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;
26. želatiin – naturaalne lahustuv valk, želeeriv või mitte, mis on saadud loomade (sealhulgas kalade ja kodulindude) kontidest, toornahkadest, soontest ja kõõlustest toodetud kollageeni osalisel hüdrolüüsil;
27. kõrned – valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;
28. hermeetiliselt suletud taara – taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;
29. toornahad – nahk koos nahaaluste kudedega;
30. suure võimsusega põletusrajatis – muu põletusrajatis kui väikese võimsusega põletusrajatis;
31. hüdrolüüsitud valgud – loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminoatsiidid ja nende segud;
32. põletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EMÜ artikli 3 lõikes 4 määratletud tähenduses;
33. põletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine põletusrajatises;
34. laboratoorne reaktiiv – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ning on ette nähtud eraldi või teistega koos laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena;
35. matmispaik – jäätmete kõrvaldamispaik direktiivis 1999/31/EÜ määratletud tähenduses;
36. väikese võimsusega põletusrajatis – põletusrajatis, mille läbilaskevõime on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis;
37. sõnnik – kõik põllumajandusloomade väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma, ja guaano, mis võivad olla töötlemata või töödeldud kooskõlas VIII lisa III peatükiga või olla muul viisil ümber töödeldud biogaasi või kompostimisettevõtetes;
38. orgaanilised väetised ja mullaparandusained – loomse päritoluga materjalid, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks; need võivad sisaldada sõnnikut, seedetrakti sisu, komposti ja lagundumissaadusi;
39. karjamaa – rohu või muude heintaimedega kaetud maa-ala, kus karjatatakse põllumajandusloomi või mida kasutatakse põllumajandusloomade söötmiseks, välja arvatud maa-ala, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 181/2006; ( 24 )
40. lemmikloomatoitu tootev ettevõte – ettevõte, milles toodetakse lemmikloomatoitu või koerte närimiskonte või lõhna- ja maitsetugevdajaid ning kus teatavaid loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse kõnealuse lemmikloomatoidu, koerte närimiskontide või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks;
41. lemmikloomatoit – lemmikloomade toit, mis sisaldab 3. kategooria materjali;
42. töödeldud loomne valk – täielikult 3. kategooria materjalist saadud loomsed valgud, mida on töödeldud VII lisa II peatüki kohaselt, et need oleksid kõlblikud koheseks kasutamiseks söödatoorainena või muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; mõiste ei hõlma siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, ternespiima, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja kaltsiumdivesinikfosfaati, mune ja munatooteid, trikaltsiumfosfaati ja kollageeni;
43. töödeldud lemmikloomatoit – lemmikloomatoit (v.a töötlemata lemmikloomatoit), mida on töödeldud vastavalt VIII lisa nõuetele;
44. töödeldud tooted – loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud ühe VII või VIII lisas nõutava töötlemisviisi või muu töötluse;
45. töötlemisviisid – V lisa III peatükis loetletud viisid;
46. töötlemisettevõte – loomseid kõrvalsaadusi töötlev ettevõte;
47. in vitro diagnoosiks kasutatav toode – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või mõne muu süsteemina ja mis on ette nähtud kasutamiseks in vitro inimkehast või loomadest saadud proovide (v.a loovutatud vere ja kudede) uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise ja tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks;
48. töötlemata lemmikloomatoit – lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud mingit muud säilitamistöötlust kui jahutamine, külmutamine või kiirkülmutamine säilivuse tagamiseks;
49. kõrvalised piirkonnad – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusrajatised jäävad nii kaugele, et kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;
50. sulatatud rasv – 2. või 3. kategooria materjali töötlemisel saadud rasv;
51. ladu – muu ettevõte kui direktiiviga 95/69/EÜ ( 25 ) hõlmatud ettevõtted ja vaheettevõtted, milles ajutiselt ladustatakse töödeldud tööteid enne nende lõppkasutust või kõrvaldamist;
52. parkimine – nahkade parkimine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolad, rauasoolad, ränisoolad, aldehüüdid ja kinoonid või muud sünteetilised kõvendid;
53. tehniline ettevõte – ettevõte, milles loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse tehniliste toodete tootmiseks;
54. tehnilised tooted – teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest otse saadud tooted, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui inimeste või loomade toiduks, sealhulgas pargitud ja töödeldud nahad, jahitrofeed, töödeldud vill, karvad, harjased, suled ja sulgede osad, hobuslaste seerum, veretooted, farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed, kosmeetikavahendid, kontidest valmistatud tooted, želatiin ja liim, orgaanilised väetised, mullaparandusained, sulatatud rasvad, rasva derivaadid, töödeldud sõnnik ning piim ja piimapõhised tooted;
55. töötlemata suled ja sulgede osad – suled ja sulgede osad, mida ei ole töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis kindlustab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;
56. töötlemata vill – lambavill, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;
57. töötlemata karvad – mäletsejaliste karvad, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;
58. töötlemata harjased – seaharjased, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;
59. kollageen – valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kõõlustest, ning sigade, lindude ja kalade puhul luudest;
60. võrepraht – nähtav tahke loomne materjal, mis jääb reoveevõrele siis, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemine;
61. rasva ja õli segu – hõljuv loomne materjal, mis kogutakse rasvaärastusseadmega heitvee pinnalt, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsess;
62. rasked jäägid – nähtav tahke loomne materjal või sade, mis jääb kanalisatsioonitorusse siis, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsess;
63. rasked jäägid – nähtav tahke loomne materjal või sade, mis jääb liivapüünisesse siis, kui seda kasutatakse II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsessis;
64. lõhna- ja maitsetugevdaja — loomset päritolu vedel või veetustatud töödeldud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks;
65. värvikoodiga märgistamine – värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas II lisa I peatükiga teabe edastamiseks vastavalt käesolevas määruses sätestatule pakendi, konteineri või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil.
II LISA
HÜGIEENINÕUDED LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA TÖÖDELDUD TOODETE KOGUMISEKS JA TRANSPORDIKS
I PEATÜKK
Identifitseerimine
1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada:
a) 1., 2. ja 3. kategooria materjalide identifitseerimine ning kogumise ja transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine;
b) töödeldud toodete identifitseerimine ning transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine;
c) konkreetse kategooria loomse kõrvalsaaduse või töödeldud toote identifitseerimine ainult sellise märgistusainega, mille kasutamine sellise kategooria puhul on käesoleva direktiiviga ette nähtud või kehtestatud punktiga 4, ning
d) loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete lähetamine ühest liikmesriigist teise pakendis, konteinerites või veokitega, mis on värvikoodiga selgesti nähtavalt ja vähemalt transpordi ajaks kustumatult märgistatud järgmiselt:
i) 1. kategooria materjalide puhul musta värviga;
ii) 2. kategooria materjalide puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollase värviga;
iii) 3. kategooria materjalide puhul suure sinisesisaldusega rohelise värviga, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest.
2. Transpordi ajal peavad pakendi, konteineri või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:
a) selgelt loomsete kõrvalsaaduste kategooria või töödeldud toodete puhul selliste loomsete kõrvalsaaduste kategooria, millest need töödeldud tooted on saadud, ning
b) järgmised sõnad:
i) 3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;
ii) 2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ning sellest saadud töödeldud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui 2. kategooria materjal on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, millesse on märgitud selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;
iii) 1. kategooria materjali ning sellest saadud töödeldud toodete puhul „üksnes kõrvaldamiseks”;
iv) sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”.
3. Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, konteinerite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis d ettenähtud värvikoodisüsteemis.
4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodete märgistamiseks, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus tähistamisnõuetega, mis on töödeldud toodete suhtes sätestatud käesoleva määruse VI lisa I peatükis.
5. Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole ette nähtud sinna jätta, kui sihtriigiks olev liikmesriik või kolmas riik on andnud oma nõusoleku.
II PEATÜKK
Veokid ja konteinerid
1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid tuleb koguda ja transportida uues suletud pakendis või kaetud lekkimiskindlates mahutites.
2. Veokid ja korduvkasutatavad mahutid ning kõik korduvkasutusega seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodetega:
a) tuleb pärast iga kasutamist puhastada, pesta ja identifitseerida;
b) peavad jääma puhtaks; ning
c) tuleb enne kasutamist puhastada ja kuivatada.
3. Korduvkasutusega mahutid peavad olema ettenähtud konkreetse toote vedamiseks, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks.
4. Pakendimaterjal peab olema põletatud või vastavalt pädeva asutuse juhendile muul viisil kõrvaldatud.
III PEATÜKK
Äridokumendid ja terviseohutuse sertifikaadid
1. Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas äridokument või kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat, välja arvatud 3. kategooria materjalist töödeldud toodete puhul, mis tarnitakse jaemüüjate poolt ühe liikmesriigi raames muudele lõppkasutajatele kui ettevõtjad.
2. Äridokumentides tuleb määratleda:
a) kuupäev, millal materjal tööruumidest välja viidi;
b) materjali kirjeldus (sealhulgas I peatükis osutatud teave), looma liik, kes on määratud 3. kategooria materjaliks ja sellest saadud töödeldud toodeteks, mis on ette nähtud söödatooraineks, ning vajadusel kõrvamärgi number;
c) materjali kogus;
d) materjali päritolukoht;
e) vedaja nimi ja aadress;
f) vastuvõtja nimi ja aadress ja vajadusel loanumber; ning
g) vajadusel:
i) päritoluettevõtte loanumber ja
ii) töötlemisviis ja selle liik.
3. Äridokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab partiiga lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.
4. Äridokumendi näidise võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.
5. Terviseohutuse sertifikaadid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.
IV PEATÜKK
Registrid
Artiklis 9 osutatud registrid peavad sisaldama III peatüki lõikes 2 osutatud teavet. Need peavad sisaldama:
a) punktides b ja c osutatud teavet; ning
b) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi lähetav isik, punktides a ja e ning (kui on teada) punktis f osutatud teavet; või
c) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi transportiv isik, punktides a, d ja f osutatud teavet; või
d) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi vastu võttev isik, vastuvõtmise kuupäeva ning punktides d ja e osutatud teavet.
V PEATÜKK
Dokumentide säilitamine
III peatükis osutatud äridokumente ja terviseohutuse sertifikaate ning IV peatükis osutatud registreid peab pädevale asutusele esitamiseks säilitama vähemalt kaks aastat.
VI PEATÜKK
Temperatuuritingimused
1. Loomseid kõrvalsaadusi peab vedama sobival temperatuuril, et vältida ohtu loomade ja inimeste tervisele.
2. Söödatooraineks või lemmikloomatoiduks ettenähtud töötlemata 3. kategooria materjali peab vedama jahutatuna või külmutatuna, kui seda ei töödelda 24 tunni jooksul pärast lähetamist.
3. Külmveoks kasutatavate autode konstruktsioon peab tagama nõutava temperatuuri hoidmise kogu veo jooksul.
VII PEATÜKK
Transiitveo erieeskirjad
Loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transiitvedu peab vastama I, II, III ja VI peatüki nõuetele.
VIII PEATÜKK
Kontrollimeetmed
Pädev asutus peab võtma vajalikud meetmed loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete kogumise, transpordi, kasutamise ja kõrvaldamise kontrolliks, sealhulgas nõutavate registrite ja dokumentide kontrollimiseks ning, kui käesoleva määrusega nii nõutakse või kui pädev asutus peab vajalikuks, pitseerimiseks.
Kui pädev asutus nõuab loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodete partii pitseerimist, peab ta teatama selle sihtkoha pädevale asutusele.
IX PEATÜKK
Loomse materjali kogumine heitvee töötlemise ajal
1. |
kategooria töötlemisettevõtetes ja muudes töötlemiskohtades, kus määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldatakse, tapamajades ja 2. kategooria töötlemisettevõtetes tuleb heitvee töötlemise esimese etapina kohaldada eeltöötlemisprotsessi loomsete ainete hoidmiseks ja kogumiseks. Eeltöötlemisprotsessi käigus kasutatavad seadmed koosnevad torulukkudest või torusõeladest, mille avade või võrgusilmade suurus on kuni 6 mm protsessi lõpposas, või samaväärsetest süsteemidest, mis tagavad, et süsteemi läbivad heitvee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm. |
2. |
Lõikes 1 osutud töötlemiskohtadest pärit heitvesi peab läbima eeltöötlemisprotsessi, millega tagatakse, et heitvesi filtreeritakse enne töötlemisettevõttest välja suunamist. Eeltöötlemisprotsessi käigus ei tohi loomse materjali läbimist peenestamise või leotamise teel hõlbustada. |
3. |
Lõikes 1 osutatud töötlemiskohtades eeltöötlemisprotsessi käigus saadud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas käesoleva määrusega. |
4. |
Lõikes 1 osutatud töötlemiskohtades eeltöötlemisprotsessi läbinud heitvett ja ainult 3. kategooria materjali vastuvõtvatest töötlemiskohtadest pärit heitvett käsitletakse kooskõlas teiste vastavate ühenduse õigusaktidega. |
X PEATÜKK
Äridokument
1. Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas käesolevas peatükis sätestatud näidisele vastav äridokument. Liikmesriigid võivad siiski loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transpordiks oma territooriumil nõuda:
a) erineva äridokumendi kasutamist paberil või elektroonses vormis, tingimusel et selline äridokument vastab III peatüki punktis 2 sätestatud nõuetele;
b) et III peatüki punkti 2 alapunktis c osutatud materjali kogus on äridokumendis väljendatud kaaluühikus;
c) et saaja tagastab tootjale äridokumendi koopia, et tootja säilitaks seda vastavalt V peatükile partii kohalejõudmise tõendina.
2. Kui kaasatud on rohkem kui üks vedaja, täidab iga vedaja äridokumendi 7. punktis osutatud deklaratsiooni, mis on dokumendi osaks.
ÄRIDOKUMENDI NÄIDIS LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA TÖÖDELDUD TOODETE VEOKS EUROOPA ÜHENDUSE PIIRES
Märkused
a) Äridokumendid koostatakse käesolevas lisas oleva näidise vormi kohaselt. See sisaldab näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud töödeldud toodete veo puhul.
b) See koostatakse ühes päritoluliikmesriigi või vajadusel sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Selle võib siiski koostada ka muudes ühenduse ametlikes keeltes, kui sellega on kaasas ametlik tõlge või kui sihtliikmesriigi pädev asutus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
c) Äridokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.
d) Iga äridokumendi originaal koosneb ühest lehest, mis on kahepoolne, või kui teksti jaoks läheb vaja enam kui ühte lehte, siis on dokument sellisel kujul, et kõik lehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.
e) Kui äridokumendile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, siis käsitatakse kõnealuseid lisalehti originaaldokumendi osadena ning igale lehele kirjutab alla saadetise eest vastutav isik.
f) Kui äridokument, sealhulgas punktis e osutatud lisalehed, koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud — (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) — lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema vastutava isiku määratud dokumendikood.
g) Äridokumendi originaali peab täitma ja allkirjastama vastutav isik. Vastutav isik peab sealjuures tagama, et järgitaks dokumenteerimispõhimõtteid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa III peatükis. Äridokumendis tuleb nimetada:
i) kuupäev, millal materjal tööruumidest välja viidi;
ii) materjali kirjeldus (sealhulgas materjali identifitseerimisandmed), looma liik, kes on määratud 3. kategooria materjaliks ja sellest saadud töödeldud toodeteks, mis on ette nähtud söödatooraineks, ning vajadusel kõrvamärgi number;
iii) materjali kogus;
iv) materjali päritolukoht;
v) materjali vedaja nimi ja aadress;
vi) vastuvõtja nimi ja aadress ja vajadusel loanumber ning
vii) vajadusel päritoluettevõtte loanumber, ning töötlemise olemus ja viis.
h) Vastutava isiku allkirja värv peab erinema teksti värvist.
i) Äridokumenti tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat, et kontrollida määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 9 osutatud registrite pidamist.
j) Kui liikmesriigid otsustavad kasutada elektroonilist äridokumenti, täidetakse punktide a–i nõuded sellise elektroonilise vormi jaoks asjakohasel viisil.
III LISA
VAHEETTEVÕTETE JA LADUDE HÜGIEENINÕUDED
I PEATÜKK
Nõuded vaheettevõtete tunnustamiseks
1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
a) tööruumid peavad olema asjakohaselt eraldatud avalikust maanteest ja teistest tööruumidest, näiteks tapamajadest; ettevõtete põhiplaan peab olema selline, et vastuvõtmisest kuni lähetamiseni oleks tagatud 1. ja 2. kategooria materjalide täielik eraldatus 3. kategooria materjalist;
b) ettevõttes peab olema kinnine ruum loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmiseks;
c) ettevõte peab olema ehitatud nii, et seda oleks hõlpus puhastada ja desinfitseerida; põrand peab olema ehitatud nii, et vedeliku äravool oleks lihtsustatud;
d) ettevõttes peavad tööliste jaoks olema nõuetekohased tualetid, riietusruum ja valamud;
e) ettevõttes peab olema asjakohane kord kaitseks kahjurite, nagu näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;
f) ettevõttes peab olema hügieeninõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem;
g) kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik, peavad ettevõttes olema piisava võimsusega nõuetekohaselt reguleeritava temperatuuriga ladustamisrajatised, mis hoiavad loomseid kõrvalsaadusi asjakohasel temperatuuril ja on kavandatud kõnealuste temperatuuride ülesmärkimiseks ja jälgimiseks.
2. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.
II PEATÜKK
Üldised hügieeninõuded
A. 3. kategooria vaheettevõtted
1. Ettevõte ei tohi tegeleda muu tegevusega kui 3. kategooria materjali importimine, kogumine, sorteerimine, lõikamine, jahutamine, plokkidena külmutamine, ajutine ladustamine ja lähetamine.
2. 3. kategooria materjal tuleb sorteerida nii, et vältida igasugust riski loomahaiguste levikuks.
3. Kogu ladustamise ja sorteerimise ajal peab 3. kategooria materjali käitlema ja ladustama eraldi muudest kaupadest kui muu 3. kategooria materjal ning niisugusel viisil, et vältida igasugust riski nakkusetekitajate levikuks ning tagada vastavus artiklile 22.
4. 3. kategooria materjali tuleb ladustada nõuetekohaselt ning vajaduse korral jahutatuna või külmutatuna kuni lähetamiseni.
▼M1 —————
B. 1. või 2. kategooria vaheettevõtted
6. Ettevõte ei tohi tegeleda muu tegevusega kui 1. või 2. kategooria materjali kogumine, käitlemine, ajutine ladustamine ja lähetamine.
7. 1. või 2. kategooria materjal tuleb sorteerida nii, et vältida igasugust riski loomahaiguste levikuks.
8. Kogu ladustamise ja sorteerimise ajal peab 1. ja 2. kategooria materjali käitlema ja ladustama eraldi muudest kaupadest ning niisugusel viisil, et vältida igasugust riski nakkusetekitajate levikuks.
9. 1. või 2. kategooria materjali tuleb ladustada nõuetekohaselt, sealhulgas hoida kuni uuesti lähetamiseni sobival temperatuuril.
▼M1 —————
11. Heitvesi tuleb töödelda, et tagada niipalju, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded 1. ja 2. kategooria vaheettevõtete heitvee töötlemiseks võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
III PEATÜKK
Nõuded ladude tunnustamiseks
Tööruumid ja vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele.
1. 3. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumid ei tohi olla samas kohas 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumidega, kui need ei asu täiesti omaette hoones.
2. Ettevõttes peab olema:
a) kinnine ruum toodete vastuvõtmiseks;
b) selline ruumide jaotus, et neid oleks hõlpus puhastada ja desinfitseerida; põrand ehitatud nii, et vedelike äravool oleks lihtsustatud;
c) tööliste jaoks nõuetekohased tualetid, riietusruumid ja valamud; ning
e) asjakohane kord kaitseks kahjurite, nagu näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.
3. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles tooted on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.
4. Tooteid tuleb kuni uuesti lähetamiseni ladustada nõuetekohaselt.
IV LISA
NÕUDED NENDE PÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSRAJATISTE JAOKS, MILLE SUHTES EI KOHALDATA DIREKTIIVI 2000/76/EÜ
I PEATÜKK
Üldtingimused
1. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema projekteeritud, varustatud ja käitatud nii, et käesoleva määruse nõuded oleksid täidetud. Täidetud peavad olema järgmised hügieenitingimused.
a) Loomsed kõrvalsaadused tuleb ettevõttesse saabumise järel võimalikult kiiresti kõrvaldada. Kõrvaldamiseni peavad need olema nõuetekohaselt ladustatud.
b) Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud kohas, tagades sellega, et heitvesi töödeldakse III peatükis osutatud ladustamise ajal.
c) Korrapäraselt tuleb läbi viia lindude, näriliste, putukate ja teiste kahjurite tõrjet. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.
d) Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.
e) Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Inspekteerimise ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja säilitada vähemalt kaks aastat.
2. Põletus- või koospõletusrajatise käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.
II PEATÜKK
Käitamistingimused
3. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema kavandatud, varustatud, ehitatud ja käitatud nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud tüüpilises punktis.
4. Suure võimsusega põletusrajatise iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti peab automaatselt tööle hakkama, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet alla 850 °C. Samuti kasutatakse seda rajatise käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri säilimine 850 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.
5. Suure võimsusega põletus- või koospõletusrajatises peab olema töötav automaatsüsteem, mis välistab loomsete kõrvalsaaduste etteandmise:
a) käivitamishetkest kuni temperatuuri 850 °C saavutamiseni; ning
b) juhul, kui temperatuur langeb alla 850 °C.
6. Loomsed kõrvalsaadused tuleks võimaluse korral vahetu käitlemiseta otse ahju suunata.
III PEATÜKK
Heitvee väljutamine
7. Põletus- või koospõletusrajatiste kohad ja asjakohased loomsete kõrvalsaaduste ladustamise kohad peavad olema kavandatud nii, et kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega oleks välditud saasteainete lubamatu ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Lisaks sellele tuleb luua võimalused põletusrajatise alalt äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks.
8. Ladustamisvõimalused peavad olema mahult piisavad, et sellest veest saaks võtta proove ja seda vajaduse korral enne väljutamist töödelda.
IV PEATÜKK
Jäägid
9. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „jäägid” mistahes vedelat või tahket materjali, mis on tekkinud põlemis- või koospõlemisprotsessi käigus, heitvee töötlemisel või muude põletus- või koospõletusrajatises läbiviidud protsesside käigus. Jääkide hulka kuuluvad ka koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm.
10. Põletus- või koospõletusrajatise käitamisel tekkivate jääkide kogust ja kahjulikkust tuleb vähendada võimalikult palju. Võimaluse korral tuleb jäägid võtta ringlusse vahetult rajatises või väljaspool seda vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele.
11. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et oleks välditud nende sattumine keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).
V PEATÜKK
Temperatuuri mõõtmine
12. Tuleb kasutada võtteid, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamisega seotud näitajaid ja tingimusi. Suure võimsusega põletus- ja koospõletusrajatistes peavad olema kasutusel temperatuuri mõõtmise seadmed.
13. Pädeva asutuse antud tunnustuses või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.
14. Automaatsete jälgimisseadmete paigaldamist ja toimimist tuleb kontrollida ning seadmeid tuleb testida kord aastas. Vähemalt kord iga kolme aasta tagant peab seadmeid taatlema, tehes võrdlusmeetodite abil üheaegseid mõõtmisi.
15. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada sobival viisil, et pädev asutus saaks tema enda kehtestatavas korras kindlaks teha, kas lubatud käitamistingimustest ja käesolevas määruses sätestatud heitmete piirväärtustest on kinni peetud.
VI PEATÜKK
Ebaharilikud käitamistingimused
16. Suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.
VII PEATÜKK
Artikli 4 lõike 1 lõigu punktis b osutatud 1. kategooria materjali põletamine
1. |
Väikese mahuga põletusrajatised peavad asuma hästi kuivendatud kõval pinnal. |
2. |
Väikese võimsusega põletusrajatisse ei tohi lubada kariloomi, samuti ei tohi kariloomad pääseda põletamist ootavate loomsete kõrvalsaaduste ja selliste saaduste põletamisel tekkiva tuha juurde. Kui väikese võimsusega põletusrajatis asub loomakasvatusettevõttes: a) peavad jäätmepõletusahi ja kari, samuti nende sööt ja allapanu, olema vajaduse korral täielikult taraga eraldatud; b) seadmed peavad olema määratud kasutamiseks ainult jäätmepõletusahjuga seoses ja mitte kusagil mujal; c) seadmete operaatorid peavad oma pealisrõivaid ja jalatseid enne eluskarja käitlemist või nende söötmist vahetama. |
3. |
Loomsed kõrvalsaadused ja tuhk peavad olema ladustatud selliselt, et need oleksid kaetud, märgistatud ja lekkimiskindlad. |
4. |
Seadmete operaator peab kontrollima, et loomsed kõrvalsaadused oleksid põletatud selliselt, et need muutuvad täielikult tuhaks. Tuhk viiakse direktiivi 1999/31/EÜ alusel heakskiidetud prügilasse. |
5. |
Loomseid kõrvalsaadusi, mis ei ole täielikult põletatud, ei tohi prügilasse ladestada, vaid uuesti põletada või muul viisil kooskõlas käesoleva määrusega kõrvaldada. |
6. |
Väikese võimsusega põletusrajatises peab olema järelpõlemiskamber. |
7. |
Operaator peab põletatud loomsete kõrvalsaaduste koguste, kategooriate ja liikide ning põletamise kuupäeva üle arvet. |
8. |
Pädev asutus peab kooskõlas käesoleva määrusega väikese võimsusega põletusrajatist enne heakskiitmist ja hiljem vähemalt korra aastas kontrollima. |
V LISA
ÜLDISED HÜGIEENINÕUDED 1., 2. JA 3. KATEGOORIA MATERJALIDE TÖÖTLEMISEL
I PEATÜKK
Üldnõuded 1., 2. ja 3. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamiseks
1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) Töötlemisettevõte ei tohi asuda tapamajaga samas kohas, välja arvatud juhul, kui sellistest tapamajadest pärit loomsete kõrvaltoodete töötlemisest inimeste ja loomade tervisele tulenevat ohtu vähendab vähemalt järgmiste tingimuste täitmine:
i) töötlemisettevõte peab olema tapamajast füüsiliselt eraldatud; vajaduse korral asub töötlemisettevõte tapamajast täielikult eraldatud hoones;
ii) järgmised seadmed peavad olema olemas ja töökorras:
— konveiersüsteem, mis ühendab töötlemisettevõtet tapamajaga;
— eraldi sissekäigud, vastuvõtukohad, seadmed ja väljapääsud töötlemisettevõtte ja tapamaja jaoks;
iii) tuleb võtta meetmeid, et takistada ohtude levimist nii töötlemisettevõttes kui ka tapamajas töötava personali kaudu;
iv) kõrvalisi isikuid ja loomi ei tohi töötlemisettevõttesse lubada.
Erandina punktidest i–iv võib 3. kategooria töötlemisettevõtete puhul pädev asutus lubada nimetatud punktides sätestatud tingimuste asemel muid tingimusi, et vähendada inimeste ja loomade tervisele tulenevaid ohtusid, sealhulgas muudest määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt heaks kiidetud ettevõtetest pärineva 3. kategooria materjali käitlemisest tulenev oht. Liikmesriigid teatavad artikli 33 lõikes 1 osutatud komitee raames komisjonile ja teistele liikmesriikidele selle erandi kasutamisest nende pädevate asutuste poolt;
b) ettevõttes peavad olema teineteisest asjakohaselt eraldatud „puhas” ja „must” pool; „mustal poolel” peab olema loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtuks ettenähtud kinnine ruum, mis on hõlpsasti puhastatav ja desinfitseeritav; põrand peab olema ehitatud nii, et vedelike äravool oleks lihtsustatud; töötlemisettevõttes peavad tööliste jaoks olema nõuetekohased tualetid, riietusruum ja valamud;
c) töötlemisettevõttel peab olema piisavalt tootmisvõimsust loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks kuuma vee ja auruga;
d) vajaduse korral peavad „mustal poolel” olema seadmed loomsete kõrvalsaaduste peenestamiseks ja peenestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisseadmetesse saatmiseks;
e) kõiki seadeldisi, milles loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse, tuleb käitada vastavalt II peatüki nõuetele. Kui on vajalik kuumutamine, peavad töötlemisettevõttes olema:
i) mõõteseadmed temperatuuri ning vajaduse korral ka rõhu jälgimiseks kriitilistes kohtades;
ii) salvestusseadmed nende mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks; ning
iii) asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist;
f) hoidmaks ära valmistoodangu teisest saastumist vastuvõetavatest loomsetest kõrvalsaadustest, peavad töötlemisettevõtte territooriumil olema üksteisest selgesti eraldatud piirkonnad vastuvõetava töödeldava materjali mahalaadimiseks, selle töötlemiseks ning töödeldud toodete ladustamiseks.
2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed jäätmed on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad.
3. Peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid veokite rataste desinfitseerimiseks, kui need sõidavad välja ettevõtte „mustalt poolelt”.
4. Kõikides töötlemisettevõtetes peab olema pädeva asutuse nõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem.
5. Töötlemisettevõttes peab olema kas oma labor või peab ta kasutama mõne muu labori teenuseid. Selles laboris peab olema varustus vajalike analüüside tegemiseks ja see peab olema tunnustatud pädevate asutuste poolt.
II PEATÜKK
Üldised hügieeninõuded
1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb ümber töötada võimalikult kiiresti pärast ettevõttesse saabumist. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.
2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud alal. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et töödeldud toodete saastumise oht oleks välditud.
3. „Mustal poolel” töötavad isikud ei tohi minna „puhtale poolele”, vahetamata töörõivaid ja jalanõusid või viimaseid desinfitseerimata. Seadmeid ja tööriistu ei tohi viia „mustalt poolelt”„puhtale”, neid eelnevalt puhastamata ja desinfitseerimata. Tuleb kehtestada töötajate liikumise kord, et kontrollida töötajate liikumist ühest piirkonnast teise ning ette näha jalanõude ja rataste desinfitseerimisvannide nõuetekohane kasutamine.
4. „Musta poole” heitvesi tuleb töödelda tagamaks niivõrd, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded töötlemisettevõtete heitvee töötlemiseks võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
5. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.
6. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.
7. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Inspekteerimiste ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja säilitada vähemalt kaks aastat.
8. Seadmeid ja varustust tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.
9. Töödeldud tooteid tuleb töötlemisettevõttes käidelda ja ladustada viisil, mis välistab nende teisese saastumise.
III PEATÜKK
Töötlemisviisid
1. töötlemisviis
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 50 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suurusi osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi vähemalt 20 minutit pidevalt läbi kuumutada sisetemperatuuril üle 133 °C ja küllastatud auru tekitatud vähemalt 3baarise (absoluut)rõhu all; ( 26 ) kuumtöötlust võib kohaldada ainsa menetlusena või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva menetlusena.
3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.
2. töötlemisviis
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 150 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 125 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.
3. Töötlemine peab toimuma partiide kaupa.
4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.
3. töötlemisviis
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 95 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.
3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.
4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.
4. töötlemisviis
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, nähes ette, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna surveanumasse ja läbi kuumutada vähemalt 16 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minutit sisetemperatuuril üle 130 °C.
3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.
4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.
5. töötlemisviis
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 20 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi valkainest eemalduvad. Seejärel tuleb valkainet kuumutada vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C.
3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.
4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.
6. töötlemisviis
(Ainult kalast saadud loomsete kõrvalsaaduste 3. kategooriale)
Peenestamine
1. Loomsed kõrvalsaadused peenestatakse vähemalt:
a) 50 millimeetri suurusteks osakesteks kuumutamise korral vastavalt lõike 2 punktile a või
b) 30 millimeetri suurusteks osakesteks kuumutamise korral vastavalt lõike 2 punktile b.
Peenestamiseks tuleb neid segada sipelghappega ning säilitada pH tase 4,0 või madalam. Segu tuleb enne järgnevat töötlust hoida vähemalt 24 tundi.
Aeg ja temperatuur
2. Järgnev peenestamine, segu tuleb kuumutada kuni:
a) sisetemperatuurini vähemalt 90 °C vähemalt 60 minutit või
b) sisetemperatuurini vähemalt 70 °C vähemalt 60 minutit.
Kasutades pidevavoolusüsteemi, tuleb toote töötlemise kulgu konverteris jälgida mehhaaniliste kontrollivahenditega, mis juhivad toote edasiliikumist nii, et see on kuumtöötluse lõpuks läbinud piisava aja ja temperatuuriga tsükli.
7. töötlemisviis
1. Töötlemisviis kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks, kui sellele asutusele on kuu aja jooksul iga päev võetavate proovide alusel tõestatud, et lõpptoode vastab järgmistele mikrobioloogilistele standarditele:
a) vahetult pärast kuumtöötlust võetud materjali proovid:
1 g toodangus ei tohi esineda Clostridium perfringens’it
b) töötlemisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel võetud materjali proovid:
salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0
Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,
kus:
n = võetavate proovide arv,
m = bakterite arvu läviväärtus; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kõikides proovides ei ületa näitajat m;
M = bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c = proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul valim on siiski rahuldav, kui valimi teiste ühikute bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.
2. Üksikasjad kriitiliste kontrollipunktide kohta, mille alusel töötlemisettevõtted rahuldavalt vastavad mikrobioloogilistele standarditele, tuleb registreerida ja säilitada, et omanik, ettevõtja või tema esindaja ning pädev asutus saaks jälgida töötlemisettevõtte tööd. Registreeritav ja jälgitav teave peab sisaldama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vastavalt vajadusele töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.
3. Kõnealune teave tuleb komisjoni nõudmisel teha talle kättesaadavaks.
IV PEATÜKK
Tootmise järelevalve
1. Pädev asutus peab kontrollima töötlemisettevõtteid, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige peab pädev asutus:
a) kontrollima:
i) tööruumide, seadmete ja personali üldisi hügieenitingimusi;
ii) vastavalt artiklile 25 ettevõtte poolt tehtud kontrollide efektiivsust, eelkõige kontrollides tulemusi ja võttes proove;
iii) toodete standardeid pärast töötlemist; analüüsid ja kontrollid tuleb teha vastavalt teaduslikult tunnustatud meetoditele (eelkõige vastavalt ühenduse õigusaktides sätestatuile, või kui neid ei ole, vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele standarditele, või kui need puuduvad, vastavalt siseriiklikele standarditele); ning
iv) ladustamistingimusi;
b) võtma laborikatsete jaoks vajalikke proove; ning
c) tegema muid kontrolle, mida ta peab vajalikuks, et tagada käesoleva määruse järgimine.
2. Et võimaldada pädeval asutusel täita tema kohustusi lõike 1 alusel, peab tal olema kogu aeg vaba juurdepääs kõikidele töötlemisettevõtte osadele ning registritele, äridokumentidele ja terviseohutuse sertifikaatidele.
V PEATÜKK
Kinnitamismenetlused
1. |
Pädev asutus peab töötlemisettevõtte kinnitama vastavalt järgmistele menetlustele ja näitajatele: a) menetluse kirjeldus (menetluse kulgemine diagrammi kujul); b) kriitiliste kontrollipunktide kindlakstegemine, sealhulgas pidevate süsteemide puhul käideldava materjali maht ajaühikus; c) vastavus käesolevas määruses sätestatud töötlemise erinõuetele; ning d) järgmiste nõuete täitmine: i) osakeste suurus partiide kaupa menetlemisel ja pideval menetlemisel – määratletakse hakkmasina või plaadi aukude suuruse põhjal, ja ii) temperatuur, rõhk, töötlemisaeg ja käideldavate materjalide maht ajaühikus (üksnes pideva süsteemi puhul) nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3. |
2. |
Partiide kaupa menetlemise puhul: a) tuleb temperatuuri jälgida pidevalt termoelemendi abil ja see tuleb registreerida reaalajas; b) rõhku tuleb jälgida pidevalt manomeetri abil; rõhk tuleb registreerida reaalajas; c) töötlemisaeg tuleb esitada aja/temperatuuri ja aja/rõhu diagrammi kujul. Termoelementi ja manomeetrit tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas. |
3. |
Pideva menetlemise puhul: a) tuleb temperatuuri jälgida termoelemendi või temperatuuri infrapuna-mõõtepüstoli abil ja rõhku teatavates kohtades kasutatava manomeetri abil kogu menetluse jooksul nii, et temperatuur ja rõhk vastaksid nõutavatele tingimustele kogu pideva süsteemi või mõne selle osa jooksul; temperatuur ja rõhk tuleb registreerida reaalajas; b) teave minimaalse läbimisaja kohta pideva süsteemi selles osas, mille puhul temperatuur ja rõhk vastavad nõutavatele tingimustele, tuleb esitada pädevale asutusele, kasutades lahustamatuid märgistusaineid (näiteks mangaandioksiid) või samaväärseid tagatisi pakkuvat meetodit. Oluline on ajaühikus käideldavate jäätmete mahu täpne mõõtmine ja kontrollimine ning mõõtmine peab toimuma kinnitamiskatse ajal suhtes sellise pidevalt jälgitava kriitilise kontrollipunktiga nagu: i) etteandmise kiirus (kruvi pöörded minutis), ii) elektrienergia (voolutugevus (A) teatava pinge juures), või iii) aurustumise/kondenseerumise määr, või iv) pumbalöökide arv ajaühiku kohta. Kõiki mõõte- ja vaatlusseadmeid tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas. |
4. |
Pädev asutus peab kinnitamismenetlust kordama perioodiliselt või siis, kui ta peab seda vajalikuks, ning alati, kui menetlusse tehakse olulisi muudatusi (näiteks masinate või tooraine muutmine jne). |
5. |
Katsemeetoditel põhineva kinnitamismenetluse võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
VI LISA
ERINÕUDED 1. JA 2. KATEGOORIA MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS, BIOGAASI JA KOMPOSTEERIMISE SUHTES NING TEATAVATE TÖÖDELDUD TOODETE MÄRGISTAMISEKS
I PEATÜKK
Erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemiseks ning teatavate töödeldud toodete märgistamiseks
Lisaks V lisas sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Tööruumid
1. 1. ja 2. kategooria ettevõtete põhiplaan peab tagama 1. kategooria materjali täieliku eraldamise 2. kategooria materjalist alates toormaterjali vastuvõtmisest kuni nendest töödeldud toodete lähetamiseni.
2. Siiski võib pädev asutus lubada ajutiselt kasutada 2. kategooria töötlemisettevõtet 1. kategooria materjali töötlemiseks, kui laiaulatuslik episootilise haiguse puhang või muu erakorraline ja ettenägematu olukord viib 1. kategooria töötlemisettevõtte võimsuste ületamiseni.
Pädev asutus peab 2. kategooria töötlemisettevõtte vastavalt artiklile 13 uuesti heaks kiitma, enne kui see uuesti 2. kategooria materjali töötlema hakkab.
B. Töötlemisstandardid
3. Kriitilised kontrollipunktid, mis määravad kindlaks töötlemisel kohaldatava kuumutamise ulatuse, tuleb määrata kindlaks iga töötlemisviisi jaoks, nagu on määratletud V lisa III peatükis. Kriitilised kontrollipunktid võivad hõlmata:
a) tooraine osakese suurust;
b) kuumtöötlemisprotsessil saavutatud temperatuuri;
c) toormaterjali suhtes kohaldatavat rõhku; ning
d) kuumtöötlemisprotsessi kestust või etteandmiskiirust pideval protsessil.
Minimaalsed töötlemisstandardid tuleb iga kohaldatava kriitilise kontrollipunkti puhul täpsustada.
4. Registreid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et näidata minimaalsete töötlemisväärtuste kohaldamist kõikides kriitilistes kontrollipunktides.
5. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.
6. Materjali, mille suhtes ei pea kohaldama spetsiifilist kuumtöötlust (nt materjal, mis on enne selle algust kõrvale jäetud või lekkinud kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda.
7. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda vastavalt järgmistele töötlemisstandarditele.
a) 1. töötlemisviisi tuleb kohaldada:
i) 2. kategooria materjalile (välja arvatud sõnnik ja seedetraktist eraldatud sisu, piim ja ternespiim), mis on ette nähtud kasutamiseks biogaasi või kompostimisettevõtetes või orgaaniliste väetiste või mullaparandusainena, ning
ii) jäätmeladustuskohtadesse ladustamiseks ettenähtud 1. ja 2. kategooria materjalide suhtes.
b) Mistahes töötlemisviisi 1–5 tuleb kohaldada:
i) 2. kategooria materjali suhtes, millest saadud valk on ette nähtud põletamiseks või koospõletamiseks,
ii) 2. kategooria materjali suhtes, millest saadud sulatatud rasv on ette nähtud saatmiseks 2. kategooria õlikeemiaettevõttesse, ja
iii) 1. ja 2. kategooria materjali suhtes, mis on ette nähtud põletamiseks või koospõletamiseks.
C. Töödeldud tooted
8. 1. või 2. kategooria materjalidest saadud töödeldud tooted, välja arvatud biogaasi tootmiseks või komposteerimisettevõtetesse saatmiseks ette nähtud vedelad tooted, tuleb pädeva asutuse poolt heaks kiidetud süsteemi kasutades püsivalt märgistada, kasutades võimaluse korral lõhnamärgistust. Sellise märgistamise üksikasjaliku korra võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
9. Biogaasi või komposteerimisettevõtetesse saatmiseks ettenähtud töödeldud toodete proovid, mis on võetud vahetult pärast kuumutamist, peavad olema vabad kuumakindlate haigusttekitavate bakterite eostest (1 g toodetes ei tohi esineda Clostridium perfringens’it).
10. Vastavalt artiklile 13 heaks kiidetud töötlemisettevõtetes märgistatakse artikli 4 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud töödeldud tooted püsivalt:
a) lõhnamärgistusega, kui see on tehniliselt võimalik, ja
b) glütserooltriheptanaadiga sellisel viisil, et:
i) glütserooltriheptanaat lisatakse töödeldud toodetele, mis on läbinud eelneva puhastava termilise töötluse sisetemperatuuril vähemalt 80 °C ja mida seejärel kaitstakse teisese saastumise eest, ning
ii) kõik töödeldud tooted sisaldavad homogeenselt kogu aines vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta.
11. Vastavalt artiklile 13 heaks kiidetud töötlemisettevõtete käitajad on sisse seadnud süsteemi nende parameetrite pidevaks jälgimiseks ja registreerimiseks, mille abil on võimalik pädevale asutusele tõendada, et punktis 10 osutatud töödeldud toodetes saavutatakse punkti 10 alapunktis b osutatud nõutav ühtlane glütserooltriheptanaadi miinimumsisaldus.
See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi sisalduse määramist triglütseriidina glütserooltriheptanaadi puhastatud petrooleetri 40–70 % ekstraktis regulaarsete ajavahemike järel võetud proovides.
12. Pädev asutus korraldab punktis 11 osutatud jälgimis- ja registreerimissüsteemi töö kontrolli, et välja selgitada, kas käesolevat määrust järgitakse, ning võib vajaduse korral nõuda täiendavate proovide analüüsimist punkti 11 teises lõigus osutatud meetodil.
13. Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud töödeldud tooteid ei ole vaja glütserooltriheptanaadiga märgistada, kui selliseid tooteid:
a) transporditakse töötlemisettevõttest suletud konveiersüsteemi abil, kui pädev asutus on lubanud sellist süsteemi kasutada:
i) vahetuks otse põletamiseks või koospõletamiseks või
ii) vahetuks kasutamiseks vastavalt 1. ja 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste puhul heakskiidetud meetodile vastavalt määruse (EÜ) nr 92/2005 artiklitele 1 ja 2 või
b) on pädev asutus lubanud kasutada uurimis- või teaduslikel eesmärkidel.
II PEATÜKK
Erinõuded biogaasi ja komposteerimisettevõtete tunnustamiseks
A. Tööruumid
1. Biogaasi ettevõttes peab olema:
a) pastöriseerimis/hügieeniüksus, mida pole võimalik vältida, koos:
i) seadmetega temperatuuri jälgimiseks;
ii) salvestusseadmetega alapunktis i osutatud mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks; ning
iii) asjakohase ohutussüsteemiga, et vältida ebapiisavat kuumutamist;
b) asjakohased vahendid transpordivahendite ja konteinerite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks biogaasi ettevõttest lahkumisel.
Siiski ei ole pastöriseerimis/hügieeniüksus kohustuslik biogaasi ettevõtetes, mis käitlevad üksnes:
i) 1. töötlemisviisi läbinud loomseid kõrvalsaadusi;
ii) 3. kategooria materjali, mis on läbinud pastöriseerimise/hügieniseerimise mujal; või
iii) loomseid kõrvalsaadusi, mida võib töötlemata kasutada toorainena.
Kui biogaasi ettevõte asub kohas, kus hoitakse põllumajandusloomi ning kus kasutatakse sõnnikut, mis ei ole pärit üksnes asjaomastelt loomadelt, peab kõnealune ettevõte asuma piisaval kaugusel alast, kus selliseid loomi hoitakse; igal juhul peavad ettevõte ja kõnealused loomad, samuti nende loomade sööt ja allapanu, olema täielikult eraldatud, vajaduse korral tara abil.
2. Komposteerimisettevõttes peab olema:
a) suletud komposteerimisreaktor, mida pole võimalik vältida, koos:
i) seadmetega temperatuuri jälgimiseks;
ii) salvestusseadmetega alapunktis i osutatud mõõtetulemuste registreerimiseks, vajaduse korral nende pidevaks registreerimiseks; ning
iii) asjakohase ohutussüsteemiga, et vältida ebapiisavat kuumutamist;
b) asjakohased vahendid töötlemata loomseid kõrvalsaadusi vedavate transpordivahendite ja konteinerite puhastamiseks ning desinfitseerimiseks.
Lubatud on siiski ka muud liiki komposteerimissüsteemid, tingimusel et:
i) nende abil tagatakse asjakohased kahjuritõrjealased meetmed;
ii) neid juhitakse sellisel viisil, et kogu süsteemis olev materjal saavutab nõutavad aja- ja temperatuuriparameetrid, sealhulgas tuleb vajaduse korral kõnealuseid parameetreid pidevalt jälgida;
iii) need vastavad kõikidele muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
Kui komposteerimisettevõte asub kohas, kus hoitakse põllumajandusloomi ning kus kasutatakse sõnnikut, mis ei ole pärit üksnes asjaomastelt loomadelt, peab kõnealune komposteerimisettevõte asuma piisaval kaugusel alast, kus selliseid loomi hoitakse; igal juhul peavad komposteerimisettevõte ja kõnealused loomad, samuti nende loomade sööt ja allapanu, olema täielikult eraldatud, vajaduse korral tara abil.
3. Igal biogaasi või komposteerimisettevõttel peab olema oma labor või peab ettevõte kasutama mõnda muud laborit. Selles laboris peab olema varustus vajalike analüüside tegemiseks ja see peab olema pädevate asutuste poolt heaks kiidetud.
B. Hügieeninõuded
4. Biogaasi või komposteerimisettevõttes võib töödelda üksnes järgmisi loomseid kõrvalsaadusi:
a) 2. kategooria materjal, kui kasutatakse 1. töötlemisviisi 2. kategooria ettevõttes;
b) sõnnik ja seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piim, ternespiim ja;
c) 3. kategooria materjali.
1. kategooria materjali töötlemise tulemusel saadud materjale võib töödelda biogaasi ettevõttes tingimusel, et töötlemine viidi läbi vastavalt heakskiidetud alternatiivsele viisile kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga e, kui ei ole ettenähtud teisiti, ja biogaasi tootmine on osa kõnealusest alternatiivsest viisist ning saadud materjali kõrvaldamine on kooskõlas alternatiivsele viisile sätestatud tingimustega.
5. Lõikes 4 osutatud loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast ettevõttesse saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.
6. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud kohas. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et töödeldud toodete saastumise oht oleks välditud.
7. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.
8. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.
9. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Ülevaatuste graafik ja tulemused tuleb dokumenteerida.
10. Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.
11. Lagundumissaadusi ja komposti tuleb biogaasi ettevõttele vastavas komposteerimisettevõttes käidelda ja ladustada nii, et teisene saastumine oleks välistatud.
C. Töötlemisstandardid
12. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimis/hügieeniüksusega varustatud biogaasi ettevõttes toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
a) osakeste maksimumsuurus enne ühikusse sisenemist: 12 mm;
b) kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus: 70 °C; ning
c) minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.
3. kategooria piima, ternespiima ja piimasaadusi võib siiski pastöriseerimiseta/hügieniseerimiseta kasutada biogaasi ettevõttes toorainena, kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb mõne tõsise edasikanduva haiguse levikuoht.
13. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena komposteerimisettevõttes, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
a) osakeste maksimumsuurus enne komposteerimisreaktorisse panekut: 12 mm;
b) kogu materjali miinimumtemperatuur reaktoris: 70 °C; ning
c) minimaalne töötlemisaeg reaktoris 70 °C juures (kogu materjal): 60 minutit.
13a. Pädev asutus võib siiski lubada muude standarditud protsessiparameetrite kasutamist, tingimusel et taotleja tõendab, et kõnealuste parameetritega tagatakse bioloogiliste ohtude minimeerimine. Kõnealune tõendamine sisaldab valideerimist, mida teostatakse punktide a–f kohaselt:
a) võimalike ohtude, sealhulgas sisendmaterjali mõju, määratlemine ja analüüs, mis põhineb töötlemistingimuste terviklikul määratlusel;
b) ohu hindamine, millega hinnatakse punktis a osutatud eriliste töötlemistingimuste saavutamist tavalistes ja ebatavalistes tingimustes;
c) kavandatud protsessi valideerimine, mille käigus mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist:
i) sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:
— indikaatorit esineb toormaterjalis järjekindlalt suurtes kogustes,
— indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui patogeenid, mille uurimise jaoks seda kasutatakse,
— indikaatorit on lihtne kvantifitseerida ning suhteliselt lihtne identifitseerida ja kinnitada;
või
ii) põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse puhul kokkupuuteajal, kui see lisatakse lähteainesse sobivas katsekehas;
d) punktis c osutatud kavandatud protsessi valideerimisega peab tõendama, et protsessiga saavutatav üldise ohu vähenemine on järgmine:
i) termiliste ja keemiliste protsesside puhul:
— bakterite Enterococcus faecalis või Salmonella Senftenberg (775W, H2S-negatiivne) määra vähenemine 5 log10 võrra,
— kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviroos) nakkavustiitri vähenemine vähemalt 3 log10 võrra, kui neid käsitatakse märkimisväärse ohuna;
ning
ii) keemiliste protsesside puhul ka:
— vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade, vähenemine vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra elujõulistel etappidel;
e) tervikliku kontrolliprogrammi kavandamine, sealhulgas punktis c osutatud protsessi toimimise järelevalve kord;
f) meetmed, mille abil ettevõtte käitamisel tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite seire ja järelevalve.
Biogaasi või komposteerimisettevõttes ning muudes kriitilistes kontrollpunktides kasutatavaid asjakohaste protsessiparameetrite üksikasju peab registreerima ja säilitama sellisel viisil, et omanik, ettevõtja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada ettevõtte käitamise järelevalvet. Taotluse korral peab pädevatel asutustel olema dokumentidele vaba juurdepääs.
Taotluse korral peab komisjonil olema vaba juurdepääs käesoleva punkti alusel lubatud protsessiga seotud teabele.
14. Siiski võib pädev asutus kuni eeskirjade vastuvõtmiseni vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile g, kui toidujäätmed on ainus biogaasi või kompostimisettevõttes toorainena kasutatav loomne kõrvalsaadus, lubada muude konkreetsete tingimuste kasutamist kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigustekitajate hävitamisel samaväärse toime. Neid erimääratlusi võib samuti kohaldada toidujäätmete suhtes, kui neid segatakse sõnnikuga, seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piima ja ternespiimaga, tingimusel et saadavat materjali käsitatakse toidujäätmetest saadud materjalina.
Kui sõnnik, seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piim ja ternespiim on ainsaks loomset päritolu materjaliks, mida biogaasi või kompostimisettevõttes töödeldakse, võib pädev asutus lubada muude erinõuete kasutamist kui käesolevas peatükis sätestatud, tingimusel et pädev asutus:
a) ei leia, et nendega kaasneb mõne tõsise edasikanduva haiguse levikuoht;
b) leiab, et jäägid või kompost on töötlemata materjal.
D. Lagundumissaadused ja kompost
15. Protsessi jälgimiseks biogaasi või komposteerimisettevõttes lagundumissaadustest või kompostist töötlemise ajal või kohe pärast seda võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:
Escherichia coli: n = 5, c = 1, m = 1 000, M = 5 000 1 grammis;
või
Enterococcaceae: n = 5, c = 1, m = 1 000, M = 5 000 1 grammis;
ning
biogaasi või komposteerimisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel lagundumissaadustest või kompostist võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:
salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0
kus:
n |
= |
uuritavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu läviväärtus; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv valimi ühes või mitmes ühikus on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende valimite arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul valim on siiski rahuldav, kui teiste valimite bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
Lagundumissaadused või kompost, mis ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, töödeldakse ümber, ning salmonelloosi puhul käideldakse või kõrvaldatakse vastavalt pädeva asutuse kehtestatud juhistele.
III PEATÜKK
Töötlemisstandardid sulatatud rasva edasisel töötlemisel
Rasva derivaatide tootmiseks 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemisviise:
1. ümberesterdamine või hüdrolüüs vähemalt 200 °C juures ja vastava asjakohase rõhu all 20 minuti jooksul (glütserool, rasvhapped ja estrid); või
2. seebistamine 12M NaOH-ga (glütserool ja seep):
a) partiidena 95 °C juures vähemalt kolme tunni jooksul; või
b) pideva protsessina 140 °C juures ja kahe baari all (2 000 hPa) kaheksa minuti jooksul või samaväärsetel tingimustel, mis on kehtestatud komisjoni poolt. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
1. kategooria materjalist saadud loomsete rasvade edasiseks töötlemiseks võib kasutada teisi töötlemisviise tingimusel, et kõnealused töötlemisviisid on kiidetud heaks kui alternatiivsed viisid kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga e.
VII LISA
SPETSIIFILISED HÜGIEENINÕUDED TÖÖDELDUD LOOMSE VALGU JA MUUDE SÖÖDATOORAINENA KASUTATAVATE TÖÖDELDUD TOODETE TÖÖTLEMISEL JA TURUSTAMISEL
I PEATÜKK
Erinõuded 3. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamiseks
Lisaks V lisas sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Tööruumid
1. 3. kategooria materjali töötlemise ruumid ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlemise ruumidega, kui need ei asu täiesti omaette hoones.
2. Siiski võib pädev asutus ajutiselt lubada kasutada 3. kategooria töötlemisettevõtet 1. või 2. kategooria materjali töötlemiseks, kui laiaulatuslik episootilise haiguse puhang või muu erakorraline ja ettenägematu olukord viib 1. või 2. kategooria töötlemisettevõtte võimsuste ületamiseni.
Pädev asutus peab 3. kategooria töötlemisettevõtte vastavalt artiklile 17 uuesti heaks kiitma, enne kui see hakkab taas töötlema 3. kategooria materjali.
3. 3. kategooria töötlemisettevõttes peab olema:
a) seade võõrkehade, näiteks pakendimaterjali, metallitükikeste jne avastamiseks loomsetes kõrvalsaadustes; ning
b) nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalvetalitus, kui töödeldavate toodete hulk nõuab korrapärast või pidevat pädeva asutuse juuresolekut.
B. Tooraine
4. Töödeldud loomsete valkude ja muu söödatooraine tootmiseks võib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 lõigetes a–j loetletud 3. kategooria materjali, mida on käideldud, ladustatud ja transporditud vastavalt artiklitele 7, 8 ja 9.
5. Enne töötlemist tuleb loomseid kõrvalsaadusi võõrkehade suhtes kontrollida. Kui neid esineb, tuleb need viivitamata eemaldada.
C. Töötlemisstandardid
6. Kriitilised kontrollipunktid, mis määratlevad töötlemisel kohaldatava kuumutamise ulatuse, tuleb määrata kindlaks iga töötlemisviisi jaoks, nagu on määratletud V lisa III peatükis. Kriitilised kontrollipunktid peavad hõlmama vähemalt:
— tooraine osakese suurust,
— kuumtöötlemisprotsessil saavutatud temperatuuri,
— tooraine suhtes rakendatavat rõhku, kui seda rakendatakse, ning
— kuumtöötlemisprotsessi kestust või etteandmiskiirust pideval protsessil.
Iga rakendatava kriitilise kontrollipunkti jaoks tuleb määratleda minimaalsed töötlemisstandardid.
7. Registreid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et näidata minimaalsete töötlemisväärtuste kohaldamist kõikides kriitilistes kontrollipunktides.
8. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäevad tuleb registreerida ja andmeid säilitada vähemalt kaks aastat.
9. Materjal, mille suhtes ei kohaldatud spetsiifilist kuumtöötlemist (näiteks materjal, mis on enne töötluse algust kõrvale jäetud või kuumutamisanumatest lekkinud), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda.
D. Töödeldud tooted
10. Töötlemisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel lõpptoodetest võetud proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:
salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0
Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,
kus:
n = võetavate proovide arv;
m = bakterite arvu läviväärtus; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõikides proovides ei ületa näitajat m;
M = bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus loetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning
c = proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul proovi loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.
11. Kasutamata või üle jäänud töödeldud tooted võib pärast püsimärgistamist:
a) hävitada kohe jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatistes;
b) ladestatakse direktiivi 1999/31/EÜ alusel heakskiidetud prügilasse; või
c) töötatakse ümber kooskõlas artikliga 15 heakskiidetud biogaasi või kompostimisettevõttes.
II PEATÜKK
Erinõuded töödeldud loomsele valgule
Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. ►M14 Imetajatelt saadud töödeldud loomne valk peab olema läbinud 1. töötlemisviisi. Seaveri või seavere fraktsioonid võivad siiski olla läbinud mis tahes töötlemisviisi 1–5 või 7, tingimusel et 7. töötlemisviisi korral on seda kuumtöödeldud kogu aine ulatuses temperatuuril vähemalt 80 °C. ◄
Seni, kuni nõukogu otsuses 2000/766/EÜ sätestatud söödaga seotud keeld kehtib, võib imetajatelt pärit loomseid valke olla töödeldud töötlusviisiga 1–5 või 7, ning see materjal tuleb vahetult pärast töötlemist ja enne selle kõrvaldamist kooskõlas vastavate ühenduse õigusaktidega märgistada värviga.
Lisaks sellele võib töötlusviisiga 1–5 või 7 olla töödeldud imetajatelt pärit töödeldud loomseid valke, mis on ettenähtud kasutamiseks ainult lemmikloomatoidus ja mida veetakse selleks määratud taaras, mida ei kasutata loomsete kõrvalsaaduste või põllumajandusloomade sööda vedamiseks ja mis saadetakse 3. kategooria töötlemisrajatisest otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse.
2. Muudelt loomadelt kui imetajatelt saadud töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud ühe töötlemisviisidest 1–5 või 7.
3. Kalajahu peab olema läbinud:
a) mis tahes töötlemisviisi; või
b) meetodi, mis tagab, et toode vastab I peatüki lõikes 10 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.
B. Ladustamine
4. Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud pakendites või ladustada lahtiselt nõuetekohaselt konstrueeritud mahutites.
5. Tuleb võtta piisavad meetmed, et vähendada kondenseerumist mahutite, konveierite või tõstukite sees.
6. Konveierites, tõstukites ja mahutites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest.
7. Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida. Kui tootmisnõuded seda eeldavad, tuleb kõiki ladustamisrajatisi korrapäraselt tühjendada ja puhastada.
8. Töödeldud loomset valku tuleb hoida kuivana. Ladustamispiirkonnas tuleb vältida lekkeid ja kondenseerumist.
C. Import
9. Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud loomset valku:
a) kui see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa II osas olevasse loetellu või, kalajahu puhul, XI lisa III osas olevasse loetellu;
b) kui see on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) kui see on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ning
d) kui sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 1. peatükis sätestatud näidisele.
10. Enne kui partiid ühenduses vabasse ringlusse lubatakse, peab pädev asutus võtma piiripunktides imporditavast loomsest valgust proovid, et tagada vastavus I peatüki lõike 10 nõuetele. Pädev asutus peab:
a) võtma proove igast lahtiselt veetavast partiist; ning
b) võtma pistelisi proove päritolutootmisettevõttes pakendatud toodete partiidest.
11. Kui asjaomasest kolmandast riigist pärit lahtisest partiist võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võib pädev asutus selle kolmanda riigi järgmistest lahtistest partiidest võtta pistelisi proove. Kui üks neist pistelistest proovidest osutub positiivseks, peab proove võttev pädev asutus teavitama päritoluriigi pädevat asutust, et see saaks olukorra parandamiseks abinõud tarvitusele võtta. Päritoluriigi pädev asutus peab juhtima proove võtva pädeva asutuse tähelepanu neile abinõudele. Uute positiivsete tulemuste puhul samast allikast peab pädev asutus võtma proove igast samast allikast pärit olevast partiist, kuni kuus järjestikust analüüsi on taas negatiivsed.
12. Pädevad asutused peavad vähemalt kaks aastat säilitama proovivõtmiste tulemuste registreid, mida peetakse kõigi partiide kohta, millest proove on võetud.
13. Salmonelloosi suhtes positiivseks osutunud partiid tuleb:
a) menetleda direktiivi 97/78/EÜ ( 27 ) artikli 17 lõike 2 punktis a sätestatud korras; või
b) töödelda uuesti vastavalt käesolevale määrusele heaks kiidetud töötlemisettevõttes või puhastada pädeva asutuse poolt lubatud töötlemisviisi kasutades. Lubatud töötlemisviiside loetelu võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Partiid ei tohi vabastada enne, kui seda on töödeldud, pädeva asutuse poolt vastavalt I peatüki lõikele 10 salmonelloosi suhtes kontrollitud ning on saadud negatiivne tulemus.
III PEATÜKK
Erinõuded veretoodetele
Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Tooraine
1. Veretoodete tootmiseks võib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaselt saadud verd.
B. Töötlemisstandardid
2. Veretooted peavad läbima:
a) mis tahes töötlemisviisi 1–5 või 7; või
b) meetodi, mis tagab, et toode vastab I peatüki lõikes 10 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.
C. Import
3. Liikmesriigid peavad lubama importida veretooteid, kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad vastavalt XI lisa V ja VI osas olevasse loetellu;
b) need on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) need on toodetud vastavalt käesolevale määrusele ning
d) kui sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 4. peatüki B osas sätestatud näidisele.
IV PEATÜKK
Erinõuded sulatatud rasvadele ja kalaõlile
Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. Kui sulatatud rasvad ei ole toodetud kooskõlas nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ ( 28 ) C lisa II peatükiga või nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ ( 29 ) I lisa 9. peatükiga, peavad sulatatud rasvad olema toodetud meetodiga 1–5 või meetodiga 7 ning kalaõli võib olla toodetud meetodiga 6 nagu V lisa III peatükis osutatud.
Mäletsejalistelt saadud sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei moodusta üle 0,15 % massist.
B. Sulatatud rasvade import
2. Liikmesriigid peavad lubama importida sulatatud rasvasid, kui need:
a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa IV osas olevasse loetellu;
b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele;
d) on kas:
i) täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärit riigist või riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade aafrika katku,
ii) täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärit riigist või riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 6 kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja klassikalist lindude katku,
iii) täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärit riigist või riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku, või
iv) kui seal on esinenud eespool nimetatud asjakohase ajavahemiku jooksul ühe eespool nimetatud haiguse puhanguid, läbinud ühe järgmistest kuumtöötlemisprotsessidest:
— vähemalt 70 °C juures vähemalt 30 minutit, või
— vähemalt 90 °C juures vähemalt 15 minutit,
ja kriitiliste kontrollipunktide üksikasjad registreeritakse ja säilitatakse, et omanik, ettevõtja või nende esindaja ning vajaduse korral pädev asutus saaksid jälgida ettevõtte tööd. Teave peab sisaldama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vastavalt vajadusele töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus; ning
e) kui sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 10. peatüki A osas sätestatud näidisele.
C. Kalaõli import
3. Liikmesriigid peavad lubama importida kalaõli, kui see:
a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa III osas olevasse loetellu;
b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ning
d) kui sellele on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 9. peatükis sätestatud näidisele.
D. Hügieeninõuded
4. Sulatatud rasva või kalaõli pakendamise korral tuleb see pakendada uutesse mahutitesse või puhastatud mahutitesse ning tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud materjali teisese saastumise vältimiseks. Kui toode on ette nähtud lahtiselt transportimiseks, peavad torud, pumbad ja tsisternid ning mistahes muud mahutid või paakautod, mida kasutatakse toote transpordil tootmisettevõttest otse laevale või sadamatsisternidesse või otse ettevõtetesse, olema enne kasutamist kontrollitud ja puhtaks tunnistatud.
V PEATÜKK
Erinõuded piimale, piimatoodetele ja ternespiimale
Lisaks I peatükis sätestatud põhinõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:
1.1. steriliseerimine F0 ( 30 ) väärtusel 3 või rohkem;
1.2. kõrgkuumutamine (UHT) ( 31 ) koos ühega järgmistest:
a) järgnev füüsiline töötlemine, nagu:
i) kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt kuni 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks, või
ii) pH-taseme alandamine alla 6 vähemalt üheks tunniks;
b) piim või piimatoode on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;
1.3. kahekordne HTST ( 32 ) töötlemine;
1.4. HTST (32) koos ühega järgmistest:
a) järgnev füüsiline töötlemine, nagu:
i) kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt kuni 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks, või
ii) pH-taseme alandamine alla 6 vähemalt üheks tunniks;
b) piim on toodetud või piimatoode on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;
2. Piimatooted peavad olema läbinud vähemalt ühe lõikes 1 sätestatud töötlustest või peavad olema valmistatud piimast, mida on töödeldud vastavalt lõikele 1.
3. Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt lõikele 1 töödeldud piimast toodetud vadak kogutakse pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja selle pH peab olema enne transportimist loomakasvatusettevõtetesse < 6,0.
4. Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim või piimatooted vastama järgmistele nõuetele:
4.1. pärast töötlemise lõpetamist tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud toodete saastumise vältimiseks;
4.2. lõpptoote märgistusel peab olema viide sellele, et see sisaldab 3. kategooria materjali ning ei ole ette nähtud inimtoiduks, ning see tuleb
a) pakkida uutesse mahutitesse või
b) lahtiselt transportida mahutites ja muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks heaks kiidetud desinfektsioonivahendiga.
5. Toorpiima ja ternespiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid tagatisi loomade tervishoiu osas. Niisugused tingimused võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
B. Import
1. Liikmesriigid lubavad importida piima ja piimatooteid, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1.1. need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa I osas olevasse loetellu;
1.2. need on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
1.3. nendega on kaasas X lisa 2. peatükis sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat;
1.4. need on läbinud vähemalt ühe A osa punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja punkti 1.4 alapunktis a sätestatud töötlustest;
1.5. need on kooskõlas A osa lõigetega 2 ja 4 ning vadaku puhul lõikega 3.
2. Erandina punktist 1.4 lubavad liikmesriigid piima ja piimatoodete importi kolmandatest riikidest, mis on heaks kiidetud komisjoni otsuse 2004/438/EÜ ( 33 ) I lisa A veerus, tingimusel, et piim ja piimatooted on läbinud ühekordse HTST töötluse ja on toodetud
i) kas vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit või
ii) on esitatud ELi piiripunktis vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.
3. Kui tuvastatakse eksootilise haiguse sissetoomise oht või mis tahes muu oht loomatervishoiule, võib komisjon loomade tervise kaitseks kehtestada lisatingimused. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
VI PEATÜKK
Erinõuded želatiinile ja hüdrolüüsitud valgule
Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Želatiini töötlemisstandardid
a) Želatiin tuleb töödelda protsessi käigus, mis tagab, et töötlemata 3. kategooria materjal läbib töötluse happe või leelisega, millele järgneb üks või rohkem loputusi. pH peab olema vastavalt kohandatud. Želatiin tuleb eraldada ühe või mitme järjestikuse kuumutamisega, millele järgneb puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine.
b) Pärast lõigus a osutatud protsesside kohaldamist võib želatiin läbida kuivatusprotsessi ning vajaduse korral pulveriseerimis- või lamineerimisprotsessi.
c) Muude konservantide kui vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi kasutamine on keelatud.
2. Želatiini tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:
a) peab olema ette nähtud ruum pakkematerjali ladustamiseks;
b) tooted tuleb pakendada selleks ettenähtud ruumis või kohas;
ning
c) želatiini pakenditel peavad olema sõnad „loomatoiduks kõlblik želatiin”.
B. Hüdrolüüsitud valgu töötlemisstandardid
3. Hüdrolüüsitud valk peab olema toodetud tootmisprotsessi käigus, mis hõlmab vajalikke meetmeid selleks, et 3. kategooria toormaterjal saastuks võimalikult vähe. Hüdrolüüsitud valgu molekulmass on alla 10 000 aatommassiühiku.
Lisaks sellele toodetakse täielikult või osaliselt mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud töötlemisettevõttes, mis tegeleb ainult hüdrolüüsitud valkude tootmisega ning mis kasutab protsessi, mis hõlmab toore 3. kategooria materjali ettevalmistamist pikeldamise, lubjatustamise ja ohtra pesemise abil, ja pärast mida:
a) hoitakse materjali pH > 11 ja rohkem kui 80 °C juures üle 3 tunni ning kuumtöödeldakse temperatuuril vähemalt 140 °C ja vähemalt 3,6baarise rõhu juures 30 minutit;
b) hoitakse materjali pH 1–2, seejärel pH > 11 ja rohkem kui 80 °C juures, seejärel kuumtöödeldakse temperatuuril vähemalt 140 °C ja vähemalt 3baarise rõhu juures 30 minutit; või
c) töödeldakse seda samaväärsel tootmisprotsessil, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
C. Import
4. Liikmesriigid peavad lubama želatiini ja hüdrolüüsitud valkude importi, kui need:
a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa XI osas olevasse loetellu;
b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja
d) kui sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 11. ja 12. peatükis sätestatud näidistele.
VII PEATÜKK
Erinõuded kaltsiumdivesinikfosfaadile
Lisaks I peatükis sätestatud üldtingimustele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. |
Kaltsiumdivesinikfosfaati tuleb toota protsessi käigus, mis a) tagab, et 3. kategooria materjali kondid purustatakse peeneks, rasvatustatakse kuuma veega ja töödeldakse lahjendatud soolhappega (mille miinimum-kontsentratsioon on 4 % ja pH alla 1,5) vähemalt kahe päeva jooksul; b) pärast punktis a kirjeldatud protsessi jätkub saadud fosforit sisaldava vedeliku lubjaga töötlemisega, mille tulemusena tekib kaltsiumdivesinikfosfaadi sade pH-ga 4 kuni 7 ning c) lõpeb kõnealuse sademe õhkkuivatamisega, kui sisselasketemperatuur on 65 °C ja 325 °C ning lõpptemperatuur 30 °C ja 65 °C vahel, või samaväärse protsessi käigus, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
2. |
Kui kaltsiumdivesinikfosfaat saadakse rasvatustatud luudest, peab see pärinema toidukõlblikest luudest, mis on läbinud tapaeelse ja -järgse kontrolli. |
B. Import
3. |
Liikmesriigid peavad lubama importida kaltsiumdivesinikfosfaati, kui: a) see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa XI osas olevasse nimekirja; b) see on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu; c) see on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja d) kui sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 12. peatükis sätestatud näidisele. |
VIII PEATÜKK
Erinõuded trikaltsiumfosfaadile
I peatükis sätestatud põhinõuetele lisaks kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. |
Trikaltsiumfosfaati tuleb toota protsessil, mis tagab, et a) 3. kategooria kondimaterjal on peenelt purustatud ja rasvatustatud vastuvoolu kuuma veega (kondikillud on väiksemad kui 14 mm); b) aurus keetmine kestab 145 °C juures 30 minutit rõhul 4 baari; c) valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel ning d) trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast keevkihis kuivatamist 200 °C õhuga või seda töödeldakse samaväärsel tootmisprotsessil, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
B. Import
2. |
Liikmesriigid peavad lubama trikaltsiumfosfaadi importi, kui see: a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa XI osas olevasse nimekirja; b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu; c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja d) kui sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 12. peatükis sätestatud näidisele. |
IX PEATÜKK
Erinõuded kollageeni puhul
Lisaks I peatükis sätestatud põhinõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. Kollageeni tootmiseks peab kasutama protsessi, mis tagab, et töötlemata 3. kategooria materjal läbib töötlemise, mis sisaldab materjali pesemist, pH korrigeerimist happe või leelise abil ning sellele järgnevat ühte või mitut loputuskorda, filtreerimist ja väljapressimist. Pärast töötlemist võib kollageen läbida ka kuivatusprotsessi.
2. Keelatud on kasutada säilitusaineid, mis ei ole ühenduse õigusaktidega lubatud.
3. Kollageen tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:
a) peab olema ette nähtud ruum pakkematerjali ladustamiseks;
b) tooted tuleb pakendada selleks ettenähtud ruumis või kohas; ja
c) kollageeni pakenditel peavad olema sõnad „loomatoiduks kõlblik kollageen”.
B. Import
4. Liikmesriigid peavad lubama importida kollageeni, kui:
a) see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa XI osas olevasse loetellu;
b) see on pärit ettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) see on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja
d) sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 11. peatükis sätestatud näidisele.
X PEATÜKK
Erinõuded munatoodete jaoks
Lisaks I peatükis sätestatud põhinõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Töötlemisstandardid
1. Munatooted peavad olema:
a) läbinud mis tahes töötlemisviisi 1–5 või 7; või
b) töödeldud meetodil, mis tagab, et toode vastab I peatüki lõikes 10 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele; või
c) töödeldud kooskõlas nõukogu direktiivi 89/437/EÜ (munatoodete tootmist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta) ( 34 ) lisa V peatükiga.
B. Import
2. Liikmesriigid peavad lubama importida munatooteid, kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad IX lisa XVI osas olevasse loetellu;
b) need on pärit ettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;
c) need on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja
d) nendega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 15. peatükis sätestatud näidisele.
VIII LISA
NÕUDED LEMMIKLOOMATOIDU, KOERTE NÄRIMISKONTIDE JA TEHNILISTE TOODETE TURUSTAMISEKS
I PEATÜKK
Nõuded lemmikloomatoitu tootvate ettevõtete ja tehniliste ettevõtete tunnustamiseks
Lemmikloomatoitu, koerte närimiskonte ja tehnilisi tooteid (v.a orgaanilised väetised, mullaparandusained ja 2. kategooria materjalidest saadud rasva derivaadid) tootvad ettevõtted peavad vastama järgmistele nõuetele:
1. neil peavad olema asjakohased vahendid sissetuleva materjali täiesti ohutuks ladustamiseks ja käsitsemiseks ning
2. neil peavad olema asjakohased vahendid toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale määrusele või peavad nad kõnealuse materjali vastavalt käesolevale määrusele saatma töötlemisettevõttesse või põletus- või koospõletusrajatisse.
II PEATÜKK
Nõuded lemmikloomatoidule ja koerte närimiskontidele
A. Tooraine
1. Lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmiseks tohib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud loomseid kõrvalsaadusi. Töötlemata lemmikloomatoitu tohib siiski valmistada üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a või b osutatud loomsetest kõrvalsaadustest.
B. Töötlemisstandardid
2. Lemmikloomatoidu konserve tuleb piisavalt kuumtöödelda, nii et saavutatakse Fč-väärtus vähemalt 3.
3. Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb
a) kuumtöödelda kogu lõpptoote aine ulatuses temperatuuril vähemalt 90 °C;
b) kuumtöödelda loomsete koostisosade ulatuses temperatuuril vähemalt 90 °C; või
c) kasutada tootmisel loomsetest koostisosadest ainult:
i) liha või lihatooteid, mida on kuumtöödeldud vähemalt temperatuuril 90 °C kogu aine ulatuses;
ii) järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või töödeldud tooteid, mida on töödeldud vastavalt käesoleva määruse nõuetele: piim ja piimapõhised tooted, želatiin, hüdrolüüsitud valgud, munatooted, kollageen, veretooted, töödeldud loomne valk, kaasa arvatud kalajahu, sulatatud rasvad, kalaõli, dikaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat või lõhna- ja maitsetugevdajad.
Pärast kuumtöötlemist tuleb võtta kõik meetmed sellise töödeldud lemmikloomatoidu saastumise vältimise tagamiseks.
Töödeldud lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse.
4. Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt kuumtöödelda, et hävitada patogeensed mikroobid (sh salmonellad). Pärast kõnealust töötlemist tuleb võtta kõik meetmed koerte närimiskontide saastumise vältimise tagamiseks. Koerte närimiskondid peavad olema pakendatud kasutamata pakendisse.
5. Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse, mis väldib igasuguse lekke. Tuleb võtta tõhusaid meetmeid tagamaks, et toode ei puutuks kokku saastamisega kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani. Pakendile tuleb nähtavalt ja loetavalt märkida sõnad „üksnes lemmikloomatoiduks”.
6. Tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) tuleb võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele nõuetele:
salmonelloos: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0.
Enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,
kus:
n |
= |
võetavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu läviväärtus; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis proovides ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus loetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ja |
c |
= |
proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul proovi loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. Lemmikloomatoidu konservide puhul, mis on läbinud lõikes 2 osutatud kuumtöötluse, ei ole salmonelloosi ja Enterobacteriaceae osas siiski proovivõtt ja kontrollimine vajalik. |
C. Import
7. Liikmesriigid peavad lubama importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte, kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa X osas olevasse loetellu;
b) need on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvatest ettevõtetest, mis vastavad käesoleva määrusega sätestatud eritingimustele;
c) need on toodetud vastavalt käesolevale määrusele;
d) nendega on kaasas:
i) lemmikloomatoidu konservide puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki A osas sätestatud näidisele,
ii) muu lemmikloomatoidu kui konservide puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki B osas sätestatud näidisele,
iii) koerte närimiskontide puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki C osas sätestatud näidisele, või
iv) töötlemata lemmikloomatoidu puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki D osas sätestatud näidisele.
III PEATÜKK
Nõuded sõnnikule, töödeldud sõnnikule ja töödeldud sõnnikutoodetele
I. Töötlemata sõnnik
A. Kaubandus
a) Muude liikide kui kodulindude või hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemine on keelatud, v.a juhtudel, kui sõnnik:
i) on pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud tõsistest nakkushaigustest tulenevaid piiranguid, ja
ii) on ette nähtud pädevate asutuste järelevalve all kasutamiseks niisuguse põllumajandusettevõtte maa-alal, mis asub mõlemal pool kahe liikmesriigi piiri.
b) Siiski võib pädev asutus anda eriloa vedada oma liikmesriigi territooriumile:
i) sõnnikut, mis on ette nähtud töötlemiseks pädevate asutuste poolt vastavalt käesolevale määrusele heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes või biogaasi ja komposteerimisettevõtetes, et neist valmistada II jaos osutatud tooteid; pädev asutus peab selliste ettevõtete heakskiitmisel arvesse võtma sõnniku päritolu; või
ii) sõnnikut, mis on ette nähtud põllumajandusettevõtte maa-alal kasutamiseks. Kõnealune kaubandus võib toimuda üksnes päritoluliikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul. Nõusoleku andmisel peavad pädevad asutused pöörama erilist tähelepanu sõnniku päritolule, selle sihtkohale ning loomade tervishoiu ja turvalisuse kaalutlustele.
Niisugustel juhtudel peab sõnnikuga kaasas olema terviseohutuse sertifikaat, mis vastab artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud näidisele.
2. Töötlemata linnusõnnikuga võib kaubelda järgmistel tingimustel:
a) sõnnik peab olema pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud Newcastle’i haigusest või klassikalisest lindude katkust tulenevaid piiranguid;
b) lisaks sellele ei või Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud linnukarjade töötlemata sõnnikut lähetada piirkonda, millel on vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ ( 35 ) artikli 15 lõikele 2 staatus piirkonnana, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita, ning
c) sõnnikuga peab kaasas olema terviseohutuse sertifikaat, mis vastab artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud näidisele.
3. Kaubeldav hobuslaste töötlemata sõnnik ei tohi pärineda ettevõttest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid piiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, siberi katku või marutaudiga vastavalt direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikele 5.
B. Import
4. Töötlemata sõnniku import on keelatud.
II. Töödeldud sõnnik ja töödeldud sõnnikutooted
A. Turustamine
5. Töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid turustatakse punktides a–e sätestatud tingimustel, mis on järgmised.
a) Need peavad olema pärit vastavalt käesolevale määrusele pädeva asutuse poolt heakskiidetud tehnilisest ettevõttest, biogaasi või komposteerimisettevõttest.
b) Need peavad olema läbinud kuumtöötluse temperatuuril vähemalt 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul ning neid peab olema töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks.
c) Pädev asutus võib siiski lubada muude kui punktis b kirjeldatud standarditud protsessiparameetrite kasutamist, tingimusel et taotleja tõendab, et kõnealuste parameetritega tagatakse bioloogiliste ohtude minimeerimine. Kõnealune tõendamine sisaldab valideerimist, mida teostatakse järgmisel viisil:
i) võimalike ohtude, sealhulgas sisendmaterjali mõju, määratlemine ja analüüs, mis põhineb töötlemistingimuste terviklikul määratlusel, ning ohu hindamine, millega hinnatakse eriliste töötlemistingimuste saavutamist tavalistes ja ebatavalistes tingimustes;
ii) kavandatud protsessi valideerimine:
ii-1) elujõulisuse/nakkavuse vähenemise mõõtmise abil sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:
— indikaatorit esineb toormaterjalis järjekindlalt suurtes kogustes,
— indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui patogeenid, mille uurimise jaoks seda kasutatakse,
— indikaatorit on lihtne kvantifitseerida ning suhteliselt lihtne identifitseerida ja kinnitada;
või
ii-2) elujõulisuse/nakkavuse vähenemise mõõtmise abil põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse puhul kokkupuuteajal, kui see lisatakse lähteainesse sobivas katsekehas;
iii) alapunktis ii osutatud valideerimisega peab tõendama, et protsessiga saavutatav üldise ohu vähenemine on järgmine:
— termiliste ja keemiliste protsesside puhul bakteri Enterococcus faecalis määra vähenemine 5 log10 võrra ning kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviroos) nakkavustiitri vähenemine vähemalt 3 log10 võrra, kui neid käsitatakse märkimisväärse ohuna,
— keemiliste protsesside puhul ka vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade, vähenemine vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra elujõulistel etappidel;
iv) tervikliku kontrolliprogrammi kavandamine, mis sisaldab protsessi järelevalve korda;
v) meetmed, mille abil ettevõtte käitamisel tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite seire ja järelevalve.
Ettevõttes ning muudes kriitilistes kontrollpunktides kasutatavaid asjakohaste protsessiparameetrite üksikasju peab registreerima ja säilitama sellisel viisil, et omanik, ettevõtja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada ettevõtte käitamise järelevalvet. Taotluse korral peab pädevatel asutustel olema dokumentidele vaba juurdepääs.
Taotluse korral peab komisjonil olema vaba juurdepääs käesoleva punkti alusel lubatud protsessiga seotud teabele.
d) Protsessi jälgimiseks ettevõttes töötlemise ajal või kohe pärast seda sõnnikust võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:
Escherichia coli: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis;
või
Enterococcaceae: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis;
ning
tehnilises, biogaasi või komposteerimisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel sõnnikust võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:
salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0
kus:
n |
= |
uuritavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu läviväärtus; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv valimi ühes või mitmes ühikus on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende valimite arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul valim on siiski rahuldav, kui teiste valimite bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
Töödeldud sõnnikut või töödeldud sõnnikutooteid, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, käsitatakse töötlemata sõnniku või sõnnikutoodetena.
e) Need peavad olema ladustatud nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine minimaalne. Seepärast tuleb neid ladustada:
i) korralikult kinnitambitud ja isoleeritud silona või
ii) nõuetekohaselt suletud pakendites (kilekottides või „suurtes kottides”).
B. Import
6. Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid, kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa IX osas olevasse loetellu;
b) need on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ettevõtetest, mis vastavad käesoleva määrusega sätestatud eritingimustele;
c) need vastavad lõike 5 nõuetele; ning
d) nendega on kaasas X lisa 17. peatükis sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat.
III. Guaano
7. „Guaano” turustamise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid.
IV PEATÜKK
Nõuded verele ja veretoodetele (v.a hobuslaste veri ja veretooted), mida kasutatakse tehniliste toodete valmistamiseks
A. Import
1. Veretoodete impordi suhtes rakendatakse XI peatükis sätestatud nõudeid.
2. Liikmesriigid peavad lubama importida tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud veretooteid, sealhulgas sellistelt loomadelt pärinevat materjali, kellele on antud aineid, mis on vastavalt direktiivile 96/22/EÜ keelatud, juhul kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VI osa punktis A olevasse loetellu;
b) need on pärit tehnilisest ettevõttest, mis vastab käesolevas määruses sätestatud eritingimustele, või kogumisettevõttest;
c) kui nendega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 4. peatüki C osas ja 4. peatüki D osas esitatud näidisele.
3. Veri, millest tehakse tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud veretooteid, peab olema kogutud:
a) vastavalt ühenduse õigusaktidele heakskiidetud tapamajadest;
b) kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitud tapamajadest või
c) kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitud rajatistes olevatelt elusloomadelt.
4. Artiodactyla, Perissodactyla ja Proboscidea taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt pärit veretooted, mis on ette nähtud tehniliste toodete valmistamiseks, peavad vastama kas punktis a või b sätestatud tingimustele:
a) veretooted on läbinud ühe järgmistest töötlemisviisidest, mis tagab punktis b osutatud haiguste tekitajate puudumise:
i) kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;
ii) kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll;
iii) kuumtöötlus, kuumutades veretooted läbi vähemalt 80 °C-ni, millele järgneb tõhususe kontroll;
iv) loomade puhul, v.a üksnes Suidae ja Tayassuidae: pH muutmine kuni pH-astmeni 5 kahe tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;
b) veretoodete puhul, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile a, pärinevad tooted riigist või piirkonnast:
i) kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud veiste katku, väikemäletsejaliste katku ja Rifti oru palaviku juhtumeid ning kus ei ole vähemalt 12 kuu jooksul loomi nende haiguste vastu vaktsineeritud;
ii) kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud suu- ja sõrataudi juhtumeid ning kus ei ole vähemalt 12 kuu jooksul loomi selle haiguse vastu vaktsineeritud
või
kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud suu- ja sõrataudi juhtumeid ning kus viiakse ametliku kontrolli all vähemalt iga 12 kuu tagant läbi mäletsejalistest koduloomade suu- ja sõrataudi vastaseid vaktsineerimisprogramme; sellisel juhul tuleb pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega transportida tooted otse kõnealusesse tehnilisse sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste levimise ohtu loomadele või inimestele.
Lisaks punktidele i ja ii peab loomade puhul, v.a Suidae ja Tayassuidae, olema täidetud üks järgmistest tingimustest:
— tooted on pärit riigist või piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud vesikulaarse stomatiidi ja lammaste katarraalse palaviku juhtumeid (sealhulgas seropositiivsete loomade esinemine) ning kus vastuvõtlikke liike ei ole vähemalt 12 kuu jooksul nende haiguste vastu vaktsineeritud;
— pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega tuleb tooted transportida otse kõnealusesse tehnilisse sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste levimise ohtu loomadele või inimestele.
Lisaks punktidele i ja ii peavad veretooted Suidae ja Tayassuidae puhul pärinema riigist või piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade vesikulaarhaiguse, sigade katku ja sigade aafrika katku juhtumeid, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole loomi nende haiguste vastu vaktsineeritud ning kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
— tooted on pärit riigist või piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud vesikulaarse stomatiidi juhtumeid (sealhulgas seropositiivsete loomade esinemine) ning kus vastuvõtlikke liike ei ole vähemalt 12 kuu jooksul selle haiguse vastu vaktsineeritud;
— pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega tuleb tooted transportida otse kõnealusesse tehnilisse sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste levimise ohtu loomadele või inimestele.
5. Kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretooted, mis on ette nähtud tehniliste toodete valmistamiseks, peavad vastama kas punktis a või b sätestatud tingimustele:
a) veretooted on läbinud ühe järgmistest töötlemisviisidest, mis tagab punktis b osutatud haiguste tekitajate puudumise:
i) kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;
ii) kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll;
iii) kuumtöötlus, kuumutades veretooted läbi vähemalt 70 °C-ni, millele järgneb tõhususe kontroll;
b) veretoodete puhul, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile a, pärinevad tooted riigist või piirkonnast:
i) kus ei esine Newcastle’i haigust ega kõrge patogeensusega linnugrippi, nagu on määratletud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirjas;
ii) kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud vaktsineerimist klassikalise lindude katku vastu;
iii) kus kodulinde ja muid linnuliike, kellelt tooted pärinevad, ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu vaktsiiniga, mis on valmistatud Newcastle’i haiguse põhitüvest, mille patogeensus on suurem kui lentogeensetel viirusetüvedel.
V PEATÜKK
Nõuded hobuslaste verele ja veretoodetele, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel
A. Turustamine
Tehniliseks otstarbeks ette nähtud hobuslaste vere ja veretoodete turustamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) verd võib turustada tingimusel, et
a) see on võetud hobuslastelt,
i) kellel vere kogumise päeval kontrollimisel ei avaldunud direktiivi 90/426/EMÜ A lisas loetletud ühegi teatamiskohustusliku loomataudi tunnuseid ega Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja artikli 1.2.3 lõikes 4, 2009. aasta väljalaskes loetletud hobuste gripi, hobuste piroplasmoosi, hobuste herpesviiruse ning hobuste viirusarteriidi tunnuseid;
ii) keda on vähemalt 30 päeva enne vere kogumist ja vere kogumise päeval hoitud veterinaarjärelevalve all ettevõttes, mille suhtes ei ole kohaldatud direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikes 5 nimetatud keeldu või artiklis 5 nimetatud piirangut;
iii) kes direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes vastavalt kõnealusele artiklile rakendati loomatervishoiuga seotud põhjustel keeldu, ning ei ole vähemalt 40 päeva enne vere kogumise päeva kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit sellisest liikmesriigist või kolmandast riigist, mida käsitletakse hobuste aafrika katku nakatununa vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 punktile a;
b) see on võetud veterinaarjärelevalve all kas
i) tapamajas, mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004; või
ii) rajatises, mis on heaks kiidetud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete valmistamiseks tehnilisel otstarbel ning millel on veterinaarloa number ja mida kontrollib pädev asutus;
2) veretooteid võib viia turule tingimusel, et:
a) on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida veretoodete nakkusetekitajatega saastumist tootmise, käitlemise ja pakendamise käigus;
b) veretooted on valmistatud verest, mis:
i) kas vastab lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele või
ii) on hobuste aafrika katku, hobuste entsefalomüeliidi kõiki liike, sh hobuste veneetsueela entsefalomüeliiti, hobuste nakkavat kehvveresust, vesikulaarset stomatiiti ja malleust (Burkholderia mallei) põhjustavate võimalike patogeenide inaktiveerimiseks töödeldud vähemalt ühel järgmisel meetodil, millele on järgnenud tõhususe kontroll:
— kuumtöötlus temperatuuril 65 °C kestusega vähemalt kolm tundi;
— kiiritamine 25 kGy gammakiirtega;
— pH muutmine kuni pH-astmeni 5 kahe tunni jooksul;
— kuumtöötlus sisetemperatuuril vähemalt 80 °C-ni;
3) hobuslaste veri ja veretooted peavad olema pakendatud läbilaskmatutesse plommitud mahutitesse,
a) millele on selgelt märgitud kiri „HOBUSLASTE VERI JA VERETOOTED, MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”;
b) mis kannavad kogumisettevõtte veterinaarloa numbrit, mis on nimetatud lõike 1 punktis b.
B. Import
Liikmesriigid lubavad hobuslaste vere ja veretoodete importi tehnilisel otstarbel järgmistel tingimustel:
1) veri peab vastama A osa lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas:
a) tapamajas,
i) mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004; või
ii) mis on heaks kiidetud ja kontrollitud kolmanda riigi pädeva asutuse poolt; või
b) rajatises, mis on heaks kiidetud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete valmistamiseks tehnilisel otstarbel ning millel on veterinaarloa number ja mida kontrollib kolmanda riigi pädev asutus;
2) veretooted peavad vastama A osa lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Lisaks peavad A osa lõike 2 punkti b alapunktis i nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda on vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või alates sünnist, kui loomad on alla kolme kuu vanused, hoitud ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus kogumine toimub ning milles ei ole nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal esinenud järgmisi haigusi:
a) hobuste aafrika katku vastavalt direktiivi 90/426/EMÜ artikli 5 lõike 2 punktile a;
b) hobuste venetsueela entsefalomüeliiti vähemalt viimase kahe aasta jooksul;
c) malleust:
i) kolme aasta jooksul; või
ii) kuue kuu jooksul, kui loomadel ei ole esinenud malleuse (Burkholderia mallei) kliinilisi tunnuseid lõike 1 punktis a nimetatud tapamajas surmajärgsel kontrollil, mis hõlmab hingetoru, kõri, ninaõõnte ja urgete ning nende harunemiste limaskesta põhjalikku läbivaatust pärast pea pikuti läbilõikamist ja ninavaheseina eemaldamist;
d) vesikulaarset stomatiiti kuue kuu jooksul;
3) veretooted peavad pärinema kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud tehnilisest ettevõttest, mis vastab määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 18 sätestatud eritingimustele.
4) veri ja veretooted peavad pärinema kolmandast riigist, millele on viidatud loeteludes XI lisa järgmistes osades:
a) XIII osa punkt A, kus veri on kogutud vastavalt A jao lõikele 1 või kus veretooted on toodetud vastavalt A jao lõike 2 punkti b alapunktile i; või
b) XIII osa punkt B, kus neid on töödeldud vastavalt A jao lõike 2 punkti b alapunktile ii;
5) veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt A jao lõike 3 alapunktile a ning nendega peab kaasas olema nõuetekohaselt täidetud ja riikliku veterinaararsti allkirjastatud terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 4. peatüki A osas sätestatud näidise nõuetele.
VI PEATÜKK
Nõuded kabiloomade toornahkadele
A. Kohaldamisala
1. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata:
a) kabiloomade toornahkadele, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, ( 36 ) nõuetele;
b) kabiloomade toornahkade suhtes, mis on läbinud täieliku parkimisprotsessi;
c) wet-blue suhtes;
d) pikeldatud nahkadele; ning
e) painitud nahkadele (mida on töödeldud lubjaga märgsoolamisel vähemalt kaheksa tundi, kui pH on 12–13).
2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lõikes 1 määratletud ulatuses värskete, jahutatud ja töödeldud toornahkade suhtes. Selle peatüki tähenduses tähendavad „töödeldud toornahad” toornahku, mida on:
a) kuivatatud;
b) kuiv- või märgsoolatud vähemalt 14 päeva enne lähetamist;
c) soolatud seitse päeva meresoolaga, millele on lisatud 2 % naatriumkarbonaati;
d) kuivatatud 42 päeva temperatuuril vähemalt 20 °C; või
e) töödeldud mõnel protsessil (v.a parkimine), mille on määratlenud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
B. Kaubandus
3. Värskete või jahutatud toornahkadega kauplemise suhtes kohaldatakse samu tervishoiunõudeid, mida kohaldatakse värske liha suhtes vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivile 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad ( 37 ).
4. Töödeldud toornahkadega lubatakse kaubelda tingimusel, et iga partiiga on kaasas II lisas sätestatud äridokument, millega tõendatakse, et:
a) toornahku on töödeldud vastavalt lõikele 2; ning
b) partii ei ole kokku puutunud muude loomsete saadustega või elusloomadega, mis kujutavad ohtu tõsiste nakkushaiguste levikuks.
C. Import
5. Liikmesriigid peavad lubama importida värskeid või jahutatud toornahkade, kui:
a) need on saadud artikli 6 lõike 1 punktis b või c osutatud loomadelt;
b) need on pärit kolmandast riigist või ühenduse õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral sellisest kolmanda riigi osast, mida on nimetatud XI lisa XIV osa punktis A sätestatud loetelus ning mis asjaomaste liikide puhul:
i) vähemalt 12 kuud enne lähetamist on olnud vabad järgmistest haigustest:
— sigade klassikaline katk,
— sigade aafrika katk,
— veiste katk ning
ii) kus vähemalt 12 kuu jooksul enne lähetamist ei ole esinenud suu- ja sõrataudi ning kus 12 kuu jooksul enne lähetamist ei ole loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud;
c) need on saadud:
i) loomadelt, kes on olnud päritoluriigi territooriumil vähemalt kolm kuud enne tapmist või, kui loom on noorem kui kolm kuud, sünnist saadik,
ii) sõraliste toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud suu- ja sõrataudi puhangut ning millest 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul olnud suu- ja sõrataudi juhtu,
iii) sigade toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud sigade vesikulaarhaigust või viimase 40 päeva jooksul sigade aafrika katku ja millest 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul neid haigusi esinenud, või
iv) loomadelt, kellele tehti tapamajas 24 tunni jooksul enne tapmist tapaeelne kontroll, mille käigus ei avastatud suu- ja sõrataudi, veiste katku, sigade katku, sigade aafrika katku ega sigade vesikulaarhaiguse nähte;
d) nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastamist; ning
e) nendega on kaasas X lisa 5. peatüki A osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat.
6. Liikmesriigid peavad lubama importida kabiloomade töödeldud toornahku, kui:
a) need on saadud artikli 6 lõike 1 punktides b, c või k osutatud loomadelt;
b) need on saadud:
i) kolmandast riigist või ühenduse õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral kolmanda riigi osast, mis on nimetatud XI lisa XIV osa punktis B sätestatud loetelus ning kust vastavat liiki loomade värske liha import on lubatud, ning neid on töödeldud vastavalt A osa punkti 2 alapunktidele a, b või c, või
ii) kolmandast riigist, mis on nimetatud XI lisa XIV osa punktis B sätestatud loetelus, ning neid on töödeldud vastavalt A osa punkti 2 alapunktidele c või d, või
iii) hobuslastelt või mäletsejalistelt, kes pärinevad kolmandast riigist, mis on nimetatud XI lisa XIV osa punktis C sätestatud loetelus, ning neid on töödeldud vastavalt A osa punkti 2 alapunktidele a, b või c ja pärast töötlemist hoitud 21 päeva jooksul eraldi;
c) laevaga veetavate soolatud toornahkade puhul on nahad töödeldud vastavalt A osa punkti 2 alapunktidele b või c ja neid on pärast töötlemist impordieelse transportimise ajal hoitud eraldi vähemalt 14 päeva alapunkti b kohase töötluse korral ja vähemalt seitse päeva alapunkti c kohase töötluse korral ning saadetisega kaasasolev terviseohutuse sertifikaat tõendab sellist töötlemist ja transpordi kestust, ning
d) nendega on kaasas X lisa 5. peatüki B osas sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat või käesoleva lisa C osa punkti 6 alapunkti b alapunktis iii osutatud toornahkade korral X lisa 5. peatüki C osas sätestatud näidisele vastav ametlik deklaratsioon.
7. Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse poolt pitseeritud mahutites, veoautodes, vagunites või pallides.
VII PEATÜKK
Nõuded jahitrofeedele
A. Tooraine
1. Ilma et see piiraks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) ( 38 ) kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, ei kohaldata mingeid loomatervishoiualaseid keelde või piiranguid jahitrofeede suhtes:
a) mis on saadud kabiloomadest ja lindudest ning mis on läbinud täieliku taksidermilise töötluse, mis tagab nende säilivuse ümbritseva õhu temperatuuril; ning
b) mis on saadud muudest liikidest kui kabiloomadest ja lindudest.
2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 338/97 kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, kohaldatakse kabiloomade ja lindude jahitrofeede suhtes, mis ei ole läbinud lõike 1 punktis a nimetatud töötlust, järgmiseid tingimusi. Need peavad:
a) olema saadud loomadelt, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise tõsise nakkushaiguse tuvastamise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud; või
b) vastama lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele, kui need on saadud loomadelt, kes on pärit piirkonnast, kus kohaldatakse piiranguid tõsise nakkusliku haiguse tuvastamise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud.
3. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, hirvesarvedest või hammastest, tuleb:
a) kasta piisavalt pikaks ajaks keevasse vette, et kõrvaldada mis tahes muud ained kui kondid, sarved, kabjad, sõrad, hirvesarved või hambad;
b) desinfitseerida pädeva asutuse poolt heakskiidetud ainega, eelkõige vesinikperoksiidiga, kui tegemist on kontidest koosnevate osadega;
c) võimaliku hilisema saastamise vältimiseks pakendada pärast töötlemist viivitamata läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, puutumata kokku muude loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning
d) dokument või sertifikaat, mis tõendab, et eespool nimetatud tingimused on täidetud.
4. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes toornahkadest, tuleb:
a) kas:
i) kuivatada või
ii) kuiv- või märgsoolata vähemalt 14 päeva enne lähetamist, või
iii) töödelda mõne menetluse abil (v.a parkimine), mille on määratlenud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;
b) võimaliku hilisema saastamise vältimiseks pakkida pärast töötlemist viivitamata läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, puutumata kokku muude loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning
c) lisada dokument või sertifikaat, mis tõendab, et eespool nimetatud tingimused on täidetud.
B. Import
5. Liikmesriigid peavad lubama importida kolmandatest riikidest lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad, kui:
a) nendega on kaasas X lisa 6 peatüki A osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat; ning
b) need vastavad lõigete 3 ja 4 nõuetele. Siiski ei pea kuiv- või märgsoolatud toornahad, mida veetakse laevaga, olema soolatud 14 päeva enne lähetamist, tingimusel et need on soolatud 14 päeva enne importimist;
c) need on pärit kolmandast riigis, mis on nimetatud XI lisa XV A osas olevas loetelus.
6. Liikmesriigid peavad vastavalt lõike 7 nõuetele lubama importida kabiloomade ja lindude kõikidest anatoomilistest osadest koosnevaid täielikult töötlemata jahitrofeesid kolmandatest riikidest:
a) mis on kantud XI lisa XV B ja XV C osas sätestatud loetellu; ja
b) millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.
7. Liikmesriigid peavad lubama importida lõikes 6 osutatud jahitrofeesid, kui:
a) need on saadud loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise tõsise nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud;
b) need on võimaliku hilisema saastamise vältimiseks pakendatud pärast töötlemist viivitamata läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, puutumata kokku muude loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning
c) nendega on kaasas X lisa 6. peatüki B osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat.
VIII PEATÜKK
Nõuded villale, karvadele, seaharjastele, sulgedele ja sulgede osadele
A. Tooraine
a) Töötlemata vill, töötlemata karvad, töötlemata seaharjased ning töötlemata suled ja sulgede osad peavad olema saadud artikli 6 lõike 1 punktis c või k osutatud loomadelt. Need peavad olema kindlalt pakitud ja kuivad. Töötlemata sulgede ja sulgedeosade puhul, mis saadetakse otse tapamajast töötlemisettevõttesse, võib pädev asutus teha erandi kuivuse nõude osas tingimusel, et:
i) haiguse võimaliku leviku vältimiseks on võetud kõik vajalikud meetmed,
ii) neid veetakse lekkimiskindlates mahutites ja/või sõidukites, mida tuleb iga kord pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida, ja
iii) liikmesriik teavitab komisjoni sellise erandi tegemisest.
b) Seaharjaste väljaviimine piirkondadest, kus sigade aafrika katk on endeemiline, on keelatud, kui need ei ole:
i) a) läbi keedetud, värvitud või pleegitatud, või
ii) läbinud mistahes muu nakkusetekitajaid tapva töötluse, tingimusel et selle läbiviimise kohta esitatakse lähtekoha eest vastutava veterinaararsti sertifikaat. Vabrikus pesemist ei saa lugeda käesoleva sätte kohaldamisel töötlemisviisiks.
2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:
a) reisijatega kaasas nende isiklikuks kasutamiseks; või
b) partiidena saatmiseks üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel.
B. Import
3. Liikmesriigid peavad lubama importida seaharjaseid kolmandatest riikidest või ühenduse õigusaktide kohase piirkondadeks jaotamise korral nende piirkondadest, kui:
a) seaharjased on saadud päritoluriigist pärit ning päritoluriigi tapamajas tapetud loomadelt; ning
i) kui eelneva 12 kuu jooksul ei ole sigade aafrika katku juhtumeid esinenud, on partiiga kaasas sertifikaat, mis vastab X lisa 7. peatüki A osas sätestatud näidisele; või
ii) kui eelneva 12 kuu jooksul on esinenud üks või enam sigade aafrika katku juhtumit, on partiiga kaasas sertifikaat, mis vastab X lisa 7. peatüki B osas sätestatud näidisele;
c) need on pärit kolmandast riigist, mis on kantud vastavalt XI lisa VIII osa loetellu.
4. Liikmesriigid peavad lubama importida töötlemata villa ja karvu, kui:
a) on kindlalt pakitud ja kuivad; ning
b) on saadetud otse tehnilisse ettevõttesse või vaheettevõttesse niisugustel tingimustel, mis välistavad nakkusetekitajate leviku.
5. Töötlemata sulgede ja suleosade import on keelatud.
Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud sulgi ja suleosi, kui:
a) need on töödeldud dekoratiivsuled, reisijate poolt isiklikuks tarbeks veetavad töödeldud suled või töödeldud sulgede saadetised, mis on saadetud üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel, või
b) nendega on kaasas äridokument, mis kinnitab, et suled või suleosad on töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis tagab haigusetekitajate kahjutukstegemise, ning on kindlalt pakendisse suletud ja kuivad.
IX PEATÜKK
Nõuded mesindustoodetele
A. Tooraine
1. Ainult mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesinduse kõrvaltooted:
a) ei tohi olla pärit piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses:
i) ameerika haudemädanikuga (Paenibacillus larvae larvae), välja arvatud juhul kui pädev asutus, olles hinnanud ohu tähtsusetuks, on väljastanud eriloa kasutamiseks ainult selles liikmesriigis, ja olles võtnud kõik muud vajalikud meetmed tagamaks selle haiguse leviku tõkestamise;
ii) akarioosiga (Acarapis woodi (Rennie)), välja arvatud juhul, kui sihtkoha piirkond on saanud täiendavaid tagatisi vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ ( 39 ) artikli 14 lõikele 2;
iii) tarumardikaga (Aethina tumida); või
iv) Tropilaelaps spp.-ga (Tropilaelaps spp); ja
b) peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a sätestatud tingimustele.
B. Import
2. Kuna ühenduses ei ole tarumardikaid ja lesti liigist Tropilaelaps spp., tuleb sätestada järgmised mesindustoodete importi käsitlevad täiendavad kaitsemeetmed.
3. Liikmesriigid peavad lubama kärje kujul importida mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesinduse kõrvaltooteid (v.a mesilasvaha), kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa XII osas olevasse loetellu;
b) kas:
i) neid on hoitud vähemalt 24 tundi temperatuuril –12 °C või alla selle; või
ii) vaha puhul on materjal enne eksporti rafineeritud või sulatatud; ja
c) nendega on kaasas X lisa 13. peatükis sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat.
4. Liikmesriigid peavad lubama importida tehniliseks otstarbeks mõeldud mesilasvaha (v.a mesilasvaha kärje kujul), kui:
a) see on enne eksporti rafineeritud või sulatatud ja
b) sellega on kaasas nimetatud rafineerimist või sulatamist tõendav äridokument.
5. Mesilasvaha import kärjena on keelatud.
X PEATÜKK
Nõuded muuks otstarbeks kui söödatoorainena, orgaaniliste väetistena või mullaparandusainetena kasutamiseks ettenähtud kontidele ja teatavatele kontidest valmistatud toodetele (v.a kondijahu), sarvedele ja teatavatele sarvedest valmistatud toodetele (v.a sarvejahu), kapjadele ja sõrgadele ning teatavatele kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodetele (v.a kabja- ja sõrajahu)
1. Liikmesriik peab lubama importida konte ja teatavaid kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja teatavaid sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgi ning teatavate kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) tehniliste toodete valmistamiseks, kui:
a) tooted on enne eksporti kuivatatud, kuid jahutamata või külmutamata;
b) tooted toimetatakse päritoluriigist ainult maad või merd pidi otse ühenduse piiripunkti ning neid ei laadita ümber üheski väljaspool ühendust asuvas sadamas või kohas;
c) pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud dokumentide kontrolli toimetatakse tooted otse tehnilisse ettevõttesse;
d) need on pärit kolmandast riigist, mis on nimetatud XI lisa XVII osa loetelus.
2. Iga partiiga on kaasas:
a) päritoluettevõtet kontrolliva pädeva asutuse poolt tembeldatud äridokument, mis sisaldab järgmist teavet:
i) päritoluriik,
ii) tootmisettevõtte nimi,
iii) toote laad (kuivatatud kondid/kuivatatud kontidest valmistatud tooted/kuivatatud sarved/kuivatatud sarvedest valmistatud tooted/kuivatatud kabjad ja sõrad/kuivatatud kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooted) ja
iv) märkus, et:
— toode on saadud tapamajas tapetud tervetelt loomadelt või
— toodet on kuivatatud 42 päeva keskmisel temperatuuril vähemalt 20 °C või
— toodet on kuumutatud enne kuivatamist ühe tunni jooksul sisetemperatuuril vähemalt 80 °C või
— toodet on tuhastatud enne kuivatamist ühe tunni jooksul sisetemperatuuril vähemalt 800 °C või
— toode on läbinud enne kuivatamist hapendamisprotsessi, millega pH väärtust hoitakse vähemalt ühe tunni jooksul alla 6 ja
toodet ei kasutata ühelgi tootmisetapil söödana, söödatoorainena, orgaanilise väetisena või mullaparandusainena; ning
b) X lisa 16. peatükis sätestatud näidisele vastav importija deklaratsioon, mis peab olema vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille kaudu partii saabub esimest korda ühendusse, ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles.
3. Ühenduse territooriumile saatmisel peavad tooted olema pitseeritud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas. Kui tooteid transporditakse mahutites, peavad mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud tehnilise ettevõtte nimi ja aadress.
4. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli tuleb materjal vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse tehnilisse ettevõttesse.
5. Valmistamise ajal tuleb pidada registreid materjali koguse ja laadi kohta, et tagada materjali kasutamine selleks tegelikult ettenähtud eesmärgil.
XI PEATÜKK
Nõuded sööda, sealhulgas lemmikloomatoidu ja tehniliste toodete valmistamiseks kasutatavatele loomsetele kõrvalsaadustele, v.a komisjoni määruse (EÜ) nr 2007/2006 artiklis 1 osutatud vahesaadused
Liikmesriigid peavad lubama importida sööda, sealhulgas lemmikloomatoidu, farmaatsiatoodete ja muude tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi, kui need:
1. on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VI osas, VII A osas ja VII B osas olevasse loetellu;
2. koosnevad üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud kõrvalsaadustest ja/või kui need on ette nähtud kasutamiseks lemmikloomatoiduna, siis materjalist, mis on saadud loomadelt, mida on töödeldud selliselt nagu artikli 28 teises lõikes osutatud;
Põllumajanduslike karusloomade söödaks või töötlemata lemmikloomatoidus kasutatavad loomsed kõrvalsaadused tohivad sisaldada ainult artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud loomseid kõrvalsaadusi;
3. need on päritoluettevõttes sügavkülmutatud või säilitatud vastavalt ühenduse õigusaktidele selliselt, et vältida riknemist sihtettevõttesse saatmise ja tarnimise vahelisel ajal.
4. nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastumist;
5. need on pakitud kasutamata pakenditesse, mis väldivad igasuguse lekke;
6. nendega on kaasas sertifikaat, mis vastab ühele X lisa 3. peatüki D või F osas või 8. peatükis sätestatud näidistest;
7. pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele veetakse need kas:
a) lemmikloomatoitu valmistavasse ettevõttesse või tehnilisse ettevõttesse, mis on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse üksnes vastavalt lemmikloomatoidu või tehniliste toodete tootmiseks, nagu on pädeva asutuse poolt vajaduse korral sätestatud, ning ei viida ettevõttest välja töötlemata kujul, välja arvatud otse kõrvaldamiseks; või
b) vaheettevõttesse; või
c) heakskiidetud ja registreeritud kasutajale või kogumiskeskusesse, mis on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaaduseid kasutatakse ainult lubatud otstarbel, nagu on vajaduse korral pädeva asutuse poolt ette nähtud;
ja
8.1. lemmikloomatoidu tootmise jaoks kasutatava tooraine puhul, mis on saadud käesoleva määruse artikli 28 teises lõikes osutatud loomadest, kellele on antud teatavaid direktiiviga 96/22/EÜ keelatud aineid:
a) märgistatakse see kolmandas riigis enne ühenduse territooriumile sisenemist selliselt, et iga külmutatud ploki mõlemal välisküljel on vedela puusöe või aktiivsöega tehtud rist, mis katab vähemalt 70 % külmutatud ploki küljediagonaali pikkusest ja on vähemalt 10 cm lai;
b) külmutamata materjali puhul märgistatakse see kolmandas riigis enne sisenemist ühenduse territooriumile, pritsides vedela puusöega või söepulbriga selliselt, et süsi on materjalil selgelt näha;
c) transporditakse seda otse:
i) sihtkoha lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse vastavalt punkti 7 alapunktile a;
või
ii) vaheettevõttesse vastavalt punkti 7 alapunktile b ning sealt otse edasi alapunktis i osutatud lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, tingimusel et vaheettevõte:
— tegeleb ainult punktiga 8.1 hõlmatud materjaliga, või
— tegeleb ainult materjaliga, mis on ettenähtud alapunktis i osutatud lemmikloomatoitu tootva ettevõtte jaoks;
ja
d) käsitsetakse seda punktides a ja b sätestatud märgistuse eemaldamiseks ainult sihtkoha lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes ja ainult vahetult enne materjali kasutamist lemmikloomatoidu valmistamisel;
8.2. kui partii koosneb toorainest, mida on punktis 8.1 osutatud viisil töödeldud, ja muust töötlemata toorainest, tuleb kogu partiis sisalduv tooraine märgistada vastavalt eespool punkti 8.1 alapunktides a ja b sätestatule.
8.3. punkti 8.1 alapunktides a ja b ning punktis 8.2 sätestatud märgistus peab olema nähtav alates lähetamisest kuni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse tarnimiseni.
XII PEATÜKK
2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks õlikeemias
A. Töötlemisstandardid
1. 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks õlikeemias, peavad olema toodetud V lisa III peatükis osutatud meetodeid 1-5 kasutades.
2. Mäletsejalistelt saadud sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei moodusta üle 0,15 % massist.
B. Sulatatud rasvade import
3. Liikmesriigid peavad lubama importida 2. kategooriasse kuuluvast materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud töötlemiseks viisil, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis kirjeldatud protsessi tingimustele, kui:
a) see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa IV osas olevasse loetellu;
b) see on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja
c) sellega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 10. peatüki B osas sätestatud näidisele.
4. Sulatatud rasv peab olema toimetatud päritoluriigist ainult maad või merd pidi otse ühenduse piiripunkti.
5. Sulatatud rasvad peavad olema transporditud pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli ja vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele 2. kategooria õlikeemiaettevõttesse, kus neid hakatakse töötlema rasva derivaatideks.
6. Lõikes 3 osutatud terviseohutuse sertifikaadis peab olema märgitud, et:
i) sulatatud rasvad ei ole ette nähtud kasutamiseks muul otstarbel kui täiendavaks töötlemiseks meetodil, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis osutatud töötluse standarditele; ja
ii) saadud rasva derivaate kasutatakse ainult orgaanilistes väetistes, mullaparandusainetes või muul tehnilisel otstarbel, välja arvatud kosmeetikatoodetes, farmaatsiatoodetes ja meditsiiniseadmetes.
7. Lõikes 3 sätestatud terviseohutuse sertifikaat tuleb kauba ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni partiiga kaasas olema.
8. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli tuleb sulatatud rasvad vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse sihtettevõttesse.
XIII PEATÜKK
Rasva derivaadid
A. Töötlemisstandardid
1. Kui 2. kategooria materjalist toodetud sulatatud rasva kasutatakse rasva derivaatide tootmisel, tuleb kasutada meetodit, ms vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis osutatud töötluse standarditele.
B. Import
2. Liikmesriigid lubavad rasva derivaatide importi ainult juhul, kui iga partiiga on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 14. peatüki A või B osas sätestatud näidistele.
3. Lõikes 2 osutatud terviseohutuse sertifikaadis peab olema märgitud:
a) kas rasva derivaadid pärinevad 2. või 3. kategooria materjalidest;
b) 2. kategooria materjalist toodetud rasva derivaatide puhul, et tooted:
i) on toodetud meetodiga, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis osutatud töötluse standarditele; ja
ii) et neid kasutatakse ainult orgaanilistes väetistes, mullaparandusainetes või muul tehnilisel otstarbel, välja arvatud kosmeetikatoodetes, farmaatsiatoodetes ja meditsiiniseadmetes.
4. Lõikes 2 sätestatud terviseohutuse sertifikaat tuleb kauba ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni partiiga kaasas olema.
5. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli tuleb rasva derivaadid vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse sihtettevõttesse.
XIV PEATÜKK
Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate lõhna- ja maitsetugevdajate erinõuded.
I peatükis sätestatud tunnustamise nõuetele lisaks kohaldatakse järgmisi nõudeid.
A. Tooraine
1. Lemmikloomatoidu maitseomaduste suurendamiseks kasutatavate loomset päritolu vedelate/veetustatud töödeldud loomsete toodete tootmisel võib kasutada ainult artikli 6 lõike 1 punktides a-j osutatud loomseid kõrvalsaaduseid.
B. Töötlemisstandardid
2. Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad läbima töötlemismeetodid, mis tagavad, et toode vastab VIII lisa II peatüki lõikes 6 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks.
3. Lõpptoode:
a) peab olema pakitud kasutamata või steriliseeritud pakendisse; või
b) transporditi pakkimata kujul mahutites ja muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti pädeva asutuse poolt heakskiidetud desinfektsioonivahendiga.
C. Import
4. Liikmesriigid peavad lubama importida lõhna- ja maitsetugevdajaid, kui:
a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VII C osas olevasse loetellu;
b) need on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvatest ettevõtetest, mis vastavad artiklis 18 sätestatud eritingimustele;
c) need on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ja
d) nendega on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki E osas sätestatud näidisele.
XV PEATÜKK
Nõuded sarvedele ja sarvedest valmistatud toodetele (v.a sarvejahu), kapjadele ja sõrgadele ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodetele (v.a kabja- ja sõrajahu), mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks
A. Turuleviimine
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ette nähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) turuleviimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) need peavad pärinema loomadelt,
a) kes on kas tapetud tapamajas pärast tapaeelset kontrolli ja leitud kontrolli tulemusel vastavalt liidu õigusaktidele olevat inimtoiduks tapmiseks sobivad; või
b) kellel ei avaldunud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;
2) need peavad olema kuumtöödeldud üks tund sisetemperatuuril vähemalt 80 °C;
3) sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata;
4) igal töötlemise etapil, ladustamisel või transpordil peavad olema võetud kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks;
5) need peavad olema pakendatud kas uutesse pakenditesse või konteineritesse; või tuleb neid transportida veokites või lahtise lasti mahutites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heakskiidetud tootega;
6) pakendid või konteinerid peavad:
a) kandma toote märgistust (sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted);
b) olema selgelt märgistatud kirjaga „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”;
c) kandma sihtkoha heakskiidetud tehnilise ettevõtte või heakskiidetud lao nime ja aadressi.
B. Import
Liikmesriigid lubavad orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ette nähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) importi järgmistel tingimustel:
1) need on pärit kolmandast riigist, mis on nimetatud XI lisa XVIII osa loetelus;
2) need on toodetud vastavalt käesoleva peatüki A jaole;
3) nendega on kaasas X lisa 18. peatükis sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat, mille on nõuetekohaselt täitnud ja allkirjastanud riiklik veterinaararst;
4) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli Euroopa Liitu sisenemise koha piiripunktis viiakse need vastavalt nimetatud direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele otse heakskiidetud tehnilisse sihtettevõttesse või heakskiidetud lattu.
IX LISA
VASTAVALT ARTIKLI 23 LÕIKELE 2 TEATAVATE LOOMADE SÖÖTMISEKS ETTENÄHTUD TEATAVATE 2. JA 3. KATEGOORIA MATERJALIDE KASUTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse üksnes artikli 23 lõike 2 punkti c alapunktide iv, vi ja vii kohaselt heakskiidetud ja registreeritud kasutajate ja kogumiskeskuste suhtes. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „asjakohane materjal” loomseid kõrvalsaadusi, mis on määratletud artikli 23 lõike 2 punktis b, ning neist saadud tooteid. |
2. |
Asjakohane materjal tuleb kasutajatele või kogumiskeskustesse transportida vastavalt II lisale. |
2a. |
Surnud loomade terveid kehasid käideldakse kogumise ja veo ajal 2. kategooria materjalina, ilma et see piiraks nõuet eraldada kõrvaldamiseks ette nähtud määratletud riskiteguriga materjal enne seda, kui ülejäänud keha võib kasutada söödana nagu artiklis 23 sätestatud. |
3. |
Kogumiskeskused peavad: a) vastama vähemalt järgmistele V lisa nõuetele: i) I peatüki lõike 1 punktide a–d ja f ning lõigete 2, 3 ja 4 nõuded; ja ii) II peatüki lõigete 1, 2, 4, 5 ja 9 nõuded; ning b) omama asjakohast sisseseadet kasutamata jäänud töötlemata asjakohase materjali hävitamiseks või saatma selle vastavalt käesolevale määrusele töötlemisettevõttesse või põletus- või koospõletusrajatisse. Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria töötlemisettevõtet kogumiskeskusena. |
4. |
Lisaks II lisa kohaselt nõutavale dokumentatsioonile tuleb asjakohase materjaliga seoses registreerida: a) lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus ja kasutamise kuupäev; ning b) kogumiskeskuste puhul: i) vastavalt lõikele 5 käideldud kogus; ii) materjali ostnud iga lõppkasutaja nimi ja aadress; iii) ettevõtted, millesse materjal on kasutamiseks viidud; iv) lähetatud kogused; ning v) b) materjali lähetamise kuupäev. |
5. |
Muud asjakohast materjali kui kalarappeid tarnivate kogumiskeskuste käitajad peavad tagama, et: a) see läbib ühe järgmistest töötlustest (kas kogumiskeskuses või pädeva asutuse poolt vastavalt ühenduse õigusaktidele heakskiidetud tapamajas): i) denatureerimine pädeva asutuse poolt heakskiidetud värvaine lahusega; lahus peab olema nii tugev, et värvaine oleks töödeldud materjalil selgesti näha ja et kõikide materjalitükkide kogu pind oleks kaetud eespool nimetatud lahusega, kas kastes selleks materjali üleni lahusesse, pihustades materjalile lahust või kandes materjalile lahust muul viisil; ii) steriliseerimine, s.o keetmine või rõhu all aurutamine, kuni kõik materjalitükid on läbi keedetud; või iii) mis tahes muu pädeva asutuse poolt heakskiidetud töötlus; ning b) see pakitakse pärast töötlemist ning varustatakse enne pakenditesse jagamist selgelt ja loetavalt kogumiskeskuse nime ja aadressiga ning märkusega „ei ole ette nähtud inimtoiduks”. |
X LISA
TERVISEOHUTUSE NÄIDISSERTIFIKAADID TEATAVATE LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE IMPORDIKS KOLMANDATEST RIIKIDEST JA TRANSIITVEOKS LÄBI EUROOPA ÜHENDUSE
Märkused
a) Veterinaarsertifikaadi koostab ekspordiriik käesoleva määruse X lisas oleva näidiste põhjal asjaomasele loomsele kõrvalsaadusele vastava näidise vormi kohaselt. Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral täiendavaid tagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.
b) Iga sertifikaadi originaal koosneb ühest lehest, mis on kahepoolne, või kui vaja läheb enam kui ühte lehte, siis on sertifikaat sellisel kujul, et kõik lehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.
c) See koostatakse vähemalt ühes selle EL liikmesriigi ametlikus keeles, kus viiakse läbi piirikontroll, ning sihtkohaks oleva EL liikmesriigi keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad lubada muude keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.
d) Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, siis käsitatakse kõnealuseid lisalehti sertifikaadi originaali osadena ning igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri tõendit väljastav riiklik veterinaararst.
e) Kui sertifikaat, sealhulgas punktis d osutatud lisalehed, koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud — (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) — lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema pädeva asutuse määratud sertifikaadi kood.
f) Sertifikaadi originaali peab täitma ja allkirjastama riiklik veterinaararst. Sealjuures peavad ekspordiriigi pädevad asutused tagama, et järgitakse sertifitseerimispõhimõtteid, mis on samaväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetega.
g) Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib ka muude templite kui reljeeftemplite või vesimärkide puhul.
h) Sertifikaadi originaal peab olema saadetisega kaasas EL piiripunkti jõudmisel.
i) Kui terviseohutuse sertifikaati kasutatakse saadetise transiitveol, tuleb asjakohase terviseohutuse sertifikaadi lahtrisse I.5 („Kaubasaaja”) märkida selle piiripunkti nimi ja aadress, mille kaudu on kavandatud saadetise väljumine Euroopa Ühendusest.
2. PEATÜKK
Terviseohutuse sertifikaat
Muuks kui inimtoiduks ettenähtud piima ja piimatoodete jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi Euroopa Liidu (2)
4. PEATÜKK, A OSA
Terviseohutuse sertifikaat
Tehniliseks otstarbeks ette nähtud hobuslaste vere ja veretoodete impordi jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi Euroopa Liidu (2)
4. PEATÜKI C OSA
4. PEATÜKI D OSA
Terviseohutuse sertifikaat
Tehniliste toodete valmistamiseks ette nähtud töödeldud veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) jaoks, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiitveoks läbi Euroopa Liidu (2)
18. PEATÜKK
Terviseohutuse sertifikaat
Nõuded sarvedele ja sarvedest valmistatud toodetele (v.a sarvejahu), kapjadele ja sõrgadele ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodetele (v.a kabja- ja sõrajahu), mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ning mida lähetatakse Euroopa Liitu või veetakse transiitveona läbi Euroopa Liidu (2)
XI LISA
Loetelud kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid lubavad importida inimtoiduks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi
Kolmanda riigi kandmine ühte järgmistest loeteludest on vajalik, kuid mitte piisav tingimus asjaomaste toodete importimiseks kõnealusest kolmandast riigist. Import peab vastama ka asjakohastele loomade ja inimeste tervishoiu nõuetele. Järgmised kirjeldused osutavad territooriumitele või nende osadele, kust on lubatud importida teatavaid loomseid kõrvalprodukte, nagu on nimetatud X lisas sätestatud vastavas looma terviseohutuse sertifikaadis või deklaratsioonis.
I OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida piima ja piimatooteid (2. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Otsuse 2004/438/EÜ ( 40 ) I lisas loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.
II OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida töödeldud loomseid valke (v.a kalajahu) (1. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 ( 41 ) II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.
III OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida kalajahu ja kalaõli (1. ja 9. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Komisjoni otsuse 2006/766/EÜ ( 42 ) II lisas loetletud kolmandad riigid.
IV OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida sulatatud rasvu (v.a kalaõli) (10. peatüki A ja B osa terviseohutuse sertifikaat)
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.
V OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida veretooteid söödatooraineks (4. peatüki B osa terviseohutuse sertifikaat)
A. Kabiloomadelt saadud veretooted
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.
B. Muudelt liikidelt saadud veretooted
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.
VI OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida loomseid kõrvalsaadusi ja veretooteid (v.a hobuslastelt saadud veretooted), mis on ettenähtud kasutamiseks tehnilisel otstarbel, sealhulgas ravimites (4. peatüki C osa ja 8. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
A. Veretooted:
1. Töötlemata veretooted kabiloomade verest:
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida kõiki liiki kodukabiloomade värsket liha ning üksnes kõnealuse osa 7. ja 8. veerus osutatud ajavahemikul:
— (JP) Jaapan.
2. Töötlemata veretooted kodulindude ja muude linnuliikide verest:
Komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 ( 43 ) I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja nende osad.
— (JP) Jaapan.
3. Töötlemata veretooted muude loomade verest:
Kolmandad riigid, mis on loetletud kas määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või komisjoni määruse (EÜ) nr 119/2009 ( 44 ) I lisa 1. osas,
— (JP) Jaapan.
4. Töödeldud veretooted mis tahes liikide verest:
Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas,
— (JP) Jaapan.
B. Loomsed kõrvaltooted farmaatsiatööstusele:
Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas ning järgmised kolmandad riigid:
— (JP) Jaapan;
— (PH) Filipiinid;
— (TW) Taiwan.
C. Muuks tehniliseks otstarbeks kui farmaatsiatööstusele ettenähtud loomsed kõrvaltooted: kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, millest on lubatud importida vastavate liikide kõnealuse kategooria värsket liha, või mis on loetletud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas.
VII (A) OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida lemmikloomatoidu valmistamiseks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi (3. peatüki F osa terviseohutuse sertifikaat)
A. Hobuslastest ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade liikidest, sealhulgas põllumajandusloomad ja metsloomad, saadud loomsed kõrvalsaadused:
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida nende liikide värsket liha inimtoiduks.
B. Kodulindudelt, sealhulgas silerinnalistelt lindudelt ja looduslikelt jahilindudelt saadud tooraine:
Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida värsket kodulinnuliha.
C. Kaladest saadud tooraine:
Otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.
D. Muudelt looduslikes tingimustes elavatelt maismaaimetajatelt ja jäneslastelt saadud tooraine.
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) 119/2009 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomadelt pärit värsket liha.
VII (B) OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida Euroopa Liitu lähetamiseks ja otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoitu või tehistingimustes peetavate karusloomade söödana kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi (3. peatüki D osa terviseohutuse sertifikaat)
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomadelt pärit värsket liha ja kus on lubatud ainult kondiga liha.
Kaladest saadud materjali puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.
VII (C) OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida selliseid Euroopa Liitu lähetamiseks ettenähtud lõhna- ja maitsetugevdajaid, mida kasutatakse lemmikloomatoidu valmistamiseks (3. peatüki E osa terviseohutuse sertifikaat)
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomadelt pärit värsket liha ja kus on lubatud ainult kondiga liha.
Kaladest saadud lõhna- ja maitsetugevdajate puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.
VIII OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida seaharjaseid (7. peatüki A ja B osa terviseohutuse sertifikaat)
A. Töötlemata seaharjaste puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, kus ei ole 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva esinenud sigade aafrika katku.
B. Töödeldud seaharjaste puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, milles võib 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva olla esinenud sigade aafrika katku.
IX OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida maaharimiseks ettenähtud töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid (17. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Töödeldud sõnniku ja töödeldud sõnnikutoodete osas kolmandad riigid, mis on loetletud:
a) määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas;
b) komisjoni otsuse 2004/211/EÜ ( 45 ) I lisas või
c) määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.
X OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte (3. peatüki A, B ja C osa terviseohutuse sertifikaadid).
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ning järgmised kolmandad riigid:
— (JP) Jaapan;
— (EC) Ecuador ( 46 );
— (LK) Sri Lanka ( 47 );
— (TW) Taiwan ( 48 ).
XI OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida želatiini, hüdrolüüsitud valku, kollageeni, kaltsiumdivesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati (11. ja 12. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ning järgmised kolmandad riigid:
— (KR) Korea Vabariik ( 49 );
— (MY) Malaisia (49) ;
— (PK) Pakistan (49) ;
— (TW) Taiwan (49) .
XII OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida mesindustooteid (13. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.
XIII OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida hobuslaste verd ja veretooteid (4. peatüki A osa terviseohutuse sertifikaat)
A. Töötlemata veri ja veretooted: Komisjoni otsuse 2004/211/EÜ I lisas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida hobuslasi tõuaretuseks ja produktiivloomadeks.
B. Töödeldud veretooted: Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest lubatakse importida koduhobuslaste värsket liha.
XIV OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida kabiloomade nahku (5. peatüki A, B ja C osa terviseohutuse sertifikaat)
A. Kabiloomade värskete või jahutatud nahkade puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida samade liikide värsket liha.
B. Kabiloomade töödeldud nahkade puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad.
C. Kõik kolmandad riigid Euroopa Liitu saatmiseks ettenähtud mäletsejaliste töödeldud nahkade puhul, mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mida enne importi veetakse 21 päeva jooksul katkestamatult.
XV OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida jahitrofeesid (6. peatüki A ja B osa terviseohutuse sertifikaat)
A. Kõik kolmandad riigid lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeede puhul, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad.
B. Lindude kõikidest osadest koosnevate töötlemata jahitrofeede puhul määruse (EÜ nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket linnuliha, ning järgmised riigid:
— (GL) Gröönimaa;
— (TN) Tuneesia.
C. Kabiloomade kõikidest osadest koosnevate töötlemata jahitrofeede puhul määruses (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa asjakohastes kabiloomade värsket liha käsitlevates veergudes loetletud kolmandad riigid, võttes arvesse värsket liha käsitlevate erimärkuste veergudes sätestatud piiranguid.
XVI OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud munatooteid, mida võib kasutada söödana (15. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ning määruse (EÜ) 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha.
XVII OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada selliste kontide ja nendest valmistatud toodete (v.a kondijahu), sarvede ja nendest valmistatud toodete (v.a sarvejahu) ning kapjade ja sõrgade ja nendest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) importi, mis on ettenähtud muuks kasutuseks kui söödatooraine, orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetena (16. peatüki deklaratsioon)
Kõik kolmandad riigid.
XVIII OSA
Kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ette nähtud sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) (18. peatüki terviseohutuse sertifikaat)
Kõik kolmandad riigid.
( 1 ) EÜT C 96 E, 27.3.2001, lk 40.
( 2 ) EÜT C 193, 10.7.2001, lk 32.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 12. juuni 2001. aasta arvamus (EÜT C 53, 28.2.2002, lk 84), nõukogu 20. novembri 2001. aasta ühisseisukoht (EÜT C 45, 19.2.2002, lk 70) ja Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 24. septembri 2002. aasta otsus ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus.
( 4 ) EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 5 ) EÜT C 223, 8.8.2001, lk 281.
( 6 ) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
( 7 ) EÜT L 169, 27.6.1997, lk 85. Otsust on muudetud otsusega 2000/443/EÜ (EÜT L 179, 18.7.2000, lk 13).
( 8 ) EÜT L 237, 28.8.1997, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/443/EÜ.
( 9 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.
( 10 ) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/7/EÜ (EÜT L 2, 5.1.2001, lk 27).
( 11 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ.
( 12 ) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.
( 13 ) EÜT L 202, 26.8.1995, lk 8.
( 14 ) EÜT L 204, 4.8.1999, lk 37.
( 15 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 16 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 17 ) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1326/2001 (EÜT L 177, 30.6.2001, lk 60).
( 18 ) EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.
( 19 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.
( 20 ) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.
( 21 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).
( 22 ) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 23 ) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/25/EÜ, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).
( 24 ) ELT L 29, 2.2.2006, lk 31
( 25 ) Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/69/EÜ, millega nähakse ette teatavate loomatoidusektoris tegutsevate ettevõtete ja vahendajate heakskiitmise ja registreerimise tingimused ja kord ning muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 79/373/EMÜ ja 82/471/EMÜ (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 15). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/29/EÜ (EÜT L 115, 4.5.1999, lk 32).
( 26 ) „Küllastunud aur” tähendab seda, et steriliseerimiskambris kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga.
( 27 ) Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).
( 28 ) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 85.
( 29 ) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49.
( 30 ) F0 on arvutatud surmav mõju bakterieostele. F0 väärtus 3,00 tähendab, et toote kõige külmemat kohta on kuumutatud piisavalt sama surmava mõju saavutamiseks, mis saadakse kolme minuti pikkuse kiire kuumutamise ja jahutamisega 121 °C (250 °F) juures.
( 31 )
( 32 )
( 33 ) ELT L 154, 30.4.2004, lk 73.
( 34 ) EÜT L 212, 22.7.1989, lk 87.
( 35 ) Nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 303, 31,10.1990, lk 6). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/505/EÜ (EÜT L 201, 9.8.2000, lk 8).
( 36 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
( 37 ) ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.
( 38 ) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega nr 1579/2001 (EÜT L 209, 2.8.2001, lk 14).
( 39 ) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I jaotises osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiunõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).
( 40 ) ELT L 154, 30.4.2004, lk 72.
( 41 ) ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.
( 42 ) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.
( 43 ) ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.
( 44 ) ELT L 39, 10.2.2009, lk 12.
( 45 ) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.
( 46 ) Ainult kalast valmistatud lemmikloomatoit.
( 47 ) Üksnes kabiloomade nahkadest valmistatud koerte närimiskondid.
( 48 ) Töödeldud lemmikloomatoit ainult dekoratiivkaladele.
( 49 ) Ainult želatiin.